Lisavajaduse põhjendus kokkuvõtvalt:
PPA veepatrull ja vaatlustegevus Euroopa Liidu välispiiri valvamisel, meresõiduohutuse tagamise kontroll ja heidutustegevus, ning otsingu- ja päästetööd Eesti päästepiirkonnas (edaspidi „PPA veeline tegevus“ ja mille mahtu arvestab PPA tingühikuga „patrulltund“)
Viimastel aastatel on hüppeliselt kasvanud PPA veesõidukite kasutusmäär ja kütuse tarbimine.
PPA kasutuses olevate veesõidukite kasutust iseloomustab järgmine tabel:
Aasta
Patrulltundi
Kasv võrreldes 2023. aasta tasemega
2023
12 125
Baastase
2024
17 974
+48,2 %
2025 (prognoos)
19 330
+62,7 %
2024. ja 2025. eelarveaasta jooksul on PPA kasutuses olevate Riigilaevastiku veesõidukite tegelik ekspluatatsioonikoormus ületanud Riigilaevastikule PPA poolt üle antud eelarve mahtu ja varasematel eelarveplaneerimistel arvestatud mahte rohkem kui 85 %.
Riigilaevastiku hallatavate PPA kasutuses olevate veesõidukite majandamise kulude* tegeliku määra ja kasvu iseloomustab järgmine tabel:
Aasta
Majanduskuluks kuluvad vahendid [€]
Hooldus/remont investeeringutele kuluvad vahendid [€]
Majandamise kulu kokku [€]
Kasv võrreldes 2023 aasta tasemega
2023
541 765
0
541 765
Baastase
2024
(tegelik kulu)
902 859
98 321
1 001 180
+84,8 %
2025 (prognoos)
924 860
235 917
1 160 777
+214,3 %
*Majandamise kulud ei sisalda: PPA kasutuses olevate Riigilaevastiku veesõidukite meeskondade kulusid, sest PPA mehitab veesõidukid ise oma ametnikega.
Olukorras, kus Riigilaevastik peab tagama vahendid veesõidukite kasvanud kulude katteks, peab Riigilaevastik rakendama ka riiklikku kärpekava 2025- 2027 aastal (nn „5-3-2“). Kui üldiselt sisejulgeolekule kärpekava ei rakendata, siis PPA kasutuses olevate veesõidukite majandamise kulude eelarvele erandit ei kohaldata.
Lisaks on 2025., 2026., ja 2027. aastaks PPA planeerinud veelise tegevuse võimekuse tõstmiseks veesõidukite koguarvu suurendada, mille tõttu kasvavad majandamise kulud hinnanguliselt 170 000 eurot, kuni veelise võimekuse rahuldava taseme saavutamiseni 2027. aastal.
PPA veeliste põhiülesannete tagamiseks on PPA planeerinud patrulltundide mahuks 2025. aastal 19 330 tundi.
Täna on Riigilaevastikule eraldatud eelarvelisi vahendeid, millega PPA veelist tegevust saab teostada ca 12 000 patrulltunni ulatuses, mis vastab 2023. aastal teostatud mahule.
Et võimaldada PPA-l teostada veelisi tegevusi planeeritud mahus ja hoida avaliku teenuse kvaliteedi taset, on PPA veeliste tegevuste toetuseks ja tagamiseks Riigilaevastikul vaja lisarahastust vähemalt 785 000 eurot aastas.
PPA kasutuses olevate veesõidukite kasutusmäära kasvu ja majanduskulude kasvu põhjused
Väikelaevade registreerimine ja väikelaevajuhi tunnistuse omanike kasv:
2022
2023
2024
2022 vs 2024
Väikelaevu liiklusregistris
33 698
34 810
35 609
+ 5,67 %
Väikelaevajuhi tunnistuse omanikke
28 050
31 694
33 671
+ 20,04 %
Aasta-aastalt on kasvanud liiklusregistris registreeritud väikelaevade ja väikelaevajuhi koolituse läbinute ja väikelaevajuhi tunnistuse saajate arv.
See näitab, et üha rohkem inimesi leiab vaba aja veetmiseks tee merele ja sisevetele.
2024. aasta lõpu seisuga on liiklusregistris 35 609 väikelaeva ja väikelaevajuhi tunnistus on 33 671 inimesel. https://www.transpordiamet.ee/liiklusaasta-ulevaade-2024
2023. aasta lõpu seisuga on liiklusregistris 34 810 väikelaeva ja väikelaevajuhi tunnistus on 31694 inimesel. https://www.transpordiamet.ee/liiklusaasta-ulevaade-2023
2022. aasta lõpu seisuga oli liiklusregistris 33 698 väikelaeva ja väikelaevajuhi tunnistus 28 050 inimesel. https://www.transpordiamet.ee/meresoiduohutus-2022#vaikelaevandus
PPA poolt riikliku järelevalve teostamise kasv meresõiduohutuse seaduses alusel
Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 76 sätestab riikliku järelevalve asutused, kes teostavad riiklikku järelevalvet meresõiduohutuse seaduse alusel. Selle paragrahvi lõige 2 sätestab, et Transpordiameti, politseiasutuse, Kaitseväe ning muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide üle.
