Leping

JUHTKOERA EEST TASU MAKSMISE KOHUSTUSE ÜLEVÕTMISE LEPING NR 5.2-9/5431-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn (edaspidi volitaja), mida esindab volituse alusel erivajadusega inimeste heaolu osakonna abivahendite talituse juhataja Tiia Orlovski ja Mittetulundusühing Pane oma meeled proovile, registrikood 80356202, asukohaga Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raua tn 12-4, 50104, (edaspidi täitja), mida esindab volikirja alusel projektijuht Christel Sogenbits, keda koos nimetatakse poolteks või eraldi pooleks, sõlmisid sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) §-st 54 lähtudes tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED

1.1. Lepinguga võtab volitaja õigustatud isikult (edaspidi ka isik) üle juhtkoera teenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse (edaspidi ka riigipoolne soodustus) SHS §-des 46–55 nimetatud tingimustel.

1.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel lähtuvad pooled tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.

1.3. Lepingus kasutatakse mõisteid lisas 1 toodud tähenduses. Lisas 1 avamata mõisteid kasutatakse abivahendite valdkonda reguleerivate õigusaktide tähenduses.

2. POOLTE KOHUSTUSED

2.1. Täitjal on kohustus: 2.1.1. osutada teenust vastavalt lepingus, abivahendite valdkonda reguleerivates ja

teistes asjakohastes õigusaktides (sh korruptsioonivastane seadus, raamatupidamise seadus, tarbijakaitseseadus) sätestatud nõuetele;

2.1.2. lähtuda teenuse osutamisel (sh klienditeeninduses) kvaliteedipõhimõtetest, mis on kirjeldatud Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhises;

2.1.3. tagada isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduse, Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse EL 2016/679 ja avaliku teabe seaduse ning lisas 8 sätestatud nõuete täitmine;

2.1.4. kasutada teenuse osutamisel abivahendite MISP2 portaali (edaspidi MISP2 portaal) või liidestuda volitaja infosüsteemiga SKAIS2 üle X-tee. MISP2 portaali kasutamiseks täitja: 2.1.4.1. esitab kirjalikult volitaja kontaktisikule 5 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest andmed isiku kohta, kes on MISP2 portaali haldur juhul, kui täitjal on äriregistri kohaselt rohkem kui üks esindusõiguslik isik; 2.1.4.2 tagab MISP2 portaalis või täitja infosüsteemis jooksvalt kasutajate andmete uuendamine vastavalt tegelikule olukorrale, sh kasutaja õiguste lõpetamine töötaja töölt lahkumisel;

2.1.5. tagada täitja igas teeninduskohas vähemalt ühe abivahendi spetsialisti kutsega töötaja olemasolu;

2.1.6. tagada, et täitja töötajatel oleksid vajalikud teadmised ja oskused teenuse osutamiseks;

2.1.7. koostada kinnituskiri (lisa 2) iga taotleja kohta, kes tema poole pöördub; 2.1.8. säilitada juhtkoera soetusdokumendid vastavalt raamatupidamise seadusele; 2.1.9. tagada, et kokkuõppe eksamile läheb juhtkoer, kes on veterinaararsti poolt

tunnistatud töövõimeliseks ning kelle kohta on täidetud veterinaararsti poolt tervisliku seisundi monitooring (lisa 3);

2.1.10. edastada volitaja e-posti aadressile [email protected] veterinaararsti poolt koostatud tervisliku seisundi monitooring koos planeeritava kokkuõppe eksami toimumise aja ning eksamineerija nimega;

2.1.11. tagada isiku ja juhtkoera kokkuõpe ja kokkuõppe eksami läbiviimine vastavalt kokkuõppe eksami juhendi (lisa 4) ja kokkuõppe eksami vormile (lisa 5);

2.1.12. veenduda, et riigipoolse soodustusega tehtava juhtkoera müüjal on õigus müügitehingut teha (on omanik).

2.1.13. tuvastada müüja või tema esindaja kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel ja esindusõigust tõendava dokumendi alusel. Tehingu tegeliku teostaja andmed

tuleb kanda infosüsteemi. Müügitehing ja juhtkoera üleandmine peab olema kirjalikus taasesitavas vormis fikseeritud.

2.1.14. veenduda, et isikul on õigustatus riigipoolse soodustusega juhtkoera soetamiseks (sh erandi taotlemise otsus);

2.1.15. teha veterinaarkulude dokumendist koopia ja säilitada tehingute aluseks olevaid dokumente ettevõttes tagasiulatuvalt 7 (seitse) aastat pärast lepingu lõppemist. Originaaldokumendid tagastada isikule või tema esindajale;

2.1.16. sisestada tehing täitja infosüsteemi, mis on volitaja infosüsteemiga liidestunud või abivahendite MISP2 portaali tegeliku kulu, sh veterinaarkulu tekkimise kuupäevaga;

2.1.17. kasutada juhtkoera kiibi numbrit tehingu sisestamisel täitja infosüsteemi, mis on volitaja infosüsteemiga liidestunud või abivahendite MISP2 portaali (https://abivmisp2.tehik.ee/misp2);

2.1.18. jälgida tehingu tegemisel volitaja infosüsteemis olevaid varasemaid sissekandeid ja erandi taotlemise otsuseid ning nende kehtivuse aegasid, et kontrollida tehingu tegemise õigustatust;

2.1.19. tagada, et tehingu tegemisel ei ületata sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ (edaspidi abivahendite määrus) lisa või erandi taotlemisega kehtestatud riigipoolse soodustuse piirmäärasid, -hindasid ja -limiite;

2.1.20. tagada, et oleks tasutud vähemalt isiku minimaalne omaosalus. Täitjal on keelatud isiku eest omaosalust tasuda;

2.1.21. lähtuda juhtkoerte tehingute sisestamisel abivahendite loetelus kehtestatud ISO-koodide nimetustest ja grupi kitsendustest või täpsustustest;

2.1.22. tühistada volitaja infosüsteemis ja/ või MISP2 portaalis juba tehtud tehing, kui täitja sisestas tehingu ekslikult või muul juhul koosmõjus punktidega 2.1.25. ja 4.4;

2.1.23. avaldada oma veebilehel õiget ja kaasajastatud informatsiooni abivahendite süsteemi korralduse kohta. Täitja võib oma veebilehel viidata volitaja veebilehele, kuid ei või oma tegevuse reklaamimisel muul viisil viidata (sh kasutada volitaja logo) koostööle volitajaga ega tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele volitaja poolt;

2.1.24. teatada volitajale viivitamatult asjaoludest, mis takistavad lepingu täitmist või millel on teised õiguslikud tagajärjed, sh kui täitjal ei ole võimalik erandi taotlemise otsusega võimaldatud juhtkoera otsuse kehtivusaja jooksul väljastada;

2.1.25. kontrollida volitaja infosüsteemis täitja poolt tehtud tehingute väljavõtteid ja nende vastavust täitja infosüsteemis või täitja raamatupidamislikes andmetes kajastuvatega ning mittevastavused parandada;

2.1.26. teavitada volitajat viivitamatult, kui volitajale on esitatud ebaõigete andmetega tehinguid;

2.1.27. tagada lepingu punktis 3.2.2 nimetatud kontrolli teostamiseks volitajale juurdepääs täitja ruumidesse ja õigusaktides, lepingus ning selle lisades ettenähtud dokumentidele;

2.1.28. tõendada kontrolli käigus õigusaktidest ja lepingust tulenevate täitja kohustuste täitmist;

2.1.29. vastata volitaja järelepärimistele lepingu täitmise kohta 5 tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest;

2.1.30. teavitada volitajat ettevõtte teeninduskoha, MISP2 portaali halduri ning pangakonto andmete muutusest hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul pärast teeninduskoha, MISP2 portaali halduri või pangakonto andmete muutumist;

2.1.31. teavitada volitajat viivitamatult riigipoolse soodustusega juhtkoera müümise lõpetamisest või likvideerimis- või pankrotimenetluse algatamisest;

2.1.32. kehtestada ettevõttesisene kaebuste esitamise kord; 2.1.33. kehtestada ettevõtte sisekontrolli tegevuskava; 2.1.34. mitte teha toiminguid või otsuseid, kui otsus või toiming tehakse täitja enda või

temaga seotud isiku suhtes ja/või täitja on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust.

2.2. Volitajal on kohustus:

2.2.1. anda täitjale enda valduses olevat abivahendite teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni, sh eriliigilisi isikuandmeid, kui selleks on olemas isiku nõusolek

2.2.2. anda 5 tööpäeva jooksul alates täitjalt punkti 2.1.4.1 kohase halduri andmete saamisest täitjale MISP2 portaali kasutamise õigused;

2.2.3. teavitada täitjat uuel kuul teenuse osutamiseks suletavatest ja avatavatest ISO- koodidest hiljemalt eelneva kuu 15. kuupäevaks;

2.2.4. vastata täitja järelepärimistele lepingu täitmise kohta 5 tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest;

2.2.5. hinnata osutatud juhtkoera müügitehingu vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele.

3. POOLTE ÕIGUSED 3.1. Täitjal on õigus:

3.1.1. saada volitajalt juhiseid kehtiva korra, õigusaktide ning lepingu täitmise osas; 3.1.2. saada volitajalt isiku nõusolekul vajalikku informatsiooni isiku õigustatuse,

varasemate tehingute ja abivahendi limiitide kohta, sh eriliigilisi isikuandmeid; 3.1.3. keelduda isikule väljastamast juhtkoera, kui isik ei ole õigustatud isik või kui

lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimused juhtkoera pidamiseks ei ole täidetud;

3.1.4. pöörduda volitaja poole eksperdiarvamuse saamiseks vaidluse korral isikuga. 3.2. Volitajal on õigus:

3.2.1. anda lepingu täitmiseks juhiseid; 3.2.2. kontrollida täitja lepingust ja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist,

muuhulgas teostada kohapealset kontrolli täitja juures ning kontrollida kõiki asjasse puutuvaid andmeid;

3.2.3. kontrollida kinnitatud ja tasutud abivahendite tehinguid ning sellega seotud dokumentatsiooni tagasiulatuvalt 7 (seitse) aastat pärast lepingu lõppemist;

3.2.4. nõuda täitjalt avastatud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 3.2.5. sulgeda või avada eelarvet ISO-koodide lõikes, jälgides finantseerimist ning

erandjuhtudel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist, teavitades sellest täitjat vastavalt punktile 2.2.4.

