Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU
03.12.2025


Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine)

§ 1. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustiku § 115 lõiget 11 täiendatakse pärast sõnadesõnu „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „, sealhulgas sõjalise riigikaitse“.;

§ 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Riigikaitselise ehitisega seotud asja lahendab kohus eelisjärjekorras ning mitte pikema aja kui nelja kuu jooksul.“;

2) paragrahvi 180 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Apellatsioonkaebust ei saa esitada muul alusel kui enda õiguste kaitseks esitatud kaebuse osas tehtud halduskohtu otsuse peale.“;

3) paragrahvi 221 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kassatsioonkaebuse võib esitada halduskohtu otsuse peale, mis on muul alusel kui enda õiguste kaitseks esitatud kaebuse kohta.“;

4) paragrahvi 249 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kaebuse esitamisel muul alusel kui enda õiguste kaitseks võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada üksnes koos kaebusega või kassatsioonkaebusega.“.

§ 3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõnade „riigi julgeolek“ tekstiosaga „, sealhulgas sõjalise riigikaitse“;
2) paragrahvi 1 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) selliste ehitiste tegevuslubadele, millele planeerimisseaduse § 2 lõigete 2-22 alusel on jäetud planeerimisseadus kohaldamata.“;

3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnade „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „, sealhulgas sõjalise riigikaitse“.

§ 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keskkonnaorganisatsioon ei saa haldusakti või toimingut halduskohtumenetluse seadustiku või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaidlustada, kui haldusakti andmise või toimingu sooritamise eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud toimingu tegemine või haldusakti andmine, välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul saab keskkonnaorganisatsioon esitada halduskohtule kaebuse, et tuvastada, kas haldusorgan on andnud haldusakti või sooritanud toimingu üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud sätestatud alustel.“.

§ 5. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal ning ehitusseadustiku §-s 115 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal, maksab raadamisõiguse tasu valitsusasutus, kelle huvides riigikaitseline ehitis ehitatakse.

(12) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata ehitusseadustiku §-s 115 lõikes 11 sätestatud juhul eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal, maksab raadamisõiguse tasu eraõiguslik juriidiline isik.“;

2) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:
“(5²) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhul arvutatakse raadamisõiguse tasu Keskkonnaameti poolt raievajaduse kavandamise käigus, raadatava metsamaa pindala järgi.“;

3) paragrahvi 342 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
“(3) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhul arvutab Keskkonnaamet raadamisõiguse tasu suuruse ja väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate pärast metsaseaduse § 41 lõikes 141 sätestatud tööde kavandamist. “;

4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses:
“(5⁴) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhul makstakse raadamisõiguse tasu enne metsaseaduse § 41 lõikes 141 sätestatud tööde alustamist.“;

5) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
“(3¹) Käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1l ja 12 nimetatud juhul tagastatakse raadamisõiguse tasu osaliselt või täielikult, kui raadamisõiguse tasu maksmise teate väljastamisest on möödunud kolm aastat ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud väiksema pindala.“;

6) paragrahv 44 lõiget 4 täiendatakse pärast arvu “3” tekstiosaga “ja 31”;

7) paragrahvi 686 tekstis asendatakse sõna “Raadamisõiguse” sõnadega “Metsateatise alusel raadamisõiguse”.

§ 6. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele või Vabariigi Valitsuse otsusel sellisele ehitisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.“;

2) Looduskaitseseaduse § 91 lõiget 24 täiendatakse pärast sõnade „riigi julgeoleku“ tekstiosaga „, sealhulgas sõjalise riigikaitse“.

§ 7. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse §-i 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Vabariigi Valitsus võib määrata riigi omandis oleva maa katastriüksuse sihtotstarbeks käesoleva seaduse §-s 181 nimetatud sihtotstarbe, kui katastriüksusele planeeritakse ehitist vastavalt planeerimisseaduse § 2 lõigetele 2–22.“.

§ 8. Metsaseaduse muutmine
Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 10 järgnevas sõnastuses:
“(10) Metsaregistri vastutav töötleja kogub riigikaitsealase tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks.“;

2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui raiet tehakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 141 võib kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest.“;

3) paragrahvi 41 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „valgustusraie“ tekstiosaga „või
käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud raie kohta, kui neid kavandatakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks“;

4) paragrahvi 41 lõiget 82 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui raadamist kavandatakse käesoleva paragrahvi lõikes 141 sätestatud eesmärgil, makstakse raadamisõiguse tasu pärast Keskkonnaametilt raadamisõiguse tasu maksmise teate saamist.“;

5) paragrahvi 41 lõiget 14 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Nimetatud mahulise piirangu nõuet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 141 sätestatud juhul.“;

6) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 141 järgmises sõnastuses:
„(141) Metsateatist esitamata võib kinnisasja omanik või kinnisasja valdaja raiuda metsa riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning ehitusseadustiku §-s 115 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal, kui Keskkonnaamet on eelnevalt osalenud raie vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud.“.

§ 9. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata sellise ehitise planeerimisele, mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine.“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse kohaldamata jätmiseks ei ole lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsust vaja järgmiste riigikaitseliste ehitiste osas, mille korral eeldatakse, et ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas riigi sõjalise kaitse tagamine:
1) side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimine;
2) sõjaväelise väljaõppega seotud riigikaitselise ehitise planeerimine;
3) riigikaitselise tee või manööverduskoridori planeerimine;
4) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja ja lasketiiru planeerimine;
5) ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimine;
6) Kaitseväe ja Kaitseliidu linnaku planeerimine.

(22) Kui käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 4–6 nimetatud riigikaitselist ehitist on vaja viivitamatult ehitada detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalale, siis detailplaneeringu kohustuse täitmata jätmise võib otsustada Vabariigi Valitsus.

(23) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–22 nimetatud ja riigi omandis oleval maal asuvate ehitiste kohta võib Vabariigi Valitsus otsustada peatada samal alal varem kehtestatud planeeringud või nende osad. Käesoleva lõike alusel antud Vabariigi Valitsuse otsus kaotab kehtivuse, kui otsusega ette nähtud ehitist ei ole ehitatud viie aasta möödumisel.“.

§ 10. Seaduse jõustumine

Käesolev sSeadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.


Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus

04.12.2025
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse ehitusseadustikku, halduskohtumenetluse seadustikku, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadust, keskkonnaseadustiku üldosa seadust, keskkonnatasude seadust, looduskaitseseadust, maakatastriseadust, metsaseadust ning planeerimisseadust. Muudatuste eesmärk on kiirendada selliste ehitiste ehitamist ja planeerimist, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.

Tänane kehtiv seadusandlus, eelkõige planeerimist, ehitust, keskkonna- ja looduskaitset ning kohtumenetlust reguleeriv sobitub pigem riigikaitseliste ehitiste kavandamisega tavatingimustes, arvestamata praegust julgeolekuolukorda, mis eeldab riigikaitseks vajalike ehitiste ehitamist kiirendatud korras.

Kiiret menetlust takistavad täna kokkuvõtlikult eelkõige järgmised kehtivate regulatsioonide nõuded:
• mitmeetapilised planeerimismenetlused (mh asukoha eelvalik, detailne lahendus ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis on omakorda mitmeetapiline menetlus, koosnedes KSH programmist, esimese etapi aruandest ja KSH aruandest);
• erinevate lubade menetlused, ilma milleta ei ole võimalik ehitustegevusega alustada (ehitusluba, metsateatised);
• ulatuslik avalikkuse kaasamine erinevatesse menetlustesse, sh keskkonnamõju (strateegilisel) hindamisel, asukoha valikul, erinevate lubade menetlustes (ehitusluba, kasutusluba);
• võimalus kõikides menetlusetappides tehtud otsused kohtus eraldi vaidlustada, sh keskkonda puudutavates asjades on võimalik esitada kaebust avaliku huvi kaitseks ja igas kohtumenetluse etapis on võimalik korduvalt esitada esialgse õiguskaitse taotlust.

Vältimaks riigikaitseliste ehitiste puhul takistusi, mis võivad saada määravaks riigikaitse eesmärgi tagamisel, muudetakse kehtivat regulatsiooni selliselt, et sellise ehitise kavandamisel ja ehitamisel, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, jääb vahele mitmest etapist koosnev planeerimismenetlus ning lihtsustuvad kõnesoleva ehitise ehitamiseks vajalikud teised protsessid. Lisaks piiritletakse kaebeõigust seoses avalike huvide kaitseks esitatavate kaebustega ning kiirendatakse riigikaitselist ehitist puudutava kohtuasja kohtumenetlust. Kõnesolevad muudatused viiakse planeerimist, ehitamist, keskkonnakaitset ning kohtumenetlust reguleerivatesse seadustesse.
Eelnõuga vähendatakse selliste ehitiste, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, ehitamise ja planeerimisega seotud bürokraatiat ja osapoolte halduskoormust või töökoormust, sest kaotatakse planeerimisprotsessi läbimise kohustus ning vähendatakse keskkonnamõju hindamise kohustust. Eelnõu puudutab kohtute töökorraldust ja võib teatud perioodidel suurendada kohtute koormust, sest riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused tuleb lahendada mitte pikema kui nelja kuu jooksul alates kaebuse esitamisest. Teisalt aga piiratakse kaebeõigust avaliku huvi kaitseks esitatud kaebuste puhul, samuti sellistes kohtuasjades kohtumenetlust kahe kohtuastmega. Lisaks piiratakse esialgse õiguskaitse esitamise võimalust avaliku huvi kaitseks, mis eeldatavasti vähendavad kohtute koormust.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Siseministeeriumi ametnikega. Eelnõu menetlemise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Kristel Urke ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:
ehitusseadustik - RT I, 08.07.2025, 39;
halduskohtumenetluse seadustik – RT I, 08.07.2025, 14;
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus – RT I, 08.07.2025, 58;
keskkonnaseadustiku üldosa seadus – RT I, 08.07.2025, 68;
keskkonnatasude seadus - RT I, 08.07.2025, 61;
looduskaitseseadus - RT I, 12.07.2025, 17;
maakatastriseadus - RT I, 12.07.2025, 19;
metsaseadus – RT I, 19.12.2024, 6;
planeerimisseadus – RT I, 08.07.2025, 36.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Vabariigi Valitsuse 20. novembri 2025. a kabinetinõupidamisel otsustas Vabariigi Valitsus, et Kaitseministeeriumil koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga tuleb töötada välja vastavate seaduste muutmise seaduse eelnõu (riigikaitse jaoks oluliste ehitiste ehitamise kiirendamine) 4. detsembriks 2025. a. Seega on seaduseelnõu põhjendatult kiireloomuline, mistõttu ei ole sellele eelnenud väljatöötamiskavatsust. (Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 1).


2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on kiirendada riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist, mille pakilisus tuleneb julgeolekuolukorrast meie regioonis, sh liitlaste vastuvõtmisega ja kaitseplaanide praktilise rakendatavuse tagamisega seotud vajadustest, samuti tarvidusest kindlustada Eestis Kaitseväe vajaduste tagamiseks vajalikud tootmised, väljaõppevõimalused jm. Tegemist on riigi jaoks oluliste riigikaitsehuvide tagamiseks vajaliku eelnõuga, mis ELTL artikkel 346 kohaselt võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid EL õiguse kohaldamisel, sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide, nagu Århusi konventsiooni rakendamisel.


