Geosünteedi juhendi kinnitamine

KÄSKKIRI

17.12.2025 nr 1.1-1/25/146

Geosünteedi juhendi kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6

punktide 1 ja 5 alusel: 1. Kinnitan juhendi KT_025_J34_r1 „Geosünteedid“ (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks Maanteeameti 23.12.2020. a käskkirja nr 1-2/20/1053 „Maanteeameti

peadirektori 30.01.2015. a käskkirja nr 0024 „Asfaldi geotekstiilide projekteerimise ja

paigalduse juhise kinnitamine“ muutmine“.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor

Juhend

Geosünteedid

TRANSPORDIAMET 2025

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 2/45

SISUKORD

1 ÜLDSÄTTED .............................................................................................................................. 3

1.1 Eesmärk .................................................................................................................................. 3

1.2 Juhendi sihtrühm .................................................................................................................... 3

2 MÕISTED JA LÜHENDID ......................................................................................................... 3

3 SEOTUD DOKUMENDID.......................................................................................................... 4

3.1 Õigusaktid .............................................................................................................................. 4

4 Sissejuhatus .................................................................................................................................. 5

5 Geosünteedid sidumata kihtides ................................................................................................... 6

5.1 Geotekstiilid - eraldamine ja filtreerimine ............................................................................. 6

5.2 Sidumata konstruktsioonikihtide tugevdamine .................................................................... 15

5.3 Tugevdavate geosünteetide projekteerimine ........................................................................ 18

5.4 Pikaajaline vastupidavus (kestvus) ...................................................................................... 22

5.5 Geokomposiidid ................................................................................................................... 23

6 Asfaldi geosünteedid .................................................................................................................. 28

7 Kvaliteedikontroll töömaal ......................................................................................................... 40

7.1 Üldised põhimõtted .............................................................................................................. 40

7.2 Kvaliteedi kontrolli protseduurid ......................................................................................... 41

7.3 Projekti tehnilisele kirjeldusele vastavuse hindamine ......................................................... 42

7.4 Toodete kahjustused ............................................................................................................. 42

Lisa A Tarnitud geosünteedi vastavuse hindamise aruanne ............................................................... 43

Lisa B Geosünteedi paigaldamise aruanne ......................................................................................... 44

Lisa C Geosünteedi proovide võtmise aruanne .................................................................................. 45

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 3/45

1 ÜLDSÄTTED

1.1 Eesmärk

Juhendi eesmärk on kirjeldada geosünteetide kasutamise ühtne süsteem. Juhend ei käsitle geotehnilisi

erilahendusi ega paku lahendusi geotehnikule olukordades, kus geosünteedid on osa keerukamatest

geotehniku koostatud lahendustest.

1.2 Juhendi sihtrühm

Juhend on kasutamiseks Transpordiameti tellimusel teostatavatel ehitustöödel nii ameti töötajatele,

projekteerijatele, ehitajatele kui ka omanikujärelevalve inseneridele.

2 MÕISTED JA LÜHENDID

 Alus (base) – paikneb katte all ning koosneb enamasti jämedateralisest materjalist (kruus,

killustik). Aluse ülesanneteks on koormuse jaotus muldkehale või aluspinnasele,

teekonstruktsiooni ülalt sisenenud vee ärajuhtimine ja konstruktsiooni külmakerke

vähendamine.

 Aluspinnas (subgrade) – looduslik pinnas või kalju, ümbertöötatud looduslik või tehispinnas,

millele toetub tee konstruktsioon.

 Armeerimine (reinforcement) – geosünteetilise materjali pinge-venivusomaduste kasutamine

parandamaks pinnase või muude ehitusmaterjalide mehaanilisi omadusi. Mehaaniliste

omaduste parandamine on näiteks sidumata täitematerjali kihi omaduste parandamine läbi

täitematerjali kihi osakeste liikumiste takistamise liikluskoormusest tulenevate jõudude

mõjul.

 Geokomposiit (geocomposite GCO) – tehases valmistatud, kokkupandud materjal, mis

kasutab vähemalt ühte geosünteetilist toodet oma komponentide hulgas.

 Geokärg (geocell GCE) – kolmemõõtmeline, läbilaskev, polümeerne (sünteetiline või

looduslik) kärjekujuline või sarnane rakuline struktuur, mis on valmistatud ühendatud

geosünteetilistest ribadest.

 Geotekstiil (geotextile GTX) – tasapinnaline, läbilaskev, polümeerne (sünteetiline või

looduslik) tekstiilmaterjal, mis võib olla lausriie, kootud, silmkoeline või muu, mida

kasutatakse kokkupuutes pinnase ja/või muude materjalidega geotehnilistes ja

tsiviilehituslikes rakendustes.

o Mittekootud geotekstiil (geotextile nonwoven GTX-NW) geotekstiil, mis on

valmistatud suunatud või juhuslikult paigutatud kiududest, filamentidest või muudest

elementidest, mis on mehaaniliselt ja/või termiliselt ja/või keemiliselt seotud.

o Kootud geotekstiil (geotextile woven GTX-W) geotekstiil, mis on toodetud kahe või

enama lõnga-, filamendi-, lindi- või muu elemendikomplekti tavaliselt täisnurkse

põimimise teel.

 Geovõrk (geogrid GGR) – tasapinnaline polümeerne struktuur, mis koosneb korrapärasest

avatud võrgustikust, mis on terviklikult ühendatud ristuvate elementidega, mille avad on

suuremad kui neid ühendavad osad.

 Geosünteet (geosynthetic GSY) üldnimetus tootele, mille vähemalt üks komponent on

valmistatud sünteetilisest või looduslikust polümeerist lehe, riba või kolmemõõtmelise

struktuurina, mida kasutatakse kokkupuutes pinnase ja/või muude materjalidega

geotehnilistes ja tsiviilehituslikes rakendustes.

 Geosünteedi paksus (thickness) – geotekstiili pealis- ja aluspinna vaheline kaugus mõõdetud

risti pinnaga.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 4/45

 Geosünteetiline tõke (geosynthetic barrier GBR) madala läbilaskvusega geosünteetiline

materjal, mida kasutatakse geotehnilistes ja tsiviilehituslikes rakendustes vedeliku voolu

vähendamiseks või takistamiseks konstruktsiooni kaudu.

 Jäikus (stiffness) – pinge ja sellele vastava suhtelise deformatsiooni suhe, väärtused antakse

erinevate suhteliste deformatsioonide juures (2%, 5% ja 10%) mõõdetuna graafiku 0-punktist.

 Kandevõime (bearing capacity) – konstruktsioonelemendi või selle ristlõike võime ilma

purunemata taluda koormust, näiteks aluse kandevõime.

 Kate (pavement) – vastupidavast materjalist ehitatud pindmine konstruktsioon, mis on

võimeline kandma liiklusvahendeid. Kate peab tagama vajaliku haarduvuse liiklusvahendite

ratastele, olema sile, roobaste tekkimisele vastupidav ning takistama vee tungimist tee

konstruktsiooni.

 Katend (superstructure) – tee konstruktsiooni ülemine osa, mis võtab vastu liiklusvahenditest

tuleneva koormuse ja jaotab selle muldele või mulde puudumisel aluspinnasele. Katend võib

koosneda ühest või mitmest kihist, põhikihtideks on kate ja alus.

 Katsetulemus (test result) – proovikehade katsetamisel saadud tulemus.

 Katsepartii (test batch) – toodete kogus, mida loetakse proovivõtmisel ja katsetamisel üheks

osaks. Selleks võib olla tööde käigus tootega kaetav kogupindala.

 Killustik (crushed aggregate) – looduslike kivimite või tehismaterjalide purustusprodukt,

mille terad on harilikult nurgelise kujuga ning suurema läbimõõduga kui 2 mm, kasutatakse

kandva kihi ehituseks.

 Kruus (gravel) – loodusliku või tehisliku päritoluga ümardunud kujuga kivimitükkidest

koosnev sõmermaterjal, valdavalt teramõõtudega 2/63 mm.

 Muldkeha (subbase) – tee ehituseks vajalik geotehniline konstruktsioon koos selle juurde

kuuluvate vee ärajuhtimissüsteemide ja tugistruktuuridega.

 NorGeoSpec (NGS) – süsteem geosünteetide ja geosünteedilaadsete toodete

sertifitseerimiseks ja määratlemiseks.

 Pikenemine (elongation) – geosünteedi võime tõmbepinge korral pikeneda, väljendatakse

(%) suhtelise deformatsioonina.

 Pinnas (soil) – mineraalosakeste ja/või orgaanilise aine kogum, mille üksikosi saab vees

käega üksteisest eraldada.

 Proov (sample) – osa geosünteedist mis on võetud kogulaiuses ja millest võetakse

katsetamiseks proovikehad.

 Proovikeha (specimen) – osa proovist, mida kasutatakse üksiku katse korral.

 Suhteline deformatsioon (strain) – pikkuse muutuse suhe algpikkusesse (%).

 Toote spetsifikatsiooni väärtus – tootja poolt kehtestatud tooteomaduse väärtus, nt CE-

märgisega kaasnevates dokumentides.

 Tõmbetugevus (tensile strength) – maksimaalne tõmbepinge (kN/m), mida geosünteet

purunemata talub, vastavalt katsemetoodikale EN ISO 10319.

 Vastupanu augustamisele (puncture resistance) – geosünteedi võime vastu pidada teravatest

esemetest põhjustatud survele, testitakse vastavalt EN ISO 12236.

3 SEOTUD DOKUMENDID

3.1 Õigusaktid

 Tee projekteerimise normid (Kliimaministri määrus nr 71, 17.11.2023)

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 5/45

 Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse

tõendamise kord (Majandus- ja taristuministri määrus nr 74, 22.02.2019)

 Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 2, 23.11.2020)

4 SISSEJUHATUS

Tänapäevases ehituses ja geotehnilistes lahendustes on geosünteedid laialdaselt kasutusel. Need on

peamiselt polümeersed tooted, mis on loodud lahendama mitmesuguseid insenertehnilisi probleeme,

pakkudes tõhusaid ja jätkusuutlikke lahendusi. Alates pinnase stabiliseerimisest ja erosioonitõkkest

kuni dreenimise ja filtreerimiseni, on geosünteetidel lai kasutusala, mis aitab parandada

konstruktsioonide vastupidavust, pikendada nende eluiga ja optimeerida ehitusprotsesse.

Joonis 1: Geosünteetide liigitus

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 6/45

5 GEOSÜNTEEDID SIDUMATA KIHTIDES

Geosünteetide funktsioone rakendatakse tee konstruktsioonis erineval otstarbel: eraldamiseks,

filtreerimiseks, dreenimiseks, armeerimiseks ja struktuurseks stabiliseerimiseks. Enamasti täidab

geosünteet samaaegselt mitut funktsiooni. Nii toimivad koos eraldav ja filtreeriv funktsioon, samuti

kattuvad osaliselt armeeriv ja stabiliseeriv funktsioon.

Standardi ISO 10318 järgi on geosünteetide funktsioonid järgnevad:

 Drenaaž - Sademevee, põhjavee ja/või muude vedelike kogumine ja transport geosünteetilise

materjali tasapinnal.

 Filtreerimine - Mulla või muude hüdrodünaamiliste jõudude mõju all olevate osakeste

kontrollimatu läbipääsu piiramine, võimaldades samal ajal vedelike sisenemist

geosünteetilisse materjali või selle läbimist.

 Kaitse - Geosünteetilise materjali kasutamine antud elemendi või materjali lokaalse

kahjustuse vältimiseks või piiramiseks.

