Ettekirjutus

ETTEKIRJUTUS Narva

09.06.2020 nr 7.2-6.4/811

11. märtsil 2020. aastal toimunud paikvaatlusel hoones, aadressiga Männiku tn 1, Olgina

alevik, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa, tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mille olemus

on kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.4/711-1.

30. aprillil 2020. aastal saadeti adressaadile kavandatav haldusakt nr 7.2-2.3/4656-1 andmaks

võimaluse esitada arvamusi, selgitusi ja vastuväiteid (sh seisukohti nõuete täitmisega kaasneva

majandusliku mõju kohta) kavandatava ettekirjutuse kohta. Määratud tähtajaks vastust ei

laekunud, seega haldusorgan loeb, et kavandatavate ettekirjutuste suhtes vastuväited puuduvad.

Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Irina Belik, võtnud aluseks korrakaitseseaduse § 28 lõike

1 ja päästeseaduse § 15 lg 1 p 2 ja lg 2 ning hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud tõendeid

ja välja selgitatud asjaolusid,

otsustas:

anda adressaadile – AS Narva-Jõesuu Kommunaal (registrikood: 10830458; aadress: Ida-

Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Sinimäe alevik, Aia tn 1-3, 40101) järgmised

ettekirjutused, mis tuleb täita määratud tähtajaks:

1. Korraldada hoone küttesüsteemide puhastamine kutsetunnistust omava

korstnapühkija poolt

Alus: Tuleohutuse seaduse § 8 lg 1, § 11 lõiked 1, 3 ja 7.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 8 lõike 1 kohaselt tuleb küttesüsteem

projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile

ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet

ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine.

Sama seaduse § 11 lõike 1 alusel peab kasutusel olevat ahju või kaminat ning nende korstnat ja

ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende

dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei

ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas.

Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. Sama seaduse § 11 lõike 3 alusel võib

ahju või kamina ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust majandustegevusena osutada

korstnapühkija, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus. Sama seaduse § 11 lõike 7 kohaselt

2 (10)

peab ehitise valdaja ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta

pidama arvestust ja säilitama korstnapühkija akti korstnapühkimise kohta järgmise

korstnapühkimise akti saamiseni.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/711-1) tuvastati, et hoone tahkekütusel töötavate

küttesüsteemide puhastamise kohta korstnapühkimise akti esitada ei olnud. Kuna tegemist on

IV kasutusviisiga hoonega, milles kasutatakse tahkekütusel töötavaid küttesüsteeme, siis tuleb

neid puhastada vähemalt üks kord aastas, et välistada tahmapõlemise oht ja hinnata

küttesüsteemide kasutamise ohutust või ohtlikkust. Kutselise korstnapühkija poolt puhastamata

küttesüsteem võib olla tuleohtlik, kuna sellesse ladestunud põlevmaterjali jäägid võivad süttida

või tulekahju korral soodustada tulekahju levikut. Seetõttu nõuetekohaselt kontrollimata ja

puhastamata küttesüsteemid võivad seada ohtu inimeste elud ja tervis ning vara.

Soovitame enne küttesüsteemi puhastamise tellimist kindlasti kontrollida korstnapühkija

kutsetunnistuse kehtivust aadressil. Informatsiooni korstnapühkija tellimiseks võib küsida

päästeala infotelefonilt 1524.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunniraha 600,00 (kuussada) eurot.

2. Paigaldada täiendavalt hoone saunaruumidesse üks 6 kg tulekustutusaine massiga

tulekustuti

Alus: Tuleohutuse seaduse § 32 lõigete 4 ja 5 alusel kehtestatud siseministri 30. augusti 2010.

aasta määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,

paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ (edaspidi määrus nr 39) § 5 lg 3 p 1 ning § 6

lõiked 1, 3, 4 ja 5.

Ettekirjutuse põhjendus: Määruse nr 39 § 5 lõike 3 punkti 1 alusel on tulekustutite

minimaalne hulk vajalik kogunemishoones ning -ruumis – üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine

massiga tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt kaks kustutit igale korrusele. Korrusel võib

olla üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti juhul, kui selle korruse pindala on

alla 50 m². Korrusel võib olla üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti juhul, kui

selle korruse pindala on alla 50 m2.

Määruse nr 39 § 6 lõike 1 järgi paigaldatakse tulekustuti vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega

hoone seinale, põrandale või kergesti avatavasse kappi ja paigutatakse kohta, kus on objektil

viibivatel isikutel võimalik puhkenud tulekahju korral tulekustuti kergesti kätte saada või kus

selle kasutamise vajaduse tõenäosus on kõige suurem. Sama paragrahvi lõigete 3, 4 ja 5 alusel

arvestatakse tulekustuti paigaldamisel ehitise seinale järgmiste nõuetega: 1) tulekustuti ei tohi

takistada uste täielikku avamist, 2) tulekustuti põhi ei või olla põrandast või maapinnast

kõrgemal kui 1,5 m, 3) tulekustuti on nähtav või leitav märgistuse järgi, 4) paigaldatud

tulekustuti ei tohi takistada evakuatsiooniteel inimeste liikumist ja evakueerumist, 5) tulekustuti

asub küttekehast ohutul kaugusel. Kaks või enam tulekustutit paigaldatakse objektil üldjuhul

hajutatult. Tuleohutusmärk vastab vastava standardi nõuetele.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/711-1) tuvastati, et saunaruumides puudub üks 6 kg

tulekustutusaine massiga kustuti sõltuvalt kustutite kättesaadavusest ja saunaruumide pindalast.

3 (10)

Üks kustuti on mõeldud eraldi sissepääsuga katlaruumile ning üks kustuti asub üle 50 m2

pindalaga saunaruumides. Seetõttu ei ole loodud eeldusi, et tulekustutid on piisavas koguses

ning nende kohene kasutatavus on tagatud tulekahju leviku piiramiseks ja tulekahju

kustutamiseks selle võimalikult varases staadiumis, mistõttu võivad ohtu sattuda inimeste tervis

ja elud.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunnivahendit – sunniraha 100,00 (ükssada) eurot.

3. Tagada hoone evakuatsioonivalgustuse regulaarse kuise, iga-aastase kontrolli ja

hoolduse teostamine ning tehtud korrahoiutoimingute dokumenteerimine

Alus: Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 p 5 ja § 32 lg 1.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 5 kohaselt on

tuleohutuspaigaldiseks turvavalgustus. Sama seaduse § 32 lõike 1 kohaselt tuleb

tuleohutuspaigaldist projekteerida, paigaldada ning kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele

normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma

otstarvet.

Eesti standardi EVS-EN 50172:2005 jaotises 7 on nimetatud, et turvavalgustust tuleb

kontrollida igakuiselt ning iga-aastaselt.

Sama standardi jaotises 7.2.3 on nimetatud, et testid tuleb läbi viia järgmiselt:

a) iga valgusti ja seestpoolt valgustatud ohutusmärgi normaalvalgustuse toitepinge katkestuse

simuleerimiseks tuleb avariirežiimis neid pingestada sisemiselt akult nii kaua, et oleks võimalik

veenduda kõikide valgustite korrasolekus.

Märkus. Selle ajavahemiku jooksul tuleb kontrollida kõikide valgustite ja märkide olemasolu,

puhtust ja funktsioneerimist. Peale testimist tuleb taastada normaalvalgustuse toide ja

kontrollida, et kõik indikaatorlambid või –seadmed näitaksid, et tavatoide on taastatud.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/711-1) tuvastati, et hoone evakuatsioonivalgustuse kuu ja

aasta kontrollimine ning testimine on teostamata. Objektil ei olnud esitada dokumentatsiooni,

mis peab kinnitama, et igakuine ja iga-aastane kontroll on nõuetekohaselt korraldatud.

Evakuatsioonivalgustuse igakuiselt ja iga-aastaselt kontrollimata jätmise korral esineb oht, et

tuleohutuspaigaldis ei ole töökorras ega vastu ettenähtud aja jooksul, mistõttu võimaliku

tulekahju korral ei pruugi tuleohutuspaigaldis täita oma eesmärki ohutu evakuatsiooni

tagamiseks ega päästetööde kiiremaks teostamiseks.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunnivahendit – sunniraha 360,00 (kolmsada kuuskümmend) eurot.

4 (10)

4. Tagada hoonesse paigaldatud evakuatsioonivalgustuse toimimine püsirežiimis

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6 ja § 32 lõige 1, ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel ja

tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. aastal kehtestatud siseministri määruse

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi

määrus nr 17) § 31 lg 1 ja § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 alusel on isik kohustatud

tagama ohutu evakuatsiooni hoonest.

Määruse nr 17 § 55 lg 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30,

32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Määruse nr 17 § 31 lõige 1 sätestab, et evakuatsioonivalgustus on hoone, hoone osa, ruumi või

vabas õhus piiratud ala valgustus, mis tulekahju või muu ohu, sealhulgas normaal-elektritoite

tõrke korral võimaldab:

1) evakueeruda;

2) vähendada paanika tekkimist;

3) lõpetada tegevused ning välja lülitada seadmed või peatada protsessid;

4) teha päästetöid.

Tuleohutuse seaduse § 32 lõige 1 sätestab, et tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja

paigaldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule

selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Eesti standardi EVS-EN 50172:2005 p 4 allpunktis 4.2 on nimetatud, et evakuatsiooni väljapääs

või suunamismärk peab olema nähtav kogu evakuatsioonitee ulatuses. Kõik väljapääse ja

evakuatsiooniteid tähistavad märgid ruumides peavad olema ühesuguse vormi ja värvusega

ning valgustatus peab täitma EN 1838 nõudeid. Väljapääse tähistavaid püsirežiimis märke

tuleks kasutada lahendustes, kus hoone kasutajad ei pruugi hoonet tunda.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/711-1) tuvastati, et hoonesse paigaldatud

evakuatsioonivalgustus püsirežiimis ei toimi. Tulekahju korral evakuatsioonipääsu raskesti

identifitseeritavuse tõttu võivad ohtu sattuda hoone kasutajate elud ja tervis.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunnivahendit – sunniraha 300,00 (kolmsada) eurot.

5. Tagada evakuatsioon hoone katlaruumi evakuatsioonipääsu kaudu selliselt, et

evakuatsioonipääs ei oleks takistatud

Alus: Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23

lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 45 lg 2 p 5, §

4 ning § 55 lg 2.

5 (10)

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõige 1 täpsustab, et ehitisest peab olema

tagatud evakuatsioon.

Määruse nr 17 § 55 lg 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30,

32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Määruse nr 17 § 45 lg 2 punkt 5 sätestab, et evakuatsioonitee ei tohi olla takistatud.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/711-1) tuvastati, et hoone katlaruumi evakuatsioonipääsu

valgusavas on evakuatsioonipääsu takistav metallraam.

Evakuatsioonipääsu valgusavasse asjade paigutamisel võib osutuda ohutu evakuatsiooni

läbiviimine võimatuks, kuna evakuatsioonipääs laius on kitsendatud ja takistatud. Olukord, kus

tulekahju korral puudub võimalus evakuatsioonialalt ohutult väljuda evakuatsioonipääsu

kaudu, võivad tulekahju või päästesündmuse korral ohtu sattuda inimeste tervis ja elud.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunnivahendit – sunniraha 300,00 (kolmsada) eurot.

6. Tagada hoone ventilatsioonisüsteemi õhukanalite puhastamine vastavalt tootja

hooldusjuhendile ja õigusaktidele ning teostatud hooldustööde dokumenteerimine

Alus: Tuleohutuse seaduse § 27 lg 1.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 27 lõige 1 sätestab, et seadme ja paigaldise

kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimisel tuleb vältida tuleohtu ning juhinduda tootja

kasutusjuhendist ja õigusaktidest.

Eesti standardi EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ punktis

4.2.1 on sätestatud, et ventilatsioonisüsteem võib tule levitajaks tuletõkkesektsiooni sees

osutuda siis, kui kanalite sees olev tolm ja mustus süttib, seejärel kuumeneb kanal sellisel

määral, et selle välispind süütab lähedalasuva põleva materjali. Just eelnimetatud tagajärgede

vältimiseks määratakse kanalitele puhastatavuse nõuded. Punkti 8.1.1 kohaselt peab

ventilatsioonisüsteemi koos agregaatidega puhastama vähemalt üks kord aastas, kusjuures kahe

puhastuskorra vahele ei tohi jääda üle 365 ööpäeva.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/711-1) tuvastati, et hoone ventilatsioonisüsteemi

õhukanalite puhastamise kohta ei olnud esitada vastavat dokumentatsiooni. Seega tagamata on

õigeaegne ventilatsioonisüsteemi õhukanalite puhastamine.

Puhastamata ventilatsioonisüsteemi ladestunud põlevmaterjali jäägid võivad süttida ning

samuti soodustavad need tulekahju kiiret levikut hoones. Seega võivad olla raskendatud

tulekustutustööde teostamine ning ohutu evakuatsiooni läbiviimine, mistõttu võivad ohtu

sattuda inimeste elud ja tervis ning vara.

Täitmise tähtaeg: 30.07.2020

6 (10)

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunnivahendit – sunniraha 600,00 (kuussada) eurot.

7. Taastada hoone automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS) selliselt,

et hoone ruumid oleksid varustatud suitsuanduritega vastavalt tuleohutusnõuetele

Alus: Tuleohutuse seaduse § 32 lg 1; tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel

kehtestatud siseministri 21. jaanuari 2013. aasta määruse nr 1 „Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ (edaspidi määrus nr

1) § 9 lg 3; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel kehtestatud

siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkti 3 kohaselt on ATS

tuleohutuspaigaldis. Tuleohutuse seaduse § 32 lõige 1 sätestab, et tuleohutuspaigaldis tuleb

projekteerida ja paigaldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes

ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne määruse nr 17 jõustumist õiguslikul alusel ehitatud

ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile

kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6.

peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Olemasolevasse ehitisse enne

käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes nimetamata tuleohutuspaigaldis

peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt

hooldatud.

Määruse nr 1 § 9 lõike 3 järgi eelistatakse üldjuhul tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

kavandamisel tulekahju võimalikult varases staadiumis avastamiseks suitsuandureid.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.3/711-1) tuvastati, et hoone ATS paiknemisskeemi järgi on ette

nähtud hoonele üks temperatuurandur ja kuus suitsuandurit, kuid tegelikult on hoones viis

temperatuurandurit ja kaks suitsuandurit. Seega suitsuandurite puudumisel on tagamata

varasema tulekahju avastamine ning isikute teavitamine tulekahjust. Olukorras, kus ATS ei

vasta tuleohutusnõuetele ja esialgsele projektile, võib olla võimaliku tulekahju puhkemisel

raskendatud tulekahju võimalikult kiire avastamine ja kustutamine. See olukord võib ohtu seada

inimeste elud ja tervis ning suurendada varakahjusid.

Täitmise tähtaeg: 30.09.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunnivahendit – sunniraha 800,00 (kaheksasada) eurot.

8. Paigaldada hoone saunaruumide pesemisruumide väljumisteedele

evakuatsioonivalgustus

Alus: Tuleohutuse seaduse § 6 lg 2; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23

7 (10)

lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 32 lg 1, § 32

lg 2 punktid 3 ja 8 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõige 2 sätestab, et ehitises, kus on nõutud

rohkem kui üks evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada

vastava tuleohutusmärgiga. Tuleohutuse seaduse § 32 lõige 1 sätestab, et tuleohutuspaigaldis

tuleb projekteerida ja paigaldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning

ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne määruse nr 17 jõustumist õiguslikul alusel ehitatud

ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile

kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6.

peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Olemasolevasse ehitisse enne

käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes nimetamata tuleohutuspaigaldis

peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt

hooldatud.

Määruse nr 17 § 32 lõige 1 sätestab, et väljapääsutee valgustus on ette nähtud ohtu sattunud

inimeste evakuatsiooniks vajaliku tee ning sellel paiknevate tuletõrje- ja päästevahendite ning

esmaabipunktide kiireks leidmiseks ja ohutuks kasutamiseks. Määruse nr 17 § 32 lg 2 punktide

3 ja 8 järgi paigaldatakse väljapääsutee valgustus minimaalse toimimisajaga üks tund IV

kasutusviisiga hoonesse, välja arvatud ühekorruselisse kuni 50 istekohaga toitlustushoonesse

ning kuni 300-ruutmeetrise pindalaga kaubandushoonesse, millel on otseväljapääsud õue, ning

väljumistee ühiskasutuses olevale alale.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/711-1) tuvastati, et saunaruumide pesemisruumide

väljumisteedele, mis viivad riietusruumide kaudu evakuatsioonipääsuni, ei ole

evakuatsioonivalgustus paigaldatud.

Eesti standardi EN 50172:2005 „Evakuatsooni hädavalgustussüsteemid“ jaotises 5.4 on

selgitatud, et kui riiklikult ei ole reguleeritud teisiti, kehtivad standardis EN 1838 evakuatsiooni

hädavalgustuse nõuded selle standardi jaotistes 4.2 ja 4.5 kirjeldatud teedel ja kohtadel. Eesti

standardi EN 1838 jaotises 4.1 on loetletud esiletõstmist nõudvad kohad, s.o iga hädaolukorras

kasutatava ukse juures (termini „juures„ all mõeldakse tavaliselt kaugust kuni 2 m rõhtsuunas).

Hoone väljumisteede evakuatsioonivalgustusega märgistamine on vajalik selleks, et tulekahju

või muu hädaolukorra puhul saaksid evakuatsioonialadel viibivad inimesed ka suitsu täis

ruumidest ohutult evakueeruda. Evakuatsioonivalgustus tagab üldvalgustuse katkemise korral

väljapääsuteede nähtavuse, võimaldades seeläbi kasutajatel ohu korral iseseisvalt, turvaliselt ja

kiirelt lahkuda ohustatud kohast.

Täitmise tähtaeg: 30.09.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunnivahendit – sunniraha 1000,00 (üks tuhat) eurot.

8 (10)

9. Tagada katlaruumi tuletõkkesektsiooni terviklikkus, selleks tihendada katlaruumi

läbivate tehnosüsteemide läbiviigud ja varustada ventilatsioonisüsteemi kanal

tuletõkkeklappidega tule leviku tõkestamiseks katlaruumist leiliruumi

Alus: Tuleohutuse seaduse § 5 lg 3 ja § 6 lg 1; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse

seaduse § 23 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr

17) § 11 lg 2, § 14 lõiked 1 ja 9 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 6 lõige 1 sätestab, et piiratud kinnisasjalt või

ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon. Tuleohutuse seaduse § 5 lõige 3 sätestab, et ehitise

kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks

oma otstarvet.

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne määruse nr 17 jõustumist õiguslikul alusel ehitatud

ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile

kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6.

peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.

Sama määruse § 11 lõige 2 sätestab, et tuletõkkesektsioon moodustatakse seintest, põrandatest,

lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest,

tuletõkkeklappidest, läbiviigu tihenditest ja teistest hoone osadest.

Määruse nr 17 § 14 lõige 1 sätestab, et avatäidete paigalduseks või kinnituseks kasutatakse

materjale, mille tuletundlikkus on vähemalt B. Sama paragrahvi lõige 9 sätestab, et

tuletõkkekonstruktsiooni täielikult või osaliselt läbiva tehnosüsteemi tulepüsivusaeg peab

olema vähemalt 50 protsenti tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/711-1) tuvastati, et hoone katlaruumi läbiviigud on

nõuetekohaselt tihendatud ning hoone ventilatsioonisüsteemi kanal ei ole varustatud

tuletõkkeklappidega. Seetõttu katlaruumi tuletõkkesektsioon ei täida oma otstarvet. Seega

võimaliku tulekahju korral ei ole takistatud suitsu ja tule levikut ettenähtud aja jooksul. Suitsu

ning tule levik hoones võib takistada ohutu evakuatsiooni läbiviimist, mistõttu võivad olla ohtu

sattuda inimeste tervis ja elud.

Täitmise tähtaeg: 30.09.2020

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunnivahendit – sunniraha 1200,00 (üks tuhat kakssada) eurot.

10. Evakuatsiooni tagamiseks rajada hoonesse teine evakuatsioonipääs

Alus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6; ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse §

23 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” (edaspidi määrus nr 17) § 41

lg 2, § 44 lõiked 1 ja 2, § 45 lg 2 p 3 ja lg 6, § 46 lg 11, § 47 lg 1 p 1 ja lg 4 ning § 55 lg 2.

Ettekirjutuse põhjendus: Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 alusel on isik kohustatud

tagama ohutu evakuatsiooni hoonest.

9 (10)

Määruse nr 17 § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel

ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab

evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30,

32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Eelmises

lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkti 3 kohta.

Määruse nr 17 § 41 lõige 2 sätestab, et evakuatsiooni tagamiseks peab hoones olema selle

kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende

liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid,

evakuatsiooniteid ja -pääse.

Määruse nr 17 § 44 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et evakuatsioonipääsude arv ja paigutus määratakse

vastavalt hoone kasutamisotstarbele ja hoone kasutajate maksimaalsele arvule. Hoone igalt

evakuatsioonialalt peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe hajutatult paigutatud

evakuatsioonipääsuni. Sama paragrahvi lg 3 punkt 4 sätestab, et üks evakuatsioonipääs või -tee

võib olla II–IV kasutusviisiga hoones, kus viibib korraga kuni kümme inimest, kui see ei

põhjusta kasutajate turvalisusele ohtu.

Määruse nr 17 § 45 lg 2 punkt 3 ja lõige 6 sätestavad, et trepikalle, astmete ja mademete

mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni ning evakuatsiooniteel oleval trepil, sealhulgas

hoonevälisel trepil, mis asub evakuatsiooniteel, peab olema tagatud ohutu liikumine. Enama

kui kolme astmega trepil peab olema trepikäsipuu.

Määruse nr 17 § 46 lg 11 sätestab, et väljumistee ühiskasutusala peab olema vastava

märgistusega tähistatud, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav ning selle laiuse ja kõrguse

määramisel peab lähtuma evakuatsiooniteele esitatavatest nõuetest.

Määruse nr 17 § 47 lg 1 punkt 1 ja lõige 4 sätestavad, et evakuatsioonitee laius on üldjuhul

vähemalt 1200 millimeetrit ning evakuatsioonialal, mida kasutab kuni 60 inimest, võib üks

evakuatsiooniteedest olla vähemalt 900 millimeetri laiune.

Paikvaatlusel (protokoll nr 7.2-5.4/711-1) tuvastati, et üle 10 kasutajaga hoonest puudub teine

evakuatsioonipääs. Nii meeste kui naiste pesemis- ja leiliruumidest on võimalik pääseda ühe

evakuatsioonipääsuni.

Antud olukorras ei saa olla kindlad, et ohutu evakuatsioon on tagatud tingimusel, kui

pesemisruumidest puudub lisaks riietusruumide kaudu evakuatsioonipääsuni viivatele

väljumisteedele teine evakuatsioonipääs. Evakuatsioonipääsu juures ja selleni viivates

ruumides võimaliku tulekahju puhkemise korral võib pesemis- ja leiliruumides viibivate

inimeste ohutu evakuatsioon osutuda võimatuks. Evakuatsiooninõuete täitmine on kohustuslik

1998. aastal kasutusele võetud hoonele vastavalt määruse nr 17 § 55 lõikele 2. Hoone puhul,

mille kasutajate arv ületab 10 inimest, peab igalt evakuatsioonialalt olema võimalik jõuda kahe

evakuatsioonipääsuni. Vastasel juhul võivad võimaliku tulekahju korral ohtu sattuda inimeste

elud ja tervis.

Täitmise tähtaeg: 30.06.2021

Ettekirjutuse väljaandmisega kaasneb asendustäitmise ja sunnirahaseaduse paragrahvi

7 kohane HOIATUS: juhul, kui ettekirjutust ei täideta määratud tähtajaks, rakendatakse

tuleohutuse seaduse paragrahvi 40 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 ja §

10 lõike 1 alusel sunnivahendit – sunniraha 2700,00 (kaks tuhat seitsesada) eurot.

Kui ettekirjutust ei ole tähtaja möödumisel täidetud, tuleb sunniraha kanda hiljemalt

10 (10)

ettekirjutuste täitmise määratud tähtaegadeks Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pank

a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Luminor Bank a/a

EE701700017001577198, maksekorraldusel märkida viitenumbriks 10268700005629 ja

selgituseks: ettekirjutuse number ja punkt, adressaadi nimi. Kui ettekirjutust ei täideta või

sunniraha tähtaegselt ei tasuta, nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras koos täitemenetluse kuludega.

Ettekirjutuse täitmisest palume meid informeerida kirjalikult postiaadressil Vahtra 3,

21003 Narva või digitaalselt allkirjastatud dokumendina e-posti aadressil [email protected].

Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124

Tallinn, [email protected]) või Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (Kooli 2A, 41532 Jõhvi,

[email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta vaidlustatavast

haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Irina Belik

peainspektor

Ohutusjärelevalve büroo

Ida päästekeskus

Ettekirjutus saadeti elektrooniliselt:

AS Narva-Jõesuu Kommunaal, [email protected].

+372 5860 2188

[email protected]