| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 10-2/4236-1 |
| Registreeritud | 17.12.2025 |
| Sünkroonitud | 18.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Ettevõtlus ja innovatsioon |
| Sari | 10-2 Ettevõtete innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse kavandamise ja korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 10-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Mikk Vahtrus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Innovatsiooni ja tehnoloogia osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
Peaminister Kristen Michal
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Riigikogu Saaremaa toetusrühm
Riigikogu Hiiumaa toetusrühm
17. detsember 2025
PÖÖRDUMINE
SAARTE ETTEVÕTLUSPROGRAMMI LOOMISEKS
Lääne-Eesti suursaarte majandusareng on jõudnud punkti, kus vajame regionaalpoliitilist tuge. Väikesed
siseturud, sõltuvus transpordiühendustest ja hooajaline majandus süvendavad struktuurseid piiranguid,
mida üleriigilised toetusmeetmed ei käsitle. Selle tulemusena tekib oht, et saarte majanduse potentsiaali
ei suudeta realiseerida samas tempos ega ulatuses kui ülejäänud Eestis.
Valitsus on välja töötanud ja rakendanud mitmeid piirkondlikke meetmeid, mis on suunatud just
majanduslikult haavatavamatele või struktuurimuutuste ees seisvatele piirkondadele nende
ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks. Olulisemad näited on Kagu-Eesti
ettevõtluse arengutoetus, Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus ning
Väikesaarte programm. Need on tänuväärsed ja vajalikud algatused. Kagu-Eesti ja Ida-Viru näitel on riik
tunnistanud teatud piirkondade erikohtlemise vajadust, jõudmaks majanduslikult järele või loomaks
struktuurseid muutusi. Lääne-Eesti suursaared vajavad samuti riigipoolset lisatuge oma struktuursete
väljakutsetega tegelemiseks.
Mõned paralleelid:
● Kagu-Eesti programm toetab eelkõige mikro- ja väikeettevõtete uuendusmeelsust ja mahu kasvu
– sama vajadus on saartel, kus ettevõtted on valdavalt väikesed ja kapitali ligipääs piiratud.
● Ida-Viru programm panustab suurema mahuga investeeringutesse, mis aitavad majandust
mitmekesistada ja luua uusi väärtusahelaid. Saartel võiks kasutada sarnast lähenemist erinevate
projektide piloteerimiseks, mh. meretehnoloogia, sinimajandus, võrgust sõltumatud
taastuvenergia rakendused jt.
● Mõlemal juhul on fookuses tööhõive, lisandväärtuse ja ekspordivõime kasv. Saarte puhul on need
eesmärgid samavõrd aktuaalsed, eriti olukorras, kus transpordikulu ja tööjõupuudus vähendavad
ettevõtete hinnakonkurentsi.
Lääne-Eesti suursaarte ettevõtluskeskkond seisab silmitsi mitmete spetsiifiliste struktuursete
väljakutsetega nagu Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa. Tänased üldised üle-eestilised meetmed ja
regionaalpoliitika neile lahendusi ei paku. Kagu-Eesti, Ida-Viru ja Saarte programm looksid kolmest
piirkondlikust programmist koosneva tervikliku strateegilise süsteemi, milles Kirde-Eesti tegeleb
2
tööstusstruktuuri muutusega, Kagu-Eesti hõreda asustuse ja madala tootlikkuse ning Lääne-Eesti
suursaared geograafilise isolatsiooni ja madala lisandväärtuse teemaga.
Saarte peamised väljakutsed
● Geograafiline eraldatus ja transpordikulu: saared sõltuvad meretranspordist ning
lennuühendustest. See tähendab kõrgemat logistikakulu nii sisendite hankimisel kui ka toodete ja
teenuste turgudele viimisel. Ka tööjõu liikumine on kulukam ja aeganõudvam. Praami- ja
lennuühendused on ajas üha kallinevad, hinnatõusuks puudub selge ja õiglane alus ning seda
tehakse väga väikese ette teatamise ajaga, mis tähendab pikkades tarnelepingutes olijatele
täiendavat hinnasurvet. Transpordikulu on püsikulu, mis vähendab hinnakonkurentsi kõigis
sektorites.
