Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Madis Timpson Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Austatud härra Timpson Õiguskomisjoni 17.11.2025 koosolekul arutasime Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu 731SE, millega soovitakse kriminaalmenetluses jälitustoimingutest teavitamata jätmise loa andmise pädevus edaspidi jätta vaid eeluurimiskohtunikule ning seda ka esmase mitteteavitamise korral. Eelnõu arutamise käigus tekkis küsimus senise praktika kohta ja komisjon palus mul uurida:

1. Kui palju on seni olnud juhtumeid, kus kehtiva seaduse kohaselt prokuratuur taotleb kohtult

luba jätta isik jälitustoimingust teavitamata ning kohus taotluse rahuldamisest keeldub;

2. Kui palju tuleb ette seda, et uurimisasutus soovib jätta jälitustoimingust teavitamata, kuid

prokuratuur sellise loa andmisest keeldub.

1. Kohtute praktika 2019…2024

Käesoleva kirjaga on kaasas Exceli tabel, mille palusin jälitustoimingute andmebaasi JÄTIS andmete põhjal koostada Riigi Infosüsteemide Keskusel. Andmed osutavad, et aastatel 2019…2024 on kohtud jätnud prokuratuuri taotluse jälitustoimingust teavitamata jätmise loa saamiseks rahuldamata vaid ühel korral (2020.aastal). 2019.aasta numbrites esinev anomaalia (määruseid on tehtud ühe võrra rohkem kui samal aastal esitati taotlusi) tuleneb sellest, et 2019.aastal lahendati üks taotlus, mis oli esitatud 2018.aastal. Teisisõnu, prokuratuuri taotlused jälitustoimingutest teavitamata jätmiseks on seni olnud kohtute hinnangul põhjendatud.

2. Uurimisasutuste taotlused teavitamata jätmiseks

Uurimisasutuste poolt teavitamise ja teavitamata jätmise ning vastava prokuratuuri praktika kohta palusin selgitusi Riigiprokuratuurilt ja RIKilt. Prokuratuuri praktikat uurida on veidi keerulisem süsteemi ülesehituse tõttu. Nimelt jälitusasutuse ametnik suunab infosüsteemi kaudu prokuratuurile otsustamiseks kõik need juhtumid, kus jälitustoimingu ja toimingust teavitamata jätmise loa tähtaeg on möödumas ning prokurör siis, jälitusametnikuga konsulteerides, võib sealsamas andmebaasis anda loa isik KrMS § 126-14 lg 3 alusel teavitamata jätta. Kuna kriminaalmenetlus veel käib ja jälitustoimingu lõppedes ei saa ilma uurimise edasist kulgu ohtu seadmata inimesi kohe tehtud jälitustoimingutest teavitada, antakse jälitustoimingu luba ja toimingust teavitamata jätmise luba tihti koos. Kelle suhtes kehtivat teavitamata jätmise luba ei ole ega anta, seda teavitatakse tema suhtes tehtud jälitustoimingutest. Aastatel 2019 kuni 2024 koostati teateid jälitustoimingute tegemisest ja anti prokuratuuri poolt teavitamata jätmise lube järgmiselt:

Meie 17.12.2025 nr 9-2/10112-1

2

Aasta Prokuratuuri antud mitteteavitamise lube

Väljastatud teateid jälitustoimingu tegemise kohta

2019 1257 2008

2020 1216 2038

2021 993 2200

2022 768 1159

2023 638 1385

2024 365 1565 Seejuures juhtis RIKi spetsialist tähelepanu, et osad asutused ei tee teavitusi JÄTISe süsteemi kaudu otse, mistõttu väljastatud teadete arv võib olla mõnevõrra veel suurem. Kuna mitteteavitamise lubade andmine toimub arvutisüsteemi vahendusel, ei ole ka võimalik rääkida konkreetsest taotlustest või lubadest eraldi dokumentidena. Teadete ja mitteteavitamise lubade arvu järgi ei ole võimalik teha järeldusi jälitustoimingute arvu kohta, kuna nii load kui toimingud puudutavad üksikuid isikuid, mitte toiminguid, ja nende arv sõltub suuresti sellest, kui paljud isikud sattusid jälitatava isikuga suhtlema sellisel määral, et nende eraelu puutumatust olulisel määral riivati ja nad uurimise käigus identifitseeriti. Küll on kohtu antud mitteteavitamise lubade arvu ning prokuratuuri antud lubade ja tehtud teavituste arvu võrreldes selge, et kauem kui aasta jäävad puudutatud isikud nende suhtes tehtud jälitustoimingutest kehtiva korra kohaselt teavitamata väga harva. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andreas Kangur karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja