Kommentaarid ja ettepanekud sotsiaalministri „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ TAT määruse eelnõule Jrk Asutus Kommentaar, ettepanekud Arvestatud,

mittearvestatud, selgitus

1 Rahandusministeerium Eelnõu § 3 lg 3 ei sobi terminite alla. Soovitame lisada § 5 juurde ja täiendada § 5

nimetust „elluviija“;

Mittearvestatud, kuna § 5 määratleb määrusega seotud RA ja RÜ, Heaolutehnoloogiate arendusprogrammi elluviija on termin.

2 Rahandusministeerium § 6 lg 4 on viide eelnõustamisele, mille vastavalt seletuskirja täpsustustele teeb

programmi elluviija ehk Sotsiaalministeeriumi hankepartner koosseisus

Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, Civitta Eesti AS ja Eesti

Kunstiakadeemia. Jääb arusaamatuks, kuidas taotleja saab eelnõustamist, kuhu

peab pöörduma jne;

Arvestatud. Lisatud § 19 lg 5–7.

3 Rahandusministeerium Valiku protsess vajab täpsemat selgitamist. Tegevuste/projektide valimine on

RA/RÜ, mitte elluviija ülesanne. Elluviija saab kontrollida üksnes etteantud

nõuetele vastavust, kuid mitte projektide vahel kaalutlusotsuseid langetada. Mis

on eelnõustamise sisu, mille järgi saab taotleja positiivse/negatiivse hinnangu? §

11 lg on viidatud, et taotleja peab elluviijalt sama hinnangu projektiplaanile? Kas

tegemist on e-toetuste keskkonna vormiga;

Arvestatud. Lisatud § 19 lg 5–7. Eelnõustamine ei sisalda hindamist (kaalutlusotsuse tegemist).

4 Rahandusministeerium § 11 lg 1 e-toetuste keskkonna esmakordsel mainimisel defineerige sõna -

Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega

seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised

tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse

keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu;

Mittearvestatud. Seletuskirja lisatud viide ÜSS2021_20227 § 21 lõikele 3, millega on sätestatud e- toetuse keskkond.

5 Rahandusministeerium Eelnõu § 2 lõige 1 ja § 11 lõige 4 - jätta välja „nr“ tekstiosast „..määruses (EL) nr

2023/2831..“ ja tekstiosast „..määruse (EL) nr 2023/2832..“ ;

Arvestatud.

Kommentaarid ja ettepanekud sotsiaalministri „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ TAT määruse eelnõule

6 Rahandusministeerium Eelnõu § 2 lõikest 3 tuleb välja jätta sõna „majandusaasta“ - komisoni määruste

(EL) 2023/2831 ja 2023/2832 artikli 3 lõike 2 järgi ei tohi antava vähese

tähtsusega abi kogusumma ületada piirmäära „mis tahes kolme aasta pikkuse

ajavahemikku jooksul“;

Arvestatud.

7 Rahandusministeerium Eelnõu § 2 lõige 8 kohaselt on võimalik meetme määruse alusel anda riigiabi

Euroopa Komisjoni 2011. a otsuse alusel. Juhime tähelepanu et see otsus on

käesoleval ajal ülevaatamisel. Uue otsuse eelnõu on koostatud 2025. a. juunis ja

juulis korraldatud avaliku konsultatsiooni ning tagasisidekorje põhjal, Euroopa

Komisjon võtab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva muudetud

otsuse vastu enne 2025. a lõppu;

Arvestatud.

8 Rahandusministeerium Eelnõu § 28 lõige 4 punktis 2 on sätestatud rakendusüksuse kohustus kanda

riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed vähese tähtsusega abi

kohta, kuid registrisse tuleb kanda andmed ka Euroopa Komisjoni otsuse alusel

antud riigiabi kohta;

Arvestatud.

9 Rahandusministeerium Seletuskirja lk 5 (lõik, mis algab sõnadega „Üldise majandushuvi“) selgitatakse,

mis teenuseid käitatakse üldise majandushuvi teenustena ja kasutatakse

Euroopa Komisjoni 2011. otsuse artikli 2 lõike 1 punkti „c)“ sõnastust. Samas

tuleneb meetme määruse eelnõu § 2 lõike 9 punktist 6, et riigiabi võib meetme

määruse alusel anda Euroopa Komisjoni 2011. otsuse artikli 2 lõike 1 punkti „a)“

alusel. Palume võtta arvesse, et Euroopa Komisjoni uue otsuse eelnõu kohaselt „

kostab artikli 2 lõike 1 punkt „a)“ järgmiselt: „hüvitis, mis ei ületa 20 miljonit eurot

aastas üldist majandushuvi pakkuvate teeuste osutamise eest muudes

Arvestatud.

Kommentaarid ja ettepanekud sotsiaalministri „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ TAT määruse eelnõule

valdkondades kui transport ja transporditaristu, sealhulgas sotsiaalteenused,

millele ei ole osutatud punktis c, ja esmatähtsad ravimid“

10 Riigi Tugiteenuse Keskus Eelnõu § 13 lg 2 p 3 tehnoloogia, sealhulgas seadmete ja tarkvara rentimise, ostmise või liisimise kulu. Üldjuhul on see kaudne kulu. Kui see on otseselt sisutegevusega seotud kuluna vajalik, siis palun seletuskirja lisada selle kohta põhjendus.

Selgitame. Tegemist ei ole antud kontekstis kaudse kuluga, vaid otseselt lahendusega seotud. Seletuskiri täiendatud vastavalt.

11 Riigi Tugiteenuse Keskus § 4 lg 2 palun täpsustada, kumb osapool kontrollib ja mis etapil, et toetatav tehnoloogiapõhine teenusmudel vastab §-s 4 lg p 1-7 sätestatud kriteeriumidele.

Selgitame. Hindamiskomisjon hindab seda mõlema etapi taotluste puhul.

12 Riigi Tugiteenuse Keskus § 4 lg 4 palun vähemalt seletuskirja tasandil selgitada, mida on mõeldud „laiaulatuslikult kasutusele võetud heaolutehnoloogia lahendused“ all, kuidas seda mõõdetakse ja kontrollitakse.

Selgitame. Toetust antakse lahendustele, mis on muuhulgas potentsiaalselt olulise mõjuga, jätkusuutlikud ja skaleeritavad ehk laiaulatuslikult kasutuselevõetavad. Projektide lõpus lõpparuandega ja aasta pärast projektide lõppu järelaruandega mõõdetakse, kas lahendused on igapäevasesse kasutusse jõudnud ja kas kasutust on laiendatud.

Kommentaarid ja ettepanekud sotsiaalministri „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ TAT määruse eelnõule

13 Riigi Tugiteenuse Keskus § 4 lg 4 palun sõnastada täpsemalt, millest osakaalu arvestatakse. Kui näiteks kõikidest toetust saanud projektidest, siis tuleks see lisada.

Arvestatud. Sõnastust muudetud, sh mõõtmise kirjeldus eemaldatud.

14 Riigi Tugiteenuse Keskus Määrusest ei loe välja, et projekte rahastatakse kahes etapis. Seletuskirjas § 4 all on see välja toodud, aga määruses mitte. Taotleja jaoks jääb nii väga segaseks, palun selgemalt määruses sätestada.

Arvestatud. Lisatud § 4 lg 3, EISis kooskõlastusringil olnud eelnõu § 4 lg 3 on nüüd lg 7.

15 Riigi Tugiteenuse Keskus § 6 lg 4 seletuskirjas täpsustada, kuhu või kelle poole peab taotleja pöörduma eelnõustamise saamiseks.

Arvestatud. Lisatud eelnõustamist sätestavad lõiked §-i 19.

16 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 7 lg 2 p 2 „teenuse sisseostmise kulud“. Juhul, kui siin ei ole mõeldud konkreetsed kulud, siis ettepanek jätta see punkt välja, sest tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud ongi abikõlblikud, olenemata sellest on need tehtud ostu- või hankemenetlusena.

Arvestatud. Tekst korrigeeritud.

