| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-6/3332-1 |
| Registreeritud | 18.12.2025 |
| Sünkroonitud | 18.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
| Toimik | 1-6 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Rahvusliku Field Target Assotsiatsioon, IDPA Eesti Ühendus, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Jahispordi Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Laskurliit, Eesti Practical-laskmise Ühing, Eesti Relvaomanike Liit, Eesti Reservväelaste Laskespordiliit, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Reservohvitseride Kogu, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Riigikohus, Riigiprokuratuur, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Airsofti Liit, Eesti Paintballi Liit, MTÜ Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Rahvusliku Field Target Assotsiatsioon, IDPA Eesti Ühendus, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Jahispordi Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Laskurliit, Eesti Practical-laskmise Ühing, Eesti Relvaomanike Liit, Eesti Reservväelaste Laskespordiliit, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Reservohvitseride Kogu, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Riigikohus, Riigiprokuratuur, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Airsofti Liit, Eesti Paintballi Liit, MTÜ Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
| Vastutaja | korrakaitse ja süüteomenetluse osakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Relvaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus
Relvade omamine ja valdamine on ühiskonnas seotud oluliste õiguste ja kohustustega, mis
mõjutavad otseselt avalikku korda ja turvalisust ning laiemalt ka riigi julgeolekut ja kaitsevõimet.
Relvade kasutamine võib olla õigustatud mitmesugustel eesmärkidel — näiteks enesekaitseks,
spordi- või jahipidamise harrastamiseks, kollektsioneerimiseks, ametialaseks tegevuseks aga ka
riigikaitselisel eesmärgil. Viimase puhul on relvade kasutamine ja nende kättesaadavus otseselt
seotud Eesti riigi iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse säilitamisega, eriti laiapindse riigikaitse
ja elanikkonnakaitse kontekstis.
Viimaste aastate julgeolekukeskkonna muutused Euroopas ning Eestis on rõhutanud vajadust
relva omamise õigust oluliselt ajakohastada. Venemaa jätkuv agressiivne välispoliitika ja
piirkondlikud ambitsioonid on suurendanud julgeolekuriske ning tekitanud reaalseid ohte Eesti ja
tema liitlaste julgeolekule.
Sellises keerulises julgeolekukonfliktide ja -ohtude keskkonnas on relva omamise õiguse
ajakohastamine vältimatu. Seda eelkõige selleks, et toetada riigikaitselisi vajadusi ja ühiskonna
kaitsevõimet tervikuna. Uuendatud regulatsioon peab tagama selged ja kaasaegsed võimalused
relvade omandamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks nii tsiviilisikutele kui ka riigikaitses
osalevatele isikutele, võimaldades kiiret ja turvalist reageerimist kriisiolukordades. See on oluline
nii Eesti julgeoleku tagamiseks kui ka elanikkonna kriisideks valmisoleku tõstmiseks,
võimaldades õiguspäraselt ja kontrollitult panustada riigikaitsesse.
Lisaks aitab asjakohane relvaseadus1 (edaspidi RelvS) kaasa elanikkonna valmisoleku
suurendamisele kriisiolukordadeks, võimaldades õiguspäraselt ja kontrollitult relvi omavatel
isikutel panustada sisekaitse- ja toetustegevustesse hädaolukordades, mobilisatsiooniperioodidel
või territoriaalkaitse ülesannete täitmisel. Samuti on oluline, et relvade omamise ja käsitlemise
regulatsioon toetaks kiiret ja turvalist relvastuse üleviimist rahuajast sõjaaja tingimustesse,
sealhulgas võimaldaks vajadusel eraisikute relvade kasutuselevõttu vastavalt kehtivale õigusele ja
mobilisatsiooniplaanidele. Sellega seondub ka riigi õigus ja võimekus vajadusel võtta eraisikute
relvi sundkasutusse või need sundvõõrandada, tagades samal ajal õiglane kompensatsioon ja
juriidiline läbipaistvus.
Relvade käitlemise regulatsioon peab olema kooskõlas rahvusvahelise, sealhulgas EL-i õiguse
nõuetega, mille eesmärk on ennetada relvade sattumist kuritegelikku või vaenulikku kasutusse
ning tugevdada rahvusvahelist julgeolekut. See aitab ka vältida relvade väärkasutust ning kaitsta
avalikku korda ja inimeste turvalisust. Olulisimad rahvusvahelised kohustused tulenevad
järgmistest instrumentidest:
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) tulirelvade protokollist2, mis on
koostatud 2001. aasta 31. mail New Yorgis ning millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud
2002. aasta 20. septembril3 ja mille eesmärk on vältida relvade sattumist organiseeritud
kuritegevuse ja relvakonfliktide teenistusse.
ÜRO relvakaubanduse leppest4 (edaspidi relvakaubandusleping), mis seab riikidele
kohustuse tõhustada kontrolli relvade ekspordi, impordi ja transiidi üle ning hinnata
1 Relvaseadus – RT I, 12.12.2024, 3. 2 Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni
täiendav tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist
tõkestav ÜRO protokoll. Kättesaadav: https://treaties.un.org/doc/source/RecentTexts/18-12_c_E.pdf. 3 Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni
täiendavate protokollide ratifitseerimise seadus – RT II 2004, 7, 23. 4 Relvakaubandusleping, mis jõustus Eesti suhtes 24. detsembril 2014. aastal. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/218012017001.
2
võimalikke riske seoses rahvusvahelise julgeolekuga, inimõiguste ja humanitaarõiguse
rikkumisega.
EL-i direktiivist (EL) 2021/5555, mis sätestab miinimumnõuded tsiviilkäibes olevate
relvade kohta, sealhulgas klassifitseerimise, registreerimise, laskekõlbmatuks muutmise ja
märgistamise kohta. Eesti on kohustatud seda direktiivi rakendama ja uuendama oma
siseriiklikku õigust vastavalt muudatustele.
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (edaspidi Europol)
soovitused ja strateegiad, mille eesmärk on takistada ebaseaduslikku relvakaubandust ning
tugevdada sisejulgeolekut ja piiriülest koostööd relvade jälgitavuse parandamisel.
Arvestama peab sellega, et relvadega kaasnevad olulised riskid, mis võivad mõjutada nii isiklikku
ohutust kui ka kollektiivset turvatunnet, avalikku korda ja riigi julgeolekut. Relvade
väärkasutamine, sattumine valedesse kätesse või puudulik järelevalve võib kujutada ohtu mitte
üksnes üksikisikutele, vaid ka ühiskonna stabiilsusele ja riigi julgeolekule.
Selleks, et ennetada relvade väärkasutust ning kaitsta avalikku korda ja inimeste elu, on oluline,
et relvad oleks turvaliselt hoitud, nende omamine ja käitlemine ohutu ning kasutamine
vastutustundlik.
Relvade omamise ja kasutamise selge, ajakohane ja riskipõhine regulatsioon aitab kaasa
relvaomanike vastutustundliku käitumise kujundamisele ning tugevdab ühiskonna valmisolekut
võimalike kriiside ja konfliktide korral.
Seetõttu on vajalik, et relvade omamise ja valdamise kord oleks selgelt ja üheselt määratletud ning
vastaks kaasaegsetele ühiskondlikele, julgeolekualastele ja tehnoloogilistele nõudmistele.
Seadusandluse eesmärk on tagada tasakaal ühelt poolt relvaomanike õiguste ning teiselt poolt
avaliku korra, turvalisuse ja riigi julgeoleku tagamise vajaduse vahel, luues läbipaistvad ja
mõistlikud tingimused relvadega seotud tegevusteks. Regulatsioon peab hõlmama kõiki relvadega
seotud protsesse — alates relva soetamisest, registreerimisest, valdamisest, hoidmisest kuni relva
kasutamiseni ning vajadusel sundvõõrandamise või hävitamiseni.
Praegune RelvS võeti vastu 2001. aastal6 ning ajas on seda muudetud vajaduspõhiselt – seda nii
uute relvaliikide lisandumisel kui ka EL-st tulenevate nõuete ülevõtmisel. See on toonud kaasa
RelvS-i nõuete killustatuse, mõistmise raskused ja mõned vasturääkivused. Selleks, et parandada
seaduse loogilist ülesehitust, muuta nõuded ühtlustatuks ja kergesti mõistetavaks ning tagada
tõhus järelevalve ja julgeolekupoliitiline sidusus, on Siseministeerium algatanud RelvS-i
tervikteksti uuendamise.
Uus regulatsioon peab kajastama tänapäevaseid ohutusnõudeid ja tehnilisi võimalusi ning vastama
nii üksikisikute õigustele kui ka riigi kohustusele tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Samuti
peab see toetama laiapindse riigikaitse ja elanikkonnakaitse valdkonna arendamist, võimaldades
kriisiolukordades kiiret ja usaldusväärset reageerimist ning ühtset käsitlust tsiviil- ja
militaarstruktuuride vahel. Selleks peab suurenema ka inimeste kriisiteadlikkus ja iseseisev
valmisolek kriisiolukordades toime tulla.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555, 24. märts 2021, relvade omandamise ja valduse kontrolli
kohta (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1–25). 6 Relvaseadus – RT I 2001, 65, 377.
3
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5
I Relvaseaduse ülesehitus ja kasutatavad terminid ................................................................... 19
I.I. Eesmärk ja probleem ....................................................................................................... 19
I.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ........................................................... 23
I.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus ....................................... 24
II Relvaloa ja relvaomanikuks saamise kord ............................................................................ 34
II.I. Eesmärk ja probleem...................................................................................................... 34
II.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused .......................................................... 40
II.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus ...................................... 42
III Relvaeksami praktilise osa (tulirelva käsitsemise katse) regulatsioon ................................ 46
III.I. Eesmärk ja probleem .................................................................................................... 46
III.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ......................................................... 49
III.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus .................................... 52
IV Füüsilise ja juriidilise isiku relva valdamise otstarbed ........................................................ 54
IV.I. Eesmärk ja probleem .................................................................................................... 54
IV.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ........................................................ 61
IV.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus .................................... 62
V Tähtajad ................................................................................................................................ 66
V.I. Eesmärk ja probleem ..................................................................................................... 66
V.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused .......................................................... 68
V.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus...................................... 68
VI Relva ja laskemoona hoiutingimused .................................................................................. 71
VI.I. Eesmärk ja probleem .................................................................................................... 71
VI.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ........................................................ 73
VI.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus .................................... 73
VII Tegevusloa kohustusega tegevusalad................................................................................. 76
VII.I. Eesmärk ja probleem ................................................................................................... 76
VII.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ....................................................... 81
VII.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus ................................... 83
VIII Piiramata tsiviilkäibega relvade ja nende laskemoona käitlemine ................................... 87
VIII.I. Eesmärk ja probleem ................................................................................................. 87
VIII.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ...................................................... 92
VIII.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus.................................. 95
IX Relva ja laskemoona sundvõõrandamise regulatsioon ........................................................ 97
4
IX.I. Eesmärk ja probleem .................................................................................................... 97
IX.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ........................................................ 98
IX.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus .................................... 99
X Tervisekontroll .................................................................................................................... 101
X.I. Eesmärk ja probleem ................................................................................................... 101
X.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ........................................................ 103
X.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus.................................... 105
XI Nimelise tulirelvaga autasustatud isikud ........................................................................... 108
XI.I. Eesmärk ja probleem .................................................................................................. 108
XI.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ...................................................... 110
XI.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus .................................. 111
XII Valitav lahendus ............................................................................................................... 113
5
Sissejuhatus
RelvS-i uue tervikteksti koostamise väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) eesmärk on RelvS- s
esitatud nõuete tervikuna ülevaatamine ja kaasajastamine. Vaja on tagada, et RelvS-i ülesehitus
oleks loogine ja lihtsalt mõistetav.
Siseministeerium kaardistas koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga (edaspidi PPA) peamised
probleemkohad, millele keskenduti mitmetel koostöökohtumistel7 relvavaldkonna esindajatega.
Peamisteks teemadeks, mis ülevaatamist nõuavad, on RelvS-i ülesehitus ja kasutatavad terminid,
relvaloa- ja relvaomanikuks saamise kord, füüsilise- ja juriidilise isiku relva valdamise otstarbed,
relva ja laskemoona hoiutingimused, tegevusloa kohustusega tegevusalad, soetamisloa ja relvaloa
taotleja tervisekontroll. Olulise teemana on tõstatatud ka hoiatus- ja signaalrelvade puudulik
regulatsioon ning airsoft- ja paintball-relvade regulatsiooni puudumine.
VTK koostamisele eelnesid mitmed kohtumised huvigruppide ja puudutatud ministeeriumite ning
asutustega, kus arutati probleemkohtade võimalikke regulatiivseid ja mitte regulatiivseid
lahendusi. Esitatud ettepanekuid analüüsiti teiste EL-i riikide ja EL-i regulatsioonist lähtuvalt.
Eeltoodust tulenevalt on vaja RelvS-i nõuded tervikuna üle vaadata ja kehtestada uus kaasaegne
terviktekst.
Eesmärgi saavutamiseks on vaja jõuda järgmiste tulemusteni:
1. RelvS on ajakohastatud, kergesti loetav ja üheselt mõistetav;
2. relvaomanikuks saamise kord on uuendatud ning vastab kaasaegsetele ootustele ja
tehnilisele võimekusele;
3. füüsilisele ja juriidilisele isikule lubatud relva omamise ja valdamise otstarbed on
uuendatud, lähtudes tegelikust vajadusest ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisest;
4. relvadega seotud lubade taotluste menetlemiseks on kehtestatud mõistlikud tähtajad, mida
on vajadusel võimalik pikendada;
5. relvadega seotud loa taotlemisel on selgelt sätestatud taotletava relva käitlemise otstarbe
selgitamiskohustus;
6. relvade ja laskemoona hoiutingimuste nõuded aitavad senisest paremini ära hoida nende
juhuslikku või tahtmatut sattumist kolmandate isikute kätte;
7. tegevusloa- või teavitamiskohustusega on need tegevusalad, mille üle järelevalve on
vajalik, et tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Järelevalve teostamine on tõhus ja
eesmärgipärane;
8. piiramata tsiviilkäibega relvade ja laskemoona käitlemise kord on uuendatud;
9. relva ja laskemoona sundvõõrandamise kord on uuendatud;
10. relvaloa taotleja tervisekontrolli kord ja loa väljastamist välistavate tervisehäirete loetelu
on uuendatud.
VTK koostamisel ei tehtud eraldi uuringuid, kuid kasutati kohtulahendeid, EL-i õigusakte ning
teiste riikide praktikat.
VTK on üles ehitatud selliselt, et iga kavandatava muudatuse juurde on eraldi välja toodud
probleemi kirjeldus, eesmärk, hetkeolukord, teiste riikide praktika ning võimalikud regulatiivsed
lahendused, et VTK-d oleks lihtsam lugeda. Muudatusega seotud sihtrühmad ja mitteregulatiivsed
7 Ajavahemikul 2024. a detsember kuni 2025. a mai toimus Siseministeeriumi eestvedamisel kokku 10
koostöökohtumist. Erinevatel koostöökohtumisel osales kokku üle saja osaleja huvigruppidest,
esindusorganisatsioonidest ja ministeeriumitest.
6
lahendused on kirjeldatud kokkuvõtvalt.
VTK koostamisse on kaasatud valdkonnaeksperte ja huvigruppe, sealhulgas turvaettevõtted,
relvakaupmehed, lasketiirupidajad, laskespordiorganisatsioonid ja -klubid, kollektsionäärid,
airsoft- ja paintball-relvade valdkonna eksperdid. VTK väljatöötamisele eelnenud
koostöökohtumistele olid kaasatud järgmised valdkondade esindusorganisatsioonid: Eesti Airsofti
Liit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Relvaomanike Liit, Eesti Reservohvitseride Kogu (edaspidi
EROK), Eesti Perearstide Selts ja Eesti Psühhiaatrite Selts. Samuti olid kaasatud Justiits- ja
Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, ning Eesti
Kohtuekspertiisi Instituut, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA),
Päästeamet, Sisekaitseakadeemia ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.
a) Kehtiv õigus ja seotud arengukava
RelvS-i VTK on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20278 eesmärgiga tagada
relvaloa saamise ja pikendamise reeglite lihtsus ja kaotada loa taotlemisel liigne bürokraatia9.
VTK arvestab Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu punktis 4
„Siseturvalisus“ toodud kokkulepet, mis näeb ette, et efektiivsuse suurendamiseks vähendame
dubleerimist ja bürokraatiat ning suurendame nüüdisaegsete tehnoloogiliste lahenduste
kasutuselevõttu. Ajakohastame relvaseadust ning lähtume inimeste elu ja tervise kaitsmisel
teaduspõhisusest10.
Samuti on RelvS-i VTK seotud „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“11 programmi
„Siseturvalisus 2024–2027“ meetmega „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“, mille
peaeesmärk on muu hulgas, et „Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega
ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile
adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab
valdkondadeülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda
ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale.“. Samuti on
VTK seotud programmi meetmega „Kiire ja asjatundlik abi“, milles tähtsustatakse, et „Inimesed
tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt.“ ning „Järelevalvet avaliku ruumi üle ja
sündmuste lahendamist toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud
infotehnoloogia- ja sidelahendused.“.
Nende eesmärkide saavutamiseks nähakse programmis „Ennetava ja turvalisuse elukeskkonna
kujundamine“ programmi tegevuses „Turvalisuse keskkonna kujundamine“ ette ühe tegevusena
vajadus uuendada relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet, lähtudes
eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist.
b) Kaalutud mitteregulatiivsed lahendused
Avalikkuse teavitamine JAH
Rahastuse suurendamine EI
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH
8 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta protokollise otsuse punkt 13. 9 Aluslepingu ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga on võimalik tutvuda: https://valitsus.ee/valitsuse-
eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0. 10 Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping, p 4 Sisejulgeolek. Kättesaadav:
https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/sisejulgeolek. 11 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030.
7
Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH
Muu EI
Avalikkuse teavitamine
Inimeste teadlikkus relvade omamise ja valdamise õiguslikest alustest on otseselt seotud
ühiskondliku turvatunde, õigusselguse ning õiguskuuleka käitumisega. Seetõttu ei piisa üksnes
RelvS-i lihtsamaks muutmisest, vaid vaja on ka süsteemset, sihitatud ja järjepidevat teavitustööd.
Tänane RelvS on keeruline ja kasutab palju erialatermineid, mis muudab selle mõistmise
tavakodanikule raskeks. Ka uues RelvS-s ei saa loobuda erialaterminite kasutamisest ning
igaühele ei pruugi ka uus seadus lihtsasti arusaadav olla. Seetõttu tuleb välja töötada
mitmetasandiline ja sihitatud teavituskava, mille eesmärk on:
suurendada õigusselgust ja taotlejate teadlikkust seadusest tulenevatest õigustest ja
kohustustest;
vähendada eksimusi ja puudulike taotluste arvu haldusmenetluses;
toetada vastutustundlikku relvakäitumist;
tugevdada usaldust riigi järelevalve- ja loaandmiseprotsesside vastu.
Tõhus teavitustöö eeldab muu hulgas:
arusaadavaid selgitusi RelvS-i sisu ja struktuuri kohta visuaalsete abivahendite (näiteks
skeemid ja juhendid) abil, mis aitavad mõista seaduse ülesehitust ja normide tähendust;
koostööd relvaorganisatsioonidega teabepäevade ja koolituste korraldamisel;
teavituskampaaniad meediakanalites, mis tutvustavad relvaloa taotlemise protsessi ja
praktilisi samme;
tagasisidevõimalusi relvaomanikele ja relvaloa taotlejatele, et nad saaksid anda sisendit
protsessi parendamiseks või esitada ettepanekuid ja küsimusi;
teabe pidevat ajakohastamist, et vältida segadust õigusmuudatuste puhul.
Kuigi relvaloa taotlemise protsess on tänaseks suures osas digitaliseeritud ning taotlusi on
võimalik esitada elektrooniliselt teenistus- ja tsiviilrelvade registri (edaspidi relvaregister)
iseteeninduskeskkonna kaudu, on protsessid mõnede isikute jaoks jätkuvalt ebaselged ja
halduslikult koormavad. Seetõttu tuleb digitaalsete teenuste kõrval pakkuda ka selget inimkeskset
nõustamist.
Samas tuleb arvestada, et üksnes teavitustöö ei lahenda regulatsiooni enda keerukusest tulenevaid
probleeme. Kui seadus jääb ebaselgeks või raskesti rakendatavaks, ei aita ka parim
kommunikatsioon. Seetõttu tuleb teavitustööga paralleelselt ajakohastada ka RelvS-i sisu.
Seega, avalikkuse teadlikkuse tõstmine on oluline ja vajab süstemaatilist lähenemist, kuid tõeliselt
mõjus ja otstarbekas teavitustegevus eeldab regulatsiooni sisulist lihtsustamist ja ajakohastamist.
Kõik teavitustegevused tuleb kavandada käsikäes uue RelvS-i tervikteksti koostamisega, vastasel
juhul võivad need jääda liigselt koormavaks ja väheefektiivseks.
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine
Status quo säilitamine ehk kehtiva olukorra hoidmine ilma sisuliste muudatusteta toob kaasa
mitmeid kitsaskohti, mis ei võimalda saavutada RelvS-i kaasajastamise eesmärki. Esiteks jäävad
kehtima keerukad ja osaliselt üksteisele vasturääkivad regulatiivsed sätted, mis tekitavad
ebamäärasust nii taotlejate kui ka haldusorganite jaoks. Teiseks ei võimalda pelgalt olemasoleva
teabe kordamine või iseseisvaks uurimiseks suunamine piisaval määral toetada kodanikuõiguste
8
teostamist relvavaldkonnas.
Kuigi ka staatilises olukorras saab teavitustegevust iseseisvalt parandada – näiteks koostades
lihtsaid juhendeid, loetledes vajalikke dokumente või jagades teavet ametlike kanalite kaudu, ei
vähene seejuures taotlejate halduskoormus ega suurene regulatsiooni mõistetavus määral, mis
oleks kooskõlas õigusriigi, proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtetega.
Lisaks tähendab mitte midagi tegemine:
suuremat tõenäosust menetlusvigadeks (nt puudulikud andmed, hilinemised jms);
vähest õigusselgust uutele taotlejatele;
jätkuvat ebaühtlust teabekanalites ja teenindustasemes eri piirkondades.
Seega ei ole mitte midagi tegemine põhjendatud ega kooskõlas õiguspoliitilise vajadusega
lihtsustada ja ajakohastada relvade tsiviilkäivet reguleerivat seadust.
Senise regulatsiooni parem rakendamine
Seaduse parema mõistetavuse ja rakendamise hõlbustamiseks on võimalik teha mitmeid tegevusi,
isegi kui seaduse ülesehitus ja terminoloogia on keerulised või vastuolulised. Sellisteks
tegevusteks on seaduse täiendav ja selgem tõlgendamine ning protsesside ja menetluse
lihtsustamine. Näiteks võib koostada täiendavaid juhendeid ja tõlgendusi, mis aitavad
õigussubjektidel seadust ühtlasemalt rakendada. Samuti saab lihtsustada haldusmenetlusi ja
selgitada järelevalvepraktikat, et vähendada ebaselgusest tulenevaid õiguslikke vaidlusi ja
praktikas esinevaid erinevusi. Siiski on sellised lahendused vaid ajutised abinõud, mis ei kõrvalda
probleemi tuuma – nimelt, et seadus ise on ülesehituselt ebajärjekindel ning vastuoluline,
terminoloogiliselt ebaselge, puudulik ja vananenud. Tõlgendamine ja juhendamine võib
vähendada vahetut segadust, kuid ei likvideeri riske, mis kaasnevad õigusnormide mitmeti
mõistetavusega, ega võimalda saavutada stabiilset õiguskorda.
Kuigi kehtiva regulatsiooni paremat rakendamist saab teatud määral toetada täiendavate juhiste ja
protseduuride kaudu, ei ole see probleemide lahendamisel piisav ega kestev meede. Ilma RelvS-i
struktuursete muudatusteta jäävad vastuolud, ebamäärased terminid ja tõlgendamisraskused alles.
Samuti ei ole võimalik puuduvaid regulatsioone täiendada juhistega. Seetõttu on vältimatult
vajalik RelvS-i regulatiivne ümberkujundamine, millega täpsustatakse õigusnormid, korrastatakse
terminoloogia, tagatakse loogiline ja õigusselge ülesehitus ning täiendatakse seadust uute
normidega. Ainult nii on võimalik saavutada seaduse mõistetavus, tõhus rakendamine ja
õiguspärane järelevalve. Seega on siiski parimaks viisiks seaduse ülesehituse ja struktuuri
parandamine kaasates eksperte, juriste ning huvigruppide esindajaid seaduse muutmiseks ja
täpsustamiseks.
Arvestades eelkirjeldatut, on probleem vaja lahendada eelkõige õigusselguse tagamiseks.
Olemasoleva olukorra säilitamine, avalikkuse teavitamine ega kehtiva õiguse parem rakendamine
ei ole tõhusad, sest terminid ja ülesehitus oleksid jätkuvalt vastuolus ning puuduvad normid on
sätestamata. Seetõttu on mõistlik lahendada senised probleemid regulatiivselt ehk oluline on
sätteid muuta või täpsustada, et suurendada nende kasutusmugavust ja mõistetavust.
Näiteks ei ole võimalik seadust muutmata kasutusele võtta uusi relva valdamise otstarbeid, mis
võimaldaks relvaluba taotleda neil isikutel, kes ei vaja relva turvalisuse tagamiseks,
jahipidamiseks või laskespordiga tegelemiseks.
Samuti ei ole võimalik piiramata käibega relvade käitlemise üle järelevalvet teostada kui nende
9
käitlemise nõuded on puudulikult sätestatud.
c) Välisriigid, mille regulatiivseid lahendusi on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu
koostamisel analüüsida
VTK koostamisel analüüsiti põhjalikumalt Läti, Leedu, Soome ja Šveitsi regulatiivseid lahendusi.
Võrdlusriikide valik ei olnud juhuslik, vaid lähtus nii geograafilisest, kultuurilisest kui ka
ajaloolisest taustast ja strateegilisest kaalutlusest. Läti ja Leedu regulatsioone analüüsiti eelkõige
seepärast, et tegemist on Eesti lähiriikidega, kelle õiguslikud lahendused ja praktika võivad
pakkuda olulisi võrdluskohti ning aidata hinnata, kuidas sarnases ajaloolises ja sotsiaalses
kontekstis on relvade valdkonda reguleeritud. Šveitsi ja Soome puhul lähtuti asjaolust, et neid
riike tuuakse sageli näiteks toimiva ja tasakaalustatud relvakultuuri kujundamisel. Mõlemat riiki
iseloomustab pikk traditsioon relvade kasutamisel, sealhulgas riigikaitses, ning samas kõrge
üldine turvatunne ja ühiskonna usaldus relvakasutajate vastutustunde vastu. Soome lisab
võrdlusesse Põhjamaade regulatiivsed kogemused ja traditsioonid, mis võivad pakkuda erinevat,
ent siiski sobivat lähenemist.
Analüüsi eesmärk ei olnud üksnes kirjeldada teiste riikide lahendusi, vaid ka hinnata nende
regulatiivseid eripärasid ja toimivust Eesti oludesse ülekandmise seisukohalt. Seetõttu on
erinevate riikide õiguslikke lähenemisi käsitletud VTK-s peatükkide kaupa vastavalt
probleemidele, millele Eestis regulatiivset lahendust otsitakse. Selline struktuur võimaldab
probleemi puhul tuua välja, milliseid lahendusviise teised riigid on kasutanud, millised on nende
tugevused ja nõrkused ning millised järeldused võiksid olla Eesti õigusloome seisukohalt
asjakohased.
d) EL-i ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid
1. EL-i õigus
EL-is reguleerivad relvavaldkonda järgmised õigusaktid:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja
valduse kontrolli kohta12 (edaspidi tulirelvadirektiiv) – määratleb miinimumtasemel
ühtsed reeglid tulirelvade omandamise ja valdamise kohta EL-is, samuti nende relvade
edasitoimetamise kohta ühest EL-i riigist teise. Tulirelvadirektiiv tasakaalustab siseturu
eesmärgid ja julgeolekukaalutlused tsiviilkasutuses olevate tulirelvade osas.
Tulirelvadirektiiv tugevdab ka EL-i liikmesriikide vahelist koostööd, parandades
teabevahetust, ning toob kaasa olulisi edusamme tulirelvade jälgitavuses, suurendades
legaalselt omatavate relvade jälgimist, et vähendada nende sattumise riski ebaseaduslikule
turule. Tulirelvadirektiiv kehtestab piirangud tsiviilkasutuses olevate tulirelvade ringlusele
ning sätestab õigused ja kohustused eraisikutele, relvakaupmeestele, vahendajatele,
kollektsionääridele ja muuseumidele. See direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud RelvS-s
ja selle alusel antud õigusaktides.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 258/2012 millega rakendatakse
rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona
ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO
protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade,
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555, 24. märts 2021, relvade omandamise ja valduse kontrolli
kohta (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1–25).
10
nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja
transiiti käsitlevad meetmed13 – sätestab reeglid tulirelvade, nende osade ja
komponentide ning laskemoona ekspordi, impordi ja transpordi kohta. Määrus rakendab
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni protokolli artiklit 10, mis käsitleb tulirelvade, nende
osade ja komponentide ning laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega
kauplemise vastast võitlust ning reguleerib nende importi, eksporti ja transiiti.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/41, mis käsitleb tulirelvade,
oluliste osade ja laskemoona impordi-, ekspordi- ja transiidimeetmeid, millega
rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja
laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist
tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 1014 – sätestab
uuendatud reeglid tulirelvade, nende oluliste osade, samuti poolvalmis tulirelvade ja
oluliste osade, hoiatus- ja signaalrelvade, laskekõlbmatute relvade, helisummutite ning
laskemoona ekspordi, impordi ja transiidi kohta.
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/686 tulirelvade üleandmist käsitleva teabe
korrapäraseks elektroonseks vahetamiseks15 – sätestatakse üksikasjalikud reeglid
relvade liikumisega seotud teabe süstemaatiliseks elektrooniliseks vahetamiseks ELi-
siseste tehingute puhul. Elektrooniline teabevahetus parandab senist liikmesriikide
praktikat, võimaldades tõhusamat koostööd ja kiiremat kontrolli. Samuti aitab süsteem
tagada, et relvade liikumise load ei saaks tugineda võltsitud dokumentidele.
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2403 laskekõlbmatute relvade kohta16 – määratleb nõuded relvade laskekõlbmatuks muutmisele nii, et need muutuksid jäädavalt
mittekasutatavaks, vältimaks nende taaskasutamist tulirelvadena.
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/68 relvade märgistamise ja jälgitavuse
kohta17 – täpsustab märgistamisviise, sealhulgas kohustuslikku andmete kandmist relva
ja selle osade peale, et tagada jälgitavus nii siseriiklikult kui piiriüleselt.
Samuti on EL-i komisjon ja nõukogu vastu võtnud mitmeid relvade tegevuskavasid18, mis
keskenduvad ebaseadusliku relvakaubanduse vähendamisele, relvade ja laskemoona liikumise
jälgitavuse parandamisele ning koostööle kolmandate riikidega.
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/41, mis käsitleb tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona
impordi-, ekspordi- ja transiidimeetmeid, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu
võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona
ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade
protokoll) artiklit 10 (ELT L, 2025/41, 22.1.2025). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/41, mis käsitleb tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona
impordi-, ekspordi- ja transiidimeetmeid, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu
võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona
ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade
protokoll) artiklit 10 (ELT L, 2025/41, 22.1.2025). 15 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/686, 16. jaanuar 2019, milles nähakse ette nõukogu direktiivi
91/477/EMÜ kohane üksikasjalik kord liidusisest tulirelvade üleandmist käsitleva teabe korrapäraseks elektroonseks
vahetamiseks (ELT L 116, 3.5.2019, lk 1–4). 16 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2403, 15. detsember 2015, millega kehtestatakse tulirelvade
laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud
tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (ELT L 333, 19.12.2015, lk 62–72). 17 Komisjoni rakendusdirektiiv (EL) 2019/68, 16. jaanuar 2019, millega nähakse ette tulirelvade ja nende oluliste
osade märgistamise tehnilised nõuded vastavalt nõukogu direktiivile 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse
kontrolli kohta (ELT L 15, 17.1.2019, lk 18–21). 18 Euroopa Komisjon, EL-i tegevuskava ja rahvusvaheline poliitika. Kättesaadav: https://home-
affairs.ec.europa.eu/policies/internal-security/organised-crime-and-human-trafficking/trafficking-firearms/eu-
action-plan-and-international-policy_en?prefLang=et.
11
EL-i raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang (edaspidi SOCTA) on
Europoli peamine ohuhinnang, mis annab põhjaliku ülevaate tulevastest ohtudest, mida põhjustab
raske ja organiseeritud kuritegevus EL-is. SOCTA 202519 kohaselt on ebaseaduslik
relvakaubandus üks peamisi kuritegevuse valdkondi. Ebaseaduslik relvakaubandus kujundab
pakkumise ja nõudluse keerukas koosmõju ning see aitab kaasa uimastitega seotud vägivalla
piirkondlikule laienemisele. Ebaseaduslike relvade allikad muutuvad ja laienevad tehnoloogia (nt
3D prinditud relvad), tehisintellekti ja veebikeskkonna arengu mõjul veelgi. Sellele laienemisele
aitab kaasa ka relvade kättesaadavus (kriisijärgsetes) kriisi- ja sõjapiirkondades EL-i naabruses ja
kaugemal asuvates riikides.
EMPACT-i20 raames on relvade ebaseaduslik liiklus ja relvakuritegevus üks peamisi strateegilisi
prioriteete (nt EMPACT 2022–202521 ja EMPACT 2026–202922). EMPACT on mitmeaastane
strateegiline raamistik, mis suunab EL-i liikmesriikide koostööd organiseeritud kuritegevuse ja
ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamiseks. See toetab ka andmevahetust ja riskianalüüsi.
EMPACT Firearms on strateegiline EL-i koostööplatvorm, mille kaudu suurendatakse
liikmesriikide ja EL-i agentuuride võimekust võidelda relvakuritegevuse vastu läbi omavahelise
andmete jagamise ja ühiste operatsioonide. See võimaldab Eesti õiguskaitse- ja tolliasutustel
integreerida oma sisemisi meetmeid laiemalt EL-i konteksti ning seeläbi suurendada relvade
piiriülest tuvastamist ja turvalisust Euroopa siseturul.
EMPACT-i raames on ebaseaduslik relvakaubandus ja relvakuritegevus üks peamisi strateegilisi
prioriteete (2022–2025 tsükkel). Järgmisel tsüklil (2026–2029) jääb see jätkuvalt oluliseks
valdkonnaks, rõhutades relvade ja lõhkeainete kuritegevuse tõkestamist23.
Europolil on keskne roll ebaseadusliku relvakaubanduse ja -kasutuse vastases koostöös EL-is,
mistõttu on kohane tuua välja ka valdkonnad, kus Europoli roll relvavaldkonnas on oluline.
Europol kogub ja analüüsib teavet ebaseadusliku tulirelvade sisse- ja väljaveo, levitamise ning
nendega seotud kuritegelike võrgustike kohta24. Europol toetab liikmesriike ühisoperatsioonide,
näiteks EMPACT-i raames, mis on suunatud ebaseaduslike relvade liikumise tõkestamisele25.
Relvade liikumine ja kättesaadavus on Europoli hinnangul oluline riskitegur terrorismi
rahastamisel ja teostamisel, mistõttu kogutakse ja jagatakse ka andmeid terrorismiga seotud
relvaallikate kohta. Europol pakub liikmesriikidele ekspertiisi, sealhulgas ballistiliste andmete
19 Europol, EU SOCTA 2025, lk 37, kättesaadav:
https://www.europol.europa.eu/cms/sites/default/files/documents/EU-SOCTA-2025.pdf. 20 EMPACT (European Multidisciplinary Platform Against Criminal Threats) on EL-i rahvusvahelise koostöö
raamistik, mis koondab ametiasutusi (politsei, piirivalve, toll, justiits- ja uurimisasutused), EL-i agentuure (nt
Europol, Frontex, Eurojust) ning vajadusel kolmandaid riike ja erasektorit, et süsteemselt käsitleda tõsise ja
organiseeritud kuritegevuse ohte. Vt lähemalt: https://home-affairs.ec.europa.eu/policies/internal-security/law-
enforcement-cooperation/empact-fighting-crime-together_en?prefLang=bg. 21 Nõukogu 9. märtsi 2023. a järeldused, millega määratakse kindlaks EL-i prioriteedid võitluseks raske ja
organiseeritud kuritegevusega EMPACT-i raames aastateks 2022–2025. Kättesaadav:
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7101-2023-INIT/et/pdf. 22 Nõukogu 13. juuni 2025. a järeldused, mis käsitlevad EMPACT-i tõhustamist ja EL-i kuritegevusvastase võitluse
prioriteete EMPACT-i järgmiseks, 2026. – 2029. aasta tsükliks. Kättesaadav:
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9397-2025-INIT/et/pdf. 23 Euroopa Komisjon, 13. juuni 2025. a, Council defines the EU’s crime-fighting priorities for the next years.
Kättesaadav: https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2025/06/13/council-defines-eu-crime-
fighting-priorities-for-next-years/?utm_source=chatgpt.com. 24 Europol, The trade in illegal firearms and explosives. Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/crime-
areas/trade-in-illegal-firearms-and-explosives. 25 Europol, EU Policy Cycle – EMPACT. Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/crime-areas-and-
statistics/empact.
12
võrdlust, digitaalsete jälgede analüüsi ja relvade jälgimise tööriistu26. Lisaks teeb Europol
koostööd ka EL-i mittekuuluvate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et sulgeda
ebaseaduslike relvade tarneahelaid ja vahetada operatiivset teavet. Europoli hinnanguid on arvesse
võetud ka VTK koostamisel.
VTK koostamisel on arvestatud ka Schengeni acquis ja relvakontrolli alaste koostöösätetega.
Schengeni acquis moodustab EL-i õiguskorrast olulise osa, mis reguleerib liikmesriikide vahelise
koostöö ja vabaliikluse tingimusi Schengeni piirkonnas. Relvakontrolli kontekstis hõlmab see
muu hulgas reegleid relvade piiriülese liikumise kohta EL-i sisepiirideta ruumis. Schengeni
reeglid kehtestavad ühised nõuded ja meetmed, mille eesmärk on tagada relvade õiguspärase ja
ebaseadusliku liikumise kontroll ning vältida relvade sattumist kuritegelikesse ringidesse.
Lisaks lihtsustavad need sätted teabevahetust liikmesriikide relvaregistrite vahel, võimaldades
kiiret ja usaldusväärset teabevahetust relvade päritolu, omandiõiguse ning kasutamise kohta. Tihe
koostöö suurendab liikmesriikide võimet tuvastada ja ennetada relvade ebaseaduslikku liikumist
ning tugevdab ühtset julgeolekukorda Schengeni piirkonnas.
Schengeni acquis’i raames kehtivad ka ühised menetlused ja kontrollimeetmed, mis aitavad
tagada, et relvade liikumine toimub vaid kehtivate lubadega ning vastavalt EL-i õigusnormidele.
See reguleerib nii tsiviilrelvade kui ka teatud tingimustel sõjarelvade liikumist, olles seeläbi
oluline osa Euroopa julgeoleku- ja sisepoliitikast.
2. Rahvusvahelised instrumendid
ÜRO organiseeritud kuritegevuse vastane konventsioon ja ÜRO tulirelvade protokoll, mille
eesmärk on edendada, hõlbustada ja tugevdada osalisriikide koostööd, et tõkestada tulirelvade,
nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega kauplemist, selle vastu
võidelda ning see kaotada, jõustus 3. juulil 200527.
Relvakaubandusleping, mille eesmärk on kehtestada kõrgeimad võimalikud ühised
rahvusvahelised standardid rahvusvahelise tavarelvakaubanduse reguleerimiseks või
reguleerituse parandamiseks, ennetada ebaseaduslikku tavarelvakaubandust ja see välja juurida
ning ennetada relvade kõrvalesuunamist; eesmärgiga: soodustada rahvusvahelist ja piirkondlikku
rahu, julgeolekut ja stabiilsust; vähendada inimkannatusi ning edendada osalisriikide koostööd,
läbipaistvust ja vastutustundlikke samme rahvusvahelises tavarelvakaubanduses, suurendades
seeläbi usaldust osalisriikide seas. Relvakaubandusleping kohustab riike kehtestama
kontrollimehhanismid relvade ekspordi, impordi ja transiidi üle ning hindama relvade liikumise
potentsiaalset mõju rahvusvahelisele julgeolekule, inimõigustele ja rahvusvahelisele
humanitaarõigusele.
ÜRO relvastuse registreerimissüsteem ja väike- ja kergrelvade poliitika (UN Programme of
Action on Small Arms and Light Weapons) on rahvusvaheline raamistik, mis kujundab ja
soodustab globaalset koostööd väike- ja kergrelvade leviku piiramisel. See on soovitava
iseloomuga, kuid kujundab rahvusvahelisi põhimõtteid tsiviilkäibes olevate väike- ja kergrelvade
kontrolli, turvalise hoidmise ja jälgitavuse osas.
26 Europol, Strategic Analysis. Kättesaadav: https://www.europol.europa.eu/how-we-work/services-
support/information-exchange/strategic-analysis. 27 Nõukogu otsus, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku
valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimist (ELT L 89,
25.3.2014, lk 7–9).
13
Programm rõhutab riikide kohustust registreerida ja jälgida tsiviilkäibes olevaid väike- ja
kergrelvi ning kehtestada selged ja tõhusad mehhanismid relvade turvaliseks hoidmiseks. See
hõlmab meetmeid relvade kadumise, varguse ja ebaseadusliku leviku ennetamiseks ning rõhutab
vajadust parandada relvade jälgitavust kogu nende elutsükli vältel — alates tootmisest ja müügist
kuni lõpptarbijani jõudmiseni.
Lisaks toetab ÜRO riikidevahelist koostööd ja teabevahetust relvadega seotud andmete osas,
tugevdades järelevalvet ning võimaldades kiiremat ja tõhusamat reageerimist relvade
ebaseaduslikule liikumisele. See soodustab ka rahvusvahelise kogukonna ühtset lähenemist väike-
ja kergrelvade leviku takistamisel, mis on eriti oluline konfliktipiirkondade stabiilsuse ja
julgeoleku tagamisel.
ÜRO on välja töötanud mitmed tööriistad ja juhised, mis aitavad riikidel arendada ja täiustada
oma relvade registreerimissüsteeme ning poliitikaid, soodustades sellega üldist julgeolekut ja
rahvusvahelist koostööd relvakontrolli vallas.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (edaspidi OSCE) dokumendid relvade
kontrolli kohta28 Kuigi juriidiliselt mittesiduvad, on need regionaalsed dokumendid oluline alus
heade praktikate kujundamisel seoses läbipaistvuse, varude kontrolli ja ekspordi seirega.
Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (edaspidi INTERPOL) relvaprogramm29 (Firearms Programme) on rahvusvaheline koostööplatvorm, mille eesmärk on toetada liikmesriike
tulirelvadega seotud kuritegevuse ennetamisel, tuvastamisel ja uurimisel. Programmi keskmes on
ebaseadusliku relvakaubanduse ja -kasutuse takistamine, relvade päritolu kindlakstegemine ning
rahvusvahelise teabevahetuse hõlbustamine.
Programmi üheks olulisemaks tööriistaks on iARMS andmebaas30, mis võimaldab
liikmesriikidel jagada andmeid ebaseaduslike, leitud või kaotatud relvade kohta ning uurida
relvade rahvusvahelist liikumist.
Interpoli relvaprogrammi tegevus on tihedalt seotud ka EL-i tasandi algatustega. Europol kogub
ja analüüsib teavet relvadega seotud organiseeritud kuritegevuse kohta ning toetab liikmesriikide
uurimisi, sealhulgas piiriülese salakaubaveo ja musta turu vastaseid operatsioone.
Eesti ei pruugi olla relvakaubanduse sihtriik, kuid ka relvade transiiti läbi Eesti tuleb tõkestada.
Militaarrelvade – eriti just suure tulejõuga käsitulirelvade – sattumine terroristide, äärmuslaste või
vaenuliku välisriigi huvides tegutsevate isikute kätte oleks selgeks julgeolekuohuks. Õnneks ei
ole relvade salakaubandusega seonduv Eestis suur probleem, kuid on siiski juhtumeid, kus ka
meie õiguskaitseasutused on teinud tihedat koostööd nii teiste EL-i liikmesriikide
õiguskaitseasutuste kui ka Interpoliga, et kurjategijad tabada. Näiteks 2023. aastal avastas Maksu-
ja Tolliamet Brüsselist Tallinna liikunud kaubikus olevate kolimisjääkide seast üllatava panderolli
tulirelvade ja narkootikumidega31.
28 Näiteks OSCE, Document on Small Arms and Light Weapons, 24. november 2000. Kättesaadav:
https://www.osce.org/fsc/20783. 29 Interpoli relvadega seonduva tegevusega on võimalik tutvuda siin: https://www.interpol.int/Crimes/Firearms-
trafficking/Firearms-what-we-do. 30 Illicit Arms Records and tracing Management System. Kättesaadav: https://www.interpol.int/Crimes/Firearms-
trafficking/Illicit-Arms-Records-and-tracing-Management-System-iARMS. 31 Kaitsepolitseiamet, Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2023–2024, lk 46. Kättesaadav:
https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Aastaraamat%202023-2024.pdf.
14
Eesti jaoks on Interpoli ja Europoli relvaalane koostöö oluline, kuna see loob võimaluse
rahvusvaheliseks teabe- ja kogemuste vahetuseks relvade piiriülese liikumise kontrollimisel ning
aitab tagada, et Eesti regulatiivsed lahendused oleksid kooskõlas rahvusvaheliste nõuete ja EL-i
parimate praktikatega.
Lisaks nimetatud rahvusvahelistele õiguslikele ja poliitilistele instrumentidele on oluline, et Eesti
kui nende osaline, tagaks oma riigisiseses õiguses nendest tulenevate kohustuste järjepideva
arvestamise. Rahvusvahelised nõuded ja soovitused, sealhulgas relvade jälgitavuse, turvalise
hoiustamise ning ebaseadusliku kaubanduse tõkestamise meetmed, moodustavad raamistiku,
millele tuginetakse ka riigisiseste regulatsioonide kaasajastamisel. Sellest tulenevalt tuleb
õigusloomes tagada, et Eesti õiguskeskkond oleks kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega ning
looks eeldused praktiliseks koostööks teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
e) PS-ga määratud raamid
Kavandatav regulatsioon ehk RelvS-i tervikteksti uusversioon puudutab mitmeid Eesti Vabariigi
põhiseaduses32 (edaspidi PS) sätestatud põhiõigusi ja õiguspõhimõtteid. Selle eesmärgiks on
tugevdada ühiskonna turvalisust, ennetada ohte inimeste elule ja tervisele ning tagada relvade
käitlemise selgus ja kontrollitavus. Samas tuleb uue regulatsiooni kehtestamisel hoolikalt jälgida
põhiõiguste piiramise õiguspärasust ja proportsionaalsust.
PS-i § 19 ütleb, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste
kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning
järgima seadust.
Relva soetamise ja omamise õigust ei ole PS-s otsesõnu sätestatud, kuid see võib olla hõlmatud
PS-i § 19 kohase õigusega vabale eneseteostusele ning osaliselt ka PS-i § 32 kohase omandiõiguse
kaitsealasse. Seetõttu peab RelvS reguleerima relvaloa taotlemise tingimusi ja piiranguid viisil,
mis austab põhiõiguste olemust ning järgib võrdsuspõhimõtet (PS § 12 lõige 1).
Relvade soetamisele ja omamisele seatud tingimused kujutavad endast põhiõiguste riivet, kuid
need on põhiseaduslikult lubatavad juhul, kui need teenivad legitiimset eesmärki – inimeste elu ja
tervise kaitset, avaliku korra tagamist ning riigi julgeoleku kindlustamist – ning on oma eesmärgi
saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed.
PS-i § 19 lõikes 1 sisalduvat põhiõigust vabale eneseteostusele võib seadusega piirata, kuid
sealjuures tuleb jälgida, et need piirangud oleksid vajalikud demokraatlikus ühiskonnas ning
kasutatud vahendid proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Piirangud ei tohi kahjustada
seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav33.
RelvS-i üheks eesmärgiks on ennetada ohte inimeste elule ja tervisele. Relv kui seadeldis või ese
on kasutatav elava objekti kahjustamiseks ning seetõttu on piiratud relvade soetamine ja
kehtestatud nende omandamiseks, käibeks ning järelevalveks selged eeskirjad ja nõuded. Need
nõuded on ette nähtud üldistes huvides ning üksikisiku huvid on siinjuures teiste isikute huvides
piiratud või kitsendatud.
Relvaloa taotlemisele piirangute, sealhulgas kohustus loa taotlemisel selgitada relva vajalikkust
ja kasutusotstarvet, seadmine riivab PS-i §-st 19 tulenevat õigust vabale eneseteostusele34. Loa
32 Eesti Vabariigi põhiseadus – RT I, 11.04.2025, 2. 33 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. märtsi 1999. a otsus asjas nr 3-4-1-1-99, p 13. 34 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. mai 2016. a otsus asjas nr 3-4-1-12-13, p 26.
15
taotlemise tingimuste kehtestamisel tuleb järgida ka võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12 lg 1).
Relvaloa taotlemisele kehtestatud piirangute eesmärk on inimeste elu ja tervise kaitse, samuti riigi
julgeolek ja avalik kord35.
Seega tuleb uute normide sõnastamisel arvestada, et vaba eneseteostuse õigust võib piirata, kuid
seda tuleb teha legitiimsel eesmärgil ning isikute põhiõigusi ei riivata ebaproportsionaalselt.
Piirangud relvalubade taotlemisel peavad olema põhjendatud, selged ja läbipaistvad, et vältida
meelevaldseid otsuseid ja tagada õiglane kohtlemine.
Relvade ja laskemoona käitlemise reguleerimine aitab ennetada nende sattumist ebaseaduslikku
ringlusse, sealhulgas kurjategijate valdusse, mis omakorda suurendab õiguskaitse tõhusust ning
tugevdab õigust elule ja isikupuutumatusele. Kavandatav regulatsioon aitab suurendada
ühiskondlikku turvatunnet ja ennetada ohtlikke olukordi, kus relvade väärkasutus võiks
põhjustada raskekujulisi tagajärgi.
PS-i järgi on riigil kohustus tagada ühiskondlik turvalisus ja avalik kord. Need põhimõtted
moodustavad aluse õiguskaitse süsteemile ning loovad raamistiku, mille eesmärk on kaitsta
ühiskonda ohtude eest ning tagada kodanike turvatunne.
Relvade kontrollitavuse tõhustamine on selles kontekstis üks keskseid vahendeid avaliku korra ja
turvalisuse kindlustamisel. Kui relvade omandamine, käitlemine ja kasutamine on selgelt
reguleeritud ning relvade liikumine on jälgitav, väheneb oluliselt risk, et relvad satuvad
kuritegelikku ringlusse või kasutusele vägivaldsetel eesmärkidel. See aitab ennetada raskekujulisi
kuritegusid, terrorismi ning muud avalikku korda ja rahu ohustavat tegevust.
Seaduse täpsustamine ja õigusselguse tagamine omab siinkohal olulist rolli, kuna see võimaldab
nii õiguskaitseasutustel kui ka kodanikel paremini mõista oma õigusi ja kohustusi. Selged normid
vähendavad võimalusi erinevateks tõlgendusteks või meelevaldseks otsustamiseks, mis omakorda
tõstab usaldust õigussüsteemi vastu ning suurendab normide järgimise tõhusust. Toimiv ja tõhus
järelevalve ja õiguskaitse tagamine on vajalik selleks, et rikkumiste korral saaks kiiresti ja
tulemuslikult reageerida. See aitab hoida avaliku korra ning ühiskondliku turvalisuse taset kõrgel
ning vastab PS-i § 13 nõudele kaitsta riigi sise- ja avalikku julgeolekut.
Kokkuvõttes toetab relvade käitlemise regulatsiooni täpsustamine põhiseaduslikku eesmärki —
tagada igaühe turvalisus ja avalik kord, võimaldades samal ajal õiguspärast relvade omandamist
ja kasutamist vastutustundlikult ning kontrollitud korras.
RelvS-i struktuuri ja terminoloogia ühtlustamine suurendab õigusselgust, mis on õiguskindluse
vältimatu osa (PS-i § 10 ja 13 põhimõtted). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab iga isik saama
aru, millised õigused ja kohustused temale kehtivad ning millised tagajärjed võivad tuleneda
nende täitmata jätmisest. Selgelt ja arusaadavalt sõnastatud seadus vähendab haldus- ja
kohtuasutuste meelevaldse tõlgendamise riski ning tugevdab kodanike usaldust õiguskorda.