 Tugevdamine - Geosünteetilise materjali kasutamine pinnase või ehitusmaterjalide pinge-

deformatsiooni käitumise parandamiseks, et suurendada nende mehaanilisi omadusi.

 Eraldamine - Külgnevate erinevate pinnaste ja/või täitematerjalide segunemise vältimine

geosünteetilise materjali abil.

 Tõkestamine - Geosünteetilise materjali kasutamine vedelike migratsiooni vältimiseks või

piiramiseks.

Konstruktsiooni süsinikujalajälje arvutused kasutades geosünteete

Juhul kui on vajadus arvutada süsinikujalajälge siis allolevalt on toodud mõned saadaolevad

väärtused millega teostada arvutusi. Andmed pärinevad Soome CO2 andmebaasist1. Lubatud on

kasutada ka konkreetse toote keskkonna deklaratsioonis toodud väärtusi (EPD).

 NGS 1 0,27m2 kg CO2 e

 NGS 2 0,44m2 kg CO2 e

 NGS 3 0,65m2 kg CO2 e

 NGS 4 0,86m2 kg CO2 e

 NGS 5 1,15m2 kg CO2 e

 Geovõrk (PET) 2,24m2 kg CO2 e

 Geovõrk (PP) 0,83m2 kg CO2 e

Antud väärtus tähendab, et 1 m2 filtrikanga tootmisel paiskub õhku 0,27 kg CO2e (NGS 1 näitel).

Antud väärtusi on võimalik kasutada näiteks taristuehituse CO2 kliimakalkulaatoris.

Keskkonnahoidliku tee projektis esitada lisaks tee ehitusmaksumusele ja 50 aasta kasutusperioodi

remontide ja rekonstrueerimise maksumusele 50 aasta kasutusperioodi remontide ja

rekonstrueerimise ehitusmaterjalide, ehitusmasinate ja ehitustranspordi CO2 jalajälje hinnang.

5.1 Geotekstiilid - eraldamine ja filtreerimine

Kahe materjali eraldamisvajadus geotekstiilidega sõltub terastikulistest koostistest. Enamus madala

kandevõimega pinnastest koosnevad väikestest osistest. Dünaamilise koormuse tagajärjel tekkiv

„pumpamisefekt” surub jämedateralise materjali sisse peent osist rikkudes esimese struktuuri.

Geotekstiilide kasutamine on soovituslik ehitades katendit pinnase peale, mille peenosiste sisaldus

on üle 15%.

Geotekstiili vajadust saab hinnata: ü ÷

>

dx on sõela ava, mille läbib x% kihi materjali massist

1 Infrastructure construction emissions database

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 7/45

Kui tingimus vastab tõele siis geotekstiili kasutamine eristamiseks on üldjuhul kohustuslik*.

Geotekstiilile sarnast eristavat efekti on võimalik saavutada ka rajades selleks spetsiaalse aluse alakihi

(min. 10cm paksusega). Näiteks rajades liivakihi ja killustikukihi vahele sobiva terakoostisega

kruusast vahekihi (filterkihi), mille omadused tagavad, et antud valemi järgi ei ole geotekstiili kasutus

vajalik. *Teatud tehnilis-majanduslikel kaalutlustel võib olla põhjendatud ka geotekstiili

mittekasutus juhul kui on projekteerimisel arvestatud, et materjalid segunevad omavahel. Tüüpiliseks näiteks saab tuua ühtlaseteralise liivakihi peal fraktsioneeritud killustikust kihi. Sel juhul

vajub killustik ca 5cm liivakihi sisse ning tekib killustiku ülekulu, sest killustiku kihipaksust

mõõdetakse punktist kus killustik ja liiv ei ole omavahel segunenud.

Joonis 2: Dünaamilise koormuse käigus peene- ja jämedateraline materjal segunevad omavahel

halvendades viimase omadusi.2

Filtreerimisfunktsiooni puhul geotekstiil peab laskma vedelikud endast läbi ning suutma kanda seda

enda tasapinnas mingil määral ka edasi takistades seejuures pinnaseid segunemast. Näiteks savikad

materjalid on väga vettpidavad pinnased, kus kapillaartõus võib ulatuda mitmetesse meetritesse. Kui

vesi peaks tõusma katendi alla, on geotekstiili ülesanne tõkestada kapillaartõus ning aidata dreenida

vesi mööda oma tasapinda veeviimaritesse.

Teedeehitusega seoses ehitatakse tavaliselt välja ka veeviimarid, mille hulka võivad kuuluda erinevad

drenaažlahendused, milles kasutatavad geotekstiilid täidavad vaid filtreerimisülesannet ja mis tuleks

dimensioneerida vastavalt sellele. Vesi ja vees olevad peenosised, mis on väiksemad geotekstiili

pooriava suurusest, voolavad läbi, ülejäänud pinnaseosakeste liikumine läbi geotekstiili on aga

takistatud. Ilma filtreeriva geotekstiilita ummistuvad dreenkonstruktsioonid kiiresti.

Joonis 3: Dreen ummistub kui pinnaseosakeste liikumist mitte takistada.

Nõuded filtreerivale geotekstiilile on järgmised:

1. peab tõkestama pinnaseosakeste liikumist,

2. peab laskma küllaldaselt vett läbi, et geotekstiili taga ei tekiks hüdrostaatilist survet,

3. peab olema vastupidav paigaldusele,

4. pikaajalise kasutuse puhul vastupidav ummistumisele ja keskkonnamõjutustele.

Geotekstiili filtreeriv efekt seisneb filterkihi tekkes geotekstiili ja aluspinnase vahele. Peenemad

2 (PDF) Functions and Applications of Geosynthetics In Roadways

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 8/45

osakesed uhutakse läbi geotekstiili ning jämedamatest osakestest moodustub aja jooksul filterkiht,

mis hiljem takistab peenete osakeste liikumist läbi geotekstiili täitekihti. Filterkihi teke on

võimalik, kui geotekstiili pooride suurus on väiksem kui külgneva pinnase suurimate osakeste

läbimõõt.

Joonis 4: Filterkiht aluspinnasel. Siniste nooltega on näidatud vee liikumissuund.

Soomes, Rootsis, Norras ja ka Eestis tuleb teede ehitusel eraldavate ja filtreerivate geotekstiilide

valikul lähtuda NorGeoSpec spetsifikatsioonisüsteemist, mis kujutab ühtset süsteemi teedel

kasutatavate eraldamiseks ja filtreerimiseks mõeldud geotekstiilide profiilide määratlemiseks ja

toodete kvaliteedi kontrollimiseks.

NB! Eestis ei kasutata geotekstiilide klasse, vaid profiile.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 9/45

Eraldava ja filtreeriva geotekstiili valik

1) Aluspinnase tüüp:

 Nõrk – savid dreenimata nihketugevusega ≤ 25 kPa ja turvas;

 Mõõdukalt tugev – materjalid, mille dreenimata nihketugevus 25 ≤ cu < 50 kPa;

 Tugev – kõik muud materjalid, mille nihketugevus >= 50 kPa (liiv, kruus jne);

2) Missugused on ehitustingimused:

a) Tavalised juhul, kui ehituse ajal esineb kaks või enam järgnevatest olukordadest:

 raske ehitusaegne liiklus;

 nurgeline ja terav purustatud täitematerjal;

 rasketehnikaga vibrotihendamine;

 ehitustranspordi liikumine täitekihtidel paksusega vähem kui 300 mm.

b) Soodsad juhul, kui kasutatakse täitematerjali, mille terad on ümarad (nt. C50/30) ning

maksimaalne teraläbimõõt on < 200 mm ja kihipaksus > 1,5 maksimaalsest tera

läbimõõdust.

3) Tee kasutamist iseloomustavad näitajad:

a. Teekasutus on intensiivne (üle 500 sõiduki ööpäevas);

b. Teekasutus on madal (alla 500 sõiduki ööpäevas).

4) Kasutatava täitematerjali maksimaalne teraläbimõõt:

a. 63 mm;

b. 63 kuni ≤ 200 mm;

c. 200 kuni ≤ 500 mm;

d. 500 mm.

Nimetatud neli tingimust on kokku koondatud tabelisse 1, millest selgub, mis profiiliga geotekstiili

tuleks kasutada, et oleks tagatud selle toimivus.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 10/45

Tabel 1: Geotekstiili profiili valik.

Aluspinnas Ehitustingimused Liiklus

Täitematerjali maksimaalne terasuurus, mm

63 ja

väiksem 63…200 200…500 Üle 500

Nõrk

Tavaline Intensiivne

Madal

3

3

4

4

5

4

5

5

Soodne Intensiivne

Madal

3

2

3

3

Mõõdukalt

tugev ja

Tugev

Tavaline Intensiivne

Madal

2

2

3

2

3

3

4

3

Soodne Intensiivne

Madal

2

2

2

2

Märkus: Profiilidele esitatavad nõuded on toodud NorGeoSpec 2025 juhendis, mis on leitav

norgeospec.org

Juhul kui eristamisfunktsioon on peamine siis võib piirduda projektis geotekstiili profiiliga näiteks

NGS 3 ja kasutusiga minimaalselt 50 a. Geosünteedi kasutusiga peab ületama konstruktsioonikihtide

kasutusea, mille vahele ta paigaldatakse. Juhul kui peamine eesmärk on tagada kihi filtreerivus

drenaazisüsteemides siis tuleb geotekstiili profiili spetsifikatsiooni lisaks täpsustada vastavalt

kasutusolukorrale.

5.1.1 Dreenimine ja filtreerimine

Geotekstiilid, mida kasutatakse filtreerimiseks erinevates drenaaži süsteemides on NorGeoSpec-i

järgselt defineeritud lisaks eelnevatele kriteeriumitele veel eraldi kahe teguri järgi:

 „Filter“ profiil (Fp)

 „Mehaaniline“ profiil (Mp)

Olemasolevad pinnase tingimused tuleks defineerida terastikulise koostise ja hüdrauliliste omaduste

järgi:

 Terastikulise koostise järgi on võimalik kindlaks teha, et geotekstiil ei ummistuks. Geotekstiili

iseloomuliku ava suurus O90 peab olema valitud selliselt, et ummistumist ei toimuks.

 Pinnase hüdraulilised väärtused annavad võimaluse hinnata kas vesi saab piisavalt kiiresti läbi

geotekstiili kihi liikuda (velocity index VH50)

Tabel 2: Olemasoleva pinnase hüdraulilised klassid.

H1 (kS: 10-2…10-4 m/s) H2 (kS: 10-4…10-5 m/s) H3 (kS: 10-5…10-6 m/s) H4 (kS: 10-6…10-12 m/s)

Kruus Liiv Möll Savi

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 11/45

Dreeniv kaevik – geotekstiili profiili valik tehakse vastavalt tabelitele 3 ja 4.

Joonis 5

Tabel 3: Filter profiili valik sõltuvalt olemasoleva pinnase terastikulisest koostisest ja hüdraulilistest

omadustest.

H1 H2 H3 H4

liiv ja kruusad

(0,063 mm < 12%) Fp 6

Peeneteralised

pinnased (läbind 63

µm>35% ja Dmax

≤45 mm (Ip>12))

Fp 3

Liitpinnas Cu ≥ 6 Fp 4 Fp 5

Liitpinnas Cu < 6 Fp 1 Fp 2

Tabel 4: Mehaanilise profiili valik sõltuvalt kaeviku sügavusest, paigaldatava dreeniva materjali

omadustest ja olemasoleva pinnase tugevusest.

Dreeniva kaeviku

sügavus H ≤ 1 m 1 m < H ≤ 2 m

Ol.ol.

pinnase

tugevus

Dreeniv

materjal Ümar Nurgeline ja terav Ümar Nurgeline ja terav

Nõrk Mp 3 Mp 4 Mp 4 Mp 5

Mõõdukalt tugev Mp 2 Mp 3 Mp 4 Mp 5

Tugev Mp 2 Mp 3 Mp 3 Mp 4

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 12/45

Dreeniv kiht (ingl. Drainage mattress) muldkeha all pehmel aluspinnasel – geotekstiili profiili

valik tehakse vastavalt tabelitele 5 ja 6.

Joonis 6

Filtreeriva ja dreeniva profiili valik pehme pinnase peal muldkeha all.

Tabel 5: Filter profiili valik sõltuvalt olemasoleva pinnase terastikulisest koostisest ja hüdraulilistest

omadustest.

H1 H2 H3 H4

liiv ja kruusad

(0,063 mm < 12%) Fp 6

Peeneteralised

pinnased (läbind 63

µm>35% ja Dmax

≤45 mm (Ip>12))

Fp 3

Liitpinnas Cu ≥ 6 Fp 4 Fp 5

Liitpinnas Cu < 6 Fp 1 Fp 2

Tabel 6: Mehaanilise profiili valik sõltuvalt paigaldatava dreeniva materjali omadustest ja

olemasoleva pinnase tugevusest.

Ehitustingimused Normaalsed Soodustatud

Ol.ol.

pinnase

tugevus

Dreeniv

materjal

Ümar

(Dmax ≤ 200 mm)

Nurgeline ja terav

(Dmax ≤ 200 mm)

Ümar

(Dmax ≤ 200 mm)

Nurgeline ja terav

(Dmax ≤ 200 mm)

Nõrk Mp 4 Mp 5 Mp 3 Mp 3

Mõõdukalt tugev Mp 3 Mp 4 Mp 2 Mp 3

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 13/45

Dreenivad kaldpinnad - geotekstiili profiili valik tehakse vastavalt tabelitele 7 ja 8.

Joonis 7

Tabel 7: Filter profiili valik sõltuvalt olemasoleva pinnase terastikulisest koostisest ja hüdraulilistest

omadustest.

H1 H2 H3 H4

liiv ja kruusad

(0,063 mm < 12%) Fp 6

Liitpinnas Cu ≥ 6 Fp 4 Fp 5

Liitpinnas Cu < 6 Fp 1 Fp 2

Tabel 8: Mehaanilise profiili valik sõltuvalt dreeniva kihi paksusest, paigaldatava dreeniva materjali

omadustest ja olemasoleva pinnase tugevusest.

Dreeniva kihi

paksus kaldpinnal ≤ 1 m 1 m < H ≤ 3 m

Ol.ol.

pinnase

tugevus

Dreeniv

materjal Ümar Nurgeline ja terav Ümar Nurgeline ja terav

Mõõdukalt tugev Mp 3 Mp 4 Mp 4 Mp 5

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 14/45

5.1.2 Nõuded geotekstiilile

Tabel 9: Eraldamise ja filtreerimise puhul on olulised geotekstiili järgmised andmed.

Eraldamine ja filtreerimine (S+F) vastavalt EN ISO 13249 ja 13251

Rullid on CE märgistusega ja vastavad standardile EN ISO 10320

Põhilised

omadused Standard/juhend Mõõtühik Nimiväärtus1

NGS profiil NorGeoSpec 2025 - 1, 2, 3, 4 või 5

NGS profiil (vajadusel

täiendav) NorGeoSpec 2025 - Mp2, Mp3, Mp4 või Mp5

Fp1, Fp2, Fp3, Fp4, Fp5 või Fp6

Vastupidavus2 EN ISO 13249 B

lisa aastat 25, 50 või 100

1 Ehitusprojektis määratud 2 Ehitusprojektis määratud või kui ei ole määratud siis peab geosünteedi kasutusiga ületama konstruktsioonikihtide

kasutusea, mille vahele see paigaldatakse.

5.1.3 Paigaldusnõuded

Igal tootjal on olemas paigaldusjuhend, mida tuleb järgida. Siinjuures saab tuua välja mõningad

kohustuslikud põhimõtted, millele tuleb pöörata erilist tähelepanu:

1. Kõigepealt korrastatakse kavandatav geotekstiili paigalduskoht ja tehakse vajalikud

pinnasetööd või sidumata konstruktsioonikihtide ehitustööd, eemaldades sobimatud

pinnased ja muud sobimatud materjalid, seejärel tasandatakse ja profileeritakse kaetav

materjal, et saada kavandatud põiki- ja pikikalded ning vajalikud kõrgusmärgid. Seejärel

teostatakse tihendustööd vajaliku kandevõime ja tihendusastme saamiseks.

2. Kui laotatav ala on ettevalmistatud, rullitakse geotekstiil tee pikisuunas lahti. Paigaldamine

peaks toimuma ettevaatlikult ja võimalikult tasasele pinnale. Geosünteetilist materjali ei

tohi lohistada mööda maad, kortsud ja voldid silutakse vastavalt vajadusele venitades ja

kinnitades. Geotekstiil tuleb laduda kuni mulde välisservani.

3. Paralleelsed geotekstiili rullid kaetakse, õmmeldakse või ühendatakse vastavalt

konkreetsetele nõuetele. Pööretel paigaldatakse geosünteetiline materjal voltimise teel või

eraldi tükkide katmisega pöörde suunas. Geotekstiilvolte tugevdatakse näiteks vaiadega iga

0,6 m järel.

Ladumine voltimisega Ladumine tükeldades

Joonis 8: Geotekstiili laotamise skeemid.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 15/45

4. Olenevalt ehitusprojekti tingimustest ja tootjapoolsetest nõuetest peaks katvus olema 0,5 m

kuni 1,0 m, et geotekstiil tagaks ühtlase funktsionaalsuse kogu ala ulatuses, vältides ülemise

ja alumise kihi segunemist. Eriti tuleb ülekattega arvestada olukorras kus tee sõidusuunad

ehitatakse eri aegadel – s.t et tee teljel peab samuti olema piisav ülekate tagatud!

5. Kui on vaja olemasolevaid geosünteetilisi materjale pikendada, on kõige parem

olemasoleva konstruktsiooni geotekstiil ettevaatlikult osaliselt avada, ühendades selle

mehaaniliselt uuega, moodustades nii ülekatteid, õmmeldes või ühendades klambrite või

vaiadega.

6. Enne tagasitäitmist kontrollige, kas geotekstiil pole kahjustatud. Defektide avastamisel

tuleb need parandada, kandes peale uue geotekstiilikihi, mille minimaalne kattekiht on

kahjustuskohast igas suunas 0,5 m.

Joonis 9: Geotekstiili defektse koha parandusskeem.

7. Ehitustehnika ei tohi liikuda üle laotatud geotekstiili. Paigaldatud tihendatud kihi nõutav

absoluutne minimaalne paksus – 0,2 m, kantakse peale ja tasandatakse ühest otsast.

Rakendatava kihi kogupaksus peab vastama projekti tehniliste kirjelduste nõuetele.

8. Juhul kui mõõdetakse kandevõimet killustikukihilt olukorras kus konstruktsioonis on

kasutatud geotekstiili, siis võib alloleva tabeli alusel vajalikku kandevõimet vähendada.

Tabel 10: Geotekstiili mõju kandevõime mõõdetavusele.

Mõõteseade

Talla

diameeter

(mm)

Pinge (kPa)

Tihendatud paekillustikukihi paksused (cm)

20 25 35 45

Geotekstiilist tingitud kandevõime

vähenemine (%)

Dynatest

LWD

300 100 28 26 8 0

150 300 24

22 11 2

Inspector 140 ~1500 27 25 15 8

5.2 Sidumata konstruktsioonikihtide tugevdamine

Sidumata katendikihtide tugevdamise eesmärk on geosünteetidega kompenseerida puudujääke

loodulike materjalide tugevuses ja tekitada komposiitkiht, millel oleks tõmbetugevus. Tugevdav

geosünteet toimib teekonstruktsioonis järgmiselt:

 Vähendab enda all olevates materjalides nihkepingeid ja suurendab kogu konstruktsiooni

vastupidavust koormusele.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 16/45

 Takistab geosünteedi peal olevas materjalis nihkumisi (nt takistab killustikul „vajuda laiali“).

Geosünteedi efektiivsus sõltub selle kontaktist ümbritseva pinnasega.

 Takistab erinevate materjalide omavahelise segunemise tulemusel nende omaduste muutumist

halvemaks.

Geosünteet koondab pinged endasse ja enda vahetusse lähedusse. Sümbolid joonisel on: σv ja σh –

vastavalt pinge vertikaal- ja horisontaalkomponent; εv ja εh – vastavalt vertikaal- ja

horisontaalsuunaline deformatsioon; τ – nihkepinge

Joonis 10: Tugevdava geosünteedi tööpõhimõte

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 17/45

Geovõrke ja geokärgesid kasutatakse olukordades, kus on vajalik suur tõmbetugevus ja jäikus, et

piirata pinnase horisontaalseid deformatsioone ning jaotada koormus kindlas suunas. Selle jäigad

ribid lukustavad täitematerjali terad, vähendades nende liikumist ja võimaldades pingete tõhusat

ümberkandmist.

Joonis 11 ja Joonis 12: Materjali lukustumine geovõrgu avadesse võrreldes geotekstiili tekitatava

membraanefektiga. Lukustusefekti tekkeks peab materjali terasuurus olema vastavuses geovõrgu

ava suurusega ja vastupidi

Joonis 13: Geokärje tööpõhimõte3

Armeeriva või stabiliseeriva geosünteedi kasutamisega saab vähendada konstruktsiooni kihtide

paksust. Vastavad arvutusmeetodid on toodud peatükis 5.3.

Joonis 14: Olulised parameetrid ja nende omavahelised seosed.

Membraanefekt hakkab toimima, kui geosünteedile, mis on paigutatud nõrgale alusele, mõjub

vertikaalne jõud. Alus koos geosünteedi ja pealmise materjaliga vajub piirini, mil geosünteet on

saavutanud piisava vastureaktsiooni ja suudab suunata osa tekkivast koormusest enda tasapinda.

Efekti tekkeks on vaja tavaliselt aluses üle 100 mm vajumit, kuna geosünteet peab olema saavutanud

teatud pingeolukorra. Tavaliselt tekib vajalik vajum aluses juba ehitamise ajal ehitusmasinate sõiduga

teel, seega geosünteedi kasulik toime rakendub enne tee valmimist ning tee pealispind vajub pärast

tee lõplikku valmimist oluliselt vähem.

3 Geosynthetics for Reinforcement of Unbound Base and Subbase Pavement Layers (2017)

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 18/45

Tabel 11: Kootud geotekstiili ülekatte ja aluse tugevuse vaheline seos

Pinnase CBR Minimaalne ülekate

Suurem kui 3 (üle 15 MPa) 300...450 mm

1...3 (5...15 MPa) 600...1000 mm

0,5...1 (3...5 MPa) Ülekatte asemel on soovitatav geotekstiil ühendada

õmmeldes

Tabel 12: Võrguga kontaktis oleva täitematerjali terasuurus.

Võrgu ava Tingimus

Minimaalne mõõt ≥ D50, kuid mitte väiksem kui 25 mm

Maksimaalne mõõt ≤ 2*D85, kuid mitte suurem kui 75 mm

D50 on täitematerjali keskmine terasuurus,

D85 on täitematerjali terasuurus, millest 85% on väiksem.

Tee laiendamine kasutades tugevdavaid geosünteete

Peale rekonstrueerimistöid laiendatud teeosa/muldkeha vajub üldiselt rohkem kui olemasolev tee,

kuna viimase all olev maapind on juba tihenenud ja konsolideerunud. Kitsaste laienduste osas (laius

< 3 m) võib vajumine toimuda ka seetõttu, et kitsast laiendatud osa on raske tihendada. Ebaühtlased

vajumid põhjustavad pikipragusid, mis võimaldavad vee sissepääsu teekonstruktsiooni läbi katte,

nõrgendades nii kogu teed. Laiendades teekonstruktsiooni tuleks kasutada samu materjale, mis vana

teemulde puhul vältimaks ebaühtlasi külmakerkeid.

Joonis 15: Kihilise tee laienduse/nõlva armeerimise skeem

5.3 Tugevdavate geosünteetide projekteerimine

Tugevdavate geosünteetide rakendamine teekonstruktsioonis on sisult optimeerimisülesanne. Saab

kasutada kas ühte või teist optimeerimismeetodit (p. 5.3.1 või p. 5.3.3). Mõlemat meetodit korraga ei

ole lubatud rakendada. Meetodeid on lubatud kasutada ainult 2025 või uuema

katendiarvutusprogrammiga koos.

5.3.1 Tugevdava tasapinnalise geosünteedi mõju arvestamine projekteerimisel – geovõrgud,

geokomposiidid, kootud geotekstiilid

LCR ingl. Layer Coefficient Ratio on defineeritud kui üksiku sidumata kihi paksuse vähenemine

geosünteedi peal protsentuaalselt, mis saadakse geosünteetilise armeeringu lisamisega sõltuvalt

armeeringu jäikusest 2% pikenemise juures ning geosünteedi alla jääva aluspinna (või aluspinnase)

kandevõimest - plaatkoormuskatse teise koormamise tulemus Ev2 või kehtiva katendiarvutuse E

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 19/45

(konstruktsioonikihil arvutatud elastsusmoodul mille peale paigaldatakse tugevdav geosünteet).

Kõigepealt dimensioneeritakse konstruktsioon nii, et ükski varu pole negatiivne ja siis rakendatakse

sobivusel mõnele kihile kihi vähendustegurit.

 Minimaalne projekteeritav sidumata kihi paksus geosünteedi peal peale kihipaksuse

vähendusteguri rakendamist on 20cm.

 Tugevdava geosünteedi peale paigaldatava sidumata materjalil (vähendataval kihil) peab

olema Cu≥3.

 Kihi vähendusteguri kasutamisega võib korrigeerida elastsete teekatendite

projekteerimisjuhise järgi arvutatud teekonstruktsiooni kuid ei tohi vastuollu sattuda mõne

muu juhendiga (nt. Muldkeha ehitamise juhendis toodud nõuded materjalidele olenevalt kihi

paiknemise sügavusest jne).

 Maksimaalne kihipaksus mille suhtes vähendustegurit võib rakendada on 50cm.

 Tugevdava geosünteedina sobivad geovõrgud, geokomposiidid (geovõrk koos geotekstiiliga)

või kootud geotekstiilid. Konkreetsed nõuded materjalile on toodud p 5.3.2

 Vähendavat tegurit on teekonstruktsioonis lubatud rakendada üks kord.

Joonis 16: LCR graafik.

5.3.2 Nõuded geosünteedile

Tabel 13: Vastavalt standardile EVS-EN 13249 on tugevdamise puhul olulised geosünteedi järgmised

andmed.

Tugevdamine (R) vastavalt EN ISO 13249 ja EN ISO 13251

Rullid on CE märgistusega ja vastavad standardile EN ISO 10320

Põhilised

omadused2 Standard Mõõtühik

Nõuded

LCR-1 LCR-2 LCR-3

Nominaalne tõmbetugevus

(piki- ja ristsuunas) EN ISO 10319 kN/m ≥ 30 / 30 ≥ 60 / 60 ≥ 80 / 80

Pikenemine nominaalse

tõmbetugevuse juures (piki-

ja ristsuunas)

EN ISO 10319 % ≤ 10 / ≤ 10 ≤ 10 / ≤ 10 ≤ 10 / ≤ 10

7 9

11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35

45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120

G e

o sü

n te

e d

i p e

al s

id u

m at

a ki

h i p

ak su

se

vä h

e n

e m

in e

( %

)

Aluspinna või -pinnase kandevõime, MPa

LCR (Layer Coefficient Ratio)

Jäikus 2% pikenemisel (550-749, kN/m) Jäikus 2% pikenemisel (750-999, kN/m)

Jäikus 2% pikenemisel (≥1000, kN/m)

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 20/45

Jäikus 2% pikenemise

juures6 EN ISO 10319 kN/m 550-749 750-999 ≥ 1000

Vastupidavus dünaamilisele

augustamisele1 EN ISO 13433 mm - - -

Vastupidavus3 EN ISO 13249 B

lisa aastat 50 50 50

V äh

en d

av ad

t eg

u ri

d 5 RFCR

EN ISO 13431 või ASTM

D 6992 - 1,5 1,5 1,5

RFCH ISO/TR 20432 - 1,1 1,1 1,1

RFID EN ISO 10722 - 1,1 1,1 1,1

RFW 4 EN 12224 - 1,0 1,0 1,0

1 Ei kohaldata geovõrkudele, geokärgedele ja geokomposiitidele (geovõrk + geotekstiil). 2 Ehitusprojektis määratud ja toote deklaratsioonis esitatud. 3 Ehitusprojektis määratud või kui ei ole määratud siis peab geosünteedi kasutusiga ületama konstruktsioonikihtide kasutusiga, mille vahele ta paigaldatakse. 4 Toote deklaratsioonis on toodud vähendustegur UV kiirguse jaoks ja/või maksimaalne aeg kui kaua võib materjal olla UV kiirguse käes. 5 Toote deklaratsioonis on üldjuhul toodud vähendustegurid, mida saab vajadusel kasutada. 6 Juhul kui kasutatakse LCR graafikuga dimensioneerimist siis ei tohi neid tugevusvahemike väärtusi projektis muuta.

Projektis peab olema väljatoodud kas kasutatakse geovõrku, geokomposiiti või kootud geotekstiili. Töövõtja ei tohi ja ei saa toote tüüpi hiljem muuta hoolimata sellest, et teoreetiliselt LCR kontekstis võib sobida ka muu toote tüüp.

NB! Siin tabelis olevad tõmbe- ja jäikusomaduste nõuded on arvutuslikud suurused!

Vähendavad tegurid rakendatakse kriitiliste omaduste suhtes vastavalt alljärgnevale valemile:

Omadusarvutuslik = Omadusdeklareeritud/(RFCR*RFCH*RFID*RFW),

kus RF reduction factor on vähendav tegur (paigaldus, pikaajaline roome, keemiline lagunemine jne).

Vähendavate teguritega läbi jagatud omaduste väärtuseid nimetatakse arvutussuurusteks.

Töövõtja peab valima sellise geosünteedi, mille kriitilised omadused (tõmbe- ja

jäikusomadused) on sedavõrd suured, et kui omadusi vähendada vähendustegurite võrra –

oleks projekteerija seatud nõuded täidetud.

RFCR – vähendustegur roomest (Creep Reduction Factor)

Roomet (pikaajalist plastset deformeerumist) põhjustab pidev koormus ajas. Kuigi geosünteetika võib

lühiajalises katsetes näidata kõrget tõmbetugevust, väheneb see tugevus aastate jooksul, kui materjal

on pidevalt pingestatud.

RFCH – vähendustegur keemilisest lagunemisest (Chemical Degradation Factor)

Geosünteetiline materjal võib reageerida ümbritseva keskkonnaga: happeline või aluseline pinnas,

orgaanilised ained, kõrge temperatuur, soolad või lahustid. Keemiline lagunemine võib põhjustada

polümeeri ahelate katkemist ja omaduste järkjärgulist halvenemist.

RFID – vähendustegur paigalduskahjustustest (Installation Damage Reduction Factor)

Paigaldus on sageli geosünteetika eluiga enim mõjutav etapp. Kahjustused võivad olla lõiked,

kriimustused või kiudude katkemine, mis vähendavad tugevust ja jäikust. RFID väärtus määratakse

vastavate testidega (nt EN ISO 10722), kus geosünteetika paigaldatakse kontrollitud tingimustes ja

koormatakse vastava täitematerjaliga.

RFW – vähendustegur ilmastiku mõjudele (Weathering Reduction Factor)

UV-kiirgus põhjustab polümeeri vananemist, oksüdatsiooni ja rabestumist, mis vähendab materjali

tõmbetugevust. RFW väärtus sõltub sellest, kui kaua materjal jääb katmata ja milline on kohalik kliima

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 21/45

(päikesekiirguse intensiivsus). Kui paigaldus ja katmine toimuvad kiiresti (nt 1–2 päeva jooksul),

võib RFW olla 1,0; kui materjal võib jääda nädala(te)ks katmata, tuleb kasutada kõrgemat väärtust

(1,2–1,5 või enam).

5.3.3 Tugevdava geosünteedi mõju arvestamine projekteerimisel – geokärjed (MIF & SIF

meetod)

Geokärgede efektiivsust on võimalik hinnata Hollandi tugevdavate geosünteetide juhendi4 järgi.

Meetod põhineb geokärje sisse paigaldatava materjali elastsusmooduli suurendamises korrutades läbi

parandusteguriga MIF ingl. Modulus improvement Factor ja seejärel tulemust võrreldakse

maksimaalselt lubatava elastsusmooduli erinevusega SIF ingl. Support Improvement Factor. SIF

väärtuseks on 5. See tähendab, et geokärje all olev kandevõime saab olla maksimaalselt 5 korda

väiksem geokärje sees oleva materjali elastsusmoodulist.

Vaja on teada järgmisi andmeid:

 Aluspinna või -pinnase kandevõimet.

 Geokärje täitematerjali elastsusmoodulit.

Joonis 17: MIF graafik

Näiteks on aluspinnase kandevõime 35 MPa ja kärje sisse paigaldatava materjali elastsusmoodul 90

MPa.

Maksimaalne MIF graafikult 3,9. Geokärjes oleva materjali elastsusmoodul seega:

3,9 x 90 MPa = 351 MPa.

Antud tulemust võrreldakse lubatud maksimaalse elastsusmooduli parandusega (SIF):

5 x 35 MPa = 175 MPa.

Antud juhul 175 < 351 seega geokärjes oleva materjali elastsusmooduliks on antud näite põhjal 175

MPa.

Geokärgede puhul on oluline et kärje täitematerjal oleks paigaldatud min 4cm ulatuses üle geokärje

pinna selleks, et kaitsta geokärge ja seetõttu, et geokärje efektiivne töökõrgus ulatub veidi üle

geokärje. Efektiivne kõrgus võrdub geokärje kõrgus + 4cm.

Kui on teada, et kasutatakse 150mm kõrgusega geokärge siis siit tulenevalt projekteeritakse

antud kiht katendiarvutuses 190mm paksusena ja 175 MPa elastsusmooduliga.

Meetodi piirangud:

4 Dutch-Guidelines-Summary-2018new-marked.pdf

1,9

2,1

2,3

2,5

2,7

2,9

3,1

3,3

3,5

3,7

3,9

4,1

80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180 190 200 210 220 230 240 250 260 270 280

M IF

Geokärje täitematerjali elastsusmoodul (MPa)

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 22/45

 Geokärje kõrgus piiratud 50-200mm.

 Geokärje sees kasutatava täitematerjali maksimaalne fraktsioon peab olema väiksem kui 1/3

kärje suurusest.

 Geokärje sees kasutatava materjali elastsusmoodul saab olla vahemikus 60-280 MPa.

