Leping

9-125-388-1 12.12.2025 Leping (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIRLI SIPP KULLI PNOEE-47511160318 2025-12-15 09:32:42

SIRET RUTIKU PNOEE-46710052734 2025-12-16 06:07:36

Lisa1_Lähteülesanne.msg

From: Alar Rosentau <[email protected]>
Sent: Thu, 11 Dec 2025 08:04:56 +0000
To: "[email protected]" <[email protected]>
Subject: FW: Pakkumuse küsimine töös "Tehnoloogia teekaardi alusanalüüs, kriitiliste toormete kasutuselevõtu potentsiaal" osalemiseks

Tartu Ülikooli geoloogia osakonna pakkumine Eesti Geoloogiateenistuse juhitava uuringu „Tehnoloogia teekaardi alusanalüüs, kriitiliste toormete kasutuselevõtu potentsiaal“ koostamisel osalemiseks

Tere!

Tartu Ülikooli geoloogia osakond on valmis panustama lähteülesandes toodud alateemade (Chapters 4,5,7,8) valmimisse ning on valmis juhtima Eesti sekundaarsete toormete alateema (Chapter 5 Estonian secondary supply) koostamist. Samuti on TÜ geoloogia osakond ajavahemikul 15.12.-31.08 valmis osalema projekti töökoosolekutel ning panustab oma kompetentsidega igati projekti aruande valmimisse. Pakkumise hinna kujundamisel on arvestatud kolme eksperdi töötasudega (11 760 EUR, 6 kuud) ja projekti üldkululõivuga (2940 eur). Vajadusel kaasatakse projekti ka teisi spetsialiste. Pakkumise hind ilma käibemaksuta on 14 700 eurot.

Lugupidamisega

--
Alar Rosentau
rakendusgeoloogia professor
geoloogia osakonna juhataja

ökoloogia ja maateaduste instituut
Tartu Ülikool
Ravila 14A, 50411 Tartu
[email protected]

From: Tiit Kaasik <[email protected]>
Sent: Wednesday, December 10, 2025 5:21 PM
To: Alar Rosentau <[email protected]>
Subject: Pakkumuse küsimine töös "Tehnoloogia teekaardi alusanalüüs, kriitiliste toormete kasutuselevõtu potentsiaal" osalemiseks

Tere!

Eesti Geoloogiateenistus viib läbi tööd „Tehnoloogia teekaardi alusanalüüs, kriitiliste toormete kasutuselevõtu potentsiaal“. Teekaardi koostamist toetava analüüsi eesmärk on hinnata Eestis leiduvate kriitiliste toormete kasutuselevõtu ja väärindamise potentsiaali. Lõpptulemusena valmivad Eesti jaoks kriitiliste toormete kasutuselevõtu soovitused.

Kirjale on lisatud töö lähteülesanne ja EGT poolt koostatud esialgne aruande ülesehitus.

Palume, järgides aruande esialgset ülesehitust, esitada pakkumus peatüki „Chapter 5 Estonian secondary supply“ koostamise eestvedamise ja järgmiste aruande punktide koostamises osalemise kohta:

• Chapter 4 Estonian primary supply

• Chapter 7 CRM related issues in Estonia

• Chapter 8 Specific recommendations

Projekti lõpptähtaeg on 31.08.2026, aruande sisendi valmimist eeldame hiljemalt 05.2026.

