| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-6/3331-1 |
| Registreeritud | 18.12.2025 |
| Sünkroonitud | 18.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
| Toimik | 1-6 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Rahvusliku Field Target Assotsiatsioon, IDPA Eesti Ühendus, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Jahispordi Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Laskurliit, Eesti Practical-laskmise Ühing, Eesti Relvaomanike Liit, Eesti Reservväelaste Laskespordiliit, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Reservohvitseride Kogu, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Riigikohus, Riigiprokuratuur, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Rahvusliku Field Target Assotsiatsioon, IDPA Eesti Ühendus, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Jahispordi Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Laskurliit, Eesti Practical-laskmise Ühing, Eesti Relvaomanike Liit, Eesti Reservväelaste Laskespordiliit, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Reservohvitseride Kogu, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Riigikohus, Riigiprokuratuur, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | korrakaitse ja süüteomenetluse osakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
18.12.2025
Relvaseaduse muutmise seadus
§ 1. Relvaseaduse muutmine
Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 11“ tekstiosaga „ ja § 833 lõikes 1“;
2) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „hoidmine,“ tekstiosaga „kasutamine,“;
3) paragrahvi 11 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) Kaitseliidu tegevliige, vabatahtlik ja toetajaliige;“;
4) paragrahvi 11 lõike 7 punktist 3 jäetakse välja lauseosa „sõjaaja ametikohale määratud reservis
olev“;
5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Paukpadrun on padrun, millel puudub pihtamislaeng ja mis on ette nähtud helisignaali
andmiseks.“;
6) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 2–31 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „kuue“;
8) paragrahvi 10 lõikes 2 täiendatakse pärast sõna „objekti“ tekstiosaga „hoiatamiseks,“;
9) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laskemoon on terviklik padrun või selle osa.“;
10) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Laskemoona osad on:
1) püssirohi või muu paiskelaeng;
2) sütik;
3) kuul, haavel või muu lendkeha või pihtamislaeng;
4) padrunikest.“;
11) paragrahvi 17 lõike 2 punktis 1 asendatakse lauseosa „või haavel“ tekstiosaga „, haavel või
valgusrakett või paukpadrun;“;
2
12) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktidega 22–24 järgmises sõnastuses:
„22) enne 1870. aastat valmistatud tulirelva ja selle koopia tingimusel, et nendest ei saa tulistada
käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona;
23) laskekõlbmatuks muudetud relv, mille kohta on väljastatud komisjoni rakendusmääruse (EL)
2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid
käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav
kasutuskõlbmatus (edaspidi Euroopa Komisjoni rakendusmäärus), III lisas sätestatud
laskekõlbmatust tõendav dokument;
24) enne 2016. aasta 8. aprilli laskekõlbmatuks muudetud relv, mille kohta on käesoleva seaduse
alusel väljastatud laskekõlbmatust tõendav tunnistus;“;
13) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Piiramata tsiviilkäibega relva ja laskemoona käitlemisele kohaldatakse käesolevat seadust
üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 4–9, käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 ja § 28 lõikes 2, § 66
ning § 74 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatut.“;
14) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse lauseosa „või tulirelva olulise osa” tekstiosaga „, tulirelva
olulise osa või tulirelva lisaseadme“;
15) paragrahvi 23 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „relvad“ tekstiosaga „, välja arvatud
hoiatus- ja signaalrelvad“;
16) paragrahvi 24 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Teenistus- ja tsiviilrelvade register on käesolevas seaduses sätestatud lubade ja Euroopa
tulirelvapassi taotluste esitamiseks ja menetlemiseks, lubade ja passi väljastamiseks või sellest
keeldumiseks, loa omajate, relvade ja laskemoona tüübikinnituste, relvade, tulirelva oluliste osade
ja tulirelva lisaseadmete, laskemoona ning nende omanike ja valdajate üle arvestuse pidamiseks
asutatud andmekogu.“;
17) paragrahvi 24 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „osade,“ sõnaga „tulirelva“;
18) paragrahvi 24 lõige 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(111) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri alamregistrite, Kaitsepolitseiameti ja kriminaalpolitsei
relvaregistri andmed, mis on kogumina või üksikult riigisaladus, salastatakse ning neid kasutatakse
ja kaitstakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel antud õigusaktides
sätestatud korras.“;
19) paragrahvi 24 lõiget 14 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) kriminaalpolitsei relvaregistri erisused;“;
20) paragrahvi 25 lõike 22 punktis 3 asendatakse sõna „relvahoidla“ sõnaga „hoiukoha“;
3
21) paragrahvi 25 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid või kuni kaheksa piiratud tsiviilkäibega relva,
välja arvatud piiratud tsiviilkäibega külmrelvad, hoitakse neid relvakapis või relvahoidlas.“;
22) paragrahvi 25 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kollektsiooni kuuluvaid sõjarelvi ja üle kaheksa piiratud tsiviilkäibega relva, välja arvatud
piiratud tsiviilkäibega külmrelvad, tuleb hoida relvahoidlas käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud
tingimustel ja korras.“;
23) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Piiratud tsiviilkäibega külmrelva tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad selle
säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.“;
24) paragrahvi 26 lõikest 5 ja 8 ning § 261 lõikest 3 ja 7 jäetakse välja tekstiosa „või 3“;
25) paragrahvi 26 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „4–7“ tekstiosaga „4–6“;
26) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) 15–17-aastane isik võib vallata sporditulirelva paralleelrelvaloa alusel tingimusel, et tal on
selleks lapsevanema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek.“;
27) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Välismaalane, kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik ning kellel on Eesti
elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, võib soetada, omada ja vallata käesoleva
seaduse § 29 lõikes 1 ja 11 loetletud relva, kui talle on käesolevas seaduses füüsilisele isikule
ettenähtud alustel ja korras antud Eestis relvaluba või paralleelrelvaluba.“;
28) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Juriidiline isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku
kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning
laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud
relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse
andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis
sisaldab relva andmeid, relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid,
kontaktandmeid ning relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.“;
29) paragrahvi 32 lõike 7 esimeses ja teises lauses asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „kuue“;
30) paragrahvi 33 lõikes 1 asendatakse sõna „seitsme“ sõnaga „kümne“;
4
31) paragrahvi 34 lõike 14 punktis 2 asendatakse number „12“ numbriga „24“;
32) paragrahvi 34 lõike 15 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
33) paragrahvi 34 lõiget 6 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) anda relva, helisummutit, öösihikut ja laskemoona kasutada jahipidamise eesmärgil
külalisjahis osalejale tingimusel, et külalisjahil osalejal on seda liiki jahitulirelva kohta antud
relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse
andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis
sisaldab relva andmeid, relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid,
kontaktandmeid ning relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.“;
34) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Relva käsitsemise katset ei pea sooritama jahitunnistust omav jahipidamise otstarbel
relvaluba või soetamisluba taotlev füüsiline isik, kelle jahieksami käigus sooritatud laskekatsest
või suuruluki jahilaskekatse sooritamisest on möödunud vähem kui kuus kuud.“;
35) paragrahvi 35 lõiget 10 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) tolliametnikule ja keskkonnakaitseinspektorile, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus
ja käesoleva seaduse §-s 351 sätestatud kehtiv tervisetõend;“;
36) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) on karistatud karistusseadustiku §-s 911, 115, 116, 118, 1181, 1191, 120, 121, 151, 183, 185,
187, 200, 251, 255, 256, 263, 414, 415, 416, 418, 4181, 4182, 419, 420, 4232 või 424 sätestatud
kuriteo eest;“;
37) paragrahvi 401 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „sihtasutuse liikmele,“ tekstiosaga „kes
on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik ning“;
38) paragrahvi 43 lõike 3 punktis 2 asendatakse arv „7“ tekstiosaga „61“;
39) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses:
„(34) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja
ei vasta enam käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 7 nimetatud nõudele.“;
40) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tulirelva hoidmisel ei tohi padrun olla padrunipesas.“;
5
41) paragrahvi 46 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 1000 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega
tulirelvade kohta;
2) kuni 300 hoiatus- ja signaalrelva padrunit;
3) kuni 1000 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
4) kuni 1000 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;
5) kuni 10 000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta;
6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
7) kuni 10 000 sütikut.“;
42) paragrahvi 46 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „relvadest eraldi lukustatavas osas“;
43) paragrahvi 46 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
44) paragrahvi 46 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Relvaomaniku viibimisel hoiukohas võib ühte turvalisuse otstarbel registreeritud tulirelva ja
kuni 50 padrunit hoida väljaspool relvakappi või relvahoidlat. Sel juhul tuleb relva ja selle
laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.“;
45) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohalikku relvavedu võib teostada füüsiline või juriidiline isik, kellel on relvaluba,
soetamisluba, kollektsioneerimisluba või tegevusluba relvade valmistamiseks, hoidmiseks,
ümbertegemiseks, parandamiseks või müügiks.“;
46) paragrahvi 57 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kuni 20 tulirelva või kuni 25 000 padrunit võib vedada varjatult sõiduautoga. Suurema
tulirelva ja laskemoona koguse veol tuleb kasutada kinnise veoseruumiga sõidukit, mille
veoseruumi uksed on kindlalt suletud ja lukustatud.
(5) Kümne kuni 20 tulirelva või 10 000 kuni 25 000 padruni veol peab olema vähemalt üks
relvastatud saatja, üle 20 tulirelva või üle 25 000 padruni veol aga vähemalt kaks relvastatud
saatjat. Relvastatud saatjad võivad asuda relvi ja laskemoona vedava sõiduki kabiinis või relvi ja
laskemoona vedavat sõidukit saatvas sõidukis.“;
47) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Füüsilise isiku relvade ja laskemoona veol võib veose turvamiseks kasutada isiklikku
tulirelva, mis on registreeritud turvalisuse tagamise otstarbel.
(52) Juriidilise isiku relvade ja laskemoona veol võib veose turvamiseks kasutada juriidilise isiku
relva, mis on registreeritud turvamise otstarbel.“;
6
48) seaduse 10. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10. peatükk
TEGEVUSLOA JA TEATAMISKOHUSTUS RELVADE JA LASKEMOONAGA
SEONDUVATEL TEGEVUSALADEL“;
49) paragrahvi 66 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 66. Loa- ja teatamiskohustus“;
50) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Majandustegevusteate esitamise kohustus on järgmistel relvade ja laskemoona käitlemisega
seonduvatel tegevusaladel tegutsemise alustamisel:
1) lasketiiru pidamine;
2) gaasipihusti, pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva ning nende laskemoona müük.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel esitatav majandustegevusteade peab lisaks
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 15 sätestatud andmetele sisaldama järgmisi
andmeid:
1) tegevusala täpne liik, sealhulgas kas tegevusala on seotud lasketiiru pidamise või gaasipihusti,
pneumorelva, hoiatus- või signaalrelva müügiga;
2) tegevuskoha kirjeldus, sealhulgas kasutatavate ruumide asukoht ning relvade ja relvalaadsete
esemete ohutuks käitlemiseks ettenähtud turvameetmed;
3) ettevõtja määratud relvade ja laskemoona käitlemise eest vastutava isiku ja tema asendaja nimi,
isikukood ja kontaktandmed;
4) tegevusalal käideldavate pneumo-, hoiatus- ja signaalrelvade ning gaasipihustite liigid;
5) lasketiiru pidamise korral lasketiiru sisekorraeeskiri, ohutusjuhend, andmed ohutusalade ning
laskmise eest vastutava isiku kohta.
(7) Teatamiskohustusega tegevusaladel tegutsemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 67 lõike
1 punktides 11 ja 5, § 671, § 71, § 72 ning 74 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatut.“;
51) paragrahvi 84 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(7) Lasketiiru, laskepaiga, laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded ning lasketiiru ja
laskmise eest vastutava isiku nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
52) paragrahvi 84 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:
„(10) Teenistusrelvi käitlev asutus kontrollib oma lasketiiru ja laskepaiga vastavust käesoleva
paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vähemalt üks kord aastas.
(11) Teenistusrelvi käitlev asutus teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud kontrolli
tulemusest viivitamata käesoleva seaduse § 88 lõikes 2 nimetatud asutust.
7
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud kontrolli korra kehtestab teenistusrelvi käitleva
asutuse juht või tema volitatud ametnik.“;
53) paragrahvi 86 lõike 8 teine lause jäetakse välja;
54) paragrahvi 86 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
„(81) Relvaluba omav lapsevanem või laskeinstruktor võib oma vastutusel ja vahetu järelevalve all
anda lasketiirus või laskepaigas oma isiklikku tulirelva ja selle laskemoona kasutada:
1) kuni .22 kaliibriga tulirelva vähemalt 10-aastasele isikule;
2) üle .22 kaliibriga relva vähemalt 12-aastasele isikule.
(82) Alaealisele tulirelva ja laskemoona kasutada andmisel peab olema lapsevanema kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek, välja arvatud juhul, kui lapsevanem viibib vahetult
relva kasutamise juures.“;
55) paragrahvi 891 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „osa“ tekstiosaga „, tulirelva
lisaseadme“;
56) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 49 järgmises sõnastuses:
„(49) Kui isik on tegutsenud enne 2026. aasta 1. juulit käesoleva seaduse § 66 lõikes 5 nimetatud
tegevusaladel, siis on tal kohustus esitada majandustegevusteade käesolevas seaduses sätestatud
korras hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobriks.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punkt 44 jõustub 2027. aasta 1. juulil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, ………………… 2025
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025
1
18.12.2025
Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Sisukord
1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 3
1.1. Sisukokkuvõte ...................................................................................................................... 3
1.2. Eelnõu ettevalmistaja ........................................................................................................... 4
1.3. Märkused.............................................................................................................................. 4
2. Eelnõu eesmärk ........................................................................................................................... 6
2.1. Hetkeolukord ja kehtiv õigus ............................................................................................... 6
2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus ............................................................................. 7
2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus ................................................................................................... 9
2.3.1 Relva mõiste, kasutamise ja hoiatuslasu täpsustamine ................................................ 10
2.3.2 Antiikrelvad, laskekõlbmatud relvad ja hoidmisnõuded ............................................. 11
2.3.3 Tähtajad pärandrelvade ja relvade registreerimise puhul ............................................ 11
2.3.4 Juriidilise isiku relvade ajutine kasutusse andmine (jahipidamine ja sport) ................ 12
2.3.4. Alaealiste relvakäsitlus ja riigikaitse .......................................................................... 12
2.3.5 Andmekaitsealane mõjuanalüüs................................................................................... 14
2.3.6. Võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse üldine hindamine ....................................... 15
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs .................................................................................................. 16
4. Eelnõu terminoloogia ................................................................................................................ 56
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .................................................................................. 56
6. Seaduse mõjud .......................................................................................................................... 56
6.1. Mõju õigusselgusele ja õiguskorra süsteemsusele ............................................................. 56
6.2. Mõju avalikule korrale ja julgeolekule .............................................................................. 57
6.3. Mõju riigikaitsele ............................................................................................................... 58
6.4. Mõju järelevalvele ja andmekaitsele .................................................................................. 59
6.5. Mõju halduskoormusele ..................................................................................................... 60
6.6. Mõju majandusele ja turule ................................................................................................ 61
6.7. Mõju ühiskonnale ja elanikkonnale ................................................................................... 62
2
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud .............................................................................................................................................. 63
7.1. Mõju riigi tegevustele ........................................................................................................ 63
8. Rakendusaktid ........................................................................................................................... 65
9. Seaduse jõustumine ................................................................................................................... 65
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ......................... 65
3
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Euroopa ja Eesti julgeolekukeskkond on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Venemaa jätkuv
agressiivne välispoliitika ja piirkondlikud ambitsioonid on suurendanud julgeolekuriske ning
loonud reaalseid ohte Eesti ja tema liitlaste julgeolekule. Sellises keerulises ja ettearvamatus
julgeolekuolukorras on vältimatu relva omamise ja käitlemise regulatsiooni ajakohastamine, et
toetada riigikaitselisi vajadusi, tugevdada ühiskonna kaitsevõimet ning tagada avalik ja
siseturvalisus.
Eelnõu eesmärk on ajakohastada relvaseadust1 (edaspidi RelvS), korrastades relvade ja laskemoona
käitlemise, hoiustamise ja kasutamise nõudeid ning järelevalve korraldust. Muudatused
suurendavad õigusselgust, vähendavad ebaproportsionaalset halduskoormust ning loovad ühtsema
ja paremini rakendatava regulatsiooni nii õiguskorras kui ka praktikas.
Eelnõuga täpsustatakse relvade ja lisaseadmete käitlemise tingimusi ning muudetakse relvade
hoiustamise nõuded riskipõhisemaks, vähendades väikeste relvakoguste omanike koormust.
Samuti ajakohastatakse laskemoona regulatsiooni ning võimaldatakse suuremad varud, et
suurendada varustuskindlust ja toetada riigikaitselist valmisolekut.
Oluliselt täpsustatakse relvakasutuse ja laskeõppe reegleid, sealhulgas sätestatakse hoiatuslasu
tegemise alused, mida senine RelvS ei reguleerinud. Noorsportlaste arengu toetamiseks
võimaldatakse 15–17-aastasel noorel lapsevanema nõusolekul vallata sporditulirelva
paralleelrelvaloa alusel. Selgemaks ja kasutajasõbralikumaks muudetakse relvade ja lisaseadmete
vedu.
Eelnõuga kehtestatakse esmakordselt relvade ja laskemoonaga seotud majandustegevusest
teavitamise kord. See loob selge ja läbipaistva raamistiku relvaalase majandustegevuse jälgimiseks
ning võimaldab järelevalveasutustel paremini hinnata ja maandada võimalikke riske.
Samuti kaasajastatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri (edaspidi relvaregister) regulatsiooni,
täpsustatakse registri ülesehitust ja volitusnorme ning luuakse kriminaalpolitsei alamregister
tundlike andmete turvaliseks töötlemiseks. See parandab andmete töökindlust, järelevalve tõhusust
ja andmekaitset.
Lisaks pikendatakse päritud relvade omandamise või võõrandamise tähtaega ning lihtsustatakse
kollektsioneerimisega seotud relvade hoiustamise nõudeid, vähendades pärijate ja relvaomanike
halduskoormust. Korrastatakse ka soetamisloa ja relvaloa väljastamist välistavate asjaolude loetelu
ning antakse Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kaalutlusõigus soetamisloa või relvaloa
kehtetuks tunnistamiseks, kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva
olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas
õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest.
1 Relvaseadus – RT I, 12.12.2024, 4.
4
Eelnõu terviklik rakendamine parandab relvade käitlemise kontrollitavust ja riskijuhtimist,
tõhustab järelevalvet, tugevdab relvakultuuri ja ohutust ning toetab riigikaitselist valmisolekut.
Muudatused aitavad kaasa turvalisema elukeskkonna tagamisele ning vähendavad nii riigi,
relvaomanike, pärijate kui ka ettevõtjate haldus- ja rahalist koormust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast
([email protected]) ja nõunik Riita Proosa ([email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Marju Aibast.
Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20272 (edaspidi VVTP)
eesmärgiga tagada relvaloa saamise ja pikendamise reeglite lihtsus ja kaotada loa taotlemisel liigne
bürokraatia3.
Eelnõu arvestab Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu punktis 4
„Siseturvalisus“ toodud kokkulepet, mis näeb ette, et efektiivsuse suurendamiseks vähendame
dubleerimist ja bürokraatiat ning suurendame nüüdisaegsete tehnoloogiliste lahenduste
kasutuselevõttu. Ajakohastame RelvS-i ning lähtume inimeste elu ja tervise kaitsmisel
teaduspõhisusest4.
Samuti on eelnõu seotud „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“5 programmi „Siseturvalisus
2024–2027“ meetmega „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“, mille peaeesmärk on
muu hulgas, et „Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud
oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse
mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondadeülesus, kogukonnakesksus ja eri
partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu
elule, tervisele, keskkonnale ja varale.“. Samuti on eelnõu seotud programmi meetmega „Kiire ja
asjatundlik abi“, milles tähtsustatakse, et „Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas
turvaliselt.“ ning „Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem
bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud infotehnoloogia- ja sidelahendused.“.
2 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta protokollise otsuse punkt 13. 3 Aluslepingu ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga on võimalik tutvuda: https://valitsus.ee/valitsuse-
eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0. 4 Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping, p 4 Sisejulgeolek. Kättesaadav:
https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/sisejulgeolek. 5 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030.
5
Nende eesmärkide saavutamiseks nähakse programmis „Ennetava ja turvalisuse elukeskkonna
kujundamine“ programmi tegevuses „Turvalisuse keskkonna kujundamine“ ette ühe tegevusena
vajadus uuendada relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet, lähtudes
eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist.
Eelnõu on osaliselt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/5556, mis
reguleerib relvade omandamist ja valdamist (edaspidi tulirelvadirektiiv), ülevõtmisega.
Muudatused on kooskõlas tulirelvadirektiivis sätestatud põhimõtetega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) regulatiivse
koormuse juhtimise põhimõttega7 („üks sisse – üks välja“), mille kohaselt peab uute või rangemate
kohustuste kehtestamine olema tasakaalus kehtivate kohustuste leevendamisega. Käesoleva
eelnõu puhul on põhimõtet järgitud, kuna eelnõu toob kaasa küll mõned täpsustatud või uued
nõuded, kuid nendega paralleelselt vähendatakse mitmeid seniseid kohustusi, mis on osutunud
praktikas ebaproportsionaalseks või ebaselgeks.
Uutest kohustustest on suurim mõju lasketiiru pidamise ja piiramata tsiviilkäibega relvadega
kauplejate majandustegevusteate esitamise kohustuse nõuetel. Lisaks seatakse füüsilisest isikust
relvaomanikule kohustus omada RelvS-i nõuetele vastavat relvakappi ka ühe tulirelva hoidmisel.
Neile vastukaaluks vähendatakse eelnõu järgi mitmeid seniseid koormusi. Relvakollektsiooni
hoidmise nõudeid leevendatakse – relvakapi ja relvahoidla nõuded muudetakse riskipõhiseks,
mille tulemusena väheneb väiksemate relvakogude omanike rahaline- ja halduskoormus.
Pärimismenetlusega seonduvalt relva omandamise tähtaegade pikendamine vähendab nii pärijate
kui PPA halduskoormust.
Kokkuvõttes on eelnõu mõju regulatiivsele koormusele neutraalne või vähenev. Kavandatavad
muudatused aitavad vältida tõlgendusprobleeme ja haldusvaidlusi ning loovad õigusselgema
keskkonna nii relvaomanike, ettevõtjate kui järelevalveasutuste jaoks. Seetõttu võib järeldada, et
JDM-i seatud „üks sisse – üks välja“ põhimõte on eelnõu koostamisel nõuetekohaselt arvestatud
ning tasakaalustatud moel täidetud.
Eelnõuga muudetakse RelvS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2024, 4.
Enne käesoleva eelnõu koostamist ei peetud vajalikuks koostada eraldi väljatöötamiskavatsust
(edaspidi VTK), kuna eelnõu oli VVTP-st tulenevalt kiireloomuline ning Eesti suhtes algatatud
rikkumismenetluse tõttu tuleb RelvS-s kiiresti kõrvaldada ebakõlad, et tagada tulirelvadirektiivi
korrektne ülevõtmine. Eelnõu eesmärk, ulatus ja võimalikud mõjud olid varakult piisavalt selged
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555, 24. märts 2021, relvade omandamise ja valduse kontrolli
kohta (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1–25). 7 Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis. Kättesaadav:
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-
05/Halduskoormuse%20tasakaalustamise%20reegli%20rakendamise%20juhis.pdf.
6
ning eelnõu sisu tugines peamiselt praktikas esile kerkinud probleemidele, mis olid juba
põhjalikult analüüsitud ja mille lahendused põhinesid olemasolevatel andmetel ja õiguspraktikal.
Seetõttu vastas eelnõu ettevalmistamine hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi
HÕNTE) § 1 lõikest 2 tulenevatele põhimõtetele, mille kohaselt koostatakse VTK üksnes juhul,
kui see on sisuliselt vajalik, aitab selgitada eelnõu eesmärke või toetab teadlikku otsustamist.
Antud juhul olnuks VTK koostamine formaalne ega oleks andnud täiendavat sisulist väärtust,
mistõttu piirduti otse eelnõu koostamisega.
Eelnõu mõju riigieelarvele ja adressaatidele on väike või vähenev, kuna mitmed kohustused (nt
hoiustamisnõuded kollektsioneeritavate relvade väikestele kogustele, pärimismenetluse tähtajad)
lihtsustuvad.
Sidusrühmadega viidi läbi käesoleva eelnõu eesmärkide täitmiseks sisulised konsultatsioonid
PPA, kaitsevaldkonna ja relvasektori esindajatega, mis täitis ka VTK sisulise eesmärgi ilma eraldi
dokumendi koostamiseta. VTK koostamine ei oleks andnud olulist lisainfot ja oleks pikendanud
menetlust ebavajalikult. Eelnõus sisalduvad muudatused ei loo uut poliitikasuunda ega muuda
seaduse üldist kontseptuaalset raamistikku.
Muudatustega:
täpsustatakse mõisteid;
korrastatakse olemasolevaid nõudeid (hoiustamine, laskeõpe, majandustegevusteated);
ajakohastatakse relvaregistri regulatsiooni;
kõrvaldatakse praktikas ilmnenud tõlgendamis- ja koordineerimisraskusi.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse8 (edaspidi PS) § 73 kohaselt
Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta ühtegi PS §-s 104 loetletud seadust.
2. Eelnõu eesmärk
2.1. Hetkeolukord ja kehtiv õigus
RelvS-i kehtiv regulatsioon tugineb mitmele ajastule kujunenud normikihistusele ning ei vasta
enam täiel määral praktika, tehnoloogia ja julgeolekukeskkonna vajadustele. Eelkõige ilmnevad
probleemid mõistete ebaselguses, järelevalve piiratuses ja tehniliste nõuete vananemises.
RelvS-s puudub selge regulatsioon tulirelva lisaseadmete – näiteks helisummutite, lasersihikute ja
öösihikute – arvestuse ning tüübikinnituse kohta, kuigi need seadmed mõjutavad relvade tehnilisi
omadusi ja kasutusotstarvet.
Kõigi teenistus- ja tsiviilrelvade üle peetakse RelvS-i § 24 kohaselt arvestust relvaregistris.
Relvaregister toimib ühtse andmekoguna, mis ei erista tavakasutuse ja kriminaalpolitsei
kõrgendatud turvanõuetega andmeid. Selline ülesehitus ei toeta piisavalt isikuandmete ja teiste
8 Eesti Vabariigi põhiseadus – RT I, 11.04.2025, 2.
7
andmete turvalist käitlemist, terviklikkust ning konfidentsiaalsust ega kõigi
järelevalvefunktsioonide tõhusat teostamist.
Relvade hoiustamise nõuded on ajale jalgu jäänud: RelvS-i järgi peavad kõik kollektsiooni
kuuluvad relvad asuma relvakapis või relvahoidlas, sõltumata nende suurusest, ja laskemoona
hoidmine relvakapi eraldi lukustatud osas ei ole paljudel juhtudel tehniliselt võimalik. Samuti on
relvade transporti reguleerivad sätted liigselt piiravad ega arvesta tegelikke riske, mis tekitab
põhjendamatut halduskoormust isikutele, kelle tegevus eeldab regulaarset relvade liigutamist.
Alaealiste laskurite võimalused treenida ja võistelda on piiratud, kuna nad ei või relva iseseisvalt
treeningule või võistlusele viia. See pärsib noorte laskespordi arengut ja rahvusvahelist
konkurentsivõimet.
