| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-7/335-1 |
| Registreeritud | 18.12.2025 |
| Sünkroonitud | 19.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
| Toimik | 1-7/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikogu riigikaitsekomisjon, Riigikantselei, Kaitseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu riigikaitsekomisjon, Riigikantselei, Kaitseministeerium |
| Vastutaja | kriisivalmiduse osakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Hr Kalev Stoicescu
Riigikogu riigikaitsekomisjon
18.12.2025 nr 1-7/335-1
Muudatusettepanek tsiviilkriisi ja riigikaitse
seadusele 668 SE
Austatud härra riigikaitsekomisjoni esimees
Teeme ettepaneku täiendada § 201 uue punktiga 1, muutes järgnevate punktide järjekorda ning
sõnastada eelnõu § 201 lõige 1 järgmiselt:
„1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Sõjaaja ametikohale ei nimetata politseiametnikku ega päästeteenistujat, välja
arvatud juhul, kui ta on Kaitseliidu tegevliige.““
Põhjendus: Tegemist on kriitilise ettepanekuga Siseministeeriumi vastutusvaldkonda
arvestades. Vabariigi Valitsuse menetluse käigus oli tehtud erisus, et sõjaaja ametikohale ei
nimetata politseiametnikku ega päästeteenistujat, välja arvatud juhul, kui ta on Kaitseliidu
tegevliige.
Muudatusettepanek on Siseministeeriumi jaoks oluline siseturvalisuse ressursside
planeerimiseks. Hetkel kehtiva õiguse kohaselt saab Siseministeerium arvestada sõjaolukorras
kõikide teenistujatega, kes on riigikaitselistel ametikohtadel – Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiameti, Päästeamet, Häirekeskus ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja
arenduskeskus (kuni 100% koosseisust).
Eelnõuga kavandatud regulatsiooni kohaselt on Kaitseressursside Ametil õigus Kaitseväe
ettepanekul kehtestada piirang isiku töökohustuse rakendamisele ja täitmisele sõjaaja
ametikoha ülesannete täitmise ajaks. Eeltoodust lähtuvalt mõjutab eelnõuga kavandatav
regulatsioon suurt osa Siseministeeriumi haldusalast. Selleks, et vähendada eelnõuga
kavandatava regulatsiooni mõju on vajalik sõjaaja ametikohale määramisest välistada vähemalt
politseiametnikud ja päästeteenistujad, nii nagu see oli varasemas eelnõu versioonis.
Eesti riigikaitse mudel tugineb laiapindse riigikaitse käsitlusele. See tähendab, et riigi kaitsmine
ei hõlma üksnes sõjalist riigikaitset, vaid et riigi kaitseks peavad valmis olema kõik
riigiasutused ja kogu ühiskond. Lähtuvalt kehtivas riigi kaitsetegevuskavas Siseministeeriumi
valitsemisalale määratud riigikaitseülesannetest ja ülesannete prioriteetsusest sai tänaseks
eelnõust välja võetud erand koostöös Kaitseministeeriumiga eelnõusse kirjutatud.
Tagamaks Siseministeeriumi valitsemisala asutuste valmisolekut oma riigikaitseülesandeid
täita, on meie väljaõpetatud ja kokku töötanud isikkoosseis kriitilise tähtustega. Politsei- ja
2 (2)
Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Päästeameti ja Häirekeskuse ülesannete maht
riigikaitselise kriisi korral suureneb oluliselt, mistõttu on vajalik tagada ülesannete täitmiseks
vajaminev isikkoosseis ka riigikaitselise kriisi ajaks. Lisaks on oluline välja tuua, et erinevalt
Kaitseväe reservteenistuse mudelist ei ole Siseministeeriumil valitsemisalal täiendavat
koosseisu, vaid ülesandeid tuleb täita ka riigikaitselises kriisis olemasoleva koosseisuga.
Eelnevale lisatakse omakorda erand, et politseiametnikku ja päästeteenistujat võib sõjaaja
ametikohale määrata, kui ta on Kaitseliidu tegevliige. Erand arvestab inimeste soovi ja
motivatsiooni vabatahtlikult riigikaitsesse panustada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Teadmiseks:
Kaitseministeerium
Riigikantselei