Lugupidamisega

Tiit Kaasik

Osakonnajuhataja

Maavarade osakond

Eesti Geoloogiateenistus

[email protected]

+372 5190 8839

F. R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere, Eesti

http://www.egt.ee

EE CRM report (draft).docx

Baseline analysis for the critical raw materials technology roadmap for Estonia

Executive Summary
Critical raw materials are natural resources that are strategically important for the European Union’s economy and are associated with a high risk of supply disruption. These raw materials enable society to benefit from high-tech solutions and support the transition to green technologies, including renewable energy. Based on…..
Contents
Chapter 1 Introduction
1.1 Background

1.2 Structure of report
1.3 Method(s) used, including selection CRM and applications in the report

Chapter 2 Estonia demand of CRM – current and up to 2030 –
2.1 Focus on Net Zero transition but also digital, and defence

Chapter 3 CRM price trends, economic aspects
3.1 Raw Materials, Processed materials, metals, part finished good, sub-assemblies and products / equipment.
Chapter 4 Estonian primary supply
4.1 Estonian current geoscience and mining activity
4,2 Known reserves, locations, estimations of reserve sizes
4.3 Barriers and drivers to reserves exploitation
Chapter 5 Estonian secondary supply
5.1 Estonian current CRM recycling activity
5,2 Stocks and flows of CRM containing product and equipment in Estonia
5.3 Barriers and drivers to increase CRM recycling activity
Chapter 6 Estonian CRM processing
6.1 Estonian current CRM processing activity
6.2 Potential of increases in CRM processing in Estonia, locations, energy demand.
6.3 Barriers and drivers to increased CRM processing
Chapter 7 CRM related issues in Estonia
7.1 CRM skills and knowledge situation in Estonia, VET, Higher Education, wider societal learning, primary, secondary, processing and circular, drivers and barriers.
7.2 CRM start ups, acceleration and SMEs in Estonia, numbers, locations, sectors, drivers and barriers.
7.3 CRM related funding and financing in Estonia, R&I funding, grants, sovereign investment, banks, VC funding, LP funding, drivers and barriers.
7.4 Estonian actions to address requirements towards EU policies, NATO commitments, including RePowerEU, CRMA, NZIA, Green Industrial deal, batteries directive, chips directive, conflict minerals regs, 5% defence spend, (etc.)
Chapter 8 Specific recommendations
8.1 Strategic projects
8.2 Estonian ‘concession law’
8.3 Local benefit instrument
Chapter 9 Conclusions and recommendations for further work
References
Appendices
Appendix 1 TOR for the report

List of figures

Glossary of terms

Terms of reference.docx

Technical description of the subject of the research and development service
Baseline analysis for the critical raw materials technology roadmap
Terms of reference
Introduction
Critical raw materials are natural resources that are strategically important for the European Union’s economy and are associated with a high risk of supply disruption. These raw materials enable society to benefit from high-tech solutions and support the transition to green technologies, including renewable energy. Based on geological mapping and more detailed research, it is known that Estonia’s subsurface contains strategic and critical raw materials listed in the EU’s critical raw materials list, such as phosphorite, rare earth elements, vanadium and magnesium. In addition, the industrial waste generated and deposited in Ida-Viru County contains critical raw materials such as magnesium and aluminum. In certain cases, it may also be possible to extract elements from waste products that are on the critical raw materials list. The development of society increasingly relies on the availability of critical raw materials. Therefore, there is a high demand for those materials in the EU and on the global market. It is important to analyze which conditions their extraction and use could be considered in Estonia. Based on the analysis, a roadmap for the use of critical raw materials will be developed.
The Ministry of Climate is preparing a draft amendment to the Earth’s Crust Act, which will introduce a chapter on the concession of strategic mineral resources. This chapter will define the principles for initiating, defining and conducting the concession procedure. The concession procedure enables the state to select a development partner whose proposal considers long-term socio-economic, environmental and security aspects (including the adoption of the best available technologies, development of optimal valorization chains, and post-mining land use planning). The aim is to ensure the state’s leading role in setting the terms of resource use and to maximize the long-term benefits for society while considering the needs of companies assuming significant business risks in industrial investments.
Purpose
The aim of the analysis is to support the preparation of the roadmap and to assess the potential of the extraction and valorization of critical raw materials found in Estonia. The analysis will provide an overview of the distribution and value of primary and secondary raw materials in Estonia, suitable exploration, mining and processing technologies, and a general description of the possible environmental impacts of mining and processing. Additionally, the analysis will explore the potential uses of these raw materials in Estonian and European industries, assess their economic prospects and evaluate suitable valorization models to determine under which conditions the use of critical raw materials in Estonia is strategically and economically justified. The analysis will also propose recommendations for national support mechanisms for EU strategic projects. The aim is to support strategic decision making by providing input for the national roadmap for the exploitation and valorization of critical raw materials. The outcome will include recommendations for Estonia on the use of critical raw materials.

Tasks:
Status of critical raw materials exploration and potential valorization technologies in Estonia
1. Overview of the distribution and quality of critical raw materials found in Estonia, with estimated value, including primary and secondary raw materials.
2. Description and efficiency analysis of technologies for exploration, mining and processing of critical raw materials, including energy requirements, other resource needs (e.g., water) and impacts on CO₂ emissions.
3. General description of environmental impacts associated with the mining and processing of critical raw materials.
4. Mapping the possible industrial uses of critical raw materials found in Estonia as production inputs in various sectors (e.g., energy, electronics, mechanical engineering, chemical industry, battery technology, renewable energy, defense industry).
5. Overview of the potential uses of by-products generated during the valorization of critical raw materials.
Economic perspective and local benefits
6. Provide an overview of the demand and price trends for critical raw materials found in Estonia at the global and European levels.
7. Assess which raw materials could significantly impact the development and export capacity of Estonian industry. This includes evaluating whether full-scale valorization of critical raw materials should be conducted in Estonia or elsewhere or use of a hybrid model (i.e., primary processing in Estonia and final processing abroad) would be more suitable and under what conditions extraction and processing in Estonia would be feasible.
8. Assess which criteria should be considered when granting companies the rights to extract and use critical raw materials to maximize social benefits and ensure sufficient business interest.
9. Make proposals on the characteristics of potential EU-declared strategic projects that would qualify for preferential treatment by the state, including different solutions for various project types.
10. Analyze which local benefit instruments would be appropriate in the event of potential use of critical raw materials.
Summary of the analysis
Present recommendations for the use of critical raw materials found in Estonia, including the potential of Estonian industry and the possibilities for processing critical raw materials, considering technological, environmental, and by-product aspects. Additionally, address the framework for preferential treatment of EU strategic projects, the potential benefits for the state, and the possibilities for applying local benefit models.
Timeline and stakeholder involvement
1. The first version of the analysis must be completed by December 15th, 2025.
2. Discussion of the first version with the Ministry of Climate and stakeholders will take place in mid-January 2026.
3. The final version of the analysis must be completed by February 27th, 2026.
The preparation of the analysis will be carried out in cooperation with stakeholders, ensuring representation from major mining and chemical industry companies and the entire potential value chain, including: UP Catalyst OÜ, Eesti Energia (Enefit Industry AS), Viru Keemia Grupp AS, AS Alexela, Ragn-Sells AS, Heidelberg Materials Kunda AS, NPM Silmet OÜ, Estonian Association of Construction Material Producers, Estonian Mining Industry Enterprises Association, Estonian Chemical Industry Association.

Background information:
1. The focus area of research, development, innovation, and entrepreneurship (RDIE): valorization of local resources. Mineral resources. The roadmap of the focus area and its annexes
https://taie.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Lisa%206.%20Kohalike%20ressursside%20v%C3%A4%C3%A4rindamine%20%28maap%C3%B5uressursid%29.pdf
2. Earth’s Crust Act
3. Strategic roadmap for the exploration and assessment of strategic mineral resources in the crystalline basement of Estonia
https://www.egt.ee/uuringud-ja-projektid/maapoueressursid/kristalse-aluskorra-uuringud
4. Intention to draft an amendment to the Earth’s Crust Act https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maavarad/fosforiit-jt-tulevikumaavarad
5. National mineral resources policy framework until 2050
https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maavarad/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050
6. A comparative study of mining legislation in selected countries with policy recommendations for Estonia.
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-02/Teatud%20riikide%20kaevandamisalase%20seadusandluse%20v%C3%B5rdlusanal%C3%BC%C3%BCs_1.pdf
7. Legal analysis of the use and protection of Estonia’s mineral resources
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-02/Maap%C3%B5ue%20kasutamise%20ja%20kaitse%20%C3%B5igusnormide%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf
8. Regulation (EU) 2024/1252 of the European Parliament and of the Council of 11 April 2024 establishing a framework for ensuring a secure and sustainable supply of critical raw materials and amending Regulations (EU) No 168/2013, (EU) 2018/858, (EU) 2018/1724 and (EU) 2019/1020
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L_202401252
9. Projects related to critical raw materials and chemical valorization processes.

TVL_TÜ_EGT_CRM_teekaardi_analüüs.pdf

TÖÖVÕTULEPING nr. 9-1/25-388-1

Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel direktor Sirli Sipp

Kulli, ja

Tartu Ülikool, (edaspidi töövõtja), mida esindab rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel

grandikeskuse juhataja Siret Rutiku ning keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled,

leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi leping):

1. Üldsätted

1.1. Lepingu esemeks on töö „Tehnoloogia teekaardi alusanalüüs, kriitiliste toormete

kasutuselevõtu potentsiaal“ peatüki „Chapter 5 Estonian secondary supply“ koostamise

eestvedamine ja järgmiste aruande punktide koostamises osalemine:

• Chapter 4 Estonian primary supply;

• Chapter 7 CRM related issues in Estonia;

• Chapter 8 Specific recommendations;

(edaspidi töö). Lepingu eseme täitmise tingimused on toodud lepingu Lisas 1

(Lähteülesanne).

1.2. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle lisaga. Töövõtjale

laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis

ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad

lepinguga seotud tööde hulka. Viimati nimetatud tööde ja toimingute teostamine ning

teenuste osutamine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi

tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud, teenused lepingu raames.

1.3. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisast ning lepingu

muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Lepingu

lahutamatuks osaks on pakkumus. Juhul, kui lepingu dokumentides on vastuolu,

prevaleerib lepingu tekst koos lisadega ning seejärel pakkumus. Hiljem sõlmitud

lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleeriv ajaliselt

varasema muudatus ees.

1.4. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida pooled

on teinud lepingu ettevalmistamise käigus.

2. Lepingu täitmine

2.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on piisavalt tutvunud töö teostamise

mahuga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole

pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö

lepingujärgseks teostamiseks.

2.2. Teostatava töö nõuded on toodud Lisas 1.

2.3. Töö teostamise tähtaeg on 31.08.2026.

2.4. Kui töövõtja kasutab töö teostamiseks alltöövõtjaid, kohustub ta nõudma oma

alltöövõtjatelt teostatava töö kvaliteedi vastavust lepingu tingimustele, samuti

kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist. Töövõtja vastutab töö teostamisel

kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest.

2.5. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates

vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude

ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist,

kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil

informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta

automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise tähtaegu või mitte

kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest.

2.6. Töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat.

2.7. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt.

2.8. Tellija kohustub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning vajadusel esitama

töövõtjale oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule, andes lisatähtaja

paranduste tegemiseks.

2.9. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti

(edaspidi akt). Aktis peab olema välja toodud lepingunumber, teostatud tööd ja

väljamaksmisele kuuluv summa koos käibemaksuga.

2.10. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku

aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde

mittevastavuse avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel.

2.11. Töövõtja võib tööd pärast selle lõplikku vastuvõtmist tellija poolt kasutada oma õppe-,

teadus- ja arendustegevuses.

2.12. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud

viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid,

muud infokandjad ja tehnilised vahendid. Tagastamine vormistatakse

üleandmise-vastuvõtmise aktis.

3. Töövõtjale makstav tasu

3.1. Lepingu kogumaksumus on 14 700 eurot, mis sisaldab tasu töö täitmise eest, kõiki töö

täitmise kulusid ja millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks (edaspidi tasu).

3.2. Töövõtja esitab arve pärast punktis 2.9 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist poolte poolt.

3.3. Töövõtja esitab arve e-arvena Eesti Geoloogiateenistusele.

3.4. Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva.

3.5. Arve, mille töövõtja väljastab enne poolte poolt vastava akti allkirjastamist, ei kuulu

tasumisele.

4. Poolte vastutus

4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju

ulatuses.

4.2. Lepingus või selle lisades sätestatud kohustuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda

töövõtjalt leppetrahvi 0,02% lepingu hinnast valmimata, üle andmata või puudusega töö

maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohustuste rikkumise

kõrvaldamiseni.

4.3. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada lepingu tasu leppetrahvi summa võrra.

4.4. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on

tellijal õigus teha töövõtjale hoiatus ettepanekuga rikkumine tellija poolt määratud

täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldada.

4.5. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid

kohustusi või ei teata rikkumise vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus leping

lõpetada. Sellisel juhul tasub tellija ainult nõuetekohaselt teostatud töö eest.

4.6. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas,

mille võrra töö jäi täitmata.

4.7. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on tellijal õigus leping üles öelda ning

nõuda sisse leppetrahv ning tekitatud kahju.

4.8. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee

uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks

lepingurikkumiseks, tekkib tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt

täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt

isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja

poolt, jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada.

4.9. Töövõtja kohustub hüvitama kõik faktilised ja dokumenteeritud kulud ja kahjud, mis

tekivad tellijale seoses töövõtja poolt töö teostamisel esinevate defektide või

puudustega.

4.10. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus

nõuda tellijalt viivist 0,02% päevas tähtaegselt tasumata summalt.

4.11. Pooltel on õigus esitada leppetrahvi või viivise nõue teise poole vastu 60 päeva jooksul

arvates päevast, mil õigustatud pool sai teada leppetrahvi või viivise nõude tekkimisest.

4.12. Leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi

nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda töövõtjalt täiendavalt ka kahju hüvitamist. Kui

sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama

rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib

õiguskaitsevahendi tellija.

4.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled lepingu sõlmimisel

ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

4.14. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega

kaitstud teost, et vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele

isikutele tekitatud kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik nõude

esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist

tellijalt.

4.15. Kui töövõtja rikub käesoleva Lepingu punktides 7.2. ja 7.5. sätestatud

konfidentsiaalsuskohutust, on Tellijal õigus igakordse rikkumise korral nõuda

leppetrahvi summas 3000 eurot. Tellijal on õigus leppetrahv tasaarvestada Tellija poolt

Töövõtjale tasumisele kuuluva arvega.

5. Poolte esindajad ja teadete edastamine

5.1. Tellija esindaja on Tiit Kaasik, tel +37251908839, e-posti aadress [email protected].

5.2. Töövõtja esindaja on Alar Rosentau, tel +3725155231, e-posti aadress

[email protected].

5.3. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse telefoni või e-posti teel lepingus

nimetatud aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis

esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis.

5.4. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite

(telefoni, e-posti aadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise

rekvisiidi muutumisest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel

korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende

kohaselt saadetud teated on pooled kätte saanud.

6. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

6.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on digiallkirjastanud lepingu ja kehtib

kuni 31.08.2026 või kuni kõigi lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

6.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingut muuta

sooviv pool esitab muudatusettepanekud teisele poolel kirjalikult, kes on kohustatud

ettepaneku läbi vaatama ja teisele poolele vastama hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul

arvates ettepaneku saamisest.

6.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt

kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.

6.4. Lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel.

6.5. Lepingu ülesütlemise korral tasub tellija teostatud töö eest, mille kohta on koostatud

poolte poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.