17 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 7 lg 5 p 1 programmi elluviija kinnitus, et toetuse saaja projekti meeskond on osalenud programmi tegevustes vähemalt 80% ulatuses. Palun täpsustada, keda loetakse meeskonna hulka kuuluvaks ja kes võivad ülejäänud 20% kuludest teha.

Arvestatud. Paragrahv 7 lg 5 punkt 1 sõnastus: programmi elluviija kinnitus, et projektimeeskonna liikmed on osalenud programmi tegevustes vähemalt 80% ulatuses;

18 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 25 lg 2 sätestab, et kui toetust on antud kindlasummalise maksena, on võimalik muuta üksnes abikõlblikkuse perioodi. Abikõlblikkuse perioodi reguleeriv § 9 lg 1 sätestab, et abikõlblikkuse periood on 6 kuud ehk pikendamise võimalust ette pole nähtud. Eelnevat arvesse võttes palume täpsustada, kas soovite luua võimaluse abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks? Sellisel juhul tuleks vastav

Arvestatud.

Kommentaarid ja ettepanekud sotsiaalministri „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ TAT määruse eelnõule

säte ka eelnõusse lisada, st peab olema selge, kas ja millisel juhul on võimalik pikendada § 9 lg 1 (aga ka § 14) sätestatud abikõlblikkuse perioodi maksimaalseid kestuseid. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisega seonduvat palume täpsemalt selgitada ka eelnõu seletuskirjas.

19 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 10 palun selgelt eristada kas ja keda peab taotleja projekti elluviimisel kaasama. Kui partneri kaasamine on kohustuslik, tuleb see vastavalt sõnastada. Kui mingi konkreetse osapoole kaasamine on kindlalt vajalik, tuleb see määruses välja tuua. Määruses tuleks välja tuua ka see, kui kaasama peab konkreetsest loetelust vähemalt ühe või mitu osapoolt.

Arvestatud. Partneri kaasamine ei ole kohustuslik, st vastavusnõue ehk taotleda saab ka n-ö üksi. Samas on üks lahenduse kriteerium, mida hinnatakse taotluste hindamise käigus “lahendus töötatakse välja erinevate osapoolte koostöös, sealhulgas avaliku- ja erasektori partnerluses”. Kas see koostöö tähendab, et taotluses on määruse mõttes partnerid, on taotleja enda otsustada. Teises etapis tuleb taotlusele lisada koostöölepe.

20 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 10 lg 2 Palun selgelt välja tuua, et projektis peab olema partner ja võivad olla koostööpartnerid. Seletuskirjas lahti kirjutada, mille poolest erinevad partneri ja koostööpartneri rollid ja vastutus projektis, millised ootused on koostööpartneritele projekti elluviimisel.

Arvestatud. Korrigeerime, jätame mõiste koostööpartnerid välja.

Kommentaarid ja ettepanekud sotsiaalministri „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ TAT määruse eelnõule

21 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 10 kuna taotleja võib olla ka välismaine juriidiline isik, siis kooskõlas ühendmääruse § 1 lg 2 nimetatud põhimõttega määruses sätestada ja seletuskirjas selgitada, millised ühendmääruse § 3 lg 2 nimetatud nõuded neile ei kohaldu või kohalduvad erisustega. Seletuskirjas palun selgitada, mis allikatest saab RÜ teabe nõuete kontrollimiseks. Ühendmääruse § 1 lg 2 annab võimaluse nõudeid täpsustada ja täiendada, kui see on vajalik tegevuste eripärast.

Arvestatud. Lisasime § 11 lg 1 p 9 „kui taotleja või partner on välisriigi juriidiline isik, tuleb taotlusele lisada asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendid ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 3–7 nimetatud asjaolude kohta lähtuvalt selle riigi õigusaktidest, kus partner või toetuse taotleja on registreeritud.“,

22 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 11 lg 1 p 5 Lahenduste jätkusuutlikkuse ja skaleeritavuse selgitus. Teeme ettepaneku sõnastada „lahendute jätkusuutlikkuse kirjeldus“. Palun kaaluda sõna „skaleeritavus“ asendamist või väljajätmist, toetuse taotlejatele raskesti mõistetav.

Arvestatud. Seletuskirja lk 6 „Skaleeritavuse all peetakse silmas seda, et lahendust (teenusemudelit) saab laiemalt kasutusele võtta kas erinevates Eesti piirkondades, sihtrühmades või üle Eesti, ilma et selle toimimine või kvaliteet halveneks, näiteks pakkuda teenust suuremale hulgale inimestele, ilma et kulud kasvaksid

Kommentaarid ja ettepanekud sotsiaalministri „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ TAT määruse eelnõule

proportsionaalselt või kvaliteet halveneks, või kasutades tehnoloogiat, mis töötab hästi, sõltumata kasutajate arvust.

23 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 11 lg 1 p 6 teave projekti kuludele mujalt toetuse taotlemise ja saamise kohta. Palun muuta sõnastust: „Kui projekti kuludele on mujalt toetust taotletud või saadud…“ Siin tekib topeltfinantseerimise oht. Samadele kuludele kahest kohast toetust saada ei ole lubatud.

Arvestatud.

24 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 11 lg 3 Partneri kinnituskirjale esitatavad nõuded palun eelnõus konkreetselt lahti kirjutada. Kahekordne viitamine ühendmäärusele (viide § 4 lõikele 3, mis viitab edasi lõikele 2) on toetuse taotlejale tarbetult keerukas.

Arvestatud. § 11 lg 3 punkt 8 sõnastus: „partneri olemasolu korral partneri esindusõigusliku isiku kinnitus ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta;“.

25 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 12 lg 2 toetatavad tegevused. Palun täpsustada tegevust „programmi vastavas osas osalemine“. Tegevuse nimetus peaks olema selge ja konkreetse sisuga.

Arvestatud. Asendatud “.., sh programmis osalemine”.

26 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 12 lg 2 palun täpsustada seletuskirjas, kes hindab lahenduse edukaks või mitte (lause osa „edukaks hinnatud lahenduse kasutusele võtmine“).

Arvestatud.

27 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 13 lg 2 p 7 palun seletuskirjas täpsustada, et turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kulu on abikõlblik sihtrühmani jõudmiseks, lahenduse tutvustamiseks vms, mitte enda äritegevuse reklaamimiseks.

Mittearvestatud. § 13 lg 2 ütleb, et abikõlblikud on eesmärgi saavutamiseks

Kommentaarid ja ettepanekud sotsiaalministri „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ TAT määruse eelnõule

vajalikud ja põhjendatud kulud.

28 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 17 lõike 2 järgi peab taotlusele olema lisatud komisjoni kinnitus (taotleja kohustus), aga § 12 lõike 3 järgi edastab komisjon selle ise rakendusüksusele. Palun viia sätted kooskõlla. Võimalusel mitte koormata taotlejat.

Arvestatud. Komisjoni kinnitus määrusest välja jäetud.

29 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 18 lg 2 jätta välja „sihtrühmi“. Ei ole võimalik RÜ kodulehel informeerida täiendavalt sihtrühmi, vaid avalikkust.

Arvestatud.

30 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 19 lg 4 palun parandada kalendripäevad tööpäevadeks.

Arvestatud.

31 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 21 lg 3 juhime tähelepanu, et taotlust hindav ekspert ja hindamiskomisjoni liige ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Sellega seoses RÜ peab teostama ÜSS § 11 lõikele 2 alusel taotlust hindava eksperdi /hindamiskomisjoni liikme taustakontrolli vähemalt kord aastas ja alati enne uue eksperdi/liikme kinnitamist, v.a juhul kui sama eksperdi/liikme tausta on eelneva aasta jooksul kontrollitud. Samuti KAMINast tulenevalt „avatud taotlusvoorude puhul tuleb menetlejate taustakontroll teostada enne menetluse algust. Juhul, kui kindla tähtajaga taotlusvoore avatakse ühe aasta jooksul korduvalt ning samad menetlejad osalevad kas samaaegselt toimuvates või osaliselt kattuvates või lühikese aja möödumisel eelmisest taotlusvoorust uues taotlusvoorus taotluste menetlemisel, määrab RÜ menetlejate taustakontrolli sageduse oma protseduurides ise. RÜ peab enne taotluste menetluse algust olema veendunud kõigi taotluse menetlejate sõltumatuses ja erapooletuses.“ Palume infoga arvestada.