3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ehitusseadustikku (EhS), teisega halduskohtumenetluse seadustikku (HKMS), kolmandaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS), neljandaga keskkonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS), viiendaga keskkonnatasude seadust (KeTS), kuuendaga looduskaitseseadust (LKS), seitsmendaga maakatastriseadust (MaaKaTS), kaheksandaga metsaseadust (MS), üheksandaga planeerimisseadust (PlanS) ning kümnendas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Paragrahviga 1 muudetakse EhS-i, mille § 115 lõikes 11 tehakse õigusselguse huvides terminoloogiline muudatus, milles täpsustatakse, et sõna „julgeolek“ (security) hõlmab terminit „riigikaitse“ (defence). Terminoloogiline muudatus lähtub direktiivi 2014/52/EL grammatilisest sõnastusest. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/52/EL ja Euroopa Komisjoni 2019/C 386/05 teatis, millega EhS § 115 lg 11 seondub, lähtuvad erandi puhul terminist “kaitse” (defence), mistõttu on erinevate tõlgenduste vältimiseks vajalik täpsustada, et julgeolek hõlmab selles kontekstis ka sõjalist riigikaitset. Kasutatud on „sõjalise riigikaitse“ mõistet, kuna „riigikaitse“ võib hõlmata laia riigikaitse kontseptsiooni mõttes palju laiemaid valdkondi kui vaid sõjaline riigikaitse.

Paragrahviga 2 muudetakse HKMS-i.
HKMS § 44 lõige 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. HKMS § 249 lõige 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Arvukad kohtuvaidlused ja korduvad esialgse õiguskaitse taotlused
Kehtiva seadusandluse järgi on võimalik nii planeerimis- kui ka ehitusmenetluses kuni ehitise kasutusele võtmiseni vaidlustada umbes viit haldusakti:
o planeeringu kehtestamine;
o projekteerimistingimused;
o ehitusluba/ehitisteatis;
o kasutusluba/kasutusteatis;
o metsateatised.
Lisaks on iga kaebusega võimalik esitada esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus, mis teeb kokku minimaalselt 10 vaidlust ühe ehitise ehitamiseks. Kui kohtuvaidluses läbitakse kõik kolm kohtuastet, võib kaebuse esitamisest, kuni jõustunud kohtulahendini jõudmiseni kuluda keskmiselt umbes viis aastat, kuid sõltuvalt kohtuvaidlusest võib see aeg olla ka pikem. Riigikaitse seisukohalt oluliste ehitiste vaatevinklist seavad nii arvukad ja pikad kohtuvaidlused ning võimalus, et igas kohtumenetluse etapis võidakse kohaldada esialgset õiguskaitset, mis peatab kõik ehitamisega seotud tegevused, ohtu riigikaitse efektiivse tagamise eesmärgi. Võib juhtuda, et kohtuvaidluste tulemusena ei täida riigikaitseks vajalikud ehitised enam (täielikult) oma eesmärki.

KeÜS § 30 lõige 1 sätestab, et isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtusse. KeÜSs keskkonnaorganisatsioonidele kaebeõiguse andmise ajendiks on Århusi konventsioon, millest tulenevalt on vastav kaebeõigus kehtestatud ka EL keskkonnamõju direktiivis 2011/92/EL (artikkel 11 lg 1).

Viimaste riigikaitse vaatevinklist oluliste projektide (Nursipalu harjutusvälja laiendamine, kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering, Kaitseväe varustuslaod) puhul on kohtuvaidlused taandunud peamiselt keskkonnaküsimustele nii avaliku huvi kaitseks kui ka subjektiivse õiguse kaitseks.
Olulisemad käimasolevad riigikaitsevaldkonna kohtuvaidlused:
- Nursipalu harjutusvälja (HV) laiendamine, II kohtuastmes.
- Nursipalu HV teed (metsateatised teede raadamiseks), III kohtuastme menetlusse võtmise ootel, EÕK on osaliselt kohaldatud. Uued metsateatised on I kohtuastmes.
- Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (REP), I kohtuastmes. Hetkel EÕKd kohaldatud ei ole.
- Kaitseväe varustuslaod (TTJA ehituslubade ja ehitusteatiste vaidlus). I kohtuastmes, kus on kolm korda taotletud esialgset õiguskaitset ja need on käinud II astmeni välja.
- Kaitseväe varustuslaod (kaks Keskkonnaameti (KeA) metsateatiste vaidlust), I kohtuastmes. EÕKd kohaldati, kuid õiguskaitse lõppes, kui ehituslubade vaidluses võttis II kohtuaste EÕK-d ei kohaldanud.
- Rõuge valla vastu esitatud kaebus seoses Nursipalu HVl öisel ajal laskmiste lubamisega, I kohtuastmes.
Kõikides eelnimetatud kohtuvaidlustes on taotletud esialgset õiguskaitset ja kohati ühes kohtuastmes korduvalt. See koormab nii kohtuid kui ka haldusorganeid, kes on vastustajad ja kaasatud haldusorganid. Tuleb arvestada, et ühtegi tegevust ei ole võimalik täie kindlusega lõpuni viia, kui kohtuvaidluses võib igal hetkel kohaldada esialgset õiguskaitset ehk tegevused peatada.

Kohtumenetluse venimine
HKMS § 126 lõige 2 sätestab, et kui seaduses ei ole sätestatud tähtaega, vaatab kohus asja läbi mõistliku aja jooksul. Samas HKMS § 126 lõike 3 järgi vaatab kohus rahvusvahelise kaitse asja ja ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse läbi eelisjärjekorras ning ka hankeasjades on erisus, mille kohaselt vaadatakse hankeasi halduskohtus läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates (HKMS § 275 lg 2), kuid riigikaitse vaatevinklist oluliste kohtuvaidluste osas sellist erisust sätestatud ei ole ega ole sätestatud ka kohtumenetluse maksimumtähtaega. Seega toimub riigikaitse jaoks oluliste kohtuasjade läbivaatamine tavapärast mõistlikku tähtaega järgides. Arvestades kohtute ülekoormatust, võib see venitada kohtuvaidlused ühes astmes mitme aasta pikkuseks. Lõpliku kohtulahendini jõudmiseks, kui läbitakse kolm kohtuastet, tuleb üldiselt arvestada vähemalt viie aastaga. Selline menetlusaeg võib seada ohtu riigi julgeoleku (eriti olukorras, kui menetluse ajaks on kohaldatud ka esialgset õiguskaitset).

Eeltoodud selgitustele tuginedes viiakse eelnõu §-ga 2 HKMS-i sisse järgmised muudatused:
Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse HKMS §-i 126 lõikega 4 ja nähakse ette, et riigikaitselise ehitisega seotud asja lahendab kohus eelisjärjekorras ning mitte pikema aja kui nelja kuu jooksul. Siinkohal on mõeldud EhS § 115 lg 1 ja lg 11 järgseid riigikaitselisi ehitisi. Kohtuvaidlus võib puudutada mis tahes aspekti seoses riigikaitselise ehitisega, st vaidluse all võib olla nii ehitise planeerimine, ehitamine, ehitise ehitamiseks vajalik metsa raadamine vms. Kuna riigikaitselised ehitised on oma riigikaitselise eesmärgi tõttu riigi jaoks prioriteet, on põhjendatud nendega seotud vaidluste lahendamine eelisjärjekorras sarnaselt juba kehtivas HKMSi § 126 lõikes 3 sätestatud erandile. Maksimaalse neljakuulise tähtaja määramisel on juhindutud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 13 lõikest 1, mille kohaselt on samuti kohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjas sätestatud maksimaalne neljakuuline tähtaeg asja lahendamiseks.

Eelnõu § 2 punktid 2-4 puudutavad kaebeõigust muul alusel kui enda õiguste kaitset puudutavates asjades. Punktidega 2 ja 3 piiratakse avaliku huvi kaitset puudutavates asjades kohtusse pöördumise ja edasikaebamise õigust. Kavandatavate sätete eesmärk on piirata kaebeõigust kahe kohtuastmega
(I ja III kohtuaste), kui kaebus ei ole esitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid üksnes avalikes huvides. Põhiseaduse § 24 lg 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Seega ei sätesta põhiseadus selgesõnalist kohustust, et igal üksikjuhul peab eksisteerima võimalus vaielda kohtuasja kolmes kohtuastmes. Keskne on võimalus kaevata otsus edasi kõrgemalseisvale kohtule ning konkreetse edasikaebamise korra sätestab seadus. Avaliku huvi kaitseks sätestatud kaebeõigus ei ole põhiseaduslik põhiõigus, kuna puudub konkreetne subjektiivsete õiguste riive, vaid seadusandja poolt loodud erand, mida on võimalik piirata. Ringkonnakohtu vahele jätmist ehk nn hüppavat kassatsiooni on seni Eesti õiguskorras kasutatud väärteomenetluse seadustikus (VTMS) kohtuvälise väärteomenetleja tehtud otsuse peale kaebuse esitamisel. VTMS § 136 lõike 2 ja § 155 lg 1 p 1 kohaselt saab väärteomenetluses maakohtu lahendi peale esitada kassatsioonikaebuse otse Riigikohtule olukorras, kus menetluses tegi esimese sisulise lahendi kohtuväline menetleja. Seega ei ole teatud juhtudel hüppava kassatsiooni kohaldamine välistatud. Seega oleks ka avalikes huvides esitatava kaebuse (nt riigikaitselisi ehitisi silmas pidades) üks võimalik lahendus ringkonnakohtu vahelejätmine ja nn hüppava kassatsiooni kohaldamine.

Riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Piirangu peamiseks eesmärgiks on menetlusökonoomia tagamine. Apellatsioonkaebuse esitamise vahelejätmine muul alusel kui enda õiguste kaitset puudutavates asjades, on sobiv meede, kuna ilma isiku subjektiivseid õigusi rikkumata kiirendab riigikaitse seisukohalt oluliste vaidluste protsessi. Seega on piirang sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks. Alternatiivsed meetmed sama kiire menetluse saavutamiseks, näiteks ringkonnakohtule väga lühikese menetlustähtaja seadmine, ei tagaks sama tõhusalt menetlusökonoomiat, sest ringkonnakohus ei pruugi ettenähtud ajaraamis jõuda kõiki argumente kaaluda ja teha kvaliteetset otsust teha, mis jätaks siiski Riigikohtule märkimisväärse halduskoormuse ning menetlusaeg lõpliku lahendi saamiseni ei lüheneks. Alternatiivne lahendus menetlusökonoomia tagamiseks oleks ka kohtuastmete piiramine halduskohtu ja ringkonnakohtuga. Siiski on õiguse ühetaolise kohaldamise vaatevinklist mõistlikum lähtuda VTMS analoogiast, et viimase kohtuastmena teeks kohtuvaidluses otsuse Riigikohus. Seetõttu on apellatsioonkaebuse vahelejätmine vajalik abinõu eesmärgi saavutamiseks. Piirang on mõõdukas, kuna ei piira isiku subjektiivsete õiguste tõhusat kohtulikku kaitset, kohtumenetluses on tagatud kaks kohtuastet (muuhulgas Riigikohus) ning piirang puudutab üksnes avaliku huvi kaitseks esitatud kaebusi. Arvestades piirangu eesmärki ja mõju, on piirang sobiv, vajalik ning mõõdukas, ega kahjusta kohtuliku kaitse põhiseadusliku miinimumi tagamist.

