| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/4219-1 |
| Registreeritud | 17.12.2025 |
| Sünkroonitud | 18.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond |
| Originaal | Ava uues aknas |
2
EELNÕU
detsember 2025
Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „väärtpabereid“ tekstiosaga „või
millest tuleneb rahaline arveldus, mille kindlaksmääramise aluseks on vabalt võõrandatavad
väärtpaberid, valuutad, intressimäärad või tootlused, kaubad või muud indeksid või näitajad“;
2) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „14.–18.“ tekstiosaga „14.–17.“;
3) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 7 nimetatud juhul
kohaldatakse käesoleva seaduse § 792 lõikeid 2–11, §-e 793 ja 794, § 822 lõikeid 3–8, §-e 833 ja
1102, § 1103 lõiget 1 ja lõike 2 punkti 3 investeerimisühingu suhtes individuaalsel ja
konsolideeritud alusel. Nimetatud sätteid ei kohaldata kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja
suhtes, kes kuulub konsolideeritud järelevalve alla, kui Euroopa Liidus asuv emaettevõtja
tõendab inspektsioonile, et sätete kohaldamine on selle kolmanda riigi õigusega vastuolus.“;
4) paragrahvi 46 lõiget 6 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Sellise kliendi puhul ei eeldata asjatundliku kliendiga võrreldavaid väärtpaberiturualaseid
teadmisi ja kogemusi.“;
5) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Käesolevas osas investeerimis- ja kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi ei
kohaldata teenuste osutamisel osapoolena tehingutes, mida teevad käesoleva paragrahvi lõike 1
punktis 7 nimetatud riigi võlgade haldajad või Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, kes
täidavad Euroopa Liidu toimimise lepingus ning protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade
Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta sätestatud ülesandeid või samaväärseid
funktsioone riigisiseste õigusnormide alusel.“;
6) paragrahvi 741 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „konsolideerimisgruppi kuuluv isik“
sõnadega „või nimetatud isikuid kontrolliv isik“;
7) paragrahvi 741 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Teiste finantsjärelevalve asutuste nõudmisel edastab inspektsioon viivitamata ka andmed, mis
on nimetatud hindamisel asjakohased.“;
8) paragrahvi 75 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „kuid tähtaeg ei või kokku ületada
12 kuud“ tekstiosaga „kui see on asjakohane“;
9) paragrahvi 792 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Investeerimisühing teeb kontrollifunktsiooni raames vähemalt üks kord aastas tasustamise
põhimõtete rakendamise keskse ja sõltumatu sisekontrolli.“;
10) paragrahvi 792 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kontrollifunktsiooni täitvad töötajad peavad olema sõltumatud nende kontrollitavatest
äriüksustest, neil peavad olema asjakohased volitused ning neid peab tasustama vastavalt nende
2
täidetava funktsiooniga seotud eesmärkide saavutamisele, olenemata nende kontrollitavate
ärivaldkondade tulemustest.“;
11) paragrahvi 793 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;
12) paragrahvi 793 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Tulemustasu maksmisel
arvestatakse“ tekstiosaga „Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel tuleb selles nimetatud
instrumentide suhtes kohaldada asjakohaseid võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas“;
13) paragrahvi 793 lõike 5 teisest lausest jäetakse välja sõnad „investeerimisühingu
kapitalibaasi arvestades“;
14) paragrahvi 793 lõike 6 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Tulemustasu
vähendatakse kuni 100 protsenti“ tekstiosaga „Vastavalt investeerimisühingu kehtestatud
kriteeriumidele vähendatakse tulemustasu või nõutakse väljamakstud tulemustasu tagasi kuni
100 protsendi ulatuses“;
15) paragrahvi 793 lõike 8 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kujul“ tekstiosaga „, kohaldades
viie aasta pikkust võõrandamispiirangut“;
16) paragrahvi 793 lõike 10 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „maksa“ sõnadega „nõukogu
ega“;
17) paragrahvi 793 lõike 10 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töötajatele“ tekstiosaga „, mis
vastab teatavale osale töötaja netosissetulekust“;
18) paragrahvi 794 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele
majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt suurem kui
100 miljonit eurot, peab moodustama nõukogu liikmetest koosneva töötasukomitee.
Töötasukomitee koosseis peab olema soolises tasakaalus.“;
19) paragrahvi 794 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „hindab“ sõnadega „asjatundlikult
ja sõltumatult“;
20) paragrahvi 794 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ja klientide“ tekstiosaga „, klientide,
investorite ja investeerimisühingu teiste sidusrühmade“;
21) paragrahvi 822 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Investeerimisühing kehtestab usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra,
strateegiad ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja
koosseisu ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta seda laadi ja selle tasemega riske,
mida ta võib teistele tekitada ning millele see investeerimisühing on avatud või võib avatud
olla. Nimetatud kord, strateegiad ja protsessid peavad vastama investeerimisühingu tegevuse
ning ärimudeli ja tegevusega seotud riskide laadile, ulatusele ja keerukusele.
Investeerimisühing vaatab nimetatud korra, strateegiad ja protsessid regulaarselt üle.“;
22) paragrahvi 822 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Investeerimisühing kehtestab usaldusväärsed strateegiad, poliitika, protsessid ja süsteemid, et
teha kindlaks, mõõta, juhtida ja jälgida:“;
2
23) paragrahvi 822 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „asjakohastel“ tekstiosaga „,
sealhulgas päevasisestel“;
24) paragrahvi 822 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud strateegiad, poliitika, protsessid ja süsteemid
peavad vastama investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile ja tegevuse ulatusele ning
juhtorgani kindlaks määratud riskitaluvusele ning kajastama investeerimisühingu olulisust igas
lepinguriigis, kus ta tegutseb.“;
25) paragrahvi 822 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud riskide hindamisel“
tekstiosaga „punkti 1 ja lõike 31 kohaldamisel“;
26) paragrahvi 856 lõike 13 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) investeerimisühing ning korralduste täitmise teenust osutav ja analüüse koostav kolmas isik
on sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud tasustamise metoodika, sealhulgas see,
kuidas üldiselt võetakse investeerimisteenuste kogumaksumuse kindlaksmääramisel arvesse
analüüsi kogukulusid;
2) investeerimisühing teavitab oma kliente sellest, kas ta otsustab korralduste täitmise teenuse
ja analüüsi eest maksta ühismaksega või eraldi, ning teeb neile kättesaadavaks korralduste
täitmise teenuse ja analüüsi eest tasumise põhimõtted, sealhulgas esitatava teabe liik olenevalt
investeerimisühingu valitud makseviisist ning asjakohasel juhul see, kuidas investeerimisühing
ennetab või haldab huvide konflikte vastavalt käesoleva seaduse §-s 824 sätestatule, kui ta
maksab korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest ühismaksega;
3) investeerimisühing hindab kasutatud analüüsi kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust ning seda,
kuidas see analüüs aitab kaasa paremate investeerimisotsuste tegemisele, igal aastal.“;
27) paragrahvi 856 lõiget 13 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kui investeerimisühing otsustab maksta korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku
analüüsi eest eraldi, tasutakse kolmanda isiku koostatud analüüsi eest kas investeerimisühingu
poolt ja tema kulul tehtavate otseste maksetega või maksetega investeerimisühingu
kontrollitavalt eraldiseisvalt analüüsimaksete kontolt.“;
28) paragrahvi 856 täiendatakse lõigetega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:
„(131) Erandina võib investeerimisühing tellida analüüsi koostajalt analüüse ilma käesoleva
paragrahvi lõigetes 1–12 sätestatud nõudeid arvestamata, kui analüüsi koostaja ei osuta
korralduste täitmise teenust ega kuulu korralduste täitmise või maakleriteenuseid pakkuva
investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi. Sellisel juhul järgib investeerimisühing
käesoleva paragrahvi lõike 13 punktis 3 sätestatud nõuet.
(132) Investeerimisühing dokumenteerib talle koostatud kolmanda isiku analüüsidele
omistatavad kogukulud, kui need on investeerimisühingule teada, ning teeb taotluse korral selle
teabe oma klientidele kättesaadavaks igal aastal.“;
29) paragrahvi 856 lõike 14 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Analüüs käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 858 tähenduses on analüüsimaterjal või
teenus:“;
30) paragrahvi 856 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse § 858 tähenduses ei käsitata analüüsina
kauplemiskommentaare ega muid sihipäraseid kauplemise nõustamisteenuseid, mis on
lahutamatult seotud väärtpaberitehingu tegemisega.“;
2
31) seadust täiendatakse §-ga 858 järgmises sõnastuses:
„§ 858. Investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs
(1) Investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs, mida investeerimisühing, selle
kliendid või potentsiaalsed kliendid kasutavad või mida neile levitatakse, peab olema õiglane,
selge ja mitteeksitav. Analüüs peab olema sellisena või sarnase nimetuse kaudu selgelt
tuvastatav, tingimusel et kõik analüüsi suhtes kohaldatavad komisjoni delegeeritud määruses
(EL) nr 2017/565 sätestatud tingimused on täidetud.
(2) Investeerimisühing, kes osutab väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või
kõrvalteenuseid, peab tagama, et analüüs, mida ta klientidele või potentsiaalsetele klientidele
levitab ja mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, nimetatakse emitendi rahastatud
analüüsiks üksnes siis, kui see on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva
Euroopa Liidu tegevusjuhendiga, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2014/65/EL artikli 24 lõike 3c alusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse välja töötatud
regulatiivsete tehniliste standarditega (edaspidi käesolevas paragrahvis tegevusjuhend).
(3) Emitendi rahastatud analüüsiks nimetatud analüüsi esilehel peab olema selgelt ja nähtavalt
märgitud, et see on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga. Mis tahes muu analüüsimaterjal,
mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, kuid mis ei ole koostatud kooskõlas
tegevusjuhendiga, tuleb nimetada reklaamteateks.
(4) Investeerimisühingul, kes koostab või levitab emitendi rahastatud analüüse, peab olema
organisatsiooniline kord tagamaks, et sellised analüüsid on koostatud kooskõlas
tegevusjuhendiga ning need vastavad käesoleva paragrahvi lõigetele 1–3.“;
32) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva seaduse § 822, § 230 lõigete 11 ja 5 ning § 23610 lõigete 4–6, samuti Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel on inspektsioonil õigus nõuda
käesolevas seaduses ja nimetatud määruses sätestatud nõuetega võrreldes lisa- või sagedasemat
aruandlust, sealhulgas kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta, üksnes juhul, kui on täidetud
üks järgmistest tingimustest:
1) tegemist on ühe käesoleva seaduse § 230 lõike 11 punktides 1 ja 2 nimetatud juhuga;
2) inspektsioon peab vajalikuks koguda käesoleva seaduse § 230 lõike 11 punktis 2 nimetatud
tõendeid;
3) lisateave on vajalik käesoleva seaduse § 230 lõikes 5 nimetatud ülevaatamiseks ja
hindamiseks.“;
33) paragrahvi 108 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Inspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 51 alusel lisateabe esitamist, kui teave
on talle kättesaadav muus vormis või erineva detailsuse astmega ning see ei takista tal teabest
sama kvaliteedi ja usaldusväärsusega teabe tuletamist.“;
34) paragrahvi 1103 lõike 1 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„Investeerimisühing edastab majandusaasta aruande avalikustamise päeval Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 51 esimese lõigu punktides c ja d
nimetatud teabe ning teabe soolise palgalõhe kohta inspektsioonile, kes kasutab seda
tasustamissuundumuste ja -tavade võrdlemiseks. Samuti annab investeerimisühing
inspektsioonile miljoni euro suuruste töötasuvahemike kaupa teavet selliste
investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute arvu kohta, kelle töötasu on majandusaastal
miljon eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna,
põhitöötasu, tulemustasu, lisatasude ja pensionimaksete kohta.“;
2
35) paragrahvi 113 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „audiitori märkustega vandeaudiitori
aruanne“ sõnadega „märkustega või vastupidise arvamuse avaldamine või arvamuse
avaldamisest loobumine“;
36) paragrahvi 120 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „141.–18.“ tekstiosaga „141.–
17.“;
37) paragrahvi 120 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Käesolevas osas kauplemiskoha korraldamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata
käesoleva seaduse § 47 lõikes 9 sätestatud juhul.“;
38) paragrahvi 125 lõikes 1 asendatakse arv „125 000“ arvuga „375 000“;
39) paragrahvi 125 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Inspektsiooni loal võib korraldaja aktsiakapital olla vähemalt 125 000 eurot, kui see on
inspektsiooni hinnangul piisav korraldaja finantsriski maandamiseks, arvestades muu hulgas
käesoleva seaduse § 1246 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Inspektsioonil on õigus nõuda
korraldaja aktsiakapitali suurendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summani, kui
inspektsiooni hinnangul ei ole korraldaja aktsiakapital enam piisav tema finantsriski
maandamiseks, arvestades muu hulgas käesoleva lõike esimeses lauses viidatud asjaolusid.“;
40) paragrahvi 127 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) õiguskaitsevahendid, sealhulgas leppetrahvid, käesoleva seaduse ning selle alusel
kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest, samuti nende rakendamise vaidlustamise
kord ning õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamine korraldaja poolt;“;
41) paragrahvi 1321 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva osa 14.–17. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 sätestatud erandite ning käesoleva
seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud väärtpaberite suhtes. Nimetatud väärtpaberitega turul
kauplemine toimub vastavalt selle turu reglemendile, kus väärtpaberid kauplemisele võetakse.“;
42) paragrahvi 1325 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „võõrandatav“ sõnaga „kaubeldav“;
43) seadust täiendatakse §-ga 1326 järgmises sõnastuses:
„§ 1326. Lisatingimused aktsiate turule kauplemisele võtmiseks
(1) Aktsiaid võib kauplemisele võtta, kui nende turuväärtus või kui seda ei ole võimalik hinnata,
aktsiaseltsi viimase majandusaasta omakapital on vähemalt miljon eurot.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata selliste aktsiate kauplemisele
võtmise suhtes, mis on juba kauplemisele võetud aktsiatega sama liiki.
(3) Kauplemisele võib võtta üksnes aktsiaid, mille puhul on kauplemisele võtmise ajal täidetud
vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) piisav arv aktsiaid on avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes (edaspidi avalikkusele
kuuluv);
2) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele;
3) avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate
turuväärtusele.
(4) Aktsiaid ei käsitata avalikkusele kuuluvaks, kui need kuuluvad emitendi või tema
tütarettevõtja juhtkonnale või nimetatud isikute lähikondlastele.
2
(5) Kui ühe aktsionäri omanduses on enam kui viis protsenti emitendi aktsiatega esindatud
häältest, ei käsitata neid aktsiaid avalikkusele kuuluvaks, välja arvatud juhul, kui korraldaja
kauplemisele võtmist otsustav organ otsustab, et sellist isikut võib pidada avalikkuse hulka
kuuluvaks.“;
44) seaduse 18. peatükk tunnistatakse kehtetuks;
45) paragrahvi 1635 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „mitmepoolne kauplemissüsteem“
sõnadega „või selle segment“;
46) paragrahvi 1635 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse saamisel ja kui on täidetud lõikes 3 ning
komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 78 ning mitmepoolse
kauplemissüsteemi segmendi puhul lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud
tingimused, teavitab inspektsioon esimesel võimalusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve
Asutust mitmepoolse kauplemissüsteemi või selle segmendi registreerimisest kasvuturuna.“;
47) paragrahvi 1635 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „korraldaja“
sõnaga „tõhusaid“;
48) paragrahvi 1635 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Mitmepoolse kauplemissüsteemi asjaomase segmendi suhtes rakendatavad reeglid,
süsteemid ja protseduurid peavad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele
tagama vähemalt kõigi järgmiste tingimuste täitmise:
1) kasvuturuna registreeritud mitmepoolse kauplemissüsteemi segment on selgelt eraldatud
mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja korraldatavatest muudest turusegmentidest ning
sellel on muu hulgas erinev nimi, reeglistik, turundusstrateegia ja avalik kuvand ning
konkreetselt kasvuturu segmendina registreeritud segmendile määratud turu tunnuskood;
2) tehingud asjaomases kasvuturu segmendis on selgelt eristatavad muust turutegevusest
mitmepoolse kauplemissüsteemi teistes segmentides;
3) inspektsiooni nõudmisel esitab mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja asjaomases
kasvuturu segmendis kauplemisele võetud väärtpaberite täieliku loetelu ning kogu
inspektsiooni nõutud teabe kasvuturu segmendi toimimise kohta.
(32) Kasvuturu korraldaja võib kehtestada kasvuturu suhtes lisatingimusi, arvestades käesoleva
paragrahvi lõikes 5 sätestatut.“;
49) paragrahvi 1635 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kasvuturu korraldaja taotlusel või juhul, kui kasvuturg ei vasta käesoleva paragrahvi
lõikes 3 ja mitmepoolse kauplemissüsteemi segmendi puhul lisaks lõikes 31 sätestatule, tühistab
inspektsioon mitmepoolse kauplemissüsteemi või selle segmendi kasvuturuna registreerimise,
võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 79 sätestatut, ning
teavitab sellest esimesel võimalusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.
(5) Kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberiga võib kaubelda ka muus kauplemiskohas
tingimusel, et emitenti on sellest teavitatud ja ta ei ole esitanud vastuväiteid. Kui muu
kauplemiskoht on teine kasvuturg või selle segment, ei kohaldata emitendi suhtes seoses selle
teise kasvuturuga ühtegi ühingu juhtimiskorraldusega ega teabe esmase, jooksva või ühekordse
avalikustamisega seotud kohustust. Kui muu kauplemiskoht ei ole teine kasvuturg, tuleb
emitenti teavitada kõigist tema suhtes seoses muu kauplemiskohaga kohaldatavatest nimetatud
kohustustest.“;
2
50) paragrahvi 169 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „börsikorraldaja või“;
51) seadust täiendatakse 222. peatükiga järgmises sõnastuses:
„222. peatükk
EMITENDI POOLT MUU TEABE AVALIKUSTAMINE
§ 2117. Emitendi rahastatud analüüsi avalikustamine Euroopa ühtse juurdepääsupunkti
kaudu
(1) Emitent võib esitada oma käesoleva seaduse § 858 lõikes 2 nimetatud emitendi rahastatud
analüüsi inspektsioonile, et teha see juurdepääsetavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse
juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale
teabele (ELT L, 2023/2859, 20.12.2023), alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti
kaudu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi inspektsioonile esitamise korral peab
emitent tagama, et:
1) selle esilehel on selgelt ja nähtavalt märgitud, et see on koostatud kooskõlas käesoleva
seaduse § 858 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga;
2) sellega on kaasas metaandmed, milles täpsustatakse, et teave vastab nimetatud
tegevusjuhendile.
(3) Käesoleva paragrahvi kohaselt avalikustatavat emitendi rahastatud analüüsi ei käsitata
korraldatud teabena ega investeerimisanalüüsina ning selle suhtes ei teostata samal tasemel
järelevalvet nagu korraldatud teabe või investeerimisanalüüsi üle.“;
52) paragrahvi 230 lõike 42 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „ja“ tekstiosaga „käesoleva
seaduse 20. peatükis sätestatud kohustuse rikkumisega seoses tehtud väärteoasja lahendi või
haldusakti korral ka“;
53) paragrahvi 230 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „määral“
tekstiosaga „, võttes arvesse investeerimisühingu suurust, riskiprofiili ja ärimudelit,“;
54) paragrahvi 230 lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „hinnang“ tekstiosaga „, võttes
arvesse süsteemse riski kindlakstegemist ja mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa
Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks
komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artiklile 23 või Euroopa
Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi“;
55) paragrahvi 230 lõike 5 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „turvariskid“ tekstiosaga „, et
tagada investeerimisühingu protsesside, andmete ja varade konfidentsiaalsus, terviklikkus ja
kättesaadavus“;
56) paragrahvi 235 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul käesoleva seaduse ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 kohastele järelevalvenõuetele vastavuse
taastamise kava, määraks selle rakendamise tähtaja ning täiustaks kava ulatust ja tähtaega;“;
57) paragrahvi 235 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:
2
„18) peatada selliste emitendi rahastatud analüüside levitamine investeerimisühingu poolt, mis
ei ole koostatud kooskõlas käesoleva seaduse § 858 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga.“;
58) paragrahvi 2361 lõike 11 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Inspektsioon võib järelevalve eesmärgil, kui see on Eesti finantssüsteemi stabiilsuse
seisukohast asjakohane, teostada kohapealset kontrolli ja uurida Eestis asuvate teises
lepinguriigis asutatud investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema
tegevuse kohta, konsulteerides enne viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve
asutusega.“;
59) paragrahvi 2361 lõike 11 teises lauses asendatakse sõna „Pärast“ sõnadega „Esimesel
võimalusel pärast“;
60) paragrahvi 2361 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Välisriigi investeerimisühingu suhtes rakendatavatest meetmetest teavitab inspektsioon enne
ka Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.“;
61) paragrahvi 2362 lõiget 12 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel selgitab inspektsioon
üksikasjalikult, kuidas on saadud teavet ja tõendeid arvesse võetud.“;
62) paragrahvi 2362 lõikest 13 jäetakse välja tekstiosa „, millega asutatakse Euroopa
Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning
tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47),“;
63) paragrahvi 2362 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Nimetatud teave esitatakse inspektsioonile, kes edastab selle viivitamata välisriigi
väärtpaberiturujärelevalve asutusele.“;
64) paragrahvi 2369 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Finantsinspektsioon võib iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida
segavaldusettevõtjalt ja tema tütarettevõtjatelt saadud teavet.“;
65) paragrahvi 23610 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Inspektsioon vaatab“ sõnadega
„regulaarselt ja“;
66) paragrahvi 23610 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Inspektsioon pöörab tähelepanu eelkõige investeerimisühingu äritegevuse muutustele ja
sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning vaatab üle ja hindab, kas
investeerimisühing kasutab sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid meetodeid ja
tavasid.“;
67) paragrahvi 23610 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „korral“ tekstiosaga „selles,
kuidas investeerimisühingu sisemudelites riski arvesse võetakse,“;
68) paragrahvi 23611 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „investeerimisühing tekitab olulisi
riske ja need“ tekstiosaga „riskielemendid või investeerimisühing tekitab teistele riske, mis on
olulised ja mis“;
69) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2811, millega muudetakse direktiivi
2014/65/EL, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning
2
hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, ning tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2001/34/EÜ (ELT L, 2024/2811, 14.11.2024). Viiteid direktiiviga (EL)
2024/2811 kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena direktiivile (EL)
2024/2811.“.
§ 2. Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmine
Eesti Kultuurkapitali seaduse § 62 lõikes 2 asendatakse sõna „väärtpaberibörsi“ sõnadega
„reguleeritud väärtpaberituru“.
§ 3. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduse § 151 lõike 4 kolmandas lauses asendatakse läbivalt sõna
„väärtpaberibörsi“ sõnadega „reguleeritud väärtpaberituru“.
§ 4. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 47 lõikest 92 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud juhul, kui tegemist on
kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Inspektsiooni otsuse
tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Inspektsioon viivitamata vastavast
otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi“;
2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 93 järgmises sõnastuses:
„(93) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 91 ei ole Inspektsioon kohustatud teiste
väärtpaberiturujärelevalve asutustega konsulteerima, kui tegemist on kiireloomulise olukorraga
või kui konsulteerimine võiks kahjustada Inspektsiooni otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata
jätmise korral teavitab Inspektsioon viivitamata vastavast otsusest teisi asjakohaseid
väärtpaberiturujärelevalve asutusi.“;
3) paragrahvi 471 lõike 22 esimeses lauses asendatakse sõnad „lubab seda teha audiitoril või
eksperdil“ sõnadega „palub audiitoril või eksperdil teostada erapooletu kontrolli ning teavitada
viivitamata tulemustest“;
4) paragrahvi 471 täiendatakse lõikega 47 järgmises sõnastuses:
„(47) Inspektsioon teeb koostööd kolmanda riigi investeerimisühingu filiaaliga samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste järelevalveasutuste, Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega, et tagada
Euroopa Liidus teostatav kõikehõlmav, ühtne ja tõhus järelevalve konsolideerimisgrupi kogu
tegevuse üle vastavalt õigusaktides, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033, mis käsitleb
investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse
määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014
(ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust
(EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) sätestatule.“;
5) paragrahvi 471 lõikest 11 jäetakse välja tekstiosa „, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes
kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010,
(EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63),“;
2
6) paragrahvi 475 lõike 31 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kirjeldus“ tekstiosaga „, mis
hõlmab kõiki reguleeritud ja reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja
emaettevõtjaid ning investeerimisühingute konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid
asutusi“;
7) paragrahvi 475 lõikes 32 asendatakse tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud
teavet Inspektsioonile ei esitata või ei vastata tema järelepärimisele mõistliku aja jooksul“
tekstiosaga „Inspektsioonile ei ole esitatud asjakohast teavet vastavalt käesoleva paragrahvi
lõike 3 punktile 1 viivitamata või kui koostöötaotlus, eelkõige asjakohase teabe vahetamiseks,
on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud“;
8) paragrahvi 475 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Konsolideeritud järelevalve teostamise korral võtab Inspektsioon arvesse kolleegiumi
liikmeteks olevate finantsjärelevalve asutuste kavandatava või koordineeritava
järelevalvetegevuse olulisust.“;
9) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 11, 2, 3 ja 6 nimetatud teave tuleb avalikustada
ühtses vormingus ning seda tuleb regulaarselt ajakohastada. Teave peab olema piisavalt
põhjalik ja täpne, et võimaldada eri lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste avalikustatud
käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2, 3 ja 6 nimetatud teabe sisulist võrdlemist.“.
§ 5. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine
Infoühiskonna teenuse seaduse § 31 lõike 1 punktist 2 ja lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa
„väärtpaberibörsi,“.
§ 6. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 107 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „väärtpaberibörsil või muul“;
2) paragrahvi 309 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „väärtpaberituru seaduse“ tekstiosaga
„§ 47 lõikes 9,“.
§ 7. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „§-des 45, 461, 48 ja 49, § 54
lõike 1 punktis 14, §-des 65, 69 ja 70“ tekstiosaga „§-des 45 ja 461, § 47 lõikes 9, §-des 48 ja
49, § 54 lõike 1 punktis 14, §-s 65, § 651 lõigetes 1 ja 2, § 652 lõikes 1, §-des 69 ja 70“;
2) paragrahvi 821 lõikest 5 jäetakse välja teine lause;
3) paragrahvi 821 lõike 10 teine ja kolmas lause asendatakse lausega „Krediidiasutus peab
likviidsuse talituspidevuse plaani testima vähemalt kord aastas, ajakohastama seda käesoleva
paragrahvi lõikes 8 nimetatud stressitestis kasutatavate stsenaariumide tulemuste alusel ja
andma sellest aru krediidiasutuse juhatusele, kes peab selle heaks kiitma ning sisemist poliitikat
ja protsesse sellele vastavalt korrigeerima.“;
2
4) paragrahvi 821 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Krediidiasutus peab eelnevalt võtma kasutusele vajalikud meetmed, et tagada likviidsuse
talituspidevuse plaani viivitamatu rakendamine. Nende meetmete hulka peab kuuluma tagatise
hoidmine viivitamata kättesaadavana keskpangapoolse finantseerimise jaoks. See hõlmab
tagatise hoidmist vajaduse korral teise lepinguriigi valuutas või kolmanda riigi valuutas, mille
suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon. Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida lepinguriigi
territooriumil, kus krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid, või kolmanda riigi
territooriumil, mille valuuta suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon.“.
§ 8. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 34 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „reguleeritud turul noteeritud
äriühing,“ tekstiosaga „äriühing, kelle väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud turul
ja“;
2) paragrahvi 76 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) äriühingule, kelle väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud turul;“.
§ 9. Riigivaraseaduse muutmine
Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 9 punktis 1 asendatakse sõnad „noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul
või mille väärtpaberite noteerimiseks“ sõnadega „kauplemisele võetud reguleeritud
väärtpaberiturul või mille väärtpaberite kauplemisele võtmiseks“;
2) paragrahvi 5 lõike 6 punktis 1, § 74 lõikes 3, § 81 lõikes 13 ja § 98 lõikes 7 asendatakse sõna
„noteeritud“ sõnadega „kauplemisele võetud“;
3) paragrahvi 77 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „noteeritud reguleeritud
väärtpaberiturul või nende noteerimiseks“ sõnadega „kauplemisele võetud reguleeritud
väärtpaberiturul või nende kauplemisele võtmiseks“.
§ 10. Tagatisfondi seaduse muutmine
Tagatisfondi seaduse § 83 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „börsil noteeritud“ sõnadega
„reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud“.
§ 11. Täitemenetluse seadustiku muutmine
Täitemenetluse seadustiku § 124 lõike 7 teises lauses asendatakse tekstiosa „Börsil noteeritud
või reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberid võib kohtutäitur müüa ka
vastaval väärtpaberibörsil või reguleeritud turul, arvestades seejuures vastava väärtpaberibörsi
või“ tekstiosaga „Reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberid võib
kohtutäitur müüa ka asjakohasel reguleeritud turul, arvestades seejuures sellise“.
§ 12. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 5 lõikes 3 asendatakse sõnad
„väärtpaberibörsil noteeritud“ sõnadega „reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud“.
2
§ 13. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Registrisse kantakse väärtpaberite omandamise hind, kui emitent on selle registripidajale
registrisse kandmiseks avaldanud väärtpaberite registreerimisel, aktsia- või osakapitali
suurendamisel, ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate nimiväärtuse
vähendamisel aktsiakapitali suurust muutmata või investeerimisfondi osakute väljalaskmise
korral.“;
2) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§ 5 lõigetes 4 ja 5“
tekstiosaga „§ 5 lõigetes 4–6“;
3) paragrahvi 7 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „isik“ tekstiosaga „, samuti
väärpaberikonto omaja varahooldusõigust teostav eestkostja või tema poolt selleks volitatud
isik“;
4) paragrahv 151 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui väärtpaber on kaubeldav või kui kasvõi üht väärtpaberit hoitakse väärtpaberiomanike
nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga esindajakontol, siis:
1) tuleb teha kõik nimetatud väärtpaberist tulenevad väljamaksed kõikidele nimekirja
fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike nimekirja kantud väärtpaberiomanikele
keskdepositooriumi vahendusel;
2) võib emitendi taotlusel teha ka muid käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud
väljamaksetega lahutamatult seotud makseid, sealhulgas viivisemakseid või muid sarnaseid
makseid, kõikidele nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike nimekirja
kantud väärtpaberiomanikele keskdepositooriumi vahendusel.“;
5) seadust täiendatakse §-ga 542 järgmises sõnastuses:
„§ 542. Registripidaja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 ja § 151
punktis 2 sätestatuga
Registripidaja on kohustatud viima oma tegevuse kooskõlla käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 ja §
151 punktis 2 sätestatuga 12 kuu jooksul nimetatud sätete jõustumisest arvates.“.
§ 14. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 26–31, 43, 45, 46, 48, 49, 51, 57 ja 69 jõustuvad 2026. aasta
6. juunil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 36, 38–41, 44, 50, §-d 2, 3 ja 5, § 6 punkt 1 ning §-d 8–
12 jõustuvad 2026. aasta 5. detsembril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 2026
2
(allkirjastatud digitaalselt)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Justiits- ja Digiministeerium
Väärtpaberituru seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks väärtpaberituru seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirjaga kättesaadav eelnõude
infosüsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume esitada oma ettepanekud 15 tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1) väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
2) väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
3) seletuskirja lisa 1 (vastavustabelid)
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kultuuriministeerium
Finantsinspektsioon
Admiral Markets AS
Aktsiaselts KAWE KAPITAL
AS Redgate Capital
Lightyear Europe AS
Meie 15.12.2025 nr 1.1-10.1/5387-1
2
Plus500EE AS
Venturebeam Markets AS
Wise Assets Europe AS
Aktsiaselts LHV Varahaldus
AS Avaron Asset Management
AS Trigon Asset Management
Limestone Platform AS
Swedbank Investeerimisfondid AS
Eesti Pank
Eesti Pangaliit MTÜ
FinanceEstonia MTÜ
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Advokatuur
Audiitorkogu
Nasdaq Tallinn AS
Nasdaq CSD SE Eesti filiaal
AS Arco Vara
Coop Pank AS
EfTEN Real Estate Fund AS
AS Ekspress Grupp
AS Harju Elekter Group
Hepsor AS
AS Infortar
AS LHV Group
AS Merko Ehitus
Nordecon AS
AS Pro Kapital Grupp
AS Silvano Fashion Group
AS Tallink Grupp
AS Tallinna Sadam
AS Tallinna Vesi
TKM Grupp AS
Admirals Group AS
Northern Horizon Capital AS
Bigbank AS
AS Eesti Energia
AS Inbank
IuteCredit Finance S.a.r.l.
Liven AS
AS PRFoods
Summus Capital OÜ
EfTEN Capital AS
Nordic Fibreboard AS
AS Trigon Property Development
TextMagic AS
Saunum Group AS
Robus Group AS
Punktid Technologies AS
Primostar Group AS
AS Modera
3
AS Linda Nektar
J. Molner AS
Grab2Go AS
Estonian Japan Trading Company AS
Bercman Technologies AS
Airobot Technologies AS
UPP & CO Kauno 53 OÜ
Tuul Mobility OÜ
Mainor Ülemiste AS
Invego Latvia OÜ
Holm Bank AS
Everaus Kinnisvara AS
Elise Kõiv 5355 1302
1
detsember 2025
Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)
peamiseks eesmärgiks on soodustada Eesti kapitalituru arengut, parandada ettevõtete
juurdepääsu rahastusele ning ajakohastada ja lihtsustada väärtpaberiturgu reguleerivat
õigusraamistikku. Eelnõu põhilised muudatused on järgmised:
Paindlikum lähenemine avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel
Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt peab aktsiate turul kauplemisele võtmiseks vabalt
kaubeldavate aktsiate osakaal olema vähemalt 25% (või vähem, kui see on aktsiate arvu ja
jaotust arvestades turu toimimiseks piisav), siis edaspidi ei ole konkreetset miinimumnõuet ette
nähtud. Turu korraldaja saab avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavust hinnata lähtuvalt
avalikkusele kuuluvate aktsiate arvust, aktsionäride arvust ja/või avalikkusele kuuluvate
aktsiate turuväärtusest. See muudatus võimaldab turu korraldajal turul piisava likviidsuse
tagamisel arvestada erinevate emissioonide eripära ning avardada ettevõtete võimalusi oma
aktsiate kauplemisele võtmiseks.
Investeerimisanalüüside turu edendamine
Eelnõuga soodustatakse emitentide kohta tehtavate investeerimisanalüüside koostamist ja
levitamist, et suurendada ettevõtete nähtavust investorite seas ning parandada nende võimalusi
kapitali kaasamiseks. Selleks kaotatakse piirang, mis takistab investeerimis- või kõrvalteenuse
osutajatel ühismaksete tegemist analüüsi ja korralduste täitmise teenuse eest juhul, kui analüüs
käsitleb üle 1 miljardi eurose turukapitalisatsiooniga emitenti. Muudatusega vähendatakse
halduskoormust maksete korraldamisel, tagades samas läbipaistvuse kliendi suhtes.
Ühtlasi nähakse ette raamistik emitendi rahastatud analüüside koostamiseks, millega tagatakse
selliste analüüside vastavus Euroopa Liidu emitendi rahastatud analüüsi käsitlevale
tegevusjuhendile. Muudatuse eesmärgiks on emitendi rahastatud analüüside usaldusväärsuse ja
kasutamise suurendamine ning seeläbi investeerimisanalüüside turu elavdamine. Lisaks on
emitendil võimalik alates 10. jaanuarist 2030. a esitada oma emitendi rahastatud analüüsi
Finantsinspektsioonile, et teha see avalikkusele kättesaadavaks Euroopa ühtse
juurdepääsupunkti kaudu, mis pakub keskset elektroonilist juurdepääsu finantsteenuste,
kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele.
Paindlikumad võimalused kasvuturu loomiseks Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate väärtpaberitega kauplemise edendamiseks
võimaldatakse kasvuturuna registreerida ka mitmepoolse kauplemissüsteemi (nn
alternatiivturu) segmenti, kui see on ülejäänud mitmepoolsest kauplemissüsteemist selgelt
eraldatud.
Väärtpaberiturgu reguleeriva õigusraamistiku ajakohastamine ja lihtsustamine Eelnõuga ühtlustatakse väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon reguleeritud
väärtpaberituru ja kauplemisele võtmise regulatsiooniga. Kui siiani eristati väärtpaberituru
seaduses kahte reguleeritud väärtpaberiturgu: n-ö üldine reguleeritud väärtpaberiturg ja
väärtpaberibörs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele ehk noteerimisele kehtisid teatud
täiendavad/rangemad nõuded, siis edaspidi eraldi väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsiooni
2
ei ole, vaid kehtib ühtne reguleeritud väärtpaberituru ja kauplemisele võtmise regulatsioon.
Muudatusega kõrvaldatakse paralleelne ja osaliselt kattuv reguleerimine ning teatud nõuded,
mida Euroopa Liidu õiguses ei peeta enam vajalikuks säilitada. Ühtne regulatsioon annab turu
korraldajale suurema paindlikkuse turu korraldamisel, sh turu segmentide kujundamisel
vastavalt turu arengutele ning investorite ja emitentide vajadustele, säilitades samas Euroopa
Liidu õigusest tulenevad põhinõuded.
Ühtlasi nähakse eelnõuga ette väärtpaberite registri pidamise seaduse muudatused, millega
luuakse emitentidele võimalus esitada registripidajale registrisse kandmiseks väärtpaberite
omandamise hind väärtpaberite registreerimisel, kapitali suurendamisel jm juhtudel ning teha
väärtpaberist tulenevate väljamaksetega (nagu intress, dividend või võlakirja lunastusmakse)
lahutamatult seotud makseid, sh viivise makseid, registripidaja vahendusel.
Eelnõu muudatused põhinevad valdavalt Euroopa Liidu õigusel. Lisaks täiendatakse ja
täpsustatakse Euroopa Komisjoni tähelepanekutest lähtuvalt mh investeerimisühingute
usaldatavusnõudeid ja järelevalvet puudutavat regulatsiooni, viies see täpsemalt vastavusse
Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu sisaldab nii halduskoormust suurendavaid muudatusi kui ka muudatusi, millega nõudeid
leevendatakse ja halduskoormust vähendatakse. Täpsemalt on mõju halduskoormusele
selgitatud seletuskirja mõjuanalüüsis.
Eelnõus ette nähtud muudatused jõustuvad erinevatel aegadel. Osa muudatustest jõustub
tavakorras, osa muudatusi 2026. aasta 6. juunil ning väärtpaberibörsi ja reguleeritud
väärtpaberituru regulatsioonide ühtlustamisega seotud muudatused 2026. aasta 5. detsembril.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna
nõunikud Elise Kõiv ([email protected]), Valner Lille ([email protected]) ja osakonnajuhataja
asetäitja Thomas Auväärt ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti
kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson
([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja
õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2024/2811, 23. oktoober 2024, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL1, et muuta liidu
avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2001/34/EÜ2 (ELT L, 2024/2811, 14.11.2024)3 (edaspidi direktiiv). Direktiiv tuleb
liikmesriikidel üle võtta hiljemalt 5. juunil 2026. a. Direktiivis sätestatud nõuded rakenduvad
6. juunil 2026. a.
Euroopa Komisjon on läbi vaadanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning
millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349–496) (edaspidi MIFID2).
Direktiivi tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/34/EÜ, 28. mai 2001, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku
noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet (EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1–66)
(edaspidi noteerimisdirektiiv) 3 Direktiivi tekst kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2024/2811/oj
3
järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL,
2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314 05.12.2019, lk 64–114)4 (edaspidi IFD) ja
MIFID2 ülevõtmiseks kehtestatud siseriiklikud õigusnormid5 ning tuvastanud, et siseriiklik
õigus ei ole täies ulatuses nimetatud direktiividega kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt
muudetakse eelnõuga siseriiklikku õigust, et viia see täpsemalt vastavusse IFD ja MIFID2
nõuetega.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna eelnõu käsitleb
Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamist ja seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei
kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lõike 2 punktid 2 ja
5). HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui
eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu
menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Euroopa Komisjoni
mõjuhinnang seoses direktiiviga on kättesaadaval EL õiguse portaalis.6 Eesti seisukohad on
kättesaadaval Riigikogu dokumendiregistris.7 Seisukohtades arvestati Euroopa Komisjoni
mõjuhinnangus esitatuga.8 Eelnõu ei lähe EL õiguses ettenähtust kaugemale. Rakendatud on
MIFID2 artikli 51a(5) valikuõigust.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:
väärtpaberituru seadus redaktsioonis RT I, 11.11.2025, 7 (VPTS);
Eesti Kultuurkapitali seadus redaktsioonis RT I, 05.04.2024, 3 (KultKS);
elektroonilise side seadus redaktsioonis RT I, 02.10.2025, 15 (ESS);
Finantsinspektsiooni seadus redaktsioonis RT I, 08.07.2025, 27 (FIS);
infoühiskonna teenuse seadus redaktsioonis RT I, 04.07.2024, 24 (InfoTS);
investeerimisfondide seadus redaktsioonis RT I, 03.12.2024, 20 (IFS);
krediidiasutuste seadus redaktsioonis RT I, 08.07.2025, 30 (KAS);
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus redaktsioonis RT I, 21.06.2024, 52
(jõustub 01.07.2026)9 (RahaPTS);
riigivaraseadus redaktsioonis RT I, 30.12.2024, 16 (RVS);
tagatisfondi seadus redaktsioonis RT I, 06.07.2023, 94 (TFS);
täitemenetluse seadustik redaktsioonis RT I, 03.06.2025, 17 (jõustub 01.01.2026)10 (TMS);
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus redaktsioonis RT I, 10.02.2023, 3
(VUHS);
väärtpaberite registri pidamise seadus redaktsioonis RT I, 11.10.2024, 17 (EVKS).
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
4 Direktiivi tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/2034/oj 5 IFD võeti üle 30.03.2022. a jõustunud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadusega (eelnõu 505 SE). MIFID2 võeti üle 03.01.2018. a jõustunud väärtpaberituru seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 507 SE). 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52022SC0762 7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/5cd93d6d-c1b3-4cfd-abbe-42646ae5eb47/eesti-
seisukohad-euroopa-komisjoni-ettepanekute-kohta-kapitaliturgude-liidu-edendamiseks-ja-atraktiivsemaks-
muutmiseks---sec2022-760-swd2022-762-swd2022-763-com2022-760/ 8 Seoses IFD ja MIFID2-ga on vastav teave saadaval vastavate eelnõude seletuskirjades (eelnõu 505 SE seletuskirja
punkt 6.2 a) ja eelnõu 507 SE seletuskirja punktid 1.3, 2.1 ja 5). 9 Muudetakse 01.07.2026. a. jõustuvat redaktsiooni, kuna muudatuse jõustumine on kavandatud 05.12.2026. a. 10 Muudetakse 01.01.2026. a. jõustuvat redaktsiooni, kuna muudatuse jõustumine on kavandatud 05.12.2026. a.
4
2. Seaduse eesmärk
Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle direktiivist tulenevad MIFID2 muudatused,
ühtlustatakse väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon reguleeritud väärtpaberituru ja
kauplemisele võtmise regulatsiooniga seoses noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega
ning viiakse siseriiklik õigus täpsemalt vastavusse juba varasemast kehtivate IFD ja MIFID2
nõuetega. Ühtlasi täiendatakse eelnõuga EVKS-i mh seoses registrisse kantavate andmete ja
väljamaksete tegemisega keskdepositooriumi (registripidaja) vahendusel.
2.1. MIFID2 muudatused
2.1.1 Aktsiate kauplemisele võtmise eritingimused
MIFID2-te võeti üle noteerimisdirektiivi sätted, mis puudutavad avalikkusele kuuluvaid
aktsiaid (nn free float) ja turukapitalisatsiooni. Neid sätteid peetakse aktsiate EL reguleeritud
väärtpaberiturgudel (edaspidi ka reguleeritud turg) kauplemisele võtmise taotlemisel olulisteks
reegliteks, mistõttu toodi need üle MIFID2-te, et kehtestada konkreetsed miinimumnõuded
aktsiate kauplemisele võtmiseks reguleeritud turgudel.11 Seega, kui siiani on avalikkusele
kuuluvate aktsiate ja turukapitalisatsiooni nõuded noteerimisdirektiivist tulenevalt kehtinud
üksnes aktsiate väärtpaberibörsil (edaspidi ka börs)12 noteerimise ehk börsil kauplemisele
võtmise suhtes13, siis MIFID2-st tulenevalt kehtivad vastavad nõuded edaspidi aktsiate
kauplemisele võtmise suhtes reguleeritud turul üldiselt.
Turukapitalisatsioon
Turukapitalisatsiooni nõue jäi MIFID2-s noteerimisdirektiiviga võrreldes samaks – st aktsiaid
võib kauplemisele võtta, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis
aktsiaseltsi viimase majandusaasta omakapital on vähemalt 1 miljon eurot. Seda nõuet ei
kohaldata juhul, kui kauplemisele võetakse aktsiaid, mis on juba kauplemisele võetud
aktsiatega sama liiki.
Vastavalt Nasdaq Tallina börsi reglemendi väärtpaberite noteerimisnõuetele peab reguleeritud
turule kauplemisele võtmiseks esitatud aktsiate turuväärtus (kui turuväärtust ei ole võimalik
hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital) olema vähemalt 1 miljon eurot.14 Seega vastab aktsiate
reguleeritud turule kauplemisele võtmine juba praegu MIFID2-st tulenevale miinimumnõudele.
Aktsiate börsile kauplemisele võtmise puhul on turukapitalisatsiooni nõue isegi rangem –
vähemalt 4 miljonit eurot.15 Seega, sisuliselt ei ole kõnealuse MIFID2 muudatuse näol tegemist
turu korraldaja ja emitentide jaoks uue nõudega.
Avalikkusele kuuluvad aktsiad
Noteerimisdirektiivist tulenevalt kehtib nõue, et aktsiate börsil kauplemisele võtmiseks peab
olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) avalikkusele kuulub vähemalt 25% aktsiatest;
11 Direktiivi põhjenduspunkt 11 12 VPTS § 150 lg 1 kohaselt on börs reguleeritud turg, kus kaubeldakse noteeritud (börsile kauplemisele võetud)
väärtpaberitega. 13 Nasdaq Tallinna börsi reglemendi väärtpaberite noteerimisnõuete
(https://nasdaqbaltic.com/et/tururegulatsioon/nasdaq-tallinna-borsi-reglement/, punktid 16.2.2.5, 16.2.2.1 ja 6.5)
kohaselt kohaldab turu korraldaja noteerimisdirektiivist tulenevaid avalikkusele kuuluvate aktsiate ja
turukapitalisatsiooni nõudeid üldiselt ka aktsiate reguleeritud turule (Nasdaq Tallinna börsi reglemendi mõistes
lisanimekirja) kauplemisele võtmise suhtes. MIFID2 ei ole seadnud reguleeritud turule takistusi MIFID2-s
sätestatust rangemate nõuete kehtestamiseks emitentide suhtes, kelle väärtpaberite kauplemisele võtmist ta kaalub
(MIFID2 põhjenduspunkt 122). 14 Nasdaq Tallinna börsi reglemendi väärtpaberite noteerimisnõuete punkt 16.2.2.5,
https://nasdaqbaltic.com/et/tururegulatsioon/nasdaq-tallinna-borsi-reglement/ 15 Samas, punkt 6.4
5
2) arvestades aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas, toimiks
turg ka väiksema protsendimäära korral;
3) eelnimetatud jaotuse saavutamist võib eeldada lühikese ajaperioodi jooksul pärast aktsiate
kauplemisele võtmist.
Turu korraldaja on vastava nõude kehtestanud üldiselt ka aktsiate reguleeritud turule
kauplemisele võtmise suhtes, jättes samas alles ka võimaluse võtta reguleeritud turule
kauplemisele aktsiaid, mille puhul see nõue täidetud ei ole.16
Noteerimisdirektiivis sätestatud avalikkusele kuuluvate aktsiate (nn free float) minimaalset
osakaalu (25%) peetakse ülemääraseks nõudeks, mis ei ole enam asjakohane. Selleks, et
võimaldada emitentidele suuremat paindlikkust ja muuta EL kapitaliturud
konkurentsivõimelisemaks, on direktiiviga seda miinimumnõuet vähendatud 10%-ni. Selleks,
et paremini arvestada aktsiaemissioonide eripära ja mahtu, on liikmesriikidel võimalik lubada
ka alternatiivseid viise hindamaks, kas piisav arv aktsiaid on avalikkusele jaotatud.17 Selleks on
MIFID2 artiklis 51a(5) sätestatud, et 10% künnise asemel võivad liikmesriigid nõuda, et
reguleeritud turud kehtestaksid kauplemisele võtmise ajal vähemalt ühe järgmistest
tingimustest:
1) piisav arv aktsiaid kuulub avalikkusele;
2) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele;
3) avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate
turuväärtusele.
Kuna MIFID2 artikli 51a(5) kohaselt on üheks võimalikuks tingimuseks see, et piisav arv
aktsiaid kuulub avalikkusele, on reguleeritud turul võimalik nõuda ka sisuliselt 10% künnise
täitmist – st nõuda, et avalikkusele kuulub vähemalt 10% aktsiatest (kui reguleeritud turg peab
seda turu toimimiseks piisavaks).
Käesolevas eelnõus on kasutatud MIFID2 artiklis 51a(5) ette nähtud liikmesriigi õigust,
võimaldades reguleeritud turule paindlikkust avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse
hindamisel (mida MIFID2 artiklis 51a(4) sätestatud 10% miinimumnõude kehtestamine ei
võimaldaks). Teadaolevalt on ka Lätil ja Leedul plaanis kõnealust valikuõigust kasutada, mis
omakorda võimaldaks nn free float nõude Balti-üleselt ühtlustada. Ka noteerimisdirektiivist
tulenevalt on turul teatav paindlikkus avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel,
kuna avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse nõue loetakse täidetuks ka juhul, kui aktsiate
suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas arvestades toimiks turg ka
väiksema koguse avalikkusele kuuluvate aktsiatega. Sellest küljest oleks MIFID2 artiklis
51a(4) sätestatud 10% miinimumnõude kehtestamine noteerimisdirektiivi reeglitest rangem,
kuna see ei võimalda turu korraldajale likviidsuse tagamiseks paindlikkust. MIFID2 artikkel
51a(5) seevastu võimaldab turul piisava likviidsustaseme tagamiseks hinnata nii avalikkusele
kuuluvate aktsiate arvu, aktsionäride arvu kui ka avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtust.
See omakorda loob võimaluse avardada ettevõtete võimalusi oma aktsiate turul kauplemisele
võtmiseks, kes rangele 10% vabalt kaubeldavate aktsiate osakaalu nõudele ei vasta, kuid kelle
aktsiate kauplemisele võtmise korral toimiks turg siiski nõuetekohaselt.
Vastavalt direktiivi artiklile 3(1) jõustub MIFID2-st tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate
nõue aktsiate reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes 6. juunil 2026. Aktsiate börsil
kauplemisele võtmise suhtes kehtib kuni noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamiseni (5.
detsember 2026. a) noteerimisdirektiivist tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate nõue, misjärel
16 Samas, punktid 16.2.2.1 ja 16.1.3.6 17 Direktiivi põhjenduspunkt 12
6
ühtlustatakse börsi/noteerimise regulatsioon reguleeritud turu/kauplemisele võtmise
regulatsiooniga (vt seletuskirja punkt 2.2).
2.1.2 Analüüsiga seotud muudatused
MIFID2 muudatuste üheks eesmärgiks on edendada investeerimisanalüüsi tegemist emitentide
kohta, et suurendada nende nähtavust investorite seas ning parandada nende võimalusi kapitali
kaasamiseks. Selleks on ette nähtud muudatused, mis puudutavad kolmanda isiku analüüsi eest
maksmist ning emitendi rahastatud analüüsi.
Maksed kolmanda isiku analüüsi eest
Selleks, et elavdada investeerimisanalüüside turgu ja tagada emitentide piisav analüüsidega
hõlmatus, on kaotatud turukapitalisatsiooni künnis, mille ületamisel ei ole investeerimisühingul
võimalik analüüside koostamise ja korralduste täitmise teenuse eest ühiselt maksta. Kui siiani
oli investeerimisühingul võimalik maksta korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest
ühismaksega üksnes juhul, kui analüüse koostatakse emitentide kohta, kelle
turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot,
siis edaspidi pakub selle tingimuse kaotamine investeerimisühingutele suuremat paindlikkust
korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest maksmise korraldamisel, vähendades seeläbi nende
halduskoormust. See eeldab läbipaistvust klientide suhtes seoses makseviisi valikuga, mistõttu
peaksid investeerimisühingud oma kliente teavitama, kas nad kasutavad korralduste täitmise
teenuse ja kolmanda isiku analüüsi puhul eraldi makseid või ühismakset. Valiku korralduste
täitmise teenuse ja analüüsi puhul kas eraldi maksete või ühismakse tegemise kasuks peaks
investeerimisühing tegema kooskõlas oma põhimõtetega. Need põhimõtted tuleks samuti
klientidele esitada ning need peaksid olenevalt investeerimisühingu valitud makseviisist
näitama ära kolmanda isiku analüüsile omistatavate kulude kohta käiva teabe liigi ning
sisaldama teavet meetmete kohta, millega investeerimisühing ennetab või haldab huvide
konflikte. Korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest ühismaksete tegemise korral on
klientidel ühtlasi õigus saada taotluse korral igal aastal teavet investeerimisühingule koostatud
kolmanda isiku analüüsidele omistatavate kogukulude kohta, kui need on
investeerimisühingule teada.18
Emitendi rahastatud analüüs
Investeerimisanalüüside turu elavdamiseks ja emitentide analüüsidega hõlmatuse
parandamiseks on MIFID2 muudatustega ühtlasi ette nähtud meetmed seoses emitendi
rahastatud analüüsiga. Vastavaid analüüse koostaval või levitaval investeerimisühingul peab
olema organisatsiooniline kord, tagamaks et sellised analüüsid on koostatud kooskõlas emitendi
rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga. Tegevusjuhend kehtestatakse Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse väljatöötatud regulatiivsete tehniliste standardite alusel
ning selles kehtestatakse sõltumatuse ja objektiivsuse standardid ning täpsustatakse protseduure
ja meetmeid huvide konfliktide tõhusaks tuvastamiseks, ennetamiseks ja avalikustamiseks.
Sellise organisatsioonilise korra kehtestamine, millega tagatakse, et emitendi rahastatud
analüüs on koostatud kooskõlas nimetatud tegevusjuhendiga, peaks suurendama selliste
analüüside usaldusväärsust ja kasutamist.19
Selleks, et parandada kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga
koostatud emitendi rahastatud analüüside tunnustamist ja vältida selliste analüüside segiajamist
muude soovitustega, mis ei vasta tegevusjuhendile, on lubatud nimetada emitendi rahastatud
analüüsideks üksnes neid analüüse, mis on koostatud kooskõlas kõnealuse tegevusjuhendiga.20
18 Direktiivi põhjenduspunktid 2–4 19 Direktiivi põhjenduspunkt 5 20 Direktiivi põhjenduspunkt 6
7
Ühtlasi annavad MIFID2 muudatused emitendile võimaluse teha oma emitendi rahastatud
analüüs üldsusele nähtavamaks, võimaldades esitada sellise analüüsi Finantsinspektsioonile, et
teha see Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) kaudu kättesaadavaks. Hiljemalt 10. juuliks
2027. a Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt loodav ja korraldatav ESAP pakub
keskset elektroonilist juurdepääsu EL ettevõtjaid ja nende tooteid käsitlevale avalikustatud
teabele, mis on oluline finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkuse valdkonnas. Kuigi
kõnealune muudatus tuleb direktiivi artiklist 3(1) tulenevalt üle võtta hiljemalt 5. juuniks 2026.
a, tuleb siinkohal arvestada, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/285921 artiklile 3(1) võib emitent kõnealuse analüüsi esitada registrijärgse asukoha
liikmesriigi kogumisasutusele, et teha see ESAP-i kaudu kättesaadavaks, alates 10. jaanuarist
2030. a.
2.1.3 Kasvuturuga seotud muudatused
MIFID2-ga võeti kasutusele väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE)
kasvuturu kategooria, et suurendada VKE-de väärtpaberitega kauplemisele spetsialiseerunud
turgude nähtavust ja profiili ning edendada EL-is VKE-dele spetsialiseerunud turgude ühiste
regulatiivsete standardite väljatöötamist.22 Kui siiani oli võimalik kasvuturuna registreerida
üksnes mitmepoolset kauplemissüsteemi23, siis MIFID2 muudatuste kohaselt võib ka
mitmepoolse kauplemissüsteemi segment olla kasvuturuks. Selliste spetsialiseerunud turgude
arengu soodustamiseks ning mitmepoolset kauplemissüsteemi korraldavate
investeerimisühingute või turu korraldajate organisatsioonilise koormuse vähendamiseks on
mitmepoolse kauplemissüsteemi segmendil võimalik taotleda kasvuturuks saamist tingimusel,
et selline segment on ülejäänud mitmepoolsest kauplemissüsteemist selgelt eraldatud.24
Selleks, et vähendada VKE-de aktsiate likviidsuse killustumise riski ja võttes arvesse selliste
väärtpaberite väiksemat likviidsust, on nõutud, et kasvuturule kauplemisele võetud
väärtpaberiga võib kaubelda ka teisel kasvuturul juhul, kui emitenti on sellest teavitatud ja ta ei
ole esitanud vastuväiteid. Selleks, et veelgi nimetatud riski vähendada, laiendatakse MIFID2
muudatusega seda tingimust kõikidele muudele kauplemiskohtadele. Ehk edaspidi võib
kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberiga kaubelda ka muus kauplemiskohas (sh teisel
kasvuturul) juhul, kui eelnimetatud tingimus on täidetud. Kui muu kauplemiskoht ei ole teine
kasvuturg, peaks emitent seoses selle muu kauplemiskohaga täitma kõiki ühingu
juhtimiskorralduse või teabe avalikustamisega seotud kohustusi.25
2.2. Väärtpaberibörsi ja reguleeritud väärtpaberituru regulatsioonide ühtlustamine
seoses noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega
Nagu seletuskirja punktis 2.1.1 selgitatud, võeti MIFID2-te üle noteerimisdirektiivi sätted, mis
puudutavad avalikkusele kuuluvaid aktsiaid ja turukapitalisatsiooni, mida peetakse aktsiate
reguleeritud turgudel kauplemisele võtmise taotlemisel olulisteks reegliteks. Ülejäänud osas
peetakse noteerimisdirektiivi ülearuseks, mistõttu tunnistatakse see direktiiviga kehtetuks alates
5. detsembrist 2026. a, et luua EL tasandil ühtne reeglistik.26
Noteerimisdirektiiv käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende
väärtpaberite kohta avaldatavat teavet. Direktiivi põhjenduspunktis 13 on selgitatud, et
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt,
mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale
teabele (ELT L, 2023/2859, 20.12.2023) (edaspidi määrus (EL) 2023/2859) 22 Direktiivi põhjenduspunkt 8 23 Eestis on mitmepoolne kauplemissüsteem ehk nn alternatiivturg First North, kuid see ei ole registreeritud VKE
kasvuturuna. 24 Direktiivi põhjenduspunkt 8 25 Direktiivi põhjenduspunkt 9 26 Direktiivi põhjenduspunktid 10–13
8
noteerimisdirektiivis sätestatud väärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku noteerimise (official
listing) kontseptsioon ei ole turusuundumuste tõttu enam valdav, kuna MIFID2-s on juba
sätestatud finantsinstrumentide reguleeritud turul kauplemisele võtmise kontseptsioon. Samas
ei piira noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamine väärtpaberibörsil ametliku noteerimise
korra kehtivust ja jätkuvust nendes liikmesriikides, kes soovivad selle korra kohaldamist
jätkata. Seega säilib liikmesriikidel võimalus selliseid kordi siseriiklike õigusaktidega ette näha
ja reguleerida.
Eestis kehtib hetkel MIFID2-st tuleneva reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise regulatsiooni
kõrval ka väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon. Börsi ja noteerimist ehk väärtpaberi
börsile kauplemisele võtmist reguleerib VPTS 18. peatükk ning põhinõuded väärtpaberi börsil
noteerimiseks on sätestatud VPTS § 155 lõike 2 ning § 159 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud
rahandusministri 21.01.2003. a määruses nr 14 (edaspidi RM määrus).
VPTS § 150 lõike 1 kohaselt on börs reguleeritud turg, kus kaubeldakse noteeritud (börsile
kauplemisele võetud) väärtpaberitega. VPTS § 154 lõikes 1 on täpsustatud, et börsil
kaubeldakse börsinimekirja arvatud väärtpaberitega. Seega on tegemist sisuliselt ühe ja sama
kauplemiskohaga (reguleeritud turg), milles teatud väärtpaberid on koondatud eraldi
nimekirjadesse. Üldiselt kohaldataksegi börsile (sh börsikorraldajale, börsi liikmele ja börsi
reglemendile), samuti väärtpaberi noteerimisele (sh selle peatamisele ja lõpetamisele) vastavalt
reguleeritud turu (sh selle korraldaja, reguleeritud turul osaleja ja reguleeritud turu reglemendi)
ning väärtpaberi reguleeritud turule kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja lõpetamise
suhtes kohalduvat regulatsiooni.27 Ühtlasi kohaldatakse noteerimiseks esitatava prospekti
suhtes sama regulatsiooni, mida kohaldatakse väärtpaberite reguleeritud turule kauplemisele
võtmisega seoses avalikustatava prospekti suhtes.28 Seega peamise investoritele teabe andmise
allika ehk prospekti sisu on sama. Samuti kehtib korraldatud teabe avalikustamise kohustus nii
reguleeritud turu kui ka börsi puhul. Ka börsi reglemendile kehtestatud nõuded kattuvad
sisuliselt paljuski reguleeritud turu reglemendile seatud nõuetega. Nt nii reguleeritud turu kui
ka börsi reglemendis tuleb sätestada mh väärtpaberi kauplemisele võtmise (börsi mõistes
noteerimise) ja selle lõpetamise alused, tingimused ja kord, samuti kauplemisele võetud (börsi
mõistes noteeritud) väärtpaberi emitendi ja turul osaleja (börsi mõistes börsi liikme) peamised
kohustused, väärtpaberi kauplemisele võtmist (börsi mõistes noteerimist) otsustava isiku,
organi ja selle liikme õigused ning kohustused jm.
Väärtpaberi börsile kauplemisele võtmise puhul on ette nähtud teatud täiendavad/rangemad
nõuded RM määruses, mis põhinevad valdavalt noteerimisdirektiivil. Nagu eelnevalt
selgitatud, siis noteerimisdirektiivi nõuetest peeti vajalikuks säilitada ja reguleeritud turule
kauplemisele võtmise suhtes kehtestada üksnes turukapitalisatsiooni ja avalikkusele kuuluvaid
aktsiaid puudutavad nõuded. Vastavad RM määruse § 5 ja 9 nõuded kehtivad seega edaspidi
(muudetud kujul – vastavalt MIFID2-le) VPTS-st tulenevalt ka aktsiate reguleeritud turule
kauplemisele võtmise suhtes (täpsemalt on muudatusi selgitatud seletuskirja 3. osas).
Noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega börsil ametliku noteerimise kord EL õiguse
tasandil kaob ja jääb alles MIFID2-s sätestatud reguleeritud turule kauplemisele võtmine (ning
lisaks muude mitmepoolsete süsteemide29 korraldamine). Kuna reguleeritud turule
kauplemisele võtmise kõrval täiendavalt börsil noteerimise korra säilitamine ei anna ülaltoodust
tulenevalt turule, emitentidele ja investoritele olulist lisaväärtust, ei ole kavas seda säilitada ka
siseriiklikul tasandil. Seega tunnistatakse börsi ja noteerimise regulatsioon ehk VPTS 18.
27 VPTS § 150 lg 2, § 151 lg 5, § 152 lg 2, § 153 („Börsi reglemendis sätestatakse täiendavalt turu reglemendis
sätestatule: /…/“; § 154 lg 3) 28 VPTS § 157 29 Sh mitmepoolne kauplemissüsteem (MTF) ja organiseeritud kauplemissüsteem (OTF)
9
peatükk kehtetuks alates noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisest ehk 5. detsembrist
2026. a. Sealhulgas tunnistatakse kehtetuks volitusnormid, mille alusel on kehtestatud RM
määrus, mistõttu muutub nimetatud kuupäevast kehtetuks ka RM määrus. Kuna edaspidi ei
eristata VPTS-is börsi ja noteerimist reguleeritud turust ja kauplemisele võtmisest,
ühtlustatakse vastavad mõisted ka teistes seadustes.
RM määruse kehtetuks muutumine samas ei välista reguleeritud turu korraldaja õigust
vastavaid nõudeid sisuliselt jätkuvalt kohaldada (nt reguleeritud turu teatud segmendi suhtes)
läbi nende nõuete kehtestamise reguleeritud turu reglemendis, et eristada erineva riskiastmega
emitente. Reguleeritud turul on võimalik kehtestada VPTS-is üle võetud MIFID2-ga võrreldes
rangemaid nõudeid30, mida on praktikas ka tehtud. Seega praktikas ei pruugi RM määruse
kehtetuks muutumine turuosaliste jaoks sisuliselt väga suuri muudatusi kaasa tuua, arvestades
seejuures, et praktikas moodustab seniste kõrgendatud nõuetega börs valdava enamuse Eesti
reguleeritud turust (vt seletuskirja punkt 6.2.1).
Kuna eelnõuga börsi/noteerimise regulatsioon ühtlustatakse MIFID2-st tuleneva reguleeritud
turu/kauplemisele võtmise regulatsiooniga (nii, et alles jääb ühtne reguleeritud
turu/kauplemisele võtmise regulatsioon), siis arvestades börsi valdavat osakaalu kogu Eesti
reguleeritud turust, tõstetakse eelnõuga reguleeritud turu korraldamiseks ette nähtud
aktsiakapitali nõue 125 000 eurolt 375 000 eurole, mis vastab senisele börsi
korraldamiseks ette nähtud aktsiakapitali nõudele.
MIFID2-st tulenevalt peab reguleeritud turu korraldaja tagama turu korrapäraseks toimimiseks
piisavate finantsvahendite pideva olemasolu, võttes arvesse turul tehtavate tehingute laadi ja
mahtu ning turu toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset. Täpsemalt on finantsvahendite
piisavust käsitletud VPTS §-s 125, mis nõuab turu korraldajalt finantsriskide maandamiseks
vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali, ning omakapitali, mis on vähemalt võrdne
summaga, mis on vajalik turu korraldamiseks vajalike viie kuu tegevuskulude katmiseks.
Kapitalinõuded on seega vahend, millega tagada, et turu korraldajal on ressursid süsteemsete
riskide maandamiseks ja turu toimimise tagamiseks.
Reguleeritud turu puhul on seadusandja varasemalt pidanud piisavaks vähemalt 125 000 euro
suurust aktsiakapitali nõuet. Samas, kuna eelnõuga ühtlustatakse börs ülejäänud reguleeritud
turuga, st edaspidi korraldab senist börsi osa reguleeritud turu korraldaja, on eelnõus turu
korraldaja kapitalinõude hindamisel arvesse võetud ka senist börsi osakaalu kogu Eesti
reguleeritud turust, mille korraldamiseks on seadusandja pidanud vajalikuks rangema ehk
375 000 euro suuruse kapitalinõude kehtestamist. Nasdaq Tallinna börsil on noteeritud 16 Eesti
ettevõtja aktsiad ja 15 Eesti emitendi võlakirjad (turukapitalisatsioon kokku ligikaudu 5,4
miljardit eurot), samas kui reguleeritud turule ehk Nasdaq Tallinna börsi reglemendi mõistes
lisanimekirja on kauplemisele võetud üksnes 3 Eesti ettevõtja väärtpaberid (turukapitalisatsioon
kokku ligikaudu 8,2 miljonit eurot ehk alla 1% eelnimetatud börsil noteeritud emitentide
väärtpaberite turukapitalisatsioonist). Viimase 3 aasta kauplemisstatistika kohaselt on Nasdaq
Tallinna börsil kaubeldavate Eesti emitentide väärtpaberitega tehtud kokku ligikaudu 2 miljonit
tehingut kogukäibega üle 878 miljoni euro. Reguleeritud turul (Nasdaq Tallinna börsi
reglemendi mõistes lisanimekirjas) on tehinguid olnud seevastu veidi üle 38 000 kogukäibega
ligikaudu 1,6 miljonit eurot.31 Kuna börsil tehtavate tehingute mahud on reguleeritud turuga
(lisanimekirjaga) võrreldes oluliselt suuremad ning korraldaja peab suutma hallata vastavaid
mahte ka edaspidi, on turu korraldaja finantsriskide maandamiseks edaspidi ette nähtud 375 000
euro suurune aktsiakapitali nõue.
30 MIFID2 ei ole seadnud reguleeritud turule takistusi MIFID2-s sätestatust rangemate nõuete kehtestamiseks
emitentide suhtes, kelle väärtpaberite kauplemisele võtmist ta kaalub (MIFID2 põhjenduspunkt 122). 31 Vt seletuskirja punkt 6.2.1
10
Ühest küljest aitab reguleeritud turu korraldamiseks ettenähtud aktsiakapitali nõude
ühtlustamine siiani börsi korraldamiseks ette nähtud kapitalinõudega säilitada senist
turukindlust ja stabiilsust ning turu üldist usaldusväärsust turuosaliste ja investorite jaoks.
Teisest küljest võib reguleeritud turu korraldaja senisest kõrgem aktsiakapitali nõue takistada
võimalike uute korraldajate turule sisenemist, mis omakorda vähendab konkurentsivõimalust
ning võib raskendada Eesti kapitalituru arengut. Seega kehtestatakse eelnõuga alustavatele
ning väikese mahu ja riskiga korraldajatele suunatud erand, eesmärgiga tagada
kapitalinõude proportsionaalsus ning säilitada senisel tasemel konkurentsivõimalus. Täpsemalt
antakse eelnõuga võimalus rakendada Finantsinspektsiooni loal vähemalt 125 000 euro suurust
aktsiakapitali nõuet (mis vastab senisele reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõudele),
kui see on Finantsinspektsiooni hinnangul korraldaja finantsriski maandamiseks piisav,
arvestades muu hulgas turul tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning turu toimimist mõjutavate
riskide ulatust ja taset. Nt võib 125 000 euro suurune aktsiakapitali nõue olla jätkuvalt
põhjendatud senise reguleeritud turu (lisanimekirja) mahtude juures (vt eespool).
Kokkuvõttes:
Kui siiani eristati Eestis kahte reguleeritud turgu: n-ö üldine reguleeritud turg (MIFID2 alusel)
ja börs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtisid teatud täiendavad/rangemad
nõuded (noteerimisdirektiivist tulenevad noteerimisnõuded), siis edaspidi eraldi börsi ja
noteerimise regulatsiooni ei ole, vaid kehtib ühtne reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise
regulatsioon, mida on eelnõuga muudetud järgnevalt:
Reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõue tõstetakse 375 000 euroni, mis vastab
senisele börsikorraldaja aktsiakapitali nõudele, samas võimaldades Finantsinspektsiooni
loal rakendada erandina ka madalamat, vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali nõuet,
kui see on Finantsinspektsiooni hinnangul asjaolusid arvestades korraldaja finantsriski
maandamiseks piisav.
Aktsiate reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes kehtivad edaspidi
noteerimisdirektiivist MIFID2-te üle võetud turukapitalisatsiooni ja avalikkusele kuuluvaid
aktsiaid puudutavad nõuded.
Ühtlasi täiendatakse eelnõuga, et reguleeritud turu reglemendis sätestatakse
õiguskaitsevahendid (sh leppetrahvid), mida turu korraldajal on VPTS-i, selle alusel
kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest võimalik rakendada, samuti nende
rakendamise vaidlustamise kord ning nende rakendamise avalikustamine turu korraldaja
poolt.
Ühtlustatud kord lihtsustab õigusraamistikku ning muudab selle selgemaks ja ajakohasemaks,
kõrvaldades paralleelse ja osaliselt kattuva reguleerimise, mis seni eksisteeris börsi/noteerimise
ning reguleeritud turu/kauplemisele võtmise kordade vahel. Ühtlustatud üleminek MIFID2
reguleeritud turu/kauplemisele võtmise raamistikule võimaldab kujundada turusuundumustega
kaasas käivat õiguskeskkonda, mis on paremini kooskõlas kehtiva EL õigusega. Ühtlustatud
regulatsioon võimaldab turu korraldajale rohkem paindlikkust turu korraldamisel, sh turu
segmentide kujundamisel (nt erinevad nõuded väiksematele ja suurematele emitentidele)
vastavalt turu arengutele ning investorite ja emitentide vajadustele, säilitades samas MIFID2-st
tulenevad põhinõuded. Samuti võimaldab see turu korraldamist ühtlustada teistes EL
liikmesriikides tegutsevate turgude korraldamisega.
2.3. Siseriikliku õiguse vastavusse viimine IFD ja MIFID2 nõuetega
Eelnõuga eelkõige täiendatakse ja täpsustatakse juba olemasolevat, IFD ja MIFID2 ülevõtmisel
kehtestatud regulatsiooni.
11
IFD ülevõtmise eelnõu (505 SE) seletuskirja kohaselt oli nimetatud eelnõu (osas, milles see
puudutas IFD ülevõtmist) eesmärgiks luua tulemuslikum investeerimisühingute usaldatavus- ja
järelevalveraamistik, mis on kalibreeritud investeerimisühingute suuruse ja laadi järgi. See
peaks omakorda suurendama konkurentsi ja parandama investorite juurdepääsu uutele
võimalustele ning parematele viisidele oma riskide juhtimiseks. Peamised muudatused
seondusid investeerimisühingute klassifitseerimise, algkapitali nõuete, tasustamispoliitika ning
täiendavate kapitali- ja likviidsusnõuetega.32 Käesoleva eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse
VPTS sätteid, mis reguleerivad mh:
investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamist, tulemustasu maksmise põhimõtteid,
töötasukomiteed, investeerimisühingu poolt tasustamisega seotud teabe andmist
Finantsinspektsioonile;
investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsessi;
audiitori teavitamiskohustust seoses investeerimisühingu auditeerimise käigus talle
teatavaks saanud asjaoludest;
Finantsinspektsiooni õigusi ja ülesandeid järelevalve teostamisel (sh õigus nõuda
investeerimisühingult õigusaktides sätestatud nõuetega võrreldes täiendavat või
sagedasemat aruandlust, õigus lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti
avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik avalikustamata), samuti järelevalvet välisriigi
investeerimisühingu filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi investeerimisühingu ning
turu korraldaja üle ning järelevalvet välisriigis filiaali asutanud investeerimisühingu ja
piiriüleseid teenuseid osutava investeerimisühingu üle, investeerimisühingu sisemudelite
kasutamise loa läbivaatamist jm.
Ühtlasi täiendatakse ja täpsustatakse eelnõuga FIS sätteid, mis reguleerivad koostööd
välisriikide pädevate asutustega, finantsjärelevalve teostamisel ja järelevalveasutuste
kolleegiumides ning Finantsinspektsiooni tegevuse avalikustamist. Lisaks täpsustatakse KAS-
is sätestatud nõudeid krediidiasutuse likviidsusriski juhtimisele.
MIFID2 ülevõtmise eelnõu (507 SE) seletuskirja kohaselt oli nimetatud eelnõu peamiseks
eesmärgiks investorite kaitse tugevdamine. Investorite kaitse standardite tõstmise ja
investeerimisteenuste usaldusväärse osutamise tagamisele suunatud peamiste lahendustena
nähti ette täiendav kliendi teavitamine investeerimisühingu saadud või antud hüvedest ja
tasudest, väärtpaberite väljatöötamise, heakskiitmise ja turustamise nõuete kehtestamine ning
väärtpaberiga seotud kliendi korralduste täitmise reeglite täiendamine.33 Käesoleva eelnõuga
täiendatakse ja muudetakse VPTS sätteid, mis puudutavad väärtpabereid, investeerimisühingu
tavakliendi käsitamist asjatundliku kliendina, koostööd teise lepinguriigi järelevalve asutusega
seoses investeerimisühingus olulise osaluse omandamisega ning olulise osaluse omandamise
tähtaega. Ühtlasi täiendatakse VPTS-i seoses MIFID2-st tulenevate investeerimisteenuse
osutaja ja reguleeritud turu korraldaja õiguste mittekohaldumisega tehingutes riigivõla
haldajate ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetega. Lisaks täiendatakse KAS-i viidetega
VPTS sätetele, mida kohaldatakse investeerimisteenust või kõrvalteenust osutavale
krediidiasutusele. Täpsemalt on kõiki muudatusi käsitletud seletuskirja 3. osas.
2.4. EVKS muudatused
Väärtpaberite omandamise hinna kandmine Eesti väärtpaberite registrisse
Käesoleva eelnõuga luuakse emitendile võimalus avaldada registripidajale registrisse
kandmiseks väärtpaberite omandamise hind väärtpaberite registreerimisel, kapitali
suurendamisel, ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate split’i (aktsiate
nimiväärtuse vähendamine aktsiakapitali suurust muutmata) ja fondiosakute emissiooni korral.
32 Vt täpsemalt eelnõu 505 SE seletuskirja punktid 1.1 ja 2. 33 Vt täpsemalt eelnõu 507 SE seletuskirja punktid 1.1 ja 2.
12
Muudatuse eesmärgiks on hakata emitendi soovi korral vabatahtlikkuse alusel lisama
registriandmete hulka väärtpaberite soetusmaksumust, et kontohalduritel oleks võimalik
ostuhinna infot kasutada ja kuvada investori väärtpaberikonto tehingute juures. See on vajalik
korrektseks tootluse arvutamiseks ja näitamiseks ning õigeks tulumaksuarvestuseks
väärtpaberite võõrandamistehingute korral.
Väljamaksete tegemine keskdepositooriumi vahendusel
Eelnõuga võimaldatakse väärtpaberist tulenevate väljamaksetega (nagu intress, dividend või
võlakirja lunastusmakse) lahutamatus seoses olevaid makseid (sh nt viivise makseid juhul, kui
emitent hilineb intressi- või lunastusmaksetega) teha keskdepositooriumi (väärtpaberite registri
pidaja) vahendusel. Muudatus teenib investorite võrdse kohtlemise eesmärki (viivise üheaegne
ülekanne vastavalt kindlaks määratud väärtuspäevale) ja võimaldab emitendil teha selliseid
makseid soovi korral sarnaselt intressi-, dividendi- või lunastusmaksetega läbi
keskdepositooriumi. Keskdepositooriumi vahendusel maksete töötlemine lubaks mh luua ka
viiviste tsentraalse ja/või automatiseeritud arvestuse.
Lisaks eeltoodud muudatustele on EVKS-i täiendatud väärtpaberikonto omaja eestkostja
õigusega registriandmetele juurdepääsuks. Eelnõu muudatuse kohaselt on eestkostetava
väärtpaberi- ja pensionikonto kohta registrisse kantud andmed kättesaadavad
varahooldusõigust teostavale eestkostjale ning tema poolt selleks volitatud isikule. Kuna
eestkostjal on seadusest tulenev õigus ja kohustus kaitsta eestkostetava varalisi õigusi ning
huve, milleks võib olla vajalik saada teavet eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto kohta,
antakse käesoleva eelnõuga eestkostjale õiguslik alus vastavatele registriandmetele
juurdepääsuks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Eelnõu ülesehitus
Eelnõu koosneb 14 paragrahvist, millest §-d 1–13 käsitlevad muudatusi erinevates seadustes
ning §-ga 14 nähakse ette seaduse jõustumine. Eelnõus on esikohal VPTS-i muudatused
põhjusel, et eelnõu põhisisu ehk direktiivist tulenevad MIFID2 muudatused, samuti
väärtpaberibörsi/noteerimise ja reguleeritud väärtpaberituru/kauplemisele võtmise
regulatsioonide ühtlustamine ning valdavalt ka siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega
vastavusse viimine on sätestatud VPTS-is. Teised muudetavad seadused on reastatud
pealkirjade tähestikulises järjekorras.
3.2. Eelnõu § 1 – väärtpaberituru seaduse muutmine
Paragrahvi 2 lõike 1 punkti 3 täiendamine. VPTS § 2 lõige 1 sätestab, mida loetakse VPTS
tähenduses väärtpaberiks. VPTS § 2 lõike 1 punktides 1–3 ja 7 on toodud MIFID2 artiklis
4(1)(44) nimetatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid. MIFID2 artikli 4(1)(44)(c) kohaselt
loetakse vabalt võõrandatavaks väärtpaberiks mh ka sellist kaubeldavat väärtpaberit, millest
tuleneb rahaline arveldus, mille kindlaksmääramise aluseks on vabalt võõrandatavad
väärtpaberid, valuutad, intressimäärad või tootlused, kaubad või muud indeksid või näitajad.
Eeltoodust tulenevalt täiendatakse vastavalt ka VPTS § 2 lõike 1 punkti 3.
Paragrahvi 3 lõike 5 muutmine. VPTS § 3 lõige 5 reguleerib kõnealuses paragrahvis
nimetamata mitmepoolse süsteemi korraldamist. Lõikest 5 jäetakse välja viide VPTS 18.
peatükile, mis reguleerib väärtpaberibörsi, kuna nimetatud peatükk tunnistatakse käesoleva
eelnõuga kehtetuks (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi).
13
Paragrahvi 40 täiendamine lõikega 71. VPTS § 40 lõikes 71 sätestatakse, et Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/203334 artiklis 7 nimetatud
usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kohaldamisel kohaldatakse VPTS teatud sätteid (sh
mis puudutavad investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamist, sisemise kapitali ja
likviidsuse piisavuse hindamise protsessi jm, vt täpsemalt allpool) investeerimisühingu suhtes
individuaalsel ja konsolideeritud alusel. Neid VPTS sätteid ei kohaldata kolmandas riigis
asutatud tütarettevõtja suhtes, kes kuulub konsolideeritud järelevalve alla, kui Euroopa Liidus
asuv emaettevõtja suudab tõendada Finantsinspektsioonile, et sätete kohaldamine on selle
kolmanda riigi õigusega vastuolus.
VPTS § 40 lõike 71 aluseks on IFD artikli 25(4) kolmas ja neljas lõik. IFD artikli 25(4) kolmas
lõik sätestab, et IFD IV jaotise 2. peatüki 2. jao ja määruse (EL) 2019/2033 artiklis 7 osutatud
usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kohaldamisel tuleb IFD nimetatud jagu kohaldada
investeerimisühingute suhtes individuaalselt ja konsolideeritud alusel. IFD nimetatud jagu
hõlmab artikleid 25–35. Artikkel 25 käsitleb kõnealuse jao kohaldamisala ning artikkel 35
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust (edaspidi EBA) volitusi. Artikli 26 kohta on IFD
ülevõtmise eelnõu (505 SE) vastavustabelis märgitud, et see on üle võetud ka muude,
täpsemate, IFD 2. peatüki 2. jao sätetega. Seega on VPTS § 40 lõikes 71 toodud loetelu VPTS
sätetest, millega on üle võetud IFD artiklid 27–34:
Artikkel 27 – VPTS § 1102 (investeerimisühingu filiaali ja finantseerimisasutusest
tütarettevõtja kohta avalikustatav teave)
Artikkel 28 – VPTS § 833 (nõukogu ja riskikomitee kohustused seoses investeerimisühingu
riskide käsitlemisega)
Artikkel 29 – VPTS § 822 lõiked 3–8 (sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise
protsess)
Artikkel 30 – VPTS § 792 lõiked 2–11 (investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamine)
Artiklid 31 ja 32 – VPTS § 793 (tulemustasu maksmise põhimõtted)
Artikkel 33 – VPTS § 794 (töötasukomitee)
Artikkel 34 – VPTS § 1103 lõige 1 ja lõike 2 punkt 3 (investeerimisühingu kohta muu teabe
avaldamine)
Paragrahvi 46 lõike 6 täiendamine kolmanda lausega. VPTS § 46 lõike 6 kohaselt võib
tavaklient taotleda enda käsitamist asjatundliku kliendina, kui tema hinnangul on tal piisavad
kogemused, teadmised ja asjatundlikkus ise investeerimisotsuste tegemiseks ja nendega seotud
riskide adekvaatseks hindamiseks. Investeerimisühing on kohustatud neid asjaolusid hindama,
võttes arvesse kavandatud tehingute või teenuste laadi. MIFID2 Lisa II.II.1, 2. lõigu 2. lausest
tulenevalt ei tohi siiski eeldada, et sellisel kliendil on turu kohta teadmised ja kogemused, mis
on võrreldavad asjatundliku kliendi omadega. Eeltoodust tulenevalt täiendatakse vastavalt ka
VPTS § 46 lõiget 6.
Paragrahvi 47 täiendamine lõikega 9. MIFID artikli 2(2) kohaselt ei laiene MIFID2-ga antud
õigused teenuste osutamisele osapoolena tehingutes, mida teostavad riigivõlaga tegelevad
avaliku sektori asutused või Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi EKS) liikmed, kes
täidavad Euroopa Liidu Toimimise lepingus ja protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi
ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta ette nähtud ülesandeid või samaväärseid funktsioone
siseriiklike õigusnormide alusel.
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033, 27. november 2019, mis käsitleb
investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr
1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1–63) (edaspidi
IFR)
14
MIFID2 reguleerib investeerimisteenuste osutajate (sh investeerimisühingud ja
krediidiasutused) ning reguleeritud turu korraldajate tegevust, sh seonduvaid õigusi. MIFID2
artiklis 2(2) sätestatud erandist tulenevalt ei kohaldu vastavad õigused olukorras, kus
investeerimisteenuse osutaja või turu korraldaja osutab teenuseid tehingus VPTS § 47 lõike 1
punktis 7 nimetatud riigivõla haldaja (Rahandusministeerium ja muu lepinguriigi avalik-
õiguslikust või muust seda laadi isikust või asutustest selle riigi võlgade haldaja) või
eelnimetatud ülesandeid täitva EKS liikmega. Seega, investeerimisteenuse osutaja ei saa
sellistes tehingutes tugineda nt õigusele osutada tegevusloajärgseid investeerimis- ja
kõrvalteenuseid, sh piiriüleselt.
Eeltoodust tulenevalt täiendatakse VPTS §-i 47 erandiga, mil VPTS 3. osas investeerimis- ja
kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata. VPTS 4. osas kauplemiskoha
korraldamise suhtes sätestatud õiguste kohaldamisele erandi sätestamiseks täiendatakse
käesoleva eelnõuga VPTS §-i 120 lõikega 8, viidates selles VPTS § 47 lõikele 9.
Paragrahvi 741 lõigete 6 ja 7 täiendamine. VPTS § 741 reguleerib menetlust ja
menetlustähtaegu seoses investeerimisühingus olulise osaluse omandamisega. VPTS § 741
lõike 6 kohaselt teeb Finantsinspektsioon koostööd teise lepinguriigi pädeva järelevalve
asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, krediidiasutus,
investeerimisühing, investeerimisfond, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik
või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik. VPTS § 741 lõike 6 täienduse
kohaselt teeb Finantsinspektsioon koostööd teise lepinguriigi pädeva järelevalve asutusega ka
juhul, kui omandajaks on VPTS § 741 lõikes 6 nimetatud isikuid kontrolliv isik. Täienduse
aluseks on MIFID2 artikkel 11(2)(c).
VPTS § 741 lõike 7 teist lause kohaselt edastab Finantsinspektsioon viivitamata teistele
finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja
suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel. Säte
reguleerib hindamisel oluliste andmete edastamist Finantsinspektsiooni omal algatusel. VPTS
§ 741 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega, mille kohaselt edastab Finantsinspektsioon teise
finantsjärelevalveasutuse nõudmisel viivitamata ka andmed, mis on eelnimetatud hindamisel
asjakohased. Täiendus tuleneb MIFID2 artikli 11(2) 2. lõigust, mille kohaselt tuleb lisaks omal
algatusel edastatavale olulisele (essential) teabele edastada nõudmisel ka asjakohane (relevant)
teave.
Paragrahvi 75 lõike 1 teise lause muutmine. VPTS § 75 lõike 1 esimese lause kohaselt on
Finantsinspektsioonil õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist
osalust omandada, seda suurendada või muuta investeerimisühing kontrollitavaks äriühinguks.
Sama lõike teise lause kohaselt võib Finantsinspektsioon ettenähtud tähtaega pikendada, kuid
tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Kuna MIFID2 artikkel 12(6) kavandatava omandamise
lõpuleviimiseks tähtaega ette ei näe, vaid jätab selle pädeva asutuse otsustada, on vastavalt
muudetud ka VPTS § 75 lõike 1 teist lauset.
Paragrahvi 792 lõigete 6 ja 8 muutmine. VPTS § 792 reguleerib investeerimisühingu juhtide
ja töötajate tasustamist. Lõike 6 kohaselt viib investeerimisühing vähemalt kord aastas läbi
tasustamise põhimõtete rakendamise keskse ja sõltumatu sisekontrolli. IFD artiklist 30(1)(g)
tulenevalt täpsustatakse lõikes 6, et sisekontroll viiakse läbi kontrollifunktsiooni raames ehk
kontrollifunktsiooni täitva(te) töötaja(te) poolt.
Lõikest 8 tulenevalt peab kontrollifunktsiooni täitvaid töötajaid tasustama vastavalt nende
funktsiooniga seotud eesmärkide saavutamisele, olenemata nende kontrollitavate
ärivaldkondade tulemustest. Lõiget 8 täiendatakse tulenevalt IFD artiklist 30(1)(h), et
15
kontrollifunktsiooni täitvad töötajad peavad olema sõltumatud nende kontrollitavatest
äriüksustest ja omama asjakohaseid volitusi.
Paragrahvi 793 lõike 3 muutmine. VPTS § 793 reguleerib tulemustasu maksmise põhimõtteid.
Lõikes 2 on sätestatud, et tulemustasu peab koosnema vähemalt 50% ulatuses teatud
instrumentidest (sh aktsiad, aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised
instrumendid jm). Lõike 3 esimeses lauses on IFD artikli 32(1)(k) alusel sätestatud, et kui
investeerimisühing ei emiteeri ühtegi lõikes 2 nimetatud instrumenti, võib inspektsioon
erandina lubada kasutada samu eesmärke täitvat alternatiivset korda. Lõikes 3 teises lauses on
sätestatud, et kui tulemustasu maksmisel kasutatakse alternatiivset korda, tuleb tulemustasu
määramisel ja väljamaksmisel tagada VPTS-i ning IFR-i nõuete täitmine. Kohustus tulemustasu
määramisel ja väljamaksmisel tagada nimetatud nõuete täitmine tuleneb sisuliselt IFD artiklist
32(2)(b), kuid selles ei ole seda kohustust piiratud üksnes olukorraga, kus tulemustasu
maksmisel kasutatakse alternatiivset korda. Eeltoodust tulenevalt jäetakse teine lause VPTS §
793 lõikest 3 välja ning sätestatakse vastav kohustus üldisemal kujul VPTS § 793 lõikes 11.
Paragrahvi 793 lõike 4 esimese lause muutmine. VPTS § 793 lõike 4 esimese lause kohaselt
arvestatakse tulemustasu maksmisel investeerimisühingu ning tema võlausaldajate ja klientide
pikemaajaliste huvidega. Sätet täpsustatakse tulenevalt IFD artikli 32(3) esimesest lausest,
milles on ette nähtud asjakohaste võõrandamispiirangute (retention policy) kohaldamine.
Muudatuse kohaselt tuleb VPTS § 793 lõike 2 kohaldamisel selles nimetatud instrumentide
suhtes (vt VPTS § 793 lõike 3 juures toodud selgitusi) rakendada asjakohaseid
võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas investeerimisühingu, tema võlausaldajate ja klientide
pikemaajaliste huvidega.
Paragrahvi 793 lõike 5 teise lause muutmine. VPTS § 793 lõike 5 esimene ja teine lause
põhinevad IFD artiklil 32(1)(l), mille kohaselt vähemalt 40% tulemustasust lükatakse edasi 3–
5 aasta võrra, nagu on asjakohane, arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi,
riske ja asjaomase töötaja tegevust, välja arvatud juhul, kui tulemustasu on eriti suur, mille
korral lükatakse edasi vähemalt 60% summast. VPTS § 793 lõike 5 teises lauses on eriti suur
tulemustasu seotud investeerimisühingu kapitalibaasiga, sätestades, et kui tulemustasu on
investeerimisühingu kapitalibaasi arvestades eriti suur, lükatakse tulemustasu maksmine edasi
vähemalt 60% ulatuses. Seda lisaelementi ei ole IFD artiklis 32(1)(l) ette nähtud ja see võib viia
olukorrani, kus eriti suurt tulemustasu ei käsitataks eriti suurena, kui võtta arvesse
investeerimisühingu kapitalibaasi. Eeltoodust tulenevalt jäetakse vastav täiendus VPTS § 793
lõike 5 teises lausest välja.
Paragrahvi 793 lõike 6 sissejuhatava lauseosa muutmine. VPTS § 793 lõike 6 sissejuhatava
lauseosa kohaselt vähendatakse tulemustasu kuni 100%, kui investeerimisühingu
finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed. IFD artikli 32(1)(m) sissejuhatavas
lauseosas on täpsustatud, et tulemustasu kahandatakse muu hulgas maluse või
tagasinõudeõiguse teel (malus or clawback arrangements) vastavalt investeerimisühingu
kehtestatud kriteeriumidele. Kuna malus on vähendamisega juba sisuliselt kaetud, täiendatakse
VPTS § 793 lõike 6 sissejuhatavat lauseosa seoses tagasinõudeõigusega ning lisatakse viide
investeerimisühingu kehtestatud kriteeriumidele.
Paragrahvi 793 lõike 8 teise lause muutmine. VPTS § 793 lõike 8 teine lause sätestab, et kui
töötaja jõuab pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse talle vabatahtlikud pensionihüvitised
välja lõikes 2 nimetatud instrumentide kujul. Sätet täpsustatakse tulenevalt IFD artikli 32(3)
viimasest lausest, milles on nimetatud instrumentide kujul makstavate vabatahtlike
pensionihüvitiste suhtes ette nähtud 5-aastase võõrandamispiirangu (retention period)
kohaldamine.
16
Paragrahvi 793 lõike 10 punktide 1 ja 2 täiendamine. VPTS § 793 lõige 10 põhineb IFD
artiklil 31 ja käsitleb tulemustasu maksmist juhul, kui investeerimisühing saab finantskriisi
ennetamise ja lahendamise seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud erakorralist avalikku finantstoetust.
IFD artikli 31 punkti a kohaselt ei maksa investeerimisühing sellisel juhul juhtorgani liikmetele
(members of the management body) tulemustasu. IFD artikkel 3(1)(23) viitab mõiste
„juhtorgan“ määratlemisel MIFID2 artiklile 4(1)(36). Selle kohaselt on juhtorgan
investeerimisühingu, turu korraldaja või aruandlusteenuse osutaja organ või organid, mille
liikmed on nimetatud ametisse kooskõlas siseriikliku õigusega ja millel on õigus määrata
kindlaks üksuse strateegia, eesmärgid ja üldine tegevussuund, ning mis kontrollib ja jälgib
juhtimisotsuste tegemist ning millesse kuuluvad üksuse äritegevust tegelikult suunavad isikud.
Ühtlasi täpsustatakse MIFID2 artiklis 4(1)(36), et kui MIFID2-s osutatakse juhtorganile ning
juhtorgani juhtimis- ja järelevalvefunktsioonid on määratud siseriikliku õiguse kohaselt eri
organitele või ühe organi eri liikmetele, määrab liikmesriik vastutavad organid või juhtorgani
vastutavad liikmed kindlaks kooskõlas oma siseriikliku õigusega, kui MIFID2-s ei ole
sätestatud teisiti. Eestis täidavad MIFID2 artiklis 4(1)(36) toodud juhtorgani ülesandeid juhatus
ja nõukogu, mistõttu katab mõiste „juhtorgan“ mõlema organi liikmeid. Eeltoodust tulenevalt
täiendatakse punkti 1, et erakorralise avaliku finantstoetuse saamisel ei maksa
investeerimisühing tulemustasu lisaks juhatuse liikmetele ka nõukogu liikmetele.
Punkti 2 kohaselt kehtestab investeerimisühing erakorralise avaliku finantstoetuse saamisel
piirangu tulemustasu maksmiseks investeerimisühingu töötajatele, kui tulemustasu maksmine
läheks vastuollu investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilimisega ja erakorralise avaliku
finantstoetuse õigeaegse lõppemisega. Tulenevalt IFD artikli 31 punktist b täpsustatakse, et
töötajatele makstavale tulemustasule kehtestatav piirang vastab teatavale osale töötaja
netosissetulekust.
Paragrahvi 794 lõigete 1, 3 ja 4 muutmine. VPTS § 794 reguleerib investeerimisühingu
töötasukomiteed ja põhineb IFD artiklil 33. IFD artikli 33(1) esimeses lauses on sätestatud, et
investeerimisühingud, kes ei vasta artiklis 32(4)(a) sätestatud kriteeriumidele, peavad
moodustama töötasukomitee. IFD artiklis 32(4)(a) sätestatud kriteeriumid on, et
investeerimisühingu bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale
vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest
väiksem. Seega ei vasta IFD artiklis 32(4)(a) sätestatud kriteeriumidele (ning peab seega
moodustama töötasukomitee) investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus
oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt üle
100 miljoni euro. Eeltoodust tulenevalt tehakse vastav muudatus ka VPTS § 794 lõikes 1,
täpsustades töötasukomitee moodustamise kohustuse künnist – seni kehtinud sõnastus
„keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest suurem“ asendatakse sõnastusega „suurem kui 100
miljonit eurot“. Ühtlasi täiendatakse lõiget 1 teise lausega tulenevalt IFD artikli 33(1) teisest
lausest, et töötasukomitee peab olema sooliselt tasakaalustatud.
Lõike 3 punktis 2 on sätestatud, et töötasukomitee hindab tasustamise põhimõtete rakendamist
ja tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta
sätestatud nõuete täitmisele. Tulenevalt IFD artikli 33(1) teisest lausest täpsustatakse, et
hindamine peab olema pädev ja sõltumatu.
Lõiget 4 täiendatakse tulenevalt IFD artiklist 33(3), et lisaks investeerimisühingu aktsionäride
ja klientide pikaajalistele huvidele peab töötasukomitee lähtuma oma tegevuses ka investorite
ja investeerimisühingu teiste sidusrühmade pikaajalistest huvidest.
17
Paragrahvi 822 lõigete 2 ja 3 muutmine, täiendamine lõikega 31 ja lõike 4 muutmine. VPTS
§ 822 reguleerib investeerimisühingu sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise
protsessi. Käesoleva eelnõuga muudetakse lõikeid 2 ja 3, millega on osaliselt üle võetud IFD
artiklid 24 ja 29.35 VPTS § 822 lõige 2 viiakse täpsemalt vastavusse IFD artikli 24(2) esimese
lõigu nõuetega, mille kohaselt peavad sisemise kapitali ja likviidse vara piisavuse hindamiseks
ja säilitamiseks kehtestatud kord, strateegiad ja protsessid vastama investeerimisühingu
tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele ning neid tuleb regulaarselt üle vaadata. Kehtivas
seaduses puudub nõue, et nimetatud kord, strateegiad ja protsessid peavad vastama
investeerimisühingu tegevuse laadile ning et neid tuleb regulaarselt üle vaadata. Kuna VPTS §
822 lõige 2 puudutab riskide katmist, mida investeerimisühing võib teistele tekitada ja millele
investeerimisühing on avatud või võib avatud olla, täiendatakse lõiget 2 ka tulenevalt IFD
artiklist 26(3). IFD artikli 26(3) kohaselt peavad riskide tuvastamise, juhtimise, jälgimise ja
riskidest teada andmise protsessid vastama investeerimisühingu ärimudeli ja tegevusega seotud
riskide laadile, ulatusele ja keerukusele. Eeltoodust tulenevalt lisatakse vastav täiendus ka
VPTS § 822 lõikesse 2.
Kehtiva VPTS § 822 lõikega 2 („/…/ investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile, tegevuse
ulatusele ja juhtorgani poolt kindlaks määratud riskitaluvusele.“) on osaliselt üle võetud IFD
artikli 29(1) teine lõik. Kuna IFD artikli 29(1) teine lõik käib IFD artikli 29(1) esimese lõigu
kohta, mis on üle võetud VPTS § 822 lõikes 3, siis võetakse käesoleva eelnõuga IFD artikli
29(1) teine lõik täies ulatuses üle uues lõikes 31 (vt allpool).
VPTS § 822 lõike 3 sissejuhatav lauseosa ja punkt 4 viiakse täpsemalt vastavusse IFD artikli
29(1) esimese lõigu sissejuhatava lauseosa ja punkti (d) nõuetega, mille kohaselt peab
investeerimisühing kehtestama usaldusväärsed (robust) strateegiad, poliitika, protsessid ja
süsteemid, et teha kindlaks, mõõta, juhtida ja jälgida mh likviidsusriski asjakohastel, sealhulgas
päevasisestel, ajavahemikel, et tagada investeerimisühingu likviidsete vahendite piisav tase.
Kehtivas seaduses puudub nõue, et nimetatud strateegiad peavad olema usaldusväärsed ning et
strateegiate, poliitika, protsesside ja süsteemide eesmärgiks on ka mõõta (mitte üksnes
tuvastada, juhtida ja jälgida) VPTS § 822 lõikes 3 nimetatud riskide olulisi allikaid ja mõju ning
likviidsusriski. Ühtlasi puudub VPTS § 822 lõike 3 punktis 4 täpsustus, et asjakohane
ajavahemik hõlmab päevasisest likviidsusriski.
Eelnõuga täiendatakse VPTS §-i 822 lõikega 31, mille kohaselt peavad lõikes 3 nimetatud
strateegiad, poliitika, protsessid ja süsteemid vastama investeerimisühingu keerukusele,
riskiprofiilile ja tegevuse ulatusele ning juhtorgani kindlaks määratud riskitaluvusele ning
peegeldama investeerimisühingu olulisust igas lepinguriigis, kus ta tegutseb. Lõige 31 vastab
IFD artikli 29(1) teisele lõigule.
VPTS § 822 lõiget 4 täiendatakse vastavalt IFD artikli 29(1) kolmandale lõigule viitega VPTS
§ 822 lõikele 31, millest tulenevalt peab kliendi vara lahususe regulatsiooniga arvestama nii
kliendile tekitatava riski oluliste allikate ja mõju ning igasuguse olulise mõju omavahenditele
kindlakstegemisel, mõõtmisel, juhtimisel ja jälgimisel kui ka lõikes 3 nimetatud strateegiate,
poliitika, protsesside ja süsteemide vastavuse tagamisel investeerimisühingu keerukusele,
riskiprofiilile jm.
Paragrahvi 856 lõike 13 punktide 1–3 muutmine ja täiendamine punktiga 4. VPTS §-s 856
on sätestatud tingimused, mille alusel ei käsitata kolmanda isiku poolt investeerimis- või
kõrvalteenuseid osutavale investeerimisühingule analüüsi tegemist tasu või hüvena. Selleks
35 Täpsemalt on VPTS § 822 lõikega 2 üle võetud IFD artikkel 24(1) ja artikli 24(2) esimene lõik ning osaliselt ka
IFD artikli 29(1) teine lõik. VPTS § 822 lõikega 3 on üle võetud IFD artikkel 29(1) esimene lõik.
18
peab investeerimisühing maksma analüüsi eest enda vahenditest või analüüsimaksete konto
vahenditest, mis laekuvad kliendilt saadud analüüsitasu arvelt. Analüüside koostamise
soodustamiseks väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kohta on kõnealusesse
paragrahvi lisatud erand (lõige 13), mis lubab investeerimisühingul analüüside koostamise ja
korralduste täitmise teenuse eest teatud tingimustel ühiselt maksta (st tegemist ei pea olema
otseste maksetega investeerimisühingu poolt ega pole vajalik luua eraldi analüüsimaksete
kontot). Üheks tingimuseks on, et analüüse koostatakse emitentide kohta, kelle
turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot.36
Direktiivi põhjenduspunkti 3 kohaselt ei ole langus investeerimisanalüüside koostamises
sellegipoolest pidurdunud. Selleks, et elavdada investeerimisanalüüside turgu ja tagada
eelkõige väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingute piisav analüüsidega hõlmatus,
on direktiiviga MIFID2-te muudetud, pakkudes investeerimisühingutele suuremat paindlikkust
korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest maksmise korraldamisel, piirates seeläbi olukordi,
kus eraldi maksete tegemine võib osutuda liiga koormavaks. Et võimaldada
investeerimisühingutel tegutseda viisil, mida nad peavad korralduste täitmise teenuse ja
analüüsi eest maksmisel kõige kohasemaks, on eelnimetatud turukapitalisatsiooni künnis
kaotatud.37
Punktis 1 sätestatakse MIFID2 artikli 24(9a)(a) alusel tingimuseks, et investeerimisühing ning
korralduste täitmise teenust osutav ja analüüse koostav kolmas isik on sõlminud lepingu, milles
on kindlaks määratud tasustamise metoodika, sealhulgas see, kuidas üldiselt võetakse
investeerimisteenuste kogumaksumuse kindlaksmääramisel arvesse analüüsi kogukulusid.
Suurem paindlikkus korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest maksmise korraldamisel
eeldab läbipaistvust klientide suhtes seoses makseviisi valikuga. Investeerimisühingud peaksid
seetõttu oma kliente teavitama, kas nad kasutavad korralduste täitmise teenuse ja kolmanda
isiku analüüsi puhul eraldi makseid või ühismakset. Valiku korralduste täitmise teenuse ja
analüüsi puhul kas eraldi maksete või ühismakse tegemise kasuks peaks investeerimisühing
tegema kooskõlas oma põhimõtetega. Need põhimõtted tuleks klientidele esitada ning need
peaksid olenevalt investeerimisühingu valitud makseviisist näitama ära kolmanda isiku
analüüsile omistatavate kulude kohta käiva teabe liigi. Investeerimisühingu põhimõtted eraldi
maksete või ühismaksete kohta peaksid sisaldama ka teavet meetmete kohta, millega
investeerimisühing ennetab või haldab huvide konflikte, mis tulenevad kolmanda isiku
analüüside kasutamisest või edastamisest klientidele investeerimisteenuste osutamise käigus38
(punkt 2). Punkti 2 aluseks on MIFID2 artikkel 24(9a)(b).
Valitud makseviisist olenemata peaks investeerimisühing hindama kasutatava analüüsi
kvaliteeti, kasutatavust ja väärtust tagamaks, et selline analüüs aitab parandada
investeerimisühingu klientide investeerimisotsuste tegemise protsessi – nii juhul, kui sellist
analüüsi levitatakse klientidele otse, kui ka juhul, kui seda kasutatakse investeerimisühingu
väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse raames39 (punkt 3). Punkti 3 aluseks on MIFID2
artikkel 24(9a)(c). Võrreldes kehtiva punktiga 3 ei ole enam tingimust, et analüüsid, mille eest
makstakse kombineeritud tasu või tehakse ühismakse, puudutavad emitente, kelle
turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot.
36 30.03.2022. a jõustunud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu 505 SE seletuskiri, lk 24 37 Direktiivi põhjenduspunkt 4 38 Samas 39 Samas
19
Tulenevalt MIFID2 artiklist 24(9a)(d) sätestatakse punktis 4, et kui investeerimisühing
otsustab maksta korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku analüüsi eest eraldi, tasutakse
analüüsi eest ühel järgmisel viisil: kas investeerimisühingu poolt ja tema kulul tehtavate otseste
maksetega või maksetega investeerimisühingu kontrollitavalt eraldiseisvalt analüüsimaksete
kontolt.
Paragrahvi 856 täiendamine lõigetega 131 ja 132. Lõikes 131 sätestatakse, et erandina võib
investeerimisühing tellida analüüsi koostajalt analüüse ilma käesoleva paragrahvi lõigetes 1–
12 sätestatud nõudeid arvestamata, kui analüüsi koostaja ei osuta korralduste täitmise teenust
ega kuulu konsolideerimisgruppi, kuhu kuulub korralduste täitmise või maakleriteenuseid
pakkuv investeerimisühing. Sellisel juhul järgib investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike
13 punktis 3 sätestatud nõuet ehk hindab igal aastal kasutatud analüüsi kvaliteeti, kasutatavust
ja väärtust ning seda, kuidas kasutatud analüüs aitab kaasa paremate investeerimisotsuste
tegemisele. Lõige 131 tuleneb MIFID2 artikli 24(9a) viiendast lõigust ning on sõnastatud
sarnaselt lõikega 13, mis põhineb MIFID2 artikli 24(9a) esimesel lõigul.
Lõike 132 kohaselt investeerimisühing dokumenteerib talle koostatud kolmanda isiku
analüüsidele omistatavad kogukulud, kui need on investeerimisühingule teada, ning teeb
taotluse korral selle teabe igal aastal oma klientidele kättesaadavaks. Sätte aluseks on MIFID2
artikli 24(9a) kuues lõik. Direktiivi põhjenduspunktis 4 on selgitatud, et korralduste täitmise
teenuse ja analüüsi eest ühismaksete tegemise korral peaks klientidel olema õigus saada taotluse
korral ja igal aastal teavet investeerimisühingule koostatud kolmanda isiku analüüsidele
omistatavate kogukulude kohta, kui need on investeerimisühingule teada.
Paragrahvi 856 lõike 14 sissejuhatava lauseosa muutmine ja täiendamine lõikega 15. VPTS
§ 856 lõikes 14 on sätestatud, mida loetakse käesoleva paragrahvi tähenduses analüüsiks. Säte
põhineb MIFID2 artiklil 24(9a) teisel ja kolmandal lõigul, milles on toodud, mida MIFID2
artikli 24 tähenduses mõistetakse analüüsina (research). Kuna direktiiviga on MIFID2 artiklit
24 täiendatud lõigetega 3a–3e (milles on samuti kasutatud analüüsi mõistet), mis võetakse
käesoleva eelnõuga üle VPTS §-s 858, lisatakse lõike 14 sissejuhatavasse lauseosasse ka viide
§-le 858.
Lõike 14 järele lisatakse MIFID2 artikli 24(9a) neljanda lõigu alusel lõige 15, milles on toodud,
et VPTS §-de 856 ja 858 tähenduses ei käsitata analüüsina kauplemiskommentaare ega muid
sihipäraseid kauplemise nõustamisteenuseid, mis on lahutamatult seotud väärtpaberitehingu
tegemisega. Direktiivi põhjenduspunktis 4 on selgitatud, et müügi- ja kauplemiskommentaarid
hõlmavad turutingimuste analüüse, kauplemis- ja tehingute täitmise ideid, tehingute täitmise
haldamise vahendeid ja muid sihipäraseid analüüse, mis on seotud väärtpaberitehingu
tegemisega. Sellised müügi- ja kauplemiskommentaarid on väärtpaberitehingute tegemise
kõrvaline osa, kuna need võimaldavad korralduste täitmise teenust pakkuvatel
investeerimisühingutel näidata, millist kvaliteeti nad tehingute täitmisel oma klientide jaoks
saavutavad. Seetõttu ei saa müügi- ja kauplemiskommentaare korralduste täitmise teenusest
eraldada ning neid ei tohiks käsitada investeerimisanalüüsina.
Paragrahvi 858 lisamine. Kui VPTS § 856 muudatused puudutavad valdavalt kolmanda isiku
analüüsi eest maksmist, siis VPTS §-s 858 sätestatakse nõuded, millele investeerimisühingu või
kolmanda isiku koostatud analüüs peab vastama. Paragrahv põhineb direktiivi artikliga 1(2)(a)
lisatud MIFID2 artiklil 24(3a)–(3c) ja (3e).
Lõige 1 põhineb MIFID2 artiklil 24(3a) ja sätestab, et investeerimisühingu või kolmanda isiku
koostatud analüüs, mida investeerimisühing, selle kliendid või potentsiaalsed kliendid
kasutavad või mida neile levitatakse peab olema õiglane, selge ja mitteeksitav. Analüüs peab
20
olema sellisena või sarnase nimetusega selgelt tuvastatav, tingimusel et kõik analüüsi suhtes
kohaldatavad komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/565 sätestatud tingimused on
täidetud.
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 36 on investeerimisanalüüs
määratletud kui analüüs või muu teave, mille alusel saab otseselt või kaudselt soovitada või
välja pakkuda investeerimisstrateegia seoses ühe või mitme väärtpaberi või selle emitendiga
(sh levituskanalitele või avalikkusele mõeldud mis tahes arvamus väärtpaberite praeguse või
tulevase väärtuse või hinna kohta), mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
1) analüüs või teave on märgistatud või kirjeldatud kui investeerimisanalüüs või sarnase
nimetusega, või on muul viisil esitatud soovituses sisalduvate teemade objektiivse või
sõltumatu selgitusena;
2) kui kõnealuse soovituse andis investeerimisühing kliendile, ei kujuta see endast
investeerimisnõustamist.
Lõige 2 põhineb MIFID2 artiklil 24(3b) ja käsitleb emitendi rahastatud analüüsi (issuer-
sponsored research). Investeerimisühing, kes osutab väärtpaberiportfelli valitsemise või muid
investeerimis- või kõrvalteenuseid, peab tagama, et analüüs, mida ta klientidele või
potentsiaalsetele klientidele levitab ja mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent,
nimetatakse emitendi rahastatud analüüsiks üksnes siis, kui see on koostatud kooskõlas
emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga. MIFID2 artikli 24(3c) kohaselt
töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (edaspidi ESMA) välja regulatiivsete
tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada emitendi rahastatud analüüsi käsitlev EL
tegevusjuhend (edaspidi tegevusjuhend). Tegevusjuhendis kehtestatakse sõltumatuse ja
objektiivsuse standardid ning täpsustatakse protseduure ja meetmeid huvide konfliktide
tõhusaks tuvastamiseks, ennetamiseks ja avalikustamiseks. ESMA esitab kõnealuste
regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu Euroopa Komisjonile hiljemalt 5. detsembriks 2025.
a.
Lõike 3 kohaselt peab emitendi rahastatud analüüsi esilehel olema selgelt ja nähtavalt märgitud,
et see on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga. Mis tahes muu analüüsimaterjal, mille eest on
täielikult või osaliselt maksnud emitent, kuid mis ei ole koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga,
tuleb nimetada reklaamteateks. Lõike 3 aluseks on MIFID2 artikkel 24(3e).
Lõikes 4 on MIFID2 artiklist 24(3c) tulenevalt sätestatud nõue, et emitendi rahastatud analüüse
koostaval või levitaval investeerimisühingul peab olema organisatsiooniline kord, tagamaks et
sellised analüüsid on koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga ning et need vastavad käesoleva
paragrahvi lõigetele 1–3. Direktiivi põhjenduspunkti 5 kohaselt peaks sellise
organisatsioonilise korra kehtestamine, millega tagatakse, et emitendi rahastatud analüüs on
koostatud kooskõlas tegevusjuhendiga, suurendama selliste analüüside usaldusväärsust ja
kasutamist.
Paragrahvi 108 täiendamine lõikega 51 ja lõike 6 teise lause muutmine. VPTS § 108 lõige
5 reguleerib Finantsinspektsiooni õigust nõuda investeerimisühingult õigusaktides sätestatud
nõuetega võrreldes täiendavat või sagedasemat aruandlust ja teavet. IFD artikli 39(3) esimesest
lõigust (koosmõjus IFD artikliga 39(2)(j)) tulenevalt täiendatakse paragrahvi lõikega 51, mille
kohaselt on inspektsioonil teatud (IFD-st tulenevatel) juhtudel õigus nõuda täiendavat või
sagedasemat aruandlust üksnes teatud tingimusel.
IFD artikkel 39(2)(j) annab pädevatele asutustele IFD artikli 29, artikli 36, artikli 37 lõike 3 ja
artikli 38 ning IFR-i kohaldamisel õiguse kehtestada IFD-s ja IFR-is sätestatud nõuetega
21
võrreldes täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus kapitali- ja
likviidsuspositsioonide kohta.
IFD artikli 39(3) esimene lõik piirab seda õigust, sätestades et lõike 2 punkti j kohaldamisel
võivad pädevad asutused kehtestada investeerimisühingutele täiendava või sagedasema
aruandluse nõuded üksnes siis, kui asjaomane aruandlus ei ole dubleeriv ja täidetud on üks
järgmisest tingimustest:
1) tegemist on ühega artikli 38 punktides a ja b nimetatud juhtudest;
2) pädev asutus peab vajalikuks koguda artikli 38 punktis b nimetatud tõendeid;
3) täiendav teave on vajalik artiklis 36 nimetatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise
protsessiks.
Eeltoodust tulenevalt sätestatakse VPTS § 108 lõikes 51, et VPTS § 822, § 230 lõike 11 ja lõikes
5 nimetatud ülevaatamise ja hindamise, § 23610 lõigete 4–640 ning IFR-i kohaldamisel on
Finantsinspektsioonil õigus nõuda VPTS-is ja IFR-is sätestatud nõuetega võrreldes täiendavat
või sagedasemat aruandlust, sealhulgas kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta üksnes juhul,
kui on täidetud üks järgnevatest tingimustest:
1) tegemist on ühega VPTS § 230 lõike 11 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudest (st
investeerimisühing ei täida õigusaktides sätestatud nõudeid või on tõendeid, et
investeerimisühing tõenäoliselt rikub neid nõudeid järgmise 12 kuu jooksul vastava asjaolu
ilmnemisest arvates);
2) Finantsinspektsioon peab vajalikuks koguda VPTS § 230 lõike 11 punktis 2 nimetatud
tõendeid (st tõendeid, et investeerimisühing tõenäoliselt rikub õigusaktides sätestatud nõudeid
järgmise 12 kuu jooksul vastava asjaolu ilmnemisest arvates);
3) täiendav teave on vajalik VPTS § 230 lõikes 5 nimetatud ülevaatamiseks ja hindamiseks (st
investeerimisühingu poolt VPTS-i ja IFR-i järgimiseks kasutatavate kokkulepete, strateegiate,
protsesside ja mehhanismide ülevaatamine ning usaldusväärse juhtimise ja riskide maandamise
seisukohast mh VPTS § 822 lõikes 3 nimetatud riskide jm hindamine).
VPTS § 108 lõike 6 kohaselt küsib Finantsinspektsioon täiendavat või sagedasemat teavet
võimalusel nii, et arvestab juba varem saadud teabega, ning ei nõua lõike 5 alusel lisateabe
esitamist, kui ta on selle teabe varem saanud muus vormis, kuid teabel on samaväärne kvaliteet
ja usaldusväärsus. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (312 SE) seletuskirja kohaselt on lõike 6 aluseks Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL41 artikkel 104(2). Käesoleva eelnõuga muudetakse lõike 6
teist lauset, et see vastaks täpsemalt ka IFD artikli 39(3) teise lõigu nõuetele, lisades viite
käesoleva eelnõuga lisatavale lõikele 51 ning täpsustades, et lisateavet ei nõuta ka juhul, kui
teave on Finantsinspektsioonile kättesaadav küsitavast lisateabest erineva detailsusastmega
(mitte üksnes muus vormis) ning selline vorm või detailsus ei takista tal teabest sisuliselt
40 VPTS § 822 reguleerib sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsessi. VPTS § 230 lõike 11
kohaselt kohustab Finantsinspektsioon investeerimisühingut võtma võimalikult vara vajalikke meetmeid, kui 1)
investeerimisühing ei täida õigusaktides, sh IFR-is sätestatud nõudeid; 2) on tõendeid, et investeerimisühing
tõenäoliselt rikub käesoleva eelnimetatud nõudeid järgmise 12 kuu jooksul vastava asjaolu ilmnemisest arvates.
VPTS § 230 lõike 5 kohaselt vaatab Finantsinspektsioon asjakohasel juhul ja vajalikul määral üle kokkulepped,
strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida investeerimisühing kasutab VPTS-i ja IFR-i järgimiseks, ning hindab
usaldusväärse juhtimise ja riskide maandamise seisukohast mh VPTS § 822 lõikes 3 nimetatud riske jm. VPTS §
23610 lõiked 4–6 käsitlevad Finantsinspektsiooni volitusi seoses sisemudelite kasutamiseks loa saanud
investeerimisühingu mittevastavusega sisemudelite kohaldamise nõuetele. 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013. aasta mis käsitleb krediidiasutuste
tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse
direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176,
27.6.2013, lk 338–436) (edaspidi CRD)
22
samaväärse (substantially similar) – CRD artikli 104(2) kohaselt sama kvaliteedi ja
usaldusväärsusega – teabe tuletamist (nagu seda võimaldaks küsitav lisateave).
Paragrahvi 1103 lõike 1 esimese ja teise lause muutmine. VPTS § 1103 lõige 1 käsitleb
investeerimisühingu poolt tasustamisega seotud teabe andmist Finantsinspektsioonile ja
põhineb IFD artiklil 34(1) ja (4). Lõike 1 esimese lause kohaselt edastab investeerimisühing
Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande avalikustamise päeval IFR artiklis 51 nimetatud
teabe tasustamispoliitika ja -tavade kohta. Tulenevalt IFD artiklist 34(1) täpsustatakse, et
edastada tuleb IFR artikli 51 esimese lõigu punktides c ja d nimetatud teave42, samuti teave
soolise palgalõhe kohta ning täiendatakse, et Finantsinspektsioon kasutab seda teavet
tasustamissuundumuste ja -tavade võrdlemiseks.
Lõike 1 teise lause kohaselt annab investeerimisühing Finantsinspektsioonile teavet selliste
investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute kohta, kelle töötasu on majandusaastal miljon
eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, ärivaldkonna, töötasu, tulemustasu ja
pensionimaksete kohta. Tulenevalt IFD artiklist 34(4) täpsustatakse, et teavet antakse 1 miljoni
euro suuruste töötasuvahemike kaupa ning teavet antakse füüsiliste isikute arvu kohta. Ühtlasi
on täpsustatud, et lisaks põhitöötasule, tulemustasule ja pensionimaksele tuleb esitada teavet ka
lisatasude (bonus, long-term award) kohta.
Paragrahvi 113 lõike 1 punkti 4 muutmine. VPTS § 113 reguleerib audiitori
teavitamiskohustust. VPTS § 113 lõike 1 punkti 4 kohaselt on audiitor kohustatud viivitamata
kirjalikult Finantsinspektsiooni teavitama investeerimisühingu auditeerimise käigus talle
teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla audiitori märkustega
vandeaudiitori aruanne investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande kohta. Kõnealust sätet muudetakse, lisamaks, et audiitoril on
vastav teavitamiskohustus ka juhul, kui tulemuseks on või võib olla vastupidise arvamuse
avaldamine või arvamuse avaldamisest loobumine (mitte ainult märkusega arvamuse
avaldamine). Muudatuse aluseks on IFD artikkel 17(c). Sarnane teavitamiskohustus on
audiitorile ette nähtud ka kehtivas krediidiasutuste seaduses seoses krediidiasutuse
audiitorkontrolliga (KAS § 95 lg 1 p 4).
Paragrahvi 120 lõike 3 esimese lause muutmine. VPTS § 120 lõike 3 esimene lause sätestab,
et igal turul võib olla ainult üks turu korraldaja (edaspidi käesolevas ja 141.–18. peatükis
korraldaja). Lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja viide VPTS 18. peatükile, mis reguleerib
väärtpaberibörsi, kuna nimetatud peatükk tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks (vt VPTS
18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Paragrahvi 120 täiendamine lõikega 8. MIFID artikli 2(2) kohaselt ei laiene MIFID2-ga
antud õigused teenuste osutamisele osapoolena tehingutes, mida teostavad riigivõlaga
tegelevad avaliku sektori asutused või Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi EKS) liikmed,
kes täidavad Euroopa Liidu Toimimise lepingus ja protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade
Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta ette nähtud ülesandeid või samaväärseid
funktsioone siseriiklike õigusnormide alusel.
MIFID2 reguleerib investeerimisteenuste osutajate (sh investeerimisühingud ja
krediidiasutused) ning reguleeritud turu korraldajate tegevust, sh seonduvaid õigusi. MIFID2
artiklis 2(2) sätestatud erandist tulenevalt ei kohaldu vastavad õigused olukorras, kus
42 IFR artikli 51 esimese lõigu punktis c nimetatud teave on kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta kõrgema
juhtkonna ja selliste töötajate lõikes, kelle tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, ning punktis
d nimetatud teave on teave selle kohta, kas investeerimisühingu suhtes kohaldatakse IFD artikli 32 lõikes 4
sätestatud erandit, mis on üle võetud VPTS § 793 lõikes 9.
23
investeerimisteenuse osutaja või turu korraldaja osutab teenuseid tehingus VPTS § 47 lõike 1
punktis 7 nimetatud riigivõla haldaja (Rahandusministeerium ja muu lepinguriigi avalik-
õiguslikust või muust seda laadi isikust või asutustest selle riigi võlgade haldaja) või
eelnimetatud ülesandeid täitva EKS liikmega. Seega, turu korraldaja ei saa sellistes tehingutes
tugineda tegevusloajärsele õigusele korraldada kauplemiskohta (sh reguleeritud turgu ja
mitmepoolset kauplemissüsteemi).
Eeltoodust tulenevalt täiendatakse käesoleva eelnõuga VPTS §-i 47 erandiga (lõige 9), mil
VPTS 3. osas investeerimis- ja kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi ei kohaldata.
VPTS 4. osas kauplemiskoha korraldamise suhtes sätestatud õiguste kohaldamisele erandi
sätestamiseks täiendatakse VPTS §-i 120 lõikega 8, viidates selles VPTS § 47 lõikele 9.
Paragrahvi 125 lõike 1 muutmine ja täiendamine lõikega 11. VPTS § 125 käsitleb
reguleeritud turu korraldaja finantsriski maandamist. Lõike 1 kohaselt peab turu korraldaja
aktsiakapital olema vähemalt 125 000 eurot. Seoses börsi/noteerimise ja reguleeritud
turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide ühtlustamisega (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks
tunnistamise selgitusi) tõstetakse eelnõuga see nõue 375 000 euroni, mis vastab senisele börsi
korraldamiseks ette nähtud aktsiakapitali nõudele. Ühtlasi kehtestatakse sellest üldnõudest
Finantsinspektsiooni kaalutlusõigusel põhinev erand (lõige 11), eesmärgiga tagada
kapitalinõude proportsionaalsus ning säilitada senisel tasemel konkurentsivõimalus.
VPTS § 1246 lõike 6 kohaselt peab reguleeritud turu korraldaja tagama turu korrapäraseks
toimimiseks piisavate finantsvahendite pideva olemasolu, võttes arvesse turul tehtavate
tehingute laadi ja mahtu ning turu toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset. Täpsemalt on
finantsvahendite piisavust käsitletud VPTS §-s 125, mis nõuab turu korraldajalt finantsriskide
maandamiseks vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali, ning omakapitali, mis on vähemalt
võrdne summaga, mis on vajalik turu korraldamiseks vajalike viie kuu tegevuskulude
katmiseks. Kapitalinõuded on seega vahend, millega tagada, et turu korraldajal on ressursid
süsteemsete riskide maandamiseks ja turu toimimise tagamiseks.
Reguleeritud turu puhul on seadusandja varasemalt pidanud piisavaks vähemalt 125 000 euro
suurust aktsiakapitali nõuet. Samas, kuna eelnõuga ühtlustatakse börs ülejäänud reguleeritud
turuga, st edaspidi korraldab senist börsi osa reguleeritud turu korraldaja, on eelnõus turu
korraldaja kapitalinõude hindamisel arvesse võetud ka senist börsi osakaalu kogu Eesti
reguleeritud turust, mille korraldamiseks on seadusandja pidanud vajalikuks rangema ehk
375 000 euro suuruse kapitalinõude kehtestamist.
Nasdaq Tallinna börsil on noteeritud 16 Eesti ettevõtja aktsiad ja 15 Eesti emitendi võlakirjad
(turukapitalisatsioon kokku ligikaudu 5,4 miljardit eurot), samas kui reguleeritud turule ehk
Nasdaq Tallinna börsi reglemendi mõistes lisanimekirja on kauplemisele võetud üksnes 3 Eesti
ettevõtja väärtpaberid (turukapitalisatsioon kokku ligikaudu 8,2 miljonit eurot ehk alla 1%
eelnimetatud börsil noteeritud emitentide väärtpaberite turukapitalisatsioonist). Viimase 3 aasta
kauplemisstatistika kohaselt on Nasdaq Tallinna börsil kaubeldavate Eesti emitentide
väärtpaberitega tehtud kokku ligikaudu 2 miljonit tehingut kogukäibega üle 878 miljoni euro.
Reguleeritud turul (Nasdaq Tallinna börsi reglemendi mõistes lisanimekirjas) on tehinguid
olnud seevastu veidi üle 38 000 kogukäibega ligikaudu 1,6 miljonit eurot.43 Kuna börsil
tehtavate tehingute mahud on reguleeritud turuga võrreldes oluliselt suuremad ning korraldaja
peab suutma hallata vastavaid mahte ka edaspidi, on turu korraldaja finantsriskide
maandamiseks edaspidi ette nähtud 375 000 euro suurune aktsiakapitali nõue.
43 Vt seletuskirja punkt 6.2.1
24
Ühest küljest aitab reguleeritud turu korraldamiseks ettenähtud aktsiakapitali nõude
ühtlustamine siiani börsi korraldamiseks ette nähtud kapitalinõudega säilitada senist
turukindlust ja stabiilsust ning turu üldist usaldusväärsust turuosaliste ja investorite jaoks.
Teisest küljest võib reguleeritud turu korraldaja senisest kõrgem aktsiakapitali nõue takistada
võimalike uute korraldajate turule sisenemist, mis omakorda vähendab konkurentsivõimalust
ning võib raskendada Eesti kapitalituru arengut. Seega kehtestatakse eelnõuga alustavatele ning
väikese mahu ja riskiga korraldajatele suunatud erand, eesmärgiga tagada kapitalinõude
proportsionaalsus ning säilitada senisel tasemel konkurentsivõimalus. Täpsemalt antakse
eelnõuga võimalus rakendada Finantsinspektsiooni loal vähemalt 125 000 euro suurust
aktsiakapitali nõuet (mis vastab senisele reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõudele),
kui see on Finantsinspektsiooni hinnangul korraldaja finantsriski maandamiseks piisav,
arvestades muu hulgas turul tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning turu toimimist mõjutavate
riskide ulatust ja taset. Nt võib 125 000 euro suurune aktsiakapitali nõue olla jätkuvalt
põhjendatud senise reguleeritud turu (lisanimekirja) mahtude juures (vt eespool).
Paragrahvi 127 lõike 2 punkti 10 muutmine. VPTS § 127 lõikes 2 on toodud, mida
reguleeritud turu reglemendis vähemalt sätestatakse. Punkti 10 kohaselt sätestatakse
reglemendis vähemalt leppetrahvid VPTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi
rikkumise eest. Kuna lisaks leppetrahvidele on võimalikud ka muud õiguskaitsevahendid,
täiendatakse punkti 10, et reglemendis sätestatakse õiguskaitsevahendid, sealhulgas
leppetrahvid, mida turu korraldajal on VPTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi
rikkumise eest võimalik rakendada. VPTS §-st 160 tulenevalt on börsi reglemendis samuti
võimalik ette näha lisaks leppetrahvidele ka muid VPTS §-s 161 sätestatud
õiguskaitsevahendeid (sh börsil osaleja või börsi liikme staatusega kaasnevate kõigi või osa
õiguste peatamine 3–30 päevaks jm). Kui vastavate õiguskaitsevahendite rakendamise
võimalus on reglemendis ette nähtud, on börsikorraldajal õigus neid VPTS-i, selle alusel
kehtestatud muude õigusaktide, samuti börsi reglemendi täitmata jätmise või
mittenõuetekohase täitmise korral börsil osaleja, börsi liikme ja noteeritud väärtpaberi emitendi
suhtes rakendada.
Ühtlasi täiendatakse punkti 10, et reguleeritud turu reglemendis sätestatakse
õiguskaitsevahendite rakendamise vaidlustamise kord. VPTS § 161 lõike 2 kohaselt
sätestatakse õiguskaitsevahendite rakendamise vaidlustamise kord ka börsi reglemendis.
Õiguskaitsevahendite rakendamise vaidlustamise võimalused on börsi puhul reguleeritud
VPTS § 162 lõikes 2, mille kohaselt on isikul, kelle suhtes rakendati õiguskaitsevahendit, selles
asjas õigus pöörduda kohtusse või poolte kokkuleppel VPTS §-s 202 nimetatud vahekohtusse
10 päeva jooksul, arvates õiguskaitsevahendite rakendamise päevast. Reguleeritud turu puhul
reguleerib VPTS § 133 sellise vaidluse lahendamist, mis puudutab väärtpaberi kauplemisele
võtmise ja turul osalemise õigust. Selle kohaselt on isikul õigus esitada kohtusse või poolte
kokkuleppel VPTS §-s 202 nimetatud vahekohtusse hagi väärtpaberi kauplemisele võtmise
õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks väärtpaberi kauplemisele võtmiseks, samuti
turul osalemise õiguse tunnustamiseks ja korraldaja sundimiseks isikule turul osalemise õiguse
andmiseks. Samas ei reguleeri see muude vaidluste lahendamist, mis võivad tõusetuda seoses
reguleeritud turu korraldaja poolt õiguskaitsevahendite, sealhulgas leppetrahvide
rakendamisega (nt leppetrahvi määramise ja/või suuruse vaidlustamine).
Üldjuhul on isikul eraõigussuhtest tuleneva vaidluse korral võimalik pöörduda kohtusse
vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule. VPTS § 203 punktist 1 tulenevalt
lahendab vaidlusi turu korraldaja poolt moodustatud vahekohus, kui pooled on selles kirjalikult
kokku leppinud. Eeltoodust tulenevalt on isikul, kelle suhtes reguleeritud turu korraldaja
rakendas õiguskaitsevahendit (sh leppetrahvi) õigus pöörduda kohtusse või poolte kokkuleppel
vahekohtusse (sarnaselt VPTS §-s 133 sätestatule).
25
Lisaks täiendatakse punkti 10, et reguleeritud turu reglemendis sätestatakse
õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamine turu korraldaja poolt. Börsi puhul reguleerib
õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamist VPTS § 163. Selle kohaselt on
börsikorraldajal õigus avalikustada õiguskaitsevahendite rakendamise fakt ja aeg, nende liik ja
isiku nimi, kelle suhtes neid rakendati. VPTS § 136 lõike 4 kohaselt avalikustab reguleeritud
turu korraldaja väärtpaberiga kauplemise peatamise ja lõpetamise ja selle tühistamise kohta
teabe oma veebilehel. Samas ei ole turu korraldajale taolist õigust ette nähtud nt leppetrahvide
või muude õiguskaitsevahendite rakendamise korral. Kuna ka reguleeritud turu puhul on
oluline, et korraldajal oleks õigus avalikult teavitada investoreid ja teisi turul osalejaid emitendi
või turul osaleja suhtes õiguskaitsevahendite rakendamisest VPTS-i, selle alusel kehtestatud
õigusakti ja reglemendi rikkumise eest, täiendatakse punkti 10, et reglemendis sätestatakse ka
õiguskaitsevahendite rakendamise avalikustamine korraldaja poolt.
Paragrahvi 1321 lõike 4 muutmine. VPTS § 1321 lõige 4 reguleerib erandeid VPTS 14.–18.
peatükis väärtpaberite kohta sätestatu kohaldamisest. Lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja
viide VPTS 18. peatükile, mis reguleerib väärtpaberibörsi, kuna nimetatud peatükk
tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise
selgitusi). Kuna börsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse kehtetuks
ehk edaspidi ei eristata VPTS-is börsi ja noteerimist reguleeritud turust ja kauplemisele
võtmisest, jäetakse lõike 4 teisest lausest välja ka viited väärtpaberibörsil noteerimisele ja
väärtpaberibörsi reglemendile.
Paragrahvi 1325 lõike 1 punkti 2 muutmine. VPTS § 1325 lõikes 1 on sätestatud väärtpaberi
reguleeritud turule kauplemisele võtmise tingimused. Punkti 2 kohaselt võib kauplemisele võtta
ainult sellise väärtpaberi, mis vastab reglemendis sätestatud tingimustele, mille kohaselt on
tagatud, et VPTS § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpaber (sh aktsia, võlakiri,
tuletisväärtpaber jm) on vabalt võõrandatav komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568
artikli 1 tähenduses. Punkti 2 aluseks on MIFID2 artikkel 51(1), milles on sätestatud, et vabalt
võõrandatavad väärtpaberid (transferable securities) peavad olema vabalt kaubeldavad (freely
negotiable). Vabalt võõrandatavad väärtpaberid on nimetatud MIFID2 artiklis 4(1)(44) ning
VPTS-is on need toodud eelnimetatud VPTS § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7. Seega
muudetakse VPTS § 1325 lõike 1 punkti 2, et VPTS § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud
väärtpaber (st vabalt võõrandatav väärtpaber) peab olema mitte vabalt võõrandatav, vaid vabalt
kaubeldav (komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568 artikli 1 tähenduses).
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568 artiklis 1 on sätestatud, et vabalt
võõrandatavaid väärtpabereid loetakse vabalt kaubeldavateks, kui pooled võivad nendega
tehingu tegemiseks kaubelda ja seejärel need piiranguteta võõrandada, ning eeldusel, et kõik
kõnealuse väärtpaberiga samasse liiki kuuluvad väärtpaberid on asendatavad. Vabalt
võõrandatavaid väärtpabereid, mille suhtes kohaldatakse üleminekupiirangut, ei loeta vabalt
kaubeldavateks, välja arvatud juhul, kui on ebatõenäoline, et kõnealune piirang võiks turgu
häirida. Vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mille eest ei tasuta täies ulatuses, võidakse lugeda
vabalt kaubeldavateks, kui on ette nähtud kord, millega tagatakse, et kõnealuste väärtpaberite
vabalt kaubeldavus ei ole piiratud ja avalikkusele on kättesaadav asjakohane teave selle kohta,
et väärtpaberite eest ei ole täies ulatuses tasutud, ning selle kohta, milline on selle asjaolu mõju
aktsionäride jaoks.
Paragrahvi 1326 lisamine. VPTS § 1326 käsitleb aktsiate turul kauplemisele võtmise
eritingimusi ja põhineb MIFID2 artiklil 51a. Kõnealuse artikliga võetakse MIFID2-te üle
noteerimisdirektiivi sätted, mis puudutavad avalikkusele kuuluvaid aktsiaid (nn free float) ja
turukapitalisatsiooni. Neid sätteid peetakse aktsiate EL reguleeritud turgudel kauplemisele
26
võtmise taotlemisel olulisteks reegliteks, mistõttu tuuakse need üle MIFID2-te, et kehtestada
konkreetsed miinimumnõuded aktsiate kauplemisele võtmiseks reguleeritud turgudel. MIFID2
artiklis 51a sätestatud aktsiate turul kauplemisele võtmise eritingimused täiendavad MIFID2
kohaseid väärtpaberite kauplemisele võtmise üldsätteid.44 Eeltoodust tulenevalt võetakse
MIFID2 artikkel 51a üle VPTS §-s 1326, mis järgneb VPTS §-le 1325 (väärtpaberite turule
kauplemisele võtmine).
Lõikes 1 sätestatakse tulenevalt MIFID2 artiklist 51a(1), et aktsiaid võib kauplemisele võtta,
kui nende turuväärtus või kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi viimase
majandusaasta omakapital on vähemalt 1 miljon eurot. MIFID2 artiklile 51a(1) vastab sisuliselt
noteerimisdirektiivi artikkel 43(1), mis on üle võetud RM määruse § 9 lõikes 1.
Lõikes 2 sätestatakse tulenevalt MIFID2 artiklist 51a(2), et lõikes 1 toodud nõuet ei kohaldata
selliste aktsiate kauplemisele võtmise suhtes, mis on juba kauplemisele võetud aktsiatega sama
liiki. Ehk sisuliselt ei kohaldata lõikes 1 toodud nõuet juhul, kui täiendavalt võetakse
kauplemisele juba turul kauplemisele võetud sama liiki aktsiaid. Sarnane säte
noteerimisdirektiivis on artikkel 43(4), mis on üle võetud RM määruse § 9 lõikes 2.
Lõikes 3 on toodud avalikkusele kuuluvate aktsiate minimaalse osakaalu nõuded, millest
vähemalt üks peab aktsiate reguleeritud turule kauplemisele võtmise ajal täidetud olema.
Noteerimisdirektiivist tulenevalt peab aktsiate börsil kauplemisele võtmiseks olema täidetud
vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) avalikkusele kuulub vähemalt 25% aktsiatest; 2)
arvestades aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas, toimiks
turg ka väiksema protsendimäära korral; 3) eelnimetatud jaotuse saavutamist võib eeldada
lühikese ajaperioodi jooksul pärast aktsiate kauplemisele võtmist. Noteerimisdirektiivi artiklis
48(5) sätestatud avalikkusele kuuluvate aktsiate (nn free float) minimaalset osakaalu 25%
(vastav nõue on üle võetud RM määruse § 5 lõike 1 punktis 1) peetakse ülemääraseks nõudeks,
mis ei ole enam asjakohane. Selleks, et võimaldada emitentidele suuremat paindlikkust ja muuta
EL kapitaliturud konkurentsivõimelisemaks, on direktiiviga seda miinimumnõuet vähendatud
10%-ni, mis tagab turul piisava likviidsustaseme. 10% künnis on sätestatud MIFID2 artiklis
51a(4). Selleks, et paremini arvestada aktsiaemissioonide eripära ja mahtu, on liikmesriikidel
võimalik lubada ka alternatiivseid viise hindamaks, kas piisav arv aktsiaid on avalikkusele
jaotatud. Selleks on MIFID2 artiklis 51a(5) sätestatud, et erandina lõikest 4 (st 10% künnise
asemel) võivad liikmesriigid nõuda, et reguleeritud turud kehtestaksid kauplemisele võtmise
ajal vähemalt ühe järgmistest tingimustest:
1) piisav arv aktsiaid kuulub avalikkusele;
2) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele;
3) avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate
turuväärtusele.
Direktiivi põhjenduspunkti 12 kohaselt tuleks 10% künnise või avalikkusele kuuluvate aktsiate
miinimumtaseme tagamiseks riigi tasandil kehtestatud alternatiivsete nõuete järgmist hinnata
kauplemisele võtmise ajal. Samas tuleb siinkohal arvestada, et VPTS § 1325 lõikest 4 tulenevalt
on turu korraldajal kohustus kauplemisele võetud väärtpaberi vastavust kauplemisele võtmise
tingimustele regulaarselt kontrollida. Nagu ka eelnevalt viidatud, siis direktiivi
põhjenduspunkti 11 kohaselt peaksid aktsiate turul kauplemisele võtmise eritingimused
täiendama MIFID2 kohaseid väärtpaberite kauplemisele võtmise üldsätteid, mis on toodud
MIFID2 artiklis 51. MIFID2 artikli 51(4) kohaselt peavad reguleeritud turud regulaarselt üle
44 Direktiivi põhjenduspunkt 11
27
vaatama, kas kauplemisele võetud väärtpaberid vastavad jätkuvalt kauplemisele võtmise
nõuetele.
Käesolevas eelnõus on kasutatud MIFID2 artiklis 51a(5) ette nähtud liikmesriigi õigust,
võimaldades reguleeritud turule paindlikkust avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse
hindamisel (mida MIFID2 artiklis 51a(4) sätestatud 10% miinimumnõude kehtestamine ei
võimaldaks). Turu korraldaja saab avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavust hinnata lähtuvalt
avalikkusele kuuluvate aktsiate arvust, aktsionäride arvust ja/või avalikkusele kuuluvate
aktsiate turuväärtusest. See võimaldab turu korraldajal turul piisava likviidsuse tagamisel
arvestada erinevate emissioonide eripära ning avardada ettevõtete võimalusi oma aktsiate
kauplemisele võtmiseks. Ka noteerimisdirektiivist tulenevalt on turul teatav paindlikkus
avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel, kuna avalikkusele kuuluvate aktsiate
piisavuse nõue loetakse täidetuks ka juhul, kui aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka
kuuluvate investorite seas arvestades toimiks turg ka väiksema koguse avalikkusele kuuluvate
aktsiatega. Teadaolevalt on ka Lätil ja Leedul plaanis MIFID2 artiklis 51a(5) ette nähtud
valikuõigust kasutada, mis omakorda võimaldaks nn free float nõude Balti-üleselt ühtlustada.
Kuna artikkel 51a(5) on MIFID2-s sätestatud erandina artiklist 51a(4), ei ole VPTS § 1326
lõikesse 3 MIFID2 artiklis 51a(4) sätestatud tingimust (10% miinimumnõuet) lisatud. Samas,
kuna MIFID2 artikli 51a(5) kohaselt on üheks võimalikuks tingimuseks see, et piisav arv
aktsiaid kuulub avalikkusele, on reguleeritud turul võimalik nõuda ka sisuliselt MIFID2 artiklis
51a(4) sätestatud tingimuse täitmist – st nõuda, et avalikkusele kuulub vähemalt 10% aktsiatest
(kui reguleeritud turg peab seda turu toimimiseks piisavaks).
Ühtlasi, kuna MIFID2 artikli 51a(4) asemel on üle võetud artikkel 51a(5), ei võeta käesoleva
eelnõuga üle ka MIFID2 artiklit 51a(6), mis reguleerib konkreetselt artiklis 51a(4) sätestatud
tingimuse täitmise hindamist. Täpsemalt reguleerib MIFID2 artikkel 51a(6) artiklis 51a(4)
sätestatud tingimuse (10% künnise) täitmise hindamist juhul, kui taotletakse selliste aktsiate
kauplemisele võtmist, mis on juba kauplemisele võetud aktsiatega sama liiki (ehk sisuliselt
olukorras, kus täiendavalt võetakse kauplemisele juba turul kauplemisele võetud sama liiki
aktsiaid). Sellisel juhul hinnatakse avalikkusele kuuluvate aktsiate osakaalu lähtudes kõigist
seda liiki aktsiatest, mitte üksnes täiendavalt kauplemisele võetavatest aktsiatest.
Kuigi MIFID2 artiklis 51a(6) ei ole viidatud artiklile 51a(5) (võetud üle VPTS § 1326 lõikes 3),
ei välista see korraldaja õigust MIFID2 artiklis 51a(6) sätestatud põhimõttest VPTS § 1326 lõike
3 rakendamisel lähtuda.
Vastavalt direktiivi artiklile 3(1) jõustub MIFID2-st tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate
nõue aktsiate reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes 6. juunil 2026. Aktsiate börsil
kauplemisele võtmise suhtes kehtib kuni noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamiseni (5.
detsember 2026. a) noteerimisdirektiivist tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate nõue, misjärel
ühtlustatakse börsi/noteerimise regulatsioon reguleeritud turu/kauplemisele võtmise
regulatsiooniga (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Lõigetes 4 ja 5 on RM määruse § 5 lõigete 3 ja 4 eeskujul sätestatud, millal ei loeta aktsiaid
avalikkusele kuuluvaks. Aktsiaid ei loeta avalikkusele kuuluvaks, kui aktsiad kuuluvad
emitendi või emitendi tütarettevõtja juhtkonnale või nimetatud isikute lähikondlastele. Samuti,
kui ühe aktsionäri omanduses on enam kui 5% emitendi aktsiatega esindatud häältest, ei loeta
neid aktsiaid avalikkusele kuuluvaks, v.a. juhul, kui korraldaja kauplemisele võtmist otsustav
organ otsustab, et sellist isikut võib pidada avalikkuse hulka kuuluvaks.
28
VPTS 18. peatüki (väärtpaberibörs) kehtetuks tunnistamine. Direktiivi artikliga 2
tunnistatakse alates 5. detsembrist 2026. a kehtetuks noteerimisdirektiiv, mis käsitleb
väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat
teavet. Direktiivi põhjenduspunktis 13 on selgitatud, et väärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku
noteerimise kontseptsioon ei ole turusuundumuste tõttu enam valdav, kuna MIFID2-s on juba
sätestatud finantsinstrumentide reguleeritud turul kauplemisele võtmise kontseptsioon. Samas
ei piira noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamine väärtpaberibörsil ametliku noteerimise
korra kehtivust ja jätkuvust nendes liikmesriikides, kes soovivad selle korra kohaldamist
jätkata. Seega säilib liikmesriikidel võimalus selliseid kordi siseriiklike õigusaktidega ette näha
ja reguleerida.
Eestis kehtib hetkel MIFID2-st tuleneva reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise regulatsiooni
kõrval ka väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon. Börsi ja noteerimist ehk väärtpaberi
börsile kauplemisele võtmist reguleerib VPTS 18. peatükk ning põhinõuded väärtpaberi börsil
noteerimiseks on sätestatud RM määruses.
VPTS § 150 lõike 1 kohaselt on börs reguleeritud turg, kus kaubeldakse noteeritud (börsile
kauplemisele võetud) väärtpaberitega. VPTS § 154 lõikes 1 on täpsustatud, et börsil
kaubeldakse börsinimekirja arvatud väärtpaberitega. Seega on tegemist sisuliselt ühe ja sama
kauplemiskohaga (reguleeritud turg), milles teatud väärtpaberid on koondatud eraldi
nimekirjadesse. Üldiselt kohaldataksegi börsile (sh börsikorraldajale, börsi liikmele ja börsi
reglemendile), samuti väärtpaberi noteerimisele (sh selle peatamisele ja lõpetamisele) vastavalt
reguleeritud turu (sh selle korraldaja, reguleeritud turul osaleja ja reguleeritud turu reglemendi)
ning väärtpaberi reguleeritud turule kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja lõpetamise
suhtes kohalduvat regulatsiooni.45 Ühtlasi kohaldatakse noteerimiseks esitatava prospekti
suhtes sama regulatsiooni, mida kohaldatakse väärtpaberite reguleeritud turule kauplemisele
võtmisega seoses avalikustatava prospekti suhtes.46 Seega peamise investoritele teabe andmise
allika ehk prospekti sisu on sama. Samuti kehtib korraldatud teabe avalikustamise kohustus nii
reguleeritud turu kui ka börsi puhul.47 Ka börsi reglemendile kehtestatud nõuded kattuvad
sisuliselt paljuski reguleeritud turu reglemendile seatud nõuetega. Nt nii reguleeritud turu kui
ka börsi reglemendis tuleb sätestada mh väärtpaberi kauplemisele võtmise (börsi mõistes
noteerimise) ja selle lõpetamise alused, tingimused ja kord, samuti kauplemisele võetud (börsi
mõistes noteeritud) väärtpaberi emitendi ja turul osaleja (börsi mõistes börsi liikme) peamised
kohustused, väärtpaberi kauplemisele võtmist (börsi mõistes noteerimist) otsustava isiku,
organi ja selle liikme õigused ning kohustused jm.
Väärtpaberi börsile kauplemisele võtmise puhul on ette nähtud teatud täiendavad/rangemad
nõuded RM määruses, mis põhinevad valdavalt noteerimisdirektiivil. Nagu seletuskirja
punktides 2.1.1 ja 2.2 selgitatud, peeti noteerimisdirektiivi nõuetest vajalikuks säilitada ja
reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes kehtestada üksnes turukapitalisatsiooni ja
avalikkusele kuuluvaid aktsiaid puudutavad nõuded. Vastavad RM määruse §-de 5 ja 9 nõuded
kehtivad seega edaspidi (muudetud kujul – vastavalt MIFID2-le) VPTS-st tulenevalt ka aktsiate
reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes (vt VPTS § 1326 selgitusi). Ülejäänud osas
peetakse noteerimisdirektiivi ülearuseks, mistõttu tunnistatakse see direktiiviga kehtetuks, et
luua EL tasandil ühtne reeglistik.48
45 VPTS § 150 lg 2, § 151 lg 5, § 152 lg 2, § 153 („Börsi reglemendis sätestatakse täiendavalt turu reglemendis
sätestatule: /…/“; § 154 lg 3) 46 VPTS § 157 47 Seoses börsil noteeritud väärtpaberi emitendi teabe edastamise ja avalikustamise kohustusega tuleb veel
märkida, et VPTS §-s 159 viidatud RM määruse 4. osa, mis käsitleb teabe avalikustamist, on juba varasemalt
kehtetuks tunnistatud. 48 Direktiivi põhjenduspunktid 10–13
29
Noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega börsil ametliku noteerimise kord EL õiguse
tasandil kaob ja jääb alles MIFID2-s sätestatud reguleeritud turule kauplemisele võtmine (ning
lisaks muude mitmepoolsete süsteemide49 korraldamine). Kuna reguleeritud turule
kauplemisele võtmise kõrval täiendavalt börsil noteerimise korra säilitamine ei anna ülaltoodust
tulenevalt turule, emitentidele ja investoritele olulist lisaväärtust, ei ole kavas seda säilitada ka
siseriiklikul tasandil. Seega tunnistatakse börsi ja noteerimise regulatsioon ehk VPTS 18.
peatükk kehtetuks alates noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisest ehk 5. detsembrist 2026.
a. Sealhulgas tunnistatakse kehtetuks volitusnormid, mille alusel on kehtestatud RM määrus,
mistõttu muutub nimetatud kuupäevast kehtetuks ka RM määrus.
RM määruse kehtetuks muutumine samas ei välista reguleeritud turu korraldaja õigust
vastavaid nõudeid sisuliselt jätkuvalt kohaldada (nt reguleeritud turu teatud segmendi suhtes)
läbi nende nõuete kehtestamise reguleeritud turu reglemendis, et eristada erineva riskiastmega
emitente. Nagu seletuskirja punktis 2.2 selgitatud, siis reguleeritud turul on võimalik kehtestada
VPTS-is üle võetud MIFID2-ga võrreldes rangemaid nõudeid, mida on praktikas ka tehtud.
Seega praktikas ei pruugi RM määruse kehtetuks muutumine turuosaliste jaoks sisuliselt väga
suuri muudatusi kaasa tuua, arvestades seejuures, et praktikas moodustab seniste kõrgendatud
nõuetega börs valdava enamuse Eesti reguleeritud turust (vt seletuskirja punkt 6.2.1).
Kuna eelnõuga börsi/noteerimise regulatsioon ühtlustatakse MIFID2-st tuleneva reguleeritud
turu/kauplemisele võtmise regulatsiooniga (nii, et alles jääb ühtne reguleeritud
turu/kauplemisele võtmise regulatsioon), siis arvestades börsi valdavat osakaalu kogu Eesti
reguleeritud turust, tõstetakse eelnõuga reguleeritud turu korraldamiseks ette nähtud
aktsiakapitali nõue 125 000 eurolt 375 000 eurole, mis vastab senisele börsi korraldamiseks ette
nähtud aktsiakapitali nõudele. Samas võimaldatakse Finantsinspektsiooni loal rakendada
erandina ka vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali nõuet (vt VPTS § 125 lõike 1
muutmise ja lõikega 11 täiendamise selgitusi).
Kokkuvõttes:
Kui siiani eristati Eestis kahte reguleeritud turgu: n-ö üldine reguleeritud turg (MIFID2 alusel)
ja börs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtisid teatud täiendavad/rangemad
nõuded (noteerimisdirektiivist tulenevad noteerimisnõuded), siis edaspidi eraldi börsi ja
noteerimise regulatsiooni ei ole, vaid kehtib ühtne reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise
regulatsioon, mida on eelnõuga muudetud järgnevalt:
Reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõue tõstetakse 375 000 euroni, mis vastab
senisele börsikorraldaja aktsiakapitali nõudele, samas võimaldades Finantsinspektsiooni
loal rakendada erandina ka vähemalt 125 000 euro suurust aktsiakapitali nõuet, kui see on
Finantsinspektsiooni hinnangul asjaolusid arvestades korraldaja finantsriski maandamiseks
piisav.
Aktsiate reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes kehtivad edaspidi
noteerimisdirektiivist MIFID2-te üle võetud turukapitalisatsiooni ja avalikkusele kuuluvaid
aktsiaid puudutavad nõuded.
Ühtlasi täiendatakse eelnõuga VPTS § 127 lõike 2 punkti 10, et reguleeritud turu
reglemendis sätestatakse õiguskaitsevahendid (sh leppetrahvid), mida turu korraldajal on
VPTS-i, selle alusel kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest võimalik rakendada,
samuti nende rakendamise vaidlustamise kord ning nende rakendamise avalikustamine turu
korraldaja poolt (vt VPTS § 127 lõike 2 punkti 10 muutmise selgitusi).
49 Sh mitmepoolne kauplemissüsteem (MTF) ja organiseeritud kauplemissüsteem (OTF)
30
Ühtlustatud kord lihtsustab õigusraamistikku ning muudab selle selgemaks ja ajakohasemaks,
kõrvaldades paralleelse ja osaliselt kattuva reguleerimise, mis seni eksisteeris börsi/noteerimise
ning reguleeritud turu/kauplemisele võtmise kordade vahel. Ühtlustatud üleminek MIFID2
reguleeritud turu/kauplemisele võtmise raamistikule võimaldab kujundada turusuundumustega
kaasas käivat õiguskeskkonda, mis on paremini kooskõlas kehtiva EL õigusega. Ühtlustatud
regulatsioon võimaldab turu korraldajale rohkem paindlikkust turu korraldamisel, sh turu
segmentide kujundamisel (nt erinevad nõuded väiksematele ja suurematele emitentidele)
vastavalt turu arengutele ning investorite ja emitentide vajadustele, säilitades samas MIFID2-st
tulenevad põhinõuded. Samuti võimaldab see turu korraldamist ühtlustada teistes EL
liikmesriikides tegutsevate turgude korraldamisega.
Paragrahvi 1635 muutmine. VPTS § 1635 reguleerib kasvuturgu ja põhineb MIFID2 artiklil
33. MIFID2-ga võeti kasutusele VKE-de kasvuturu kategooria, et suurendada VKE-de
väärtpaberitega kauplemisele spetsialiseerunud turgude nähtavust ja profiili ning edendada EL-
is VKE-dele spetsialiseerunud turgude ühiste regulatiivsete standardite väljatöötamist.
Tulenevalt direktiivi artiklist 1(3) võetakse eelnõuga üle MIFID2 artikli 33 muudatused, mis on
seotud valdavalt sellega, et ka mitmepoolse kauplemissüsteemi segment võib olla kasvuturuks.
Direktiivi põhjenduspunktis 8 on selgitatud, et selliste spetsialiseerunud turgude arengu
soodustamiseks ning mitmepoolset kauplemissüsteemi (multilateral trading facility, edaspidi
MTF) korraldavate investeerimisühingute või turu korraldajate organisatsioonilise koormuse
vähendamiseks tuleb lubada MTF segmendil taotleda kasvuturuks saamist tingimusel, et selline
segment on ülejäänud MTF-ist selgelt eraldatud.
Lõiget 1 muudetakse tulenevalt MIFID2 artikli 33(1) muudatusest, mille kohaselt võib MTF
korraldaja taotleda lisaks MTF-ile ka selle segmendi registreerimist kasvuturuna.
Lõikesse 2 lisatakse, et MTF segmendi kasvuturuna registreerimise eelduseks on lisaks lõikes
3 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 78 nimetatud tingimuste
täitmisele ka käesoleva eelnõuga lisatavas lõikes 31 nimetatud tingimuste täitmine.
MIFID2 artikli 33(2) muudatuse kohaselt peavad MTF segmendi kasvuturuna registreerimiseks
olema täidetud artiklis 33(3a) sätestatud tingimused. Artikli 33(3a) kohaselt kohaldatakse MTF
segmendi suhtes tõhusaid reegleid, süsteeme ja protseduure, millega tagatakse, et täidetud on
nii artiklis 33(3) sätestatud tingimused (võetud üle VPTS § 1635 lõikes 3) kui ka artikli 33(3a)
punktides a–c sätestatud tingimused (võetakse üle käesoleva eelnõuga lõikes 31).
Lisaks täpsustatakse lõikes 2, et MTF-i või selle segmendi registreerimisest kasvuturuna tuleb
ESMA-t teavitada esimesel võimalusel (MIFID2 artikkel 33(6)).
Lõike 3 sissejuhatava lauseosa kohaselt rakendab kasvuturu korraldaja lisaks VPTS-is MTF-i
kohta sätestatule reegleid, süsteeme ja protseduure, et täita vähemalt punktides 1–7 sätestatud
tingimused. See kohaldub nii juhul, kui kasvuturuks on MTF kui ka MTF-i segment. VPTS-is
MTF-i kohta sätestatu kohaldamine tuleneb MIFID2 artikli 33(4) esimesest lausest. Ülejäänud
osas vastab lõige 3 MIFID2 artiklile 33(3) ja katab osaliselt ka artiklit 33(3a).
Lõike 3 sissejuhatavas lauseosas täpsustatakse, et kasvuturu suhtes rakendatavad reeglid,
süsteemid ja protseduurid peavad olema tõhusad. Nõue tuleneb MIFID2 artiklist 33(3) ja (3a).
Paragrahvi täiendatakse lõikega 31, millega võetakse üle MIFID2 artikli 33(3a) punktides a–c
sätestatud tingimused. Lõikest 31 tulenevalt rakendab kasvuturu korraldaja MTF segmendi
suhtes reegleid, süsteeme ja protseduure, et täita vähemalt lõikes 3 nimetatud tingimused ja
kõik järgmised tingimused:
31
1) kasvuturuna registreeritud MTF segment on selgelt eraldatud MTF korraldaja
korraldatavatest muudest turusegmentidest ning sellel on muu hulgas teine nimi, erinev
reeglistik, erinev turundusstrateegia ja teistsugune avalik kuvand (publicity) ning konkreetselt
kasvuturu segmendina registreeritud segmendile määratud turu tunnuskood;
2) kasvuturu segmendis tehtud tehingud on selgelt eristatavad MTF teistes segmentides
toimuvast muust turutegevusest;
3) inspektsiooni nõudmisel esitab MTF korraldaja kasvuturu segmendis kauplemisele võetud50
väärtpaberite täieliku loetelu ning kogu teabe kasvuturu segmendi toimimise kohta, mida
inspektsioon võib nõuda.
Paragrahvi täiendatakse lõikega 32, millega võetakse üle MIFID2 artikli 33(4) teine lause, mis
sätestab, et ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, võib MTF-i või selle segmenti korraldav
investeerimisühing või turu korraldaja kehtestada täiendavaid nõudeid. MIFID2 artikkel 33(7)
on üle võetud VPTS § 1635 lõikes 5. Eeltoodust tulenevalt sätestatakse lõikes 32, et kasvuturu
(hõlmab nii MTF-i kui selle segmenti) korraldaja võib kehtestada kasvuturu suhtes täiendavaid
tingimusi, arvestades lõikes 5 sätestatut (vt allpool).
Lõiget 4 täiendatakse seoses MTF segmendi lisandumisega MIFID2 artiklisse 33(5). Lõike 4
kohaselt tühistab Finantsinspektsioon MTF-i või selle segmendi kasvuturuna registreerimise
kas kasvuturu korraldaja taotlusel või juhul, kui kasvuturg ei vasta lõikes 3 ja MTF segmendi
puhul lisaks lõikes 31 sätestatule, võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr
2017/565 artiklis 79 sätestatut.
Lisaks täpsustatakse lõikes 4, et MTF-i või selle segmendi kasvuturuna registreerimise
tühistamisest tuleb ESMA-t teavitada esimesel võimalusel (MIFID2 artikkel 33(6)).
Lõiget 5 muudetakse tulenevalt MIFID2 artikli 33(7) muudatustest. Kehtiva lõike 5 esimese
lause kohaselt võib kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberiga kaubelda ka teisel
kasvuturul tingimusel, et emitenti on sellest teavitatud ja ta ei ole esitanud vastuväiteid.
Tingimuse eesmärgiks on vähendada VKE-de aktsiate likviidsuse killustumise riski. Kõnealuse
sättega ei nähta praegu ette vastavat tingimust kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberi
kauplemisele võtmiseks muus kauplemiskohas kui teisel kasvuturul. Selleks, et veelgi
nimetatud riski vähendada, laiendatakse seda tingimust kõikidele muudele
kauplemiskohtadele.51
Kui muu kauplemiskoht on teine kasvuturg või selle segment, ei kohaldata emitendi suhtes
seoses selle teise kasvuturuga jätkuvalt ühtegi kohustust, mis puudutab ühingu
juhtimiskorraldust (corporate governance) või teabe avalikustamist. Kui muu kauplemiskoht
ei ole teine kasvuturg, tuleb emitenti teavitada kõigist tema suhtes seoses muu kauplemiskohaga
kohaldatavatest ühingu juhtimiskorralduse või teabe avalikustamisega seotud kohustustest.
Paragrahvi 169 lõike 2 muutmine. VPTS § 169 reguleerib Finantsinspektsiooni ülesandeid
seoses ülevõtmispakkumisega. Selle lõike 2 kohaselt teostab Finantsinspektsioon järelevalvet
ülevõtmispakkumiste üle koos vastava börsikorraldaja või turu korraldajaga. Lõikest 2 jäetakse
välja viide börsikorraldajale, kuna käesoleva eelnõuga tunnistatakse börsi regulatsioon (VPTS
18. peatükk) kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is börsikorraldajat reguleeritud turu
korraldajast (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi).
50 Direktiivi tekstis on „kauplemisele võetud“ asemel kasutatud „noteeritud“ („/…/ a comprehensive list of the
instruments listed on the SME growth market segment concerned, /…/“). Kuna VPTS tähenduses on noteerimine
väärtpaberi börsil kauplemisele võtmine (VPTS § 154 lg 1), kuid kasvuturuks võib olla MTF või selle segment,
kasutatakse VPTS § 1635 lõike 31 punktis 3 „noteeritud“ asemel „kauplemisele võetud“. 51 Direktiivi põhjenduspunkt 9
32
222. peatüki, sh § 2117 lisamine. Eelnõuga on kavas täiendada VPTS-i sättega, mis reguleerib
emitendi õigusi ja kohustusi seoses eelnõuga lisatavas VPTS § 858 lõikes 2 nimetatud emitendi
rahastatud analüüsi avalikustamisega Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu. Kuna säte ei
seostu otseselt ühegi olemasoleva VPTS peatükiga, täiendatakse seadust uue peatükiga,
millesse kõnealune säte paigutatakse. Kuna säte puudutab emitendi poolt muu teabe
avalikustamist ning selles viidatakse ka korraldatud teabele, täiendatakse seadust 222.
peatükiga, mis järgneb korraldatud teavet käsitlevale 20. peatükile ja 221. peatükile, mis
reguleerib samuti teatud isikute poolt teabe avalikustamist.
VPTS § 858 lõikest 2 tulenevalt käsitletakse emitendi rahastatud analüüsina analüüsi, mille eest
on täielikult või osaliselt maksnud emitent ja mis on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud
analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga. MIFID2 artikli 24(3c) kohaselt töötab ESMA välja
regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada emitendi rahastatud analüüsi käsitlev
EL tegevusjuhend. Selles tegevusjuhendis kehtestatakse sõltumatuse ja objektiivsuse
standardid ning täpsustatakse protseduure ja meetmeid huvide konfliktide tõhusaks
tuvastamiseks, ennetamiseks ja avalikustamiseks. ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete
tehniliste standardite eelnõu Euroopa Komisjonile hiljemalt 5. detsembriks 2025. a.
VPTS § 2117 lõike 1 kohaselt võib emitent esitada oma emitendi rahastatud analüüsi
Finantsinspektsioonile, et teha see juurdepääsetavaks määruse (EL) 2023/2859 alusel loodud
Euroopa ühtse juurdepääsupunkti ehk ESAP-i kaudu. Hiljemalt 10. juuliks 2027. a ESMA poolt
loodav ja korraldatav ESAP pakub keskset elektroonilist juurdepääsu EL ettevõtjaid ja nende
tooteid käsitlevale avalikustatud teabele, mis on oluline finantsteenuste, kapitaliturgude ja
kestlikkuse valdkonnas.
Oma emitendi rahastatud analüüsi Finantsinspektsioonile esitamisel peab emitent tagama, et
selle esilehel on selgelt ja nähtavalt märgitud, et see on koostatud kooskõlas eelnimetatud
tegevusjuhendiga (lõige 2 punkt 1) ning et sellega on kaasas metaandmed, milles täpsustatakse,
et teave vastab nimetatud tegevusjuhendile (lõige 2 punkt 2). Sellist analüüsi ei käsitata
korraldatud teabena ega investeerimisanalüüsina ning selle suhtes ei teostata samal tasemel
järelevalvet nagu korraldatud teabe või investeerimisanalüüsi üle (lõige 3). VPTS § 2117
aluseks on MIFID2 artikkel 24(3d) ja osaliselt ka (3e).
Kuigi kõnealune muudatus tuleb direktiivi artiklist 3(1) tulenevalt üle võtta hiljemalt 5. juuniks
2026. a, tuleb siinkohal arvestada, et vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artiklile 3(1) võib
emitent kõnealuse analüüsi esitada registrijärgse asukoha liikmesriigi kogumisasutusele, et teha
see ESAP-i kaudu kättesaadavaks, alates 10. jaanuarist 2030. a.
Paragrahvi 230 lõike 42 punkti 3 täiendamine. VPTS § 230 lg 42 reguleerib
Finantsinspektsiooni õigust lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamine
edasi või jätta rikkuja isik avalikustamata. Punkti 3 kohaselt on Finantsinspektsioonil see õigus
mh juhul, kui avalikustamine põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele ebaproportsionaalset ja
olulist kahju. Säte lisati väärtpaberituru seadusesse 24.11.2015. a. jõustunud väärtpaberituru
seaduse muutmise seadusega (eelnõu 67 SE) ja sellega võeti üle Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ52 (edaspidi läbipaistvusdirektiiv) artikkel 29(1)(c). Käesoleva
eelnõuga muudetakse sätet selliselt, et see vastaks ka IFD artiklile 20(3)(c), milles ei ole ette
52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ, 15. detsember 2004, läbipaistvuse nõuete ühtlustamise
kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul
kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57)
33
nähtud tingimust, et kahju peab olema oluline.53 Kahju olulisust ei ole tingimusena ette nähtud
ka MIFID2-s ega VPTS § 230 lõikes 41 nimetatud määrustes, mistõttu kehtib see tingimus
edaspidi üksnes läbipaistvusdirektiivist tuleneva (VPTS 20. peatükis sätestatud) kohustuse
rikkumisega seoses tehtud väärteoasja lahendi või haldusakti puhul. Muudel juhtudel piisab
väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamise edasi lükkamiseks või rikkuja isiku
avalikustamata jätmiseks sellest, kui see põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele
ebaproportsionaalset kahju.
Paragrahvi 230 lõike 5 sissejuhatava lauseosa ning punktide 4 ja 5 muutmine. VPTS § 230
lõike 5 sissejuhatava lauseosa kohaselt vaatab Finantsinspektsioon asjakohasel juhul ja
vajalikul määral üle kokkulepped, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida
investeerimisühing kasutab VPTS-i ja IFR-i järgimiseks. IFD artikli 36(1) esimese lõigu
sissejuhatavast lauseosast tulenevalt täpsustatakse, et asjakohase juhu ja vajaliku määra
kindlakstegemisel võetakse arvesse investeerimisühingu suurust, riskiprofiili ja ärimudelit.
Lõike 5 punktides 1–7 on toodud, mida Finantsinspektsioon usaldusväärse juhtimise ja riskide
maandamise seisukohast hindab. Lõike 5 punktis 4 täpsustatakse tulenevalt IFD artiklist
36(1)(d), et süsteemse riski hinnangu puhul võetakse arvesse süsteemse riski kindlakstegemist
ja mõõtmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 23
või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi. Lõike 5 punktis 5 täpsustatakse
tulenevalt IFD artiklist 36(1)(e), et investeerimisühingu võrgu- ja infosüsteemide turvariskide
hindamine seondub investeerimisühingu protsesside, andmete ja varade konfidentsiaalsuse,
terviklikkuse ja kättesaadavuse tagamisega.
Paragrahvi 235 punkti 10 muutmine. VPTS §-s 235 on loetletud Finantsinspektsiooni
õigused ettekirjutuse tegemisel. Selle punkti 10 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus
ettekirjutusega nõuda, et investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul VPTS-is ning IFR-is
sätestatud nõuete kohase kava, millega nähakse ette, kuidas taastatakse järelevalvenõuetele
vastavus. IFD artiklist 39(2)(c) tulenevalt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda, et
investeerimisühing esitaks ühe aasta jooksul VPTS-i ning IFR-i kohastele järelevalvenõuetele
vastavuse taastamise kava, määraks selle kava rakendamise tähtaja ning täiustaks kava ulatust
ja tähtaega. Eeltoodust tulenevalt muudetakse vastavalt ka VPTS § 235 punkti 10.
Paragrahvi 235 täiendamine punktiga 18. MIFID2 artikli 69(2)(w) alusel täiendatakse VPTS
§-i 235 punktiga 18, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega peatada
selliste emitendi rahastatud analüüside levitamine investeerimisühingu poolt, mis ei ole
koostatud kooskõlas VPTS § 858 lõikes 2 nimetatud tegevusjuhendiga (vt VPTS § 858 lõike 2
selgitusi).
Lisaks eeltoodule on Finantsinspektsioonil õigus võtta kõik vajalikud meetmed, et kontrollida,
kas investeerimisühingul on organisatsiooniline kord tagamaks, et tema koostatav või levitatav
emitendi rahastatud analüüs vastab nimetatud tegevusjuhendile (vastav kohustus on
investeerimisühingule kehtestatud VPTS § 858 lõikes 4). See õigus on Finantsinspektsioonile
ette nähtud MIFID2 artiklis 69(2)(v) ning see on kaetud VPTS § 230 lõikega 1, mille kohaselt
on Finantsinspektsioonil VPTS-is, sh § 858 lõikes 4, sätestatu kohase täitmise üle järelevalve
teostamisel kõik VPTS-is ja FIS-is sätestatud õigused.
Ühtlasi, kui investeerimisühingu levitatav emitendi rahastatud analüüsiks nimetatud analüüs ei
ole koostatud kooskõlas eelnimetatud tegevusjuhendiga, on Finantsinspektsioonil õigus esitada
53 IFD artikkel 20(3)(c): „(c) the publication would cause disproportionate damage to the investment firms or
natural persons involved“ vrd läbipaistvusdirektiivi artikkel 29(1)(c): „(c) where publication would, in so far as
can be determined, cause disproportionate and serious damage to the institutions or natural persons involved“
34
üldsusele vastav hoiatus. See õigus on Finantsinspektsioonile ette nähtud MIFID2 artiklis
69(2)(x) ja see on kaetud VPTS § 2316 lõikega 2, mille kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus
avalikkust hoiatada VPTS 3. osas, sh § 858 lõikes 2, sätestatud kohustuse rikkumise eest.
Paragrahvi 2361 lõike 11 muutmine. VPTS § 2361 reguleerib järelevalvet välisriigi
investeerimisühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaali ja Eestis teenuseid osutava välisriigi
investeerimisühingu ning turu korraldaja üle. VPTS § 2361 lõike 11 esimese lause kohaselt võib
Finantsinspektsioon järelevalve eesmärgil, kui see on Eesti finantssüsteemi stabiilsuse
seisukohast asjakohane, või VPTS §-s 2369 nimetatud ülesande täitmiseks teostada kohapealset
kontrolli ja uurida Eestis asuvate teises lepinguriigis asutatud investeerimisühingute filiaalide
tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta, teavitades sellest eelnevalt
lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust. IFD artikli 14(2) teine lõik näeb ette, et enne
kontrollimist ja uurimist tuleb konsulteerida viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve
asutusega. Eeltoodust tulenevalt tehakse vastav muudatus ka VPTS § 2361 lõike 11 esimeses
lauses.
Ühtlasi jäetakse lõike 11 esimesest lausest välja tekstiosa „või käesoleva seaduse §-s 2369
nimetatud ülesande täitmiseks“. Finantsinspektsiooni õigus teostada kohapealset kontrolli
VPTS §-s 2369 nimetatud ülesande täitmiseks tuleneb IFD artiklist 53(2), mille kohaselt võib
Finantsinspektsioon iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida
segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet. Kuna (i) VPTS § 2361 lõige 11
reguleerib välisriigi investeerimisühingu Eesti filiaali tegevuse kohapealset kontrolli ja filiaalilt
teabe nõudmist tema tegevuse kohta ning IFD artikkel 53(2) reguleerib segavaldusettevõtjatelt
ja nende tütarettevõtjatelt saadud teabe kohapealset kontrolli; ning (ii) IFD artiklis 53(2) ei ole
ette nähtud VPTS § 2361 lõikes 11 sätestatud välisriigi järelevalveasutuse teavitamise54 ja
saadud teabe/tuvastatud asjaolude edastamise kohustust, võetakse IFD artikkel 53(2) üle VPTS
§ 2369 lõikes 11 (vt VPTS § 2369 lõike 11 selgitusi).
VPTS § 2361 lõike 11 teise lause kohaselt edastab Finantsinspektsioon pärast kontrolli
teostamist ja uurimise lõppu vastavale järelevalveasutusele saadud teabe ja tuvastatud asjaolud,
mis on asjaomase investeerimisühingu riskihindamise seisukohast olulised. IFD artikli 14(2)
kolmandast lõigust tulenevalt täpsustatakse eelnõus, et saadud teave ja tuvastatud asjaolud
edastatakse esimesel võimalusel pärast kontrolli teostamist ja uurimise lõppu.
Paragrahvi 2361 lõike 6 täiendamine teise lausega. VPTS § 2361 lõige 6 sätestab, et kui
välisriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse poolt kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad,
võib Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega rakendada väärtpaberituru seaduses sätestatud
meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata oma ettekirjutusega välisriigi
investeerimisühingul või lepinguriigi turu korraldajal Eestis tegutsemise või Eestis elavatele
või asuvatele isikutele investeerimisteenuste osutamise, teavitades sellest eelnevalt välisriigi
väärtpaberiturujärelevalve asutust. Kõnealust lõiget täiendatakse teise lausega, mille kohaselt
teavitab Finantsinspektsioon välisriigi investeerimisühingu suhtes rakendatavatest meetmetest
eelnevalt ka EBA-t ja ESMA-t. Täienduse aluseks on IFD artikli 13(4) 1. lõik.
Paragrahvi 2362 lõike 12 täiendamine kolmanda lausega. VPTS § 2362 reguleerib
järelevalvet välisriigis filiaali asutanud investeerimisühingu ning piiriüleseid teenuseid osutava
investeerimisühingu üle. VPTS § 2362 lõike 12 kohaselt edastab Finantsinspektsioon
viivitamata teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teabe ja tõendid järelevalve
teostamise käigus kindlaks tehtud võimalike probleemide ja selliste riskide kohta, mida Eesti
54 Eelnõuga muudetakse VPTS § 2361 lõiget 11, asendades teavitamise kohustuse konsulteerimise kohustusega
vastavalt IFD artikli 14(2) teisele lõigule.
35
investeerimisühing klientide kaitsele või finantssüsteemi stabiilsusele vastavas lepinguriigis
tekitab. Inspektsioon võtab teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt saadud teabe
põhjal kõik vajalikud meetmed, et hoida ära või kõrvaldada võimalikud probleemid ja riskid.
VPTS § 2362 lõiget 12 täiendatakse kolmanda lausega, mille kohaselt selgitab
Finantsinspektsioon lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel üksikasjalikult,
kuidas on saadud teavet ja tõendeid arvesse võetud. Täienduse aluseks on IFD artikli 13(3) 2.
lause.
Paragrahvi 2362 lõikest 13 jäetakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1093/2010 pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed. Tegemist on normitehnilise
muudatusega (HÕNTE § 29 lõiked 3 ja 4) tulenevalt sellest, et nimetatud määruse täielik viide
esitatakse käesolevas eelnõus VPTS § 230 lõike 5 punkti 4 muudatuses.
Paragrahvi 2362 lõike 3 täiendamine teise lausega. VPTS § 2362 lõike 3 kohaselt peab
investeerimisühingu filiaal või investeerimisühing, kes osutab piiriüleseid teenuseid, välisriigi
väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve
teostamiseks filiaali või investeerimisühingu tegevuse üle selles riigis. Käesoleva paragrahvi
lõikes 4 on loetletud andmed, mida nimetatud teave võib muu hulgas hõlmata. Kuna IFD artikli
13(1) sissejuhatava lause kohaselt vahetavad nimetatud teavet omavahel liikmesriikide pädevad
asutused, täiendatakse VPTS § 2362 lõiget 3 teise lausega, mille kohaselt tuleb nimetatud teave
esitada Finantsinspektsioonile, kes edastab selle viivitamata välisriigi
väärtpaberiturujärelevalve asutusele.
Paragrahvi 2369 täiendamine lõikega 11. VPTS § 2369 lõige 1 reguleerib järelevalvet juhul,
kui järelevalvealuse investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja. Säte põhineb
IFD artiklil 53(1) ja selle kohaselt võib Finantsinspektsioonil muu hulgas nõuda, et
segavaldusettevõtja avaldaks järelevalve jaoks olulise teabe ning teostada järelevalvet
investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle.
VPTS §-i 2369 täiendatakse lõikega 11 tulenevalt IFD artiklist 53(2), mille kohaselt võib
Finantsinspektsioon iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida
segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet.
Paragrahvi 23610 lõigete 1 ja 2 muutmine. VPTS § 23610 reguleerib investeerimisühingu
sisemudelite kasutamise loa läbivaatamist. Lõike 1 kohaselt vaatab Finantsinspektsioon
vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu vastavuse nõuetele, mida tuleb järgida
Finantsinspektsioonilt sisemudelite kasutamise loa saamiseks vastavalt IFR artiklile 22. Sätet
täiendatakse tulenevalt IFD artikli 37(1) esimesest lausest, et läbivaatamine toimub regulaarselt
(ja vähemalt iga kolme aasta tagant). Ühtlasi täiendatakse lõiget 1 teise lausega, mille kohaselt
peab Finantsinspektsioon tähelepanu pöörama eelkõige investeerimisühingu äritegevuse
muutustele ja sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning vaatama üle ja hindama, kas
investeerimisühing kasutab sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid meetodeid ja
tavasid. Muudatuse aluseks on IFD artikli 37(1) teine lause.
Lõike 2 esimese lause kohaselt teeb Finantsinspektsioon oluliste puuduste avastamise korral
investeerimisühingule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks või meetmete võtmiseks
puuduste tagajärgede leevendamiseks. Sätet täpsustatakse tulenevalt IFD artikli 37(1)
kolmandast lausest, et mõeldud on puudusi, mis on avastatud selles, kuidas investeerimisühingu
sisemudelites riski arvesse võetakse.
Paragrahvi 23611 lõike 1 punkti 1 muutmine. VPTS § 23611 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib
Finantsinspektsioon kehtestada investeerimisühingule VPTS § 235 punktis 9 nimetatud
täiendavate omavahendite nõude, kui kohase läbivaatamise tulemusel on selgunud, et
36
investeerimisühingut ohustavad riskid või investeerimisühing tekitab olulisi riske ja need ei ole
kaetud või on ebapiisavalt kaetud IFR III või IV osas sätestatud omavahendite nõudega. IFD
artiklist 40(1)(a) tulenevalt täpsustatakse punktis 1 seoses investeerimisühingut ohustavate
riskidega, et täiendavate omavahendite nõude võib kehtestada, kui investeerimisühingut
ohustavad riskid või riskielemendid, mis on olulised.
Seaduse täiendamine normitehnilise märkusega. VPTS-i täiendatakse viitega direktiivile
vastavalt direktiivi artikli 3(1) kolmandale lõigule. Direktiivi artikli 3(1) kolmandast lõigust
tulenevalt on ühtlasi lisatud märkus, et viiteid direktiiviga kehtetuks tunnistatud
noteerimisdirektiivile käsitatakse viidetena direktiivile.
3.3. Eelnõu § 2 – Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmine
Paragrahvi 62 lõike 2 muutmine. KultKS § 62 lõike 2 kohaselt on Kultuurkapitalil keelatud
võõrandada Kultuurkapitali vara huvitatud isikutele või omandada neilt vara Kultuurkapitali
vahendite arvel teisiti kui väärtpaberibörsi või muu organiseeritud avaliku väärtpaberituru
vahendusel või avalikul enampakkumisel. Kuna väärtpaberibörsi regulatsioon (VPTS 18.
peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is
väärtpaberibörsi reguleeritud väärtpaberiturust (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise
selgitusi), asendatakse lõikes 2 mõiste „väärtpaberibörs“ mõistega „reguleeritud
väärtpaberiturg“.
3.4. Eelnõu § 3 – Elektroonilise side seaduse muutmine
Paragrahvi 151 lõike 4 kolmanda lause muutmine. ESS § 151 lõike 4 kohaselt võib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet anda huvitatud isikutele nende taotluse alusel
statistilist informatsiooni sideettevõtjate poolt jaetasandil osutatavate üldkasutatavate
elektroonilise side teenuste klientide arvu ja teenust osutava sideettevõtja klientide arvu alusel
leitud turuosade kohta. Nimetatud informatsioon ei ole käsitatav ärisaladusena. Kui sellise
informatsiooni avaldamine on vastuolus väärtpaberibörsi reeglitega, võib nimetatud
informatsiooni avaldada ainult kooskõlas väärtpaberibörsi reeglitega.
Kuna väärtpaberibörsi regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga
kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is väärtpaberibörsi reguleeritud väärtpaberiturust (vt
VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), asendatakse lõike 4 kolmandas lauses
mõiste „väärtpaberibörs“ mõistega „reguleeritud väärtpaberiturg“.
3.5. Eelnõu § 4 – Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Paragrahvi 47 lõike 92 muutmine ja täiendamine lõikega 93. FIS § 47 reguleerib koostööd
välisriikide pädevate asutustega. Lõige 92 sätestab, et enne karistuse määramist või muu
meetme võtmist vastavalt FIS § 47 lõike 91 punktile 2 konsulteerib Finantsinspektsioon
konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga, välja arvatud juhul, kui tegemist on kiireloomulise
olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Finantsinspektsiooni otsuse
tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Finantsinspektsioon viivitamata
vastavast otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi. Lõike 92 aluseks on IFD
artikkel 49(4) ja (5).
IFD artikkel 49(4) käsitleb konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga konsulteerimist
karistuste määramise või muu erakorralise meetme võtmise korral, nagu on viidatud lõike 3
punktis b (võetud üle FIS § 47 lõike 91 punktis 2). IFD artikkel 49(5) sätestab erandi aga kogu
lõike 3 suhtes (võetud üle FIS § 47 lõikes 91) ja see puudutab teiste väärtpaberiturujärelevalve
37
asutustega (mitte konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga) konsulteerimist. Eeltoodust
tulenevalt jäetakse lõikest 92 välja osa, mis puudutab IFD artiklit 49(5) ja IFD artikkel 49(5)
võetakse täies ulatuses üle uues lõikes 93.
Muudetud lõike 92 kohaselt konsulteerib Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve
teostajaga enne karistuse määramist või muu meetme võtmist vastavalt FIS § 47 lõike 91
punktile 2. Uue lõike 93 kohaselt ei ole Finantsinspektsioon erandina FIS § 47 lõikest 91
kohustatud konsulteerima teiste väärtpaberiturujärelevalve asutustega, kui tegemist on
kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Finantsinspektsiooni
otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Finantsinspektsioon viivitamata
vastavast otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi.
Paragrahvi 471 lõike 22 esimese lause muutmine. FIS § 471 reguleerib koostööd
finantsjärelevalve teostamisel. Lõike 22 esimene lause sätestab, et kui teise lepinguriigi
finantsjärelevalve asutus pöördub Finantsinspektsiooni poole seoses finantsjärelevalve subjekti
kohta käiva teabe, dokumendi või selgituse kontrollimisega, teostab Finantsinspektsioon oma
pädevuse piires kontrolli, lubab seda teha taotluse esitanud lepinguriigi finantsjärelevalve
asutusel või lubab seda teha audiitoril või eksperdil. IFD artiklist 50(2)(c) tulenevalt
täpsustatakse lõikes 22, et audiitoril või eksperdil palutakse teostada erapooletu kontroll ning
teavitada viivitamata tulemustest.
Paragrahvi 471 täiendamine lõikega 47. IFD artikliga 64(3) asendati MIFID2 artikkel 41,
mille lõige 5 käsitleb koostööd seoses konsolideerimisgrupi, kuhu kuulub kolmanda riigi
investeerimisühingu filiaal, tegevuse järelevalvega. MIFID2 artiklist 41(5) tulenevalt
sätestatakse VPTS § 471 lõikes 47, et Finantsinspektsioon teeb koostööd kolmanda riigi
investeerimisühingu filiaaliga samasse konsolideerimsigruppi kuuluvate üksuste
järelevalveasutuste, ESMA ja EBA-ga, et tagada, et konsolideerimisgrupi kogu tegevuse üle
EL-is teostatakse kõikehõlmavat, ühtset ja tõhusat järelevalvet vastavalt õigusaktides, sh
asjakohastes Euroopa Liidu määrustes sätestatule.
Paragrahvi 471 lõikest 11 jäetakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/2033 pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed. Tegemist on normitehnilise
muudatusega (HÕNTE § 29 lõiked 3 ja 4) tulenevalt sellest, et nimetatud määruse täielik viide
esitatakse käesolevas eelnõus VPTS § 471 lõikes 47.
Paragrahvi 475 lõike 31 punkti 1 täiendamine, lõike 32 muutmine ja täiendamine lõikega
61. FIS § 475 reguleerib koostööd järelevalveasutuste kolleegiumides. Lõike 31 punkti 1
kohaselt vahetatakse kolleegiumis teavet muu hulgas investeerimisühingute
konsolideerimisgrupi juriidilise ja juhtimisstruktuuri, sealhulgas organisatsioonilise struktuuri
kohta. IFD artiklist 49(1)(a) tulenevalt täiendatakse punkti 1, et vastav teave hõlmab kõiki
reguleeritud ja reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja emaettevõtjaid ning
investeerimisühingute konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid asutusi.
Lõige 32 sätestab, et kui Finantsinspektsioonile ei esitata lõikes 31 nimetatud teavet või ei
vastata tema järelpärimisele mõistliku aja jooksul, võib Finantsinspektsioon pöörduda EBA
poole. IFD artikli 49(2) esimesest lõigust tulenevalt täpsustatakse lõikes 32, et
Finantsinspektsioon võib pöörduda EBA poole, kui talle ei ole asjakohast teavet (sh lõikes 31
nimetatud teavet) esitatud viivitamata või kui koostöötaotlus, eelkõige asjakohase teabe
vahetamiseks, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud.
FIS §-i 475 täiendatakse lõikega 61 tulenevalt IFD artikli 48(6) teisest lõigust, mille kohaselt
võtab konsolideerimisgrupi järelevalve tegija otsuste vastuvõtmisel arvesse kolleegiumi
38
liikmeteks olevate finantsjärelevalveasutuste kavandatava või koordineeritava
järelevalvetegevuse olulisust.
Paragrahvi 53 täiendamine lõikega 6. FIS § 53 käsitleb Finantsinspektsiooni tegevuse
avalikustamist. IFD artiklist 57(2) ja (3) tulenevalt täiendatakse kõnealust paragrahvi lõikega
6, mis reguleerib FIS § 53 lõike 3 punktides 1, 11, 2, 3 ja 6 nimetatud teabe (sh EL õigusaktides
liikmesriigile jäetud riigisiseste valikute sätestamine Eesti vastavates õigusaktides,
üldkriteeriumid ja meetodid, mida Finantsinspektsioon kasutab järelevalvealasel läbivaatamisel
ja hindamisel jne) avalikustamist. Lõike 6 kohaselt tuleb teave avalikustada ühtses vormingus
ja seda tuleb regulaarselt ajakohastada. Samuti peab see olema piisavalt põhjalik ja täpne, et
võimaldada eri lepinguriikide finantsjärelevalveasutuste poolt avalikustatud FIS § 53 lõike 3
punktides 2, 3 ja 6 nimetatud teabe sisulist võrdlemist.
IFD artiklis 57(3) on ühtlasi ette nähtud nõue, et teave peab olema kättesaadav ühel
elektroonilisel aadressil. See on kaetud FIS § 53 lõike 3 sissejuhatava lauseosaga, millest
tulenevalt on teave kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel. FIS § 53 lõikest 32 tulenevalt
avaldatakse Finantsinspektsiooni veebilehel ka lingid, mille kaudu FIS § 2 lõikes 1 nimetatud
õigusaktid on Riigi Teatajast kättesaadavad.
3.6. Eelnõu § 5 – infoühiskonna teenuse seaduse muutmine
Paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 ja lõike 5 muutmine. InfoTS § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt
tuleb Euroopa Komisjoni teavitada väärtpaberibörsi, reguleeritud väärtpaberituru ja
väärtpaberiarveldussüsteemi poolt infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest. Sama
paragrahvi lõige 5 sätestab, et infoühiskonna teenusele kehtestatavat nõuet sisaldava õigusakti
eelnõust ning väärtpaberibörsi, reguleeritud väärtpaberituru ja väärtpaberiarveldussüsteemi
poolt infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest teavitamise korra ja teabevahetust
koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus.
Kuna väärtpaberibörsi regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga
kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is väärtpaberibörsi reguleeritud väärtpaberiturust (vt
VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), jäetakse InfoTS § 31 lõike 1 punktist 2 ja
lõikest 5 välja viide väärtpaberibörsile.
3.7. Eelnõu § 6 – investeerimisfondide seaduse muutmine
Paragrahvi 107 lõike 1 punkti 2 muutmine. IFS § 107 lõike 1 kohaselt võib Eurofondi vara
investeerida väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, mis vastavad vähemalt ühele sama
lõike punktides 1–3 sätestatud tingimustest. Punktis 2 on tingimuseks sätestatud, et
väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega kaubeldakse kolmanda riigi väärtpaberibörsil või
muul reguleeritud turul, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning
mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid, ja see on
Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud või on nimetatud fondi tingimustes, põhikirjas või
prospektis.
Kuna väärtpaberibörsi regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga
kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is väärtpaberibörsi reguleeritud väärtpaberiturust (vt
VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), jäetakse IFS § 107 lõike 1 punktist 2 välja
viide väärtpaberibörsile. IFS § 107 lõike 1 punktis 2 ei asendata väärtpaberibörsi mõistet
reguleeritud väärtpaberituru mõistega (nt sõnastatuna IFS § 107 lõike 1 punkti 1 eeskujul
„reguleeritud turg väärtpaberituru seaduse § 3 mõistes“), kuna VPTS § 3 lõike 2 kohaselt on
reguleeritud väärtpaberiturg Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis korraldatav või juhitav
39
ning lepinguriigi poolt järelevalvatav mitmepoolne süsteem. IFS § 107 lõike 1 punkt 2 puudutab
aga kolmanda riigi väärtpaberibörsi. Seega jääb IFS § 107 lõike 1 punkti 2 üksnes viide
kolmanda riigi reguleeritud turule, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt
korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada
väärtpabereid.
Paragrahvi 309 lõike 8 muutmine. IFS § 309 lõige 8 reguleerib, milliseid VPTS sätteid
kohaldatakse IFS §-s 307 nimetatud investeerimisteenust või kõrvalteenust osutavale
fondivalitsejale. MIFID2 ülevõtmise eelnõu (507 SE) seletuskirjas on IFS § 309 lõike 8 alustena
viidatud direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 6(4) ja 2011/61/EL artiklile 6(6), mille kohaselt
kohaldatakse investeerimis- või kõrvalteenuste osutamise suhtes fondivalitseja poolt direktiivi
2004/39/EÜ (MIFID1) artiklit 2(2) ning artikleid 12, 13 ja 19. IFS § 309 lõikes 8 on loetletud
eelnimetatud MIFID1 artiklitele vastavate MIFID2 artiklite 2(2), 15, 16, 24 ja 25 põhjal
ajakohastatud VPTS sätted.55
Lõiget 8 täiendatakse viitega VPTS § 47 lõikele 9, millega on käesolevas eelnõus üle võetud
MIFID2 artikkel 2(2), mis eeltoodust tulenevalt peaks kohalduma ka investeerimis- või
kõrvalteenust osutava fondivalitseja suhtes. VPTS § 47 lõike 9 kohaselt ei kohaldata VPTS 3.
osas investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamise suhtes sätestatud õigusi teenuste
osutamisel osapoolena tehingutes, mida teostavad VPTS § 47 lõike 1 punktis 7 nimetatud riigi
võlgade haldajad või Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, kes täidavad Euroopa Liidu
toimimise lepingus ja protokollis nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga
põhikirja kohta sätestatud ülesandeid või samaväärseid funktsioone siseriiklike õigusnormide
alusel (vt VPTS § 47 lõike 9 juures toodud selgitusi).
3.8. Eelnõu § 7 – krediidiasutuste seaduse muutmine
Paragrahvi 2 lõike 4 muutmine. KAS § 2 lõige 4 reguleerib, milliseid VPTS sätteid
kohaldatakse investeerimisteenust või kõrvalteenust osutavale krediidiasutusele. Lõike 4
esimest lauset täiendatakse viidetega VPTS § 47 lõikele 9, § 651 lõigetele 1 ja 2 ning § 652
lõikele 1. Muudatuse aluseks on MIFID2 artikkel 1(3)(a) ja (c), mille kohaselt kohaldatakse
investeerimisteenust osutava krediidiasutuse suhtes mh
MIFID2 artiklit 2(2) (võetud üle käesoleva eelnõuga VPTS § 47 lõikes 9);
MIFID2 artiklit 34(1) ja (7) (võetud üle VPTS 652 lõikes 1 ning VPTS § 651 lõigetes 1 ja
2);
MIFID2 artiklit 35(1) (võetud üle VPTS § 652 lõikes 1).
VPTS § 47 lõike 9 kohaselt ei kohaldata VPTS 3. osas investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse
osutamise suhtes sätestatud õigusi teenuste osutamisel osapoolena tehingutes, mida teostavad
VPTS § 47 lõike 1 punktis 7 nimetatud riigi võlgade haldajad või Euroopa Keskpankade
Süsteemi liikmed, kes täidavad Euroopa Liidu toimimise lepingus ja protokollis nr 4 Euroopa
Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta sätestatud ülesandeid või
samaväärseid funktsioone siseriiklike õigusnormide alusel (vt VPTS § 47 lõike 9 juures toodud
selgitusi). VPTS § 651 lõiked 1 ja 2 käsitlevad mitmepoolse kauplemissüsteemi ja
organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülest osutamist. VPTS § 652 lõige
1 reguleerib välisriigi investeerimisühingu tegevust Eestis.
Paragrahvi 821 lõigete 5, 10 ja 11 muutmine. KAS §-s 821 on sätestatud nõuded
krediidiasutuse likviidsusriski juhtimisele. Käesoleva eelnõuga muudetakse selle lõikeid 10 ja
11, et viia need täpsemalt vastavusse IFD artikliga 62(15) muudetud CRD artikliga 86(11).
55 Eelnõu 507 SE seletuskirja lk 158
40
Lõikes 10 täpsustatakse vastavalt CRD artikli 86(11) teisele lausele, et lisaks likviidsuse
talituspidevuse plaani testimisele vähemalt kord aastas, tuleb seda ajakohastada stressitestis
kasutatavate stsenaariumide tulemuste alusel ja anda sellest aru krediidiasutuse juhatusele, kes
peab selle heaks kiitma ning sisemist poliitikat ja protsesse vastavalt korrigeerima. Lõikes 11
täpsustatakse vastavalt CRD artikli 86(11) 3.–5. lausele, et krediidiasutus peab eelnevalt võtma
kasutusele vajalikud meetmed, et tagada likviidsuse talituspidevuse plaani viivitamatu
rakendamine. Nende meetmete hulka peab kuuluma tagatise hoidmine viivitamata
kättesaadavana keskpangapoolse finantseerimise jaoks. See hõlmab tagatise hoidmist vajaduse
korral teise lepinguriigi valuutas või kolmanda riigi valuutas, mille suhtes krediidiasutusel on
riskipositsioon. Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida lepinguriigi territooriumil, kus
krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid56, või kolmanda riigi territooriumil, mille
valuuta suhtes krediidiasutusel on riskipositsioon. Lõikest 5 jäetakse välja teine lause, kuna see
on juba kaetud lõikega 11.
3.9. Eelnõu § 8 – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Paragrahvi 34 lõike 2 punkti 1 ja § 76 lõike 3 punkti 3 muutmine. RahaPTS § 34 lõike 2
punktis 1 on sätestatud, et sama paragrahvi lõike 1 kohaselt väiksemale riskile viitavate
asjaolude hindamisel arvestatakse kliendi isikuga seotud riske vähendava asjaoluna vähemalt
olukorda, kus klient on reguleeritud turul noteeritud äriühing, kelle suhtes kohaldatakse
avalikustamiskohustusi, millega on kehtestatud nõuded, et tagada tegeliku kasusaaja puhul
piisav läbipaistvus. RahaPTS § 76 lõike 3 punkti 3 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõikes
1 nimetatud kohustust (tegeliku kasusaaja andmete hoidmise kohustus) reguleeritud turul
noteeritud äriühingule.
Kuna väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva
eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is väärtpaberite noteerimist väärtpaberibörsil
väärtpaberite kauplemisele võtmisest reguleeritud väärtpaberiturul (vt VPTS 18. peatüki
kehtetuks tunnistamise selgitusi), sõnastatakse RahaPTS § 34 lõike 2 punktis 1 ja § 76 lõike 3
punktis 3 kasutusel olev „reguleeritud turul noteeritud äriühing“ ümber „äriühing, kelle
väärtpaberid on kauplemisele võetud reguleeritud turul“.
3.10. Eelnõu § 9 – riigivaraseaduse muutmine
Riigivaraseaduses ühtlustatakse samuti mõiste „noteerimine“ mõistega „kauplemisele
võtmine“ tulenevalt väärtpaberibörsi/noteerimise ja reguleeritud väärtpaberituru/kauplemisele
võtmise regulatsioonide ühtlustamisest VPTS-is (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise
selgitusi). Riigivaraseaduses on noteerimise mõiste (vormis „noteeritud“ ja „noteerimiseks“)
kasutusel § 2 lõike 9 punktis 1, § 5 lõike 6 punktis 1, § 74 lõikes 3, § 77 lõike 1 teises lauses,
§ 81 lõikes 13 ja § 98 lõikes 7. Kuna väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18.
peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is
väärtpaberibörsi/noteerimist reguleeritud väärtpaberiturust/kauplemisele võtmisest,
asendatakse eelnimetatud RVS sätetes mõiste „noteerimine“ mõistega „kauplemisele võtmine“.
Kauplemisele võtmise mõiste on kasutusel ka RVS § 39 lõikes 4, § 50 lõikes 2 ja § 74 lõikes 5.
3.11. Eelnõu § 10 – tagatisfondi seaduse muutmine
Paragrahvi 83 lõike 1 punkti 1 muutmine. TFS § 83 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib fond
paigutada oma vara liikmesriigis tegutseval börsil noteeritud võlakirja või muusse
56 CRD artikli 86(11) 5. lause viitab vastuvõtva liikmesriigi („host Member State“) territooriumile, mis artiklis
3(1)(40) viidatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4(1)(44) kohaselt tähendab liikmesriiki, kus
finantsinstitutsioonil on filiaal või kus ta osutab teenuseid.
41
võlakohustusse, mille emitendil on nõukogu otsusega määratud rahvusvaheliselt tunnustatud
reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireiting. Kuna väärtpaberibörsi ja noteerimise
regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei
eristata VPTS-is väärtpaberibörsi/noteerimist reguleeritud väärtpaberiturust/kauplemisele
võtmisest (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), ühtlustatakse vastavad
mõisted ka TFS § 83 lõike 1 punktis 1.
3.12. Eelnõu § 11 – täitemenetluse seadustiku muutmine
Paragrahvi 124 lõike 7 teise lause muutmine. TMS § 124 lõike 7 teise lause kohaselt võib
kohtutäitur börsil noteeritud või reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberid
müüa ka vastaval väärtpaberibörsil või reguleeritud turul, arvestades seejuures vastava
väärtpaberibörsi või reguleeritud turu reglemendis tehingute tegemise ning arveldamise suhtes
sätestatud nõudeid. Kuna väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk)
tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk edaspidi ei eristata VPTS-is
väärtpaberibörsi/noteerimist reguleeritud väärtpaberiturust/kauplemisele võtmisest (vt VPTS
18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi), jäetakse TMS § 124 lõike 7 teisest lausest välja
viited väärtpaberibörsile ja noteerimisele.
3.13. Eelnõu § 12 – välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine
Paragrahvi 5 lõike 3 muutmine. VUHS § 5 lõike 3 kohaselt ei keela sama paragrahvi lõikes
2 sätestatu (VUHS alusel loakohustusega välisinvesteeringu lõpuleviimine on keelatud enne
välisinvesteeringu loa saamist) teatud juhul väärtpaberite avaliku pakkumise tehingu või
seeriatena väärtpaberitehingute tegemist, sealhulgas teisteks väärtpaberibörsil noteeritud
väärtpaberiteks konverteeritavate väärtpaberitega tehingute tegemist. Kuna väärtpaberibörsi ja
noteerimise regulatsioon (VPTS 18. peatükk) tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks ehk
edaspidi ei eristata VPTS-is väärtpaberibörsi/noteerimist reguleeritud
väärtpaberiturust/kauplemisele võtmisest (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise
selgitusi), ühtlustatakse vastavad mõisted ka VUHS § 5 lõikes 3.
3.14. Eelnõu § 13 – väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Paragrahvi 5 täiendamine lõikega 6. EVKS §-s 5 on sätestatud väärtpaberikonto kohta
registrisse kantavad andmed. Eelnõuga täiendatakse kõnealust paragrahvi lõikega 6, luues
emitendile võimaluse avaldada registripidajale registrisse kandmiseks väärtpaberite
omandamise hind väärtpaberite registreerimisel, kapitali suurendamisel, ühinemisel,
jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate split’i ja fondiosakute emissiooni korral.
Muudatuse eesmärk on hakata emitendi soovi korral vabatahtlikkuse alusel lisama
registriandmete hulka väärtpaberite soetusmaksumust, et kontohalduritel oleks võimalik
ostuhinna infot kasutada ja kuvada investori väärtpaberikonto tehingute juures. See on vajalik
korrektseks tootluse arvutamiseks ja näitamiseks ning õigeks tulumaksuarvestuseks
väärtpaberite võõrandamistehingute korral (et soetushind ei oleks null).
Paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatava lauseosa muutmine seondub EVKS § 5 täiendamisega
lõikega 6. EVKS § 7 reguleerib registrisse kantavate andmete avalikkust. Kõnealuse paragrahvi
lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse viitega EVKS § 5 lõikele 6, millest tulenevalt on
info emitendi poolt vabatahtlikkuse alusel avaldatud väärtpaberite soetusmaksumuse kohta
kättesaadav üksnes EVKS § 7 lõikes 3 nimetatud isikutele. Lähtuvalt EVKS § 5 lõike 6
eesmärgist (vt eespool) ei ole vastavate andmete kõigile isikutele kättesaadavaks tegemine
vajalik.
42
Paragrahvi 7 lõike 3 punkti 1 täiendamine. EVKS § 7 lõike 3 punkti 1 kohaselt on EVKS §
5 lõigetes 4 ja 5 (eelnõu kohaselt ka lõikes 6, vt EVKS § 7 lõike 3 sissejuhatava lause muutmise
selgitused) ning § 51 lõikes 4 sätestatud andmed (st andmed väärtpaberi- ja pensionikonto
kohta) kättesaadavad väärtpaberikonto omajale ja tema poolt selleks volitatud isikule.
Muudatuse kohaselt on nimetatud andmed kättesaadavad ka väärtpaberikonto omaja
varahooldusõigust teostavale eestkostjale ja tema poolt selleks volitatud isikule.
Kuna eestkostjal on seadusest tulenev õigus ja kohustus kaitsta eestkostetava varalisi õigusi
ning huve57, milleks võib olla vajalik saada teavet eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto
kohta, antakse käesoleva eelnõuga eestkostjale õiguslik alus vastavatele registriandmetele
juurdepääsuks. Ehkki eestkostja õigus saada teavet eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto
kohta võib tuleneda kohtumäärusest, millega isikule määratakse eestkostja, ei pruugi selline
esindusõigus olla määruses alati selgesõnaliselt sätestatud. Praktikas võib see põhjustada
õiguskindlusetust ja takistada eestkostja tõhusat tegutsemist eestkostetava varaliste õiguste ja
huvide kaitsmisel. Seetõttu nähakse seaduses ette regulatsioon, mis tagab eestkostjale õigusliku
aluse vajalike andmete saamiseks.
Üldjuhul määratakse eestkostetavale üks eestkostja, kellele kuulub nii eestkostetava
isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Kui see on konkreetse juhtumi asjaolude kohaselt
mõistlik, võib kohus nimetada ka mitu eestkostjat. Sel juhul eeldatakse, et eestkostjatel on ühine
esindusõigus. Kohus võib kindlaks määrata iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse.58
Seega, kui kohus on varahoolduse teostamise õiguse määranud ühele eestkostjale, on õigus
saada teavet eestkostetava väärtpaberi- ja pensionikonto kohta üksnes sellel eestkostjal.
Kuna eestkostjaks võib olla määratud ka kohalik omavalitsus või juriidiline isik, täpsustatakse
eelnõus, et eelnimetatud registriandmetele on juurdepääsuõigus ka eestkostja poolt selleks
volitatud isikul.
Paragrahvi 151 muutmine. EVKS § 151 käsitleb väljamaksete tegemist keskdepositooriumi
vahendusel, sätestades, et kui väärtpaber on kaubeldav või kui kasvõi üht väärtpaberit hoitakse
väärtpaberiomanike nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga esindajakontol, tuleb kõik
nimetatud väärtpaberist tulenevad väljamaksed (nagu intress, dividend või võlakirja
lunastusmakse) kõikidele nimekirja fikseerimise kuupäeva seisuga väärtpaberiomanike
nimekirja kantud väärtpaberiomanikele teha keskdepositooriumi vahendusel. Muudatusega
võimaldatakse ka väärtpaberist tulenevate väljamaksetega lahutamatus seoses olevaid makseid
(sh näiteks viivise makseid juhul, kui emitent hilineb intressi- või lunastusmaksetega) teha
kesdepositooriumi vahendusel. Muudatus teenib investorite võrdse kohtlemise eesmärki
(viivise üheaegne ülekanne vastavalt kindlaks määratud väärtuspäevale) ja võimaldab emitendil
teha selliseid makseid soovi korral sarnaselt intressi-, dividendi- või lunastusmaksetega läbi
keskdepositooriumi. Keskdepositooriumi vahendusel maksete töötlemine lubaks muuhulgas
luua ka viiviste tsentraalse ja/või automatiseeritud arvestuse.
Seaduse täiendamine §-ga 542. Tegemist on rakendusliku sättega, milles antakse
registripidajale aega oma tegevuse kooskõlla viimiseks EVKS § 5 ja § 151 muudatustega (vt
eespool). Täpsemalt on registripidaja kohustatud viima oma tegevuse kooskõlla EVKS § 5
lõikes 6 ja § 151 punktis 2 sätestatuga 12 kuu jooksul nimetatud sätete jõustumisest.
3.15. Seaduse jõustumine
57 Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 58 PKS §-d 172, 178 ja 202
43
Paragrahvis 14 on sätestatud seaduse sätete jõustumise ajad. Seaduse § 1 punktid 26–31, 43,
45, 46, 48, 49, 51, 57 ja 69 (direktiivist ehk MIFID2 muudatustest tulenevad muudatused)
jõustuvad 2026. aasta 6. juunil. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva direktiivi artikli 3
lõikest 1.
Seaduse § 1 punktid 2, 36, 38–41, 44, 50, §-d 2, 3 ja 5, § 6 punkt 1 ning §-d 8–12
(väärtpaberibörsi/noteerimise ja reguleeritud väärtpaberituru/kauplemisele võtmise
regulatsioonide ühtlustamisega seotud muudatused) jõustuvad 2026. aasta 5. detsembril.
Jõustumise aeg tuleneb noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamise ajast (eelnõu aluseks oleva
direktiivi artikkel 2), kuna nimetatud regulatsioonide ühtlustamine on seotud
noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega.
Seaduse ülejäänud sätted (sh IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimine ja EVKS
muudatused) jõustuvad üldises korras. EVKS § 5 lõikega 6 ja § 151 punktiga 2 seoses on
eelnõus kavandatud rakendussäte (EVKS § 542), mille kohaselt peab registripidaja viima oma
tegevuse vastavusse nimetatud sätetega 12 kuu jooksul sätete jõustumisest.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem
kasutatud.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) ja järgmiste EL
õigusaktidega:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2811, 23. oktoober 2024, millega
muudetakse direktiivi 2014/65/EL, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks
atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu
kapitalile, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/34/EÜ (ELT L, 2024/2811,
14.11.2024);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide
turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173,
12.6.2014, lk 349–496);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis
käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega
muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja
2014/65/EL (ELT L 314 05.12.2019, lk 64–114).
Täpsema ülevaate eelnõu vastavusest EL õigusele annavad seletuskirja lisas esitatud
vastavustabelid (Lisa 1).
EL õigusest tulenevad muudatused ei riiva muudatuste subjektideks olevate isikute
põhiõiguseid ja -vabadusi ebaproportsionaalselt. Direktiivist ehk MIFID2 muudatustest
tulenevalt lisanduvad investeerimis- ja kõrvalteenuse osutajatele (investeerimisühingud,
krediidiasutused ja fondivalitsejad) teatud kohustused seoses maksetega kolmanda isiku
analüüsi eest ja emitendi rahastatud analüüsiga (sh kohustus teha klientidele kättesaadavaks
korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest tasumise põhimõtted ning kohustus kehtestada
organisatsiooniline kord, tagamaks et emitendi rahastatud analüüsid on koostatud kooskõlas
emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga). PS §-st 31 tuleneva
ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust
ebasoodsalt59, mistõttu riivatakse eelnõuga ettevõtlusvabadust. Samas ei lähe riive kaugemale,
59 Vt nt RKPJKo 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 12
44
kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. MIFID2 muudatuste üheks eesmärgiks on
elavdada investeerimisanalüüside turgu. Selleks on kaotatud turukapitalisatsiooni künnis, mille
ületamisel ei ole investeerimisühingul võimalik analüüside koostamise ja korralduste täitmise
teenuse eest ühiselt maksta. See eeldab läbipaistvust klientide suhtes seoses makseviisi
valikuga. Sellise organisatsioonilise korra kehtestamine, millega tagatakse, et emitendi
rahastatud analüüs on koostatud kooskõlas vastava EL tegevusjuhendiga, peaks suurendama
selliste analüüside usaldusväärsust ja kasutamist ning seeläbi samuti elavdama
investeerimisanalüüside turgu.
Teisest küljest mõjutavad direktiivist tulenevad eelnõu meetmed ettevõtlusvabadust soodsalt,
sh võimaldades turu korraldajale rohkem paindlikkust avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse
hindamisel. Börsi/noteerimise ja reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsiooni
ühtlustamine võimaldab turu korraldajale samuti rohkem paindlikkust turu korraldamisel, sh
turu segmentide kujundamisel. Ühtlasi, kui siiani oli võimalik kasvuturuna registreerida üksnes
MTF-i, siis MIFID2 muudatuste kohaselt võib ka MTF segment olla kasvuturuks, mille
eesmärgiks on soodustada selliste spetsialiseerunud turgude arengut ning vähendada korraldaja
organisatsioonilist koormust. Soodsat mõju omab ka emitentidele lisandunud võimalus teha
oma emitendi rahastatud analüüs ESAP-i kaudu juurdepääsetavaks.
EVKS-i muudatused samuti mõjutavad ettevõtlusvabadust soodsalt, luues emitentidele
võimaluse avaldada registripidajale registrisse kandmiseks väärtpaberite omandamise hind ning
teha väärtpaberist tulenevate väljamaksetega (nagu intress, dividend või võlakirja
lunastusmakse) lahutamatus seoses olevaid makseid (sh nt viivise makseid) samuti
keskdepositooriumi vahendusel.
Siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimisest tulenevad muudatused on
eelkõige täiendava ja täpsustava iseloomuga, st nendega eelkõige täiendatakse ja täpsustatakse
juba olemasolevat, IFD ja MIFID2 ülevõtmisel kehtestatud regulatsiooni. IFD ja MIFID2
ülevõtmisel vastuolu PS-iga ei tuvastatud60 ning käesoleva eelnõuga tehtavate täpsustuste ja
täiendustega samuti ei riivata muudatuste subjektideks olevate isikute põhiõiguseid ja -vabadusi
ebaproportsionaalselt.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu meetmed ei oma olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele,
elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele.
Muudatused mõjutavad eelkõige investeerimisteenuste pakkujaid ehk investeerimisühinguid,
krediidiasutusi ja investeerimisteenust pakkuvaid fondivalitsejaid ning kauplemiskoha
korraldajat, emitente, Eesti väärtpaberite registri pidajat ja Finantsinspektsiooni. Eelnõu
meetmed omavad mõju ka investoritele.
Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud investeerimisühinguid tegutseb Eestis 7.61
Finantsinspektsioonilt krediidiasutuste tegevusloa saanud krediidiasutusi on 8, kellest kolme
(AS Inbank, Holm Bank AS ja Luminor Bank AS) tegevusluba ei hõlma õigust osutada VPTS
§ 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuseid ja VPTS §-s 44 sätestatud investeerimisteenuse
kõrvalteenuseid.62 Eestis on asutatud ka 5 teiste liikmesriikide krediidiasutuste filiaali. Neist
60 Vt nt eelnõu 507 SE seletuskirja punkt 5 61 Eesti investeerimisühingud 30.09.2025. a seisuga, https://fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/investeerimisuhingud/investeerimisuhingud 62 Eesti krediidiasutused 30.09.2025. a seisuga, https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0/pangandus-ja-
krediit/krediidiasutused/eesti-krediidiasutused
45
kolmel on õigus osutada ka teatud liiki investeerimisteenuseid.63
Finantsinspektsiooni tegevusloa saanud fondivalitsejaid tegutseb Eestis 13.64 Tegevusloa
kohaselt osutab nendest fondivalitsejatest ka väärtpaberituru seaduses sätestatud
väärtpaberiportfelli valitsemise ja/või investeerimisnõustamise teenust 4 fondivalitsejat:
Aktsiaselts LHV Varahaldus, AS Avaron Asset Management, Limestone Platform AS ja
Swedbank Investeerimisfondid AS. AS Trigon Asset Management tegevusloas on mainitud ka
kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmine.
Väärtpaberituru kauplemiskohaks on Eestis Nasdaq Tallinna börs (reguleeritud turg) ja
mitmepoolne kauplemissüsteem ehk nn alternatiivturg First North.
Nasdaq Balti põhinimekirjas on 16 ja lisanimekirjas 3 Eesti emitenti. Balti võlakirjade
nimekirjas on 15 Eesti emitendi võlakirjad. First North aktsianimekirjas on 12 ja võlanimekirjas
7 Eesti emitenti. Balti kaubeldavaid fonde on 2.65
Eesti väärtpaberite registri pidajaks on Nasdaq CSD SE Eesti filiaal.
Finantsinspektsioonis töötas 2024. aasta lõpu seisuga 137 töötajat.66
Jaeinvestorite investeeringute mahud on viimaste aastate jooksul kasvanud. 2024. aasta lõpus
ulatus jaeinvestorite varade väärtus pensionifondides 6,9 miljardi euroni (2023. aastal 5,6
miljardit eurot). Neile järgnesid alternatiivfondid, mille varade maht oli 3,1 miljardit eurot
(2023. aastal 2,7 miljardit eurot). Jaeinvestorite väärtpaberite väärtus Eesti pankades
(väärtpaberite hoidmise teenus) ulatus 2,3 miljardi euroni (2023. aastal 1,8 miljardit eurot);
sama teenuse maht investeerimisühingutes oli 1,4 miljardit eurot (2023. aastal 0,6 miljardit
eurot). Varade väärtus teistes avalikes fondides oli 485 miljonit eurot ja portfellivalitsemise
teenust kasutades 416 miljonit eurot (2023. aastal vastavalt 480 ja 403 miljonit eurot).67
Järgnevalt on lähemalt analüüsitud eelnõu peamiste meetmete (sh MIFID2 muudatuste,
börsi/noteerimise ja reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide ühtlustamise ja
EVKS muudatuste) mõju majandusele ja muid otseseid või kaudseid mõjusid. Nagu eelnevalt
selgitatud, siis siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimisest tulenevad
muudatused on eelkõige täiendava ja täpsustava iseloomuga, st nendega eelkõige täiendatakse
ja täpsustatakse juba olemasolevat, IFD ja MIFID2 ülevõtmisel kehtestatud regulatsiooni
(tulenevalt Euroopa Komisjoni tähelepanekutest). IFD ja MIFID2 ülevõtmisel on ülevõetud
regulatsiooni mõjusid hinnatud vastavate eelnõude seletuskirjades.68
6.1. MIFID2 muudatused
Meede I
Avalikkusele kuuluvad aktsiad
Noteerimisdirektiivil põhineva kehtiva õiguse kohaselt peab aktsiate börsile kauplemisele
võtmiseks olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) avalikkusele kuulub
63 Välisriikide krediidiasutuste filiaalid 30.09.2025. a seisuga, https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0/pangandus-
ja-krediit/krediidiasutused/valisriikide-krediidiasutuste-filiaalid 64 Tegevusloaga fondivalitsejad 30.09.2025. a seisuga, https://fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/fondivalitsejad/tegevusloaga-fondivalitsejad 65 Eesti (Nasdaq Tallinn) emitendid 29.09.2025. a seisuga, https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/issuers 66 Finantsinspektsiooni aastaraamat 2024, lk 10: https://www.fi.ee/sites/default/files/FI_AA_2024_est_www.pdf 67 Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2024. aasta seisuga, lk 19: https://www.fi.ee/sites/default/files/2025-
04/FI_EFT__2025_est_tt.pdf 68 Eelnõu 505 SE (IFD ülevõtmine) ja eelnõu 507 SE (MIFID2 ülevõtmine) punkt 6.
46
vähemalt 25% aktsiatest; 2) arvestades aktsiate suurt arvu ja jaotust avalikkuse hulka
kuuluvate investorite seas, toimiks turg ka väiksema protsendimäära korral; 3) eelnimetatud
jaotuse saavutamist võib eeldada lühikese ajaperioodi jooksul pärast aktsiate kauplemisele
võtmist. Turu korraldaja on vastava nõude kehtestanud üldiselt ka aktsiate reguleeritud turule
kauplemisele võtmise suhtes, jättes samas alles ka võimaluse võtta reguleeritud turule
kauplemisele aktsiaid, mille puhul see nõue täidetud ei ole.69
Eelnõuga kehtestatakse, et reguleeritud turule võib kauplemisele võtta üksnes aktsiaid, mille
puhul on kauplemisele võtmise ajal täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) piisav arv aktsiaid on avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes (st kuulub avalikkusele);
2) aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele;
3) avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate
turuväärtusele.
Vastavalt direktiivi artiklile 3(1) jõustub MIFID2-st tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate
nõue aktsiate reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes 6. juunil 2026. a. Aktsiate börsil
kauplemisele võtmise suhtes kehtib kuni noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamiseni (5.
detsember 2026. a) noteerimisdirektiivist tulenev avalikkusele kuuluvate aktsiate nõue,
misjärel ühtlustatakse börsi/noteerimise regulatsioon reguleeritud turu/kauplemisele võtmise
regulatsiooniga (vt VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitusi).
Sihtrühm Emitendid, kes soovivad kaasata kapitali läbi aktsiate
kauplemisele võtmise reguleeritud turul, reguleeritud turu
korraldaja ja investorid
Mõju ulatus
Tervikuna väike (konkreetselt Eesti kapitalituru tähenduses
keskmine). Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt peab aktsiate turul
kauplemisele võtmiseks vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal
olema vähemalt 25% (või vähem, kui see on aktsiate arvu ja jaotust
arvestades turu toimimiseks piisav), siis edaspidi ei ole aktsiate
kauplemisele võtmiseks konkreetset miinimumnõuet ette nähtud.
Selle asemel on turu korraldajal võimalik avalikkusele kuuluvate
aktsiate piisavust hinnata lähtuvalt avalikkusele kuuluvate aktsiate
arvust, aktsionäride arvust ja/või avalikkusele kuuluvate aktsiate
turuväärtusest. See võimaldab turu korraldajale rohkem
paindlikkust, et erinevate emissioonide eripära arvestades tagada
turul piisav likviidsustase. Kuna turu korraldajal on rohkem
paindlikkust avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel,
loob see omakorda võimaluse avardada ettevõtete võimalusi oma
aktsiate kauplemisele võtmiseks (kes senistele nõuetele ei vasta,
kuid kelle aktsiate kauplemisele võtmise korral toimiks turg siiski
nõuetekohaselt). Kuna paindlikkuse rakendamise täpne metoodika
ja sisemiste protsesside kujundamine jääb turu korraldaja
otsustada, ei ole muudatuse täpset mõju halduskoormusele
võimalik hinnata. Eeldusel, et suurem paindlikkus võimaldab turu
korraldajal oma sisemisi protsesse lihtsustada, võib muudatus
aidata vähendada turu korraldaja halduskoormust.
Mõju avaldumise
sagedus
Direktiivist tulenevalt tuleb avalikkusele kuuluvate aktsiate
piisavuse nõude järgimist hinnata kauplemisele võtmise ajal.70
Samas, kehtiva VPTS § 1325 lõike 4 kohaselt on turu korraldajal
kohustus tagada kauplemisele võetud väärtpaberi vastavuse
korraldaja kehtestatud kauplemisele võtmise tingimustele
69 Nasdaq Tallinna börsi reglemendi väärtpaberite noteerimisnõuete punktid 16.2.2.1 ja 16.1.3.6 70 Direktiivi põhjenduspunkt 12
47
regulaarne kontrollimine. Seega on eelnõuga kehtestatava
muudatuse mõju avaldumise sagedus pidev.
Mõju investoritele ja
ebasoovitavate
mõjude kaasnemise
risk
Väike. Kuigi avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse nõude
hindamine muutub paindlikumaks, mis tähendab, et turu
korraldaja võib lugeda selle nõude täidetuks ka juhul, kui
avalikkusele kuuluvate aktsiate osakaal on senisega võrreldes
väiksem, siis eesmärk – tagada turu toimimiseks vajalik likviidsus
– jääb. Muudatus võimaldab turul piisava likviidsustaseme
tagamiseks hinnata nii avalikkusele kuuluvate aktsiate arvu,
aktsionäride arvu kui ka avalikkusele kuuluvate aktsiate
turuväärtust, mis kokkuvõttes võib likviidsuse tagamiseks isegi
tulemuslikum olla. Seega ei tohiks muudatus investoritele kaasa
tuua ülemääraseid riske. Ka kehtivast regulatsioonist tulenevalt on
turul teatav paindlikkus avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse
hindamisel, kuna avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse nõue
loetakse täidetuks ka juhul, kui aktsiate suurt arvu ja jaotust
avalikkuse hulka kuuluvate investorite seas arvestades toimiks
turg ka 25%-st väiksema koguse avalikkusele kuuluvate
aktsiatega.
Teisest küljest tähendab turu korraldaja paindlikkus avalikkusele
kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel, et aktsiate kauplemisele
võtmine sõltub turu korraldaja diskretsioonist, millega omakorda
kaasneb emitentide jaoks teatav ebakindlus. Samas, nagu eespool
märgitud, on turul ka praegu teatav paindlikkus avalikkusele
kuuluvate aktsiate piisavuse hindamisel. Seega ei tohiks muudatus
võrreldes seniste reeglitega emitentide ebakindlust liigselt
suurendada.
Mõju
Finantsinspektsioonile
Muudatus eelduslikult ei oma Finantsinspektsiooni koormusele
negatiivset mõju seoses järelevalve teostamisega turu korraldaja
tegevuse üle (sh võttes arvesse, et ka kehtiva regulatsiooni kohaselt
on turul teatav diskretsioon avalikkusele kuuluvate aktsiate
piisavuse hindamisel).
Mõju olulisus Muudatus soodustab Eesti kapitalituru arengut, andes turu
korraldajale turul likviidsustaseme tagamiseks rohkem
paindlikkust, luues ühtlasi võimaluse avardada ettevõtete
võimalusi oma aktsiate kauplemisele võtmiseks. Uute emitentide
lisandumisega suureneksid ka investorite valikuvõimalused
investeerimiseks. Samas, arvestades Eesti kapitalituru suhtelist
väiksust, on muudatuse mõju majandusele tervikuna eelduslikult
väheoluline.
Meede II
Analüüsiga seotud muudatused - maksed kolmanda isiku analüüsi eest ja emitendi
rahastatud analüüs
Kehtiva õiguse kohaselt on investeerimis- või kõrvalteenuse osutajal võimalik maksta
korralduste täitmise teenuse ja analüüsi koostamise eest ühismaksega üksnes juhul, kui
analüüse koostatakse emitentide kohta, kelle turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele
eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot. Eelnõuga kaotatakse nimetatud
48
turukapitalisatsiooni künnis, mille ületamisel ei ole investeerimis- või kõrvalteenuse osutajal
võimalik analüüside koostamise ja korralduste täitmise teenuse eest ühiselt maksta.
Ühtlasi kehtestatakse eelnõuga meetmed seoses emitendi rahastatud analüüsiga. Vastavaid
analüüse koostaval või levitaval investeerimis- või kõrvalteenuse osutajal peab olema
organisatsiooniline kord, tagamaks et sellised analüüsid on koostatud (ning et neid
nimetatakse emitendi rahastatud analüüsideks üksnes siis, kui need on koostatud) kooskõlas
emitendi rahastatud analüüsi käsitleva EL tegevusjuhendiga. Lisaks on emitendil võimalik
alates 10. jaanuarist 2030. a esitada oma emitendi rahastatud analüüsi Finantsinspektsioonile,
et teha see ESAP-i kaudu kättesaadavaks.
Sihtrühm Investeerimis- või kõrvalteenuse osutajad (investeerimisühingud,
krediidiasutused ja fondivalitsejad) ja emitendid, kes soovivad
teha oma emitendi rahastatud analüüsi ESAP-i kaudu
kättesaadavaks
Mõju ulatus
Väike. Kui kehtiva õiguse kohaselt on investeerimis- või
kõrvalteenuse osutajal võimalik maksta korralduste täitmise
teenuse ja analüüsi eest ühismaksega üksnes juhul, kui analüüse
koostatakse emitentide kohta, kelle turukapitalisatsioon analüüsi
koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot,
siis edaspidi pakub selle tingimuse kaotamine investeerimis- või
kõrvalteenuse osutajatele suuremat paindlikkust korralduste
täitmise teenuse ja analüüsi eest maksmise korraldamisel,
vähendades seeläbi nende halduskoormust. Samas, arvestades, et
Eesti emitentide turukapitalisatsioon jääb valdavalt alla 1 miljardi
euro71, ei ole kõnealuse muudatuse mõju suur.
Teisest küljest lisanduvad investeerimis- või kõrvalteenuse
osutajatele teatud kohustused seoses maksetega kolmanda isiku
analüüsi eest ja emitendi rahastatud analüüsiga (sh kohustus teha
klientidele kättesaadavaks korralduste täitmise teenuse ja analüüsi
eest tasumise põhimõtted ning kohustus kehtestada
organisatsiooniline kord, tagamaks et emitendi rahastatud
analüüsid on koostatud kooskõlas emitendi rahastatud analüüsi
käsitleva EL tegevusjuhendiga), millega kaasneb neile teatav
halduskoormus. Nende kohustuste eesmärgiks on tagada klientide
suhtes läbipaistvus (mida eeldab ühismaksega seotud muudatus)
ning emitendi rahastatud analüüside usaldusväärsus.
Emitentidele lisandunud võimalus teha oma emitendi rahastatud
analüüs üldsusele nähtavamaks (võimaldades esitada sellise
analüüsi Finantsinspektsioonile ESAP-i kaudu kättesaadavaks
tegemiseks) omab emitentidele positiivset mõju.
Mõju avaldumise
sagedus
Harv (vastavalt vajadusele). Ühismaksega seotud muudatuse mõju
avaldub üle 1 miljardi eurose turukapitalisatsiooniga emitendi
kohta koostatava analüüsi korral, kuid nagu mõju ulatuse all
märgitud, siis Eesti emitentide turukapitalisatsioon jääb valdavalt
alla 1 miljardi euro. Ka emitendi võimalus teha oma emitendi
71 Nasdaq Tallinna börsi turukapitalisatsiooni statistika (https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization)
kohaselt ületas 18.08.2025. a. seisuga ainult ühe Eesti emitendi (AS LHV Group) turukapitalisatsioon 1 miljardi
euro piiri. Väga lähedal sellele tasemele oli veel AS Infortar. Enamus Eesti emitentide turukapitalisatsioon jäi alla
poole miljardi euro.
49
rahastatud analüüs ESAP-i kaudu juurdepääsetavaks omab mõju
pigem harva (vastavalt vajadusele) ning ühtlasi alles alates 10.
jaanuarist 2030. a. Organisatsioonilise korra kehtestamisega
seotud mõju on eelkõige ühekordne.
Mõju investoritele ja
ebasoovitavate
mõjude kaasnemise
risk
Väike. Ühismaksega seotud muudatus eeldab läbipaistvust
klientide suhtes seoses makseviisi valikuga, mistõttu peaksid
investeerimis- või kõrvalteenuse osutajad oma kliente teavitama,
kas nad kasutavad korralduste täitmise teenuse ja kolmanda isiku
analüüsi puhul eraldi makseid või ühismakset. Valiku korralduste
täitmise teenuse ja analüüsi puhul kas eraldi maksete või
ühismakse tegemise kasuks peaks investeerimis- või
kõrvalteenuse osutaja tegema kooskõlas oma põhimõtetega. Need
põhimõtted tuleks samuti klientidele esitada ning need peaksid
olenevalt investeerimis- või kõrvalteenuse osutaja valitud
makseviisist näitama ära kolmanda isiku analüüsile omistatavate
kulude kohta käiva teabe liigi. Korralduste täitmise teenuse ja
analüüsi eest ühismaksete tegemise korral on klientidel ühtlasi
õigus saada taotluse korral igal aastal teavet investeerimis- või
kõrvalteenuse osutajale koostatud kolmanda isiku analüüsidele
omistatavate kogukulude kohta, kui need on investeerimis- või
kõrvalteenuse osutajale teada.
Emitendi rahastatud analüüsiga seotud muudatused omavad
investoritele positiivset mõju. Organisatsioonilise korra
kehtestamine, millega tagatakse, et emitendi rahastatud analüüs on
koostatud kooskõlas EL tegevusjuhendiga, peaks suurendama
selliste analüüside usaldusväärsust ja kasutamist. EL
tegevusjuhendis kehtestatakse sõltumatuse ja objektiivsuse
standardid ning täpsustatakse protseduure ja meetmeid huvide
konfliktide tõhusaks tuvastamiseks, ennetamiseks ja
avalikustamiseks. Ühtlasi, kuna emitendi rahastatud analüüsideks
on lubatud nimetada üksnes neid analüüse, mis on koostatud
kooskõlas EL tegevusjuhendiga, peaks see parandama selliste
analüüside tunnustamist ja vältima nende segiajamist muude
soovitustega, mis ei vasta EL tegevusjuhendile. Emitendi võimalus
teha oma emitendi rahastatud analüüs ESAP-i kaudu
kättesaadavaks parandab investorite juurdepääsu emitenti
puudutavale teabele.
Mõju
Finantsinspektsioonile
Finantsinspektsioonile olulist mõju ei kaasne. Investeerimis- või
kõrvalteenuse osutajatele kehtestatavate kohustustega seoses võib
Finantsinspektsioonile kaasneda vähene töökoormuse
suurenemine tulenevalt sellest, et Finantsinspektsioon peab
tavapärase järelevalve raames jälgima, et neid täidetaks. Ühtlasi
võib Finantsinspektsioonile alates 10. jaanuarist 2030. a kaasneda
vähene töökoormuse suurenemine seoses emitentidele lisandunud
võimalusega esitada oma emitendi rahastatud analüüs
Finantsinspektsioonile ESAP-i kaudu kättesaadavaks tegemiseks.
Mõju olulisus Muudatused soodustavad investeerimisanalüüsi tegemist
emitentide kohta ning suurendavad nende nähtavust investorite
50
seas ja väljavaateid kapitali kaasamiseks. Samas, arvestades Eesti
kapitalituru suhtelist väiksust, on muudatuse mõju majandusele
tervikuna eelduslikult väheoluline.
6.2. Börsi/noteerimise ja reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide
ühtlustamine
6.2.1. Turuülevaade
Üldine taust ja EL liikmesriikide tagasiside
Väärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku noteerimise kontseptsioon ei ole turusuundumuste
tõttu enam valdav, kuna MIFID2-s on juba sätestatud finantsinstrumentide reguleeritud turul
kauplemisele võtmise kontseptsioon. Kuigi mõisteid „ametlik noteerimine” ja „reguleeritud
turul kauplemisele võtmine” kasutatakse mõnes liikmesriigis samas tähenduses, on teistes
liikmesriikides ametliku noteerimise mõiste jätkuvalt olulisel kohal reguleeritud turul
kauplemisele võtmise mõiste kõrval, eelkõige pakkudes alternatiivi väärtpaberite, eriti
võlaväärtpaberite emitentidele, kes soovivad suuremat nähtavust, kuid kelle jaoks kauplemisele
võtmine ei ole asjakohane või mõistlik variant. Noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamine ei
piira väärtpaberibörsil ametliku noteerimise korra kehtivust ja jätkuvust nendes liikmesriikides,
kes soovivad selle korra kohaldamist jätkata. Seega säilib liikmesriikidel võimalus selliseid
kordi siseriiklike õigusaktidega ette näha ja reguleerida.72
Eestis kehtib hetkel MIFID2-st tuleneva reguleeritud turu ja kauplemisele võtmise regulatsiooni
kõrval ka väärtpaberibörsi ja noteerimise regulatsioon. Samas, nagu seletuskirja punktides 2.2
ja 3.1 (VPTS 18. peatüki kehtetuks tunnistamise selgitused) põhjendatud, siis reguleeritud
turule kauplemisele võtmise kõrval täiendavalt börsil noteerimise korra säilitamine ei anna
turule, emitentidele ja investoritele olulist lisaväärtust, mistõttu ei ole kavas seda siseriiklikul
tasandil säilitada.
Eelnõu ettevalmistamisel on uuritud ka teiste liikmesriikide õigusraamistikke ning plaane
seoses noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega. Täpsemalt uuriti, kas liikmesriikide
siseriiklik õigus näeb ette eraldi õigusraamistiku või nõuded, mis kehtivad konkreetselt
väärtpaberibörsile ja väärtpaberite ametlikule noteerimisele, eristatuna reguleeritud turu ja
väärtpaberite kauplemisele võtmise üldisest raamistikust, ning kas eeldatakse, et see jääb
kehtima ka pärast noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamist. Tagasiside laekus 11
liikmesriigist. Kokkuvõttes on antud vastuste kohaselt enamikes liikmesriikides börsi ja/või
noteerimise suhtes ette nähtud eraldi õigusraamistik või nõuded, kuid vastustest ei ilmne ühtset
lähenemist seoses noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega. Vastav siseriiklik regulatsioon
on plaanis kehtetuks tunnistada kahes liikmesriigis. Teistes tagasisidet andnud liikmesriikides
ei ole täpsemad plaanid veel selgunud või on plaanis vastav siseriiklik regulatsioon üldjoontes
kehtima jätta.
Börsi ja reguleeritud turu osakaal kogu Eesti reguleeritud turust
Siiani on väärtpaberituru seaduses eristatud kahte reguleeritud turgu: n-ö üldine reguleeritud
turg (MIFID2 alusel) ja börs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtivad teatud
täiendavad/rangemad nõuded (noteerimisdirektiivist tulenevad noteerimisnõuded). Nasdaq
Tallinna börsi reglemendi kohaselt jagunevad börsil noteeritud väärtpaberid järgmistesse
börsinimekirjadesse: põhinimekiri, võlakirjade nimekiri ja fondiosakute nimekiri. Reguleeritud
turule kauplemisele võetud väärtpaberid on lisanimekirjas.73
72 Direktiivi põhjenduspunkt 13 73 Nasdaq Tallinna börsi reglemendi väärtpaberite noteerimisnõuete punkt 1.2
51
Tabelis 1 on esitatud börsi ja n-ö üldise reguleeritud turu osakaal kogu Eesti reguleeritud turust,
tuues välja emitentide arvu, turukapitalisatsiooni ning viimase 3 aasta kauplemisstatistika
(tehingute arv ja käive) börsinimekirjadesse ja lisanimekirja arvatud väärtpaberitega.
Tabel 1. Börsi ja reguleeritud turu osakaal kogu Eesti reguleeritud turust
Börs Reguleeritud
turg
Põhinimekiri Võlakirjade
nimekiri
Kaubeldavad
fondid
Kokku Lisanimekiri
Eesti emitentide
arv74
16 15 2 33 3
Turukapitalisatsioon
(EUR)75
4 637 121 385 730 123 855 - 5 367 245 240 8 153 563
Tehingute arv (viimased 3 aastat)76
1 886 561 24 396 69 379 1 980 336 38 224
Käive (viimased 3
aastat, EUR)77
793 115 307 85 273 739 19 835 772 898 224 818 1 618 632
Kui börsi alla kuuluvasse Nasdaq Balti põhinimekirja on arvatud 16 Eesti ettevõtja aktsiad ning
Balti võlakirjade nimekirja 15 Eesti emitendi võlakirjad, siis lisanimekirja ehk n-ö üldisele
reguleeritud turule on kauplemisele võetud üksnes 3 Eesti ettevõtja väärtpaberid. Põhinimekirja
ja võlakirjade nimekirja arvatud Eesti emitentide väärtpaberite turukapitalisatsioon kokku on
seejuures ligikaudu 5,4 miljardit eurot, samas kui lisanimekirja puhul on see ligikaudu 8,2
miljonit eurot ehk alla 1% Eesti emitentide turukapitalisatsioonist eelnimetatud
börsinimekirjades. Viimase 3 aasta kauplemisstatistika kohaselt on nimetatud
börsinimekirjadesse arvatud Eesti emitentide väärtpaberitega tehtud kokku ligikaudu 2 miljonit
tehingut kogukäibega üle 878 miljoni euro. Lisanimekirjas on tehinguid olnud seevastu veidi
üle 38 000 kogukäibega ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Eeltoodust ilmneb, et praktikas moodustab
börs valdava enamuse kogu Eesti reguleeritud turust.
6.2.2. Meetmete mõjuanalüüs
Meede III
Börsi/noteerimise ja reguleeritud turu/kauplemisele võtmise regulatsioonide
ühtlustamine
Kui siiani eristati väärtpaberituru seaduses kahte reguleeritud turgu: n-ö üldine reguleeritud
turg (MIFID2 alusel) ja börs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtisid teatud
täiendavad/rangemad nõuded (noteerimisdirektiivist tulenevad noteerimisnõuded), siis
edaspidi eraldi börsi ja noteerimise regulatsiooni ei ole, vaid kehtib ühtne reguleeritud turu
ja kauplemisele võtmise regulatsioon, mida on eelnõuga muudetud järgnevalt:
Reguleeritud turu korraldaja aktsiakapitali nõue tõstetakse seniselt 125 000 eurolt
375 000 euroni, mis vastab senisele börsikorraldaja aktsiakapitali nõudele, samas
võimaldades Finantsinspektsiooni loal rakendada erandina ka vähemalt 125 000 euro
suurust aktsiakapitali nõuet, kui see on Finantsinspektsiooni hinnangul asjaolusid
arvestades korraldaja finantsriski maandamiseks piisav.
Aktsiate reguleeritud turule kauplemisele võtmise suhtes kehtivad edaspidi
noteerimisdirektiivist MIFID2-te üle võetud turukapitalisatsiooni ja avalikkusele
kuuluvaid aktsiaid puudutavad nõuded.
Ühtlasi täiendatakse eelnõuga, et reguleeritud turu reglemendis sätestatakse
õiguskaitsevahendid (sh leppetrahvid), mida turu korraldajal on VPTS-i, selle alusel
74 Eesti (Nasdaq Tallinn) emitendid 25.09.2025. a seisuga, https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/issuers 75 Turukapitalisatsioon 24.09.2025. a. seisuga, https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization 76 Kauplemisstatistika perioodil 25.09.2022–25.09.2025, https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics 77 Samas
52
kehtestatud õigusakti ja reglemendi rikkumise eest võimalik rakendada, samuti nende
rakendamise vaidlustamise kord ning nende rakendamise avalikustamine turu korraldaja
poolt.
Sihtrühm Reguleeritud turu korraldaja, emitendid ja turul osalejad
Mõju ulatus
Väike. Ühtne kord lihtsustab õigusraamistikku ning muudab selle
selgemaks ja ajakohasemaks, kõrvaldades paralleelse ja osaliselt
kattuva reguleerimise ning teatud täiendavad/rangemad nõuded,
mida EL õiguses ei peeta enam vajalikuks säilitada. Samas
praktikas ei pruugi teatud nõuete kadumine turuosaliste jaoks väga
suuri muudatusi kaasa tuua, kuna turu korraldajal on õigus
kehtetuks muutuvas RM määruses sätestatud noteerimisnõudeid
jätkuvalt kohaldada (nt reguleeritud turu teatud segmendi suhtes)
läbi nende nõuete kehtestamise reguleeritud turu reglemendis, et
eristada erineva riskiastmega emitente. Nagu seletuskirja punktis
2.2 selgitatud, siis reguleeritud turul on võimalik kehtestada
VPTS-is üle võetud MIFID2-ga võrreldes rangemaid nõudeid,
mida on praktikas ka tehtud. Ühtne regulatsioon võimaldab turu
korraldajale rohkem paindlikkust turu korraldamisel, sh turu
segmentide kujundamisel (nt erinevad nõuded väiksematele ja
suurematele emitentidele) vastavalt turu arengutele ning
investorite ja emitentide vajadustele. Kuna muudatusega
leevendatakse nõudeid ning võimaldatakse turu korraldajale
rohkem paindlikkust turu korraldamisel, omab see eelduslikult
halduskoormust vähendavat mõju.
Mõju avaldumise
sagedus
Mõju on esmalt ühekordne selles mõttes, et turuosalised peavad
regulatsiooni ühtlustamisel muudatusega kohanema. Samas on
muudatusel ka püsiv/kestev mõju, kuna ühtne regulatiivne
raamistik mõjutab turuosaliste tegevust ka edaspidi igapäevaselt.
Mõju investoritele ja
ebasoovitavate
mõjude kaasnemise
risk
Nagu seletuskirja punktis 2.2 selgitatud, siis peamise investoritele
teabe andmise allika ehk prospekti sisu on juba kehtiva seaduse
kohaselt sama nii väärtpaberite börsil noteerimise kui ka
reguleeritud turul kauplemisele võtmise korral. Samuti kehtib
korraldatud teabe avalikustamise kohustus nii reguleeritud turu kui
ka börsi puhul. Ühtlasi kehtivad aktsiate reguleeritud turule
kauplemisele võtmise suhtes edaspidi noteerimisdirektiivist
MIFID2-te üle võetud turukapitalisatsiooni ja avalikkusele
kuuluvaid aktsiaid puudutavad nõuded, mida peeti ainsana
oluliseks noteerimisdirektiivist (noteerimisnõuetest) säilitada.78
Lisaks tõstetakse eelnõuga reguleeritud turu korraldaja
aktsiakapitali nõue senisele börsikorraldaja aktsiakapitali nõude
tasemele ning antakse turu korraldajale sarnaselt börsikorraldajaga
õigus näha reglemendis ette rikkumiste korral rakendatud
õiguskaitsevahendite (sh leppetrahvide) avalikustamine, mis
teenib samuti investorikaitse tagamise eesmärki. Seega ei tohiks
muudatus investoritele kaasa tuua ülemääraseid riske.
Mõju
Finantsinspektsioonile
Muudatus omab Finantsinspektsiooni koormusele eelduslikult
soodsat mõju, kuna edaspidi on kahe paralleelse regulatsiooni
78 Vt ka meetme I mõjuanalüüs seoses avalikkusele kuuluvate aktsiatega
53
asemel üks täiendatud regulatsioon, mille järgimist peab
Finantsinspektsioon tavapärase järelevalve raames jälgima. Kuigi
Finantsinspektsiooni kaalutlusõigusel põhinev erand üldisest turu
korraldaja kapitalinõudest võib teoreetiliselt vähesel määral
suurendada Finantsinspektsiooni töökoormust, siis praktikas ei ole
vastava (vähemalt 125 000 euro suuruse) aktsiakapitali nõude
juures siiani ühtegi turu korraldajat juurde tekkinud. Seega ei
pruugi nimetatud erandi lisandumine Finantsinspektsiooni
koormust praktikas suurendada.
Mõju olulisus Väiksem regulatiivne koormus ja turu korraldaja suurem
paindlikkus turu korraldamisel loovad soodsama keskkonna uute
emitentide turule toomiseks, mis omakorda suurendaks investorite
võimalusi ja elavdaks kohalikku kapitaliturgu. Samas, Eesti
kapitalituru suhtelist väiksust arvestades on muudatuse mõju
majandusele tervikuna eelduslikult väheoluline.
6.3. EVKS muudatused
Meede IV
Eesti väärtpaberite registrisse kantavate andmete ja väljamaksete tegemisega seotud
muudatused
Eelnõuga luuakse emitendile võimalus avaldada registripidajale registrisse kandmiseks
väärtpaberite omandamise hind väärtpaberite registreerimisel, kapitali suurendamisel,
ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, aktsiate split’i (aktsiate nimiväärtuse
vähendamine aktsiakapitali suurust muutmata) ja fondiosakute emissiooni korral. Samuti
võimaldatakse eelnõuga väärtpaberist tulenevate väljamaksetega (nagu intress, dividend või
võlakirja lunastusmakse) lahutamatus seoses olevaid makseid (sh nt viivise makseid juhul,
kui emitent hilineb intressi- või lunastusmaksetega) teha keskdepositooriumi (registripidaja)
vahendusel.
Sihtrühm Emitendid ja Eesti väärtpaberite registri pidaja
Mõju ulatus
Väike. Kui kehtiva õiguse kohaselt kantakse väärtpaberikonto
kohta registrisse EVKS § 5 lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmed (sh
nt väärtpaberikontol olevate väärtpaberite kogus ja tähistus ning
väärtpaberite omandamise aeg), siis muudatuse kohaselt kantakse
registrisse ka väärtpaberite omandamise hind, kui emitent on selle
registripidajale registrisse kandmiseks avaldanud väärtpaberite
registreerimisel, kapitali suurendamisel, ühinemisel, jagunemisel,
ümberkujundamisel, aktsiate split’i või investeerimisfondi osakute
väljalaskmise korral.
Samuti, kui kehtiva õiguse kohaselt tehakse väärtpaberist
tulenevad väljamaksed keskdepositooriumi (registripidaja)
vahendusel, siis muudatuse kohaselt võib emitendi taotlusel teha
ka muid väärtpaberist tulenevate väljamaksetega lahutamatult
seotud makseid (sh viivise makseid) keskdepositooriumi
vahendusel. See muudatus loob eeldused maksete ühtsemaks ja
tõhusamaks korraldamiseks registripidaja kaudu ning seeläbi
emitentide halduskoormuse vähendamiseks.
Muudatustega kaasneb registripidajale teatav halduskoormus
(seoses oma tegevuse vastavusse viimisega kõnealuste
54
muudatustega). Samas, kuna muudatused on väljatöötatud
koostöös registripidajaga ning põhinevad registripidaja
ettepanekutel, võib eeldada, et registripidaja on muudatustega
kaasneva halduskoormusega arvestanud.
Mõju avaldumise
sagedus
Vastavalt vajadusele.
Mõju investoritele Muudatused omavad investoritele positiivset mõju. Väärtpaberite
soetusmaksumuse lisamine registriandmete hulka võimaldab
kontohalduritel ostuhinna infot kasutada ja kuvada investori
väärtpaberikonto tehingute juures. See on vajalik korrektseks
tootluse arvutamiseks ja näitamiseks ning õigeks
tulumaksuarvestuseks väärtpaberite võõrandamistehingute korral.
Võimalus teha viivise jm makseid sarnaselt intressi-, dividendi-
või lunastusmaksetega läbi keskdepositooriumi teenib investorite
võrdse kohtlemise eesmärki (viivise üheaegne ülekanne vastavalt
kindlaks määratud väärtuspäevale). Keskdepositooriumi
vahendusel maksete töötlemine lubaks mh luua ka viiviste
tsentraalse ja/või automatiseeritud arvestuse.
Mõju olulisus Eesti kapitalituru suhtelist väiksust arvestades on muudatuste mõju
kokkuvõttes väheoluline.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsuse tegevusega. Investeerimis- või
kõrvalteenuse osutajatele kehtestatavate kohustusega seoses võib Finantsinspektsioonile
kaasneda vähene töökoormuse suurenemine tulenevalt sellest, et Finantsinspektsioon peab
tavapärase järelevalve raames jälgima, et neid täidetaks. Samuti võib vähesel määral
suurendada Finantsinspektsiooni töökoormust alates 10. jaanuarist 2030. a emitentidele
lisandunud võimalus esitada oma emitendi rahastatud analüüs Finantsinspektsioonile ESAP-i
kaudu kättesaadavaks tegemiseks. Kuna siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse
viimisest tulenevad muudatused puudutavad ka Finantsinspektsiooni tegevust, võivad ka need
muudatused omada Finantsinspektsiooni töökoormusele teataval määral mõju. Kuigi
Finantsinspektsiooni kaalutlusõigusel põhinev erand üldisest turu korraldaja kapitalinõudest
võib teoreetiliselt vähesel määral suurendada Finantsinspektsiooni töökoormust, siis praktikas
ei ole vastava (vähemalt 125 000 euro suuruse) aktsiakapitali nõude juures siiani ühtegi turu
korraldajat juurde lisandunud. Seega ei pruugi nimetatud erandi lisandumine
Finantsinspektsiooni koormust praktikas suurendada. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile
ega kohaliku omavalitsuse üksustele kulusid ega tulusid. Finantsinspektsioon on
finantsjärelevalve subjektide poolt rahastatav, mistõttu täiendavat kulu riigieelarve tasandil
Finantsinspektsiooni koormuse tõusmisega ei kaasne. Eelduslikult ei kaasne täiendavat kulu ka
Finantsinspektsioonile.
8. Rakendusaktid
Seadusega ei ole ette nähtud uusi volitusnorme ega nende alusel kavandatavaid rakendusakte.
Samuti ei muudeta olemasolevaid volitusnorme. Seadusega tunnistatakse kehtetuks VPTS 18.
peatükk, mis hõlmab ka VPTS 155 lõiget 2 ning VPTS § 159 lõikeid 1 ja 2, mille alusel on
kehtestatud rahandusministri 21.01.2003. a. määrus nr 14 (Noteerimisnõuded–Riigi Teataja).
VPTS § 18. peatüki kehtetuks tunnistamine jõustub 2026. aasta 5. detsembril, mistõttu muutub
sellest kuupäevast kehtetuks ka nimetatud määrus.
55
9. Seaduse jõustumine
Seaduse § 1 punktid 26–31, 43, 45, 46, 48, 49, 51, 57 ja 69 (direktiivist ehk MIFID2
muudatustest tulenevad muudatused) jõustuvad 2026. aasta 6. juunil. Jõustumise aeg tuleneb
eelnõu aluseks oleva direktiivi artikli 3 lõikest 1.
Seaduse § 1 punktid 2, 36, 38–41, 44, 50, §-d 2, 3 ja 5, § 6 punkt 1 ning §-d 8–12
(väärtpaberibörsi/noteerimise ja reguleeritud väärtpaberituru/kauplemisele võtmise
regulatsioonide ühtlustamisega seotud muudatused) jõustuvad 2026. aasta 5. detsembril.
Jõustumise aeg tuleneb noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamise ajast (eelnõu aluseks oleva
direktiivi artikkel 2), kuna nimetatud regulatsioonide ühtlustamine on seotud
noteerimisdirektiivi kehtetuks tunnistamisega.
Seaduse ülejäänud sätted (sh IFD ja MIFID2 nõuetega vastavusse viimine ja EVKS
muudatused) jõustuvad üldises korras. Vastavad normid ei eelda adressaatide tegevuses
ümberkorraldusi (v.a. EVKS teatud muudatused). Siseriikliku õiguse IFD ja MIFID2 nõuetega
vastavusse viimisest tulenevad muudatused on eelkõige täiendava ja täpsustava iseloomuga, st
nendega eelkõige täiendatakse ja täpsustatakse juba olemasolevat, IFD ja MIFID2 ülevõtmisel
kehtestatud regulatsiooni. EVKS § 5 lõikega 6 ja § 151 punktiga 2 seoses on eelnõus kavandatud
rakendussäte (EVKS § 542), mille kohaselt peab registripidaja viima oma tegevuse vastavusse
nimetatud sätetega 12 kuu jooksul sätete jõustumisest.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile. Eelnõu edastatakse arvamuse
avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Eesti investeerimisühingutele ja tegevusloa kohaselt
investeerimis- või kõrvalteenust osutavatele fondivalitsejatele, Eesti Pangale, Eesti Pangaliit
MTÜ-le, MTÜ-le FinanceEstonia, Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Advokatuurile,
Audiitorkogule, Nasdaq Tallinn AS-ile, Nasdaq Tallinna börsi börsinimekirjades ja
lisanimekirjas ning Nasdaq First North nimekirjades olevatele Eesti ettevõtjatele ja Nasdaq
CSD SE Eesti filiaalile.
Algatab Vabariigi Valitsus 2026
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
EL direktiivide ja Eesti õigusaktide vastavustabelid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2811, 23. oktoober 2024, millega
muudetakse direktiivi 2014/65/EL, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute
jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate
juurdepääsu kapitalile, ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/34/EÜ
Direktiivi säte
(artikkel, punkt)
Ülevõtmise
kohustus (jah, ei,
valikuline)
Eesti õigusakti säte
(pealkiri,
paragrahv, lõige,
punkt)
Kommentaarid
Art 1 p 1
MIFID2 art 4(1)(12)
Jah VPTS § 1635 lg 1
Art 1 p 2 (a)
MIFID2 art 24(3a)–(3e):
MIFID2 art 24(3a) Jah VPTS § 858 lg 1
MIFID2 art 24(3b) Jah VPTS § 858 lg 2
MIFID2 art 24(3c) Jah VPTS § 858 lg 4
MIFID2 art 24(3d) Jah VPTS § 2117 lg 1, lg
2 p 2 ja lg 3
MIFID2 art 24(3e) Jah VPTS § 858 lg 3, §
2117 lg 2 p 1
Art 1 p 2 (b) (i)
MIFID2 art 24(9a) 1.
lõik
Jah VPTS § 856 lg 13
Art 1 p 2 (b) (ii)
MIFID2 art 24(9a) 4.–8. lõik:
MIFID2 art 24(9a) 4.
lõik
Jah VPTS § 856 lg 15
MIFID2 art 24(9a) 5.
lõik
Jah VPTS § 856 lg 131
MIFID2 art 24(9a) 6.
lõik
Jah VPTS § 856 lg 132
MIFID2 art 24(9a) 7.
lõik
Ei - ESMA volitused
MIFID2 art 24(9a) 8.
lõik
Ei - Komisjoni volitused
Art 1 p 3 (a)
MIFID2 art 33(1) ja
(2)
Jah VPTS § 1635 lg 1 ja
2
Art 1 p 3 (b)
MIFID2 art 33(3a)
Jah VPTS § 1635 lg 3 ja
31
Art 1 p 3 (c)
MIFID2 art 33(4)–(8):
MIFID2 art 33(4) Jah VPTS § 1635 lg 3 ja
32
MIFID2 art 33(5) Jah VPTS § 1635 lg 4
MIFID2 art 33(6) Jah VPTS § 1635 lg 2 ja
4
2
MIFID2 art 33(7) Jah VPTS § 1635 lg 5
MIFID2 art 33(8) Ei - Komisjoni volitused
Art 1 p 4
MIFID2 art 51a:
MIFID2 art 51a(1) Jah VPTS § 1326 lg 1
MIFID2 art 51a(2) Jah VPTS § 1326 lg 2
MIFID2 art 51a(3) N/A - Eestis on euro
MIFID2 art 51a(4) N/A - Kasutatud on
MIFID2 artiklis
51a(5) sätestatud
valikuõigust
MIFID2 art 51a(5) Valikuline VPTS § 1326 lg 3
MIFID2 art 51a(6) N/A - Seondub MIFID2
artikliga 51a(4)
MIFID2 art 51a(7) Ei - Komisjoni volitused
Art 1 p 5
MIFID2 art 69(2)(v)–(x):
MIFID2 art 69(2)(v) Jah VPTS § 230 lg 1 Inspektsioonil on
VPTS-is, sh § 858
lõikes 4, sätestatu
kohase täitmise üle
järelevalve
teostamisel kõik
VPTS-is ja FIS-is
sätestatud õigused
MIFID2 art 69(2)(w) Jah VPTS § 235 p 18
MIFID2 art 69(2)(x) Jah VPTS § 2316 lg 2 Inspektsioonil on
õigus avalikkust
hoiatada VPTS 3.
osas, sh § 858 lõikes
2, sätestatud
kohustuse rikkumise
eest
Art 1 p 6 (a) ja (b)
MIFID2 art 89(2),
(3) ja (5)
Ei - Komisjoni volitused
ja Euroopa
Parlamendi ja
nõukogu õigused
seoses delegeeritud
õigusaktidega
Art 1 p 7
MIFID2 art 90(6)
Ei - Komisjoni volitused
Art 2 N/A - Direktiivi
2001/34/EÜ
kehtetuks
tunnistamine
Art 3 Ei normitehniline
märkus
Ülevõtmine ja
kohaldamine
Art 4 Ei - Jõustumine
Art 5 Ei - Adressaadid
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis
käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega
muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL
ja 2014/65/EL (IFD)
Direktiivi säte
(artikkel, lõige,
punkt)
Ülevõtmise
kohustus (jah, ei,
valikuline)
Eesti õigusakti säte
(pealkiri,
paragrahv, lõige,
punkt)
Kommentaarid
Art 13(1)
sissejuhatav lause
Jah VPTS § 2362 lg 3
Art 13(3) Jah VPTS § 2362 lg 12
Art 13(4) 1. lõik Jah VPTS § 2361 lg 6
Art 14(2) 2. ja 3. lõik Jah VPTS § 2361 lg 11
Art 17(c) Jah VPTS § 113 lg 1 p 4
Art 20(3)(c) Jah VPTS § 230 lg 42 p
3
Art 24(2) 1. lõik Jah VPTS § 822 lg 2
Art 25(4) 3. ja 4. lõik Jah VPTS § 40 lg 71
Art 26(3) Jah VPTS § 822 lg 2
Art 29(1) 1. lõigu
sissejuhatav lause
Jah VPTS § 822 lg 3
Art 29(1) 1. lõigu p
(d)
Jah VPTS § 822 lg 3 p 4
Art 29(1) 2. lõik Jah VPTS § 822 lg 31
Art 30(1)(g) ja (h) Jah VPTS § 792 lg 6 ja 8
Art 31(b) Jah VPTS § 793 lg 10 p
2
Art 32(1)(l) Jah VPTS § 793 lg 5
Art 32(1)(m)
sissejuhatav lause
Jah VPTS § 793 lg 6
Art 32(3) 1. lõik Jah VPTS § 793 lg 4
Art 32(3) 3. lõik Jah VPTS § 793 lg 8
Art 33(1) Jah VPTS § 794 lg 1–3
Art 33(3) Jah VPTS § 794 lg 4
Art 34(1) 1. lõik Jah VPTS § 1103 lg 1
Art 34(4) 1. lõik Jah VPTS § 1103 lg 1
Art 36(1) 1. lõik
sissejuhatav lause, p
(d) ja (e)
Jah VPTS § 230 lg 5
sissejuhatav lause, p
4 ja 5
Art 37(1) Jah VPTS § 23610 lg 1 ja
2
Art 39(2)(c) Jah VPTS § 235 p 10
Art 39(3) Jah VPTS § 108 lg 51 ja
6
Art 40(1)(a) Jah VPTS § 23611 lg 1 p
1
Art 48(6) 2. lõik Jah FIS § 475 lg 61
Art 49(1)(a) Jah FIS § 475 lg 31 p 1
Art 49(2) 1. lõik Jah FIS § 475 lg 32
Art 49(5) Jah FIS § 47 lg 93
4
Art 50(2) 1. lõigu p
(c)
Jah FIS § 471 lg 22
Art 53(2) Jah VPTS § 2369 lg 11
Art 57(2) ja (3) Jah FIS § 53 lg 3, 32 ja 6
Art 62(15)
(direktiivi
2013/36/EL art
86(11))
Jah KAS § 821 lg 10 ja
11
Art 64(3)
(direktiivi
2014/65/EL art
41(5))
Jah FIS § 471 lg 47
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014,
finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja
2011/61/EL (MIFID2)
Direktiivi säte
(artikkel, lõige,
punkt)
Ülevõtmise
kohustus (jah, ei,
valikuline)
Eesti õigusakti säte
(pealkiri,
paragrahv, lõige,
punkt)
Kommentaarid
Art 1(3)(a)
(Art 2(2))
Jah KAS § 2 lg 4
(VPTS § 47 lg 9)
Art 1(3)(c)
(Art 34(1) ja (7),
35(1))
Jah KAS § 2 lg 4
(VPTS 651 lg 1 ja 2,
652 lg 1)
Art 2(2) Jah VPTS § 47 lg 9, §
120 lg 8
Art 4(1)(44)(c) Jah VPTS § 2 lg 1 p 3
Art 11(2) 1. lõigu p
(c); 2. lõigu 1. ja 2.
lause
Jah VPTS § 741 lg 6 ja 7
Art 12(6) Jah VPTS § 75 lg 1
Lisa II.II.1, 2. lõigu
2. lause
Jah VPTS § 46 lg 6
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/25-1415 - Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.01.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82fcd7e0-734b-4b64-a114-2b1b2cb85c67 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82fcd7e0-734b-4b64-a114-2b1b2cb85c67?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main