4. ARVELDAMINE

4.1. Volitaja tasub täitjale juhtkoera ja kaasnevate lisas 1 kirjeldatud etapiliste tegevuste eest osamaksetena esitatud tehingu ja seda tõendavate dokumentide alusel.

4.2. Volitaja poolt isiku eest ülevõetava tasu piirhinnad, piirmäärad ja isiku omaosalus on toodud abivahendite määruse lisas.

4.3. Juhtkoera soetusmaksumuse tasub volitaja täitjale kahe aasta jooksul iga lisas 1 kirjeldatud etapi lõpus ja abivahendite määruses toodud piirsummas.

4.4. Täitjal on kohustus veenduda, et jooksval kalendrikuul riigipoolse soodustusega teostatud tehingute info on sisestatud volitaja infosüsteemi SKAIS 2 hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Juhul, kui viimasel päeval esineb volitaja infosüsteemi töös tõrkeid, siis esimesel võimalusel peale seda.

4.5. Täitjal on kohustus informeerida volitajat takistustest, mis ei võimalda tehingute õigeaegset sisestamist volitaja infosüsteemi SKAIS 2 hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks.

4.6. Volitajal on kohustus kontrollida täitja poolt volitaja infosüsteemi SKAIS 2 sisestatud tehinguid. Korrektsed tehingud kinnitada hiljemalt iga kuu 19. kuupäevaks ning vajadusel täiendavalt iga kuu eelviimaseks tööpäevaks.

4.7. Kui täitjal esineb mittekorrektseid tehinguid, saadab volitaja need täitjale korrigeerimiseks või infosüsteemis tühistamiseks.

4.8. Täitjal on kohustus kõrvaldada korrigeerimisele saadetud tehingute puudused ning esitada parandatud tehingud hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast volitaja poolt sellekohase info saamist. Kui volitaja annab tehingute parandamiseks pikema tähtaja, siis esitama parandatud tehingud vastavalt antud tähtajale.

4.9. Täitjal on kohustus tühistamisele saadetud tehingud infosüsteemis tühistada hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast volitaja poolt sellekohase info saamist. Kui volitaja annab tehingute tühistamiseks pikema tähtaja, siis tühistama tehingud vastavalt antud tähtajale.

4.10. Volitajal on kohustus tagada 19. kuupäevaks volitaja poolt kinnitatud tehingute alusel makseteatise tasumine hiljemalt 25. kuupäevaks. Kuu eelviimasel tööpäeval kinnitatud tehingute tasumine hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks.

4.11. Volitajal on õigus keelduda tasumast tehingute eest, mis ei ole hõlmatud abivahendite määrusega.

4.12. Täitjal on kohustus infosüsteemis tühistada volitaja nõudmisel kõik mittekorrektsed tehingud olukorras, kus need ilmnevad pärast väljamakse tegemist ja tasaarvestamise võimaluse puudumisel tagastada volitajale nende tehingute eest tasutud summa.

5. LEPINGU MUUTMINE, LÕPETAMINE JA ÜLESÜTLEMINE

5.1. Lepingu tingimusi võib muuta poolte kokkuleppel või muul seadusest või lepingust tuleneval alusel. Ühe poole ettepanek vaadatakse teise poole poolt läbi 1 kuu jooksul arvates ettepanekust teada saamisest. Lepingutingimuste muutmiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe, millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Kokkulepe jõustub allkirjastamise momendist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.

5.2. Juhul, kui mõni lepingu punkt muutub õigusaktidest tulenevate muudatuste tõttu õigusaktidega vastuolus olevaks, kohaldatakse lepingule õigusaktis sätestatut. Sellise lepingu punkti kehtetus ei mõjuta ülejäänud lepingu kehtivust.

5.3. Lepingu lisaks olevad vormid on näidisvormid. 5.4. Volitajal on õigus lepingu täitmise käigus ühepoolselt täiendada ja muuta lepingu lisasid

1 – 6 teavitades sellest kirjalikult täitjat. 5.5. Täitjal on kohustus teavitada lepingu ennetähtaegse lõpetamise soovist vähemalt 2

(kaks) kuud enne lepingu lõpetamise plaanitavat tähtaega. Poolte kokkuleppel on võimalik leping lõpetada ka enne sätestatud kohustuslikku etteteatamise tähtaega.

5.6. Juhul, kui üks pooltest ei täida lepingulisi kohustusi olulisel määral või korduvalt, on teisel poolel õigus leping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 1 kuu ette. Olulise lepingurikkumise mõiste sisustamisel lähtutakse VÕS § 116 lg-st 2.

5.7. Volitajal on õigus leping ilma etteteatamiseta ühepoolselt üles öelda: 5.7.1. kui täitja on teadlikult esitanud ebaõigeid andmeid; 5.7.2. kui täitja ei ole 6 kuu jooksul riigipoolse soodustusega tehinguid teostanud; 5.7.3. täitja suhtes likvideerimis- või pankrotimenetluse algatamisel.

6. POOLTE VASTUTUS

6.1. Pooled vastutavad lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest lepinguga ja õigusaktides ettenähtud korras ja ulatuses.

6.2. Volitajal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% (kümme protsenti) rikkumise tuvastamisele eelnenud kaheteist kuu tehingute summast, kuid mitte vähem kui 500 eurot, kui täitja ei täida lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt. Leppetrahv peab olema tasakaalus lepingu rikkumise ulatusega. Leppetrahv on täitja kohustuse täitmisele sundimiseks. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kahju hüvitamist.

6.3. Leppetrahv tuleb tasuda 21 tööpäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 6.4. Volitajal on õigus tagasi nõuda kõikide mittekorrektsete tehingute eest tasutud summa

vastavalt lepingu punktile 4.12. 6.5. Volitajal on õigus nõuda abivahendi eest tasutud summa tagasi tagasiulatuvalt poole

aasta jooksul pärast seda kui volitaja sai teada või pidi teada saama, et juhtkoer ei ole vaatamata välja- ja kokkuõppe jooksul osutunud isikule sobivaks, mistõttu isikul puudus või puudub võimalus seda sihipäraselt kasutada.

6.6. Volitajal on õigus leppetrahv või lepingu punktides 6.4. ja 6.5. nimetatud nõude summa tasaarvestada järgmiste perioodide maksetega.

7. VÄÄRAMATU JÕUD 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled VÕS § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid ja muid asjaolusid, mida pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

7.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teisele poolele kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teatama. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma.

8. TEADETE EDASTAMINE JA VOLITATUD ESINDAJAD

8.1. Teadete edastamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele kirjalikult lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.

8.4. Poolte kontaktisikud lepingu täitmisel on: 8.4.1. volitaja kontaktisik on erivajadusega inimeste heaolu osakonna abivahendite talituse

ekspert (teenuse korraldus) Mare Toompuu tel 5786 3342, e-post [email protected] või teda asendav isik;

8.4.2. täitja kontaktisik on Christel Sogenbits, tel 58440521, e-post [email protected].

9. MUUD TINGIMUSED 9.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda

kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 9.2. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste

teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 9.3. Käesolev leping sõlmitakse digitaalselt allkirjastatult ning jõustub 01.01.2026. 9.4. Leping kehtib kuni 31.01.2027.

10. LEPINGU LISAD

10.1. Lisa 1 – Juhtkoerte teenuse kirjeldus; 10.2. Lisa 2 – Treeneri kinnituskiri 10.3. Lisa 3 – Tervisliku seisundi monitooring; 10.4. Lisa 4 – Kokkuõppe eksami juhend; 10.5. Lisa 5 – Kokkuõppe eksami vorm; 10.6. Lisa 6 – Isikuandmete töötlemise leping.

11. POOLTE ALLKIRJAD

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Orlovski Christel Sogenbits talituse juhataja

1

Lisa 1 JUHTKOERTE TEENUSE KIRJELDUS 1 TERMINOLOOGIA EHK KASUTATAVAD MÕISTED ANTUD TEENUSE KONTEKSTIS Juhtkoerte teenus – Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poolt korraldatav abi tasu maksmise kohustuse riigi poolt üle võtmisega juhtkoera teenuse võimaldamiseks püsiva raske või täieliku nägemisfunktsiooni probleemiga isikule. Teenuse võimaldamisel lähtutakse tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest, käesolevast teenuse kirjeldusest ja abivahendite loetelus kehtestatust. Teenuse raames võetakse tasu maksmise kohustus üle kolmes etapis, mis koosneb juhtkoera soetamisest, väljaõpetamisest ja kokkuõppest. Lisaks võetakse loetelus nimetatud juhtudel tasu maksmise kohustus üle veterinaarkulude, õppepäevade, lemmikloomakindlustuse ja juhtkoera teenuselt väljumise osas. Juhtkoer – spetsiaalse väljaõppe läbinud koer, kes abistab püsiva raske või täieliku nägemisfunktsiooni probleemiga isikut liikumisel. Juhtkoer annab kasutajale võimaluse iseseisvalt ja turvaliselt liikuda nii tuttavas kui ka võõras keskkonnas. Juhtkoera taotleja - õigustatud isik, kes esitab SKA-le taotluse juhtkoera saamiseks. Kui taotleja läbib kokkuõppe ehk teenuse III etapi, siis saab temast juhtkoera kasutaja (vt juhtkoera kasutaja). Õigustatud isik – täisealine isik, kellel esineb püsiv raske või täielik probleem nägemisfunktsioonis. Taotlus – dokument, milles õigustatud isik avaldab soovi saada juhtkoera kasutajaks ning põhjendab seda. Juhtkoera kasutaja (edaspidi kasutaja) – püsiva raske või täieliku nägemisfunktsiooni probleemiga isik, kellele on võimaldatud erandi otsuse alusel riiklik juhtkoera teenus ja kes on läbinud teenuse III etapi. Juhtkoera väljaõpe – juhtkoera treeneri poolt koera väljaõpetamine juhtkoeraks, sh kokkuõppe eksam. Väljaõppe tulemusena saab õigustatud isik enda kasutusse töövalmis juhtkoera. Kokkuõpe – taotleja ja juhtkoera koostöö harjutamine juhtkoera treeneri poolt. Kokkuõppe eksam – juhtkoera ja taotleja koostöö (teadmiste ja oskuste) kontrollimine. Juhtkoerte teenuse raames peavad juhtkoera taotleja ja väljaõppe läbinud koer sooritama kokkuõppe eksami positiivsele tulemusele. Positiivselt sooritatud kokkuõppe eksam on üheks eeltingimuseks, et SKA saaks võtta üle tasu maksmise kohustuse III etapi eest. Juhtkoera kindlustus – kindlustusseltside poolt pakutav vabatahtlik terviseriski kindlustus koerale. Juhtkoera tööiga – veterinaari poolt töökõlblikuks hinnatud koera juhina töötamise aeg, millal SKA võtab üle juhtkoera teenuse osas tasu maksmise kohustuse. Õppepäev – sisaldab täitja poolt vajadusel uute marsruutide õpetamiste korraldamist, kokkuõppe parendamist, nõustamist jms. kliendi probleemide lahendamisel.