Veesõidukijuhtide joobekontrollid
Ohutusvarustuse kontrollid
2023
3 019
3 752
2024
3 343
2 909
2025 (6k)
939
1 033
Registreeritud väärteokoosseise
2023
2024
2025 (6k)
MSOS § 81 - Veeteel liiklemise nõuete rikkumine
0
1
MSOS § 82 – Reisijateveo ohutusnõuete rikkumine mere- ja siseveetranspordis
1
1
MSOS § 88 – Veesõiduki juhtimine joobeseisundis
19
26
2
MSOS § 93 – Väikelaevade, alla 12- meetrise kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise ning kasutamise nõuete rikkumine
14
28
14
MSOS § 9424 – Väikelaeva juhtimine ilma juhtimisõiguseta
8
17
PPA kasutuse olevate veesõidukite kütuse tarbimise kasv
Veesõidukite kasutuse kasvust ja lisandunud veesõidukitest tingituna, on PPA kasutuses olevate veesõidukite kütusekulu 2024. ja 2025. aastal võrreldes 2023. aastaga tõusnud üle 14%.
Kütuse tarbimist iseloomustav tabel
Aasta
Tarbitud kütusekogus [liiter]
Kasv võrreldes 2023. aasta tasemega
2023
248 454
Baastase
2024
355 833
+43,2 %
2025 (prognoos)
367 491
+47,9%
Veesõidukite kasutuse kasv
Seoses PPA patrulltundide mahu kasvuga, on 2023. (baas)aastaga võrreldes PPA kasutuses olevate veesõidukite kasutusmäär tõusnud rohkem kui 15%.
Veesõidukite mototund on tingühik, millega mõõdetakse seadme kasutust. Mototundide arv on otseses seoses seadme kulumisega ja hooldusvajaduse kasvuga.
PPA kasutuses olevate veesõidukite kasutusmäära kasvu iseloomustav tabel:
Aasta
Mototundide arv
Kasv võrreldes 2023. aasta tasemega
2023
9 412
Baastase
2024
10 868
+15,5 %
2025 (prognoos)
10 991
+16,8 %
Suurenenud hoolduskulude sisendhinnad
Alates 2022. aastast (baastaseme eelarve arvestuse alus aasta) on hüppeliselt suurenenud hoolduse ja varuosade sisendhind, mis on hooldusteenuse vältimatu kulu veesõidukite elukaare säilimise tagamiseks.
Aasta
Töötunni maksumus [€]
Kasv võrreldes 2022. aasta tasemega
2022
62
Baastase
2023
75
+21,0 %
2024
79
+27,4 %
2025
85
+37,1 %
Lisandunud ja lisanduvad veesõidukid
Riigilaevastiku ajal (alates 01.07.2023) on täienenud PPA veeliste tegevuste võimelüngad sobilikumate, moodsamate, multifunktsionaalsemate, võimekamate ja ühtlasi ka raskemate veesõidukitega, mis sama reageerimiskiiruse hoidmiseks tarbivad kütust oluliselt rohkem.
PPA võimelünki on täiendatud järgmiste veesõidukitega:
Aasta
Tüüp
Lisanduvate veesõidukite arv
2023
Kaater (Rahu), M-3 mootorpaat (Tuule, Terje)
3
2024
M-3 mootorpaat (M25, M26, M27)
3
2025
H-1 hõljuk (2 tk)
2
2026
H-1 hõljuk (2 tk), H-2 hõljuk (1 tk), M-3 mootorpaat (3 tk)
6
Uued soetatud ja soetatavad veesõidukid vastavad tänapäevastele PPA teenistuseks vajalikele nõudmistele.
Nimetatud veesõidukid on Riigilaevastiku loomisele eelnenud aja PPA veelise tegevuse võimelünga täiendus ja lisanduv kulu Riigilaevastiku eelarvele.
Mõjude kirjeldus
Teenus on alarahastatud, et tagada PPA poolt planeeritud mahtudega tegevused tänase kvaliteediga.
Krooniline PPA veeliste põhiülesannete täitmiseks vajalike vahendite alarahastus on kumuleerinud tehnilise kulumi. Lisaks toob veesõidukite elukaare säilitamiseks vajalike vahendite krooniline defitsiit kaasa elukaare olulise kallinemise ja suurema kulu riigile, kuna hoolduse arvelt kokku hoidmine toob lisaks teenuse katkemisele kaasa ka suurema rahalise kulu erakorralisel remondil.
Ilma lisarahastuseta on suur risk riiklikule julgeolekule ja avalikule korrale, kuna eelarvestatud vahenditest ei piisa tänase mahu ja kvaliteediga teenuse tagamiseks, veesõidukite kütuse hankimiseks ning suureneb veesõidukite rikete esinemise tõenäosus ja rikete kõrvaldamisele kuluv aeg, mis toob kaasa tõenäosuse, et veesõidukid ei ole ekspluatatsioonikõlbulikud. See toob kaasa selle, et riik läbi PPA ei suuda osutada veelist teenust, täita ülesandeid ega operatiivseid kohustusi merehädaliste päästmisel Eesti otsingu- ja päästepiirkonnas ning Euroopa Liidu välispiiri valvamisel piiriveekogudel.
Koostaja
Neeme Muru, Riigilaevastiku tehnilise halduse ja planeerimise teenistuse direkor, koostöös:
Rene Hartõkainen, Politsei- ja Piirivalveamet, valmisoleku ja reageerimise büroo, mereturvalisuse grupi juht
Janno Luts, Riigilaevastiku finants- ja haldusüksuse juht.