C-652/25

Vastuvõtmise kuupäev : 16/12/2025

Kokkuvõte C-652/25 – 1

Kohtuasi C-652/25*

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

6. oktoober 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Sąd Okręgowy w Częstochowie (Częstochowa regionaalne kohus,

Poola)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

3. oktoober 2025

Hageja:

BLUEBERRY sp. z o.o.

Kostja:

Cask Besloten Vennootschap

Põhikohtuasja ese

Hagi Euroopa maksekäsu väljaandmiseks

Eelotsuse küsimuste ese ja õiguslik alus

Üldkohtute kohtunike pensionile jäämise küsimus ja muu hulgas niisuguse

riigisisese õigusnormi kooskõla liidu õigusega, mis seab kohtuniku ametikohal

jätkamise sõltuvusse niisuguse organi tahtest, mis on moodustatud vastuolus

põhiseadusega.

Eelotsuse küsimused

1) Kas Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELL“) artikli 19 lõike 1 teist lõiku,

tõlgendatuna lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“)

* Menetluskeel: poola.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-652/25

2

artiklist 47 ja ELL artiklist 2, samuti nõukogu 27. novembri 2000. aasta

direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks

kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (edaspidi

„direktiiv 2000/78“), ning artiklit 2 ja artikli 6 lõiget 1 koostoimes harta

artiklitega 21 ja 47, samuti harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et kui

liikmesriigi õiguse kohaselt saadeti kutselised kohtunikud automaatselt

pensionile 67-aastaselt või kui nad esitasid kindlaksmääratud tähtaja jooksul

sellekohase avalduse ja arstitõendi, siis 70-aastaselt, siis on nende sätetega

vastuolus see, kui kirjeldatud õigusnormide kehtivuse ajal juba ametis

olevatele kohtunikele, välja arvatud õiguskindluse põhimõttest tulenevad

erandid juhul, kui niisugune kohtunik on tegutsenud neid norme usaldades,

kohaldatakse liikmesriigi hiljem jõustunud õigusnorme, millega langetatakse

pensioniiga 65 eluaastale, ja seda olukorras, kus pensioniea tõstmine

70 eluaastani sõltub lisakriteeriumina justiitsministri heakskiidust, ja

olukorras, kus Euroopa Kohus on sedastanud, et selliselt määratletud

kriteerium rikub ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku (kohtuasi C-192/18),

niisuguse organi heakskiidust nagu Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik

kohtute nõukoda), seejuures a) kuna see organ ei ole Euroopa Kohtu ja

Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi „EIK“) praktika kohaselt sõltumatu;

b) kohtunikul puudub õiguskaitsevahend kohtus, mis tagab tõhusa kohtuliku

kaitse; c) nõusoleku andmise tingimused on üldised, ebamäärased ja

kontrollimatud, mis võib muuta organi tegevuse meelevaldseks; d) organi

esitatud põhjendustes ei ole praktikas täpsustatud nende tingimuste

kohaldamise korda; e) pensioniea alandamisega kaasneb eespool nimetatud

teenistuse pikendamise mehhanismi muutmine, mis toob õigussubjektidele

kaasa põhjendatud kahtluse selles, kas kohus on väljaspool välistegurite

mõjuala ja kas ta on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne, ning selle

muutuse kontekstis ei ole see pensioniea langetamine õiguspärane ega

põhjendatud eesmärgiga?

2) Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist

lõiku, tõlgendatuna lähtuvalt harta artiklist 47 ja ELL artiklist 2 ning harta

artiklist 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui üldkohtute

kohtuniku suhtes kohaldatakse riigisiseseid õigusnorme, mis seavad tema

pensioniea tõstmise 70 eluaastani sõltuvusse sellise organi nagu Krajowa

Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda) nõusolekust, kui sellel

mehhanismil on esimese küsimuse punktides a–d nimetatud tunnused?

3) Kas juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, tuleb õiguskindluse ja

õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet tõlgendada nii, et kui kohtunik on

teinud avalduse ja esitanud tõendi pensioniea tõstmiseks 70 eluaastani ja ta

tegi seda seaduses ette nähtud tähtaja jooksul, mis hakkab kulgema alates

pensionile jäämise kuupäevast, mis on ette nähtud liidu õigusega vastuolus

olevas liikmesriigi õigusnormis (st 65 aastat 67 aasta asemel), tuleb lugeda,

et sellest tähtajast on kinni peetud?