Ebaselged või vastuolulised sätted võivad viia õigusnormide ettearvamatu või ebavõrdse
rakendamiseni, millega rikutakse õiguskindluse ja -turvalisuse nõudeid. Seetõttu on uue
tervikteksti eesmärk suurendada õiguse kohaldamise selgust, vähendada tõlgendamisvaidlusi ning
tugevdada kodanike ja ettevõtjate usaldust riigi regulatiivsete mehhanismide vastu.
PS-i § 26 kaitseb perekonna- ja eraelu puutumatust, mille lahutamatuks osaks on õigus
35 Samas, p 26.
16
isikuandmete kaitsele. Relvade, nende lisaseadmete ja laskemoona omamise, kandmise ja
kasutamise andmete kogumine ning tegevuslubade üle arvestuse pidamine eeldavad isikuandmete
töötlemist. Selline tegevus peab vastama isikuandmete kaitse üldpõhimõtetele ja olema kooskõlas
EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse36 ning isikuandmete kaitse seaduse37 nõuetega.
Relvaregister ja muud andmekogud, milles töödeldakse isikuandmeid (sh eriliigilisi isikuandmeid
nagu terviseandmed, karistusandmed jms), peavad tagama piisava andmekaitsetaseme.
Andmetöötlus peab olema eesmärgipärane, proportsionaalne ning piirduma üksnes vajalike
andmetega. Andmesubjekti õigused, sealhulgas juurdepääs oma andmetele ja nende parandamise
võimalus, peavad olema tagatud. Juba praegu on relvaregistri toimimisel ning relvalubade
menetlemisel nende põhimõtetega arvestatud ning uue RelvS-i koostamisel ei kavandata
muudatusi, mis andmesubjekti õigusi riivaksid või ei oleks kooskõlas andmekaitseõiguse
põhimõtetega.
Relvade, lisaseadmete ja muude objektide omandamise ja kasutamise piirangud kujutavad endast
sekkumist omandipõhiõigusesse (PS § 32). Põhiõiguste riive on lubatud ainult juhul, kui see on
kooskõlas seadusega, lähtub legitiimsest eesmärgist ning on proportsionaalne.
Uue regulatsiooni väljatöötamisel on eriti oluline hinnata olukordi, kus varem seaduslikult
soetatud esemed võivad uue regulatsiooni tulemusel muutuda piiratud käibega objektideks (nt
keelatud relvadeks või loa alusel lubatavateks). Sellisel juhul tuleb vältida põhjendamatut
sekkumist omandiõigusesse. Vajadusel tuleb ette näha üleminekusätted või
kompensatsioonimehhanismid, et kaitsta õiguspärase ootuse printsiipi ja vältida tagantjärele
õiguste kitsendamist ilma piisava põhjenduseta.
Uue RelvS-i tervikteksti väljatöötamisel arvestatakse võrdse kohtlemise põhimõttega (PS § 12).
Uus regulatsioon peab tagama, et erinevate isikute või isikurühmade (nt tulirelvade ja airsoft- ja
paintball-relvade müüjad) kohtlemine oleks põhjendatud ja proportsionaalne. PS keelab
ebavõrdse kohtlemise ilma objektiivse ja mõistliku põhjuseta.
Samuti peab seadus vältima olukordi, kus ebaselge terminoloogia või normide
tõlgendamisvõimalused loovad turuosalistele ebavõrdse konkurentsiolukorra. Seetõttu tuleb uue
RelvS-i tervikteksti väljatöötamisel pöörata tähelepanu sellele, et normid oleksid ühtselt
mõistetavad ning et eri valdkondade ettevõtjate ja isikute kohtlemine tuleneks objektiivsetest
erinevustest nende tegevuse riskitasemes või sisulises olemuses.
PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda
tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja
korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel
välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Kehtivas RelvS-s on teatud sätete puhul nähtud
ette kodakondsuspiirang – nii füüsilise kui juriidilise isiku relvaluba väljastatakse isikule, kes on
Eesti, EL-i või NATO liikmesriigi kodanik ning kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis
elamisõiguse alusel. Selline piirang sätestatud lähtudes julgeolekukaalutlustest ning selle osas ei
plaanita uues RelvS-i terviktekstis muudatusi.
Relvade ja lisaseadmete käitlemisega seotud ettevõtlust võib seadus teatud juhtudel piirata, kuid
ainult siis, kui piirang vastab proportsionaalsuse põhimõttele: piirang peab teenima legitiimset
eesmärki (nt avalik kord, turvalisus, elu ja tervise kaitse), eesmärgi saavutamiseks ei tohi olla
36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88). 37 Isikuandmete kaitse seadus – RT I, 12.07.2025, 14.
17
leebemaid vahendeid ja kaaluda tuleb, kas piirangu koormus isikule on õigustatud võrreldes
avaliku huvi kaaluga. Kui uued regulatsioonid toovad kaasa täiendavaid kohustusi (nt
loakohustus, täiendav andmete esitamine või nõuded ladustamisele), tuleb nende õiguspärasust
hinnata eelkõige ettevõtjate seisukohalt – kas piirangud on põhjendatud ja tasakaalus avaliku
huviga. Praeguses VTK etapis ei ole ette näha, et kavandatavad muudatused oleksid liigselt
ettevõtlusvabadust piiravad.
RelvS-i regulatsiooni täpsustamine ja ajakohastamine on vajalik meede, et vältida relvade
väärkasutust, õiguslünki ning suurendada ühiskondlikku turvalisust. Seega on tegemist legitiimset
eesmärki teeniva tegevusega. Kui seadus sätestab selged ja etteaimatavad reeglid ning ei piira
meelevaldselt põhiseaduslikke vabadusi, on see ka proportsionaalne.
Relvade käibepiirangud, tegevusloakohustus ja andmete kogumine kujutavad endast küll
põhiõiguste riiveid, kuid need on üldjuhul õigustatud, kui need on:
selgelt määratletud seaduses,
põhjendatud eesmärgiga (nt avalik kord, riigi julgeolek),
proportsionaalsed,
rakendatud viisil, mis ei kahjusta isikute õigusi rohkem, kui see on vältimatult vajalik.
Uue regulatsiooni väljatöötamisel tuleb arvestada, et üleminekusätetega tagatakse, et kehtiva
õiguse alusel omandatud õigusi (nt olemasolevaid relvalube või asju, mis on praegu RelvS-i
reguleerimisalast väljas) ei tühistata põhjendamatult, tagantjärele või ebaproportsionaalselt. Kui
regulatsiooni muudatused toovad kaasa seniste õiguste kitsendamise või lõpetamise, tuleb
kaaluda, kas ja millises ulatuses on vajalik:
üleminekusätete kehtestamine (nt tähtajad seadusega kooskõlla viimiseks),
erandite rakendamine või
võimalike kompensatsioonimehhanismide ette nägemine.
f) Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste eeldatavad kulud ja tulud
Kavandatavatel muudatustel on mõõdukas mõju riigi ja kohalike omavalitsuste eeldatavatele
kuludele ja tuludele. Kavandatavad muudatused on peamiselt normitehnilise ja süsteemse
iseloomuga, mille eesmärk on olemasoleva relvaregulatsiooni korrastamine, õigusruumi
ajakohastamine ja õigusselguse suurendamine.
Eeldatavad kulud ja tulud on seotud eelkõige riigilõivustatud teenustega. Näiteks on kavas:
loobuda relvasoetamisloa taotlemise kohustusest, mille tulemusena kaob senine
riigilõivutulu selle loa eest.
lisada uusi tegevusloa- või teatamiskohustusega tegevusalasid, mis toovad kaasa uusi
riigilõive ja aitavad osaliselt kompenseerida relvasoetamisloast loobumisega kaasneva
tulu vähenemist.
Muudatused võivad mõningal määral eeldada ametiasutuste, eelkõige PPA ja
Kaitseministeeriumi, töökorralduse muutmist, kuid praeguse hinnangu järgi ei too need kaasa
vajadust:
luua uusi ametikohti,
eraldada täiendavat rahastust ega
laiendada kohalike omavalitsuste ülesandeid.
Lisaks vajavad mõned muudatused IT-lahenduste ajakohastamist või uute infosüsteemide
kasutuselevõttu, mille mõju kuludele sõltub rakendatavate tehniliste lahenduste ulatusest ja
18
keerukusest.
Kaudsemalt võib relvaregulatsiooni korrastamine siiski kaasa tuua kulude vähenemise nii riigile
kui ettevõtjatele. Õigusnormide selgus ja ühtne ülesehitus vähendavad õiguslike vaidluste ning
tõlgendamisprobleemide riski, mis omakorda aitab kokku hoida nii haldusressursse kui ka
kohtusüsteemi koormust. Administratiivse koormuse vähenemine avalikus sektoris võimaldab
olemasolevaid ressursse kasutada sihipärasemalt ning tõhusamalt.
Riigile tervikuna tekib regulatsiooni korrastamisest kaudne tulu tänu ettevõtluskeskkonna
paranemisele. Kui normid on selgemad ja etteaimatavamad, väheneb ettevõtjate halduskoormus,
paraneb õigusloome usaldusväärsus ning relvadega seotud teenuste ja toodete valdkonna
ettevõtjate tegevuskeskkond muutub stabiilsemaks. See loob eeldused valdkonna mõõdukaks
kasvuks ja suurendab maksutulusid.
Kohaliku omavalitsuse üksustele ei teki muudatustest täiendavaid ülesandeid ega kulusid. Samuti
ei saa muudatusi siduda otseselt kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamise või
vähendamisega. Mõningal määral võivad muudatused mõjutada kohalike omavalitsuste tulusid,
kui vastavas piirkonnas tõuseb või langeb ettevõtjatelt laekuv majanduslik tulu.
RelvS-i korrastamine on eelduslikult kuluneutraalne riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvete
seisukohast, kuid selle positiivne mõju avaldub pigem kaudsete tulude kaudu: õigusselguse
suurenemine, ettevõtluskeskkonna paranemine ning haldusressursside säästlikum kasutamine.
g) Edasine mõjuanalüüs
Uue RelvS-i eelnõu ettevalmistamise käigus analüüsitakse kavandatavate muudatuste mõjusid
täiendavalt ning hinnatakse neid seletuskirja osas „Seaduse mõjud“ HÕNTE § 46 kohaselt.
19
I Relvaseaduse ülesehitus ja kasutatavad terminid
I.I. Eesmärk ja probleem
Eesmärk
RelvS-i ülesehitus ja terminikasutus on loogiline ja terviklik, tagatud on õiguslik selgus ning
arusaadavus nii seaduse rakendajatele kui ka asjaomastele isikutele. Ühtlasi on tagatud seaduse
täielik vastavus rahvusvahelistele konventsioonidele ja EL-i õigusele, eelkõige
tulirelvadirektiivile.
Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus
RelvS-i terviktekst võeti vastu 2001. aastal. Peale seda on RelvS-i muudetud vajaduspõhiselt, kuid
kogu teksti ei ole kompleksselt üle vaadatud. Erinevatel aegadel tehtud muudatustega on RelvS-i
nõuded muutunud kohati üksteisele vasturääkivaks ning esineb raskusi seaduse tõlgendamisel.
Lisaks on vaja üle vaadata ja täpsustada seaduse kohaldamisala, sest kehtivas redaktsioonis on osa
relvaliike küll RelvS-i või selle rakendusaktide nõuete all reguleeritud, kuid samas on nende
suhtes sätestatud välistus (RelvS § 3 – „seadust ei kohaldata“). Samuti on kohati relvade, tulirelva
osade ja lisaseadmete käitlemisele esitatud nõuded ebaselged. Järgnevalt on kirjeldatud mõned
probleemi ilmestavad näited.
1. Seaduse ülesehitus
Esiteks on palju segadust tekitanud 2018. aastal lisandunud peatükk 111, mis reguleerib sõjarelva,
selle laskemoona ja lahingumoona käitlemist. Suurimaks probleemiks on termin „relv“ ja relvade
liigitamine. RelvS-i § 11 lõike 1 kohaselt mõistetakse relvana RelvS-i §-s 11 nimetatud relvi.
RelvS-i § 3 liigitab relvad ja laskemoona kasutusvaldkonna ning omaduste järgi ametirelvadeks
ja tsiviilrelvadeks. Ametirelvad omakorda jagunevad teenistus- ja sõjarelvadeks. RelvS- i
peatükis 2 liigitatakse relvad toimeaine ja omaduste (RelvS § 11), üldpikkuse ja relvaraua pikkuse
(RelvS § 12) ning klasside (RelvS § 121) järgi. Peatükis 111 lisanduvad uued mõisted ja uus
liigitus, mis ei kattu oma olemuselt RelvS-i peatükis 2. sätestatuga – käsitulirelv, raskerelv ja muu
relv, mis ei ole tulirelv, ning relvasüsteem. Ebaselged on ka nõuded relvade käitlemisele. RelvS
jaotub justkui üld- ja eriosaks, aga see ei ole selgelt eristatav, mistõttu on seaduse tõlgendamine
raskendatud. Ei ole selge, millal kehtib sõjarelvade käitlemisele üldosa ja millal ainult eriosa või
kas sõjarelvade käitlemisele tuleks üldse kohaldada üldosa. Seda enam, et sõjarelvi ei ole
määratletud RelvS-i §-s 11 ehk need justkui ei ole relvad RelvS-i kohaselt.
Olukorra leevendamiseks muudeti RelvS-i taaskord38 ja 2025. aasta 7. juunil jõustusid
kaitseministri määrused nr 639 ja nr 740, kuid ka need muudatused ei muuda RelvS-i ülesehitust
loogilisemaks ning üld- ja eriosa sätted on jätkuvalt vastuolulised ja ei ole selge, millised RelvS- i
üldosa sätted kehtivad sõjarelvadele.
Teise näitena võib esile tõsta tulirelva lisaseadmete regulatsiooni. RelvS-i § 201 lõike 1 kohaselt
käsitatakse tulirelva osadena ka tulirelva lisaseadmeid – helisummutit, lasersihikut ja öösihikut.
Nende käitlemisele on seatud piirangud sama paragrahvi lõigetes 3–10. Samas ei ole neid
nimetatud tulirelva oluliste osadena ega piiratud käibega tulirelva osadena, mis on jätnud kaheti
38 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – RT I, 12.12.2024, 1. 39 Kaitseministri 29. mai 2025. aasta määrus nr 6 „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona
käitlemise nõuded ja kord“ – RT I, 04.06.2025, 7. 40 Kaitseministri 29. mai 2025. aasta määrus nr 7 „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona
ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ – RT I, 04.06.2025, 8.
20
tõlgendamise võimaluse.
Ühelt poolt on tulirelva valmistamiseks ja müümiseks tegevusluba omav isik kohustatud tulirelva
lisaseadmete üle eraldi arvestust pidama (RelvS § 75 lg 141) ja nende omamiseks või
omandamiseks on õigus ainult vastavat relva- või tegevusluba omaval isikul. RelvS-i § 201 lõike
3 kohaselt annab helisummuti omamise õiguse relvaluba. RelvS-i § 201 lõikes 4 on sätestatud, et
lasersihikut võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemise eesmärgil.
RelvS- i § 201 lõige 5 sätestab, et öösihiku soetamise õiguse annab jahipidamise otstarbel
väljastatud relvaluba, millele on kantud jahipidamise otstarbel registreeritud püss. RelvS-i § 201
lõige 52 sätestab, et juriidiline isik võib soetada, omada ja vallata tulirelva lisaseadmeid, kui talle
on väljastatud RelvS-i § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud jahinduse otstarbel relvaluba või
tegevusluba RelvS-i § 66 lõike 1 punktis 1, 11, 2, 4 või 5 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks.
Teisalt, aga on tulirelva lisaseadmed ühtviisi kasutatavad nii tulirelvadel, kui ka airsoft-relvadel.
Airsoft-relva käitlemist RelvS praegu ei reguleeri, mistõttu ei ole nende edasimüüjatel kohustust
taotleda tegevusluba RelvS-i alusel. Samad edasimüüjad müüvad ka airsoft-relva lisavarustust ja
on arvamusel, et neile lisaseadmete (need, mis sobivad kasutamiseks ka tulirelval) üle arvestuse
pidamise ja vastava tegevusloa omamise kohustus ei laiene.
Selline ebamäärasus võimaldab seaduse mitmeti tõlgendamist, mille tõttu võivad turuosalised –
näiteks airsoft-relva lisaseadmete müüjad – jätta seadusest tulenevaid kohustusi täitmata, kuna ei
pea lisaseadmete käitlemiseks vajalikuks tegevusluba ega arvestuse pidamist. See omakorda
raskendab pädeval asutusel piiratud käibega relvade ja nende osade tegelikku kontrolli ning loob
võimaluse lisaseadmete ebaseaduslikuks levikuks, seal hulgas mustal turul. Piiratud käibega
relvade ja osade loetelu täpsustamine, sealhulgas tulirelva lisaseadmete osas, võimaldaks
õigusselgust, paremat järelevalvet ja vähendab riski, et relvad või nende osad satuksid valedesse
kätesse.
2. Seaduse kohaldamisala
RelvS-i § 2 sätestab 14 erandit seaduse kohaldamisalast. Ent mitmel juhul on sätestatud, et seadust
ei kohaldata, „kui seadus ei sätesta teisiti“ – mis muudab regulatsiooni ebaselgeks ja raskendab
seaduse rakendamist.
Ilmekaimaks näiteks on RelvS-i § 2 lõike 1 punkt 8, mille järgi ei kohaldata RelvS -i
ametirelvadele, nende laskemoonale ning valitsusasutuse või Kaitseliidu valduses olevale
lahingumoonale, kui RelvS ei sätesta teisiti. Ent RelvS-i § 3 lõikes 1 tuuakse ametirelva mõiste,
lõikes 2 esitatakse ametirelvade liigitus teenistus- ja sõjaväerelvadeks. Sama paragrahvi lõikes 5
sätestatakse, et teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona liigid ning teenistusrelvade,
nende laskemoona ja lahingumoona ning tulirelva osade käitlemise ja üleandmise korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega ning lõige 6 sätestab, et sõjaväerelvade, nende
laskemoona ning lahingumoona käitlemise nõuded ja korra ning üleandmise korra kehtestab
riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Mõlemad määrused on
kehtestatud RelvS-i alusel, seega ei saa väita, et RelvS-i nende käitlemisele ei kohaldata.
Näiteks on Soome relvaseaduse42 peatüki „Kohaldamisala ja mõisted“ lõikes 1 loetletud relvad ja
laskemoon, millele seadust kohaldatakse. Samas lõikes on toodud ka erandid, millele seadust ei
41 Isik, kellele on väljastatud RelvS-i § 66 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel tegevusluba, on kohustatud pidama eraldi
arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede, helisummutite, lasersihikute, öösihikute
ja laskemoona kohta. 42 Ampuma-aselaki, 1/1998, Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1998/1.
21
kohaldata, näiteks gaasipihustite ja suure võimsusega õhkrelvade suhtes. Lisaks on viidatud, et
muud erandid on esitatud seaduse 17. jaos.
Šveitsi relvaseaduse43 artikkel 2 määratleb seaduse kohaldamisala. Artikli 2 punkti 1 järgi ei
kohaldata seadust sõjaväe, föderaalse luureteenistuse ega tolli- ja politseiasutuste suhtes. Samuti
ei kohaldata seadust sõjaväeadministratsioonidele, välja arvatud artiklid 32a–32c ja 32j. Sama
artikli punktid 2 ja 3 sätestavad, et antiikrelvadele kohaldatakse ainult seaduse artikleid 27 ja 28
ning vastavaid karistussätteid. Antiikrelvade all mõistetakse:
tulirelvi, mis on valmistatud enne 1870. aastat, ning
lõikamis-, torke- ja muid relvi, mis on valmistatud enne 1900. aastat.
Lisaks on Šveitsi seaduses märgitud, et relvaseadus ei piira föderaalsete jahi- ja sõjaväealaste
õigusaktide kohaldamist.
Leedu relvaseaduse esimeses peatükis „Üldsätted“ määratletakse täpselt, millistele esemetele
relvaseadust ei kohaldata. Näiteks ei kohaldata relvaseadust44 tuuma-, keemia- bioloogiliste või
muude massihävitusrelvade ja sõjavarustuse käitlemisele, välja arvatud A-, B-, C- ja D-klassi
relvad, relvalisad, laskemoon ja nende osad ning relvadele, mille kuuli kineetiline energia on kuni
2,5 džauli.
3. Terminid
Termineid kasutatakse kogu RelvS-i ulatuses erinevalt. Näiteks kasutatakse RelvS-s läbisegi
termineid „loa omanik“, „loa omaja“ ja „luba omav isik“.
RelvS-s kasutatavad terminid ei ole täielikult kooskõlas ka tulirelvadirektiivis kasutatavate
terminitega. Näiteks ei ole tulirelvadirektiivis eraldi terminit „gaasirelv“ – selle asemel
käsitletakse gaasirelvi laiemas kategoorias „hoiatus- ja signaalrelvad“. RelvS aga tunneb
gaasirelva eraldiseisvana, mistõttu ei ole RelvS-s esitatud hoiatus- ja signaalrelva kirjelduses
praegu viidet toimeinena ärritava toimega gaasile. Seega ei ole RelvS-i kohane hoiatus- ja
signaalrelva termin vastavuses tulirelvadirektiiviga.
Samuti erineb tulirelvadirektiivis toodud mõiste „tulirelv“45 RelvS-i samasõnalisest mõistest46.
Tulirelvadirektiivis on sellel kitsam sisu, kuid kuna RelvS-s on toodud ka sõjarelvade
regulatsioon, on mõistele „tulirelv“ jäetud laiem tähendus. Terminite erinev kasutamine on
tekitanud olukorra, kus seaduse tõlgendamisel ja tulirelvadirektiivi nõuetele vastamisele
hindamisel esineb raskusi või on see kohati lausa võimatu.
Šveitsi relvaseaduse47 kohaselt loetakse relvadeks ka näiteks suruõhu- ja CO2-relvad, mille
suudmeenergia on vähemalt 7,5 džauli või mida võib nende välimuse tõttu segi ajada tegelike
43 Federal Act on Weapons, Weapon Accessories and Ammunition. Kättesaadav:
https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/1998/2535_2535_2535/en. 44 Lietuvos Respublikos ginklų ir šaudmenų kontrolės įstatymas, artikkel 1 lg 3 punktid 1, 3 ja 6, 15. jaanuar 2002 nr
IX-705. Kättesaadav: https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.159542/asr. 45 Tulirelvadirektiivi artikli 1 lõike 1 punktis 1 toodud mõiste „tulirelv“ – kaasaskantav relvarauaga relv, mis
püssirohu toimel laseb välja haavli, kuuli või lendkeha või mis on selleks ette nähtud või mida on võimalik selleks
ümber ehitada, välja arvatud juhul, kui see on käesoleva mõiste alt välja jäetud ühel I lisa III osas loetletud põhjustest. 46 RelvS-i § 11 punktis 1 toodud mõiste „tulirelv“ ‒ relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud
püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja
laskma lendkeha. 47 Federal Act on Weapons, Weapon Accessories and Ammunition, artikkel 4. Kättesaadav:
https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/1998/2535_2535_2535/en.
22
tulirelvadega. Samuti imitatsiooni-, paukpadruni- ja airsoft-relvad, mida võib nende välimuse
tõttu segi ajada tulirelvadega.
Läti relvaseaduse48 kohaselt on tulirelv kaasaskantav relvarauaga relv, mis püssirohu või muu
plahvatusliku aine toimel laseb välja lendkeha, on selleks ette nähtud või mida on võimalik selleks
ümber ehitada.
Soome relvaseaduse49 kohaselt on tulirelv määratletud kui seade, mis püssirohu gaasirõhu, sütiku
plahvatusrõhu või muu plahvatusrõhu toimel laseb välja kuule, haavleid või muid lendkehi või
teovõimetuks tegevaid aineid. Tulirelvaks loetakse ka ese, mis on ette nähtud paukpadrunite
väljalaskmiseks, välja arvatud juhul, kui selle muutmine on tehniliselt välistatud. Tulirelvana
käsitatakse ka tulirelva välimusega eset, mida saab selle konstruktsiooni või selle valmistamiseks
kasutatud materjali tõttu tulirelvaks ümber ehitada.
Leedu relvaseaduse50 kohaselt on tulirelv relv, mis laseb kuulid, lendkehad või mürgised,
ärritavad või muud gaasilised toimeained välja põleva püssirohu toimel läbi relvaraua
mehaaniliselt, termiliselt, keemiliselt või muul viisil, et mõjutada sihtmärki vahemaa tagant, või
annab akustilise või valgussignaali. Tulirelvadena käsitatakse ka tulirelvade olulisi osi. Leedu
relvaseadust ei kohaldata relvadele, mille kuuli kineetiline energia on kuni 2,5 džauli51.
RelvS-s kasutatav terminoloogia peaks olema kooskõlas eelkõige tulirelvadirektiiviga, et vältida
sätete laiemat tõlgendamist, kui seda ette näeb EL-i õigus. Samas võiks uues seaduses olla termini
„tulirelv“ määratlemisel kasulik arvestada Soome kogemusega, lisades relva ümberehitatavuse ja
välimuse kriteerium, ning Leedu näidet järgides kehtestada energialävi, et piirata relvade ja
mänguasjade vahelist halli tsooni.
Eeltoodust tulenevalt vajab RelvS terminoloogilist ja sisulist ajakohastamist, et:
tagada vastavus tulirelvadirektiivile;
vältida tõlgendamisprobleeme ja praktikas tekkinud halle alasid (näiteks gaasirelv vs
hoiatus- ja signaalrelv);
ühtlustada mõisted naaberriikide regulatsioonidega, mis on selgemad ja tehniliselt
põhjendatumad.
RelvS-s kavandatud relvade liigituse muudatustega seoses on vaja teha samasisulised täpsustused
abipolitseiniku seaduses52 (edaspidi ApolS), julgeolekuasutuste seaduses53 (edaspidi JAS),
Kaitseliidu seaduses54 (edaspidi KalS), kaitseväe korralduse seaduses55 (edaspidi KKS),
korrakaitseseaduses56 (edaspidi KorS), tolliseaduses57 edaspidi (TS) ja vangistusseaduses58
(edaspidi VangS).
48 Law on the Handling of Weapons, § 1 p 42. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818. 49 Ampuma-aselaki, § 2, 1/1998, Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1998/1. 50 Lietuvos Respublikos ginklų ir šaudmenų kontrolės įstatymas, artikkel 2 p 65. 15. jaanuar 2002 nr IX-705.
Kättesaadav: https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.159542/asr. 51 Lietuvos Respublikos ginklų ir šaudmenų kontrolės įstatymas, artikkel 1 lg 3 p 3. 15. jaanuar 2002 nr IX-705.
Kättesaadav: https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.159542/asr. 52 Abipolitseiniku seadus – RT I, 06.07.2023, 9. 53 Julgeolekuasutuste seadus – RT I, 14.03.2023, 25. 54 Kaitseliidu seadus – RT I, 30.04.2024, 3. 55 Kaitseväe korralduse seadus – RT I, 18.04.2025, 2. 56 Korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12. 57 Tolliseadus – RT I, 30.12.2024, 18. 58 Vangistusseadus – RT I, 2000, 58, 376.
23
I.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
Regulatiivne lahendus
VTK-s esitatud eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse uus RelvS-i terviktekst. Uue seaduse
eesmärk on tagada parema struktuuriga ja õigusselge relvavaldkonna üldseadus, milles on EL-i
õigusega harmoniseeritud regulatsioon. Seaduse ülesehitus muudetakse loogilisemaks ja
parandatakse terminoloogiat selliselt, et see oleks vastavuses tulirelvadirektiiviga.
Lisaks õigusselguse ja rakendatavuse parandamisele on eesmärk vähendada dubleerimist,
koondada paralleelsed regulatsioonid ühtsesse ja loogilisse süsteemi ning lihtsustada
haldusmenetlusi, vähendades bürokraatiat. Seda tehakse muu hulgas regulatsioonide
ühtlustamise, terminite korrastamise ja menetlusprotsesside lihtsustamise kaudu.
RelvS-i ülesehituse ja terminoloogia parendamine on oluline samm, et tagada seaduse tõhusus,
selgus ning kooskõla rahvusvaheliste nõuetega. Seaduse uuendamine on vajalik, et suurendada
seaduse praktilist rakendatavust, vältida tõlgendusriske ning toetada Eesti riigi siseturvalisuse ja
rahvusvaheliste kohustuste täitmist. Selleks on vaja:
1. Sätestada sõjarelvade käitlemise regulatsioon eraldi seaduses
Sõjarelvad (nt automaatrelvad, tankitõrjerelvad, miinid, suurekaliibrilised tulirelvad) on eriline
kategooria relvi, mille käitlemisel on olulised riigi julgeoleku ja rahvusvahelise õiguse aspektid.
Nende reguleerimine tsiviilkäibega relvadega samas seaduses toob kaasa juriidilist ebaselgust ja
praktilisi kohaldamisprobleeme. Sõjarelvade regulatsiooni eraldamine RelvS-st tagab
õigusselgust ja aitab vältida kohaldamisprobleeme.
Selge ja konkreetne, eraldiseisev regulatsioon aitab vältida seaduserikkumisi, parandab
järelevalvet ning suurendab riigi kaitsevõimet. Samuti annab seadusandjale paindlikkust
reageerida kiiresti muutuvatele julgeolekuohtudele. Arvestades, et sõjarelvi käitlevad enamasti
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused, Kaitseliit ja kaitsetööstuse valdkonna ettevõtted,
peaks selle seaduse välja töötama Kaitseministeerium.
2. Määratleda selgelt, millistele esemetele ja relvadele RelvS-i kohaldatakse
Kehtiv regulatsioon määratleb seaduse kohaldamisala peamiselt välistuste kaudu (st loetleb,
millele seadus ei kohaldu), mis on tekitanud praktikas segadust. Ebaselge sõnastus raskendab
seadusemõistmist nii relvaomanike kui ka järelevalveasutuste jaoks.
Selge, loogiline ja konkreetne määratlus aitab õiguskaitseorganitel ning kodanikel paremini
mõista ja täita RelvS-i nõudeid. See suurendab seaduse järgimise tõenäosust ning vähendab
kohtuvaidlusi ning õigusalast ebakindlust.
3. Korrastada RelvS-s kasutatavad terminid ja viia need kooskõlla tulirelvadirektiiviga
Kehtivas RelvS-s on kasutusel mitmed mitmetähenduslikud või ebaselged mõisted, millel puudub
ühtne ja selge määratlus. Samuti on märgata lahknevusi EL-i õiguses kasutatavate mõistetega. See
tekitab raskusi seaduse tõlgendamisel ning võib viia praktikas erinevate ja vastuoluliste
rakendusotsusteni.
Ühtlustatud terminoloogia tagab õigusselgust ning lihtsustab nii õigussubjektide kui ka
24
järelevalveasutuste tegevust. Samuti soodustab tõhusamat koostööd EL-i institutsioonide ja teiste
liikmesriikidega, sealhulgas võimaldab relvaandmete vahetust, ning vähendab administratiivset
koormust.
4. Loetleda piiratud käibega relvade ja nende osade all ka need tulirelva osad ja
lisaseadmed, mille käitlemisele kehtivad piirangud
Praegune RelvS ei määratle piisavalt selgelt, millised tulirelva osad ja lisaseadmed kuuluvad
piiratud käibega esemete hulka (nt helisummuti, öösihik, lasersihik, piiratud käibega padrunisalv).
See raskendab järelevalvet ja soodustab õigusrikkumisi – näiteks võib tekkida olukord, kus
piirangutega esemete müük või soetamine toimub teadmatusest või tõlgenduslikel põhjustel
seadusega vastuolus.
Selge ja ammendav loetelu piiratud käibega relvadest, nende osadest ja lisaseadmetest parandab
kontrolli, võimaldab selget õigusnormide kohaldamist ning aitab vähendada musta turu ja
ebaseadusliku relvakaubanduse riske. Samuti lihtsustab see relvaomanike ja ettevõtjate
õiguspärast tegutsemist.
RelvS-i kaasajastamine uue tervikteksti vastuvõtmise kaudu on vältimatult vajalik, et saavutada
seaduse õigusselgus, sisuline järjekindlus ja kooskõla rahvusvaheliste normidega. Loogilise
struktuuri, ühtse terminoloogia ja selgelt määratletud kohaldamisala kaudu paraneb seaduse
rakendatavus, väheneb bürokraatia ja halduskoormus ning juhusliku õigusrikkumise tekkimise
võimalus. See omakorda toetab Eesti riigi siseturvalisust ja rahvusvaheliste kohustuste täitmist,
võimaldades tõhusamat järelevalvet ja paremat reageerimisvõimet julgeolekuohtudele.
Ebaselge regulatsioon toob kaasa tarbetut halduskoormust ausatele turuosalistele ning raskendab
ebaseadusliku tegevuse tuvastamist. Terminoloogilise ja õigusliku määratlematuste kõrvaldamine
võimaldab tõhusamat digitaalse järelevalve rakendamist, nt andmevahetus turuosaliste ja riiklike
registrite vahel lisaseadmete käitlemise kohta. See võimaldab asjakohase järelevalve ilma
bürokraatliku topelt kontrollita.
RelvS-i uuendamine tervikteksti näol on otseselt kooskõlas valitsusliidu prioriteediga tõhustada
siseturvalisust halduslihtsustuse ja tehnoloogia abil. Terviklik lähenemine võimaldab eemaldada
seni paralleelselt kehtinud ja omavahel vastuolus olevad sätted ning koondada regulatsiooni
arusaadavasse ja digitaalseks rakendamiseks sobivasse vormi. Samuti loob uus seadus selge aluse
andmevahetusele, loamenetluste elektroonilisele läbiviimisele ning riiklike registrite ja
järelevalvesüsteemide sidustamisele, mille tulemusel on võimalik vähendada dubleerimist ning
suurendada haldusmenetluste tõhusust.
I.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus
Sihtrühm
Kavandatavad muudatused võivad mõjutada erinevaid sihtrühmi.
1. Seaduse rakendajad ja PPA
Muudatuste üks peamine eesmärk on suurendada õiguslikku selgust ja vähendada
tõlgendusprobleeme, mistõttu mõjutab see otseselt seaduse rakendamist.
PPA – relvalubade väljastamine, järelevalve tsiviilrelvade käitlemise üle.
Kaitseministeerium ja selle valitsemisala asutused ning Kaitseliit – sõjarelvade
25
käitlemise reguleerimine ja järelevalve.
2. Relvaomanikud ja relvalubade taotlejad
Otseselt mõjutavad kavandatavad muudatused isikuid, kellele kehtivad relvade omamise ja
kasutamise piirangud:
eraisikud (relvaloa omajad) – relvade, laskemoona ja lisaseadmete seaduslikud
omanikud.
eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle tegevusvaldkond eeldab relvade kasutamist (nt
turvategevuse valdkonnas tegutsevad ettevõtted).
3. Relvade ja laskemoona käitlemisega tegelevad ettevõtted
Muudatused mõjutavad ettevõtteid, kelle tegevus sõltub selgest regulatsioonist ja loamenetlustest:
relvade müüjad, tootjad ja importijad – tsiviil- ja sõjarelvade turustajad;
relvade remondi või ümberehitamisega tegelevad tegevusluba omavad isikud;
airsoft- ja paintball-relvade ning tulirelva lisavarustuse müüjad – lisaseadmete müük
(nt lasersihikud, helisummutid jms).
4. Kaitsetööstuse ettevõtted
Sõjarelvade eraldi regulatsioon ning täpsem kohaldamisala mõjutavad olulisel määral
kaitsetööstust:
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit ja selle liikmed – kelle tegevus hõlmab
relvasüsteemide arendust, tootmist ja eksporti.
rahvusvahelised koostööpartnerid – EL-i ning NATO-sisesed hankepartnerid, kes
eeldavad ühtlustatud õigusruumi.
5. Relvaalaste koolituste korraldajad
Terminoloogia ja kohaldamisala muutmine eeldab koolitusmaterjalide uuendamist:
relvaalast koolitust pakkuvad eraõiguslikud juriidilised isikud – peavad ajakohastama
õppe- ja hindamismaterjalid.
laskeinstruktorid ja relvakasutuse koolitajad – koolituste sisu tuleb kohandada uuele
seadusele.
6. Ühiskond laiemalt
Kaudsem mõju, kuid oluline siseturvalisuse ja relvaohutuse aspektist, on kavandatavatel
muudatustel suuremal või väiksemal määral kogu Eesti elanikkonnale:
üksikisikud ja kogukonnad – kelle turvalisus sõltub relvade käitlemise läbipaistvusest ja
tõhusast kontrollist.
meedia ja huvigruppide esindajad – relvateemalise teabe edastajad ja avaliku arvamuse
kujundajad.
Mõju eelanalüüs
1. Sõjarelvade käitlemise regulatsiooni eraldamine eraldi seadusesse
Sõjarelvade käitlemise regulatsiooni eraldamine tsiviilkäibega relvade seadusandlusest on
sisuliselt struktuurne ja õiguspoliitiline muudatus, mille eesmärk on tugevdada õigusselgust ja
26
parandada siseturvalisust. Selline eraldamine aitab vältida olukorda, kus tsiviil- ja sõjarelvade
mõisted, nõuded, käitlemisreeglid ja järelevalvemehhanismid on ebapiisavalt eristatud.
Tulemuseks on selgem ja paremini rakendatav õigus, mis toetab ka paremini põhiseaduslikke
väärtusi nagu turvalisus ja õigusselgus. Samuti loob see eelduse täpsemate erireeglite
kehtestamiseks riigi julgeolekut ja rahvusvahelisi kohustusi silmas pidades.
1.1. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sõjarelvade teema eraldamine RelvS-ist võimaldab luua täpsemad ja konkreetsemad nõuded,
mis arvestavad relvade olemust, rahvusvaheliste kontrollimehhanismide (nt relvastuskontrolli
lepingud) kohaldatavust ning vajadust täpselt määratleda, kes, millal ja millistel tingimustel võib
sõjarelvi omada või kasutada.
Kavandatud muudatusega tagatakse ühtsem järelevalve ja kontroll kõikide sõjarelvade
käitlemise üle. Sõjarelvade eraldi seaduses reguleerimisega kaasneb ka suurem paindlikkus
reageerida muutuvale julgeolekukeskkonnale, rahvusvahelistele relvaembargodele,
ekspordikontrollile ja kaitsetööstuse arengule. See muudatus aitab täpselt määratleda, kes, millal
ja millistel tingimustel võib sõjarelvi omada, kasutada või käidelda, mis on oluline riigi julgeoleku
tagamiseks.
Selge vastutusjaotus vähendab dubleerimist ja võimalikke pädevuskonflikte, mis võivad tekkida
juhul, kui eri ametkonnad tõlgendavad samaaegselt samu õigusnorme erinevate
julgeolekuprioriteetide alusel. Selgem sõjarelvade regulatsioon tugevdab kontrolli sõjarelvade
käitlemise ja kaitsetööstuse tegevuse üle, mis on hädavajalik riigi siseturvalisuse tagamiseks.
Suureneb õigusselgus, mis toetab strateegilist riigikaitset ja aitab ennetada võimalikke
tõlgendusvigu, mis võivad ohustada riigi julgeolekut. Kokkuvõttes aitab sõjarelvade eraldi
reguleerimine luua usaldusväärse, läbipaistva ja tõhusa kontrolli süsteemi, mis tugevdab Eesti
siseturvalisust ja rahvusvahelist usaldusväärsust.
Muudatus puudutab kõiki sõjarelvadega seotud tegevusi Eestis, sealhulgas omamist, käitlemist,
ekspordikontrolli ja kaitsetööstuse reguleerimist. See mõjutab nii riigiasutusi kui ka erasektorit,
kellel on seoses sõjarelvadega kohustusi ja vastutust. Mõju ulatus sektorile on seega suur.
Üleminekuperioodil võib esineda ajutist riski järelevalve killustumiseks või tõrkeid
andmevahetuses PPA ja Kaitseministeeriumi vahel. Nende riskide maandamiseks on oluline
tagada koostöökohustused, ühtne teabevahetus ja koordineeritud kontrollimehhanismid. Pikemas
perspektiivis tugevdab muudatus siseturvalisust, parandab relvade käitlemise üle järelevalve
tõhusust ning toetab riigi kaitsevõime ja avaliku julgeoleku taseme tõusu.
Mõju sagedus sektorile on pidev, kuna regulatsioon mõjutab igapäevast järelevalvet ja kontrolli
sõjarelvade käitlemise üle ning kaitsetööstuse tegevust. Muudatus tagab regulaarse ja järjepideva
järelevalve, mis aitab vältida kõrvalekaldeid ja võimalikke julgeolekuriske.
1.2. Majanduslik mõju
Muudatusega kaasnevad lisakulud uue seaduse väljatöötamiseks ja rakendamiseks, seal hulgas
õigusloome ja koolitused. Pikas perspektiivis on aga siiski võimalik kokkuhoid, sest vähenevad
õigusvaidlused ja järelevalve koormus. Seega võib kaasneda teatud lühiajaline negatiivne mõju.
Sõjarelvi tootvad ettevõtted saavad parema ülevaate neile kohalduvatest nõuetest. Kaitsevägi,
Kaitseliit ja muud riigiasutused saavad selgema õigusraamistiku. Tsiviilisikud ja relvaomanikud
27
ei pea tegelema ebaselge piiritlemisega sõjarelvade ja tsiviilrelvade vahel.
Kavandatava muudatuse mõju on püsiv ja struktuurne. Seaduse uuendamine ei ole ühekordne
muutus, vaid loob aluse uuele ja paremini toimivale süsteemile. Samuti on tegemist kestva
mõjuga, sest pärast jõustumist jäävad muudatused pikaks ajaks mõjutama õiguskeskkonda,
järelevalvet, ettevõtlust jms. Seega võib mõju sageduse hinnata kõrgeks, kuna seaduse
rakendamine ja tõlgendamine toimub igapäevaselt, eriti relvade käitlemisega tegelevates
ettevõtetes.
1.3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
Sõjarelvade käitlemise ja järelevalve ülesannete üleviimine PPA-lt Kaitseministeeriumi
valitsemisalasse toob kaasa vastutus- ja töökoormuse ümberjaotuse kahe asutuse vahel. PPA
koormus väheneb relvade tehnilise järelevalve, lubade ja hoiustamise kontrolli osas,
võimaldades keskenduda tsiviilrelvade käibega seotud tegevustele ja avaliku korra tagamisele.
Kaitseministeeriumile ja tema valitsemisalale lisandub iseseisev vastutus uue regulatsiooni
rakendamisel ja arendamisel. Selleks on vaja luua uued tööprotsessid, sealhulgas tegevuslubade
väljastamiseks, käitlemisloa andmiseks ja järelevalve tegemiseks.
Muudatuse mõju on oluline, sest üleminekuperioodil võib muutus eeldada täiendavaid ressursse
ja töö ümberkorraldust, sealhulgas personalivajaduse ja IT-arenduste osas. Pikaajaliselt on
muudatuse mõju positiivne, kuna suureneb haldussuutlikkus ja tõhusus, vähendades dubleerimist
PPA ja Kaitseministeeriumi vahel ning tagades, et sõjarelvade käitlemise üle teostatakse
järelevalvet asutuses, millel on vastav kompetents ja kogemus.
Mõju avaldumise ulatust töökorraldusele võib hinnata keskmiseks, sest nõuab ühekordset
töökorralduse muudatust, protsessijuhendite väljatöötamist ning uue süsteemi tööle rakendamist.
1.4. Sotsiaalne mõju
Sõjarelvade käitlemise üle järelevalve üleviimine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse on
positiivne, sest tugevdab avalikkuse usaldust riigi relvapoliitika ja järelevalvesüsteemi vastu.
Muudatus aitab selgemalt eristada tsiviil- ja sõjalist relvakasutust, mis suurendab elanike
õiglustunnet ja arusaama relvade rollist ühiskonnas. Kaitseministeeriumi spetsialiseeritus ja
tehniline pädevus tagavad kõrgema järelevalvekvaliteedi ning vähendavad riski, et relvi
kasutatakse valesti või sattuvad need ebaseaduslikku käibesse.
Samas võib muudatuse algfaasis tekkida avalikkuses küsimusi järelevalve läbipaistvuse ja
sõltumatuse osas, mistõttu on oluline tagada selge kommunikatsioon ja koostöö PPA ning
Kaitseministeeriumi vahel. Pikemas vaates suurendab muudatus ühiskonna turvatunnet, tugevdab
usaldust riigi julgeolekuasutuste vastu ning toetab arusaama, et relvade käitlemine toimub
professionaalse ja eesmärgipärase kontrolli all. Seega saab muudatuse mõju hinnata suureks.
Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna puudutab väikest kuid olulist osa sõjarelvade
käitlejatest – kaitsetööstusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted.
1.5. Majanduslik mõju
Sõjarelvade käitlemise üle järelevalve ülesannete üleviimine Politsei- ja Piirivalveametilt
Kaitseministeeriumi valitsemisalasse avaldab mõõdukat majanduslikku mõju.
28
Üleminekuperioodil toob muudatus kaasa täiendavad kulud, mis on seotud uue
järelevalvesuutlikkuse loomisega, sealhulgas personali värbamise ja koolituse, töökorralduse
ümberkujundamise ning vajalike IT-lahenduste arendamisega. Investeeringud on valdavalt
ühekordsed ning seotud süsteemide ja tööprotsesside kohandamisega Kaitseministeeriumi
struktuuri.
Pikaajaliselt avaldab muudatus positiivset mõju haldusökonoomiale, vähendades ülesannete
dubleerimist ja optimeerides ressursside kasutust riigis. Järelevalve koondamine ühte pädevasse
asutusse tõstab haldussuutlikkust, muudab menetlused kiiremaks ja vähendab korduvkontrollide
vajadust. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju keskmise suurusega, kuid positiivse
suunaga, kuna see loob eeldused kuluefektiivsemaks ja spetsialiseeritumaks riiklikuks
järelevalveks.
2. RelvS-i kohaldamisala selgem määratlemine
Kavandataval muudatusel on selge õiguslik mõju, mis avaldub järgnevas:
vähenevad tõlgendusvaidlused, sest seaduse kohaldamisala saab määratletud nö
positiivselt (millistele relvadele kohaldub), mitte ainult välistuste kaudu;
suureneb õigusselgus ja seaduse prognoositavus – õigussubjektidel (kodanikel,
ettevõtjatel, ametnikel) on võimalik ette näha, milline on nende tegevuse õiguslik tagajärg.
See tähendab, et seadus on:
piisavalt selge ja arusaadav – adressaadid saavad aru, kas ja kuidas see nende suhtes
kohaldub;
ühtselt kohaldatav – sarnaste olukordade puhul jõutakse sarnase tulemuseni;
ettenähtav oma mõjude poolest – inimene või ettevõtja saab oma tegevust planeerides
prognoosida, kas see on seaduslik või milliseid lubasid/tingimusi ta vajab.
See toetab ka põhiseaduslikku nõuet: õigusselguse põhimõtte järgi peab õigusnorm olema nii
selge, et adressaat saab oma käitumise vastavalt korraldada ja ette näha, mis temaga juhtub, kui ta
reeglit rikub.
Mõju avaldumise sihtrühm on potentsiaalselt suur, st igaüks, kes soovib, võib taotleda relvaluba.
Samas on teada, et relvadega seonduvaid toiminguid teeb elanikkonnast vaid väike hulk füüsilisi
isikuid ning samamoodi on väike ka puudutatud juriidiliste isikute hulk.
1. septembri 2025. aasta seisuga on PPA andmetel Eestis ligikaudu 25 000 relvaomanikku,
relvaregistrisse on kantud umbes 60 000 piiratud tsiviilkäibes olevat relva. Eelnevast tulenevalt
võib pidada sihtrühma suurust väikseks, kuna muudatus mõjutab vähem kui 5% elanikkonnast.
1. septembri 2025. aasta seisuga on RelvS-i alusel tegevusluba 109 ettevõttel, neist 73 ettevõttel
RelvS-i § 66 lõikes 1 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks ja viiel ettevõttel tegevusluba RelvS-i
§ 8333 lõikes 1 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks. Statistikaameti andmetel59 oli 2024. aastal
Eestis aktiivseid ettevõtteid kokku 158 378. Seega on RelvS-i alusel tegutsevate ettevõtete arv
marginaalne, mistõttu kavandatavate muudatuste mõju ulatust ja suurust ettevõtetele saab lugeda
väikeseks.
Relvaomanikud ja ettevõtjad saavad selgema ülevaate, millistele esemetele regulatsioon laieneb
ning järelevalveasutused saavad tõhusamalt kontrollida nõuete täitmist.
59 Statistikaamet, 9. september 2025. Kättesaadav:
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER0309/table/tableViewLayout2.
29
2.1. Majanduslik mõju
RelvS-i kohaldamisala täpsustamine mõjutab majanduskeskkonda peamiselt läbi õigusselguse,
halduskoormuse vähenemise ja turu läbipaistvuse suurenemise. Kuigi muudatus ei too kaasa
otseseid rahavoogusid ega maksumuudatusi, on sellel oluline kaudne mõju relvade ja nende
lisaseadmete seaduslikule turule, ettevõtluskeskkonnale, järelevalve tõhususele ja
kuluefektiivsusele.
RelvS-i kohaldamisala selgem määratlemine avaldab olulist ja valdavalt positiivset
majanduslikku mõju. See loob läbipaistvama, prognoositavama ja õigusselgema keskkonna nii
relvadega tegelevatele ettevõtjatele kui ka järelevalveasutustele.
Muudatus vähendab õiguslikku ebakindlust ja halduskulusid, toetab seadusliku turu kasvu,
vähendab halli sektorisse kalduva majanduse osakaalu ning tõstab Eesti kui usaldusväärse ja hästi
reguleeritud turu mainet.
Kuigi muudatus toob kaasa mõningaid ühekordseid IT-arendusi ja koolituskulusid, on need
lühiajalised ja väikese mahuga, samas kui majanduskeskkonna stabiilsuse ja järelevalve
kvaliteedi paranemine on pikaajaline ja kõrge mõjuga.
Kavandatava muudatusega väheneb bürokraatia ja halduskoormus nii riigile kui ka füüsilistele
ja juriidilistele isikutele. Kui seadus on selgem ja täpsem, ei pea relvaomanikud, relvakaupmehed
või muud isikud kulutama nii palju aega ja raha, et selgitada välja, kas mingi ese (nt helisummuti)
kuulub piiratud käibega esemete hulka või mitte. Väheneb vajadus küsida eraldi õiguslikke
arvamusi või pöörduda ametiasutuste poole täpsustuste saamiseks.
Selge kohaldamisala tugevdab seaduslikku relvaturgu, kuna ettevõtjatele on täpsemalt teada,
milliseid relvi, nende osi ja lisaseadmeid võib müüa, importida või eksportida tegevusluba või
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse60 (edaspidi MSÜS) § 14 kohast teatamiskohustust
omamata. See aitab vältida juhuslikke rikkumisi ning välistab olukorrad, kus seaduslikud
ettevõtjad väldivad teatud kaubagruppidega tegelemist õigusliku riski tõttu.
See loob konkurentsieelise just neile ettevõtjatele, kes tegutsevad läbipaistvalt ja järgivad
kehtivaid nõudeid. Halli turu osakaal väheneb, kuna varasemad ebaselgelt tõlgendatud tooted (nt
helisummuti, sihikud) saavad üheselt määratletud õigusliku staatuse.
Pikaajaliselt paraneb sektori maine ja usaldusväärsus nii riigisisese kui rahvusvahelise koostöö
raames. Samuti lihtsustub piiriülene kaubavahetus, kuna Eesti õigusraamistik hakkab olema
selgemalt kooskõlas EL relvadirektiivi ja teiste liikmesriikide regulatsioonidega. See võib
soodustada ekspordi- ja imporditegevust relvade ja lisaseadmete valdkonnas ning toetada
väikeettevõtlust, mis tegutseb näiteks laskespordi või jahivarustuse turul.
Näiteks puudub Eestis praegu teave selle kohta, kui paljudel isikutel on airsoft- ja paintball-
relvad, sest puudub sellekohane regulatsioon. Arvatavalt kuulub suur osa selliseid relvi
juriidilistele isikutele, kes pakuvad võimalust meelelahutuse eesmärgil sõjalis-sportlikes
mängudes osaleda ja relvi selliste ürituse ajaks laenutada. Kindlasti on selliseid relvi aga ka
füüsiliste isikute valduses. Võib siiski eeldada, et kavandatav mõju leibkondade toimetulekule ja
majanduslikele otsustele on vähene.
60 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus – RT I,02.01.2025, 26.