Arvestatud.

32 Riigi Tugiteenuste Keskus

Palun täiendada eelnõu § 21 lg 7 ja hindepunktide andmine täpsemalt reguleerida. Hetkel ei ole võimalik aru saada, kuidas toimub erinevate hindamiskriteeriumide osakaalude arvesse võtmine koondhinde kujundamisel,

Arvestatud. Hindamine skaalal 1– 5. Määruses nüüd §

Kommentaarid ja ettepanekud sotsiaalministri „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ TAT määruse eelnõule

kas hindepunkte antakse täisarvudes ja skaalal 1-5 või 0-5 vms. Viimane ei selgu ka seletuskirjast, sest seletuskiri ei selgita igat lõiget, vaid annab lühikokkuvõtte sätte sisust. Palume eelnõud ja seletuskirja täiendada.

21 lg 6. Koondhinde kujunemine sätestatakse hindamisjuhises ja hindamiskomisjoni töökorras.

33 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 22 lg 4 Ettemakse saamiseks ei pea täpsustama tingimusi ja tähtaega. Palume viimane lausa välja võtta (toetuse saajale luuakse tehniline võimalus esitada ettemaksetaotlus ning ettemakse toimub, kui see vastab ühendmääruse §-dele 30-32 ning on TAT-iga lubatud).

Arvestatud.

34 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 24 lg 3 palun lisada esimese lause lõppu „ilma projekti eesmärki muutmata“.

Arvestatud. Nüüd määruses § 24 lg 2.

35 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 28 lg 3 ja § 29 lg 6 kogu Sotsiaalministeeriumile ei ole põhjendatud juurdepääsu tagada.

Arvestatud, § 28 lg 2 sõnastatud; „Rakendusüksus tagab e-toetuse keskkonna kaudu programmi elluviijale, komisjoni liikmetele ja Sotsiaalministeeriumi esindajatele juurdepääsu projektidega seotud informatsioonile ja dokumentidele.“

36 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 29 lg 8 juhime tähelepanu, et tegevuste muutmine või lõpetamine ei tohi mõjutada projekti eesmärke. Ühtlasi palume arvestada ühendmääruse § 12 lõikega 4: " Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollitakse muudatuste vastavust toetuse andmise tingimuste

Arvestatud. Vt § 25 lg 2.

Kommentaarid ja ettepanekud sotsiaalministri „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ TAT määruse eelnõule

määruses sätestatud nõuetele ja kui see on vajalik, hinnatakse muudatuste asjakohasust projektide valikukriteeriumide alusel. "

37 Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 29 lg 8 järgi vaatab komisjon vahe- ja lõpparuanded läbi ja esitab vajadusel ettepaneku mh muutmiseks või lõpetamiseks, aga peale lõpparuande esitamist midagi muutma ega komisjoni ettepanekul lõpetama ei hakata. Selliseid ettepanekuid saab esitada ainult vahearuannetele. On rakendatav ka sellises sõnastuses, kuid ei ole loogiline.

Arvestatud. Vt § 29 lg 7–,9 kohaselt komisjon annab hinnangu projektile, peale lõpparuande esitamist midagi muutma ega komisjoni ettepanekul lõpetama ei hakata.

38 Riigi Tugiteenuste Keskus

Toetuse saaja kohustuste all ei ole viidet teavitusnõuete täitmisele, teeme ettepaneku lisada: kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule.

Arvestatud osaliselt. Ühendmääruses kohustus § 10 lg 1 p 13, millele on viidatud. Seletuskirjas täpsustatud.

39 Riigi Tugiteenuste Keskus

Määrus ei täpsusta selgelt, kuidas hinnatakse (või kes hindab) projektide mõju toimetulekule või teenuse kvaliteedile. Siit ka edasi - projekti edukuse hindamine?

Selgitame. §-i 12 kohane toetatav tegevus on lahenduste hindamine, so toetuse saaja ise hindab väljatöötatud lahenduste mõju.

40 Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kuidas on tagatud kodudes elavate tulevaste teenuste kasutajate (eakad, omastehooldajad jt) kaasamine heaolutehnoloogiate arendamisse ja hindamisse? Ettepanek on kaasata kohe protsessi alguses igasse inno-rühma ekspertide või mentoritena lõppkasutajad, kes saavad oma panuse eest ka tasu. See tagab, et keskmes oleks tõepoolest inimese vaade, mitte KOVi või teenusepakkuja oma nagu see poliitikakujunduses pahatihti on. Tegelike vajaduste kaardistamiseks

Selgitame. Oleme inimese vaatest lähtumist oluliseks pidanud ja pannud toetuse andmise üheks tingimuseks, et lahenduse

Kommentaarid ja ettepanekud sotsiaalministri „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ TAT määruse eelnõule

tuleks protsessi alguses koos lõppkasutajatega ühiseid arutelusid ja kohtumisi teha.

arendamisel tuleb lähtuda kasutajakeskse disaini põhimõtetest, sealhulgas kaasata sihtrühma lahenduse loomisesse. See tähendab, et taotlejad peavad taotluses näitama, kuidas nad seda teha plaanivad ja seda hinnatakse. Samuti pakub arendusprogramm projektidele lõppkasutajate kaasamiseks metoodilist tuge.

41 Eesti Puuetega Inimeste Koda

Lisada sihtrühma kirjeldusse ka kroonilise haigusega inimesed, sest vanus või puue võivad innovatsioonisuunda liigselt kitsendada.

Selgitame. Sihtrühmaks on inimesed, kelle iseseisev toimetulek on vanuse või terviseprobleemi, sh kroonilise haiguse tõttu halvenenud ja kes vajavad hakkamasaamiseks kõrvalist abi.

42 Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kuidas tagatakse, et sisukad ja vajalikud teenused säilivad ka pärast pilootprojekti lõppu?

Selgitame. Seda tagada ei saa, aga saab luua eeldusi. Esiteks on meetme eesmärk lahenduste

Kommentaarid ja ettepanekud sotsiaalministri „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ TAT määruse eelnõule

igapäevane kasutuselevõtt, mitte ainult piloteerimine. Teiseks tuleb lahendusega (teenusmudeliga) koos välja töötada ja testida ka ärimudelit/tasumudelit. Kolmandaks on piloteerimise eesmärk luua teadmist lahenduste kasutatavusest ja kasust ehk toetada otsustajaid igapäevast kasutuselevõttu puudutavate otsuste tegemisel, millega tagatakse jätkusuutlikkus.

43 Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kuidas tagatakse, et arendamisele jõuaks ka mõnele kitsale sihtrühmale vajalik tehnoloogia, mille kasutajate hulk ei pruugi olla üle-eestiline, kuid võib lahendada mõne väga olulise kitsaskoha?

Selgitame. Lahendus peab lahendama olulist probleemi ja tegema seda mõjusalt, jätkusuutlikult ja skaleeritavalt.

44 Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kas heaolutehnoloogiad, mille arendamiseks toetust pakutakse, on mõeldud ainult hooldusteenuseid korraldavatele asutustele?

Selgitame. Lahendusi otsitakse laiemalt tervise- ja hoolekande valdkonda – nii selliseid, mida saavad inimesed ise kasutada

Kommentaarid ja ettepanekud sotsiaalministri „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ TAT määruse eelnõule

kui ka selliseid, mida pakuvad teenuseosutajad.

45 Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kas ja kuidas on plaanis hinnata toetust saanud heaolutehnoloogia hilisemat reaalset kasutust ja sellest saadavat kasu?

Selgitame. Reaalset kasu tuleb hinnata piloteerimise käigus. Järelaruandega aasta pärast projekti lõppu kogume infot selle kohta, kui paljud projektiga kasutuselevõtuni jõudnud lahendused on pärast projekti lõppu igapäevases kasutuses ja kas kasutust on laienenud.

46 Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kas on teada, kuidas on plaanis toetust saanud tehnoloogia kasutamise rahastamine peale toote nn turuletoomist?

Selgitame. Lahenduse väljatöötamise üheks osaks on ka ärimudeli/tasumudeli väljatöötamine ja testimine ehk vastamine küsimusele, kes saab kasu ja kes maksab.

Sotsiaalministri määruse „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on toetada heaolutehnoloogiate kasutuselevõttu tervise- ja hoolekandevaldkonnas. Eesti elanikkond vananeb, maksumaksjate hulk väheneb ning nende inimeste arv, kes elavad pikaajaliste terviseprobleemide ja tegevuspiirangutega ning vajavad abi tervise- ja sotsiaalsüsteemist, suureneb. Kasvav nõudlus teenuste järele, kulusurve ja töötajate nappus viitavad praeguse süsteemi jätkusuutmatusele ja uute lahenduste leidmise pakilisusele. Heaolutehnoloogiad arenevad kiiresti ning neil on potentsiaali toetada vanemaealisi, kroonilise haiguse ja erivajadusega inimesi igapäevaelus hakkamasaamisel, parandades või säilitades iseseisvust, ohutust, turvalisust, tervist, aktiivsust, osalust ja elukvaliteeti. Heaolutehnoloogiad aitavad samuti teenuseosutajatel tõhustada teenuste korraldust ja suurendada töötajate rahulolu. Vaatamata tehnoloogiate arenguga avanevatele uutele võimalustele on nende kasutuselevõtt tervise- ja hoolekandevaldkonnas olnud erinevatel põhjustel aeglane. Toetuse andmise strateegiline eesmärk on seda protsessi kiirendada, toetades süsteemselt valdkonna vajadustele vastavate mõjusate, jätkusuutlike ja skaleeritavate heaolutehnoloogia lahenduste tekkimist ja kasutuselevõttu. Arvestades tervise- ja hoolekandevaldkonna madalat innovatsioonivõimekust täiendab projektidele toetuse andmist heaolutehnoloogiate arendusprogramm, millega aidatakse kaasa projektide tekkimisele ja pakutakse toetust saanud projektidele innovatsioonituge. Toetuse andmine ja arendusprogrammis osalemine toimub kahes etapis: esimeses etapis toetatakse ideest lahenduse väljatöötamist ning teises etapis lahenduse katsetamist ja mõju hindamist ning edukaks hinnatud lahenduse kasutuselevõttu ja skaleerimist. Määruse alusel rahastatavate projektide kogueelarve on 18 003 376,00 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) vahendeid on 12 602 363,00 eurot (70%), riiklik kaasfinantseering 3 240 608,00 eurot (18%) ja toetuse saajate omafinantseering 2 160 405,00 eurot (12%). 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Tiia Taevere (tel 5919 2604, [email protected]), hoolekande osakonna sotsiaalteenuse innovatsiooni ja tehnoloogia juht Kitty Kubo ([email protected]), tervishoiuteenuste osakonna nõunik Regina Sergejeva ([email protected]) ja hoolekande osakonna projektijuht Terry Ney ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Perioodil 2021–2027 on ERFi vahendite kasutamisel Eestis aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-

2

, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artikli 21 alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava). Määrusega kehtestatakse meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ sekkumise „Erivajadusega inimeste ja vanemaealiste iseseisvat toimetulekut toetavate elu- ja teenuskohtade kohandamine, sh nutikate lahenduste kasutuselevõtu toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT). Lisaks toetatakse meetmest 21.4.1.1 erihoolekandeasutuste reorganiseerimist, kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamist ja sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendamist. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja IV osas.

Toetuse taotlemise ja andmisega kaasneb poolte jaoks halduskoormus, kuid see tuleneb protsessi olemusest ja meetmetele kohaldatavast õigusraamistikust. Toetuse andmise tingimuste määruseid, mis on toetuse andmise funktsiooni täitnud, tunnistatakse jooksvalt kehtetuks. Seega ei lisandu halduskoormust, vaid see on tasakaalus. Sotsiaalministeeriumi töökoormus suureneb mõnevõrra, kuna projekte hindava komisjoni juhtimine ja komisjoni protokolli koostamine on toodud ministeeriumi pädevusse. Selle põhjuseks on asjaolu, et Riigi Tugiteenuste Keskusel (RTK) kui rakendusüksusel puudub pädevus hinnata uudseid tervise- ja hoolekandevaldkonna heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu lahendusi. Samal ajal väheneb vastavas ulatuses RTK töökoormus.

Meetmete ülestest lihtsustusreeglitest tulenevalt on toetustingimustes ette nähtud esimese etapi projektide puhul tulemuspõhine toetuse andmine. Seeläbi väheneb poolte halduskoormus, sest puudub vajadus kulude tõendamiseks ja nende kontrollimiseks. Eelnõule esitatud kommentaaridest lähtudes hõlmab toetuse andmise reeglistik üksnes vältimatut, mis on vajalik tõhusate projektide valiku tagamiseks. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Meede 21.4.1.1 on seotud rakenduskava poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgiga „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadusega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu“. Määrusega panustatakse „Heaolu arengukava 2023–2030“ (edaspidi HEA 2023–2030) alaeesmärgi 4 „Sotsiaalhoolekanne“ mõõdiku „Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv“ saavutamisse, toetades kodus iseseisvat ja turvalist elamist pikendada võimaldavate heaolutehnoloogiate kasutuselevõttu, vähendades nii nende inimeste vajadust ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järele ning lähedaste hoolduskoormust. Meetme sekkumine aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Ühiskond, inimene“ alamsihi „Hooliv ühiskond“ eesmärke ning panustab neisse sihtidesse, arvestades ja edendades ühtlasi järgmisi horisontaalseid põhimõtteid: rahulolu kohaliku omavalitsuse teenustega, sooline võrdõiguslikkus, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse tagamine.

3

Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus nii vanemaealiste (65-aastaste ja vanemate) kui ka erivajadusega inimeste osakaal rahvastikus suureneb, olles 2020. aastal vastavalt 20% ja 11,6% ning Statistikaameti prognoosi (põhistsenaarium) järgi 2040. aastal vastavalt 24,6%1 ja 17%. Inimeste keskmine oodatav eluiga on viimastel aastatel küll oluliselt pikenenud (2021. aasta ja 2024. aasta võrdluses 2,26 aasta võrra), kuid samasugust positiivset trendi pole näidanud tervena elada jäänud aastate arv – 2022. aasta ja 2023. aasta võrdluses vähenes see 1,2 aasta võrra (59,2 aastalt 58 aastale), 2023. aasta ja 2024. aasta võrdluses on toimunud kasv 58,7 aastale2. Enam kui kaks kolmandikku üle 65-aastastest Eesti elanikest elab pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga. Seda on rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt: 2024. aastal Eestis 75,9%-l ja EL-is keskmiselt 60,3%-l.3 2024. aasta andmetel hindas ligi 24% Eesti 65-aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevategevus on terviseprobleemidest tulenevalt suurel määral piiratud.4 Rahvastiku vananemisega kaasneva kõrvalabi vajaduse ja erivajadusega inimeste arvu kasvu arvesse võttes suureneb nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Lähtudes desinstitutsionaliseerimise printsiibist on Eesti hoolekandepoliitika peamine eesmärk pakkuda rohkem teenuseid, mis toetavad inimese iseseisvat toimetulekut kodus nii kaua kui võimalik ning asutusepõhiselt vaid selle tõendatud vajaduse korral. Tehnoloogiate kasutuselevõtu kiirendamiseks hoolekandevaldkonnas koostas Sotsiaalministeerium 2020. aastal kontseptsioonidokumendi „Roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus““.5 Aastatel 2018–2019 rakendati Euroopa Liidu struktuurifondide toel meedet uuenduslike tehnoloogiate toetamiseks, millele 2021. aastal telliti tulemuslikkuse ja mõju hindamine.6 Rohelise raamatu põhimõtetest lähtuvalt ning hoolekande- ja tervisevaldkonnas innovatsiooniprojektide rahastamisel saadud kogemust arvesse võttes töötas Sotsiaalministeerium 2024. aastal välja „Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi 2025–2030“ (edaspidi innovatsiooniprogramm). Innovatsiooniprogrammi eesmärk on suurendada tervise- ja hoolekandevaldkonna innovatsioonivõimekust ning kiirendada tehnoloogiate kasutuselevõttu. Programm on Vabariigi Valitsuse tegevuskava prioriteene tegevus ning panustab HEA 2023–2030 ja strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisse. Programmi fookus on tehnoloogiapõhistel lahendustel, mis võimaldavad vanemaealistel ja erivajadusega täisealistel inimestel elada võimalikult kaua iseseisvalt ja turvaliselt oma kodus, vähendada lähedaste hoolduskoormust, paranda teenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja tõhusust, lõimides tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid, ning suurendada töötajate tööga rahulolu. Käesolev määrus ja heaolutehnoloogiate arendusprogramm on innovatsiooniprogrammi rakendustegevused.