2

Kinnituskiri – juhtkoera treeneri poolt täidetav dokument, millega ta annab või ei anna nõusoleku(t) juhtkoer õigustatud isikule välja õpetada. Abivahendi süsteemi mõistes on kinnituskiri tõend abivahendi sobivuse kohta. Tehing - sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ (edaspidi abivahendite määrus) lisas nimetatud juhtkoera soetamiskulu jt juhtkoeraga seotud kulud, va lemmikloomakindlustus. Abivahendite MISP2 portaal – rakendus tehinguandmete edastamiseks SKA-le. 2 JUHTKOERTE TEENUSE KIRJELDUS 2.1 TEENUSE EESMÄRK Juhtkoera teenuse eesmärk on pakkuda püsiva raske või täieliku nägemisfunktsiooni probleemigaisikule liikumiseks abivahendit spetsiaalse väljaõppe läbinud juhtkoera näol, et parandada tema toimetulekut ja vähendada kõrvalabi vajadust. 2.2 SIHTGRUPP Püsiva raske või täieliku nägemisfunktsiooni probleemiga isik (edaspidi taotleja), kelle puhul on välja selgitatud vajadus (sh kaalutud teisi võimalikke alternatiivseid lahendusi) ja suutlikkus kasutada igapäevaseks liikumiseks spetsiaalse väljaõppe läbinud juhtkoera. 2.3 TÖÖIGA Juhtkoera tööiga algab peale kokkuõppe eksamit ja sõltub koera tervislikust seisundist. Juhtkoerana saab töötada veterinaararsti poolt töövõimeliseks tunnistatud juhtkoer. 2.4 TEENUSE LÜHIKIRJELDUS Juhtkoerte teenus sisaldab juhtkoerte kasvatust, väljaõpet, kasutajaga kokkuõpet, eksamit, iga-aastaseid veterinaaruuringuid vastavalt tervisliku seisundi monitooringu vormile (vt Lepingu Lisa 3), õppepäevi üks kord aastas kuni juhtkoera tööea lõpuni. Juhtkoeraga seotud kulude hüvitamine toimub vastavalt abivahendite määrusejärgsele loetelule. Riigipoolse soodustusega juhtkoera saamiseks esitab õigustatud isik taotluse ja juhtkoera treeneri kinnituskirja SKA-le, kus hinnatakse juhtkoera saamise põhjendatust. Amet teavitab taotlejat otsusest kirjalikult ja positiivse otsuse korral saab taotleja selle edastada SKA lepingupartnerile, kes osutab juhtkoera teenust. Seejärel alustab täitja juhtkoera väljaõpet ning taotleja ootab, kuni tema jaoks koolitatav koer on valmis kokkuõppeks. Kui koer on edukalt läbinud juhtkoera väljaõppe, taotlejaga kokkuõppe ning sooritanud positiivsele tulemusega eksami, sõlmivad täitja ja taotleja juhtkoera ostu-müügilepingu. Lepingus peavad olema reguleeritud osapoolte õigused ja kohustused. Pärast juhtkoera eest täitjale tasumist on juhtkoer kasutaja omand. 2.5 JUHTKOERA TAOTLEMINE Täitjal on kohustus kinnituskiri koostada iga taotleja kohta, kes tema poole pöördub. Taotleja edastab vajalikud dokumendid (taotluse ja juhtkoera treeneri kinnituskirja) e-posti teel aadressile [email protected] või posti teel (Sotsiaalkindlustusamet Paldiski mnt 80, Tallinn 15092). Samuti võib dokumendid viia lähimasse SKA klienditeenindusse. Kui taotlejal on hiljutine rehabilitatsiooniteenuse hinnang, siis on soovituslik lisada ka see taotluse

3

juurde. Esitatud taotlus ja lisatud dokumendid vaadatakse läbi maksimaalselt 30 päeva jooksul. Esmase taotleja puhul võib SKA tellida vajadusel taotleja toimetuleku ja kodukeskkonna hinnangu ning juhtkoera vajaduse hindamise vastava valdkonna ekspertidelt. 3 TEENUSE OSUTAMINE 3.1 JUHTKOERA teenuse etapid 1. sobiva kutsika soetamine (ja kasvatus); 2. juhtkoera väljaõpe; 3. kokkuõpe, sh kokkuõppe eksam. Kui täitja on saanud eelnevalt koera soetamiseks ja/või juhtkoeraks koolitamiseks rahalist toetust muudest riiklikest või mitteriiklikest vahenditest, siis SKA ei rahasta juba rahastatud tegevusi. 3.1.1 Juhtkoera I etapp Juhtkoera tööks sobilik kutsikas peab olema välja valitud koos täitja poolt kaasatud spetsialistiga, kellel on erialased teadmised ja kogemused koerte aretamisel (juhtkoeraks) ning (juht)koerte treeningust. Kaasatud spetsialist peab koostama kutsika valimise osas vabas vormis kirjaliku hinnangu. Koera küpsust väljaõppesse minekuks hindavad veterinaar ja koeratreener. I etapi eest tasu saamiseks peab täitja enne MISP2 portaali tehingute sisestamist esitama e- posti teel [email protected] SKA-le järgnevad dokumendid:

 koera tõutunnistuse koopia (selle olemasolul);

 lemmikloomapassi koopia (vajalik esitada koopia lehtedest, kus on märgitud omanik, looma kirjeldus, looma märgistus, passi väljaandmine);

 vaktsineerimist tõendav dokument või vastav koopia passist;

 kutsika ostu-müügilepingu koopia/akti;

 kutsika väljavalimise hinnangu;

 täitja poolt kaasatud spetsialisti CV (sama spetsialisti kaasamisel protsessi on vajalik esitada spetsialisti CV ja koolitustunnistuste koopiad SKA-le ainult esimesel korral).

SKA võtab tasu maksmise kohuse üle kõigi nõutud dokumentide esitamise järgselt. 3.1.2 Juhtkoera II etapp Teenuse II etapi tegevuste eesmärgiks on koera väljaõpetamine juhtkoeraks. II etapi tegevused hõlmavad täitja poolt juhtkoera väljaõppe läbiviimist ja korraldamist. Teenuse II etapi maksumus sisaldab koera väljaõppega seotud koolituskulusid, toidukulusid ja veterinaarkulusid (sh uuringud vastavalt tervisliku seisundi monitooringu vormile (vt Lepingu Lisa 3). Veterinaararsti hinnang peab olema koostatud vastavalt ette antud tervisliku seisundi monitooringu vormile (vt Lepingu Lisa 3 ). II etapi eest tasumiseks peab t täitja enne MISP2 portaali tehingute sisestamist esitama e-posti teel [email protected] SKA-le järgnevad dokumendid:

 vabas vormis koeratreeneri kirjaliku hinnangu;

 täidetud tervisemonitooringu vormi.

4

SKA võtab tasu maksmise kohuse üle kõigi II etapi sisenemist tõendavate dokumentide alusel. Kui koer on tulnud otse II etappi, siis peab täitja esitama e-posti teel [email protected] SKA-le täiendavalt:

 koera tõutunnistuse koopia (selle olemasolul);

 lemmikloomapassi koopia (vajalik esitada koopia lehtedest, kus on märgitud omanik, looma kirjeldus, looma märgistus, passi väljaandmine);

 vaktsineerimist tõendav dokument või vastav koopia passist;

 kutsika ostu-müügilepingu koopia/akti;

 vabas vormis kutsikate väljavalimise hinnangu;

 veterinaararsti poolt täidetud tervisemonitooringuvormi, kus peab olema täidetud ka vanusegrupis 1 – 2 aastat nimetatud nõue düsplaasia uuringuks igas vanuses koerale. Kui koer on üle 2. aasta vana, siis röntgenuuringute tegemine/mittetegemine sõltub ortopeedilise ülevaatuse leidudest;

 täitja poolt kaasatud spetsialisti CV (sama spetsialisti kaasamisel protsessi on vajalik esitada spetsialisti CV ja koolitustunnistuste koopiad SKA-le ainult esimesel korral).

SKA võtab, tasu maksmise kohuse üle kõigi II etapi sisenemist tõendavate dokumentide alusel. 3.1.2.1 Juhtkoera tööks vajalikud oskused Juhtkoeralt nõutakse ümbritseva keskkonna suhtes neutraalset, ümbruskonnast tulenevatele ärritajatel end mitte mõjutada laskvat käitumist. Juhtkoer peab kasutajale üleandmisel vastama muu hulgas järgmistele tingimustele:

 kuuletuma põhilistele kuulekuse ja õpetatud käskudele avalikus ruumis (näiteks demonstreerima istumist, lamamist, paigal olekut, kõrval kõndi, kutsumise peale tulekut);

 oskama vältida takistusi nii maapinnal kui maapinnast kõrgemal ning juhatama neist mööda või peatuma nende ees; juhatama kätte vöötraja, pingi ja teised otsitavad kohad, käituma korrektselt ühistranspordis, täitma jalakäijate liiklusreegleid ning hoidma otsesuunda;

 ületama ohutult sõiduteed käsu peale. Enne sõidutee ületust peab jääma seisma ja kui on maha märgitud vöötrada, siis viima selle juurde. Ilma kõnniteeta teel kõndides hoidma sõiduteeäärt;

 tõstma üles ja andma juhtkoera kasutajale maha pillatud eseme. 3.1.3 Juhtkoera III etapp Teenuse III etapi eesmärk on taotleja ja juhtkoera väljaõppe läbinud koera kokkuõpe ja kokkuõppe eksami sooritamine. Suurem osa kokkuõppest ja kokkuõppe eksam peab toimuma seal, kus tulevane juhtkoera kasutaja elab ja kus hakatakse juhtkoeraga liikuma (kui ei ole taotlejaga kokku lepitud teisiti). Eksami võib sooritada eelnevalt juhtkoerale ja taotlejale õpetatud kindlat marsruuti mööda. Teenuse III etapi maksumus sisaldab koera kokkuõppe kulusid (sh eksami hindaja hinnangu tasu), koera toidukulusid, veterinaarkulusid ja transpordikulusid. Täitja peab kaasama eksamile sõltumatud hindajad, kes ei tohi olla täitjaga seotud. Sõltumatute ekspertide hinnangud tasub täitja. Iga eksami juures peab olema vähemalt kaks hindajat – välisekspert ja teise koertekooli treener. Kaasatud hindaja(d) vaatlevad eksami käigus kokkuõppe edukust ja annavad kirjalikult tagasisidet elementide sooritamise kohta vastavalt juhtkoera kokkuõppe eksami vormile (vt Lepingu Lisa 5). Eelnevalt täitjaga kokku leppides on SKA spetsialistidel õigus osaleda kokkuõppe eksamil vaatlejana.

5

Täitja peab andma eksami läbinud taotlejale juhtkoera tunnistuse, mis tõestab koera sobivust juhtkoera tööks. Tunnistus peab olema tulevasele juhtkoera kasutajale äratuntavas formaadis (plastikus, lamineeritud vm) ja sisaldama kindlasti ka koera kiibi numbrit. Samuti tuleb tunnistuse koopia saata taotleja e-postile, et ta selle sisuga tutvuda saaks. Tagama peab, et kokkuõppe eksamineerija on sõltumatu ning omab vastavat kogemust. Juhtkoera kasutaja vormistatakse juhtkoera omanikuks peale edukat kokkuõppe eksami läbimist. III etapi eest tasutakse täitjale peale kokkuõppe eksami edukat läbimist ja koera kasutajale üle andmist. III etapi eest tasumiseks peab täitja enne MISP2 portaali tehingute sisestamist esitama e-posti teel [email protected] järgnevad dokumendid:

 koopia täitja poolt koostatud juhtkoera tunnistusest;

 kahepoolselt allkirjastatud ostu-müügilepingu;

 vähemalt kahe hindaja poolt täidetud eksami vorm;

 kui ei ole eelnevalt veterinaaruuringuid teostatud, siis lisada veterinaararsti poolt täidetud tervisemonitooringuvorm, kus peab olema täidetud ka vanusegrupis 1 –2 aastat nimetatud nõue düsplaasia uuringuks igas vanuses koerale. Kui koer on III etapil liitudes kuni 2. aastane, tuleb teha düsplaasia uuring. Kui koer on üle 2. aasta vana, siis on kohustus läbida kõik uurinud, mis on välja toodud tervisliku seisundi monitooringu (vt Lepingu Lisa 3) I etapis .

3.1.3.1 Kokkuõppe eksam Eksam viiakse läbi väliskeskkonnas. Taotlejale antakse juhised, kuidas eksami marsruut koos koeraga läbida, kusjuures eksamit võib läbida eelnevalt kindlaks õpitud marsruuti mööda. Detailsemad juhised ja hindamiskriteeriumid on kirjeldatud kokkuõppe eksami juhendis (vt Lisa 4 ) ja juhtkoera kokkuõppe eksami vormis (vt Lisa 5) . Kokkuõppe eksamit võib sooritada kuni neli korda kuue kuu jooksul. Kokkuõppe eksamil peab osalema vähemalt 2 hindajat. 3.1.3.2 Kui kokkuõppes ilmneb takistusi Kui kokkuõppe käigus selgub, et juhtkoera väljaõppe läbinud koer ja taotleja ei suuda kokkuõpet läbida ja/või eksamit sooritada, siis peab täitja teavitama sellest kirjalikult SKA-d. Koostöös SKA-ga proovitakse leida parim võimalik lahendus (näiteks leida kokkuõppes olevale koerale uus juhtkoera taotleja või juhtkoera taotlejale uus koer). Kui kokkuõppe eksamit ei läbita, siis peab täitja esitama kreeditarve I ja II etapis väljamakstud summas ning teostama tagasimakse SKA-le. Vajadusel kaasab SKA sõltumatu eksperdi, kes hindab III etapis ilmnenud takistusi. 3.2 JUHTKOERA VÄLJAÕPPE KATKESTAMINE Juhul, kui koer ei saa väljaõppes (I, II või III etapis) täitjast sõltumatutel põhjustel jätkata (näiteks ettenägematud tervislikud põhjused), peab t täitja koheselt kirjalikult teavitama sellest SKA-d. Sellisel juhul ei pea täitja SKA-le kreeditarvet esitama ega tagasimakset osutatud etappide eest väljamakstud summa(de)s teostama. Muudel juhtudel peab täitja kirjalikult teavitama SKA-d koera teenuselt väljaarvamisest ja esitama SKA-le kreeditarve. Kreeditarvet ei tule esitada juhul, kui koera võimalik asendada 30 päeva jooksul teise juhtkoeraks sobiva

6

koeraga. Täitja saab SKA-le esitada ühele taotlejale välja õpetatava koera eest nõudeid iga etapi eest üks kord. Täitjal on võimalus uue taotlejaga/kasutajaga minna veelkord kokkuõppe eksamile ja saada selle õnnestumisel tasu. 3.3 JUHTKOERA TAGASTAMINE Kui ilmneb, et juhtkoer ja/või juhtkoera kasutaja ei suuda tervislikel või muudel mõjuvatel põhjustel koostööd jätkata, siis võib kasutaja juhtkoera täitjale tagastada. 3.4 PENSIONIKOERAD Juhtkoer suundub pensionile veterinaararsti hinnangu alusel. Kui koolitatud juhtkoer ei suuda enam oma töökohustusi täita ja veterinaararst kinnitab seda, siis liigub juhtkoer teenuselt välja ehk läheb pensionile. 4 JUHTKOERA TERVISLIKU SEISUNDI HINDAMINE JA UURINGUD Korralised ülevaatused veterinaararsti poolt teostatakse igas vanusegrupis 1 kord aastas vastavalt tervisliku seisundi monitooringu vormile (vt Lepingu Lisa 3). 4.1 VETERINAARKULUDE KOMPENSEERIMINE SKA võtab juhtkoera iga-aastaste veterinaaruuringute eest tasu maksmise kohustuse üle vastavalt tervisemonitooringu vormile seni, kuni juhtkoer liigub teenuselt välja. Veterinaarkulud tasutakse abivahendite loetelus määratletud tingimustel (üldkliiniline läbivaatus, hammaste raviga seotud kulu, parasiitide põhjustatud ravi, krooniliste haiguste ravi, pärilikke ja kaasasündinud haiguste ravi, kaitsesüstimised, küünte lõikamised, kõrvade puhastamised jne), kui juhtkoera kasutaja esitab eelnevalt SKA-le vastava erandi taotluse koos veterinaarkliiniku hinnapakkumise või arve alusel. 4.2 NÕUDED JA KOHUSTUSED 4.2.1 Kohustused teenusepakkujale Kord aastas on kohustus pakkuda täitja poolt korraldatavat õppepäeva kõikidele riigi toel soetatud töötavatele juhtkoertele. Kui õppepäevast ei saa osa võtta õppepäeva toimumise ajal või muul kokkulepitud ajal, tuleb sooritada kokkuõppe korduseksam, et säilitada juhtkoera ohutu töövõime. Kokkuleppel täitjaga võib kasutaja valida õppepäeva ükskõik millise teenuseosutaja juures, teavitades kirjalikult sellest täitjat ette. Juhtkoerte treenerid peavad juhtkoerte kasutajaid nõustama juhtkoera elukaareülestest probleemidest ning täitja on kohustatud pakkuma ja korraldama vajaduspõhist abi. Täitja annab juhtkoera üleandmisel kasutajale kaasa ka spetsiaalsed juhtkoera tööks vajalikud rakmed. Hinnata tuleb juhtkoera sooviva isiku valmisolekut ja võimalusi juhtkoera eesmärgipäraselt kasutada, hooldada ning pidada vastavalt loomapidamist reguleerivatele õigusaktidele (sh

7

kohaliku omavalitsuse kehtestatud eeskirjad) ning kasutuskeskkonna sobivust juhtkoera kasutamiseks ja pidamiseks. Kogu teenuse lõikes nõustada ja juhendada isikut juhtkoera kasutamisel (sh juhtkoera kasutamise ja hooldamise tingimused, kasutamisega seotud ohutingimused (nt juhtkoera kasutamine ühis- või sotsiaaltranspordis)). Leida isikule sobivat juhtkoera pakkuv koerakasvataja ning juhtkoera välja õpetav juhtkoeratreener. Tagada, et juhtkoera kasutajale antakse üle juhtkoer, kes on nõuetekohaselt kiibistatud, vaktsineeritud, kastreeritud/steriliseeritud. Korraldada juhtkoera kasutajatele õppepäevi. Õppepäevadel osalejate nimekiri koos osalejate allkirjadega tuleb säilitada 7 aastat. Korraldada koostöös juhtkoera omanikuga juhtkoera abivahendite süsteemist väljumise, kui juhtkoer ei ole tervislikust seisundist tulenevalt suuteline tööülesandeid täitma veterinaararsti kirjaliku hinnangu alusel. Täitja ja juhtkoera omanik lepivad eelnevalt kokku juhtkoera edasise elukorraldusega seotud tegevustes ning poolte ülesannetes.

1 A*, B*, C* märgib teise dokumenteeriva spetsialisti hinnangut. Teise dokumenteeriva spetsialisti

kaasamise vajadus sõltub olukorrast ega ole kohustuslik.

Kokkuõppe eksami hindamisjuhend

Juhtkoera taotleja (edaspidi koerajuht) peab hindamise ajal juhtima koera rakmetest või vajadusel

jalutusrihma abil. Jalutusrihma ja rakmete käepidet hoitakse hindamise ajal samas käes.

Kuulekusülesannete täitmiseks tuleb rakmed ära võtta. Vabalt jooksva koera enda juurde kutsumisel

ja käskluse „Koht!“ „Siia!“ puhul jalutusrihma ei kasutata.

Koerajuht peab läbima teatud vahemaa, mille jooksul hinnatakse koera sooritust ning iseloomu. Kui

koerajuht kasutab valget keppi, siis seda võib eksamit sooritades kasutada. Meeskonnatöö

hindamisel läbib koerajuht talle eelnevalt tundmatu marsruudi treeneri või sujundaja (vabatahtlik,

kes kõnnib koerast ja taotlejast paar sammu tagapool ning kontrollib tandemi tööd) juhendamisel.

See teelõik peab sisaldama kõiki hindamiskriteeriumides nimetatud elemente. Eksami läbiviimisel

võib taotleja kutsuda saatjaks usaldusisiku, keda koer ei tunne.

Eksam koosneb kolmest osast. Kokkuõppe eksami läbiviimisel kaasatakse vähemalt kaks

sõltumatut hindajat. Üks hindaja annab juhiseid ja jälgib elementide sooritust. Teine kaastav

spetsialist/hindaja dokumenteerib ja hindab elementide sooritust A, B, C skaalal.

Hindaja ülesandeks on anda hinnang järgmises punktides:

 kas koer veab rakmetest toimiva juhtimissoorituse jaoks piisava tugevusega;

 kas koer juhib isikut pingevabalt ja keskendunult;

 kuidas koer tuleb toime tema jaoks uudsete olukordadega ning reageerib ootamatutele

takistustele.

Hindamist dokumenteeriva spetsialisti ülesanded on eksami vormile märgitud

elementide hindamine. Spetsialist peab arvestama hindamisel seda, et koera reaktsioon võib

tuleneda koerajuhi ebakindlusest ning sellisel juhul tuleb testitavat olukorda korrata.

Hindaja(d) ei tohi olla samast asutusest, kus koera välja õpetatakse.

Hindamiskriteeriumid

1. Hindega A/A* hinnatakse sooritust, mis on teostatud korrektselt antud teostamisjuhiseid

järgides. Koerajuhi turvalisus on igas olukorras tagatud.

2. Hindega B/B* hinnatakse sooritust, mille käigus on antud teostamisjuhisest väikesi

kõrvalekaldeid, kuid need ei mõjuta koerajuhi turvalist liikumist. Koerajuhi turvalisus on

tagatud.

3. Hindega C/C* hinnatakse sooritust, mille puhul:

 koerajuht peab enam kui kolm korda andma käskluse ülesande täitmiseks;

 koerajuht mõjutab koera sooritust psüühiliselt (nt jalutusrihmast tõmmates) või

mõjutab (takistab) koera liikumist valge kepiga (need, kes kasutavad valget

keppi);

 koerajuhi turvalisus ei ole tagatud või nõutavat elementi ei õnnestunud sooritada.

2 A*, B*, C* märgib teise dokumenteeriva spetsialisti hinnangut. Teise dokumenteeriva spetsialisti

kaasamise vajadus sõltub olukorrast ega ole kohustuslik.

Kui sooritust hinnatakse paksendatud trükis (bold kirjapilt) hindega C/C*, antakse lõplikuks

hinnanguks „mitte sooritatud“ ja kogu hindamist tuleb veel kord korrata.

Kui hindaja märgib ühes osas enam kui kolme soorituse elementi hindega C/C* antakse lõplikuks

hinnanguks „mitte sooritatud“ ja kogu eksamit tuleb veel kord korrata.

1 KOERA SOTSIAALNE / VÕÕRAS KESKKONNAS KÄITUMINE

1. Käitumise stabiilsus üldiselt

Nõutav on koera neutraalne suhtumine ümbritsevasse keskkonda. Närvilisele ja ülepingutatud

reaktsioonile antakse negatiivne hinnang.

 A/A*: Suhtub ümbritsevasse keskkonda neutraalselt ja ei reageeri segavatele teguritele.

 B/B*: Laseb ennast ümbruskonnast segada, kuid see ei mõjuta juhtimissooritust vm.

ülesande täitmist.

 C/C*: Väljendab liiga tugevaid reaktsioone ümbritseva keskkonna suhtes (teatud

olukorras ilmneb negatiivseid reaktsioone, nt keeldub ülesannet täitmast). Ebakindlus

mõjutab tugevasti juhtimiskäitumist.

2. Käitumine tasastel pindadel

Koer peab ennast tasasel pinnal (puit-, kivipõrand jne) liikudes tundma pingevabalt ja kindlalt.

 A/A*: Juhib enesekindlalt ja pingevabalt.

 B/B*: Kerge ebakindlus, juhib pinges olles või kramplikult.

 C/C*: Takistab koerajuhi liikumist, keeldub juhtimast.

3. Käitumine ühistranspordis

Koer peab käituma rahulikult ja tasakaalukalt. Istub või lamab teisi reisijaid segamata, kuid

võib talle ette näidatud kohal oma asendit (lamamine, istumine, seismine) muuta.

 A/A*: Töötamine ei ole millegagi mõjutatud, suhtub ümbritsevasse keskkonda

neutraalselt, käitub rahulikult, jääb istuma/lamama.

 B/B*: Ebakindlus, häirib teisi reisijaid, ei jää lamama/istuma.

 C/C*: Takistab liikumist, keeldub ühistransporti sisenemast, satub transpordivahendis

paanikasse.

4. Käitumine autos (sh taksos)

Koer peab käituma rahulikult ja tasakaalukalt. Istuma/lamama autojuhti või kaassõitjaid häirimata.

 A/A*: Töötamine ei ole millestki mõjutatud, suhtub ümbritsevasse keskkonda

neutraalselt, käitub rahulikult, jääb istuma/lamama.

 B/B*: Ebakindlus, häirib juhti või teisi reisijaid, ei jää lamama/istuma.

 C/C*: Takistab liikumist, keeldub sõidukisse sisenemast, ronib autost omal algatusel

välja, satub autos paanikasse.

3 A*, B*, C* märgib teise dokumenteeriva spetsialisti hinnangut. Teise dokumenteeriva spetsialisti

kaasamise vajadus sõltub olukorrast ega ole kohustuslik.

5. Käitumine liigikaaslaste suhtes

Soovitatav on neutraalne käitumine. Koer ei tohi näidata agressiivsust ja liigne reageerimine ei ole

soovitatav. Juhtimiskäitumist ei tohi mõjutada.

 A/A*: Liigikaaslaste suhtes sõbralik ja/või neutraalne. Juhtimiskäitumine või

tööülesannete täitmine ei ole mõjutatud liigikaaslaste poolt.

 B/B*: Väljendab ebakindlust. Viited liigiomastele suhtlusprobleemidele.

 C/C*: Liigikaaslasega vastamisi sattudes väljendab koer tugevat hirmu või reageerib

agressiivselt.

6. Käitumine teiste loomade suhtes

Soovitatav on neutraalne käitumine. Koer ei tohi näidata üles agressiivsust ja liigne reageerimine

teiste loomade suhtes ei ole soovitatav.

 A/A*: Teised loomad ei mõjuta koera käitumist, suhtub teistesse loomadesse neutraalselt.

 B/B*: Väljendab ebakindlust. Juhtimiskäitumine või tööülesannete täitmine tagatud.

 C/C*: Loomaga vastamisi sattudes on juhtimiskäitumine või vastavalt tööülesannete

täitmine takistatud. On väga agressiivne, väljendab tugevat jahiinstinkti või tugevat hirmu.

Koerajuht ei suuda koera kontrollida.

7. Käitumine inimeste suhtes

Soovitatav on neutraalne käitumine. Agressiivsus ja ülemäärane alandlikkus ei ole soovitatavad.

 A/A*: Juhtimiskäitumine ja tööülesannete täitmine ei ole inimestest mõjutatud, suhtub

neutraalselt.

 B/B*: Viited suhtlusprobleemidele (väljendab ebakindlust, vältiva käitumise vormis või

agressiivsusega). Juhtimiskäitumine või tööülesannete täitmine veel võimalik.

 C/C*: Tugev hirm, tugev agressioon. Juhtimiskäitumine või tööülesannete täitmine

takistatud.

8. Koera reaktsioon koerajuhi liikumismustrile

Soovitatav on neutraalne, tähelepanelik käitumine. Agressiivsus ja ülemäärane reageerimine ei ole

soovitatavad.

 A/A*: Juhtimiskäitumine ja tööülesannete täitmine ei ole mõjutatud, suhtub inimestesse

neutraalselt.

 B/B*: Viited suhtlusprobleemidele (väljendab ebakindlust, vältiva käitumise vormis või

agressiivsusega). Juhtimiskäitumine või tööülesannete täitmine veel võimalik.

 C/C*: Tugev hirm, tugev agressioon. Juhtimiskäitumine või tööülesannete täitmine

takistatud.

9. Reaktsioon müraallikatele

Vaatab huvitatult müra suunas. Ei lase ennast mürast häirida.

 A/A*: Müraallikas ei mõjuta tööülesannete täitmist.

 B/B*: Viited ebakindlusele (jälgida kehakeelt).

4 A*, B*, C* märgib teise dokumenteeriva spetsialisti hinnangut. Teise dokumenteeriva spetsialisti

kaasamise vajadus sõltub olukorrast ega ole kohustuslik.

 C/C*: Tugev hirm, tugev agressioon.

2 KOERA KUULEKUS JA TEISED ELEMENDID

Märkus: 2 osa 10* ja 11* elemendid on valikulised

1. Kuuletumine suulistele käsklustele

Põhipositsioonist (põhipositsioon „Seisa!“ või „Istu!“ on enne kuulekusharjutusi teada antud)

lähtudes täidab jalutusrihmas koerajuhile järgnev koer vabalt valitud käsklusi. Käskluse andmiseks

peab hindamise ajal kasutama alati sama sõna. Koer peab hindamise ajal olema paremakäelise

koerajuhi vasakul pool, vasakukäelisel koerajuhil paremal pool lõdva jalutusrihma otsas. Käsklusi

antakse liikvele minnes, suuna muutmisel, pööretel ning peatumisel. Hindamise käigus kasutatakse

tähelepanu kõrvale juhtivaid objekte, näiteks vastutulevaid inimesi. Hindaja poolt määratud

teelõigul on vähemalt kaks suunamuutust ette nähtud. Samuti tuleb näidata tempo varieerumist.

Juhtimispool määratakse hindajate poolt enne hindamise algust. Samuti teavitatakse valitud

käsklustest ning võimalikest muudest eripäradest. Need nõuded kehtivad ka teiste ülesannete puhul.

 Sooritustase A: Koer liigub koerajuhi vasakul (või paremal) pool põlvekõrgusel, töötab

keskendunult.

 Sooritustase B: Koer liigub koerajuhist ette või jääb temast maha, häälkäsklusi tuleb anda

korduvalt, laseb tähelepanu kõrvale juhtida.

 Sooritustase C: Koera saab juhtida ainult jalutusrihma abil.

Suulistele käsklustele kuuletumisele alla kuuluvad ka järgnevad elemendid. Vajadusel lisada

kommentaarid märkustena eksami vormile.

„Istu!“ käsklus koerale

Tavapärase kõndimise käigus antakse koerale käsklus istuda. Koeral peab olema aega peatuda ja

istuda ning seejärel võib koerajuht kompimisega kontrollida, et koer tõesti istub. Koerajuht liigub

seejärel veel 10 sammu otsesuunas edasi, teeb pöörde ning tuleb tagasi koera juurde. Koer peab

kogu selle tegevuse ajal istuma jääma.

 A/A*: Koer täidab käskluse kõhklematult.

B/B*: Koer täidab ülesande viivitades, käsklust tuleb korrata või harjutust tuleb korrata.

 C/C*: Koer ei jää istuma, tõuseb püsti, liigub koerajuhi juurde.

„Siia!“ käsklus lamavale koerale

Tavapärase kõndimise käigus jääb koerajuht seisma, koerale antakse käsklus lamada. Koeral peab

olema aega peatuda ja lamama laskuda ning seejärel võib koerajuht kompimisega kontrollida, et

koer tõesti lamab. Koerajuht liigub seejärel veel 10 sammu otsesuunas edasi ja keerab ennast koera

poole. Hindaja märguande peale võib koerajuht koera tema lamamiskohast enda juurde kutsuda.

Koer võib pärast koerajuhi signaalkäsklust läheneda talle kiires kõnnakus ning võtta koerajuhiga

kontakti. Hindaja uue märguande peale peab koer asuma põhipositsioonile.

 A/A*: Koer täidab käskluse kõhklematult.

 B/B*: Koer täidab ülesande viivitades, käsklust tuleb korrata ning vajalik on füüsiline

mõjutamine. Harjutust tuleb korrata.

5 A*, B*, C* märgib teise dokumenteeriva spetsialisti hinnangut. Teise dokumenteeriva spetsialisti

kaasamise vajadus sõltub olukorrast ega ole kohustuslik.

 C/C*: Koer ei jää lamama, tõuseb püsti, jookseb kaugemale, liigub koerajuhi juurde 4.

käskluse peale.

„Lama!“ käskluse andmine ja lisaks koha hoidmine

Koerajuht annab koerale hindaja poolt näidatud kohas käskluse lama ning liigub hindaja juhiste

alusel hindaja poolt osutatud kohta. Koer jääb ilma oma koerajuhi käsklusteta kuni 5 minutiks

lamama. Hindaja liigub koerajuhi juurde ning toob ta koera juurde tagasi. Soovitatav on proovida

koera tähelepanu kõrvale juhtida.

 A/A*: Koer täidab käskluse kõhklematult ja jääb kuni koerajuhi tagasipöördumiseni

lamama.

 B/B*: Koer täidab ülesande viivitades, käsklust tuleb korrata. Harjutust tuleb korrata.

 C/C*: Koer ei jää lamama, tõuseb püsti, jookseb eemale, liigub koerajuhi juurde 4.

käskluse peale.

Vabalt liikumine

Koerale antakse käsklusega luba vabalt liikuda. Vahemaa tuleb koerajuhiga eelnevalt kokku

leppida, koer peab jääma koerajuhi poolt kontrollitavale kaugusele.

 A/A*: Koer täidab käskluse kõhklematult.

B/B*: Koer täidab ülesande viivitades. Käsklust tuleb korrata ning koeral ei ole

liikumissoovi ning jääb koerajuhi lähedusse.

 C/C*: Koer ei allu või ei lahku koerajuhi lähedusest.

Vabalt jooksva koera tagasi kutsumine

Koerajuht kutsub koera käsklusega tagasi. Koer läheneb koerajuhile rõõmsalt ja kõhklematult ning

võtab kohe koerajuhiga kontakti või liigub kohe põhipositsioonile (kõrval).

 A/A*: Koer reageerib kohe. Ei lase ennast väliskeskkonnast eksitada.

 B/B*: Koer reageerib viivitusega, ei tule koerajuhi juurde kõige otsemat teed, laseb

tähelepanu kõrvale juhtida, ei võta kontakti koerajuhiga.

 C/C*: Koer ignoreerib koerajuhi korduvaid käsklusi.

Juurde kutsumine kuuldava käsklusega

Koerajuhi käskluse peal hakkab koer viivituseta liikuma suunas, mille suhtes ta on „reguleeritud“.

Koer liigub kuni uue käskluse saamiseni (sirgelt) etteantud suunas. Soovitatav on proovida koera

tähelepanu kõrvale juhtida.

 A/A*: Koer liigub koerajuhi poolt osutatud suunas viivituseta. Koer ei lase ennast ümbruses

toimuvast häirida.

 B/B*: Koer viivitab liikuma asumisega, teeb liikudes peatusi.

 C/C*: Koer liigub kõheldes või keeldub liikumast.

2. Töötamis- ja vedamisvalmidus

Koer peab liikuma koerajuhi liikumiskiirusele ja -viisile sobivas tempos.

6 A*, B*, C* märgib teise dokumenteeriva spetsialisti hinnangut. Teise dokumenteeriva spetsialisti

kaasamise vajadus sõltub olukorrast ega ole kohustuslik.

 A/A*: Koer liigub koerajuhi liikumiskiirusele sobivas tempos, koerajuht saab koera

turvaliselt järgida.

 B/B*: Koer veab nii tugevasti, et koerajuhil on raskusi temaga sammu pidada.

Vedamistugevus ei ole piisav. Koerajuht tahaks (suudaks) kiiremini kõndida.

 C/C*: Koer veab nii tugevasti, et koerajuht ei suuda temaga sammu pidada. Või koer ei

vea üldse.

3. Suunakäskluste järgimine

Koer peab täitma suunakäsklused vasakul(e)/paremal(e) mõistliku vahemaa piires täispöörde või

vastavalt liikumispiirkonna iseärasustele valitud nurga all.

 A/A*: Koer teostab suunamuutuse mõistliku vahemaa piires

 B/B*: Koer vajab reageerimiseks korduvaid käsklusi. Teostab pöörde liiga terava või suure

nurga all.

 C/C*: Ei täida suuna muutmise käsklust. Koerajuht püüab koera rakmete abil juhtida.

4. Peatumine kõnniteel sõidutee servas

Koer peab käskluse „Leia teeserv!“ peale iseseisvalt selgesti eristuva kõnniteeserva ees nii peatuma,

et esikäpad on vahetult kõnnitee serval (ning koerajuhil on võimalik kõnniteeserva oma valge

kepiga kompida).

 A/A*: Koer jääb õiges kohas ja kindlalt seisma.

 B/B*: Koer jääb liiga vara seisma. Koerajuht peab ise kõnniteeserva leidma.

 C/C*: Koer ei peatu ja koerajuht liigub üle kõnniteeserva.

5. Peatumine enne kõnniteeserva sõiduteel

Koer peab käskluse „Leia teeserv!“ peale iseseisvalt selgesti eristuva kõnniteeserva ees nii peatuma,

et esikäpad on vahetult kõnniteeserva peal ning koerajuht ei komista kõrgema kõnniteeserva taha

(ja saab kõnniteeserva oma valge kepiga kompida). (Sama tehnika nagu ülespoole suunduvast

trepist märku andmisel, koer jääb seisma esikäpad esimesel astmel)

 A/A*: Koer jääb õiges kohas ja kindlalt seisma. Koer asetab esikäpad kõnnitee serval.

B/B*: Koer jääb liiga vara seisma. Koerajuht peab ise kõnniteeserva leidma.

 C/C*: Koer ei peatu ja koerajuht astub üle kõnniteeserva.

6. Vöötrajast märku andmine ja tee ületamine

Koerajuhi käskluse peale „Otsi vöötrada!“, viib koer koerajuhi vöötrajale. Käsklusele võib lisada

suunamääratluse (vasakul, parema, otse, vastavalt oludele). Vöötraja ületamine peab toimuma

võimalikult vöötraja keskelt.

 A/A*: Koer annab märku korrektselt vöötrajast ning ületab vöötraja keskel liikudes, ei

lahku vöötrajalt.

 B/B*: Koer annab märku vöötrajast, kuid ületavad vöötraja küljelt või meeskond kaldub

vöötrajalt kuni 1 m võrra kõrvale.

 C/C*: Koer ei anna märku vöötrajast või meeskond kaldub vöötrajalt enam kui 1 m võrra

kõrvale.

7 A*, B*, C* märgib teise dokumenteeriva spetsialisti hinnangut. Teise dokumenteeriva spetsialisti

kaasamise vajadus sõltub olukorrast ega ole kohustuslik.

7. Tänavate ületamine

Koer peab tänava/sõidutee ületama võimalikult otse, kõige lühemat teed ja viivituseta (välja arvatud

diagonaalsed vöötrajad, nende puhul kehtib raja keskelt ületamine).

 A/A*: Koer ületab tänava/sõidutee ettenähtud viisil.

 B/B*: Koer ületab tee kõheldes, väljendab ebakindlust.

 C/C*: Koer ületab tee diagonaalis, laseb ennast tugevasti kõrvale juhtida.

8. Allapoole suunduva trepi leidmine ja märku andmine

Koer otsib käskluse „Otsi trepp!“ peale iseseisvalt trepi ning annab sellest märku koerajuhile nii, et

koer jääb vahetult trepi esimese allapoole suunduva astme ees seisma (ja koerajuht saab oma kepiga

esimest astet kompida). Käsklusele võib lisada suunamääratluse.

 A/A*: Koer viib koerajuhi trepini kindlalt.

 B/B*: Koer jääb liiga vara seisma.

 C/C*: Koer liigub trepist märku andmata otse trepile.

9. Ülespoole suunduva trepi leidmine ja märku andmine

Koer otsib käskluse „Otsi trepp!“ peale iseseisvalt trepi ning annab sellest märku koerajuhile nii, et

asetab esikäpad trepi esimesele ülespoole suunduvale astmele (ja koerajuht saab oma kepiga esimest

astet kompida) Koerajuht saab aru ka rakmete käepideme muutunud asendi kaudu, et siit algab

trepp. Käsklusele võib lisada suunamääratluse.

 A/A*: Koer viib koerajuhi trepini kindlalt.

 B/B*: Koer jääb liiga vara või alles 2. või 3. astmel seisma.

 C/C*: Koer liigub trepist märku andmata otse trepile.

10. Liftist märku andmine*

Koer peab käskluse „Otsi lift!“ peale leidma lähima toimiva lifti ning koerajuhi selle juurde viima.

Käsklusele võib lisada suunamääratluse.

 A/A*: Koer liigub kõhklematult lähima toimiva lifti juurde.

 B/B*: Koer väljendab ebakindlust, kuid juhib koerajuhi lõpuks

siiski lifti juurde.

 C/C*: Koer ei anna märku liftist.

11. Liikumine eskalaatoril*

Koer peab käskluse „Otsi eskalaator!“ peale leidma lähima toimiva eskalaatori ning koerajuhi selle

juurde viima. Käsklusele võib lisada suunamääratluse.

 A/A*: Koer viib koerajuhi turvaliselt eskalaatorile.

 B/B*: Koer väljendab ebakindlust, kuid juhib koerajuhi lõpuks

siiski eskalaatori juurde.

 C/C*: Koer ei anna märku eskalaatorist.

8 A*, B*, C* märgib teise dokumenteeriva spetsialisti hinnangut. Teise dokumenteeriva spetsialisti

kaasamise vajadus sõltub olukorrast ega ole kohustuslik.

12. Uksest/sissepääsust märku andmine

Koer juhib koerajuhi käskluse „Otsi uks!“ peale lähima ukse, sisse-/väljapääsu juurde (ja annab

ninaga märku ukselingist). Käsklusele võib lisada suunamääratluse.

 A/A*: Koer annab viivitamatult märku lähimat uksest, sisse-/väljapääsust

 B/B*: Koer väljendab ebakindlust, annab uksest, sisse-/väljapääsust märku alles pärast

pikemat aega otsimist.

 C/C*: Koer ei leia uksi/sisse-/väljapääse.

13. Istumisvõimalusest (pingist) märku andmine

Koer juhib koerajuhi käskluse „Otsi pink!“ peale lähima pingi juurde ning annab sellest märku

(pannes pea pingile).

 A/A*: Koer annab lähimast pingist märku viivitamatult.

 B/B*: Koer väljendab ebakindlust, annab pingist märku alles pärast pikemat aega otsimist.

 C/C*: Koer ei leia pinki.

14. Käitumine ühistransporti sisenemisel

Kui on kahtlus, et ühistranspordivahendis on astmed, pikendab koerajuht enne transpordivahendi

saabumist jalutusrihma sedavõrd, et koer saaks takistamatult astmetel liikuda. Koer annab märku

sisenemisel astme ulatusest. Koerajuht laseb rakmete käepidemest lahti ja juhib koera

jalutusrihmast. Koer siseneb ühistransporti koerajuhi korraldusel korrektselt enne koerajuhti. Kui

sõidukisse (rongis, trammis, bussis) sisenedes on astmed, siis liigub koer koos koerajuhiga ning

juhib koerajuhi tema käskluse peale pingi juurde. Madalapõhjalises liiklusvahendis siseneb koer

koerajuhiga üheaegselt.

 A/A*: Koer tegutseb vastavalt ülaltoodud kirjeldusele.

 B/B*: Koer ei anna märku täpselt sisenemisuksest, vajab korduvaid käsklusi, astub

sõidukisse kõheldes.

 C/C*: Koer jääb koerajuhi selja taha ja keeldub sõidukisse sisenemast.

15. Käitumine ühistranspordist väljumisel

Madalapõhjalises liiklusvahendis väljub koer koerajuhiga üheaegselt.

 A/A*: Koer tegutseb vastavalt ülaltoodud kirjeldusele.

 B/B*: Koer väljub rongist/trammist/bussist koerajuhiga üheaegselt.

 C/C*: Koer keeldub väljumast, väljub sõidukist enne koerajuhti.

16. Juhtimine jalakäijate alal ja/või kõnniteel

Koer juhib koerajuhti sirgjooneliselt või oludele vastavalt takistustest kõrvale juhtides kindlalt ja

sujuvalt.

 A/A*: Koer tegutseb korrektselt.

 B/B*: Koer juhib koerajuhti kõheldes, on ebakindel, juhib aeglaselt.

 C/C*: Koer on kaotanud orientatsiooni, laseb ennast teelt kõrvale juhtida.

9 A*, B*, C* märgib teise dokumenteeriva spetsialisti hinnangut. Teise dokumenteeriva spetsialisti

kaasamise vajadus sõltub olukorrast ega ole kohustuslik.

17. Juhtimine kõnniteeta tänaval/teel

Koer juhib koerajuhti vasakpoolsel jalgrattateel või olenevalt oludest parempoolses teeservas.

 A/A*: Koer tegutseb korrektselt.

 B/B*: Koer juhib koerajuhti ebakindlalt, juhib aeglaselt.

 C/C*: Koer on kaotanud orientatsiooni, laseb ennast kõrvale juhtida, kaldub teeservast

kõrvale.

18. Takistustest märku andmine

Koer jääb turvalisel kaugusel takistusest (nt kraav) seisma. Juhib koerajuhi takistuse juurest eemale.

Juhib turvalisele vahekaugusele perrooni servast, jääb märgistatud joone taha seisma (rööbastest

kaugemale jääval poolel)

 A/A*: Koer tegutseb korrektselt, suunab koerajuhti takistusest kaugemale.

 B/B*: Koer suunab koerajuhti liiga vähese keskendumisega, osaliselt

ebakindlalt, kuid mitte koerajuhti ohustades, piki takistuse vms serva, piki raudteeperrooni

kollast joont.

 C/C*: Koer liigub kollasele joonele, ületab kollase joone, ei peatu enne kraavi, suunab

koerajuhti kraavi poole.

Optimaalne trajektoori hoidmine

Koer hoiab koerajuhi ja liikuva takistuse vahel piisavalt külgmist vahekaugust juhtides koerajuhti

takistustest mööda. Kui esineb kitsam läbipääsukoht, aeglustab koer liikumistempot või peatub.

Olukorrast tulenevad puudutused on lubatud (silitamine rahvahulgas vms).

 A/A*: Koer tegutseb korrektselt, aeglustab liikumiskiirust kitsa kohani jõudes.

 B/B*: Koer juhib koerajuhi takistusese lähedalt mööda, ei aeglusta liikumiskiirust, riivab

takistust.

 C/C*: Koer ei muuda liikumistrajektoori, koerajuht/koer põrkab liikuva takistusega (nt

jalakäijaga) kokku.

Käitumine ebatasasel pinnal/haljasalade jms piiridel/maas lebavate esemete/teesulgude

puhul

Koer peab viitama takistustele liikumistempo aeglustamisega. Teesulgudest tuleb võimaluse korral

iseseisvalt mööda liikuda, kui sellest möödumine on võimatu, peab koer andma takistusest märku.

 A/A*: Koer tegutseb korrektselt, aeglustab liikumiskiirust ülal kirjeldatud oludes.

 B/B*: Koer juhib koerajuhi takistusest/haljasalast lähedalt mööda, ei aeglusta

liikumiskiirust.

 C/C*: Koer ei pööra ülal kirjeldatud oludele tähelepanu.

Käitumine vertikaalsete takistuste puhul

Koer peab andma koerajuhile märku vertikaalsetest takistustest, millest ei saa mööda liikuda

(hindamisel simulatsioon kuni koerajuhi peakõrguseni). Koer peab nende takistuste ees seisma

jääma sellisel kaugusel takistusest (et võimalusel saab koerajuht vertikaalset takistust valge kepiga

kombata). Kui vertikaalsest takistusest on võimalik mööduda, peab koer sellest takistust märku

andmata mööduma.

10 A*, B*, C* märgib teise dokumenteeriva spetsialisti hinnangut. Teise dokumenteeriva spetsialisti

kaasamise vajadus sõltub olukorrast ega ole kohustuslik.

 A/A*: Koer tegutseb korrektselt.

 B/B*: Koer peatub liiga vara.

 C/C*: Koer ei muuda liikumistrajektoori ega peatu, koerajuht põrkab vertikaalse

takistusega kokku.

19. Esemete märku andmine või toomine

Koer toob koerajuhile käskluse „Otsi!“ peale tema isikliku eseme, mille koerajuht on lasknud

koerale nähtaval viisil kukkuda või osutab käskluse peale eset ninaga nii, et koerajuht selle ilma

pikemalt kobamata üles leiab. Ülesande täitmise viisi tuleb kirjeldada enne sooritamist.

 A/A*: Koer toob eseme või osutab selle asukohta korrektselt ilma kõhklusteta.

 B/B*: Koer ei osuta otseselt esemele, osutab esemele alles pärast pikemat otsimist,

mängib esemega.

 C/C*: Koer ei osuta esemele/ei too eset koerajuhile.

3 MEESKONNATÖÖ

1. Üldmulje meeskonnast

Koer ja koerajuht peavad moodustama harmoonilise meeskonna ning nende olemus ja temperament

peavad kokku sobima. Koerajuht peab tajuma oma koera eeldatavat käitumist ning oskama tema

käitumist hinnata.

 A/A*: Koerajuht usaldab koera, koer töötab rõõmsalt ja tähelepanelikult.

 B/B*: Koerajuht väljendab kerget ebakindlust, ei usalda oma koera täielikult ja otsib

kinnitust koera osutavale käitumisele. Koer töötab ebakindlalt ja surutult.

 C/C*: Koerajuht ei usalda koera, koeral tekib asendustegevusi ja ta töötab

desorienteeritult. Meeskond ei harmoneeru.

2. Koera suunamine (verbaalselt/mitteverbaalselt)

Koerajuht peab koera piisavalt kiitma ning põhjendatult ja loomakaitsenõuetele vastavalt tema

käitumist korrigeerima

 A/A*: Koerajuht kiidab koera piisavalt ning korrigeerib koera käitumist koheselt. koer

mõistab etteheite ja vale käitumismudeli vahelist seost.

 B/B*: Koera käitumist korrigeerivad tähelepanekud edastatakse viivitusega

 C/C*: Koera käitumist ei korrigeerita või koerale tehakse põhjendamatuid märkusi. Koera

käitumise korrigeerimine ei ole loomakaitsenõuetega kooskõlas.

3. Koera motiveeritavus

Koer peab töötama rõõmsalt ja suhtuma koerajuhti tähelepanelikult

 A/A*: Koer töötab rõõmsalt, reageerib käsklustele kiiresti ja usaldusväärselt.

 B/B*: Koer töötab rõõmutult, kuid motivatsioon on vähene.

 C/C*: Koera on võimalik motiveerida ainult suure pingutusega.

11 A*, B*, C* märgib teise dokumenteeriva spetsialisti hinnangut. Teise dokumenteeriva spetsialisti

kaasamise vajadus sõltub olukorrast ega ole kohustuslik.

4. Koera reaktsioonid koerajuhi korraldustele

Koer peab moodustama koerajuhiga ühtse meeskonna. Koer peab koerajuhti rõõmsalt tervitama.

 A/A*: Meeskond harmoneerub suurepäraselt.

 B/B*: Koer käitub koerajuhi suhtes ebakindlalt.

 C/C*: Koer ligineb koerajuhile aeglaselt, tõsine usaldamatus.

5. Koerajuhi reaktsioon koera märku andvale käitumisele

Koerajuht peab töötama koeraga keskendunult ja reageerima koera osutavale käitumisele

koheselt.

 A/A*: Koerajuht reageerib kiiresti ja kindlalt.

 B/B*: Koerajuht ei ole piisavalt keskendunud ning reageerib koera osutavale käitumisele

viivitusega.

 C/C*: Koerajuht ei oska koera osutavat käitumist tõlgendada.

Juhtkoera eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping nr ...... lisa 6 ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE LEPING Sotsiaalkindlustusamet, registrikoodiga 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, (edaspidi volitaja), mida esindab volituse alusel erivajadusega inimeste heaolu osakonna abivahendite talituse juhataja Tiia Orlovski ja Mittetulundusühing Pane oma meeled proovile, registrikoodiga ..., asukohaga ...., (edaspidi Volitatud Töötleja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige ....., on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu (edaspidi Leping), mis on abivahendite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu nr ..... lahutamatuks osaks. 1. Lepingu ese ja eesmärk 1.1. Lepingu esemeks on Volitaja ja Volitatud Töötleja (edaspidi koos nimetatud kui Pooled)

vaheliste isikuandmete töötlemise tingimuste sätestamine. 1.2. Volitatud Töötleja töötleb isikuandmeid seoses tasu maksmise kohustuse ülevõtmise

raames sõlmitud lepingu nr .... täitmisega. 1.3. Volitatud Töötleja poolt isikuandmete töötlemine on piiratud punktis 1.2 nimetatud lepingu

täitmiseks vajalike tegevustega lepingus nimetatud sihtgrupi (edaspidi klient) ulatuses.

2. Töödeldavad isikuandmed ja nende töötlemise tingimused 2.1 Volitatud Töötlejale saavad punktis 1.2 kirjeldatud lepingu alla kuuluvate tööde teostamise

käigus teatavaks saada klientide isikuandmed, seal hulgas eriliiki isikuandmed. 2.2 Punktis 2.1 kirjeldatud andmete hulka kuuluvad kõik Sotsiaalkindlustusameti käsutuses

olevad isiklikud andmed, sealhulgas nimi, sünniaeg, isikukood, isikut tõendava dokumendi andmed; kontaktandmed, sealhulgas aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; eriliigilised isikuandmed, sealhulgas andmed isiku või tema pereliikme terviseseisundi ja vajalike abivahendite kohta, isikul tuvastatud puude, töövõime kaotuse alates 40% ja osalise või puuduva töövõime otsuse kohta, andmed toimetulekutoetuse saamise kohta, andmed õppimise kohta; andmed riigipoolse soodustusega soetatud abivahendite riigi ja isiku osaluse kohta.

2.3 Volitatud Töötleja võib isikuandmeid töödelda ainult õigustatud vajadusest lähtuvalt seoses lepingu täitmisega. Töötlemine peab toimuma minimaalses mahus ja jääma konkreetse töötaja ametialase pädevuse piiridesse.

2.4 Volitatud Töötleja ei tohi ilma mõjuva põhjuseta töödelda isikuandmeid, kui isikuandmete töötlemiseks puudub punktis 2.3 nimetatud õigustatud vajadusest lähtuv seos lepingu täitmisega. Mõjuva põhjuse esinemisel, mis ei ole Volitaja algatatud või punktis 2.3 kirjeldatud õigustatud vajadusega seotud, kohustub Volitatud Töötleja kooskõlastama isikuandmete täiendava töötlemise vajaduse Volitajaga ning saama konkreetse töötlemistoimingu tegemiseks Volitaja poolsed kirjalikud juhised.

2.5 Lepingu täitmise raames teatavaks saanud isikuandmete mistahes viisil (nii kirjalik kui suuline) teatavakstegemine konkreetse töö ja lepingu täitmisega mitteseotud isikutele ei ole lubatud.

2.6 Isikuandmeid peab töötlema viisil, mis tagab isikuandmete piisava turvalisuse, sealhulgas kaitse lubamatu või ebaseadusliku töötlemise ja juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades selleks vajalikke tehnilisi või korralduslike meetmeid ning tegutsedes isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate andmesubjektide õiguste alusel.

2.7 Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele ei ole lubatud. 3. Volitatud Töötleja kohustused 3.1 Volitatud Töötleja on kohustatud:

3.1.1 tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja Lepingu täitmise käigus Volitajalt mistahes vormis saadud teabe, sh isikuandmed, konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatelele isikutele ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

3.1.2 tagama, et punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumi ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

3.1.3 kasutama ja töötlema punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Volitaja dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui Volitatud Töötleja on kohustatud teavet töötlema Volitatud Töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Volitatud Töötleja kirjalikult taasesitatavas vormis Volitajat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist;

3.1.4 võimaldama juurdepääsu punktis 2.2 nimetatud isikuandmetele ainult nendele töötajatele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need töötajad tunnevad ja järgivad isikuandmete töötlemise alaseid nõudeid ja õigusakte. Nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta ja on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse;

3.1.5 täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju;

3.1.6 rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 2.2 nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh avalikustamise eest: 3.1.6.1 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks

kasutatavatele seadmetele; 3.1.6.2 ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist

andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.1.6.3 ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist

ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

3.1.6.4 tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

3.1.6.5 tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

3.1.6.6 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist,

3.1.7 teavitama Volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast Lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamata, kuid hiljemalt kahekümne nelja tunni jooksul alates rikkumise avastamisest;

3.1.8 teavitama Volitajat Lepingu punktides 3.1.6.1.- 3.1.6.6. turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli tundi pärast sellest teada saamist. Juhul kui rikkumisest teadasaamine langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub Volitatud Töötleja Volitajat kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa tundi pärast rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt: 3.1.8.1 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud

andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; 3.1.8.2 teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva

kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 3.1.8.3 soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike

negatiivsete mõjude leevendamiseks; 3.1.8.4 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi; 3.1.8.5 kirjeldada Volitatud Töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid

isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks ja;

3.1.8.6 esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Volitaja saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks,

3.1.9 lõpetama punktides 3.1.7. või 3.1.8. nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;

3.1.10 kustutama Lepingu lõppemisel kõik punktis 2.2 nimetatud isikuandmed ja nimetatud dokumentide koopiad 30 päeva jooksul tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingus nr 5.2-9/5431-1 fikseeritud tähtaja möödumisel, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;

3.1.11 tegema Volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida Volitaja peab vajalikuks Lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;

3.1.12 Võimaldama Volitajal ja Volitaja poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse.

4. Lõppsätted 4.1 Volitatud Töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega

kaasata oma Lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut. 4.2 Käesoleva Lepingu punktis 3.1.4. nimetatud konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima ka

pärast käesoleva Lepingu lõppemist. 4.3 Käesoleva Lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene teabe

avaldamisele Volitatud Töötleja audiitorile ja advokaadile. 4.4 Leping on kehtiv Poolte poolt allkirjastamisest kuni punktis 1.2 nimetatud lepinguga võetud

kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Orlovski talituse juhataja

.....