30
Airsoft- ja paintball-relvadega kauplevad nii RelvS-i alusel väljastatud tegevusloaga
relvakaupmehed kui ka ilma vastava tegevusloata isikud, kuna seni ei ole nende relvade käitlemine
olnud RelvS-s reguleeritud. Kavandatavate muudatuste järgselt võib selliseid relvi müüa
juriidiline isik, kellele on RelvS-i alusel väljastatud tegevusluba või laieneb MSÜS-i § 14 kohane
teatamiskohustus. Samuti tuleb järgida nõudeid, mis kehtestatakse RelvS-s. Eelkõige tuleb nende
müügitehingul kontrollida relva soetada sooviva isiku vanust jms. Muudatusega harjumine võtab
aega ja ei pruugi olla lihtne. Kuid arvestades seda, et juba praegu on paljudes EL-i liikmesriikides
airsoft- ja paintball-relvadele kehtestatud nõuded ning eelnõu kohaselt ei kehtestata olulisi
piiranguid, võib eeldada, et selle regulatsiooni sisseseadmine ei ole liialt koormav. Kuna airsoft-
ja paintball- relvade käitlemisele ei plaanita kehtestada rangeid nõudeid, see tähendab, et nende
käitlemisele ei kehti tulirelvadega sarnane kord, siis ei avaldu regulatsiooni loomisel oluline mõju.
Seetõttu võib avalduva mõju ulatust hinnata väikeseks.
Kavandataval muudatusel on keskmise suurusega positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale ning
pikaajaline positiivne mõju relvakaubanduse läbipaistvusele ja investeerimiskindlusele.
2.2. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
Seaduse struktuuri ja terminoloogia muutusega võib kaasneda vajadus muuta PPA tööprotsesse,
samuti uuendada juhendmaterjale ja tööjuhiseid. Kavandatavad muudatused toovad kaasa
tõlgendamise lihtsustumise tulevikus – näiteks lubade menetlusega tegelevatel ametnikel on
vähem vajadust küsida PPA juristidelt selgitusi või lahendada sisemisi vastuolusid. Samuti ei pea
ametnikud kulutama nii palju ressurssi selgitustele, täiendavale juhendamisele või keerulistele
tõlgendustele.
Prognoosida võib ka mõningast PPA-le esitatavate vaiete ja kohtuvaidluste (õigusliku ebaselguse
tõttu) arvu vähenemist. Kui seaduse tekst on ebaselge, tekib olukordi, kus relvaomanik või
ettevõtja tõlgendab seadust ühtmoodi, aga järelevalveasutus teisiti. Sellest võivad tekkida vaided
ja kohtuvaidlused. PPA andmetel esitati 2024. aastal relvalubadega seonduvalt PPA-le 21 ja
kohtule 39 vaiet. 2025. aasta esimese kaheksa kuu jooksul esitati PPA-le 17 ja kohtule 10 vaiet.
PPA-le esitatud vaietest 10 rahuldati osaliselt või täielikult. 2024. aastal kohtule esitatud vaietest
on PPA andmetel lahendini jõutud vaid kolme osas, neist kaks rahuldati.
Kui seaduse tekst on loogilisem ja üheselt mõistetav, siis:
väheneb vaidluste arv järelevalveasutuse ja õigussubjektide vahel,
kohtud ei pea lahendama nii palju tõlgendusküsimusi,
õigussubjektid säästavad kulusid (advokaaditasud, kohtukulud, menetlusajad),
riik säästab kohtusüsteemi koormust ja sellega seotud kulusid.
Selge seadus vähendab olukordi, kus tuleb vaielda selle üle, kuidas normi tuleb tõlgendada. See
tähendab otsest rahalist kokkuhoidu nii riigile kui ka ühiskonnale tervikuna. Seega on
kavandataval muudatusel positiivne mõju kõigi mõjutatud sihtrühmade osas. Arvestades
muudatusest mõjutatud ametnike arvu, võib siiski lugeda muudatuse mõju ulatust ja sagedust
keskmiseks.
3. Terminoloogia korrastamine ja viimine kooskõlla tulirelvadirektiiviga
Terminoloogia ühtlustamise abil tagatakse paremini EL-i õiguse korrektne rakendamine Eesti
õiguses. Kavandataval muudatusel on oluline õiguslik mõju – Eesti õigus viiakse kooskõlla EL-i
õigusega, vähendades rikkumismenetluste riski. Sellised menetlused võivad viia trahvinõueteni ja
kahjustada Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil.
31
3.1. Sotsiaalne mõju
Terminoloogia ühtlustamine lihtsustab õigusnormide kohaldamist ja tõlgendamist.
Ühtlustatud terminoloogia vähendab arusaamatusi seaduse tõlgendamisel nii relvaomanike,
relvaloa taotlejate kui ka järelevalveorganite poolt. Relvaomanikel ja ettevõtjatel tekib parem
arusaam oma õigustest ja kohustustest. Täpsete ja EL-i õigusega kooskõlas olevate mõistete
kasutamine tagab, et relvaomanikud teavad täpselt, millised on nende õigused ja kohustused. See
väldib tahtmatuid rikkumisi, mis võivad tekkida mitmeti mõistetavate terminite tõttu. Negatiivse
mõjuna võib välja tuua asjaolu, et harjumuspäraste terminite muutmine võib ajutiselt tekitada
vastuseisu või skeptilisust, eriti kui puudub piisav selgitustöö. Seda on aga võimalik maandada
tehes piisavat ja laiaulatuslikku teavitust nii relvavaldkonnaga seotud isikute hulgas kui
ühiskonnas laiemalt.
3.2. Majanduslik mõju
Kavandatavate muudatustega kaasneb lühiajaline koolitus- ja kohanemiskulu ametkondadele ja
ettevõtjatele. Pikas perspektiivis aga halduskoormus väheneb ja suureneb efektiivsus.
Pikas plaanis toob muudatus kaasa järgmised positiivsed mõjud:
lihtsustab relvade ja laskemoona importi ja eksporti EL-i turul;
paraneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja suureneb võimalus osaleda rahvusvahelistes
kaitsetööstuse tarneahelates;
väheneb ettevõtjate halduskulu.
Muudatus on kestva mõjuga, sest pärast jõustumist jäävad muudatused pikaks ajaks mõjutama
õiguskeskkonda, järelevalvet, ettevõtlust jms. Seega võib mõju sageduse hinnata kõrgeks, kuna
seaduse rakendamine ja tõlgendamine toimub igapäevaselt, eriti relvade käitlemisega tegelevates
ettevõtetes.
3.3. Mõju siseturvalisusele
Terminoloogia ühtlustamine ja selle viimine vastavusse tulirelvadirektiiviga avaldab otsest
positiivset mõju õiguskaitseasutuste tööle. Ühtne mõistete kasutus võimaldab koguda, töödelda ja
analüüsida relvadega seotud andmeid ühtses infosüsteemis, mis loob terviklikuma ülevaate
relvade liikumisest, omamisest ja kasutamisest nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Praegune olukord, kus samad relvaliigid võivad eri riikides olla erinevalt liigitatud või
määratlemata, on põhjustanud segadust ning takistanud tõhusat teabevahetust ja koostööd. Näiteks
võivad Eesti õiguskaitseasutused käsitleda relva poolautomaatse relvana, samal ajal kui mõnes
teises EL-i liikmesriigis liigitub sama relv täisautomaatseks ehk tsiviilkäibes keelatud relvaks.
Selline vastuolu raskendab õiguskaitseasutuste (nt PPA, KAPO, Maksu- ja Tolliameti) koostööd
ning võib kaasa tuua õiguslikke ja julgeolekuriske.
Ühtlustatud terminoloogia kasutuselevõtt parandab oluliselt relvade jälgitavust ja kontrollitavust.
Õiguskaitseasutused saavad varasemast täpsemalt ja kiiremini tuvastada:
piiriülest relvade liikumist, sealhulgas legaalsete relvade jõudmist ebaseaduslikku
ringlusse;
isikutega seotud riske, näiteks olukordi, kus sama isik on saanud relvaload mitmest
liikmesriigist või sooritanud kahtlaseid ostutehinguid;
relvade väärkasutuse mustreid, mis võimaldab ennetavat sekkumist ja tõhusamat
32
järelevalvet.
Ühtne süsteem lihtsustab ka andmevahetust Interpoli, Europoli ja teiste EL-i liikmesriikide
asutustega, mis tugevdab koostööd rahvusvaheliste uurimiste ja operatsioonide raames. See
omakorda aitab kiiremini reageerida relvade salakaubandusele, terrorismi rahastamisele või
muudele siseturvalisust ohustavatele tegevustele.
Näide: Kui EL-i süsteemis liigitatakse teatud relv klassi A alla (keelatud tsiviilkäibes), kuid
Eestis on kasutusel üldisem mõiste, võib ekslikult väljastada loa, mis on vastuolus EL-i õigusega.
Terminoloogia ühtlustamine välistab sellised vead, tagades, et relvaload ja registreeringud
vastavad nii siseriiklikele kui ka EL-i nõuetele.
Kokkuvõttes tugevdab terminoloogia ühtlustamine õiguskaitseasutuste suutlikkust ennetada,
tuvastada ja tõrjuda relvadega seotud õigusrikkumisi, parandades nii siseturvalisust kui ka
rahvusvahelist koostööd.
3.4. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja -koormusele
Terminite ühtlustamine vähendab tõlgendusriske ning muudab järelevalve ja otsustusprotsessid
ühtlasemaks ja õiglasemaks.
Terminite ümberkujundamine võib algusfaasis tähendada vajadust:
ajakohastada dokumendivorme ja infosüsteeme (sh relvaregister),
koostada uusi juhendmaterjale ametnikele ja avalikkusele,
koolitada järelevalveametnikke, relvalubade menetlejaid jm ametnikke.
Samuti võib kaasneda vajadus parandada andmevahetusvõimekust EL-i relvade alaste
infosüsteemidega, mis nõuab IT-lahenduste kohandamist.
Lihtsustub koostöö ja andmevahetus teiste liikmesriikidega (nt relvaregistri andmete põhjal).
Tulirelvadirektiiviga kooskõlas olev terminoloogia lihtsustab:
andmevahetust teiste EL-i liikmesriikide ametkondadega,
koostööd Europoli, Schengeni infosüsteemi (SIS II) süsteemidega,
ühtlustatud aruandlust ja tähtaegadest kinnipidamist.
Samuti aitab see kaasa Eesti rahvusvahelise maine kujundamisele usaldusväärse ja läbipaistva
õiguskorra kehtestajana.
Kokkuvõttes mõjutab muudatus riigiasutuste töökorraldust kõrgendatud haldusliku valmisoleku
ja parema tööjaotuse kaudu. Kuigi algusfaasis kaasneb täiendav töökoormus seoses
infosüsteemide, koolituste ja dokumentide uuendamisega, toob muudatus pikemas perspektiivis
kaasa:
väiksemad menetluslikud riskid,
tõhusama järelevalve ja andmevahetuse,
parema koostöö EL-i ja rahvusvaheliste partneritega.
Seega on muudatusel lühiajaline halduslik mõju, kuid pikaajaline positiivne ja püsiv mõju
riigiasutuste töö tõhususele ja haldussuutlikkusele.
33
4. Piiratud käibega relvade ja relva osade täpsustamine
Täpsem regulatsioon piiratud käibega relvade, nende osade ja lisaseadmete kohta vähendab
tõlgendamis- ja rakendusprobleeme.
5.1. Mõju siseturvalisusele
Kavandatavate muudatustega tagatakse parem kontroll piiratud tsiviilkäibega esemete turu
üle. Nii on politseil ja teistel järelevalveasutustel lihtsam kontrollida, kas nende esemete müük,
omamine, import ja eksport vastavad seaduse nõuetele. Praegu võib järelevalve olla ebaefektiivne,
sest mõni ese jääb nö halli tsooni: osade ametnike hinnangul on see piiratud käibega, teiste arvates
mitte. Kui seaduse regulatsioon on täpne, kaob see ebamäärasus.
Väheneb illegaalne kauplemine ning risk, et piiratud esemeid soetatakse teadmatusest või
tahtlikult seadusevastaselt. Kui inimene ei tea, et näiteks helisummuti kuulub piiratud käibega
esemete hulka, võib ta selle soetada e-poest või välismaalt, uskudes, et see on lubatud. Selge
seadus väldib juhuslikku õigusrikkumise riski. Kui reeglid on ebaselged, on mustal turul
tegutsejatel lihtsam oma tegevust õigustada. Selge ja ammendav loetelu võtab selle võimaluse ära
ning suurendab õigusrikkumiste avastatavust ja karistatavust.
Kavandatava muudatuse mõju on pikaajaline ja kestev. Muudatus suurendab siseturvalisust,
tagades parema kontrolli piiratud tsiviilkäibega esemete üle ning vähendades nende ebaseadusliku
soetamise ja kasutamise riski. Täpsem õiguslik regulatsioon võimaldab järelevalveasutustel
tõhusamalt tegutseda ning vähendab nii tahtmatute kui ka tahtlike õigusrikkumiste arvu. Mõju on
hinnatav positiivseks ja keskmise tugevusega, kuna see parandab turvalisust ilma ühiskonnale
märkimisväärset lisakoormust tekitamata.
5.2. Majanduslik mõju
Muudatusel on positiivne mõju majanduskeskkonnale ja ettevõtlusele. Relvaomanike ja
ettevõtjate jaoks selgem raamistik vähendab õigusliku eksimuse riski ja võimalikke
sanktsioone. Kui reeglid on ebaselged, võib relvaomanik või kaupleja tahtmatult rikkuda seadust
(nt müüa öösihikut ilma vajaliku loata). Rikkumine võib kaasa tuua rahatrahvi, relvaloa
äravõtmise või kriminaalmenetluse, mis tähendab majanduslikke ja mainekahjusid. Kui reeglid
on selged, saab relvaomanik või ettevõtja oma tegevust planeerida riskideta – see vähendab
õiguslikke eksimusi ja nendega kaasnevaid kulusid. See loob ka stabiilsema ärikeskkonna
ettevõtjatele, kes tegelevad relvade ja nende osade müügiga, ning suurendab õiguspärast
turuosalust.
Kui piiratud käibega esemete regulatsioon muutub selgeks ja turuosalised liiguvad hallist tsoonist
ametlikule turule, siis väheneb ebaseadusliku kaubanduse maht ja kasvab riigi maksutulu.
Lisaks säästab riik ressursse, sest ebaseaduslike tehingute avastamine ja uurimine on kulukam,
kui läbipaistva seadusliku turu haldamine.
Muudatuse mõju on pikaajaline ja kestev, kuna seadusemuudatus jääb kehtima pikaks ajaks.
Muudatusest mõjutatud isikute hulk turuosas on siiski marginaalne, mistõttu võib muudatuse mõju
hinnata väheoluliseks.
34
II Relvaloa ja relvaomanikuks saamise kord
II.I. Eesmärk ja probleem
Eesmärk
Relvaloa taotlemise, selle kehtivuse pikendamise, relva soetamise ja relva võõrandamise
protsessid on lihtsad ja kõigile üheselt arusaadavad. Väheneb halduskoormus nii PPA-le kui
relvaluba omavatele isikutele ja kaupmeestele.
Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus
1. Relvaloa taotlemine ja kohustus loa taotlemisel selgitada relva või loa vajalikkust
taotletaval kasutusotstarbel
RelvS sätestab avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil nõuded relvade, nende osade
ja laskemoona käitlemisele. RelvS-s sätestatakse muu hulgas, millistel otstarvetel võib Eestis relvi
soetada, omada ja vallata ning millistele nõuetele relvaomanik vastama peab. RelvS-i § 35 lõike 2
punkti 1 kohaselt peab taotleja relvaloa taotlusele märkima oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi
ja kontaktandmed ning käitlemiseks soovitava relva liigi, otstarbe ja hoiukoha. Samuti on ette
nähtud loetelu dokumentidest, mis tuleb taotlusele lisada, sealhulgas tervisetõend ning tõend
esmaabikoolituse läbimise kohta. Soetamisloa taotlemisel tuleb taotluses ära näidata soetatava
relva otstarve ja liik või konkreetse relva andmed.
Relvaloa ja paralleelrelvaloa kehtivuse pikendamisel peab taotleja esitama PPA-le taotluse, milles
tuuakse lisaks taotleja isiku- ja kontaktandmetele välja relva hoiukoht, taotlusele lisatakse
tervisetõend ning dokumendid, mis tõendavad loa omaja vastavust RelvS-i § 29 lõikes 2 või 3,
§ 30 lõikes 2 või 5 või § 34 lõikes 11, 12, 13, 14 või 15 sätestatud nõudele. Kui pikendatakse
sellise relvaloa või paralleelrelvaloa kehtivust, millel on märgitud relva otstarbena üksnes
turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitse), peab taotleja sooritama RelvS-i § 35 lõikes 6 nimetatud
relva käsitsemise katse.
RelvS-i § 11 järgi kohaldatakse loataotluste menetlemisele ja järelevalvele haldusmenetluse
seaduse61 (edaspidi HMS) sätteid arvestades RelvS-i erisusi. HMS-i § 6 sätestab haldusorganile,
milleks antud juhul on PPA, kohustuse välja selgitada asja lahendamiseks olulise tähtsusega
asjaolud ning koguda vajadusel selleks tõendeid. HMS-i § 38 lõikest 3 tulenevalt on
menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad
menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib
haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. HMS-i § 36 kohaselt
on haldusorgan kohustatud taotlejat soovi korral teavitama tema õigustest ja kohustustest,
vajalikest dokumentidest ning vajalikest menetlustoimingutest. Loa väljastamise menetlus lõpeb
HMS-i § 43 lõike 1 alusel haldusakti teatavakstegemise, taotluse tagasivõtmise, taotluse läbi
vaatamata jätmise või adressaadi surma või lõppemisega, kui haldusakt on seotud adressaadi
isikuga.
Viimastel aastatel on PPA varasemast enam hakanud relvaloa ja soetamisloa menetluses küsima
kirjalikult täiendavaid selgitusi, milleks taotleja relva vajab, viidates relva otstarbele ja HMS-le.
Praktikas on see aga tekitanud taotlejates pahameelt, kuna RelvS-st selline nõue otsesõnu ei nähtu.
61 Haldusmenetluse seadus – RT I, 06.07.2023, 31.
35
See vähendab õigusselgust ja on kaasa toonud kohtuvaidlusi. PPA andmetel vaidlustatakse
keskmiselt 30 PPA otsust aastas. Kohtus kestab vaidemenetlus sageli üle nelja aasta.
Siseministeeriumile esitatud pöördumistes on osutatud, et PPA on viimastel aastatel üha
sagedamini keeldunud uute soetamislubade väljastamisest või olemasolevate lubade
pikendamisest, põhjendades seda vajadusega esitada lisateavet soetatava relva vajalikkuse kohta.
Taotlejatelt on küsitud, milleks nad soovivad relva soetada või miks on neil vaja luba pikendada,
viidates HMS- i §-dele 6 ja 38. Selline praktika on taotlejate hinnangul olnud põhjendamatu ja
vastuolus seadusest tulenevate õigustega.
Kuigi RelvS-s ei ole erisätet, mille kohaselt peaks füüsiline isik oma loataotlust või relva
valdamise otstarvet eraldi selgitama, kohalduvad taotluse menetlemisel HMS-s sätestatud
uurimisprintsiip, selgitamis- ja põhjendamiskohustus. Kuna RelvS selleks taotlejat otsesõnu ei
kohusta, on see tekitanud taotlejates segadust ja pahameelt.
RelvS-i §-s 28 on loetletud füüsilisele isikule lubatud relvade otstarbed, RelvS-i § 31 loetleb
juriidilisele isikule lubatud relvade otstarbed, liigid ja hulga, RelvS-i § 26 lõige 7 sätestab
kollektsioneerimisloa maksimaalse lubatud kehtivusaja ning RelvS-i § 34 lõige 7 relvaloa
maksimaalse lubatud kehtivusaja. Kehtiva õiguse kohaselt peab PPA kontrollima taotluses
märgitud andmete õigsust ja otstarbe eesmärgipärasust — seda nii esmase loa väljastamisel kui
ka loa kehtivuse pikendamisel. Loa otstarve ja selle eesmärgipärasus peab olema täidetud kogu
loa kehtivuse aja. Näiteks, kui loa omaja loobub laskespordiga tegelemisest, puudub tal edaspidi
alus omada relvaluba laskespordiga tegelemise otstarbel. Sellisel juhul peab loa omaja esitama
relvaloa andmete muutmise taotluse ja valima relva omamiseks muu seaduses lubatud otstarbe või
esitama taotluse relvast ja relvaloast loobumiseks.
Relvadega seotud lubade menetlustähtaeg on kehtiva õiguse järgi kaks kuud. See tähendab, et
PPA peab alates taotluse menetlusse võtmisest kahe kuu vältel veenduma, et taotleja ise, tema
taotletav luba ja otstarve ning relva hoiutingimused vastavad RelvS-s sätestatud nõuetele.
Taotletava loa ja otstarbe eesmärgipärasust saab PPA kontrollida vaid taotlejalt täiendavalt
selgitusi küsides.
PPA praktikat toetab ka tulirelvadirektiiv, mille artikli 6 kohaselt võib tulirelva soetamiseks ja
valdamiseks anda loa ainult mõjuval põhjusel. Artikli 10 lõike 4 kohaselt tuleb loa omaja vastavust
nõuetele hinnata regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel, ning luba tohib pikendada ainult juhul,
kui selle väljastamise tingimused on jätkuvalt täidetud. Mõjuva põhjuse esitamine peab seega
toimuma nii esmasel taotlemisel kui ka loa pikendamisel. Kuigi selline põhjendatuse nõue tuleneb
EL- i õigusest, ei ole RelvS-i seda selgesõnaliselt üle võetud ega kehtestatud põhjendamise
kohustust sõnaselge sättena.
Relvaloa ja relvaomanikuks saamise korra ja selgitamiskohustusega seotud probleemide
lahendamiseks võimaliku parima lahenduse leidmiseks korraldas Siseministeerium
koostöökohtumisi erinevate huvitatud osapooltega. Kohtumistel toodi enim esile probleeme
relvade valdamise otstarvetega. Laekus ettepanekuid kaotada otstarbed üldiselt, kuid toodi välja,
et see võib tekitada probleeme jahimeestele. Leiti ka, et otstarbed võivad jääda, kui ei lisandu
eraldi otstarbe selgitamiskohustust. Teisalt tõdeti, et teatav selgitamiskohustus peaks siiski olema,
et tuvastada taotleja tegelik kavatsus soetatava relva kasutamiseks. Samas leiti, et selgituse
hindamisel võib menetlejale jääda liialt suur ja ebamäärane kaalutlusõigus.
Ka teiste EL-i liikmesriikide relvaseadused nimetavad ühe relvaloa taotlemise tingimusena oma
36
soovi põhjendamist. Saksamaa relvaseadus62 nõuab, et taotleja peab esitama selge sisulise aluse
või argumendi (saksa keeles „Bedürfnis“) relvaloa või relvadega seotud loa saamiseks. Eesti
keeles võiks öelda, et taotleja peab „näitama üles vajadust“ või „esitama põhjuse“, miks ta relva
omamise õigust soovib.
Läti relvaseaduse63 kohaselt on keelatud väljastada relvaluba isikule, kes ei ole esitanud veenvaid
põhjendusi relva omandamiseks.
Šveitsi relvaregulatsiooni kohaselt tuleb relvaloa saamiseks käsirelvadele (püstol, revolver) või
poolautomaatsetele relvadele esitada selgesõnaline põhjendus, välja arvatud juhul, kui põhjuseks
on sportlaskmine, jahipidamine või kollektsioneerimine64.
Poolas65 peab loa saamiseks taotleja esitama õigustatud põhjenduse relva omamiseks. Poola
seadusandluses on sellisteks aktsepteeritud põhjusteks märgitud näiteks sportlaskmine,
jahipidamine, relvade kogumine, ajalooliste lahingute taaslavastamine, väljaõpe ja isiklik kaitse.
Luba väljastatakse määramata tähtajaks, kuid selle saamiseks tuleb läbida aeganõudev ja kulukas
menetlus. Politsei määrab loa väljastamisel ära, mis otstarbel luba antakse, millist liiki ja mitu
relva isikul võib olla. Iga relv tuleb registreerida ning peab olema määratud hoiukoht. Lisaks
põhjendatud vajadusele tuleb täita mitmeid üldnõudeid. Taotleja peab läbima psühholoogilise,
silmaarsti ja psühhiaatri kontrolli, samuti üldmeditsiinilise läbivaatuse. Loast võib keelduda
näiteks diabeedi või nägemispuude tõttu. Politseil on õigus vaidlustada meditsiini- või
psühholoogiline hinnang, isegi kui nad ei esita selleks põhjendatud argumente.
Ka Sloveenias66 peab relvaloa taotlemisel esitama õigustatud põhjuse relva omamiseks.
Relvaseaduse § 14 kohaselt on see üks peamisi loa väljastamise eeldusi. Seaduses on määratletud
mitmed aktsepteeritavad põhjused, sealhulgas:
isiku turvalisuse ohustatus sellisel määral, et relva omamine on vajalik enesekaitseks;
jahitunnistuse olemasolu vastavalt kehtivale jahiseadusele;
kuulumine laskespordiorganisatsiooni;
relva omandamine pärimise või kingituse teel.
Lisaks õigustatud põhjendusele peab taotleja läbima meditsiinilise kontrolli ning sooritama relva
käitlemise oskusi tõendava eksami.
Uues RelvS-s tuleb seega tagada, et relvadega seotud lubade taotlused sisaldavad läbipaistvat
teavet relva kasutusotstarbe kohta, võimaldades asjakohast ja selget menetlusotsust. Luua tuleb
selge raamistik, mille kohaselt relvaluba antakse üksnes juhul, kui taotleja suudab piisavalt
selgitada relva vajalikkust ja taotletavat kasutusotstarvet.
2. Relvaloa kehtivuse pikendamine
Taotlus relvaloa kehtivuse pikendamiseks koos nõutud dokumentidega tuleb RelvS-i § 41 lõike 5
62 Waffengesetz (edaspidi WaffG), § 5, § 8 ning 13–18. Kättesaadav: https://www.gesetze-im-
internet.de/waffg_2002/. 63 Law on the Handling of Weapons, § 23 p 15. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818. 64 Federal Office of Police, Kättesaadav:
https://www.fedpol.admin.ch/fedpol/en/home/sicherheit/waffen/waffenerwerb.html. 65 Andrzej Turczyn, Maciej Rozwadowski, European Gun Rights – Keeping and Bearing Arms in Poland, January 21
2021. Kättesaadav: https://www.thetruthaboutguns.com/european-gun-rights-keeping-and-bearing-arms-in-
poland/?utm_source=chatgpt.com. 66 Jure Čepin, Radio Slovenija; translated by K. Sm, Slovenia's strict gun laws, 7. september 2018. Kättesaadav:
https://www.rtvslo.si/news-in-english/slovenia-s-strict-gun-laws/465339?utm_source=chatgpt.com.
37
kohaselt esitada PPA-le vähemalt kaks kuud enne relvaloa kehtivuse lõppemist. Kui relvaloa
omaja ei esita taotlust nimetatud tähtaja jooksul, saab ta esitada põhjendatud taotluse
menetlustähtaja ennistamiseks. Vastavalt HMS-i § 34 lõikele 1 võib haldusorgan mõjuva põhjuse
olemasolul tähtaja ennistada ning võtta taotluse menetlusse. Kui aga mõjuv põhjus puudub, tuleb
taotleda uut relvaluba üldises korras, tasuda tavapärasest kõrgem riigilõiv ning sooritada eksam,
mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest (edaspidi koos relvaeksam). Samuti tekib
tal relvaloa kehtivuse lõppemisel kohustus relv ja laskemoon PPA-le hoiule anda kuni uue loa
saamise või relva võõrandamiseni.
Praktikas põhjustab tähtajaks pikendamata relvaluba märkimisväärset halduskoormust nii loa
omajale kui ka haldusorganile. Kui pikendamistaotlus esitamata jääb ja seda mõjuva põhjuseta
tähtaja möödumisel ei rahuldata, tuleb alustada uut loa väljastamise menetlust. See toob kaasa
järgmised kulukad ja ajamahukad tagajärjed:
isiku jaoks: tuleb läbida relvaeksam, tasuda kõrgem riigilõiv ning ajutiselt loovutada relv
PPA-le hoiule;
PPA jaoks: tuleb menetleda eraldi taotlus uue relvaloa väljastamiseks, viia läbi
relvaeksam, korraldada relva ajutine hoiustamine ning vajadusel algatada relva
sundvõõrandamise menetlus;
kui loa omaja ei täida uusi nõudeid ega võõranda relva kolme kuu jooksul, tuleb relv
sundvõõrandada, mis toob kaasa lisakohustuse maksta relva omanikule õiglane ja kohene
hüvitis, koormates asjatult riigieelarvet ja haldusressursse.
Selline kord on ülemäära jäik ega arvesta piisavalt proportsionaalsuse, õiguskindluse ega
haldusökonoomia põhimõtteid.
RelvS-s puudub säte, mis võimaldaks pikendada relvaluba pärast selle kehtivusaja lõppemist, ilma
et peaks alustama uut loa väljastamise menetlust. Seetõttu muutub relvaloa kehtivuse lõppemine
sisuliselt võrreldavaks loa tühistamisega, kuigi isik võib vastata kõigile loa väljastamise
tingimustele ja soovida selle kasutamist jätkata. Selline olukord on õigusselguse ja
haldusmenetluse otstarbekuse seisukohast problemaatiline.
3. Relvasoetamisluba
Kehtiva RelvS-i § 32 kohaselt peab iga relva soetamiseks taotlema PPA-lt relvasoetamisloa. Selle
loa taotlemise eelduseks on kehtiv relvaluba ja riigilõivu tasumine. See tähendab, et isegi kui
isikul on kehtiv relvaluba, peab ta iga uue relva ostmiseks eraldi taotlema soetamisluba ja tasuma
riigilõivuseaduse67 (edaspidi RLS) järgi riigilõivu.
Näide : Kui isik, kellel on kehtiv relvaluba jahipidamiseks soovib osta täiendava jahipüssi
(samasse liiki kuuluv relv), peab kehtiva õiguse kohaselt esitama PPA-le taotluse relvasoetamisloa
saamiseks, tasuma 60 eurot riigilõivu68, ootama taotluse menetlemist ja relvasoetamisloa
väljastamist ning alles seejärel saab relvakaupmees relva müügitehingu lõpule viia. Kõik see
toimub olukorras, kus isikul on juba olemas relvaluba ja kehtiv õigus vastavat liiki relva käidelda.
2024. aastal esitati PPA-le 2883 taotlust relvasoetamisloa saamiseks, neist 2649 korral luba ka
väljastati. 2025. aasta esimese kaheksa kuu jooksul esitati 1673 relvasoetamisloa taotlust, millest
rahuldati 1634.
Relvasoetamisloa taotlus tuleb läbi vaadata kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest.
67 Riigilõivuseadus – RT I, 02.10.2025, 7. 68 RLS-i § 263 lõige 1 – RT I, 08.07.2025, 64.
38
Taotluse menetluses hindab PPA, kas:
isikul on kehtiv relvaluba vastavat liiki relva käitlemiseks;
taotletav relv vastab relvaloa otstarbele (nt enesekaitse, jahipidamine, laskesport,
kollektsioneerimine);
relva hoiutingimused vastavad RelvS-i nõuetele;
taotleja vastab jätkuvalt RelvS-i §-des 29 ja 30 sätestatud tingimustele (nt karistusregister,
eluviis).
Tehnoloogilised lahendused on muutnud korduva relvasoetamisloa taotlemise sisuliselt tarbetuks.
Alates 2019. aastast on relvalubade ja soetamislubade süsteem digitaliseeritud, sest PPA võttis
kasutusele uuel platvormil relvaregistri. Samuti on kasutusele võetud relvakaupmeeste
elektrooniline moodul relvaregistris, mille kaudu toimub:
relvade ja laskemoona müügi arvestus;
automaatne kontroll, kas isikul on kehtiv ja asjakohane luba tehingu tegemiseks;
kogu tehingu andmete automaatne salvestamine relvaregistrisse reaalajas, nähtavusega
PPA-le.
2024. aastal võeti kasutusele relvaregistri järelevalve moodul, mis võimaldab seaduses sätestatud
tingimustel kontrollida relvaluba omavate isikutega seotud andmeid (näiteks karistusregistri ja
rahvastikuregistri andmed) regulaarselt ja automatiseeritult. Tegemist ei ole pideva jälgimise, vaid
tehnilise lahendusega, mis aitab PPA-l aegsasti tuvastada olukorrad, kus relvaloa kehtivus võib
olla mõjutatud — näiteks juhul, kui isiku karistus-, rahvastiku- või muude registrite või
infosüsteemide andmetes või muudes loa eelduseks olevates tingimustes on toimunud oluline
muutus. Automatiseeritud järelevalve võimaldab PPA- l teha paremaid ja ajakohasemaid otsuseid
relvalubade väljastamisel ja kehtivuse kontrollimisel, suurendades nii avalikku turvalisust kui ka
õigusselgust.
Vaatamata sellele, et relvaregister on tehnoloogiliselt võimeline automaatselt tuvastama ja
tõkestama ebaseaduslikke tehinguid, nõuab kehtiv RelvS endiselt iga kord eraldi
relvasoetamisloa taotlemist. See:
koormab asjatult relvaomanikke, kellel on kehtiv relvaluba ja seaduslik õigus osta relv
teatud eesmärgil;
põhjustab liigset halduskoormust PPA-le, kes peab menetlema vormiliselt sama isiku
iga korduvat taotlust, kuigi riskihinnang on sisuliselt sama;
ei toeta digiriigi arengut ega haldusökonoomia põhimõtteid, mille kohaselt peaks
haldusmenetlus olema otstarbekas, kiire, kuluefektiivne ja eesmärgipärane.
Ka VTK koostamisele eelnenud huvirühmade kaasamiskohtumistel leiti ühiselt, et relva
soetamine võiks olla lihtsustatud. Kui isikul on kehtiv relvaluba ning tema sobivus relva
omamiseks on kontrollitud, ei peaks ta tehingu tegemiseks eraldi luba taotlema. Vajalik teave
saaks olla kontrollitav otse relvaregistri relvakaupmehe keskkonnas, mille kaudu saab kontrollida
vajalikke andmeid enne müüki. Selleks on vaja mõningaid IT-arendusi, kuid see lihtsustaks
protsessi oluliselt ja oleks kooskõlas nii tehnoloogilise võimekuse kui ka hea halduse
põhimõtetega.
4. Võõrandamisluba
Relva võõrandamiseks kaupmehele või kaupmehe juures on igakordselt vajalik PPA-lt
RelvS- i § 80 nimetatud võõrandamisloa taotlemine. Nõude eesmärk on tagada relvade
nõuetekohane ja turvaline käitlemine ning vältida nende väärkasutust. Relva võõrandamisluba
võimaldab riigil kontrollida relvade omandamist ja müümist ning ennetada kuritarvitusi,
39
terrorismi ja muid ohtlikke tegevusi. Lisaks aitab see tagada, et relvadega seotud tegevused
toimuvad seaduslikult, läbipaistvalt ning vastavalt kehtivatele ohutusnõuetele. Enamasti on relva
võõrandamine lihtne protseduur, mille käigus tuleb veenduda, et relva soovib müüki anda või
müüa isik, kellel on selleks seaduslik õigus ning relvale ei ole kohtutäituri või pankrotihalduri
poolt seatud müügi piirangut. Samuti tuleb kontrollida, et võõrandatavat relva soetab selleks luba
omav isik. Kui relv soovitakse võõrandada relvakauplusele või anda komisjonimüüki peab relva
omanik leidma relvakaupluse, kuhu või mille vahendusel relv võõrandada.
2024. aastal esitati PPA-le 1554 taotlust relva võõrandamiseks, lube väljastati 1554. 2025. aasta
esimesel kaheksal kuul esitati 812 võõrandamisloa taotlust, lube väljastati 777. Alates 2023.
aastast on relva võõrandamisloa väljastamisest keeldutud kuuel korral. Neist viiel juhul ei olnud
ostjal veel relvasoetamisluba ja ühel juhul soovis isik relva kauplusele müüki anda, kuid kauplus
ei soovinud seda müüki võtta. Siinkohal on oluline, et PPA väljastab loa relva võõrandamiseks
dokumendina vaid juhul, kui relv võõrandatakse relvakaupmehele või relvakaupmehe juures. Kui
relv võõrandatakse PPA ametniku juuresolekul, vormistatakse müük juba praegu taotluse alusel
võõrandamisluba väljastamata.
Seega, relva omanik peab enne PPA-le võõrandamisloa taotluse esitamist veenduma, et relvale ei
ole seatud võõrandamisega seotud piiranguid või keeldusid ning saama kokkuleppe
relvakauplusega, kuhu või mille vahendusel relv võõrandatakse.
Selline lähenemine oli põhjendatud ajastul, mil relvade üle peeti arvestust paberkandjal ning
relvaomanike õigusi ja piiranguid tuli kontrollida käsitsi. Tänaseks on olukord oluliselt muutunud.
Alates 2019. aastast, mil võeti kasutusele uuendatud relvaregister ja digitaliseeriti relvaload, on
relvakaupmeestel võimalik kontrollida lubade andmeid ja relvaomaniku õigust relva võõrandada
otse relvaregistri kaupmehe mooduli kaudu. Samuti näeb relvaloa omaja relvaregistri
iseteeninduskeskkonnas, kas tema relvale on seatud müügipiirang. Seetõttu ei ole relva
võõrandamisloa taotlemine PPA-lt enam endisel kujul vajalik ega täida oma varasemat eesmärki.
Kehtiv regulatsioon eeldab, et ka kõige lihtsama tehingu puhul – näiteks kui relvaomanik soovib
müüa oma relva legaalselt tegutsevale relvakaupmehele – tuleb läbida täiendav ametkondlik
menetlus, mille ainus eesmärk on andmete uuesti kinnitamine. See:
koormab põhjendamatult relvaomanikku, kes peab vormistama taotluse ja ootama
menetlust;
seob politsei ressurssi formaalse otsuse tegemisega, kuigi andmed on elektrooniliselt
kättesaadavad ja kontrollitavad;
ei paranda relvade järelevalvet ega turvalisust, kuna andmekontrolli saab teha
relvakaupmees otse relvaregistrist.
Sisuliselt on tegemist topelt kontrolliga, mis ei lisa järelevalvele kvaliteeti, vaid dubleerib
olemasolevat mehhanismi ja aeglustab legaalseid võõrandamistoiminguid. Sellega kaasnevad
mitmed praktilised kitsaskohad. Näiteks:
kui relva omanik soovib relva müüa kiiresti, nt seoses kolimise või relvaloa lõppemisega,
võib menetlusaja tõttu relva seaduslikult võõrandada olla keeruline.
kui PPA menetlusaeg pikeneb või relva omanik ei tea, et eraldi luba on vajalik, võib relv
jääda tema valdusse ka siis, kui tal puudub huvi või õigus seda edasi omada – see on
potentsiaalne turvarisk.
relvakaupmees ei saa tehingut lõpetada enne, kui kõik dokumendid on vormistatud, kuigi
tal on juba olemas kõik õiguspäraseks kontrolliks vajalikud andmed.
40
Samamoodi relvasoetamisloast loobumisega nõustusid VTK koostamisse kaasatud huvirühmad
ettepanekuga loobuda võõrandamisloast, kuna sellega kaasneb praegu liigne bürokraatia. Relva
võõrandamiseks loa väljastamise menetluses kontrollib PPA, kas võõrandajal on selleks seaduslik
õigus. Seda, kas relv vastab loal märgitud andmetele, kontrollitakse tegelikult alles tehingu
sooritamisel. Leiti, et seda rolli võib täita hoopis relvakaupmees, kellel on seadusest tulenevalt
õigus relvade ja laskemoona müügiks. See looks relvade võõrandamiseks aja ja koha valimise
paindlikumaks ning väheneks halduskoormus nii relvaomanikule kui PPA-le.
II.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
Regulatiivne lahendus
1. Relvaloa taotlemine ja kohustus loa taotlemisel selgitada relva või loa vajalikkust
taotletaval kasutusotstarbel
Probleemi lahendamiseks tuleb RelvS-s selgesõnaliselt sätestada, et relvaloa taotlusele peab
olema lisatud selgitus, mis käsitleb relva taotlemise eesmärki.
Relvade käitlemisega kaasnevad potentsiaalsed ohud nii taotlejale, tema lähedastele kui ka
ühiskonnale laiemalt. Taotletava loa ja otstarbe selgitamine võimaldab menetlejal hinnata, kas
taotleja eesmärk (nt sport, jahipidamine, enesekaitse) on relva kasutamise seisukohast asjakohane,
põhjendatud ja proportsionaalne.
Relvaloa taotlemisel relva omamise soovi või relva otstarbe selgitamine on õigustatud mitmel
sisulisel ja õiguspoliitilisel alusel.
Relvade käitlemise lubamine on riigi julgeolekut ja avalikku korda puudutav tegevus, mille puhul
on tegemist erandliku õiguse, mitte subjektiivse õigusega. Erinevalt näiteks isiku üldistest
põhiseaduslikest vabadustest (nt sõnavabadus või liikumisvabadus), ei ole relva omamine ega
kandmine Eesti õiguskorras absoluutne ega piiramatu õigus. Seetõttu on riigil õigustatud huvi ja
kohustus kontrollida, miks ja millisel eesmärgil soovib taotleja relva soetada või omada.
Kehtiv RelvS seob relvaloa väljastamise kindlaksmääratud otstarbega, mis peab olema seaduses
nimetatud eesmärkide (nt jahipidamine, laskesport, enesekaitse, kollektsioneerimine jne) piires.
RelvS-i §-s 28 on sätestatud lubatud otstarbed füüsilistele isikutele ning §-s 31 juriidilistele
isikutele. Kuna relvaloa kehtivus ja kasutamine on seotud konkreetselt määratletud otstarbega,
tuleb haldusorganil hinnata, kas esitatud taotlus ja selle otstarve on sisuliselt põhjendatud ning
vastab seadusandja tahtele. Selgitamiskohustus aitab vältida relvalubade formaalset või formaal-
juriidilist väljastamist olukorras, kus tegelik vajadus relva omamiseks puudub või on kaheldav.
HMS-i üldpõhimõtetest tulenevalt on menetlusosalisel kohustus esitada taotlust põhjendavad
asjaolud ja tõendid. HMS-i § 38 lõige 3 kohustab menetlusosalist esitama talle teada olevad
menetluses tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas asjaolud, mis puudutavad taotluse eesmärki.
Samuti tuleneb HMS-i §-st 6 haldusorgani uurimiskohustus – relvalubade puhul tähendab see, et
PPA peab aktiivselt hindama, kas kõik loa väljastamise tingimused on täidetud. Selleks vajab
haldusorgan selget teavet relva omamise ja kasutamise eesmärgi kohta. Selgitamiskohustus on
seega menetluse mõistlikuks ja eesmärgipäraseks läbiviimiseks vältimatu.
Selgitamiskohustus on vajalik, et tagada hilisem järelevalve ja loa tingimuste täitmise kontroll.
Kuna relvaloa alusel võib isik omandada tulirelva, mille kasutamine kujutab ohtu elule ja tervisele,
peab riigil olema pidev võimalus kontrollida, kas relva kasutatakse jätkuvalt selleks otstarbeks,
41
milleks luba anti. Otstarbe muutumisel tuleb relvaluba muuta või relvast loobuda. Ilma selge
põhjenduseta ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, kas loa kasutamine vastab algsele taotlusele
ja seadusandlikule eesmärgile.
Selgitamiskohustus aitab eristada lubatud ja keelatud relvaotstarbeid ning vähendada väärkasutuse
riski. Näiteks on keelatud relvade soetamine või kasutamine eraviisiliseks „korra tagamiseks“ või
julgeolekutegevuseks või muudel eesmärkidel, mis ohustavad põhiseaduslikku korda. Selgituse
esitamine võimaldab haldusorganil hinnata, kas taotletav otstarve on ühiskondlikult aktsepteeritav
ja kooskõlas kehtiva õigusega.
Seetõttu on relvaloa taotlemisel eesmärgi ja vajaduse sisuline selgitamine mitte ainult menetluse
osa, vaid ka demokraatliku ja turvalise ühiskonnakorralduse seisukohalt oluline mehhanism.
RelvS-s relvaloa taotlusele selgesõnaliselt taotletava relva ja kasutusotstarbe selgitamiskohustuse
lisamine loob selguse nii taotlejale kui ka loa andjale ning aitab tagada EL-i õiguse nõuete
täitmise.
2. Relvaloa kehtivuse pikendamine
RelvS-i tuleb sisse viia regulatsioon, mis eristab selgelt relva omamise õiguse ja relvaloa
kehtivuse, võimaldades relvaloa kehtivuse lõppemisel säilitada isikul ajutiselt relva omamise
õigus ilma relva kasutamise õiguseta. Sarnaselt mootorsõiduki juhtimisõiguse regulatsioonile
tuleb kehtestada mehhanism, mille järgi ei kaasne relvaloa kehtivuse lõppemisega automaatselt
kohustust relva viivitamatult üle anda või võõrandada, vaid isikul säilib kindlaks määratud tähtaja
jooksul võimalus relvaluba vahetada ilma uue loa taotlemise menetlust alustamata. Määratud
tähtaja jooksul peab relvaomanik, kas:
taotlema relvaloa vahetamist relva kasutamise jätkamiseks,
taotlema relva hoidmise õigust muul eesmärgil (nt kollektsioneerimine), või
relva võõrandama.
Selline muudatus loob õigusselguse relva omamise ja kasutamise õiguse osas ning väldib
praktikas ebaotstarbekaid olukordi, kus loa kehtivuse lõppemine toob kaasa kohese relvast
loobumise nõude.
3. Relvasoetamisloast loobumine
Kehtiv relvasoetamisloa nõue on pärit ajast, mil relvade müügiarvestust peeti paberkandjal ja
järelevalve põhines manuaalsel kontrollil. Tänane regulatsioon ei arvesta digitaalse
andmevahetuse, reaalajas toimiva loakontrolli ega automatiseeritud järelevalve võimalusi.
Õigusselguse, proportsionaalsuse ja haldusökonoomia huvides on põhjendatud:
1. loobuda kohustusest taotleda relva ostuks eraldi relvasoetamisluba juhul, kui isikul on
kehtiv relvaluba ja relv vastab lubatud liigile ning otstarbele;
2. anda relvakaupmeestele õigus lõpetada tehing automaatse loakontrolli põhjal relvaregistri
kaudu, ilma et oleks vajalik PPA eelnev luba;
3. säilitada PPA kaalutlusõigus üksnes juhul, kui ilmneb relva iseloomust või tehingu
asjaoludest erakorralisi riske (nt erikonstruktsiooniga relv, relva ümberehitus vms).
Relvaloa väljastamise menetluses tuvastatakse, kas isik vastab kõikidele RelvS-st tulenevatele
nõuetele, sealhulgas relva soetamise ja hoidmise õiguspärasusele ning ohutusele. Isikul, kellele
on väljastatud relvaluba, on juba hinnatud:
42
tema usaldusväärsus (nt karistusandmete kontrollimise ja elustiili hindamise kaudu),
tervislik seisund,
oskused ja teadmised relva käitlemiseks,
ning olemasolevate relva hoidmise tingimuste vastavus RelvS-i nõuetele.
Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud, et sama isik peab iga järgmise relva soetamiseks läbima
uuesti formaalse loa taotlemise protsessi, mis dubleerib juba teostatud kontrollimehhanisme ja
suurendab asjatult halduskoormust nii taotlejale kui ka PPA-le.
Soetusõigust saaks jätkuvalt kontrollida relvaregistri kaudu. Relvaregistri kaupmehe keskkonnas
on võimalik tuvastada, kas isikul on kehtiv relvaluba ja milline on tema soetamisõigus
(relvaliikide ja koguste lõikes). Ostutehingu sõlmimisel kantakse relv automaatselt relvaloa omaja
relvaloale ning vastav teave edastatakse reaalajas relvaregistri menetluskeskkonda. See tagab
järelevalve toimimise ja relvade arvestuse ajakohasuse ka ilma soetusluba eelnevalt väljastamata.
Kui isik soovib relva soetada teistsugusel otstarbel (nt enesekaitse otstarbelt sportlaskmisele üle
minemine) või relvade arv ületab senise loa alusel lubatud koguse, peab ta esitama täiendava
taotluse PPA-le ning läbima vastava loa menetlusprotsessi. Selliselt säiliks proportsionaalne
kontroll uute asjaolude korral, samas kui rutiinsed tehingud oleks võimalik lahendada
halduskoormust vähendavalt.
4. Võõrandamisloast loobumine
Relva võõrandamine on lihtne protseduur, mille käigus tuleb veenduda, et relva soovib müüki
anda isik, kellel on selleks seaduslik õigus ning relvale ei ole kohtutäituri või pankrotihalduri poolt
seatud keelumärget. Seda saaks lihtsalt kontrollida kaupmees läbi relvaregistri
kaupmehekeskkonna.
Et tagada haldusprotsessi tõhusus ja kooskõla digitaliseeritud relvaregistriga, on põhjendatud:
1. kaotada kohustus taotleda PPA-lt luba relva võõrandamiseks, kui relv võõrandatakse
relvakaupmehele või tema vahendusel ja relv kuulub isikule seaduslikult;
2. volitada relvakaupmeest tegema isiku õiguste, piirangute ja relva seisundi kontrolli otse
relvaregistri kaudu;
3. säilitada PPA järelevalveroll erandlike juhtumite puhul, nt rahvusvaheline tehing, relva
erikonstruktsioon vms.
Selline muudatus oleks kooskõlas haldusökonoomia ja digiriigi põhimõtetega ning vähendaks
märgatavalt nii eraisikute kui ametiasutuste halduskoormust ilma julgeoleku- ja ohutusriske
suurendamata.
II.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus
Sihtrühm
Peamised muudatustest mõjutatud isikud on PPA, relvaloa omajad, relvaomanikud ja
relvakaupmehed.
Mõju eelanalüüs
Kavandatavad muudatused on suunatud relvalubade ja relvadega seotud menetluste õigusselguse,
haldusökonoomia ja proportsionaalsuse suurendamisele. Põhitähelepanu on loamenetluste,
43
taotluse selgitamiskohustuse, relvaloa kehtivuse pikendamise ning relva soetamise ja
võõrandamise korra lihtsustamisel. Üldiselt on muudatuste eesmärk vähendada PPA
halduskoormust, tagada taotlejate õiguste parem kaitse ning tugevdada menetluste läbipaistvust ja
proportsionaalsust, säilitades samas avaliku korra ja julgeoleku kaitse.
Selgitamiskohustus seaduses sätestatuna suurendab õigusselgust ja väldib kohtuvaidlusi, mis
on seni tulenenud nõude kaudsest olemusest. Selge eristus relvaloa kehtivuse ja relva omamise
õiguse vahel loob parema arusaama taotleja ja loaandja õigustest ning kohustustest.
Regulatsioonide ühtlustamine (nt tervisetõendi puhul juhilubade süsteemiga) suurendab õiguste
võrdsust ja vähendab tarbetut dubleerimist.
Võimaliku kaasneva negatiivse mõjuna võib välja tuua selle, et liiga jäigad selgitamisnõuded
võivad tekitada liigset formaalsust ja taotlejate rahulolematust.
1. Mõju siseturvalisusele
Selgitamiskohustuse RelvS-s sätestamine omab positiivset mõju siseturvalisusele, kuna see
võimaldab selgemalt hinnata relvade omamise vajalikkust ning vähendada väärkasutuse riski.
Riskipõhine järelevalve võimaldab keskenduda kõrgema riskiga juhtudele, suurendades tõhusust
ning tagades paremini avalikku korda ja riigi julgeolekut. Jätkuv automaatne kontroll relvaregistri
kaudu tagab, et relvade müük toimub vaid õigustatud isikutele.
Menetluste lihtsustamine võib luua soodsa pinnase formaalselt korrektseteks, kuid sisuliselt
küsitava vajadusega relvaomanditeks. PPA kaalutlusõiguse piiramine võib vähendada võimalust
reageerida erakorralistele riskidele paindlikult. Turvalisuse säilitamiseks on siiski oluline leida
tasakaal menetluste lihtsustamise ja kontrolli vahel ning tagada, et relvaluba omavad isikud on
vastutustundlikud ning nende tausta põhjalik kontroll on tagatud. Menetluste lihtsustamine
vähendab bürokraatiat ja võimaldab PPA-l suunata vabanev ressurss tõhusamale riskipõhisele
järelevalvele.
Muudatuste mõju on pikaajaline, sest seadusemuudatus jääb kehtima pikemaks ajaks. Menetluste
lihtsustamine vabastab PPA ressurssi, mida saab rakendada riskipõhisele järelevalvele ja avaliku
turvalisuse tagamisele. Seega võib hinnata muudatuse mõju oluliseks.
2. Sotsiaalne mõju
Kavandatavatel muudatustel on mitmeid positiivseid mõjusid nii olemasolevatele relvaloa
omajatele kui ka uutele taotlejatele. Regulatsiooni kaasajastamine vähendab ebavajalikku
halduskoormust, lihtsustab menetlusi ja suurendab õigusselgust, säilitades samal ajal vajalikud
kontrollimehhanismid avaliku korra ja turvalisuse tagamiseks.