7. Lõppsätted

7.1. Tööd teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad (teenistujad) ega tellija töötajatega

(teenistujatega) seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva

lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige on tellija

töötaja (teenistuja) või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija

töötajale (teenistujatele).

7.2. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile,

elektroonilisele meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija

eelneval kirjalikul nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka

kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste

täitmisel.

7.3. Kõik intellektuaalse omandi õigused, mis luuakse käesoleva lepingu täitmise käigus,

loetakse looduks töövõtja poolt ja antakse ilma täiendava tasuta üle tellijale

maksimaalses seadusega lubatud ulatuses.

7.4. Töövõtja annab tellijale üle kõik töö tegemise käigus loodud autoriõigustega kaitstavate

teoste varalised autoriõigused ning lihtlitsentsi kõikidele isiklikele õigustele, v.a õigus

autorlusele, autorinimele ja autori au ja väärikuse kaitsele. Üleandmine toimub kogu

autoriõiguse kehtivuse ajaks territoriaalsete piiranguteta autoriõiguse seaduse

tähenduses.

7.5. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele

kolmandatele isikutele ilma tellija nõusolekuta va juhul, kui see on õigusaktide kohaselt

poolele kohustuslik. Erandina on töövõtjal õigus avaldada informatsiooni kolmandatele

isikutele kui see on vajalik lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning töövõtja

paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamisekeelu. Konfidentsiaalse teabe

identifitseerimiseks peab see olema kas kirjalikus või digitaalses vormis, varustatuna

märkega "konfidentsiaalne". Kui konfidentsiaalset teavet edastatakse poolele

esmakordselt suulises vormis, kohustub edastaja andma teabele kirjaliku või digitaalse

vormi koos eelnimetatud märkega 1 (ühe) nädala jooksul arvates selle suulise

konfidentsiaalse teabe edastamisest. Nimetatud vorminõude täitmata jätmine ei anna

pooltele ega teistele isikutele õigust suulises vormis edastatud konfidentsiaalset teavet

avalikustada.

7.6. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija

eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles

kokkulepitud õiguste ning kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja

poolt ettevõtte üleandmise tulemusena.

7.7. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub

töövõtjaga vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi

saavutamise ja lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise.

7.8. Kui töövõtja annab ettevõtte või sellega seotud lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on

tellijal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale

tekkinud kahju.

7.9. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste

täitmisel. Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise

käigus huvide konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikult huvide konfliktist,

on ka kohustatud viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide

konflikti ulatuse.

8. Vaidluste lahendamine

8.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest

tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel.

8.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused

Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras Harju Maakohtus.

8.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb

sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige

tähistus ega väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui poolte ühist

tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise

poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral

mõistma.

8.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, igaühele neist

tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste

tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või

kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus,

mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga.

8.5. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku

leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui võib

eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel

juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte

tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist ja heast usust.

9. Poolte rekvisiidid

Töövõtja:

Tartu Ülikool

Ülikooli tn 18, 50090 Tartu

Registrikood 74001073

Telefon: +372 7376215

E-post: [email protected]

Siret Rutiku

grandikeskuse juhataja

/allkirjastatud digitaalselt/

Tellija:

Eesti Geoloogiateenistus

F. R. Kreutzwaldi 5 44314, Rakvere

Registrikood 77000387

Telefon: +372 630 2333

E-post: [email protected]

Sirli Sipp Kulli

Direktor

/allkirjastatud digitaalselt/

Dokumendiregister	Eesti Geoloogiateenistus
Viit	9-1/25-388-1
Registreeritud	12.12.2025
Sünkroonitud	18.12.2025
Liik	Leping
Funktsioon	9 Maavarade osakonna töö korraldamine
Sari	9-1 Lepingud ja nendega seotud dokumendid
Toimik	9-1
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Tiit Kaasik
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad