Kiri

Tallinn 2025

Töö nr 631

Harju maakond, Saku vald, Kurtna küla,

VEERE TEE 1 KINNISTU DETAILPLANEERINGU ESKIIS

TELLIJA: Saku Vallavalitsus (äriregistri kood 75019738) Juubelitammede tee 15, 75501 Saku alevik, Saku vald, Harju maakond [email protected] HUVITATUD ISIK: Osaühing Sakubü (äriregistri kood 10324941) Kentmanni põik 3-1, 10116 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Holger Õunapuu, juhatuse liige [email protected] PLANEERIJA : Optimal Projekt OÜ (äriregistri kood 11213515) MTR reg.nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond [email protected] MAASTIKUARHITEKT: Rait Tamm PROJEKTIJUHT: Ege Netse [email protected]

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

2

KÖITE KOOSSEIS: I MENETLUSDOKUMENDID II SELETUSKIRI

1. LÄHTEANDMED ................................................................................................................................... 4

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ......................................... 4

2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs ............................................................................................................................................ 4

2.2. Planeeringu eesmärk ....................................................................................................................... 5 2.3. Vastavus Saku valla üldplaneeringule ............................................................................................. 5

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................................................. 6

3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus .......................................................................................... 6 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ........................................................................................ 6 3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused .................................................................................. 6 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ................................................................................................ 6 3.5. Olemasolev tehnovarustus .............................................................................................................. 6 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ................................................................................................... 7 3.7. Kehtivad piirangud ........................................................................................................................... 7

4. PLANEERINGU ETTEPANEK............................................................................................................... 7

4.1. Krundijaotus .................................................................................................................................... 7 4.2. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................................... 7 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded .............................................................................................................. 9 4.4. Piirded ja nähtavuskolmnurk .......................................................................................................... 10 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................ 10 4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted................................................................................................. 10 4.7. Jäätmete prognoos ja käitlemine ................................................................................................... 11 4.8. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine ......................................................................... 11 4.9. Tuleohutusnõuded ......................................................................................................................... 11 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................ 12 4.11. Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................................. 12

5. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................... 12

6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE............................... 12

6.1. Eessõna ........................................................................................................................................ 12 6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade

esinemise võimalikkus ................................................................................................................... 13 6.3. Müra ja vibratsioon ........................................................................................................................ 13 6.4. Radooniriski vähendamise võimalused .......................................................................................... 14

7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ................................................................................................. 15

III LISAD Teostatud uuringud:

 topo-geodeetiline alusplaan M=1:500 on mõõdistatud Geoalus OÜ poolt 12.06.2025, töö nr 25-G241. IV JOONISED

AS-01 Asukohaskeem M 1:~ AS-02 Tugiplaan M 1:1000 AS-03 Ruumilise keskkonna analüüs M 1:~ AS-04 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:1000

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

3

V KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

4

II SELETUSKIRI 1. LÄHTEANDMED

 Saku valla üldplaneering;

 planeerimisseadus;

 maaüksuse plaan;

 omandiõigust tõendavad dokumendid;

 Saku valla jäätmehoolduseeskiri;

 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad";

 siseministri 16. veebruari 2021. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

 siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;

 Saku Vallavolikogu määrus 18.05.2017 nr 3, „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas”;

 riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;

 naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud;

 muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK 2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste

analüüs Planeeritav maa-ala paikneb Saku vallas Kurtna külas. Kurtna küla jääb Saku valla lõunaossa ja planeeritav ala Kurtna küla põhjaossa. Planeeritav ala on Kiisa aleviku vahetus läheduses ja Saku alevikust u 8,0 km kaugusel. Planeeritav ala piirneb: läänes – maatulundusmaa sihtotstarbeliste katastriüksustega; põhjas ja idas – transpordimaa sihtotstarbeline katastriüksus, kus asub 11152 Kirdalu-Kiisa tee; lõunas – elamumaa sihtotstarbelised katastriüksused. Elamumaal asub üksikelamu abihoonetega. Planeeringualast kagusse jääb ärihoonete, tootmishoonete ja ühiskondlike hoonete piirkond ning lõuna ja läänepoole üksikelamute ala. Olemasolevad üksikelamud on ühe- või kahekorruselised, enamasti viilkatustega. Domineerivaks viimistlusmaterjaliks on puit. Kasutatud on välisviimistluses veel krohvi ja looduslikku kivi. Piirkonda iseloomustab kaasaegne hoonestus. Detailplaneeringu ala asub tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Planeeringuala läheduses Veere teel ja 11152 Kirdalu-Kiisa teel asuvad olemasolevad tehnovõrgud, millega kruntide vajaminev tehnovarustus ühendatakse. 11152 Kirdalu-Kiisa teel on olemas vee- ja reovee kanalisatsioonitorustik ning Veere teel madalpingeõhuliin. Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Detailplaneeringu ala piiriks olev Veere tee on ühenduses kõrvalmaanteega 11152 Kirdalu-Kiisa tee, mis viib tugimaanteele 15 Tallinn-Rapla-Türi tee. Kiisa alevikust on hea rongiühendus suuremate linnadega. Seega käsitletaval alal on hea ühendus Saku aleviku, Kiisa aleviku, Kiili vallaga ja lisaks Tallinna linnaga. Tallinna linn jääb linnulennult planeeringualast u 15 km kaugusele, Kiisa aleviku keskus 700 m kaugusele ning Saku aleviku keskus 8,0 km kaugusele. Lähimad äri- ja teeninduskeskused paiknevad Saku alevikus, Kiisa alevikus ja Kurtna külas. Kurtna küla kool asub u 840 m kaugusel planeeringualast. Kurtna külas ei ole lasteaedu. Lähimad suuremad koolid (Saku Gümnaasium, kus asub spordikompleks, huvialakool ja raamatukogu) ning lasteaiad asuvad Saku alevikus. Piirkonnas on tagatud puhkamisvõimalused: 11152 Kirdalu-Kiisa tee ääres asub jalg- ja jalgratta tee, mis viib Kiisa aleviku, kus asub Jaagu soon (Raba oja), mille läheduses on mitmeid suusa- ja matkaradu. Planeeringualast teisel pool 11152 Kirdalu-Kiisa teed asub loodusmetsade looduskaitseala sihtkaitsevöönd, mis on käeoleva planeeringu koostamise hetkel veel projekteeritav ja puudub kindel

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

5

number (andmed seisuga 09.06.2025 EELIS id 1879722333). Lähim bussipeatus asub planeeringualast 630 meetri kaugusel, kust buss (nr 178) väljub iga paari tunni tagant Kiisa aleviku ja Tallinna linna suunas. Lisaks bussiliiklusele on Kiisa alevikust Tallinna linnaga hea rongiühendus. Lähtuvalt kontaktvööndi analüüsist on planeeringuga kavandatav elamuala piirkonda sobiv:

 Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi tugimaanteega (15 Tallinn-Rapla-Türi tee);

 head ühendusteed lähimate küladega;

 arenev elukeskkond;

 tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond;

 puhkamisvõimaluste olemasolu (jalg- ja jalgratta teed, puhke-virgestusala, metsad). 2.2. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Veere tee 1 maaüksuse (katastritunnus 71801:001:1608, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 25 224 m²) jagamine elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbelisteks kruntideks. Moodustatakse üksteist elamumaa, kaks üldkasutatava maa ja üks transpordimaa krunti. Lisaks lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustatus ja haljastuslahendus. Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega, lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega ning maaomanike soovidega. 2.3. Vastavus Saku valla üldplaneeringule Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt asub Veere tee 1 katastriüksus (katastritunnus 71801:001:1608) tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on pere- ja ridaelamu maa-ala. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringu ala pere- ja ridaelamu maa-alal. Koostatud detailplaneering ei sisalda kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Väljavõte kehtivast Saku valla üldplaneeringu maakasutusplaanist Kiisa aleviku ja Kurtna küla osas.

Pere- ja ridaelamu maa-ala on üksikelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu, ridaelamu, suvila või aiamaja, ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Kehtivas Saku valla üldplaneeringus määratud ehitustingimused:

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

6

 üksikelamut kruntide vähim suurus on 1 500 m2;

 kahe korteriga elamu kruntide vähim suurus on 2 000 m2;

 ridaelamu puhul peab olema iga planeeritava boksi kohta minimaalselt 600 m2 elamukrundi pindala;

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind üksik-, kaksik- ja muu kahe korteriga elamu ehitamisel kuni 20% krundi pindalast;

 maksimaalne maapealne korruselisus 2;

 põhihoone kõrgus on kuni 9 m, abihoonetel kuni 6 m maapinnast;

 üldjuhul peab 20% planeeritavast alast kavandama avalikuks kasutuseks (mille hulka ei loeta sõiduteid ja tänavaid) – haljasalaks, puhkealaks vms;

 piirete lubatud kõrgus on kuni 1,5 m maapinnast, läbipaistvusega vähemalt 25% (ei kehti haljaspiiretele). Erisused on lubatud põhjendatud juhul, nt müra ja tolmu tõkestamiseks;

 parkimine lahendada omal krundil;

 elamu- ja ettevõtlusalade vahele peab jääma 30 m säilitatavat/rajatavat kõrghaljastust (kaitsehaljastus) võimalike häiringute leevendamiseks. Kõrghaljastus võib olla kitsam või sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks.

 tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on kõrghaljastuse rajamise miinimumnorm kuni 1 500 m2 suurusele krundile 1 puu, kuni 2 000 m2 krundile 2 puud, suuremale krundile 3 või enam puud.

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Saku vallas Kurtna külas osaliselt väljakujunenud väikeelamute piirkonnas. Juurdepääs kinnistule on mahasõit olemasolevalt 11152 Kirdalu-Kiisa teelt Veere teele. Ala on kerge tõusuga lõunast põhja suunas. Katastriüksus on suures ulatuses kaetud kõrg- ja madalhaljastusega. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Veere tee 1 (Maa- ja Ruumiameti andmetel 17.06.2025):

 katastriüksuse tunnus: 71801:001:1608;

 maakasutuse sihtotsatarve: maatulundusmaa 100%;

 katastriüksuse pindala: 25 224 m². Ehitisregistri andmetel (17.06.2025) asub Veere tee 1 (katastriüksuse tunnus 71801:001:1608) katastriüksusel:

 Kurtna ÜVK ühisveevärgitorustikud (ehit.reg. kood 220820179);

 Kurtna ÜVK kanalisatsioonitorustik (ehit.reg. kood 220815934).

3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused

Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve

Veere 3 127,0 m² 71814:001:0010 Elamumaa

Kurtna tee 30 6 973,0 m² 71814:001:0366 Elamumaa

Kurtna tee 32 37 735,0 m2 71814:001:0551 Üldkasutatav maa

11152 Kirdalu-Kiisa tee 82 121,0 m² 71814:001:0189 Transpordimaa

Veere tee 1 934,0 m² 71801:001:1624 Transpordimaa

3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Katastriüksus piirneb läänest Veere teega. Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. 3.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Veere teel paiknevad tehnovõrgud:

 reovee kanalisatsioonitorustik;

 veetorustik;

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

7

 madalpingeõhuliin. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Katastriüksus on suures ulatuses kaetud kõrg- ja madalhaljastusega. Kasvavad lehtpuud, okaspuud ja põõsad. 3.7. Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad:

 madalpingeõhuliini kaitsevöönd laiusega 4 meetrit;

 veetoru kaitsevöönd laiusega 4 meetrit;

 reoveekanalisatsiooni kaitsevöönd laiusega 4 meetrit;

 maakütte kaitsevöönd laiusega 4 meetrit;

 puurkaevu (nr PRK0030241) sanitaarkaitseala ulatus raadiusega 10 meetrit:

 VEE1096100 Keila jõe piiranguvööndi ulatus 100 meetrit;

 11152 Kirdalu-Kiisa tee teekaitsevöönd 30 meetrit;

 Veere katastriüksuse (katastriüksuse tunnus 71801:001:1608) abihoone tuleohutuskuja ulatus 8 meetrit;

 Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum;

 Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum. 4. PLANEERINGU ETTEPANEK 4.1. Krundijaotus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa jagamine elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa kruntideks. Moodustatakse üksteist elamumaa, kaks üldkasutatava maa ja üks transpordimaa krunti:

 kruntidele pos 1 – 11 on planeeritud kolm hoonet, üks üksikelamu ja kaks abihoonet;

 kruntidele pos 12 – 13 on planeeritud üldkasutatava maa sihtotstarve;

 krundile pos 14 on planeeritud transpordimaa sihtotstarve. Üksikelamute kruntide suurused jäävad vahemikku 1 500 – 1 589 m2. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind üksikelamu ehitamisel koos abihoonetega on maksimaalselt kuni 20% krundi pindalast. Planeeritava üksikelamu krundil võib paikneda kuni kaks abihoonet. Elamu korruselisus on kuni 2, üks maa-alune korrus ja kõrgus maapinnast kuni 9,0 m. Abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus maapinnast kuni 6,0 m. Planeerimisel on lähtutud üldplaneeringuga kehtestatud nõuetest. Kruntide suurused on kavandatud vastavalt planeeritavate kruntide sihtotstarbele. 4.2. Krundi ehitusõigus Krunt pos 1

 Krundi suurus: 1 506 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: EE 100%

 Hoonete arv: 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet

 Ehitisealune pind: 300 m²

 Korruselisus: põhihoonel kuni 2/-1 ja abihoonetel 1

 Kõrgus: põhihoonel kuni 9,0 m ja abihoonetel kuni 6,0 m

 Parkimiskohtade arv: 3 Krunt pos 2

 Krundi suurus: 1 589 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: EE 100%

 Hoonete arv: 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet

 Ehitisealune pind: 300 m²

 Korruselisus: põhihoonel kuni 2/-1 ja abihoonetel 1

 Kõrgus: põhihoonel kuni 9,0 m ja abihoonetel kuni 6,0 m

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

8

 Parkimiskohtade arv: 3 Krunt pos 3

 Krundi suurus: 1 510 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: EE 100%

 Hoonete arv: 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet

 Ehitisealune pind: 300 m²

 Korruselisus: põhihoonel kuni 2/-1 ja abihoonetel 1

 Kõrgus: põhihoonel kuni 9,0 m ja abihoonetel kuni 6,0 m

 Parkimiskohtade arv: 3 Krunt pos 4

 Krundi suurus: 1 510 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: EE 100%

 Hoonete arv: 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet

 Ehitisealune pind: 300 m²

 Korruselisus: põhihoonel kuni 2/-1 ja abihoonetel 1

 Kõrgus: põhihoonel kuni 9,0 m ja abihoonetel kuni 6,0 m

 Parkimiskohtade arv: 3 Krunt pos 5

 Krundi suurus: 1 544 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: EE 100%

 Hoonete arv: 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet

 Ehitisealune pind: 300 m²

 Korruselisus: põhihoonel kuni 2/-1 ja abihoonetel 1

 Kõrgus: põhihoonel kuni 9,0 m ja abihoonetel kuni 6,0 m

 Parkimiskohtade arv: 3 Krunt pos 6

 Krundi suurus: 1 545 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: EE 100%

 Hoonete arv: 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet

 Ehitisealune pind: 300 m²

 Korruselisus: põhihoonel kuni 2/-1 ja abihoonetel 1

 Kõrgus: põhihoonel kuni 9,0 m ja abihoonetel kuni 6,0 m

 Parkimiskohtade arv: 3 Krunt pos 7

 Krundi suurus: 1 501 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: EE 100%

 Hoonete arv: 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet

 Ehitisealune pind: 300 m²

 Korruselisus: põhihoonel kuni 2/-1 ja abihoonetel 1

 Kõrgus: põhihoonel kuni 9,0 m ja abihoonetel kuni 6,0 m

 Parkimiskohtade arv: 3 Krunt pos 8

 Krundi suurus: 1 510 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: EE 100%

 Hoonete arv: 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet

 Ehitisealune pind: 300 m²

 Korruselisus: põhihoonel kuni 2/-1 ja abihoonetel 1

 Kõrgus: põhihoonel kuni 9,0 m ja abihoonetel kuni 6,0 m

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

9

 Parkimiskohtade arv: 3 Krunt pos 9

 Krundi suurus: 1 501 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: EE 100%

 Hoonete arv: 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet

 Ehitisealune pind: 300 m²

 Korruselisus: põhihoonel kuni 2/-1 ja abihoonetel 1

 Kõrgus: põhihoonel kuni 9,0 m ja abihoonetel kuni 6,0 m

 Parkimiskohtade arv: 3 Krunt pos 10

 Krundi suurus: 1 500 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: EE 100%

 Hoonete arv: 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet

 Ehitisealune pind: 300 m²

 Korruselisus: põhihoonel kuni 2/-1 ja abihoonetel 1

 Kõrgus: põhihoonel kuni 9,0 m ja abihoonetel kuni 6,0 m

 Parkimiskohtade arv: 3 Krunt pos 11

 Krundi suurus: 1 518 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: EE 100%

 Hoonete arv: 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet

 Ehitisealune pind: 300 m²

 Korruselisus: põhihoonel kuni 2/-1 ja abihoonetel 1

 Kõrgus: põhihoonel kuni 9,0 m ja abihoonetel kuni 6,0 m

 Parkimiskohtade arv: 3 Krunt pos 12

 Krundi suurus: 1 469 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: Üm 100% Krunt pos 13

 Krundi suurus: 4 091 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: Üm 100% Krunt pos 14

 Krundi suurus: 2 930 m²

 Maakasutuse sihtotstarve: L 100% 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: üksikelamud 0 – 35° Maksimaalne kõrgus: elamud planeeritud maapinnast kuni 9,0 m; abihooned maapinnast kuni 6,0 m; Maksimaalne korruselisus: elamud kuni 2 korrust, maa-alune korrus lubatud; abihooned 1 korrus, maa-alust korrust ei ole lubatud Välisviimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit, ilmastikukindel ehitusplaat; Katusematerjal: rullmaterjal, kivi, plekk, päikesepaneelid. Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 11.12.2018 määrus nr 63). Tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”.

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

10

Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustatakse eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Saku valla arhitektiga eskiisi staadiumis. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritavale üksikelamu krundile võib rajada lisaks abihoonetele kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoone (nt tööriistakuuri, saun, garaaž, varjualune vms). Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitiste ehitisealuste pindade summa. 4.4. Piirded ja nähtavuskolmnurk Piirdeaia kõrgus võib olla kuni 1,5 m maapinnast, läbipaistvusega vähemalt 25% (ei kehti haljaspiiretele). Erisused on lubatud põhjendatud juhul, nt müra ja tolmu tõkestamiseks võib 11152 Kirdalu-Kiisa tee poolsesse ossa projekteerida olemasolevale kaitsehaljastusele täiendavalt plankpiire (kuni 2 m) haljastusega (nt ronitaimed) või kaitsevallid. Piirde kujunduslaad ning värvivalik peavad visuaalselt sobima hoonete arhitektuuriga. Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning tehnovõrkude kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis. Planeeringualaga piirnev 11152 Kirdalu-Kiisa tee ja Veere tee ristumiskoha teelõigu maksimum lubatud sõidukiirus on 60 km/h. Veere tee on juurdepääsutee. Veere teelt väljasõidul 11152 Kirdalu-Kiisa teele on arvestatud nähtavuskolmnurga alaga, milleks on 7 x 120 m (aluseks on EVS 843:2016 „Linnatänavad“, tabel 7.2 ja joonis 7.4). Nähtavuskolmnurga alasse ei jää ühtegi nähtavust takistavat objekti (nt kõrg- ja madalhaljastust, poste, piirdeid jpms). 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs planeeritavale alale mahasõit 11152 Kirdalu-Kiisa teelt Veere teele. Planeeringualale on kavandatud uus transpordimaa laiusega 11,0 meetrit, kuhu on ette nähtud tehnovõrgud, kõvakattega sõidutee. Sõidutee teekatte laiuseks on planeeritud 5,0 meetrit. Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele. Parkimine on lahendatud krundi siseselt. Parkimine lahendatakse vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele vajadusele. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti käigus. Parkimiskohtade kontrollarvutus:

Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. 4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringuala on suures ulatuses kaetud kõrg- ja madalhaljastusega. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad" nõuetele.

Elamu liik Normatiivne parkimiskohtade

arv Planeeritud parkimiskohtade

arv

Planeeritav üksikelamu 11 × 3 = 33 33

Planeeritaval maa-alal kokku 33 33

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

11

Üldplaneeringu kohaselt, kus puudub kõrghaljastus, on kõrghaljastuse rajamise miinimumnorm kuni 1 500 m2 suurusele krundile 1 puu, kuni 2 000 m2 krundile 2 puud, suuremale krundile 3 või enam puud. Kuna planeeringualal kasvab kõrghaljastust, siis paljudel kruntidel on nõue tagatud. Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest. Planeeritud kruntide haljastamisel istutades erinevaid põõsaste ja puu liike, millel on erinevad õitsemisajad ja eri värvi lehestik. Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Haljastuse ja heakorra lahendamiseks koostada haljastusprojekt eelprojekti staadiumis ja arvestada võimalikul suures ulatuses olemasoleva kõrghaljastuse säilimisega. 4.7. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale (määrus nr 10, 22.08.2019). Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukoht määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmib vastava lepingu. Ehitusjäätmete taaskasutamiseks on vajalik jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit. Jäätmemahuti paiknemiskoha määramisel tuleb arvestada naaberkinnistuga ning jäätmemahutit jm põlevmaterjali ei tohi paigutada välisseina äärde nii, et süttimisel need võiks süüdata ka seina. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Saku valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. 4.8. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Planeeritava ala maapind tõuseb suunaga lõunast põhja. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 43.13 m – 46.49 m. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Sademeveed planeeritakse koguda kokku kastmisvee otstarbel ning peale kogumist üle jääv vesi immutatakse pinnasesse oma kinnistul. Sademevee voolu hulga minimeerimiseks on soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi, tänavakivi suure vuugivahega. Vertikaalplaneerimisel ei tohi olemasolevaid kraave kinni ajada, vaid korrastada ja kasutada sademevee lahendustes. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Sademevee ära juhtimise täpne lahendus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. 4.9. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 16. veebruari 2021. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Määruse § 6 „Veevõtukoha kaugus ehitisest ja asukoht” lõige 5 kohaselt võib planeeritud hoonete veevõtukoha kaugust ehitisest suurendada kuni 400 meetrini. Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass on määratud TP3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitades naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 meetrit, tuleb sõlmida naabriga kokkulepe ja järgida tuletõkkesektsioonide moodustamise nõudeid. Põhijoonisel on näidatud lubatud hoonestusala. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Veere teelt.

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

12

Tuletõrje veevõtukoht lahendatakse planeerimise järgmises etapis. 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur“ osa 1: Linnaplaneerimine. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: - nähtavus; - juurdepääsuvõimalus; - territoriaalsus; - vastupidavus; - valgustatus. Käesolev planeering soovitab: - kinnistu valgustada ja heakorrastada; - tagada hea nähtavus; - kasutada vastupidavaid materjale. Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse paiknemine. 4.11. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkudelahendus koostatakse planeerimise järgmises etapis, arvestades olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 5. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD Planeeritava ala suurus 2,52 ha Kavandatud kruntide arv 14 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 16 734 m² 66% üldkasutatav maa 5 560 m² 22% transpordimaa 2 930 m² 12% 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 6.1. Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus on oma iseloomult (üksikelamute planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused:

 planeeritav katastriüksus on ehitisregistri andmetel (17.06.2025) hoonestamata;

 planeeringuala on metsamaa, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda;

 teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;

 vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 17.06.2025) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

13

 vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele 17.06.2025) ei asu planeeringualal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub.

Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:

 kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus;

 müra ja vibratsioon;

 radoon. 6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade

esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlike olukordade vältimiseks:

 territooriumi korrashoid;

 territooriumile tagada juurdepääs;

 ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

 vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. 6.3. Müra ja vibratsioon Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Mürakaitse rakendamise meetmed:

 Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w

1+Ctr 2 ei oleks väiksem standardi

tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüra tasemest) toodud piirväärtusest;

 akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;

 planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga;

 arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks

1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel (so ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni). 2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1.

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

14

ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

6.4. Radooniriski vähendamise võimalused Planeeritav ala radoonisisaldus on 10 – 30 kBq/m3 (Eesti pinnase radooniriski kaart).

Väljavõte Harjumaa pinnase radooniriski kaardist

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:

 hea ehituskvaliteet;

 maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine;

 tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe.

Kurtna küla, Veere tee 1 kinnistu detailplaneeringu eskiis

15

7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele hoonete ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:

 planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega;

 juurdepääsutee, tehnovõrkude, -rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;

 hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;

 planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Koostaja: Rait Tamm Maastikuarhitekt 24.06.2025

71 80

44 4 V

ee re

te e

11152 Kirdalu-Kiisa tee

VEE1096100 Keila jõgi

30

8

8

4 10

Puurkaevu sanitaarkaitseala R=10 m Puurkaevu nr PRK0030241

Olemasolev alajaam ELLA: (Saue)

50

100 4, 2

EP 2K

EP 2K

EP 2K

EP 2K

EP 2K

EP 2K EP

2K

EP 2K

EP 2K

510

EP 2K

EP 2K

m²

m²1 9 m / 6 m 2/-1 k / 1 k 300

1 506

1 / 2

EP 100%

3

m²

m²2 9 m / 6 m 2/-1 k / 1 k 300

1 589

1 / 2

EP 100%

3

m²

m²3 9 m / 6 m 2/-1 k / 1 k 300

1 510

1 / 2

EP 100%

3

m²

m²4 9 m / 6 m 2/-1 k / 1 k 300

1 510

1 / 2

EP 100%

3

m²

m²12 - / - - / - -

1 469

- / -

HP 100%

m²

m²7 9 m / 6 m 2/-1 k / 1 k 300

1 501

1 / 2

EP 100%

3

m²

m²8 9 m / 6 m 2/-1 k / 1 k 300

1 510

1 / 2

EP 100%

3

m²

m²9 9 m / 6 m 2/-1 k / 1 k 300

1 501

1 / 2

EP 100%

3m²

m²10 9 m / 6 m 2/-1 k / 1 k 300

1 500

1 / 2

EP 100%

3

m²

m²6 9 m / 6 m 2/-1 k / 1 k 300

1 545

1 / 2

EP 100%

3

m²

m²5 9 m / 6 m 2/-1 k / 1 k 300

1 544

1 / 2

EP 100%

3

m²

m²11 9 m / 6 m 2/-1 k / 1 k 300

1 518

1 / 2

EP 100%

3

m²

m²14 - / - - / - -

2 930

1 / -

LT 100%

4

4

44

4 4

4

4

4

4

4

4

4

10

10

4

4

4

4

4

4

1 1

m²

m²13 - / - - / - -

4091

- / -

HP 100%

PLANEERINGUALA PIIR

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSEGA ALA

OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE

OLEMASOLEV KILLUSTIKUST KATTEGA ALA

SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA

TEE KAITSEVÖÖND

VEEKOGU PIIRANGUVÖÖND

VEEKOGU EHITUSKEELUVÖÖND

VEEKOGU VEEKAITSEVÖÖND

VEEKOGU KALLASRADA

TULEOHUTUSKUJA PIIR

PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTUS

OLEMASOLEV ALAJAAM

PLANEERITUD KÕVAKATTEGA AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD HALJASALA

PLANEERITUD ÜLDKASUTATAVA ALA HALJASALA

PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

ISIKLIK KASUTUSÕIGUS

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

NÄHTAVUSKOLMNURK 7 × 120 M

HOONETE ARV

KRUNDIL

P

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

PIND

EHITISE- ALUNE

KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS

MEETRITES ELAMU / ABIHOONE

ELAMU / ABIHOONE MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV

1

ELAMU / ABIHOONE

LÕIGE 1-1

K R

U N

D I P

IIR

K R

U N

D I P

IIR

P LA

N E

E R

IT U

D H

O O

N E

S TU

S A

LA

P LA

N E

E R

IT U

D H

O O

N E

S TU

S A

LA

10 44

2.5 5 2.5

SAKU VALD, KURTNA KÜLA

VEERE TEE 1 KINNISTU DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

M 1:1000

DP

16.06.2025

Töö nr 631

AS-04

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Saku Vallavalitsus

Maastikuarhitekt R. Tamm

Projektijuht E. Netse

Arhitektuurinõuded: Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 0 – 35° Maksimaalne kõrgus: põhihoonel kuni 9,0 m ja abihoonetel kuni 6,0 m Maksimaalne korruselisus: põhihoonel kuni 2/-1 ja abihoonetel 1, maa-alune korrus ei ole lubatud

Välisviimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit, ilmastikukindel ehitusplaat Katusematerjal: rullmaterjal, kivi, plekk, päikesepaneelid

Piirded: kõrgus kuni 1,5 m maapinnast, läbipaistvusega vähemalt 25% (ei kehti haljaspiiretele). Erisused on lubatud põhjendatud juhul, nt müra ja tolmu tõkestamiseks võib 11152 Kirdalu-Kiisa tee poolsesse ossa projekteerida olemasolevale säilitavale kaitsehaljastusele täiendavalt plankpiire (kuni 2 m) haljastusega (nt ronitaimed) või kaitsevallid.

Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustatakse eraldi eskiisprojekti mahus eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Välisviimistluses ei ole lubatud imiteerivate materjalide kasutamine. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Saku valla arhitektiga eskiisi staadiumis.

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID

EP Üksikelamu maa LT Tee ja tänava maa HP Haljasala maa

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID

E Elamumaa L Transpordimaa Üm Üldkasutatav maa

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos nr

Krundi aadress või

aadressi ettepanek

Krundi planeeritud

suurus

Ehitisealune pind (m²) Hoone suurim korruselisus Hoone kõrgus maapinnast (m) Hoonete arv krundil Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(detailplaneeringu liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuse sihtotstarvete

kaupa (m²)

Parkimiskohtade arv Elamuühikute

arv Kitsendused Maapealne Maa-alune

Põhihoone maapealne / maa-alune

Abihoone maapealne / maa-alune

Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Normatiivne Kavandatud

1 1 506 300 250 2/-1 1 9 6 1 2 EP 100% E 100% 850 3 3 1

2 1 589 300 250 2/-1 1 9 6 1 2 EP 100% E 100% 850 3 3 1 Servituudi seadmise vajadus sademevee kraavile koridori laiusega 1 m Aasu (71814:001:0505) ja Veere tee 2 katastriüksuse (71901:001:0652) igakordse omaniku kasuks

3 1 510 300 250 2/-1 1 9 6 1 2 EP 100% E 100% 850 3 3 1 Servituudi seadmise vajadus sademevee kraavile koridori laiusega 1 m krunt pos nr 2 kasuks

4 1510 300 250 2/-1 1 9 6 1 2 EP 100% E 100% 850 3 3 1 Servituudi seadmise vajadus sademevee kraavile koridori laiusega 1 m krunt pos nr 2 ja 3 kasuks

5 1 544 300 250 2/-1 1 9 6 1 2 EP 100% E 100% 850 3 3 1

6 1 545 300 250 2/-1 1 9 6 1 2 EP 100% E 100% 850 3 3 1

7 1 501 300 250 2/-1 1 9 6 1 2 EP 100% E 100% 850 3 3 1

8 1 510 300 250 2/-1 1 9 6 1 2 EP 100% E 100% 850 3 3 1

9 1 501 300 250 2/-1 1 9 6 1 2 EP 100% E 100% 850 3 3 1

10 1 500 300 250 2/-1 1 9 6 1 2 EP 100% E 100% 850 3 3 1 (VEE1096100) Keila jõe piiranguvöönd 100 m

11 1 518 300 250 2/-1 1 9 6 1 2 EP 100% E 100% 850 3 3 1

(VEE1096100) Keila jõe piiranguvöönd 100 m

Servituudi seadmise vajadus olemasolevale madalpinge õhuliinile koridori laiusega 4 m Veere katastriüksuse (71814:001:0100) igakordse omaniku kasuks

12 1 469 HP 100% Üm 100%

(VEE1096100) Keila jõe piiranguvöönd 100 m

Servituudi seadmise vajadus olemasolevale madalpinge õhuliinile koridori laiusega 4 m Veere katastriüksuse (71814:001:0100) igakordse omaniku kasuks Servituudi seadmise vajadus olemasolevale maaküttetorule koridori laiusega 4 m Veere katastriüksuse (71814:001:0100) igakordse omaniku kasuks Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Saku Maja (10344321) kasuks

Puurkaevu (PRK0030241) sanitaarkaitse ala (r=10 m) ulatus

13 4 091 HP 100% Üm 100% 11152 Kirdalu-Kiisa tee teekaitsevöönd 30 m

14 2 930 LT 100% L 100%

(VEE1096100) Keila jõe piiranguvöönd 100 m

Servituudi seadmise vajadus olemasolevale madalpinge õhuliinile koridori laiusega 4 m Veere katastriüksuse (71814:001:0100) igakordse omaniku kasuks

KOKKU 25 224 3 300 2 750 11 9 350 33 33 11

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Geoalus OÜ, 12.06.2025, töö nr 25-G241 (koordinaadid L–Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 Amsterdami süsteemis); 2. planeeringulahenduses kruntidel näidatud hoonete paiknemine, parklate asukohad ja sissepääsud on esialgsed ja täpsustatakse ehitusprojektide

staadiumis.

PLANEERINGUALA NÄITAJAD Planeeringuala suurus 2, 52 ha (25 224 m²)

Planeeritud kruntide arv 14

Krunditava ala maa bilanss:

Elamumaa 16 734 m² 66%

Üldkasutatav maa 5 560 m² 22%

Transpordimaa 2 930 m² 12%

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 08.12.2025 nr 7-1/26-48

Meie 17.12.2025 nr 7.2-2/25/20761-2

Seisukohtade väljastamine Veere tee 1

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Harju maakonnas Saku vallas Kurtna külas Veere tee 1 maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu (katastritunnus 71801:001:1608, edaspidi planeering) algatamisest Saku

Vallavalitsuse 02.12.2025 korraldusega nr 642.

Planeeringu eesmärgiks on maatulundusmaa sihtotstarbega Veere tee 1 (sihtotstarve 100%

maatulundusmaa, pindala 25224,0 m2) maaüksuse jagamine elamu- ja transpordimaa ning

üldkasutatava maa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete

ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku

ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Juurdepääs

planeeringualale on 11152 Kirdalu-Kiisa teelt. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 3,7 ha.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11152 Kirdalu-Kiisa tee (edaspidi riigitee) km 3,58-3,76.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 928 autot ja kehtib kiiruspiirang 60 km/h.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 3,76. Täiendavaid

riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Soovitame

lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

2 (3)

Nõustume eskiislahenduse kohase hoonestusala paigutusega väljapoole teekaitsevööndit.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala olemasoleva Kiisa-Kurtna jalgteega nr 7185008.

6.2. Näha ette kergliiklejatele ohutud riigitee ületamise võimalused.

6.3. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist on sademevee

juhtimine riigitee alusele maaüksusele keelatud.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest

või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

3 (3)

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. DP_eskiis_seletuskiri_6

- Lisa 2. AS_04_Pohijoonis_290x700_5

Jana Prost

5792 4753, [email protected]