BLUEBERRY

3

4) Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tuleb ELL artikli 19

lõike 1 teist lõiku, tõlgendatuna lähtuvalt harta artiklist 47 ja ELL artiklist 2

ning direktiivi 2000/78 artiklist 2 ja artikli 6 lõikest 1 koostoimes harta

artiklitega 21 ja 47, samuti harta artiklit 47 tõlgendada nii, et kui liikmesriigi

õiguse kohaselt on kutselised kohtunikud saadetud automaatselt pensionile

67-aastaselt või kui nad on kindlaksmääratud tähtaja jooksul esitanud

vastava avalduse ja arstitõendi, siis 70-aastaselt, siis on nende sätetega

vastuolus hiljem kehtestatud riigisiseste õigusnormide kohaldamine, mis

seavad pensioniea tõstmise 70 eluaastani sõltuvusse lisakriteeriumist,

milleks on niisuguse organi nõusolek nagu Krajowa Rada Sądownictwa

(riiklik kohtute nõukoda), olukorras, kus a) see organ ei ole Euroopa Kohtu

ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt sõltumatu; b) kohtunikul ei

ole võimalust esitada kaebust kohtule, mis tagab tõhusa kohtuliku kaitse;

c) nõusoleku andmise tingimused on üldised, ebamäärased ja

kontrollimatud, mis võib muuta organi tegevuse meelevaldseks; d) organi

esitatud põhjendustes ei ole praktikas täpsustatud nende tingimuste

kohaldamise korda; e) viidatud lisakriteeriumi justiitsministri nõusoleku

kujul on Euroopa Kohus juba tunnistanud vastuolus olevaks ELL artikli 19

lõike 2 teise lõiguga (kohtuasi C-192/18), ja selle kriteeriumi kehtestamisega

kaasnes pensioniea langetamine 67 eluaastalt 65 eluaastale?

5) Kas ELTL artikli 19 lõike 2 teist lõiku, harta artiklit 47, ELL artiklit 2 ja

artikli 4 lõiget 3 ning liidu õiguse esimuse põhimõtet tuleb Euroopa Kohtu

13. märtsi 2007. aasta otsuse Unibet, C-432/05, kontekstis tõlgendada nii, et

kohus, mille koosseisu kuulub esimeses või neljandas küsimuses viidatud

kohtunik, on volitatud peatama omal algatusel nendes küsimustes nimetatud

liikmesriigi õigusnormi kohaldamise, mis näeb ette selle kohtuniku

pensionile jäämise, ning kohtunik võib edasi õigust mõista selles ja teistes

kohtuasjades kuni vastuse saamiseni Euroopa Kohtult, kui kõnealune kohus

peab seda vajalikuks selleks, et tagada poolelioleva kohtuasja lahendamine

kooskõlas liidu õigusega?

6) Kas esimeses ja neljandas küsimuses viidatud õigusnorme ning põhimõtteid

tuleb tõlgendada nii, et kui Euroopa Kohus vastab ühele neist küsimustest

jaatavalt, ei ole võimalik kohaldada nendes küsimuses viidatud liikmesriigi

õigusnormi, mis näeb ette kohtuniku pensionile jäämise, ja kohtunik ei jää

pensionile, kui selleks ei ole muud õiguslikku alust?

Viidatud õigusnormid

Liikmesriigi õigusnormid

Poola Vabariigi põhiseaduse (Konstytucja Rzeczypospolitej Polskiej) artikli 175

lõige 1, artikli 176 lõige 2, artiklid 179 ja 180

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-652/25

4

27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (Prawo o ustroju sądów

powszechnych) artikkel 69

See seadus reguleerib kohtunike pensionile jäämise korda. Ajavahemikul

2007. aastast kuni 2017. aasta teise pooleni sõltus pensioniea tõstmine

65 eluaastalt (ja alates 2013. aasta 1. jaanuarist 67 eluaastalt) 70 eluaastale sellest,

kas kohtunik esitas sooviavalduse ja tõendi oma terviseseisundi kohta.

Üldkohtute korralduse seaduse artikkel 69, mis seda küsimust reguleerib, oli alates

1. jaanuarist 2013 sõnastatud järgmiselt:

„1. Kohtunik läheb pensionile 67 eluaasta täitumisel või lõikes 1a ette nähtud

vanuse täitumisel, välja arvatud juhul, kui ta hiljemalt kuus kuud enne nimetatud

vanuse täitumist esitab justiitsministrile oma ametikohal jätkamiseks

sooviavalduse ning tõendi, mis on välja antud kohtunikuks kandideerijatele

kehtivatel tingimustel ja mis kinnitab, et ta on oma terviseseisundi poolest

võimeline kohtuniku ametikohustusi täitma.

[…]

3. Kui kohtunik esitab sooviavalduse ja tõendi lõike 1 tähenduses, võib ta täita

oma ametikohustusi ainult 70 eluaasta täitumiseni. […]“.

16. novembri 2016. aasta seadusega muudeti seda sätet nii, et pensioniiga langetati

65 eluaastale (ja 12. juuli 2017. aasta seadusega langetati see naiste puhul

60 eluaastale) ning peale kohtuniku sooviavaldust jätkata oma ametis töötamist ja

arstitõendi olemasolu oli vaja justiitsministri nõusolekut.

Kohtuotsuses C-192/18 sedastas Euroopa Kohus, et Poola Vabariik on rikkunud

liidu õigusest tulenevaid kohustusi, kui kehtestas selle täiendava kriteeriumi ning

nägi meestele ja naistele ette erineva pensioniea.

Poola Vabariik muutis 8. detsembril 2017 riikliku kohtute nõukoja seadust, mille

kohaselt lõpetati põhiseadust rikkudes Krajowa Rada Sądownictwa (edaspidi

„riiklik kohtute nõukoda“) liikmete ametiaeg ja loodi selle asemel uus, poliitilisest

võimust sõltuv riiklik kohtute nõukoda. Kohe pärast riikliku kohtute nõukoja

allutamist poliitilisele võimule võeti vastu 12. aprilli 2018. aasta seadus, mis

jõustus 23. mail 2018 ja millega muudeti üldkohtute seaduse artikli 69 teksti ning

mis oli sõnastatud järgmiselt:

„Lõige 1. Kohtunik läheb pensionile 65 eluaasta täitumisel, välja arvatud

juhul, kui ta esitab mitte varem kui 12 kuud ja hiljemalt kuus kuud enne nimetatud

ikka jõudmist [riiklikule kohtute nõukojale] avalduse, et soovib jätkata oma

ametiülesannete täitmist, ja tõendi, mis on välja antud kohtuniku ametikohale

kandideerijatele kehtivatel tingimustel ning mis sisaldab kinnitust, et tema

terviseseisund võimaldab tal kohtuniku ametiülesandeid täita.“

BLUEBERRY

5

Lõige 1b. [Riiklik kohtute nõukoda] võib anda kohtunikule loa jätkata

kohtuniku ametiülesannete täitmist, kui kohtuniku teenistusse jätmine vastab

õigusemõistmise õigustatud huvile või olulisele ühiskondlikule huvile, võttes

arvesse üldkohtute töötajate ratsionaalset rakendamist ja eri kohtute

töökoormusest tulenevaid vajadusi. [Riikliku kohtute nõukoja] otsus on lõplik.

Kui kohtuniku ametis jätkamisega seotud menetlus on lõikes 1 nimetatud vanuse

täitumise päeval pooleli, jääb kohtunik ametisse kuni menetluse lõppemiseni.

[…]

Lõige 3. Kui [riiklik kohtute nõukoda] annab lõikes 1b osutatud nõusoleku,

võib asjaomane kohtunik täita oma ametikohustusi vaid kuni 70 eluaasta

täitumiseni.[…].“

Liidu õigusnormid

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõige 1 ja artikkel 47

Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõige 1

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse

üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,

artikli 6 lõige 1

Viidatud kohtupraktika

Liikmesriigi kohtute praktika

Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kohtunike 2. juuni 2022. aasta

resolutsioon IKZP 2/22;

„[Riiklik kohtute nõukoda], mille koosseis on moodustatud korra alusel, mis on

määratud 8. detsembri 2017. aasta riikliku kohtute nõukoja seaduse muutmise

seaduses […], ei ole põhiseadusliku organiga identne organ, mille koosseis ja

valimise viis on reguleeritud Poola Vabariigi põhiseaduses (Konstytucja RP),

eelkõige selle artikli 187 lõikes 1.“

Sąd Najwyższy – Izba Pracy i Ubezpieczeń Społecznych (Poola kõrgeima kohtu

töövaidluste ja sotsiaalkindlustuskolleegium) 5. detsembri 2019. aasta

otsus III PO 7/18

„[…] Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) kinnitab, et praegune [riiklik kohtute

nõukoda] ei taga kohtunike ametisse nimetamise menetluses piisavat sõltumatust

seadusandliku ja täidesaatva võimu organitest.“

Liidu kohtute praktika

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-652/25

6

Euroopa Kohtu kohtuotsus komisjon vs. Poola, C-192/18: (üldkohtute sõltumatus)