● Väiksem kohalik turg: saartel on väiksem elanikkond ja ettevõtete kontsentratsioon, mis sunnib
juba algusest peale mõtlema ekspordile või vähemalt mandrile suunatud müügile. See tõstab
arendus- ja turunduskulude mahtu ettevõtja jaoks.
● Sesoonsus: eriti turismis ja teenindussektoris on nõudlus tugevalt sesoonne. See paneb surve alla
investeeringute tasuvusaja ning muudab raskemaks aastaringse töökoormuse pakkumise.
● Tööjõu nappus: kõrgema haridusega ning spetsiifiliste oskustega töötajate leidmine on keerukam
kui suuremates keskustes. Sageli tähendab see tööjõu üle meelitamist teistest Eesti piirkondadest
või välisriikidest, mis suurendab taaskord kulusid.
● Elamispindade vähesus ja kallidus on kriitiline tööjõupuuduse põhjus, mis mõjutab ettevõtluse
kasvu ja värbamisvõimekust. Investeerimine elamufondi saartel on aga pikema tasuvusajaga ja
pole arendajatele kuigi atraktiivne. Ka ehitushinnad on saartel kallimad.
● Eesti üks madalamaid keskmisi töötasusid on just Lääne-Eesti suursaartel.
● Puuduvatele teenustele lisanduv hind ehk “saarlaste koefitsent” (mujalt tellitud teenustele ja
töödele lisandub praami- või lennupileti hind ja lisatasu täiendava reisimisele kuluva aja eest).
● Rahvastiku vähenemine ja vananemine.
● Liitumisvõimsuste poolest aastaid ammendunud elektrivõrk ja varustusrikked, mis häirivad
majandusarengut ja investeeringute maandamist.
● Eelisarendatud tööstusalade/-parkide ja investeerimiskindluse puudumine. Puudub võimalus
kiiresti kohandada taristut uute investeeringute jaoks, tööstusalad vajavad riiklikku tuge, et olla
investoritele atraktiivsed.
● Hajaasustuse tõttu kõrge kommunaalteenuste ja ühistranspordi maksumus.
Jt.
Lääne-Eesti suursaared vajavad samuti regionaalset ettevõtluskeskonna konkurentsivõime tugevdamise
erimeedet (näiteks “Saarte ettevõtlusprogramm”), mida kinnitab muuhulgas äsja valminud RETK
seireraport. Raporti järgi paistab suuremate arenguväljakutsetega piirkondadena eriti silma just
Saaremaa ja Hiiumaa.
RETK seireraporti järgi on Lääne-Eesti (sh. Saare ja Hiiu maakonna) mahajäämus suurim
järgmistes näitajates:
● SKT hõivatu kohta EL27 keskmisest: Lääne-Eestis pisut üle 60%; Lõuna-Eesti vastav näitaja üle
80%; Kirde-Eesti pea 90%
● Ettevõtete (20+ hõivatuga) lisandväärtus: Lääne-Eestis pisut üle 60%, Lõuna-Eesti vastav näitaja
üle 80%, Kirde-Eestis üle 140%
● Kaupade ja teenuste eksport ettevõtte kohta: Lääne-Eesti pisut üle 40%; Lõuna-Eesti üle 60%;
Kirde-Eesti pea 70%
3
Raport leitav siit: https://maablogi.ee/2025/11/13/hea-ja-mitmekesise-elukeskkonna-tagamine-koikjal-
eestis-pole-vaid-regionaal-ja-pollumajandusministeeriumi-mure-ja-room
Teeme ettepaneku Lääne-Eesti omavalitsuslike suursaarte, Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa,
toetusprogrammi rakendamiseks (“Saarte ettevõtlusprogramm”). See ei seostuks ega konkureeriks
kuidagi väikesaarte programmiga, vaid oleks suunatud Lääne-Eesti saarte majandusarengu
soodustamiseks. Vajame sarnaselt Ida-Virumaale ja Kagu-Eestile regionaalset erimeedet, mille raames on
meie ettevõtjatel võimalus taotleda toetust ettevõtete arendamiseks ja investeeringute tegemiseks, mis
hõlmaks muuhulgas innovatsiooni- ja tootearendust, tootlikkuse parandamist, ekspordi ettevalmistust
ja uutele turgudele sisenemist, tööstusinvesteeringuid (uued ja jätkuinvesteeringud), kohalikul ressursil
põhinevaid energiavarustuse lahendusi.
Võimalused ja tugevused, mida programm aitaks võimendada
● Tugev toiduainetööstus ja ekspordipotentsiaal: Saaremaa toiduainetööstus on tuntud nii Eesti-
siseselt kui välisturgudel (piimatooted, lihatooted, pagaritooted, joogid jpm). Sektor on üks
suurimaid tööandjaid piirkonnas. Programmi abil oleks võimalik kiirendada uute toodete turule
toomist, parandada energiatõhusust ja tootmisprotsesse ning laieneda uutele turgudele.
● Sinimajandus, meretehnoloogia, elektroonika: Lääne-Eesti saared on loogiline test- ja
arendusplatvorm taastuvenergia, vesiviljeluse ja teiste merega seotud lahenduste jaoks.
Ettevõtlusprogramm võiks pakkuda toetust just nende valdkondade piloot- ja
arendusprojektidele. Saared on riiklikult oluline innovatsiooniplatvorm just neile sektoritele.
● Turism ja elamusteenused: turism vajab üleminekut kõrgema lisandväärtusega teenustele
(aastaringne turism, tervise- ja konverentsiturism, digitaalsed elamused, pereturismi
atraktsioonid jne). Programm saaks toetada nii infrastruktuuri ajakohastamist kui ka uute
ärimudelite katsetamist.
● Rohe- ja ringmajandus: saartel on hea võimalus kujuneda energiatõhususe, taastuvenergia ja
ringmajanduse näidisalaks – nii taristu kui ettevõtlusinnovatsiooni mõttes. Sihtprogramm aitaks
teha suuremaid, kuid riskantsemaid investeeringuid, mida üksik ettevõtja ilma täiendava toeta
realiseerida ei julge.
4
● Taastuvenergial põhinevate transpordilahenduste eelisarendamine.
● Ettevõtlust toetava avaliku infrastruktuuri arendamine.
● Saarte ettevõtlusprogramm toetaks riiklike eesmärkide saavutamist järgmistes valdkondades:
taastuvenergia arendamine, toidujulgeolek, regionaalne tasakaal, turvalisus jt.
● Lisaks eelnevale tuleb hoida olemasolevaid investeeringuid, väärtusahelaid ja töö- ja õppekohti
ning kanda kinnitanud sektorite konkurentsivõimet.
Saarte ettevõtlusprogrammi võimalik ülesehitus
Saarte ettevõtlusprogramm võiks kujuneda kombineeritult Kagu-Eesti ja Ida-Viru programmide
tugevustest, kohandades need saarte eripäraga. Näidisena võiks programm sisaldada järgmisi
põhisuundasid:
● Sihtpiirkond: Saare maakond, Hiiumaa
● Sihtgrupp: mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, mis tegutsevad saartel või
investeerivad siin tootmisesse, teenuste pakkumisse või arendustegevusse.
● Toetatavad valdkonnad:
○ tootearendus ja innovatsioon, sh digilahendused;
○ tootmise ja teenuste automatiseerimine ja digitaliseerimine;
○ energiatõhususe ja taastuvenergia lahendused ettevõtetes (mh. mikrovõrgud,
hübriidlahendused jt.);
○ ekspordi ettevalmistamine ja turule sisenemine;
○ sinimajanduse ja meretehnoloogia pilootprojektid, test- ja katsealade arendus;
○ turismi ja loomeettevõtluse uued ärimudelid;
○ stipendiumide rakendamine õppurite ja spetsialistide kaasamiseks;
○ ettevõtlust toetava avaliku infrastruktuuri investeeringud;
○ tööstusalade infrastruktuur;
○ rahvusvaheline koostöö.
● Toetuse mahud: Kagu-Eesti programmi eeskujul võiks tüüpilisemate projektide toetuse maht
jääda vahemikku 30 000–200 000 eurot, sõltuvalt ettevõtte suurusest ja investeeringu iseloomust.
● Suuremate strateegiliste projektide jaoks (nt. testalad, pilootprojektid) võiks ette näha suurema
mahuga investeeringumeetme Ida-Viru programmiloogika järgi (2-3 miljonit eurot).
● Suuremate strateegiliste projektide jaoks võiks samuti kaaluda perioodilisi maksusoodustusi –
näiteks TAI töötajatele kohandatud sotsiaalmaksu määr või diferentseeritud tulumaksumäär
dividendide maksustamisel.
● Omafinantseering: maksimaalselt 30–40% (soodsamad tingimused noortele ja suurema
arengupotentsiaaliga ettevõtetele, meretehnoloogia ja sinimajanduse projektidele).
● Koordineerimine: programm võiks olla tihedalt seotud kohalike arenduskeskuste (Saare
Arenduskeskus ja Hiiumaa Arenduskeskus) ja omavalitsustega, tagades, et toetusmeetmed
haakuvad piirkonna arengustrateegiatega.
Kokkuvõte
Saared moodustavad majandusliku terviku, mis erineb mandrist struktuurselt. Seetõttu on saartele eraldi
programm mitte privilegeeriv, vaid vältimatu regionaalpoliitiline meede. Saarte majandus on mitmekesine
ja rahvusvahelise haardega, kuid seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mis tulenevad saarelisest
eraldatusest, väiksemast turust, tööjõupuudusest ja sesoonsusest. Eesti regionaalpoliitika on juba loonud
selge pretsedendi Kagu-Eesti ja Ida-Viru ettevõtlusprogrammi ning Väikesaarte programmi näol, kus
piirkondlikke erisusi kompenseeritakse sihitud meetmete kaudu.
5
Saarte ettevõtlusprogramm oleks loogiline järgmine samm, mis aitaks võimendada saarte tugevusi ja
potentsiaali – toetada olemasolevaid tugevaid sektoreid (toiduainetööstus, laevaehitus, elektroonika,
plastitööstus jt.), mh. sinimajandust, turismi ja rohepöördega kaasnevat ning leevendada geograafilisest
kaugusest tulenevaid kitsaskohti. Saarte ettevõtlusprogramm aitaks vältida majanduslikku
marginaliseerumist, mis RETK seireraporti põhjal juba toimub. Loodava programmi toel soovime, et
Lääne-Eesti saared ei oleks üksnes toredad külastuskohad, vaid tugevad ja kestlikud majanduspiirkonnad,
mis panustavad Eesti SKPsse, ekspordivõimesse ja regionaalsesse tasakaalu. Kõik pöördujad avaldavad
valmisolekut osaleda meetme väljatöötamises.
Saarte ettevõtlusprogrammi loomist on arutatud Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ja nemadki peavad Ida-
Viru ja Kagu-Eesti programmiga sarnase meetme väljatöötamist põhjendatuks, tulenevalt kirjeldatud
eripäradest ning on samuti valmis meetme väljatöötamises osalema.
Saarte ettevõtluse konkurentsivõime säilitamise ja kasvatamise nimel:
Rainer Antsaar, Saaremaa vallavanem Hergo Tasuja, Hiiumaa vallavanem
Raido Liitmäe, Muhu vallavanem Rainer Paenurk, Saare Arenduskeskus SA
Olari Aavik, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ Sulev Alajõe, Saarte Energiaagentuur MTÜ
Liis Lukas, Hiiumaa Arenduskeskus SA Kulvo Pendra, Hiiumaa Ettevõtjate Liit MTÜ
Peaminister Kristen Michal
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Riigikogu Saaremaa toetusrühm
Riigikogu Hiiumaa toetusrühm
17. detsember 2025
PÖÖRDUMINE
SAARTE ETTEVÕTLUSPROGRAMMI LOOMISEKS
Lääne-Eesti suursaarte majandusareng on jõudnud punkti, kus vajame regionaalpoliitilist tuge. Väikesed
siseturud, sõltuvus transpordiühendustest ja hooajaline majandus süvendavad struktuurseid piiranguid,
mida üleriigilised toetusmeetmed ei käsitle. Selle tulemusena tekib oht, et saarte majanduse potentsiaali
ei suudeta realiseerida samas tempos ega ulatuses kui ülejäänud Eestis.
Valitsus on välja töötanud ja rakendanud mitmeid piirkondlikke meetmeid, mis on suunatud just
majanduslikult haavatavamatele või struktuurimuutuste ees seisvatele piirkondadele nende
ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks. Olulisemad näited on Kagu-Eesti
ettevõtluse arengutoetus, Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus ning
Väikesaarte programm. Need on tänuväärsed ja vajalikud algatused. Kagu-Eesti ja Ida-Viru näitel on riik
tunnistanud teatud piirkondade erikohtlemise vajadust, jõudmaks majanduslikult järele või loomaks
struktuurseid muutusi. Lääne-Eesti suursaared vajavad samuti riigipoolset lisatuge oma struktuursete
väljakutsetega tegelemiseks.
Mõned paralleelid:
● Kagu-Eesti programm toetab eelkõige mikro- ja väikeettevõtete uuendusmeelsust ja mahu kasvu
– sama vajadus on saartel, kus ettevõtted on valdavalt väikesed ja kapitali ligipääs piiratud.
● Ida-Viru programm panustab suurema mahuga investeeringutesse, mis aitavad majandust
mitmekesistada ja luua uusi väärtusahelaid. Saartel võiks kasutada sarnast lähenemist erinevate
projektide piloteerimiseks, mh. meretehnoloogia, sinimajandus, võrgust sõltumatud
taastuvenergia rakendused jt.
● Mõlemal juhul on fookuses tööhõive, lisandväärtuse ja ekspordivõime kasv. Saarte puhul on need
eesmärgid samavõrd aktuaalsed, eriti olukorras, kus transpordikulu ja tööjõupuudus vähendavad
ettevõtete hinnakonkurentsi.
Lääne-Eesti suursaarte ettevõtluskeskkond seisab silmitsi mitmete spetsiifiliste struktuursete
väljakutsetega nagu Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa. Tänased üldised üle-eestilised meetmed ja
regionaalpoliitika neile lahendusi ei paku. Kagu-Eesti, Ida-Viru ja Saarte programm looksid kolmest
piirkondlikust programmist koosneva tervikliku strateegilise süsteemi, milles Kirde-Eesti tegeleb
2
tööstusstruktuuri muutusega, Kagu-Eesti hõreda asustuse ja madala tootlikkuse ning Lääne-Eesti
suursaared geograafilise isolatsiooni ja madala lisandväärtuse teemaga.
Saarte peamised väljakutsed
● Geograafiline eraldatus ja transpordikulu: saared sõltuvad meretranspordist ning
lennuühendustest. See tähendab kõrgemat logistikakulu nii sisendite hankimisel kui ka toodete ja
teenuste turgudele viimisel. Ka tööjõu liikumine on kulukam ja aeganõudvam. Praami- ja
lennuühendused on ajas üha kallinevad, hinnatõusuks puudub selge ja õiglane alus ning seda
tehakse väga väikese ette teatamise ajaga, mis tähendab pikkades tarnelepingutes olijatele
täiendavat hinnasurvet. Transpordikulu on püsikulu, mis vähendab hinnakonkurentsi kõigis
sektorites.
● Väiksem kohalik turg: saartel on väiksem elanikkond ja ettevõtete kontsentratsioon, mis sunnib
juba algusest peale mõtlema ekspordile või vähemalt mandrile suunatud müügile. See tõstab
arendus- ja turunduskulude mahtu ettevõtja jaoks.
● Sesoonsus: eriti turismis ja teenindussektoris on nõudlus tugevalt sesoonne. See paneb surve alla
investeeringute tasuvusaja ning muudab raskemaks aastaringse töökoormuse pakkumise.
● Tööjõu nappus: kõrgema haridusega ning spetsiifiliste oskustega töötajate leidmine on keerukam
kui suuremates keskustes. Sageli tähendab see tööjõu üle meelitamist teistest Eesti piirkondadest
või välisriikidest, mis suurendab taaskord kulusid.
● Elamispindade vähesus ja kallidus on kriitiline tööjõupuuduse põhjus, mis mõjutab ettevõtluse
kasvu ja värbamisvõimekust. Investeerimine elamufondi saartel on aga pikema tasuvusajaga ja
pole arendajatele kuigi atraktiivne. Ka ehitushinnad on saartel kallimad.
● Eesti üks madalamaid keskmisi töötasusid on just Lääne-Eesti suursaartel.
● Puuduvatele teenustele lisanduv hind ehk “saarlaste koefitsent” (mujalt tellitud teenustele ja
töödele lisandub praami- või lennupileti hind ja lisatasu täiendava reisimisele kuluva aja eest).
● Rahvastiku vähenemine ja vananemine.
● Liitumisvõimsuste poolest aastaid ammendunud elektrivõrk ja varustusrikked, mis häirivad
majandusarengut ja investeeringute maandamist.
● Eelisarendatud tööstusalade/-parkide ja investeerimiskindluse puudumine. Puudub võimalus
kiiresti kohandada taristut uute investeeringute jaoks, tööstusalad vajavad riiklikku tuge, et olla
investoritele atraktiivsed.
● Hajaasustuse tõttu kõrge kommunaalteenuste ja ühistranspordi maksumus.
Jt.
Lääne-Eesti suursaared vajavad samuti regionaalset ettevõtluskeskonna konkurentsivõime tugevdamise
erimeedet (näiteks “Saarte ettevõtlusprogramm”), mida kinnitab muuhulgas äsja valminud RETK
seireraport. Raporti järgi paistab suuremate arenguväljakutsetega piirkondadena eriti silma just
Saaremaa ja Hiiumaa.
RETK seireraporti järgi on Lääne-Eesti (sh. Saare ja Hiiu maakonna) mahajäämus suurim
järgmistes näitajates:
● SKT hõivatu kohta EL27 keskmisest: Lääne-Eestis pisut üle 60%; Lõuna-Eesti vastav näitaja üle
80%; Kirde-Eesti pea 90%
● Ettevõtete (20+ hõivatuga) lisandväärtus: Lääne-Eestis pisut üle 60%, Lõuna-Eesti vastav näitaja
üle 80%, Kirde-Eestis üle 140%
● Kaupade ja teenuste eksport ettevõtte kohta: Lääne-Eesti pisut üle 40%; Lõuna-Eesti üle 60%;
Kirde-Eesti pea 70%
3
Raport leitav siit: https://maablogi.ee/2025/11/13/hea-ja-mitmekesise-elukeskkonna-tagamine-koikjal-
eestis-pole-vaid-regionaal-ja-pollumajandusministeeriumi-mure-ja-room
Teeme ettepaneku Lääne-Eesti omavalitsuslike suursaarte, Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa,
toetusprogrammi rakendamiseks (“Saarte ettevõtlusprogramm”). See ei seostuks ega konkureeriks
kuidagi väikesaarte programmiga, vaid oleks suunatud Lääne-Eesti saarte majandusarengu
soodustamiseks. Vajame sarnaselt Ida-Virumaale ja Kagu-Eestile regionaalset erimeedet, mille raames on
meie ettevõtjatel võimalus taotleda toetust ettevõtete arendamiseks ja investeeringute tegemiseks, mis
hõlmaks muuhulgas innovatsiooni- ja tootearendust, tootlikkuse parandamist, ekspordi ettevalmistust
ja uutele turgudele sisenemist, tööstusinvesteeringuid (uued ja jätkuinvesteeringud), kohalikul ressursil
põhinevaid energiavarustuse lahendusi.