 Geokärje täitematerjal peaks olema võimalikult tiheda terakoostisega – näiteks fr. 32/63

fraktsiooneeritud killustiku kasutamine geokärjes ei ole sobilik.

5.3.4 Nõuded geokärgedele

Tabel 14: Vastavalt standardile EVS-EN 13249 on tugevdamise puhul olulised geokärje järgmised

andmed.

Tugevdamine (R) vastavalt EN ISO 13249 ja EN ISO 13251

Toode on CE märgistusega ja vastavad standardile EN ISO 10320

Põhilised

omadused2 Standard Mõõtühik

Geokärje minimaalsed nõuded

MIF & SIF meetodi nõuded1

Nominaalne tõmbetugevus

(perforeeritud) EN ISO 10319 kN/m 16

Nominaalne tõmbetugevus

(perforeerimata) EN ISO 10319 kN/m 20

Geokärje kõrgus - mm 50-200

Võrgusõlmede tugevus EVS-EN ISO 13426-1

(part 1, method C) kN/m >17

1 Juhul kui kasutatakse MIF&SIF dimensioneerimist siis näidisnõuetest madalamaid väärtusi ei tohi projektis nõuda. 2 Ehitusprojektis määratud ja toote deklaratsioonis esitatud. 3 Vähendustegureid ei ole vaja arvesse võtta MIF & SIF meetodi rakendamisel. Nõutud karakteristikute määramisel on juba arvestatud varuga.

5.4 Pikaajaline vastupidavus (kestvus)

Eesti teedeehituse keskkonnad, mis geosünteete keemiliselt oluliselt mõjutavad on: elektritootmise

värske tuha leostusvesi (tugevalt aluseline keskkond); elektritootmise stabiliseeritud tuha leostusvesi

(aluseline keskkond); rabavesi (happeline keskkond). Soovitav on üldjuhul kasutada PE ja PP

põhinevaid geosünteete, mis on riski suhtes vähem tundlikumad võrreldes PET geosünteediga, mis

on eriti tundlik eriti aluseliste keskkondade suhtes.

Tabel 15. Vastupidavus erinevatele keskkonnamõjuritele.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 23/45

5.4.1 Paigaldusnõuded

Igal tootjal on olemas paigaldusjuhend, mida tuleb järgida. Siinjuures saab tuua välja mõningad

kohustuslikud põhimõtted, millele tuleb pöörata erilist tähelepanu:

1. Geosünteetilist materjali ei tohi mööda alust vedada. Kogu rull tuleks asetada ja rullida

võimalikult sujuvalt. Vajadusel tuleks geovõrgu ebatasasused ja voldid eemaldada

materjali venitades.

2. Paralleelsed geovõrkude rullid tuleb katta, õmmelda või ühendada. Kurvides tuleb geovõrgud

lõigata ja katta pöörde suunas.

3. Kui geovõrk lõikub olemasoleva katendi alaga, peab geosünteet ulatuma vana

konstruktsiooni servani. Olemasolevate teede laiendamiseks või ületamiseks, kus

kasutatakse geovõrke, tuleks kaaluda võimalust ankurdada geovõrk tee serva.

4. Enne geosünteetiliste materjalide laotamist peaks insener kontrollima geovõrgu seisukorda

liigsete kahjustuste (st augud, purunemised, rebendid jne) suhtes. Defektide avastamisel

tuleb parandada defektiga geosünteedi osa, asetades kahjustatud alale uue kihi geosünteeti.

Paralleelsete rullide jaoks vajalik minimaalne katvus peab ulatuma kõikides suundades

väljapoole veatsooni. Alternatiivina on soovitatav kahjustatud osad täielikult välja

vahetada.

5. Täitematerjali paksus geosünteetilise materjali peal on soovitatav vähemalt 30 cm, kuid

mitte vähem kui 20 cm. Geokärgede puhul peab kärg olema täidetud ning lisaks kärje peal

min. 4 cm.

6. Ehituse käigus tekkinud ebatasasused tuleb täita, et tagada geovõrgu kohal oleva kihi

ettenähtud paksus.

7. Materjali paigaldamisel on vajalik jälgida tööde teostamist, veendudes, et järgitakse tootja

poolt antud paigaldus/ehitusjuhiseid. Kõrvalekalded nõuetest võivad mõjutada geosünteedi

struktuuri ja seeläbi vähendada selle füüsikalis-mehaanilisi omadusi.

8. Tuleb kontrollida, et materjal oleks korralikult venitatud, et ei tekiks sooned, voldid ja

muud ebatasasused, mis võivad vähendada sidumata mineraalmaterjali kihi ja

geosünteetilise materjali üldist jäikust.

9. Tasapinnalise tugevdava geosünteedi laotamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata piisavale

ülekattele. Minimaalne ülekate 30cm kui tootjapoolsetest juhistest ei tulene suurem nõue.

Eriti tuleb ülekattega arvestada olukorras kus tee sõidusuunad ehitatakse eri aegadel – s.t

et tee teljel peab samuti olema piisav ülekate tagatud!

10. Geokärgede puhul on oluline kasutada vaiu selleks, et materjal lahti venitada. Tavaliselt

tehakse pingutamine tee põiksuunaliselt. Kõige paremad on metallvaiad Ø 10–12 mm.

11. Geokärje paanid ühendatakse omavahel tootja juhiste järgi – üldiselt klambritega.

5.5 Geokomposiidid

5.5.1 Tugevdav, eraldav ja filtreeriv geokomposiit

Geosünteetiline komposiitmaterjal, millel on samaaegselt eraldav, filtreeriv ja tugevdav funktsioon,

kasutatakse pinnase stabiliseerimiseks ja konstruktsioonide töökindluse suurendamiseks. Tüüpiliselt

koosneb selline geokomposiit geotekstiilist ja geovõrgust, millel on sobivad hüdraulilised ja

mehaanilised omadused, et täita mitut ülesannet üheaegselt.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 24/45

Joonis 18: Tugevdav, eraldav ja filtreeriv geokomposiit

Tugevdava, eraldava ja filtreeriva geokomposiiidi puhul on põhimõtteks, et peamine funktsioon on

tugevdamine (vt p. 5.2 nõuded) ning teisesed funktsioonid on eraldamine ja filtreerimine. Kuna

NorGeoSpec-i toodete nimekirjas puudub geokomposiit mis suudaks võrdväärselt kõiki ülaltoodud

funktsioone täita siis tuleb projekteerijal (juhul kui on kindlasti vajalik tagada mõlemad nii tugevdav

kui eristav funktsioon) loobuda geokomposiidi kasutusest ning projekteerida geosünteedid kahes eri

kihis – geotekstiil all ja tugevdav geovõrk või- kärg selle peal. Niisugusel viisil projekteeritud

lahendus on odavam ja optimaalsem sest eri materjalidel võivad olla erinevad ülekatte laiused. Suurte

mahtude korral on võimalik geosünteedi tootjal toota geokomposiiti, mille geotekstiili osa omab NGS

spetsifikatsiooniprofiili.

Üldjuhul on geokomposiitidel geotekstiili osana kasutatud Saksa klassifikatsioonisüsteemile (GRK)

vastavat geotekstiili, kuid GRK ja NGS süsteemid ei haaku omavahel!

5.5.2 Geomembraan barjäär (hüdroisolatsioon)

Geomembraanid on väga madala vee- ja vedelikuläbilaskvusega tihendusmaterjalid, mida

kasutatakse keskkonna- ja ehitustehnilistes rakendustes. Bentoniitmatt GCL (GBR-C) on

komposiitne geomembraan, mis koosneb paisuvast naatriumbentoniidist ja seda siduvatest

geotekstiilidest; veega kokkupuutel paisub bentoniit ning moodustab tõhusa tihendusbarjääri.

Bituumeniga seotud geomembraanid (GBR-B) sisaldavad tugevduseks geosünteetilist kihti, mis on

kaetud elastomeerse bituumeniseguga, pakkudes head veepidavust ja mehaanilist vastupidavust.

Polümeeriga seotud geomembraanid (GBR-P) on valmistatud plastmaterjalist, nagu näiteks HDPE

või EPDM.

Kasutusalad võivad olla väga erinevad:

1. Teede- ja raudteetammide veetõkkekiht kohtades kus põhjaveesurve on suur.

2. Teede- ja raudteetammide veetõkkekiht kohtades kus on tee muldkeha üks või mõlemad

pooled veekoguga kontaktis.

3. Juhul kui teekonstruktsioonis kasutatakse EPS vms vahtplasti siis sellised materjalid tuleb

katta geomembraaniga selleks, et pakkuda kaitset võimaliku kütusereostuse vm ohtlike

vedelike eest, mis lahustavad vahtplastiku täielikult.

4. Tee muldkeha kontekstis võib geomembraan olla vajalik kohtades kus kasutatakse materjale

mis leostuvad ehk on risk põhjavee saastamisele.

5. Prügilate põhja- ja kattekihtide tihendus. Põhjaveekaitse reostuse eest.

6. Tunnelite ja vundamentide hüdroisolatsioon.

7. Tehislike veekogude vooderdus.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 25/45

Tabel 16: Nõuded geosünteedile

Barjäär (B) vastavalt EN 15382

Rullid on CE märgistusega ja vastavad standardile EN ISO 10320

Põhilised

omadused1 Standard

GBR-P GBR-B GBR-C

Paksus EN ISO 9863-1 EN 1849-1 EN ISO 9863-1

Ühikpindala mass EN 1849-2 EN1849-1 EN 14196

Veetihedus EN 14150 EN 14150 EN 16416

Paisumiskoefitsent - - ASTM D5890

Tõmbetugevus

EN ISO 527-3 (PE-HD ja

PE-LLD) EN 12311-1 EN ISO 10319

EN 12311-2 (FPO, PVC-P,

EPDM)

Pikenemine EN ISO 527-3 (PE-HD ja

PE-LLD) EN 12311-1 EN ISO 10319

EN 12311-2 (FPO, PVC-P,

EPDM)

Staatiline torketugevus EN ISO 12236

UV kindlus EN 12224

Oksüdatsioonikindlus EN 14575 EN 14575 EN ISO 13438

Mikrobioloogiline

vastupidavus EN 12225

Pikaajaline kaitseefektiivus EN 14576 - EN 14576

Kemikaalikindlus EN 14415 1 Ehitusprojektis määratud need omadused, mis on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud.

Kuna geomembraane on saadaval väga erinevaid siis ennekõike tuleb paigaldamisel lähtuda

tootjapoolsetest juhistest kuid välja on toodud ka mõned tähtsamad põhimõtted:

1. Aluspind peab olema tasane ja sile. Maks. punktikõrgus: ≤10 mm 3 m lati all.

2. Aluspind ei tohi olla vettpidav – vesi ei tohi koguneda mati alla.

3. Polümeerist geomembraan ühendatakse omavahel keevitades.

4. Bituumenikihti sisaldav geomembraan ühendatakse omavahel kuumutamise teel.

5. Bentoniitmatti paigaldada kuiva ilmaga, et bentoniit ei paisuks liiga vara.

6. Ülekatted paigaldada veevoolusuunale vastupidiselt.

7. Ülekatted tuleb mehaaniliselt kinnitada.

8. Geomembraani ei paigaldata külmunud pinnale.

9. Tuleb jälgida tootjapoolset minimaalset paigaldustemperatuuri.

5.5.3 Dreenmatt

Geosünteetiline dreenmatt (tuntud ka kui drenaažikomposiit, drenaažimatt või geokomposiitdrenaaž)

on mitmekihiline geosünteetiline toode, mis on mõeldud vee horisontaalseks või vertikaalseks

äravooluks pinnase- või hüdroisolatsioonikihtide vahelt. See koosneb tavaliselt:

 Keskmisest dreenkihtstruktuurist – plastvõrgustik (nupuline, võrguline või tuubulaarne

PE/PP/HDPE südamik).

 Filtreerivatest geotekstiilidest (nt polüpropüleen- või polüesterkangas) mõlemal või ühel

küljel.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 26/45

Teeäärne drenaaž Veekogude nõlvade

kuivendamine

Teekatte drenaaž

Raudbetoonsein

drenaaž

Erinevate tugiseinte

äravool

Tunneli drenaaž

Muldkehade kuivendamine Nõlvade äravool Vertikaalne drenaaž

Joonis 19. Drenaažigeokomposiitide rakendamine teekonstruktsioonides

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 27/45

Tabel 17: Nõuded geosünteedile

Drenaaž (D) vastavalt EN ISO 13249, EN ISO 13251, EN ISO 13252, EN ISO 13253

Rullid on CE märgistusega ja vastavad standardile EN ISO 10320

Põhilised

omadused1 Standard Mõõtühik

Vee läbilaskvus tasapinnas3 EN ISO 12958 l/(m*s)

Staatiline torketugevus EN ISO 12236 kN

Vastupidavus dünaamilisele

augustamisele EN ISO 13433 mm

Vee läbilaskvus tasapinnaga risti EN ISO 11058 l/m2*s

Iseloomuliku ava suurus EN ISO 12956 µm

Vastupidavus2 EN ISO 13249 B lisa aastat 1 Ehitusprojektis määratud. 2 Ehitusprojektis määratud või kui ei ole määratud siis peab geosünteedi eluiga ületama konstruktsioonikihtide eluiga, mille vahele ta paigaldatakse.

3 Vee läbilaskvus tasapinnas oleneb missuguste tasapindade vahele dreenmatt katse ajal paigaldatakse. Kahe kõva pinna vahel on

veeläbilaskvus suurem kui pehme ja kõva või kahe pehme pinna vahel. Samuti oleneb veeläbilaskvus rõhu suurusest – rõhk millega materjali katsetatakse peab vastama kavandava rakenduse iseloomule.

Ennekõike tuleb järgida tootjapoolseid paigaldusnõudeid aga välja on toodud mõned olulised

põhimõtted:

1. Geokomposiidi välisservades volditakse geotekstiilid nii, et südamik oleks täielikult suletud.

2. Geokomposiidiga kaetava ala madalamates kohtades peab konstruktsioon olema selline, et

vesi saaks vabalt välja voolata ning minema kanduda.

3. Drenaažisüdamikud asetatakse ühenduskohtades üksteise kõrvale ilma vaheta või

moodustavad võimalusel ülekatte. Südamikku katvad geotekstiilid peaksid moodustama

vuugi asemel ülekatte (soovitav minimaalne geotekstiili ülekate on vähemalt 10 cm).

Joonis 20. Drenaaži geokomposiitvuugi moodustamine

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 28/45

6 ASFALDI GEOSÜNTEEDID

Asfaldigeosünteete kasutatakse reeglina juba olemasolevate teede rekonstrueerimisel pikendamaks

uue teekatte eluiga vältides vanas teekattes esinenud defektide uuesti ilmnemist mingi ajaperioodi

jooksul. Asfaldivõrgud pikendavad defektide uuesti ilmumise aega olenevalt erinevatest teguritest

(toote sobilikkus, paigalduse kvaliteet, temperatuurivaheldumised, liikluskoormus,

teekonstruktsiooni kandevõime).

Asfaldigeosünteete üldiselt uute teekatendite ehitamise puhul ei kasutata. Uute teede puhul

ilmneb geosünteedi positiivne efekt alles siis, kui alus hakkab suure koormuse all väsima ja/või kui

asfaltbetooni väsimuskindlus saab ületatud. Seega hakkab asfaldigeosünteetidest tulenev efekt

ilmnema alles pärast mitmeid aastaid, mistõttu uute teede ehitamise korral neid tavaliselt ei kasutata.

Asfaldigeosünteetide kasutamisest märgatavamad kasud saadakse rekonstrueeritavate teede korral.

Asfaldigeosünteete kasutatakse eelkõige pragude tekke ja ilmnemise vähendamiseks.

Temperatuuripraod arenevad asfaltkattes ülalt alla, kuna bituumen kaotab aegamööda oma

vastupanuvõime temperatuurierinevustest tingitud tõmbepingetele. Asfaldivõrgud võivad takistada

taoliste pragude arengut, kui need on paigaldatud asfaltbetoonkatte ülapinda ning materjalidel on suur

tõmbetugevus ning vähene venivus; samuti on oluline väga hea nake asfaltbetoonkihtide vahel.

Väsimuspraod arenevad asfaltkatete sees esineva liikluskoormuse tagajärjel. Tekivad nihkepinged,

mida algselt kompenseerib bituumeni elastsus. Bituumeni vananedes selle elastsus väheneb ning

mingi aja möödudes tekivad kattesse nihkepingete tagajärjel praod, mis arenevad ülalt alla.

Joonis 21. Väsimuspraod tingituna asfaltkatte läbipaindumisest.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 29/45

Peegelduspraod on praod, mis arenevad vanast asfaltkattest või alusest läbi uue ülekatte uuesti tee

pinnale. Põhjuseks on see, et vanad praod on pidevas liikumises tingituna temperatuurist ja/või

ebaühtlastest vertikaalsetest ning horisontaalsetest liikumistest. Asfaldigeosünteedid on algselt

arendatud toimima just taoliste pragude vastu.

Joonis 22. Peegelduspragude takistamine geosünteedi abil.5

Külmakerkepraod tekivad, kui külmaohtlikus pinnases vesi külmub. Viimane külmudes paisub, mis

põhjustab ülespoole suunatud üleslükkejõu. Reeglina saab külmakerkeprobleeme lõplikult lahendada

vaid selle tekkepõhjuseid likvideerides ehk tehes ulatuslikke ümberehitustöid. Asfaldigeosünteedid

võivad siiski edukalt takistada külmakerkekahjustuste hulka.

Joonis 23. Külmakerkepragude tekkimise skemaatiline joonis.

6.1.1 Asfaldigeosünteetide ja terasvõrkude funktsioonid

Armeerimine tähendab tõmbepingete kandmist asfaltkattest asfaldivõrku. Seega suurendab

asfaldivõrk asfaltbetooni tõmbetugevust tõstes selle väsimuskindlust ja takistades

(peegeldus)pragude jõudmist uude ülekattesse. Geovõrgud ja -komposiidid tekitavad pingeid

maandava vahekihi, mis takistab all olevate pragude siirdumist uude kattekihti.

5 (PDF) Functions and Applications of Geosynthetics In Roadways

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 30/45

Tabel 18: Erinevad asfaldisse paigaldatavad geovõrgud

Klaaskiust geovõrgud Polüester geovõrgud Terasvõrgud

Kattekihi min. paksus 50 mm 50 mm 70 mm

Vastupidavus

keskonnamõjudele

Vastupidav naftatoodetele,

UV-kiirgusele ja

keskkonnamõjudele.

Sulamistemperatuur

1000°C.

Vastupidav naftatoodetele.

Kuumakindlus kuni

210°C.

Vastupidav naftatoodetele

ja keskonnamõjudele kui

kaetud Zn või Zn+Al.

Freesimine ja taaskasutus Freespuru endiselt taaskasutatav.

Asfalt freesitakse veidi üle

võrgu, seejärel

eemaldatakse võrk

mehaaniliselt.

Tabel 19: Erinevad asfaldisse paigaldatavad geokomposiidid

Klaaskiud geokomposiidid Polüester geokomposiidid Polüpropüleenist

geokomposiidid

Kattekihi min. paksus 130 g/m2 – 70 mm

<130 g/m2 – 50 mm

130 g/m2 – 70 mm

<130 g/m2 – 50 mm 70 mm

Vastupidavus

keskkonnamõjudele

Vastupidav naftatoodetele.

Kuumakindlus kuni

1000°C.

Vastupidav naftatoodetele.

Kuumakindlus kuni

210°C.

Vastupidav naftatoodetele.

Kuumakindlus kuni

165°C.

Freesimine ja taaskasutus Freespuru endiselt taaskasutatav. Freespuru ei ole võimalik

uuesti kasutada.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 31/45

6.1.1.1 Projekteerimine

Asfaldigeosünteetide eesmärgiks uute teekatendite puhul on reeglina asfaltkatte väsimuskindluse

tõstmine, aga võib olla ka suurendamaks vastupanu temperatuurist tulenevatele pingetele – seega on

oluline sarrustamise funktsioon. Seetõttu peab kasutatav materjal olema asfaldivõrk, mis tagaks selle

alla jääva ja peale tuleva asfaltbetoonkihtide omavahelise väga hea nakke.

Kui eesmärgiks on tõsta asfaltkatte väsimuskindlust, tuleb geosünteet paigaldada katte alapinda

(soovituslikult 2/3 sügavusele katte kogupaksusest), kui eesmärgiks on parem vastupidavus

temperatuurile, tuleb geosünteet paigaldada lähemale katte pinnale.

Joonis 24. Põhimõtteliste konstruktsioonilahenduste tüübid

Armeeriva vahekihi paigaldamine vahetult olemasolevale asfaltbetoonkattele, aga eriti

tsementbetoonkattele on vähem efektiivne, kui paigaldamine värskelt paigaldatud või regenereeritud

asfaltbetoonikihile. See on seletatav vajadusega tagada armatuuri tugev haakumine armeeritava

materjaliga, et tagada tekkivate pingete ümberjaotamine.

Soovitatav on järgida asfaltbetooni kivimaterjali terasuuruse ja geovõrgu silmade mõõtmete suhet.

Selle suhte järgimine parandab armeeritava ja armeeriva materjali koostoimet ning tagab ka

geovõrkude minimaalsed vigastused pealmise segukihi tihendamisel katendi paigaldamise käigus.

Geovõrgu silma mõõt olgu vähemalt kaks korda suurem asfaltsegu nimelisest maksimaalsest terast.

2D ≤ А

kus A — silma keskmine suurus;

D — asfaltsegu terasuurus;

Rekonstrueeritavate teede puhul on peamiseks eesmärgiks vältida vanas teekattes avaldunud

defektide uuestiilmnemist uude teekattesse. Esinevateks defektideks võivad olla:

 Kitsad ja laiad piki- ja põikpraod;

 Võrkpraod.

Kitsad ja laiad põikpraod tulenevad tavaliselt asfaltbetooni mahukahanemisest madalatel

temperatuuridel, aga võivad olla tingitud ka muudest teguritest. Kui probleemi põhjus on

mahukahanemine, tuleb kasutada vähe venivaid ja suure tõmbetugevusega asfaldivõrke

Võrkpraod on tingitud asfaltkatte väsimusest, mis võib olla tingitud kas ainult asfaltbetooni enda

omadustest või ka teekatendi halvast kandevõimest. Ebapiisava kandevõime puhul asfaldivõrkude

kasutamisega olukorda parandada ei saa või on lahendus vaid ajutine.

6.1.2 Asfaldi geosünteetide ja terasvõrkude nõuded projektis

Standard EVS-EN 15381 „Geotekstiilid ja geotekstiilipõhised tooted. Nõutavad omadused

kasutamisel katendites ja asfaldikihtides“ käsitleb asfaldigeosünteetide kolme tööpõhimõtet ning

annab vastavuse tõendamiseks nõutavad omadused:

 Pingete hajutamine (ingl.k stress relief, STR);

 vahetõkestamine (ingl.k interlayer barrier, B);

 sarrustamine (ingl.k reinforcement, R).

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 32/45

Tabel 20. Standardi EVS-EN 15381 kohased asfaldigeovõrgu vastavuse tõendamiseks nõutavad

omadused.

Tugevdamine (R) vastavalt EN ISO 15381

Rullid on CE märgistusega ja vastavad standardile EN ISO 10320

Omadused Katsemeetod

(standard)

Ühik Nõue

Tõmbetugevus (mõlemas suunas) EN ISO 10319 kN/m ≥ 50 / ≥ 50

Pikenemine maksimaalsel koormusel

(mõlemas suunas) EN ISO 10319 % ≥ 1,5 / ≤15

Sulamistemperatuur1 EN ISO 3146 °C ≥ 160

Vastupidavus UV kiirgusele2 EN 12224 % -

Leelisekindlus3 EN ISO 14030 % ≥ 50

Tabel 21. Standardi EVS-EN 15381 kohased asfaldi terasvõrgu vastavuse tõendamiseks nõutavad

omadused.

Tugevdamine (R) vastavalt EN ISO 15381

Rullid on CE märgistusega ja vastavad standardile EN ISO 10320

Omadused Katsemeetod

(standard) Ühik Nõue

Tõmbetugevus EN 10223-3 kN/m ≥ 40

Terasvõrgu tüüp EN 10223-3 - 8x10

Traadi läbimõõt EN 10218-2 mm ≥ 2,4

Võrgu pinnakate EN 10244-2 - Zn

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 33/45

Tabel 22. Standardi EVS-EN 15381 kohased asfaldigeokomposiidi vastavuse tõendamiseks

nõutavad omadused.

Pinge hajutamine (STR), barjäär (B), tugevdamine (R) vastavalt EN ISO 15381

Rullid on CE märgistusega ja vastavad standardile EN ISO 10320

Omadused Katsemeetod

(standard) Ühik Nõue

Tõmbetugevus (mõlemas

suunas) EN ISO 10319 kN/m

≥ 50 / ≥ 50

Pikenemine maksimaalsel koormusel (mõlemas

suunas) EN ISO 10319 %

≥ 1.5 / ≤15

Geotekstiili kaal geokomposiidi kaalust4 5 EN ISO 9864 g/m² ≥ 25

Geosünteedi bituumeni neeldumine4 EN 15381

kg/m2 ≥ 0,5

Koonuse test (dünaamiline läbitungimine) EN ISO 13433 mm

≤ 40

Sulamistemperatuur1 EN ISO 3146 °C ≥ 160

Vastupidavus UV kiirgusele2 EN 12224 % -

Leelisekindlus3 EN ISO 14030 % ≥ 50

1 Kõrgema asfaldi paigaldamise temperatuuri planeerimisel tuleks kasutada kõrgema sulamistemperatuuriga asfaldi

geosünteeti. 2 Vastavalt standardile EN 15381, B.1. jaotis "Vastupidavus". Vastupidavuse testimine UV-kiirgusele on vajalik juhul, kui

toode ei ole 24h jooksul kaetud asfaldikihiga. 3 Leelisekindluse andmed on nõutavad kõigi funktsioonide jaoks, kus toodet kasutatakse otseses kokkupuutes kaitsmata

betooni või tsemendiga stabiliseeritud pinnaga. 4 Üks või teine nõue peab olema täidetud juhtudel, kui geosünteet on laotud freesitud pinnale. Kui geosünteetiline materjal

on immutatud sideainega (teebituumen), siis tuleb eraldada sideaine kaal ja geosünteedi kaal. 5 Kui on asfaldi geokomposiidil geotekstiili osa ühikpindala mass väiksem kui 25 g/m2 siis ka selline materjal on lubatud

kasutada kuid sellisel juhul arvestada, et materjali funktsioon saab olla ainult tugevdav (R) ning sellisel juhul võtta materjali

nõuded tabel 20 järgi.

6.1.3 Paigaldusnõuded

Igal tootjal on olemas paigaldusjuhend, mida tuleb järgida. Siinjuures saab tuua välja mõningad

kohustuslikud põhimõtted, millele tuleb pöörata erilist tähelepanu:

1. Paigalduspind peab olema puhas tolmust, lahtisest materjalist ja õlist ning peab olema kuiv.

2. Asfaldigeosünteet peab olema paigaldatud tasanduskihile, min 50 kg/m2 (tasanduskihi

keskmine kogus). Minimaalse tasanduskihi 50-75 kg/m2 korral peab liikluse all paigaldama

asfaldivõrku nii kiiresti kui võimalik. Juhul kui Töövõtja suudab tagada sileda aluspinna, võib

Tellija kirjalikul loal toimuda paigaldus ilma tasanduskihita. Siledaks aluspinnaks loetakse

pinda, kus pilu 1m lati all on igal pool kattel alla 5mm (mõõdetud min 25m sammu tagant).

Aladel, kus see ei ole tagatud, tuleb kindlasti kasutada tasanduskihti.

3. Asfaldigeosünteedid tuleb emulsiooniga paigalduse korral (bituumeni kogus emulsioonis

vastavalt tootja juhendile, vähemalt 60…70%) paigaldada momendil, kui emulsioon hakkab

lagunema.

4. Järgida tuleb paigaldusaegseid temperatuure. Bituumenemulsioonide kasutamisel on

tavaliselt minimaalne lubatud temperatuur +10 °C. Madalama temperatuuri puhul tuleb

kasutada puhast teebituumenit.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 34/45

5. Polümeermodifitseeritud bituumeni kasutamine on lubatud. Keelatud on kasutada vedeldatud

bituumenit, kuna selle lahusti võib asfaldi geosünteete kahjustada.

6. Asfaldigeosünteedi paigaldamiseks kasutatava bituumeni kogus on väga palju sõltuv

materjalist ning selles osas tuleks alati lähtuda konkreetse tootja juhendist. Bituumeni kogus

sõltub veel aluse poorsusest, tasadusest, õhutemperatuurist ja niiskusest. Geosünteedile peab

jääma piisavalt bituumenit ehk mida rohkem alus seda endasse „imeb“, seda rohkem tuleb

bituumenit kasutada. Vale bituumenikogus on enamike probleemide põhjuseks.

Vajaliku bituumeni koguse ligikaudne hindamine: Qd = 0,36 + Qs ± Qc, kus:

Qd – vajaminev bituumenikogus (l/m2 );

Qs – asfaldivõrgu küllastamiseks vajaminev bituumenikogus (ing. asphalt retention), mis

sõltub asfaldivõrgu paksusest/massist ja mille annab ette tootja (l/m2 );

Qc – tegur, mis arvestab aluspinna seisukorda.

Tabel 23. Bituumeni koguse parandustegur sõltudes aluse seisukorrast.

Aluspinna kirjeldus Qc (l/m2)

Poleeritud -0,09…0,09

Sile, mittepoorne 0,09…0,23

Kergelt poorne, kergelt vananenud 0,23…0,36

Kergelt poorne, vananenud 0,36…0,50

Väga poorne, vananenud, freesitud 0,5…0,59

7. Nakketugevust peab hindama järgneva testi abil. Väike katselapp (min 30 x 30 cm,

soovituslikult 1 m2).

Joonis 25: Geosünteedi ja aluspinna vahelise nakke kontroll.6

Minimaalne tõmbejõud on 9 kg. Kui näit jääb alla 9 kg, tuleks hinnata kuidas naket aluspinna

ja geosünteedi vahel suurendada. Kasutatav ripp-/konkskaal peab olema kontrollitud

(kalibreerimistunnistusega - minimaalne täpsus +/- 50 g). Minimaalne kohustuslik katsete arv

1 katse/600m2.

8. Bituumenit on liiga palju, kui tekivad bituumenist üleküllastunud kohad.

9. Bituumenit tuleb laotada geosünteedi laiusest 100-150 mm laiemalt. Bituumenit tuleb

paigaldada ülekatte vahele, et pealmine geosünteedi kiht nakkuks alumise geosünteedi kihiga.

10. Asfaldigeosünteedi ülekatted peaksid jääma vahemikku 50…250 mm (olenevalt

tootjapoolsest nõudest). Rulli jätkates peab ülekate olema minimaalselt 300 mm.

11. Pragude korral peab asfaldivõrk sellest üle ulatuma min 1m.

12. Vibrorullide kasutamine võib mõjutada asfaldivõrgu ja selle peale paigaldatava asfaltbetooni

omavahelist naket. Seda saab kontrollida katselapi paigaldamisega.

13. Paigaldatud tootele ei tohi lubada muud liiklust, kui asfalteerimistehnika (v.a metallvaltsidega

teerullid). Järske pidurdusi ja keeramisi tuleb vältida.

6 TST a. MRS MRTS104, „Asfaldi geosünteedid katendi peegeldava pragunemise aeglustamiseks”, Queenslandi osariigi transpordi- ja

põhimaanteede osakond, juuli 2022.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 35/45

14. Kasutades näiteks valge geotekstiiliga geokompisiiti, on bituumenikogus piisav, kui selle peal

kõndides värvub materjal mustaks. Samuti on üheks vihjeks piisavale bituumenikogusele see,

et pihustatud pind muutub „peegliks“.

Joonised 26 ja 27. Tasanduskihile tekkiv peegeldav pind bituumenist viitab sellele, et

bituumenit on piisavalt. Peale geotekstiiliga materjali paigaldamist peaks jalajäljed jääma

mustaks

15. Asfaldigeosünteeti peab suuremamahuliste tööde korral (geosünteeti >3000 m2/leping) olema

paigaldatud seadmega, mis pingutab võrku piisavalt (joonis 6-13) kortsude vältimiseks.

Vajadusel tuleb täiendavalt käsitsi harjade vms sobivate vahenditega kortse välja siluda.

Asfaldigeosünteet ei tohi jääda tee ääres asfaltkatte alt välja, vaid peab jääma asfaldi sisse ca

10-15 cm ulatuses. Vastaselt juhul hakkab sealtkaudu toimuma vee sisseimbumine

asfaldikihtide vahele. Kui siiski jääb sisse kortse, tuleb need läbi lõigata ning tasaseks voltida.

Joonis 28: Paigaldusmasina üks lahendusvariantidest (esmatähtis on, et seadeldis

eelpingestaks materjali piisavalt, et vältida kortse jms)

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 36/45

6.1.4 Näited halvast ja heast paigaldusest

Joonis 29: Asfaldi geokomposiit on paigaldatud ebakorrektse aluspinna peale. Serv on jäänud alt

tühjaks.

Joonis 30: Asfaldi geokomposiit on paigaldatud ebakorrektselt. Volte ei tohiks jääda ning see on ka

põhjuseks miks tuleb kasutada spetsiaalset geosünteedi laoturit.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 37/45

Joonis 31: Asfaldi geokomposiit on paigaldatud ebakorrektselt. Kortse ei tohiks jääda ning see on

ka põhjuseks miks tuleb kasutada spetsiaalset geosünteedi laoturit.

Joonis 32: Ebapiisav ülekate. Järgida tuleb paigaldusnõudeid.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 38/45

Joonis 33: Ebapiisav kogus bituumenit7

Joonis 34: Ebapiisav kogus bituumenit8

7 11 Spartan-Road-Grid-Installation-Guide_Sep-2022.pdf

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 39/45

Joonis 35: Piisav kogus bituumenit.9

Joonis 36: Korrektselt laotatud geosünteet.10

9 GP_CS_Westlake_3-12.pdf 10 Resurfaçage de la route CV-355 | Texdelta

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 40/45

Joonis 37: Korrektselt laotatud geosünteet.11

Joonis 38: Korrektne geosünteedi paigaldus.12

7 KVALITEEDIKONTROLL TÖÖMAAL

7.1 Üldised põhimõtted

Geosünteetide kvaliteedi kontroll ehitusplatsil on osa kvaliteedi tagamise plaanist. See peab

kirjeldama protseduure, mis tõestavad, et:

 ehitusplatsile on saadetud õige toode;

11 Geotextile asphalt reinforcement for sustainable road construction 12 Asphalt Interlayers | Industrial Fabrics, Inc.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 41/45

 toodet käsitsetakse ja paigaldatakse korrektsel viisil;

 toode vastab projekti tehnilisele kirjeldusele.