1 Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 2 Statistikaamet, 2025. RV045: ELADA JÄÄNUD AASTAD ja TH75: TERVENA ELADA JÄÄNUD AASTAD

SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI. Leitavad: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-

koosseis__demograafilised-pehinaitajad/RV045 ja https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__tervislik-

seisund/TH75. 3 Eurostat, 2025. People having a long-standing illness or health problem, by sex, age and labour status. Leitav:

https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/HLTH_SILC_04/default/table?lang=en. 4 Statistikaamet, 2025. TH77: 16-AASTASED JA VANEMAD SOO, VANUSERÜHMA JA TERVISESEISUNDI

JÄRGI. Leitav: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__tervislik-seisund/TH77. 5 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-

05/roheline_raamat_tehnoloogiakasutuse_suurendamine_inimese_igapaevase_toimetuleku_ja_heaolu_toetamiseks_ko

dus.pdf. 6 Meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ uuenduslike sotsiaalteenuste avatud taotlusvoorude

tulemuslikkuse ja mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile. Haap Consulting, Stories for Impact ja Fourth View

Consulting, 2021.

4

Määrus koosneb kümnest peatükist ja 33 paragrahvist.

1. peatükk „Üldsätted“ Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala, sealhulgas kooskõla rakenduskavaga, eesmärgid ja seosed strateegia „Eesti 2035“ sihtidega. Strateegia „Eesti 2035“ seab sihiks, et keskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse keskkonna põhialuseid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus.

HEA 2023–2030 alaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalhoolekanne“ eesmärk on, et Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Siht on vähendada suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaalu 1,7%- ni ning saavutada kodust iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv 1,4. Väljakutsetena on arengukavas välja toodud, et hoolekandesektoris on vaja suurendada innovatsiooni ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõttu, et nutikate lahenduste abil parandada nii abivajavate inimeste elukvaliteeti kui ka avaliku sektori tõhusust ja riigijuhtimise kvaliteeti. Samuti on nenditud, et praegune sotsiaalteenuste andmestike digitaliseerituse tase ja andmekvaliteet ei ole riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna juhtimiseks, poliitikakujundamiseks ning teadus- ja arendustööks piisav. Määrus panustab otseselt nimetatud eesmärgi ja näitajate saavutamisse, toetades hoolekandevaldkonna innovatsioonivõimekust ja tehnoloogiate kasutuselevõttu vanemaealiste ja erivajadusega täisealiste inimeste kodus elatud aastate pikendamiseks, lähedaste hoolduskoormuse leevendamiseks ja teenuste korralduse tõhustamiseks.

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 „Inimkeskse tervishoiu programmi” eesmärk on tagada inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud ja kvaliteetsed tervishoiu- ja sotsiaalteenused, mis aitavad lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervisest tingitud ebavõrdsust ja toetada krooniliste haigustega elamist. Sotsiaalministeeriumi prioriteetne tegevus, mis seob rahvastiku tervise arengukava ja HEA 2023–2030 eesmärgid, on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integratsioon, et tagada inimestele vajalik terviseabi ja tugi toimetulekul võimalikult lihtsalt, tõhusalt ja lõimitult, ennetades terviseprobleemide ja abivajaduse süvenemist. See tähendab, et tervishoiu- ja sotsiaalteenused on korraldatud ja rahastatud integreeritult, inimeste abi saamise teekond on loogiline ja optimaalne ning kompleksse teenusevajadusega inimesed tulevad oma probleemidega kodus toime. Kaotatud on dubleeriv teenuste pakkumine eraldiseisvate süsteemide kaudu. Määrus panustab otseselt tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni seda toetavate tehnoloogiate (nt abivajadusega inimest ja tema lähedast võimestavad digilahendused, kaugteenused jms) kasutuselevõtu näol. TAIE arengukava 2021–2035 raskuskese on teadmussiirdel, milles on kesksel kohal teadlaste, ettevõtjate ja valitsusasutuste koostöö – et teadustulemused jõuaksid rakendusteni ning pakuksid majanduse ja ühiskonna väljakutsetele reaalseid lahendusi. Selleks luuakse sünergiat ja lisandväärtust teadussüsteemi, ettevõtlussektori ja riigi ühistegevustes, sealhulgas Eesti arenguvajadustele fokusseeritud valdkondades, mille kaudu sünnivad uued teadmusmahukad lahendused nii riigile kui ka uued ärivõimalused ettevõtlussektorile. Üks TAIE fookusvaldkondi on „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“, millesse määrus panustab, pakkudes võimalusi avaliku sektori (riik ja KOVid) vajadustele vastavate tehnoloogiate ja teenuste arendamiseks koostöös teadusasutuste ja ettevõtjatega. Meetme sekkumine panustab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 25 „Eakate õigused“ eesmärki „Liit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus“ ning PIK artiklis 19 „Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine“ seatud õiguste saavutamisse (seos lisaga 2 III jaotis „Võrdsus“).

5

Paragrahv 2 käsitleb riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist. Toetatavad tegevused on suunatud tervise- ja hoolekandevaldkonna vajaduste lahendamisele. Toetuse eesmärk on parandada hoolekandeteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning lõimitust tervishoiuteenustega, sealhulgas panustada:

 kodus elamist toetavate teenuste arendamisse,  hoolduskoormuse vähendamisse,  tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavusse.

Toetust antakse avaliku ja erasektori ning valdkondadevahelistele koostööprojektidele avaliku sektori huvidest lähtuvalt. Koostööprojektide osapoolte ring ei ole piiratud, koostööd võivad teha näiteks KOVid, riigiasutused, tervishoiu- ja hoolekandeteenuse osutajad, tehnoloogiaettevõtted, teadusasutused jt. Oluline on, et konkreetse lahenduse arendamisse oleksid kaasatud kõik just selle lahenduse edukaks arendamiseks ja kasutuselevõtuks vajalikud osapooled.

