TTJA 17.12.2025 kirja nr 16-12/25-17425-001 edastamine. Possa ökodukti KMH eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Kliimaministeerium – [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus – [email protected]

Saarde Vallavalitsus – [email protected]

Keskkonnaamet – [email protected]

Maa- ja Ruumiamet – [email protected]

Eesti Geoloogiateenistus – [email protected]

EELNÕU

OTSUSE EELNÕU

Possa ökodukti ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Stricto Project OÜ (registrikood 12175455, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe

linnaosa, Kadaka tee 42b, 12915, e-post [email protected]) esitas 24.11.2025 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, registrikood 70003218, aadress Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu

ehitusloa taotluse nr 2511271/26304 Possa ökodukti BR2668 (EHR kood 221497496)

ehitamiseks, mis asub Pärnu maakonna Saarde valla Laiksaare küla Laiksaare metsaonn

(katastritunnus: 71001:001:0147) kinnistul. Kavandatava tegevuse eesmärk on vähendada Rail

Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks

vajaliku läbipääsu konfliktalades.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 toodud oluliste

keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH)

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse käigus kaalutakse

tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktidest 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 8 ja § 15 punktist 8.

KeHJS § 6 lõige 2 punktide 10 ja 22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab andma eelhinnangu

infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele ning muu tegevusele, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda

infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva tee rajamise või laiendamise kohta (välja arvatud

teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning KeHJS § 6 lõige

1 punktis 13 nimetatud juhul). Määruse nr 224 § 15 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse

eelhinnang anda sellisele muule tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega

või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatava tegevuse

ümbruskonda jääd mitmeid kaitstavaid loodusobjekte.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lõike 2 alusel, kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille

ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, seega on antud juhul TTJA otsustaja

KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise

või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Rail Balticu raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest. Possa ökoduktiga seotud Rail Balticu

raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju

EELNÕU

hindamine, mille programmi on TTJA tunnistanud nõuetele vastavaks 13.08.2025. Possa

ökodukti projekteerimisel arvestati muuhulgas eelnimetatud KMH alusuuringu „Ökoduktide ja

väikelooma truupide analüüs Rail Baltica lõigul Pärnu - Eesti/Läti piir„ (Tuulekaru OÜ ja

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega, sealhulgas järgnevate meetmetega: rajada

ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%; ökodukti pinnasega kattes ja seda haljastades

lisada risuvalle, kive jms, loomaks mikroelupaiku ja varjevõimalusi väiksematele loomadele;

ökodukti paremaks toimimiseks tuleb tõkestada müra ja valguse levimine raudteelt, piirata

ökodukt vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega. Eelhinnangus hinnati vaid

Possa ökodukti rajamisega seotud mõju, kuivõrd Rail Baltica raudteetrassiga seotud mõju

käsitlevad raudteeprojekti raames läbiviidavad keskkonnamõju hindamised.

Ökodukti projekteerimisel on arvestatud ka järgnevate tehniliste tingimustega: rajatiste

projekteeritud eluiga peab olema vähemalt 100 aastat; eelistada tuleb võimalikult

hooldevabasid lahendusi. Kuluvosade olemasolul (näiteks vuugid, tugiosad, piirded, jne) tuleb

ette näha lahendus nende vahetamiseks; tuleb koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama

kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid,

seisukorra hindamise kriteeriumeid (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni

element väljavahetamist või remonti); ökodukti otsadesse peab jääma 3 m laiune läbipääs

ökoduktist teisele poole raudtee kraave; ökodukt ehitatakse peamiselt raudbetoonist ning

betoonkivist; rajatise kandekonstruktsioonid peavad taluma kloriididest tingitud mõjusid; kui

raudteerajatisel on konstruktsiooni taga muldkehas dreentoru, siis tuleb see viia võimalikult

madalale kõrgusele, kus vesi isevoolselt ära voolab. Reeglina eelistada lahendust, kus toru on

otsadest avatud ja keskelt kõrgem. Vajadusel näha toru otsade ette uhtumiskindlustus.

Projektlahenduse seletuskirja kohaselt kulgeb ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette

nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse minimaalselt 1 m paksuse pinnasega. Lisaks

ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Possa ökodukti projekteerimise käigus täpsustunud

piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist.

Piirkonna peamiseks maakasutuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa koos kaitsealuse maa

lisasihtotstarbega. Possa ökodukt hõivab ~7,5 ha suuruse maa-ala. Possa ökodukti

piiranguvööndisse jääb vähemal või suuremal määral kolm kinnistut – Laiksaare metsaonn

(katastritunnus: 71001:001:0147), Päikese (katastritunnus: 78201:001:0016) ja Nõmmiku

(katastritunnus: 78201:001:0193). Kavandatava tegevuse elluviimine toob kaasa muutusi

maakasutuses. Ökodukt rajatakse metsamaale ja toimub maapinna hõivamine, mille läbi

väheneb loodusliku maa osakaal. Ökodukt rajatakse leevendusmeetmena üle kavandatava Rail

Baltica raudteetrassi. Ökodukt parandab maakasutuse funktsionaalset sidusust kahel pool Rail

Baltica trassi, kuna ühendab muidu katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid.

Ökodukti piiranguvööndis kehtestatud tingimused, mis keelavad jahipidamise, ulatuslike

lagealade tekitamise, liigpääsu takistavate hoonete ja rajatiste ehitamise ja maavarade

kaevandamise, omavad mõju eeskätt võrreldes senise maakasutusega seoses jahipidamise

piirangute ja ulatuslike lagealade tekke keelamisega. Kuid siiski ei tähenda see, et alal oleks

metsa majandamine täielikult keelatud ja olemasolevat metsamaad saab selle senisel otstarbel

edasi kasutada. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk olulisi negatiivseid

mõjusid maa-alale ega maakasutusele.

Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata, see tähendab vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik

kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Kavandatava

EELNÕU

tegevuse elluviimisel asendataks ehitustööde käigus ökodukti alune pinnas kuni 3,3 m

sügavuselt. Lähtuvalt asjaolust, et piirkonnas on põhjavesi kaitsmata (põhjaveekihil lasub kuni

20 m paksune liiva- või kruusakiht), võib tekkida vajadus põhjavee väljapumpamiseks ning vee

tõkestamiseks. Põhjavee reostumise risk kaasneb eelkõige ehituse ajal seoses kütuse või õlide

leketega ehitusmasinatest. Kuna põhjavesi on nõrgalt kaitstud, on oluline vältida lekkeid.

Projekt näeb ette tankimise keelu ehitusalal, õlipüüdmismattide kasutamise ja kohustusliku

reostustõrje komplekti olemasolu. Tõenäosus põhjavee saastumiseks ehitusperioodil on madal

ja mõju välditav. Ehitusaegne alanduslehter võib ulatuda arvutuslikult 103,3 meetrini. Samuti

ei ole ökodukti kasutamisega põhjust eeldada sademevee reostumist, mis võiks mõjutada

põhjavee kvaliteeti. Vaadeldav ala asub maaparandussüsteemi maa-alal (6115080020071002)

ning ökodukti rajamiseks on tarvis alal teatav arv kraave osaliselt või täielikult sulgeda või

ümber ehitada. Seejuures arvestatakse projekteerimisel asjaoludega, et oleks tagatud

maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni Rail

Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide projekteerimise või

ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised lahendused olemasolevate süsteemide toimivuse

tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirja kohaselt käsitletakse raudtee pikikraavide ja

piirkonna vetejuhtimist ning ökodukti all (maa sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale

raudtee projektile, kuid juhul kui raudtee pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette

ökodukti muldkehas betoonist truubitoru paigaldamine. Kasutusperioodil puuduvad mõjud

veekeskkonnale. Ökodukt ei tõkesta vee liikumist, kuna rajatakse drenaaž muldkeha sisse ja

drenaaž ehitatakse isevoolseks. Ökodukt ei tekita juurde uusi veekogumise alasid, samuti ei

moodustu alal hüdroloogilisi barjääre ega tõkestata looduslikku äravoolu. Eelhinnanguga ei

tuvastatud ebasoodsaid ehk olulisi negatiivseid mõjusid veestikule, sh põhjaveele eeldusel, et

rakendatakse eelhinnangu peatükis 4.4 toodud meetmetega. Ehitusprojektiga seotud alal

puudub seos märgaladega, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja/või kallastega ning

merekeskkonnaga.

Kavandatava tegevuse elluviimisega lisatakse metsamaale tehislik objekt. Ökodukt koos oma

muldkehaga jääb ~7,5 ha suurusel maa-alale. Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku

pinnase struktuuri, kasvupinnas eemaldatakse ning pinnas asendatakse kuni 3,3 m sügavuselt.

Tegemist on alaga, kus ei ole olulisi ja/või keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi kooslusi või

ohustatud pinnaseressurssi, mistõttu ei ole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist

ebasoodsat mõju ette näha. Seejuures on võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada

ökodukti haljastuse rajamisel (projektala korrastamisel või vertikaalplaneerimisel). Ökodukti

maa-alale koostatakse haljastusprojekt. Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne

ehitusmasinate liikumine (heitgaasid, tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest.

Samuti kannavad veokid ja ehitusmasinad ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on

lühiajalised ja lokaalsed, ökodukti kasutusest heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja

levik on võimalik ka erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavalt muldkehalt), kuid

haljastuse rajamise järgselt erosioon suuresti lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses

kujunenud tavapraktikaks teede puhastus ja harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist.

Seega ei mõjuta Possa ökodukti rajamine õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid

aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi ebasoodsaid ehk

negatiivseid mõjusid mullale, pinnasele, õhule ega kliimale.

Objekti jaoks kasutatakse ehitusmaterjale eesmärgipäraselt. Materjalide ja maavarade

kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole

näha. Seejuures tehakse Possa ökodukti tarbeks kaevetöid mahus 49 812 m3, millest enamuse

moodustab kasvumulla eemaldamine 49 180 m3 ning väiksem osa vundamendi kaeve 632 m3.

Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu väljakaevatav

EELNÕU

pinnase (kaevise) maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks ja mitte-

struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse kaevandamisloa taotlemise käigus ning

ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse riiklikul tasemel. Kavandatav Possa

ökodukt asub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis, mille

läbiviimist kavandatava tegevusega ei takistata. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid maavarade kasutusele.

Possa ökodukti rajamine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Jäätmetest tekivad tegevuse käigus

peamiselt ehitusjäätmed ja pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette

näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb

ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Ökodukti kasutusperioodil jäätmeid olulistes

kogustes ei teki. Ehitusobjektil tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt kehtivale korrale.

Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja

jäätmetekke osas. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid

ressursikasutusele ega jääkide, heidete ning jäätmetekke aspektidest lähtuvalt eeldusel, et

rakendatakse eelhinnangu peatükis 4.7 toodud meetmetega.

Possa ökodukti rajamine mõjutab piirkonna maastikuilmet ning mis eelkõige võib mõjutada

piirkonnas elavaid metsloomi. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik maa-ala 7,5 ha,

millest metsa raadamine on vajalik hinnanguliselt 5,8 ha ulatuses (vahetult ökodukti alla jääv

metsaala). Seejuures tuleb silmas pidada, et osaline metsa raadamine (sealhulgas vaadeldaval

alal) toimub Rail Baltica raudteetrassi välja ehitamisel igal juhul. Metsa raadamine avardab

praegust maastikupilti. Ökodukti rajamise järgselt tekib maastikuliselt võrreldes praeguse

olukorraga loodusesse kõrgem objekt. Kuid arvestades asjaolu, et see paikneb keset metsaala,

mille läheduses puudub asustus või ka suuremad teed, kust ökodukt oleks vaadeldav, siis sellega

maastikuilmele olulist mõju ei kaasne. Muuhulgas rajatakse Possa ökoduktile piirkonda sobituv

haljastus, mis leevendab maastikuilme muutuse mõju. Ökodukti rajamine võimaldab seejuures

loomadele turvalist ülekäiku üle raudteetrassi. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid maastikule, sh pinnavormidele.

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendava objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Possa ökodukti alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist kaitsealust objekti. Lähim

Natura 2000 ala, Tolkuse loodusala (RAH0000297), sealhulgas Tolkuse looduskaitseala

(KLO1000332), jäävad Possa ökoduktist ~1,5 km kaugusele. Ökodukti piiranguvööndisse

(ökoduktist ~400 m kaugusel) ulatuvad Laiksaare kanakulli püsielupaik (KLO3002746) 1,3 ha

ulatuses (2,3% püsielupaiga kogupindalast) ning märgalade männikute ja kaasikute tüüpi

vääriselupaik (VEP213516; vääriselupaika mitte kuivendada, raiuda ning surnud ja lamapuitu

alalt eemaldada), mis kattub ka III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera pennata)

kasvukohaga. Vääriselupaiga ega sulgjas õhiku kasvukoha säilimist kavandatava tegevusega ei

mõjutata, kuna need ei jää ehitusalale, vaid ökodukti toimimiseks seatud piiranguvööndisse

~250 m kaugusele ehitusalast. Vastavalt ei ulatu vääriselupaigani ka ökodukti tarvis raadatavast

EELNÕU

alast valgustingimuste muutuste mõju ega võimalik veerežiimi mõjutamise mõju lähtuvalt

asjaolust, et ehituskaevikust pinnavee väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri mõju ulatub

arvutuslikult 103,3 m kaugusele ning lähim vääriselupaik jääb kavandatavast Possa ökoduktist

250 m kaugusele.

Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava (2022) kohaselt on kanakull pikaealine liik,

kes elab aastaid ühes ja samas piirkonnas, Eestis peamiselt levinud loodusmaastikus,

metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus, parkmetsades ja ka suuremates linnades. Kuigi

kanakulli püsielupaik ehitusalale ei ulatu, võib kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt liigi

kodupiirkonna suurus varieeruda mõnekümnest kuni mõnesaja ruutkilomeetrini. Seejuures

metsaaladel on kodupiirkonna suurus seotud vanametsa pindalaga. Mida vähem on saagijahiks

sobivat vanametsa, seda suuremal alal peab kanakull jahti. Kriitilise tähtsusega ohutegureid

kanakullile ei ole, kuid suure mõjuga ohutegurid on pesapaikade hävimine ja toidubaasi

vähenemine, keskmise mõjuga pesitsusaegne häirimine ning väikese mõjuga tahtlik tapmine ja

isendite loodusest eemaldamine, keskkonnamürkide mõju, kokkupõrked ehitiste, elektriliinide

ja sõidukitega. Kanakullid on enim tundlikud pesitsuseelsel perioodil, kui häirimine võib

põhjustada pesakoha hülgamist või pesitsemisest loobumist.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ELLE OÜ, 2024) KSH-s leiti, et raudteetrassi

ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid mürahäiringud, mis ulatuvad eeldatavalt paarisaja meetri

kaugusele tööde teostamise kohast. Eelnevast lähtuvalt tuleks mürarikaste ehitustööde tegemist

vältida märtsist (kuu enne pesitsusperioodi) juunini (haudeaja lõpp). Mürarikka tegevusena

käsitletakse tegevust, mille müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas või mängukohas ületab

pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB. Lisaks

arvestada raadamistööde tegemisel pesitsusrahuga ja hoiduda raietöödest 15. aprillist vähemalt

15. juulini. Eelnimetatud meetmed kattuvad põhimõtteliselt ka KMH alusuuringus (Tuulekaru

OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) toodud meetmetega. Nimetatud alusuuringus on toodud

meede vältida metsa raadamist ja mürarikkaid ehitustöid perioodil 01.03 - 15.07. Lisaks toodi

KSH-s (ELLE OÜ, 2024) kanakulli püsielupaiga osas asjakohase leevendusmeetmena välja

kokkupõrkeohu vältimiseks tarastamisel lahenduste rakendamine, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele nähtavust parendavate märgiste paigaldamine. Lisaks

vajadusel ja võimalusel hinnata võimalikku ehitusaegset mõju kanakulli pesa(de) asustatusele

ja pesitsusedukusele, näiteks pesakaamera(te) abil.

Rohevõrgustiku planeerimisel on Saarde valla üldplaneeringus arvestatud ka Rail Baltica

raudteetrassiga. Possa ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel, seejuures

tagatakse rohevõrgustiku toimimine strateegilistes planeerimisdokumentides

(maakonnaplaneering, üldplaneering) toodud rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimuste

järgimisega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud eelhinnanguga oluliselt ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid

looduslikule mitmekesisusele (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavatele

loodusobjektidele (sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladele) eeldusel, et rakendatakse

eelhinnangu peatükis 4.9 toodud meetmega.

Kavandatava tegevusega hõlmatud maa-ala asub hajaasustusega alal, seejuures vaadeldaval alal

majapidamisi ei asu ning lähim eluhoone jääb ökoduktist ~1,8 km kaugusele kirde suunda

Veteranide (katastritunnus: 78201:001:0068) kinnistule. Arvestades tegevuse iseloomu,

kaugust lähimast elamust ning mastaapi, ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha

EELNÕU

negatiivsete ehk ebasoodsate mõjude tekkimist piirkonna elanikkonnale, nende tervisele,

heaolule ega varale. Vaadeldaval alal ei asu pärandkultuuri objekte ega kultuurimälestisi. Lisaks

ei seostu kavandatava tegevuse elluviimine müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega

lõhnaga käesoleva teemavaldkonna (elanikkonna) mõistes. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid elanikkonnale, inimeste tervisele, heaolule ja varale (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus

ja lõhn) ega kultuuripärandile ja arheoloogilistele väärtustele.

Kavandatava tegevusega ei kaasne ka täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi, katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Possa ökodukti ümbruses puuduvad ka muud tegevused,

millega kaasneks ökodukti rajamisega koosmõju.

Eelhinnangu tulemusena vajadus KMH algatamiseks puudub, kuna Possa ökodukti rajamisega

ei ole oluliste negatiivsete ehk ebasoodsate keskkonnamõjude avaldumist ette näha, kui

kavandatava tegevuse elluviimisel rakendatakse eelhinnangu peatükkides 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud

meetmeid. Seiremeetmete rakendamise ja täiendavate keskkonnaalaste uuringute läbiviimise

vajadus puudub. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel KMH eelhinnangu

järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsate mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed on

järgmised:

1. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohad on

soovitatav rajada (maaparandussüsteemi) kraavidest kaugemale kui 25 m. Juhul kui

eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid reostusohtlikke masinaid ei tohi

kasutada.

2. Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema

sellised, et on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh

põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad

ladustamisalast väljapoole, satuvad pinnasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud

materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda ning tekkinud pinnase- või veereostus

koheselt likvideerida.

3. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid)

ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale

ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

4. Betoonivalu ajal peab takistama betoonisegust välja nõrguva vee, tsementpiima või

betoonilisandite infiltratsiooni pinnasesse ja põhjavette. Sobiv tehnoloogiline viis

selleks valida ehituse käigus, kaaluda võib vajadusel ökodukti taldmiku alla

geomembraani paigaldamist. Juhul, kui ehitusplatsil toimub betooniautode ja/või

betoonipumpade pesu, siis peab olema tagatud, et pesuvesi ei saaks valguda otse

EELNÕU

pinnasesse (näiteks kogutakse pesuveed plastikust või metallist mahutisse või

geomembraaniga vooderdatud kaevikusse).

5. Maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

6. Tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Saarde valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

7. Mürarikaste tööde tegemist mitte planeerida kanakullile tundlikul ajal märtsist juunini.

8. Metsaraiet ei ole lubatud teha pesitsusrahu ajal 15. aprillist vähemalt 15. juulini.

9. Kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised.

10. Võimalusel hinnata võimalikku ehitusaegset mõju kanakulli pesa(de) asustatusele ja

pesitsusedukusele, näiteks pesakaamera(te) abil.

11. Kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord.

Kavandatav tegevus ei ole piiriülese keskkonnamõjuga, mistõttu piiriülest keskkonnamõju

hindamist ei algatata. Samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, § 61, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 22, 23, 4 ja 8,

EhS § 39 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13

punkti 8 ja § 15 punkti 8 ning eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta Possa ökodukti ehitamiseks keskkonnamõju hindamine algatamata.

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti

eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Stricto Project OÜ

Projekti otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2025

2

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Publitseerimise üldised andmed

• Töö vormistatud: 15.12.2025

• Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))

koostajad:

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaekspert (KMH litsents

nr KMH0098).

o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus............................................................................ 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................. 8

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................... 11

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 15

4.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 15

4.2 Märgalad.................................................................................................................... 16

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 16

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 16

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 18

4.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 18

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 19

4.8 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 19

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 19

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime),

mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 21

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 21

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 21

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 23

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 25

4

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu maakonda

Saarde valda Laiksaare külla kavandatav Possa ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi. Possa

ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonni (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa, 15%

kaitsealune maa) kinnistule, ligikaudu 7,5 ha suuruse alale. Kavandatava tegevuse eesmärk on

vähendada Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale looduskeskkonnale, tagades loomade

liikumiseks vajaliku läbipääsu konfliktalades. Rail Baltic raudteeliini trassi koridor ning

võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H

planeeringulahendusest.

Eelhinnangu tellijaks on Stricto Project OÜ ja töö koostajateks Alkranel OÜ keskkonnaekspert

Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja OÜ Alkranel keskkonnakonsultant Paula

Nikolajeva. Töö on koostatud Rail Baltic Estonia OÜ poolt tellitud projektile, mille koostamine

toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina

ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.

KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb

otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kui kaasnev tõenäoliselt puudutab

vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju

vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,

Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse samuti juhendist „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ja eelhinnangu ülesehitamisel

arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”

(Keskkonnaministeerium, 2017).

5

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

KMH eelhinnangu objektiks on Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla kavandatav

Possa ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi (vt ka joonist 1). Possa ökodukt on kavandatud

Laiksaare metsaonni (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa, 15% kaitsealune maa)

kinnistule, millest ökodukt hõivab ligikaudu 7,5 ha suuruse ala.

Joonis 1. Kavandatava Possa ökodukti asukoht. Ülemisel joonisel on lillaga märgitud ökodukt ning

tumehalli joonega raudteetrass, alumisel punase piirjoonega Saarde valla halduspiir, rohelise täpiga

ökodukti asukoht (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

6

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Ökodukti projekteerimise lähteülesande kohaselt koostatakse ökodukti maa-alale

maastikuarhitekti kompetentsiga isiku poolt haljastusprojekt vastavalt tüüptingimustele „Rail

Baltica maastikukujunduse ja haljastuse projekteerimise tüüpülesanne“. Lisaks teostatakse

olemasolevat täiendavad geoloogilised, ehitusgeoloogilised, hüdrogeoloogilised,

hüdroloogilised, geotehnilised ja topo-geodeetilised uurimistööd. Seejuures projekteeritakse

ökodukt järgnevaid (esitatud valikuliselt) tehnilisi tingimusi silmas pidades:

• rajatiste projekteeritud eluiga peab olema vähemalt 100 aastat;

• eelistada tuleb võimalikult hooldevabasid lahendusi. Kuluvosade olemasolul (nt

vuugid, tugiosad, piirded jne) tuleb ette näha lahendus nende vahetamiseks;

• tuleb koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate

konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid,

seisukorra hindamise kriteeriumeid (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab

konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti);

• ökodukti otsadesse peab jääma 3 m laiune läbipääs ökoduktist teisele poole raudtee

kraave;

• ökodukti ehitatakse peamiselt raudbetoonist ning betoonkivist;

• rajatise kandekonstruktsioonid peavad taluma kloriididest tingitud mõjusid;

• kui raudteerajatisel on konstruktsiooni taga muldkehas dreentoru, siis tuleb see viia

võimalikult madalale kõrgusele, kus vesi isevoolselt ära voolab. Reeglina eelistada

lahendust, kus toru on otsadest avatud ja keskelt kõrgem. Vajadusel näha toru otsade

ette uhtumiskindlustus.

Projektlahenduse seletuskirjae kohaselt (Stricto Project OÜ, seisuga 20.10.2025) kulgeb

ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse

minimaalselt 1 m paksuse pinnasega.

Lisaks ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Seejuures arvestatakse projekteerimisel asjaoludega, et oleks

tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni

Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide

projekteerimise/ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised lahendused olemasolevate

süsteemide toimivuse tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirjade kohaselt (Stricto Project

OÜ, seisuga 20.10.2025) käsitletakse raudtee pikikraavide ja piirkonna vetejuhtimist ning

ökodukti all (maa sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale raudtee projektile, kuid juhul

kui raudtee pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette ökodukti muldkehas

betoonist truubitoru paigaldamine.

Possa ökoduktiga seotud Rail Balticu raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli – Eesti Vabariigi

ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju hindamine1 (KMH 8), mille programm tunnistati

nõuetele vastavaks 13.08.2025. Possa ökodukti projekteerimisel arvestatakse mh eelnimetatud

KMH alusuuringu „Ökoduktide ja väikelooma truupide analüüs Rail Baltica lõigul Pärnu –

Eesti/Läti piir„ (Tuulekaru OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega, sh meetmetega

nagu (lähtuvalt meetmete pidevast täienemisest, ei pruugi alljärgnev loetelu olla lõplik):

• rajada ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%;

1 Rail Balticu keskkonnamõjude hindamise info on koondatud siia.

7

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• ökodukti pinnasega kattes ja seda haljastades lisada risuvalle, kive jms, loomaks

mikroelupaiku ja varjevõimalusi väiksematele loomadele;

• ökodukti paremaks toimimiseks tuleb tõkestada müra ja valguse levimine raudteelt,

piirata ökodukt vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega.

8

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1-2, juhendmaterjalides ning avalikult

ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,

Keskkonnaagentuur, 02.12.2025), Maa-ameti kaardirakendused) sisalduvat teavet.

Lähtuvalt Pärnu maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas“, on planeeringulahendusega

suurulukite läbipääsude suudmealade tegevuste piiramiseks määratud ökoduktide ümber

piiranguvöönd vähemalt 500 m raadiuses ökodukti keskpunktist. Possa ökodukti

maakonnaplaneeringu kohane piiranguvööndi läbimõõt on ligikaudu 1400 m, st

piiranguvööndi (suurim) raadius on ligikaudu 700 m. Planeeringus on selgitatud, et ökodukti

piiranguvöönd on näidatud nihutamisruumiga ning täpne asukoht ja piirid täpsustuvad

projekteerimisel. Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva Possa ökodukti projekteerimise

käigus täpsustunud piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist. Alljärgnevalt on

kirjeldatud olemasolevat olukorda ökodukti Pärnu maakonnaplaneeringust tulenevast ning

projekti käigus täpsustunud piiranguvöönditest.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Saarde vallas Laiksaare külas (hajaasustus), kus

Saarde valla kodulehe andmetel elab 01.01.2025 seisuga 77 inimest. Piirkonna peamiseks

maakasutuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa koos kaitsealuse maa lisasihtotstarbega,

seejuures vaadeldaval alal majapidamisi ei asu, lähim eluhoone asub ökoduktist kirdesuunas

ligikaudu 1,8 km kaugusel Veteranide (78201:001:0068) kinnistul. Possa ökodukti

piiranguvööndisse jääb vähemal või suuremal määral kolm kinnistut – Laiksaare metsaonn

(71001:001:0147), Päikese (78201:001:0016) ja Nõmmiku (78201:001:0193).

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) kohaselt esineb Pärnu maakonnaplaneeringus

määratud ökodukti piiranguvööndi alal jääjärveliste setete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi,

savi) pinnakatte settetüüp. Lisaks on piiranguvööndis esindatud õhukese pinnakattega ala

(paksus <1 m ehk alvar). Ökodukti piiranguvööndi alal esinevad valdavalt küllastumata

turvastunud mullad (Gl1), leetjas gleimullad (Gl), leetunud gleimullad (LkG) ning kahkjas

leetunud mullad (LPG). Lisaks levivad ökodukti piiranguvööndis leostunud gleimullad (Go)

(vt ka joonist 2). Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata.

9

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 2. Possa ökodukti ümbruses levivad mullad, sinise joonega on märgitud Possa ökodukt, lilla

joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine", punase joonega täpsustunud ökodukti piiranguvöönd 500 m ökodukti

keskpunktist lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Possa ökodukti piiranguvööndisse, ökoduktist ligikaudu 400 m kaugusel, ulatub Laiksaare

kanakulli püsielupaik (KLO3002746) 1,3 ha ulatuses (2,3% püsielupaiga kogupindalast).

Lisaks asub piiranguvööndis märgalade männikud ja kaasikud tüüpi vääriselupaik

(VEP213516; vääriselupaika mitte kuivendada, raiuda ning surnud ja lamapuitu alalt

eemaldada), mis kattub ka III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera pennata)

kasvukohaga (vt ka joonist 3A). Lähib Natura 2000 ala, Tolkuse loodusala (RAH0000297), sh

Tolkuse looduskaitseala (KLO1000332), jäävad Possa ökoduktist ligikaudu 1,5 km kaugusele.

Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava (2022) kohaselt on kanakull pikaealine liik,

kes elab aastaid ühes ja samas piirkonnas, Eestis peamiselt levinud loodusmaastikus,

metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus, parkmetsades ja ka suuremates linnades.

Kodupiirkonna suurus võib varieeruda mõnekümnest kuni mõnesaja ruutkilomeetrini.

Seejuures metsaaladel on kodupiirkonna suurus seotud vanametsa pindalaga – mida vähem on

saagijahiks sobivat vanametsa, seda suuremal alal peab kanakull jahti. Kriitilise tähtsusega

ohutegureid kanakullile pole, kuid suure mõjuga ohuteguriteks on pesapaikade hävimine ja

toidubaasi vähenemine, keskmise mõjuga pesitsusaegne häirimine ning väikese mõjuga tahtlik

tapmine ja isendite loodusest eemaldamine, keskkonnamürkide mõju, kokkupõrked ehitiste,

elektriliinide ja sõidukitega.

10

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 3A. Kaitsealused objektid kavandatava Possa ökodukti piirkonnas (alus: Maa- ja Ruumiamet,

2025; EELIS, 02.12.2025)

Vaadeldav ala asub maaparandussüsteemi maa-alal (6115080020071002) ning Rapla- ja

Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis. Pärandkultuuri objekte ega

kultuurimälestisi planeeritaval Possa ökodukti alal ei asu.

11

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähikonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonnaplaneering (2018) – planeeringus on arvestatud Rail Baltica rajamisega ning

kuigi Possa ökodukt asub rohelise võrgustiku riigi väikese tasandi rohekoridoris (K7), ei ole

kavandatav ökodukt võimalikus konfliktkohas. Maakonnaplaneeringus on seatud üldised

tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks, mh:

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

• tagada, et looduslike alade osatähtsus ei langeks koridorides alla 70% koridori

keskmisest läbimõõdust;

• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia

läbi keskkonnamõju hindamine;

• vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende

rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning

rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid;

• säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja

looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust

suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid

(kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel).

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (2024) – planeeringu koostamise eesmärgiks

oli Rail Baltic raudteeliini trassikoridori asukoha määramine trassilõikudes 3A, 4A ja 4H, kus

vaadeldav Possa ökodukt ka asub. Planeeringus on toodud Rail Balticu arendamise põhimõtted,

leevendus- ja hüvitusmeetmed lähtuvalt keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ning

planeeringu elluviimise põhimõtted ja teave. Planeeringu joonistel on näidatud suurulukite

läbipääsu eelduslik asukoht ja selle nihutamisruum kui suurulukite läbipääsu piirkond.

Suurulukite läbipääsude toimimiseks on planeeringuga suuruluki läbipääsude ümber

kehtestatud 500 meetri raadiuses piiranguvöönd arvestatuna suuruluki läbipääsu keskpunktist.

Põhijoonisel on suuruluki läbipääsu piiranguvöönd näidatud koos nihutamisruumiga.

Piiranguvööndi asukoht ja piirid täpsustuvad raudtee projekteerimisel, kui selguvad suuruluki

läbipääsude täpsed asukohad. Suurulukite läbipääsude piiranguvööndis on kehtestatud

järgmised piirangud:

• keelatud on jahipidamine;

• keelatud on ulatuslike lagealade tekitamine;

• keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis takistavad

loomade ligipääsu läbipääsule;

• keelatud on maavarade kaevandamine.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha

määramine“uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas keskkonnamõju strateegiline

12

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

hindamine (2024) – KSH eesmärk on kiire raudteeühenduse rajamisega kaasneva

keskkonnamõju prognoosimine ja hindamine, alternatiivide kirjeldamine ja hindamine,

positiivsete mõjude, sh hinnatavate alternatiivide eeliste väljatoomine ning võimalike

negatiivsete mõjude vältimise ja leevendamise meetmete kavandamine, et tagada

keskkonnakaalutluste integreerimine maakonnaplaneeringusse. Töö käigus uuriti seejuures

kõiki raudtee kavandamisega seotud olulisi keskkonnaaspekte ja nendega seotud võimaliku

mõju avaldumise tagajärgi. KSH tulemusena valmis nimekiri leevendavatest asjakohastest

meetmetest, millest olulisimad on seotud järgnevaga (esitatud valikuliselt, lähtuvalt Possa

ökodukti piirkonna eripäradest):

• müra ja vibratsiooni tõkestavad meetmed (eelkõige barjäärid müraleviku

tõkestamiseks) nii inimese tervisele avalduvate mõjude ennetamiseks kui ka tundlike

elupaikade kaitseks;

• elupaikade fragmenteerumist takistavad meetmed (nt loomapääsud);

• elupaikade kvaliteedi muutust takistavad meetmed (eelkõige pinnaveerežiimi ja vee

kvaliteedi säilimist tagavad meetmed);

• juurdepääsu tagamine nii ehitus- kui kasutusaegselt nii elukohtadele, kui põllu- ja

metsamaadele;

• õnnetuseriskide vältimise ja tagajärgede mõju vähendamisega seotud meetmed.

Saarde valla üldplaneering (2008) – Possa ökodukt asub rohevõrgustiku väikse tähtsusega

riikliku tasandi tugialal (T7). Rohelise võrgustiku toimimiseks on seatud tingimused:

• säilitada tuleb alade terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist;

• ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamiseks, peab väljaspool elamu- ja

tootmisalasid edaspidi lähtuma rohelisest võrgustikust;

• tugialal ei tohi looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%. Tuleb tagada alade

läbimõõdud/pindala ja kompaktsus. Tuleb vältida asustuse tekkimist ja uusehitisi (sh

uued tehnokoridorid). Keelatud on asfalteeritud teede rajamine ja olemasolevate

pinnasteede asfalteerimine. Tugialal paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse)

sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks

kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti.

Saarde valla üldplaneering (koostatav; vastu võetud Saarde vallavolikogu 21.11.2024

otsusega nr 1-3/161) – üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus sätestatud.

Üldplaneeringus on arvestatud nii Rail Baltic raudteetrassi kui ka kavandatava Possa

ökoduktiga. Raudteetrass jookseb rohevõrgustiku kahe tugiala vahelt (vt ka joonist 4).

Üldplaneeringuga on seatud tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks, mh:

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida looduslike alade

killustamist, metsade majandamisel arvestada metsa majandamise hea tava reegleid ja

vajadust säilitada rohelise võrgustiku sidusus;

• tagada, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus tugialadel ei

langeks alla 90% pindalast;

• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia

läbi keskkonnamõju hindamine;

13

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• Rail Baltic raudtee rajamisel tuleb ehitada välja suurulukite läbipääsud (ökoduktid ja

läbipääsud loomadele nn kombineeritud lahendusega), et tagada rohelise võrgustiku

sidusus ja suurulukitele läbipääsu võimalus;

• rohelise võrgustiku sidususe ja ökoduktide toimivuse tagamiseks moodustatakse Rail

Baltic raudtee ökoduktidele suudmeala (kuni 500 m ökodukti keskpunktist), seejuures

arvestada, et:

o ökoduktide suudmealadel ja neid ümbritsevatel elupaikadel tuleb tagada

loomadele soodne ja inimtegevusest võimalikult vähe häiritud keskkond.

Häiringuid suudmealade piirkonnas ja nende vahetus ümbruses tuleb vältida;

o ökoduktide toimivuse tagamiseks on oluline säilitada suudmealade piirkonnas

looduslikud kooslused ja mitte takistada loomade liikumist. Suudmealade

piirkonnas on keelatud loomade liikumist takistavate uute teede, tarade,

hoonete ja rajatiste ehitamine, välja arvatud olemasoleval õuemaal;

o suudmealadel ei tohi muuta olemasolevat maakasutust (muuta maakasutuse

sihtotstarvet) tehislikumas suunas, va läbipääsude rajamise vajadust põhjustava

taristuobjekti rajamiseks;

o suudmealade piirkonnas tuleb säilitada puistu sidusus ökodukti rajatiste ja

ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ökodukti toimivuse ja rohelise

võrgustiku sidususe tagamiseks tuleb suudmealade piirkonnas maaomanikel

metsa majandades ja raieliiki valides arvestada, et suudmealade piirkonna

metsad toimivad ökoduktile juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa

majandada viisil, mis tagab puistu sidususe ja toetab loomade ökoduktini

jõudmist. Raiete planeerimisel tuleb teha koostööd ökodukti omanikuga juba

enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile ja kaasata vajadusel eksperte, et

koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohelise

võrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu.

14

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 4. Saarde valla koostatava üldplaneeringu (kaardiandmed seisuga 08.07.2024) kohane rohelise

võrgustiku tuumala (roheline ala) ning Pärnu maakonnaplaneeringu kohane rohevõrgustiku koridor K7

(roheline viirutus) Possa ökodukti piirkonnas, sinise joonega on märgitud Possa ökodukt, lilla joonega

ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine", punase joonega täpsustunud ökodukti piiranguvöönd 500 m ökodukti keskpunktist

lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Saarde valla arengukava 2026-2035 (2025) – arengukava strateegilise valdkonna nr 1 (hea

elukeskkonna igas eas inimesele) strateegiline eesmärk A3 (transport – ühistranspordi

kasutamise võimalused on paremad) haakub laiemalt Rail Balticu rajamisega. Ökodukti

rajamise seostub seejuures arengukavaga seatud strateegilise eesmärgiga A7 (keskkond) –

väärtustatud looduskeskkond, rohevõrgustiku arendamine ning taastuvenergia tootmise ja

keskkonnasäästlike energialahenduste propageerimine.

Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid, kuid vaadeldavas

piirkonnas puuduvad nii menetluses olevad või kehtestatud detailplaneeringud.

15

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab kas tegevuse elluviimisega

kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme ehk ebasoodsaid mõjusid (mh koosmõjus muude

mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate teiste tegevustega) ja vajadusel mõjude tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse

vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

Käesolevas peatükis on hinnatud vaid Possa ökodukti rajamisega seotud mõju, kuivõrd Rail

Baltica raudteetrassiga seotud mõju käsitlevad raudteeprojekti raames läbiviidavad

keskkonnamõju hindamised. Possa ökodukti ümbruses puuduvad muud tegevused, millega

kaasneks koosmõju ökodukti rajamisega. Ökodukti enda näol on tegemist raudtee rajamise

elustiku mõjude leevendusmeetmega ning seega võib järeldada, et ökodukt pigem aitab

vähendada raudteega kaasnevaid ebasoodsaid mõjusid.

4.1 Maa ja maakasutus

Possa ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonni (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa,

15% kaitsealune maa) kinnistule, millest ökodukt hõivab ligikaudu 7,5 ha suuruse ala.

Kavandatava tegevuse elluviimine toob kaasa muutusi maakasutuses – ökodukt rajatakse

metsamaale, toimub maapinna hõivamine, mille läbi väheneb loodusliku maa osakaal. Ökodukt

rajatakse leevendusmeetmena üle kavandatava Rail Baltica raudteetrassi. Ökodukt parandab

maakasutuse funktsionaalset sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Ökodukti piiranguvööndis kehtestatud

16

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

tingimused, mis keelavad jahipidamise, ulatuslike lagealade tekitamise, liigpääsu takistavate

hoonete ja rajatiste ehitamise ja maavarade kaevandamise, omavad mõju eeskätt võrreldes

senise maakasutusega seoses jahipidamise piirangute ja ulatuslike lagealade tekke

keelamisega. Kuid siiski ei tähenda see, et alal oleks metsa majandamine täielikult keelatud ja

olemasolevat metsamaad saab selle senisel otstarbel edasi kasutada.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk olulise negatiivse mõju eelduseid.

4.2 Märgalad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja/või

kallastega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos merekeskkonnaga, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata, st vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus

maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Kavandatava tegevuse

elluviimisel asendataks ehitustööde käigus ökodukti alune pinnas kuni 3,3 m sügavuselt.

Lähtuvalt aga asjaolust, et piirkonnas on põhjavesi kaitsmata (põhjaveekihil lasub kuni 20

meetri paksune liiva- või kruusakiht), võib tekkida vajadus põhjavee väljapumpamiseks ning

vee tõkestamiseks.

Põhjavee reostumise risk kaasneb eeskätt ehituse ajal seoses kütuse või õlide leketega

ehitusmasinatest. Kuna põhjavesi on nõrgalt kaitstud, on oluline vältida lekkeid. Projekt näeb

ette tankimise keelu ehitusalal, õlipüüdmismattide kasutamise ja kohustusliku reostustõrje

komplekti olemasolu. Tõenäosus põhjavee saastumiseks ehitusperooodil on madal ja mõju

välditav. Leevendusmeetmed on esitatud käesoleva alaptk-i lõpus.

Koha-spetsiifiliste andmete puudumisel saab vee väljapumpamise mõju raadiust hinnata

vabapinnalisele põhjaveele Sichardti (Sichardt, 1928) valemiga:

0 = √,

kus s – alanemine (m)

k – filtratsioonimoodul (m/s)

C – empiiriline kalibreerimisfaktor.

Radiaalse voolu puhul on C tavaliselt 3000 (Environment Agency 2007).

Valemi kasutamiseks on vajalik teada piirkonna kivimite filtratsioonimoodulit (e

filtratsioonikoefitsienti). Maa- ja Ruumiamet kaardirakenduste kohaselt (2025) asub

kavandatava tegevusega hõlmatud alal jääjärveliste setete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi,

savi) pinnakatte settetüüp. Kvaternaari setete filtratsioonikoefitsient on sageli 5-10 m/d (Eesti

Geoloogiakeskus, 2001). Kui arvestada filtratioonikoefitsienti 10 m/d ja et vett on vaja välja

17

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

pumbata kuni 3,2 m ulatuses2, siis Sichardti valemiga arvutades võib ehitusaegne alanduslehter

ulatuda arvutuslikult 103,3 m-ni.

Ehitustööde teostamise aegsed aspektid ei ole aga sellised, mis nõuaksid KMH

menetlusprotsessi algatamist. Samuti ei ole ökodukti kasutamisega põhjust eeldada ka

sademevee reostumist, mis võiks mõjutada põhjavee kvaliteeti.

Vaadeldav ala asub maaparandussüsteemi maa-alal (6115080020071002) ning ökodukti

rajamiseks on tarvis alal teatav arv kraave osaliselt või täielikult sulgeda või ümber ehitada.

Projekteerimisel arvestatakse asjaoludega, et oleks tagatud maaparandussüsteemide ja

kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni Rail Baltica põhitrassi ja lõplike

maaparandus- ja drenaažisüsteemide projekteerimise/ehitamiseni. Maaparandussüsteemi maa-

alal tööde tegemiseks on vaja küsida kooskõlastus/tingimused Maa- ja Ruumiametist.

Kasutusperioodil puuduvad mõjud veekeskkonnale. Ökodukt ei tõkesta vee liikumist, kuna

rajatakse drenaaž muldkeha sisse ja drenaaž ehitatakse isevoolseks. Ökodukt ei tekita juurde

uusi veekogumise alasid, samuti ei moodustu alal hüdroloogilisi barjääre ega tõkestata

looduslikku äravoolu.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-

s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

(kütuse, kemikaalide jmt) sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad ning

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada (maaparandussüsteemi) kraavidest

kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

• lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1) peavad

ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad olema sellised,

kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh põhjavette).

Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad ladustamisalast

väljapoole, satuvad pinasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud materjalid ja jäätmed

koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase- või veereostus koheselt likvideerida;

• ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal

reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis

võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat,

Päästeametit ja Keskkonnaametit;

• betoonivalu ajal peab takistama betoonisegust välja nõrguva vee, tsementpiima või

betoonilisandite infiltratsiooni pinnasesse ja põhjavette. Sobiv tehnoloogiline viis

selleks valida ehituse käigus, kaaluda võib vajadusel ökodukti taldmiku alla

geomembraani paigaldamist. Juhul, kui ehitusplatsil toimub betooniautode ja/või

betoonipumpade pesu, siis peab olema tagatud, et pesuvesi ei saaks valguda otse

2 September 2025 seisuga on Possa ökodukti alal pinnaveetase 22,7 m ning kavandatava ehituskaeviku põhi 19,5

m. Sellest lähtuvalt on vaja vett välja pumbata 3,2 m ulatuses.

18

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

pinnasesse (nt kogutakse pesuveed plastikust või metallist mahutisse või

geomembraaniga vooderdatud kaevikusse);

• maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) kohaselt esineb ökodukti piiranguvööndi alal

jääjärveliste setete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) pinnakatte settetüüp. Lisaks on

esindatud õhukese pinnakattega ala (paksus <1 m ehk alvar). Ökodukti piiranguvööndi alal

esinevad valdavalt küllastumata turvastunud mullad (Gl1), leetjas gleimullad (Gl), leetunud

gleimullad (LkG) ning kahkjas leetunud mullad (LPG). Lisaks levivad ökodukti

piiranguvööndis leostunud gleimullad (Go). Kavandatava tegevuse elluviimisega lisatakse

metsamaale tehislik objekt – ökodukt koos oma muldkehaga laiub ligikaudu 7,5 ha suurusel

alal, Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku pinnase struktuuri, kasvupinnas

eemaldatakse ning pinnast asendatakse kuni 3,3 m sügavuselt. Tegemist on alaga, kus ei ole

olulisi ja/või keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi kooslusi/ohustatud pinnaseressurssi,

mistõttu pole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist ebasoodsat mõju ette näha. Seejuures

on võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada ökodukti haljastuse rajamisel (projektala

korrastamisel/vertikaalplaneerimisel).

Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid,

tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Samuti kannavad veokid ja

ehitusmasinad ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed,

ökodukti kasutusest heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja levik on võimalik ka

erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavalt muldkehalt), kuid haljastuse rajamise järgselt

see erosioon suuresti lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses kujunenud tavapraktikaks teede

puhastus/harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist. Seega ei mõjuta Possa ökodukti

rajamine õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk

negatiivselt.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.6 Maavarade kasutus

Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid

sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Materjalide ja maavarade

kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole

näha. Seejuures tehakse Possa ökodukti tarbeks kaevetöid mahus 49 812 m3, millest enamuse

moodustab kasvumulla eemaldamine (49 180 m3) ning väiksema osa vundamendi kaeve (632

m3). Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu väljakaevatav

pinnase (kaevise) maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks ning mitte-

struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse aga maardlate/mäeeraldiste kasutuselevõtul

kaevandamisloa taotlemise käigus. Ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse

riiklikul tasemel.

Kavandatav Possa ökodukt asub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumis, mille läbiviimist kavandatava tegevusega ei takistata. Lisaks saab ka välja tuua,

19

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on asunud Kliimaministeeriumi taotlusel ette

valmistama Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamise lõpetamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Possa ökodukti rajamine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Jäätmetest tekivad tegevuse käigus

peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette

näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb

ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Ökodukti kasutusperioodil jäätmeid olulistes

kogustes ei teki. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt kehtivale korrale.

Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja

jäätmetekke osas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Saarde valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

4.8 Maastik (sh pinnavormid)

Possa ökodukti rajamine mõjutab piirkonna maastikuilmet ning mis eelkõige võib mõjutada

piirkonnas elavaid metsloomi. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik maa-ala 7,5 ha,

millest metsa raadamine on vajalik hinnanguliselt 5,8 ha ulatuses (vahetult ökodukti alla jääv

metsaala). Seejuures tuleb silmas pidada, et osaline metsa raadamine (sh vaadeldaval alal)

toimub Rail Baltica raudteetrassi välja ehitamisel igal juhul. Metsa raadamine avardab praegust

maastikupilti. Ökodukti rajamise järgselt tekib maastikuliselt võrreldes praeguse olukorraga

loodusesse kõrgem objekt. Kuid arvestades asjaolu, et see paikneb keset metsaala, mille

läheduses puudub asustus või ka suuremad teed, kust ökodukt oleks vaadeldav, siis sellega

maastikuilmele olulist mõju ei kaasne. Muuhulgas rajatakse Possa ökoduktile piirkonda

sobituv haljastus koostöös haljastuseksperdiga, mis leevendab maastikuilme muutuse mõju.

Ökodukti rajamine võimaldab seejuures loomadele turvalist ülekäiku üle raudteetrassi.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

20

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendava objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Kavandatava Possa ökodukti alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist kaitsealust

objekti. Ökodukti piiranguvööndisse ulatuvad Laiksaare kanakulli püsielupaik (KLO3002746)

ning märgalade männikud ja kaasikud tüüpi vääriselupaik (VEP213516), mis kattub ka III

kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera pennata) kasvukohaga. Vääriselupaiga ega

sulgjas õhiku kasvukoha säilimist kavandatava tegevusega ei mõjutata, kuna need ei jää

ehitusalale, vaid ökodukti toimimiseks seatud piiranguvööndisse ca 250 m kaugusele

ehitusalast. Vastavalt ei ulatu VEPini ka ökodukti tarvis raadatavast alast valgustingimuste

muutuste mõju ega võimalik veerežiimi mõjutamise mõju lähtuvalt asjaolust, et

ehituskaevikust pinnavee väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri mõju ulatub arvutuslikult

103,3 m kaugusele (vt lähemalt ptk-st 4.4) ning lähim vääriselupaik asub kavandatavast Possa

ökoduktist 250 m kaugusel.

Kuigi ka kanakulli püsielupaik ehitusalale ei ulatu, võib kanakulli kaitse tegevuskava (2022)

kohaselt liigi kodupiirkonna suurus varieeruda mõnekümnest kuni mõnesaja ruutkilomeetrini.

Seejuures metsaaladel on kodupiirkonna suurus seotud vanametsa pindalaga – mida vähem on

saagijahiks sobivat vanametsa, seda suuremal alal peab kanakull jahti. Kriitilise tähtsusega

ohutegureid kanakullile pole, kuid suure mõjuga ohuteguriteks on pesapaikade hävimine ja

toidubaasi vähenemine, keskmise mõjuga pesitsusaegne häirimine ning väikese mõjuga tahtlik

tapmine ja isendite loodusest eemaldamine, keskkonnamürkide mõju, kokkupõrked ehitiste,

elektriliinide ja sõidukitega. Kanakullid on enim tundlikud pesitsuseelsel perioodil – häirimine

võib põhjustada pesakoha hülgamist või pesitsemisest loobumist.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ELLE OÜ, 2024). KSH-s leiti, et raudteetrassi

ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid mürahäiringud, mis ulatuvad eeldatavalt paarisaja meetri

kaugusele tööde teostamise kohast. Eelnevast lähtuvalt tuleks mürarikaste ehitustööde tegemist

vältida märtsist (kuu enne pesitsusperioodi) juunini (haudeaja lõpp). Mürarikka tegevusena

käsitletakse tegevust, mille müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas/mängukohas ületab

pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB. Lisaks

arvestada raadamistööde tegemisel pesitsusrahuga – hoiduda raietöödest 15.aprillist vähemalt

15. juulini. Eelnimetatud meetmed kattuvad põhimõtteliselt ka KMH8 alusuuringus (Tuulekaru

OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) toodud meetmetega. Alusuuringus on toodud meede

vältida metsa raadamist ja mürarikkaid ehitustöid perioodil 01.03-15.07. Lisaks toodi KSH-s

(ELLE OÜ, 2024) kanakulli püsielupaiga osas asjakohase leevendusmeetmena välja ka

kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad lindudele

nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised. Lisaks vajadusel

ja võimalusel hinnata võimalikku ehitusaegset mõju kanakulli pesa(de) asustatusele ja

pesitsusedukusele nt pesakaamera(te) abil.

Rohelise võrgustiku planeerimisel on Saarde valla üldplaneeringus arvestatud ka Rail Baltica

raudteetrassiga. Possa ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel, seejuures

tagatakse strateegilistes planeerimisdokumentides (maakonnaplaneering, üldplaneering)

toodud rohelise võrgustiku toimimiseks seatud tingimuste järgimine.

21

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• mürarikaste tööde tegemist mitte planeerida kanakullile tundlikul ajal märtsist juunini;

• metsaraiet mitte teha pesitsusrahu ajal 15. aprillist vähemalt 15. juulini;

• kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord;

• kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised;

• võimalusel hinnata võimalikku ehitusaegset mõju kanakulli pesa(de) asustatusele ja

pesitsusedukusele nt pesakaamera(te) abil.

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised

väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Saarde vallas Laiksaare külas hajaasustusega alal,

seejuures vaadeldaval alal majapidamisi ei asu ning lähim eluhoone asub ökoduktist

kirdesuunas ligikaudu 1,8 km kaugusel Veteranide (78201:001:0068) kinnistul. Arvestades

tegevuse iseloomu, kaugust lähimast elamust ning mastaapi, pole kavandatava tegevuse

elluviimisel ette näha negatiivse ehk ebasoodsa mõju tekkimist piirkonna elanikkonnale, nende

tervisele, heaolule ega varale.

Vaadeldaval alal ei asu pärandkultuuri objekte ega kultuurimälestisi. Lisaks ei seostu

kavandatava tegevuse elluviimine müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga

käesoleva teemavaldkonna (elanikkonna) mõistes.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 4.1–4.11 esitatud infost, ei ole Possa ökodukti rajamisega olulise

negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

22

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevuses.

..

23

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Pärnu maakonda

Saarde valda Laiksaare külla kavandatav Possa ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi. Possa

ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonni (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa, 15%

kaitsealune maa) kinnistule, ligikaudu 7,5 ha suuruse alale. Kavandatava tegevuse eesmärk on

vähendada Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale looduskeskkonnale, tagades loomade

liikumiseks vajaliku läbipääsu konfliktalades. Rail Baltic raudteeliini trassi koridor ning

võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H

planeeringulahendusest.

Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh

otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve

või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad

osapooled või vajadus tuvastatakse.

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole Possa ökodukti rajamisega negatiivse ehk

ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk-s 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Seega otsustaja saab otsustada ka esitatud

tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid alljärgnevad:

• Ptk 4.4:

o ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad

ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

(maaparandussüsteemi) kraavidest kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud

alade ja objektide paiknemine kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks

välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

o lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1)

peavad ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad

olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine

pinnasesse (sh põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms

kanduvad ladustamisalast väljapoole, satuvad pinasesse või põhjavette, tuleb

laialikandunud materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase-

või veereostus koheselt likvideerida;

o ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete

töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde

alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja

koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit;

24

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

o betoonivalu ajal peab takistama betoonisegust välja nõrguva vee, tsementpiima

või betoonilisandite infiltratsiooni pinnasesse ja põhjavette. Sobiv

tehnoloogiline viis selleks valida ehituse käigus, kaaluda võib vajadusel

ökodukti taldmiku alla geomembraani paigaldamist. Juhul, kui ehitusplatsil

toimub betooniautode ja/või betoonipumpade pesu, siis peab olema tagatud, et

pesuvesi ei saaks valguda otse pinnasesse (nt kogutakse pesuveed plastikust või

metallist mahutisse või geomembraaniga vooderdatud kaevikusse);

o maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga.

• Ptk 4.7:

o tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks

määratud ajutisse ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib

ajutiselt ladustada ainult inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb

ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Saarde valla

jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral

pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

• Ptk 4.9:

o mürarikaste tööde tegemist mitte planeerida kanakullile tundlikul ajal märtsist

juunini;

o metsaraiet mitte teha pesitsusrahu ajal 15. aprillist vähemalt 15. juulini;

o kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde

algust tuleb pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248

"Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord;

o kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad

tarad lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust

parendavad märgised;

o võimalusel hinnata võimalikku ehitusaegset mõju kanakulli pesa(de)

asustatusele ja pesitsusedukusele nt pesakaamera(te) abil.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevuses.

25

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 02.12.2025

seisuga;

• Eesti Geoloogiakeskus. (2001). Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Seletuskiri.

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Eesti%20p%C3%B5hjavee%20kaitstuse%20kaardi%20seletuskiri.pdf

• Keskkonnaamet. (2022). Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava.

https://eelis.ee/getdok/-1915000682

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (2025).

• Pärnu maakonnaplaneering. (2018). https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning/detail/10100023

• Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”. (2012).

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10102111

• Saarde valla arengukava 2026-2035. (2025).

https://saarde.ee/documents/119303/32120547/Arengukava+2018-

2028+p%C3%B5hitekst.pdf/3f467a12-15fa-42fc-8b2d-03b2e1fd4fb0

• Saarde valla üldplaneering. (2008). https://saarde.ee/uldplaneering

• Saarde valla üldplaneering. (2025). https://saarde.ee/uldplaneering

Nimekirja alusel 17.12.2025 nr 16-12/25-17425-001

Possa ökodukti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2511271/26304 Possa ökodukti ehitamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 05.01.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2511271/26304.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1. Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang 2. Possa ökodukti KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3. Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Koopia: [email protected], [email protected]

Raili Kukk +372 667 2186 [email protected]

Kliimaministeerium – [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus – [email protected]

Saarde Vallavalitsus – [email protected]

Keskkonnaamet – [email protected]

Maa- ja Ruumiamet – [email protected]

Eesti Geoloogiateenistus – [email protected]

EELNÕU

OTSUSE EELNÕU

Possa ökodukti ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Stricto Project OÜ (registrikood 12175455, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe

linnaosa, Kadaka tee 42b, 12915, e-post [email protected]) esitas 24.11.2025 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, registrikood 70003218, aadress Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu

ehitusloa taotluse nr 2511271/26304 Possa ökodukti BR2668 (EHR kood 221497496)

ehitamiseks, mis asub Pärnu maakonna Saarde valla Laiksaare küla Laiksaare metsaonn

(katastritunnus: 71001:001:0147) kinnistul. Kavandatava tegevuse eesmärk on vähendada Rail

Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks

vajaliku läbipääsu konfliktalades.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 toodud oluliste

keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH)

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse käigus kaalutakse

tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktidest 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 8 ja § 15 punktist 8.

KeHJS § 6 lõige 2 punktide 10 ja 22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab andma eelhinnangu

infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele ning muu tegevusele, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda

infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva tee rajamise või laiendamise kohta (välja arvatud

teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning KeHJS § 6 lõige

1 punktis 13 nimetatud juhul). Määruse nr 224 § 15 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse

eelhinnang anda sellisele muule tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega

või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatava tegevuse

ümbruskonda jääd mitmeid kaitstavaid loodusobjekte.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lõike 2 alusel, kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille

ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, seega on antud juhul TTJA otsustaja

KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise

või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Rail Balticu raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest. Possa ökoduktiga seotud Rail Balticu

raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju

EELNÕU

hindamine, mille programmi on TTJA tunnistanud nõuetele vastavaks 13.08.2025. Possa

ökodukti projekteerimisel arvestati muuhulgas eelnimetatud KMH alusuuringu „Ökoduktide ja

väikelooma truupide analüüs Rail Baltica lõigul Pärnu - Eesti/Läti piir„ (Tuulekaru OÜ ja

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega, sealhulgas järgnevate meetmetega: rajada

ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%; ökodukti pinnasega kattes ja seda haljastades

lisada risuvalle, kive jms, loomaks mikroelupaiku ja varjevõimalusi väiksematele loomadele;

ökodukti paremaks toimimiseks tuleb tõkestada müra ja valguse levimine raudteelt, piirata

ökodukt vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega. Eelhinnangus hinnati vaid

Possa ökodukti rajamisega seotud mõju, kuivõrd Rail Baltica raudteetrassiga seotud mõju

käsitlevad raudteeprojekti raames läbiviidavad keskkonnamõju hindamised.

Ökodukti projekteerimisel on arvestatud ka järgnevate tehniliste tingimustega: rajatiste

projekteeritud eluiga peab olema vähemalt 100 aastat; eelistada tuleb võimalikult

hooldevabasid lahendusi. Kuluvosade olemasolul (näiteks vuugid, tugiosad, piirded, jne) tuleb

ette näha lahendus nende vahetamiseks; tuleb koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama

kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid,

seisukorra hindamise kriteeriumeid (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni

element väljavahetamist või remonti); ökodukti otsadesse peab jääma 3 m laiune läbipääs

ökoduktist teisele poole raudtee kraave; ökodukt ehitatakse peamiselt raudbetoonist ning

betoonkivist; rajatise kandekonstruktsioonid peavad taluma kloriididest tingitud mõjusid; kui

raudteerajatisel on konstruktsiooni taga muldkehas dreentoru, siis tuleb see viia võimalikult

madalale kõrgusele, kus vesi isevoolselt ära voolab. Reeglina eelistada lahendust, kus toru on

otsadest avatud ja keskelt kõrgem. Vajadusel näha toru otsade ette uhtumiskindlustus.

Projektlahenduse seletuskirja kohaselt kulgeb ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette

nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse minimaalselt 1 m paksuse pinnasega. Lisaks

ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Possa ökodukti projekteerimise käigus täpsustunud

piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist.

Piirkonna peamiseks maakasutuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa koos kaitsealuse maa

lisasihtotstarbega. Possa ökodukt hõivab ~7,5 ha suuruse maa-ala. Possa ökodukti

piiranguvööndisse jääb vähemal või suuremal määral kolm kinnistut – Laiksaare metsaonn

(katastritunnus: 71001:001:0147), Päikese (katastritunnus: 78201:001:0016) ja Nõmmiku

(katastritunnus: 78201:001:0193). Kavandatava tegevuse elluviimine toob kaasa muutusi

maakasutuses. Ökodukt rajatakse metsamaale ja toimub maapinna hõivamine, mille läbi

väheneb loodusliku maa osakaal. Ökodukt rajatakse leevendusmeetmena üle kavandatava Rail

Baltica raudteetrassi. Ökodukt parandab maakasutuse funktsionaalset sidusust kahel pool Rail

Baltica trassi, kuna ühendab muidu katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid.

Ökodukti piiranguvööndis kehtestatud tingimused, mis keelavad jahipidamise, ulatuslike

lagealade tekitamise, liigpääsu takistavate hoonete ja rajatiste ehitamise ja maavarade

kaevandamise, omavad mõju eeskätt võrreldes senise maakasutusega seoses jahipidamise

piirangute ja ulatuslike lagealade tekke keelamisega. Kuid siiski ei tähenda see, et alal oleks

metsa majandamine täielikult keelatud ja olemasolevat metsamaad saab selle senisel otstarbel

edasi kasutada. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk olulisi negatiivseid

mõjusid maa-alale ega maakasutusele.

Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata, see tähendab vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik

kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Kavandatava

EELNÕU

tegevuse elluviimisel asendataks ehitustööde käigus ökodukti alune pinnas kuni 3,3 m

sügavuselt. Lähtuvalt asjaolust, et piirkonnas on põhjavesi kaitsmata (põhjaveekihil lasub kuni

20 m paksune liiva- või kruusakiht), võib tekkida vajadus põhjavee väljapumpamiseks ning vee

tõkestamiseks. Põhjavee reostumise risk kaasneb eelkõige ehituse ajal seoses kütuse või õlide

leketega ehitusmasinatest. Kuna põhjavesi on nõrgalt kaitstud, on oluline vältida lekkeid.

Projekt näeb ette tankimise keelu ehitusalal, õlipüüdmismattide kasutamise ja kohustusliku

reostustõrje komplekti olemasolu. Tõenäosus põhjavee saastumiseks ehitusperioodil on madal

ja mõju välditav. Ehitusaegne alanduslehter võib ulatuda arvutuslikult 103,3 meetrini. Samuti

ei ole ökodukti kasutamisega põhjust eeldada sademevee reostumist, mis võiks mõjutada

põhjavee kvaliteeti. Vaadeldav ala asub maaparandussüsteemi maa-alal (6115080020071002)

ning ökodukti rajamiseks on tarvis alal teatav arv kraave osaliselt või täielikult sulgeda või

ümber ehitada. Seejuures arvestatakse projekteerimisel asjaoludega, et oleks tagatud

maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni Rail

Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide projekteerimise või

ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised lahendused olemasolevate süsteemide toimivuse

tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirja kohaselt käsitletakse raudtee pikikraavide ja

piirkonna vetejuhtimist ning ökodukti all (maa sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale

raudtee projektile, kuid juhul kui raudtee pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette

ökodukti muldkehas betoonist truubitoru paigaldamine. Kasutusperioodil puuduvad mõjud

veekeskkonnale. Ökodukt ei tõkesta vee liikumist, kuna rajatakse drenaaž muldkeha sisse ja

drenaaž ehitatakse isevoolseks. Ökodukt ei tekita juurde uusi veekogumise alasid, samuti ei

moodustu alal hüdroloogilisi barjääre ega tõkestata looduslikku äravoolu. Eelhinnanguga ei

tuvastatud ebasoodsaid ehk olulisi negatiivseid mõjusid veestikule, sh põhjaveele eeldusel, et

rakendatakse eelhinnangu peatükis 4.4 toodud meetmetega. Ehitusprojektiga seotud alal

puudub seos märgaladega, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja/või kallastega ning

merekeskkonnaga.

Kavandatava tegevuse elluviimisega lisatakse metsamaale tehislik objekt. Ökodukt koos oma

muldkehaga jääb ~7,5 ha suurusel maa-alale. Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku

pinnase struktuuri, kasvupinnas eemaldatakse ning pinnas asendatakse kuni 3,3 m sügavuselt.

Tegemist on alaga, kus ei ole olulisi ja/või keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi kooslusi või

ohustatud pinnaseressurssi, mistõttu ei ole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist

ebasoodsat mõju ette näha. Seejuures on võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada

ökodukti haljastuse rajamisel (projektala korrastamisel või vertikaalplaneerimisel). Ökodukti

maa-alale koostatakse haljastusprojekt. Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne

ehitusmasinate liikumine (heitgaasid, tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest.

Samuti kannavad veokid ja ehitusmasinad ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on

lühiajalised ja lokaalsed, ökodukti kasutusest heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja

levik on võimalik ka erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavalt muldkehalt), kuid

haljastuse rajamise järgselt erosioon suuresti lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses

kujunenud tavapraktikaks teede puhastus ja harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist.

Seega ei mõjuta Possa ökodukti rajamine õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid

aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi ebasoodsaid ehk

negatiivseid mõjusid mullale, pinnasele, õhule ega kliimale.

Objekti jaoks kasutatakse ehitusmaterjale eesmärgipäraselt. Materjalide ja maavarade

kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole

näha. Seejuures tehakse Possa ökodukti tarbeks kaevetöid mahus 49 812 m3, millest enamuse

moodustab kasvumulla eemaldamine 49 180 m3 ning väiksem osa vundamendi kaeve 632 m3.

Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu väljakaevatav

EELNÕU

pinnase (kaevise) maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks ja mitte-

struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse kaevandamisloa taotlemise käigus ning

ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse riiklikul tasemel. Kavandatav Possa

ökodukt asub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis, mille

läbiviimist kavandatava tegevusega ei takistata. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid maavarade kasutusele.

Possa ökodukti rajamine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Jäätmetest tekivad tegevuse käigus

peamiselt ehitusjäätmed ja pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette

näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb

ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Ökodukti kasutusperioodil jäätmeid olulistes

kogustes ei teki. Ehitusobjektil tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt kehtivale korrale.

Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja

jäätmetekke osas. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid

ressursikasutusele ega jääkide, heidete ning jäätmetekke aspektidest lähtuvalt eeldusel, et

rakendatakse eelhinnangu peatükis 4.7 toodud meetmetega.

Possa ökodukti rajamine mõjutab piirkonna maastikuilmet ning mis eelkõige võib mõjutada

piirkonnas elavaid metsloomi. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik maa-ala 7,5 ha,

millest metsa raadamine on vajalik hinnanguliselt 5,8 ha ulatuses (vahetult ökodukti alla jääv

metsaala). Seejuures tuleb silmas pidada, et osaline metsa raadamine (sealhulgas vaadeldaval

alal) toimub Rail Baltica raudteetrassi välja ehitamisel igal juhul. Metsa raadamine avardab

praegust maastikupilti. Ökodukti rajamise järgselt tekib maastikuliselt võrreldes praeguse

olukorraga loodusesse kõrgem objekt. Kuid arvestades asjaolu, et see paikneb keset metsaala,

mille läheduses puudub asustus või ka suuremad teed, kust ökodukt oleks vaadeldav, siis sellega

maastikuilmele olulist mõju ei kaasne. Muuhulgas rajatakse Possa ökoduktile piirkonda sobituv

haljastus, mis leevendab maastikuilme muutuse mõju. Ökodukti rajamine võimaldab seejuures

loomadele turvalist ülekäiku üle raudteetrassi. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid maastikule, sh pinnavormidele.

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendava objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Possa ökodukti alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist kaitsealust objekti. Lähim

Natura 2000 ala, Tolkuse loodusala (RAH0000297), sealhulgas Tolkuse looduskaitseala

(KLO1000332), jäävad Possa ökoduktist ~1,5 km kaugusele. Ökodukti piiranguvööndisse

(ökoduktist ~400 m kaugusel) ulatuvad Laiksaare kanakulli püsielupaik (KLO3002746) 1,3 ha

ulatuses (2,3% püsielupaiga kogupindalast) ning märgalade männikute ja kaasikute tüüpi

vääriselupaik (VEP213516; vääriselupaika mitte kuivendada, raiuda ning surnud ja lamapuitu

alalt eemaldada), mis kattub ka III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera pennata)

kasvukohaga. Vääriselupaiga ega sulgjas õhiku kasvukoha säilimist kavandatava tegevusega ei

mõjutata, kuna need ei jää ehitusalale, vaid ökodukti toimimiseks seatud piiranguvööndisse

~250 m kaugusele ehitusalast. Vastavalt ei ulatu vääriselupaigani ka ökodukti tarvis raadatavast

EELNÕU

alast valgustingimuste muutuste mõju ega võimalik veerežiimi mõjutamise mõju lähtuvalt

asjaolust, et ehituskaevikust pinnavee väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri mõju ulatub

arvutuslikult 103,3 m kaugusele ning lähim vääriselupaik jääb kavandatavast Possa ökoduktist

250 m kaugusele.

Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava (2022) kohaselt on kanakull pikaealine liik,

kes elab aastaid ühes ja samas piirkonnas, Eestis peamiselt levinud loodusmaastikus,

metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus, parkmetsades ja ka suuremates linnades. Kuigi

kanakulli püsielupaik ehitusalale ei ulatu, võib kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt liigi

kodupiirkonna suurus varieeruda mõnekümnest kuni mõnesaja ruutkilomeetrini. Seejuures

metsaaladel on kodupiirkonna suurus seotud vanametsa pindalaga. Mida vähem on saagijahiks

sobivat vanametsa, seda suuremal alal peab kanakull jahti. Kriitilise tähtsusega ohutegureid

kanakullile ei ole, kuid suure mõjuga ohutegurid on pesapaikade hävimine ja toidubaasi

vähenemine, keskmise mõjuga pesitsusaegne häirimine ning väikese mõjuga tahtlik tapmine ja

isendite loodusest eemaldamine, keskkonnamürkide mõju, kokkupõrked ehitiste, elektriliinide

ja sõidukitega. Kanakullid on enim tundlikud pesitsuseelsel perioodil, kui häirimine võib

põhjustada pesakoha hülgamist või pesitsemisest loobumist.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ELLE OÜ, 2024) KSH-s leiti, et raudteetrassi

ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid mürahäiringud, mis ulatuvad eeldatavalt paarisaja meetri

kaugusele tööde teostamise kohast. Eelnevast lähtuvalt tuleks mürarikaste ehitustööde tegemist

vältida märtsist (kuu enne pesitsusperioodi) juunini (haudeaja lõpp). Mürarikka tegevusena

käsitletakse tegevust, mille müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas või mängukohas ületab

pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB. Lisaks

arvestada raadamistööde tegemisel pesitsusrahuga ja hoiduda raietöödest 15. aprillist vähemalt

15. juulini. Eelnimetatud meetmed kattuvad põhimõtteliselt ka KMH alusuuringus (Tuulekaru

OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) toodud meetmetega. Nimetatud alusuuringus on toodud

meede vältida metsa raadamist ja mürarikkaid ehitustöid perioodil 01.03 - 15.07. Lisaks toodi

KSH-s (ELLE OÜ, 2024) kanakulli püsielupaiga osas asjakohase leevendusmeetmena välja

kokkupõrkeohu vältimiseks tarastamisel lahenduste rakendamine, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele nähtavust parendavate märgiste paigaldamine. Lisaks

vajadusel ja võimalusel hinnata võimalikku ehitusaegset mõju kanakulli pesa(de) asustatusele

ja pesitsusedukusele, näiteks pesakaamera(te) abil.

Rohevõrgustiku planeerimisel on Saarde valla üldplaneeringus arvestatud ka Rail Baltica

raudteetrassiga. Possa ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel, seejuures

tagatakse rohevõrgustiku toimimine strateegilistes planeerimisdokumentides

(maakonnaplaneering, üldplaneering) toodud rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimuste

järgimisega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud eelhinnanguga oluliselt ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid

looduslikule mitmekesisusele (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavatele

loodusobjektidele (sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladele) eeldusel, et rakendatakse

eelhinnangu peatükis 4.9 toodud meetmega.

Kavandatava tegevusega hõlmatud maa-ala asub hajaasustusega alal, seejuures vaadeldaval alal

majapidamisi ei asu ning lähim eluhoone jääb ökoduktist ~1,8 km kaugusele kirde suunda

Veteranide (katastritunnus: 78201:001:0068) kinnistule. Arvestades tegevuse iseloomu,

kaugust lähimast elamust ning mastaapi, ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha

EELNÕU

negatiivsete ehk ebasoodsate mõjude tekkimist piirkonna elanikkonnale, nende tervisele,

heaolule ega varale. Vaadeldaval alal ei asu pärandkultuuri objekte ega kultuurimälestisi. Lisaks

ei seostu kavandatava tegevuse elluviimine müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega

lõhnaga käesoleva teemavaldkonna (elanikkonna) mõistes. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid elanikkonnale, inimeste tervisele, heaolule ja varale (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus

ja lõhn) ega kultuuripärandile ja arheoloogilistele väärtustele.

Kavandatava tegevusega ei kaasne ka täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi, katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Possa ökodukti ümbruses puuduvad ka muud tegevused,

millega kaasneks ökodukti rajamisega koosmõju.

Eelhinnangu tulemusena vajadus KMH algatamiseks puudub, kuna Possa ökodukti rajamisega

ei ole oluliste negatiivsete ehk ebasoodsate keskkonnamõjude avaldumist ette näha, kui

kavandatava tegevuse elluviimisel rakendatakse eelhinnangu peatükkides 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud

meetmeid. Seiremeetmete rakendamise ja täiendavate keskkonnaalaste uuringute läbiviimise

vajadus puudub. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel KMH eelhinnangu

järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsate mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed on

järgmised:

1. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohad on

soovitatav rajada (maaparandussüsteemi) kraavidest kaugemale kui 25 m. Juhul kui

eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid reostusohtlikke masinaid ei tohi

kasutada.

2. Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema

sellised, et on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh

põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad

ladustamisalast väljapoole, satuvad pinnasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud

materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda ning tekkinud pinnase- või veereostus

koheselt likvideerida.

3. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid)

ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale

ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

4. Betoonivalu ajal peab takistama betoonisegust välja nõrguva vee, tsementpiima või

betoonilisandite infiltratsiooni pinnasesse ja põhjavette. Sobiv tehnoloogiline viis

selleks valida ehituse käigus, kaaluda võib vajadusel ökodukti taldmiku alla

geomembraani paigaldamist. Juhul, kui ehitusplatsil toimub betooniautode ja/või

betoonipumpade pesu, siis peab olema tagatud, et pesuvesi ei saaks valguda otse

EELNÕU

pinnasesse (näiteks kogutakse pesuveed plastikust või metallist mahutisse või

geomembraaniga vooderdatud kaevikusse).

5. Maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

6. Tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Saarde valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

7. Mürarikaste tööde tegemist mitte planeerida kanakullile tundlikul ajal märtsist juunini.

8. Metsaraiet ei ole lubatud teha pesitsusrahu ajal 15. aprillist vähemalt 15. juulini.

9. Kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised.

10. Võimalusel hinnata võimalikku ehitusaegset mõju kanakulli pesa(de) asustatusele ja

pesitsusedukusele, näiteks pesakaamera(te) abil.

11. Kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord.

Kavandatav tegevus ei ole piiriülese keskkonnamõjuga, mistõttu piiriülest keskkonnamõju

hindamist ei algatata. Samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, § 61, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 22, 23, 4 ja 8,

EhS § 39 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13

punkti 8 ja § 15 punkti 8 ning eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta Possa ökodukti ehitamiseks keskkonnamõju hindamine algatamata.

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti

eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Stricto Project OÜ

Projekti otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2025

2

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Publitseerimise üldised andmed

• Töö vormistatud: 15.12.2025

• Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))

koostajad:

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaekspert (KMH litsents

nr KMH0098).

o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus............................................................................ 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................. 8

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................... 11

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 15

4.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 15

4.2 Märgalad.................................................................................................................... 16

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 16

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 16

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 18

4.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 18

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 19

4.8 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 19

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 19

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime),

mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 21

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 21

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 21

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 23

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 25

4

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu maakonda

Saarde valda Laiksaare külla kavandatav Possa ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi. Possa

ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonni (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa, 15%

kaitsealune maa) kinnistule, ligikaudu 7,5 ha suuruse alale. Kavandatava tegevuse eesmärk on

vähendada Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale looduskeskkonnale, tagades loomade

liikumiseks vajaliku läbipääsu konfliktalades. Rail Baltic raudteeliini trassi koridor ning

võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H

planeeringulahendusest.

Eelhinnangu tellijaks on Stricto Project OÜ ja töö koostajateks Alkranel OÜ keskkonnaekspert

Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja OÜ Alkranel keskkonnakonsultant Paula

Nikolajeva. Töö on koostatud Rail Baltic Estonia OÜ poolt tellitud projektile, mille koostamine

toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina

ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.

KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb

otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kui kaasnev tõenäoliselt puudutab

vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju

vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,

Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse samuti juhendist „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ja eelhinnangu ülesehitamisel

arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”

(Keskkonnaministeerium, 2017).

5

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

KMH eelhinnangu objektiks on Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla kavandatav

Possa ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi (vt ka joonist 1). Possa ökodukt on kavandatud

Laiksaare metsaonni (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa, 15% kaitsealune maa)

kinnistule, millest ökodukt hõivab ligikaudu 7,5 ha suuruse ala.

Joonis 1. Kavandatava Possa ökodukti asukoht. Ülemisel joonisel on lillaga märgitud ökodukt ning

tumehalli joonega raudteetrass, alumisel punase piirjoonega Saarde valla halduspiir, rohelise täpiga

ökodukti asukoht (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

6

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Ökodukti projekteerimise lähteülesande kohaselt koostatakse ökodukti maa-alale

maastikuarhitekti kompetentsiga isiku poolt haljastusprojekt vastavalt tüüptingimustele „Rail

Baltica maastikukujunduse ja haljastuse projekteerimise tüüpülesanne“. Lisaks teostatakse

olemasolevat täiendavad geoloogilised, ehitusgeoloogilised, hüdrogeoloogilised,

hüdroloogilised, geotehnilised ja topo-geodeetilised uurimistööd. Seejuures projekteeritakse

ökodukt järgnevaid (esitatud valikuliselt) tehnilisi tingimusi silmas pidades:

• rajatiste projekteeritud eluiga peab olema vähemalt 100 aastat;

• eelistada tuleb võimalikult hooldevabasid lahendusi. Kuluvosade olemasolul (nt

vuugid, tugiosad, piirded jne) tuleb ette näha lahendus nende vahetamiseks;

• tuleb koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate

konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid,

seisukorra hindamise kriteeriumeid (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab

konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti);

• ökodukti otsadesse peab jääma 3 m laiune läbipääs ökoduktist teisele poole raudtee

kraave;

• ökodukti ehitatakse peamiselt raudbetoonist ning betoonkivist;

• rajatise kandekonstruktsioonid peavad taluma kloriididest tingitud mõjusid;

• kui raudteerajatisel on konstruktsiooni taga muldkehas dreentoru, siis tuleb see viia

võimalikult madalale kõrgusele, kus vesi isevoolselt ära voolab. Reeglina eelistada

lahendust, kus toru on otsadest avatud ja keskelt kõrgem. Vajadusel näha toru otsade

ette uhtumiskindlustus.

Projektlahenduse seletuskirjae kohaselt (Stricto Project OÜ, seisuga 20.10.2025) kulgeb

ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse

minimaalselt 1 m paksuse pinnasega.

Lisaks ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Seejuures arvestatakse projekteerimisel asjaoludega, et oleks

tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni

Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide

projekteerimise/ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised lahendused olemasolevate

süsteemide toimivuse tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirjade kohaselt (Stricto Project

OÜ, seisuga 20.10.2025) käsitletakse raudtee pikikraavide ja piirkonna vetejuhtimist ning

ökodukti all (maa sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale raudtee projektile, kuid juhul

kui raudtee pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette ökodukti muldkehas

betoonist truubitoru paigaldamine.

Possa ökoduktiga seotud Rail Balticu raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli – Eesti Vabariigi

ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju hindamine1 (KMH 8), mille programm tunnistati

nõuetele vastavaks 13.08.2025. Possa ökodukti projekteerimisel arvestatakse mh eelnimetatud

KMH alusuuringu „Ökoduktide ja väikelooma truupide analüüs Rail Baltica lõigul Pärnu –

Eesti/Läti piir„ (Tuulekaru OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega, sh meetmetega

nagu (lähtuvalt meetmete pidevast täienemisest, ei pruugi alljärgnev loetelu olla lõplik):

• rajada ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%;

1 Rail Balticu keskkonnamõjude hindamise info on koondatud siia.

7

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• ökodukti pinnasega kattes ja seda haljastades lisada risuvalle, kive jms, loomaks

mikroelupaiku ja varjevõimalusi väiksematele loomadele;

• ökodukti paremaks toimimiseks tuleb tõkestada müra ja valguse levimine raudteelt,

piirata ökodukt vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega.

8

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1-2, juhendmaterjalides ning avalikult

ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,

Keskkonnaagentuur, 02.12.2025), Maa-ameti kaardirakendused) sisalduvat teavet.

Lähtuvalt Pärnu maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas“, on planeeringulahendusega

suurulukite läbipääsude suudmealade tegevuste piiramiseks määratud ökoduktide ümber

piiranguvöönd vähemalt 500 m raadiuses ökodukti keskpunktist. Possa ökodukti

maakonnaplaneeringu kohane piiranguvööndi läbimõõt on ligikaudu 1400 m, st

piiranguvööndi (suurim) raadius on ligikaudu 700 m. Planeeringus on selgitatud, et ökodukti

piiranguvöönd on näidatud nihutamisruumiga ning täpne asukoht ja piirid täpsustuvad

projekteerimisel. Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva Possa ökodukti projekteerimise

käigus täpsustunud piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist. Alljärgnevalt on

kirjeldatud olemasolevat olukorda ökodukti Pärnu maakonnaplaneeringust tulenevast ning

projekti käigus täpsustunud piiranguvöönditest.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Saarde vallas Laiksaare külas (hajaasustus), kus

Saarde valla kodulehe andmetel elab 01.01.2025 seisuga 77 inimest. Piirkonna peamiseks

maakasutuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa koos kaitsealuse maa lisasihtotstarbega,

seejuures vaadeldaval alal majapidamisi ei asu, lähim eluhoone asub ökoduktist kirdesuunas

ligikaudu 1,8 km kaugusel Veteranide (78201:001:0068) kinnistul. Possa ökodukti

piiranguvööndisse jääb vähemal või suuremal määral kolm kinnistut – Laiksaare metsaonn

(71001:001:0147), Päikese (78201:001:0016) ja Nõmmiku (78201:001:0193).

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) kohaselt esineb Pärnu maakonnaplaneeringus

määratud ökodukti piiranguvööndi alal jääjärveliste setete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi,

savi) pinnakatte settetüüp. Lisaks on piiranguvööndis esindatud õhukese pinnakattega ala

(paksus <1 m ehk alvar). Ökodukti piiranguvööndi alal esinevad valdavalt küllastumata

turvastunud mullad (Gl1), leetjas gleimullad (Gl), leetunud gleimullad (LkG) ning kahkjas

leetunud mullad (LPG). Lisaks levivad ökodukti piiranguvööndis leostunud gleimullad (Go)

(vt ka joonist 2). Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata.

9

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 2. Possa ökodukti ümbruses levivad mullad, sinise joonega on märgitud Possa ökodukt, lilla

joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine", punase joonega täpsustunud ökodukti piiranguvöönd 500 m ökodukti

keskpunktist lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Possa ökodukti piiranguvööndisse, ökoduktist ligikaudu 400 m kaugusel, ulatub Laiksaare

kanakulli püsielupaik (KLO3002746) 1,3 ha ulatuses (2,3% püsielupaiga kogupindalast).

Lisaks asub piiranguvööndis märgalade männikud ja kaasikud tüüpi vääriselupaik

(VEP213516; vääriselupaika mitte kuivendada, raiuda ning surnud ja lamapuitu alalt

eemaldada), mis kattub ka III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera pennata)

kasvukohaga (vt ka joonist 3A). Lähib Natura 2000 ala, Tolkuse loodusala (RAH0000297), sh

Tolkuse looduskaitseala (KLO1000332), jäävad Possa ökoduktist ligikaudu 1,5 km kaugusele.

Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava (2022) kohaselt on kanakull pikaealine liik,

kes elab aastaid ühes ja samas piirkonnas, Eestis peamiselt levinud loodusmaastikus,

metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus, parkmetsades ja ka suuremates linnades.

Kodupiirkonna suurus võib varieeruda mõnekümnest kuni mõnesaja ruutkilomeetrini.

Seejuures metsaaladel on kodupiirkonna suurus seotud vanametsa pindalaga – mida vähem on

saagijahiks sobivat vanametsa, seda suuremal alal peab kanakull jahti. Kriitilise tähtsusega

ohutegureid kanakullile pole, kuid suure mõjuga ohuteguriteks on pesapaikade hävimine ja

toidubaasi vähenemine, keskmise mõjuga pesitsusaegne häirimine ning väikese mõjuga tahtlik

tapmine ja isendite loodusest eemaldamine, keskkonnamürkide mõju, kokkupõrked ehitiste,

elektriliinide ja sõidukitega.

10

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 3A. Kaitsealused objektid kavandatava Possa ökodukti piirkonnas (alus: Maa- ja Ruumiamet,

2025; EELIS, 02.12.2025)

Vaadeldav ala asub maaparandussüsteemi maa-alal (6115080020071002) ning Rapla- ja

Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis. Pärandkultuuri objekte ega

kultuurimälestisi planeeritaval Possa ökodukti alal ei asu.

11

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähikonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonnaplaneering (2018) – planeeringus on arvestatud Rail Baltica rajamisega ning

kuigi Possa ökodukt asub rohelise võrgustiku riigi väikese tasandi rohekoridoris (K7), ei ole

kavandatav ökodukt võimalikus konfliktkohas. Maakonnaplaneeringus on seatud üldised

tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks, mh:

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

• tagada, et looduslike alade osatähtsus ei langeks koridorides alla 70% koridori

keskmisest läbimõõdust;

• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia

läbi keskkonnamõju hindamine;

• vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende

rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning

rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid;

• säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja

looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust

suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid

(kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel).

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (2024) – planeeringu koostamise eesmärgiks

oli Rail Baltic raudteeliini trassikoridori asukoha määramine trassilõikudes 3A, 4A ja 4H, kus

vaadeldav Possa ökodukt ka asub. Planeeringus on toodud Rail Balticu arendamise põhimõtted,

leevendus- ja hüvitusmeetmed lähtuvalt keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ning

planeeringu elluviimise põhimõtted ja teave. Planeeringu joonistel on näidatud suurulukite

läbipääsu eelduslik asukoht ja selle nihutamisruum kui suurulukite läbipääsu piirkond.

Suurulukite läbipääsude toimimiseks on planeeringuga suuruluki läbipääsude ümber

kehtestatud 500 meetri raadiuses piiranguvöönd arvestatuna suuruluki läbipääsu keskpunktist.

Põhijoonisel on suuruluki läbipääsu piiranguvöönd näidatud koos nihutamisruumiga.

Piiranguvööndi asukoht ja piirid täpsustuvad raudtee projekteerimisel, kui selguvad suuruluki

läbipääsude täpsed asukohad. Suurulukite läbipääsude piiranguvööndis on kehtestatud

järgmised piirangud:

• keelatud on jahipidamine;

• keelatud on ulatuslike lagealade tekitamine;

• keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis takistavad

loomade ligipääsu läbipääsule;

• keelatud on maavarade kaevandamine.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha

määramine“uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas keskkonnamõju strateegiline

12

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

hindamine (2024) – KSH eesmärk on kiire raudteeühenduse rajamisega kaasneva

keskkonnamõju prognoosimine ja hindamine, alternatiivide kirjeldamine ja hindamine,

positiivsete mõjude, sh hinnatavate alternatiivide eeliste väljatoomine ning võimalike

negatiivsete mõjude vältimise ja leevendamise meetmete kavandamine, et tagada

keskkonnakaalutluste integreerimine maakonnaplaneeringusse. Töö käigus uuriti seejuures

kõiki raudtee kavandamisega seotud olulisi keskkonnaaspekte ja nendega seotud võimaliku

mõju avaldumise tagajärgi. KSH tulemusena valmis nimekiri leevendavatest asjakohastest

meetmetest, millest olulisimad on seotud järgnevaga (esitatud valikuliselt, lähtuvalt Possa

ökodukti piirkonna eripäradest):

• müra ja vibratsiooni tõkestavad meetmed (eelkõige barjäärid müraleviku

tõkestamiseks) nii inimese tervisele avalduvate mõjude ennetamiseks kui ka tundlike

elupaikade kaitseks;

• elupaikade fragmenteerumist takistavad meetmed (nt loomapääsud);

• elupaikade kvaliteedi muutust takistavad meetmed (eelkõige pinnaveerežiimi ja vee

kvaliteedi säilimist tagavad meetmed);

• juurdepääsu tagamine nii ehitus- kui kasutusaegselt nii elukohtadele, kui põllu- ja

metsamaadele;

• õnnetuseriskide vältimise ja tagajärgede mõju vähendamisega seotud meetmed.

Saarde valla üldplaneering (2008) – Possa ökodukt asub rohevõrgustiku väikse tähtsusega

riikliku tasandi tugialal (T7). Rohelise võrgustiku toimimiseks on seatud tingimused:

• säilitada tuleb alade terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist;

• ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamiseks, peab väljaspool elamu- ja

tootmisalasid edaspidi lähtuma rohelisest võrgustikust;

• tugialal ei tohi looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%. Tuleb tagada alade

läbimõõdud/pindala ja kompaktsus. Tuleb vältida asustuse tekkimist ja uusehitisi (sh

uued tehnokoridorid). Keelatud on asfalteeritud teede rajamine ja olemasolevate

pinnasteede asfalteerimine. Tugialal paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse)

sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks

kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti.

Saarde valla üldplaneering (koostatav; vastu võetud Saarde vallavolikogu 21.11.2024

otsusega nr 1-3/161) – üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus sätestatud.

Üldplaneeringus on arvestatud nii Rail Baltic raudteetrassi kui ka kavandatava Possa

ökoduktiga. Raudteetrass jookseb rohevõrgustiku kahe tugiala vahelt (vt ka joonist 4).

Üldplaneeringuga on seatud tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks, mh:

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida looduslike alade

killustamist, metsade majandamisel arvestada metsa majandamise hea tava reegleid ja

vajadust säilitada rohelise võrgustiku sidusus;

• tagada, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus tugialadel ei

langeks alla 90% pindalast;

• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia

läbi keskkonnamõju hindamine;

13

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• Rail Baltic raudtee rajamisel tuleb ehitada välja suurulukite läbipääsud (ökoduktid ja

läbipääsud loomadele nn kombineeritud lahendusega), et tagada rohelise võrgustiku

sidusus ja suurulukitele läbipääsu võimalus;

• rohelise võrgustiku sidususe ja ökoduktide toimivuse tagamiseks moodustatakse Rail

Baltic raudtee ökoduktidele suudmeala (kuni 500 m ökodukti keskpunktist), seejuures

arvestada, et:

o ökoduktide suudmealadel ja neid ümbritsevatel elupaikadel tuleb tagada

loomadele soodne ja inimtegevusest võimalikult vähe häiritud keskkond.

Häiringuid suudmealade piirkonnas ja nende vahetus ümbruses tuleb vältida;

o ökoduktide toimivuse tagamiseks on oluline säilitada suudmealade piirkonnas

looduslikud kooslused ja mitte takistada loomade liikumist. Suudmealade

piirkonnas on keelatud loomade liikumist takistavate uute teede, tarade,

hoonete ja rajatiste ehitamine, välja arvatud olemasoleval õuemaal;

o suudmealadel ei tohi muuta olemasolevat maakasutust (muuta maakasutuse

sihtotstarvet) tehislikumas suunas, va läbipääsude rajamise vajadust põhjustava

taristuobjekti rajamiseks;

o suudmealade piirkonnas tuleb säilitada puistu sidusus ökodukti rajatiste ja

ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ökodukti toimivuse ja rohelise

võrgustiku sidususe tagamiseks tuleb suudmealade piirkonnas maaomanikel

metsa majandades ja raieliiki valides arvestada, et suudmealade piirkonna

metsad toimivad ökoduktile juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa

majandada viisil, mis tagab puistu sidususe ja toetab loomade ökoduktini

jõudmist. Raiete planeerimisel tuleb teha koostööd ökodukti omanikuga juba

enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile ja kaasata vajadusel eksperte, et

koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohelise

võrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu.

14

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 4. Saarde valla koostatava üldplaneeringu (kaardiandmed seisuga 08.07.2024) kohane rohelise

võrgustiku tuumala (roheline ala) ning Pärnu maakonnaplaneeringu kohane rohevõrgustiku koridor K7

(roheline viirutus) Possa ökodukti piirkonnas, sinise joonega on märgitud Possa ökodukt, lilla joonega

ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine", punase joonega täpsustunud ökodukti piiranguvöönd 500 m ökodukti keskpunktist

lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Saarde valla arengukava 2026-2035 (2025) – arengukava strateegilise valdkonna nr 1 (hea

elukeskkonna igas eas inimesele) strateegiline eesmärk A3 (transport – ühistranspordi

kasutamise võimalused on paremad) haakub laiemalt Rail Balticu rajamisega. Ökodukti

rajamise seostub seejuures arengukavaga seatud strateegilise eesmärgiga A7 (keskkond) –

väärtustatud looduskeskkond, rohevõrgustiku arendamine ning taastuvenergia tootmise ja

keskkonnasäästlike energialahenduste propageerimine.

Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid, kuid vaadeldavas

piirkonnas puuduvad nii menetluses olevad või kehtestatud detailplaneeringud.

15

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab kas tegevuse elluviimisega

kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme ehk ebasoodsaid mõjusid (mh koosmõjus muude

mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate teiste tegevustega) ja vajadusel mõjude tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse

vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

Käesolevas peatükis on hinnatud vaid Possa ökodukti rajamisega seotud mõju, kuivõrd Rail

Baltica raudteetrassiga seotud mõju käsitlevad raudteeprojekti raames läbiviidavad

keskkonnamõju hindamised. Possa ökodukti ümbruses puuduvad muud tegevused, millega

kaasneks koosmõju ökodukti rajamisega. Ökodukti enda näol on tegemist raudtee rajamise

elustiku mõjude leevendusmeetmega ning seega võib järeldada, et ökodukt pigem aitab

vähendada raudteega kaasnevaid ebasoodsaid mõjusid.

4.1 Maa ja maakasutus

Possa ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonni (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa,

15% kaitsealune maa) kinnistule, millest ökodukt hõivab ligikaudu 7,5 ha suuruse ala.

Kavandatava tegevuse elluviimine toob kaasa muutusi maakasutuses – ökodukt rajatakse

metsamaale, toimub maapinna hõivamine, mille läbi väheneb loodusliku maa osakaal. Ökodukt

rajatakse leevendusmeetmena üle kavandatava Rail Baltica raudteetrassi. Ökodukt parandab

maakasutuse funktsionaalset sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Ökodukti piiranguvööndis kehtestatud

16

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

tingimused, mis keelavad jahipidamise, ulatuslike lagealade tekitamise, liigpääsu takistavate

hoonete ja rajatiste ehitamise ja maavarade kaevandamise, omavad mõju eeskätt võrreldes

senise maakasutusega seoses jahipidamise piirangute ja ulatuslike lagealade tekke

keelamisega. Kuid siiski ei tähenda see, et alal oleks metsa majandamine täielikult keelatud ja

olemasolevat metsamaad saab selle senisel otstarbel edasi kasutada.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk olulise negatiivse mõju eelduseid.

4.2 Märgalad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja/või

kallastega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos merekeskkonnaga, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

Põhjavesi on piirkonnas kaitsmata, st vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus

maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Kavandatava tegevuse

elluviimisel asendataks ehitustööde käigus ökodukti alune pinnas kuni 3,3 m sügavuselt.

Lähtuvalt aga asjaolust, et piirkonnas on põhjavesi kaitsmata (põhjaveekihil lasub kuni 20

meetri paksune liiva- või kruusakiht), võib tekkida vajadus põhjavee väljapumpamiseks ning

vee tõkestamiseks.

Põhjavee reostumise risk kaasneb eeskätt ehituse ajal seoses kütuse või õlide leketega

ehitusmasinatest. Kuna põhjavesi on nõrgalt kaitstud, on oluline vältida lekkeid. Projekt näeb

ette tankimise keelu ehitusalal, õlipüüdmismattide kasutamise ja kohustusliku reostustõrje

komplekti olemasolu. Tõenäosus põhjavee saastumiseks ehitusperooodil on madal ja mõju

välditav. Leevendusmeetmed on esitatud käesoleva alaptk-i lõpus.

Koha-spetsiifiliste andmete puudumisel saab vee väljapumpamise mõju raadiust hinnata

vabapinnalisele põhjaveele Sichardti (Sichardt, 1928) valemiga:

0 = √,

kus s – alanemine (m)

k – filtratsioonimoodul (m/s)

C – empiiriline kalibreerimisfaktor.

Radiaalse voolu puhul on C tavaliselt 3000 (Environment Agency 2007).

Valemi kasutamiseks on vajalik teada piirkonna kivimite filtratsioonimoodulit (e

filtratsioonikoefitsienti). Maa- ja Ruumiamet kaardirakenduste kohaselt (2025) asub

kavandatava tegevusega hõlmatud alal jääjärveliste setete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi,

savi) pinnakatte settetüüp. Kvaternaari setete filtratsioonikoefitsient on sageli 5-10 m/d (Eesti

Geoloogiakeskus, 2001). Kui arvestada filtratioonikoefitsienti 10 m/d ja et vett on vaja välja

17

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

pumbata kuni 3,2 m ulatuses2, siis Sichardti valemiga arvutades võib ehitusaegne alanduslehter

ulatuda arvutuslikult 103,3 m-ni.

Ehitustööde teostamise aegsed aspektid ei ole aga sellised, mis nõuaksid KMH

menetlusprotsessi algatamist. Samuti ei ole ökodukti kasutamisega põhjust eeldada ka

sademevee reostumist, mis võiks mõjutada põhjavee kvaliteeti.

Vaadeldav ala asub maaparandussüsteemi maa-alal (6115080020071002) ning ökodukti

rajamiseks on tarvis alal teatav arv kraave osaliselt või täielikult sulgeda või ümber ehitada.

Projekteerimisel arvestatakse asjaoludega, et oleks tagatud maaparandussüsteemide ja

kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni Rail Baltica põhitrassi ja lõplike

maaparandus- ja drenaažisüsteemide projekteerimise/ehitamiseni. Maaparandussüsteemi maa-

alal tööde tegemiseks on vaja küsida kooskõlastus/tingimused Maa- ja Ruumiametist.

Kasutusperioodil puuduvad mõjud veekeskkonnale. Ökodukt ei tõkesta vee liikumist, kuna

rajatakse drenaaž muldkeha sisse ja drenaaž ehitatakse isevoolseks. Ökodukt ei tekita juurde

uusi veekogumise alasid, samuti ei moodustu alal hüdroloogilisi barjääre ega tõkestata

looduslikku äravoolu.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-

s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

(kütuse, kemikaalide jmt) sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad ning

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada (maaparandussüsteemi) kraavidest

kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

• lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1) peavad

ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad olema sellised,

kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh põhjavette).

Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad ladustamisalast

väljapoole, satuvad pinasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud materjalid ja jäätmed

koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase- või veereostus koheselt likvideerida;

• ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal

reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis

võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat,

Päästeametit ja Keskkonnaametit;

• betoonivalu ajal peab takistama betoonisegust välja nõrguva vee, tsementpiima või

betoonilisandite infiltratsiooni pinnasesse ja põhjavette. Sobiv tehnoloogiline viis

selleks valida ehituse käigus, kaaluda võib vajadusel ökodukti taldmiku alla

geomembraani paigaldamist. Juhul, kui ehitusplatsil toimub betooniautode ja/või

betoonipumpade pesu, siis peab olema tagatud, et pesuvesi ei saaks valguda otse

2 September 2025 seisuga on Possa ökodukti alal pinnaveetase 22,7 m ning kavandatava ehituskaeviku põhi 19,5

m. Sellest lähtuvalt on vaja vett välja pumbata 3,2 m ulatuses.

18

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

pinnasesse (nt kogutakse pesuveed plastikust või metallist mahutisse või

geomembraaniga vooderdatud kaevikusse);

• maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) kohaselt esineb ökodukti piiranguvööndi alal

jääjärveliste setete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) pinnakatte settetüüp. Lisaks on

esindatud õhukese pinnakattega ala (paksus <1 m ehk alvar). Ökodukti piiranguvööndi alal

esinevad valdavalt küllastumata turvastunud mullad (Gl1), leetjas gleimullad (Gl), leetunud

gleimullad (LkG) ning kahkjas leetunud mullad (LPG). Lisaks levivad ökodukti

piiranguvööndis leostunud gleimullad (Go). Kavandatava tegevuse elluviimisega lisatakse

metsamaale tehislik objekt – ökodukt koos oma muldkehaga laiub ligikaudu 7,5 ha suurusel

alal, Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku pinnase struktuuri, kasvupinnas

eemaldatakse ning pinnast asendatakse kuni 3,3 m sügavuselt. Tegemist on alaga, kus ei ole

olulisi ja/või keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi kooslusi/ohustatud pinnaseressurssi,

mistõttu pole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist ebasoodsat mõju ette näha. Seejuures

on võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada ökodukti haljastuse rajamisel (projektala

korrastamisel/vertikaalplaneerimisel).

Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid,

tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Samuti kannavad veokid ja

ehitusmasinad ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed,

ökodukti kasutusest heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja levik on võimalik ka

erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavalt muldkehalt), kuid haljastuse rajamise järgselt

see erosioon suuresti lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses kujunenud tavapraktikaks teede

puhastus/harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist. Seega ei mõjuta Possa ökodukti

rajamine õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk

negatiivselt.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.6 Maavarade kasutus

Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid

sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Materjalide ja maavarade

kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole

näha. Seejuures tehakse Possa ökodukti tarbeks kaevetöid mahus 49 812 m3, millest enamuse

moodustab kasvumulla eemaldamine (49 180 m3) ning väiksema osa vundamendi kaeve (632

m3). Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu väljakaevatav

pinnase (kaevise) maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks ning mitte-

struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse aga maardlate/mäeeraldiste kasutuselevõtul

kaevandamisloa taotlemise käigus. Ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse

riiklikul tasemel.

Kavandatav Possa ökodukt asub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumis, mille läbiviimist kavandatava tegevusega ei takistata. Lisaks saab ka välja tuua,

19

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on asunud Kliimaministeeriumi taotlusel ette

valmistama Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamise lõpetamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Possa ökodukti rajamine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Jäätmetest tekivad tegevuse käigus

peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette

näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb

ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Ökodukti kasutusperioodil jäätmeid olulistes

kogustes ei teki. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt kehtivale korrale.

Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja

jäätmetekke osas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Saarde valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

4.8 Maastik (sh pinnavormid)

Possa ökodukti rajamine mõjutab piirkonna maastikuilmet ning mis eelkõige võib mõjutada

piirkonnas elavaid metsloomi. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik maa-ala 7,5 ha,

millest metsa raadamine on vajalik hinnanguliselt 5,8 ha ulatuses (vahetult ökodukti alla jääv

metsaala). Seejuures tuleb silmas pidada, et osaline metsa raadamine (sh vaadeldaval alal)

toimub Rail Baltica raudteetrassi välja ehitamisel igal juhul. Metsa raadamine avardab praegust

maastikupilti. Ökodukti rajamise järgselt tekib maastikuliselt võrreldes praeguse olukorraga

loodusesse kõrgem objekt. Kuid arvestades asjaolu, et see paikneb keset metsaala, mille

läheduses puudub asustus või ka suuremad teed, kust ökodukt oleks vaadeldav, siis sellega

maastikuilmele olulist mõju ei kaasne. Muuhulgas rajatakse Possa ökoduktile piirkonda

sobituv haljastus koostöös haljastuseksperdiga, mis leevendab maastikuilme muutuse mõju.

Ökodukti rajamine võimaldab seejuures loomadele turvalist ülekäiku üle raudteetrassi.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

20

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendava objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Kavandatava Possa ökodukti alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist kaitsealust

objekti. Ökodukti piiranguvööndisse ulatuvad Laiksaare kanakulli püsielupaik (KLO3002746)

ning märgalade männikud ja kaasikud tüüpi vääriselupaik (VEP213516), mis kattub ka III

kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera pennata) kasvukohaga. Vääriselupaiga ega

sulgjas õhiku kasvukoha säilimist kavandatava tegevusega ei mõjutata, kuna need ei jää

ehitusalale, vaid ökodukti toimimiseks seatud piiranguvööndisse ca 250 m kaugusele

ehitusalast. Vastavalt ei ulatu VEPini ka ökodukti tarvis raadatavast alast valgustingimuste

muutuste mõju ega võimalik veerežiimi mõjutamise mõju lähtuvalt asjaolust, et

ehituskaevikust pinnavee väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri mõju ulatub arvutuslikult

103,3 m kaugusele (vt lähemalt ptk-st 4.4) ning lähim vääriselupaik asub kavandatavast Possa

ökoduktist 250 m kaugusel.

Kuigi ka kanakulli püsielupaik ehitusalale ei ulatu, võib kanakulli kaitse tegevuskava (2022)

kohaselt liigi kodupiirkonna suurus varieeruda mõnekümnest kuni mõnesaja ruutkilomeetrini.

Seejuures metsaaladel on kodupiirkonna suurus seotud vanametsa pindalaga – mida vähem on

saagijahiks sobivat vanametsa, seda suuremal alal peab kanakull jahti. Kriitilise tähtsusega

ohutegureid kanakullile pole, kuid suure mõjuga ohuteguriteks on pesapaikade hävimine ja

toidubaasi vähenemine, keskmise mõjuga pesitsusaegne häirimine ning väikese mõjuga tahtlik

tapmine ja isendite loodusest eemaldamine, keskkonnamürkide mõju, kokkupõrked ehitiste,

elektriliinide ja sõidukitega. Kanakullid on enim tundlikud pesitsuseelsel perioodil – häirimine

võib põhjustada pesakoha hülgamist või pesitsemisest loobumist.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ELLE OÜ, 2024). KSH-s leiti, et raudteetrassi

ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid mürahäiringud, mis ulatuvad eeldatavalt paarisaja meetri

kaugusele tööde teostamise kohast. Eelnevast lähtuvalt tuleks mürarikaste ehitustööde tegemist

vältida märtsist (kuu enne pesitsusperioodi) juunini (haudeaja lõpp). Mürarikka tegevusena

käsitletakse tegevust, mille müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas/mängukohas ületab

pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB. Lisaks

arvestada raadamistööde tegemisel pesitsusrahuga – hoiduda raietöödest 15.aprillist vähemalt

15. juulini. Eelnimetatud meetmed kattuvad põhimõtteliselt ka KMH8 alusuuringus (Tuulekaru

OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) toodud meetmetega. Alusuuringus on toodud meede

vältida metsa raadamist ja mürarikkaid ehitustöid perioodil 01.03-15.07. Lisaks toodi KSH-s

(ELLE OÜ, 2024) kanakulli püsielupaiga osas asjakohase leevendusmeetmena välja ka

kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad lindudele

nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised. Lisaks vajadusel

ja võimalusel hinnata võimalikku ehitusaegset mõju kanakulli pesa(de) asustatusele ja

pesitsusedukusele nt pesakaamera(te) abil.

Rohelise võrgustiku planeerimisel on Saarde valla üldplaneeringus arvestatud ka Rail Baltica

raudteetrassiga. Possa ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel, seejuures

tagatakse strateegilistes planeerimisdokumentides (maakonnaplaneering, üldplaneering)

toodud rohelise võrgustiku toimimiseks seatud tingimuste järgimine.

21

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• mürarikaste tööde tegemist mitte planeerida kanakullile tundlikul ajal märtsist juunini;

• metsaraiet mitte teha pesitsusrahu ajal 15. aprillist vähemalt 15. juulini;

• kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord;

• kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised;

• võimalusel hinnata võimalikku ehitusaegset mõju kanakulli pesa(de) asustatusele ja

pesitsusedukusele nt pesakaamera(te) abil.

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised

väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Saarde vallas Laiksaare külas hajaasustusega alal,

seejuures vaadeldaval alal majapidamisi ei asu ning lähim eluhoone asub ökoduktist

kirdesuunas ligikaudu 1,8 km kaugusel Veteranide (78201:001:0068) kinnistul. Arvestades

tegevuse iseloomu, kaugust lähimast elamust ning mastaapi, pole kavandatava tegevuse

elluviimisel ette näha negatiivse ehk ebasoodsa mõju tekkimist piirkonna elanikkonnale, nende

tervisele, heaolule ega varale.

Vaadeldaval alal ei asu pärandkultuuri objekte ega kultuurimälestisi. Lisaks ei seostu

kavandatava tegevuse elluviimine müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga

käesoleva teemavaldkonna (elanikkonna) mõistes.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 4.1–4.11 esitatud infost, ei ole Possa ökodukti rajamisega olulise

negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

22

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevuses.

..

23

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Pärnu maakonda

Saarde valda Laiksaare külla kavandatav Possa ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi. Possa

ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonni (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa, 15%

kaitsealune maa) kinnistule, ligikaudu 7,5 ha suuruse alale. Kavandatava tegevuse eesmärk on

vähendada Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale looduskeskkonnale, tagades loomade

liikumiseks vajaliku läbipääsu konfliktalades. Rail Baltic raudteeliini trassi koridor ning

võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H

planeeringulahendusest.

Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh

otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve

või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad

osapooled või vajadus tuvastatakse.

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole Possa ökodukti rajamisega negatiivse ehk

ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk-s 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Seega otsustaja saab otsustada ka esitatud

tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid alljärgnevad:

• Ptk 4.4:

o ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad

ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

(maaparandussüsteemi) kraavidest kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud

alade ja objektide paiknemine kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks

välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

o lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1)

peavad ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad

olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine

pinnasesse (sh põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms

kanduvad ladustamisalast väljapoole, satuvad pinasesse või põhjavette, tuleb

laialikandunud materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase-

või veereostus koheselt likvideerida;

o ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete

töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde

alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja

koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit;

24

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

o betoonivalu ajal peab takistama betoonisegust välja nõrguva vee, tsementpiima

või betoonilisandite infiltratsiooni pinnasesse ja põhjavette. Sobiv

tehnoloogiline viis selleks valida ehituse käigus, kaaluda võib vajadusel

ökodukti taldmiku alla geomembraani paigaldamist. Juhul, kui ehitusplatsil

toimub betooniautode ja/või betoonipumpade pesu, siis peab olema tagatud, et

pesuvesi ei saaks valguda otse pinnasesse (nt kogutakse pesuveed plastikust või

metallist mahutisse või geomembraaniga vooderdatud kaevikusse);

o maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga.

• Ptk 4.7:

o tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks

määratud ajutisse ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib

ajutiselt ladustada ainult inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb

ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Saarde valla

jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral

pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

• Ptk 4.9:

o mürarikaste tööde tegemist mitte planeerida kanakullile tundlikul ajal märtsist

juunini;

o metsaraiet mitte teha pesitsusrahu ajal 15. aprillist vähemalt 15. juulini;

o kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde

algust tuleb pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248

"Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord;

o kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad

tarad lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust

parendavad märgised;

o võimalusel hinnata võimalikku ehitusaegset mõju kanakulli pesa(de)

asustatusele ja pesitsusedukusele nt pesakaamera(te) abil.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevuses.

25

Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 02.12.2025

seisuga;

• Eesti Geoloogiakeskus. (2001). Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Seletuskiri.

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Eesti%20p%C3%B5hjavee%20kaitstuse%20kaardi%20seletuskiri.pdf

• Keskkonnaamet. (2022). Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava.

https://eelis.ee/getdok/-1915000682

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (2025).

• Pärnu maakonnaplaneering. (2018). https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning/detail/10100023

• Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”. (2012).

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10102111

• Saarde valla arengukava 2026-2035. (2025).

https://saarde.ee/documents/119303/32120547/Arengukava+2018-

2028+p%C3%B5hitekst.pdf/3f467a12-15fa-42fc-8b2d-03b2e1fd4fb0

• Saarde valla üldplaneering. (2008). https://saarde.ee/uldplaneering

• Saarde valla üldplaneering. (2025). https://saarde.ee/uldplaneering

Nimekirja alusel 17.12.2025 nr 16-12/25-17425-001

Possa ökodukti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2511271/26304 Possa ökodukti ehitamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 05.01.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2511271/26304.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1. Rail Baltica Pärnumaa Possa ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang 2. Possa ökodukti KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3. Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Koopia: [email protected], [email protected]

Raili Kukk +372 667 2186 [email protected]