Toote nõuetele vastavuse tõendamine tuleb teostada vastavuses Majandus- ja

kommunikatsiooniministri määrusele „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende

nõuetele vastavuse tõendamise kord“.

Ehitustoote ja -materjali (edaspidi ehitustoode) nõuetele vastavust tõendab:

 ehitustoote tootja või tema nimel tegutsev volitatud esindaja (edaspidi tootja) või ehitustoote

tarnija “Toote nõuetele vastavuse seaduse” tähenduses (edaspidi tarnija), andes välja

toimivusdeklaratsiooni;

 tunnustatud asutusena tegutsev sertifitseerimisasutus, andes välja ehitustoote

toimivusdeklaratsiooni (NorGeoSpec).

7.2 Kvaliteedi kontrolli protseduurid

7.2.1 Tarnitud toote vastavuse hindamine vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele

Alljärgnev peaks olema töövõtja poolt täielikult kontrollitud ning dokumenteeritud ja

omanikujärelevalve poolt vahetult peale tarnimist ülevaadatud:

 kas toote märgistus ja ühikuga (rull või pakend) kaasnev informatsioon on standardiga EVS-

EN ISO 10320 kooskõlas?

 kas iga ühikuga kaasneb CE-märgis ja toode on toodetud 2+ süsteemi järgi?

 kas toode on tellimuse ja saatelehega kooskõlas?

 kas toote spetsifikatsiooni väärtused on projekti tehnilise kirjeldusega kooskõlas?

 kas tarnitud toote katsetatud väärtused vastavad projekti tehnilisele kirjeldusele?

Selleks, et toote kasutaja saaks identifitseerida toote identsust tellitud toodetega, peab iga geosünteedi

ühiku küljes olema järgmine teave:

 tootja ja/või tarnija;

 toote nimetus;

 toote tüüp;

 ühiku identifitseerimistähis: igale tooteühikule (nt rullile) tootmise ajal või järel märgitav

teave, nt number või muu kood, mis võimaldab tootjal hiljem jälgida tootmise üksikasju, sh

tootmiskohta ja –aega;

 ühiku nimibrutomass kilogrammides;

 ühiku mõõtmed (materjali, mitte pakend);

 rullmaterjalid: pikkus x laius (mõlemad meetrites);

 muud tooted: lehtede arv x pikkus x laius (mõlemad meetrites) või tootega kaetav pindala;

 pinnaühiku nimimass grammides ruutmeetri kohta, määratuna EVS-EN ISO 9864 kohaselt;

 peamine (-sed) polümeeri tüüp (-tüübid) (iga koostisosa kohta);

 geotekstiilide puhul sertifikaat mida saab kontrollida internetist NorGeoSpec´i kodulehelt

(www.norgeospec.org → Product Certificates), kust tuleb leida materjali tootja ning toote

nimi. Seejärel avaneb selle materjali sertifikaat. Objektil olevat materjali saab kontrollida

märgistuse alusel, mis on prinditud geotekstiilile, mis nähtub rullides materjali lahti.

Ehitusplatsile tarnitud toote kohta vormistatakse töövõtja poolt tarnitud toote vastavuse hindamise

aruanne vastavalt Lisa A toodud näidisvormile, mille kooskõlastab omanikujärelevalve.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 42/45

7.2.2 Käsitsemis- ja ladustamistingimuste ülevaatus

Töövõtja ja pisteliselt omanikujärelevalve peavad kontrollima, et ühikute (rullid ja pakendid)

käsitsemine ehitusplatsil vastaks tootja poolt antud soovitustele ja ära tuleb hoida toote kahjustamine,

nt välispinna kriimustamine, lõhestamine, sälgustamine või rebestamine.

Pikemaajalist ilmastikutingimustes hoidmist tuleks vältida, hoiustada toodet kaetult või tootja

originaalpakendis. Geosünteetilisi tooteid ei tohi ladustada UV-kiirguse mõjualas.

7.2.3 Toote paigaldamise ülevaatus

Paigaldamise ajal tuleb töövõtjal ja omanikujärelevalvel kontrollida, et toote paigaldamine vastab

projektile/joonistele ja tehnilisele kirjeldusele.

Paigaldatud toote kohta koostab töövõtja ja kooskõlastab omanikujärelevalve toote paigaldamise

aruande vastavalt Lisa B toodud näidisvormile, mis lisatakse kaetud tööde aktile.

7.2.4 Proovide võtmine projekti tehnilisele kirjeldusele vastamise hindamiseks

Üldjuhul toimub toote projekti tehnilisele kirjeldusele vastavuse hindamine töövõtja ja tarnija

poolt esitatud vastavusdeklaratsiooni, tootmisohje ja tootja või tarnija katseprotokollide

põhjal. Tootel peab olema CE-märgis ja toode peab olema toodetud 2+ süsteemi järgi.

Juhul, kui ehitusprotsessi ajal tekib kahtlus ehituspaigale tarnitud toote ja selle tehnilise kirjelduse

vastavuse osas siis võetakse A ja B proovid ning teostatakse täiendavad kontrollkatsed akrediteeritud

laboris. Katsetatavad omadused lepitakse kokku tellija, järelevalve ja projekteerija vahel.

Proovide võtmiseks tuleb rakendada standardit EVS-EN ISO 9862, st proovid tuleb võtta

vähemalt 5 m kauguselt rulli lõpust lõime suunas ja üle kogu laiuse lõime suunaga risti. Proovide

võtmise aruanne tuleb allkirjastada töövõtja ja omanikujärelevalve poolt.

Võetud proovide kohta koostatakse aruanne vastavalt Lisa C esitatud näidisvormile.

Toote tehnilisele kirjeldusele vastavuse kindlaks määramise proovid võtab töövõtja koos toote

tarnijaga omanikujärelevalve juuresolekul.

7.3 Projekti tehnilisele kirjeldusele vastavuse hindamine

Tarnepartii loetakse ebaõnnestunuks kui üks või mitu katsetatud proovidest ei vasta ühele või mitmele

projekti spetsifikatsiooni nõudele.

Tarnija võib valida, kas asendada väljapraagitud partii või sooritada täiendav katsetamine ja

hindamine ehitusplatsile tarnitud tootest võetud uute proovidega. Selle hindamise puhul ei

aktsepteerita tehase tootmisohje tulemusi ega statistikat. Hindamisel tuleb arvestada eelnevalt

katsetatud proovide tulemusi.

Kui tarnijal on põhjendatud kahtlused katsetulemuste kvaliteedi osas, tuleb tema nõudmisel katseid

korrata tema valitud teises akrediteeritud laboris, mida kõik osapooled aktsepteerivad.

Katsetatud partii, mis ei vastanud nõuetele, tuleb välja vahetada. Juhul kui töövõtja jätkab töödega

teadmata katsetulemusi siis selline tegevus on omal riisikol. Kui hiljem selgub, et toode nõuetele ei

vasta siis rakendatakse rahalist sanktsiooni.

7.4 Toodete kahjustused

7.4.1 Kahjustuste tekkimine transportimise, käsitsemise, ladustamise ja paigaldamise käigus

Tugevasti kahjustunud tooted või toodete ühikud tuleb välja vahetada. Pisikahjustuste korral

või osaliselt kahjustunud ühikute/toodete puhul teeb otsused tellija koostöös

omanikujärelevalve ja/või projekteerijaga.

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 43/45

LISA A TARNITUD GEOSÜNTEEDI VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Tarnitud geosünteedi vastavuse hindamise aruanne Näidisvorm 1

Leping

Töövõtja

Toote tarnija

Projekt ja ehitis

Tarnitud toode: nimi, tüüp, tootja

Ühiku identifitseerimistähis

Tarne kuupäev

CE-märgis

Toote vastavusdeklaratsioon

Muud dokumendid

Kasutusotstarve

Katmise periood

Informatsioon vastavalt

standardile EVS-EN ISO 10320

Kas tähised on kinnitatud ja toote nimemärgistus on

saatelehele, tellimusele ja lepingule vastav: jah/ei (ring

ümber sobiva)

Tarnitud ühikute arv/ pindala … rulli/pakki / pindala: … m2

Ladustamistingimused Väljas, kaetult, laoruumis, ehitusplatsil, …

Toote enda mis tahes nähtavad

kahjustused (kirjeldada)

Kahjustuste tagajärjed (kirjeldada nt kogu või osalise tarnepartii välja praakimine,

profiili alandamine)

Töövõtja

allkiri, kpv

Omanikujärelevalve

allkiri, kpv

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 44/45

LISA B GEOSÜNTEEDI PAIGALDAMISE ARUANNE

Geosünteedi paigaldamise aruanne Näidisvorm 2

Leping

Töövõtja

Projekt ja ehitis

Toode: nimi, tüüp

Toote funktsioon

Tootega kaetav pind: looduslik, osaliselt ettevalmistatud

(nt tasandatud, tihendatud)

Toote paigaldamise viis (lahtirullimise suund)

Ülekatte laius

Paigaldamine vastavalt joonistele/tehnilisele kirjeldusele

(paigaldamise plaan)

Toote paigaldamise ja kaitsmise/katmise vaheline aeg

(vastavus toote UV-kindlusele?)

Täite paigaldamise ja tihendamise meetodid (maha

kallutamine, profileerimine, tihendusplaat, -rull) ja kihi

paksus

Täite spetsiifilised omadused: jämedateraline purustatud

täitematerjal, teravaservaline täitematerjal, kõrge pH

taaskasutatavast betoontäitest jne

Ilmastik paigaldamise ja ehitamise ajal

Tähelepanekud: toote kahjustamine paigaldamise ja

katmise ajal, ehitusplatsi liikluse tagajärjel

roobastumine jne

Otsused kahjude hüvitamise osas

Muud … nt. asfaldigeosünteedi nakketugevustesti

tulemused.

Töövõtja

allkiri, kpv

Omanikujärelevalve

allkiri, kpv

GEOSÜNTEEDID

KT_025_J34_r1 Kinnitamine: 17.12.2025 nr 1.1-

1/25/146 Koostaja: Simmo Talpas-Taltsepp 45/45

LISA C GEOSÜNTEEDI PROOVIDE VÕTMISE ARUANNE

Geosünteedi proovide võtmise aruanne Näidisvorm 3

Leping

Töövõtja

Projekt ja ehitis

Toode: nimi, tüüp

Toote funktsioon

Paigaldamise ja katmise kuupäev

Ühikute hulgast võetud proovid/võetud ehitusplatsilt peale paigaldamist: ühikud/ehitusplats

Proov nr Ühiku nr Koordinaat/pikett

1

Koordinaat/pikett

2 Kaetav pindala

• Ühiku nr: kood, mille kaudu tootja saab tuvastada selle ühiku tootmise tingimused (toodud

ühiku märgisel)

• Koordinaadid/piketid 1 ja 2

• tootega kaetav pindala, ka siis, kui proovid on võetud ladustatavatest ühikutest

• Proovide võtmine vastavalt ISO 9862 standardile.

Katse eesmärk tõestada toote vastavust projektile

Katsetatavad

parameetrid

Töövõtja

allkiri, kpv

Omanikujärelevalve

allkiri, kpv