Punktiga 4 piiratakse muu kui enda õiguste kaitset puudutavates vaidlustes esialgse õiguskaitse taotluse esitamise õigust. Põhiseaduse § 15 lg 1 esimene lause sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Esialgne õiguskaitse on selle õiguse oluline osa, võimaldades tagada kohtuliku kaitse efektiivsuse. Arvestades, et avaliku huvi kaitset puudutavates vaidlustes puudub konkreetne isik, kelle subjektiivseid õigusi võib olla avaliku võimu tegevus rikkunud, ei lähe avalikes huvides esitatud kaebuste puhul mitmekordse esialgse õiguskaitse taotluse esitamise võimaluse piiramine vastuollu põhiseadusega. Kehtivat laia kaebeõigust kasutatakse kohati üsna valimatult ning ka pahatahtlikul ja venitamise eesmärgil. Kehtiva õiguse järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada kohtule igas menetlusstaadiumis ja põhimõtteliselt korduvalt, kui asjaolud muutuvad. Eelnõu näeb ette sellest reeglist erandi. Selleks nähakse kavandatavas HKMS § 249 lõikes 6 ette, et muu kui enda õiguste kaitset puudutavates kohtuvaidlustes on võimalik esialgse õiguskaitse taotlus esitada üksnes koos kaebusega või kassatsioonkaebusega. Eesmärk on vältida kohtumenetluse venitamist ja taktikalisi korduvtaotlusi. Kavandatav säte on kooskõlas ka eelnõu käesoleva paragrahvi punktidega 2-3. Täpsemad selgitused avaliku huvi kaitseks piiratava kaebuse kohta vt käesoleva eelnõu § 4 (KeÜS muutmine) selgituste juurest.

Paragrahviga 3 muudetakse KeHJS-i.
Keskkonnamõju hindamise alused ja nõuded tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). Keskkonnamõju hindamine on kohustuslik sellise ehitise ehitamiseks, mille rajamine toob kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju, kuid seadus näeb ette ka teatud erandi, mis puudutab riigikaitselisi ehitisi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab ehitusloa menetluses pädev asutus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse (EhS
§ 42 lg 2). KeHJS järgi võib Vabariigi Valitsus otsustada jätta keskkonnamõju hindamata, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, ning kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Seega muul asutusel (nt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, edaspidi TTJA) ei ole võimalik antud erandile tugineda, isegi kui tegemist on riigikaitselise ehitisega. Juhul, kui on vaja ehitusloa menetluses teha keskkonnamõju hindamine (näiteks A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul), pikeneb ehitusloa menetlus veel umbes ühe aasta võrra. Seega kehtivat regulatsiooni järgides võib tekkida olukord, kus riigikaitselise ehitise ehitamiseks jääb keskkonnamõju hindamisest tulenevate viivituste tõttu vajalik eesmärk õigeaegselt saavutamata või kahjustub eesmärk sedavõrd, et see jääb üldse saavutamata. Kui on tegemist näiteks tavapärase riigikaitselise ehitisega (moonaladu), siis TTJA peab kaaluma, kas KMH võib jätta tegemata.

Eeltoodud põhjendustele tuginedes tehakse KeHJS-s järgmised omavahel seotud muudatused.

Eelnõu § 3 punktiga 1 tehakse seaduse kohaldamisalas terminoloogiline täpsustus selguse huvides, et mõiste “julgeolek” hõlmab sõjalist riigikaitset.
Praktikas tekitab probleeme terminoloogiline lahknevus riigi julgeolekuks vajalike projektide defineerimisel. KeHJS muutmise seaduse eelnõu 415 SE seletuskirja kohaselt ei olnud eesmärgiks direktiivis toodud erandi kohaldamisala muuta, vaid selle ülevõtmine: “KeHJSi § 3 lisatakse lõige 2, millega võetakse üle direktiivi 2014/52/EL artikli 1 lõige 3: kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui see võib nimetatud eesmärke kahjustada, välja arvatud sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul. /../ Seletuskirja kohaselt termin riigi julgeolek tuleneb dokumendist „Eesti julgeolekupoliitika alused 2010“.
Riigikogu 12.05.2010 otsusega vastu võetud “Eesti julgeolekupoliitika alused 2010” ei defineeri terminit “julgeolek”. Samuti muutub dokument kehtetuks uue Eesti julgeolekupoliitika kinnitamisel Riigikogu poolt.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/52/EL ja Euroopa Komisjoni 2019/C 386/05 teatis lähtuvad erandi puhul terminist “kaitse” (defence):
„3. Liikmesriigid võivad — igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikus õiguses on nii ette nähtud — otsustada käesolevat direktiivi mitte kohaldada projektidele või projektide osadele, millel on ainult kaitse-eesmärk, või projektidele, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada.”;
“3. Member States may decide, on a case-by-case basis and if so provided under national law, not to apply this Directive to projects, or parts of projects, having defence as their sole purpose, or to projects having the response to civil emergencies as their sole purpose, if they deem that such application would have an adverse effect on those purposes.;”
Põhjendatud on seega KeHJS § 1 lõike 3 punktis 1 “julgeolek” täpsustamine terminiga “sealhulgas sõjaline riigikaitse”, mis lähtub keskkonnamõju hindamise direktiivi grammatilisest sõnastusest. Riigikaitse eesmärk on määratletud riigikaitseseaduse §-s 2. Paragrahvi 1 lõige 3 sätestab erandid, millal KeHJSi tervikuna ei kohaldata.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse KeHJS § 1 lõiget 3 punktiga 5. Muudatus on seotud käesoleva eelnõu §-s 9 ehk PlanSis tehtavate muudatustega. PlanSiga täpsustatakse neid riigikaitselisi ehitisi, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja mille osas ei kohaldata omakorda PlanSi. See tähendab, et minnakse mööda planeerimismenetlusest, mille käigus on vajalik läbi viia KSH ja kohaldada KeHJSist. Lisatava punktiga viidatakse PlanSis nimetatud ehitistele ning punkt sätestab, et KeHJSt ei kohaldata ka selliste ehitiste tegevuslubadele, mille puhul ei ole kohaldatud PlanSi. Sellega on välistatud selliste riigikaitseliselt oluliste ehitiste tegevusloa menetluses ka KMH läbiviimise kohustus.

Eelnõu § 3 punktis 3 tehakse KeHJS § 3 lõikes 2 terminoloogiline täpsustus.
KeHJS § 3 reguleerib keskkonnamõjude hindamise kohustuslikkust, mille lõike 2 kohaselt ei ole keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Sellisel juhul võib keskkonnamõju hindamise jätta läbi viimata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada.
Tegemist on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta artikli 1 lõikes 3 sätestatud erandiga, mille kohaselt liikmesriigid võivad otsustada igal üksikjuhul, kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud, mitte kohaldada käesolevat direktiivi riigikaitse huvisid teenivate projektide suhtes, kui nad leiavad, et sellisel kohaldamisel võib olla nendele huvidele kahjulik mõju. Selguse mõttes täiendatakse KeHJS § 3 lõiget 2 sõjalise riigikaitse mõistega.

Paragrahviga 4 muudetakse KeÜS-i.
Eelnõukohase seadusega piiratakse läbi KeÜS § 30 täiendamise lõigetega 3 ja 4 riigikaitse kaalutlustel kaebeõigust avalike huvide kaitset puudutavates vaidlustes. Eelnõukohane KeÜS § 30 lõige 3 näeb ette, et keskkonnaorganisatsioon ei saa haldusakti või toimingut vaidlustada, kui haldusakti andmise või toimingu sooritamise eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud toimingu tegemine või haldusakti andmine, välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. Seega säilib keskkonnaorganisatsioonidel ka riigikaitseliste ehitistega seoses kaebeõigus juhul, kui tegevusega võib kaasneda keskkonnaoht. KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS 799 SE seletuskirja järgi on keskkonnaoht piisav tõenäosus, et tekib oluline keskkonnahäiring. Keskkonnaohu mõistel on kaks komponenti, mis iseloomustavad negatiivse tagajärje saabumise tõenäosust ja tagajärje olulisust. Ohu puhul negatiivse tagajärje saabumise teaduslik ebamäärasus puudub või see on minimaalne. Negatiivne tagajärg on ohu puhul mitte lihtsalt keskkonnahäiring, vaid oluline keskkonnahäiring, selline, mida ei tule ega tohi üldreeglina taluda. Lõike 4 järgi piiratakse keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust üksnes tuvastuskaebusele.

HKMS § 44 lõige 2 ja KeÜS § 30 täidavad Eestile Århusi konventsioonist tuleneva kohustuse tagada n-ö huvitatud üldsuse esindajatele, eelkõige valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele (VKO) kaebeõigus keskkonnaasjades. Kaebeõiguse piirangud nähtuvad HKMS §-st 45. Eesti kehtiv õigus ei kehtesta piiranguid VKO-de kaebeõigusele olukorras, kus seda nõuavad riigikaitse või riikliku julgeoleku huvid.

1.1. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse üldreeglid
1.1.1. Århusi konventsioon
Århusi konventsiooni artikkel 9 sätestab isikute ringi, kellel on keskkonnaasjades kaebeõigus. Artikli 9 lõige 2 tagab kaebeõiguse isikutele, kellel on kas „põhjendatud huvi“ või kelle „õigust on rikutud“, tingimusel et see on ette nähtud riigisisese õigusega. VKO-de puhul, kes vastavad Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 5 tingimustele, eeldatakse nii sellise huvi kui ka õiguste olemasolu. Need tingimused, millele kaebeõigusega VKO peab Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 5 järgi vastama, on:
• ametlikult registreeritud mittetulunduslik juriidiline isik, kes tegutseb keskkonnakaitselisel eesmärgil ja
• on aktiivselt osalenud keskkonnakaitselistes tegevustes. Konventsioon neid kriteeriume täpsemalt ei sisusta.
Kaebeõigus kehtib Århusi konventsiooni artikli 6 alusel tehtud otsuste vaidlustamiseks, kuid Euroopa Kohtu praktika näitab, et see laieneb ka muudele konventsiooni sätetele, kui otsus puudutab keskkonnamõju hindamist. Artikli 9 lõige 3 laiendab kaebeõigust, võimaldades VKO-del vaidlustada tegevusi, mis rikuvad riigisiseseid keskkonnaõigusnorme.
Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 jätab liikmesriikidele teatava kaalutlusõiguse menetlusnormide ja kaebeõiguse kriteeriumide kehtestamiseks. Siiski on Euroopa Kohus rõhutanud, et liikmesriigid ei tohi kehtestada kaebeõigusele selliseid tingimusi, mis muudaksid selle kasutamise praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks, sest see kahjustaks konventsiooni ja EL keskkonnaõiguse eesmärke.1 Euroopa Kohtu hinnangul võib kaebeõiguse tingimus, mis piirab õigust tõhusale kohtulikule kaitsele (ELi põhiõiguste harta artikkel 47), olla õigustatud, kui see on seaduses sätestatud, austab õiguse olemust ning on proportsionaalne ja vajalik avaliku huvi või teiste isikute õiguste kaitseks (kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1).2
Nii on lubamatuks peetud näiteks Rootsi nõuet, et VKO-l peab olema 2000 liiget, kuna sellega välistati suurem osa riigi VKO-dest.3 Samuti ei tohi kaebeõigust siduda VKO rolliga haldusmenetluses4 või riigisisestes õigusaktides keskkonnaotsuse vaidlustamise tingimuseks seada „asjaomase üldsuse“ eelnevat osalemist haldusotsuste tegemise protsessis.5 Samuti on Euroopa Kohus pidanud kaebeõiguse piiramist ainult teatud menetlusnõuete rikkumise puhuks lubamatuks. EL õigusega on vastuolus jaatada kaebeõigust vaid olukorras, kus keskkonnamõju hindamist ei ole toimunud, välistades kaebeõiguse olukorras, kus keskkonnamõju on küll hinnatud, kuid see ei ole toimunud õiguspäraselt.6 Samamoodi on lubamatuks peetud toote tüübikinnituse vaidlustamise välistust.7
1.1.2. Keskonnamõju hindamise direktiivid
Århusi konventsiooni rakendavad teiste hulgas direktiivid 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ. Muu hulgas sätestab direktiivi 2011/92/EL artikli 11 lg 1 Århusi konventsiooni artikli 9 väljendusena, et kooskõlas riikliku õigussüsteemiga tagavad liikmesriigid juurdepääsu kaebuste lahendamisele kohtus asjaomasele üldsusele, kellel on küllaldane huvi või kelle õigust on kahjustatud (kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks), et vaidlustada otsuste, seaduste ja tegevusetuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega.
1.2. Kaebeõiguse piiramise võimalused
Århusi konventsiooni artikkel 9 ei sätesta konkreetseid aluseid kaebeõiguse piiramiseks, ehkki konventsiooni artiklid 4 ja 6 võimaldavad riigil jätta riigikaitselistel põhjustel VKO teabenõudele vastamata ja ta haldusmenetlusse kaasamata. Küll tuleneb võimalus riigikaitselisel eesmärgil kaebeõigust piirata Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklist 346 ning seda kinnitab ka keskkonnamõju hindamise direktiivide sõnastus.
1.2.1. ELTL artiklist 346 tulenev julgeolekuerand
ELTL artikkel 346 võimaldab liikmesriigil kehtestada erandeid EL õiguse kohaldamisel, sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide, nagu Århusi konventsiooni rakendamisel, kui see on vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. ELTL artikli 346 lõike 1 punkti a järgi ei välista aluslepingute sätted liikmesriigi võimalust kohaldada eeskirju, et mitte anda teavet, mille avalikustamist riik peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. „[Ü]kski liikmesriik ei ole kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks“. Samuti lubab ELTL artikli 346 lõike 1 punkt b igal liikmesriigil võtta selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ja mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega; need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju selliste toodete konkurentsitingimustele siseturus, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks.
Euroopa Kohus on rõhutanud, et liikmesriigi ülesanne on määratleda oma põhilised julgeolekuhuvid ning turvameetmed, mis on kõnealuse liikmesriigi avaliku julgeoleku kaitsmiseks vajalikud8. ELTL artiklile 346 tuginedes tuleb neid julgeolekuerandeid tõlgendada kitsalt, nii nagu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb tõlgendada erandeid põhivabadusest. Kuigi artikli 346 lõike 1 punktis b on mainitud meetmeid, mida liikmesriik võib pidada vajalikuks, et kaitsta riigi olulisi julgeolekuhuve, ei tule seda artiklit tõlgendada siiski nii, et sellega on antud liikmesriikidele diskretsiooniõigus, mis võimaldab neil üksnes nendele huvidele viidates asutamislepingu või nendega võrdsustatud sätetest kõrvale kalduda9. Nimelt peab ELTL artikli 346 lõike 1 punktile b tuginev liikmesriik tõendama, et tal on vaja tugineda selles sättes ette nähtud erandile oma oluliste julgeolekuhuvide kaitse eesmärgil.10
Seega ei välista ELTL artikkel 346 automaatselt konventsiooni kohaldamist, vaid lubab selle rakendamist piirata konkreetsetel, põhistatud julgeoleku kaalutlustel. Kokkuvõttes võib Århusi konventsiooni sätteid – näiteks üldsuse kaasamise või teabe avalikustamise kohustust – piirata, kui nende täitmine ohustaks riigikaitse eesmärke. Euroopa Kohtu praktika järgi on sellisel põhjusel kaebeõiguse piiramine õiguspärane juhul, kui see on:
1) selgelt seaduses sätestatud,
2) tugineb tõelisele julgeolekuhuvile,
3) on rangelt vajalik ja proportsionaalne ning
4) säilitab kohtuliku kontrolli võimaluse.
1.2.2. Keskkonnamõju hindamise direktiivi erandid
Keskkonnamõju hindamise direktiivid 2011/92/EL ja 2001/42/EÜ näevad liikmesriikidele ette võimaluse piirata huvitatud üldsuse õigusi, sh jätta direktiivi kohaldamata riigikaitse eesmärgil. Nii võivad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõike 3 alusel – igal üksikjuhul eraldi ja kui riigisiseses õiguses on nii ette nähtud – otsustada direktiivi mitte kohaldada projektidele või projektide osadele, millel on ainult kaitse-eesmärk, või projektidele, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi 2001/41/EÜ artikli 3 lõike 8 esimene taane välistab samuti direktiivi kohaldamisalast kavad ja programmid, mille ainus eesmärk on seotud riigi julgeoleku või tsiviilkaitsega. Kuivõrd direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõige 3 lubab direktiivi jätta kohaldamata kaitse-eesmärgil ja tsiviilhädaolukorrale reageerimise puhul, nähtub konkreetselt võimalus piirata direktiivi 2011/92/EL artikli 11 kohast kaebeõigust seoses keskkonnamõjude hindamist puudutavate keskkonnavaidlustega.
Keskkonnamõju hindamist käsitlevate direktiivide ulatuse piirang nähtub Eesti õiguses KeHJS § 3 lg-st 2. Selle sätte järgi võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine ja kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada.
ELTL artikkel 346 lubab liikmesriikidel piirata teatud juhtudel kohtusse pöördumise õigust, kui see on vajalik riigi julgeoleku kaitseks. Samas peavad sellised piirangud olema:
1) selgelt seaduses sätestatud,
2) tuginevad tõelisele ja olulisele julgeolekuhuvile,
3) rangelt vajalikud ja proportsionaalsed,
4) säilitama õiguse olemuse, tagades sõltumatu kontrolli,
5) alluma kohtulikule kontrollile.
3.3.1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatuste vastavus ELTL artikli 346 nõuetele
KeÜS § 30 lisatavad lõiked 3 ja 4 täidavad ELTL artikli 346 julgeolekuerandile tuginemise nõudeid. Seetõttu sätestatakse seaduses kaebeõiguse piirang, et täita esimene tingimus.
KeÜS § 30 lõike 3 muudatusettepanek lähtub tõelise ja olulise julgeolekuhuvi eesmärgist, mistõttu on võimalik täita teine tingimus. Küll nõuab Euroopa Kohtu praktika, et riik määratleks selgelt oma julgeolekuhuvid ning tõendaks konkreetse piirangu kontekstis, millise eesmärgi täitmiseks konkreetne meede on ette nähtud.
Riigikaitselise ehitise ehitamine või sellega seotud haldusaktide andmine ja toimingute tegemine saavad olla otseselt vajalikud riigi julgeolekuhuvi tagamiseks. Nii on lisaks juba EhS § 115 lg 1 järgi Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse kuuluvatele ehitistele KeÜS § 30 lõige 3 kaebeõiguse piiranguga hõlmatud EhS § 115 lg 11 kohaselt vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks määratud ehitised, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Seega on kaebeõiguse piirang KeÜS § 30 lõike 3 alusel selgelt piiritletud Kaitseministeeriumi valduse ning ohuhinnangu alusel riigikaitse huvides vajalikuks peetud ehitisi puudutava tegevusega.
Viide EhSile võimaldaks laiendada riigikaitselisi ehitisi üksnes ehitiste määramisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse või valitsemisala valdusesse. Sellisel kujul oleks KeÜS § 30 lõike 3 piirangu täpne ulatus ebaselge ning selle esemelist kohaldamisala saaks tuleviks laiendada pelgalt ehitiste Kaitseministeeriumi valitsemisala valdusesse määramisega. Sellisel kujul ei pruugiks iga ehitise osas kehtiv kaebeõiguse kitsendus vastata konkreetselt julgeolekuhuvide kaitse eesmärgile. Selleks, et kaebeõiguse piirang piirduks tegelike ja oluliste julgeolekuhuvide esemeks olevate ehitistega, määratakse KeÜS § 30 lõikega 3 kindlaks, et vaidlus peab puudutama riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamisega seotud riigikaitselise ehitise ehitamist või sellega seotud toimingu tegemist või haldusakti andmist.
Olukorras, kus seadusandja määratleb konkreetsed riigikaitse eesmärgid, mida kaebeõiguse kitsendamisega saavutada soovitakse ning määratleb konkreetselt ka regulatsiooni esemelise kohaldamisala, tuleb veenduda vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõude täitmises. Pakutud KeÜS
§ 30 lõiked 3 ja 4 vastavad sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudele, mis täidab kolmanda tingimuse. Riigikaitset aitab tagada, kui riigikaitseliste ehitistega seotud protsessid ja menetlused on konfidentsiaalsed ja toimuvad kiiresti ilma viivitusteta. Seega on selliste ehitistega seonduvate andmete konfidentsiaalsus, avaliku arutelu puudumine nende strateegiliste objektide asukohta jm teavet puudutava osas ning kohtumenetlustega kaasneva aja- ja ressursikulu vältimine olulised riigikaitse eesmärkide täitmiseks. KeÜS § 30 lõikes 3 sätestatud piirang on seega sobiv riigikaitse eesmärgi täitmiseks.
Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada isikute õigusi vähem riivava meetmega. Käesoleval juhul on KeÜS § 30 lõikega 3 kehtestatav piirang vajalik riigikaitseliste konfidentsiaalsuse ning kiiruse ja ressursitõhususe eesmärkide saavutamiseks. Alternatiivne meede kaebeõiguse piirangule võiks olla istungi kinniseks kuulutamine, ent selline meede ei võimalda ära hoida kaebeõiguse kasutamise negatiivseid tagajärgi, mis võiksid ajakriitiliste projektide elluviimist takistada ning seetõttu selliste projektide eesmärke oluliselt kahjustada. Samuti ei hoia istungi kinniseks kuulutamine ära riske, mis kaasnevad sellega, et riigikaitseline tundlik info satub menetlusosaliste kätte. Seega puuduvad alternatiivsed meetmed, mis tagaksid riigikaitse eesmärkide saavutamist sama tõhusalt, kui KeÜS § 30 täiendamine lõikega 3.
Meede võib olla mõõdukas ehk kitsas tähenduses proportsionaalne. Selleks tuleb tagada, et kaebeõiguse piirang on kehtestatud riigikaitse huvides kitsalt konkreetset liiki ehitisi, st riigikaitselisi ehitisi (EhS § 115 lg-d 1 ja 11) puudutava ehitamise ning seotud haldusaktide ja toimingute osas. Seejuures on oluline, et kaebeõiguse piirang piirduks tegelike ja oluliste julgeolekuhuvide kaitseks vajalike kriteeriumide alusel kindlaksmääratavate ehitistega. Kaebeõiguse piirangut kitsendab omakorda KeÜS § 30 lõikes 3 sisalduv kriteerium „välja arvatud juhul, kui nimetatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht“. See kriteerium tagab, et VKO-del on kaebeõigus ka riigikaitseliste projektide puhul, millega kaasneb keskkonnaoht. Seejuures säilib VKO-de kaebeõiguse olemus, kuivõrd säilib sõltumatu kontrolli teostamise võimalus selle üle, kas KeÜS § 30 lõike 3 erand on põhjendatud. Seetõttu võimaldab KeÜS § 30 lõige 4 VKO-del esitada KeÜS § 30 lõikes 3 toodud olukorras kaebus halduskohtule, et tuvastada, kas haldusorgan on andnud haldusakti või sooritanud toimingu üksnes KeÜS § 30 lõikes 3 toodud alustel. Seega on meede selgelt piiritletud ega riiva VKO-de õigusi ebaproportsionaalselt.
Täidetud on ka neljas ja viies tingimus. VKO-de õiguse olemus säilib, kuivõrd tagatud on sõltumatu kontroll ja menetlus allub kohtulikule kontrollile. Ettepanekuga KeÜS § 30 lõike 4 lisamiseks tagatakse VKO-le võimalus algatada kohtulik kontroll selle üle, kas haldusorgan on andnud haldusakti või sooritanud toimingu ainsa eesmärgiga ehitada riigikaitseline ehitis või teha sellega seotud toiming või anda sellega seotud haldusakt. Samuti tagab pakutud KeÜS § 30 lõige 3 VKO võimaluse algatada kontroll nende menetluste üle, millega kaasneb keskkonnaoht.

Paragrahviga 5 muudetakse KeTS-i
Eelnõu § 5 punktiga 1 viiakse seadusesse sisse muudatus, millega täpsustatakse raadamisõiguse tasu maksja. Kui metsa raiutakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi tagamiseks ja metsateatist ei esitata, siis maksab metsa raiumisega seotud kulud see valitsusasutus, kelle huvides riigikaitseline ehitis ehitatakse, välja arvatud juhul kui tegemist on eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitisega.

Lõikega 12 luuakse erand, et kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise, mille eesmärk on Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine (nt Kaitseväe vajadustest lähtuvalt strateegilist või sõjalist kaupa tootvate või käitlevate ettevõtete ehitised), maal, siis raadamisõiguse tasu maksmise kohustus jääb siiski eraõigusliku juriidilise isiku kanda. Käesoleva sätte lisamine on oluline selleks, et eraõiguslikul juriidilisel isikul ei tekiks eeldust, et kui Vabariigi Valitsus otsustab eraõigusliku juriidilise isiku ehitise puhul, et tegemist on riigikaitse seisukohalt kriitiliselt olulise ehitisega, siis raadamisõiguse tasu maksab vastav valitsusasutus.

Eelnõu § 5 punktidega 2-7 täiendatakse KeTS-is raadamisõiguse tasu arvutamise alused, tasu maksmise aega ning tasu tagastamist.
Metsaseaduse § 28 täiendamisel lõikega 11 ei esitata enam metsateatist § 28 lõikes 4 nimetatud raie kohta, kui neid kavandatakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks. Sellest tulenevalt täiendatakse KeTS-i vajalike sätetega raadamisõiguse tasu kogumiseks.

Jätkuvalt tuleb maksta raadamisõiguse tasu raadatud metsa eest. Makstud raadamisõiguse tasu saab taotleda tagasi, kui tasu maksmise teate väljastamisest on möödas kolm aastat ja raadamisega ei ole alustatud või on raadatud väiksemas mahus.

Paragrahviga 6 muudetakse LKS-i.
Eelnõu § 6 punktiga 1 lisatakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse erand, et keeld ei laiene Vabariigi Valitsuse otsusel sellisele ehitisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.

Kehtiv norm lubab täna teatud tingimustel riigikaitseliste ehitiste ehitamist ranna- ja kalda ehituskeeluvööndisse. Selleks peab Keskkonnaamet andma nõusoleku. Eelnõuga muudetakse tingimust selliselt, et kui Vabariigi Valitsus on EhS § 115 lõike 11 kohase otsuse langetanud, siis ei pea selleks eraldi veel Keskkonnaameti nõusolekut küsima. Muudatuse eesmärk on vähendada ajakriitilisel hetke riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgist lähtuvalt otsustusprotsessi.

Lähtuvalt LKS § 34 sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärkidest, milleks on rannal ja kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine, on ranna ja kalda ehituskeeluvööndis üldjuhul ehitamine keelatud. LKS § 38 lõige 3 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Sellest lähtuvalt tuleb suunata ehitustegevust ehituskeeluvööndist väljapoole, veekogust kaugemale, ning võimalusel vältida ehitustegevust ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Siiski on LKS-is rannal ja kaldal ehituskeeluvööndis ehitamisele ettenähtud mitmed erandid. Erandid on eeskätt ehitistele, mille ülesanne ja kasutus on seotud vee ääres paiknemisega või juba väljakujunenud asustuse või olemasolevate ehitiste juurde uute ehitiste püstitamisega. Olukorras, kus ehitise vajaduse üle otsustab Vabariigi Valitsus on otstarbekas, et kõik kaalutlused teeb sama otsustaja, sealhulgas kas ehitamine on ka tegelikult võimalik, arvestades muuhulgas ka ranna ja kalda kaitse eesmärke.

Eelnõu § 6 punktiga 2 täpsustatakse looduskaitseseaduse § 91 lõikes 24 õigusselguse huvides terminit „julgeolek“ (security), mis kõnesoleva eelnõu raames hõlmab läbivalt terminit „sõjaline riigikaitse“ (defence). Terminoloogiline muudatus lähtub direktiivi 2014/52/EL grammatilisest sõnastusest.

Paragrahviga 7 muudetakse MaaKaTS-i, milles täpsustatakse katastriüksuse sihtotstarbe regulatsiooni.

MaaKatS § 18 kohaselt määrab linna- või vallavalitsus sihtotstarbe lähtudes sättes nimetatud põhimõtetest. Näiteks MaaKatS § 18 lg 1 alusel ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel üldplaneeringu alusel. Nimetatud sätte järgi saaks maatulundusmaa asemel riigikaitsemaa sihtotstarbe määrata eeskätt peale projekti realiseerimist ning selle julgeoleku eesmärgil kasutusele võtmist, kuid mitte varem olukorras, kus planeering puudub.

Eelnõuga nähakse ette kord, mille kohaselt Vabariigi Valitsus võib määrata riigi omandis oleva maa katastriüksuse sihtotstarbeks riigikaitsemaa või muu §-s 181 sihtotstarbega maa, kui katastriüksusele planeeritakse ehitist vastavalt planeerimisseaduse § 2 lõigetele 2 - 22. Muudatuse tulemusel saab maa sihtotstarvet muuta lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele ka Vabariigi Valitsus lähtudes kehtivast üldplaneeringust juhul, kui alal puudub detailplaneeringu koostamise kohustus ehk MaaKatS § 18 lg 1 p 1 alusel. Vabariigi Valitsuse otsuse alusel katastriüksuse sihtotstarbe muutmise kannab katastripidaja maaregistrisse.

Maa sihtotstarbe muutmisel peab jälgima, et ei muudetaks üldplaneeringus sätestatud juhtotstarvet (PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18) ulatuslikult11 (PlanS § 142 lg 1 p 1). Ulatuslik juhtotstarbe muutmine saab kõne alla tulla juhul, kui muudatuse tulemusel muutub maa-ala kasutus enam kui 51%. Riigikaitsemaa (MaaKatS § 181 lg 7) sihtotstarbe määramine on lubatud selliste üldplaneeringus määratud juhtotstarvete puhul, mille puhul ei teki sisulist vastuolu üldplaneeringu juhtotstarbe ja riigikaitsemaa sihtotstarbe vahel12.

Katastriüksusele riigikaitsemaa sihtotstarbe määramine Vabariigi Valitsuse otsusega vähendab kohalike omavalitsuste halduskoormust ning millega välditakse paralleelsete haldusmenetluste läbiviimist ning see ei lähe vastuollu kohaliku omavalitsuse PS §-s 154 sätestatud enesekorraldusõigusega. Sihtotstarbe määramisel võetakse jätkuvalt arvesse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus tehtud ruumiotsust.

Eelnõukohase seadusega muudetakse ka planeerimisseaduse § 2 lõiget 2 ning täiendatakse lõigetega 21 -22 (vt käesoleva seletuskirja § 9 selgitusi).

Paragrahviga 8 muudetakse MS-i.
Eelnõu § 8 punktiga 1 sätestatakse erisused metsaressursi kohta teabe kogumiseks.
Riigi ülesanne on metsaressursi üle arvestuse pidamine. Keskkonnakaitse stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamiseks peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20% Eesti Vabariigi territooriumist. Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu.

Oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris. Kuivõrd riigikaitselisel eesmärgil võib raie hõlmata suuri alasid, siis riigi kohustuste täitmiseks, sh ressursside arvestusega seotud kohustuste säilimiseks, lisatakse metsaseadusesse erisäte, mille kohaselt Kliimaministeeriumil kui metsaregistri vastutaval töötlejal on õigus küsida infot riigikaitselise tegevuse korral infot metsa kasutamise kohta ka olukorras, kus metsaseadus ei kohaldu või selle kohaldamisala on piiratud. Info maht on piiratud MS § 9 lõike 1 kohaldamisalaga.

Eelnõu § 8 punktiga 2 muudetakse MS §-i 28, mis reguleerib raiete tegemist. Muudatuse kohaselt võib riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest. Kõnesolev muudatus on seotud metsateatise esitamise kohustusest loobumisega, sest edaspidi kaasatakse Keskkonnaamet riigikaitseliste ehitiste ehitamisse faasis, mille käigus kavandatakse vajalikke riigikaitselisi ehitisi ja sellisel juhul ei ole metsateatise esitamine vajalik.

Eelnõu § 8 punkti 3 muudatus on seotud metsateatise kohustuse vähendamisega riigikaitseliste ehitiste puhul.
Punktiga 3 muudetakse metsaseaduse § 41 lõike 1 punkti 1, lisades täiendava välistuse, mille puhul kavandatava raie korral ei pea metsateatist esitama. Lisatavaks erisuseks on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks kavandatavad raied vastavalt MS § 28 lõikes 4 loetletud raietele.

Eelnõu § 8 punktis 4 tehtav muudatus on seotud raadamistasu maksmisega. Eelmise punkti kohaselt muudetakse metsateatise esitamise kohustust nendel juhtudel, kui metsa raiutakse riiigkaitseliste ehitiste kavandamiseks ja ehitamiseks, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. Metsateatis on aluseks raadamistasu arvutamisel ja raadamistasu maksmisel. Kui nüüd metsateatise esitamise kohustus ära kaob, kaob ka võimalus raadamistasu arvutada ning maksta. Seetõttu lisatakse metsaseaduse § 8 lõikesse 4 säte, mille kohaselt makstakse raadamisõiguse tasu pärast Keskkonnaametilt raadamisõiguse tasu maksmise teate saamist.

Eelnõu § 8 punktis 5 täpsustatakse metsa raiumise mahu erandit, mille korral ei pea metsateatist esitama. Eelnõukohase seaduse jõustumisel ei kohaldata metsa raiumisel mahulist piirangut ja võib metsateatise jätta esitamata, kui metsa raiutakse riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal ning ehitusseadustiku §-s 115 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal. Seda juhul, kui Keskkonnaamet on eelnevalt osalenud raie vajaduse kavandamisel ja mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud.

Eelnõu § 8 punktiga 6 täiendatakse MSi § 41 lõigetega 141 ja 142. Lõikega 141 luuakse erinorm õigusselguse huvides, et omanik või kinnisasja valdaja võib raiuda metsa riigikaitsemaal või eelnõukohase maakatastriseaduse § 18 lõikes 11 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal ning riigikaitselise ehitise ja selle teenindamiseks vajalikul maal ilma metsateatist esitamata. Nii nagu selgitatud eelmises punktis, siis saab seda teha vaid tingimusel, kui Keskkonnaamet on eelnevalt osalenud raie vajaduse kavandamisel. Lisaks seatakse tingimuseks, et raiumine ei tohi avaldada mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Metsateatist esitamata saab raiet teostada juhul, kui mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud ja tegevuse lubamiseks pole vaja läbi viia Natura hindamist.

Natura hindamist pole vaja läbi viia juhul, kui kavandatav tegevus asub Natura 2000 aladest nii kaugel, et see ei saa mõjutada Natura 2000 ala kaitse-eesmärki. Hindamise vajadus puudub ka juhul, kui mõju on varem piisava põhjalikkusega asjakohaselt hinnatud ning hindamine on jõudnud tulemusele, et mõju Natura 2000 alale on välistatud. Natura hindamise vajaduse puudumise saab välja selgitada koostöös Keskkonnaametiga raie vajaduse kavandamisel. Kui mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole objektiivsete asjaolude tõttu ilmselgelt välistatud, tuleb raie kavandamisel esitada metsateatis, millele hinnatakse mõju vastavalt looduskaitseseaduse 10. peatükis sätestatule arvestades LKS § 91 lõikes 24 toodut.

Keskkonnaameti osalemine raie kavandamisel tagab muu hulgas, et raie oleks kooskõlas LKSi ja selle alusel kehtestatud kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjadega. Koostöös on võimalik leida lahendused kaitsealustele liikidele ja kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärkidele raie mõju vältimiseks ja vähendamiseks. Keskkonnaamet saab anda kaitse-eeskirja või LKSiga sätestatud nõusolekud ja vajadusel tingimused mõjude leevendamiseks.

Paragrahviga 9 muudetakse planeerimisseaduse § 2 lõiget 2 ja lisatakse lõiked 21 - 23. Planeerimisseaduse eelneva redaktsiooni seletuskirjas selgitatakse, et kuigi ehitusseadustikus ja planeerimisseaduses on tänaseks ette nähtud eriregulatsioonid põhjendatud juhtudel teatud tüüpi riigi julgeoleku jaoks tähtsate ja samas ajakriitilise valmimistähtajaga ehitiste ehitamise võimaldamiseks lihtsustatud menetluses, siis ei ole see regulatsioon piisavalt paindlik arvestamaks praegust julgeolekuolukorda. Tavapärase praktika kohaselt alustatakse ehitise kavandamist ruumilisest planeerimisest, mille olemuslik sisu seisneb ehitisele sobiva asukoha valiku protsessis ning mille käigus kaasatakse avalikkus, avatakse arutelud ehitise paiknemise ja selle mõjude osas. Reeglipäraselt järgitakse planeerimisprotsessis teavitamise, huvide tasakaalustamise ja lõimimise, teabe piisavuse jt planeerimises olulisi põhimõtteid. Küll aga leidub ehitisi, mille asukoht on selle olemust arvestades kindlaks määratud ehk mille puhul alternatiivid puuduvad ning mille rajamine on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks ajakriitilise iseloomuga. Sellistel väga erandlikel juhtudel võib olla põhjendatud ainult riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks vajalike ehitiste rajamine lihtsustatud menetluses, sest ehitamisega viivitamisel ja ehitise puudumisel võib pädeva riigiasutuse (Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus või Riigikantselei) hinnangul aset leida sündmus, mille tulemusel on mõjutatud terve riigi julgeolek. Ehk nende ehitiste mitteehitamise mõju on oma olemuselt oluliselt suurem kui nende ehitamisel tekkiv mõju näiteks ümbritsevatele inimestele või keskkonnale. Selline ehitis on vajalik kõigi heaolu ja turvalisuse säilimiseks.

Käesolevas muudatuses käsitletakse sellist ehitist kui ehitist, mille ainus eesmärk (st põhjus, miks ehitist ehitatakse, mitte kitsalt ehitise kasutamise otstarve) on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Eelnõukohase seadusega luuakse regulatsioon, millega välistatakse julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse seisukohalt kriitilise tähtsusega ehitiste planeerimisel ja ehitamisel mitme-etapilist planeerimismenetlust.

Eelnõu § 9 punktiga 1 muudetakse PlanS § 2 lõiget 2 ning sätestatakse, et ehitisele ei kohaldata planeerimisseadust juhul, kui selle ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või hädaolukorra lahendamine. Selle sätte raames on mõeldud ehitis, mis on riigi julgeoleku, mille hulka kuulub ka sõjaline riigikaitse, tagamise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Selliseks ehitiseks võivad sõltuvalt olukorrast kvalifitseeruda nii sellised Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valduses olevad ehitised, mida ei ole lõikes 21 nimetatud kui ka teiste ministeeriumide omandis (eelkõige nt Siseministeerium) või valduses olevad (planeeritavad) ehitised kui ka Kaitseväe kriitilistest vajadustest lähtuvalt strateegilist või sõjalist kaupa tootvate või käitlevate ettevõtete ehitised või riigi julgeoleku seisukohast vältimatult olulisi teenuseid pakkuvate ettevõtete ehitised. Sõjalise riigikaitse seisukohalt oluline ettevõte peab arendama ja tootma tooteid või pakkuma teenuseid, mis vastavad Kaitseväe võimearendusprioriteetidele ja strateegiliste varude tagamise eesmärgile.

Kui Vabariigi Valitsus on vastavasisulise otsuse langetanud, siis konkreetse ehitise osas ei rakendata ei planeerimise ega ka KSH/KMH protsesse. Kõnesoleva muudatusega vähendatakse otsustusprotsessi ja bürokraatiat.

Eelnõu § 9 punktis 2 piiritletakse riigikaitsega seotud tegevusi ja nende tegevuste elluviimiseks rajatavaid ehitisi, mille korral ei kohaldata planeerimisseadust. Näiteks ei kohaldata planeerimisseadust side ja eelhoiatamisega seotud riigikaitseliste ehitiste planeerimisele, ladustamisega seotud riigikaitseliste ehitiste planeerimisele, sõjaväelise väljaõppega seotud ehitiste planeerimisele, Kaitseväe ja Kaitseliidu linnakute planeerimisele ega Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade ja lasketiirude planeerimisele. Eelnimetatud ehitiste planeerimine välistatakse automaatselt planeerimisseaduse kohaldamisalast, mis omakorda tähendab, et nende puhul ei rakendata ka KSH menetlust, välja arvatud eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 22 sätestatud juhul (ehitist planeeritakse detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalale), mil planeerimisseaduse kohaldamata jätmiseks on osade ehitiste puhul siiski vajalik Vabariigi Valitsuse otsus.
Eelnõu kohases PlanS § 2 lõigetes 2-22 nimetatud ehitiste puhul annab ehitusloa Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) või esitatakse talle ehitusteatis EhS § 118 lõigete 1 ja 2 alusel, sest selliste ehitiste püstitamise protsessi peab kaalukatel riigi julgeoleku vajadustest lähtuvatel põhjustel juhtima ja load väljastama riik oma asjakohaste ametiasutuste kaudu.

Selliste riigikaitseliste ehitiste planeerimisele, mis ei ole automaatselt planeerimisseaduse kohaldamisalast väljas, jääb planeerimisseadus kohalduma. Siiski ei ole välistatud ka selliste teiste riigikaitseliste ehitiste puhul Vabariigi Valitsusel PlanS § 2 lg 2 järgi valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel otsustada, et ehitise ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sh sõjalise riigikaitse tagamine ja seeläbi jätta planeerimisseadus kohaldamata.

Eelnõukohases PlanS § 2 lõikes 23 sätestatakse, et kui eelnõu kohases PlanS § 2 lõigetes 2-22 nimetatud ehitis asub riigi omandis oleval maal ning esineb vastuolu kehtivate varem kehtestatud planeeringutega (näiteks üld- või maakonnaplaneeringud), siis võib Vabariigi Valitsus otsustada varem kehtestatud planeeringute või nende osade kehtivuse peatamise. Vabariigi Valitsuse otsuse kehtivus on viis aastat, mille jooksul peab ehitis olema valmis. Lühike tähtaeg tuleneb asjaolust, et planeerimisseaduse kohaldamata jätmine ja kehtivate planeeringute järgimata jätmine saab olla põhjendatud ainult kiireloomuliselt vajaliku ehitise puhul, mille osas saab eeldada, et viie aasta jooksul on ehitis ka valmis ehitatud. Säte sarnaneb riigi eriplaneeringu kehtestamise sätetele PlanS § 53 lõiked 2 ja 3.
Kohaliku omavalitsuse teostamise tagatise riive
Planeerimismenetluses konsolideeritakse riiklikud, kohalikud ja erahuvid ühte planeeringu dokumenti. See võimaldab lahendada planeerimismenetluses võimalikud huvide konfliktid ja õiguslikud vaidlused, arvestades õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja kohustusi. Planeeringu kehtestamise menetluses korraldab kohaliku omavalitsuse üksus nii kohaliku elu küsimusi, kui ka täidab riiklikku ülesannet (riigikaitse, keskkonnakaitse, avalik kord jne). Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 2 kohaselt on riik korraldatud unitaarriigi põhimõttel. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. PS § 2 lg 1 rõhutab Eesti territoriaalset terviklikkust sõnadega „lahutamatu ja jagamatu“, mis muudab sätte rahvusvahelises õiguses mõistetud territoriaalse terviklikkuse printsiibi tähendusest laiemaks, välistades ka üksiku territoriaalse autonoomse üksuse olemasolu riigis. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kuna PS-s ei ole rahvuslik-territoriaalset autonoomiat eraldi nimetatud, oleks selle olemasolu riigis vastuolus PS-ga (RKPJKo 11.08.1993, III-4/A-2/93; RKPJKo 06.09.1993, III-4/A-3/93).[1] Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad kohaliku elu küsimusi ja täidavad neile volitatud avaliku võimu ülesandeid riigi territooriumi kindlaksmääratud osa (haldusüksuse territoorium ehk haldusterritoorium) suhtes. [2] Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad kohaliku elu küsimusi ja täidavad neile volitatud avaliku võimu ülesandeid riigi territooriumi kindlaksmääratud osa (haldusüksuse territoorium ehk haldusterritoorium) suhtes. Riigikaitse korraldamine ei ole kohaliku elu küsimus.
PS § 154 lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lg 2 kohaselt võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kohalikku omavalitsust teostatakse kohalik omavalitsuse üksuste kaudu (PS § 155). Samuti võib seadusega kehtestada kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse piirangud. Tagamaks kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse põhiolemuse säilimist, peavad selle piirangud olema proportsionaalsed ega või moonutada enesekorraldusõiguse olemust. Kohalik omavalitsuse põhiseadusliku tagatise riive tuvastamiseks tuleb hinnata, kas kavandataval meetmel on mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele.
Eelnõukohane Vabariigi Valitsuse otsuse mõju sarnaneb riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusele, kuna ka sel juhul otsustab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile rajatava ehitise üle. Ühest küljest piirab see kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust ise otsustada, kuidas tema haldusterritooriumil paiknevat maa-ala kasutatakse, ning see võib riivata kohalik omavalitsuse üksuse funktsiooni teostamist. Teisest küljest reguleeritakse Vabariigi Valitsuse otsusega riigi territooriumi kui terviku kaitset sõjalise rünnaku tõrjumiseks valmistumisel ning selline tegevus on osa heidutusest, millel põhineb riigi sõjaline kaitse. PS preambuli neljanda lõigu kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine ühiskonnas. Selle osana peab riik kaitsma ühiskonda ja inimesi väljastpoolt tuleva ohu korral. Riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine on täidesaatva riigivõimu ülesanne, mida täidab Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu asutuste (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus jt) kaudu. Kõnealune Vabariigi Valitsuse otsus võib riivata kohaliku omavalitsuse teostamist üksnes niivõrd, kui eelnõu kohase PlanS § 2 lõigetes 2–22 nimetatud ehitise kavandamine ja ehitamine ei võimalda kasutada puudutatud osa kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumist muul eesmärgil.
PlanS § 53 lõike 2 kohaselt peatuvad Vabariigi Valitsuse kehtestatud riigi eriplaneeringu otsuse alusel kehtivad üld- ja maakonnaplaneeringud riigi eriplaneeringuga hõlmatud alal. Vabariigi Valitsuse otsusel on selles osas sama mõju nagu riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusel. Kavandatava regulatsiooniga ei panda kohalikule omavalitsusele kohustust kavandada või ehitada välja riigi sõjaliseks kaitseks vajalikke ehitisi ega anta täidesaatva riigivõimu asutustele pädevust reguleerida kohaliku omavalitsuse teostamist. Kavandatava meetme mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele on kaudne ning avaldub üksnes olukorras, kus sama maa-ala soovitakse kasutada nii kohaliku elu korraldamiseks kui ka riigi sõjaliseks kaitseks.
Kavandatava meetmega kaasnev riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kavandatav meede on sobiv PlanS § 2 lõigetes 2-22 nimetatud ehitiste kiireks väljaarendamiseks, arvestades pingestuvate rahvusvaheliste suhete ja julgeolekuolukorra tingimusi. Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Alternatiivseks meetmeks oleks planeeringu koostamine (näiteks riigi eriplaneering). Planeeringu koostamine ei aita tagada riigikaitse jaoks vajaliku ehitise valmimist viivitamatult ning riigi eriplaneeringu koostamisel on lõpuks selle mõju kohaliku omavalitsusele sama. Seega on kavandatav regulatsioon võrreldes alternatiivsete lahendustega palju efektiivsem ning ei riiva kohalik omavalitsuse üksuse enesekorraldust rohkem kui näiteks riigi eriplaneering. Eriregulatsiooni kehtestamisega ei sekkuta kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigusesse intensiivselt. Ka planeeringu koostamise käigus peab kohaliku omavalitsuse üksus arvestama riiklike huvide ja seadusest tulenevate kohustustega. Isegi tavapärases planeerimismenetluses ei saa kohalik omavalitsuse üksus õiguspäraselt eirata riigikaitse vajadusi ning jätta arvestamata riigi sõjaliseks kaitseks vajalike ehitistega. Riigi sõjalise kaitse vajaduste hindamine ja selleks vajalike ehitiste ja maa-alade kavandamine on Vabariigi Valitsuse ja täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus avaldada arvamust, millist mõju harjutusvälja olemasolu kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu küsimuste lahendamisele kaasa toob, ning Vabariigi Valitsus või muu täidesaatva riigivõimu asutus peab otsustamisel kaaluma neid huvisid.
Eeltoodust tulenevalt on riigkaitse jaoks vajalike ehitiste kavandamine ja väljaehitamine riigi sõjalise kaitse korraldamine. Riigi sõjalise kaitse korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja tema valitsemisala täidesaatva riigivõimu asutuste pädevuses. Vabariigi Valitsuse otsused tehakse haldusmenetluses, küsides kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust ning kaaludes kavandatava otsuse mõju kohalikule elanikkonnale ja kohaliku elu korraldusele. Eelnõu kohase PlanS § 2 lõigetes 2 - 22 tingimustele vastavate ehitiste hulk on väga piiratud ning otsuse aluseks peab olema ohuhinnang. Eelnõu kohane PlanS § 23 ei riiva kohaliku omavalitsuse teostamist või on selle mõju kohaliku omavalitsuse teostamisele proportsioonis riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise vajadusega.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõukohase seadusega täpsustatakse terminit riigi julgeolek, mis hõlmab ka sõjalist riigikaitset.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõju

6.1. Kohtutele pannakse kohustus lahendada riigikaitselise ehitisega seotud kaebused eelisjärjekorras ja kiirendatud korras.


Sihtrühm ja avaldatav mõju
1. Kohtud
Positiivsed mõjud
Tekib selgem prioriteetide süsteem, mille korral kohtud teavad, et riigikaitselisi ehitisi puudutavad vaidlused tuleb lahendada esmajärjekorras.
Kiireneb riigikaitseliste ehitiste ehitamine, sest kiirem kohtus menetlemine aitab kaasa riiklike arengukavade täitmisele.
Võimalike negatiivsete riskidena võib eelisjärjekord nihutada teiste asjade arvelt ressursse ning pikendada muude haldusasjade menetlusaega. Võimalik on ka ebavõrdne koormuse jaotus, kuna suurim surve langeb eelduslikult halduskohtutele (nt raiete, planeeringute ja ehituslubade vaidlused).

Kiirendatud menetlus jätab kohtutele vähem aega tõendite analüüsimiseks. Samas paneb selline lähenemine kaebuse esitajale suurema hooldus- ja põhjendamiskohustuse koostada kvaliteetne kaebus ning keskenduda kaebuse sisule ja asjakohasusele.

2. Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja riigikaitseliste ehitiste arendajad
Positiivsed mõjud
Riigikaitseks olulised ehitised valmivad kiiremini ja täidavad riigikaitse tagamise eesmärki, sest kaebused vaadatakse üle kiirendatud korras.
Oluliseks eeliseks on ka see, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saab planeerida kindlamate tähtaegadega. Samuti avaldab positiivset mõju kulude vähenemine, kuna ajaliselt piiritletud kohtumenetlused tähendavad väiksemat riski kulukate (ehitus)seisakute tekkimiseks.
Negatiivsed mõjud
Suurem rõhk kvaliteetsele ettevalmistusele, sest lühendatud menetlustähtajad eeldavad paremini ettevalmistatud dokumente.

3. Füüsilised isikud
Positiivne mõju on kaudne, sest riigikaitseliste ehitiste asukohad selguvad lühikeses ajaraamis, mis tagab õiguskindluse.
Negatiivne mõju avaldub näiteks siis, kui eraisik soovib esitada kaebuse mõnes teises küsimuses halduskohtule ja tema kaebuse kohtumenetlus venib riigikaitselise ehitise vaidluse tõttu.

KOKKUVÕTE
Eelisjärjekorras ja kindla tähtajaga riigikaitseliste ehitiste kaebuste lahendamine toetab riigikaitseliste ehitiste ja projektide kiiremat elluviimist, kuid toob riske menetluse põhjalikkusele, koormuse jaotusele kohtutes ja kogukondade tegelikule võimele oma õigusi kaitsta.

6.2. Riigi julgeoleku kaalutlustel keskkonnamõjude hindamata jätmine.
Eelnõu eesmärk on luua selge ja kiirendatud kord, mille alusel võib riigi julgeoleku huvides jätta keskkonnamõjude hindamise (KMH) tegemata.

Sihtrühm ja avaldatav mõju
1. Avalikkus ja kohalikud elanikud
Positiivsed mõjud
Avalikkus saab kasu riigikaitselistest ehitistest ja projektidest, mis tagavad kiiremini riigi kaitsevõime, kriitilise taristu töökindluse ja valmisoleku võimalikeks julgeolekuohtudeks.
Kiire reageerimisvõime julgeoleku, sealhulgas riigikaitselistele ohtudele aitab vältida olukordi, kus taristu rike seaks ohtu elanikkonna heaolu.
Võimalikud negatiivsed riskid
Lühendatud või puuduv KMH vähendab avalikkuse kaasamise võimalusi.
Kui põhjalik KMH jääb tegemata, võib elanike elukeskkond (müra, visuaalne mõju, liikluskoormus) ajutiselt või püsivalt muutuda.
Võimalikke negatiivseid riske tuleb leevendada, nt avalikkuse teavitamisega niipea, kui julgeolek lubab. Selge põhjendus erandile ja hilisem avalikustamine. Keskkonna leevendusmeetmete rakendamine ka erandimenetluses.

2. Kohalikud omavalitsused
Positiivsed mõjud
Kiiremad riiklikud taristuprojektid, millest kohalik omavalitsus saab kasu kiiremini valmivatest julgeolekut tagavatest lahendustest.
Negatiivne mõju seisneb selles, et teatud olukordades peatuvad varem kehtestatud üld- ja maakonnaplaneeringud. Samuti võib kohalike elanike seas tekkida pahameel.
Riske aitab maandada varajane info jagamine kohalikele omavalitsustele.
Riigi tugi riigkaitseliste ehitiste kavandamisel ja järelevalvel.

4. Riigiasutused (kaitse-, julgeoleku-, kriisireguleerimise ja keskkonnaasutused)
Positiivsed mõjud
Kiirem reageerimine julgeolekuohtudele, sest paindlikkus võimaldab rajada kaitse- ja kriitilise taristu kiiremini.
Väiksem halduskoormus kriisiolukorras, sest KMH pikk menetlus ei takista kiireid otsuseid.
Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda sellega, kui KMH jääb ära, siis võib suureneda lühendatud mõjude analüüsi tegemise vajadus keskkonnaasutustes.

5. Loodus ja keskkond
Positiivsed mõjud
Kaudne kasu kriiside ennetamisel, sest hästitoimiv julgeoleku- ja kriitiline taristu võib ennetada keskkonnakahju (nt sabotaaž energia- või veetaristule).
Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda sellega, et mõni oluline keskkonnamõju jääb tähelepanuta, samuti võivad kiirendatud riigikaitsliste ehitiste ehitamise protsess mõjutada kaitsealuste liikide elupaiku. Ilma KMH-ta võib eri projektide koondmõju jääda analüüsimata.
Riske on võimalik maandada sellega, et raie kavandamisel tehakse koostööd Keskkonnaametiga. Raie ja ehitustöid ei tehta nt pesitsuse ajal, kui see võib linde kahjustada. Samuti sellega, et seatakse müratõkked jms, mis leevendavad keskkonna negatiivset mõju.

6. Üldised mõjud halduskorraldusele
Positiivsed mõjud
Suurendab riigi võimet langetada ajakriitilisi otsuseid.
Loob selguse, millal KMH erand on õigustatud, vähendades õigusvaidlusi.
Tõstab riigi kaitsevõime ja kriisikindluse taset.

KOKKUVÕTE
Eelnõu loob olulise ja kitsalt piiritletud võimaluse jätta KMH tegemata riigi julgeoleku, sealhulgas riigikaitse huvides. Peamised eelised on seotud kiire reageerimise ja riigi kaitsevõime tugevdamisega, samas kui peamised riskid on seotud avalikkuse kaasamise vähenemise ja võimalike keskkonnamõjudega. Selged menetlusreeglid ja leevendusmeetmed aitavad tasakaalustada julgeolekuvajadust ja keskkonnakaitse põhimõtteid.

6.3 Metsateatise kohustuse vähendamine ja metsaressursi kohta teabe kogumine riigikaitse eesmärkidest lähtuvalt
Eelnõu eesmärk on luua paindlik ja operatiivne kord, mis võimaldab riigikaitse vajadustest tulenevalt vähendada metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeoleku kaalutlustel. Samuti koguda täiendavat ja täpsemat teavet metsaressursi kohta, et tagada tõhus riigikaitseliste ehitiste planeerimine ja ehitamine ning liitlasvägede vastuvõtuvõime.
Sihtrühm ja avaldatav mõju
1. Avalikkus ja kohalikud elanikud
Positiivsed mõjud
Tugevneb julgeoleku, sest riigikaitseliste ehitiste rajamiseks vajalikud tööd saavad toimuda kiiremini. Seeläbi paraneb nii kaitsevalmidus kui ka kriisivalmidus, kuna metsakatte vähendamine kriitilistes piirkondades võib parandada päästetöid, operatiivset liikuvust ja evakuatsioonivõimalusi.
Kavandatav tegevus vähendab ka bürokraatiat ajakriitilistes olukordades.
Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda sellega, et tavamenetlusest kõrvalekaldumine võib vähendada elanike teadlikkust ja võimalust kaasa rääkida.

2. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Päästeamet, RMK, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus)
Positiivsed mõjud
Võime tegutseda operatiivselt ilma, et halduskoormus takistaks julgeolekuvajadusi. Metsateatise esitamise kohustusest vabanemine vähendab bürokraatiat ning aitab riigikaitselisi ehitisi ehitada viivitamatult ja eesmärgipäraselt, et tagada riigi julgeolek ja sõjaline riigikaitse.
Paraneb oluliselt metsaressursi täpne ülevaade, mis on vajalik planeerimiseks ja riskihindamiseks.
Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda siis, kui raie mõju keskkonnale ei ole piisavalt selgitatud.

3. Kohalikud omavalitsused
Positiivsed mõjud
Õigeaegselt ehitatud riigikaitselised ehitised toetavad piirkonna julgeolekut ja kriisivalmidust.
Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, kui elukeskkonna muutuste osas on kohalikul omavalitsusel piiratud võimalus kaasa rääkida, sest avaliku pahameele risk suunatakse sageli omavalitsuse suunas, isegi kui otsuse tegi riik.

4. Riigikaitse ja liitlased (NATO, Kaitsevägi, Kaitseliit)
Positiivsed mõjud
Suurem liitlasüksuste vastuvõtuvõime, sest keskkonna- ja halduslikud takistused vähenevad.
Olulisi negatiivseid riske ei kaasne, kuid avaliku kriitika risk võib mõjutada koostööd või riigikaitseilse ehitise valmimise tempot, kui kommunikatsioon on ebapiisav.

KOKKUVÕTE
Eelnõu mõju on kahepoolne. Positiivne on see, et riigikaitse vajadused saavad täidetud kiiremini ja tõhusamalt. Metsateatise kohustus väheneb erandjuhtudel, vähendades halduskoormust. Riigil tekib parem ülevaade metsaressursi kasutamisest julgeoleku eesmärgil.

Potentsiaalseteks riskideks on see, et keskkonna- ja kogukonnamõjud võivad jääda lühiajaliselt vähem kaardistatud. Avaliku teavituse ja läbipaistvuse tase võib väheneda. Maaomanike õiguste tagamine vajab hoolikat tasakaalustamist.

Tasakaalustavateks meetmeteks on kitsalt piiritletud regulatsioon ja otsustusjuhised. Hilisem avalikustamine ning statistiline aruandlus erandite kasutamise kohta. Kvaliteetne keskkonnaseire ka kiirete menetluste korral.

6.4. Planeerimisseaduse kohaldamisala piiramine seoses riigikaitseliste ehitistega

Eelnõu eesmärk on tagada, et ajaliselt kriitilised riigikaitselised ehitised (nt kaitserajatised, hooned, sideobjektid, harjutusväljade taristu, liitlaste vastuvõtuvõime rajatised) saaksid rajatud kiiremini ja paindlikuma menetlusega, ilma et venivad planeerimismenetlused takistaksid riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärkide täitmist.

Sihtrühm ja avaldatav mõju
1. Avalikkus ja kohalikud elanikud
Positiivsed mõjud
Suureneb julgeolek ja kriisivalmidus, sest riigikaitselised ehitised valmivad kiiremini, mis toetab elanikkonna turvalisust.
Parem ja operatiivsem logistika konfliktolukordades (sh liitlaste operatiivne tugi ning päästetööde logistika).
Mõõdukas halduskoormuse vähenemine avalikele aruteludele ja menetlustele.
Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus menetlustes osaleda ja seisukohti esitada, kuna planeerimismenetlus on piiratud või puudub.
Muutused elukeskkonnas (müra, liiklus, visuaalne mõju) võivad samuti avaldada negatiivset mõju, mille üle elanikel võib olla väiksem otsustusõigus.
Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks teha regulaarset koostööd kohalike omavalitsustega, et tagada kohalike elanike informeeritus.

2. Kohalikud omavalitsused
Positiivsed mõjud
Väheneb koormus planeerimismenetlustes, kuna osa riigikaitselisi ehitisi ehitatakse väljaspool PlanS tavapärast raamistikku.
Tugevdatud julgeolek kohalike omavalitsuste territooriumil, mis parandab kogu piirkonna valmisolekut.
Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et kohalikul omavalitsusel väheneb otsustusõigus planeeringute üle, mis mõjutavad kohaliku maa kasutust ja arendust.
Suureneb tõenäosus, et kohaliku arengukava eesmärgid muutuvad riigikaitseliste vajaduste tõttu.
Negatiivsete riskide maandamiseks tuleks kohalikke omavalitsusi kaasata nõuandvas rollis, ka siis kui planeerimisprotsessi ei rakendata. Leevendavaks meetmeks on ka tasakaalustatud läbirääkimised riigiga maa kasutuse ja kompensatsioonimeetmete osas.

3. Maaomanikud ja arendajad
Positiivsed mõjud
Kiirem õiguslik selgus, kui riik otsustab rajada riigikaitselise ehitise , millele ei kohaldu tavapärane planeerimisprotsess.
Võimalikud negatiivsed riskid võivad kaasneda juhul, kui maa jääb riigikaitselise ehitise mõjuala või ohuala sisse ja tegemist ei ole riigikaitsemaaga.
Võimalikke riske aitab maandada see, kui tagatakse õiglane ja kiire hüvitamine ning kui antakse selged juhised maa kasutamise kohta ohualadel.

4. Keskkonnaorganisatsioonid, kodanikeühendused ja avaliku huvi esindajad
Positiivsed mõjud
Proportsionaalsem raamistik, mis täpsustab, millal erandit võib kasutada, vähendades kahtlust, et riik kasutab planeerimismenetlusest kõrvalehoidmist põhjendamatult.
Võimalus keskenduda strateegilisematele juhtumitele, kuna erandite kasutamine on kitsalt seotud riigikaitsega.
Võimalikud negatiivsed riskid kaasnevad sellega, et väheneb võimalus avalikku huvi planeerimisprotsessis kaitsta, sest planeeringu avalikustamine ja kaasamine võivad jääda ära.

5. Riigiasutused (Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Maa-amet, Keskkonnaamet, Siseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus)
Positiivsed mõjud
Kiireneb otsustamine ja projektide elluviimine, mis on olulised ajakriitilistel hetkedel riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks.
Väheneb halduskoormus, sest pikk ja mitmeastmeline planeerimisprotsess ei ole vajalik.
Paraneb operatiivne valmisolek liitlasüksuste vastuvõtuks, harjutusalade laiendamiseks, varustuse eelpaigutamiseks ja mobiilsuseks.
Võimalikud negatiivsed riskid on minimaalsed ja avalduvad siis, kui võib tekkida vajadus
tagada keskkonna- ja ohutusriskide haldamine, mis tavapäraselt tuleneb planeerimise etapist. Teatud puhkudel (nt KOV-idele kompensatsioonimehhanismi pakkumine planeeringu puudumise tõttu) võib finantskoormust suurendada, kuna ilma planeeringuteta peab leidma vahendeid, kuidas negatiivset mõju leevendada.

6. Riigikaitsevaldkond tervikuna (sh NATO liitlased)
Positiivsed mõjud
Oluliselt paraneb riigi julgeolek, sealhulgas sõjaline riigikaitse, sest ajakriitiliste riigikaitseliste ehitiste planeerimine ja ehitamine ei viibi.
Paraneb liitlasüksuste vastuvõtuvõime, mis toetab kollektiivkaitset.
Vähenevad kulud, kuna ebavajalikke viivitusi ei teki, mis kasvataksid projektide maksumust.
Võimaliku negatiivse riskina tuleb arvestada seda, et liitlaste kohaloleku ja ehituse intensiivistumine võib tekitada avalikkuses küsimusi.
Riski aitab maandada selge kommunikatsioon NATO liikmesriikidega ja kohalike kogukondade informeerimine võimaluse piires.

KOKKUVÕTE
Planeerimisseaduse kohaldamisala piiramine riigikaitseliste ehitiste puhul on vajalik riigi julgeoleku ja kollektiivkaitse eesmärkide täitmiseks, kuid sellega kaasnevad põhiõiguste, kohaliku autonoomia ja keskkonnakaitse seisukohalt mitmed riskid.

Peamiseks positiivseks mõjuks on riigikaitseliste ehitiste kiire ja efektiivne rajamine. Suurem riigi ja liitlaste operatiivne valmisolek. Vähendatud halduskoormus ja parem projektide prognoositavus.

Peamised võimalikud riskid kaasnevad avalikkuse kaasamise ja läbipaistvuse vähenemise tõttu.


7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne eeldatavasti lisatulu ega lisakulu. Seaduse rakendamisel jäetakse riigikaitseliste ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitmeetapiline planeerimisprotsess juhul, kui ehitiste ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine ja mille ehitamine lähtub kiireloomulisest julgeolekukaalutlusest. Seega väheneb riigiasutuste töökoormus.

Osaliselt väheneb kohtute koormus, sest piiratakse avalike huvide kaitseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamist, teisalt pannakse kohtule tähtaeg riigikaitselise ehitiste kavandamise ja ehitamisega seotud kaebuste lahendamiseks, mis võib tähtajast sõltuvalt tõsta kohtute töökoormust.

8. Rakendusaktid

Rakendusakte käesoleva eelnõuga ei kavandata.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohane seadus jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kiireloomuliseks kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule.