Arvamuse andmine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (eksperimenteerimisprojekt) eelnõule

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud:

Kehtib kuni:

Alus:

Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet*/

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

/*Teie 18.11.2025*/ /*nr 2-2/3920-1*/

Meie 16.12.2025 nr 2-2/2025/1357

Arvamuse andmine majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse

täiendamise seadusele

(eksperimenteerimisprojekt)

Austatud Erkki Keldo

Täname võimaluse eest avaldada arvamust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja

riigilõivuseaduse täiendamise seaduse (eksperimenteerimisprojekt) eelnõule. Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) toetab innovatsiooni ja regulatiivsete liivakastide

kasutuselevõttu süsteemse ning läbipaistva vahendina. TTJA edastab siinkohal oma mõtted ja

tähelepanekud ja vabandab samas vastuse viibimise pärast.

1. Märgime, et eelnõu ei kajasta piisavalt menetluskorda olukorras, kus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) teeb eksperimenteerimisprojekti taotluse

suhtes keelduva otsuse. Eelnõust ei nähtu see, millistel alustel ja millises menetluslikus vormis

selline otsus tehakse, ega see, kuidas on tagatud taotleja menetlusõigused (sh ärakuulamine ja

vaidlustamisvõimalus).

2. Toome välja, et juhul kui MKM teeb otsuse eksperimenteerimisprojekti taotluse kohta sisulise

hinnangu alusel, sh lähtudes pädeva(te) majandushaldusasutus(t)e kooskõlastusest, on selline

kooskõlastus käsitatav otsuse tegemisel tähtsust omava asjaolu väljaselgitamisena ehk

eelhaldusaktina haldusmenetluse seaduse mõttes. Eelhaldusaktile kohaldatakse haldusakti kohta

kehtivaid sätteid. Kui pädev majandushaldusasutus jätab taotluse kooskõlastamata, on tegemist

taotleja kahjuks otsustatava eelhaldusaktiga, millele üldjuhul peaks eelnema isiku ärakuulamine.

Arvestades taotluse sisulist hindamist ja võimalikku ärakuulamise vajadust, ei ole selline

menetlus praktikas tõenäoliselt teostatav eelnõus ette nähtud 15-päevase tähtaja jooksul. Seetõttu

teeme ettepaneku täpsemalt analüüsida ja seletuskirjas selgelt välja tuua, kas ja mil määral lähtub

MKM otsuse tegemisel majandushaldusasutuse kooskõlastusest ning kas kooskõlastamata

jätmine on käsitatav eelhaldusaktina. Samuti tuleb selgitada, kas eelhaldusaktina käsitlemisel on

vajalik taotleja ärakuulamine. Juhul kui ärakuulamist ei peeta vajalikuks, tuleb eelnõus sätestada

sellekohane selgesõnaline erand, ning juhul kui ärakuulamine on vajalik, tuleb sellest tulenevalt

kujundada menetlus- ja kooskõlastustähtajad.

3. Antud eelnõuga ei kaasne TTJA-le otsest täiendavat töökoormust, kuna eelnõu ise ei anna TTJA-

2 (3)

le pädeva majandushaldusasutuse rolli regulatiivliivakastides. Küll aga on eelnõu üles ehitatud

horisontaalse raamistikuna, mille rakendamine on kavandatud eriseaduste kaudu ning mis võib

edaspidi tuua TTJA-le ja teistele asutustele märkimisväärse täiendava koormuse. Seletuskirja

punktis 7.6 on juba viidatud, et TTJA peaks arvestama uute tööülesannetega regulatiivliivakastide

rakendamisel. Sellest tulenevalt on vajalik, et regulatiivliivakaste rakendavate eriseaduste

eelnõudes viiakse läbi asjakohane ja põhjalik mõjuanalüüs. Samuti tuleks see vajadus selgemalt

esile tuua ka kõnealuse eelnõu seletuskirjas.

4. Seletuskirja punktis 1.3 on märgitud, et eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust

ning selgitusena on toodud, et menetlus ja seadusena rakendamine on põhjendatult kiireloomuline

(hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 2 p 1). Seletuskirjast ei nähtu aga põhjendusi, mis

selgitaksid, miks eelnõu menetlemine on antud juhul põhjendatult kiireloomuline. Seletuskirja

tuleks täiendada menetluse kiireloomulisuse põhjendustega.

5. Õigusloomepoliitika põhialustes aastani 2030 on sätestatud arengusuunana punkt 12.4.1, mille

kohaselt nähakse järelhindamiskohustus alati ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. TTJA hinnangul on

tegemist olulise mõjuga eelnõuga, kuivõrd raamistik annab võimaluse toodete, teenuste ja

tehnoloogia valdkonna nõudeid mitte täita, vaid rakendada muid meetmeid, mis õigusnormi

eesmärki võiksid täita. Kui vaatamata hindamistele ei osutu meetmed sobivaks, võib see omada

olulist mõju inimeste põhiõigustele, sh nt eraelu puutumatusele (isikuandmed) ja tervise kaitsele

(toote või teenuse ohutus). Olulise mõjuga eelnõu puhul tuleks järelhindamiskohustus sätestada

seaduse rakendussätetes ning seletuskirjas esitada järelhindamise tähtaeg ja peamised indikaatorid,

mille alusel hinnatakse eelnõu eesmärkide täitumist. Käesolevas eelnõus rakendussätted

puuduvad. TTJA teeb ettepaneku täiendada eelnõud rakendussätetega ja ka seletuskirja vastavate

põhjenduste ja selgitustega.

6. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lõike 1 kohaselt on TTJA turujärelevalveasutus ning

Euroopa Liidu turujärelevalveraamistiku (sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2019/1020 artikkel 9) kohaselt peab turujärelevalve toimuma sõltumatult, erapooletult ja

objektiivselt. Kui TTJA-le antakse regulatiivliivakastide raames eriseaduse alusel pädeva

majandushaldusasutuse roll, osaleb TTJA nii normist kõrvalekaldumise lubamises,

eksperimenteerimisprojekti tingimuste ja riskileevendusmeetmete kujundamises ning täiendava

järelevalve vajaduse otsustamises kui ka hilisemas turujärelevalves sama lahenduse üle. Vajalik

oleks mõjuanalüüs, kas selline roll eksperimenteerimisprojektides tagab turujärelevalve asutuse ja

majandushaldusasutuste sõltumatuse.

7. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ja millisel viisil kavandatakse järelevalvetasu

vajalikkus ja rakendamise alused reguleerida eriseaduses, mis sellise tasu küsimise võimaluse

annab.

8. Juhime tähelepanu, et eelnõuga kavandatav eksperimenteerimisprojekti taotlemise ja menetlemise

protsess on sisult ja etapiliselt võrreldav majandustegevusloa menetlusega, kuid eelnõu ega

seletuskiri ei täpsusta, millises infosüsteemis see menetlus toimuma hakkab. Seletuskirjas on

samas märgitud, et rakendamisega seotud kulud on minimaalsed ega eelda riigilt investeeringuid,

mis ei ole põhjendatud juhul, kui menetlus on kavandatud majandustegevuse registri (MTR)

kaudu. Arvestades, et MTR-i praegune platvorm on lähiaastatel asendamisel, eeldaks

eksperimenteerimisprojektide menetlemine uuel platvormil eraldi funktsionaalsuste arendamist,

sh taotluste menetlemiseks, kooskõlastamiseks ja halduslepingute vormistamiseks. Seega tuleks

kajastada ka vastavad arendus- jm kulud.

3 (3)

9. Lisaks eelnevale märgime, et TTJA-d ei ole kõnealuse eelnõu menetlemisel sisuliselt kaasatud

eksperimenteerimisraamistiku väljatöötamisse, sh et asutuse roll muutub praktikas

majandushaldusasutuseks, kes sõlmib halduslepinguid ettevõtjatega, haldab projekte ja osaleb

otseselt innovatsiooni läbiviimises. Juhul kui TTJA muutub liivakasti korraldajaks ja ettevõtjate

lepingupartneriks ehk asutuse roll ja vastutus suureneb, palume eriseaduste väljatöötamisel

põhimõtted eelnevalt järelevalveasutustega läbirääkida, ning samuti eraldi analüüsida, kuidas on

mõjutatud asutuste ülesanded, vajalikud pädevused jne.

Täname veelkord võimaluse eest avaldada arvamust ning oleme valmis vajadusel oma seisukohti

täiendavalt selgitama ja põhjendama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Martti Kangur

[email protected]