Menetlused muutuvad kiiremaks (nt lihtsustatud relvade ost-müük).
Relvasoetamis- ja võõrandamisloa nõude kaotamine juhtudel, kus mõlemal osapoolel on kehtiv
relvaluba, vähendab oluliselt bürokraatiat ja muudab relvade ostu-müügi või kinkimise
praktilisemaks. See suurendab relvaturu paindlikkust ja võimaldab relvaomanikel tehinguid
sõlmida kiiremini ja lihtsamalt – näiteks relvamessidel, näitustel või muudel avalikel üritustel, kus
soovitakse relvi vahetult osta või müüa. Uus lahendus sarnaneb juba tuttava praktikaga muudes
valdkondades (nt mootorsõidukite ost-müük), kus tehing on võimalik kohe pärast õiguste
kontrolli.
44
Kuna isiku relvaloa kehtivus eeldab tema varasemat sobivuse hindamist, ei ole eraldi
relvasoetamis- või võõrandamisluba sisuliselt vajalik – see dubleerib olemasolevat kontrolli ning
põhjustab tarbetut halduskoormust.
Muudatus, mille kohaselt ei pea relvaluba omav isik kohe relvast loobuma pärast loa kehtivuse
lõppemist, ennetab olukordi, kus isikud satuvad tahtmatult seadusega vastuollu. See väldib
ülemäärast halduskoormust ja annab isikule mõistliku aja asjaajamiste lõpetamiseks või loa
uuendamiseks.
Ehkki relvaloa taotlemisel kavandatud täiendav kohustus selgitada relva omamise eesmärki võib
suurendada taotleja koormust, on mõju eeldatavasti väike. Sarnast teavet küsitakse praktikas juba
praegu, mistõttu ei too muudatus kaasa lisatööd ega põhjendamatut tõkendit loa saamisele.
Arvestades, et isik puutub selle mõjuga kokku üksnes luba taotledes, on mõju vähene ja
ebaregulaarne. Seetõttu võib hinnata mõju ulatuse ja sageduse väikeseks.
3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
Kavandatavatel muudatustel on positiivne mõju PPA-le. Soetamis- ja võõrandamisloa kaotamine
vähendab oluliselt PPA halduskoormust, kuna kaovad senised igapäevased loa väljastamise
menetlused. See omakorda võimaldab suunata vabanevad ressursid tõhusamalt riskipõhise
järelevalve tegemisse. Riskipõhise lähenemise rakendamine loob eeldused sihipärasemaks
kontrolliks ning vähendab vajadust korduvate ja rutiinsete toimingute järele, võimaldades
keskenduda kõrgema ohupotentsiaaliga juhtumitele.
Praegu kulutab PPA märkimisväärse hulga tööaega relvalubade, relvasoetamis- ja
võõrandamisloa taotluste menetlemisele. PPA andmetel menetletakse aastas üle 2800
relvasoetamisloa taotluse, ligi 1500 võõrandamisloa taotlust ja lisaks tuhandeid relvalubade
pikendamise taotlusi. Kõigi nende menetluste läbiviimiseks kulub ametnikel aega, mis hõlmab
taotluse kontrollimist, dokumentide ülevaatamist, isikuandmete ja registrite kontrolli ning otsuse
vormistamist. Relvaregistri elektroonilised lahendused võimaldavad mitmeid toiminguid
tulevikus teha lihtsustatult ja kiiremini.
Kuigi relvasoetamis- ja võõrandamisloast loobumisel võib lühiajalises vaates väheneda
riigilõivutulu (nt 60 eurot soetamisloa eest), tasakaalustub see pikaajaliselt järgmiste teguritega:
vähenevad halduskulud (vähem menetlusi, vähem ametnikutööd);
väheneb kohtuvaidluste hulk ja sellega seotud kulud (praegu ligikaudu 30 vaidlust aastas);
suureneb menetluse kiirus ja rahulolu, mis omakorda toetab relvaturu stabiilsust ja
maksulaekumisi.
Samuti lihtsustub koostöö relvakaupmeestega, kes saavad relva ostu-müügi toimingutes
senisest suurema rolli. See aga eeldab PPA-lt senisest rohkem järelevalvelist suunamist ja
koolitamist, et tagada süsteemi usaldusväärsus ja vältida väärkasutuse riske.
Negatiivse mõjuna võib välja tuua IT-arenduste vajaduse (relvaregistri arendamine). See
tähendab täiendavaid investeeringuid ning võib üleminekuperioodil põhjustada ajutisi tõrkeid või
süsteemi haavatavust. Seetõttu tuleb arenduste elluviimisel pöörata erilist tähelepanu
andmekaitsele, töökindlusele ja testimisele.
Lisaks tuleb arvestada, et loamenetluste vähendamisega jääb ära ka seotud riigilõivude
laekumine. Praegu moodustab soetamisloa eest tasutav riigilõiv osa PPA kaudu riigieelarvesse
laekuvatest tuludest. 2024. aastal väljastas PPA 2649 relvasoetamisluba. Relvasoetamisloa
45
väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 60 eurot. Seega laekus 2024. aastal relvasoetamislubade
väljastamise eest riigituludesse 158 940 eurot. Kuigi tegemist ei ole märkimisväärse tuluallikaga
riigi kogutulude mõistes, tuleb seda arvestada PPA eelarve kavandamisel, eriti
üleminekuperioodil, mil kasvavad ka arendus- ja järelevalvekulud.
Kavandataval muudatusel on pikaajaline mõju, kuna muudatused jäävad kehtima pikemaks ajaks.
Arvestades muudatusest mõjutatud ametnike arvu, võib siiski lugeda muudatuse mõju
keskmiseks.
4. Mõju majandusele
Muudatuste eesmärk on lihtsustada relvalubade, relvasoetamise ja relvade võõrandamisega seotud
protsesse, vähendada halduskoormust ning suurendada õigusselgust ja menetluste tõhusust.
Nendel muudatustel on mitmetasandiline mõju Eesti majandusele, hõlmates nii otseseid kui ka
kaudseid mõjusid avaliku sektori kuludele, ettevõtluskeskkonnale, IT-taristule, tööjõukuludele
ning tarbijate käitumisele.
Selgitamiskohustuse selgesõnaliseks sätestamiseks vajalikud lisatoimingud ei too füüsilisele või
juriidilisele isikule kaasa rahalisi kohustusi, kuid eeldavad taotluse põhjenduse lühikest ja üheselt
arusaadavat koostamist. Ajukulu on väike ning kordub iga uue taotluse ja pikendamise puhul,
samas vähendab ühtne nõue korduvate selgituste küsimist ja taotluste tagasisaatmist. Mõju on
püsiv, ent ulatuselt mõõdukas.
Relvaloa kehtivuse ja relva omamise õiguse lahutamine leevendab eraisiku jaoks harvaesinevaid,
ent kulukaid olukordi, kus hilinenud loa pikendamine tooks muidu kaasa nullist alustamise koos
eksami ja muude kohustustega. Sellise riski vähenemine vähendab ka vajadust relva kiirmüügiks,
mille tulemusel võib relva müügist saadav tulu olla tegelikust turuhinnast oluliselt väiksem.
Kõige suurema ja sagedasema rahalise mõjuga on relvasoetamisloast loobumine olukorras, kus
eraisikul on juba kehtiv relvaluba. Eraisikule kaob iga ostutehingu juures 60-eurone riigilõiv:
2024. aastal esitatud 2883 soetamisloa taotluse tasemel tähendaks see ligikaudu 172 980 euro
suurust koondkokkuhoidu, 2025. aasta esimese kaheksa kuu 1673 taotluse tasemel ligikaudu 100
380 eurot. Lisaks väheneb ajakulu, sest tehingut saab lõpetada samal päeval ilma eraldi loa
menetluseta, mis omakorda vähendab inimesele ohtu, et tema soovitud kaup müüakse “loa
ootamise ajal” ära. Ettevõtjale paranevad varude ringlus ja rahavoog: ostud katkestatakse harvem,
laojäägid vähenevad ning müügitsükkel lüheneb. Üleminekuga kaasnevad ühekordsed ja madalad
kulud töötajate koolituseks ning siseprotseduuride kaasajastamiseks.
Võõrandamisloast loobumine relvakaupmehe juures või tema vahendusel lihtsustab eraisiku
jaoks relva müüki ja komisjonimüüki. Tehingu saab vormistada kohapeal, väheneb lisakäikude ja
ooteaegadega seotud ajakulu ning lühema müügitsükli tõttu kahaneb hinnariski realiseerumise
tõenäosus, mis on eriti oluline kallima hinnaklassi relvade puhul. Ettevõtja jaoks tähendab see
kiiremalt muutuvaid varusid ning väiksemat administratiivset koormust, kuna vajalikud kontrollid
tehakse otse registris. Ka siin on ülemineku kulud ühekordsed ja madalad (töötajate juhendamine,
kontrollnimekirjad).
Lisaks võib seaduse selgem ja tõhusam rakendamine vähendada vaidluste ja vigade kulusid,
mis toovad kaasa varjatud säästu nii riigile kui ettevõtjatele.
Kavandatavate muudatuste mõju majandusele ja ettevõtlusele võib hinnata positiivseks.
Relvakaupmehed saavad suurema rolli tehingute tegemisel, mis võib suurendada nende
46
äritegevuse mahtu ja vastutust. Relvade ostu- ja müügi protsessid muutuvad kiiremaks ja
prognoositavamaks. See soodustab seaduslikku relvakaubandust. Lihtsustatud soetamis- ja
võõrandamisprotsess vähendab eraisikute ja ettevõtjate kulusid.
Relvakaupmehed on üks olulisemaid muudatuse sihtrühmi. Praegu sõltub iga müügitehing PPA
eelnevast loaotsusest. Kui relvasoetamis- ja võõrandamisloa nõue asendatakse automaatse
kontrolliga relvaregistri kaudu, võimaldab see tehinguid teha kiiremini ja paindlikumalt.
Näide: praegu kulub relva soetamiseks keskmiselt 1–2 nädalat, kuna tuleb oodata PPA luba.
Tulevikus saab relva müüa kohe, kui registri automaatne kontroll kinnitab isiku õigust relva
soetada. See suurendab müügi dünaamikat ja parandab kaupmeeste rahavoogu.
Relvaloa kehtivuse lõppemisel relvaõiguse säilimine määratud tähtaja jooksul vähendab
sundvõõrandamiste hulka ja stabiliseerib relvade järelturgu. Selgemad ja kiiremad menetlused
suurendavad relvaomanike õiguskindlust ja vähendavad põhjendamatut majanduslikku survet
relvaomanikele.
Kavandatavatel muudatustel on laiaulatuslik ja pikaajaline positiivne mõju majandusele, kuna
need suurendavad menetluste efektiivsust, vähendavad halduskoormust ja loovad stabiilsema ning
prognoositavama turu relvade ja nende osade müügiga tegelevatele ettevõtjatele.
Lühiajaliselt avaldab riigilõivutulu vähenemine mõõdukat negatiivset mõju riigieelarvele, kuid
samas vähenevad halduskulud ja tööjõukulu PPA-s, kuna menetlusi jääb vähemaks.
Pikemaajaliselt paraneb haldusökonoomia, vähenevad menetlus- ja kohtuvaidluste kulud.
Relvakaupmeestel ja tarbijatel vähenevad tehingukulud ning suureneb õiguskindlus. Turu
läbipaistvus ja seaduslik kaubandus suurenevad, mis võib tõsta maksulaekumisi ja vähendada
musta turu osakaalu.
Seega tõhustavad muudatused avaliku sektori ressursikasutust ja parandavad
ettevõtluskeskkonda. Mõju ulatus on riiklikul tasandil märkimisväärne, kuna muudatused
puudutavad nii relvaomanikke, kaupmehi kui ka ametiasutusi.
Kokkuvõtvalt on muudatuste mõju eraisikule ja relvavaldkonna ettevõtjale selgelt positiivne.
Suurim korduv ja vahetu rahaline kasu tuleneb relvasoetamisloast loobumisest (riigilõivude
kokkuhoid ning tehinguaja lühenemine), millega kaasneb ka tehingukatkestuste ja hinnariski
vähenemine. Võõrandamisloast loobumine parandab likviidsust eraisiku vaates ja kauba liikumist
ettevõtja vaates. Relvaloa kehtivuse ja omamise õiguse lahutamine maandab harvaesinevaid, kuid
kõrge kulumõjuga riske ning aitab hoida ära sunnitud kiirmüüke. Selgitamiskohustuse
täpsustamine lisab küll väikese püsikuluna lühikese ajakulu taotluse koostamisel, kuid see
tasakaalustub vaidluste ja korduvmenetluste vähenemise kaudu. Mõjude sagedus ja ulatus on
seega erinevad – soetamise ja võõrandamise muudatustel igapäevaselt tuntav ja märkimisväärne,
kehtivuse/omamise lahutamisel pigem harv, ent kõrge üksikmõjuga. Kõigil juhtudel on aga
ajahorisont püsiv ning kasu kumuleeruv.
III Relvaeksami praktilise osa (tulirelva käsitsemise katse) regulatsioon
III.I. Eesmärk ja probleem
Eesmärk
Tulirelva käsitsemise katse on eksamineeritavale kättesaadavam, selle läbiviimine on paindlikum
ja korralduslikult tõhusam, samal ajal on tagatud aga kõrged ohutus- ja kvaliteedinõuded.
47
Muudatuste tulemusena väheneb halduskoormus nii PPA-le kui inimesele.
Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus
1. Tulirelva käsitsemise katse
Kehtiva RelvS-i kohaselt korraldab relvaeksami, sealhulgas tulirelva käsitsemise katse,
vastuvõtmist PPA. Kuigi avaliku sektori kontroll tagab eksamite läbiviimise turvalisuse ja
usaldusväärsuse, on selle mudeli juures mitmeid kitsaskohti. Kuna RelvS ei võimalda relvaeksami
vastuvõtmist delegeerida erasektorile ja PPA-l ei ole piisavalt lasketiire, ei ole relvaeksami
praktilise osa vastuvõtmine piisavalt paindlik. Peamisteks probleemideks on:
piiratud eksamite läbiviimise võimekus ja teeninduskohtade arv, mis toob kaasa pikki
ootejärjekordi ning vähendab eksami kättesaadavust ajaliselt ja geograafiliselt, eriti
väljaspool suuremaid linnu.
vähene paindlikkus aja- ja asukoha valikus, eriti väljaspool suuremaid linnu. PPA
tehniliste ressursside ülekoormus mõjutab eksamite korraldamise tõhusust ja kvaliteeti.
Paindlikkuse puudumine raskendab kiiret reageerimist muutuvatele vajadustele ja
suurenenud nõudlusele relvaloa taotlemisel.
PPA korraldab relvaeksami vastuvõtmist suuremates maakonnakeskustes – Tallinnas, Pärnus,
Tartus, Jõhvis, Narvas, Paides, Haapsalus, Rakveres ja Kuressaares. Tallinnas, Rakveres ja Tartus
on PPA-l tulirelva käsitsemise katse vastu võtmiseks olemas oma lasketiir, kuid teistes asulates
tuleb võimalusel lasketiir rentida eraettevõttelt või partnerasutuselt. Kui sellist võimalust ei ole,
tuleb eksamineeritav suunata tulirelva käsitsemise katse sooritamiseks mujale. Näiteks Narvas ja
Pärnus kasutatakse selleks Sisekaitseakadeemia lasketiiru, Haapsalus aga Kaitseliidu lasketiiru.
Aastateks 2024–2027 prognoosis PPA keskmiselt 3 200 tulirelva käsitsemise katse vastuvõtmist
aastas. 2024. aastal esitati PPA-le 679 esmase relvaloa ja 4748 relvaloa kehtivuse pikendamise
taotlust. 2025. aasta esimese kaheksa kuuga esitati 486 esmase relvaloa ja 2863 relvaloa kehtivuse
pikendamise taotlust.
Ühe isiku relvaeksami praktilise osa vastuvõtmisele kuluva toimingu omahinnaks on PPA 2023.
aastal hinnanud 133,8–145,85 eurot. RLS-i § 264 lõike 1 kohaselt tasutakse relvaeksami
vastuvõtmise eest riigilõivu 90 eurot. Kui relvaeksami käigus sooritatakse RelvS-i § 26 lõikest 2,
§ 35 lõikest 6 või 12 või § 41 lõikest 7 tulenevalt üksnes teooriaeksam või relva käsitsemise katse,
tasutakse riigilõivu 75 eurot.69 Relvaeksami teooriaosa on võimalik üheaegselt õppeklassis võtta
vastu 10–15 inimeselt, kuid tulirelva käsitsemise katset saab lasketiirus korraga sooritada kuni
kaks inimest.
PPA lasketiirud on peamiselt hõivatud politseiametnikele tulirelva käsitsemise koolituste ja
treeningute läbi viimisega. Sellest tulenevalt on relvaeksami korraldamiseks eraldatud aeg
sõltuvalt asukohast ja nõudlusest varieeruv ühest korrast nädalas kuni ühe korrani kahe kuu vältel.
Selline eksamikorraldus aga ei taga piisavat paindlikkust tulirelva käsitsemise katse
vastuvõtmiseks ega sooritamiseks seadusest tuleneva taotluse menetlustähtaja jooksul.
Eeltoodust tulenevalt on RelvS-i VTK koostamisel seatud eesmärgiks suurendada relvaeksami
praktilise osa kättesaadavust ja läbiviimise paindlikkust, säilitades samal ajal kõrged ohutus- ja
kvaliteedinõuded. Selleks on vajalik luua seaduslik alus, mis võimaldab tulirelva käsitsemise katse
vastuvõtmist delegeerida eraõiguslikele juriidilistele isikutele halduslepingu alusel tingimusel,
69 RLS-i § 264 lõige 2.
48
et neil on selleks vastav tegevusluba.
2. Relva käsitsemise katse nõue üksnes turvalisuse tagamise otstarbel relvaloa pikendamisel
RelvS-i § 41 lõike 7 kohaselt on isikul, kes taotleb relvaloa või paralleelrelvaloa kehtivuse
pikendamist, millel on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara
kaitseks), kohustus sooritada RelvS-i § 35 lõikes 6 nimetatud tulirelva käsitsemise katse (edaspidi
laskekatse).
Laskekatsel hinnatakse relvaloa omaja relva kasutamise oskust ning teadmisi relva käsitsemise
nõuetest. See aitab vähendada õnnetuste ning väärkasutuse riski ning tagab, et relvaloa omaja
oskab jätkuvalt relva ohutult käsitseda ja on valmis vastutama relva kasutamise eest.
Täiendava laskekatse kohustus relvaloa kehtivuse pikendamisel lisati üksnes turvalisuse tagamise
otstarbel relvaluba omavatele isikutele 2019. aastal70 põhjendusega, et kehtiv RelvS ei sätesta
enese ja vara kaitseks mõeldud relva omaniku kohustust regulaarselt relvakasutamise oskusi
värskendada. Enese ja vara kaitseks soovitakse relva tihti soetada siis, kui puututakse kokku
ohuolukorraga. Pärast ohutunde hajumist ja relvaloa saamist muutuvad enese ja vara kaitseks
mõeldud relvade omanikud tihti n-ö passiivseks relvaomanikuks, kes ei käi regulaarselt lasketiirus
ning nende relva kasutamise oskused hakkavad ajapikku kaduma. Erinevalt laskespordi või
jahipidamisega tegelevatest isikutest, kes osalevad regulaarselt treeningutel või jahil ning seeläbi
praktiseerivad relvakäsitlust, ei kasuta enese- ja varakaitseks relva omavad isikud oma relva
reeglina igapäevaselt ega arenda oma oskusi süstemaatiliselt. Seetõttu võib aastate möödudes
nende relvakäsitluse oskus oluliselt langeda, suurendades ohtu nii neile endile kui ka teistele.
2019. aasta RelvS-i muudatuse seletuskirjas71 lisatakse, et muudatus ei mõjuta relvaloa omanikke,
kellel on kehtiv relvaluba jahipidamiseks või vastava spordialaga tegelemiseks, kuna jahimehi ja
sportlasi võib pidada oluliselt teadlikumateks relvakasutajateks.
Täiendava laskekatse nõude kehtestamisel on jäänud tähelepanuta, et on jahimehi, kes oma relva
ohutu käitlemise- ja laskeoskust jahiseadusest tulenevalt tõendama ei pea, sest nad ei soovi küttida
suurulukeid. Seega ei pruugi kehtiv regulatsioon täiel määral tagada võrdsuspõhimõtte järgimist
ega täida oma eesmärki relva ohutu käsitlemise tagamisel võrdselt kõikide relvaomanike puhul.
Täiendava laskekatse õiguslik olemus on tekitanud arutelu, kas see on relvaloa kehtivuse
pikendamisel üks nõutavatest dokumentidest taotluse esitamisel või eeltingimus loa
väljastamiseks.
Praktikas on PPA rakendanud menetluspraktikat, mille kohaselt lubatakse täiendavale
laskekatsele ainult need isikud, kelle taotlus on esmase kontrolli käigus positiivselt hinnatud: st
kelle tervislik seisund, elukäik ja muud tingimused vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Selline
järjekord aitab vältida olukordi, kus isik sooritab asjatult riigilõivu tasumisega seotud kuluka
laskekatse, kuid ei saa loa pikendust muul põhjusel. Menetluse loogika välistab õigustatud ootuse
tekkimise enne kõigi tingimuste kontrollimist.
Siiski tekib küsimus täiendava laskekatse õiguslikust olemusest relvaloa pikendamise kontekstis.
RelvS-i § 41 lõikes 2 on toodud relvaloa kehtivuse pikendamise taotluse juurde nõutud
dokumentide loetelu. Täiendava laskekatse sooritamise tulemus nende hulgas ei ole. Seetõttu tekib
70 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – RT I, 09.03.2018, 1. 71 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muumise seaduse seletuskiri, lk 15. Kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd853dce-6578-49f3-9b76-deec08fe8dbd?activity=1#l9uPA0lE.
49
küsimus, kas laskekatse läbimine on formaalselt nõutav dokument või sisuline eeltingimus.
Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-23-63872 asunud seisukohale, et relvaeksami
sooritamise tulemus on üks taotluse menetlusse võtmiseks vajalikest dokumentidest.
Ringkonnakohus mõistab seda normi nii, et kuna relvaeksami sooritamine on samuti üks relvaloa
väljastamise eeldusest, ei hakka RelvS-i § 35 lõikes 1 nimetatud tähtaeg kulgema enne, kui isik
on eksami positiivselt sooritanud. Tõend relvaeksami sooritamise kohta on „nõutav dokument“
eelviidatud sätte tähenduses hoolimata sellest, et seda pole sõnaselgelt nimetatud RelvS-i § 35
lõikes 2 ning sõltumata sellest, kuidas relvaeksami tulemus vormistatakse (tunnistusena,
andmekogusse tehtava kandena vms). RelvS-i § 35 lõikes 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg on aeg,
mille jooksul peab PPA kontrollima nõutavate dokumentide õigsust, võtma seisukoha relvaloa
väljastamisel kaalutlusõigust käsitlevates küsimustes ning vormistama otsuse. Ringkonnakohtu
hinnangul ei pea PPA hakkama relvaloa väljastamiseks vajalikke menetlustoiminguid tegema
enne, kui isik on relvaeksami sooritanud.
Eeltoodust saab järeldada, et ka täiendava laskekatse sooritamise tulemust tuleks kehtiva RelvS-i
kohaselt pidada üheks taotluse juurde esitatavaks „nõutud dokumendiks“, ent PPA
menetluspraktika sellist lähenemist ei toeta.
Lisaks ei sätesta tänane regulatsioon selget korda ega piiranguid täiendava laskekatse
korduskatsete sooritamiseks. Kui isik ei soorita täiendavat laskekatset esimesel katsel
positiivsele tulemusele, tuleb talle anda võimalus korduskatseks. Siseministri 18. märtsi 2015.
aasta määruse nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa
andmise kord“73 § 7 lõike 10 kohaselt võib laskekatset korrata mitte varem kui viie päeva pärast.
Samas seab RelvS- i § 35 lõike 1 alusel kohaldatav kahekuuline menetlustähtaeg ajalise piiri,
mille jooksul tuleb taotlus lahendada. Lõpmatult korduskatseid võimaldada ei saa, kuid
seadusandja ei ole määratlenud, kui palju katseid võib ühe taotluse menetluse raames läbi viia
ning kas ja millal tuleb menetlus lõpetada.
Selline määramatus toob kaasa õigusliku ebakindluse ja võib põhjustada vaidlusi nii haldusorgani
kui ka isiku õiguste ulatuse üle. Samuti võib menetluse venimine viia olukorrani, kus relvaluba
kaotab kehtivuse enne lõpliku otsuse langetamist, tekitades isikule ebaproportsionaalseid
tagajärgi, sealhulgas relva hoiule andmise või sundvõõrandamise kohustuse.
III.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
Regulatiivne lahendus
1. Tulirelva käsitsemise katse
Luua RelvS-i õiguslik alus ja korraldusmudel, mis võimaldaks laskekatse vastuvõtmise anda
osaliselt eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes tegutsevad halduslepingu alusel ja omavad
selleks vastavat tegevusluba. Selle eesmärk on:
parandada relvaeksamite kättesaadavust ja paindlikkust nii ajaliselt kui ka
geograafiliselt;
suurendada relvaeksamite läbiviimise tõhusust ja kiirust;
tagada relvaomanikel head relva käsitsemise oskused ja seeläbi kõrge ühiskonna
turvalisuse tase;
vähendada PPA koormust, võimaldades avaliku sektori ressursse tõhusamalt
72 Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2025. a otsus haldusasjas nr 3-23-638. 73 Siseministri 18. märtsi 2015. aasta määrus nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja
relvaloa andmise kord“ – RT I, 24.03.2023, 6.
50
kasutada.
Eraõiguslike eksamikorraldajate kaasamine võimaldab eksamit läbida ka väiksemates
piirkondades ja rohkematel aegadel, vähendades ooteaegu. Nii saaks laskekatset sooritada ka
väiksemates maakonnakeskustes ja piirkondades, kus praegu puudub selline võimalus.
Eraettevõtted võivad kiiremini ja paindlikumalt reageerida nõudluse muutustele. See võib
vähendada ooteaegu ja võimaldada eksami läbiviimist mitmekülgsematel aegadel, sealhulgas
väljaspool tavalisi PPA tööaegu.
PPA ressursside vabastamine võimaldab PPA-l keskenduda avaliku korra tagamisele, süütegude
avastamisele, tõkestamisele, ennetamisele ja menetlemisele.
RelvS-s on vaja ette näha uus tegevusluba nõudev tegevusala – relvaeksami korraldamine.
Selleks tuleb ette näha õiguslik alus halduslepingu sõlmimiseks PPA ja eraõigusliku juriidilise
isiku vahel, kes täidavad neile seatud nõudeid (nt nõuded eksamineerijatele, turvanõuded,
eksamitingimused). Ette tuleb näha nõuded eksamikorraldajate pädevusele, personali
koolitusele, turvanõuetele ja eksamitingimustele, mis tagavad eksamite usaldusväärsuse ja
ohutuse. Halduslepingu ja tegevusloa süsteem tagab, et nõudeid täidetakse ning avalik huvi ja
ohutus ei ole ohus.
Oluline on ette näha ka kvaliteedikontroll ja järelevalve süsteem, mis tagab eksamite
läbiviimise vastavuse RelvS-le ja ohutusnõuetele. Relvaeksami, eriti laskekatse läbiviimine on
tegevus, millega kaasneb ohutuse tagamine ja vastutus. Seetõttu on äärmiselt oluline, et ka
eraõiguslikud eksamikorraldajad, kellele osa eksamite korraldamisest delegeeritakse, järgiksid
rangelt kõiki seadusest tulenevaid nõudeid ning tagaksid eksamite läbiviimise turvalisuse ja
usaldusväärsuse.
Laskekatse vastu võtmiseks erasektoris, tuleb selgelt määratleda õiguslik raamistik ja tehnilised
juhised, mis sätestavad eksamiprotseduuri, relva käsitsemise turvanõuded, vajaliku varustuse ning
eksamineeritavate ja eksamineerijate õigused ning kohustused. Need nõuded ei tohiks erineda
praegu kehtivatest nõuetest. Kõik eksamid peavad olema protokollitud ja dokumenteeritud,
sealhulgas tulemused, eksamitingimused ja võimalikud rikkumised, et tagada läbipaistvus ja
kontrollitavus. Näiteks tuleb iga laskekatsele registreeritud isiku kohta märkida katse toimumise
kuupäeva, asukoha, eksamineeritava ja eksamineerija andmed ning katse tulemus.
Tagada tuleb, et kõik eksamid – olgu avaliku või erasektori korraldatud – oleksid võrreldava
tasemega.
PPA-l peab olema õigus teha ettekirjutusi ja korraldada regulaarseid või juhuslikke kontrolle
eraõiguslike eksamikorraldajate tegevuse üle. Näiteks võiks PPA korraldada igal aastal vähemalt
ühe tegevusloa omanike külastuse, kontrollides nii dokumentatsiooni kui ka eksamite tegelikku
läbiviimist.
Näide 1: kui dokumentatsioonist ilmneb, et laskekatsed on läbi viidud ilma ametliku
protokollita või puuduvad katsete tulemused, siis võib see viidata laskekatsete
ebausaldusväärsusele. Sellisel juhul tuleb algatada järelevalve, mille tulemused võivad viia
halduslepingu lõpetamiseni.
Näide 2: kui piirkonnas, kus laskekatseid viivad läbi eraettevõtted, tekib korduvalt probleeme
katsete läbiviimisega (nt ohtlik käitumine või eksamitingimuste rikkumine), saab PPA kiiresti
51
sekkuda ja vajadusel keelata laskekatsete korraldamise seni, kuni kvaliteedikontrolli protseduurid
on ümber tehtud.
Tõhus ja selgelt reguleeritud kvaliteedikontrolli ja järelevalve süsteem on lahutamatu osa
laskekatse delegeerimisest eraõiguslikele isikutele. See tagab, et laskekatsetel on tagatud kõik
vajalikud ohutus- ja kvaliteedinõuded, kaitstes nii eksaminandide, eksamineerijate kui ka
ühiskonna turvalisust ning säilitades avaliku usalduse relvaeksamite süsteemi vastu.
On oluline, et eksamineerijad oleksid vastava väljaõppe ja kogemusega ning regulaarselt
täiendkoolitatud. Näiteks peab eksamineerija omama kehtivat laskeinstruktori litsentsi ning
läbima iga viie aasta järel täienduskoolituse ohutu relvakäsitluse teemadel.
Ette tuleb näha selged sanktsioonid, sealhulgas tegevusloa peatamine või tühistamine ning trahvid,
kui eksamikorraldaja rikub ohutusnõudeid või muid RelvS-i nõudeid. Näiteks, kui järelevalve
käigus selgub, et eksamitel ei järgita turvanõudeid või dokumentatsiooni ei peeta korrektselt, võib
tegevusloa peatada kuni rikkumiste kõrvaldamiseni vms.
RelvS-i täiendamine, võimaldades praktilise tulirelvaeksami osa vastuvõtmist halduslepingu
alusel pädeva eraõigusliku isiku poolt, tagab eksamite kättesaadavuse, suurendab korralduse
paindlikkust ning hoiab samas kõrgel tasemel relva käsitsemise nõuete täitmise kontrollitavuse ja
turvalisuse. See on vajalik samm RelvS-i uuendamisel, mis arvestab nii avaliku sektori võimaluste
piiranguid kui ka erasektori potentsiaali panustada riigi julgeolekusse ja korrakaitsesse.
2. Relva käsitsemise katse nõue üksnes turvalisuse tagamise otstarbel relvaloa pikendamisel
VTK-s püstitatud eesmärgi täitmiseks on otstarbekas:
sõnaselgelt sätestada, et relvaloa vahetamisel on taotluse menetlustähtaja vältel taotlejal
kohustus läbida täiendav laskekatse ja esitada selle läbimise kohta tõend juhul, kui see on
nõutav (nt otstarbeks turvalisuse tagamine, harrastuslaskmine);
kehtestada täiendava laskekatse korduskatsete maksimaalne arv või muu korduskatsete
tegemise kord, et välistada taotluse menetlustähtaja ületamist;
hinnata vajadust ühtlustada regulatsioonid teiste relvakasutajate gruppidega (nt jahimehed,
kes ei tee suuruluki laskekatseid), et tagada võrdne kohtlemine relvakäsitluse oskuste
kontrolli osas.
Näha ette võimalus, et relvaloa kehtivuse pikendamisel võib täiendava laskekatse sooritamise
asemel lugeda nõude täidetuks, kui isik tõendab oma oskust relva käsitseda ja seda, et on teatud
ajaperioodil laskmistel osalenud, näiteks laskepäeviku sissekandega.
Muudatus suurendab menetluse tõhusust, vähendab halduskoormust ning loob relvaloa kehtivuse
pikendamiseks proportsionaalsemad ja paindlikumad nõuded, arvestades isiku varasemat
kogemust ja tegevust relva käsitsemisel.
52
III.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus
Sihtrühm
Peamised muudatustest mõjutatud isikud on relvaloa taotlejad, relvaomanikud ja kasutajad,
lasketiirupidajad ning PPA.
Mõju eelanalüüs
Muudatuse peamine eesmärk on suurendada eksamite läbiviimise tõhusust ja paindlikkust
suurendades avalikku usaldust relvaeksamite süsteemi vastu. Vähenev haldus- ja korralduslik
koormus võimaldab PPA-l keskenduda kriitilisematele ülesannetele nagu avaliku korra tagamine,
kuritegude ennetamine ning relvaomanike riskipõhine järelevalve.
1. Mõju siseturvalisusele
Eesmärk, et tulirelva laskekatse oleks paremini kättesaadav ja mugavam, aitab vähendada
ooteaegu. See võib soodustada seaduskuulekust ja relvaomanike vastutustundlikku käitumist.
Ühiskonna üldine usaldus relvaeksamite süsteemi osas suureneb, sest eksamiprotsess muutub
läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks. Seega on muudatusel positiivne mõju.
Eraõiguslike eksamikorraldajate kaasamine aitab vähendada PPA koormust, mille tulemusel
saab PPA keskenduda sisulisemasse järelevalvesse ja ennetusse ning avaliku korra ja turvalisuse
tagamisele. See omakorda võimaldab ressursside ümberjaotamist ning suuremat tähelepanu
üldisele turvalisusele. Siiski võib eraõiguslike juriidiliste isikute kaasamine laskekatse vastu
võtmisesse kaasa tuua kvaliteedi ja ühtsuse riske, kuid neid saab maandada tegevusloa-, koolitus-
ja järelevalve nõuetega.
Muudatuse mõju on oluline, kuna puudutab relva käsitsemise praktilisi oskusi, mis on otseselt
seotud eluohtlike olukordade vältimisega. Muudatus parandab süsteemi toimivust ja ohutust kogu
riigi ulatuses, mõjutades nii relvaomaikke kui ka avalikku turvalisust. Seega võib hinnata mõju
olulisust keskmiseks või isegi suureks. Kui järelevalvemehhanismid toimivad, on mõju riigi
siseturvalisusele selgelt positiivne ja märkimisväärne.
2. Sotsiaalne mõju
Kavandatavate muudatustega kaasneb positiivne mõju nii senistele relvaloa omajatele kui ka
uutele loataotlejatele.
Paindlikum laskekatsesüsteem loob rohkem võimalusi sobiva aja ja koha leidmiseks – võimalus
valida laskekatse tegemiseks sobiv aeg ja koht vähendab ajasurvega seotud probleeme ning
arvestab paremini isikute erineva elukorraldusega. Erasektori osalus võimaldab eksameid
korraldada väiksemates piirkondades ja väljaspool tavapäraseid tööaegu. Siiski võib laskekatsete
viimine eralasketiirudesse kaasa tuua lisakulusid ja kitsaskohti piirkondades, kus lasketiire on
vähem.
PPA andmetel oli erasektoris 1. juuni 2025. aasta seisuga kokku 67 lasketiiru ja 18 laskepaika.
Neist suurem osa PPA Lõuna (27) ja Lääne (24) prefektuuri ning pisut vähem Põhja (18) ja Ida
prefektuuri (16) haldusalas. PPA korraldab laskekatsete vastuvõtmist üheksas lasketiirus, neist
vaid kolm on PPA enda lasketiirud, teisi renditakse koostööpartnerilt või erasektorilt.
53
Muudatusega võib kaasneda negatiivne mõju, kui eksamikorraldajad ei järgi ühtseid nõudeid. Sel
juhul võib tekkida olukord, kus relva käsitsemise oskused ja ohutusnõuded varieeruvad. See võib
suurendada relvaohutusega seotud riske ning õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosust. Negatiivse
mõju esinemise tõenäosus väheneb kui eksamineerijate teadlikkust kontrollitakse regulaarselt ja
tehakse piisavat järelevalvet.
Muudatus mõjutab otseselt relvaomanike õigusi ja kohustusi ning avaliku ohutuse tajumist
ühiskonnas, mistõttu võib mõju olulisust hinnata kõrgeks. Mõju levib laialdaselt kogu
relvaomanike kogukonnale ja tugevdab avalikku usaldust riigi vastu. Seega on muudatusel
positiivne ja oluline sotsiaalne mõju, kuna see suurendab relvaeksamite kättesaadavust,
vähendab regionaalset ebavõrdsust, tugevdab avalikku turvatunnet ja edendab relvaomanike
vastutustundlikku käitumist. Selge järelevalve- ja kvaliteedisüsteem tagab, et ühiskonna usaldus
ja turvalisus kasvavad ilma uute sotsiaalsete pingete tekketa.
3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
Kavandatavatel muudatustel on positiivne mõju PPA-le. Arvestades, et aastateks 2024–2027
prognoosis PPA keskmiselt 3 200 tulirelva käsitsemise katse vastuvõtmist aastas, hajutab
laskekatsete vastuvõtmine eralasketiirude kaudu oluliselt PPA koormust ja suurendab
paindlikkust eksami aja ja asukoha valikul. Vabanenud ressurssi saab suunata PPA
põhifunktsioonidele — avaliku korra tagamisele, süütegude ennetamisele ja menetlemisele.
Järelevalvekoormus PPA-le võib ajutiselt suureneda, kuna tuleb välja töötada tegevusloa ja
halduslepingu süsteem ning kontrollimehhanismid. Siiski on risk ajutine ja üleminekuperioodiga
seotud ja väheneb pärast süsteemi juurutamist.
Negatiivse mõjuna võib välja tuua IT-arenduste vajaduse (relvaregistri arendamine) eeldab
investeeringuid ja üleminekuperioodil võib süsteem olla haavatav. Lisaks peab PPA tagama, et
lasketiirudele halduslepingu kaudu antud õigus oleks piisava järelevalve all vältimaks selle
väärkasutust.
Kavandatav muudatus mõjutab PPA töökorralduse struktuuri ja ressursside jaotust, mis on
siseturvalisuse süsteemi põhielement, seega võib hinnata mõju ulatust oluliseks. Mõju suurus on
siiski keskmine, kuna muudatus vähendab küll märgatavalt halduskoormust, kuid suurendab
mõningal määral järelevalvekoormust.
4. Mõju majandusele
Kavandatavate muudatuste mõju majandusele ja ettevõtlusele võib hinnata positiivseks.
Laskekatsete vastuvõtmise delegeerimine eralasketiirudele võib suurendada nende käivet ja kaasa
tuua uute töökohtade loomise vajaduse. Eksamikorralduse laienemine väiksematesse
piirkondadesse loob kohalikke töövõimalusi ja lisatulu kohalikule teenusmajandusele (nt
lasketiirude rent, toitlustus, majutus).
Lühiajaline investeerimisvajadus eraettevõtjatele (nt varustus, koolitus, turvanõuded) võib
suurendada algkulusid, kuid investeeringud on pikaajalise tuluallikaga.
Muudatusel on positiivne ja tasakaalustatud mõju Eesti majandusele. See vähendab riigi
halduskulusid, elavdab erasektori tegevust ja soodustab regionaalset arengut. Kuigi esialgne
järelevalvesüsteemi ülesehitus nõuab investeeringuid, ületavad pikaajaline majanduslik kasu ja
kulutõhusus need kulud.
54
Kokkuvõttes on kavandatava muudatuse majanduslik mõju positiivne, keskmise suurusega ja
oluline.
IV Füüsilise ja juriidilise isiku relva valdamise otstarbed
IV.I. Eesmärk ja probleem
Eesmärk
RelvS-i regulatsioon on ajakohane, paindlik ning kooskõlas PS-i § 19 lõikes 1 sätestatud õigusega
vabale eneseteostusele. Seadus võimaldab füüsilistel ja juriidilistel isikutel õiguspäraselt ja
turvaliselt relvi omada erinevatel eesmärkidel, mille hulka kuuluvad peale traditsiooniliste
otstarvete nagu turvalisus, jahipidamine või laskesport, ka näiteks harrastuslaskmine või
pärandiks saadud relva säilitamine. Laiendatud on sihtgruppi, kes isikliku relvaga saaks panustada
riigikaitsesse.
Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus
RelvS-s sätestatud füüsilise ja juriidilise isiku relva valdamise otstarbed on selgelt piiritletud ja
konkreetsed ning paljudele relvaloa taotlejatele või juba relvaomanikele puudub seaduses nende
tegelikke eesmärke kajastav otstarve.
PPA andmetel oli 1. septembri 2025. aasta seisuga Eestis füüsilisest isikust relvaloa omajaid ca
23 500.
Kehtiva seaduse kohaselt võib füüsiline isik soetada, omada ja vallata relva järgmisel otstarbel:
jahipidamine;
vastava spordialaga tegelemine;
tegelemine spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva;
turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitse);
kutsealal tegutsemine;
kollektsioneerimine;
ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamine.
1. septembri 2025. aasta seisuga oli Eestis 72 juriidilisest isikust relvaloa omajat. Juriidilise isiku
relvaloaga seotud relvi 2225, relvi müügis 4456 ja komisjoni müügis 886.
Juriidiline isik võib soetada, omada või vallata relvi järgmisel otstarbel:
siseturvamiseks;
vastava spordiala või jahindusega tegelemiseks;
tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva;
õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes;
kollektsioneerimiseks;
turvategevuse seaduse alusel turvamiseks;
tegevusloaga lubatud relvade müügiks, valmistamiseks, hoidmiseks, ümbertegemiseks või
parandamiseks;
ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks;
lasketiirus või laskepaigas laenutamiseks.
55
See loetelu ei kata piisavalt tegelikku relva kasutamise praktikat ega isikute erinevaid põhjendatud
vajadusi. Lisaks puuduvad mitmete otstarvete osas täpsed rakendusnormid või on need ebaselged,
mis põhjustab ebaühtlast halduspraktikat ja takistab seaduse eesmärgipärast rakendamist.
Peamised probleemid ja näited:
1. Harrastuslaskmise otstarve
Suur hulk relvahuvilisi ei soovi kasutada relva enese kaitseks, jahipidamiseks ega laskespordiga
tegelemiseks. Nad soovivad relva omada ja kasutada harrastuslikul eesmärgil, et näiteks
regulaarselt harjutada lasketiirus. Kehtiv RelvS eeldab, et selline isik liitub laskespordiklubiga,
mis omakorda kuulub laskespordiorganisatsiooni, ja täidab vastavad sportlase kriteeriumid, kuigi
tema eesmärk ei ole laskesportlaseks olemine, laskespordiorganisatsiooni tegevuses osalemine
ega võistlemine.
Selline nõue ei vasta nende inimeste tegelikule huvile. Nii nagu jahipidamine, on ka
harrastuslaskmine üks võimalikest hobitegevustest ja vaba aja veetmise võimalustest, mida ei
peaks võrdsustama sporditegevusega.
Kuna RelvS-s puudub eraldi laskeharrastuse otstarve, on harrastuslaskmine piiratud ja kallim –
lasketiirus saavad relvaloa puudumisel isikud lasta vaid relva laenutades ja instruktori järelevalve
all, mis suurendab kulusid ja vähendab harrastuslaskmise kättesaadavust.
Näide: isik soovib taotleda relvaluba, et aegajalt lasketiirus laskmas käia, kuid ei soovi
kuuluda laskespordiklubisse ega osaleda võistlustel. Praegune seadus ei näe ette sellekohast relva
valdamise otstarvet, mistõttu ei saa ta õiguspäraselt relva soetada. Lasketiirus on võimalik relvaga
laskmist harjutada ka relvaluba või isiklikku relva omamata, kuid sellega kaasnevad täiendavad
kulud. Isik, kellel puudub relvaluba, ei tohi iseseisvalt lasketiirus lasta, vaid peab kasutama
lasketiiru relva ning tegema seda laskeinstruktori järelevalve all. Seega tuleb tal tasuda nii relva
laenutamise kui ka instruktori teenuse eest.
2. Relvaomanikuks saamine pärimise kaudu
Tänased relva valdamise otstarbed ei arvesta olukorda, kus inimene soovib pärandada relva oma
järeltulijale, kes ei tegele jahipidamise, sportlaskmise ega turvalisuse eesmärgil relva omamisega
või ei vaja neil otstarvetel täiendavalt relvi, kuid soovib relva säilitada austusest pärandaja vastu
või perekonna ajaloopärandi osana.
Näide: inimene pärib isalt registreeritud jahirelva, kuid ei vasta ühelegi olemasolevale
otstarbetingimusele, mistõttu puudub tal võimalus relva seaduslikuks säilitamiseks. Ta võiks relva
lasta muuta laskekõlbmatuks, kuid ta sooviks siiski säilitada relva laskekõlblikuna lootuses see
kasutuskõlblikuna ühel päeval edasi pärandada.
Teiste EL-i riikide praktika relvade pärimise puhul on erinev. Saksamaal peab pärija olema
vähemalt 18-aastane, usaldusväärne, sobilik ja tal peab olema vastav relvade käsitlemise oskus.
See tähendab, et tal peab olema pärandatud relvade omamiseks relvaluba. Kui pärijal seda ei ole,
tuleb esitada taotlus relvaloa saamiseks. Päritud relvadele kehtivad samad nõuded nagu muudele
relvadele. Näiteks tuleb neid hoiustada vastavalt seadusele, tagades nende säilimise ja
turvalisuse74. Nagu Saksamaal, peab ka Lätis pärandatud relvade omamiseks olema pärijal
relvaluba. Kui pärijal seda ei ole, tuleb esitada taotlus relvaloa saamiseks. Pärandatud relvade
74 WaffG, § 20. Kättesaadav: https://www.gesetze-im-internet.de/waffg_2002/.
56
omamiseks peab pärija olema vähemalt 18-aastane, usaldusväärne, sobilik ja tal peab olema vastav
relvade käsitlemise oskus75.
Tšehhi Vabariigis võib pärandatud tulirelva omanikuks saada ilma eraldi relvaloa taotlemiseta,
kui relv on kantud relvade registrisse ja pärija täidab teatud tingimused (nt vanus ja
usaldusväärsus). Kuigi pärija võib relva omada, peab ta selle kandmiseks või kasutamiseks eraldi
relvaloa saama76.
Norra politsei võib anda loa tulirelvade ja nende osade mälestuslikuks omandamiseks ja
valdamiseks ülenejale või alanejale sugulasele, kes suudab tõendada piisavat tulirelva käsitsemise
oskust (näiteks ajateenistuse läbinuna või tegevust tunnustatud laskespordi- või
jahiorganisatsioonis). Pärimise või mälestusväärtuse alusel omandatavate tulirelvade koguarv ei
tohi ületada kolme terviklikku tulirelva77.
Seega kehtiv regulatsioon ei loo erisätteid pärandatud relvade puhul, mistõttu pärijad, kelle motiiv
on säilitada relv mälestusesemena, jäävad ilma seaduslikust võimalusest relva hoida
laskekõlblikuna. Rahvusvaheline praktika näitab erinevaid lahendusi (nt tingimuslik relvaluba,
vanus, usaldusväärsus, oskusenõue või piirangud säilitamisele), mida võiks kaaluda ka Eesti
õiguses pärimise erikorra loomiseks.
3. Isikliku relvaga riigikaitselises tegevuses osalemine
RelvS-i § 34 lõike 15 kohaselt võib kaitseväeteenistuse seaduse78 (edaspidi KVTS) § 7 tähenduses
tegevväelane, sõjaaja ametikohale määratud Kaitseliidu tegevliige või sõjaaja ametikohale
määratud reservis olev isik, kes on riigieelarvest tegevustoetust saava reservis olevate isikute
esindusorganisatsiooni (EROK) liige (edaspidi riigikaitses osalev isik) taotleda oma relvaloale
kantud ja relvaregistris registreeritud relva andmetele vastavat märget (edaspidi riigikaitse
märgend). Riigikaitse märgend annab riigikaitses osalevale isikule õiguse soetada, omada ja
vallata jahipidamise, spordi- või turvalisuse tagamise otstarbel registreeritud relvale piiratud
käibega padrunisalve79 ning osaleda selle relvaga riigikaitselises tegevuses Kaitseliidu seaduse80
(edaspidi KalS) §-i 52 lõikes 1 sätetatud korras.
Praegune regulatsioon tekitab aga mitmeid probleeme:
vanusepiirang: sõjaaja ametikohtadele kehtib vanuse ülempiir81. Kui isik selle täidab,
vabastatakse ta ametikohalt, mistõttu kaotab ta õiguse riigikaitse märgendile ning ei saa
enam oma isikliku relvaga riigikaitselises tegevuses osaleda. Samuti tuleb tal loobuda
piiratud käibega padrunisalvedest. See välistab riigikaitselise panuse andmise ka neil
inimestel, kes on jätkuvalt heas füüsilises ja vaimses vormis ning motiveeritud kaasa
lööma.
paindlikkuse puudumine: mitmed relvaomanikud sooviksid riigikaitsesse panustada,
kuid ei saa töö- ja pereelu kõrvalt võtta endale püsivat rolli Kaitseliidus. Neil oleks aga
võimalik osaleda vabatahtlikuna või toetajaliikmena, kuid kehtiv regulatsioon ei võimalda
75 Law on the Handling of Weapons, § 39. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818. 76 Arms Act. Kättesaadav: https://www.zakonyprolidi.cz/translation/cs/2002-119?langid=1033. 77 Regulations on weapons, firearms, weapon parts and ammunition, § 5-4. Kättesaadav:
https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/2021-05-07-1452. 78 Kaitseväeteenistuse seadus – RT I, 27.09.2024, 6. 79 RelvS-i § 211 lõike 7 kohaselt on piiratud käibega padrunisalv poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli
padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalv,
mis mahutab rohkem kui 10 padrunit. 80 Kaitseliidu seadus – RT I, 30.04.2024, 3. 81 KVTS § 90.
57
neil isikliku relvaga sellistes tegevustes osalemist.
Kokkuvõttes piirab kehtiv lahendus nii kogenud ja motiveeritud inimeste panustamist kui ka
nende relvaomanike kaasamist, kes võiksid riigikaitses osaleda paindlikumal viisil.
Oskus käsitseda tulirelvi suurendab usku riigi kaitsmise võimalikkusesse ning tugevdab seeläbi
kaitsetahet. Inimene tunneb end turvalisemalt ja enesekindlamalt, kui tal on teadmised ja oskused,
kuidas reaalses kriisiolukorras tegutseda. See psühholoogiline kindlus aitab säilitada rahu ja
suurendab valmidust ennast ja laiemalt ka oma kodumaad kaitsta. Kaitsetahe ei ole ainult
emotsionaalne hoiak (patriotism), vaid ka teadmine, mida ma reaalselt teha saan, kui olukord
nõuab. Relva käsitsemise oskus teeb kaitsmise konkreetseks ja praktiliseks tegevuseks, mitte
abstraktseks mõtteks.
Kui suur osa ühiskonnast omab relvaoskusi (nt laskespordi, jahipidamise, ajateenistuse või
koolituste läbimise kaudu), tekib tugevam ühisvastutuse tunne. Inimesed ei looda ainult
professionaalsele armeele, vaid tunnetavad, et neil on samuti roll riigikaitses.
Oskused ja teadmised tekitavad tihti suurema huvi valdkonna vastu. Inimesed, kes on läbinud
relvaõppe või saanud laskekogemuse, võivad rohkem huvituda ka muudest
riigikaitsevaldkondadest – näiteks liituda Kaitseliiduga, osaleda õppustel jne.
Kuigi Šveits on neutraalne riik, millel on rahumeelne maine, on see siiski üks relvastatumaid riike
maailmas, selgub Genfis asuva organisatsiooni Small Arms Survey andmetest, mis on selles
valdkonnas tunnustatud analüüside allikas. Organisatsiooni 2018. aasta hinnangu82 kohaselt on
Šveitsis ringluses üle 2,3 miljoni tulirelva, mille hulka ei kuulu 360 000 relva, mida hoiavad
õiguskaitseasutused. Eraisikute omanduses olevate relvade arv ulatub Šveitsis ligi 28 relvani 100
elaniku kohta, mis asetab riigi Lääne-Euroopas neljandale kohale (pärast Soomet, Austriat ja
Norrat) ning maailmas 14. kohale. Maailma absoluutne rekord kuulub aga Ameerika
Ühendriikidele, kus on üle 120 relva 100 elaniku kohta. Eestis on eraisikute omanduses olevate
relvade arv 4,96 relva 100 elaniku kohta83.
82 Small Arms Survey, Global Firearms Holdings, juuni 2028. Kättesaadav:
https://www.smallarmssurvey.org/database/global-firearms-holdings. 83 Small Arms Survey 2018.
58
Tabel 1. Relvade arv EL-is 100 elaniku kohta
Riik Relvade arv 100 elaniku kohta
Soome 32,4
Austria 30,0
Küpros 29,1
Malta 28,3
Rootsi 23,1
Portugal 21,3
Prantsusmaa 19,6
Saksamaa 19,6
Luksemburg 18,9
Kreeka 17,6
Sloveenia 15,6
Itaalia 14,4
Horvaatia 13,7
Leedu 13,6
Belgia 12,7
Tšehhi 12,5
Ungari 10,5
Läti 10,5
Taani 9,9
Bulgaaria 8,4
Hispaania 7,5
Iirimaa 7,2
Slovakkia 6,5
Eesti 4,9
Madalmaad 2,6
Rumeenia 2,6
Poola 2,5
Allikas: Small Arms Survey 2018.
Šveitsis on relvade hoidmine kodus osa pikaajalisest kodanikukaitse traditsioonist. Šveitsi armee
tugineb süsteemile, kus enamik mehi läbib kohustusliku ajateenistuse ning säilitab pärast
teenistust relva kodus. Rahuajal hoitakse reservväelaste relvi kodudes (kuigi viimastel aastatel on
seda veidi piiratud). Sellise põhimõtte rakendamise tulemusena on Šveitsis tugev kodanikukaitse
traditsioon ja ühiskonnas kõrge kaitsetahe84. Uuringud näitavad, et šveitslased usuvad oma riigi
kaitsevõimesse, sest nad teavad, et neil endil on oluline roll.
Meie naaberriigis Soomes on kõrge ajateenistuse läbimise protsent ning relvaõpe on oluline osa
väljaõppest. Paljud soomlased osalevad ka pärast teenistust vabatahtlikus väljaõppes (nt
Maanpuolustuskoulutusyhdistys85). Ka Soomes on elanike seas tugev kaitsetahe – 2023. aasta
küsitluse86 kohaselt uskus üle 80% soomlastest, et riiki tuleks relv käes kaitsta. Head
84 France 24, Elena Pompei, Why do the Swiss have so many guns? 24. oktoober 2024. Kättesaadav:
https://www.france24.com/en/europe/20241024-why-do-the-swiss-have-so-many-guns?utm_source=chatgpt.com 85 Maanpuolustuskoulutusyhdistys. Kättesaadav: https://mpk.fi. 86 YLE News, Poll: Citizens' willingness to defend Finland, support for Nato hit all time high, 1. detsember 2023.
aasta. Kättesaadav: https://yle.fi/a/74-20006876?utm_source=chatgpt.com.
59
relvakäsitsemise oskused toetavad seda hoiakut.
4. Juriidilise isiku relva kasutamine jahipidamisel
RelvS-i § 34 lõike 6 punkt 3 ei võimalda juriidilisele isikule kuuluva relva kasutada andmist
külalisjahis osalejale, kuigi see on jahinduspraktikas vajalik ja mõistlik.
Jahiturism, kui ettevõtlusvorm, on laialt arenenud87. See on turismiharu, kus inimesed reisivad
teistesse piirkondadesse, et tegeleda jahipidamisega. See hõlmab jahipidamist looduslikes või
spetsiaalselt selleks ettenähtud aladel ning võib sisaldada nii suurulukite (nt põdrad, hirved,
metssead) kui ka väikeulukite (nt jänesed, faasanid) jahti.88
Ka Eestis korraldatakse külalisjahte89, kus osalevad nii välismaised kui ka kohalikud jahimehed.
Eesti metsad pakuvad jahipidamiseks palju võimalusi. Eestis on kütitavateks loomadeks hunt,
ilves ja karu, kes on enamikus Euroopa riikides looduskaitse all90. Külalisjahis osalejate seas võib
olla jahimehi, kellel ei ole oma relva kaasas, kuid kellel on kehtiv jahitunnistus ning õigus relva
kanda. Välisriigist saabuv külalisjahimees ei saa alati oma relva kaasa võtta, sest relvadega
reisimine võib olla seotud keeruka loa- ja tollimenetlusega. Samuti võib osaleda külalisjahil
inimene, kes Eestis küll omab jahipidamise otstarbel relvaluba, aga ei pea mõistlikuks osta või
kaasa võtta relva vaid üksikute jahikordade tarbeks. Sellises olukorras on mõistlik, et
jahikorraldaja või juriidiline isik (nt jahiselts või jahiturismi korraldav ettevõte) saab anda oma
relva kasutada külalisjahil osalejale.
Eestis on füüsilisel isikul lubatud anda oma relva kasutada ajutiselt teisele relvaluba omavale
isikule (vastavate tingimuste täitmisel) jahipidamise otstarbel. Juriidiline isik võib jahinduse
otstarbel anda relva kandmise õiguse vaid oma töötajale. Sarnaselt füüsilise isiku õigusele peaks
sama loogika kehtima ka juriidilise isiku relvade puhul, et ei tekiks põhjendamatut erinevust.
Kuigi Eestis on juriidilisel isikul õigus relvaluba taotleda ja relv soetada jahipidamise otstarbel, ei
võimalda kehtiv õigus juriidilisel isikul jahipidamise otstarbel relva laenutada. Praktikas oleks see
siiski mõistlik ja vajalik külalisjahimeeste vastuvõtmiseks ja jahiturismi sujuvaks korraldamiseks.
Mitmetes teistes EL-i riikides on jahiturismi soodustamiseks lubatud nii füüsilisest isikust
jahimehel kui ka jahiseltsil oma relva teatud ajaks välja laenata. Näiteks Rootsis võib jahiturismi
puhul juriidiline isik (jahiselts) anda relva kasutada külalisjahimehele, kes ei too oma relva kaasa.
Selleks kasutatakse laenusertifikaati, milles on kirjas nii omaniku kui ka laenaja detailsed andmed
ning kasutamise kestus (maksimaalselt 14 päeva)91. See süsteem on ilmekas näide, kus juriidiline
isik saab ametlikult ja selgelt tagada relva ajutise kasutuse, mis sobib hästi praktilise jahiturismi
korraldusega. Poolas on jahiturism hästi arenenud ning sealsed ettevõtted ja jahiseltsid võtavad
aktiivselt vastu välisriigi jahimehi92. Vastavalt Poola jahiseadusele võib välisriigi jahimees jahil
osaleda vaid kohaliku jahiseltsi esindaja järelevalve all, kes vastutab jahipidamise nõuete
järgimise eest. See tähendab, et jahiselts võib relva või muid vahendeid omada ja vajadusel ka
anda neid külalisjahimehele kasutada93.
87 https://www.bookyourhunt.com/en/hunting-in-europe. 88 https://et.wikipedia.org/wiki/Jahi-_ja_kalastusturism. 89 https://www.ejs.ee/jahipidamise-kord-ja-voimalused-eestis-viibivatele-valismaalastele/. 90 https://www.metskapteni.ee/tegevused/jahiturism-ja-kuttimine/. 91 https://jagareforbundet.se/jakt/hunting-in-sweden/borrowing-firearms/?utm_source=chatgpt.com. 92 https://waidmann.se/en/red-stag-hunting-in-poland/?utm_source=chatgpt.com. 93 Commercial Hunting in Poland – A Profitable Legacy of the Past, 28. veebruar 2025. Kättesaadav:
https://zakazpolowania.pl/aktualnosci/commercial-hunting-in-poland/?utm_source=chatgpt.com.
60
Lätis on juriidilisel isikul lubatud laenata külalisjahil osalejale relv koos lisaseadmetega üksnes
juhul, kui tegemist on jahiseltsiga, mis on saanud vastava loa. Läti relvaseadus sätestab, et
Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanik, kellel on relvaluba või Euroopa
tulirelvapass, ning ka muu välisriigi kodanik, kellel on oma riigi pädeva asutuse väljastatud
relvaluba, võib jahil kasutada jahi tulirelvi, nende laskemoona, vahetatavaid olulisi osi ja neile
ettenähtud summuteid, kui need on registreeritud juriidilisele isikule, kellele kuulub või on
valduses luba ulukite pidamiseks aedikus94. Enamasti tähendab see siiski relva kasutamist umbes
poole tunni vältel.
5. Kollektsioneerimise otstarbe ebamäärasus
Kollektsioneerimine ei ole selgelt määratletud eraldiseisva relvaloa otstarbena ning puudub
regulatsioon selle kohta, kuidas võib kollektsioneeritavat relva kasutada. Lisaks ei peaks
kollektsioneeritavale relvale saama taotleda kasutusotstarvet, mis ei ole kooskõlas kollektsiooni
pidamise eesmärkidega (relva säilitamine ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel,
hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel). Relva kandmine ja kasutamine muul
otstarbel läheb vastuollu säilitamise põhimõttega.
Näide 1: kollektsionäär soovib viia relva lasketiiru demonstratsiooniks või katsetamiseks, kuid
seadus ei anna selleks piisavalt selget alust, kuigi RelvS-i § 25 lõige 9¹ võimaldab teatud juhtudel
relva eksponeerida.
Näide 2: kollektsionäär on aktiivne laskesportlane ning tema kollektsioonis on relvi, mis
sobilikud laskespordi harrastamiseks. Kuna RelvS ei sea piiranguid kollektsioneeritavate relvade
muul otstarbel registreerimiseks, taotleb ta sobilikele relvadele lisaks kollektsioneerimisloale ka
relvaloa laksespordi harrastamiseks. Pidevalt relva kasutamine treeningutel ja võistlustel kulutab
relva ega taga selle säilimist.
6. Kaitseliidu sportrelvad
Kaitseliidu liikmeks oleva laskesportlase kasutuses olevad relvad (nt .22LR kaliibriga püstolid või
vintpüssid) on klassifitseeritud sõjaväerelvadena95, mille tõttu nende transport välisriikides
toimuvatele võistlustele on põhjendamatult piiratud ja bürokraatlik. Samal ajal saab spordi
otstarbel registreeritud tsiviilrelvadega välisvõitlusele reisimiseks taotleda relvale PPA-lt Euroopa
tulirelvapassi ning eraldi igakordselt eraldi luba taotlema ei pea.
Näide: Kaitseliidu laskesportlane, kes soovib osaleda välismaal võistlusel, peab iga kord enne
võistlust taotlema relva ajutiseks väljaveoks Kaitseministeeriumi luba. Kuigi tegemist on
rahvusvaheliselt levinud spordirelvaga, mida kasutavad tsiviilisikud üle maailma, on RelvS-i
kohaselt tegemist sõjaväerelvaga. Mitmetes riikides kehtivad sõjaväerelvade veole ranged
nõuded, mille kohaselt tuleb nende veoks korraldada relvastatud saatemeeskond.
7. Turvalisuse otstarbe määratlematus
Selgelt ei ole määratletud, mitut relva võib omada turvalisuse tagamise eesmärgil ning millised
relvaliigid on selleks otstarbeks sobivad. Praktikas esineb olukordi, kui soovitakse turvalisuse
otstarbel soetada erinevaid tulirelvi lihtsalt huvist relvade vastu (ilus välimus, uus mudel,
94 Law on the Handling of Weapons, § 18 lg 2. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818. 95 Kaitseliidu relvad, sõltumata kasutusotstarbest on kantud sõjaväerelvade registrisse ning nende käitlemisele, sh
veole kehtivad sõjaväerelvade käitlemisele ette nähtud nõuded.
61
ajalooline taust, teine kaliiber, efektiivne laskekaugus, suurus, laadimise kiirus, padrunite hulk
salves jne), mitte sellepärast, et need on turvalisuse tagamiseks vajalikud. Kuna selgeid piiranguid
lubatud relvade hulgale ei ole seatud, on PPA-l keeruline otsustada uue relva soetamiseks loa
väljastamine olukorras, kus isikul on turvalisuse tagamise otstarbel olemas juba üks või kaks
tulirelva. Samuti ei ole selge, millal on põhjendatud turvalisuse otstarbel vintpüssi soetamine.
Vintpüssid on ette nähtud peamiselt jahinduseks, spordiks ning julgeoleku tagamise otstarveteks.
Kohtud on seisukohal, et PPA praktika relvade arvu piiramisel on vastuolus seaduslikkuse
põhimõttega, sest RelvS-s ei ole reguleeritud, kui palju relvi võib inimesel olla.96979899100101 Seega
PPA ei saa ise piiranguid seada.
RelvS-i § 29 lõige 11 sätestab, et rohkem kui kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel
soetatud tulirelva omamise korral kohaldatakse nendele relvadele ka RelvS-i § 25 lõikes 7
kollektsioneerimise kohta sätestatut. Säte viitab sellele, et seadusandja on näinud ette võimaluse,
et turvalisuse tagamiseks võib omada rohkem kui kaheksa relva.
See tekitab ebajärjekindlust: ühelt poolt on seaduses viide võimalusele omada ka rohkem kui
kaheksa turvalisuse eesmärgil soetatud relva, teisalt puuduvad ühesed kriteeriumid relva vajaduse
hindamiseks.
EL-i riikide ülevaatest102 nähtub, et tulirelvade omamiseks loa saamine on üsna erinev. Mitmetes
riikides ei ole turvalisuse tagamise otstarbel tulirelva omamine üldse lubatud. Üheks selliseks
riigiks on meie naaberriik Soome103. Lätis104 aga on turvalisuse tagamise otstarbel tulirelvadest
lubatud omada vaid kuni 9 mm kaliibriga püstolit ja revolvrit ning sileraudset püssi, mille
padrunikesta pikkus ei ületa 76,2 mm. Lätis on piiratud ka füüsilisel isikul omada lubatud relvade
kogus – kokku võib ühele isikule kuuluda kuni kümme tulirelva, olenemata nende otstarbest105.
Eesti eristub selguse puudumisega – RelvS näeb ette võimaluse omada ka rohkem kui kaheksa
tulirelva turvalisuse otstarbel, kuid ei täpsusta nende liike ega piirarvu. Võrreldes Soome täieliku
keelu ja Läti konkreetsete piirangutega relvaliikide ning koguse osas, jääb Eesti regulatsioon
ebaselgeks ja jätab PPA-le otsustamisel õigusliku tühimiku.
IV.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
Regulatiivne lahendus
RelvS-s sätestatud otstarbed ja nende rakenduspraktikad ei arvesta piisavalt ühiskondlikke
vajadusi ja praktikas kujunenud olukordi. Puuduvad otstarbed (nt harrastuslaskmine,
relvapärand), mitmete olemasolevate otstarvete sisu on ebamäärane või piirangud on
põhjendamatult jäigad. Kehtiv regulatsioon ei taga proportsionaalset tasakaalu avaliku korra
tagamise ning üksikisiku õiguse vahel relva seaduslikule omamisele ja kasutamisele. Vajalik on
seaduse muutmine, et tagada õigusselgus, otstarbepõhine paindlikkus ja selgus ning kooskõla
96 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri 2023. a otsus 3-23-76. 97 Tallinna Halduskohtu 7. märtsi 2025. a otsus 3-24-1325. 98 Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. märtsi 2025. a otsus 3-24-1404. 99 Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2025. a otsus 3-24-2251. 100 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. veebruari 2025. a otsus 3-23-719. 101 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30. mai 2025. a otsus 3-23-1001. 102 https://en.wikipedia.org/wiki/Overview_of_gun_laws_by_nation#Firearms_license. 103 Ampuma-aselaki, § 43, 1/1998, Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1998/1. 104 Law on the Handling of Weapons, § 7. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818. 105 Law on the Handling of Weapons, § 14 lõige 2. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818.
62
põhiseaduslike õigustega.
Eeltoodust tulenevalt tuleb:
1. lisada RelvS-i eraldi relva omamise ja kasutamise otstarbena harrastuslaskmine –
selle otstarbega isik võib taotleda relvaluba relva kasutamiseks üksnes lasketiirus, ilma
kohustuseta kuuluda laskespordiklubisse või osaleda võistlustel. Harrastuslaskmise
relva kasutamine oleks lubatud ainult lasketiirus. Sarnaselt turvalisuse otstarbel
registreeritud tulirelvaga, tuleb relvaloakehtivuse pikendamisel tõendada tulirelva
käsitsemise oskust;
2. lisada RelvS-i uus otstarve, mis võimaldab relva seaduslikku säilitamist pärimise teel
mälestus- või perekondliku väärtusena. Relva omamine oleks lubatud, kuid selle
kasutamine (nt laskmine, kandmine) nõuaks eraldi relvaluba. Relva pärandina
registreerimiseks peab olema vähemalt 18-aastane, vastama tervise- ja taustakontrolli
nõuetele ning omama piisavat relvakäsitsemise oskust. Piiramaks relvade kuhjumist
praktilise otstarbeta, võib kaaluda pärandina omada lubatud relvade hulga piiramist;
3. selgesõnaliselt määratleda RelvS-s, et turvalisuse eesmärk ei hõlma relvade kogumist
ja suunata kogumishuvilised kollektsioneerimisluba taotlema. Seega võiks sel otstarbel
lubada omada kuni kaheksat püstolit, revolvrit ja sileraudset püssi, välistades jahiks ja
spordiks mõeldud vintpüssid;
4. lisada võimalus, et juriidiline isik, kes omab relva jahinduse otstarbel või kellel on
tegevusluba vastaval tegevusalal tegutsemiseks, võib relva anda kasutada
külalisjahil osalejale, kellel on vastavat liiki relva käitlemiseks relvaluba ning kehtiv
jahipidamise õigus;
5. seada piirangud kollektsioonis oleva relva registreerimiseks harrastuslaskmise,
spordi ja jahipidamise otstarbel kuna nendel otstarvetel relva kasutamine ei täida
kollektsioneerimise eesmärki ega taga relva säilimist ajaloolisel või kultuurilisel
eesmärgil. Lisaks tuleks selgesõnaliselt sätestada õigus kollektsioneerimisluba omaval
isikul kontrollitud tingimustel oma kollektsioonis oleva tsiviilkäibes lubatud relva
edasitoimetamiseks ning kasutamiseks lasketiirus või laskepaigas demonstreerimise ja
uurimise eesmärgil;
6. lugeda Kaitseliidu tsiviilkäibes lubatud relvad, mis on registreeritud spordi
otstarbel, tsiviilrelvadeks ja kanda relvaregistrisse. Muudatus võimaldab Kaitseliidu
liikmeks olevatel laskesportlastel taotleda laskespordi eesmärgil reisimiseks Euroopa
tulirelvapassi. See vähendab bürokraatiat ja lihtsustab oluliselt nendega reisimist
rahvusvaheliselt tunnustatud laskevõistlustele;
7. laiendada riigikaitse märgendi taotlemise võimalust isikutele, kes ei ole määratud
sõjaaja ametikohale ning luua relvaomanikele paindlikum osalusvorm riigikaitselistes
tegevustes osalemiseks ning seada tingimuseks väljaõppe läbimine ning regulaarne
osalemine õppustel. Muudatus aitaks kaasata kogenud ja motiveeritud relvaomanikke
riigikaitsesse, tugevdada kaitsetahet ning tõsta ühiskonna valmisolekut kriisiolukorras.
Isikliku relvaga riigikaitsesse panustamise paindlikus loob tasakaalu riigi
julgeolekuhuvide, ohutuse ja kodanike kaitsetahte vahel.
IV.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus
Sihtrühm
Kõik RelvS-i alusel tegutsevad või selle muutmisest huvitatud isikud ja organisatsioonid,
sealhulgas relvaomanikud ja laskmist harrastavad isikud, jahindusorganisatsioonid ja jahimehed,
relvakollektsionäärid, Kaitseliidu ja riigikaitseorganisatsioonide liikmed ja vabatahtlikud,
RelvS- i järelevalve ja rakendamisega seotud ametiasutused.
63
Mõju eelanalüüs
Olemasolevate relva omamise otstarvete ülevaatamine ja täpsustamine omab positiivset mõju
õigusselgusele: vähendab tõlgendusprobleeme ja menetlejate kaalutlusruumi ning suurendab
õiguskindlust.
Ühe riskina võib välja tuua, et liiga kitsas või liiga lai sõnastus võib luua praktikas uusi
vaidluskohti.
1. Mõju siseturvalisusele
Turvalisuse tagamiseks lubatud relvade arvu ja liikide selge sätestamine tagab läbipaistvama
ja usaldusväärsema relvapoliitika. Turvalisuse tagamise eesmärgil omandatud relvade
maksimaalse hulga määramine aitab ennetada juhtumeid, kus lihtsast relvahuvist on üksikute
isikute käes suur hulk tulirelvi, mille tegelik eesmärk ei ole turvalisuse tagamine. Samuti väheneb
võimalus turvalisuse otstarbe all relvakollektsioone omada.
Relvade arvu ja liikide määramine turvalisuse otstarbel on siseturvalisuse seisukohalt positiivne
ja oluline samm edasi. See vähendab relvade väärkasutuse ja ebaseadusliku ringluse riski,
lihtsustab ja parandab riikliku järelevalve tõhusust ning tõstab õiguskeskkonna selgust, stabiilsust
ja prognoositavust. Ühtlasi aitab see luua parema tasakaalu üksikisiku õiguste ja üldise avaliku
turvalisuse vahel.
Uute otstarvete lisamine – harrastuslaskmine ja relvapärand – võib suurendada relvade
kättesaadavust laiemale ringile ilma selge regulatiivse sihita. Pärijate ring võib hõlmata ka isikuid,
kes ei soovi või ei oska relva käsitseda. Vajalik on eristada relva hoidmise õigus ja kasutamise
õigus.
Kokkuvõttes suurendavad kavandatavad muudatused Eesti elanike seaduslikke võimalusi relva
omada ja kasutada, mis võib tõsta kaitsetahet ja ühiskonna sidusust. Avaliku turvalisuse risk püsib
kontrollitav, kuna kõik uued võimalused eeldavad relvaloa olemasolu ning vastava pädevuse
tõendamist. Võimalike riskide maandamiseks on vajalik:
piirangute täpne sõnastus,
järelevalve tugevdamine kollektsioonirelvade kasutamisel,
harrastuslaskmise selge eristamine spordist ja enesekaitsest.
Mõju ulatus on keskmine, kuna puudutab otseselt vaid relvaomanike käitumist ja järelevalve
praktikat. Samas võib mõju olulisust hinnata kõrgeks, sest see suurendab ühiskonna turvatunnet
ja õigusselgust, aidates tagada relvapoliitika usaldusväärsust ja stabiilsust.
2. Sotsiaalne mõju
Suureneb õigusselgus – relva omamise otstarbed on täpsemalt reguleeritud, väheneb vaidluste ja
täiendavate selgituste vajadus.
Turvalisuse tagamiseks lubatud relvade arvu ja liikide selge sätestamine omab positiivset
mõju taotlejatele: suurendab selgust, kui palju ja milliseid relvi turvalisuse tagamiseks võib
omada. Ühtlasi aitab see vähendada kaalutlusõiguse subjektiivset rakendamist ja vaidluste hulka.
See välistab ka olukorrad, kus loa andmise otsused tuginevad üksnes halduspraktikale ja tekitavad
vaidlusi. Seaduses sätestatud piir loob etteaimatavuse nii relvaomanikele kui ka
64
järelevalveasutustele.
Uute otstarvete lisamine – harrastuslaskmine ja relvapärand – omavad samuti positiivset mõju
relvaluba taotlevatele isikutele. Harrastuslaskmise otstarbe ettenägemine loob võimaluse
legaalselt relva omada isikul, kes ei tegele laskespordiga, kuid harrastab laskmist hobi korras. See
toetab relvakultuuri arengut ja soodustab nende isikute ringi laienemist, kes oskavad relva ohutult
käsitseda. Pärimisega seonduva regulatsiooni muutmine loob seadusliku aluse relva pärijale,
vähendades vajadust relvade sundvõõrandamiseks või müügiks. See tagab peretraditsioonide ja
kultuurilise järjepidevuse.
Positiivsena saab välja tuua, et harrastuslaskmise ja pärimise võimaluste selge määratlemine ning
paindlikum regulatsioon võib suurendada inimeste osalust ning huvi relvadega seotud tegevustes,
mis omakorda võib kaasa tuua suurema teadlikkuse ja vastutustunde relvade kasutamisel. Laieneb
isikute ring, kes põhjendatult isiklikku tulirelva omada saavad. Tõuseb Eesti elanike kaitsetahe ja
panus riigi julgeolekusse.
Pärimisotstarbe lisamine aitab säilitada relvapärandit ning toetab kultuurilist identiteeti ja
ajaloolist teadlikkust. Teisalt võib piirangute leevendamine ja uute otstarvete võimaldamine
suurendada relvade arvu ning nende kättesaadavust, mis omakorda võib tõsta relvade
väärkasutuse või õnnetuste riski
Kollektsiooni relvade kasutamine kontrollitud tingimustes (tiirus, laskepaigas, näitustel)
soodustab relvakultuuri ja ajaloolise pärandi tutvustamist, säilitades samas turvalisuse kontrollitud
tingimustes.
Kaitseliidu sportrelvade tsiviilrelvana arvele võtmine vähendab bürokraatiat ja suurendab
Kaitseliidu liikme võimalust osaleda rahvusvahelistel võistlustel Kaitseliidu relvaga. Muudatusel
on positiivne mõju Eesti laskespordi konkurentsivõime tõstmiseks.
Riigikaitse sihtgrupi laiendamine (isikliku relva kasutamine riigikaitses) suurendab elanike
valmisolekut panustada riigikaitsesse, tugevdades laiapindse riigikaitse põhimõtteid.
Kavandatavad muudatused tuleb sõnastada väga selgelt, et vältida relvade ebaseaduslikku
kasutust kriisiolukorras.
Kavandatava mõju ulatus on suur, kuna muudatused mõjutavad märkimisväärselt relvakultuuri,
ühiskonna hoiakuid ja relvaomanike ringi. Arvestades, et muudatused suurendavad ühiskondlikku
usaldust, vastutust ja panust riigikaitsesse, soodustades sotsiaalset sidusust ja turvatunnet võib
mõju olulisust hinnata kõrgeks.
3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
Kavandatud regulatsiooni eesmärk on ajakohastada ja laiendada relva omamise ning kasutamise
otstarbeid, et need vastaksid paremini tänapäevastele vajadustele ja ühiskondlikele muutustele.
Muudatustel on mitmekülgne mõju, mis hõlmab nii halduskoormuse ja kulude vähenemist kui ka
avaliku sektori töö tõhususe kasvu.
Terminite ja otstarvete täpsustamine muudab RelvS-i kohaldamise ühtlasemaks ja
prognoositavamaks.
Praegu peab PPA sageli tegema sisulisi tõlgendusi olukordades, kus taotleja tegelik eesmärk ei
sobitu ühegi RelvS-s sätestatud otstarbega (nt harrastuslaskmine või pärandatud relva säilitamine).
65
See on tekitanud ebaühtlast praktikat ning toonud kaasa vaidlusi ja vaideid.
Pärast muudatuste jõustumist väheneb otsustusruumi subjektiivsus ning ametnike töö muutub
tehnilisemaks ja ühtsemaks. Samuti väheneb vajadus individuaalsete erandite ja seletuste
koostamiseks, mis omakorda vähendab ametnike töökoormust.
Uute otstarvete lisandumine (harrastuslaskmine, pärandrelv) toob kaasa taotluste mahu ajutise
kasvu seaduse rakendumise esimestel aastatel, kuid vähendab üldist menetluskoormust pikemas
vaates.
Uute otstarvete lisamine ja täpsustamine eeldab ka relvaregistri ajakohastamist – lisada tuleb
uued otstarbed („harrastuslaskmine”, „pärandrelv” jne) ja täpsustada olemasolevate seoseid.
Selleks vajaliku IT-arenduse maht on hinnanguliselt 50 000–100 000 eurot, kuid see on
ühekordne investeering.
Pärandatud relvade säilitamiseks loodav erand vähendab PPA töökoormust, sest relvi
muudetakse laskekõlbmatuks ja hävitatakse vähem.
Selge piirang relvade arvule ja liigile turvalisuse eesmärgil vähendab haldusvaidlusi ja
kohtukulusid. Praegu kulub PPA-l ja kohtutel ressursse juhtumitele, kus isikud vaidlustavad
relvade arvu piirangut või loa tühistamist. Muudatus loob õigusselguse ja vähendab vaidluste
hulka eeldatavasti 10–15% võrra.
Muudatuste mõju ulatus sihtrühmale on väike. Need eeldavad küll ametnike koolitamist,
juhendmaterjalide uuendamist ja avalikkuse teavitamist uute otstarvete ja õiguse kohta, kuid see
koolituskulu on ühekordne. Samas väheneb tulevikus koolitusvajadus pikemas perspektiivis, sest
seadus muutub selgemaks ja vähem tõlgendatavaks, mistõttu võib muudatuste mõju hinnata
oluliseks.
4. Mõju majandusele
Muudatus, mis lubab juriidilisel isikul anda oma relva kasutada külalisjahil osalejale, loob
olulise eelise nii välis- kui ka siseriikliku jahiturismi arendamiseks. See võimaldab
külalisjahimeestel osaleda jahil ilma vajaduseta relva transportida või soetada. Kavandatavate
muudatuste järgselt kehtivad juriidilise isiku relvade kasutamisele samad nõuded nagu füüsilise
isiku relvadele. Juriidilise isiku relvade kasutada andmine külalisjahil osalejatele võib omada
teatavat majanduslikku mõju. Positiivse mõjuna võib välja tuua, et see võib suurendada
jahiturismi atraktiivsust ja lihtsustab jahi korraldamist. Seeläbi võib suureneda kohalike
ettevõtjate tulu. Jahiturismi lihtsustumine suurendab väliskülaliste arvu, kes saavad osaleda
jahil Eestis, mis omakorda suurendab nõudlust:
majutusteenuste järele (hotellid, külalistemajad),
toitlustuse,
transpordi ja giiditeenuste järele,
jahikorraldajate teenuste järele (sh trofeede töötlemine, logistika, jahisaagi käitlemine).
Eesti jahinduse kui teenuse kvaliteedi tuntus võib suureneda, meelitades rohkem rahvusvahelisi
kliente ja suurendades välistulu. Samas turvalisuse risk ei suurene, kuna relva võib kasutada vaid
isik, kellel on relvaluba ja vastavad oskused.
Harrastuslaskmise otstarbe seadustamine avab uue sihtrühma inimestele, kes soovivad
tegeleda laskmisega hobikorras. Harrastuslaskmise tõttu võib suureneda lasketiirude ja
66
relvakaupmeeste tegevus. Lasketiirude ja laskepaikade kasutus võib mõnevõrra suureneda,
mis toob kaasa:
rohkem makseid teenuse eest,
suurema vajaduse relvakoolituse ja juhendamise järele,
suuremad investeeringud uutesse tiirudesse või olemasolevate renoveerimisse.
Relvade, laskemoona ja lisaseadmete müük võib suureneda, mis tähendab lisatulu
relvakaupmeestele ja vahendajatele.
Kollektsioonirelvade kasutamise võimaldamine tiirus ja laskepaigas ning pärimise
võimaldamine uue otstarbena loob uue kultuurilise ja haridusliku väljundi. Kollektsionääridele
avaneb laiem võimalus relvi eksponeerida ja tutvustada, mis võib toetada kultuuriturismi ja
suurendada huvi relva- ja militaarajaloo vastu.
Relvade kättesaadavuse kasv võib tekitada mure avaliku turvalisuse pärast. Neid riske on aga
võimalik maandada läbi selle, et kõik kasutusvõimalused on seotud kehtiva relvaloa ja pädevuse
nõudega. Kollektsioonirelvade kasutamine on lubatud ainult kontrollitud tingimustes (nt
lasketiir, näitus). Samuti välistab järelevalve ja regulatsioonide täpsustamine võimaliku
väärkasutuse ja suurendab usaldust.
Kavandatavatel muudatustel on selgelt positiivne majandusmõju, mis tugevdab
ettevõtluskeskkonda, toob lisatulu riigile ja kohalikele teenusepakkujatele ning toetab jahinduse
ja laskekultuuri kestlikku arengut. Muudatused mõjutavad mitut majandussektorit (turism,
kaubandus, teenused) ja loovad uusi tuluvõimalusi, mistõttu võib muudatuste majanduslikku mõju
hinnata keskmiseks. Samas toetab muudatus maapiirkondade ettevõtlust, ekspordivõimekust ja
Eesti rahvusvahelist kuvandit turvalise jahiturismi sihtriigina, seega võib muudatuse olulisust
hinnata kõrgeks.
V Tähtajad
V.I. Eesmärk ja probleem
Eesmärk
RelvS võimaldab paindlikku menetlust ja tagab ühtlustatult erinevate regulatsioonide
kohaldamise. Loataotluste menetlustähtaega on võimalik põhjendatud juhtudel pikendada ning
relvaeksami läbiviimise nõuded on kooskõlas loa väljastamise üldise menetlusega.
Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus
Relvade omamise ja kasutamise õiguse andmise menetlusel on mitmeid õiguslikke ja praktilisi
kitsaskohti, mis tekitavad õigusselguse puudumist, menetluslikke takistusi ning ülemäärast
halduskoormust nii loaandjale (PPA) kui ka loa taotlejale, suurendades halduskoormust ning
pikendades menetlusaegu. Peamised probleemid seisnevad:
1. Menetlustähtaegade paindumatus olukordades, kus loa väljastamiseks vajalikud
toimingud ei ole tähtaja jooksul objektiivselt teostatavad
Praegu on relvaloa väljastamise menetlusele seaduses kehtestatud ranged tähtajad, mille jooksul
peab PPA loa taotlusele vastama või loa väljastamise menetluse lõpetama. Kuid praktikas võib
esineda olukordi, kus näiteks taotleja isikuandmete kontroll, tervise- või karistusregistri andmete
täpsustamine, relvaeksami läbiviimine või muud loa väljastamiseks vajalikud toimingud ei ole
67
erinevatel põhjustel – näiteks ametlike registrite viivituste, terviseuuringute keerukuse või teiste
väliste tegurite tõttu – tähtaja jooksul objektiivselt tehtavad. Sellistes olukordades loob range
tähtaeg survet menetluse lõpetamiseks enne, kui kõik vajalikud kontrollid on korrektselt ja
põhjalikult läbi viidud. See võib omakorda põhjustada kas loa väljastamist ebapiisava kontrolliga
või loa taotluse põhjendamata tagasilükkamise, mis kahjustab nii õigusselgust kui ka usaldust
menetluse vastu.
2. Relvaeksami ja loa väljastamise menetluste omavaheline ebasünkroonsus
RelvS-i § 35 sätestab nõuded relvaloa ja soetamisloa taotluse esitamiseks ning tähtaja taotluse
menetlemiseks. Alates kõikide nõutud dokumentide esitamisest, peab PPA taotluse läbi
vaatama kahe kuu jooksul. Enne loa väljastamist peab taotleja läbima relvaeksami. Kindlaks ei
ole määratud, millal võib taotleja relvaeksamile lubada, kuid on sätestatud, et relvaeksami tulemus
kehtib üks aasta selle sooritamise päevast.
Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa väljastamise kord on
kehtestatud siseministri määrusega106 (edaspidi eksamimäärus). Eksamimääruse kohaselt
lubatakse eksamile isik, kes esitab isikut tõendava dokumendi ja on tasunud riigilõivu.
Peale õnnestunud teooriaeksamit lubatakse isik laskekatsele. Kui laskekatse ebaõnnestub, võib
seda korrata mitte varem, kui viie päeva pärast, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul
teooriaeksami sooritamise päevast arvates. Kui laskekatset ei sooritata nimetatud tähtaja jooksul,
peab uuesti sooritama ka teooriaeksami. Samas ei ole kindlaks määratud mitu korda võib ühe
menetluse jooksul relvaeksamit korrata. Teooriaeksami uuesti sooritamise võimalus annab justkui
mõista, et sooritusi võib olla lõputult.
Seega, kui järgida RelvS-s sätestatud taotluse menetlustähtaega ja relvaloa kehtivuse
pikendamisel selle kehtivust, ei ole eksamimääruses toodud tähtaja järgimine võimalik.
Eksamimääruse § 9 kohaselt võib teooriaeksami või laskekatse tulemusega mittenõustumisel
esitada 30 päeva jooksul vaide tulemuste teadasaamisest. Ka see põhimõte ei lähe kokku RelvS-s
ja eksamimääruses sätestatud tähtaegadega.
Relvaeksami läbimine on loa väljastamiseks oluline osa, sest see kinnitab taotleja teadmisi ja
oskust relva ohutult käsitseda. Kehtivas õiguses ja praktikas on aga sageli probleemiks see, et
relvaeksam ja relvaloa taotluse menetlus ei ole omavahel kooskõlas. Näiteks võib juhtuda, et loa
taotleja ei soorita eksami osi – teooriaeksam ja laskekatse – taotluse menetlemiseks ette nähtud
tähtajaks, mis omakorda pikendab kogu loa väljastamise protsessi. See võib põhjustada
ebamugavust ja lisakoormust taotlejale, kes peab protsessi jooksul läbima korduvalt samu samme
või täiendavalt tõendama oma sobivust.
Selline menetluste ebakõla võib mõjutada relvaloa taotluste menetlemist, põhjustades tarbetut
bürokraatiat ning pikendades relvaloa saamise aega. Seetõttu on oluline lahendada relvaeksami
ning loa väljastamise menetluste ajastuslik ja protseduuriline kooskõla, et tagada sujuvam ja
õiglasem menetlus kõigile osapooltele.
106 Siseministri 18. märtsi 2015. aasta määrus nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja
relvaloa andmise kord“ – RT I, 24.03.2023, 6.
68
V.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
Regulatiivne lahendus
1. Menetlustähtaja pikendamise võimaluse sätestamine RelvS-s
Praegu ei võimalda RelvS pikendada relvaloa või soetamisloa taotluse menetlustähtaega, mis on
RelvS-i § 35 lõike 1 kohaselt maksimaalselt kaks kuud alates kõigi nõutud dokumentide
esitamisest ja riigilõivu tasumisest. Praktikas võib aga esineda olukordi, kus PPA ei saa kõiki
vajalikke menetlustoiminguid (nt lisateabe kogumine, relvaeksami tulemuste kontroll) kahe kuu
jooksul läbi viia. Näiteks võib mõnes Eesti piirkonnas tekkida ootejärjekord relvaeksamile, mis
takistab taotluse tähtaegset lahendamist.
Seaduses tuleb ette näha võimalus pikendada taotluste menetlustähtaega erandlikel ja
põhjendatud juhtudel, arvestades HMS-i üldpõhimõtteid ning tagades seejuures menetlusosalise
teavitamise ja õiguste kaitse.
2. Relvaeksami ja loa väljastamise menetluste sünkroonsus
VTK eesmärgi saavutamiseks on vajalik RelvS-i täiendamine, et selgelt sätestada:
1. relvaeksami sooritamise ajavahemik – määratleda täpne aeg alates loa taotlemisest või
muudest menetlusetappidest, mille jooksul peab relvaeksam olema sooritatud;
2. relvaeksami korduvuse piirangud – määratleda, mitu korda ja millistel tingimustel on
lubatud relvaeksamit korrata;
3. vähendada relvaeksami tulemuse vaidlustamise tähtaega, selliselt, et vaiet oleks
võimalik lahendada taotluse menetlustähtaega ületamata;
4. õigusselgus ja menetluskindlus – sätestada PPA-le kohustus juhendada taotlejat eksami
tähtaegade ja korduste osas ning menetluse katkestamise või loa keeldumise tingimused
selgelt ja läbipaistvalt.
Selline täpsustus tagab taotlejale adekvaatse võimaluse relvaeksami sooritamiseks ning vähendab
ebamäärasust ja kohtuvaidlusi, kaitstes nii isiku õigusi kui ka tagades riikliku julgeoleku nõuete
täitmise.
V.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus
Sihtrühm
Relvaluba omavad isikud ja PPA
Mõju eelanalüüs
1. Mõju siseturvalisusele
Menetlustähtaegade pikendamine parandab menetlusprotsessi paindlikkust ja tõhusust,
võimaldades PPA-l teha põhjalikumaid kontrolle ning vältida menetluste viivitusi, mis võivad
tekkida näiteks ooteaegade või nõutavate tegevuste tõttu. Samuti väldib see olukordi, kus relvade
taotlemise protsess jääb lõplikult pooleli menetlustähtaegade tõttu, ning suurendab isikute õigust
saada relvaluba. Lisaks suurendavad kavandatavad muudatused menetluste läbipaistvust ja
õiguskindlust, kuna on selgelt sätestatud erandlikud ja põhjendatud menetlustähtaja pikendamise
69
tingimused ning teavitamise nõuded. Kui relvaloa kehtivuse pikendamine ei ole piisavalt rangelt
reguleeritud või kontrollitud, võib see suurendada võimalusi menetluslikeks manipulatsioonideks
või menetluse venimisega, mis võib vähendada siseturvalisust.
Selgemad ja ühtlasemad nõuded relvaeksami sooritamise ja kordamise osas aitavad tagada,
et relva käsitsemiseks vajalik oskus ja teadlikkus on kontrollitud ning relvaomanikud vastavad
RelvS-i nõuetele. Määratletud ja piiratud kordade arv relvaeksami sooritamisel vähendab
võimalusi relvaomanike ebapädevuse või liiga sageli korduva relvaeksami läbimise korral, mis
võib aeglustada menetlusi või tekitada ebaõigluse tunde.
Kui relvaeksami läbimise nõuded ja kordused ei ole selgelt sätestatud, võib see põhjustada
ebakindlust ja vaidlusi menetlusprotsessis, mis võib mõjutada siseturvalisust negatiivselt.
Nimetatud muudatused võivad siseturvalisust parandada, suurendades menetluste tõhusust ning
selgust, kuid nõuavad hoolikat tasakaalustamist ja ranget järelevalvet, et vältida riskide
suurenemist relvade väärkasutuse või ohutuse tagamise nõuete nõrgenemise osas. Oluline on
selgelt määratleda ja jälgida, kuidas neid muudatusi rakendatakse ning tagada, et relvade
järelevalve ja kontroll on piisavad. Eriti oluline on järelevalve roll tähtajatute lubade puhul, et
säilitada avaliku turvalisuse tõhus kaitse.
Seadusandlike muudatuste ja nende rakendamise puhul on siseturvalisuse seisukohalt oluline leida
tasakaal paindlikkuse ja kontrolli vahel. Menetlustähtaegade pikendamise võimalus ja
relvaeksami selgem regulatsioon aitavad parandada protsesside tõhusust ning vähendada
kuritegevuse võimalusi, kuid see nõuab hoolikat järelevalvet ja läbipaistvust.
Seega võib öelda, et mõju siseturvalisusele on märkimisväärne ja sõltub muudatuste rakendamise
korrektsusest ning järelevalvest. Õige tasakaalu leidmine võimaldab tagada turvalisuse ning
tõhusa relvade haldamise, vähendades kuritegevuse ja õnnetuste riske.
2. Sotsiaalne mõju
Sotsiaalne mõju seoses RelvS-i muudatustega, eriti menetlustähtaegade pikendamise võimaluse,
relvaeksami läbimise ning tähtajatu relvaloa omanike järelevalve osas, on mitmetasandiline ning
hõlmab muu hulgas järgmist:
Õigus ja menetluse läbipaistvus ning usaldus:
Uute sätete kehtestamine, mis võimaldavad pikendada menetlustähtaega erandlikel juhtudel,
suurendab menetluse paindlikkust ning arvestab reaalseid praktikas esinevaid takistusi (nt
relvaeksamite ooteajad). Samas võib see vähendada menetluse läbipaistvust ja tõsta küsimusi
õigluse ning menetlusosalise õiguste kaitse osas. Avalikkus võib tõlgendada seda kui võimalust
menetluste venitamise või ebaühtlase kohtlemise jaoks.
Turvalisus:
Relvaeksami läbimise ja regulaarsete kontrollimehhanismide selgelt määratlemine aitab tõsta
relvaomanike pädevust ja tagada, et relva valdaja on jätkuvalt sobiv relva käsitsemiseks ning
järgib ohutusnõudeid. See omakorda suurendab avalikku turvalisust ning vähendab relvade
väärkasutuse riski. Samal ajal võib relvaomanike õiguste ja vabaduste piiramine või nende
regulaarsete kontrollide puudumine vähendada üldist turvatunnet ning tekitada ebavõrdsust.
70
Sotsiaalselt suurim mõju avaldub turvalisuse ja õiguskindluse tasandil. Positiivne on see, et
menetlusajad on paindlikumad, paremini on tagatud relvaomanike pädevus ning suurem avalik
turvatunne. Samas võib menetlustähtaegade pikendamine mõjutada järelevalvet. Järelevalve
nõrgenemine omakorda võib vähendada üldist usaldust ning suurendada riske ühiskonnas.
Seega on oluline tasakaalustada menetluslik paindlikkus ja õiguskindlus ning avalik turvalisus
tagamaks, et muudatused ei tooks kaasa soovimatut ebavõrdsust või turvalisuse nõrgenemist.
3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
Menetlusaja pikendamise taotluste menetlemise, teavituste koostamise ja jälgimise ning
dokumentide haldamise tõttu suureneb PPA ametnike töökoormus. Pikendamise otsuste tegemine
nõuab põhjalikku hindamist ning põhjendatud otsuste koostamist, mis võib nõuda rohkem aega ja
ressursse. Kui menetluste mahu suurenemine on märkimisväärne, võib osutuda vajalikuks tööjõu
suurendamine või koolituste läbiviimine.
Välja töötatud protseduuride raames peab tagama, et menetlusosalised saavad piisavalt teavet ja
võimaluse oma õigusi kaitsta, mis võib nõuda täiendavaid teavituskampaaniaid. Tuleb kehtestada
selged reeglid ja piirangud pikendamise kasutamisele, et vältida võimalikke kuritarvitusi ning
tagada menetlusosaliste õiguste kaitse.
Relvaeksamite kordamise arvu kehtestamine loob peamiselt õigusselgust, mistõttu töökoormus
sellega seoses ei tõuse.
Tähtajatute relvalubade osas tuleb välja töötada järelevalvemehhanism, mis võib mõningal määral
suurendada PPA halduskoormust, kuid arvestades, et nende hulk võrreldes teiste relvaluba
omavate isikutega on marginaalne, on mõju ulatus ja suurus PPA töökorraldusele ja -koormusele
üldiselt väike.
4. Mõju majandusele
Relvalubadega seotud taotluste menetlustähtaja pikendamiseks võimaluste loomine vähendab
vajadust korduvate taotluste menetlemiseks, mis võib vähendada halduskulusid ning ajakulu
ettevõtjale. Samas võib menetlustähtaegade pikenemine pikendada ooteaegu, mis omakorda
mõjutavad relvade ostu-müügi ja kasutuslubade turgu. Kui menetlus venib, võib see takistada uute
relvade turule tulekut ning seeläbi aeglustada turu arengut.
Seadusandluse selgem määratlus relvaeksami läbimise tingimustest ja kordamise võimalustest
aitab suurendada usaldust ning vähendada õiguslikku ebakindlust, mis võib kaasa tuua parema
ettevalmistuse, sealhulgas võib see motiveerida teenusepakkujaid parandama laskeharjutuste
kvaliteeti ning pakkuma paindlikumaid teenuseid.
Seaduse muudatused võivad majandusele avaldada nii positiivset kui ka negatiivset mõju,
sõltuvalt nende rakendamise tõhususest ja tasakaalust. Positiivsete mõjude hulka kuulub suurem
paindlikkus, haldus- ja kulutõhusus ning selgemad reeglid, mis võivad soodustada relvaturu
arengut ja teenusepakkujate tegevust. Negatiivsed mõjud võivad hõlmata suurenenud ebakindlust,
turvalisuse ja usaldusväärsuse langust ning võimalikke kulutusi täiendavate
kontrollimehhanismide loomiseks, mis võivad pidurdada turu arengut ja ettevõtlust.
Arvestades asjaolu, et ka hetkel kehtiva RelvS-i raames tehakse järelevalvet kõikide relvaluba
omavate isikute osas ning järgitakse menetlustähtaegu, ei ole muudatuse mõju suur, kuid loob
71
õigusselgust nende menetluste osas, kus kõiki vajalikke toiminguid ei ole võimalik esialgse tähtaja
jooksul lõpuni viia.
VI Relva ja laskemoona hoiutingimused
VI.I. Eesmärk ja probleem
Eesmärk
Relvad ja nende laskemoon on RelvS-i nõuetele vastavalt hoitud ja välistatud on kõrvalistele
isikutele juurdepääs.
Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus
RelvS sätestab relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded107, mille kohaselt võib relva ja
laskemoona hoida üksnes isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona
valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Relva ja
laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele
ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. Tulirelva hoitakse ainult tühjaks laetuna.
RelvS-i § 46 lõike 3 kohaselt peab tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, mis on selleks
kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp.
Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab üle kaheksa tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, milleks
on spetsiaalselt kohandatud ruum (edaspidi relvahoidla) või relvakapp üheksa või enama tulirelva
hoidmiseks. Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud
hoidmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.108
RelvS-i § 46 lõige 8 sätestab erandi, mille kohaselt ei ole relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas
nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida
hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. RelvS-i sõnastusest ei
nähtu, kas sellisel juhul tohib relva ja laskemoona hoida koos.
PPA igapäevane praktika relva hoiutingimuste kontrollimisel on näidanud, et üldjuhul on
majapidamistes raske või lausa võimatu leida väljaspool relvakappi sellist kohta, mis tagaks samal
ajal relvade säilimise, ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.109 Kui
relva hoitakse nõuetekohaselt relvakapis (relv laadimata, laskemoon eraldi lukustatavas osas), on
see küll turvaline, kuid relv ei ole turvalisuse otstarbel koheselt kasutatav.
Näide: turvalisuse otstarbel relva omav relvaomanik viibib õhtusel ajal kodus. Ootamatult
siseneb korterisse kurjategija, kes ähvardab relvaomanikku tulirelvaga. Karistusseadustiku110 § 29
lubaks sellisel juhul relva kasutada enesekaitseks, kuid RelvS-i nõuete tõttu ei ole relva võimalik
koheselt kasutada (relv on tühjaks laetud ja kapis, laskemoon eraldi luku taga)111.
107 Relvaseadus – RT I, 12.12.2024, 3, § 45. 108 Siseministri 27. novembri 2001. aasta määrus nr 90 „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku
hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“ – RT I, 20.05.2020, 7. 109 Esineb näiteid, kus peidetud hoiukoht ei taga seda, et pereliikmed relva ei leia. PPA andmetel leidis viimane selline
kahetsusväärne juhtum aset 2023. aasta suvel, mil naisterahvas sooritas abikaasa relvaga enesetapu. 110 Karistusseadustik – RT I, 05.07.2025, 9. 111 Karistusseadustiku § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või
vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning
kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust,
õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.
72
Hoiustamise võimaluste puudumine väljaspool kodu – RelvS ei näe ette ühtegi selget
regulatsiooni relvade ajutiseks hoiustamiseks olukordades, kus isik ei saa relva kanda, seda
teenusena hoiule anda vastavat tegevusluba omavale juriidilisele isikule ega koju viia.
Näide: Tartus toimuvad mitmepäevased rahvusvahelised laskespordi võistlused. Võistlusest
võtavad osa laskesportlased üle Eesti ja välisriikide esindajad. Laskepaigas ei ole tingimusi
relvade turvaliseks hoiustamiseks112, samas ei ole lubatud relvi ja laskemoona hoiustada ka autos
ega hotellis. See loob olukorra, kus spordi otstarbel registreeritud tulirelva ja laskemoona peab
endaga kaasas kandma väljaspool võistluspaika – näiteks poes, restoranis või pargis jalutades.
Selline olukord ei ole mõistlik ega turvaline. Arvestades, et tegemist ei ole (üldjuhul) turvalisuse
tagamiseks registreeritud tulirelvaga, ei tohi seda kanda ja edasitoimetamisel peab olema
pakendatud viisil, mis ei võimalda selle kohest kasutusele võttu.
Hoida lubatud laskemoona piirang – RelvS seab piirangud maksimaalsele hoida lubatud
kogusele113. Kehtiv piirang, kuni 200 padrunit turvalisuse tagamise otstarbega relvade kohta ning
kuni 5000 padrunit sporditulirelvade kohta, ei ole piisav ega mõistlik nende relvaomanike puhul,
kes soovivad oma oskusi regulaarselt hoida ja arendada.
Näiteks ühele harrastusportlase lasketreeningule võib kuluda keskmiselt 200 padrunit. See
tähendab, et kui relvaomanik soovib harjutamas käia korra nädalas, peab ta igaks lasketreeninguks
soetama uue vajaliku koguse padruneid. Igas lasketiirus ei ole võimalik laskemoona kohapealt
soetada. See omakorda tähendab, et vajaliku laskemoona soetamiseks tuleb sõita lähimasse
müügikohta. Hajaasustusega piirkondades võib lähim müügikoht asuda isegi kuni 100km
kaugusel, mis ei pruugi samal ajal olla parima mõistliku hinnaga. Kuna turvalisuse otstarbel
relvaluba omaval isikul on kehtiva RelvS-i kohaselt lubatud hoida maksimaalselt 200 padrunit,
peab ta järjekindlalt kalkuleerima, mitu padrunit treeninguks kulub ja kui palju alles jääb, et
vajadusel turvalisust tagada.
Kui vaadata teiste EL-i liikmesriikide praktikat kodus hoida lubatud laskemoonakoguste osas, siis
näiteks Leedu relvaseaduses114 hoida lubatud laskemoona kogusele piiranguid seatud ei ole.
Soome relvaseadustest selgub, et seaduses reguleeritakse eelkõige relvade omamisega seonduvat
ning ei määra otsest piiri padrunite arvule, mida isik võib omada, kui tal on relvaluba. Kuid see
on seotud ohtlike ainete ja lõhkeainete seadustega: kui padrunid või nende komponendid loetakse
lõhkeaineks või ohtlikeks materjalideks, siis on ette nähtud teatud hoiustamise turvanõuded ning
mõnikord ka koguselised piirangud, näiteks üldjuhul 20 000 padrunit ja 2 kg püssirohtu
majapidamise kohta. Suuremate koguste puhul, näiteks ettevõtetes, on ette nähtud eraldi
hoiustamisnõuded115. Prantsusmaa viimaste relvaseaduse116 seadusemuudatuste kohaselt on
kehtestatud piirang, et üks isik ei tohi hoida rohkem kui 1 000 padrunit relva kohta.
Kokkuvõtvalt, kehtiv regulatsioon seab relvaomanikud olukorda, kus:
112 RelvS § 48 lõige 1 sätestab, et spordivõistlusele ja treeningule toodud relva ja laskemoona hoitakse lasketiiru
relvahoidlas juhul, kui see on olemas. Lasketiiru relvahoidlas hoitava relva ja laskemoona eest vastutab lasketiiru
omanik või valdaja. Sama paragrahvi lõike 2 teise lause kohaselt tagab relvahoidla puudumisel relva ja laskemoona
hoidmise ja valve võistluse ja treeningu ajal relva valdaja. 113 RelvS-i § 46 lõige 5. 114 Law on the Control of Arms and Ammunition, Kättesaadav: https://e-
seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.159542/asr. 115 Valitsuse määrus 819/2015 lõhkeainete valmistamise ja ladustamise järelevalve kohta, § 44. Kättesaadav:
https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/2015/819#chp_9__sec_39. 116 Code de la sécurité intérieure. Kättesaadav:
https://www.legifrance.gouv.fr/codes/section_lc/LEGITEXT000025503132/LEGISCTA000029655033.
73
kodustes tingimustes on turvalisuse tagamise otstarbel relva kohene kasutamine sisuliselt
välistatud,
puuduvad seaduslikud võimalused relvade ja laskemoona ajutiseks hoiustamiseks
väljaspool kodu (nt töökohas, hotellis, autos);
maksimaalselt hoida lubatud laskemoona hulk ei võimalda hajaasustusega piirkondades
laskemoona varuda ja soetada mõistliku hinnaga.
See toob kaasa nii turvalisuse riske (relv peab olema kaasas olukordades, kus see ei ole mõistlik)
kui ka praktikas lahendamata õiguslikke lünki.
VI.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
Regulatiivne lahendus
Eeltoodud probleeme ei ole võimalik lahendada mitteregulatiivselt. Seega on vajalik regulatiivne
lahendus.
Probleemide lahendamiseks on vajalik:
selgelt sõnastada, mida tuleb mõista relva puhul terminina “tühjaks laetud“ – padrunitega
salv võib olla relvaga ühendatud, kuid padrunipesa peab olema tühi;
ette näha, et turvalisuse kaalutlusel võib ühte turvalisuse otstarbel registreeritud tulirelva
hoida väljaspool relvakappi koos laskemoonaga ajal, mil relvaomanik on kodus ja vastutab
relva turvalise käitlemise eest;
sõnaselgelt sätestada, et relvakapis hoida lubatud relvade arvu hulka ei loeta tulirelva
olulisi osi, kui neist ei ole võimalik kokku panna eraldi tulirelva;
muuta hoida lubatud laskemoona koguseid – analüüsimist vajab, kas ja mil määral peab
laskemoona kogus olema piiratud, kui see on turvaliselt hoitud.
sätestada tingimused relva ja laskemoona ajutisele hoidmisele väljaspool registreeritud
hoiukohta (töökohas, ametiasutuses, valitsusasutuses, hotellis ja sõiduvahendis).
Nimetatud muudatused aitaksid kaasa üldisele turvalisusele, tagavad, et relvaomanikel oleks ette
tulla võivates eriolukordades piisav laskemoona hulk ning mõjutavad otseselt relvaomanike
kaitsetahet.
VI.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus
Sihtrühm
Muudatustest on otseselt mõjutatud:
⦁ relvaloa omajad (ligikaudu 30 000 isikut Eestis, sh sportlased, jahimehed, turvavaldkonna
töötajad ja eraisikud, kes omavad relva enesekaitseks);
⦁ PPA (relvalubade ja hoiutingimuste kontroll);
⦁ relvakaupmehed ning lasketiirud (kaudne mõju majandustegevusele).
Mõju eelanalüüs
1. Mõju siseturvalisusele
Kavandatavatel muudatustel on oluline mõju siseturvalisuse parandamisel. Regulatsiooni
korrastamisel ja muutmisel on märkimisväärsed mõjud, mis võivad kaasa aidata ohutumale ja
tõhusamale relvade ning laskemoona kasutamisele ning hoiustamisele. Peamised mõjud on
74
järgmised:
selgem terminoloogia vähendab väärkasutust ja eksimusi: termini “tühjaks laetud”
selge sõnastamine aitab vältida arusaamatusi ning tagada, et relvade hoiustamine ja
kasutamine toimub vastavalt kehtestatud nõuetele. Rahvusvaheline kirjandus ja
trendianalüüsid (nt Norra juhuslike relvaõnnetuste ajatrendid117) viitavad, et täpsem
regulatsioon ja terminoloogia võivad vähendada hooletusjuhtumeid märkimisväärselt
(näiteks 20–40 %);
paindlikum relva ja laskemoona hoiustamine: Võimalus hoida mitme tulirelva korral
ühte turvalisuse tagamise otstarbel registreeritud tulirelva ja selle laskemoona väljaspool
relvakappi ajal, kui relvaomanik on kodus, suurendab kasutusmugavust ning võimaldab
kiiremat reageerimist eriolukordades;
selgemad ohutusnõuded: relvakapis hoida lubatud relvade arvu ja relvaosade
kooshoidmise selge määratlemine aitab vältida mitmetähenduslikkust ning parandab
hoiustamise ohutust;
laskemoona koguste regulatsioon: piirangud laskemoona kogustele, sõltuvalt
kasutusotstarbest (nt laskespordiga tegelemine, riigikaitses osalemine), aitavad vähendada
relvade kuritarvitamise ja õnnetuste riski ning suurendada kontrolli relvade üle. Samas
toetab kaasaegne relvaregister teha jooksvalt järelevalvet soetatava laskemoona koguste
üle ning tuvastada ebaloomulikud olukorrad;
väljaspool registreeritud hoiukohta relva ja laskemoona hoidmise tingimuste
täpsustamine: tingimuste sätestamine võimaldab paindlikumat ja turvalisemat relva ja
laskemoona hoidmist töökohtadel ja sõiduvahendites, vähendades varguste ja õnnetuste
riski.
Kokkuvõttes aitavad need muudatused tõsta relvaomanike teadlikkust ja vastutust, parandada
relva ja laskemoona ohutut hoiustamist ning kasutamist. Samuti aitavad kavandatavad
muudatused vähendada õnnetuste ja kuritarvituste riski. Teataval määral aitavad kavandatavad
muudatused võimaldada kiiremat ja tõhusamat reageerimist eriolukordades ning tõsta üldist
siseturvalisust ning usaldust relvade kasutamise osas.
Need sammud võiksid aidata luua tasakaalustatud regulatsiooni, mis toetab nii õigustatud
relvakasutust kui ka avalikku turvalisust ning vastab kaasaegsete ohutusnõuete ootustele.
2. Sotsiaalne mõju
Kavandatavad muudatused aitavad kaasa ühiskonna turvalisuse ja relvaomanike
vastutustunde suurenemisele. Selgemad määratlused, nagu “tühjaks laetud” relva mõiste, ning
hoida lubatud relvade koguste ja hoidmisviiside täpsustamine aitavad relvaomanikel paremini
mõista ja täita seadusandlikke nõudeid, mis suurendab nende vastutustunnet ning õiguspärast
käitumist. Läbipaistvamad ja selgemad regulatsioonid aitavad vähendada ebakindlust ning
suurendada avalikkuse usaldust RelvS-i ja ametiasutuste vastu. See võib kaasa tuua parema
koostöö kogukondade ja õiguskaitseorganite vahel.
Arvestades kehtivaid regulatsioone ja muudatusest mõjutatud isikute ringi, ei ole muudatuse mõju
suur. Mõningal määral muutuvad relvade ja laskemoona hoidmise tingimused, kuid selgem
terminoloogia vähendab valesti tõlgendamist.
117 ResearchGate. Kättesaadav: https://www.researchgate.net/figure/Observed-time-trend-in-unintentional-
accidental-firearm-deaths-among-males-in-Norway_fig2_259530029.
75
3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
Kavandatava regulatsiooni rakendamiseks on mõningal määral vaja teha muudatusi senises
töökorralduses läbi protsessijuhendite ja koolituste. Teisalt aitavad need muudatused tõsta üldist
turvalisust ja võimaldavad paindlikumalt reageerida eriolukordadele ja relvaomanike vajadustele.
Arvestades, et muudatuseks vajalik tegevus on ühekordne ja mõjutab vaid väikest osa riigiasutuste
tööst, on muudatuse mõju ulatus väike kuni keskmine ning mõju avaldumise sagedus harv.
PPA peab uuendama sisemisi juhendeid ja korraldama täiendkoolitusi relva hoiutingimuste
kontrollimiseks (üks kord). Vajalik on e-lahenduste täiendamine relvade ja laskemoona
hoiustamise andmete haldamiseks (nt relvaregistri moodul). Selleks on vajalik teha ühekordne
investeering, mille maksumus on hinnanguliselt 50 000 eurot. Pikaajaliselt vähenevad kontrolli-
ja menetluskulud, kuna selgemad regulatsioonid vähendavad vaidlusi ja korduvkontrolle.
4. Mõju majandusele
Kavandatavatel muudatustel võib olla kaudne, kuid märgatav positiivne mõju laskemoona ja
relvadega seotud majandussektorile.
Ühelt poolt tagavad muudatused relvaomanikele selgemad reeglid ning suurema paindlikkuse
relvade ja laskemoona hoidmisel, mis omakorda võimaldab paremini planeerida oma tegevusi
– olgu selleks laskespordi või jahipidamise harrastamine, turvalisuse tagamine või
osalemine riigikaitses. Selline paindlikkus võib kaasa tuua aktiivsema osalemise lasketegevuses
ning suurema valmisoleku relvadega seonduvat õiguspäraselt ja vastutustundlikult kasutada.
Olulise positiivse mõjuna võib esile tuua laskemoona müügi mahu võimalikku kasvu. Kui
lubatud hoiustatava laskemoona koguseid suurendatakse, võimaldab see relvaomanikel teha
varasemaid ja suuremas mahus ostusid. See tähendab, et inimesed saavad laskemoona soetada
soodsamalt suuremates kogustes, mis vähendab transpordikulusid ja muudab varude haldamise
ratsionaalsemaks. Selline muudatus võiks ergutada nii siseturul tegutsevate laskemoona müüjate,
lasketiirude kui ka seotud teenusepakkujate (nt relvahooldus, ladustamisteenused) tegevust.
Eriti puudutab see laskesportlasi ja väiksemaid relvaomanikke hajaasustuses, kus
laskemoona soetamine on tihti seotud pikkade vahemaade ja kõrgemate kuludega. Suuremate
koguste korraga hoidmise lubamine võib vähendada ebamugavusi ning muuta laskespordi
harrastamise kättesaadavamaks. Samuti võib see anda konkurentsieelise kohalikele
relvakaupmeestele, kellelt relvaomanikud saavad soetada laskemoona soodsamalt ja suuremas
koguses.
Tähtis on märkida, et muudatused ei nõua tootjatelt, importijatelt ega müüjatelt täiendavaid
investeeringuid või muudatusi olemasolevas ärimudelis, mistõttu kulu nende jaoks ei kaasne.
Kokkuvõttes võib mõju majandusele hinnata mõõdukalt positiivseks, kuna:
suureneb laskemoona nõudlus ja müügimaht;
paraneb laskespordiga tegelemise logistiline ja rahaline kättesaadavus;
relvaomanike teadlikkuse ja õiguspärase tegevuse kasv toob stabiilsust ja usaldust;
ei kaasne täiendavaid kohustusi või kulusid ettevõtjatele.
Mõju olulisus on keskmine, sest muudatused ei loo otsest uut tulu, kuid toovad pikaajalise
majandusliku kokkuhoiu ja parandavad süsteemi tõhusust ja ohutust. Kuna muudatus puudutab
76
laialdast relvaomanike ringi ja vähendab nii erasektori kui ka avaliku sektori püsikulusid võib
muudatuse ulatust hinnata samuti keskmiseks.
VII Tegevusloa kohustusega tegevusalad
VII.I. Eesmärk ja probleem
Eesmärk
RelvS-i üldpõhimõtted kehtivad kõikidele relvade ja laskemoona käitlemisega tegelevatele
isikutele ja nende käitlemist toetavate tegevustega seotud füüsilistele isikutele, ettevõtetele,
organisatsioonidele ja laskespordiklubidele võrdselt. Samuti on eesmärk kujundada
õigusraamistik, mis võimaldab tsiviilkäibes olevate relvade ning nendega seotud tegevuste üle
lihtsat, arusaadavat ja tõhusat riiklikku järelevalvet, tagades turvalisuse ja õigusselguse.
Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus
1. Teatud tegevusalade ekslik välja jäämine tegevusloa nõude alt
Kehtiva RelvS-i ja selle rakenduspraktika analüüs näitab, et teatud tegevusalad, mille sisuline
iseloom eeldaks regulatiivset kontrolli ja tegevusloa olemasolu, ei ole RelvS-s otsesõnu
hõlmatud tegevusloa ega isegi teatamiskohustusega. Selline regulatiivne lünk põhjustab
õigusliku ebaselguse, takistab riiklikku järelevalvet ning võib ohustada siseturvalisust, eriti
kui tegemist on relvade või relvadega seotud komponentide käitlemisega väljaspool lubatud ja
kontrollitavat keskkonda.
1.1. Lasketiirud, kus ei osutata tasulist teenust
RelvS sätestab, et relvade ja laskemoona kasutamist teenusena (nt müük, valmistamine,
parandamine, hoidmine teenusena) reguleerib tegevusloa süsteem. Samas ei ole RelvS-s otsesõnu
sätestatud, et lasketiiru pidamiseks on vajalik tegevusluba juhul, kui teenust ei osutata tasu
eest. Praktikas tähendab see, et eraisikud või organisatsioonid võivad pidada lasketiiru, mis toimib
sisuliselt sama riskitasemega kui tegevusloaga lasketiirud, ilma et nad oleksid kohustatud omama
tegevusluba või järgima järelevalve all olevatele tiirupidajatele kehtivaid nõudeid.
Näide: eraisik rajab oma maatükile isiklikuks kasutuseks lasketiiru ja võimaldab seal relva
kasutada ka oma klubi liikmetel, väites, et raha ei küsita. Tegelikkuses kasutatakse tiiru
regulaarselt kümnete inimeste poolt, ilma et oleks kontrollitud nende relvaomamise õigust või
järgitud nõutavaid ohutusnõudeid.
Seega, kui lasketiir on loodud üksnes klubi või organisatsiooni liikmete kasutamiseks ning seal ei
toimu äritegevust, ei pea selle kasutamiseks tegevusluba taotlema. Küll aga peab selle rajamiseks
olema selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see rajatakse, ning PPA
kirjalik nõusolek. See aga tähendab, et edasiste lasketiirus toimuvate tegevuste osas ei teosta PPA
regulaarset järelevalvet.
RelvS-i § 84 lõike 7 kohaselt kehtestab lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja
treeninglaskmise ohutusnõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega118. Kehtiv määrus
reguleerib eeskätt tehnilisi ja ohutuse tagamise tingimusi (nt konstruktsiooninõuded,
118 Siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12 „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja
treeninglaskmise ohutusnõuded“ – RT I, 02.03.2021, 25.
77
ohutuskaugused, laskesuundade tähistamine), ega sea piiranguid, kes võib olla lasketiiru pidaja.
Laskmise eest vastutavaks isikuks määratud isiku osas on määruses vaid nõue, et ta peab olema
RelvS-i nõuetele vastav laskeinstruktor. See võimaldab näiteks isikul, kellel on relvade ja
laskemoona käitlemise keeld (nt varasem kuritegu), olla seotud lasketiiru pidamise või
juhtimisega.
Laskesport ja treeningud on sageli seotud noorte ja algajate kaasamisega, mis suurendab vajadust
selgete ja kontrollitavate turvanõuete järele.
Kui lasketiiru pidamiseks ei ole tegevusloa ega teatamiskohustust, ei saa PPA süsteemselt jälgida
ega hinnata, kes Eestis tegelikult lasketiire peab. See muudab kontrolli ebaühtlaseks ja sõltuvaks
vaid juhuslikust teabest. Lasketiirude pidamine on otseselt seotud tulirelvade kasutamise ja
hoidmisega. Kui lasketiiru pidamises osalevad isikud, kellel on relvakeeld või kes ei ole
usaldusväärsed, suureneb oht, et relvadega seotud tegevus võib muutuda kontrollimatuks või
ebaseaduslikuks. See on ka julgeoleku risk.
Praegune olukord on tekitanud ka ebavõrdse kohtlemise. Tasulisi teenuseid pakkuvad lasketiirud
peavad täitma rangemaid tingimusi (tegevusluba, PPA kontroll), samas kui nö mittetasulised
lasketiirud võivad jääda täielikult järelevalveta. Tegelik risk relvade ja laskemoona
väärkasutuseks ei sõltu aga sellest, kas tegevus on tasuline või tasuta.
PPA andmetel oli erasektoris 1. juuni 2025. aasta seisuga kokku 67 lasketiiru ja 18 laskepaika.
Neist suurem osa PPA Lõuna (27) ja Lääne (24) prefektuuri ning pisut vähem Põhja (18) ja Ida
prefektuuri (16) haldusalas.
2025. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis ärilise eesmärgiga lasketiire 54, neist 45 tegevusluba
lasketiiru või laskepaiga kasutamiseks tasulise teenuse osutamiseks ja 41 tegevusluba
relvade laenutamiseks lasketiirus teenusena.
Lasketiiru käitamine, olenemata kasumi teenimisest, toob kaasa objektiivse riski — see eeldab
relvade ja laskemoona hoiustamist, nendega liikumist, lasketegevust ning tegevusi inimestega, kes
võivad olla algajad või vähese väljaõppega. Seetõttu tuleks tegevusloa või teatamiskohustuse
nõue siduda tegevuse iseloomu, mitte tasu küsimisega.
1.2. Tulirelva lisaseadmete valmistamine ja müük
RelvS kehtestab küll mitmeid kohustusi seoses lisaseadmete, nagu helisummuti, käitlemisega –
näiteks vajadus kontrollida ostja õigust lisaseadme soetamiseks, pidada arvestust jne. Kuid
tegevusloa nõue nende valmistamiseks ja müügiks ei tulene seaduse tekstist üheselt ega
otsesõnu. Seetõttu võib ettevõtjale jääda mulje, et ta võib relvade lisaseadmeid valmistada või
turustada ilma tegevusloata, kui ta ei puutu otseselt relvade ega laskemoona endaga kokku.
Majandustegevuse registri andmetel on Eestis on kehtiv tegevusluba tulirelva lisaseadmete
müügiks 2025. aasta 29. oktoobri seisuga 72 ettevõtjal, kes tegelevad relvaosade või
lisaseadmete müügiga ning 12 ettevõtjal on tegevusluba relva, tulirelva olulise osa
valmistamiseks (sh helisummutid, optikad, sihikud).
Andmed puuduvad selliste ettevõte hulga kohta, mis tegelevad helisummutite, laser- ja öösihikute
tootmise, müügi või vahendamisega näiteks airsoft-relvade valdkonnas, kuna neil puudub
RelvS- i alusel tegevusloa- või teatamiskohustus. Samas on need just laser- ja öösihik enamasti
kasutatavad võrdselt nii airsoft- kui ka tulirelvadel.
78
Mitmes EL-i liikmesriigis (nt Saksamaa, Prantsusmaa, Norra) on helisummuti käitlemine
reguleeritud eraldi loa alusel või kuulub automaatselt relvategevusloa alla, sõltumata tasu
küsimisest. Selline lähenemine on kooskõlas riikide avaliku korra ja julgeoleku tagamise
eesmärkidega, arvestades helisummuti potentsiaali raskendada lasu heli tuvastamist ja seeläbi
soodustada relvade varjatud kasutust.
Saksamaal kuulub helisummuti käitlemine relvaseaduse kohaldamisalasse. Kuigi 2019. aasta
seadusemuudatusega lihtsustati helisummuti kasutamist jahipidamise otstarbel, on selle
kasutamine siiski tingimuslik ja seotud relvaloa olemasoluga. Helisummuti omamine ja
kasutamine on lubatud ainult relvaloa omanikele, ning üldjuhul üksnes jahipidamisel ja
spordilaskmisel. Saksamaal peetakse helisummutit tulirelva oluliseks osaks („wesentlicher
Bestandteil der Schusswaffe“), mis tähendab, et selle soetamiseks ja käitlemiseks on vaja sama
luba, mis kehtib relvale endale119.
Prantsusmaal on helisummuti („modérateur de son“) põhimõtteliselt keelatud, välja arvatud
erandjuhtudel, kus selle omamine ja kasutamine on rangelt lubadega reguleeritud. Seaduse järgi
on helisummuti klassifitseeritud A- või B-kategooria lisaseadmena, olenevalt relvast, millele see
on kinnitatud. Selle soetamiseks ja kasutamiseks peab isikul olema vastav relvaluba, ning üldjuhul
ei tohi seda kasutada väljaspool jahipidamist või spordilaskmist. Prantsusmaal on selgelt eristatud
helisummuti omamine (mis vajab luba), ja selle relvale kinnitamine ja kasutamine, mis on eraldi
piiratud ja kontrollitav tegevus120.
Kuigi Norra ei kuulu EL-i, järgib ta paljuski EL-i relvapoliitikat Euroopa Majanduspiirkonda
kuulumise kaudu. Norras peetakse helisummutit relvaga seotud tarvikuks, mille käitlemine on
lubatud ainult relvaloa omanikele. Helisummuti ei kuulu eraldi loakohustuse alla, kui see on
seotud konkreetse relvaga, milleks on antud relvaluba. Siiski on helisummuti kasutamine
avalikus ruumis või mittesihipäraselt keelatud, ning selle käitlemine on sarnaselt tulirelvale
kontrolli all121122. Norra jahimeeste organisatsioonid (nt Norges Jeger- og Fiskerforbund) on
toetanud helisummuti kasutamist jahipidamisel kuulmiskaitse ja ohutuse parandamise eesmärgil.
See kajastub ka seadusandluses.
Kuigi erinevad riigid käsitlevad helisummutit mõnevõrra erinevalt, on regulatsioonide aluseks
enamasti ühised eesmärgid nagu turvalisuse tagamine – vältimaks helisummuti kasutamist
kriminaalsel otstarbel, ning laskespordi ja jahipidamise ohutus – võimaldades piiratud juhtudel
helisummuti kasutamist kuulmiskahjustuste vältimiseks.
Eestis raskendab kehtiva regulatsiooni ebaselgus PPA-l järelevalve tegemist ja võib kaasa tuua
olukorra, kus relvade või lisaseadmete käitlemine toimub kontrollimatult.
1.3. Juriidiliste isikute järelevalve
RelvS-i 46 lõike 9 kohaselt tuleb PPA-l vähemalt kaks korda aastas kontrollida juriidilise isiku
relvade ja laskemoona hoidmise nõuete täitmist. RelvS-i § 72 sätestab, et PPA-l tuleb vähemalt
kaks korda aastas kontrollida tegevusloa omaja relvade ja laskemoonaga seonduva tegevuse
seaduslikkust.
119 WaffG, §2, §4 ja §10. 120 Code de la sécurité intérieure, Livre III, Titre Ier. 121 Lov om våpen, skytevåpen, våpendelar og ammunisjon (våpenlova). Kättesaadav:
https://lovdata.no/dokument/NL/lov/2018-04-20-7/KAPITTEL_3#%C2%A710. 122 Våpenforskriften. Kättesaadav: https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/2021-05-07-1452.
79
Sellise regulatsiooni eesmärk on ennetada ohtlike esemete sattumist ebaseaduslikku käibesse,
tagada relvade ja laskemoona nõuetekohane hoidmine ning veenduda, et relvadega seotud tegevus
toimub kooskõlas kehtivate nõuete ja ohutusnormidega. Regulaarne järelevalve on oluline ka
seetõttu, et see hoiab tegevusloa omajad teadlikena kehtivatest reeglitest ja vähendab hooletusest
või teadmatusest tulenevate rikkumiste riski.
Kuigi kehtiva RelvS-i kohane sagedus on siseturvalisuse seisukohast põhjendatav teatud
tegevusvaldkondade puhul, on praktika näidanud, et rutiinsed kontrollid ei too reeglina esile
olulisi rikkumisi. Seda eelkõige seepärast, et kontrollkäigust tuleb ettevõtjat eelnevalt teavitada,
mis annab ettevõtjale võimaluse kokku lepitud ajaks võimalikud puudused kõrvaldada.
Praeguse kontrollisagedusega kaasneb PPA-le suur halduskoormus, eriti olukorras, kus
kontrollide praktiline lisandväärtus turvalisuse seisukohalt on väike. Seetõttu on vaja hinnata, kas
järelevalve sagedust ja korraldust saaks muuta riskipõhisemaks, keskendudes rohkem tegelikele
ohuallikatele ning valdkondadele, kus rikkumiste tõenäosus ja tagajärjed on suuremad.
1.4. Puudulik järelevalve piiramata käibega relvade ja relvaosade üle
Kehtiva õiguse kohaselt võivad piiramata käibega relvi (nt hoiatus- ja signaalrelvad, gaasirelvad,
pneumorelvad) müüa ka kauplused, kelle tegevus ei ole otseselt seotud relvakaubandusega.
Praktikas tähendab see, et selliseid relvi võivad müüa ka näiteks muu kaubandusvaldkonnaga
tegelevad kauplused, mille suhtes PPA-l puudub järelevalvemehhanism.
Samuti ei ole PPA-l ülevaadet, kes tegelevad selliste relvade müügiga. Seetõttu on raskendatud
kontroll selle üle, kas müüdavad relvad vastavad seadusest tulenevatele tehnilistele nõuetele (st
neid ei ole võimalik tavalisi tööriistu kasutades püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha
laskmiseks ümber ehitada) ja kas neid müüakse üksnes täisealistele isikutele.
Näide: hobi- ja sporditarvete kaupluses on müügil hoiatus- ja signaalrelv, mille konstruktsioon
võimaldab seda kergesti ümber ehitada tulirelvaks. Müüja ise ei pruugi seda teada ega osata
kontrollida, kuna ta ei kuulu PPA järelevalve alla.
Saksamaal on kehtestatud selged regulatsioonid gaasi- ja signaalrelvade müügiks. Vastavalt
Saksamaa relvaseadusele123 võivad täisealised isikud osta gaasi- ja signaalrelvi, mis vastavad
teatud tehnilistele nõuetele ning kannavad Füüsika- ja Tehnika Riikliku Ameti (Physikalisch-
Technische Bundesanstalt, PTB) kontrolli-/sertifitseerimismärki. Samuti on kehtestatud piirangud
nende relvade kandmiseks avalikus kohas, mis nõuab väikese relva loa olemasolu. Lisaks peab
relvade müügiga tegeleval kauplusel olema tegevusluba ning nende üle teeb järelevalvet politsei.
Ka Prantsusmaal on gaasi- ja signaalrelvade müük rangelt reguleeritud. Müüjad peavad olema
registreeritud ja alluma regulaarsele politsei järelevalvele. Ostjatelt nõutakse isikut tõendavat
dokumenti, kehtestatud on vanusepiirang ning relvaomand tuleb registreerida. See annab
võimudele parema ülevaate relvade käibest ning takistab ligipääsu relvadele alaealistel või
keelatud isikutel.
1.5. Ebaselgus laskespordiorganisatsioonide ja -klubide regulatsioonis
RelvS-i peatükk 122 sätestab küll teatud nõuded laskespordiorganisatsioonile, laskespordiklubile
123 WaffG § 10.
80
ja riigikaitses osaleva isiku esindusorganisatsioonile, kuid regulatsioon on lünklik:
puuduvad selged nõuded juhtorganite liikmetele (nt kehtivate karistuste puudumine,
usaldusväärsus). Erinevalt näiteks turvaettevõtete või relvadega kauplevate ettevõtete
juhtorganite liikmetest ei ole laskespordiorganisatsiooni või -klubi juhatuse liikmete
usaldusväärsusele seatud nõudeid. See võib viia olukorrani, kus organisatsiooni juhtimisse
pääsevad isikud, kelle taust või varasemad rikkumised ei taga nõutavat usaldusväärsust;
puudub tegevusloa- või teatamiskohustus. See tähendab, et riigil puudub ülevaade kõigist
relvadega seotud sporditegevust korraldavatest organisatsioonidest;
puudub selge kohustus, et kõik laskespordiga tegelevad organisatsioonid ja
laskespordiklubid peavad täitma RelvS-i nõudeid. Praktikas on tekkinud olukord, kus
organisatsioon võib end küll registreerida spordiseaduse (edaspidi SpS)124 alusel
spordiregistris, kuid RelvS-i nõuete täitmine jääb tema vabatahtliku otsuse küsimuseks;
puudub järelevalvemehhanism, mille abil PPA saaks ülevaate kõigist Eestis tegutsevatest
RelvS-i mõistes laskespordiorganisatsioonidest.
Eesti spordiregistri125 andmetel 82 spordiklubi või organisatsiooni registreerinud oma
tegevusalaks laskespordi ning 18 spordiklubi või organisatsiooni nimetanud oma tegevusalaks
laskesuusatamise.
RelvS-i § 88 lõike 1 kohaselt on PPA-l kohustus teostada riiklikku järelevalvet
laskespordiorganisatsioonide ja laskespordiklubide nõuetele vastavuse üle, kuid see on
raskendatud või pea võimatu, sest puudub selge kohustus, et kõik Eestis tegutsevad
laskespordiorganisatsioonid ja laskespordiklubid peavad vastama RelvS-i nõuetele. Kui aga
organisatsioon ei ole RelvS-i alusel kohustatud end registreerima või PPA-d teavitama, ei saa PPA
objektiivselt täita talle pandud järelevalveülesannet. See muudab seadusest tuleneva
järelevalvekohustuse sisuliselt tühiseks.
Spordiga seonduvat reguleerib peaasjalikult SpS, mis sätestab spordi korraldamise üldised
organisatsioonilised ja õiguslikud alused, sportlase ja treeneri õigused ja kohustused, spordi
andmekogu eesmärgi ja tegevuse alused, spordi finantseerimise alused, sealhulgas
spordiorganisatsioonide toetamise, olümpiavõitja riikliku toetuse, sportlasestipendiumi ja
sportlasetoetuse maksmise, treeneri tööjõukulu toetamise ja vabatahtliku spordikohtuniku
tegevusega seotud kulude hüvitamise alused, dopinguvastaste ja spordieetika reeglite järgimise
nõuded, spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku kontaktpunkti korralduse alused ning
spordiürituste korraldamise ja pidamise nõuded ja vastutuse nõuete rikkumise eest. SpS-i eesmärk
on tagada spordi korraldus ja ausus, kuid mitte relvade ohutu käitlemine või julgeolekuriskide
maandamine.
SpS ei sätesta laskespordiorganisatsioonidele ja -klubidele kohustust täita RelvS-i nõudeid. See
on loonud olukorra, kus laskespordiga tegelev organisatsioon või -klubi on end registreerinud
SpS-i kohaselt spordiregistris, kuid otsustab oma tahtest sõltuvalt, kas allutatakse end RelvS-i
järelevalvele, täites RelvS- st tulenevad nõuded, või mitte.
Kuna SpS-s ja RelvS-s puuduvad sätted, mis kohustaks iga laskespordiga tegelevat
organisatsiooni ja klubi täitma RelvS-st tulenevaid nõudeid, ei ole võimalik RelvS-st tulenevate
järelevalve meetmetega tagada, et nende tegevus ei ohusta riigi julgeolekut ja avalikku korda.
124 Spordiseadus – RT I, 10.07.2025, 4. 125 Eesti spordiregister. Kättesaadav:
https://www.spordiregister.ee/et/organisatsioon/list?esrliik=EOK%2CKL%2CSAL%2CSY%2CRL&pk_id=0&spor
diala_id=29
81
VII.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
Regulatiivne lahendus
1. Teatud tegevusalade ekslik välja jäämine tegevusloa nõude alt
Täiendada RelvS-i nii, et kõik olulised relvade ja laskemoona käitlemisega seotud tegevused,
sealhulgas lisaseadmete valmistamine ja müük ning lasketiiru pidamine, oleksid otsesõnu seotud
tegevusloa või vähemalt MSÜS-i 126 § 14 lõike 1 kohase teatamiskohustusega.
Et tagada õigusselgus ja järelevalve toimivus, on otstarbekas:
1. sõnaselgelt sätestada tegevusloa või teatamiskohustus ka nende tegevuste puhul, kus
relvade või laskemoona käitlemine toimub kaudsemalt – näiteks lasketiirud
mittetulundusliku eesmärgiga, lisaseadmete tootmine ja müük, relvaosade valmistamine;
2. ühtlustada seaduse rakendamine praktikas, andes PPA-le selge õiguse hinnata
tegevuse sisu, mitte ainult vormi (kas teenust osutatakse tasu eest või mitte);
3. võtta eeskujuks teiste EL-i liikmesriikide praktika, kus oluline on tegevuse riskitase,
mitte äriline kasum.
1.1. Lasketiirud, kus ei osutata tasulist teenust
Riigi julgeoleku tagamise ja võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes on oluline:
laiendada tegevusloa või MSÜS-i § 14 lõike 1 kohast teatamiskohustust kõigile
lasketiirude ja laskepaikade pidajatele, sõltumata nende ärilisest eesmärgist. See tagab
ühtse järelevalve ning võimaldab riigil paremini jälgida ja ennetada relvade
ebaseaduslikku kasutamist ja väärkasutust kõikides lasketiirudes;
sätestada nõuded lasketiiru pidajatele ja vastutavatele isikutele (nt karistuseta minevik,
relvaohutuse väljaõpe, kodakondsus vms). Need meetmed vähendavad riski, et relvade
kasutamine langeb vastutustundetute või sobimatute isikute kätte. Samuti suurendavad
need avaliku korra ja turvalisuse kaitset.
Sellised nõuded ja teatamiskohustuse laiendamine tugevdavad riiklikku järelevalvet ning loovad
paremad eeldused ohtlike olukordade ennetamiseks, vähendades relvarikkumiste ja õnnetuste
riski. Samuti toetavad need meetmed ÜRO relvade kontrolli soovitusi ning tulirelvadirektiivi
põhimõtteid, mille eesmärk on parandada relvade käitlemise läbipaistvust ja vähendada
ebaseadusliku relvakaubanduse riske. Ühtlasi aitab see tagada võrdsed tingimused kõigile
lasketiirude ja laskepaikade pidajatele, mis toetab õiguspõhist ja läbipaistvat relvapoliitikat.
1.2. Tulirelva lisaseadmete valmistamine ja müük
Helisummuti ja teiste tulirelva lisaseadmete käitlemisega seotud tegevuste selgem sidumine
tegevusloa või vähemalt teatamiskohustusega on vajalik, et tagada õigusselgus ja kontroll kogu
relvadega seotud tarneahela ulatuses. Praegune olukord, kus seadus ei nõua helisummutite või
muude oluliste lisaseadmete valmistamiseks ja müügiks tegevusluba, loob õigusliku tühimiku ja
järelevalvelünga. Lisaseadmetel võib olla otsene mõju relva kasutusotstarbele ja ohtlikkusele —
näiteks helisummuti võimaldab relva kasutamist vähem märgatavalt ning optiline sihik suurendab
relva täpsust ja kasutusulatust. Need tegurid võivad suurendada riskipotentsiaali kuritegelikul
eesmärgil kasutamisel.
126 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus – RT I, 04.07.2024, 19, § 14.
82
Selline olukord tekitab õigusliku hallala, mille kaudu võivad relvade olulised osad või
lisaseadmed jõuda isikuteni, kellel puudub relvaluba või kelle suhtes on kehtestatud relvakeeld.
Samuti raskendab see järelevalvet lisaseadmete valmistamise ja turustamise üle, mis võib
ohustada siseturvalisust ja soodustada relvade ebaseaduslikku ümberkujundamist või kasutamist.
Et vähendada neid riske, tuleks:
sätestada RelvS-s, et lisaseadmete valmistamine, müük ja vahendamine kuuluvad
tegevusloa või vähemalt MSÜS-i § 14 lõike 1 kohase teatamiskohustuse alla;
laiendada järelevalvemehhanisme, et PPA-l oleks õigus kontrollida ka neid ettevõtjaid,
kes turustavad relvade lisaseadmeid, sealhulgas laser- ja öösihikuid, helisummuteid;
võtta aluseks teiste riikide (nt Saksamaa, Prantsusmaa, Norra) praktika, kus lisaseadmete
käitlemine on seotud relvaloa või tegevusloaga.
Selline muudatus aitaks vältida ebaseaduslikku relvade modifitseerimist ja tõsta järelevalve
kvaliteeti. Samuti looks see võrdsed tingimused kõigile relvade ja lisaseadmete turul tegutsevatele
ettevõtjatele, vähendades halli majanduse riski ja parandades turu läbipaistvust. Regulatiivse
muudatuse eesmärk on tagada, et kõik relva või selle olulisi osi mõjutavad tegevused toimuksid
kontrollitud keskkonnas ja usaldusväärsete isikute poolt. See on kooskõlas tulirelvadirektiivi
eesmärgiga tagada relvade ja nende komponentide jälgitavus kogu tarneahela ulatuses.
1.3. Juriidiliste isikute järelevalve sagedus
Arvestades, et relvaregister võimaldab jälgida reaalajas relvade ja laskemoona müüki ning
arvestusepidamist, võiks vähendada kohustusliku kontrolli intervalli ühele korrale aastas. See
vähendaks PPA halduskoormust ja võimaldaks panustada rohkem aega riskipõhisele
järelevalvetegevusele.
1.4. Puudulik järelevalve piiramata käibega relvade ja relvaosade üle
Sätestada senisest rohkem nõudeid piiramata tsiviilkäibega relvade ja nende osade käitlemisele
nende müüjate kaudu. See tähendab, et tuleks sätestada MSÜS-st tulenev teavitamiskohustus
vastaval tegevusalal tegevuse alustamisel, kui relvade ja nende osade käitlemine ei nõua
tegevusluba. Nende relvade ja osade üle, mille käitlemisele on seatud piirangud ning mille üle
peab pidama eraldi arvestust, lisada kohustus arvestuse pidamiseks relvaregistris. Seeläbi on
võimalik piiramata tsiviilkäibes olevate relvade ja nende osade müüjad allutada regulaarsele
järelevalvele ja tagada senisest tõhusam avaliku korra kaitse ning riigi julgeolek.
Võimalikud lahendused: kehtestada MSÜS-i § 14 lõike 1 kohane teatamiskohustus kõikidele isikutele ja
ettevõtetele, kes müüvad RelvS-s nimetatud relvi ja relvaosi, sõltumata sellest, kas
tegemist on piiramata või piiratud käibega esemetega;
kanda kõik RelvS-i reguleerimisalasse kuuluvate toodete müüjate andmed relvaregistrisse.
Kõik piiramata tsiviilkäibega relvi müüvad isikud peaksid omama kohustust teavitada
majandustegevuse registri vahendusel vastava tegevuse alustamisest ning vastama sarnastele
kriteeriumitele nagu seda on tegevusloa kohustusega tegevusalal tegutsedes. Tuleb sätestada,
millised piiramata tsiviilkäibega relvadest ja eelnimetatud tulirelva osadest tuleb relvaregistris
arvele võtta ja milliste üle tuleb arvet pidada.
Kaaluda hoiatus- ja signaalrelvade müüjatele, laskespordiklubidele ja lasketiirupidajatele
83
tegevusloa või teatamiskohustuse sätestamist. Kehtivas RelvS-s selline nõue puudub ning puudub
ka nõue teha nende üle plaanilist järelevalvet, mistõttu puudub selge ülevaade nende nõuetele
vastavuse kohta.
1.5. Ebaselgus laskespordiorganisatsioonide ja -klubide regulatsioonis
Laskesport on spordiala, mis erineb enamikust teistest spordialadest kõrgenenud riskitaseme tõttu:
sellega on enamasti lahutamatult seotud tulirelvade käitlemine. Tulirelvade väärkasutus,
ebaturvaline hoiustamine või järelevalveta ligipääs võivad tuua kaasa tõsised tagajärjed nii
avalikule korrale kui ka riigi julgeolekule. Kui laskespordiorganisatsioonide ja -klubide tegevuse
üle puudub riiklik kontroll, suureneb oht, et relvi kasutatakse väljaspool seaduslikke eesmärke või
satutakse kokkupuutesse isikutega, kes ei vasta usaldusväärsuse nõuetele. Seetõttu peaks õiguslik
raamistik selgelt tagama, et kõik Eestis tegutsevad laskespordiorganisatsioonid ja -klubid on
kohustatud järgima RelvS-i nõudeid, olema PPA-le teada ning olema allutatud regulaarsele
järelevalvele.
Selleks, et tagada laskespordiorganisatsioonide ja -klubide RelvS-i nõuetele vastavus, tuleb SpS- s
ja RelvS-s:
kehtestada laskespordiorganisatsioonidele ja -klubidele MSÜS-i § 14 lõike 1 kohane
teatamiskohustus;
sätestada minimaalne nõuete kogum nende juhtorganite ja vastutavate isikute kohta (nt
karistamata teatud süütegude toimepanemise eest, teadmised relvaohutusest,
kodakondsus).
VII.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus
Sihtrühm
Piiramata tsiviilkäibega relvade ja nende osade müüjad, mittetulunduslikud lasketiirud,
laskespordiklubiorganisatsioonid ja -klubid, relvaluba omavad isikud, laskehuvilised ning PPA.
Mõju eelanalüüs
1. Lasketiirud, kus ei osutata tasulist teenust
1.1. Mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale
Kavandatavatel muudatustel on positiivne mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale, kuna PPA-
le tagatakse täielik ülevaade kõigist Eestis tegutsevatest lasketiirudest ja laskepaikadest,
sõltumata nende ärilisest eesmärgist. See vähendab varjatud või kontrollimata relvakasutuse riski.
Usaldusväärsusnõuded (nt karistusregistri kontroll, relvaohutuse väljaõpe, kodakondsus) tõstavad
lasketiirupidajate ja vastutavate isikute tausta läbipaistvust ning välistavad relvakeeluga või
kahtlase taustaga isikute seotuse lasketiiru tegevusega. Plaanitavad muudatused võimaldavad
ennetada olukordi, kus lasketiiru kasutatakse relvade väärkasutuseks, ebaseaduslikuks
treeninguks või muude julgeolekuriskide tekkeks. Muudatusega võib kaasneda teatud negatiivne
mõju – PPA töökoormus suureneb, sest tuleb registreerida ja kontrollida ka seni vähem
kontrollitud lasketiire. Vajalik võib olla täiendava tööjõu või ressursi planeerimine.
Kavandataval muudatusel on positiivne mõju ka võrdsuse ja õiguspärase kohtlemise tagamise
seisukohast. Kõik lasketiirud – nii tasulist kui tasuta teenust osutavad – alluvad samadele reeglitele
ja järelevalvele. Lõpetatakse ebavõrdne olukord, kus tasulisi teenuseid pakkuvad lasketiirud on
84
rangelt reguleeritud, kuid mittetasulised tiirud jäävad järjepideva kontrollita. Võrdne kohtlemine
suurendab usaldust regulatsiooni vastu nii lasketiire pidavate organisatsioonide kui ka avalikkuse
silmis.
1.2. Sotsiaalne mõju
Selgem õigusraamistik loob kindluse nii lasketiirude pidajatele kui ka nende kasutajatele –
nõuded on läbipaistvad ja ühtsed. Laskesport kui ala saab turvalisema ja usaldusväärsema maine,
mis võib suurendada avalikkuse toetust ja huvi. Võimaliku negatiivse mõjuna võib välja tuua, et
praegustele tasuta teenust osutavat lasketiirude pidajatele (eriti väikestele klubidele ja
mittetulundusühingutele) kaasneb lisakohustus (teatamine või tegevusloa taotlemine), mis võib
tähendada bürokraatlikku ja rahalist koormust. Osa väiksemaid klubisid võib loobuda lasketiiru
pidamisest, kui nad ei suuda nõudeid täita (nt lasketiiru pidaja usaldusväärsuse nõue). Seda mõju
on võimalik maandada erinevate meetmetega, millest üks võiks olla piisava rakendusaja
ettenägemine, et muudatustega kohanemine lihtsam oleks.
Tõstab laskespordi ja relvatreeningu usaldusväärsust, kuna tagatakse, et kõiki tegevusi
korraldavad kontrollitud ja usaldusväärsed isikud.
1.3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
Keskne register (tegevusload MTR-s) või teatamissüsteem võimaldab PPA-l teha sihipärasemat
järelevalvet, vähendades hilisemat reageerimiskoormust kriisiolukordades. Lühiajaliselt suureneb
ilmselt halduskoormus PPA-le (uute teatiste või loa taotluste menetlemine, taustakontrollid).
Muudatused tugevdavad märkimisväärselt riigi julgeolekut, avalikku korda ja võrdset
kohtlemist, kuna kõik lasketiirud oleksid riigi kontrolli all ja nende pidajad peaksid vastama
usaldusväärsuse nõuetele. Samas kaasneb muudatustega täiendav halduskoormus nii PPA-le
kui ka lasketiirude pidajatele. Negatiivsete mõjude maandamiseks tuleks kaaluda:
lihtsustatud teatamismenetlust väiksematele mittetulunduslikele lasketiirudele;
riikliku toetuse või juhendmaterjalide pakkumist, et klubid ja organisatsioonid saaksid uusi
nõudeid täita.
2. Tulirelva lisaseadmete valmistamine ja müük
2.1. Mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale
Muudatusel on oluline positiivne mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Tulirelva
lisaseadmete valmistamise ja müügi allutamine tegevusloa- või teatamiskohustusele loob
kontrollimehhanismi mis parandab relvade ja lisaseadmete jälgitavust, mis toetab PPA ja teiste
õiguskaitseasutuste võimet ennetada ja uurida relvadega seotud süütegusid. Helisummuti ja
öösihiku kontrollimatu käitlemine võib soodustada salajast relvakasutust või relvade
ebaseaduslikku modifitseerimist, mis omakorda raskendab õiguskaitseorganitel kuritegude
uurimist.
Tegevusloa või teatamiskohustuse nõue looks süsteemi, kus iga lisaseadme tootja ja müüja on
PPA-le teada ning nende tegevus kontrollitav. See vähendab oluliselt turvalisusriski ja tugevdab
relvade käitlemise järelevalvet kogu tarneahela ulatuses.
85
2.2. Sotsiaalne mõju
Kavandatav muudatus suurendab avalikkuse usaldust relvaturu reguleerituse vastu. Relvade
lisaseadmete müüjate allutamine järelevalvele vähendab võimalust, et ohtlikud või
ebaseaduslikud seadmed jõuavad isikuteni, kellel puudub vajalik väljaõpe või õigus.
Negatiivse mõjuna võib esineda täiendav halduskoormus väikestele ettevõtjatele, kes tegelevad
airsoft-relvade või relvatarvikute müügiga. Ettevõtjate kulud suurenevad (nt tegevusloa tasu,
koolitus, dokumentide koostamine). Siiski kaalub turvalisuse kasv ja õigusselguse saavutamine
üles sellised lisakulud, eriti kuna võimalikud riskid (relvade varjatud kasutus või kuritegelik
väärkasutus) on ühiskondlikult olulisemad.
2.3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
PPA halduskoormus suureneb mõõdukalt, kuna lisandub uus kontrollitav tegevusvaldkond
(tulirelva lisaseadmete tootjad ja müüjad). Samas võimaldab riskipõhise kontrolli rakendamine
ning relvaregistri täiendamine muuta järelevalve senisest sihipäraseks ja riskipõhisemaks.
Pikemas perspektiivis vähendab see järelevalve üldist koormust, kuna ennetab potentsiaalseid
rikkumisi ja ebaseaduslikku tegevust.
2.4. Majanduslik mõju
Majanduslik mõju on valdavalt neutraalne või mõõdukalt positiivne. Võib esineda negatiivne
mõju väiksematele ettevõtetele, kes peavad taotlema tegevusluba või esitama teatisi, kuid see
mõju on ajutine ja proportsionaalne avaliku korra ja turvalisuse tagamise eesmärgiga. Samuti aitab
ühtne regulatsioon vältida ebaseaduslikku kaubandust, mis kahjustab ausaid ettevõtjaid.
3. Juriidiliste isikute järelevalve sagedus
3.1. Mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale
Kontrollisageduse muutmine riskipõhiseks (üks kord aastas või vastavalt riskitasemele)
võimaldab suunata PPA ressursid tegelike ohuallikate tuvastamisele. Järelevalve fookus liigub
formaalsest kontrollist sisulisele hindamisele — kes on seotud, kuidas relvi hoitakse, milline on
tegevuse riskitase. See suurendab tõhusust ja vähendab formaalsete, kuid väheoluliste rikkumiste
kontrollimisele kuluvat ressurssi. Julgeoleku seisukohalt on muudatuse mõju positiivne, kuna
väheste ressursside puhul tagatakse nende sihipärasem kasutus kõrgema riskitasemega
valdkondades (nt relvade tootmine, import, laskemoona valmistamine).
3.2. Majanduslik mõju
Ettevõtjate jaoks väheneb järelevalve administratiivne koormus ja kulud, kuna kontrollide arv
väheneb, kuid nende sisu muutub olulisemaks. See parandab ettevõtjate ja riigi koostöösuhet ning
suurendab usaldust järelevalvesüsteemi vastu.
3.3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
PPA töökoormus väheneb planeeritud kontrollide osas, kuid suureneb riskihindamise ja
andmeanalüüsi osas. Andmete tõhusam kasutamine (nt relvaregistri, karistusregistri ja ettevõtete
andmete ristkasutus) võimaldab vähendada füüsiliste kontrollide vajadust. Üleminek riskipõhisele
järelevalvele eeldab algfaasis ressursi ümberjaotust ja ametnike täiendkoolitust, kuid keskpikas
86
perspektiivis tõstab see järelevalve kvaliteeti ja tulemuslikkust.
4. Puudulik järelevalve piiramata käibega relvade ja relvaosade üle
4.1. Mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale
Teatamiskohustuse laiendamine ka piiramata käibega relvade (hoiatus- ja signaalrelvad ja
pneumorelvad) müüjatele suurendab oluliselt riigi võimet jälgida relvade käivet ja vältida nende
ebaseaduslikku ümbertegemist tulirelvadeks. Praegu puuduv kontrollimehhanism on loonud
potentsiaalse turvaaugu, kus selliseid relvi saab müüa vähese järelevalve all. Muudatus
võimaldaks PPA-l saada täieliku ülevaate turul tegutsejatest ning ennetada olukordi, kus relvi
müüakse alaealistele või isikutele, kellel ei tohiks relvi müüa.
4.2. Sotsiaalne mõju
Muudatus tõstab tarbijate ohutust ja teadlikkust, sest müüjad oleksid kohustatud järgima selgeid
nõudeid ning teavitama ostjat relvade ohutusest ja käitlemise reeglitest. Samas võib osa
väiksematest kauplustest pidada teavitamiskohustust koormavaks, mistõttu tuleks kaaluda
lihtsustatud elektroonilise teavituse võimalust majandustegevuse registri kaudu.
4.3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
PPA töökoormus suureneb esialgu registri täiendamise ja uute müüjate andmete kontrollimise
tõttu, kuid süsteemi rakendumisel muutub järelevalve sujuvamaks ja automatiseeritumaks.