Kaitseväeteenistuse seaduse9 (edaspidi KVTS) § 7 tähenduses tegevväelane, sõjaaja ametikohale
määratud Kaitseliidu tegevliige või sõjaaja ametikohale määratud reservis olev isik, kes on
riigieelarvest tegevustoetust saava reservis olevate isikute esindusorganisatsiooni (Eesti
Reservohvitseride Kogu, edaspidi EROK) liige (edaspidi riigikaitses osalev isik) võib RelvS-i
kohaselt taotleda oma relvaloale kantud ja relvaregistris registreeritud relva andmetele vastavat
märget (edaspidi riigikaitse märgend), et näiteks soetada piiratud käibega padrunisalv. Riigikaitse
märgendi regulatsioon on liialt kitsas ja sõjaaja ametikohale määratud isikute vanusepiirangute
tõttu kaob võimalus kaasata motiveeritud isikuid, kes sooviksid panustada paindlikumal viisil.
Päritud relvale relvaloa või võõrandamisloa taotlemise tähtajad on ebarealistlikud ega arvesta
tänapäevast pärimiskorda, kahjustades pärijate õigusi ja tekitades liigselt halduskoormust.
Laskemoona lubatud koguste piirangud ei vasta laskespordi tegelikele mahtudele ega
rahvusvahelisele olukorrale. Ukraina sõja järgsed tarnehäired näitasid, et väikeste varude korral ei
ole tagatud elutähtsate tegevuste jätkumine ning harrastuslaskuritel ega vabatahtlikel ei ole
võimalik soetada vajalikku kogust treening- või kriisivarusid.
Kokkuvõttes iseloomustab kehtivat õigust õigusselguse puudujääk, ebaühtlane järelevalve ja
praktikas ilmnenud ebaproportsionaalsed nõuded, mistõttu on vajalik RelvS-i ulatuslik
kaasajastamine, et tagada regulatsiooni selgus, julgeolekuloogika ühtsus ning kaasaegsele
relvakultuurile vastav toimiv raamistik.
2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 eesmärgiga tagada relvaloa
saamise ja pikendamise reeglite lihtsus ning kaotada loa taotlemisel liigne bürokraatia. Muudatuste
ettevalmistamisel on arvestatud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu
aluslepingu punktiga 4 „Siseturvalisus“, mille kohaselt suurendatakse efektiivsust dubleerivate
9 Kaitseväeteenistuse seadus – RT I, 27.09.2024, 6.
8
toimingute vähendamise, bürokraatia leevendamise ning kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste
kasutuselevõtu kaudu.
Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 tegevuses „Turvalisuse keskkonna kujundamine“ on üheks
prioriteediks toodud vajadus uuendada relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise
järelevalvet, lähtudes eraomandi puutumatuse põhimõttest ning relvaomaniku vastutusel
põhinevast relvakultuurist. Eelnõu väljatöötamine toetab selle prioriteedi täitmist, ajakohastades
loa menetlemise, relvade kasutamise ja hoidmise põhimõtteid ning tugevdades järelevalve
tõhusust.
Eelnõuga kavandatud muudatused on valdavalt süsteemse ja tehnilise iseloomuga, kuid osaliselt
täpsustavad isikute õigusi ja kohustusi relvade valdamisel, kasutamisel ja hoidmisel ning
lihtsustavad relvade käitlemisega seotud menetlusi.
Lisaks on eelnõu eesmärk ajakohastada ja täpsustada RelvS-i sätteid, et viia need vastavusse
Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusega, ühtlustada praktikas ilmnenud tõlgendusprobleeme ning
korrastada relvade ja laskemoona käitlemise õigusraamistikku.
Kavandatavate muudatustega soovitakse tagada avalik turvalisus, suurendada õigusselgust ning
samal ajal toetada relvakultuuri, laskespordi, jahinduse ja riigikaitse arengut. Lisaks aitavad
muudatused kaasa õiguskorra tõhusamale toimimisele, halduskoormuse vähendamisele ning
õigussuhete selgusele.
Eelnõuga kavandatud olulisemad muudatused ja põhjendused on järgmised:
1. relva ja laskemoona vedu: leevendatakse relvade ja laskemoona veo nõudeid, mis
vähendab logistikakulusid ja lihtsustab relvade liikumist õigustatud isikute vahel.
Muudatus suurendab muu hulgas õigusselgust relva omaniku õiguste osas isikliku relva
kasutamisel veo turvamisel, säilitades samas avaliku turvalisuse.
2. lasketiir ja laskepaik: ühtlustatakse järelevalvenõudeid tasulist ja mittetasulist teenust
osutavate lasketiirude üle osas, mis puudutab nõudeid lasketiiru pidajale.
3. riigikaitse: laiendatakse riigikaitselist võimekust, kaasates vabatahtlikke ja
toetajaliikmeid. Muudatus võimaldab kaasata paindlikumalt riigikaitsesse kogenud ja
motiveeritud relvaomanikke ning toetab ühiskonna laiapindset valmisolekut
kriisiolukorras.
4. juriidilise isiku relv jahipidamisel: lubatakse juriidilisel isikul anda kasutada relvi
külalisjahis osalejatele. See muudatus toetab jahiturismi, lihtsustab jahikorraldust ja tagab
relvade kasutamise kontrollitavuse seaduslikus raamistikus.
5. alaealised: luuakse võimalus alaealisele relva käitlemiseks paralleelrelvaloa alusel ning
soodustatakse noorte varajast osalemist laskespordis ja treeningtegevuses. Muudatus
toetab noorte laskespordi arengut ning aitab kujundada vastutustundlikku relvakultuuri.
6. kollektsioonirelvade hoiustamine: kaotatakse ebaproportsionaalne hoiustamiskohustus
külmrelvade ja kuni kaheksa tsiviilkäibes lubatud tulirelvade osas, vähendades
9
kollektsionääride halduskoormust ja kulusid, säilitades samas relvade turvalise
hoiustamise põhimõtted.
7. laskemoon: mõiste viiakse kooskõlla tulirelvadirektiiviga ja suurendatakse hoida lubatud
laskemoona koguseid. See tagab õigusselguse ja ühtse praktika EL-i siseselt, arvestades
samas Eesti relvakultuuri ning laskespordi vajadusi.
8. tüübikinnitus: täpsustatakse relvade ja nende lisaseadmete tüübikinnituse nõudeid, et
tagada seadmete ohutus ja vastavus tehnilistele nõuetele.
9. välisriikide kodanike relvaload: täiendatakse sätteid, mis välistavad relvalubade
väljastamise isikutele, kes võivad kujutada ohtu Eesti julgeolekule või avalikule korrale.
Muudatus tugevdab riigi sisejulgeolekut ja kontrollimehhanisme.
10. antiik- ja laskekõlbmatud relvad: reguleeritakse üheselt nende käitlemise nõuded, mis
vähendab õiguslikku ebaselgust ja tagab nende ohutu kasutamise ning säilitamise.
11. tähtaegade muudatused: pikendatakse pärandrelvale relva- või võõrandamisloa
taotlemise, relvasoetamisloa kehtivuse ja teisest riigist soetatud tulirelva registreerimise
tähtaegu, tagades õiguskindluse ja proportsionaalsuse ning vähendades halduskoormust nii
relvaomanikele kui ka ametiasutustele.
Eelnõu kaasajastab RelvS-i, muutes selle tasakaalustatumaks ja tõhusamaks, toetades nii
turvalisust, õigusselgust kui ka relvakultuuri arengut Eestis.
2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus
Relvade ja laskemoona käitlemise tingimuste ning järelevalve reguleerimine kuulub riigi
pädevusse seoses avaliku korra, riigi julgeoleku ning isikute elu ja tervise kaitsega (PS §-d 13, 14,
16, 28, 65 p 1). PS-i § 123 lõike 2 kohaselt peavad Eesti seadused olema kooskõlas EL-i õigusest
tulenevate kohustustega, sest Eesti Vabariik on EL-i liige.
Eelnõus sisalduvad lahendused, sealhulgas laskemoona mõiste täpsustamine ja antiik- ning
laskekõlbmatute relvade käsitlemine, on suunatud just EL-i õigusega kooskõla tagamisele ning on
seega kooskõlas PS-i §-st 123 tuleneva kohustusega.
Eelnõuga kavandatavad muudatused võivad riivata eelkõige järgmisi PS-s sätestatud põhiõigusi:
omandipõhiõigus (PS § 32) – relv ja laskemoon on käsitatavad varana; nende soetamise,
valdamise, kasutamise, hoiustamise ja võõrandamise tingimused ning tähtajad mõjutavad
isiku õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada;
ettevõtlusvabadus (PS § 31) – relvakaupmeeste, lasketiirude ja relvakollektsioonide
pidajate tegevus on ettevõtlus, millele piirangute seadmisega riivatakse ettevõtlusvabadust;
õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele ning isikuandmete kaitsele (PS § 26 ja § 43)
– relvaregistri pidamine, uue kriminaalpolitsei alamregistri loomine ning relvaomanike ja
relvade kohta andmete kogumine ja töötlemine mõjutab isiku õigust eraelu ja isikuandmete
kaitsele;
10
võrdse kohtlemise põhimõte (PS § 12) – erinev kohtlemine nt Eesti kodanike, EL/NATO
liikmesriikide kodanike ja teiste välisriikide kodanike vahel, samuti erinevad nõuded
alaealistele ja täisealistele, kollektsionääridele eri mahtudes jne;
vaba eneseteostuse õigus (PS § 19) – relva omamine ja kasutamine jahi, spordi või enese
ja vara kaitse eesmärgil on käsitatav isiku eneseteostusena; Riigikohtu ja õiguskantsleri
praktikas on relvaloa saamisele seatud piiranguid käsitatud PS-i § 19 kaudu kaitstava
tegevuse riivena10.
Samal ajal on relvade käitlemise ohutuse tagamine tihedalt seotud PS-i §-st 16 tuleneva õigusega
elule ja inimväärikusele ning riigi üldise kohustusega kaitsta igaühe õigusi ja vabadusi (PS § 13 ja
§ 14). Relvade käitlemise regulatsioon kaitseb seega lisaks relvaomanike õigustele ka teiste isikute
põhiõigusi.
PS-i § 11 järgi võib põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, selline piirang peab olema
demokraatlikus ühiskonnas vajalik ning vastama proportsionaalsuse põhimõttele. Järgnevalt
hinnatakse olulisemate muudatusrühmade puhul riive eesmärki, sobivust, vajalikkust ja
mõõdukust.
2.3.1 Relva mõiste, kasutamise ja hoiatuslasu täpsustamine
Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too relvaomanikele kaasa uusi sisulisi piiranguid, vaid
täpsustavad kehtiva õiguse mõisteid ja kasutusviise. Muudatused hõlmavad järgmisi põhipunkte:
relva mõiste selgem määratlemine – relvade definitsiooni täiendatakse, et see hõlmaks
üheselt ka sõjarelvi. Täpsustus välistab võimaliku tõlgendusruumi, kuid ei muuda senist
regulatiivset lähenemist.
relva kasutamise sidumine käitlemise mõistega – „relva kasutamine“ tuuakse selgelt relva
käitlemise alla, tagades kooskõla seaduse üldise ülesehitusega ning vältides erinevate
mõistete paralleelset tõlgendamist.
hoiatuslasu käsitlemine relva kasutamise erivormina – hoiatuslask sätestatakse
selgesõnaliselt relva kasutamise ühe liigina, mis ühtlustab praktikat ja loob õigusselguse,
kuid ei sea täiendavaid kohustusi ega kitsendusi.
Need muudatused:
suurendavad õigusselgust (PS § 13, § 14);
väldivad tõlgenduslikke vaidlusi relva kasutamise hetkel kehtivate kohustuste üle;
toetavad põhiõiguste ennustatavust ja kohtu- ning halduspraktika ühtsust.
10 Õiguskantsleri 14. märtsi 2011. aasta arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses. Kättesaadav:
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-
11/6iguskantsleri_arvamus_riigikohtule_relvaseaduse_ss_36_lg_1_p_8_pohiseaduslikkus.pdf.
11
Muudatuste eesmärk on korrastada ja täpsustada kehtivaid sätteid, tagades nende ühtse
tõlgendamise ning sidususe kogu seaduse regulatsiooniga. Sisulist muutust relvaomanike õiguste
või kohustuste osas ei toimu.
2.3.2 Antiikrelvad, laskekõlbmatud relvad ja hoidmisnõuded
RelvS-i kohaldamisala laiendamine antiikrelvadele ja nende koopiatele ning laskekõlbmatuks
muudetud relvadele, lugedes need piiramata tsiviilkäibega relvade hulka, tähendab teatud määral
intensiivsemat omandipõhiõiguse riivet (täiendavad vanuse-, registreerimis- või
hoiustamisnõuded).
Riive eesmärk on:
vähendada risk, et antiik- või laskekõlbmatud relvad satuksid kontrollimatult ringlusse ja
neid kasutataks kuritegudes;
täita EL-i õiguse nõudeid relvade käitlemise järelevalve osas;
tõsta avalikku turvalisust ja õiguskaitseasutuste järelevalve tõhusust.
Meetmed on sobivad, sest antiik- ja laskekõlbmatuks muudetud relvade hõlmamine regulatsiooni
alla võimaldab rakendada vanusepiiranguid, järelevalvet ja vajadusel hoiustamisnõudeid. Vähem
koormavaid, sama tõhusaid vahendeid (nt pelk soovituslik kord) ei ole realistlikult olemas – ilma
regulatiivse raamita jääksid riskid kontrollimata. Riive intensiivsust leevendab asjaolu, et tegemist
on piiramata tsiviilkäibega relvadega, millele kohaldatakse vaid osa RelvS-i nõudeid.
Kollektsioonirelvade hoiustamise nõuete diferentseerimine (relvahoidla nõue üksnes sõjarelvade
ja suuremate koguste puhul, väiksemate kollektsioonide puhul relvakapp) vähendab senist
omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riivet. Varasemalt pidid ka väiksemad ja madalama riskiga
kogud olema relvahoidlas. Edaspidi kohandatakse nõudeid riskipõhiselt. See on PS-i § 32 ja § 31
seisukohalt soodsam ning avaliku turvalisuse taset ei alanda, sest riskantsemate relvade puhul
kehtib endiselt rangem nõue. Piirang on seega mõõdukas.
2.3.3 Tähtajad pärandrelvade ja relvade registreerimise puhul
Pärandrelva suhtes otsustamiseks (RelvS § 5) ettenähtud tähtaja pikendamine kolmelt kuult kuuele
kuule ning välisriigist soetatud relva registreerimise tähtaja pikendamine seitsmelt tööpäevalt
kümnele tööpäevale vähendavad omandipõhiõiguse riivet.
Varasem lühike tähtaeg võis viia situatsioonini, kus pärija ei jõudnud leina, tervislike või
elukorralduslike põhjuste tõttu relvaloa taotlust või muid toiminguid teha ning relv
sundvõõrandati. Kuna relv ja laskemoon peavad ka pikema tähtaja korral olema PPA valduses, ei
tõuse avaliku turvalisuse risk, pigem suureneb pärija võimalus oma omandiõigust tegelikult
teostada.
12
Riive eesmärk – tagada relvade kiire jõudmine järelevalve alla – saavutatakse ka pikema tähtajaga,
mistõttu on muudatus proportsionaalne. Samuti on see PS-i §-de 32 ja 11 mõttes isiku suhtes
soodsam ning PS-ga kooskõlas.
2.3.4 Juriidilise isiku relvade ajutine kasutusse andmine (jahipidamine ja sport)
Juriidilisele isikule võimaluse loomine anda oma nimele registreeritud jahi- või sporditulirelv
lühiajaliselt (kuni viieks ööpäevaks) kasutada teisele isikule, kellel on vastava liiki relvaluba,
laiendab ettevõtlusvabadust (nt jahiturism, spordivõistluste korraldamine) ega tõsta oluliselt
avaliku turvalisuse riske, sest:
kasutaja peab ise omama vastavat relvaluba;
relva üleandmine peab olema tõendatav (akti või muu dokumendiga);
muus osas kehtivad kõik RelvS-i üldised nõuded.
Tegemist on õiguslikult võrreldava olukorra viimisega kooskõlla füüsilise isiku puhul kehtiva
regulatsiooniga, vältides põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist juriidiliste isikute suhtes.
Ettevõtlusvabaduse suurendamine ei ole PS-ga vastuolus seni, kuni avaliku turvalisuse kaitse on
tagatud, mis antud juhul on täidetud.
2.3.4. Alaealiste relvakäsitlus ja riigikaitse
2.3.4.1 Paralleelrelvaluba 15–17-aastastele sporditulirelva valdamiseks
RelvS-i § 29 täiendamine, mis võimaldab vähemalt 15-aastasel isikul lapsevanema nõusolekul
vallata sporditulirelva paralleelrelvaloa alusel, mõjutab eeskätt:
alaealise vaba eneseteostust (PS § 19 – spordiga tegelemine),
vanema õigust ja kohustust last kasvatada (PS § 27 lg 3),
teiste isikute õigust turvalisele keskkonnale (PS § 13, § 16, § 28).
Riive eesmärk on:
toetada noorte osalemist laskespordis ja tippspordi arengut,
võimaldada relva turvalist transporti treeningute ja võistluste vahel,
kujundada varakult vastutustundlikku relvakultuuri ning suurendada riigikaitselist
valmisolekut.
Eelnõu seab selged tingimused:
lapsevanema nõusolek;
relva kasutamine laskespordi ja treeningtegevuse raames;
jätkuv üldine relvaturvalisuse regulatsioon (koolitus, järelevalve, hoiustamine).
Seega ei anta alaealistele piiramatu relvakandmise õigust, vaid luuakse sporditegevuseks vajalik,
rangelt piiritletud erand. Võrreldes seni kehtinud olukorraga ei tõuse relvaga seonduv risk oluliselt
13
– alaealised võivad juba praegu instruktori või relvaluba omava vanema järelevalve all
sporditulirelva kasutada, muudatusega lahendatakse eelkõige relva ohutu transportimise praktiline
probleem.
Meetmed on sobivad seatud eesmärgi (noortesport, riigikaitseline valmisolek) saavutamiseks ning
vähem koormavad, kuid sama tõhusat lahendust (mis lubaks ise relva transportida, säilitades
turvalisuse) on raske näha. Tingimusi ja kontrolli arvestades on riive mõõdukas ning
proportsionaalne.
Sama loogika laieneb välisriigi kodanikele (EL ja NATO liikmesriikide kodanikud), kellele
avatakse analoogne võimalus RelvS §-i 30 muudatuse kaudu. Erinev kohtlemine võrreldes
kolmandate riikide kodanikega lähtub objektiivsetest julgeoleku kaalutlustest ning EL-i
õiguskeskkonnast ega riku PS-i § 12 nõuet.
2.3.4.2 Riigikaitses osalevate isikute ringi laiendamine ja riigikaitse märgendi regulatsioon
RelvS-i § 34 lõike 15 muudatused, millega laiendatakse riigikaitses osalevate isikute ringi (sh
Kaitseliidu vabatahtlikud ja toetajaliikmed ning teised aktiivselt panustavad isikud) ja
võimaldatakse neil taotleda riigikaitse märgendit ning kasutada suurema mahutavusega
padrunisalvesid, mõjutavad:
nende isikute vaba eneseteostust ja riigikaitselist aktiivsust (PS preambulis väljendatud
riigi kaitsmise kohustus, PS § 124);
teiste isikute õigust turvalisusele (PS § 13, § 16, § 28), kuna tsiviilisikute käes olevate suure
mahutavusega salvede arv kasvab.
Kavandatavate muudatuste eesmärk on toetada laiapindset riigikaitset ja kaitsetahte tugevdamist,
ühtlustada tegelik riigikaitses osalemine õigusliku staatusega (paljud vabatahtlikud panustavad
juba täna) ning vältida olukorda, kus motiveeritud ja väljaõppinud isik kaotab pelgalt vanusepiiri
ületamise tõttu võimaluse riigikaitses relvaga panustada.
Riive on sobiv, kuna võimaldab kasutada relva ja suure mahutavusega salvesid just neil isikutel,
kellel on relva käsitsemise väljaõpe ning kelle riigikaitseline roll on tegelik. Proportsionaalsust
tagavad:
jätkuv relvaloa nõue ja taotleja tausta kontrollimine;
riigikaitse märgendi sidumine konkreetsete seaduses sätestatud rollidega (Kaitseliit, reserv,
tegevväelased);
Kaitseliidu ja teiste riigikaitse struktuuride sisemine järelevalve relvade kasutamise üle.
14
Riigikohtu ja õiguskantsleri praktikas on korduvalt rõhutatud, et relvade käitlemise piirangute
eesmärk – avaliku korra ja julgeoleku kaitse – on legitiimne ja riigil on selles vallas lai
otsustusruum, eeldusel et järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.111213
Kuna muudatused ei leevenda vajalikust enam julgeolekumeetmeid, vaid võimaldavad piiratud
ringil lisaks panustada riigikaitsesse, on riive mõõdukas ja PS-ga kooskõlas.
2.3.5 Andmekaitsealane mõjuanalüüs
RelvS-i § 24 muudatustega täpsustatakse relvaregistri ülesehitust, sealhulgas Kaitsepolitseiameti
relvaregistri kõrvale luuakse uus alamregister – kriminaalpolitsei relvaregister – ning viiakse
seadusesse selgesõnaline viide, et nimetatud registrite riigisaladuseks olevate andmete suhtes
kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (edaspidi RSVS).
Relvaregister ja selle alamregistrid kujutavad endast isikuandmete töötlemist, mis riivab PS-i §-st
26 ja §-st 43 tulenevat eraelu ja isikuandmete kaitse põhiõigust. Riive eesmärk on:
tagada relvade, laskemoona, tulirelva oluliste osade ja lisaseadmete jälgitavus;
võimaldada tõhusat järelevalvet relvade üle, sealhulgas ametiasutuste relvastuse üle,
kaitsta riigi julgeolekut, sealhulgas sisejulgeolekut.
Riive on põhiseaduspärane – registrite pidamise alused, andmeliigid ja kasutajatering on sätestatud
seaduse tasandil. Andmete töötlemine on õigustatud, kui:
kogutakse üksnes relva- ja järelevalvefunktsiooni jaoks vajalikke andmeid;
järgitakse andmete ja isikuandmete kaitset reguleerivaid nõudeid;
riigisaladusena käsitletavate andmete puhul rakendatakse kõrgendatud turvanõudeid.
Uue kriminaalpolitsei alamregistri loomisega ei suurendata relvavaldajate kohta kogutavate
andmete hulka, vaid korraldatakse ümber andmete struktuur ja juurdepääs, et paremini kaitsta
salastatud teavet. Isikuandmete intensiivsemat töötlemist ei toimu, pigem vastupidi –
kriminaalpolitsei relvastust puudutavad andmed eraldatakse üldisest registrist ja neile
kohaldatakse kõrgemaid turvanõudeid.
11 Riigikohus, Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid ja
tulevikuväljavaated, analüüs, Tartu 2015, lk 20–21. Kättesaadav:
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2015/PSJKS_analuus_12mai2015%20%283%29.pdf 12 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul, lk 2. Kättesaadav:
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/ylevaated/2018/%C3%9Clevaade%20Riigikohtu%20p%C3%B
5hiseaduslikkuse%20j%C3%A4relevalve%202010.%E2%80%932017.%20aasta%20koht....pdf 13 Õiguskantsleri 17. aprilli 2013. aasta arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses relvaseaduse § 41 lg
9 ja § 36 lg 1 p 6 põhiseaduspärasus. Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-
11/6iguskantsleri_arvamus_pohiseaduslikkuse_jarelvalve_kohtumenetluses_relvaseaduse_ss_41_lg_9_ja_ss_36_lg_
1_p_6_pohiseadusparasus.pdf
15
Selline lahendus on PS-i § 26 ja § 43 seisukohalt sobiv ja vajalik ning andmesubjekti huvidele
mõõdukas, arvestades, et relva omamine on vabatahtlik ning sellega kaasnev andmetöötlus on
avaliku turvalisuse tagamise seisukohalt hädavajalik.
Ühtlasi lisatakse relvaregistri andmestikku relva lisaseadmete tüübikinnituse ja arvestuse pidamise
võimalus (seoses RelvS-i §-de 23 ja 24 muudatustega). Ka see riivab omandipõhiõigust ja
andmekaitset minimaalselt, kuid on avaliku julgeoleku seisukohalt põhjendatud, sest osad
lisaseadmed (nt helisummuti) võivad mõjutada relva kasutamise riske ning nende käibe üle peab
olema järelevalve.
2.3.6. Võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse üldine hindamine
Eelnõuga eristatakse erinevaid isikurühmi:
Eesti kodanikud, EL-i ja NATO liikmesriikide kodanikud ning teised välisriikide
kodanikud;
alaealised ja täisealised relvaomanikud;
väiksemate ja suuremate relvakollektsioonide omanikud;
riigikaitses osalevad isikud ja muud relvaomanikud.
PS-i § 12 kohaselt on õigused ja vabadused kõigile võrdsed; kedagi ei tohi diskrimineerida
muuhulgas rahvuse ja päritolu tõttu. Samas lubab PS § 12 lõikest 1 tulenev võrdsuspõhiõigus teha
põhjendatud vahetegemisi, kui need põhinevad legitiimsel eesmärgil ja on proportsionaalsed.
Käesolevas eelnõus:
välismaalaste erinev kohtlemine (osades regulatsioonides piiritlemine EL-i ja NATO
liikmesriikide kodanikega) tugineb legitiimsetele julgeolekukaalutlustele, tegemist ei ole
suvalise rahvus- või kodakondsuspõhise eristamisega, vaid riigi julgeoleku kaalutlustest
lähtuva diferentseerimisega;
alaealiste ja täisealiste erinev kohtlemine relva kasutamise ja valdamise õiguse osas on
PS-ga kooskõlas ning tuleneb alaealiste kaitse põhimõttest. 15–17-aastastele antav
paralleelrelvaloa võimalus laiendab nende õigusi kontrollitud tingimustes, mitte ei sea neid
täisealistega võrreldes ebamõistlikult halvemasse olukorda;
kollektsionääride erinev kohtlemine relvade koguse ja liigi põhjal (relvahoidla kohustus
üksnes sõjarelvade ja suuremate koguste puhul) on objektiivselt põhjendatud relvade
ohtlikkuse ja koguse järgi ning vähendab varasemaid ebaproportsionaalseid koormusi.
Seega on vahetegemised seotud relvade olemusest, riskitasemest ja julgeolekukaalutlustest
tulenevate objektiivsete kriteeriumidega. Neid ei saa pidada PS-i § 12 mõttes ebamõistlikuks ega
diskrimineerivaks.
Kokkuvõtlikult võib eelnõu reguleerimisvaldkonna kohta märkida, et relvade ja laskemoona
käitlemise ning järelevalve kord kuulub riigi pädevusse ja vastab PS-i preambulis sätestatud
16
eesmärgile tagada Eesti riigi iseseisvus ja julgeolek ning igaühe põhiõiguste kaitse. Põhiõiguste
riived puudutavad eelkõige omandipõhiõigust, ettevõtlusvabadust, eraelu puutumatust,
isikuandmete kaitset ja võrdsuspõhiõigust. Riived on RelvS-s selgelt sätestatud ning teenivad
legitiimseid eesmärke: avalik kord, riigi julgeolek, inimeste elu ja tervise kaitse ning EL-i õigusega
kooskõla tagamine.
Enamik muudatusi kas:
vähendab olemasolevaid koormusi (tähtaegade pikendamine, kollektsioonirelvade
hoidmisnõuete diferentseerimine), või
täpsustab kehtivat regulatsiooni (relva mõiste, relva kasutamine, hoiatuslasu tegemine, ja
laskemoona mõiste), parandades õigusselgust ja õiguskindlust.
Avaliku turvalisuse seisukohalt tundlikumad muudatused (nt alaealiste paralleelrelvaluba,
riigikaitse märgend, juriidilise isiku relvade kasutusse andmine, antiik- ja laskekõlbmatute relvade
regulatsioon) on suunatud relvakultuuri arendamisele, laiapindse riigikaitse toetamisele ja
järelevalve tõhustamisele ning sisaldavad piisavaid garantiisid (lapsevanema nõusolek, relvaloa
nõue, registreerimiskohustus, riskipõhine hoiustamine).
Rakendades PS-i §-st 11 tulenevat proportsionaalsuse testi, võib järeldada, et:
riived on sobivad seatud eesmärkide saavutamiseks;
vähem koormavaid, sama tõhusaid vahendeid ei ole realistlikult kättesaadavad;
riived on intensiivsuselt mõõdukad, arvestades avaliku huvi kaalukust relvade
ohutu käitlemise üle.
Sellest tulenevalt on eelnõuga kavandatud regulatsioon tervikuna kooskõlas PS-ga ning eelnõus
kavandatud muudatused on põhiseaduspärased.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist, millest esimeses on toodud RelvS-i muudatused, §-des
2–8 on toodud muudatused teistes seadustes ja üheksandas seaduse jõustumise aeg.
Eelnõu § 1. RelvS-i muudatused
Eelnõu § 1 punkti 1 järgi täiendatakse RelvS-i § 11 lõiget 1 pärast tekstiosa „§-s 11“ tekstiosaga
„ja § 833 lõikes 1“.
2018. aastal lisandus RelvS-i peatükk 111, mis reguleerib sõjarelva, relvasüsteemi, selle
laskemoona ja lahingumoona käitlemist.14 RelvS-i § 11 lõike 1 kohaselt mõistetakse relvana
RelvS- i §-s 11 nimetatud relvi. Sellest tulenevalt ei hõlma „relva“ mõiste sõjarelvi, mis on
14 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus – RT I,
29.06.2018,3.
17
sätestatud eraldi peatükis 111, mistõttu ei ole selge, kas ja mil määral kohaldatakse RelvS-i üldosas
sätestatud nõudeid ka sõjarelvade käitlemisele.
RelvS-i § 3 liigitab relvad ja laskemoona kasutusvaldkonna ning omaduste järgi ametirelvadeks ja
tsiviilrelvadeks, kusjuures ametirelvad jagunevad omakorda teenistus- ja sõjaväerelvadeks.
RelvS- i 2. peatükis liigitatakse relvad toimeaine ja omaduste (RelvS § 11), üldpikkuse ja relvaraua
pikkuse (RelvS § 12) ning klasside (RelvS § 121) järgi. 111. peatükis lisanduvad uued mõisted ja
liigitus, mis ei kattu RelvS-i 2. peatükis sätestatuga – käsitulirelv, raskerelv ja muu relv, mis ei ole
tulirelv, ning relvasüsteem. Ebaselged on ka nõuded relvade käitlemisele.
Sellest tulenevalt on seaduses ebaselge piiritlus üldosa ja eriosa vahel, mis raskendab seaduse
tõlgendamist ja rakendamist. Praktikas ei ole üheselt arusaadav:
kas sõjarelvade käitlemisele tuleb kohaldada RelvS-i üldosas sätestatud nõudeid või ainult
11³. peatüki sätteid;
kas sõjarelvi loetakse üldse RelvS-i mõistes „relvadeks“, arvestades, et neid ei ole
nimetatud RelvS-i §-s 11;
millised üldised kohustused (nt käitlemisload, hoiustamise ja arvestuse nõuded) kehtivad
sõjarelvade suhtes.
Samuti ei ole RelvS-s sätet, mille kohaselt kehtiks RelvS sõjarelvade osas vaid 111. peatükis
sätestatu. Samas on ka RelvS-i 111.peatükis sätestatud relvade käitlemisega seotud nõuded. Seega
on õigusselguse tagamiseks oluline RelvS-i § 11 lõiget 1 selles osas täiendada.
Õigusselguse ja ühtse tõlgendamise tagamiseks täpsustatakse RelvS-i § 11 lõiget 1 selliselt, et
RelvS-i §-s 11 nimetatud relvade kõrval loetaks relvadeks ka RelvS-i §-s 83³ sätestatud
sõjarelvad.
Muudatuse eesmärk on:
tagada ühtne arusaam relva mõistest kogu seaduse ulatuses;
selgitada RelvS üld- ja eriosa vahelist seost, et oleks selge, millal kohaldatakse üldosas
toodud nõudeid sõjarelvadele;
parandada õigusselgust ja vältida tõlgenduslikke vastuolusid relvade liigitamisel ja
käitlemisel.
Seega on muudatus sisuliselt õiguslik täpsustus, mis ei muuda relvade käitlemise korda, kuid
parandab seaduse sisemist loogikat ja rakendatavust.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse § 11 lõiget 2 pärast tekstiosa „hoidmine,“ tekstiosaga
„kasutamine,“.
RelvS-i § 10 lõike 2 kohaselt on relva kasutamine vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti
tabamiseks või kahjustamiseks relvaga. RelvS-i § 11 lõikes 2 on loetletud relvaga seotud
18
tegevused, mis nõuavad seadusekohast õigust ja mille suhtes kehtivad kindlad nõuded, kuid selles
loetelus puudub viide relva kasutamisele eraldi tegevusena.
Seaduse mõttes on relva kasutamine eraldi ja sisuliselt olulisem tegevus kui näiteks relva
valdamine või hoidmine. Relva valdaja võib relva seaduslikult omada, kanda või hoiustada, kuid
selle tegelik kasutamine (nt laskmine, testimine, treeningul või jahil sihtmärgi tulistamine) toob
kaasa kõrgema ohuastme nii relva kasutajale kui ka avalikkusele.
Praktikas on ilmnenud, et relva „kasutamise“ eraldi nimetamata jätmine RelvS-i § 11 lõikes 2 on
tekitanud tõlgenduslikke küsimusi, millistel juhtudel käsitatakse relva kasutamist käitlemise
osana. Ebaselgust on esinenud nii lasketiirus ja jahil relvaga toimetamise puhul kui ka olukordades,
kus relva üksnes eksponeeritakse väljaspool lasketiiru või laskepaika ilma lasku sooritamata.
Samuti on tõstatunud küsimusi hoiatuslasu osas, kuna selle eesmärk ei ole kindla objekti tabamine
ja füüsiline kahjustamine, kuid tegu on siiski relva kasutamise vormiga.
Lisades relva „kasutamise“ käitlemise termini alla, tehakse seaduse regulatsioon üheselt
mõistetavaks ja täielikuks – relva kasutamine kuulub samasse tegevuste kategooriasse, mille
puhul tuleb järgida kõiki RelvS-st tulenevaid nõudeid ja piiranguid.
RelvS-i § 10 lõikes 2 on relva „kasutamine“ juba defineeritud, mistõttu selle lisamine RelvS-i § 11
lõikesse 2 loob seaduse sisemise kooskõla. Praegune sõnastus loob olukorra, kus seadus defineerib
mõiste, kuid ei seo seda RelvS-i § 11 kontekstis õiguste ja kohustustega. Muudatus kõrvaldab selle
ebaühtluse ning tagab paremini õigusselguse.
Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 laiendatakse isikute ringi keda mõistetakse RelvS-i kohaselt
riigikaitses osaleva isikuna.
RelvS-i § 34 lõike 15 kohaselt võib riigikaitses osalev isik (KVTS-i § 7 tähenduses tegevväelane,
sõjaaja ametikohale määratud Kaitseliidu tegevliige või sõjaaja ametikohale määratud reservis
olev isik, kes on EROK-i liige) taotleda oma relvaloale kantud ja relvaregistris registreeritud relva
andmetele riigikaitse märgendit. Riigikaitse märgend annab riigikaitses osalevale isikule õiguse
soetada, omada ja vallata jahipidamise, spordi- või turvalisuse tagamise otstarbel registreeritud
relvale piiratud käibega padrunisalve15 ning osaleda selle relvaga riigikaitselises tegevuses KalS-i
§-i 52 lõikes 1 sätetatud korras.
Oskus käsitseda tulirelvi suurendab usku riigi kaitsmise võimalikkusesse ning tugevdab seeläbi
kaitsetahet. Inimene tunneb end turvalisemalt ja enesekindlamalt, kui tal on teadmised ja oskused,
kuidas reaalses kriisiolukorras tegutseda. See psühholoogiline kindlus aitab säilitada rahu ja
suurendab valmidust ennast ja laiemalt ka oma kodumaad kaitsta. Kaitsetahe ei ole ainult
emotsionaalne hoiak (patriotism), vaid ka teadmine, mida ma reaalselt teha saan, kui olukord
15 RelvS-i § 211 lõike 7 kohaselt on piiratud käibega padrunisalv poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli
padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalv,
mis mahutab rohkem kui 10 padrunit.
19
nõuab. Relva käsitsemise oskus teeb kaitsmise konkreetseks ja praktiliseks tegevuseks, mitte
abstraktseks mõtteks.
Kui suur osa ühiskonnast omab relvaoskusi (nt laskespordi, jahipidamise, ajateenistuse või
koolituste läbimise kaudu), tekib tugevam ühisvastutuse tunne. Inimesed ei looda ainult
professionaalsele armeele vaid tunnetavad, et neil on samuti roll riigikaitses.
Oskused ja teadmised tekitavad tihti suurema huvi valdkonna vastu. Inimesed, kes on läbinud
relvaõppe või saanud laskekogemuse, võivad rohkem huvituda ka muudest
riigikaitsevaldkondadest – näiteks liituda Kaitseliiduga, osaleda õppustel jne. Praegune
regulatsioon seab RelvS-i tähenduses „riigikaitses osaleva isiku“ staatuse saamise sõltuvusse
konkreetse sõjaaja ametikoha määramisest ning tegevliikme staatusest Kaitseliidus, Kaitseväes või
liikmelisusest reservis olevate isikute esindusorganisatsioonis.
Lisaks kehtib sõjaaja ametikohtadele vanuse ülempiir16. Kui isik selle täidab, vabastatakse ta
ametikohalt, mistõttu kaotab ta õiguse riigikaitse märgendile ning ei saa enam oma isikliku relvaga
riigikaitselises tegevuses osaleda. Samuti tuleb tal loobuda piiratud käibega padrunisalvedest. See
välistab riigikaitselise panuse andmise ka neil inimestel, kes on jätkuvalt heas füüsilises ja vaimses
vormis ning motiveeritud kaasa lööma.
See tähendab, et:
1. piiratud on relvaomanike hulk, kes sooviksid panustada riigikaitsesse vabatahtlikult, kuid
ei soovi või ei saa võtta endale püsivat sõjaaja ametikohta;
2. nad ei saa taotleda riigikaitse märgendit oma relvaloale ning seeläbi omada või kasutada
suure mahutavusega padrunisalvesid;
See välistab mitmeid motiveeritud ja väljaõppinud relvaomanikke, kes oleksid valmis panustama
kriisiolukorras või Kaitseliidu õppustel.
Selline olukord ei toeta riigikaitse laiapindset kontseptsiooni, mille eesmärk on kaasata
võimalikult suur osa ühiskonnast riigikaitselistesse tegevustesse.
Seega tuleneb muudatuse vajalikkus soovist laiendada riigikaitses osalevate isikute ringi,
kaasates lisaks tegevliikmetele ka Kaitseliidu vabatahtlikud ja toetajaliikmed ning isikud, kes ei
ole määratud sõjaaja ametikohale.
Riigikaitses osalevate isikute määratluse laiendamine toetab laiapindset riigikaitset, mille aluseks
on põhimõte, et riigikaitsesse panustamine ei peaks olema seotud ainult tegevteenistuse või
ametikohaga, vaid hõlmama ka vabatahtlikku ja kogukondlikku osalust. Selleks, et eelnõuga tehtav
muudatus kannaks eesmärki, on vajalik täiendada KalS-i luues õiguslik alus kaasata vabatahtlikud
ja toetajaliikmed isikliku tulirelvaga Kaitseliidu väljaõppesse.
16 Kaitseväeteenistuse seadus § 90 – RT I, 27.09.2024, 6.
20
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse RelvS-i § 11 lõikega 9, milles sisustatakse termin paukpadrun.
Eelnõu kohaselt on paukpadrun padrun, millel puudub pihtamislaeng ja mis on ette nähtud
helisignaali andmiseks.
Muudatus on vajalik, sest kehtiv RelvS ei käsitle paukpadrunit iseseisva padruniliigina, kuigi
praktikas kasutatakse paukpadruneid laialdaselt nii filminduses, teatrietendustes, koeratreeningus
ning relvade ohutu käsitsemise harjutamiseks.
Paukpadruni selge määratlemine vähendab õigusselgusetust, mis tuleneb sellest, et seni ei ole
paukpadruneid käsitletud tulirelva laskemoonana, kuna neil puudub pihtamislaeng. Muudatus on
seotud eelnõu § 1 punkti 9 muudatusega, mille kohaselt loetakse edaspidi laskemoonaks terviklik
laskemoon või selle osa.
Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks RelvS-i § 2 lõike 1 punktid 2–31.
RelvS-i § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei kohaldata RelvS-i enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale
ja selle koopiale (edaspidi antiikrelv) tingimusel, et nendest ei saa tulistada kaasaegset
laskemoona.
Antiikrelvad on sageli ajaloolised tulirelvad, mis kasutavad musta püssirohtu. Kuigi osa neist on
kasutuskõlbmatud, on paljudel siiski laskmisvõime, mis võib kaasa tuua raskeid vigastusi.
Lisaks on turul laialdaselt levinud antiikrelvade koopiad, mis on valmistatud kaasaegsete
tehnoloogiatega, kasutades tänapäevaseid materjale ja täpsust, mistõttu saab neid kohandada
kasutamiseks ka kaasaegse laskemoonaga. Sellised relvad ei erine praktilise ohuastme poolest
tavalisest tulirelvast, kuid nende käitlemine ei kuulu praegu järelevalve alla.
See loob võimaluse relvade ebaseaduslikuks kasutamiseks või kuritarvitamiseks, sest neid saab
soetada ilma kontrollita, sealhulgas välismaalt posti või interneti teel.
Ka EL-i tasandil on peetud oluliseks senisest enam pöörata tähelepanu antiikrelvade koopiatele.
Tulirelvadirektiivi ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 kohaselt tuleb antiikrelvadele
ja nende koopiatele kehtestada selged käitlemis- ja järelevalvenõuded. EL-i Nõukogu on oma
järeldustes toonud välja, et on oluline, et liikmesriikide vahel toimuks pidev teabevahetus musta
püssirohu relvade17 ja nende koopiatega seotud juhtumite osas. See koostöö aitab vähendada
erinevusi relvade kontrolli, müügi, registreerimise, hoiustamise ja loa väljastamise poliitikates
ning toetab sellega ühtsemat ja tõhusamat regulatsiooni. Tõhus järelevalve ja piiriülene
17 Kehtiv RelvS musta püssirohu relvi muud püssirohtu kasutavatest relvadest ei erista.
21
teabevahetus aitavad ennetada musta püssirohu relvade ja nende koopiate ebaseaduslikku
kasutamist ning vähendada nende relvadega seotud kuritegevust18.
Seetõttu on vajalik, et antiikrelvad ja nende koopiad kuuluksid RelvS-i reguleerimisalasse
piiramata tsiviilkäibega relvadena, et tagada nende soetamisel ja hoidmisel vähemalt
miinimumnõuded (nt vanusepiirang, registreerimis- või hoiustamisnõue).
Sarnaselt antiikrelvade käitlemisele, ei kohaldata RelvS-i ka laskekõlbmatuks muudetud
relvadele kui RelvS ei sätesta teisiti. Kehtiv seadus reguleerib üksnes relva laskekõlbmatuks
muutmise tehnilist protseduuri ja nõudeid, kuid mitte nende relvade hilisemat käitlemist. See
tähendab, et ka laskekõlbmatuks muudetud relva võib soetada ilma vanusepiiranguta ning kanda
avalikus ruumis.
Muudatuse tulemusel:
selgineb RelvS-i kohaldamisala;
antiikrelvad ja nende koopiad ning laskekõlbmatuks muudetud relvad viiakse
piiramata tsiviilkäibega relvade alla, mis tagab nende soetamise, hoidmise ja kasutamise
kontrolli ning vähendavad nende väärkasutuse ohtu;
järelevalveasutuste töö lihtsustub, kuna regulatsioon on loogilisem ja normitehniliselt
ühtsem.
Eelnõu § 1 punktiga 7 pikendatakse tähtaega, mille jooksul on pärijal õigus esitada taotlus päritud
relva omandamiseks, võõrandamiseks või laskekõlbmatuks muutmiseks.
Senine kolmekuuline tähtaeg on RelvS-s alates 2002. aastast. Samas 2009. aastal jõustus uus
pärimisseadus19 ning koos sellega muutus ka pärimissüsteem. Kui enne tuli pärand vastu võtta,
vastasel korral loeti pärandist loobutuks, siis nüüd on vastupidi – pärand loetakse vastuvõetuks,
kui sellest ei ole loobutud tähtaegselt, s.o kolme kuu jooksul pärandaja surmast (pärimisseaduse
§ 118 lg 1 ja § 119 lg 1). Seega varem võidi pärand vastu võtta alles mitu kuud pärast pärandaja
surma, kuid nüüd läheb pärand üldjuhul üle pärandaja surmaga. Lähedase surmast kolme kuu
jooksul ei pruugi pärija olla kõige paremas seisundis, et tegeleda erineva asjaajamisega. Relvaloa,
võõrandamise või laskekõlbmatuks muutmise taotluse esitamiseks ei tule mitte esitada lihtsalt
avaldus pärimisdokumentide vormistamise järel kolme kuu vältel, vaid see eeldab ka
tervisekontrolli ja esmaabikoolituse läbimist ning vastavate tõendite saamist ja vajadusel ka
jahitunnistuse või spordiorganisatsiooni liikmelisust tõendava dokumendi olemasolu. Suhteliselt
lühike, kolme kuu pikkune tähtaeg ei ole vajalik ka muude huvide kaitseks – pärandaja relv ja
laskemoon tuleb niikuinii viivitamata üle anda PPA-le (RelvS § 5 lg 1) ja PPA peab leidma
võimaluse neid hoiustada. Pikema taotluse esitamise tähtaja puhul hoiuaeg osal juhtudest ilmselt
mõnevõrra pikeneb, kuid siiski ei ole tegemist suure halduskoormuse tõusuga.
18 Nõukogu järeldused ebaseadusliku relvakaubanduse ning tulirelvadest ja pürotehnilistest toodetest tulenevate
ohtude vastu võitlemise kohta, 12. juuni 2025, lk 4 punktid 11–12. Kättesaadav:
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9907-2025-INIT/et/pdf. 19 Pärimisseadus – RT I 2008, 7, 52.
22
Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse RelvS-i § 10 lõiget 2 pärast sõna „objekti“ tekstiosaga
„hoiatamiseks,“. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust olukorras, kus relva kasutamise
eesmärk ei ole vahetult objekti tabamine või kahjustamine, vaid ohu tõrjumine esmalt hoiatamise
kaudu. Praktikas võib tekkida olukordi, kus relva kasutatakse hoiatuslasu tegemiseks – näiteks
ohuolukorra peatamiseks või õigusrikkuja hoiatamiseks –, ilma et oleks kavatsust kedagi või
midagi tabada.
Tulirelva “kasutamine” (RelvS-i või karistusõiguslikus mõttes) hõlmab olukorda, kus relv
rakendatakse selle otstarbele vastaval viisil, sõltumata sellest, kas lask tabab sihtmärki.
Hoiatuslasu korral:
toimub tegelik laskmine, st relv laetakse, vajutatakse päästikut ning lendkeha väljub
padrunipesast, kuid eesmärk ei ole kedagi ega midagi tabada;
see on aktiivne tegevus, mis võib potentsiaalselt põhjustada kahju, kui lasu suund või
keskkond on valesti hinnatud;
toimingut ei saa käsitada pelgalt ähvardusena või näitamisena (nt relva tõstmine või
padruni laadimine), sest lask ise on juba füüsiline jõukasutus.
Seetõttu on hoiatuslasu sooritamine olemuslikult tulirelva kasutamine – mitte objekti tabamiseks
või kahjustamiseks, vaid hoiatamiseks ja ohu tõrjumiseks. Hoiatuslasu tegemine peab alluma
samasugustele materiaalsetele ja formaalsetele eeldustele nagu muu relva kasutamine:
peab olema õigustatud eesmärk (nt hädakaitse, hädaseisund);
peab järgima proportsionaalsuse ja vältimatuse põhimõtteid;
isik kannab vastutust hooletu või ohtliku relvakasutuse korral.
Hädakaitse20 või hädaseisund21 võivad õigustada hoiatuslasu tegemist, kui see on proportsionaalne
ja vältimatu ohu tõrjumise viis.
Hoiatuslasu olemuslik käsitamine relva kasutamisena tagab, et sellisele tegevusele kehtivad samad
ohutus- ja vastutusstandardid nagu muul relva kasutamisel. See välistab tõlgendusliku ebaselguse
ning tagab, et relva kasutamisele laienevad kõik RelvS-s sätestatud nõuded ja piirangud.
Eeltoodu alusel on põhjendatud lisada RelvS-i § 10 lõikesse 2 selgesõnaline viide, et relva võib
kasutada ka hoiatamiseks. Selline täpsustus ei laienda relva kasutamise materiaalõiguslikke
aluseid, vaid loob õigusselguse olukordades, kus relva kasutatakse ohu tõrjumiseks hoiatuse teel,
ilma kavatsuseta kedagi või midagi tabada. Muudatus tagab, et hoiatuslasu tegemine on
20 KarS-i § 28 lõike 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast
rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. 21 KarS-i § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult
eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav
huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve
ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.
23
reguleeritud ja hinnatav samadel alustel kui muu relva kasutamine, järgides proportsionaalsuse ja
vältimatuse põhimõtteid ning tagades avaliku turvalisuse.
Eelnõu § 1 punktidega 9–12 muudetakse ja täiendatakse RelvS-i § 17, milles on toodud
laskemoon ja selle liigitus.
Kehtiva RelvS-i § 17 lõike 1 kohaselt on laskemoon padrun, mis koosneb padrunikomponentidest
(nt kuul, sütik, püssirohi ja padrunikest). Selline sõnastus eeldab, et laskemoona mõiste hõlmab
ainult terviklikku padrunit kui ühtset tervikut, jättes õiguslikult ebaselgeks laskemoona üksikosade
(komponentide) käsitluse.
Eelnõu § 1 punkti 9 kohase muudatuse järgi on laskemoon terviklik padrun või selle osa.
Muudatuse eesmärk on eelkõige õigusliku selguse ja täpsuse suurendamine. Muudatus kõrvaldab
senise kitsendava tõlgenduse, mille järgi laskemoonana käsitatakse vaid terviklikku padrunit.
Praktikas on oluline, et ka laskemoona komponendid — näiteks sütikud või püssirohi — oleksid
hõlmatud laskemoona mõistega, kuna need võivad eraldi omandamisel või hoidmisel kujutada
endast sarnast ohtu, mis terviklik padrun. Sõnastus „padrun või selle osa“ võimaldab õigusselgelt
reguleerida ka komponentide käitlemist ja neile kehtivaid piiranguid.
Tulirelvadirektiivi artikli 1 punktis 4 on laskemoona mõiste määratletud järgmiselt: „laskemoon
tähendab terviklikku padrunit või selle komponente, sealhulgas sütikut, püssirohtu, kuule või
haavleid, mida kasutatakse tulirelvas.“ Direktiivi eesmärk on tagada, et laskemoona osade ring
oleks üheselt määratletud, kuna nende ebaseaduslik omandamine või ühendamine võib
võimaldada laskemoona ebaseaduslikku tootmist. Seega nõuab direktiiv, et ka laskemoona
komponendid oleksid hõlmatud laskemoona õigusliku määratlusega. Eelnõukohane muudatus viib
Eesti õiguse tulirelvadirektiiviga täielikku vastavusse, vältides olukorda, kus direktiiviga
reguleeritud laskemoona osi ei käsitleta siseriiklikus õiguses piisavalt.
Kehtiva sõnastuse järgi on järelevalvepraktikas esinenud olukordi, kus vaidluse alla on sattunud,
kas laskemoona komponendi (nt ainult padrunikesta või püssirohu) omamine on käsitatav
laskemoona käitlemisena RelvS-i tähenduses. Täiendatud sõnastus välistab sellised
tõlgendusprobleemid, tagades ühtlase ja selge lähenemise õiguskaitse- ja järelevalveasutustele.
Laskemoona osade käsitlemine laskemoonana võimaldab politsei- ja tolliasutustel paremini
jälgida ohtlike komponentide käivet ning tuvastada ebaseaduslikku laskemoona kokkupanekut või
omamist. Eriti oluline on see piiriüleste kontrollide ja internetikaubanduse kontekstis, kus sageli
liigutatakse just laskemoona osi eraldi, mitte terviklikke padruneid.
Eelnõu § 1 punktis 10 esitatud muudatusettepanekuga lisatakse RelvS-i §-sse 17 uus lõige 11,
milles määratletakse laskemoona osad: püssirohi või muu paiskelaeng, sütik, kuul, haavel või
muu lendkeha või pihtamislaeng ning padrunikest. Võrreldes kehtiva RelvS-i § 17 lõikes 1
esitatud loeteluga lisatakse loetellu pihtamislaeng. Praktikas kasutatakse mitmete tulirelvade ja
laskeseadmete puhul lisaks klassikalisele lendkehaga laskemoonale ka nn pihtamislaenguid, mille
24
toime seisneb tabamuse fikseerimises või nähtavaks tegemises ilma eraldiseisva kuuli või haavli
kasutamiseta.
Pihtamislaeng ei ole sisult ega funktsioonilt võrdsustatav kuulide, haavlite või muude
lendkehadega, kuid moodustab siiski laskemoona konstruktsioonis eraldiseisva ja selgelt
identifitseeritava osa. Seetõttu on mõistlik tuua pihtamislaeng laskemoona osade loetelus välja
eraldi elemendina.
Eelnõu § 1 punktiga 11 täpsustatakse RelvS-i § 17 lõike 2 punktis 1, tulirelva padruni liiki.
Kehtivas õiguses on tulirelvapadrun olnud seostatav eelkõige padruniga, mille lendkeha on kuul
või haavel. Praktikas on see tekitanud tõlgendusküsimusi nende padruniliikide osas, mille puhul
lask ei ole mõeldud sihtmärgi tabamiseks ega füüsiliseks kahjustamiseks.
Muudatusega täiendatakse tulirelvapadruni mõistet selliselt, et tulirelvapadrunina käsitatakse
lisaks kuuli või haavliga padrunile ka padrunit, mille lendkeha on valgusrakett, samuti
paukpadrunit. Tegemist on padruniliikidega, mida kasutatakse näiteks signaali andmiseks,
hoiatamiseks või muul otstarbel, kuid mis oma ehituselt ja toimemehhanismilt vastavad tulirelvast
laskmiseks mõeldud padrunile.
Muudatuse eesmärk ei ole laiendada relvade või laskemoona kasutamise võimalusi ega kehtestada
uusi piiranguid, vaid tagada mõisteline selgus ja ühtne õiguslik käsitlus. Täpsustatud sõnastus
välistab olukorrad, kus valgusraketi- või paukpadruni kasutamine, käitlemine või nendele
kohaldatavad nõuded jääksid regulatsioonist välja üksnes seetõttu, et nende lendkeha ei ole kuul
ega haavel.
Seega korrastab muudatus RelvS-i terminoloogiat ning viib seaduse teksti paremini vastavusse
praktikas kasutatavate padruniliikidega, tagades õigusselguse nii relvaomanikele kui ka
järelevalveasutustele.
Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse RelvS-i § 18 relvaliikidega, mille omamiseks ei ole vaja
relvaluba, täpsustades samas EL-i õigusega kooskõlas olevad erandid. Täiendusega lisatakse
RelvS-i § 18 lõikesse 1 punktid 22–24 ,millega loetakse edaspidi piiramata tsiviilkäibega relvade
hulka ka antiikrelvad ja laskekõlbmatuks muudetud relvad.
Muudatus on vajalik, et tagada õigusselgus ja regulatsiooni ühtlustamine, kuna kehtivas seaduses
puudub selgesõnaline säte, mis määratleks, millistel tingimustel võib omada antiikrelvi ja nende
koopiaid, samuti laskekõlbmatuks muudetud relvi. Praktikas on selliste relvade kasutus ja
kogumine levinud muuseumide, kollektsionääride ja ajalooentusiastide seas, mistõttu on oluline
nende õiguslik staatus üheselt reguleerida.
Täiendused on vastavuses Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2403, millega
kehtestatakse ühised normid ja meetodid tulirelvade laskekõlbmatuks muutmiseks.
25
Rakendusmääruse eesmärk on tagada, et laskekõlbmatuks muudetud tulirelvi ei saaks uuesti
tulistamisvõimeliseks muuta ning et kõik sellised relvad oleksid varustatud ühtse standardi kohase
tõendava dokumendiga.
Muudatuse eesmärk ei ole relvade järelevalvet leevendada, vaid täpsustada, millised esemed
kuuluvad piiramata tsiviilkäibega relvade hulka.
Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt sõnastatakse RelvS-i § 18 lõige 3 ümber selliselt, et see viitab
üheselt nendele RelvS-i sätetele, mida kohaldatakse piiramata tsiviilkäibega relvade ja laskemoona
käitlemisele, nimelt: RelvS-i § 18 lõigetele 4–9, § 10 lõikele 1, § 28 lõikele 2 §-le 66 ning § 74
lõike 2 punktidele 2 ja 3.
Selline viiteline selgus tagab, et seaduse kohaldamisala on piiritletud täpselt ja süsteemselt.
Muudatus rõhutab, et piiramata tsiviilkäibega relvade suhtes rakenduvad üksnes need sätted, mis
on vajalikud avaliku turvalisuse ja järelevalve tagamiseks, kuid mitte kõik üldised relvade
käitlemise nõuded, mis on mõeldud piiratud tsiviilkäibega relvadele.
Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt muudetakse RelvS-i § 23 lõiget 1. Kehtiva RelvS-i § 23 lõike 1
järgi on relva ja laskemoona tüübikinnitus toiming, mille käigus tehakse kindlaks relva- või
padrunimudeli või tulirelva olulise osa tsiviilkäibesse lubatavus ning määratakse kasutusvaldkond,
lähtudes RelvS-i §-dest 3 ja 25.
Kehtiva regulatsiooni järgi kuuluvad tüübikinnituse alla relvamudel, padrunimudel ja tulirelva
oluline osa, kuid mitte tulirelva lisaseadmed, isegi siis, kui need võivad oluliselt mõjutada relva
kasutusomadusi (nt täpsus, käsitsemismugavus, nähtavus, heli ja põlemisjälg). Praktikas on see
tähendanud, et tulirelva lisaseadmete tsiviilkäibesse lubatavust ja kasutusvaldkonda ei hinnata
sama süsteemse tüübikinnituse korra alusel nagu relvi ja laskemoona.
Selline regulatsioon on loonud olukorra, kus:
tulirelva lisaseadmete õiguslik staatus tüübikinnituse mõttes ei ole olnud selge ega
ühtlane;
järelevalveasutustel puudub selge alus nõuda teatud tulirelva lisaseadmete eelnevat
hindamist tsiviilkäibesse lubatavuse ja kasutusvaldkonna määramiseks;
turvalisuse seisukohast olulised tulirelva lisaseadmed (nt sellised, mis võivad mõjutada
relva varjatavust, kasutusmugavust või tehnilisi omadusi) ei pruugi läbida samaväärset
kontrolli kui relv ise.
Muudatuse kohaselt hõlmab tüübikinnituse regulatsioon lisaks relvamudelile, padrunimudelile ja
tulirelva olulisele osale ka tulirelva lisaseadme tsiviilkäibesse lubatavuse ja kasutusvaldkonna
kindlaksmääramist. Sisuliselt tähendab see, et tüübikinnituse käigus:
hinnatakse ka tulirelva lisaseadme sobivust tsiviilkäibesse;
määratakse tulirelva lisaseadme kasutusvaldkond (nt tsiviilkasutus), lähtudes RelvS-i
§- dest 3 ja 25;
26
tulirelva lisaseade muutub tüübikinnituse mõttes samasuguse õigusliku tähelepanu
objektiks nagu relv, padrunimudel ja tulirelva oluline osa.
Tulirelva lisaseadme lisamine RelvS-i § 23 lõike 1 loetelusse muudab regulatsiooni loogiliseks ja
süsteemseks: kõik relva ohutust ja kasutusomadusi mõjutavad elemendid – relv ise, laskemoon,
olulised osad ja lisaseadmed – on vajaduse korral tüübikinnitusega kaetud.
Mitmed tulirelva lisaseadmed võivad relva omadusi oluliselt muuta (näiteks parandada tabavust,
mõjutada relva käsitsemist või varjatavust). Nende eelnev hindamine tüübikinnituse käigus
võimaldab:
välistada tsiviilkäibesse lubamist tulirelva lisaseadmetele, mis ei ole tsiviilkäibes sobivad
või proportsionaalsed;
siduda tulirelva lisaseadme kasutusvaldkond relvakategooriate ja lubatud otstarvetega.
RelvS lähtub riskipõhisest lähenemisest relvade ja laskemoona käitlemisele. Kui tulirelva
lisaseade võib mõjutada relva kasutamise riske, on põhjendatud, et selle tsiviilkäibesse lubatavus
otsustatakse samas raamistikus nagu relva ja laskemoona puhul.
Tüübikinnituse kohaldamine tulirelva lisaseadmetele annab järelevalveasutustele selge õigusliku
aluse nõuda tulirelva lisaseadmete hindamist enne nende turule laskmist ning vähendab
tõlgendamis- ja vaidlusriski. See ühtlustab halduspraktikat ja lihtsustab nii ametiasutuste kui ka
turuosaliste tegevust.
Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt täiendatakse RelvS-i 23 lõike 2 teist lauset pärast sõna „relvad“
tekstiosaga „, välja arvatud hoiatus- ja signaalrelvad“. Kehtiva sõnastuse järgi ei kuulu
tüübikinnitusele relvade ja padrunite modifikatsioonid, kumminuiad, teleskoopnuiad ega piiramata
tsiviilkäibega relvad. Tüübikinnitus kinnitab relva, padruni või tulirelva lisaseadme ohutust ja
vastavust nõuetele. Tulirelva lisaseadmete kaasamine kinnitamise süsteemi tagab parema kontrolli
tulirelva lisaseadmete modifikatsioonide üle ja tõstab üldist ohutustaset.
Eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt muudetakse RelvS-i § 24 lõike 1 esimest lauset. Kehtiva RelvS- i
§ 24 lõike 1 esimese lause kohaselt: „Teenistus- ja tsiviilrelvade register on käesolevas seaduses
sätestatud lubade ja Euroopa tulirelvapassi taotluste esitamiseks ja menetlemiseks, lubade ja passi
väljastamiseks või sellest keeldumiseks, loa omajate, relvade ja laskemoona tüübikinnituste,
relvade, tulirelva oluliste osade, laskemoona ning nende omanike ja valdajate üle arvestuse
pidamiseks asutatud andmekogu.“
See tähendab, et andmekogusse kantakse andmeid:
lubade ja Euroopa tulirelvapassi taotluste ning lubade ja Euroopa tulirelvapassi
väljastamiste kohta,
relvade ja laskemoona tüübikinnituste kohta,
relvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona ning nende omanike ja valdajate kohta.
27
Kehtivas sõnastuses ei ole mainitud tulirelvade olulisi osi ega nende lisaseadmeid. Muudatus
viiakse RelvS-i kooskõlas eelnõu § 1 punktis 20 esitatud RelvS-i § 23 lõike 1 muudatusega,
millega tuuakse tulirelva lisaseadmed tüübikinnituse kohaldamisalasse. Kui tulirelva
lisaseadmetele laieneb tüübikinnitus, peab nende kohta tekkima ka vastav kanne relvaregistris. See
tagab seaduse sisemise järjepidevuse ja väldib olukorda, kus õigusakt nõuab tulirelva lisaseadmete
kontrolli, kuid puudub alus nende üle arvestuse pidamiseks riiklikus registris.
Tulirelva lisaseadmed (nt helisummutid, lasersihikud) võivad oluliselt mõjutada relva omadusi ja
kasutust.
Nende üle arvestuse pidamine relvaregistris:
parandab relvade tehnilise konfiguratsiooni jälgitavust,
võimaldab täpsemat järelevalvet relvade ja nende lisaseadmete käitlemise üle,
aitab vältida ebaseaduslike lisaseadmete ringlust.
Eelnõu § 1 punkti 17 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 24 lõike 1 punkti 1 pärast tekstiosa „osade,“
sõnaga „ tulirelva“. RelvS-i § 24 lõige 1 sätestab relvaregistri eesmärgi ja sisu. Sama lõike punkt
1 määratleb, milliseid andmeid registris relvade ja laskemoona kohta kogutakse. Täpsemalt näeb
punkt 1 ette, et relvaregistri eesmärk on tagada Eestisse kaubana saabunud ja Eestis alaliselt
asuvate teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona, tulirelva oluliste osade,
lisaseadmete ja laskekõlbmatute relvade jälgitavus. Selline sõnastus tähendab, et relvaregistris
peetakse arvestust lisaseadmete üle üldisemalt, s.o ilma täpsustamata, millise relvaliigi
lisaseadmetest jutt käib.
Muudatuse tulemusel täpsustatakse, et relvaregistris peetakse arvestust üksnes tulirelva
lisaseadmete üle, mitte kõikide relvade lisaseadmete üle üldiselt. Sõna „tulirelva“ lisamine
muudab sätte sisuliselt kitsamaks ja täpsemaks, ühtlustades RelvS-i mõistekasutust ja relvade
liigitust.
Tegemist on sisuliselt tehnilise, kuid õiguskorra toimimise seisukohalt vajaliku täpsustusega.
Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse RelvS-i § 24 lõike 111 sõnastust.
RelvS-i kohaselt kantakse kõik tsiviil- ja teenistusrelvad relvaregistrisse (edaspidi relvaregister),
nii ka andmed PPA teenistusrelvade ja nende kandjate kohta. 2023. aasta 15. märtsil jõustusid
relvaregistri arendamisega seonduvad muudatused RelvS-s22 ning 10. juulil 2023 jõustus
relvaregistri põhimääruse uus terviktekst23. Muudatuste järgselt oli võimalus sulgeda relvaregistri
senine keskkond ja minna täielikult üle uuele kaasaegsele platvormile. Relvaregistri põhimäärus
näeb ette, et relvaregistrit peetakse elektroonilise andmekoguna, millel on üks alamregister –
Kaitsepolitseiameti relvaregister – ning neli keskkonda: iseteeninduskeskkond,
22 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – RT I, 14.03.2023,21. 23 Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus – RT I,07.07.2023,8.
28
menetluskeskkond, kaupmehekeskkond ja analüüsikeskkond. Kaitsepolitseiameti relvaregistri
määramine relvaregistri alamregistriks oli tingitud riigi julgeoleku seisukohast ning selle
pidamisele on ette nähtud erisused. Kaitsepolitseiameti relvaregistris riigisaladuse nõuete,
sealhulgas juurdepääsu- ja teadmisvajaduse põhimõtte järgimise tagab sellesse kantud andmete
vastutava töötlejana Kaitsepolitseiamet.
Ka PPA-l on vajadus osade teenistusrelvade üle arvestuse pidamisel erisuste tegemiseks. Nimelt
jõustus 2023. aasta 1. mail RSVS-i24 muudatus, millega lisati riigisaladuse kaitse alla PPA
eriüksuse ehk K-komando varustus, sealhulgas teenistusrelvad ja laskemoon, kuid muutmata jäi
RelvS-i § 24.
Seega on muudatuse eesmärk täiendada relvaregistrit uue alamregistriga – kriminaalpolitsei
relvaregister – ja täpsustada, et kõigi RelvS-i § 24 lõikes 111 nimetatud relvaregistrite andmed,
mis on olemuselt riigisaladus, salastatakse ning nende kasutamine ja kaitsmine toimub RSVS-s ja
selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
Eelnõu § 1 punktis 19 täiendatakse RelvS-i § 24 lõiget 14 punktiga 13, milles nähakse ette, et
relvaregistri põhimääruses sätestatakse ka kriminaalpolitsei relvaregistri erisused.
Muudatuse kohaselt nähakse sarnaselt Kaitsepolitseiameti relvaregistriga ette registripidamise
erisused kriminaalpolitsei relvaregistrile.
RelvS-i § 24 lõige 14 sätestab, millised küsimused peab kehtestama relvaregistri põhimäärus kui
valdkonna rakendusakt. Põhimäärus reguleerib reegleid, mis puudutavad registri pidamist,
andmete kogumist, töötlemist, kasutamist ja andmete väljastamist. Kehtivas regulatsioonis on
selgelt nimetatud teenistus- ja tsiviilrelvade registri üldised korralduslikud aspektid ning
Kaitsepolitseiameti relvaregistri erisused. Täiendava alamregistri – kriminaalpolitsei relvaregistri
– loomisega tuleb selle pidamise erisused kehtestada ka põhimääruses.
Muudatusega täiendatakse RelvS-i volitusnormi, et relvaregistri põhimäärus saaks reguleerida ka
kriminaalpolitsei relvaregistri erisusi. See loob ühtse õigusliku raamistiku kõigile registri osadele,
tagab tundlike ja riigisaladusena käsitletavate andmete nõuetekohase kaitse ning suurendab üldist
õigusselgust ja julgeolekut.
Eelnõu § 1 punktide 20–23 kohaselt tehakse muudatused RelvS-i §-s 25, mis sätestab relva- ja
padrunikollektsiooni. Eelnõuga täpsustatakse relva- ja padrunikollektsiooni hoidmise ja
säilitamise nõudeid, muutes sõnastust ühtsemaks ning eristades selgemalt nende esemete
kategooriaid, mille puhul on vajalik relvahoidla kui kõrgendatud turvanõuetega hoiukoht, ning
nende kategooriaid, mille puhul piisab relvakapist või üldisest hoiukohast. Muudatuste eesmärk
on suurendada õigusselgust, vähendada ebaproportsionaalset koormust kollektsionääridele
ning ühtlustada mõistete kasutust kogu seaduses. Muudatused ei vähenda avalikku turvalisust, vaid
24 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, § 8 p 12 – RT I 2007,16,77.
29
täpsustavad ja diferentseerivad nõudeid vastavalt riskitasemele. Kollektsionääridel väheneb
vajadus ehitada või rentida relvahoidlaid väiksemate kogude korral, mis vähendab kulusid ja
lihtsustab relvakollektsioonide pidamist.
Eelnõu § 1 punkti 20 järgi asendatakse RelvS-i § 25 lõike 22 punktis 3 sõna „relvahoidla“ sõnaga
„hoiukoha“. RelvS-i § 25 lõike 22 punkt 3 sätestab, et kollektsiooni pidaja peab esitama andmed
relvahoidla kohta, kus relvad asuvad ja need andmed kantakse kollektsioneerimisloale. Kehtivas
seaduses on ette nähtud, et relvahoidla peab olema ka juhtudel, kus see ei ole sisuliselt nõutav (nt
väiksemate kogude puhul või juhul kui kogus on ainult külmrelvad, mis võiksid paikneda
relvakapis).
Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 21 kohase muudatusega RelvS-i § 25 lõikes 61, millega
nähakse ette, et kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid või kuni kaheksa piiratud
tsiviilkäibega relva, välja arvatud piiratud tsiviilkäibega külmrelvad, hoitakse neid relvakapis või
relvahoidlas.
Kehtiva õiguse kohaselt on nõutud, et relva- ja padrunikollektsiooni hoitakse relvahoidlas,
sõltumata kollektsiooni suurusest ja relvade liigist. Kavandatava muudatuse järgi täpsustatakse, et
kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid või kuni kaheksa piiratud tsiviilkäibega relva,
välja arvatud piiratud tsiviilkäibega külmrelvad, võib neid hoida relvakapis või relvahoidlas.
Muudatuse eesmärk on lihtsustada kehtivaid nõudeid lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest.
Väiksemate kogude (nt mõned kollektsioonirelvad või padrunikollektsioonid) puhul ei ole
otstarbekas nõuda relvahoidla rajamist, kuna piisav turvalisus on tagatud ka nõuetekohase
relvakapiga. Seega, kui kollektsioon sisaldab ainult padruneid või kuni kaheksat piiratud
tsiviilkäibega relva (nt piiratud tsiviilkäibega tulirelv või tulirelvaga võrdsustatud hoiatus- ja
signaalrelvad), ei ole vaja rajada eraldi relvahoidlat – piisab relvakapist. Säte jätab siiski
võimaluse kasutada relvahoidlat juhul, kui omanik soovib kõrgendatud kaitset.
Piiramata tsiviilkäibega külmrelvi (nt dekoratiivmõõgad, terariistad, kummi- ja teleskoopnui) ei
arvestata selles mahus, kuna nende ohtlikkuse tase ja väärkasutamise risk on võrreldes
tulirelvadega madalam.
See muudatus vähendab ebavajalikku halduskoormust kollektsionääridele ning ühtlasi täpsustab,
millistel juhtudel on relvahoidla nõue kohustuslik.
Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt muudetakse RelvS-i § 25 lõiget 7 ja nähakse ette, et kollektsiooni
kuuluvaid sõjarelvi ja üle kaheksa piiratud tsiviilkäibega relva, välja arvatud piiratud tsiviilkäibega
külmrelvad, tuleb hoida relvahoidlas RelvS-i §-s 46 sätestatud tingimustel ja korras. Praegu tuleb
kõiki kollektsiooni kuuluvaid relvi hoida relvahoidlas. Erisusi relvaliigi või koguse alusel ei ole.
Kavandatud muudatuse järgi tuleb sõjarelvi ja üle kaheksa piiratud tsiviilkäibega relva (välja
arvatud piiratud tsiviilkäibega külmrelvad) hoida relvahoidlas RelvS-i §-s 46 sätestatud
tingimustel ja korras.
30
Muudatus loob selge eristuse väiksemate ja suuremate kollektsioonide vahel. Sõjarelvade ja suure
hulga piiratud tsiviilkäibega relvade puhul on kõrgem turvarisk, mistõttu on põhjendatud
relvahoidla kohustus. Selline diferentseeritud lähenemine tõstab avalikku ohutust, tagades samas,
et väiksemate kollektsioonide pidajad ei pea kandma ebaproportsionaalseid kulusid.
Eelnõu § 1 punktis 23 sätestatakse erisus nende relvaliikide osas, mille hoidmiseks ei ole vajalik
relvakapp ega relvahoidla. Muudatuse kohaselt ei ole relvakapp või relvahoidla nõutud piiratud
tsiviilkäibega külmrelva hoidmiseks. Sellisel juhul tuleb neid hoida hoiukohas tingimustes, mis
tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.
Kehtiv RelvS ei tee erandit külmrelvade hoidmisel – need kuuluvad samuti relvahoidla nõude alla,
kui on osa kollektsioonist. Piiratud tsiviilkäibega külmrelvad (nt mõõgad, pistodad, nuiad) ei
kujuta endast sama taseme ohtu kui tulirelvad. Seetõttu on põhjendatud näha nende hoidmiseks
ette leebemad hoiutingimused. Nõue tagada ohutus ja kõrvaliste isikute ligipääsu välistamine jääb
siiski kehtima, et vältida võimalikke väärkasutusi. Muudatus tagab õiguspärase ja mõistliku
lähenemise, vältides ebavajalikku bürokraatiat.
Eelnõu § 1 punktides 24 ja 25 nähakse ette muudatused RelvS-i §-des 26 ja 261, mis reguleerib
füüsilise isiku kollektsioneerimisloa taotlemist, tingimusi ja menetlust. Eelnõuga ei muudeta
kollektsioneerimisloa taotlemise põhimõtteid, vaid korrastatakse seaduse viitesüsteemi.
Eelnõu § 1 punkti 24 kohaselt jäetakse RelvS-i § 26 lõikest 5 ja 8 ning § 261 lõikest 3 ja 7 välja
tekstiosa „või 3“.
Kehtiva RelvS-i § 26 lõiked 5 ja 8 ning § 261 lõige 3 viitavad asjaoludele, mille järgimine on
kollektsioneerimisloa menetluses ja järelevalves kohustuslik. Muudatustega jäetakse RelvS-st
välja nõue, mille kohaselt võib PPA keelduda kollektsioneerimisloa andmisest või väljastatud
kollektsioneerimisloa kehtivuse peatada, kui esineb RelvS-i § 25 lõikes 3 sätestatud asjaolu.
Viide RelvS-i § 25 lõikele 3 on ebaselge eesmärgiga, sest selles loetletakse relvad, mida võib
kollektsioneerida. RelvS-i § 25 lõike 3 rikkumisel võib alustada menetlust loa peatamiseks näiteks
RelvS-i § 43 lõike 3 punkti 9 alusel, kui relvaomanik või -valdaja on vähemalt kaks korda viimase
kolme aasta jooksul rikkunud RelvS-i või selle alusel antud õigusakti nõudeid või on jätnud
täitmata temale tehtud ettekirjutuse nõuded.
Seega ei ole RelvS-i § 26 lõigetes 5 ja 8 ning § 261 lõikes 3 ja 7 RelvS-i § 25 lõikele 3 viitamine
asjakohane ja on pigem eksitav. Tegemist on normitehnilise täpsustusega, mis lähtub seaduse
struktuuri korrastamisest ja ei mõjuta kollektsioneerimisloa sisu ega taotlejate õigusi.
Eelnõu § 1 punktis 25 esitatud muudatuse järgi asendatakse RelvS-i § 26 lõikes 10 tekstiosa „4–
7“ tekstiosaga „4–6“.
31
RelvS-i § 26 lõike 10 kohaselt tunnistab PPA kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb RelvS-i
§ 36 lõike 1 punktis 1, 2, 4–7, 9 või 10 või § 43 lõike 3 punktis 1, 3–6 või 9 sätestatud asjaolu.
RelvS-i § 36 lõike 1 punkti 7 kohaselt ei anta soetamisluba ja relvaluba isikule, kes on
väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist,
hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest.
RelvS-i § 36 lõike 1 punkt 7 on vastuolus RelvS-i § 43 lõike 3 punktiga 9, mille kohaselt üks
RelvS-i nõuete rikkumine ei ole automaatselt kollektsioneerimisloa kehtetuks tunnistamise
aluseks. Kavandatav muudatus on õigusselguse ja proportsionaalsuse seisukohast oluline
normitehniline täpsustus.
Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse RelvS-i § 29 lõikega 12, mille kohaselt võib 15–17-aastane
isik vallata sporditulirelva paralleelrelvaloa alusel, kui tal on selleks lapsevanema nõusolek.
Kehtiva RelvS-i kohaselt on Eestis lubatud õhkrelva vallata, kanda, hoida ja edasi toimetada alates
10. eluaastast (RelvS § 18 lõige 5). Sporditulirelva võib aga laskeinstruktori või relvaluba omava
lapsevanema vahetu järelevalve all anda kasutada alates 12. eluaastast (RelvS § 86 lõige 8). Mida
varem alustab noor laskeoskuse arendamist ja omandab laskmise tehnikad, seda varem on lootust
saavutada häid tulemusi rahvusvahelises konkurentsis. Eestis tegutsevad mitmed noortele
suunatud laskespordiklubid, kus pakutakse spetsiaalseid algtaseme treeninguid ning arendatakse
lastele ja noortele sobivaid treeningprogramme. Selleks, et profitasemele jõuda, peab noor saama
võimalikult varajases eas palju treenida, mis omakorda eeldab sportlasele sobiva relva olemasolu
ja võimalust seda relvahoiu koha ning treeningpaiga vahel turvaliselt transportida. Kehtiva seaduse
kohaselt on alla 18-aastasel õigus tulirelva treeningul kasutada, kuid ei võimalda tal relva
iseseisvalt treeningule või võistlusele transportida, mis on noorsportlastele arvestatav takistus.
Eestis on üsna levinud, et noorsportlasele soetavad sporditulirelva lapsevanemad. Samas ei ole
lapsevanemal alati oma töö ja elukorralduse kõrvalt võimalik koos lapsega treeningutel osaleda.
Spordiklubidel aga ei ole sageli piisavaid vahendeid, et varustada kõiki treenitavaid kaasaegsete
sporditulirelvadega. See seab mitmed piirangud ja takistab noorsportlase arengut.
15-aastane noorsportlane, kes on treeninguid alustanud juba varajases eas, ja kes on juhendatud
professionaalide poolt, omab üldjuhul piisavaid teadmisi ja vilumust tulirelva ohutuks
käsitsemiseks. Neil võiks lubada paralleelrelvaluba taotleda. Paralleelrelvaluba annab
noorsportlasele ka võimaluse taotleda Euroopa tulirelvapassi, et reisida teistesse EL-i
liikmesriikidesse treeninglaagritesse ja võistlustele.
Sarnane praktika on näiteks Soomes25 ning ei ole vastuolus tulirelvadirektiiviga.
Tulirelvadirektiivi kohaselt võivad liikmesriigid lubada omandada (kui see ei toimu ostmise teel)
ja vallata tulirelvi alla 18-aastastel isikutel küttimise ja sportlaskmise eesmärgil tingimusel, et neil
25 Ampuma-aselaki, 1/1998, § 42b, Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1998/1.
32
on selleks vanemate luba või nad tegutsevad oma vanemate juhendamisel või kehtivat tulirelva-
või jahiluba omava täiskasvanu juhendamisel, või litsentseeritud või muu loa alusel tegutsevas
treeninguasutuses ning kui lapsevanem või täiskasvanu, kellel on kehtiv relva- või jahiluba, võtab
endale direktiivi artikli 7 kohaselt vastutuse relva nõuetekohase hoidmise eest, ning tõenäoliselt ei
ohusta ennast ega teisi, avalikku korda ega avalikku julgeolekut; varasem süüdimõistmine tahtliku
vägivaldse kuriteo eest loetakse vastava ohu näitajaks.26
Need muudatused toetavad noorte laskeharidust ja treeninguid ning reguleerivad senisest
selgemalt relva kasutamist alaealiste poolt juhendatud tingimustel. Vanusepiirangute ja
loaandmise korra täpsustamine aitab vältida väärarusaamu ning tagada, et relva käsitsemine
toimub kontrollitud ja ohututes tingimustes.
Lisaks omab muudatus ka laiemat riigikaitselist väärtust. Laskespordiga tegelevad noored
omandavad varakult relvakultuuri, ohutustehnika ja vastutustunde, mis on nii ajateenistusse kui
tegevteenistusse astumisel olulised eeldused. Varakult harjutatud tehnilised oskused, relva
käsitsemise kindlus ja vaimne distsipliin toetavad reservväelaste järelkasvu ning tugevdavad
ühiskonnas riigikaitselist teadlikkust ja valmisolekut. Seeläbi aitab muudatus kaasa riigi
kaitsevõime tugevdamisele.
Eelnõu § 1 punktiga 27 kohaselt muudetakse RelvS-i § 30 lõiget 2. Kehtiva RelvS-i § 30 lõike 2
kohaselt võib välismaalane, kes on EL-i või NATO liikmesriigi kodanik ning kellel on Eesti
elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, soetada, omada ja vallata RelvS-i § 29 lõikes
1 loetletud relva, kui talle on RelvS-s füüsilisele isikule ettenähtud alustel ja korras antud Eestis
relvaluba. Eelnõu järgi täiendatakse sätet selliselt, et välismaalane, kes on EL-i või NATO
liikmesriigi kodanik ning kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, võib
vallata RelvS-i § 29 lõikes 1 ja 11 loetletud relva, kui talle on RelvS-s füüsilisele isikule ettenähtud
alustel ja korras antud Eestis relvaluba või paralleelrelvaluba. Muudatus tagab, et ka 15–17-
aastasel välismaalasel on õigus vallata RelvS-i § 29 uue lõike 11 kohaselt sporditulirelva,
tingimusel, et tal on selleks lapsevanema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek.
Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 26 esitatud muudatusega, mis toetab noorte
harrastuslaskmiseks soodsate tingimuste loomist.
Eelnõu § 1 punktis 28 täiendatakse RelvS-i § 31 lõikega 8 selliselt, et juriidiline isik võib Eestis
spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks
ööpäevaks RelvS-s kehtestatud korras registreeritud relv ja laskemoon tingimusel, et teisel
isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab
olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt.
Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab relva andmeid,
relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid ning relva
üleandmise ja vastuvõtmise aega.
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555, 24. märts 2021, relvade omandamise ja valduse kontrolli
kohta (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1–25), artikli 6 lõige 1.
33
Muudatusega võimaldatakse juriidilisel isikul anda oma nimele registreeritud jahitulirelv või
sporditulirelv kuni viieks ööpäevaks kasutada teisele isikule, kellel on vastav relvaluba. Selleks
peab olema võimalik koheselt tõendada relva üleandmist.
Muudatus on vajalik eelkõige jahiturismi toimimiseks. Praegu saab juriidiline isik anda relva
kasutada ainult oma töötajale, mis ei kata külalisjahil osalevate isikute, sealhulgas välisriigi
jahimeeste või relvata kohalike jahimeeste vajadusi. Sageli ei saa külalisjahimehed oma relva riiki
tuua või ei ole neil mõistlik selleks relva soetada. Füüsilisel isikul on ajutine relva kasutusse
andmine lubatud, kuid juriidilisel isikul mitte, mille tulemusena tekib põhjendamatu ebavõrdsus.
Muudatus võimaldab juriidilisel isikul relva ajutiselt teisele isikule kasutada anda samadel
tingimustel nagu füüsilisel isikul ning loob praktilised võimalused külalisjahimeeste vastuvõtuks
ja jahiturismi korraldamiseks, parandades seeläbi valdkonna toimimist ja toetades ettevõtlust.
Eelnõu § 1 punktiga 29 pikendatakse relvasoetamisloa kehtivusaega kolme kuu pealt kuuele
kuule. Praktika on näidanud, et kolme kuu pikkune tähtaeg ei ole mitmel juhul piisav soovitud
relva soetamiseks. Relvade ja relvatarvikute tarneajad võivad ületada kolme kuu piirangut, samuti
esineb olukordi, kus relvakaupmeeste laoseisud ei võimalda kiiret soetamist. Sellest tulenevalt on
relva soetada soovivad isikud pidanud esitama korduvaid taotlusi, kuigi neile loa andmise eeldused
ei ole muutunud. See koormab põhjendamatult nii taotlejaid kui ka PPA-d.
Kuuekuuline kehtivusaeg võimaldab relvasoetamisloa omajal soetada relva vastavalt
turuolukorrale ja tegelikele tarneaegadele, vähendab korduvate taotluste arvu ja tõstab menetluse
tõhusust. Muudatus ei vähenda avaliku ohutuse taset, kuna loa andmise eeldused kontrollitakse
põhjalikult loa väljastamisel ning seadus võimaldab luba kehtetuks tunnistada, kui eeldused hiljem
ära langevad.
Muudatus on vajalik, et ühtlustada loa kehtivusaeg relvaturu tegelike tingimustega ning vähendada
ebaproportsionaalset halduskoormust.
Eelnõu § 1 punktiga 30 asendatakse RelvS-i § 33 lõikes 1 sõna „seitsme“ sõnaga „kümne“.
Eelnõuga tehakse muudatus RelvS-i § 33 lõikes 1, millega pikendatakse tähtaega, mille jooksul
peab välisriigist soetatud relva registreerimiseks esitama prefektuurile. Kehtiva seitsme tööpäeva
asemel on eelnõu kohaselt see tähtaeg kümme tööpäeva.
Muudatus on ajendatud praktilisest vajadusest, mille järgi ei ole relvaomanikel alati võimalik saada
sobivat prefektuuri vastuvõtuaega nii lühikese tähtaja jooksul. Eriti suuremates prefektuurides (nt
Tallinnas) võib vaba aega olla keeruline leida mõistliku etteteatamisega, eelkõige siis, kui
relvaomaniku töö- või elukorraldus ei võimalda tööpäeviti koheselt vastuvõtule tulla.
34
Tähtaja pikendamine ei vähenda avalikku turvalisust, sest relv on soetatud seaduslikult,
relvakandmise õigus on kontrollitav ning registreerimiskohustus jääb kehtima. Muudatus on
proportsionaalne ja eluline, vähendades nii relvaomanike kui prefektuuride halduskoormust,
tagades ühtlasi relvade korrektse registreerimise.
Eelnõu § 1 punktiga 31 pikendatakse RelvS-i § 34 lõike 14 punktis 2 tähtaega, mille jooksul peab
relvaloa taotleja osalema laskevõistlusel, kui ta taotleb relva, mille puhul kasutatakse piiratud
tsiviilkäibega padrunisalve. Kehtiva 12 kuu asemel kehtestatakse 24-kuuline tähtaeg.
Kehtiva RelvS-i § 34 lõike 14 punkti 2 kohaselt peab relvaloa taotlemiseks tegelemiseks
spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva, olema eelnenud
12 kuu jooksul olema osalenud laskevõistlusel, mille on korraldanud või kuhu on korraldajana
kaasatud laskespordiorganisatsioon. Praktikas on sellise tähtaja järgimine sageli keeruline, sest
kiirete eluetappide – näiteks kooli lõpetamise, lapse sünni, töökoha vahetuse – ning samuti
vigastuste või muude terviseprobleemide tõttu võivad harrastused ajutiselt tahaplaanile jääda.
Laskevõistlustel osalemine eeldab ettevalmistust ning võistlused toimuvad kindlatel kuupäevadel,
mis tähendab, et taotlejal ei ole alati võimalik oma osalemist paindlikult planeerida.
Laskevõistlusel osalemise nõude eesmärk ei ole taotleja karistamine ega põhjendamatu
halduskoormuse tekitamine, vaid tema tegeliku relvakäsitsemise oskuse ja piiratud käibega
padrunisalvega tulirelva omamise vajalikkuse tõendamine.
Muudatus on vajalik, sest:
12-kuuline tähtaeg on praktikas sageli ebarealistlik, arvestades võistluste arvukust,
hooajalisust ja vabatahtlikku korraldust;
24-kuuline tähtaeg on proportsionaalne, eluline ja õiglaselt täidetav, välistades, et
relvaloa taotlemine sõltub juhuslikult võistluskalendri kättesaadavusest;
muudatus suurendab ohutust, andes taotlejale rohkem aega ettevalmistuseks, ilma et
järelevalve või nõude sisuline eesmärk väheneks;
turvalisus ega kontrollitavus ei vähene, kuna laskevõistlusel osalemise kohustus jääb täiel
määral kehtima.
Tähtaja pikendamine ei muuda nõude sisu, osalemise kohustuslikkust, taotleja taustakontrolli,
ohutusnõudeid ega kvalifikatsioonikriteeriume – muudetakse üksnes ajaraami, mille jooksul
tegevus peab olema sooritatud. Ohutuse tase jääb seega samaks, kuid nõue muutub realistlikult
teostatavaks ja õiglasemaks. Lisaks välistab 24 kuu pikkune tähtaeg juhuslikkuse mõju ja tagab,
et regulatsioon täidab oma tegelikku eesmärki.
Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks RelvS-i § 34 lõike 15 punkt 3, mis seob piiratud
käibega padrunisalvede soetamise ja omamise õiguse üksnes kitsalt määratletud riigikaitses
osalevate isikutega. Praktika ja riigikaitselised vajadused on näidanud, et kehtiv regulatsioon on
liiga jäik ja piirab ebamõistlikult motiveeritud ja võimekate relvaomanike panust riigikaitsesse.
35
RelvS-i § 34 lõike 15 kohaselt võib riigikaitses osalev isik taotleda oma relvaloale kantud ja
relvaregistris registreeritud relva andmetele riigikaitse märgendit, mis annab talle õiguse soetada,
omada ja vallata jahipidamise, spordi- või turvalisuse tagamise otstarbel registreeritud relvale
piiratud käibega padrunisalve27 ning osaleda selle relvaga riigikaitselises tegevuses KalS-i § 52
lõikes 1 sätetatud korras.
Praegune regulatsioon tekitab aga mitmeid probleeme:
vanusepiirang: sõjaaja ametikohtadele kehtib vanuse ülempiir28. Kui isik selle täidab,
vabastatakse ta ametikohalt, mistõttu kaotab ta õiguse riigikaitse märgendile ning ei saa
enam oma isikliku relvaga riigikaitselises tegevuses osaleda. Samuti tuleb tal loobuda
piiratud käibega padrunisalvedest. See välistab riigikaitselise panuse andmise ka neil
inimestel, kes on jätkuvalt heas füüsilises ja vaimses vormis ning motiveeritud kaasa
lööma.
paindlikkuse puudumine: mitmed relvaomanikud sooviksid riigikaitsesse panustada,
kuid ei saa töö- ja pereelu kõrvalt võtta endale püsivat rolli Kaitseliidus. Neil oleks aga
võimalik osaleda vabatahtlikuna või toetajaliikmena, kuid kehtiv regulatsioon ei võimalda
neil isikliku relvaga sellistes tegevustes osalemist.
Kokkuvõttes piirab kehtiv lahendus nii kogenud ja motiveeritud inimeste panustamist kui ka
nende relvaomanike kaasamist, kes võiksid riigikaitses osaleda paindlikumal viisil.
Oskus käsitseda tulirelvi suurendab usku riigi kaitsmise võimalikkusesse ning tugevdab seeläbi
kaitsetahet. Inimene tunneb end turvalisemalt ja enesekindlamalt, kui tal on teadmised ja oskused,
kuidas reaalses kriisiolukorras tegutseda. See psühholoogiline kindlus aitab säilitada rahu ja
suurendab valmidust ennast ja laiemalt ka oma kodumaad kaitsta. Kaitsetahe ei ole ainult
emotsionaalne hoiak (patriotism), vaid ka teadmine, mida ma reaalselt teha saan, kui olukord
nõuab. Relva käsitsemise oskus teeb kaitsmise konkreetseks ja praktiliseks tegevuseks, mitte
abstraktseks mõtteks.
Kui suur osa ühiskonnast omab relvaoskusi (nt laskespordi, jahipidamise, ajateenistuse või
koolituste läbimise kaudu), tekib tugevam ühisvastutuse tunne. Inimesed ei looda ainult
professionaalsele armeele, vaid tunnetavad, et neil on samuti roll riigikaitses.
Muudatus tugevdab Eesti riigikaitset, suurendades inimeste ringi, kes saavad sisuliselt ja
ohutult panustada relvakandmise ja laskekoolituse kaudu.
Oskused ja teadmised tekitavad tihti suurema huvi valdkonna vastu. Inimesed, kes on läbinud
relvaõppe või saanud laskekogemuse, võivad rohkem huvituda ka muudest
riigikaitsevaldkondadest – näiteks liituda Kaitseliiduga, osaleda õppustel jne.
27 RelvS-i § 211 lõike 7 kohaselt on piiratud käibega padrunisalv poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli
padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalv,
mis mahutab rohkem kui 10 padrunit. 28 KVTS § 90.
36
Kuigi Šveits on neutraalne riik, millel on rahumeelne maine, on see siiski üks relvastatumaid riike
maailmas, selgub Genfis asuva organisatsiooni Small Arms Survey andmetest, mis on selles
valdkonnas tunnustatud analüüside allikas. Organisatsiooni 2018. aasta hinnangu29 kohaselt on
Šveitsis ringluses üle 2,3 miljoni tulirelva, mille hulka ei kuulu 360 000 relva, mida hoiavad
õiguskaitseasutused. Eraisikute omanduses olevate relvade arv ulatub Šveitsis ligi 28 relvani 100
elaniku kohta, mis asetab riigi Lääne-Euroopas neljandale kohale (pärast Soomet, Austriat ja
Norrat) ning maailmas 14. kohale. Maailma absoluutne rekord kuulub aga Ameerika
Ühendriikidele, kus on üle 120 relva 100 elaniku kohta. Eestis on eraisikute omanduses olevate
relvade arv 4,96 relva 100 elaniku kohta30.
29 Small Arms Survey, Global Firearms Holdings, juuni 2028. Kättesaadav:
https://www.smallarmssurvey.org/database/global-firearms-holdings. 30 Small Arms Survey 2018.
37
Tabel 1. Relvade arv EL-is 100 elaniku kohta
Riik Relvade arv 100 elaniku kohta
Soome 32,4
Austria 30,0
Küpros 29,1
Malta 28,3
Rootsi 23,1
Portugal 21,3
Prantsusmaa 19,6
Saksamaa 19,6
Luksemburg 18,9
Kreeka 17,6
Sloveenia 15,6
Itaalia 14,4
Horvaatia 13,7
Leedu 13,6
Belgia 12,7
Tšehhi 12,5
Ungari 10,5
Läti 10,5
Taani 9,9
Bulgaaria 8,4
Hispaania 7,5
Iirimaa 7,2
Slovakkia 6,5
Eesti 4,9
Madalmaad 2,6
Rumeenia 2,6
Poola 2,5
Allikas: Small Arms Survey 2018.
Šveitsis on relvade hoidmine kodus osa pikaajalisest kodanikukaitse traditsioonist. Šveitsi armee
tugineb süsteemile, kus enamik mehi läbib kohustusliku ajateenistuse ning säilitab pärast teenistust
relva kodus. Rahuajal hoitakse reservväelaste relvi kodudes (kuigi viimastel aastatel on seda veidi
piiratud). Sellise põhimõtte rakendamise tulemusena on Šveitsis tugev kodanikukaitse traditsioon
38
ja ühiskonnas kõrge kaitsetahe31. Uuringud näitavad, et šveitslased usuvad oma riigi
kaitsevõimesse, sest nad teavad, et neil endil on oluline roll.
Meie naaberriigis Soomes on kõrge ajateenistuse läbimise protsent ning relvaõpe on oluline osa
väljaõppest. Paljud soomlased osalevad ka pärast teenistust vabatahtlikus väljaõppes (nt
Maanpuolustuskoulutusyhdistys32). Ka Soomes on elanike seas tugev kaitsetahe – 2023. aasta
küsitluse33 kohaselt uskus üle 80% soomlastest, et riiki tuleks relv käes kaitsta. Head
relvakäsitsemise oskused toetavad seda hoiakut.
Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse RelvS-i § 34 lõiget 6 punktiga 4, mille kohaselt annab
juriidilise isiku relvaluba õiguse anda relva, helisummutit, öösihikut ja laskemoona kasutada
jahipidamise eesmärgil külalisjahis osalejale tingimusel, et külalisjahil osalejal on seda liiki
jahitulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning
laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-
vastuvõtmise akt, mis sisaldab relva andmeid, relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid,
relvaloa andmeid, kontaktandmeid ning relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.
Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 28 nimetatud muudatusega, millega võimaldatakse
juriidilisel isikul anda oma nimele registreeritud jahitulirelv või sporditulirelv kuni viieks
ööpäevaks kasutada teisele isikule, kellel on vastav relvaluba
Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse RelvS-i §-i 35 lõikega 61, millega vabastatakse relvaeksami
praktilise osa sooritamise kohustusest relvaluba või soetamisluba taotlev füüsiline isik, kelle
jahiseadusest34 (edaspidi JahiS) tuleneva jahieksami käigus sooritatud laskekatsest või suuruluki
jahilaskekatse sooritamisest on möödunud vähem kui kuus kuud. Muudatus ühtlustab RelvS-i ja
JahiS-e toimimise, vähendab halduskoormust nii taotlejale kui ka riigile ning kõrvaldab täna
esineva topeltnõude.
Muudatus on vajalik, sest:
väldib topeltsooritamist sisuliselt sama sisuga laskekatsetel,
vähendab ebamõistlikku aja- ja rahalist koormust taotlejale,
vähendab eksamite halduslikku koormust ja lühendab järjekordi,
tunnustab jahikatse sisulist rangust ja ohutusväärtust,
ei vähenda avalikku turvalisust, kuna pädevus on värskelt ja rangelt tõendatud.
Praegu peab isik, kes on juba edukalt läbinud jahieksami laskekatse või suuruluki laskekatse,
läbima ka relvaeksami praktilise osa, mis sisuliselt:
hindab samu relvakäsitsemise oskusi,
testib lasketehnilist pädevust,
31 France 24, Elena Pompei, Why do the Swiss have so many guns? 24. oktoober 2024. Kättesaadav:
https://www.france24.com/en/europe/20241024-why-do-the-swiss-have-so-many-guns?utm_source=chatgpt.com 32 Maanpuolustuskoulutusyhdistys. Kättesaadav: https://mpk.fi. 33 YLE News, Poll: Citizens' willingness to defend Finland, support for Nato hit all time high, 1. detsember 2023.
aasta. Kättesaadav: https://yle.fi/a/74-20006876?utm_source=chatgpt.com. 34 Jahiseadus – RT I, 16.05.2013,2.
39
toimub sama tüüpi relvadega,
eeldab identseid ohutusnõudeid.
See on sisuliselt sama oskuse kahekordne hindamine, mis ei ole proportsionaalne ega
põhjendatud. Lisaks on jahilaskekatse sisult rangem kui relvaeksami praktiline osa. Jahilaskekatse
(sh suuruluki laskekatse) sisaldab täpsemaid tabavus- ja ohutusnõudeid ning nõuab reaalse
jahisituatsiooniga võrreldavat täpsust ja kontrolli. Jahilaskekatsed viiakse läbi pädevate
eksamineerijate poolt ning on tuntud kui üks Eestis kõige rangemate nõuetega oskuskatse. Seega
on juba tõendatud, et jahilaskekatse läbinud isik oskab ohutult relva käsitseda, suudab teha
täpseid laske, tunneb ohutusnõudeid ja oskab neid praktikas rakendada.
Muudatus arvestab ka aja- ja ressursikulu ning vähendab ebamõistlikku koormust.
Relvaeksami praktilise osa läbimine tähendab täna:
eksamile registreerimist,
täiendavat õppesooritust,
laskekohale sõitmist,
laskemoona ja rajakasutuse eest tasumist.
Kui inimene on juba hiljuti tõendanud samu oskusi jahilaskekatse sooritamisega, on see ajaliselt
ja rahaliselt ebamõistlik koormus, mis ei paranda ohutust ega kvaliteeti.
Muudatus loob proportsionaalse, elulise ja koormust vähendava regulatsiooni, mis suurendab
menetluse efektiivsust ning toetab nii jahinduse kui relvakultuuri sisulist kvaliteeti.
Eelnõu § 1 punktis 35 täiendatakse RelvS-i 35 lõiget 10 punktiga 21 , mille kohaselt lisatakse
isikute ringi, kellele on võimalik väljastada tulirelvaluba lihtsustatud korras, ka tolliametnik ja
keskkonnakaitseinspektor, kui neil on teenistuses tulirelva kandmise õigus ning kehtiv
RelvS- i § 351 kohane tervisetõend. Muudatuse eesmärk on käsitleda nimetatud ametiisikuid
sarnaselt teistele riigiametnikele, kelle teenistusülesanded eeldavad relva kandmist ning kes on
juba täna hõlmatud lihtsustatud loa taotlemise korraga.
RelvS-i § 35 lõige 10 sätestab isikute loetelu, kellele võib väljastada tulirelvaloa ilma § 351 lõikes
1 sätestatud täiendavate nõueteta, eelkõige ilma relvakoolituse ja laskekatse sooritamiseta. Seadus
näeb lihtsustusi ette sellistele ametnikele ja teenistujatele, kelle igapäevased tööülesanded on
seotud relva kandmise või kasutamisega ning kes läbivad ametkonna-sisese väljaõppe. Kehtivas
õiguses on lihtsustatud loa taotlemise õigus näiteks politseiametnikel, tegevväelastel ja
vanglateenistuse ametnikel. Nende ametnike puhul on seadusandja pidanud piisavaks ametkonna
sisest väljaõpet ja kontrolli, mistõttu pole vajalik täiendav relvakoolituse läbimine eraisikuna.
Tolliametnikud ja keskkonnakaitseinspektorid on oma teenistusülesannete iseloomult võrreldavad
ametnikega, kes juba täna kuuluvad lihtsustatud loa saajate hulka.
40
Kavandatav muudatus ei laienda relva kandmise õigust ühelegi uuele isikute grupile – see
puudutab üksnes relvaloa taotlemise menetluse lihtsustamist ametnikele, kellel on juba praegu
seadusest tulenev õigus kanda relva teenistusülesannete täitmisel. Julgeolekurisk ei suurene, kuna
ametnikud läbivad ametkondliku väljaõppe, nende terviseseisund on kontrollitud RelvS-i § 351
kohase tõendi alusel ja nad on juba praegu relva kasutusõigusega riigiametnikud.
Eelnõu § 1 punktiga 36 jäetakse RelvS-i § 36 lõike 1 punktist 6 välja viited karistusseadustiku35
(edaspidi KarS) §-dele 117 (surma põhjustamine ettevaatamatusest) ja 119 (raske
tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest). Kehtiv regulatsioon näeb ette, et isik, kelle suhtes
on karistusregistris kehtiv karistus nimetatud süütegude eest, ei saa relva- ega soetamisluba.
Muudatus on vajalik, sest kehtiv sõnastus on ebaproportsionaalne, õigusloogiliselt
põhjendamatu ja võib olla põhiseadusega vastuolus.
KarS-i § 117 ja § 119 käsitlevad tagajärjedelikte, mis on toime pandud ettevaatamatusest, mitte
tahtlikult. See tähendab, et:
tegu ei ole suunatud õiguslike või ühiskondlike normide teadlikule rikkumisele,
tegu ei näita isiku kalduvust agressiivsusse, vägivalda ega relva kuritarvitamisse,
isik ei ole väljendanud valmisolekut rikkuda seadust tahtlikult või riskida sellega,
tegu võib olla põhjustatud üksikust eksimusest, tähelepanematusest või n-ö õnnetuste
kokkulangemisest.
Seega ei ole olemas selget põhjuslikku seost nende koosseisude ja relvaloa omamise ohutuse või
usaldusväärsuse hindamise vahel.
Ettevaatamatusest põhjustatud raske tagajärg (surm või raske tervisekahjustus) võib toimuda
täiesti tavalises elusituatsioonis (nt liiklus, tööõnnetus, kodune õnnetus) ning ei pruugi üldse olla
seotud isiku üldise hoolimatuse või normidest kõrvalekaldumisega ja võib tuleneda ühest
juhuslikust veaotsustusest, mida isik ise hiljem sügavalt kahetseb.
Sellises olukorras isiku karistus iseenesest ei tee teda relvaloa seisukohast ohtlikuks, ega viita
sellele, et ta ei suudaks relva ohutult käsitseda. Seega ei ole sellisel puhul sisuliselt põhjendatud
relvaloa väljastamisest keeldumine.
Relvaloaga kaasneb põhiõiguste riive, kuna:
relva soetamine ja omamine on osa isikuvabadusest (PS § 19),
relv võib olla osa varalisest omandist (PS § 32).
Ettevaatamatusdelikti eest määratud karistus on piisav ja iseseisev sanktsioon. Relvaloa
automaatne keeld:
lisandub sellele teise karistusena,
ei lähtu teo raskusastme individuaalsest hindamisest,
ei arvesta teo konteksti ega isiku tausta,
on eelnevalt ette määratud ja jäik.
35 Karistusseadustik – RT I, 05.07.2025, 9.
41
Kui keelu eesmärk oleks täiendav karistus, peaks see olema sätestatud KarS-s ning kohus peaks
saama otsustada selle vajalikkuse üle konkreetse teo asjaolusid arvesse võttes. RelvS seda
võimalust ei anna, mistõttu keeld on põhiseaduslikult problemaatiline.
Muudatusega jäetakse sättest välja üksnes ettevaatamatusdeliktid, mille toimepanek ei näita isiku
pahatahtlikkust, agressiivsust, teadlikku normidest kõrvalekaldumist ega kalduvust relva
väärkasutada.
Kõik ülejäänud isiku usaldusväärsust mõjutavad tahtlikud süüteod – sealhulgas KarS-i
valikkoosseisud vägivalla, ohtliku käitumise või relvakasutuse kohta – jäävad endiselt automaatse
keelu alla.
Lisaks jäävad alles taustakontroll, usaldusväärsuse hindamine, tervisekontroll, PPA kaalutlusõigus
relvaloa mitteandmiseks, kui isik tegelikult kujutab ohtu. Seega ei vähenda muudatus
turvalisust.
RelvS-i § 36 lõike 1 punktist 6 KarS-i §-dele 117 ja 119 viitamisest loobumine on mõistlik, kuna:
ettevaatamatusdeliktid ei viita relvaloa seisukohalt isiku üldisele ohtlikkusele;
tagajärjedelikti toimumine ei tähenda püsivat hoolimatust ega seaduserikkumise kalduvust;
automaatkeeld on põhiseaduslikult küsitav ja ebaproportsionaalne;
isik võib olla väikesest eksimusest hoolimata väga usaldusväärne relvaomanik;
muudatus ei vähenda turvalisust, kuna muud olulised kuriteokoosseisud jäävad keelu alla;
muudatus taastab sisulise, individuaalse ja õiguspärase hindamise põhimõtte.
Muudatus loob õiglasema, proportsionaalsema ja sisuliselt põhjendatud relvalubade menetluse
ning kõrvaldab ebavajaliku ja põhiseaduslikult küsitava piirangu.
Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse RelvS-i § 401 lõike 2 sõnastust selliselt, et juriidilise isiku
poolt relvakandmisloa taotlemisel peab isik, kellele luba taotletakse, olema EL-i või NATO
liikmesriigi kodanik. Muudatus kohandab RelvS-i varasemaid sätteid julgeolekuloogikaga, mis
kehtib juba füüsiliste isikute relvalubade väljastamisel, ning kõrvaldab praeguse regulatsiooni
ebakooskõla.
Alates 2023. aasta 15. märtsist kehtiv RelvS-i muudatus36 sätestab, et relvaluba väljastatakse ainult
EL-i või NATO liikmesriigi kodanikele, kes elavad Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel.
Seadusandja eesmärk oli välistada relvade andmine:
riikide kodanikele, kes ei ole Eesti strateegilised liitlased,
isikutele, kelle päritoluriigi julgeolekupoliitika võib olla Eesti huvidega vastuolus,
potentsiaalsetele riskidele, mis võivad väljenduda spionaaži, sabotaaži, mõjutustegevuse
või muud liiki riigivastase tegevusena.
36 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – RT I, 14.03.2023, 21.
42
Sama loogika peab kehtima ka juriidiliste isikute puhul, kes taotlevad relvakandmisluba oma
töötajatele või klubi liikmetele.
Praegu selline nõue puudub, mis loob juriidilise lünga ja võimaldab kasutada relva isikutel, kes
poleks relvaluba füüsilise isikuna saaks.
Kehtiva RelvS-i kohaselt antakse füüsilisele isikule relvaluba ainult siis, kui ta on EL-i või NATO
liikmesriigi kodanik, kuid juriidiline isik võib relvakandmisloa taotleda ka teiste riikide
kodanikele, kui neil on kehtiv relvaluba (sh varasem, enne 2023. a muudatust antud).
See tekitab paradoksaalse olukorra – isik, kes kehtiva RelvS-i kohaselt ei saa füüsilise isikuna
relvaluba võib juriidilise isiku kaudu siiski relva kasutada, kui talle on enne seadusemuudatust
väljastatud relvaluba.
See on selgelt vastuolus seaduse eesmärgiga – välistada relvade ligipääs isikutele, kes ei kuulu
Eesti liitlassüsteemi kodakondsuse põhiselt.
2023. aastal jõustunud RelvS-i muudatus sisaldas üleminekusätet, mille kohaselt võivad kuni
2028. aasta märtsini kehtida varasemalt määratlemata kodakondsusega isikutele väljastatud
relvaload. Seega on mitmete määratlemata kodakondsusega isikute relvaload jätkuvalt kehtivad,
isegi kui täna neile uusi lubasid ei antaks. Nad võivad tehniliselt neid lubasid kasutada juriidilise
isiku relvakandmisloa raames.
Muudatusega välistatakse, et isikud, kes tulevikus ei tohiks relva kanda, saavad siiski relva
kasutada tööandja või spordiklubi kaudu. Selle muudatusega kõrvaldatakse üleminekuperioodiga
tekkinud julgeolekulünk. Muudatus tagab:
ühtse, järjepideva ja sisuliselt põhjendatud julgeolekupõhimõtte,
relvakasutuse lubamise ainult liitlasriikide kodanikele,
õigusselguse ja kooskõla seaduse üldiste eesmärkidega.
Eelnõu § 1 punktiga 38 asendatakse RelvS-i § 43 lõike 3 punktis 2 tekstiosa „7“ tekstiosaga „61“.
Muudatusega kõrvaldatakse vastuolu sama paragrahvi lõike 3 punktiga 9, mille kohaselt tunnistab
PPA soetamisloa või relvaloa kehtetuks kui relvaomanik või -valdaja on vähemalt kaks korda
viimase kolme aasta jooksul rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid
või on jätnud täitmata temale tehtud ettekirjutuse nõuded.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt toob RelvS-i § 43 lõike 3 punkti 2 kaudu relvaloa kehtetuks
tunnistamise kaasa muu hulgas RelvS-i § 36 lõike 1 punktis 7 nimetatud asjaolu, milleks on
karistatus relva- või laskemoona nõuete rikkumise eest väärteokorras. Tegemist on üksikjuhtumi
iseloomuga rikkumisega, mis ei pruugi iseseisvalt õigustada relvaloa automaatset kehtetuks
tunnistamist. Samas näeb RelvS-i § 43 lõike 3 punkt 9 ette relvaloa kehtetuks tunnistamise juhul,
kui isik on viimase kolme aasta jooksul vähemalt kahel korral rikkunud RelvS-i või selle alusel
antud õigusakti. Seega seob seadus korduva rikkumise juba iseenesest relvaloa kehtetuks
tunnistamisega.
43
Praegune viide RelvS-i § 36 lõike 1 punktile 7 RelvS-i § 43 lõike 3 punktis 2 tekitab olukorra, kus
relvaluba tuleb kehtetuks tunnistada juba ühe RelvS-i nõuete rikkumisega väärteo toimepanemise
korral, samas kui RelvS-i § 43 lõike 3 punkt 9 kohaldamine eeldab kahte rikkumist. Selline
normide kombinatsioon on sisuliselt vastuoluline ja ei vasta seaduse ülesehitusele, mille
kohaselt tuleb relvaloa automaatne kehtetuks tunnistamine siduda oluliselt raskemate asjaoludega
kui üksik väärteokoosseis.
Viite asendamine tagab, et RelvS-i § 43 lõike 3 punktis 2 sätestatud automaatne relvaloa
kehtetuks tunnistamine rakendub ainult sisuliselt tõsisemate asjaolude korral, samas kui piiratud
raskusega rikkumiste puhul saab PPA rakendada RelvS-i § 43 lõike 3 punktis 9 sätestatud RelvS-
i nõuete korduva rikkumise mehhanismi.
Muudatusega ei muudeta relvaloa taotlemise ega omamise üldisi tingimusi, vaid
korrigeeritakse viitenormi, et seaduse sätted oleks omavahel kooskõlas ning seadus oleks
proportsionaalselt kohaldatav. Muudatuse tulemusena vastavad relvaloa kehtetuks tunnistamise
alused paremini regulatsiooni eesmärgile ning tagatakse, et üksik rikkumine ei tooks kaasa
ebaproportsionaalselt rasket tagajärge.
Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse RelvS-i § 43 lõikega 34, mille kohaselt võib PPA tunnistada
isikule väljastatud soetamisloa ja relvaloa kehtetuks, kui teda on väärteomenetluse korras
karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või
kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest. Muudatus on seotud eelnõu §
1 punkti 38 kohase muudatusega.
Eelnõu § 1 punktiga 40 muudetakse RelvS-i § 45 lõiget 3, millega täpsustatakse tulirelva
hoidmise nõudeid ning nähakse ette, et tulirelva hoidmisel ei tohi padrun olla padrunipesas.
Kehtiva RelvS-i § 45 lõike 3 sõnastuse kohaselt „tulirelva hoitakse ainult tühjaks laetuna“. Selline
sõnastus on praktikas põhjustanud tõlgendusprobleeme, eeskätt küsimuses, kas tühjaks laetuse
nõue tähendab ka padrunisalve eemaldamise kohustust või üksnes keeldu padruni hoidmiseks
padrunipesas. Seaduse rakendamisel on seetõttu esinenud juhtumeid, kus relvaomanikud ja
järelevalveorganid on sama sätet mõistnud erinevalt.
Muudatusega täpsustatakse, et relva hoidmisel ei tohi padrun olla padrunipesas. Selge sõnastus
välistab relva hoidmise koheselt laskmiseks valmisolekus, kuid ei keela padrunisalve hoidmist
relvas. Nõue viiakse kooskõlla tulirelva kandmise regulatsiooniga, mis lubab padrunisalve relvas
hoida tingimusel, et padrunit ei ole padrunipesas. Selline ühtlustamine loob õigusselguse ning
tagab, et relvade ohutu käitlemine ja hoiustamine oleks reguleeritud selgelt ja üheselt mõistetavalt.
Muudatus on oluline eelkõige nende tulirelvade puhul, mis on soetatud enese ja vara kaitse
eesmärgil. Selliste relvade puhul on praktika näidanud, et laskemoona eraldi hoidmise kohustus
võib relva kasutuselevõttu hädaolukorras ebamõistlikult takistada, samas kui padruni keelamine
padrunipesas tagab ohutuse ja välistab juhusliku lasu.
Lisaks arvestab muudatus asjaoluga, et kehtiva RelvS-i järgi ei ole lubatud hoida relva ja
laskemoona samas kohas viisil, mis võimaldaks relva kohest kasutuselevõttu. Muudatusega
44
esitatakse tasakaalustatud lahendus, mille kohaselt võivad relv ja laskemoon olla koos hoiustatud,
kuid laskmine ei tohi olla vahetult võimalik, kuna padrun ei tohi olla padrunipesas. Selline
lähenemine toetab ühelt poolt ohutusnõuete täitmist ning teisalt tagab enese- ja varakaitseks
soetatud relvade otstarbekohase kasutatavuse.
Muudatus suurendab õigusselgust, tagab seaduse praktikaga kooskõla ning loob ühtse ja loogilise
süsteemi relva kandmise ja hoiustamise regulatsioonide vahel.
Eelnõu § 1 punktiga 41 suurendatakse füüsilisest isikust relvaomaniku hoida lubatud laskemoona
hulka. Muudatus korrigeerib 2015. ja 2018. aastal kehtestatud piiranguid, mis on muutunud
eluliselt tarbetult kitsaks ega vasta enam relvade kasutamise tänapäevasele praktikale,
laskesportlaste, jahimeeste ega turvalisuse tagamise otstarbega relvaomanike vajadustele.
Laskemoona arvu tõstmine on proportsionaalne, eesmärgipärane ning kooskõlas relvade ja
laskemoona ohutu hoiustamise nõuetega.
2022. aastal Ukraina sõja puhkemisel tekkis Euroopas lühiajaline, ent märkimisväärne laskemoona
defitsiit, mis tõi esile Euroopa haavatusse laskemoona tarneahelates. Mitmed EL-i liikmesriigid
suurendasid ootamatult oma laskemoona varusid, mis põhjustas:
tarnete hilinemise,
laoseisude tühjenemise,
eraisikutele mõeldud laskemoona turu ajutise kokkukuivamise.
Olukord stabiliseerus mõne kuu jooksul, kuid see näitas selgelt, et kriisiolukorras võib laskemoona
kättesaadavus halveneda kogu Euroopas samaaegselt. Kui sarnane olukord peaks tekkima Balti
riikides, eriti relvastatud konflikti puhkemise korral, on tõenäoline, et:
laskemoona tarned Eestisse katkevad või viibivad,
teised riigid hakkavad samaaegselt suurendama oma reserve,
erasektorile võib laskemoona müük kiiresti peatuda või olla piiratud.
Seetõttu on oluline, et Eesti elanikel oleks võimalus soetada ja hoida suuremas koguses
laskemoona juba rahuajal, et toetada vajadusel riigikaitselist tegevust. See puudutab eriti neid
isikuid, kelle relvad ei ole registreeritud Kaitseliidu relvaregistrisse, kuid kes on valmis panustama
riigikaitsesse vabatahtlikult või reservväelasena.
Rahvusvaheline praktika toetab suuremaid kogusepiire. Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas
Soomes, on lubatud hoida oluliselt suuremaid laskemoona koguseid. Soomes on praktikas tavaline
võimalus hoida 20 000 padrunit ja enamgi, kui hoiutingimused seda võimaldavad.37 Eesti senised
piirangud (5000 padrunit sportrelvade kohta) on Euroopa võrdluses pigem madalad ega arvesta
aktiivsete laskurite tegelikku treeningmahtu ega riigikaitselist konteksti.
Laskemoona hoidmise lubatud koguste suurendamine (sportrelvade puhul kuni 10 000 padrunini)
viib Eesti regulatsiooni lähemale naaberriikide praktikale ning tagab, et relvaomanikud saavad
varuda laskemoona majanduslikult ja logistiliselt mõistlikus koguses. Siiski jääb kehtima nõue, et
37 Valitsuse määrus 819/2015 lõhkeainete valmistamise ja ladustamise järelevalve kohta, § 44. Kättesaadav:
https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/2015/819#chp_9__sec_39.
45
hoida lubatud laskemoona kogus ei või ületada maksimaalset lubatud kogust. See tähendab, et
kuigi näiteks iga jahitulirelva kohta võib omada kuni 1000 padrunit, ei tohi hoiustatav kogus
ületada 10 000 padrunit.
Laskemoona piirangud peavad olema põhjendatud RelvS-i üldise eesmärgiga – tagada avalik
turvalisus ja relvade ohutu käitlemine. Koguste tõstmine ei vähenda relvaohutust, sest:
kõik relvade ja laskemoona hoiustamise nõuded jäävad kehtima,
kõik relvaloa taotlejad läbivad jätkuvalt tervise-, tausta- ja usaldusväärsuskontrolli,
hoiutingimuste vastavust kontrollib piirkonnapolitseinik kohapeal.
Laskemoona piirmäära tõstmine ei suurenda ohtu avalikule turvalisusele, sest kõik relvade ja
laskemoona hoiustamise nõuded jäävad kehtima ning piirkonnapolitseinik kontrollib nii hoiukoha
vastavust kui ka relvakapi mahutavust. Muudatus on proportsionaalne, elulistest vajadustest
lähtuv ja riigikaitset tugevdav ning ei nõua lisamenetlusi ega suurenda halduskoormust. Siiski
tuleb mõningal määral tugevdada laskemoona käitlemise üle järelevalvet.
Eelnõu § 1 punktiga 42 jäetakse RelvS-i § 46 lõikest 6 välja tekstiosa „relvadest eraldi
lukustatavas osas“. Muudatus puudutab relvakapis laskemoona hoidmise nõudeid ning on vajalik
nii õigusselguse tagamiseks kui ka turvalisuse otstarbel relva omavate isikute eluliste vajaduste
arvestamiseks.
Kehtiva RelvS-i § 46 lõike 6 kohaselt tuleb padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoida relvakapis
relvadest eraldi lukustatavas osas. Selline nõue eeldab, et igal relvakapil peab olema eraldi
sisemine lukustatav sahtel või lahter. Praktika on näidanud, et:
kõik relvakapid ei sisalda eraldi lukustatavat osa,
kõiki kappe ei ole võimalik sellise osaga varustada,
sageli on hoiustada lubatud laskemoona hulk suurem, kui eraldi lukustatav relvakapi osa
mahutab;
eluruumide paigutus ei võimalda täiendava relvakapi paigaldamist.
PPA igapäevane kontrollipraktika kinnitab, et nõude täitmine on sageli tehniliselt või ruumiliselt
võimatu. See muudab nõude formaalseks ja ebaproportsionaalseks.
Lisaks on ei suurenda laskemoona eraldi hoiustamine relvaohutust kui:
relvakapp ise on juba statsionaarselt kinnitatud ja lukustatav,
kõrvaliste isikute ligipääs on piiratud,
relvakapp vastab RelvS-i nõuetele.
Muudatus vähendab formaalset ja ebaproportsionaalset halduskoormust, kuid ei vähenda
ohutust, sest kõik RelvS-i põhinõuded jäävad kehtima.
Muudatus ei kaota nõuet hoida relva ja laskemoona ohutult, kuid kaotab nõude hoida laskemoona
eraldi lukustatud kapiosas, mis ei ole praktiline ega eluliselt vajalik. Seega ei vähenda muudatus
turvalisust, kuid kõrvaldab ebarealistliku tehnilise nõude, mis takistab relva kasutamist just neis
olukordades, milleks seadus relva kasutamist võimaldab.
46
Eelnõu § 1 punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks RelvS-i § 46 lõige 7, mille kohaselt hoitakse „teisi
relvi hoiukohas, mis asub relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas“. Kehtiv sõnastus on
vastuolus sama paragrahvi teiste lõigetega ning põhjustab ebaselgust relvade hoiutingimuste osas.
Kehtiva RelvS-i § 46 lõike 7 kohaselt hoitakse „teisi relvi“ (ehk neid, mis ei ole tulirelvad)
relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas. Samas:
RelvS-i § 46 lõige 3 sätestab, et tulirelv peab olema relvakapis;
RelvS-i § 46 lõige 4 sätestab, et üle kaheksa tulirelva puhul tuleb kasutada relvahoidlat või
suuremat relvakappi;
RelvS-i § 46 lõige 8 sätestab erandi, mille kohaselt ühte relva ja selle laskemoona ei pea
hoidma relvakapis, vaid neid võib hoida hoiukohas, mis on kolmandatele isikutele raskesti
kättesaadav.
Nende normide loogika on selge:
põhinõue – relva hoitakse relvakapis (või relvahoidlas).
erand – üks relv võib olla väljaspool relvakappi ohutusnõudeid järgivas hoiukohas.
RelvS-i § 46 lõige 7 ei sobitu sellesse süsteemi ja tekitab segadust, sest:
säte on kirjutatud ajal, mil „teiste relvade“ (külmrelvad, pneumorelvad, hoiatus- ja
signaalrelvad) hoiustamise regulatsioon oli oluliselt teistsugune ega ole enam kooskõlas
tänase seaduse ülesehitusega;
säte ei arvesta RelvS-i § 46 lõike 8 erandit, mis lubab hoida üht relva väljaspool relvakappi,
samas RelvS-i § 46 lõike 7 kohaselt peaks kõik relvad olema relvakapis, lukustatavas
sahtlis või laekas, mis normitehniliselt on vastuoluline.
Seega loob RelvS-i § 46 lõike 7 kehtetuks tunnistamine selge ja loogilise süsteemi relvade
hoiustamise nõuetest, tagab, et relvapoliitika põhimõtted (ohutus + praktiline kasutatavus) oleksid
tasakaalus ning kõrvaldab vana ja sisuliselt ajast maha jäänud normi.
Relvade vastutustundlikku ja turvalist hoiustamist tagavad jätkuvalt:
relvakapi nõue (§ 46 lg 3),
relvahoidla nõue suuremate koguste puhul (§ 46 lg 4),
kõrvaliste isikute ligipääsu vältimise kohustus (§ 46 lg 1),
relva tühjaks laadimise nõue (§ 45 lg 3).
Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse RelvS-i § 46 lõike 8 sõnastust tagades võimaluse
relvaomaniku viibimisel hoiukohas hoida ühte turvalisuse otstarbel registreeritud tulirelva ja kuni
50 padrunit väljaspool relvakappi või relvahoidlat.
Kehtiv RelvS-i § 46 lõige 8 sätestab, et ühe relva ja selle laskemoona puhul ei ole relvakapp ega
muu lukustatav hoiukoht nõutav. Samas nõuab teine lause, et piiratud käibega padrunisalvega
tulirelva ja selle laskemoona peab hoidma rangema korra järgi (RelvS § 46 lg 3–6), s.t relvakapis
või relvahoidlas. Kehtiv sõnastus ei ütle, kas erand kehtib ainult ühe relva omanikule või ka sellele,
kellel on mitu relva.
47
Lisaks ei arvesta praegu kehtiv piirang, mis nõuab relva ja laskemoona hoidmist alati relvakapis
või -hoidlas, olukordi, kus relvaomanik ise viibib hoiukohas (näiteks kodus) ning võib vajada relva
kiiresti turvalisuse tagamise eesmärgil. Muudatusega kohustatakse kõiki relvaomanikke omama
nõuetekohast relvakappi, kuid võimaldab omanikul enda juures hoida ühte turvalisuse tagamise
otstarbel registreeritud relva ja kuni 50 padrunit, mis aitab vajadusel reageerida kiiremini
ähvardava ohu korral ning tagada reaalse kaitsevõime olukorras, kus relva kiire kättesaadavus on
oluline.
Relva ja laskemoona võib väljaspool relvakappi hoida ainult siis, kui omanik ise on kohal. Samuti
on nõutud, et relv ja moon peavad olema hoitud viisil, mis on kõrvalisele isikule raskesti
avastatav ja kättesaadav. See tähendab, et kõrvaliste isikute juhuslik ligipääs on minimeeritud,
relva ei jäeta kunagi omaniku järelevalveta ja üldine ohutus ei vähene.
Muudatus on vajalik selleks, et võimaldada relvaomanikul tagada enda ja oma lähedaste turvalisus,
säilitades samal ajal kõrge üldise ohutustaseme. Selge regulatsioon vähendab
tõlgendamisprobleeme ja lubab relva kasutada turvalisuseesmärkidel olukorras, kus kiire ligipääs
on oluline, kuid risk kõrvalistele isikutele jääb madalaks.
Eelnõu § 1 punktiga 45 muudetakse RelvS-i § 57 lõike 1 sõnastust, laiendades nende isikute ringi,
kellel on õigus teostada kohalikku relvavedu. Uue sõnastuse kohaselt võib kohalikku relvavedu
teostada nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kellel on relvaluba, soetamisluba,
kollektsioneerimisluba või tegevusluba relvade valmistamiseks, hoidmiseks, ümbertegemiseks,
parandamiseks või müügiks.
Muudatuse peamine eesmärk on tagada, et relvavedu oleks lubatud kõigile nendele isikutele, kes
RelvS-i alusel relvi või laskemoona õiguspäraselt käitlevad ja kelle tegevus eeldab relvade füüsilist
liigutamist ühest kohast teise. Kehtiv regulatsioon on ebaproportsionaalselt kitsas ning tekitab
olukorra, kus näiteks relvakollektsionäär, relvahoidmise teenuse osutaja või relvade
remonditöökoja pidaja ei või oma seaduslikus valduses olevaid relvi ise transportida, kuigi nad on
juba riigi poolt taustakontrollitud ning nende tegevus kuulub PPA järelevalve alla.
Muudatus kõrvaldab need põhjendamatud piirangud, ühtlustab relvade käitlemise ja transpordi
loogika ning vähendab nii haldus- kui majanduskoormust RelvS-i subjektidele. Samuti tõstab
muudatus õigusselgust, selgitades üheselt, et kohalikku relvavedu võib teostada iga isik, kellel on
õigus relvi seaduslikult omada, käidelda või töödelda.
Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse RelvS-i § 57 lõikeid 4 ja 5 eesmärgiga täpsustada relvade ja
laskemoona veonõudeid ning ühtlustada need tegelike riskide, turvapõhimõtete ja tänapäevase
praktikaga. Relvade ja suure koguse laskemoona vedu kujutab endast objektiivset julgeolekuriski,
kuid riskitase sõltub peamiselt ladustamisest, transpordiviisist, varjatuse astmest, vedaja
usaldusväärsusest ja kogustest.
Senised piirid ja tehnilised nõuded ei vasta enam tegevusmahtudele ning võivad kaasa tuua
ebamõistliku halduskoormuse või olukorra, kus praktikas veetakse suurt kogust relvi sõidukiga,
mis ei ole selleks piisavalt turvaline.
48
Muudatusega täpsustatakse ja konkretiseeritakse:
millises koguses relvi ja laskemoona võib vedada tavalise sõiduautoga ning mis hetkest
tuleb kasutada kinnise veoseruumiga sõidukit;
kui suure koguse juures on vajalik vähemalt üks või vähemalt kaks relvastatud saatjat;
millised veokoosseisud on lubatud (näiteks saatjad võivad asuda kas samas sõidukis või
saateautol).
Lõikes 4 nähakse ette, et kuni 20 tulirelva või kuni 25 000 padrunit võib vedada varjatult
sõiduautoga. Suurema tulirelva ja laskemoona koguse veol tuleb kasutada kinnise veoseruumiga
sõidukit, mille veoseruumi uksed on kindlalt suletud ja lukustatud.
Lõike 5 kohaselt peab 10 kuni 20 tulirelva või 10 000 kuni 25 000 padruni veol olema vähemalt
üks relvastatud saatja, üle 20 tulirelva või üle 25 000 padruni veol aga vähemalt kaks relvastatud
saatjat. Relvastatud saatjad võivad asuda relvi ja laskemoona vedava sõiduki kabiinis või relvi ja
laskemoona vedavat sõidukit saatvas sõidukis.
Relvastatud saatjate arvu sidumine konkreetsete kogustega on oluline, et vältida nii
alareguleerimist (liiga vähe saatjaid kõrge riski korral) kui ka ülereguleerimist (liiga palju saatjaid
väikese riski korral). Kavandatav muudatus tagab, et turvanõuded on kooskõlas tegeliku
riskitasemega ning ei koorma põhjendamatult spordiklubisid, koolitajaid ega ettevõtjaid.
Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse RelvS-i § 57 lõigetega 51 ja 52, et selgelt reguleerida relvade
ja laskemoona kohaliku veo turvamise tingimusi ning täita õiguslik tühimik, mis kehtivas seaduses
põhjustab tõlgendamisprobleeme ja ebaselgust.
Lõikes 51 nähakse ette, et füüsilise isiku relvade ja laskemoona veol võib veose turvamiseks
kasutada isiklikku tulirelva, mis on registreeritud turvalisuse tagamise otstarbel. Kehtiva seaduse
järgi võib kohalikku relvavedu teostada füüsiline või juriidiline isik, kellel on relvaluba,
soetamisluba või tegevusluba relvade valmistamiseks või müügiks (RelvS § 57 lõige 1).
Relvade ja laskemoona vedu kujutab endast kõrgendatud riskiga tegevust, kuna veetav kaup on
potentsiaalselt ohtlik ning võib olla kuritegelike rünnete sihtmärgiks. Kehtiv RelvS ei reguleeri,
kas vedu teostav isik võib veose kaitseks kasutada ka oma isiklikku tulirelva, võib peab palkama
turvaette. Muudatusega luuakse selge õiguslik alus isikliku relva kasutamiseks veose kaitsel.
Isikliku turvalisuse tagamise otstarbel registreeritud tulirelva kasutamise lubamine relva- ja
laskemoona veose kaitsel on põhjendatud, sest relvaloa omaja on riiklikult kontrollitud ja pädev
isik, kellel on seaduslik õigus relva kasutada enesekaitseks. Seetõttu ei ole põhjendatud nõuda
väiksemate või tavapäraste vedude korral turvaettevõtte kaasamist. Muudatus loob selge ja ühtse
õigusliku aluse veose kaitsmiseks ning suurendab veoste tegelikku turvalisust, vähendades samal
ajal ebaproportsionaalseid kulusid.
Lõike 52 kohaselt võib juriidilise isiku relvade ja laskemoona veol võib veose turvamiseks
kasutada juriidilise isiku relva, mis on registreeritud turvamise otstarbel.
49
Muudatus aitab ühtlustada relvaveo turvanõudeid ning tagab, et relvi ja laskemoona vedav isik
tegutseb selgete ja üheselt arusaadavate reeglite alusel. Muudatus täpsustab, et veose turvamine on
vedaja kohustus ning et relva kasutamine on lubatud üksnes veose kaitse eesmärgil, mitte muudel
motiividel.
Juriidilise isiku relvade ja laskemoona vedu ei ole isiklik tegevus, vaid majanduslik või
organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud relvade käitlemisele, edasiandmisele või
professionaalsele kasutusele. Seetõttu peab ka veose turvamine toimuma juriidilise isiku
vastutusel, tema kontrollitud vahenditega ja tema töötajate kaudu, mitte eraisiku isikliku relva abil.
Seega nähakse ette, et juriidilise isiku relvade ja laskemoona veol võib veose turvamiseks kasutada
vaid juriidilise isiku relva, mis on registreeritud turvamisotstarbel.
Eelnõuga lisatav säte annab PPA-le parema aluse järelevalve teostamiseks ning ennetab ohtlikke
olukordi, mis võivad tekkida valede tõlgenduste või ebapiisava teadlikkuse tõttu.
Eelnõu § 1 punkti 48 kohaselt muudetakse seaduse 10. peatüki pealkirja lisades tegevusloa
kohustusele teatamiskohustuse.
Eelnõu muudatustega ajakohastatakse RelvS-i 10. peatüki struktuuri ja sisu, eristades omavahel
tegevusalasid, mis nõuavad tegevusluba, ning tegevusalasid, mille puhul piisab majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse38 (edaspidi MsüS) majandustegevusteate esitamisest. Selline muudatus
on vajalik, sest eelnõuga lisatakse RelvS-i § 66 uus lõige, milles nähakse ette tegevusalad, millel
tegutsemise alustamisel tuleb esitada majandustegevusteade.
Eelnõu § 1 punktide 49 ja 50 kohaselt muudetakse RelvS-i § 66 pealkirja ning täiendatakse
paragrahvi uute lõigetega 5–7 tulenevalt teatamiskohustuse lisamisest.
Eelnõuga muudetakse RelvS-i § 66 pealkiri seniselt „Loakohustus“ uueks pealkirjaks „Loa- ja
teatamiskohustus“ ning täiendatakse paragrahvi lõigetega 5–7. Pealkirja muutmine on vajalik,
kuna paragrahvi sisuline kohaldamisala laieneb tegevusloakohustusest teatamiskohustusele, mis
senises redaktsioonis ei kajastunud.
Muudatuse eesmärk ei ole tegevusloakohustusega tegevusalade nõuete vähendamine ega
regulatsiooni leevendamine. Kõik senised tegevusloakohustusega tegevusalad ja nendele kehtivad
ohutus-, ruumi- ja vastutava isiku nõuded jäävad muutmata. Muudatusega tuuakse regulatsiooni
alla täiendavad tegevusalad, mis ei olnud varem hõlmatud ei tegevusloakohustuse ega
teatamiskohustusega, kuid mille seos tulirelvalaadsete esemete ringluse ja avaliku ohutusega
tingib vajaduse ühtse õigusliku raamistiku järele.
Eelnõus nähakse ette, et RelvS-i § 66 lõikega 5 kehtestatakse majandustegevusteate esitamise
kohustus kahele senisest õiguskorrast väljajäänud tegevusele: lasketiiru pidamine (juhul, kui ei
osutata tasulist lasketeenust) ja gaasipihustite, pneumorelvade, hoiatus- ja signaalrelvade ning
nende laskemoona müük. Need tegevusalad ei kuulu kehtiva RelvS-i kohaselt tegevusloa
kohustuse alla, kuid on selgelt seotud tulirelvalaadsete esemete käitlemisega ning seetõttu on
põhjendatud nende tegevusalade allutamine riiklikule järelevalvele.
38 Majandustegevuse seaduse üldosa seadus – RT I, 02.01.2025, 26.
50
Lõikes 6 sätestatakse täiendavad andmed, mida ettevõtja peab majandustegevusteates esitama.
MSÜS ei sisalda relvavaldkonna jaoks vajalikke turva- ja ohutusteavet, mistõttu on põhjendatud
nõuda täiendavalt tegevuskoha kirjeldust ja turvameetmeid, vastutava isiku ja tema asendaja
andmeid ning lasketiirude puhul laskmise eest vastutava isiku andmeid, sisekorraeeskirja,
ohutusjuhendit ja ohutusala andmeid. Need andmed on vajalikud PPA-le järelevalve
planeerimiseks ning riskihindamiseks. Ettevõtja määratud gaasipihusti, pneumorelva, hoiatus- ja
signaalrelva käitlemise eest vastutav isik ei pea vastama RelvS-i § 38 nõuetele.
Lõige 7 tagab, et teatamiskohustusega tegevusaladel kohaldatakse RelvS-i sisulisi ohutus- ja
järelevalvesätteid samal määral kui tegevusloakohustusega tegevusaladel. Majandustegevusteate
esitamine ei anna iseenesest alust kohaldada RelvS-i sätteid, mis käsitlevad vastutava isiku
sobivust (§ 67¹), tegevuskoha turvalisust (§§ 71 ja 72) või PPA järelevalvevolitusi ja ettekirjutusi
(§ 74). Seetõttu loetleb lõige 7 selgesõnaliselt sätted, mis laienevad ka teatamiskohustusega
tegevusaladele. See tagab avaliku ohutuse ühtse kaitse taseme ning väldib olukorda, kus uued
tegevusalad jääksid RelvS-i eriregulatsioonist välja.
Eelnõu § 1 punktis 51 muudetakse RelvS-i § 84 lõikes 7 esitatud volitusnormi sõnastust. Kehtiva
sõnastuse järgi kehtestab lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise
ohutusnõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega39. Praktikas on samas määruses juba
täna sätestatud ka lasketiiru ning laskmise eest vastutava isiku pädevus- ja kohustusnõuded, mis
on ohutu lasketegevuse korraldamise lahutamatu osa. Kehtiva sõnastuse järgi ei ole aga
volitusnormi ulatus nende nõuete kehtestamise osas piisavalt selge, kuna see piirneb üksnes
ohutusnõuete sätestamisega.
Eelnõu järgi täiendatakse volitusnormi sõnastust lisades, et valdkonna eest vastutav minister
kehtestab ka lasketiiru ja laskmise eest vastutava isiku nõuded. Volitusnormi täiendamise
eesmärgiks on tagada RelvS-i ja selle alusel antud määruse kooskõla ning õiguslik selgus,
laiendades volitusnormi sõnastust selliselt, et minister saaks selgesõnaliselt kehtestada ka
lasketiiru ja laskmise eest vastutava isiku nõuded. See muudatus ei muuda kehtivat korralduslikku
praktikat, kuid muudab volitusnormi sisuliselt täielikumaks ja vastavaks tegelikele
regulatsioonivajadustele, vältides võimalikke tõlgendusprobleeme ning tugevdades ohutu
lasketegevuse tagamiseks vajaliku õigusliku raamistiku.
Eelnõu § 1 punktiga 52 täiendatakse RelvS-i §-i 84 lõigetega 10–12, milles nähakse ette
teenistusrelvi käitlevale asutusele kohustus vähemalt üks kord aastas kontrollida oma lasketiiru ja
laskepaiga vastavust RelvS-i nõuetele ning selle kontrolli tulemusest teavitamine. Samuti nähakse
ette, et kontrolli teostamise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud isik.
Eelnõuga lisatavate lõigetega nähakse ette teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru ja laskepaiga
kontrollimine. 30. märtsil 2023. aastal jõustunud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise
39 Siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12 “Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise
ohutusnõuded“ – RT I, 02.03.2021, 25.
51
seadusega (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine)40
tunnistati kehtetuks RelvS-i § 841, kus oli sätestatud teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiir ja
laskepaik ning antud siseministrile volitusnorm teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiirule ja
laskepaigale nõuete kehtestamiseks. Kuna nähti, et RelvS-i § 84 lõike 7 alusel kehtestatud
siseministri määruses41 (edaspidi määrus nr 12) sätestatud nõudeid on võimalik kohaldada ka
teenistusrelvi käitlevale asutusele, loobuti neile eraldi nõuete kehtestamisest. Nähti ette, et
RelvS- i §-s 84 kehtestatud nõuded, sealhulgas määrus nr 12, kehtivad ka teenistusrelvi käitlevale
asutustele.
Määruse nr 12 § 18 lõike 1 kohaselt vastutab lasketiiru või laskepaiga määruses sätestatud
ohutusnõuetele vastamise eest laskmise eest vastutav isik. RelvS-i § 88 lõike 1 kohaselt teeb
riiklikku järelevalvet tsiviillasketiirude ja -laskepaikade ohutusnõuetele vastavuse üle PPA
ametnik. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et haldusjärelevalvet teenistusrelvade ja sõjaväerelvade
käitlemise ning teenistusrelvi käitleva asutuse laskepaiga ja lasketiiru üle teostavad ministeeriumid
oma valitsemisalas. RelvS-s ei ole sätestatud, kes ja kuidas teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru
ohutusnõuetele vastamise üle järelevalvet teeb.
Iga haldusorgan tegutseb oma pädevuse piires, s.t täidab talle seadusega või selle alusel seatud
ülesandeid. Vabariigi Valitsuse seaduse42 (edaspidi VVS) § 93 lõike 1 kohaselt korraldatakse
valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse
tagamiseks teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi
Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus. Teenistuslik järelevalve põhineb haldusorganite
subordinatiivsel (hierarhilisel) süsteemil haldusekandja sees. Kes kelle üle teenistuslikku
järelevalvet teostab, sätestab riigi kui haldusekandja puhul VVS.
VVS näeb § 95 lõikes 1 ette, et minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi
valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. VVS § 96 lõike 1 kohaselt teostab
ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektor teenistuslikku järelevalvet ameti ja inspektsiooni
kohalike asutuste ja nende ametiisikute tegevuse üle ministri poolt määratud ulatuses ja korras.
Eeltoodust tulenevalt ja selleks, et tagada paremini teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirude
ja laskepaikade vastavus kehtestatud nõuetele, on vajalik näha ette kontrollimehhanism. See tuleb
ette nähe RelvS-s, kuna tegemist on asutustele kohustusi seadva normiga.
Lõikes 10 nähakse ette, et teenistusrelvi käitlev asutus peab oma lasketiiru ja laskepaiga
vastavust kontrollima vähemalt üks kord aastas. Selle eesmärk on tagada lasketiirude ja
laskepaikade pidev ohutus ja nõuetekohane vastavus kehtivatele normidele. Regulaarne kontroll
hoiab ära võimalikud ohud ning kindlustab, et teenistusrelvi käsitletakse turvalises keskkonnas.
40 Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade
registri arendamine) - 41 Siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12 “Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise
ohutusnõuded“ – RT I, 02.03.2021, 25. 42 Vabariigi Valitsuse seadus – RT I, 1995, 94, 1628.
52
Samasugune ajaperiood on ette nähtud ka määruses nr 1943, mille § 8 lõike 5 kohaselt kontrollib
asutus tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuete ja hoiutingimuste
täitmist vähemalt üks kord aastas.
Lõikes 11 nähakse ette, et selle kontrolli tulemusest teavitab asutus RelvS-i § 88 lõikes 2 nimetatud
asutust viivitamata. Selleks, et ministeeriumid saaksid paremini teha teenistuslikku järelevalvet
oma valitsemisalas lasketiirude ja laskepaikade seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, nähakse
eelnõuga ette ministeeriumi teavitamine asutuse läbiviidud kontrolli tulemusest. Muudatus ei
puuduta Kaitseministeeriumi poolt Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiiru ja harjutusvälja üle
teostatavat järelevalvet. Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustel on sõjaväerelvad ja neile ei
kohaldata määrust nr 1244.
Lisaks Kaitseministeeriumile, ei puuduta kavandatav muudatus Justiits- ja Digiministeeriumi
teostatavat järelevalvet kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste ning kohtute üle, sest seal ei
käidelda teenistusrelvi.
Ministeeriumi teavitamise nõue tagab, et rikkumised või kõrvalekalded saavad õigeaegselt
tähelepanu ning on võimalus vajadusel võtta meetmeid rikkumise lõpetamiseks või hinnata
kehtivate nõuete otstarbekust.
Lõige 12 kohustab teenistusrelvi käitleva asutuse juhti või tema volitatud ametnikku kehtestama
lasketiiru ja laskepaiga nõuetele vastavuse kontrolli kord, kuid jätab piisava paindlikkuse asutustel
kohandada kontrolli korda arvestades asutuse vajadusi, suurust ja hetkeolukorda, samas säilitades
vastavuse üldistele nõuetele ja ohutusnormidele.
Asutuse juhi kehtestatavas kontrollimise korras võiksid olla järgmised nõuded, mis aitaksid tagada
lasketiiru ja laskepaiga nõuetekohasuse, ohutuse ning järjepideva vastavuse määrusele.
1. Ohutusnõuded:
o täpsed tingimused, mis peavad olema täidetud, et lasketiir või laskepaik oleks ohutu
laskurile ja kõrvalisele isikule;
o nõuded kaitserajatiste (nt kuulipüüdjate, kuulisuunajate, põrkeplaatide paiknemine)
paigaldamiseks, nende seisukorra regulaarne kontroll ja meetodid.
2. Nõuded kontrollijale:
o nõuded teadmistele ja väljaõppele ning täiendkoolitused, tagamaks, et kontrollijad
oleksid piisavalt pädevad lasketiiru ja laskepaiga seisukorda hindama.
3. Kontrolliprotseduurid:
o üksikasjalik kontrolliprotseduur, mis hõlmab erinevaid hindamiskriteeriume (nt
ehituskonstruktsioonid, relvade hoidmise kohad, märklauad,
ventilatsioonisüsteemid);
43 Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja
lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord – RT I, 12.09.2018, 6. 44 Neile kohaldub kaitseministri 28. detsembri 2010. aasta määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja
lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“.
53
o loetelu dokumentidest ja aruannetest, mida tuleb kontrolli käigus täita ja säilitada;
o juhised iga-aastase kontrolli läbiviimiseks, sealhulgas täiendavad kontrollid pärast
remonditöid, õnnetusi või muutuvaid ohutusnorme;
o korduvkontrollide sagedus ja ulatus juhul, kui varasemas kontrollis tuvastati
rikkumisi.
4. Rikkumiste ja puuduste kõrvaldamine:
o tegevused võimalike rikkumiste või puuduste avastamise korral, sealhulgas
parandusplaanid ja ajagraafik kõrvalekallete kõrvaldamiseks;
o erimeetmed, mis tuleb võtta tõsiste rikkumiste korral, näiteks lasketiiru sulgemine
kuni tagatakse nõuetele vastavus vms.
5. Teavitamis- ja aruandlusnõuded:
o kontrolli tulemuste ja oluliste avastuste edastamise kord vastavatele ametiasutustele
ning juhtkonnale;
o nõue säilitada kontrolliaruandeid ja dokumente teatud aja jooksul, et tagada
jälgitavus ja vastutus.
6. Hädaolukorra plaanid:
o juhised võimalike hädaolukordade (nt tulekahju, õnnetusjuhtum) jaoks ning kiire
reageerimise meetmed ja evakuatsiooniplaanid.
Sellised nõuded tagavad, et lasketiiru ja laskepaiga tegevus ja taristu oleksid põhjalikult hinnatud
ning et teenistusrelvade käsitsemine toimuks ohutult ja vastavalt kehtivatele õigusnormidele.
Eelnõu § 1 punktidega 53 ja 54 muudetakse RelvS-i § 86 alaealiste relvakäsitlust puudutavaid
sätteid eesmärgiga täpsustada, ühtlustada ja laiendada alaealiste võimalusi ohutult tutvuda
tulirelvade kasutamisega laskeinstruktori või relvaluba omava lapsevanema vahetu järelevalve all.
Kehtiv regulatsioon lubab anda sporditulirelva kasutada vähemalt 12-aastasele lapsele, kuid ei tee
vahet väiksema energiaga ja madalama riskiga relvadel ning suurema tagasilöögiga relvadel.
Samuti sisaldab kehtiv sõnastus mitmeid sisulisi ja tehnilisi piiranguid, mis ei ole kooskõlas
tegeliku laskeõppepraktika ega laskespordi arenguvajadustega. Probleemiks on ka asjaolu, et
kehtiva RelvS-i § 86 lõike 8 teise lause kohaselt ei tohi relvaluba omav lapsevanem või
laskeinstruktor oma isiklikku tulirelva ja laskemoona omal vastutusel ja vahetu järelevalve all anda
kasutada täisealisele isikule, kel puudub relvaluba. See tähendab, et täisealine isik – näiteks 18-,
25- või 40-aastane inimene – ei tohi lasketiirus instruktori vastutusel proovida või kasutada
tulirelva, kui tal endal relvaluba ei ole.
See on loogiliselt ebaühtlane ja praktiliselt takistav, sest täiskasvanud inimest, kes soovib proovida
laskmist enne relvaloa taotlemist, osaleda algkoolitusel, tutvuda relvade käsitsemisega instruktori
juhendamisel või läbida esmast ohutuskoolitust, koheldakse rangemalt kui 12-aastast last, kellele
kehtiv RelvS lubab relva kasutada anda.
Eelnõu punktiga 53 jäetakse RelvS-i § 86 lõikest 8 välja teine lause ning eelnõu punktiga 54
lisatakse uued lõiked 81 ja 82, millega kehtestatakse selged vanusepiirid eri relvakategooriate jaoks.
54
Lõike 81 kohaselt võib edaspidi laskeinstruktor või relvaluba omav lapsevanem oma vastutusel ja
vahetu järelevalve all anda lasketiirus või laskepaigas kasutada:
kuni .22 kaliibriga tulirelva vähemalt 10-aastasele isikule;
üle .22 kaliibriga tulirelva vähemalt 12-aastasele isikule.
Uus diferentseeritud lähenemine arvestab relvade tegelikku ohtlikkust ja tagasilööki: väiksema
energiaga .22 kaliibriga tulirelvad sobivad hästi laskeõppe alustamiseks ning on rahvusvaheliselt
tunnustatud noortespordi harjutusrelvad. Alaealiste laskeõppe korraldamisel on Euroopa riikides
levinud praktika, et tulirelva võib kasutada ka enne 12. eluaastat, tingimusel et see toimub
täiskasvanu vahetu järelevalve all ja kontrollitud tingimustes. Näiteks Tšehhi45 relvaseaduse
kohaselt võib vähemalt 10-aastasele isikule anda tulirelva kasutada juhul, kui ta on seadusliku
esindaja järelevalve all. Seda kinnitavad Tšehhi lasketiirude tegevusjuhised, mille kohaselt on 10-
aastastele lubatud tulirelvadega harjutamine, kui lapsevanem viibib juures ja vastutab tegevuse
eest.
Rahvusvahelises laskespordis algavad noorte ametlikud vanuseklassid tavaliselt U14 või U15
kategooriast, mis tähendab, et sportlik laskeõpe alustatakse praktikas sageli juba 12. eluaasta
paiku. Seda kinnitavad rahvusvahelise laskesporti reguleeriva ISSF-i (International Shooting Sport
Federation) noorte võistluste vanusekategooriad.
Muudatuse eesmärk ei ole alaealiste tulirelvadega harrastamise ulatuslik laiendamine, vaid
kehtiva õiguse täpsustamine ja riskipõhine diferentseerimine. Kuni .22 kaliibriga relvad on
madalama tagasilöögi ja väiksema haavatavusega ning rahvusvaheliselt tunnustatud kui sobiv
õppe- ja treeningrelv laskeõppe alustamiseks. Seetõttu kehtestatakse nende puhul madalam, 10-
aastane vanusepiir, ent alati koos range tingimusega, et tegevus peab toimuma lasketiirus või
laskepaigas, ning üksnes laskeinstruktori või relvaluba omava lapsevanema vahetu
järelevalve all. Suurema kaliibriga relvade puhul säilib 12-aastane alampiir, mis arvestab nende
relvade kõrgendatud tagasilööki ja ohtlikkust.
Seetõttu toetab muudatus nii treeningtegevust kui ka sportlaskmise järelkasvu arengut, säilitades
samal ajal kõrge turvanõuete taseme.
Lisaks nähakse uue lõikega 82 ette lapsevanema nõusoleku kohustus, mis peab olema kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. See tagab, et alaealise relvakoolitus toimub lapsevanema
teadmisel ja nõusolekul, suurendades läbipaistvust ja vastutust. Nõusoleku nõue täpsustab
laskeinstruktori ja lapsevanema vastutust ning välistab olukorrad, kus alaealine osaleb
lasketegevuses ilma hooldaja teadmiseta. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek ei
ole vajalik, kui lapsevanem viibib vahetult relva kasutamise juures.
Muudatus ei vähenda turvalisust, sest kõik harjutused toimuvad üksnes lasketiirus või laskepaigas,
professionaalse juhendaja või relvaluba omava lapsevanema vahetu järelevalve all. Samal ajal
45 Arms Act. Kättesaadav: https://www.zakonyprolidi.cz/translation/cs/2002-119?langid=1033.
55
aitab muudatus leevendada tõlgendusprobleeme kehtivas seaduses, ühtlustada praktikat ning
toetada laskespordi ja relvaohutuse õppe varajast ja turvalist alustamist.
Eelnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse RelvS-i § 891 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna
„osa“ tekstiosaga „, tulirelva lisaseadme“;
RelvS-i § 89¹ käsitleb väärteona relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona käitlemise nõuete
rikkumist, sealhulgas kandmist, hoidmist, üleandmist, valmistamist, ümbertegemist, parandamist,
müümist, laenutamist, vedu ning arvestus- ja registreerimiskorra järgimist. Säte ei hõlma aga
tulirelva lisaseadmeid. Eelnõuga kehtestatakse lisaseadmete (nt helisummuti, lasersihik ja öösihik)
käitlemisele eraldi nõuded ja piirangud, seega on oluline täiendada ka RelvS-i § 891 lõiget 1.
Tulirelva lisaseadmete mittekuulumine RelvS-i § 89¹ regulatsiooni alla tekitaks olukorra, kus
lisaseadmete suhtes seatud uute nõuete rikkumisele ei järgneks väärteovastutust, kuna puuduks
selge karistusnorm. See looks õigusselgusetuse ning võimaliku õigusliku lünga, kus seadus
reguleerib lisaseadmete käitlemist, kuid ei näe ette vastutust nõuete eiramise eest.
Muudatusega täiendatakse RelvS-i § 89¹ pealkirja ja lõike 1 sõnastust nii, et karistatavaks muutub
ka tulirelva lisaseadmete käitlemise nõuete rikkumine. See tagab, et tulirelva lisaseadmete suhtes
kehtestatud nõuded – sealhulgas päritolu tuvastamine, müügi- ja üleandmise piirangud ning muud
eelnõus ette nähtud kohustused – oleksid täidetavad ning nende rikkumine oleks sanktsioneeritud
kooskõlas RelvS-i üldise loogikaga.
Muudatus tagab õigusliku järjepidevuse ja karistusnormide sidususe kõigi relva käitlemisega
seotud valdkondade osas, loob tõhusa järelevalveraamistiku, mis hõlmab ka seaduse uuendamisel
reguleeritavaid tulirelva lisaseadmeid, välistab võimaluse, et tulirelva lisaseadmete käitlemise
nõuete rikkumised jääksid karistuseta ning tugevdab relvade ja nendega seotud seadmete
jälgitavust ja turvalisust.
Sätte täiendamine on seega sisuliselt ja süsteemselt vajalik, et muuta karistusõiguslik regulatsioon
vastavaks eelnõuga uuendatavale RelvS-i sisulisele osale.
Eelnõu § 1 punktiga 56 kehtestatakse üleminekusäte isikutele, kes tegutsesid enne 2026. aasta 1.
juulit RelvS-i § 66 lõikes 5 nimetatud tegevusaladel, mille suhtes rakendub majandustegevusteate
esitamise kohustus. Muudatuse eesmärk on tagada sujuv üleminek uuele regulatsioonile, ja anda
aega ettevõtjatele majandustegevusteatise esitamiseks.
Üleminekusätte kohaselt peavad isikud, kes tegutsesid nimetatud tegevusaladel juba enne 2026.
aasta 1. juulit, esitama majandustegevusteate RelvS-s sätestatud korras hiljemalt 2026. aasta 1.
oktoobriks. See annab olemasolevatele ettevõtjatele mõistliku ajavahemiku oma tegevuse
vastavusse viimiseks uute nõuetega pärast seaduse jõustumist.
Isikutele, kes alustavad RelvS-i § 66 lõikes 5 nimetatud tegevusaladel tegevust alates 2026. aasta
1. juulist, kohaldub majandustegevusteate esitamise kohustus koheselt tegevuse alustamisel.
Sellega tagatakse, et uued turule sisenejad tegutsevad algusest peale kooskõlas kehtiva õigusega.
56
Eelnõu § 2 kohaselt on seadus kavandatud jõustuma üldises korras. Muudatuste vastuvõtmise ja
jõustumise vahele ei ole vaja jätta täiendavat aega, kuna kavandatud muudatused ei sisalda
regulatsioone, mille rakendamine eeldaks adressaatidelt, haldusorganitelt või teistelt isikutelt
pikemat ettevalmistusaega.
Eelnõu § 2 kohaselt jõustub seaduse § 1 punkt 44 2027. aasta 1. juulil arvestades, et on
relvaomanikke, kellel on üks tulirelv, aga kes seni ei ole olnud kohustatud omama relvakappi aga
peavad selle nüüd hankima, et seaduse nõuetele vastata.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse RelvS-s kasutusele uus termin paukpadrun, mille tähendust on selgitatud
seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 5 selgituste juures.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus EL-i õigusega. Tulirelvadirektiiv määratleb miinimumtasemel ühtsed
reeglid tulirelvade omandamise ja valdamise kohta EL-s, samuti nende relvade edasitoimetamise
kohta ühest EL-i riigist teise. Tulirelvadirektiiv tasakaalustab siseturu eesmärgid ja
julgeolekukaalutlused tsiviilkasutuses olevate tulirelvade osas. Tulirelvadirektiiv tugevdab ka
EL- i liikmesriikide vahelist koostööd, parandades teabevahetust, ning toob kaasa olulisi
edusamme tulirelvade jälgitavuses, suurendades legaalselt omatavate relvade jälgimist, et
vähendada nende sattumise riski ebaseaduslikule turule. Tulirelvadirektiiv kehtestab piirangud
tsiviilkasutuses olevate tulirelvade ringlusele ning sätestab õigused ja kohustused eraisikutele,
relvakaupmeestele, vahendajatele, kollektsionääridele ja muuseumidele. See direktiiv on Eesti
õigusesse juba üle võetud RelvS-s ja selle alusel antud õigusaktides. Eelnõuga täpsustatakse
RelvS-i regulatsiooni, et see vastaks paremini relvadirektiivile, kuna Eesti suhtes on algatatud
rikkumismenetlus, mille käigus on muu hulgas ette heidetud, et kõik tulirelvadirektiivi nõuded ei
ole RelvS-i asjakohaselt üle võetud.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu muudatustel on oluline mõju õigusselgusele, avalikule korrale ja julgeolekule, riigikaitsele,
järelevalve tõhususele ning isikute halduskoormusele.
6.1. Mõju õigusselgusele ja õiguskorra süsteemsusele
Eelnõu ajakohastab relvade ja laskemoona liigituse ning ühtlustab mõistete kasutuse. Antiik- ja
laskekõlbmatuks muudetud relvad lisatakse piiramata tsiviilkäibega relvade hulka, seadusesse
tuuakse paukpadruni mõiste, täpsustatakse relva kasutamise mõistet (sh hoiatuslasu võimalus)
ning korrastatakse sõjarelvade seost RelvS-i üldregulatsiooniga.
57
Kõrvaldatakse varasema ebaloogika, mille kohaselt ei tohtinud relvaloata täisealisele isikule anda
kasutada lapsevanema või laskeinstruktori isiklikku relva, kuid lapsele tohtis. Muudatus loob selge
ja mõistliku süsteemi, mille tulemusena praktika ühtlustub ja õigusselgus kasvab.
Muudatuste mõju ulatus on suur, kuna muudatused mõjutavad mitut RelvS-i põhimõistet ning
mitut peatükki. Muudatuste olulisus on kõrge, kuna liigituste ja mõistete ühtlustamine kõrvaldab
tõlgendamisraskused, suurendab õigusselgust ja tagab kooskõla EL-i õigusega (sh relvadirektiiv).
Muudatuste mõju on oluline, mõjutades nii õiguskaitseasutuste tööprotsesse kui ka relvaomanike
õigusi ja kohustusi. Normitehniliselt paraneb seaduse rakendatavus ja loetavus ning vähenevad
õigusvaidlused mõistete üle.
6.2. Mõju avalikule korrale ja julgeolekule
Olulised riskipõhised muudatused on:
antiikrelvade, nende koopiate ja laskekõlbmatuks muudetud relvade viimine
reguleerimisalasse,
tulirelva lisaseadmete kohustuslik registrisse kandmine,
laskemoona lubatud hoiustamismahu suurendamine,
relva käitlemise ja kasutamise mõiste laiendamine ning hoiatuslasu õigusliku aluse
loomine.
Antiik- ja laskekõlbmatuks muudetud relvade hõlmamine RelvS-i reguleerimisalasse
suurendab siseturvalisust ja vähendab illegaalse relvakasutuse riski.
Tulirelva lisaseadmete (nt helisummuti, öösihik, lasersihik) üle arvestuse pidamine parandab
nende jälgitavust ja vähendab ebaseaduslikku ringlust. Tõstab avalikku ohutust ja takistab
kuritegude toimepanekuks vajalike tarvikute kontrollimatut liikumist.
Füüsilisele isikule maksimaalselt hoida lubatud laskemoona hulga suurendamine kasvatab riigi
kriisivõimekust, kuna igapäevane laskemoona defitsiidi oht on reaalne. Samuti toetab see
elanikkonnakaitset ja reservi valmisolekut.
Relva käitlemise mõiste laiendamine relva kasutamisega ja relva kasutamise mõiste laiendamine
selliselt, et kaetud oleks ka selline relva kasutamine, mille eesmärk ei ole tabada või kahjustada
sihtmärki (nt hoiatuslask) vähendab ohtlikke tõlgendusvigu ja tagab tegevuste hinnatava
proportsionaalsuse.
Muudatuste mõju ulatus on kõrge, kuna see mõjutab nii relvade käitlemise järelevalvet, musta
püssirohu relvade kuritarvitamise riski kui ka relvatarvikute ebaseadusliku ringluse vähendamist.
Muudatuste mõju olulisus on väga suur, kuna muudatused vähendavad selgelt avaliku korra ja
siseturvalisuse ohte, mis seni tulenesid kontrollimata relvadest, lisaseadmetest või
riskiolukordadest (nt hoiatuslasu tõlgendamine).
58
Muudatuste mõju suurus on märkimisväärne, sest muudatused vähendavad väärkasutuse ja
kuritegevuse riski, parandavad järelevalve kvaliteeti ning tõstavad relvade käitlemise turvalisust.
6.3. Mõju riigikaitsele
Eelnõu toetab elanike relvaoskuste arengut ning riigikaitselist valmisolekut:
riigikaitses osaleva isiku termini laiendamine,
laskemoona suurema varu lubamine,
noorte treeningvõimaluste avardamine ja vanusepiirangute ühtlustamine,
relvade ajutise kasutusse andmise reeglite selgemaks muutmine.
Riigikaitse märgendi laiendamine ja piiratud käibega padrunisalvede soetamise õiguse
korrastamine loob eelduse laiema relvaoskustega elanike ringi tekkimiseks ning tugevdab
ühiskonna kaitsetahet. Tagab suurema osaluse vabatahtlikus riigikaitses ja parema valmisoleku
kriisiolukorras. Senine süsteem sõltus kitsalt sõjaaja ametikohast, mis välistas paljud motiveeritud,
pädevad ja kogenud relvaomanikud. Muudatusega võimaldatakse riigikaitses osalemist isikutel,
kes ei mahu sõjaaja ametikohtade raamistikku, kuid kes on valmis panustama vabatahtlikult või
reservstruktuuris.
Füüsiliste isikute hoida lubatud laskemoona koguse suurendamine avaldab olulist ja
strateegilist mõju riigikaitsele, kuna see tugevdab nii ühiskonna kriisivalmidust kui ka
reservstruktuuride toimimisvõimet. Tarnehäirete ja kriisiolukordade tingimustes võimaldab
suurem isiklik laskemoona varu relvaomanikel jätkata väljaõpet ja panustada riigikaitsesse ka siis,
kui turult laskemoona ei saa. Seetõttu võimaldab suurem lubatud laskemoonavaru tagada, et
relvaomanikud saavad säilitada väljaõppe järjepidevuse ning olla vajadusel viivitamatult valmis
panustama riigikaitsesse. Muudatus mõjutab kogu elanikkonnakaitset, mitte ainult relvaomanike
kogukonda, sest varu olemasolu toetab kriisiolukorras riigikaitselist tegevust, millest sõltub kogu
ühiskonna turvalisus.
Noorte ja alaealiste treening võimaluste laiendamine ning relvakäsitluse oluliselt täpsem
reguleerimine parandavad noorte võimalust relvi ohutult käsitseda, treenida ja areneda spordis.
Alaealistele avaneb ligipääs tegelikule treeningpraktikale, mis on kooskõlas rahvusvahelise
spordipraktika ja ohutusstandarditega.
Muudatuste mõju ulatus on oluline, hõlmates nii reservväelasi, laskespordi organisatsioone kui
ka laiemat relvaomanike ringi. Muudatuste mõju olulisus on kõrge, sest elanikkonna relvapädevus
ja valmisolek toetavad riigikaitset ning eelnõu muudatused lahendavad senise jäikuse, mis takistas
motiveeritud isikute panustamist.
Muudatuste mõju suurust saab hinnata oluliseks, kuna see parandab kriisivalmidust ning tagab
võimekuse, et osa elanikkonnast suudab vajadusel panustada riigikaitsesse oma varustuse ja
pädevustega.
Eelnõu tervikmõju riigikaitsele on oluline ja valdavalt positiivne. Muudatused:
suurendavad vabatahtlike ja reservstruktuuride liikmeskonda;
loovad detsentraliseeritud ja paindlikuma laskemoona- ja relvavaru;
59
toetavad noorte relvaoskuse, kaitsetahte ja tulevaste reservväelaste ettevalmistust;
parandavad riigi julgeolekualast taristut ja info kaitset;
tõstavad väljaõppe kvaliteeti, ohutust ja laiapindsust;
tagavad suurema valmisoleku kriisiolukordadeks.
Eelnõu tugevdab selgelt Eesti laiapindse riigikaitse mudelit ning parandab nii riigi kui ka
elanikkonna võimet kriisidele reageerida.
6.4. Mõju järelevalvele ja andmekaitsele
Eelnõu sisaldab mitmeid muudatusi, mille eesmärk on tugevdada relvade ja nendega seotud
andmete järelevalvet, ühtlustada registrite toimimist ning suurendada isikuandmete ja
riigisaladusena käsitletavate andmete kaitset. Muudatused aitavad luua selgema ja riskipõhisema
regulatsiooni, parandades ühtlasi järelevalveasutuste võimekust ning vähendades õiguslikku
ebakindlust.
Eelnõuga luuakse relvaregistrisse uus alamregister – kriminaalpolitsei relvaregister –, mis
hõlmab riigisaladusena käsitletavaid andmeid ning mille pidamise erisused kehtestatakse
relvaregistri põhimääruses. See loob ühtse ja läbipaistva õigusliku raamistiku kogu relvaregistri
struktuurile ning tagab, et tundlikud, riigi julgeolekut puudutavad andmed on selgelt eraldatud ja
neid töödeldakse riigisaladuse kaitse nõuete kohaselt.
Kriminaalpolitsei relvaregistri loomine parandab tundlike andmete kaitset ja loob selge õigusliku
raamistiku. Tulirelva lisaseadmete üle arvestuse pidamine parandab järelevalve tõhusust.
Hoiutingimuste täpsustamine (relvakapp/relvahoidla) võimaldab riskipõhist lähenemist.
Eelnõuga täpsustatakse, et relvaregistris peetakse edaspidi arvestust tulirelva lisaseadmete üle,
mis võivad mõjutada relva tehnilisi omadusi ja kasutusriski.
Eelnõuga luuakse selge süsteem, mille alusel eristatakse hoiukohad relvakapi ja relvahoidla
vahel, lähtudes hoitavate esemete ohutasemest ja kogusest, mitte üksnes kategooriast. See hõlmab
väiksemate kogude lubamist relvakappi, sõjarelvade ja suuremate koguste nõuet hoida
relvahoidlas, külmrelvade eristamist tulirelvadest ning arusaadavat erisuste süsteemi
relvakollektsiooni hoidmisel. Muudatuse tagajärjel muutub järelevalve sisulisemaks, keskendudes
tegelikule riskile (kogus, relvaliik), mitte formaalsetele kategooriatele, ühtlustatakse PPA
kontrollihinnanguid, kuna tingimused on selgemad ja proportsionaalsemad, väheneb olukordade
hulk, kus nõutakse ebamõistlikult kõrgeid hoiustamisstandardeid madala riskiga esemete puhul
ning paraneb andmekorrektsus registrites, kuna hoiukohta käsitlevad andmed muutuvad
kooskõlalisteks tegeliku hoiutasemega.
Muudatuse mõju ulatus on kõrge, kuna muudatused hõlmavad riigiasutuste registripidamist ja
teaberessursside turvataset. Muudatuse mõju olulisus on märkimisväärne, eriti kriminaalpolitsei
alamregistri loomisel, mis vähendab julgeolekuriske ning ühtlustab registrite toimimist.
Muudatuse mõju suurus on märkimisväärne, kuna registrite süsteem muutub selgemaks ja
turvalisemaks ning järelevalve asutustel tekib parem võimekus rikkumisi avastada.
60
6.5. Mõju halduskoormusele
Eelnõu sisaldab mitmeid muudatusi, mille kumulatiivne eesmärk on vähendada nii relvaomanike
kui ka riigi järelevalveasutuste halduskoormust. Muudatustega kaasneb nii menetluslikke
lihtsustusi kui ka kulukoormuse vähenemist, kuna regulatsioon muutub selgemaks,
proportsionaalsemaks ja riskipõhisemaks.
Eelnõuga pikendatakse tähtaega, mille jooksul pärija peab otsustama, kas ta relva omandab
või võõrandab. Selle tulemusel:
väheneb vajadus kiiresti leida notari aega, korraldada võõrandamistehinguid või soetada
relvakapp;
väheneb menetluslik surve pärijale olukorras, kus lein, logistilised takistused või mitme
pärija omavaheline suhtlus võivad otsustamist viivitada;
väheneb PPA vajadus teha tähtaegade ületamisega seotud järelepärimisi ja toiminguid
(hoiustamine, teavitamine, tagastamine).
Seega toob tähtaegade paindlikumaks muutmine kaasa halduskoormuse vähenemise nii pärijatele
kui ametiasutustele.
Muudatused eristavad selgelt, millal kollektsionääril on vajalik relvahoidla ja millal piisab
relvakapist, lähtudes hoitavate relvade liigist ja kogusest. Eelnõuga kaob nõue, mille kohaselt pidi
ka väiksem maht (nt kuni 8 piiratud tsiviilkäibega relva või üksnes padrunikollektsioon) asuma
relvahoidlas.
Selle tulemusel:
relvakollektsionääride rahaline koormus väheneb, sest relvahoidla rajamine või rentimine
on kordades kulukam kui relvakapi soetamine;
väheneb vajadus projektide kooskõlastamise ja ehituslike eritingimuste järele;
järelevalveasutused saavad keskenduda kõrgema riskiga objektidele, mitte väiksematele
kollektsioonidele.
Kokkuvõttes rakendatakse õiguspäraselt proportsionaalset regulatsiooni, mis vähendab
ebavajalikku halduskoormust.
Lisaks tehakse eelnõus rida tehnilisi muudatusi, millega ühtlustatakse viiteid seaduses ja
kõrvaldatakse varasemad ebatäpsused, näiteks viidete eemaldamine aegunud lõigetele või valede
lõigete kooskõlastamine sisulise tekstiga. See mõjutab halduskoormust järgmiselt:
ametnikud kulutavad vähem aega õigete viidete otsimisele;
menetlusotsused on kiiremini tehtavad ja vähem vaidlustatavad;
väheneb vajadus õigusliku selgitustöö ja täiendava kooskõlastuse järele.
Muudatused ei mõjuta süsteemi ülesehitust, kuid parandavad seaduse rakendamise loogikat ja
haldusmenetluse sujuvust.
61
Muudatused puudutavad peamiselt konkreetseid sihtrühmi: relvaomanikke ja kollektsionääre,
pärijaid, kelle otsustuskoormus väheneb ning PPA ametnikke, kelle töö muutub sidusamaks ja
läbipaistvamaks.
Kuigi muudatused ei muuda RelvS-i süsteemi tervikuna, tõstavad need selgelt selle rakendamise
kvaliteeti, proportsionaalsust ja halduspraktika ühtlust, mistõttu võib muudatuse olulisust hinnata
keskmiseks.
Muudatuse mõju on positiivne ja mõõdukas. See väljendub eelkõige järgmiselt:
otsesed kulude vähendamised – relvahoidla rajamise või rentimise kohustus kaob
väiksemate kollektsioonide puhul, mis võib vähendada kulusid mitmesaja kuni mitme
tuhande euro võrra;
haldustegevuse vähenemine – pärijatele antav lisatähtaeg vähendab nii nende enda kui PPA
administratiivset survet;
sisuliselt riskipõhine kontroll – järelevalve koormus väheneb madalama riskiga juhtumite
osas ja saab rohkem ressursse suunata kõrgema riskiga käitlemisele;
õiguslike vaidluste vähenemine – viite- ja mõistesüsteemi täpsustamine vähendab
tõlgendamisprobleeme ning haldusvaidlusi.
Kokkuvõttes viib eelnõu halduskoormuse tervikliku, kuid proportsionaalse vähenemiseni,
parandades nii relvaomanike kui ka järelevalveasutuste töökorraldust.
6.6. Mõju majandusele ja turule
Eelnõu muudatustel on mõõdukas, kuid struktuurselt positiivne mõju relvade, laskemoona ja
tulirelva lisaseadmete turule. Mõjud avalduvad peamiselt tarnekindluses, ebaseadusliku turu
vähendamises ning eratarbijate ja ettevõtjate käitumise stabiliseerimises kriisiolukordades.
Peamised majanduslikku mõju omavad muudatused on:
laskemoona defitsiidi riskide maandamine (suurem lubatud varu) aitab stabiliseerida turgu
kriisiolukorras.
tulirelva lisaseadmete kontrolli tugevdamine vähendab ebaseadusliku turu võimalusi.
Eelnõu võimaldab füüsilisel isikul hoida senisest suuremat laskemoonavaru. Selle muudatuse
vajalikus põhjenduses tuvastati, et 2022. aastal esines Euroopas ulatuslik laskemoonade defitsiit,
mille käigus muutus eraisikute jaoks laskemoona hankimine ajutiselt praktiliselt võimatuks.
Eelnõu kohane muudatus suurendab kogu siseturu stabiilsust olukorras, kus tarneahelad ajutiselt
katkestatakse (nt geopoliitiline kriis), vähendab järsu nõudluse kasvu ohtu kriisiperioodidel, mis
omakorda vähendab hinnasurvet ja tagab turu sujuvama toimimise ning võimaldab laskespordi- ja
jahisektori tegevuse jätkumist ka häireolukorras, mis aitab tagada nendes sektorites tegutsevate
ettevõtjate ellujäämist.
Tegemist on majanduslikult tasakaalustatud sammuga, mis ei tekita turuhäireid, kuid suurendab
süsteemi vastupanuvõimet tarnehäiretele.
62
Eelnõu näeb ette, et tulirelva lisaseadmed (summutid, lasersihikud ning öösihikud) peavad olema
nõuetekohaselt registreeritud.
Eelnõu muudatus vähendab halli ja musta turu võimalusi, kuna seadmete päritolu ja omandisuhe
on kontrollitavad, tõstab õiguspäraste ettevõtjate (relvapoodide ja vahendajate)
konkurentsipositsiooni, vähendades ebaseaduslike või registreerimata seadmete müüjatelt tulevat
ebaausat konkurentsi, parandab õiguspärase kaubanduse läbipaistvust ja usaldusväärsust.
Lisaseadmete turu korrastamine loob selgema ärikeskkonna, ilma et see tooks kaasa
märkimisväärset lisakoormust ettevõtjatele.
Eelnõu muudatuse mõju ulatus on piiratud puudutades peamiselt relvapoodide ja -müüjate sektorit,
laskesportlasi, jahimehi ja relvaomanikke ning laskemoona ja lisaseadmete maaletoojaid.
Muudatused ei mõjuta majanduskeskkonda tervikuna, kuid puudutavad selgelt spetsiifilist,
turumahtudelt väikest, ent riskipõhiselt tundlikku sektorit. Kuna muudatustel ei ole
makromajanduslikku mõju, kuid need parandavad relvaturu toimimise kvaliteeti, tugevdavad ausa
konkurentsi reegleid ning toetavad õiguspäraste ettevõtjate turupositsioone võib eelnõu mõju
ulatust hinnata keskmiseks.
Eelnõu mõju majandusele ja turule on mõõduka ulatusega ja valdavalt positiivne. Muudatused
ei mõjuta majandust laiemalt, kuid:
stabiliseerivad laskemoona ja lisaseadmete turgu,
vähendavad ebaseadusliku kaubanduse riski,
parandavad ausat konkurentsi ning turu läbipaistvust,
suurendavad sektori vastupidavust kriisidele.
6.7. Mõju ühiskonnale ja elanikkonnale
Eelnõuga tehtavatel muudatustel on märkimisväärne mõju ühiskonnale ja elanikkonnale, eelkõige
relvakultuuri, turvatunde ning elanike kriisivalmiduse seisukohalt. Muudatuste eesmärk on
ühtlustada relvakasutuse praktikat, tagada ohutum relvaõpe ja toetada ühiskonna kaitsetahet.
Eelnõu korrastab alaealiste laskeõppe tingimusi, kehtestades selged ja riskipõhised vanuse- ja
järelevalvenõuded. Laskespordi ja relvaohutuse varasem, kuid kontrollitud omandamine toetab
turvalise relvakultuuri arengut ning võimaldab noortel omandada oskusi juhendatud ja ohututes
tingimustes. Selgem vastutuse ja järelevalve jaotus instruktori ja lapsevanema vahel vähendab
eksimuste ohtu ning tagab parema õigusselguse.
Relvakäsitsemise oskuste laiem levik tõstab elanike enesekindlust ja psühholoogilist valmisolekut
kriisiolukordadeks. Kui inimesed teavad, kuidas relva ohutult käsitseda, suureneb nende võime
rahulikult ja eesmärgipäraselt tegutseda. Kogemused ja oskused tähendavad ka suuremat
vastutustunnet ja teadlikkust, mis vähendab riskikäitumist ning suurendab ühiskonna üldist
turvatunnet.
63
Eelnõu toetab ka laiapindse riigikaitse toimimist. Varakult omandatud tehnilised ja vaimsed
eeldused soodustavad noorte osalemist ajateenistuses, Kaitseliidus või vabatahtlikes
väljaõppeprogrammides. Lisaks tõstab relvaõppe kättesaadavus ja õigusliku regulatsiooni selgus
inimeste motivatsiooni panustada riigikaitsesse, mis tugevdab ühiskonna kaitsetahet tervikuna.
Eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju ulatus on lai, kuna muudatused mõjutavad otseselt
relvaomanikke, noori laskesportlasi ja nende juhendajaid, kuid kaudselt kogu ühiskonda.
Relvakultuuri arendamine ja elanike ohutusalased oskused mõjutavad nii üldist turvatunnet kui ka
kriisivalmidust.
Muudatuste mõju olulisus on kõrge, arvestades ühiskondliku turvalisuse ja riigikaitselise
valmisoleku suurenemist. Regulatsiooni ühtlustamine ja täpsustamine suurendab usaldust
õiguskeskkonna vastu ning toetab ühiskonna sidusust.
Muudatuste mõju suurus on märkimisväärne. Eelnõu loob selgemad ja turvalisemad tingimused
relvakoolituse läbiviimiseks, tugevdab ühiskonna relvakultuuri ja vähendab väärarusaamade ning
rikkumiste riski. Samuti kasvab elanike valmisolek panustada riigikaitsesse, mis avaldab
positiivset mõju nii riigikaitse süsteemi toimimisele kui ühiskonna kriisitaluvusele.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse
tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Eelnõu rakendamine toob kaasa mitmeid muudatusi riigi tegevustes, kuid nende mõju
riigieelarvele ja kohalikele omavalitsustele on valdavalt mõõdukas ja eeldatavalt
kuluneutraalne. Kohalikud omavalitsused ei pea täitma RelvS-st tulenevaid järelevalve- ega
menetlusfunktsioone, mistõttu puudub nende jaoks otsene kulumõju.
7.1. Mõju riigi tegevustele
Eelnõu elluviimine toob kaasa mitmeid tehnilisi ja menetluslikke muudatusi, kuid nende
rakendamine toimub valdavalt olemasolevate struktuuride ja töötajate kaudu.
Peamised mõjud riigi tegevustele:
Relvaregistri täpsustamine ja alamregistri loomine – kriminaalpolitsei relvaregistri –
loomine eeldab registri tehnilist kohandamist, kuid ei too kaasa uut püsikulu ega
täiendavaid ametikohti. Tegemist on ühekordse konfiguratsioonimuudatusega
olemasolevas süsteemis.
Järelevalvetegevuste mõistlikum ja riskipõhisem jaotus – relvakappide ja relvahoidlate
nõuete diferentseerimine vähendab madala riskiga objektide kontrollivajadust. PPA saab
rohkem ressurssi suunata kõrge riskiga juhtumitele (nt suuremad kollektsioonid,
sõjarelvad, ettevõtlus).
Menetluse lihtsustumine ja väiksem selgitamiskoormus – selgemad vanuse- ja
järelevalvereeglid alaealiste laskeõppes vähendavad PPA tõlgendamis- ja selgitamistööd.
64
RelvS-i viitesüsteemi korrastamine vähendab haldusmenetluse vigade riski ja
ametkondlikku tõlgenduskoormust.
Pärimismenetluse selgemad tähtajad – pikem tähtaeg relva omandamiseks või
võõrandamiseks vähendab PPA järelepärimisi ja hoiustamisega seotud toiminguid.
Muudatused parandavad haldustöö kvaliteeti ja vähendavad töömahtu madala riskiga menetlustes.
Suuri süsteemseid muutusi ega tööjõuvajadust ei teki. Mitmed muudatused vähendavad PPA
töömahtu, sealhulgas relvakappide ja relvahoidlate nõuete diferentseerimine vähendab vajadust
teostada järelevalvet tehnilistele laopindadele, mis senise seaduse järgi pidid olema relvahoidlad
ka väiksemate kogude korral.
Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid püsikulusid. Kulud on minimaalsed ja valdavalt
ühekordsed. Kulud hõlmavad relvaregistri tehniline kaasajastamist (alamregistri loomine, liidesete
muudatused).
Kulud on hinnanguliselt väikesed, kuna:
registriplatvorm toetab juba mitme tasemega andmemudeleid;
muudatused ei eelda uute funktsioonide arendamist, vaid olemasolevate liidestuste
laiendamist;
uusi järelevalve- ega menetlusfunktsioone ei looda.
Püsikulud puuduvad kuna kõik rakenduslikud tegevused tehakse ära olemasolevate
eelarvevahendite piires.
Eelnõu ei loo otseseid uusi tululiike, kuid mõningane kaudne tulude kasv võib tekkida riigilõivu
laekumisel relvalubade ja lisaseadmete registrikannete täpsustumise kaudu ning
majandustegevusteate esitamisel lasketiirude ja relvakauplejate hulgas. Tulude kasv on aga väike
ja eelarveliselt ebaoluline.
Muudatuse mõju riigi tegevusele on seega mõõdukas. Muudatused mõjutavad eelkõige PPA ning
Siseministeeriumi valitsemisala tegevusi: relvaregistri kaasajastamine ja alamregistri loomine;
järelevalvetegevuse fokusseerimine kõrgema riskiga juhtumitele, pärimismenetlusega seotud
töömahu vähenemine; laskeõppe ja lisaseadmete käsitluse ühtlustumine.
Muudatused ei laienda riigi ülesannete mahtu, vaid korrigeerivad ja lihtsustavad olemasolevaid
töölõike. Seetõttu ei laiene mõju kogu riigisektorile, vaid konkreetsetele asutustele
relvavaldkonnas.
Muudatuste mõju olulisus on keskmine kuni märkimisväärne. Muudatused parandavad
andmekvaliteeti ja registri töökindlust (eriti tundlike andmete puhul), ühtlustavad ja lihtsustavad
PPA järelevalvepraktikat, vähendavad tõlgendamisriske ja selgitamistööd ning suurendavad
järelevalve efektiivsust ja vabastavad ressursse riskipõhiseks tegevuseks. Need aspektid on riigi
toimimise seisukohalt olulised, kuigi ei muuda riigi toimimise põhimudelit ega anna juurde uusi
kohustusi. Neid saab käsitleda kui olulisi kvaliteediparandusi olemasolevates protsessides.
Muudatuste mõju suurus riigi tegevusele on positiivne ja mõõdetav, kuid eelarveliselt väike.
65
Mõju avaldub kolmel tasandil: halduskoormuse vähenemine, tõhusamad tööprotsessid ning kulud
on minimaalsed. Seega on muudatuse mõju suurus positiivne ja märkimisväärne halduslikus
mõttes, kuid eelarveliselt kuluneutraalne.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendamiseks on vaja teha muudatused järgmistes siseministri
määrustes:
siseministri 4. juuli 2023. aasta määrus nr 13 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri
põhimäärus“, avaldamismärkega RT I, 07.07.2023, 8;
siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12 “Lasketiiru ja laskepaiga ning
laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“, avaldamismärkega RT I, 02.03.2021,
25;
siseministri 13. aprilli 2007. aasta määrus nr 28 “Tüübikinnituse teostamise kord“,
avaldamismärkega RT I, 27.03.2015, 16.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma üldises korras. Muudatuste vastuvõtmise ja
jõustumise vahele ei ole vaja jätta täiendavat aega, kuna kavandatud muudatused ei sisalda
regulatsioone, mille rakendamine eeldaks adressaatidelt, haldusorganitelt või teistelt isikutelt
pikemat ettevalmistusaega.
Eelnõu § 2 kohaselt jõustub seaduse § 1 punkt 44 2027. aasta 1. juulil arvestades, et on
relvaomanikke, kellel on üks tulirelv, aga kes seni ei ole olnud kohustatud omama relvakappi aga
peavad selle nüüd hankima, et seaduse nõuetele vastata.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik
konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks Andmekaitse
Inspektsioonile, ENFTA-le, IDPA Eesti Ühendusele, Eesti Jahimeeste Seltsile, Eesti Jahispordi
Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti
Laskesuusatamise Föderatsioonile, Eesti Laskurliidule, Eesti Practical-laskmise Ühingule, Eesti
Relvaomanike Liidule, Eesti Reservväelaste Laskespordiliidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule,
EROK-le, Kaitsepolitseiametile, PPA-le, Päästeametile, Riigikohtule, Riigiprokuratuurile,
Sisekaitseakadeemiale, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ning
Õiguskantsleri Kantseleile.
66
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, ………………… 2025
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Ministeeriumid
18.12.2025 nr 1-6/3331-1
Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu
Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning ametitele ja
koostööpartneritele arvamuse andmiseks relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume
esitada arvamus 23. jaanuariks 2026. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Arvamuse andmiseks:
Andmekaitse Inspektsioon
Eesti Rahvusliku Field Target Assotsiatsioon
IDPA Eesti Ühendus
Eesti Jahimeeste Selts
Eesti Jahispordi Liit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon
Eesti Laskurliit
Eesti Practical-laskmise Ühing
Eesti Relvaomanike Liit
Eesti Reservväelaste Laskespordiliit
Eesti Turvaettevõtete Liit
Eesti Reservohvitseride Kogu
Kaitsepolitseiamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Päästeamet
Riigikohus
Riigiprokuratuur
2 (2)
Sisekaitseakadeemia
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Õiguskantsleri Kantselei