21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Krajowa Rada Sądownictwa (kohtuniku

ametisse jäämine), C-718/21

Euroopa Kohtu 4. septembri 2025. aasta kohtuotsus AW „T“, C-225/22

Euroopa Kohtu 3. juuli 2025. aasta kohtuotsus LitA ja Jeszek, C-646/23 ja

C-661/23

Kohtuasja asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte

1 Hageja BLUEBERRY esitas kostjaks oleva äriühingu CASK Besloten

Vennootschap vastu Euroopa maksekäsu avalduse Sąd Okręgowy

w Częstochowiele (Częstochowa regionaalne kohus), mis on eelotsusetaotluse

esitanud kohus. See kohus tegi otsuse 8. augustil 2022. Sąd Apelacyjny

w Katowicach (Katowice apellatsioonikohus), kellele esitati apellatsioonkaebus,

tühistas Sąd Okręgowy w Częstochowie (Częstochowa regionaalne kohus) otsuse

osaliselt ja saatis asja sellele kohtule uuesti läbivaatamiseks.

2 Kohtuasja määrati ainuisikulises kohtukoosseisus lahendama kohtunik, kes oleks

üldkohtute korralduse seaduse artikli 69 lõike 1 alusel pidanud alates

22. juulist 2025 pensionile jääma.

3 Kõnealune kohtunik on sündinud 21. juulil 1960. Sąd Okręgowy w Częstochowie

(Częstochowie regionaalne kohus) kohtuniku ametisse nimetati ta

25. veebruaril 2002. 16. detsembril 2024 koostas ta seaduses ette nähtud tähtaja

jooksul üldkohtute korralduse seaduse artikli 69 lõike 1 alusel taotluse, milles

väljendas soovi jätkata Sąd Okręgowy w Częstochowie (Częstochowa regionaalne

kohus) kohtuniku ametikohal. Kohtunik esitas selle taotluse justiitsministrile, kes

leidis, et vastavalt Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) ja Euroopa kohtute praktikale

ei saa riiklik kohtute nõukoda oma praeguses koosseisus õiguspäraselt lahendada

kohtuniku ametis jätkamise küsimust. Kõnealune taotlus saadeti Sąd Okręgowy

w Częstochowie (Częstochowa regionaalne kohus) esimehe ja justiitsministri

kaudu riiklikule kohtute nõukojale, kes ei ole sellele taotlusele praeguseks veel

vastanud.

4 Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtul oli kahtlusi asja menetleva (kohtu)

kohtuniku staatuse küsimuses, eelkõige selles, kas ta on pädev kohtuotsuseid

tegema või kas see pädevus sõltub niisuguse organi otsusest, mis ei ole sõltumatu

ja kelle otsuseid ei saa kohtule edasi kaevata, esitas eelotsusetaotluse esitanud

kohus Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused.

Eelotsusetaotluse põhjendus

BLUEBERRY

7

5 Võttes arvesse nii liikmesriikide kohtute kui ka Euroopa Kohtu ja Euroopa

Inimõiguste Kohtu praktikat, ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul mingit

kahtlust, et riiklikul kohtute nõukojal ei ole pärast moodustamist 8. detsembri

2017. aasta seaduse kohaselt sõltumatuse staatust. Lisaks vaatab riikliku kohtute

nõukoja resolutsioonide peale esitatud kaebused kõrgeima kohtu seaduse artikli 26

lõike 1 kohaselt läbi Izba Kontroli Nadzwyczajnej i Spraw Publicznych Sądu

Najwyższego (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade

kolleegium), mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole kohus ELTL artikli 267

või ELL artikli 19 lõike 1 tähenduses (vt Euroopa kohtu otsus C-225/22) ning

seega ei taga ka tõhusat kohtulikku kontrolli.

Esimene küsimus

6 Alates 2013. aastast jäid kohtunikud tavaliselt pensionile 67-aastaselt, kuid kui

nad olid avaldanud soovi ja esitanud asjakohase arstitõendi, siis 70-aastaselt. Selle

mehhanismi eesmärk oli tagada kohtunike sõltumatus ja muuta kohtunike

ametisoleku aja pikendamise protsess võimalikult objektiivseks.

7 16. novembri 2016. aasta ja 12. juuli 2017. aasta seadusemuudatustega kehtestati

automaatne pensionile jäämine meeste puhul 65-aastaselt ja naiste puhul 60-

aastaselt ning kohtuniku ametikoha jätkamine seati sõltuvusse justiitsministri

otsusest.

8 Kohtuotsuses C-192/18 sedastas Euroopa Kohus, et see justiitsministri nõusoleku

vajalikkuse mehhanism ei ole kooskõlas ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ja

pensioniea eristamine soo alusel on vastuolus liidu õigusega. Euroopa Kohus ei

ole siiski võtnud seisukohta küsimuses, kas selle sätte ja direktiiviga 2000/78 on

kooskõlas kohustusliku pensioniea alandamine ise justiitsministri poolt ametisse

jäämiseks loa andmise mehhanismi kehtestamise kontekstis.

9 Pärast poliitilisest võimust sõltuva uue riikliku kohtute nõukoja moodustamist

tehti 12. aprilli 2018. aasta seadusega üldkohtute seadusesse muudatused, mis

seisnesid peamiselt naiste ja meeste pensioniea ühtlustamises (65 aastat) ja

justiitsministri kui organi, mis lubab kohtunikul ametis jätkata kuni 70 eluaastani,

asendamises riikliku kohtute nõukojaga.

10 Viimati nimetatud muudatus on oma olemuselt näiline, sest uus riiklik kohtute

nõukoda on poliitilisest võimust sõltuv organ ja tema resolutsioonide peale

esitatud kaebusi menetleb Sąd Najwyższy (kõrgeim kohus) uus kolleegium, mis

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei taga tõhusat kohtulikku kaitset.

Teine küsimus

11 Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav ehk kui Euroopa Kohus asub

seisukohale, et 1. oktoobril 2017, mil jõustus 16. novembri 2016. aasta

seadusemuudatus, ametis olnud kohtunike puhul on liidu õigusnormidega

vastuolus kohustusliku pensioniea alandamine 65 eluaastani, siis tekib küsimus,

kas liidu õigusnormidega on vastuolus praegu kehtiv mehhanism pikendada

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-652/25

8

kohtuniku ametisoleku aega kuni 70 eluaastani, mille kohaselt peab peale

kohtuniku tahteavalduse jätkata oma ametiülesannete täitmist ja arstitõendi olemas

olema ka luba riikliku kohtute nõukoja poliitiliselt võimuorganilt.

12 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei saa ELL artikli 19 lõiget 1 arvestades

sellise mehhanismiga nõustuda, sest 1) riiklik kohtute nõukoda sõltub oma

praegusel kujul poliitilisest võimust; 2) selle organi resolutsiooni peale ei saa

edasi kaevata organile, mis tagab tõhusa kohtuliku kaitse, sest Izba Kontroli

Nadzwyczajnej i Spraw Publicznych (erakorralise kontrolli ja avalike asjade

kolleegium) ei ole selline organ; 3) seadusega ette nähtud kriteeriumid, millest

riiklik kohtute nõukoda peab juhinduma, on niivõrd ebamäärased, mitte

konkreetsed, et need võimaldavad teha kaalutlusotsuseid; 4) riiklik kohtute

nõukoda motivatsioon on ajakohane ega taga läbipaistvust; 5) mehhanism, mis

tagab võimaluse asja lahendada seni, kuni riiklik kohtute nõukoda teeb asjas

otsuse, toob kaasa kohtuniku täiendava sõltuvuse sellest organist ja võib tekitada

põhjendatud kahtlusi tema sõltumatuses.

13 Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab ka Euroopa Kohtu otsusele C-896/19,

millest nähtub eelkõige, et liikmesriik on kohustatud hoiduma oma

kohtukorraldust käsitlevate õigusnormide nõrgestamisest, sealhulgas hoiduma

kohtunike sõltumatust kahjustavate õigusnormide vastuvõtmisest (punkt 64).

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates tagasid Poolas kuni 1. oktoobrini 2017

kehtinud õigusnormid, mis reguleerisid kohtuniku ametisse jäämise pikendamist

pärast pensioniea saavutamist, kõige paremini kohtunike sõltumatuse, mistõttu

oleks kohtuotsuse C-896/19 alusel asjakohane säilitada need õigusnormid ja mitte

asendada neid mehhanismiga, mis kaitseb kohtunike sõltumatust vähemal määral.

Kolmas küsimus

14 Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, on vaja lahendada ka tehnilisem

küsimus, mis puudutab kuupäeva, mil väljendati soovi oma ametikohal jätkata.

15 Üldkohtute korralduse seaduse artikli 69 lõike 1 praeguse sõnastuse kohaselt peab

kohtunik esitama avalduse, lisades tõendi oma terviseseisundi kohta, hiljemalt

kuus kuud ja kõige varem 12 kuud enne 65 eluaasta täitumist.

16 Tekib küsimus, kas võttes arvesse, et pensioniea alandamine 67 eluaastalt

65 eluaastale on liidu õigusega vastuolus, tuleb arvesse võtta ka 1. oktoobril 2017

ametis olevate kohtunike poolt 12–6 kuu jooksul enne 65. eluaasta täitumist tehtud

sooviavaldusi ametis jätkamiseks või ainult avaldusi, mis on tehtud 12–6 kuu

jooksul enne 67. eluaasta täitumist. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tuleb

ka neid esimesi avaldusi pidada tõhusaks, sest seda nõuavad õiguskindluse ja

õiguspärase ootuse põhimõtted. Ei saa eeldada, et avalduse tegemisel hindab

kohtunik ise riigisiseseid õigusnorme liidu õiguse ja esimuse põhimõtte

seisukohast.

Neljas küsimus

BLUEBERRY

9

17 Kui vastus esimesele küsimusele on eitav – see tähendab, et asutakse seisukohale,

et pensioniea alandamine seadusemuudatuse raames ei ole liidu õigusega

vastuolus –, tuleb veel lahendada küsimus, kas on lubatav mehhanism, mille

kohaselt sõltub õigus jätkata oma ametikohal riikliku kohtute nõukoja

heakskiidust. Teise küsimuse põhjendustes juba esitatud põhjustel leiab

eelotsusetaotluse esitanud kohus, et see mehhanism on liidu õigusega vastuolus ja

seda ei saa kohaldada.

Viies küsimus

18 Tuginedes eelkõige Euroopa Kohtu otsuste C-646/23 ja C-661/23 resolutsiooni

punktile 3, pidas Sąd Okręgowy (regionaalne kohus) vajalikuks ja lubatavaks

peatada nende sätete kohaldamine, mis seavad käesolevas kohtuasjas kohtuniku

ametikohal jätkamise tingimuseks riikliku kohtute nõukoja nõusoleku, kuni on

saadud vastus Euroopa Kohtust. Vastupidisel juhul võib nendes küsimustes

viidatud liidu õigusnormide tõhusus osutuda illusoorseks. Et vältida selles suhtes

kahtlusi ja vääritimõistmist, palus eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa

Kohtul anda vastus selle hagi vastuvõetavuse kohta.

Kuues küsimus

19 Kui vastus esimesele või neljandale küsimusele on jaatav, siis on vaja selgitada,

millised tagajärjed on sellel, kui liidu õigusega on vastuolus 1. oktoobril 2017

ametis olevate kohtunike pensioniea alandamine või praegu kehtiv kohtuniku

ametis jätkamise aja pikendamise mehhanism. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu

sõnul on põhjendatud kasutada üldkohtute korralduse seaduse artikli 69 eri sätete

kohaldamisest keeldumise killustamise tehnikat. See keeldumine peaks

tähendama, et kohtunik, kes esitab üldkohtute korralduse seaduse artikli 69 lõike 1

kohaselt avalduse ja arstitõendi, peab täitma oma ülesandeid kuni 70. eluaastani,

ilma et oleks vaja saada riikliku kohtute nõukoja heakskiitu. Järelikult ei saa

kohaldada üldkohtute seaduse artikli 69 lõiget 1b ja üldkohtute seaduse artikli 69

lõike 3 esimese lause algusosa, milles on sätestatud riikliku kohtute nõukoja

heakskiidu saamise nõue. Üldkohtute korralduse seaduse artikli 69 lõiget 1 ei saa

kohaldada ka nende kohtunike suhtes, kes olid juba ametis 1. oktoobril 2017, osas,

milles selles on pensionieaks märgitud 65 eluaastat, mitte 67 eluaastat.

20 Selgitada tuleb ka esimesele või neljandale küsimusele antud võimaliku jaatava

vastuse subjektiivset ulatust, eelkõige seda, kas vastus on siduv üksnes kohtutele,

kes peavad käesolevas kohtuasjas otsuse tegema, või ka teistele kohtutele ja

organitele, sealhulgas eelkõige justiitsministrile, kohtu esimehele või riiklikule

kohtute nõukojale.