Riskipõhine kontroll võimaldab keskenduda suurema käibega müüjatele ja vähendab juhuslikku
järelevalvet.
4.4. Majanduslik mõju
Ettevõtjatele kaasneb väike administratiivne koormus (teavituse esitamine), kuid puuduvad
olulised otsesed kulud.
5. Ebaselgus laskespordiorganisatsioonide ja -klubide regulatsioonis
5.1. Mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale
Kõigi laskespordiorganisatsioonide ja -klubide allutamine RelvS-i järelevalvele suurendab
oluliselt riigi suutlikkust jälgida relvade seaduslikku kasutamist spordisektoris. See välistab
olukorrad, kus laskesporditegevus toimub järelevalveta ja kus relvi võivad käsitleda isikud, kes ei
vasta usaldusväärsuse nõuetele. Muudatuse tulemusena tugevneb nii relvade kasutamise ohutus
kui ka avalik kord. Pikaajaliselt aitab see vähendada riski, et laskespordiorganisatsioonide ja -
klubide tegevuse kaudu tekivad kanalid ebaseaduslikuks relvakasutuseks.
5.2. Sotsiaalne mõju
Selge ja ühtne regulatsioon suurendab laskespordi usaldusväärsust ning annab avalikkusele
kindluse, et kõik klubid ja organisatsioonid tegutsevad vastutustundlikult. Muudatus soodustab ka
noorte laskurite turvalist arengut ja treeninguvõimalusi, sest PPA järelevalve tagab nõuetekohase
väljaõppe ja ohutuse. Negatiivse mõjuna võib osa väiksemaid klubisid tunda lisakoormust
(teatamiskohustus, juhtorganite nõuete täitmine), kuid see on proportsionaalne avaliku korra ja
turvalisuse tagamise eesmärgiga.
87
5.3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
PPA peab arendama mehhanismi, mis võimaldab relvaseaduse ja spordiregistri andmeid omavahel
siduda. See suurendab alguses halduskoormust, kuid tagab hiljem automaatse andmevahetuse ja
võimaldab lihtsamat järelevalvet. PPA saaks senisest parema ülevaate
laskespordiorganisatsioonidest ja nende liikmetest ning suudaks vajadusel kiiresti reageerida
rikkumistele. Riigile toob muudatus kaasa mõõduka lisakulu järelevalve korraldamisel ja registri
arendamisel.
5.4. Majanduslik mõju
Klubidele ja organisatsioonidele kaasneb piiratud halduskoormus (teatamine, dokumentide
esitamine, taustakontroll), kuid otseseid rahalisi kulusid on vähe. Pikaajaliselt loob muudatus
stabiilse ja usaldusväärse keskkonna laskespordi arenguks ning suurendab avaliku ja erasektori
koostöövõimalusi.
VIII Piiramata tsiviilkäibega relvade ja nende laskemoona käitlemine
VIII.I. Eesmärk ja probleem
Eesmärk
Piiramata tsiviilkäibega relvade ja laskemoona käitlemine on selgelt reguleeritud ja allutatud PPA
järelevalvele, et tagada avalik kord ja riigi julgeolek.
Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus
Piiramata tsiviilkäibega relvad on relvad, mida võivad Eestis omada ja käidelda täisealised
isikud ilma relvaloa või soetamisloata, tingimusel et need vastavad RelvS-s ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud tehnilistele ja käitlemisnõuetele. Piiramata tsiviilkäibega
relvade puhul ei ole tegemist tulirelvade või muude relvaliikidega, mille omamiseks on vaja
relvaluba või mis on üldse tsiviilkäibes keelatud.
Sellisteks relvadeks on eelkõige:
gaasipihustid, mille toimeainekontsentratsioon ja ehitus vastavad seadusest tulenevatele
nõuetele;
kuni 4,5 mm kaliibriga pneumorelvad, mille konstruktsioon ei võimalda neid käsitleda
tulirelvana;
hoiatus- ja signaalrelvad, mis vastavad kehtestatud tehnilistele nõuetele ning millest ei
ole võimalik tulistada kuuli, haavlit või muud lendkeha ega ole võimalik neid tavapäraste
tööriistade abil selliseks ümber ehitada;
torke-, lõike- ja külmrelvad, nagu jahinoad, pussid, tääknoad, torketäägid, allveenoad ja
ajaloolise või sportliku väärtusega mõõgad, rapiirid, pistodad jms;
sportrelvad, nagu sportvibud, ammud, allveerelvad ning vehklemisrelvad (epee, florett,
espadron jt).
1. Hoiatus- ja signaalrelvad
Hoiatus- ja signaalrelvad on Eestis piiramata käibes, mistõttu on igal täisealisel isikul võimalik
neid soetada. Nende müümiseks ja omamiseks puudub tegevusloa või registreerimise kohustus.
Kuna nende relvade soetamine on lihtne ja järelevalve nõrk, kasutatakse neid sageli süütegude
88
toimepanemisel. Näiteks on Eestis korduvalt registreeritud juhtumeid, kus nn stardipüstolit või
muud hoiatus- ja signaalrelva on kasutatud ähvardamisel või röövimisel.127
Hoiatus- ja signaalrelvi on kerge ümber ehitada lendkehaga laskemoona laskmiseks128. Hoiatus-
ja signaalrelvade konstruktsioon võimaldab paljusid neist tehniliselt lihtsalt ümber ehitada
tulirelvaks ehk muuta võimeliseks laskma lendkehaga laskemoona.
Ebaseaduslik hoiatus- ja signaalrelvade muutmine täisfunktsionaalseteks tulirelvadeks kujutab
endiselt kasvavat ohutegurit, kuna selliseid relvi kasutatakse üha sagedamini kuritegevuses. Selle
ohu vastu tõhusaks võitluseks on oluline tagada EL-i tasandil tihe koostöö, mis hõlmab nii
õigusaktide ühtlustamist kui ka ühiste analüütiliste ja õiguskaitsealaste võimekuste arendamist.
Praegused erinevused EL-i õiguse rakendamises võimaldavad kurjategijatel hõlpsamini hankida
ning muuta hoiatus- ja signaalrelvi täisfunktsionaalseteks tulirelvadeks129.
Euroopa õiguskaitseasutuste andmetel on just ümber ehitatud hoiatus- ja signaalrelvad olnud
mõnes riigis kriminaalgruppide jaoks odav ja kergesti kättesaadav alternatiiv tulirelvadele130. Ka
Kaitsepolitseiamet tõi oma 2024–2025 aastaraamatus välja, et kasvanud on tulirelvadeks ümber
ehitatud hoiatus- ja signaalrelvade menetluste arv. Mainitud relvade ümberehitamine tulirelvadeks
võib brändist olenevalt olla üsna lihtne. Eestist ostetud ja laskekõlbulikuks tulirelvaks ümber
ehitatud hoiatus- ja signaalrelvadega on välisriikides toime pandud raskeid kuritegusid, sealhulgas
ka tapmist131.
Prantsusmaal klassifitseeritakse hoiatus- ja signaalrelvad alates 2024. aastast relvaseaduse järgi
C-kategooriasse, mis nõuab tootjatelt nendele relvadele tehnilise dokumentatsiooni esitamist ning
relvade kontrolli/ekspertiisi enne müügile lubamist. Müük eeldab registreerimist ning
järelevalveasutuse luba.
Saksamaal on hoiatus- ja signaalrelvade müük piiratud isikutele, kes on vähemalt 18-aastased
ning relv peab kandma vastavat märgistust. Avalikuks kaasaskandmiseks on kohustus omada
väikest relvaluba (“Kleiner Waffenschein”).
Hispaanias kuuluvad hoiatus- ja signaalrelvad kontrollitud relvakategooriasse ning nende
käitlemiseks peab olema politsei väljastatud luba. Müügitehingud peavad olema registreeritud
ning relvade konstruktsioon peab vastama kindlale standardile, mis välistab nende lihtsa
ümbertegemise tulirelvaks.
2. Pneumorelvad
Kehtiva regulatsiooni kohaselt on kuni 4,5 mm kaliibriga pneumorelv piiramata tsiviilkäibega,
samas kui üle 4,5 mm kaliibriga pneumorelv on võrdsustatud tulirelvaga. Kuuli algkiirus ei ole
127 Pärnu Postimees, 12. mai. 2025. a, Paugupüstolitest saavad taparelvad: politsei muretseb relvalaadsete esemete
vohamise pärast. Kättesaadav: https://parnu.postimees.ee/8247435/paugupustolitest-saavad-taparelvad-politsei-
muretseb-relvalaadsete-esemete-vohamise-parast. 128 Teave pärineb Soome ja Rootsi politsei 2024. a uuringutest. Tegemist on ametialaseks kasutamiseks mõeldud
teabega. 129 Nõukogu järeldused ebaseadusliku relvakaubanduse ning tulirelvadest ja pürotehnilistest toodetest tulenevate
ohtude vastu võitlemise kohta, 12. juuni 2025, lk 3 punktid 6–7. Kättesaadav:
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9907-2025-INIT/et/pdf. 130 Marieke Liem, Katharina Krüsselmann, Flemish Peace Institute, The Way of the Gun: Firearm traffi cking and its
impact on violence in the Netherlands, oktoober 2022. a, lk 35. Kättesaadav: https://vlaamsvredesinstituut.eu/wp-
content/uploads/2022/11/TARGET_Netherlands5.pdf. 131 Kaitsepolitseiamet, Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2024–2025, lk 56. Kättesaadav:
https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf.
89
määrav. Praktikas on aga teada, et piisava algkiirusega võib elu- ja tervist ohustav olla ka
kuni 4,5 mm kaliibriga kuul. Näiteks 4,5 mm kaliibriga pneumopüssi algkiirus võib ületada isegi
250 m/s, mis on võrreldav väikse kaliibriga (.22LR) tulirelvaga. Praktikas on juhtumeid, kus
sellise relva tabamus on põhjustanud püsiva nägemiskaotuse või muu raske
tervisekahjustuse132133134. Prokuratuuri aastaraamatus135 tuuakse välja, et pneumorelvi kasutatakse
enamasti kogukonnakuritegudes – avaliku korra rikkumistes ja konflikti osapoolte ähvardamises.
Samas on kuni 4,5mm kaliibriga pneumorelvad vabas käibes. Nende soetamiseks vaja politsei
luba ja nende omajate puudub igasugune kontroll. Samuti ei ole sätestatud nõudeid nende
hoiustamisele. See omakorda tähendab, et kodustes tingimustes võivad lapsed ja noorukid ohtliku
„mänguasja“ leida ja siis ei hüüa õnnetus tulles.
Lätis peab relvaluba olema sellise pneumorelva omamiseks, mille kuuli algenergia on üle 12
džauli. Pneumorelva omandamine, kandmine, vedamine ja kasutamine on keelatud alkoholi
mõjul, kui väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus või vereanalüüsis tuvastatud
alkoholisisaldus ületab 0,5 milligrammi, samuti narkootiliste, psühhotroopsete, toksiliste või
muude joovastavate ainete mõjul ja avalikus kohas avalikkusele kättesaadavatel kultuuri-, pidu-,
mälestus-, meelelahutus-, spordi- või vabaajaüritustel osalemine ning nende demonstreerimine
avalikus kohas136.
Soomes tuleb taotleda luba sellise pneumorelva käitlemiseks, mis on valmistatud 1950. aastal või
hiljem ning mille relvaraua minimaalne läbimõõt on üle 6,35 millimeetri ja on ettenähtud
metallkuulide laskmiseks137.
Ühendkuningriigis on pneumorelvade (air weapons) käsitlemine reguleeritud mitmes
õigusaktis138. Pneumorelvade käsitlemine sõltub seal relva kineetilisest energiast ja asukohariigi
seadustest (Inglismaa ja Wales, Šotimaa või Põhja-Iirimaa). Inglismaal ja Walesis määrab
relvaseadus, et pneumopüss, mille kineetiline energia ületab 12 ft lbs (ligikaudu 16,27 džauli)
tuleb käsitleda nagu tavalist tulirelva ning selle omamiseks on vaja relvaluba. Sarnaselt on
pneumopüstolite puhul piiriks 6 ft lbs (ligikaudu 8,13 džauli) — selliseid püstoleid loetakse eriti
ohtlikeks139. Violent Crime Reduction Act 2006 kehtestab täiendavaid piiranguid kaupmeestele
selliste relvade müügiks – näiteks nõue, et kauplemine peab lõppkokkuvõttes toimuma isiklikult,
see tähendab ei saa lihtsalt postiga anonüümselt tellida, mis on suunatud selliste relvade
kättesaadavuse vähendamisele140. Šotimaal on pneumorelvade omamiseks ja kasutamiseks
nõutav eraldi Air Weapon Certificate vastavalt seadusele Air Weapons and Licensing (Scotland)
Act 2015, mis kehtestati pärast mitmeid õnnetusjuhtumeid alaealistega. Põhja-Iirimaal on kõik
pneumorelvad, mille kuuli algenergia ületab 1 džauli, käsitatavad tulirelvadena ning nende
132 Delfi, 7. mai 2025, Tapal lasi 33-aastane mees õhkrelvast teist meest pähe. Kättesaadav:
https://www.delfi.ee/artikkel/120375718/tapal-lasi-33-aastane-mees-ohkrelvast-teist-meest-pahe. 133 Õhtuleht, 12. mai 2025, Tapal õhkrelvast pähe tulistatud mees suri haiglas. Kättesaadav:
https://www.ohtuleht.ee/1130810/tapal-ohkrelvast-pahe-tulistatud-mees-suri-haiglas. 134 ERR, 16. oktoober 2024, Õhkrelvast kuuli pähe saanud mehe juhtumi uurimine on tupikus. Kättesaadav:
https://www.err.ee/1609492511/ohkrelvast-kuuli-pahe-saanud-mehe-juhtumi-uurimine-on-tupikus. 135 Prokuratuuri aastaraamat 2023. Kättesaadav: Tulirelv kogukonnas on kui kahe teraga mõõk | Prokuratuuri
aastaraamatud. 136 Law on the Handling of Weapons, § 1 p 26, § 13 lg 1 punktid 5 ja 7. Kättesaadav:
https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818 137 Ampuma-aselaki, 1/1998, § 1, § 2a. Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1998/1. 138 Näiteks Firearms Act 1968, Violent Crime Reduction Act 2006 ja Air Weapons and Licensing (Scotland) Act 2015
(vt legislation.gov.uk). 139 Metropolitan police, teave pneumorleevade kohta. Kättesaadav: https://www.met.police.uk/advice/advice-and-
information/fi/af/firearms-licensing/air-weapons/?utm_source=chatgpt.com 140 The Code for Crown Prosecutors. Kättesaadav:https://www.cps.gov.uk/legal-
guidance/firearms?utm_source=chatgpt.com
90
omamiseks on vaja relvaluba141. Ühendkuningriigis on aset leidnud mitmeid tõsiseid õnnetusi,
mis on mõjutanud seadusandluse karmistamist. Näiteks hukkus 13-aastane Benjamin Wragge142
pärast seda, kui sai pneumorelvast kuulihaava pähe. Juhtum tõi kaasa avaliku arutelu
pneumorelvade kättesaadavuse üle ja viis lõpuks Šotimaa seadusandliku reformini. Lisaks nõuab
Inglismaal ja Walesis 2023. aasta juulis jõustunud määrus, et pneumorelvade omanikud
rakendaksid „mõistlikke ettevaatusabinõusid“ relvade hoidmisel, vältimaks alaealiste või
kolmandate isikute juurdepääsu relvadele143.
Ühendkuningriigi näide näitab, et pneumorelvade käsitlemisel peetakse määravaks nende
tegelikku laskekiirust ja energiataset, mitte ainult kaliibrit. Seadusandja on rõhutanud, et piisava
energia korral võivad pneumorelvad kujutada endast sama suurt ohtu kui tulirelvad. Sellest
lähtuvalt võiks kaaluda ka Eestis kehtiva regulatsiooni täpsustamist, et ohtlikumad pneumorelvad
ei jääks kontrollimata tsiviilkäibesse.
Meditsiinilistes juhtumiaruannetes ja teaduskirjanduses on dokumenteeritud tõsiseid
silmavigastusi, sealhulgas püsiva nägemiskaotuse juhtumeid, mis on põhjustatud pneumorelva
kuulidest. Kirjeldatakse nii silma sisevigastusi kui ka väliseid kahjustusi, mis on sageli
opereerimist nõudvad ja võivad lõppeda püsiva nägemisvõime kaotusega144.
3. Enne 1870. aastat valmistatud tulirelvad
RelvS-i § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei kohaldata RelvS-i enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale
ja selle koopiale (edaspidi antiikrelv) tingimusel, et nendest ei saa tulistada kaasaegset
laskemoona. Kuigi tegemist on ehtsate ja ohtlike tulirelvadega, ei ole RelvS-s sarnaselt piiramata
tsiviilkäibega relvadele, sätestatud nende käitlemiseks ja arvestusepidamiseks miinimumnõudeid.
See tähendab, et neid võib soovi korral soetada ka alaealine. Samuti ei ole seatud piiranguid nende
kasutamisele ega kandmisele avalikus kohas. Samas on antiikrelva kahjustusvõime kohati suurem,
kui kaasaegselt tulirelval145.
Antiikrelvad ja nende koopiad, mis on valmistatud kaasaegsete tehnikate abil ja millest on
võimalik tulistada kaasaegset laskemoona, kuuluvad tulirelvadirektiivi raames RelvS-i
reguleerimisala alla. Kuigi need relvad võivad oma välimuselt ja konstruktsioonilt meenutada
ajaloolisi esemeid, võib nende valmistamine tänapäevaste meetoditega suurendada nende
kasutusvõimalusi, sealhulgas ka potentsiaalselt ebaseaduslikuks otstarbeks.
Ka EL-i tasandil on peetud oluliseks senisest enam pöörata tähelepanu antiikrelvade koopiatele.
EL-i Nõukogu on oma järeldustes toonud välja, et on oluline, et liikmesriikide vahel toimuks
pidev teabevahetus musta püssirohu relvade146 ja nende koopiatega seotud juhtumite osas. See
koostöö aitab vähendada erinevusi relvade kontrolli, müügi, registreerimise, hoiustamise ja loa
väljastamise poliitikates ning toetab sellega ühtsemat ja tõhusamat regulatsiooni. Tõhus
järelevalve ja piiriülene teabevahetus aitavad ennetada musta püssirohu relvade ja nende koopiate
141 Air Weapons, Jennifer Brown, Georgina Sturge, 13. jaanuar 2021. Kättesaadav:
https://commonslibrary.parliament.uk/research-briefings/sn03641/?utm_source=chatgpt.com 142 BBC, Ben Wragge's air rifle death accidental, 8. juuni 2017. Kättesaadav: https://www.bbc.com/news/uk-england-
suffolk-40201019 143 The Firearms (Air Weapons) (England and Wales) Rules 2023. Kättesaadav:
https://www.legislation.gov.uk/uksi/2023/768/made 144 Journal of the Royal Society of Medicine. Kättesaadav:
https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/014107680109400806. 145 „Pealtnägija“: kuidas peaks relvaseadus kohalduma antiikrelvadele. Kättesaadav:
https://www.err.ee/1609280913/pealtnagija-kuidas-peaks-relvaseadus-kohalduma-ajaloolistele-relvadele. 146 Kehtiv RelvS musta püssirohu relvi muud püssirohtu kasutavatest relvadest ei erista.
91
ebaseaduslikku kasutamist ning vähendada nende relvadega seotud kuritegevust147. Seetõttu on
põhjendatud, et antiikrelvad ja nende koopiad kuuluksid RelvS-i alusel piiratud käibega relvade
hulka, et tagada avaliku korra ja ohutuse säilimine ning vältida võimalikke riske.
4. Laskekõlbmatud relvad
Samuti ei kohaldata sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt RelvS-i laskekõlbmatuks
muudetud relvale, kui RelvS ei sätesta teisiti. Samas ei ole RelvS-i §-s 18 neid relvi ja nende
laskemoona loetletud piiramata käibega relvade ja laskemoona hulgas. Seetõttu pole üheselt selge,
kas neid tuleks käidelda sarnaselt piiramata käibega relvadega. Kuna seadusandlus ei ole täpselt
sõnastatud, jääb ebaselgeks, kuidas ja milliste reeglite järgi neid relvi peaks käitlema. See
omakorda võib viia olukorrani, kus laskekõlbmatud relvad on ringluses ilma piisava kontrollita.
Riigil puudub selge ülevaade selliste relvade müügikohtadest ja turustamisest, mistõttu on
raskendatud nende üle järelevalve teostamine.
Miinimumnõuded laskekõlbmatuks muudetud relvadele tulenevad tulirelvadirektiivist.
Tulirelvadirektiivi kohaselt peavad laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad vastama tehnilistele
nõuetele, mis tagab, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutuskõlbmatuks ning
et neid ei ole võimalik tulirelva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või ümber
ehitada148. Kõrgeid tehnilisi nõudeid ei rakendata enne 8. aprilli 2016 laskekõlbmatuks muudetud
tulirelvadele, välja arvatud nende teise EL-i liikmesriiki viimisel ja turule laskmisel. Siiski peavad
liikmesriigid tagama laskekõlbmatuks muudetud relvade elektroonilise andmekogumissüsteemi,
mis peab kajastama tulirelva tõendatud laksekõlbmatuse kuupäeva ja nendega soetud
isikuandmeid.
Kuigi võib tunduda, et laskekõlbmatud relvad ei ole ohtlikud ning neile ei peaks kehtima
täiendavad piirangud, näitavad reaalsed juhtumid vastupidist. On teada mitmeid juhtumeid, kus
laskekõlbmatuks muudetud relv on ümber ehitatud taas tulirelvaks ja kasutatud süütegude
toimepanemisel, sealhulgas vägivaldsed kuriteod149.
Praegune seadusandlus ja järelevalvesüsteem ei pruugi piisavalt kaitsta ühiskonda nende relvade
võimaliku kuritarvitamise eest. Selge regulatsiooni ja järelevalve puudumine suurendab riski, et
laskekõlbmatud relvad võivad sattuda valedesse kätesse ja põhjustada tõsiseid ohte avalikule
korrale ja turvalisusele.
5. Airsoft- ja paintball-relvad
Airsoft- ja paintball-relvade käitlemine ei ole RelvS-s reguleeritud. Kuigi nende relvade
toimemehhanismi arvestades tuleks enamus neist liigitada RelvS-i § 11 punkti 3 järgi
pneumorelvade alla, on tänaseni loetud neid pigem mänguasjadeks ja RelvS nende käitlemist ei
reguleeri. Airsoft- ja paintball-relvad on välimuselt sageli pea identsed tulirelvadega. See on
tekitanud mitmeid arusaamatusi muu hulgas tolliasutustes kauba deklareerimisel, aga ka avalikus
kohas nende kandmisel või edasitoimetamisel. Näiteks on mitmeid juhtumeid, kus politsei on
pidanud reageerima väljakutsele „relvaga isiku“ kohta, kuid sündmuskohale jõudes on selgunud,
147 Nõukogu järeldused ebaseadusliku relvakaubanduse ning tulirelvadest ja pürotehnilistest toodetest tulenevate
ohtude vastu võitlemise kohta, 12. juuni 2025, lk 4 punktid 11–12. Kättesaadav:
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9907-2025-INIT/et/pdf. 148 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555, 24. märts 2021, relvade omandamise ja valduse kontrolli
kohta (ELT L 115, 6.4.2021, artikkel 1 lõike 1 punkt 6). 149 Kaitsepolitseiamet, Kaitsepolitseiameti aastaraamat 2024–2025, lk 56. Kättesaadav:
https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf.
92
et tegemist on airsoft-relvaga150. Samuti on esinenud probleeme airsoft-relvade tellimisel
välismaistest veebipoodidest, kuna kauba kirjelduse ja tollideklaratsiooni vahel on tekkinud
lahknevusi.
Kuna airsoft- ja paintball-relvade käitlemisele (nt omandamisele, valdamisele või avalikus kohas
kandmisele) ei ole RelvS-s sätestatud nõudeid, on need kergesti kättesaadavad. See tähendab, et
neid võivad soetada ja kasutada ka alaealised lapsed ning isikud või rühmitused, kelle tegevus
võib kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Näiteks võivad julgeolekuasutuste
hinnangul sellised relvad pakkuda huvi organiseeritud kuritegevuse või äärmuslike liikumiste
liikmetele, kuna neid saab kasutada nii hirmu tekitamiseks kui ka treeningvahendina tulirelva
kasutamise imiteerimisel.
Läti relvaseadus reguleerib nii airsoft- kui ka paintball-relvade käitlemise ning defineerib nende
mõisted:
- airsoft-relv on elektrimootori, vedru või gaasirõhu jõul töötav ese, mis meenutab tulirelva
ning on ette nähtud laskmiseks plastikust, metallist või muust materjalist kuulidega;
- paintball-relv on tulirelvaga sarnaneva gaasisurvejõuga käitatav marker, mis laseb
želatiinipalle või muust materjalist kuule, mis on täidetud värvainega ja lahustuvad
löögikohas selle märgistamisega.
Airsoft- ja paintball-relvi eristatakse nende energiatarbe poolest. Paintball-relvi, mille kuuli
algenergia ei ületa 12 džauli ja mis ei sarnane tööstuslikult toodetud tulirelvadega võib
simulatsioonimängudes kasutada lapsevanema loal vähemalt 10-aastaselt. 16–18-aastane võib
lapsevanema loal kasutada treeningutel, simulatsioonimängudes ja võistlustel seadusest
tulenevaid nõudeid järgides lisaks ka kuni 1,5 džaulise kuuli algenergiaga airsoft-relva151.
6. Laskemoon
RelvS-i § 17 lõike 1 kohaselt ei loeta laskemoonaks sellist laskemoona, mis ei ole terviklik
(puudub üks või mitu komponenti) ning RelvS §-des 18–20 on sätestatud, et laskemoona
liigitatakse (tsiviilkäibes piiramata, piiratud, või keelatud) vastavalt relvale, milles seda
kasutatakse. See on aga tekitanud olukorra, kus näiteks jahirelvades kasutatav hoiatus- ja
signaallaskemoon ning paukmoon on müügil ettevõtetes, kellel puudub laskemoona käitlemiseks
tegevusluba. Nii puudub riigil tegelik ülevaade sellise laskemoona müügi ja leviku üle. Seetõttu
puudub ka kontroll sellise laskemoona käitlemise üle, mis suurendab riske. Näiteks on PPA
andmetel esinenud juhtumeid, kus paukpadrun on ümberehitatud laskekehaga tulistamiseks.
VIII.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
Regulatiivne lahendus
1. Hoiatus- ja signaalrelvad
Kavandatavate muudatuste eesmärk on tõsta hoiatus- ja signaalrelvade käitlemise kontrollitavust
ja vähendada ohtu avalikule korrale.
Hoiatus- ja signaalrelvade müük peaks olema tegevusloa kohustusega ja alluma regulaarsele
150 Postimees, 21. oktoober 2023, Ehmunud elanikud: Poiste relvamäng viis Lasnamäel politsei sekkumiseni.
Kättesaadav: https://www.postimees.ee/7881239/ehmunud-elanikud-poiste-relvamang-viis-lasnamael-politsei-
sekkumiseni. 151 Law on the Handling of Weapons, § 14. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818.
93
järelevalvele sarnaselt piiratud tsiviilkäibega relvade müüjatele ja valmistajatele. Tulirelvataoliste
esemete vabamüük (nt nn stardipüstolid152) tuleb allutada regulaarsele järelevalvele, kuna need on
avalikku korda ja turvalisust oluliselt ohustavad vahendid, mille kasutusotstarve on küsitav ja mis
võivad kaasa tuua raskeid tagajärgi. Lisaks on neid võimalik käepäraste tööriistadega suhteliselt
kerge vaevaga muuta tapvateks relvadeks.
Eeltoodust tulenevalt tuleb:
lisada hoiatus- ja signaalrelvade müük tegevusloa kohustusega tegevusalade hulka, et
piirata nende levikut üksnes kontrollitud ja registreeritud müügikanalitele;
kohustada müüjaid pidama hoiatus- ja signaalrelvade arvestust relvaregistris sarnaselt
piiratud käibega relvadele;
kehtestada kohustus registreerida hoiatus- ja signaalrelv omanikuvahetuseks PPA-s
sarnaselt laskekõlbmatuks muudetud relvadega;
kaaluda stardi andmiseks või hoiatamiseks ettenähtud tulirelvataoliste esemete (nt hoiatus-
ja signaalrelvad) müügi olulist piiramist, kuna nende kasutusotstarve (nt spordi- või
meelelahutusüritustel stardipaugu tegemine) ei kaalu üles sellega kaasnevaid riske avaliku
korra ja turvalisuse seisukohast. Sellised seadmed võivad nende ehituslikest omadustest
lähtuvalt olla kergesti muudetavad tulirelvadeks või eksitavalt sarnased päris relvadega,
tekitades õiguskaitseasutustele täiendavat koormust ja riski. Siiski võib kaaluda selliste
hoiatus- ja signaalrelvade jätmist piiramata tsiviilkäibesse, mis ei sarnane oma
väljanägemiselt tulirelvaga ja millel ei ole relvarauda.
2. Pneumorelva käitlemise regulatsiooni täpsustamine
VTK-s tõstatatud probleemi lahendamiseks tuleks pneumorelva piiramata tsiviilkäibesse
lubatavus määratleda selgelt kaliibri ja kuuli algkiiruse (energia) alusel. See võimaldab täpsemalt
eristada turvalisi relvi nendest, millel võib olla suurem risk avaliku korra rikkumiseks või
vigastuste tekitamiseks.
Võttes arvesse VTK koostöökohtumisel arutatud küsimusi, Eesti Rahvusliku Field Target
Assotsiatsiooni (edaspidi ENFTA) ja teiste kaasatud isikute muudatusettepanekuid ning EL-i
riikide praktikaid, plaanitakse pneumorelvade regulatsiooni muuta järgnevalt:
1. piiramata tviilkäibega pneumorelva müügi, parandamise, ümbertegemise ja
valmistamise tegevusalal tegutsevatele isikutele kehtestatakse MSÜS-i § 14 kohane
teatamiskohustus, mis asendab praeguse tegevusloa nõude.
2. loobuda piiramata tsiviilkäibega pneumorelvade valmistamise ja ümbertegemise
tegevusalal tegutsemisel relvahoidla kohustusest. See vähendab osaliselt bürokraatiat,
samas võimaldab tõhusamat järelevalvet relvade käitlemise üle;
3. kuni 4,5 mm kaliibriga pneumorelva, mille kuuli algenergia ei ületa 17 džauli võib
soetada, omada ja vallata alates 18-eluaastast. See piirang tagab, et madala
energiasisaldusega relvad, mis on võrreldavad turvaliste spordi- või vaba aja veetmise
vahenditega, on kättesaadavad ilma liigsete piiranguteta täisealistele isikutele;
4. kuni 4,5 mm kaliibriga pneumorelvale, mille kuuli algenergia ületab 17 džauli,
lisada registreerimise ja arvestusepidamise kohustus relvaregistris ning näha ette relva
käitlemisalase koolituse läbimise kohustus. See võimaldab paremini kontrollida suurema
jõudlusega pneumorelvade levikut ning vähendada nende väärkasutuse riske;
5. isikud, kellel on seaduse jõustumise ajal kuni 4,5 mm kaliibriga pneumorelvi, mille
kuuli algenergia ületab 17 džauli, peavad need relvad piisava üleminekuaja jooksul PPA-s
arvele võtma ja tõendama vastava koolituse läbimist või loovutama need relvad kooskõlas
152 Spordivõistlustel stardipaugu tegemiseks kasutatav paukpadrunitega püstol. RelvS kasutab terminit hoiatus- ja
signaalrelv.
94
tulirelvade käitlemisele kehtestatud nõuetega. Relvade arvele võtmise täitmist korraldab ja
kontrollib PPA. Piisav üleminekuperiood võimaldab senistel pneumorelva omanikel uute
reeglitega kohaneda, säilitades samal ajal avaliku turvalisuse tagamiseks vajalikud nõuded;
6. üle 4,5 mm kaliibriga pneumorelvade regulatsioon jätta samaks, mis on kehtivas
RelvS-s, kuna need on juba võrdsustatud tulirelvade käitlemisele ette nähtud nõuetega ja on
piisava järelevalve all.
Selline regulatsioon tasakaalustab ühiskonna turvalisuse ja kodanike õiguste vahelisi huve,
võimaldades turvaliselt kasutada pneumorelvi spordi ja vaba aja tegevustes, kuid samal ajal
piirates ohtlikemate relvade kättesaadavust. Lisaks aitab see ühtlustada Eesti praktikat teiste EL-i
riikide omaga, kus sarnased kaliibri ja energia piirangud on laialdaselt kasutusel avaliku korra ja
julgeoleku tagamiseks.
3. Antiikrelvad ja laskekõlbmatud relvad
Kehtivas õiguses puudub üheselt selge regulatsioon antiikrelvade ning laskekõlbmatuks muudetud
relvade kohta: kuigi RelvS-i § 2 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt neile seadust ei kohaldata, ei ole
neid samas loetletud piiramata tsiviilkäibega relvade hulgas. See tekitab õigusselgusetust ning
raskendab järelevalvet. Seetõttu tuleks need relvad lisada RelvS-s piiramata tsiviilkäibega relvade
hulka ning määratleda nende käitlemise miinimumnõuded ning näha ette sanktsioonid nõuete
rikkumise korral. Antiik- ja laskekõlbmatuks muudetud relva müügile plaanitakse ette näha
MSÜS-i § 14 kohane teatamiskohustus ja nõue pidada relvade üle arvestust.
Nii nagu kehtivas RelvS-s on seatud piiramata tsiviilkäibega relvadele miinimumnõuded, tuleks
ka antiikrelvade ja laskekõlbmatuks muudetud relvade soetamisele kehtestada selged tingimused.
Neid relvi peaks olema lubatud soetada alates 18-eluaastast, neid ei tohiks kanda avalikus kohas
nähtavalt ega joobeseisundis.
Arvesse võttes, et laskekõlbmatuks muudetud relvadele on kehtivas seaduses ettenähtud
registreerimiskohustus, tuleb samasugune kohustus sätestada ka antiikrelvade omanikele. Kuna
nende hulk tsiviilkäibes on teadmata, tuleb seada mõistlik aeg füüsiliste isikute valduses olevate
antiikrelvade arvele võtmiseks.
4. Airsoft- ja paintball-relvade regulatsioon
Õigusselguse huvides tuleb RelvS-i täiendada ning lisada piiramata tsiviilkäibega relvade hulka
airsoft- ja paintball-relvad, määratleda nende käitlemise nõuded ning näha ette sanktsioonid
nõuete rikkumise korral.
Lätis näiteks on keelatud airsoft- ja paintball-relvade omandamine, kandmine, vedamine ja
kasutamine alkoholi mõjul, kui väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus või vereanalüüsis
tuvastatud alkoholisisaldus ületab 0,5 milligrammi, samuti narkootiliste, psühhotroopsete,
toksiliste või muude joovastavate ainete mõjul. Lisaks on nendega keelatud avalikus kohas
avalikkusele kättesaadavatel kultuuri-, pidu-, mälestus-, meelelahutus-, spordi- või
vabaajaüritustel osalemine ning nende demonstreerimine avalikus kohas, välja arvatud juhul, kui
ürituse korraldaja on selleks loa andnud153.
5. Laskemoon
Laskemoona definitsiooni uuendamise eesmärk on tuua pauk- ja signaallaskemoon RelvS
153 Law on the Handling of Weapons, § 13 lg 1 p 5 ja 7. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818.
95
regulatsiooni alla, et vähendada kontrollimatut levikut ja kuritarvitamise riske.
Probleemi lahendamiseks on vajalik määratleda paukmoon ja signaallaskemoon laskemoonana ja
sätestada nende käitlemisele järgmised nõuded:
piiramata ja piiratud käibega relva paukmoona võib valmistada ja müüa vastavat
tegevusluba või MSÜS-i § 14 lõike 1 kohast teatamiskohustust omav isik;
piiramata ja piiratud käibega relva pauk- ja signaal laskemoona valmistamise ja müügi üle
tuleb arvestust pidada relvaregistris;
piiramata ja piiratud käibega relva pauk- ja signaallaskemoona võib müüa isikule, kellel
on vastava relva käitlemise õigus.
VIII.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus
Sihtrühm
Hoiatus- ja signaalrelvade, antiikrelvade, airsoft- ja paintball-relvade ning pauk- ja
signaalpadrunite müüjad, ostjad, praegused omanikud ja järelevalve teostajad.
Mõju eelanalüüs
1. Mõju siseturvalisusele
Piiramata tsiviilkäibega relvade, tulirelvaga võrdsustatud relvade ja nende lisaseadmete parema
kontrolli ning järelevalve kaudu vähendatakse võimalusi nende ebaseaduslikuks kasutamiseks.
Näiteks hoiatus- ja signaalrelvade müügil teatamiskohustuse nõudmine ning nende üle arvestuse
pidamine relvaregistris muudab nende käitlemise läbipaistvamaks ja jälgitavamaks. Pneumorelva
ja antiikrelva ning laskekõlbmatu relva regulatsioonide täpsustamine aitab ennetada nende
väärkasutust ning parandab järelevalvet. Näiteks kaliibri ja kuuli algkiiruseenergia määratlemine
ning nõuded nende relvade registreerimiseks vähendavad ohtu, et need relvad satuvad
kurjategijate kätte või kasutatakse neid ohtlikult. Airsoft- ja paintball-relvade regulatsiooni
kehtestamine ning laskemoona regulatsiooni täpsustamine aitab selgemalt määratleda nende
käitlemise nõuded ning sanktsioonid, mis omakorda vähendab nende kasutamist kurjategijate
poolt ning suurendab avaliku turvalisuse taset.
Uute regulatsioonide kehtestamine võib nõuda täiendavaid ressursse järelevalve ning
rakendusasutuste jaoks. Regulatiivsete lahenduste eesmärk on suurendada ühiskonna turvalisust
ning vähendada relvade väärkasutust ning kuritegevust. Samal ajal tuleb hoolikalt tasakaalustada
õiguskindlust ning kodanike õigusi, et regulatsioonid ei muutuks liigseteks ja ei takistaks
seaduskuulekate inimeste õigustatud tegevust.
Piirangud ja selged regulatsioonid hoiatus- ja signaalrelvade müügile aitavad vähendada relvade
ebaseaduslikku kasutamist ning tõkestada relvade valdamist kuritegelikel eesmärkidel. Hoiatus-
ja signaalrelvade ja teiste lihtsasti ümberehitatavate relvade käitlemisele rangemate piirangute
kehtestamine aitab ennetada olukordi, kus need relvad muudetakse tapvateks relvadeks, ning
seeläbi tõsta avalikku turvalisust. Selged regulatsioonid selliste relvade arvestuse pidamise ning
omanikuvahetuse kontrollimise kohta suurendavad järelevalvet ja vähendavad relvade
valdamisega seotud kuritegevust.
Rangemad regulatsioonid võivad piirata seaduskuuleka kodaniku õigust omada ja kasutada relvi,
kuid see on kaalutletud samm avaliku turvalisuse tagamiseks.
96
Antiikrelvade ning laskekõlbmatute relvade regulatsioonid aitavad ennetada nende väärkasutust
ning suurendada õiguskindlust ning selgust relvade valdamise õiguslikus raamistikus.
Läbipaistvad ja rangemad regulatsioonid suurendavad kodanike usaldust õigussüsteemi vastu ning
vähendavad kuritegevuse riske, mis omakorda võib suurendada kogukondade enesekindlust ja
sotsiaalset sidusust.
Majandustegevusest teatamiskohustused ning sanktsioonid nõuete rikkumise korral aitavad
suurendada teadlikkust relvade ja laskemoonaga seotud nõuetest ning vähendada juhuslike või
tahtlike rikkumiste arvu.
Senisest rangemad regulatsioonid lisavad koormust ja piiranguid piiramata tsiviilkäibega relvade
omamisele ja kasutamisele, mis võib tekitada rahulolematust ning mõjutada kogukondade
tegevust, kuid julgeoleku ja avaliku korra tagamise seisukohast ei ole lisanduv piirang liigselt
koormav.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et piiramata käibega relvadele senisest laiema regulatiivsete meetmete
kehtestamine ja tugevdamine aitab luua turvalisemat siseturgu, vähendada relvade ebaseaduslikku
liikumist ja kasutamist ning ennetada relvadega seotud kuritegevust ja õnnetusi154. See loob
tugevama aluse üldise julgeoleku ja avaliku korra säilitamiseks ning tõstab kodanike turvatunnet.
2. Sotsiaalne mõju
Muudatuse eesmärk on tõhustada piiramata tsiviilkäibega relvade, tulirelvaga võrdsustatud
relvade ning nende lisaseadmete kontrolli ja järelevalvet, et vähendada nende ebaseaduslikku
kasutamist ja ümbertegemist tapmiskõlblikeks relvadeks. Muudatusel on mitmeid olulisi
sotsiaalseid mõjusid.
Positiivsena saab välja tuua avaliku turvalisuse suurenemise, relvade käitlemise läbipaistuse ja
jälgitavuse, kuritegevuse ennetamise ning teadlikkuse ja relvaohutuse kuultuuri kasvu.
Selgemad regulatsioonid ja rangem kontroll vähendavad riski, et relvad satuvad kurjategijate
kätte või neid kasutatakse vääralt. See aitab kaasa relvavägivalla ennetamisele ja suurendab
inimeste turvatunnet.
Regulatsioonid soodustavad vastutustundliku relvakultuuri arengut ja toetavad haridus- ning
ennetustegevust.
Seega võib kokkuvõtvalt hinnata muudatuse sotsiaalset mõju valdavalt positiivseks – see
suurendab avalikku turvalisust ja relvade vastutustundlikku käitlemist.
Arvestades, et praegu puudub ülevaade piiramata tsiviilkäibega relvade ja nende omanike üle ning
võrreldes nende oletatavat hulka kõikide Eesti elanikega, võib siiski hinnata muudatuste mõju ja
selle suurust keskmiseks.
3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
PPA peab tõenäoliselt muutma oma ressursikasutust regulatiivsete nõuete täitmise jälgimiseks,
154 Pärnu Postimees, 12. mai 2025, Paugupüstolitest saavad taparelvad: politsei muretseb relvalaadsete esemete
vohamise pärast. Kättesaadav: https://parnu.postimees.ee/8247435/paugupustolitest-saavad-taparelvad-politsei-
muretseb-relvalaadsete-esemete-vohamise-parast.
97
relvaregistri haldamiseks ning järelevalve tegemiseks. Eelkõige peaks arendama paremini
läbimõeldud ja automatiseeritud riskipõhist järelevalvet. Selleks on vaja arendada või täiendada
tehnilisi süsteeme, välja töötada uusi protseduure ning koolitada töötajaid, mis kõik suurendab
ajutiselt töökoormust ning nõuab planeerimist ja ressursse. Mõneti kasvab järelevalve- ja
kontrolli- ning menetlustegevuse keerukus, mis võib mõjutada töö aja- ja kulutõhusust ning nõuab
hoolikat juhtimist ja ressursside jaotamist. Muudatuse mõju võib eeltoodule tuginedes pidada
oluliseks.
4. Mõju majandusele
Regulatsioonide kehtestamine hoiatus- ja signaalrelvade ning muude piiramata tsiviilkäibega
relvade osas tõstab turvalisust ning aitab vähendada kuritegevust, kuid sellega kaasnevad ka
majanduslikud kulutused ning võimalik konkurentsi vähenemine. Ettevõtted peavad investeerima
seaduse nõuetega vastavusse viimisele ning nõuete täitmisele, mis võib suurendada innovatsiooni
ja turvalisust, kuid samal ajal võib piirata turu paindlikkust ja kasumimarginaale. Pikemas
perspektiivis võib regulatsioonide tõhus rakendamine kaasa tuua stabiilsema ning turvalisema
majanduskeskkonna, kuid selle saavutamiseks on oluline tagada õiglane ja tõhus järelevalve ning
regulatsioonide tasakaal ettevõtjate ja ühiskonna huvide vahel. Eeldusel, et kõik neid relvi ja
nende lisaseadmeid müüvad isikud on õiguskuulekad ja arvestades asjaolu et, regulatsiooni
rakendamisele seatakse ülemineku tähtaeg, võib siiski lugeda mõju väikeseks.
IX Relva ja laskemoona sundvõõrandamise regulatsioon
IX.I. Eesmärk ja probleem
Eesmärk
PPA-sse hoiule antud relvade sundvõõrandamise protsess on lihtne, selge ja riigile vähem
koormav, vähendades nii halduskoormust kui ka pikaajalist relvade hoiustamist. Relvaomanikul
on senisest suurem motivatsioon temale kuuluva relva omaalgatuslikuks võõrandamiseks.
Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus
Kehtiva õiguse kohaselt (RelvS § 44 lg 6) peab relvaomanik relvaloa kehtivuse lõppemisel või
loa kehtetuks tunnistamise korral relva ja laskemoona võõrandama või alustama selle
võõrandamist kolme kuu jooksul alates relva ja laskemoona üleandmisest. Kui isik seda kohustust
ei täida, on PPA-l kohustus relv ja laskemoon sundvõõrandada (RelvS § 44 lg 8). RelvS-i § 6 lõike
2 kohaselt sundvõõrandatakse relv ja laskemoon õiglase ja kohese hüvitise eest, mis makstakse
relva omanikule või pärijale. Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse relva ja laskemoona
harilikku väärtust tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 mõistes, lähtudes riigis kujunenud
keskmisest müügihinnast155. Hüvitis makstakse välja PPA eelarvest ning kulud hüvitatakse hiljem
Vabariigi Valitsuse reservist156.
Kehtiva regulatsiooni rakendamisel on tekkinud mitmeid kitsaskohti:
relvade võõrandamise kohustuse massiline täitmata jätmine – PPA praktikas jääb üle
poole hoiule antud relvadest omaniku poolt võõrandamata. Näiteks võib isik, kelle
relvaluba tühistati terviseseisundi tõttu, relva müügiga mitte tegeleda, sest tal puudub huvi
155 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2001. aasta määrus nr 416 „Sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona
eest väljamakstava hüvitise arvestamise ja maksmise korra“ § 2 lõiked 1 ja 2. 156 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2001. aasta määrus nr 416 „Sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona
eest väljamakstava hüvitise arvestamise ja maksmise korra“ § 3 lõige 2.
98
või ta loodab relva hiljem tagasi saada.
hoiul olevate relvade maht ja halduskoormus – PPA ladudes seisab aastaid relvi, mida
ei ole õnnestunud sundvõõrandada. See suurendab ladustamiskulusid ja tekitab turvariske.
turuväärtuse määramise keerukus – kui konkreetse relvamudeli kohta pole hetkel
müügipakkumisi, ei ole võimalik võrrelda hindu. Näiteks, kui tegemist on 1960-ndatel
toodetud haruldase vintpüssiga, mida Eestis enam ei müüda, ei saa hinnata selle relva
„keskmist turuhinda“. PPA ise relvadega ei kauple, mistõttu kaasatakse hindamisse
relvakaupmeeste esindajaid ja eksperte. Paraku ei pruugi nad komisjoni tööga liituda
(ajapuudus, huvipuudus) või puudub neil kogemus konkreetse relvatüübi hinnastamisel.
vaidlused hüvitise suuruse üle – praktikas on esinenud juhtumeid, kus relvaomanik ei
nõustu PPA määratud hüvitisega ja pöördub kohtusse.
Näiteks vaidlustati 2018. a ühe vintpüssi hind. Kaebaja ei nõustunud relva eest määratud
hüvitise suurusega 60 eurot. Kaebaja väitel ostis ta vintrelva 2000. aastate alguses
relvakauplusest umbes 9000 krooni eest. Sama tüüpi uued relvad maksavad kaupluses
1000 eurot. Kaebaja väitel on teda alandatud ja PPA on oma käitumisega tekitanud
kaebajale suurt kahju, sealhulgas tervisekahju. Kaebaja taotles PPA-lt relvade eest
hüvitise väljamõistmist summas 1200 eurot või relvade tagastamist ning tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamist. Tallinna Halduskohus kaebust ei rahuldanud157
Sellised olukorrad tekitavad pikaajalisi menetlusi ja lisakoormust PPA-le, ilma et relvade
ringlusest kõrvaldamine oleks operatiivselt lahendatud.
IX.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
Regulatiivne lahendus
Probleemi lahendamiseks on vaja muuta kehtivat regulatsiooni nii, et sundvõõrandamise protsess
oleks PPA jaoks vähem töömahukas, turuväärtuse määramine oleks praktiliselt teostatav ning
relvade eemaldamine tsiviilkäibest toimuks operatiivsemalt. Alljärgnevad lahendusvariandid on
esitatud eraldi või kombineeritult kasutamise võimalusega, lähtudes eesmärgist tagada
õigusselgus ja vähendada riigi halduskulu.
1. Sundvõõrandamise korraldamine halduslepingu alusel eraettevõtte poolt
PPA võiks sõlmida relvade hindamise ja müügiga tegeleva ning vastavat tegevusluba omava
eraettevõttega halduslepingu, millega antakse ettevõttele õigus ja kohustus sundvõõrandatud
relvade turuväärtuse määramiseks ning nende müügi korraldamiseks. Ettevõttel oleks turuinfo,
hinnastamiskogemus ja kontaktid potentsiaalsete ostjatega (nt kollektsionäärid, relvapoodide
kett).
Näide: kui PPA lattu jõuab haruldane 1960-ndate toodanguna valmistatud püstol, mille kohta
puuduvad Eestis pakkumised, saaks eraettevõte otsida võrdlusandmeid rahvusvahelistelt turgudelt
ning leida ostja välismaal. Selline lahendus vähendaks PPA vajadust moodustada iga juhtumi
puhul ekspertkomisjon ja lahendaks olukorra, kus turuandmeid ei ole võimalik iseseisvalt koguda.
2. Hoiutähtaja pikendamine relvaomaniku võõrandamiskohustuse täitmiseks
Kehtiva õiguse muutmisega võiks relvaomanikule anda pikema tähtaja relva ise võõrandamise
157 Tallinna Halduskohtu 17. detsembri 2018. aasta otsus haldusasjas nr 3-18-329. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=241470986.
99
alustamiseks (nt praeguse kolme kuu asemel kuus kuud). Pikem tähtaeg vähendaks
sundvõõrandamise vajadust, kuna omanikul oleks soovi korral rohkem aega leida turutingimustel
ostja või sõlmida komisjonimüügileping.
Näide: jahimees, kelle tervisetõendit ei pikendata, saaks pikema tähtaja jooksul pöörduda oma
tutvusringkonna poole ja müüa relva mõistliku hinnaga, vältides sundvõõrandamist ja võimalikke
vaidlusi hüvitise suuruse üle.
3. Mõjutusmeede – hüvitise õiguse kaotamine passiivse relvaomaniku puhul
Võimalik oleks seada nõue, et kui isik ei täida võõrandamiskohustust määratud tähtaja jooksul
ega tee koostööd PPA-ga (ei vasta pöördumistele, ei paku alternatiivseid lahendusi), kaotab ta
õiguse saada sundvõõrandamise eest hüvitist. Selline meede motiveeriks relvaomanikke müügiga
ise tegelema, vähendades PPA kohustust relva väärtust määrata ja relva müüa.
Näide: kui PPA saadab relvaomanikule kolm kirjalikku meeldetuletust ja kutse koostööks,
kuid omanik ei reageeri, võõrandatakse relv ilma hüvitist maksmata.
Praktikas võib rakendada ka kombineeritud lahendust: esmalt pikendada tähtaega, seejärel
passiivse käitumise korral rakendada hüvitise kaotuse meedet ning lõpuks suunata
sundvõõrandamise läbiviimine eraettevõttele. See looks selge ja astmelise menetluskäigu, mis
motiveerib relvaomanikke aktiivselt tegutsema, kuid tagab samas PPA töökoormuse vähenemise.
IX.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus
Sihtrühm
Peamised sihtrühmad, keda kavandatavad muudatused mõjutada võivad on järgmised:
Relvaomanikud – isikud, kelle relvaload on kehtetuks tunnistatud või lõppenud, kellele kehtib
relva võõrandamise kohustus. Eelkõige need isikud, kellel puudub huvi või motivatsioon ise relva
võõrandada. Passiivsed relvaomanikud, kes ei tee koostööd PPA-ga ega reageeri pöördumistele.
PPA – ametnikud, kes vastutavad relvade hoiustamise, sundvõõrandamise ja hüvitise maksmise
eest.
Relvakaupmehed, kes tegelevad relvade hindamise ja müügiga. Ettevõtted, kellele võidakse
anda halduslepingu alusel õigused ja kohustused relvade hindamiseks ja müügiks. Samuti
eksperdid ja hindajad, kelle teadmisi kasutatakse turuväärtuse määramiseks.
Kollektsionäärid kui potentsiaalsed ostjad, kelle kaudu toimub relvade turuväärtuse määramine
ja müük. Eriti need, kes on huvitatud haruldastest ja vanadest relvadest.
Mõju eelanalüüs
1. Mõju siseturvalisusele
Kavandatavad muudatused puudutavad relvade sundvõõrandamise protsessi PPA-s ja selle
haldamist. Eesmärk on lihtsustada, kiirendada ja teha kuluefektiivsemaks relvade võõrandamise
menetlus, vähendades PPA halduskoormust ning turvariske, mis on seotud pikaajaliselt hoiule
antud relvadega.
10
0
Operatiivsem sundvõõrandamine vähendab relvade ladustamisel tekkivaid turvariske ning
võimalikke ebaseaduslikku kasutusse sattumise ohtusid (näiteks vargused, kaotsimineku risk).
Kavandatavate muudatustega võib kaasneda mõningaid negatiivseid mõjusid. Hüvitise kaotamine
võib suurendada relvaomanike rahulolematust ja potentsiaalselt viia vaidlusteni, mis võivad
tekitada pingeid ja usaldamatust süsteemi vastu. Samas tugevdab see motivatsiooni ise tegutseda.
Sellega seoses ei ole ette näha riske siseturvalisusele.
Kavandatavad regulatiivsed muudatused annavad olulise potentsiaalse positiivse panuse
siseturvalisuse tugevdamisse, vähendades relvade ebaseadusliku kasutuse riske ja PPA
halduskoormust. Samas nõuavad eraettevõtete kaasamine ja hüvitise kaotamise mehhanism
täiendavat regulatiivset tähelepanu ja järelevalvet, et tagada relvade nõuetekohane ringlus ja
avaliku sektori kontroll.
2. Sotsiaalne mõju
Motivatsiooni kasv ise relv võõrandada. Kui relvaomanik saab pikema tähtaja müügi
korraldamiseks või vastasel juhul kaotab õiguse hüvitisele, kasvab tõenäosus, et relv müüakse
ise turutingimustel. See vähendab vajadust sundvõõrandamiseks ning annab inimesele
suurema kontrolli vara realiseerimise üle, mis on majanduslikult mõistlikum kui sundmüük
hinnangulise hüvitise alusel.
Selgem regulatsioon, mis määratleb hüvitisest ilmajäämise juhtumid ja annab õigusselge
müügitähtaja, vähendab relvaomanike ebaselgust ning vähendab varalise kaotuse riski
teadmatusest või passiivsusest.
Võimaliku riskikohana võib tuua, et kui relvaomanik ei ole teadlik turuhindadest ja loobub
võõrandamisest, võib juhtuda, et sundvõõrandamisel määratakse madalam hüvitis. Seda saab
leevendada teavitustööga (PPA infomaterjalid relvade turuväärtuse hindamise kohta,
veebikeskkond hindamise aluseks olevate andmetega).
3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
Relvade pikaajaline hoiustamine PPA ladudes tekitab märkimisväärseid kulusid (ladustamine,
turvalisus, personali tööaeg). Kui sundvõõrandamise protsess muutub tõhusamaks (nt relvade
kiirem võõrandamine, vähem kohtuvaidlusi), siis väheneb riigi kulu relvade ladustamisele ja
haldusele. Kulude kokkuhoid mitmesaja kuni mitme tuhande euro ulatuses iga aasta kohta,
sõltuvalt hoiul olevate relvade arvust.
Hüvitise määramise vaidlused kohtus põhjustavad täiendavat koormust PPA-le ja
kohtusüsteemile. Selgem ja läbipaistvam hüvitise määramise kord (sh võimalus hüvitisest ilma
jääda passiivse käitumise korral) võib vähendada vaidluste arvu ning vähendada avaliku sektori
õigusabikulusid.
4. Mõju majandusele
Kui relvade hindamise ja müügiga hakkavad tegelema vastava pädevuse ja tegevusloaga
eraettevõtted, tekib relvaturule uus teenus – sundvõõrandatud relvade hindamine ja
realiseerimine. Ettevõtted saavad pakkuda:
turuväärtuse eksperthinnanguid (sh rahvusvaheliste võrdlushindade põhjal),
10
1
komisjonimüüki või oksjoniteenust,
kanalit haruldaste relvade sihtostjate leidmiseks.
Kavandatava muudatusega kaasneb võimalik majanduslik kasu, kuna see loob võimaliku
lisatulu relvasektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Sellel võib olla ka vähene kaudne mõju seoses
töökohtade loomise ja teenuste pakkumise laiendamisega. Samuti muutub relvaturg
läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks.
Spetsialiseerunud ettevõtete kaudu relvade võõrandamisel on tõenäoline, et relva eest saadav hind
vastab paremini selle tegelikule turuväärtusele. See vähendab relvaomanike rahulolematust
ning vaidluste riski.
X Tervisekontroll
X.I. Eesmärk ja probleem
Eesmärk
1. Relvade käitlemise õigus on ainult sellistel isikutel, kelle tervislik seisund vastab RelvS-i
nõuetele.
2. Tervisekontrolli teostajal on:
a. parem ülevaade relvaloa taotleja tervislikust seisundist ja rohkem informatsiooni
varasematest terviseuuringutest või diagnoosidest;
b. seaduslik alus keelduda tervisetõendi väljastamisest, kui isiku terviseandmed on
varjatud või puudulikud;
c. õigus tervisetõend peatada või kehtetuks tunnistada, kui isikul tuvastatakse
relvaloa väljastamist välistav tervisehäire.
3. PPA-l on õigus relvaluba omavat isikut kohustada läbima täiendava tervisekontroll, kui on
põhjendatud kahtlus, et isiku terviseseisund ei vasta RelvS-i nõuetele.
Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus
RelvS-i § 351 järgi peab relvaloa taotlemisel ja relvaloa kehtivuse pikendamisel relvaloa omaja
läbima tervisekontrolli, mille käigus perearst, kaasates eriarste veendub, et isikul puudub
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest või muudest asjaoludest tingitud psüühika-
või käitumishäire ning isik ei ole füüsilise puudega, mis takistab relva õiget ja ohutut käsitsemist.
Psüühika- või käitumishäirete olemasolu hindab perearst koostöös psühhiaatriga. Peamiseks
hinnangu andmise aluseks on isiku kohta varasemalt tervise infosüsteemi kantud isikuandmed.
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus158 aga annab isikule õiguse keelata tervishoiutöötajatel ja
spetsialistidel juurdepääs oma tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Tervise
infosüsteemis159 puudulike andmete või osaliselt varjatud andmete korral on psühhiaatril ja
perearstil raske anda hinnangut relvaluba taotleva või juba relvaluba omava isiku tervislikule
seisundile. Tervisekontrolli peab läbima kõige varem kolm kuud enne soetamisloa taotlemist või
enne relvaloa taotlemist juhul, kui eelnevalt ei tule soetamisluba taotleda. Tervisekontrolli
korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste. Tervisetõend kehtib kuni viis aastat.
158 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus – RT I, 11.12.2024, 8, § 593 lõige 3. 159 Tervise infosüsteem on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel loodud infosüsteem, milles
töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks,
tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks, rahva tervise kaitseks ning terviseseisundit kajastavate
registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks. Infosüsteemi põhimäärus on kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/114012025004
10
2
Tervisevaldkonna esindajate sõnul on üks olulisi kitsaskohti praeguses regulatsioonis ja praktikas
puudulik ülevaade terviseandmetest. Kui tervise infosüsteemis on andmeid suletud või
varjatud, ei saa perearst ega psühhiaater anda objektiivset hinnangut isiku sobivusele relvaloa
saamiseks. Praktikas on olnud juhtumeid, kus inimene käib mitme arsti juures ja esitab vaid need
andmed, mis soodustavad relvaloa saamist, varjates samal ajal varasemaid psüühikahäireid või
sõltuvusdiagnoose.
Samuti põhjustab kehtiva regulatsiooni rakendamisel probleeme ebaselge terminoloogia.
RelvS- i § 36 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt ei väljastata relvaluba isikule, kellel on narkootiliste
ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäire või raskekujuline
psüühikahäire. RelvS-i § 351 lõike 4 sätestab, et loa väljastamist välistavate tervisehäirete loetelu
kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määruses160. RelvS-s kasutatavad terminid „narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäire“ ning „raskekujuline
psüühikahäire“ ei ole kõigile üheselt arusaadavad. Näiteks ei ole selge, kas alkoholi liigtarbimisest
tingitud psüühikahäire on raskekujuline psüühikahäire ja võib seetõttu olla relvaloa väljastamist
välistav asjaolu.
Varem kehtinud sotsiaalministri 21. detsembri 2001. aasta määruses nr 155 „Soetamisloa või
relvaloa taotleja arstliku läbivaatuse ja järeldusotsuse vormistamise kord, psüühika- ja
käitumishäirete ning füüsiliste puuete loetelu“ välistasid relvaloa väljastamise muu hulgas rasked
ja püsivad meeleoluhäired161. Uue määruse162 koostamisel pöörasid arstid tähelepanu, et
bipolaarne meeleoluhäire peab välistama relvaloa väljastamise. Kohtumenetluses on jõutud
järeldusele, et nimetatud tervisehäire võis jääda loetelust välja kogemata. Eesti Psühhiaatrite Seltsi
hinnangul on bipolaarne meeleoluhäire siiski raskekujuline psüühikahäire ning see peaks
välistama relvaloa tervisetõendi andmise ja relvaloa saamise163.
Lisaks eeltoodule on kohus leidnud, et RelvS-s puuduvad sätted, mis võimaldaksid
tervishoiutöötajatel, kes tuvastavad relvaluba omaval isikul relvaloa väljastamist välistava
tervisehäire, varasemalt väljastatud tervisetõendi kehtivus peatada või tõend kehtetuks tunnistada.
Varasemalt väljastatud tervisetõendi muudab kehtetuks vaid hilisema tervisekontrolli otsus.
Seejuures on oluline, et tervisekontrolli otsuse teeb perearst, kes kaasab tervisekontrolli
läbiviimiseks vähemalt psühhiaatri164.
Siinkohal on probleemiks on ka asjaolu, et relvaloa tervisetõend ei ole digitaalne.
Tervisetõendi olemasolu, sealhulgas varasem relvaloa väljastamist välistava tervisehäire
tuvastamine, on teada vaid tervisekontrolli teostanud perearstile või psühhiaatrile ja tõendi
taotlejale. Samuti ei ole kehtiva RelvS-i kohaselt isikul kohustust hoida oma tervisega seotud
andmeid tervisekontrolli teostajale avatuna. See on loonud olukorra, kus inimene võib käia mitme
perearsti või psühhiaatri vastuvõtul, et saada omale sobiv tervisetõend. Nii perearst, kui ka
psühhiaater hindavad inimese tervislikku seisundit olemasolevate andmete ja inimesega
läbiviidud intervjuu pealt. Kui inimene on sulgenud tervise infosüsteemis need andmed, mis
välistaksid relvaloa saamise ja ise nende olemasolu eitab, ei saa tervisekontrolli läbiviiv perearst
ega psühhiaater anda objektiivset hinnangut tema tervisliku seisundi kohta.
160 Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. aasta määrus nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa
andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ 161 Sotsiaalministri 21. detsembri 2001. aasta määrus nr 155 „Soetamisloa või relvaloa taotleja arstliku läbivaatuse ja
järeldusotsuse vormistamise kord, psüühika- ja käitumishäirete ning füüsiliste puuete loetelu“ § 5 lõike 1 punkt 4. 162 Vabariigi Valitsuse 21.06.2007 määrus nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist
välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. 163 Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2023. a otsus nr 3-22-2121, p.5.4. 164 Tallinna Halduskohtu 31. mai 2021. a otsus nr 3-20-2275/18, p 9.
10
3
Relvadega seotud lubade taotlemisel pälvis ka VTK-le eelnenud koostöökohtumistel palju
tähelepanu tervisekontrolliga seonduv. Kaasatud huvirühmad tõid välja vajaduse ühtlustada see
näiteks mootorsõiduki juhi tervisetõendiga ja kaotada kohustuslik psühhiaatriline kontroll.
Oluliseks peeti ka relvaloa väljastamist välistavate haiguste ja terviseseisundite loetelu
täpsustamist, kuna kehtiv loetelu on liialt üldine.
Probleemiks on ka see, et PPA-l puudub õigus relvaluba välistava tervisehäire kahtluse korral
kohustada relvaloa omajat läbima täiendav tervisekontroll. Ainus säte, mis mõjutaks relvaloa
omajat täiendavat tervisekontrolli läbima on RelvS-i § 43 lõige 12, mille kohaselt peatatakse
RelvS-i § 43 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul (isikupoolse relva käitlemise või kasutamisega on
põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju) relvaloa kehtivus
kuni isiku uue tervisekontrolli läbimiseni ja talle tervisetõendi väljastamiseni.
PPA andmetel on relvaluba omavate isikute terviseseisundiga seotud probleemid viimastel
aastatel sagenemas. Kuigi jõustunud kohtulahendid puuduvad, on mitmeid pooleliolevaid
vaidlusi, mille lahendamine on keeruline puuduliku õigusliku regulatsiooni tõttu, eriti
olukordades, kus probleemide põhjuseks võib olla näiteks alkoholisõltuvus.
RelvS-i § 351 sätestab nõuded relva soetamisloa ja relvaloa taotlejale, kuid seaduses puuduvad
sätted olukordadeks, kus relvaloa omaja terviseseisund muutub loa kehtivuse ajal. Samas ei ole
PPA-l pädevust isiku terviseseisundit hinnata ning tervishoiutöötajal puudub ligipääs teabele, mis
puudutab isiku häirivat käitumist, mis võiks olla otsustav relvaloa säilitamise seisukohalt. Lisaks
puudub PPA-l õiguslik alus saata kehtiva tervisetõendiga relvaloa omajat erakorralisse
tervisekontrolli. Isikul endal puudub motivatsioon täiendavate kontrollide läbimiseks, kuna kehtiv
tervisetõend annab talle subjektiivselt kindlustunde loa korrektseks kasutamiseks. Siiski on
oluline rõhutada, et küsimus ei ole pelgalt eluviisis, vaid terviseseisundi vastavuses
relvaomanikule RelvS-is sätestatud nõuetele.
PPA on teinud ettepaneku luua õiguslikud alused relvaloa omaja täiendavasse tervisekontrolli
saatmiseks loa kehtivuse ajal või olemasoleva tõendi kehtetuks tunnistamiseks, et tagada relvade
ohutu käsitsemine ja ennetada võimalikke riske ühiskonnale.
Näiteks Läti relvaseaduse165 kohaselt on arstil või politseil õigus relvaluba omav isik saata
ennetähtaegselt tervisekontrolli, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isikul on meditsiinilised
vastunäidustused relvade omamiseks või relvadega töötamiseks.
On põhjendamatu oodata olukorrani, kus relvaloa omaja on relva käitlemise või kasutamisega
põhjustanud kellegi surma või tekitanud kellelegi tervisekahjustuse või varalise kahju, kui on
võimalus selle ennetamiseks läbi relvaloa kehtivuse peatamise ja täiendavasse tervisekontrolli
suunamise.
X.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
Regulatiivne lahendus
Probleemide lahendamiseks on vajalik täiendada RelvS-i tervisekontrolli regulatsiooni kolmes
peamises suunas: PPA õiguste täpsustamine, tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine ning
tervisekontrolli korra kaasajastamine.
165 Law on the Handling of Weapons, § 27 lõige 4. Kättesaadav: https://likumi.lv/ta/en/en/id/305818.
10
4
1. PPA õigus nõuda täiendavat tervisekontrolli
Praegu saab PPA nõuda uue tervisekontrolli läbimist üksnes juhul, kui relva käitlemisega on juba
põhjustatud kahju. See on aga selgelt ebapiisav, sest ohtlikke olukordi oleks võimalik ennetada
juba varem, kui ilmnevad põhjendatud viited, et relvaloa omaja tervislik seisund ei vasta seaduse
nõuetele. Seetõttu tuleks täiendada RelvS-i § 43 lõiget 1² selliselt, et põhjendatud kahtluse korral
saaks PPA nõuda relvaloa omajalt tervisekontrolli läbimist. Põhjendatud kahtlus võiks tugineda
näiteks:
suitsiidikatsele või enesetapule viitavatele käitumismustritele;
korduvatele alkoholi või narkootikumide kuritarvitamise juhtumitele;
perearsti või eriarsti märguandele isiku terviseseisundi olulise halvenemise kohta;
PPA enda kogutud infole, mis viitab isiku võimalikule sobimatusele relva käitlemiseks (nt
isik on korduvalt sattunud politsei vaatevälja joobes olekus);
kaotada kohustuslik psühhiaatriline kontroll.
Sarnane mehhanism on juba kasutusel näiteks mootorsõidukijuhtide tervisekontrollis, kus
liiklusohutuse kaalutlustel võib arst suunata juhi erakorralisele tervisekontrollile166. Relvaloa
puhul on kaalul aga veelgi suurem risk avalikule turvalisusele.
Kohustusliku psühhiaatrilise kontrolli kaotamine võib mõnevõrra vähendada relvaloa taotlejate
usaldusväärsuse hindamise põhjalikkust. Siiski tuleb arvestada, et muud terviseandmed (nt
perearsti hinnangud, tervisetõendid) jäävad endiselt osaks loa taotlemise protsessist. Seetõttu on
mõju hinnatav mõõdukaks ning see sõltub edasistest rakenduspraktikatest ja järelevalvemeetmete
tõhususest.
2. Tervishoiutöötaja õigus peatada või tunnistada kehtetuks tervisetõend
Hetkel ei ole RelvS-s sätestatud mehhanismi, mis võimaldaks tervishoiutöötajal muuta kehtetuks
varem väljastatud relvaloa tervisetõendit. See tähendab, et isegi kui perearst või psühhiaater
tuvastab relvaluba omaval isikul relvaloa väljastamist välistava tervisehäire (nt diagnoosib raske
depressiooni või skisofreenia), jääb varasem tõend kehtima kuni järgmise regulaarse
tervisekontrollini.
Regulatsiooni tuleks täiendada selliselt, et tervishoiutöötajal oleks õigus kas:
peatada tervisetõendi kehtivus kuni täiendava uuringu või hinnangu saamiseni, või
tunnistada kehtetuks tervisetõend juhul, kui on ilmnenud selge välistav tervisehäire.
See tagaks kiirema reageerimise olukordades, kus relvaloa jätkuv kehtimine ja relvaomanikuks
olemine võib kujutada endast ohtu nii isiku enda kui teiste turvalisusele. Näiteks, kui psühhiaater
diagnoosib relvaluba omaval isikul bipolaarse häire maniakaalses faasis, ei peaks ootama järgmise
perioodilise kontrollini, vaid saaks koheselt sekkuda.
3. Relvaloa ja soetamisloa taotlejate tervisekontrolli korra kaasajastamine
Lisaks üksikutele parandustele on vajalik üle vaadata tervisekontrolli kord tervikuna, sealhulgas:
Kaasajastada soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, sealhulgas:
koostöös erialaspetsialistidega täpsustada relvaloa väljastamist välistavate tervisehäirete
loetelu;
ühtlustada terminoloogia ja muuta see arusaadavaks nii tervishoiuteenuse osutajale kui ka
166 Liiklusseadus, § 101 lõige 7. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/109012025008.
10
5
loa väljastajale;
tagada tervisetõendi digitaalne vorm ja kättesaadavus pädevatele asutustele;
võimaldada terviskontrolli läbiviimine ja tervisetõendi väljastamine lisaks perearstile ka
teda asendaval üldarstil või arst-residendil;
anda tervisekontrolli tegijale kaalutlusõigus psühhiaatri kaasamiseks.
Regulatsiooni täiendamine looks tervikliku süsteemi, mis vähendaks oluliselt riske avalikule
korrale ja meie kõigi turvalisusele. PPA saaks reageerida ennetavalt, tervishoiutöötajatel oleksid
selged pädevused ning tervisekontrolli kord muutuks läbipaistvamaks ja objektiivsemaks.
Digitaalne lahendus tagaks seejuures, et info liiguks kiiresti ja oleks kõigile pädevatele osapooltele
kättesaadav.
X.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus
Sihtrühm
Tervishoiuteenuse osutajad, relvaloa või soetamisloa taotlejad ja loa omanikud ning PPA.
Mõju eelanalüüs
1. Mõju siseturvalisusele
Puudulikud terviseandmed ja piiratud võimalused reageerimiseks võivad põhjustada olukordi, kus
relvaluba väljastatakse või säilitatakse isikutele, kelle tervislik seisund ei vasta seadusest
tulenevatele nõuetele. See omakorda suurendab riski relva väärkasutuseks, sealhulgas enesele või
teistele kahju tekitamiseks.
Praktikas on esinenud juhtumeid, kus relvaloa saanud isikutel on hiljem tuvastatud
psüühikahäireid või sõltuvusprobleeme, mis oleksid relvaloa väljastamise välistanud, kuid jäid
tervisekontrollis tuvastamata kas puudulike andmete või süsteemi puudujääkide tõttu.
Siseturvalisuse seisukohalt on tegemist märkimisväärse riskiga, mille realiseerumine võib viia
traagiliste tagajärgedeni.
Eesmärgiks seatud regulatiivsed muudatused tugevdavad siseturvalisuse tagamise mehhanisme
kolmes peamises suunas:
1.1. Ennetav järelevalvevõimekus: PPA saab võimaluse nõuda täiendavat tervisekontrolli
juhul, kui ilmnevad põhjendatud kahtlused isiku sobivuses relva käitlemiseks (nt suitsidiaalsed
kalduvused, sõltuvusprobleemid, vaimse seisundi halvenemine). See võimaldab ennetada
olukordi, kus terviserisk realiseerub ohtliku käitumise kaudu.
1.2. Reaalajas sekkumise võimalus tervishoiutöötajatel: tervishoiutöötajad saavad õiguse
peatada või tunnistada kehtetuks tervisetõend, kui ilmnevad relvaloa väljastamist välistavad
tervisehäired. See välistab olukorra, kus tõsise terviseprobleemi ilmnemisel peab ootama
järgmise tervisekontrollini.
1.3. Tervisekontrolli läbipaistvuse ja usaldusväärsuse kasv: tervisetõendi digitaliseerimine
ning paremad ligipääsuõigused loovad eeldused objektiivseks hindamiseks ning takistavad
andmete varjamist või arstide valikut nn sobiva otsuse saamiseks. Täpsustatud terminoloogia
ja ühtlustatud välistavate seisundite loetelu suurendavad õiguspraktika selgust ja järjepidevust.
10
6
Kavandatud muudatused tugevdavad oluliselt riigi suutlikkust juhtida riske, mis on seotud
tulirelvade käitlemisega isikute poolt, kelle tervislik seisund ei võimalda seda ohutult teha.
Tervishoiusüsteemi, PPA ja relvalubade menetluses osalevate asutuste vahelise koostöö
tõhustamine võimaldab relvade levikut senisest paremini kontrollida, ennetades relva sattumist
isikute kätte, kelle käitumine võib olla ohtlik. Samuti loob kavandatav muudatus selgema
vastutuse ja võimaldab riigil kiiremini sekkuda juhul, kui relva omamine muutub ohtlikuks kas
isikule endale või kolmandatele isikutele. Seeläbi tagatakse ka RelvS-i eesmärgi – avaliku korra
ja turvalisuse kaitse – parem täitmine.
Kavandatud muudatuste rakendamine tugevdab siseturvalisust, võimaldab ennetavat sekkumist,
vähendab õiguserikkumiste ja ohtlike olukordade tekkimise tõenäosust ning suurendab usaldust
relvalubade menetluse läbipaistvuse ja õigluse vastu. Seetõttu on muudatustel oluline mõju
siseturvalisuse tagamisele.
2. Sotsiaalne mõju
Füüsilisest isikust relvaloa omanikke on ligikaudu 24 000. PPA vaatab igal aastal läbi ligikaudu
6000 RelvS-i alusel esitatud taotlust. Kõik taotlused ei eelda tervisekontrolli läbimist, kuid kõik
relvaloa esmataotlejad ja relvaloa kehtivuse lõppemisel relvaluba pikendada soovivad isikud
peavad läbima tervisekontrolli. PPA andmetel oli esmase relvaloa taotlejaid 2024. aastal 679 ja
2025. aasta esimese kaheksa kuu vältel 486. Relvaloa pikendamise taotlusi esitati 2025. aastal
4748 ja 2025. aasta kaheksa kuu vältel 2863. Relvasoetamislubade taotlusi esitati 2024. aastal
2883 ning 2025. aasta kaheksa kuul 1643.
Tervise Arengu Instituudi andmetel oli Eestis 2024. aastal 960 perearsti167 ja 220 psühhiaatrit168.
Seega muudatused tervisekontrolli läbi viimises võivad puudutada üle 1000 tervishoiuvaldkonna
töötajat.
Tervishoiuteenuse osutajate töökoormus ei tohiks eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu
oluliselt kasvada. Relvaloa taotlejate ja relvaloa pikendajate arvu eelnõu muudatused ei suurenda.
Pigem vähesel määral vähendab, kuna seaduses sätestatud alustel relvaluba mitte saavate isikute
ring väheneb. Need isikud ei pea läbima ka tervisekontrolli, kuna seadusest tulenevalt neile
relvaloa väljastamisest keeldutakse. Mõningal määral muudab kavandatav muudatus
tervishoiuteenuse osutajate, kes seni relvaloa taotleja või relvaloa omaja tervisekontrolliga otseselt
seotud ei olnud, töökorraldust. Kuna muudatuse kohaselt peaksid nad diagnoosist vaid vastavaid
ametkondi teavitama, võib hinnata koormuse tõusu ja sellest tulenevalt mõju väikeseks. Digitaalse
tervisetõendi puhul võib eeldada, et vastavate andmete kandmine tervise infosüsteemi peataks
isikule varasemalt väljastatud tervisetõendi automaatselt ja teave perearstile ning PPA-le
edastataks samuti automaatselt, mistõttu võib hinnata mõju tervishoiuteenuse osutajale
väheoluliseks.
3. Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
PPA andmetele tuginedes, võib hinnata relvaomanike arvu, kelle tervislik seisund võib muutuda
167 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Kättesaadav:
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__05Tootajad/THT001.px/table/tableVie
wLayout2/. 168 Tervisestatistika ja terviseuuringu andmebaas. Kättesaadav:
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__05Tootajad/THT001.px/table/tableVie
wLayout2/.
10
7
relvaloa kehtivuse ajal ohtlikuks (näiteks ilmnevad ootamatult psüühikahäired) väikeseks – alla
kümne juhu aastas. Arvestades relvaloa omanike üldarvu, mis on suurusjärgus 24 000 inimest, ei
suurenda prognoositav juhtumite arv, kus haldusorgan peatab selliste isikute relvaloa kehtivuse ja
edastab vastava teabe perearstile, olulisel määral PPA töökoormust.
PPA ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) peavad tegelema:
uue regulatsiooni rakendamise ja järelevalvekorra kehtestamisega;
tervisetõendi digitaliseerimise arendamise ja andmevahetusprotokollide
ajakohastamisega;
koolituste ja juhendmaterjalide koostamisega tervishoiutöötajatele.
Esialgne kulu avalikule sektorile tuleneb peamiselt arendus- ja administreerimiskuludest, kuid
pikas perspektiivis loob digitaliseerimine ja selgem menetluskord tõhususe kasvu ning vähendab
süsteemi ekspluateerimise riske.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, sest isikute arv, keda kavandatavad muudatused
puudutada võivad, ei ole suur. Seega on tegemist väheolulise mõjuga.
4. Mõju majandusele
Kuigi muudatused on suunatud eelkõige siseturvalisuse suurendamisele, omavad need ka otseseid
ja kaudseid mõjusid majandusele, sealhulgas tervishoiusüsteemile, tööjõukuludele, relvaloa
taotlejale ja relvaloa omajale ning relvakaupmeestele.
4.1. Tervishoiuteenuse osutajate koormus
Muudatuste tulemusel võib kasvada tervishoiutöötajate (eeskätt perearstide ja psühhiaatrite)
töökoormus, kuna:
suureneb vajadus täiendavate tervisekontrollide järele PPA suunamisel;
tekib lisatöö relvaloa tervisetõendite kehtetuks tunnistamisel või peatamisel;
suureneb vajadus terviseandmete põhjalikumaks analüüsiks, kui tõendi usaldusväärsus
muutub keskseks turvalisusküsimuseks.
Mõju on siiski vähene ja eeldatavalt hajutatud ajas. Tulenevalt relvalubade suhteliselt väikesest
arvust (võrreldes näiteks mootorsõidukijuhtide või töötervishoiu juhtumitega) jääb täiendav
koormus pigem marginaalseks. Samas tuleb hinnata perearstikeskuste võimekust kiiresti
reageerida PPA edastatud nõuetele, eriti maapiirkondades.
Iga ennetatud vaimse tervise tõttu tekkinud relvaga seotud intsident tähendab potentsiaalset säästu
nii õiguskaitseorganitele, tervishoiu- kui ka sotsiaalkindlustussüsteemile.
4.2. Mõju relvaloa taotlejale ja relvaloa omajale
Kui nõutakse sagedasemaid või põhjalikumaid tervisekontrolle, võib see tuua kaasa:
kõrgemad otsesed kulud relvaloa taotlejale (nt tasulised visiidid psühhiaatri juurde);
täiendava ajakulu, eriti kui tervisekontrolli tegemine nõuab mitme spetsialisti külastamist.
Tegemist on aga investeeringuga isiklikku usaldusväärsusse relvakandjana ning kulud jäävad
üldjuhul mõistlikuks. Samuti on enamik relvaluba omavaid isikuid teadlikud kohustustest ja
vastutusest, mis relva omamisega kaasneb. PPA andmetel esineb selliseid juhtumeid, kus oleks
vaja relvaluba omav isik täiendavasse tervisekontrolli pigem harva. Seetõttu ei saa kavandatava
10
8
muudatuse mõju sihtrühmale pidada oluliseks.
4.3. Mõju relvakaupmehele
Usaldusväärsem ja põhjalikum kontroll võib vähendada väljastatavate relvalubade arvu juhtudel,
kus ilmnevad välistavad terviseseisundid. Kui uute relvalubade väljastamine muutub rangemaks
ja osa kehtivaid lubasid peatatakse või tunnistatakse kehtetuks, võib see mõningal määral
vähendada relvade ja laskemoona ostjate arvu. Kavandatavad muudatused võivad mõjutada
marginaalselt relvade müügiga seotud ettevõtete turumahtu. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus
on siiski neile väike. Seega on tegemist väheolulise mõjuga.
XI Nimelise tulirelvaga autasustatud isikud
XI.I. Eesmärk ja probleem
Eesmärk
Kavandatava muudatuse eesmärk on suurendada avalikku turvalisust ning tagada nimelise
tulirelvaga autasustatud isikute relvalubade üle senisest parem järelevalve. Selleks soovitakse
kehtestada õiguslik alus, mis võimaldab hinnata autasustatud isikute jätkuvat vastavust relva
valdamise nõuetele — sealhulgas nende terviseseisundit, teadmisi, oskusi ning relva nõuetekohast
hoiustamist — ka pärast tähtajatu relvaloa väljastamist.
Probleemi kirjeldus ja kehtiv õigus
Eestis on nimelise tulirelvaga autasustamine sümboolne ja tunnustav tegu, mida kasutatakse
erilise panuse eest riigi teenimisel. Selline auavaldus on antud isikutele, kes on silma paistnud kas
julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra või relvakultuuri edendamise vallas. Autasustatud võivad
olla nii teenistuse kui ka positsiooni kaudu erilise ühiskondliku rolliga isikud.
Tüüpilised autasustatavad on:
veteranid, kes on osalenud sõjalistes operatsioonides või kaitsnud riiki relvakonfliktides;
kaitseväe ja politsei teenistujad, kellel on pikaajaline ja silmapaistev teenistus riigi
julgeoleku tagamisel;
laskespordi või relvakultuuri edendajad, kelle panus on saanud riikliku või
rahvusvahelise tunnustuse;
avaliku elu tegelased ja riigijuhid, kellele on relv kingitud sümboolse tänu või
tunnustusena – näiteks presidendid, peaministrid, sise- ja kaitseministrid ning teised
kõrged riigiametnikud.
Näiteks politsei ja piirivalve seaduse169 § 84 lõike 1 punkti 4 alusel võib politseiametnikule
ergutusena kauaaegse teenistuse, teenistusalaste ülesannete või kodanikukohuse silmapaistvalt
hea täitmise eest anda nimelise relva. Sama paragrahvi lõigete 3 ja 4 järgi võib nimelise relva anda
ka muule isikule, kes ei ole politseiametnik. KVTS-i170 § 159 sätestab, et ergutus on
kaitseväelasele tunnustuse avaldamine kauaaegse laitmatu teenistuse või teenistusülesannete
silmapaistvalt hea täitmise eest. Sealhulgas on üheks ergutuse viisiks nimelise külm- või tulirelva
kinkimine. Lisaks sätestab KalS-i § 15 võimaluse määrata Kaitseliidu liikmetele ergutusi ja
distsiplinaarkaristusi vastavalt KVTS-s sätestatud korrale. See näitab, et ergutuste süsteem on
seaduslikult tunnustatud ka Kaitseliidus.
169 Politsei ja piirivalve seadus – RT I, 26.06.2025, 12. 170 Kaitseväeteenistuse seadus – RT I, 27.09.2024, 6.
10
9
RelvS-i § 34 lõike 9 kohaselt antakse isikule, keda seaduses sätestatud korras on autasustatud
nimelise tulirelvaga, nimelise relva relvaluba ilma kehtivusaega määramata (edaspidi tähtajatu
relvaluba). See tähendab, et peale tähtajatu relvaloa väljastamist puudub seaduslik alus ja
kohustus kontrollida, kas loa omaja jätkuvalt vastab RelvS-s sätestatud tingimustele – näiteks, kas
tal on vajalikud teadmised ja oskused relva ohutuks käsitsemiseks, kas tema terviseseisund on
sobiv relva valdamiseks, ja kas relv on turvaliselt ja nõuetekohaselt hoiustatud.
Kuigi nimelise tulirelvaga autasustamine on austusavaldus inimese panusele riigi teenimisel,
kaasneb relva omamisega alati potentsiaalne oht – eriti juhul, kui puudub regulaarne järelevalve.
Kehtiv seadusandlus ei nõua nimelise relva omaniku sobivuse perioodilist hindamist,
mistõttu võib relv jääda aastateks või isegi aastakümneteks isiku valdusesse ilma kontrollita. See
loob olukorra, kus relva käsitseb isik, kelle teadmised, oskused või terviseseisund ei pruugi enam
tagada selle ohutut kasutamist.
Aja jooksul võivad inimese eluolud ja käitumine märkimisväärselt muutuda – näiteks võib
halveneda vaimne või füüsiline tervis, tekkida sõltuvusprobleeme või seaduserikkumisi. Kui
puudub toimiv süsteem selliste muutuste varajaseks märkamiseks, võib relvaomanik relva vääralt
kasutada või muutub relv kergesti ligipääsetavaks isikutele, kellel puudub relvaluba ja oskus seda
ohutult käsitseda – näiteks pereliikmetele või teistele kõrvalistele inimestele.
Väärkasutus ei tähenda alati tahtlikku kuritegu – paljud relvadega seotud õnnetused juhtuvad
hooletusest, teadmatusest või tähelepanematusest. Näiteks võib relv jääda pärast lasketiirus
harjutamas käimist tühjaks laadimata või hoiustatakse seda ebaturvaliselt, mis suurendab
õnnetusjuhtumite, sealhulgas laste või kõrvaliste isikute vigastamise riski.
Seega on relvade väärkasutuse ja õnnetuste risk otseselt seotud puuduliku järelevalvega. Kui
relvaloa saamise hetkel oli isik sobiv relva omama, ei saa eeldada, et see sobivus säilib
automaatselt kogu elu vältel. Regulaarne kontroll ja selged standardid kõigile relvaomanikele –
sõltumata nende staatuse või teenete erilisusest – aitavad ennetada ohtlikke olukordi ning tagavad,
et tulirelvad ei muutu ohuks avalikule korrale ega inimeste elule ja tervisele.
Mitmed Euroopa riigid on kehtestanud selged mehhanismid selleks, et ka tulirelvaga
autasustatud relvaloa omanike sobivust kontrollitaks regulaarselt:
Saksamaa – ka tulirelvaga autasustatud isikul peab olema kehtiv relvaluba ning relva
omamise õigus on seotud pideva nõuetele vastavuse kontrolliga. Isikute vaimset ja
füüsilist sobivust hinnatakse perioodiliselt ning järelevalvet teostavad relvalubade
väljastamise eest vastutavad ametkonnad171.
Soome – tulirelvaluba antakse välja tähtajatult, välja arvatud, kui see tuleks konkreetsel
põhjusel anda välja tähtajaliselt. Esmane tulirelvaluba jahipidamise, laskespordi ja
ajaloolise sündmuse etendamise otstarbel püstoli ja revolvri omamiseks antakse üldjuhul
kuni viieks aastaks, isegi juhul, kui isikul on varasem autasu või eristaatus. Loa
uuendamise eelduseks on taustakontroll, vajadusel ka tervisetõend. Soomes on oluline, et
relva omamise eesmärk ja sobivus säiliks ajas172.
Norra – rõhutatakse relvaomaniku vastutust kogu relvaloa kehtivuse aja jooksul. Isegi
autasustatud isikute puhul tehakse kontrolli, kui ilmneb kahtlus sobivuses või
seaduserikkumises. Samuti peavad kõik relvaomanikud täitma samaväärseid relvade
171 WaffG § 4 ja § 5. Kättesaadav: https://www.gesetze-im-internet.de/waffg_2002/. 172 Ampuma-aselaki, 1/1998, § 43 ja 45. Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1998/1.
11
0
hoiustamise ja käsitsemise nõudeid173.
Leedu – autasustatud isikud peavad relvast loobuma, kui ilmnevad asjaolud, mis
takistavad isikul relva omamist või kui isikul ei ole võimalik relva ja laskemoona
omandada seadusest tuleneval asjaolul, sealhulgas kui isiku käitumine ja eluviis ei ole
kooskõlas seaduse nõuetega174.
Praegune Eesti regulatsioon, mille alusel võib nimelise tulirelva relvaluba jääda kehtima
tähtajatult ja ilma järelkontrollita, ei taga piisavat järelevalvet ega turvalisust. Kuigi autasu
saanud isikud on sageli teeninud riiki väärikalt, ei tohiks nende varasem panus asendada riiklikku
kohustust tagada, et relva omamise tingimused on täidetud kogu loa kehtivuse vältel.
Regulaarne kontroll, võrdsed nõuded ja läbipaistvad mehhanismid relvalubade väljastamisel
ja hoidmisel aitavad ennetada turvariske ning tugevdada avalikkuse usaldust relvade omamise
süsteemi vastu.
XI.II. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
Regulatiivne lahendus
RelvS-i § 34 lõige 9 sätestab, et isikule, keda on autasustatud nimelise tulirelvaga, antakse
relvaluba kehtivusaega määramata. Erinevalt teistest relvaomanikest ei pea see isik oma relvaluba
regulaarselt pikendama. Praktikas tähendab see, et pärast tähtajatu relvaloa saamist puudub
regulaarne kontroll järgmistes valdkondades:
terviseseisund (näiteks vaimse tervise muutused, mis võivad relva käitlemist mõjutada),
relva käsitsemise oskus (vajadus kinnitada, et isik suudab relva turvaliselt kasutada),
käitumine ja eluviis (nt varasem karistus, süütegude toimepanemine või eluviis, mis
võivad muuta isiku relvaomanikuks sobimatuks),
relva hoiutingimused (kontroll, kas relva hoitakse jätkuvalt seaduses ettenähtud nõuetele
vastavalt).
Seega tekib olukord, kus autasustatud isikute puhul ei ole tagatud sama regulaarne kontroll nagu
ülejäänud relvaomanike puhul. Täiendava järelevalve puudumine loob ebavõrdse olukorra
võrreldes teiste relvaomanikega, kes peavad läbima perioodilisi taustakontrolle ja tervisekontrolle
ning võib vähendada avalikku turvalisust, kui isik kaotab hiljem relva käsitsemiseks vajaliku
pädevuse või sobivuse.
Kavandatavate muudatuste tulemusena luuakse mehhanism, mis võimaldab:
kehtestada ühtsed regulaarsed kontrollitavad meetmed kõikide relvaomanike puhul;
ühtlustada järelevalve põhimõtted kõigi relvaomanike suhtes sõltumata relvaloa
saamise alusest,
vähendada relvade väärkasutuse ja väärasse kätte sattumise riski, mis võib tuleneda
relvaloa omaniku käitumise, eluviisi või terviseseisundi muutumisest ajas.
Eesmärk on viia Eesti õigusraamistik vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud heade tavadega,
säilitades samal ajal nimeliste relvade sümboolse väärtuse, kuid tagades samaväärse kontrolli
kõikide relvalubade üle.
173 Act on weapons, firearms, weapon parts and ammunition, § 16 Kättesaadav:
https://lovdata.no/dokument/NL/lov/2018-04-20-7. 174 Law on the Control of Arms and Ammunition § 42 p 10, Kättesaadav: https://e-
seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/TAIS.159542/asr.
11
1
XI.III. Regulatiivsete võimaluste mõju eelanalüüs ja mõju olulisus
Sihtrühm
Nimelise tulirelvaga autasustatud isikud, PPA, KAPO, Kaitseministeerium, Kaitsevägi ja
Välisluureamet.
Mõju eelanalüüs
1) Mõju siseturvalisusele
Muudatuse eesmärgiks on vähendada riski, et relva valdavad isikud, kes ei vasta enam
seadusest tulenevatele nõuetele, ning tagada, et kõik relvaomanikud alluvad võrdselt
järelevalvele, mis toetab siseturvalisuse põhieesmärke.
Eesti relvapoliitika lähtub põhimõttest, et relvade käitlemine on turvaline, vastutustundlik ja
allutatud regulaarsele järelevalvele. Tähtajatu relvaluba ilma kontrollimehhanismita tähendab:
riski, et relv jääb aastakümneteks isiku valdusse ka siis, kui ta enam ei vasta nõuetele;
puudub võimekus süsteemselt tuvastada kõrvalekaldeid või riske;
avalikkuses võib tekkida õigustatud küsimus, miks osa relvaomanikke on järelevalvest
vabastatud.
Kavandatav muudatus võimaldab neid riske maandada, aidates kaasa:
relva sattumise vältimisele valedesse kätesse, sealhulgas lähikondsete või kõrvaliste
isikute kätte juhusliku, hooletu või tahtliku tegevuse kaudu;
õnnetusjuhtumite ennetamisele, eriti olukordades, kus isiku terviseseisund on muutunud
(nt dementsus, psüühikahäired, sõltuvusprobleemid);
enesevigastuste või vägivalla ennetamisele, mis on teadaolevalt seotud relva
kättesaadavusega riskigrupis.
Siseturvalisuse tagamisel on oluline, et relvaomanike suhtes kehtivad nõuded oleksid ühtsed,
läbipaistvad ja järjepidevalt jõustatavad. Muudatus tugevdab süsteemi legitiimsust, sest:
kõrvaldab olukorra, kus osa isikuid on sisuliselt vabastatud järelevalvest pelgalt autasu
alusel;
loob selge signaali, et turvalisus kaalub üles eristaatuse ning varasemad teened ei
vabasta vastutusest;
toetab relvalubade süsteemi läbipaistvust ja õiglust, mis omakorda tõstab avalikku
usaldust õiguskaitse ja relvapoliitika vastu.
Kuna nimelise tulirelva omanike arv on suhteliselt väike (alla 150 isiku) ja relvi kasutatakse
valdavalt nö sümboolsel või kollektsioneerival eesmärgil, on nende osakaal relvadega seotud
juhtumites statistiliselt marginaalne. Siiski on tähtajatu järelevalveta luba süsteemne
haavatavuskoht, mis võib kriisi- või probleemolukorras osutuda oluliseks riskiteguriks.
Kavandatavad muudatused omavad selgelt positiivset mõju Eesti siseturvalisusele, kuna:
loovad paremad võimalused relvade väärkasutuse ja õnnetuste ennetamiseks;
tugevdavad õiguskaitseasutuste kontrollivõimekust relvalubade haldamisel;
suurendavad avalikku usaldust relvapoliitika ja järelevalveprotsesside vastu;
toetavad rahvusvahelise õiguskeskkonna turvalisuspõhimõtteid ja riskipõhist
lähenemist.
11
2
Kuna muudatus puudutab väikest ja selgelt määratletud sihtrühma ning selle rakendamine ei eelda
suuri muutusi, on mõju positiivne, proportsionaalne ja elluviidav olemasolevate ressurssidega.
2) Sotsiaalne mõju
Muudatused puudutavad eeskätt isikuid, kellele on varasemalt antud nimeline tulirelv koos
tähtajatu relvaloaga. Kuigi muudatus ei sea kahtluse alla nende varasemat panust ühiskonda ega
relva saamise õiguspärasust, võib see tekitada isiklikes tunnetes või avalikus diskussioonis
küsimusi seoses usaldamatuse või tunnustuse ümberhindamisega.
Praktiline mõju võib seisneda näiteks selles, et:
inimene peab perioodiliselt esitama tervisetõendi või läbima sobivushindamise;
vajalik võib olla relva hoiutingimuste ülevaatus (nt kui relva hoitakse kodus, aga
elukorraldus on muutunud – näiteks hooldekodusse kolimine);
teatud juhtudel võib relvaloa kehtetuks tunnistada, kui isik ei vasta enam seaduses
sätestatud tingimustele (nt vaimse tervise halvenemine, kriminaalkaristus).
Kuna tegemist on väikese ja selgelt määratletud sihtrühmaga, kelle suhtes rakendatakse
muudatusi eesmärgiga tagada nii nende enda kui teiste isikute ohutus, siis peetakse sellist mõju
proportsionaalseks ja põhjendatuks, arvestades relvadega seotud üldisi turvariske.
Relvalubade regulaarne kontrollimine, sealhulgas autasustatud isikute puhul, loob selge signaali,
et kõik relvaomanikud alluvad võrdselt seadusele ja järelevalvele. See tugevdab ühiskonna
õiglustunnet ning vähendab tajutavat ebavõrdsust, mille võivad tekitada erisused tähtajaliste ja
tähtajatute relvalubade omanike kohtlemisel.
Positiivne mõju võib avalduda järgmises:
suureneb üldine avalik turvatunne – eriti vananevas ühiskonnas, kus relvaomajate tervis
ja toimetulek võib muutuda;
väheneb risk, et relvi valdab või kasutab inimene, kelle seisund seda enam ei võimalda;
taandub potentsiaalne oht, et relvad satuvad kolmandate isikute (nt pereliikmete,
hooldustöötajate vms) kätte juhuslikult või hooletuse tõttu.
Nimelise relvaga autasustamine on sümboolne tunnustus. Kavandatavad muudatused ei muuda
autasu sisu ega keela selle edasist andmist, vaid puudutavad ainult järelevalvemehhanismi relva
edasise valdamise üle. Avalikkusele tuleb selgitada, et:
muudatus ei kahanda austust autasustatud isiku vastu, vaid tugineb turvalisuse ja
vastutuse printsiibile;
eesmärk ei ole karistamine või tunnustuse tühistamine, vaid võrdne ja ajas kestev
kontroll kõigi relvaomanike üle, sõltumata nende staatuse või autasu saamise põhjusest.
Õiglane ja läbipaistev muudatuste põhjendamine aitab säilitada ja isegi suurendada usaldust riigi
relvapoliitika vastu.
3) Mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koormusele
Kavandatavatel muudatustel on mõju eelkõige PPA töökorraldusele ja halduskoormusele.
Tähtajatu relvaloa korral puudub PPA-l praegu automaatne alus algatada regulaarset kontrolli.
Järelevalve toimub reaktiivselt: juhul kui laekub teave isiku sobimatuse kohta (nt terviseandmed,
karistusregister, välised vihjed). Kavandatavate muudatuste järgselt saab PPA õigusliku aluse
algatada regulaarseid sobivuskontrolle autasustatud relvaloa omanike suhtes. PPA-l tekib vajadus
11
3
hinnata isikute vastavust seaduses sätestatud tingimustele – terviseseisund (vajadusel
tervisetõendite küsimine), karistusandmed ja taustakontroll, relva hoiutingimuste vastavus.
Samuti tekib võimalik vajadus vormistada täiendavaid otsuseid nagu näiteks relvaloa kehtetuks
tunnistamine.
Arvestades, et Eestis on nimelise relvaga autasustatud isikuid hinnanguliselt alla 150 ja neist 88- l
isikul on lisaks nimelisele tulirelvale ka teisi tulirelvi, on sihtrühm väike, mistõttu ei põhjusta
muudatus püsivat olulist lisakoormust PPA-le ega loo vajadust täiendava tööjõu järele või
struktuursete muudatuste tegemiseks. Töömahu kasv avaldub ajutiselt:
muudatuse jõustumisel tuleb esmalt kaardistada olemasolevad tähtajatud nimelised
relvaload ning viia läbi esmane sobivuskontroll;
edaspidi toimub kontroll perioodiliselt või vajaduspõhiselt, sarnaselt teiste relvaloa
omanike järelevalvega.
Kavandatav muudatus toob PPA-le kaasa mõõduka, peamiselt ajutise halduskoormuse kasvu ning
vajaduse täpsustada järelevalveprotsesse. Arvestades muudatuse sihtrühma väikest mahtu ning
protsessi sarnasust juba olemasoleva relvalubade järelevalve praktikaga, on mõju täielikult
hallatav olemasolevate ressursside piires, tingimusel et tagatakse vajalik tehniline tugi ja selged
rakendusjuhised.
Oluline on, et muudatused oleksid kommunikeeritud selgelt ja lugupidavalt, vältides tunnet, et
austusväärsete isikute suhtes rakendatakse põhjendamatut kahtlust. Arvestades, et osa relvaloa
omanikest võib olla eakad, on soovitatav ette näha:
paindlikud üleminekusätted (nt ühekordne kontroll esimeses etapis, mille järel
määratakse regulaarse kontrolli sagedus vastavalt vajadusele);
võimalus esitada vajalikud dokumendid lihtsustatud korras või kasutada e-teenuseid,
et vähendada halduskoormust;
ametiasutuste valmisolek suhelda tundlikult ja personaalset tuge pakkudes, näiteks
kaasates vajadusel sotsiaaltöötajaid, pereliikmeid või veteranide esindajaid.
XII Valitav lahendus
Kavandatud muudatusi ei ole võimalik viia ellu seadusi muutmata.
Töötatakse välja
uus tervikseadus JAH
Muudatused tehakse
senise seaduse
struktuuris
EI
Selgitus
Muudatused puudutavad suurt osa muudetavast
seadusest, mistõttu ei ole olemasoleva seaduse
parandamine mõistlik.
Muudetavad õigusaktid
RelvS, ApolS, JAS, KalS, KKS, KorS, TS ja VangS.
Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
VTK esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks Eesti Airsofti
Liidule, ENFTA-le, IDPA Eesti Ühendusele, Eesti Jahimeeste Seltsile, Eesti Jahispordi Liidule,
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti
Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioonile, Eesti Laskurliidule, Eesti
Paintballi Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Practical-laskmise Ühingule, Eesti
Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Relvaomanike Liidule, Eesti Reservväelaste Laskespordiliidule,
Eesti Turvaettevõtete Liidule, EROK-le, Kaitsepolitseiametile, Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite Kojale, PPA-le, Päästeametile, Riigikohtule, Riigiprokuratuurile,
Sisekaitseakadeemiale, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ning
11
4
Õiguskantsleri Kantseleile.
Põhjaliku mõjuanalüüsi aeg
Põhjalikku mõjuanalüüsi ei ole plaanis koostada.
Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3)
valmimise ja kooskõlastamisele saatmise
aeg
Eelnõu kontseptsiooni ei koostata.
Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja
kooskõlastamise aeg 2026. aasta II poolaasta
Õigusakti eeldatav jõustumisaeg 2027. aasta I poolaasta
Vastutavate ametnike nimed ja
kontaktandmed
Siseministeeriumi:
nõunik Riita Proosa
õigusnõunik Marju Aibast
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Ministeeriumid
18.12.2025 nr 1-6/3332-1
Relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning ametitele ja
koostööpartneritele arvamuse andmiseks relvaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Palume
esitada arvamus 30. jaanuariks 2026. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Arvamuse andmiseks:
Andmekaitse Inspektsioon
Eesti Airsofti Liit
Eesti Jahimeeste Selts
Eesti Jahispordi Liit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon
Eesti Laskurliit
Eesti Paintballi Liit
Eesti Practical-laskmise Ühing
Eesti Psühhiaatrite Selts
Eesti Rahvusliku Field Target Assotsiatsioon
Eesti Relvaomanike Liit
Eesti Reservohvitseride Kogu
Eesti Reservväelaste Laskespordiliit
Eesti Turvaettevõtete Liit
IDPA Eesti Ühendus
Kaitsepolitseiamet
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
MTÜ Eesti Perearstide Selts
Politsei- ja Piirivalveamet
Päästeamet
2 (2)
Riigikohus
Riigiprokuratuur
Sisekaitseakadeemia
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Õiguskantsleri Kantselei