Võimalused ja tugevused, mida programm aitaks võimendada
● Tugev toiduainetööstus ja ekspordipotentsiaal: Saaremaa toiduainetööstus on tuntud nii Eesti-
siseselt kui välisturgudel (piimatooted, lihatooted, pagaritooted, joogid jpm). Sektor on üks
suurimaid tööandjaid piirkonnas. Programmi abil oleks võimalik kiirendada uute toodete turule
toomist, parandada energiatõhusust ja tootmisprotsesse ning laieneda uutele turgudele.
● Sinimajandus, meretehnoloogia, elektroonika: Lääne-Eesti saared on loogiline test- ja
arendusplatvorm taastuvenergia, vesiviljeluse ja teiste merega seotud lahenduste jaoks.
Ettevõtlusprogramm võiks pakkuda toetust just nende valdkondade piloot- ja
arendusprojektidele. Saared on riiklikult oluline innovatsiooniplatvorm just neile sektoritele.
● Turism ja elamusteenused: turism vajab üleminekut kõrgema lisandväärtusega teenustele
(aastaringne turism, tervise- ja konverentsiturism, digitaalsed elamused, pereturismi
atraktsioonid jne). Programm saaks toetada nii infrastruktuuri ajakohastamist kui ka uute
ärimudelite katsetamist.
● Rohe- ja ringmajandus: saartel on hea võimalus kujuneda energiatõhususe, taastuvenergia ja
ringmajanduse näidisalaks – nii taristu kui ettevõtlusinnovatsiooni mõttes. Sihtprogramm aitaks
teha suuremaid, kuid riskantsemaid investeeringuid, mida üksik ettevõtja ilma täiendava toeta
realiseerida ei julge.
4
● Taastuvenergial põhinevate transpordilahenduste eelisarendamine.
● Ettevõtlust toetava avaliku infrastruktuuri arendamine.
● Saarte ettevõtlusprogramm toetaks riiklike eesmärkide saavutamist järgmistes valdkondades:
taastuvenergia arendamine, toidujulgeolek, regionaalne tasakaal, turvalisus jt.
● Lisaks eelnevale tuleb hoida olemasolevaid investeeringuid, väärtusahelaid ja töö- ja õppekohti
ning kanda kinnitanud sektorite konkurentsivõimet.
Saarte ettevõtlusprogrammi võimalik ülesehitus
Saarte ettevõtlusprogramm võiks kujuneda kombineeritult Kagu-Eesti ja Ida-Viru programmide
tugevustest, kohandades need saarte eripäraga. Näidisena võiks programm sisaldada järgmisi
põhisuundasid:
● Sihtpiirkond: Saare maakond, Hiiumaa
● Sihtgrupp: mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, mis tegutsevad saartel või
investeerivad siin tootmisesse, teenuste pakkumisse või arendustegevusse.
● Toetatavad valdkonnad:
○ tootearendus ja innovatsioon, sh digilahendused;
○ tootmise ja teenuste automatiseerimine ja digitaliseerimine;
○ energiatõhususe ja taastuvenergia lahendused ettevõtetes (mh. mikrovõrgud,
hübriidlahendused jt.);
○ ekspordi ettevalmistamine ja turule sisenemine;
○ sinimajanduse ja meretehnoloogia pilootprojektid, test- ja katsealade arendus;
○ turismi ja loomeettevõtluse uued ärimudelid;
○ stipendiumide rakendamine õppurite ja spetsialistide kaasamiseks;
○ ettevõtlust toetava avaliku infrastruktuuri investeeringud;
○ tööstusalade infrastruktuur;
○ rahvusvaheline koostöö.
● Toetuse mahud: Kagu-Eesti programmi eeskujul võiks tüüpilisemate projektide toetuse maht
jääda vahemikku 30 000–200 000 eurot, sõltuvalt ettevõtte suurusest ja investeeringu iseloomust.
● Suuremate strateegiliste projektide jaoks (nt. testalad, pilootprojektid) võiks ette näha suurema
mahuga investeeringumeetme Ida-Viru programmiloogika järgi (2-3 miljonit eurot).
● Suuremate strateegiliste projektide jaoks võiks samuti kaaluda perioodilisi maksusoodustusi –
näiteks TAI töötajatele kohandatud sotsiaalmaksu määr või diferentseeritud tulumaksumäär
dividendide maksustamisel.
● Omafinantseering: maksimaalselt 30–40% (soodsamad tingimused noortele ja suurema
arengupotentsiaaliga ettevõtetele, meretehnoloogia ja sinimajanduse projektidele).
● Koordineerimine: programm võiks olla tihedalt seotud kohalike arenduskeskuste (Saare
Arenduskeskus ja Hiiumaa Arenduskeskus) ja omavalitsustega, tagades, et toetusmeetmed
haakuvad piirkonna arengustrateegiatega.
Kokkuvõte
Saared moodustavad majandusliku terviku, mis erineb mandrist struktuurselt. Seetõttu on saartele eraldi
programm mitte privilegeeriv, vaid vältimatu regionaalpoliitiline meede. Saarte majandus on mitmekesine
ja rahvusvahelise haardega, kuid seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mis tulenevad saarelisest
eraldatusest, väiksemast turust, tööjõupuudusest ja sesoonsusest. Eesti regionaalpoliitika on juba loonud
selge pretsedendi Kagu-Eesti ja Ida-Viru ettevõtlusprogrammi ning Väikesaarte programmi näol, kus
piirkondlikke erisusi kompenseeritakse sihitud meetmete kaudu.
5
Saarte ettevõtlusprogramm oleks loogiline järgmine samm, mis aitaks võimendada saarte tugevusi ja
potentsiaali – toetada olemasolevaid tugevaid sektoreid (toiduainetööstus, laevaehitus, elektroonika,
plastitööstus jt.), mh. sinimajandust, turismi ja rohepöördega kaasnevat ning leevendada geograafilisest
kaugusest tulenevaid kitsaskohti. Saarte ettevõtlusprogramm aitaks vältida majanduslikku
marginaliseerumist, mis RETK seireraporti põhjal juba toimub. Loodava programmi toel soovime, et
Lääne-Eesti saared ei oleks üksnes toredad külastuskohad, vaid tugevad ja kestlikud majanduspiirkonnad,
mis panustavad Eesti SKPsse, ekspordivõimesse ja regionaalsesse tasakaalu. Kõik pöördujad avaldavad
valmisolekut osaleda meetme väljatöötamises.
Saarte ettevõtlusprogrammi loomist on arutatud Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga ja nemadki peavad Ida-
Viru ja Kagu-Eesti programmiga sarnase meetme väljatöötamist põhjendatuks, tulenevalt kirjeldatud
eripäradest ning on samuti valmis meetme väljatöötamises osalema.
Saarte ettevõtluse konkurentsivõime säilitamise ja kasvatamise nimel:
Rainer Antsaar, Saaremaa vallavanem Hergo Tasuja, Hiiumaa vallavanem
Raido Liitmäe, Muhu vallavanem Rainer Paenurk, Saare Arenduskeskus SA
Olari Aavik, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ Sulev Alajõe, Saarte Energiaagentuur MTÜ
Liis Lukas, Hiiumaa Arenduskeskus SA Kulvo Pendra, Hiiumaa Ettevõtjate Liit MTÜ