Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25233000802

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 16.12.2025, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Alina Paadik

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakond

Kriminaalasja number: 25233000802

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (xxxxxxxxxxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 13.11.2025

Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna menetluses on kriminaalasi nr 25233000802, milles

kahtlustatakse X.X. KarS § 121 lg 2 p 3 (kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud korduvalt)

kvaliftiseeritava kuriteo toimepanemises. Kahtlustuse kohaselt X.X., olles varem toime pannud

kehalise väärkohtlemise, 13.11.2025 ajavahemikul kell 11.20 – 11.22 Narvas, Tallinna mnt X asuva

maja juures lõi kannatanut X.X. peopesaga vastu nägu, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu

ja kehavigastusi – näo punetus ja turse.

Kriminaalasja raames on X.X. üle kuulatud kahtlustatavana antud kuriteo toimepanemises.

27.11.2025 toimunud ülekuulamisel kahtlustatav X.X. tunnistas kuriteo toimepanemist, kahetses

toimunut.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku

menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud

kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud

maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd.

Vastavalt KrMS § 202 lg-le 7, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette

ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada

prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur KrMS § 202 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

alustel oma määrusega uuendada.

Tuginedes eeltoodule, tuleb anda hinnang süü suurusele, otsustada, kas on avalik menetlushuvi ja

seejärel otsustada kas on võimalik kriminaalmenetlus nimetatud alusel lõpetada ning seejärel

otsustada kohustuste määramine. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja peale

tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust

kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus.

Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga,

mille eest ei ole karistusseadustikus ette nähtud vangistuse alammäära. Karistusseadustik näeb antud

teo eest ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Antud teoga ei ole kannatanule

põhjustatud raskeid tervisekahjustusi peale näo punetuse ja turse. Muuhulgas kinnitas kannatanu

17.11.2025 toimunud ülekuulamisel, et kahtlustatav X.X. hüvitas talle 20 eurot, mis kulus ravile.

Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58

mõttes tuvastatud ei ole. Karistust kergendava asjaoluna tuleb KarS § 57 lg 1 p 7 järgi arvestada

süüteo toimepanemist kõrges eas inimese poolt. Kõrges eas isik on vanaduspensioniealine inimene

(vt RKKK 05.22.2012, 3-1-1-93-12, p 9.2). Omistatud teo ajal oli X.X. 75-aasta vanune ehk kõrges

eas inimene, mistõttu on tegu karistust kergendava asjaoluga. X.X. on varem kriminaalkorras

karistatud. Kriminaalasja 1-20-4878 materjalidest nähtuvalt karistati X.X. viimati kriminaalkorras

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.09.2020 otsusega nr 1-20-4878 muuhulgas KarS § 121 lg 2 p

3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Viimati toimepandud vägivallaepisoodist on

möödas peaaegu kuus aastat ning selle aja jooksul on X.X. suutnud elada seadusekuulekat elu,

mistõttu ei tingi eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused karistuse raskendamist. Tegemist ei ole tema

puhul pidevalt sellise käitumisviisiga, vaid ta on toime pannud nimetatud kuriteo üksikkorral.

Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et X.X. suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel

kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et

puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ja KrMS

§ 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25233000802 menetlus kahtlustatava X.X. suhtes.

2. Määratud kohustuse liik:

2.1 KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada kahtlustatavat X.X. vabandama kannatanu

X.X.´i ees. Kohustus lugeda täidetuks, kuna X.X., viibides 16.12.2025 Viru

Ringkonnaprokuratuuri II osakonnas (Koidula tn 3a, Narva) prokuröri vastuvõtul, vabandas

kannatanu X.X.´i ees.

2.2 KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada kahtlustatavat X.X. mitte toime panema

uut isikuvastast kuritegu ühe aasta jooksul, s.o kuni 16.12.2026.

3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 16.12.2026. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle

pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Kahtlustatavalt X.X. võetud andmeid

ei kustutata.

7. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: anda kannatanule X.X. ning kahtlustatavale X.X. kätte allkirja vastu prokuratuuris.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks

saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti

tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Alina Paadik

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik

jääb Viru Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei

täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7

alusel kriminaalmenetluse.

(nimi, allkiri, kuupäev)

Irina Ogurova

tõlk