Vastused kõrgvererõhktõve auditi küsimustele

---

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Meil on auditi „Krooniliste haigete ravi ja jälgimine kõrgvererõhktõve näitel“ raames tekkinud mõned küsimused, millele palume vastuseid.

1. RTA alameesmärgi „Tervist toetavad valikud“ jälgimiseks kasutatakse mõõdikuna standarditud varajase suremuse kordajat (30-60 aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 sama vana elaniku kohta). 2024. aasta tervise valdkonna tulemusaruande põhjal on aga selle mõõdiku viimane mõõdetav tulemus aastast 2017 (ehk enne arengukava algust).

Miks selline mõõdik valiti ja miks ei ole seda viimase kaheksa aasta jooksul uuendatud? Kuigi mõõdiku allikaks on WHO, siis sisendandmed tulevad Eesti registritest?

Antud mõõdiku puhul on tegemist Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030

 põhimõõdikuga. Seega mõõdiku muutmiseks oleks vaja valitsuses kinnitatud dokument avada, läbida selleks vajalik protsess, mis on pikk  ja mõõdiku muutmiseks ebamõistlik ettevõtmine.

2. RTA „Tervist toetavate valikute“ ja „Inimkeskse tervishoiu“ programmis on meetmete mõõdikuteks määratud kaks mõõdikut, mille allikaks on OECD:

• Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta
• Raviga välditav suremus 100 000 elaniku kohta.

2024. aasta tervise valdkonna tulemusaruande põhjal on mõõdiku viimane olemasolev väärtus aastast 2022. Sarnane küsimus eelnevaga – miks kasutatakse mõõdikuna OECD arvutatavat näitajat, kui selle sisendandmed tulevad Eesti andmetest. Miks ei kasutata mõõdikutena TAI arvutatavaid näitajad (nt tabelid SD60 ja SD61)?

3. Inimkeskse tervishoiu programmis on alates 2023. aastast, et on kavas „töötada välja ja võtta kasutusele inimeste vajadustele vastavad terviseharituse töövahendid krooniliste haigustega paremaks toimetulekuks“ (2025-2028 programmis lk9).

Millised töövahendeid täpsemalt selle all mõeldakse? Milliseid töövahendeid on juba välja töötatud ja kasutusele võetud?

SoMi poolt tellitud terviseharitust käsitlev uuring   TÜ_Terviseharituse_uuring_LÕPPRAPORT_ISBN.pdf , mille eesmärgiks oli analüüsida tõenduspõhiseid terviseharituse meetmeid ning nende rakendamisvõimalusi ja mõju Eesti tervishoiusüsteemis. Uuring andis ka sisendit töövahendite ja meetmete jaoks. Samuti on raport mõeldud üheks alusdokumendiks terviseharituse raamistiku koostamiseks.  

Lisaks on perioodil 2025–2028 mh kavas:

•            Terviseharituse raamistiku koostamise ja elluviimisega jätkamine. Eesmärk on kokku leppida eri osapoolte rollid ja ülesanded tervisevaldkonna sekkumiste rakendamisel, mis aitavad parandada elanikkonna terviseharitust ning võimestada kogukondi ja patsientide ühendusi.

•            Terviseportaali (digilugu.ee) arendamise ja uute teenuste lisamise jätkamine. Sellega kaasneb ka inimeste teadlikkuse suurendamine, kuna arenduste üheks eesmärgiks on pakkuda inimestele ühtset usaldusväärset tervisealase teabe saamise allikat kasutajasõbralikus keskkonnas.

 

Palun kirjeldage täpsemalt/saatke täpsem info, mis nende punktide all plaanis on ja kes vastutab plaanitavate tegevuste eest.

Terviseportaali arendamise eest vastutab nüüd Tervisekassa, kellel on teave, milliste teenuste lisamine on plaanis.

 

4. WHO viib iga kahe aasta tagant liikmesriikide seas läbi küsitluse mittenakkushaigustega tegelemise riikliku võimekuse kohta. Teadaolevalt saadetaks küsitlus täitmiseks Sotsiaalministeeriumile. Viimaste tulemuste järgi on Eesti märkinud, et Eestis on olemas toimiv poliitika/strateegia/tegevusplaan kardiovaskulaarhaigustega tegelemiseks. Millist dokumenti silmas peetakse?

Meile teadaolevalt ei ole kardiovaskulaarhaigustega tegelemiseks eraldi strateegiat, vaid RTA-s käsitletakse horisontaalselt riskitegureid.

5. RTA üheks alameesmärgiks on inimkeskne tervishoid, mille sisuks on tagada teenused, mis muuhulgas toetavad krooniliste haigustega elamist. Krooniliste haigete ravi ja jälgimise korraldamises on suur roll Tervisekassal (nt perearstiabi korraldus, perearsti kvaliteedisüsteem, ennetusprogrammid). Kuidas toimub Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa omavaheline infovahetus ja prioriteetsete tegevuste kokkuleppimine, et tagada RTA-s seatud eesmärkide saavutamine?

 

6. 2025.a riigieelarve seletuskirja kohaselt on vähenenud eelarve, mis puudutab tervist toetavate valikute programmi ja inimkeskse tervishoiu programmi (vt ka tabel). Kas vähenemine on tingitud tegevuste/projektide lõppemisega või riigieelarve kokkuhoiuga? Kui palju on nende eelarve ridade all tegevusi, mis on seotud mittenakkushaiguste, st krooniliste haiguste, ennetamisega, sekkumistega? Milline on eelarve plaan pikemas perspektiivis? Inimeseharituse tegevuste kirjelduses on toodud, et tegevuse eelarvest rahastatakse ka Viljandi maakonnahaigla ja tervisekeskuse TERVIKUM ehitamist, mis valmib ja hakkab inimestele teenuseid osutama 2025. aastal. Kas selle ehitamise kulu on inimeste terviseharituse ja põhiõiguste kaitse all peamine tegevus?

 

	2023 täitmine			2024 RE			2025 RE			Muutus			Muutus, %
Tervist toetavate valikute programm	-25 858			-25 943			-22 813			3 130			-12%
Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine		-9 644			-8 709			-8 284			425		-5%
Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine		-1 223			-1 206			-685			521		-43%
Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine		-6 036			-5 418			-4 955			463		-9%
Inimkeskse tervishoiu programm			-2 360 265			-2 457 053			-2 410 203			46 850	-2%
Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse			-2 245			-46 233			-16 053			30 180	-65%

 

 Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine - Tervise Arengu Instituudis on 2025 aastal nimetatud programmitegevuse all 6 teenust. Mittenakkushaigustega on enim seotud „Vähktõve ennetus ja sõeluuringud“ ning „Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks“. Vähktõve teenuse 2023 täitmine 0,4 mln, 2024 täitmine 0,4 mln ja 2025 eelarve 0,7 mln. Vahendite kasv tuleb eelkõige ETAG teadusgrandist (2025-2029), Tervisekassa rahastatava eesnäärmevähi tasuvusuuringu läbiviimisest ning Euroopa Komisjoni rahastatavatest välisgrantidest.  Piirmääraga vahenditest rahastatakse sõeluuringute kutsete edastamist ning toetatakse mammograafiabusside teenuse korraldamist ning vähktõve teavitusalast tööd. Vastavate vahendite kärped mõjutavad eelkõige just neid viimatinimetatud tegevusi. Teadustöö teenuse eelarve 2023 täitmine 2,6 mln, 2024 täitmine 2,2 mln ja 2025 eelarve 2,6 mln. Valdava osa vahenditest moodustavad välisgrandid ja siseriiklik teadustegevuse baasrahastus. Suurim välisgrant vähi ja teiste mittenakkushaiguste ennetuseks on 2024-2027 perioodiks 3,1 mln eelarvega (Cancer and other NCDs prevention –action on health determinants). Piirmääraga vahendite kärbete mõju jääb tagasihoidlikumaks, sest nende osakaal teenuses on ligikaudu 25% juures. Teenus jääb ka edaspidi sõltuma peamiselt projektitoetustest.

7. RTA tervist toetavate valikute 2025-2028. a programmis on kirjas, et järgnevate aastate prioriteet on tuua tervisesüsteemi fookus haiguste ennetusele, sealhulgas suurem rõhuasetus rahvatervishoidu toetavatele ennetustegevustele. Mis täpsemalt plaanis on arvestades, et  eelarve . Lisaks, uimastite tarvitamise ennetamise ja vähendamise tegevustena on kirjas, et „jätkuvalt on vaja parandada uimastite tarvitamise häire ravi kättesaadavust ja kvaliteeti tervishoiusüsteemis ning integreerida see teiste ravi- ja sotsiaalteenustega.“ Kuidas täpsemalt plaanitakse integreerimist ravi- ja sotsiaalteenustega?

Programmi teenuste rahastamise kava all on mh „Tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamine ja arendamine“, mille eelarve tõus on 2026 ca 3,5 miljonit. Mida selle raames plaanitakse teha?

• Perioodil 2025-2028 ehitatakse Norra rahastuse toel terviseriskide ja riskikäitumise tulemuslikumaks ennetamiseks koostöös Justiitsministeeriumiga üles jätkusuutlik ja terviklik ennetussüsteem, et vähendada survet tervishoiule. Selle raames luuakse mh ennetuse mikrokraad ja täiendkoolitused, kirjeldatakse ja luuakse terviklik ennetustegevuste rakendamise süsteem, luuakse tulemuslikke ennetustegevusi koondav veebileht. Jätkatakse ennetuse teadusnõukogu juhtimisel ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisega. Lisaks on fookus keskkonnale suunatud ennetusel riskikäitumise vähendamisel, nt alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade (2025-2035) kinnitamine ja rakendamine, tubakapoliitika mõjude hindamine ja uue strateegiadokumendi koostamine, tubaka- ja alkoholi müügilubade süsteemi väljatöötamise analüüsimine, lasteasutuste ja täisealiste sotsiaalteenuste toitlustamise määruste muudatuste realiseerimise toetamine, toitumisnõustamise teenuse väljatöötamine, turvalisema ööelu programmi elluviimine (alkoholi serveerivate inimeste koolitamine, järelevalve teostamise toetamine jne).
• Uimastite tarvitamise häire ravi teenuse ning toetavate sotsiaalteenuste integreerimise poole liigutakse teostades ESF välisrahastuse toel projekti “terviseriskide ennetamine ja vähendamine”. Kavas on kaardistada teenuste kasutamise (sh kliendikogemuse) hetkeolukord, koolitada sotsiaalvaldkonna spetsialiste, kirjeldada ühtne teenuste mudel ja klienditeekond. Lisaks töötada välja vajalikud tööriistad ja sekkumised.
• „Tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamine ja arendamine“ eelarve tõus on tervist toetavate valikute (2025-2028) programmis 2,4 miljonit (kogueelarve on 3,5 miljonit) eurot. Eelarve tõus konkreetsel real on seotud välisrahastuse eelarveridade muutmisega (eelarve liigutamine ühtede tegevuste juurest teiste teise juurde). 2,4 miljoni euro (välisrahastus) toel viiakse ellu eelpool kirjeldatud tegevusi (toitumisnõustamise teenuse väljatöötamine, uimastite tarvitamise vähendamine ning tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöö suurendamine). Laiema tegevuse (1.1.1.) eelarve tõuseb vaid 1 miljonit eurot ning ongi seotud ESF projekti elluviimisega kuni 2027. aasta lõpuni.

8. SoMi strateegiliste objektide all on TE02010902 teenus “Välja on töötatud tervisealased ennetustegevused, mille kaudu on võimalik vähendada ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning parandada tervisenäitajaid“ ja mõõdetakse teenuste arvu. Milliseid teenuseid on mõeldud?

 

Varasemalt mõõdeti ennetuse teadusnõukogus hinnatud ennetustegevuste arvu. Sellest aastast mõõdame hinnatud ennetustegevuste arvule lisaks ka ennetuse koolitustel (EUPC) osalenute arvu ja tööriistade/juhiste arvu mis on koostatud otsustajatele ja praktikutele.

Andke palun teada, millal saate meile vastuse saata.

 

Ette tänades vastuse eest

 

Lugupidamisega

 

Pille Kuusepalu

audiitor

+372 6400 762

Kiriku 2/4, 15013 Tallinn

www.riigikontroll.ee

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.