Toetatavad tegevused (oodatavad lahendused) võivad olla avaliku halduse ülesanded, mis ei ole majandustegevus, kuid võivad olla käsitatavad ka üldise majandushuvi teenusena, sealhulgas selle arendamisena: lahendused rahuldavad sotsiaalseid vajadusi nagu arstiabi ja pikaajaline hooldus, hoolitsus ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade eest. Komisjoni riigiabi mõiste teatise7 punktis 17 on sätestatud, et aluslepingu artikli 107 lõiget 1 (st riigiabi reegleid) ei kohaldata, kui riik teostab avalikku võimu või kui avaliku sektori asutused tegutsevad riiklike ametiasutustena. Üksust loetakse avalikku võimu teostavaks, kui selle tegevusala kuulub riigi põhifunktsioonide hulka või on nendega tihedalt seotud oma olemuse, eesmärgi ja õigusraamistiku poolest. Tavapäraselt ei käsitata majandustegevusena selliseid valdkondi, mis on riiklike ametiasutuste ainupädevuses ja milles riik osaleb oma avaliku võimu teostamise raames. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetele 1 ja 2 on KOVi ülesanne korraldada oma haldusterritooriumil sotsiaalteenuste osutamist ja eakate hoolekannet ning tervishoiuasutuste ülalpidamist, kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Selliste ülesannete täitmine kuulub avaliku võimu teostamise alla ega ole käsitatav majandustegevusena. Euroopa Kohus on asjas nr C-343/95 (p-d 17 ja 25) öelnud, et asjaomase tegevuse analüüsimisel ei oma tähtsust, kas riik teostab avalikku võimu otse läbi riigiasutuse või eraõigusliku juriidilise isiku, millele on (eri- või ainuõiguse kaudu) omistatud avaliku ülesande täitmine. Seega on määrav toetatava tegevuse olemus ja seotud turumajandusega. Teenuse osutamine KOVi äriühingu või sihtasutuse kaudu või teenuse sisseostmine ei mõjuta ka

ELTL artikli 107 lõikes 1 silmas peetud liikmesriikidevahelist kaubandust (riigiabi olemasolu kohustuslik kriteerium), arvestades et teenuse sihtrühma võib kuuluda üksnes Eestis elav inimene. Isegi kui konkreetse projekti puhul edendatakse majandustegevust, ei pruugi sellel olla piiriülest mõju konkurentsile ega ole tegemist riigiabiga, kui see on suunatud kasusaajatele, kelleks on abi vajavad Eesti kohalikud elanikud, kelle toimetulekut soovitakse toetada kodustes tingimustes ja kelle puhul püütakse ennetada institutsionaalse hoolekande vajadust. Sellisel juhul võib tugineda ka komisjoni riigiabi mõiste teatise punktile 196: „Komisjon on mitmel juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellistel juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupu või teenuseid liikmesriigi piiratud piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest

7 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähendusesSISUKORD.

6

liikmesriikidest, ning et tal ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele.“ Kui konkreetses projektis on lahenduse osaks piiriülese turumajandustegevusega seotud ettevõtluse toetamine, võib määruse alusel antav toetus olla konkreetsele projekti osapoolele vähese tähtsusega abi, millisel juhul kohaldatakse abi andmisele komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi ka VTA määrus). Üldise majandushuvi teenustena käsitatakse teenuseid, mis rahuldavad sotsiaalseid vajadusi, nagu arstiabi ja pikaajaline hooldus, lapsehooldus, pääs tööturule ja tööturule tagasitoomine, ning hoolitsus ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade eest ja nende sotsiaalne kaasamine. Kui konkreetse projekti puhul on tegemist üldist majandushuvi pakkuva teenuse toetamisega, selle eelduseks on, et abi saajale on seatud või toetuse andmise otsusega seatakse kohustus sellist teenust pakkuda, lähtutakse toetuse andmisel, sõltuvalt toetuse summast, komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) (edaspidi ka üldhuvi VTA määrus), mille alusel on võimalik anda toetust ühele ettevõtjale kuni 750 000 eurot kolme aasta kohta ilma komisjoni eelnevalt teavitamata. Selle summa võib kumuleerida VTA määrusest tuleneva määraga, mis on 300 000 eurot kolme aasta kohta. Kui toetuse summa ületab üldhuvi VTA määrusega võimaldatud summat (koos VTA summaga) ja eeldusel, et projekt on seotud üldist majandushuvi pakkuva teenusega, võib toetuse andmisel lähtuda Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsusest „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. Paragrahv 3 avab terminid „heaolutehnoloogia“, „heaolutehnoloogiate arendusprogramm“ ja „programmi elluviija“ kõnealuse määruse tähenduses. Programmi elluviija on Sotsiaalministeeriumi hankepartner koosseisus Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, Civitta Eesti AS ja Eesti Kunstiakadeemia (hanke viitenumber 294850). Hankepartneriga on raamleping sõlmitud kuni 30.09.2029. Paragrahv 4 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Toetuse andmise eesmärk on heaolutehnoloogiate kasutuselevõtuga tervise- ja hoolekandevaldkonnas pikendada vanemaealiste ja erivajadusega täisealiste inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendada lähedaste koormust ja tõhustada pakutavate teenuste korraldust. Välja on toodud kriteeriumid, millele toetatav lahendus peab vastama. Lahenduse all peetakse silmas tehnoloogiapõhist teenusemudelit, sealhulgas tasumudelit, koos kõigi selle kasutuselevõtuks vajalike organisatoorsete, tehniliste, õiguslike jm muudatustega. Uudsed on lahendused, mis rakendavad olemasolevaid tehnoloogiaid Eesti kontekstis uudsetes, jätkusuutlikes ja skaleeritavates teenusemudelites. Ei toetata lahendusi, mis ei ole digilahendused ehk mis ei võimalda andmete kogumist, töötlemist, edastamist või kasutajaga suhtlemist elektroonilisel kujul. Digitaalseks tehnoloogiaks loetakse tarkvara, rakendusi, platvorme, sensoreid, andmeanalüütikat, tehisintellekti, pilveteenuseid, mobiilseid või veebipõhiseid lahendusi ning muid elektroonilisi süsteeme, mis toetavad teenuse pakkumist, kasutajakogemust või otsuste tegemist. Toetatakse juba olemasolevate tehnoloogiate kohandamist ja kasutuselevõttu, mitte tehnoloogiate varase faasi arendamist. Olemasolevaks tehnoloogiaks loetakse tehnoloogiat, mille tehnoloogilise

7

valmiduse tase (technology readiness level, TRL) on vähemalt 6, mis tähendab, et tehnoloogiat on asjakohases keskkonnas juba demonstreeritud. Kasutajakeskse disaini printsiibi järgimine tähendab seda, et lahenduse arendamisel lähtutakse sihtrühma vajadustest ja kasutajad kaasatakse osapoolena kogu arendusprotsessi. Skaleeritavuse all peetakse silmas seda, et lahendust (teenusemudelit) saab laiemalt kasutusele võtta kas erinevates Eesti piirkondades, sihtrühmades või üle Eesti, ilma et selle toimimine või kvaliteet halveneks, näiteks pakkuda teenust suuremale hulgale inimestele, ilma et kulud kasvaksid proportsionaalselt või kvaliteet halveneks, või kasutades tehnoloogiat, mis töötab hästi, sõltumata kasutajate arvust. Potentsiaalne mõju on hinnang/hüpotees lahenduse soovitud kasule eri tasanditel, näiteks mida see annab abivajajale, tema lähedasele, teenuseosutajale, töötajatele, süsteemile, ühiskonnale. Tegeliku mõju mõõtmiseks tuleb projekti teises etapis läbi viia katsetamine koos mõju-uuringu tegemisega. Kasutuselevõtu all mõeldakse katsetamise ja mõju hindamise tulemusena edukaks osutunud lahenduse igapäevasesse kasutusse võtmist. Skaleerimise ehk laiaulatusliku kasutuselevõtu all mõeldakse lahenduse kasutuselevõttu üle Eesti või piirkondlikult (nt mitme omavalitsuse või maakonna üleselt). See tähendab, et lahendust võib arendada ja katsetada lokaalselt / kohalikul tasandil, aga seda tuleb algusest peale teha eesmärgiga, et see oleks skaleeritav ehk laiaulatuslikult kasutusele võetav. Määruse alusel rahastatakse projekte kahes omavahel seotud etapis: esimeses etapis toetatakse ideest lahenduse väljatöötamist, teises etapis väljatöötatud lahenduse katsetamist ja mõju hindamist ning kui hindamise tulemused osutuvad positiivseks, siis lahenduse kasutuselevõttu ja skaleerimist. Tulemust – toetatud lahendustest tervise- ja hoolekandevaldkonnas igapäevasesse kasutusse võetud lahendused – mõõdetakse esimese ja teise etapi täies ulatuses läbinud projektide lõpus ja üks aasta pärast projektide lõppemist. Meetme sekkumine panustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 ja strateegia „Eesti 2035“ artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete mõõdikutesse järgmiselt:

 seos hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikuga avaldub seeläbi, et lahendusi arendatakse erinevate osapoolte koostöös, sealhulgas avaliku sektori ja erasektori partnerluses ja lõppkasutajaid (sh eakad, erivajadusega inimesed) kaasates, mis loob osapoolte vahel usaldust, tugevdab kogukondlikku sidusust ja arendab koostööle orienteeritud ühiskonda;

 soolise võrdõiguslikkuse indeksiga tekib seos seeläbi, et hoolduskoormust leevendades paranevad eelkõige naiste võimalused tööturul jm ühiskonnaelus osaleda, kuna kaks kolmandikku suure hoolduskoormusega inimestest on naised;

 suure hoolduskoormusega inimeste (16-aastased ja vanemad inimesed, kes abistavad või hooldavad mõnd leibkonnaliiget vähemalt 20 tundi nädalas) osakaal väheneb, kui lahenduste tulemusena abivajavate inimeste iseseisev toimetulek paraneb või kui hoolduskoormusega lähedased saavad lahendustest hooldamisel tuge ja saavad naasta tööturule või panustada kogukonda;

 rahulolu kohaliku omavalitsuse teenustega ja avalike digiteenustega eraisikute seas paraneb, kui tervise- ja hoolekandevaldkonnas võetakse kasutusele digitaalsed teenused, mis on välja arendatud koos kasutajatega ja vastavalt nende vajadustele, või kauglahendused, mis parandavad teenuste kättesaadavust;

 ligipääsetavuse näitaja paraneb, kui lahenduste tulemusena muutuvad erivajadusega inimestele mõeldud teenused ja info paremini kättesaadavaks

8

Meetmete nimekirja väljundnäitaja on toetust saanud projektide arv. Kokku on esimeses etapis kavas toetada hinnanguliselt 30 projekti. Teises etapis toetatakse hinnanguliselt 18 projekti, arvestades meetme sekkumise eelarvet. Esimeses etapis on toetuse summa (ERF + RKF) projekti kohta kuni 30 000 eurot, teises etapis alates 500 000 eurost projekti kohta. Esimese etapi projektide tegevused peavad mahtuma kuue kuu sisse. Teise etapi projektide keskmine toetuse suurus (ERF + RKF) projekti kohta jääb hinnanguliselt 800 000–900 000 euro juurde ja projekte viiakse ellu 24 kuu jooksul. Kokku saavad esimeses ja teises etapis toetust hinnanguliselt 48 projekti. Kõik projektid peavad panustama eelnimetatud näitajatesse. Määruse panust seonduvatesse strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse hinnatakse rakenduskava mõjude hindamise käigus. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõikele 3 koordineerib ja seirab rakendusasutuseks olev ministeerium vastavalt oma valitsemisalale toetusega Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist. Ligipääsetavuse puhul kohalduvad Eestile ühissätete määruse artikli 9 horisontaalsed põhimõtted ja PIK artikli 9 punkt 1. Viimati nimetatust tuleb riigi kohustus anda puudega inimestele võimalus iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, tagada neile teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades. Lisaks on käesoleval ajal struktuurivahendite rakendamise perioodil 2021–2027 rahastatavate tegevuste kavandamisel, elluviimisel, seires ja hindamisel kohustus järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõudeid, vältida diskrimineerimist (soo, vanuse, rahvuse, nahavärvuse, puude, seksuaalse sättumuse ja veendumuse alusel) ja tagada puudega inimestele juurdepääs. Paragrahv 5 nimetab, kes on rakendusüksus (RÜ) ja rakendusasutus (RA). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjale on meetme RÜ Riigi Tugiteenuste Keskus, kellel on taotluste menetlemise, maksete tegemise ja järelevalve tegemise ülesanded, ning meetme RA on Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond). 2. peatükk „Esimene etapp – lahenduse väljatöötamine“ 2. peatükk käsitleb toetuse andmise esimest etappi ehk lahenduse väljatöötamist. Paragrahvis 6 nimetatakse esimeses etapis toetatavad tegevused. Toetust antakse ideest § 4 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele vastava lahenduse väljatöötamiseks ja programmis osalemiseks. See tähendab, et toetuse taotlemiseks ei pea lahendus(idee) veel kõigile kriteeriumitele vastama, näiteks ei pea olema välja valitud konkreetne TRL 6 vastav tehnoloogiline lahendus või kaasatud kõik vajalikud osapooled. Eesmärk on etapi lõpuks saavutada lahenduse väljatöötatuse selline tase, et ollakse valmis liikuma järgmisse etappi (lahenduse katsetamine ja kasutuselevõtt), sh vastavus § 4 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele. Taotlusvooru võib kujundada sihistatuna – selleks võib taotlusvooru avamise teates nimetada §-s 4 sätestatud eesmärki täpsustava(d) võtmeteema(d). Võtmeteema(de) nimetamine võimaldab tõsta esile konkreetseid probleeme ja vajadusi, mille lahenduste arendamine on eriti oodatud. Paragrahv 7 sätestab kulude abikõlblikkuse põhimõtted. Esimese etapi projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena, mille suurus on kuni 30 000 eurot. Kulude abikõlblikkust hinnatakse taotluses esitatud eelarve alusel. Taotleja on kohustatud tõendama iga tegevusega seotud eelarverea mõistlikkust ja arvestuse aluseid, milleks võivad olla eelarvele lisatud

9

pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt, hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt. Kindlasummalise makse alusel toetuse (väljamakse) saamiseks peavad mõlemad tingimused (programmis osalemine nõutud määral ja kinnitatud projekti lõpparuanne) olema täidetud. Kindlasummalise makse saamiseks ei ole nõutud, et esimese etapi projekt peab minema toetust taotlema teise etappi, sest esimese etapi tulemus ei pruugi näidata, et lahendus sobib katsetamiseks või kasutuselevõtuks järgmises etapis. Paragrahvis 8 on määratud toetuse osakaal abikõlblikest kuludest. Esimese etapi projektide toetuse maksimaalne osakaal on 100% abikõlblike kulude maksumusest. Paragrahv 9 määrab rahastatavate projektide kuuekuulise abikõlblikkuse perioodi, mille algusaeg antakse teada taotlusvooru avamise teates ja see on seotud programmi ajakavaga, sest toetust saavatel projektidel on kohustus programmis osaleda.

Paragrahv 10 sätestab, et taotlejaks ja partneriks võib olla juriidiline isik. Partneri nõuet ei ole, samas hinnatakse osapoolte kaasatust. Taotleja poolt esitatud taotluste arv ei ole piiratud ning taotleja võib olla kaasatud selle meetme sekkumise teistes taotlustes. Paragrahv 11 sätestab nõuded taotlusele, mis tuleb täita lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule. Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu; Nõuetele vastavate taotluste väljaselgitamiseks täidetakse e-toetuse keskkonnas taotlusvorm, mis koosneb muu hulgas projekti kirjeldusest, mis näitab, kuidas projekt panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, ja projektimeeskonna kirjeldusest, mis tagab planeeritud tegevuste elluviimise. Esitatakse tegevuskava ja eelarve. Kui taotleja või partneri olemasolu korral partner on välisriigi juriidiline isik, tuleb taotlusele lisada asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendid ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 3–7 nimetatud asjaolude kohta lähtuvalt selle riigi õigusaktidest, kus partner või toetuse taotleja on registreeritud. Enne § 6 kohase projekti suhtes taotluse esitamist peab taotleja läbima § 19 lõikes 5 nimetatud eelnõustamise, mille eesmärk on anda tagasisidet, kas kavandatav projekt vastab §-s 4 nimetatud eesmärgile, kriteeriumitele ja tulemusele, ning vajaduse korral soovitusi projekti täiendamiseks. 3. peatükk „Teine etapp – lahenduse katsetamine ja kasutuselevõtt“ 3. peatükk käsitleb toetuse andmise teist etappi ehk lahenduse katsetamist ja kasutuselevõttu. Paragrahvis 12 nimetatakse teises etapis toetatavad tegevused. Toetust antakse lahenduse katsetamiseks, sealhulgas mõju hindamiseks, ning edukaks hinnatud lahenduse kasutusele võtmiseks ja skaleerimiseks, sealhulgas programmi vastavas osas osalemiseks. Projekt peab panustama §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Lahendus peab vastama kõigile § 4 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele. Kasutuselevõtu jaoks antakse toetust, kui lahenduse katsetamise tulemuse suhtes on komisjon andnud positiivse hinnangu vastavalt § 29 lõikele 8. Lahenduste edukust hindab § 21 lõike 3 alusel moodustatud hindamiskomisjon vastavalt § 29

lõikele 4.

10

Paragrahv 13 reguleerib kulude abikõlblikkuse põhimõtteid ja abikõlblike kulude liike, samuti loetletakse abikõlbmatute kulude liigid. Teise etapi projektide kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel, sealhulgas tehnoloogia, seadmete ja tarkvara rentimise, ostmise või liisimise kulu, mis ei ole kaudne, vaid otsene kulu eesmärgipäraste tegevuste elluviimiseks. Paragrahv 14 määrab projektide abikõlblikkuse perioodi, mis võib olla kuni 24 kuud, sealhulgas lahenduse katsetamine ja hindamine kuni 18 kuud ning kasutuselevõtmine kuni kuus kuud. Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku taotluse esitamisest kuni 2029. aasta 31. detsembrini. Kui toetuse saaja on taotlenud esialgu lühemat abikõlblikkuse perioodi, võib seda pikendada, arvestades lõikes 1 määratud aegadega. Paragrahvis 15 on sätestatud toetuse osakaal ja piirmäär. Paragrahvis 16 sätestatud nõuded toetuse taotlejale ja partnerile on samad, mis esimese etapi puhul on sätestatud §-s 10. Paragrahv 17 sätestab nõuded taotlusele. Taotlusele tuleb lisada projektiplaan. Taotlus ja sellele lisatud projektiplaan peavad kajastama projekti kirjeldust, milles on muu hulgas välja toodud, kuidas projekt panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja vastab § 4 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele. Samuti peab see sisaldama kaasatud osapoolte ja projektimeeskonna kirjeldust, mis on vajalik lahenduse katsetamiseks ja kasutuselevõtuks. Esitada tuleb tegevuskava ja eelarve. Partneri nõuet ei ole, aga hinnatakse osapoolte kaasamist ja partnerlust, sh peab taotleja esitama partneritega sõlmitud allkirjastatud koostööleppe, kus on sätestatud ühine eesmärk, huvid, rollid ja vastutus projekti elluviimisel ja tulemuste rakendamisel. Teises etapis saavad tulla toetust taotlema üksnes taotlejad, kes on osalenud esimeses etapis. Kui taotleja on muu isik kui esimese etapi projekti puhul toetuse saaja, peab taotleja koos taotlusega esitama § 6 kohase projekti toetuse saaja kinnituse, et teises etapis sama lahendusega seotud taotlejal on õigus lahenduse katsetamiseks ja kasutuselevõtuks § 12 tähenduses. Sellega arvestatakse, et esimese etapi sama lahenduse puhul võib teises etapis olla mitu taotlejat, arvestades, et igal neist on oma fookus lahenduse mingi nüansi katsetamiseks ja kasutuselevõtuks. Esimese etapi toetuse saaja võib olla teises etapis teine ka seetõttu, et esimeses etapis taotleja rollis olnud juriidiline isik teises etapis muutub, kuna ideest lahenduse väljatöötamisel selgub, et järgmises etapis võiks taotleja rollis olla keegi teine, samuti juhul, kui esimese etapi tulemusena soovitakse katsetada alternatiivseid lahendusi ja ühest projektist tekib teises etapis mitu katsetusprojekti eri esemega. 4. peatükk „Taotlusvooru avamine“ Alates §-st 18 kehtib regulatsioon mõlema etapi kohta, v.a juhul, kui on konkreetselt sätestatud erisusi, kas esimese või teise etapi projektidele. Paragrahv 18 sätestab taotlusvooru avamise, nähes ette eelarve ja ajakava kinnitamise ning sellest teavitamise. 5. peatükk „Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine“ Paragrahv 19 sätestab taotluse esitamise viisi ja taotluste menetlemise tähtaja. Sätestatud on taotleja kohustus enne taotluse esitamist läbida programmi elluviija korraldatav eelnõustamine. Programmi elluviija annab eelnõustamise läbinud projektile unikaalse tunnuse ja esitab rakendusüksusele info eelnõustamise läbinud projektidest. Paragrahv 20 sätestab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise.

11

Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste valikukriteeriumide alusel hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puudus kõrvaldada, sealhulgas esitada lisateavet, ja määratakse selleks tähtaeg. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Paragrahv 21 sätestab taotluste hindamise ning valikukriteeriumid ja -metoodika. Projektide hindamiseks ja pingerea koostamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga taotluste hindamise korra, mis kooskõlastatakse korraldusasutuse, rakendusüksuse, Rahandusministeeriumi ja teiste asjaomaste ministeeriumitega, ning moodustab ekspertidest koosneva hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon). Taotluste hindamise korra (§ 21 lõige 8) ja komisjoni moodustamise (§ 21 lõige 3) käskkiri edastatakse peale allkirjastamist rakendusüksusele. Komisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi konsensuslikult, st hindeid antakse ühiselt, mitte komisjoni liikmete eraldi antud hindeid summeerides. Paragrahvides 22, 23 ja 24 sätestatakse taotluste rahuldamise, osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise kord. Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus. Taotlust on võimalik rahastada osaliselt, kui komisjon on projekti vastavalt vähendatud mahus hinnanud.

6. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks, välja arvatud § 6 kohase projekti puhul, esitab toetuse saaja kirjaliku avalduse koos põhjendustega RÜ-le. RÜ tagab RA-le muutmise taotlusele juurdepääsu, et RA saaks hinnata otsuse muutmise sobilikkust ja otsustada, kas anda muutmise taotlusele kooskõlastus, kaasates selleks vajaduse korral komisjoni, või mitte. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisega ei või muuta kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta kinnitatud tulemusi ega nende tulemuste saavutamise tõendamise aluseid. 7. peatükk „Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused“ Toetuse saaja ja partneri üldised kohustused on sätestatud ühendmääruse §-s 10. Määruses ei viidata sätetele, mida eelduslikult selle määruse alusel toetust saanutele ei kohaldata. Muu hulgas ei kohaldata kestuse nõuet8 (kasutada sihipäraselt soetatud vara viis aastat pärast projektile tehtud viimast makset (ettemakse korral kinnikandmisest)), sest ilmselt ei ole tegu taristuinvesteeringu toetamisega. Toetuse saaja ja partnerid peavad kindlasti täitma ka Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud juhul ja kujul teavitustegevusi. Vastavalt ühendmääruse §-le 11, kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta korraldama ostumenetluse lähtuvalt ühendmääruse § 11 lõigetest 4–10. Kui ostu eeldatav abikõlblik

8 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi

ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, artikkel 65. EUR-Lex - 02021R1060-

20251025 - EN - EUR-Lex.

12

maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 100 000 euroga või sellest suurem, peab ta korraldama ostumenetluse riigihangete registris, lähtudes ühendmääruse § 11 lõigetest 4, 6 ja 8–10. Rakendusüksus peab säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul määruse alusel alates viimase abi andmisest. Samuti peab rakendusüksus kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3 ning teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest tulenevalt konkurentsiseaduse § 33 lõikest 44. 8. peatükk „Projekti elluviimise aruanded“ Peatükis sätestatakse vahearuande, lõpparuande ja järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemine. Arvestades, et esimese etapi projektide abikõlblikkuse periood on kuus kuud, esitatakse aruanne üksnes projekti tegevuste lõppemise järel (lõpparuanne). Teise etapi projektide puhul tuleb esitada vahe-, lõpp- ja järelaruanne.

Vahearuanne aitab jälgida projekti edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldab vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Enne lahenduse kasutuselevõtu tegevustega alustamist (ja vastavate kulutuste tegemist) kaasatakse komisjon, et lahenduse katsetamise tulemust kajastava mõju hindamise raporti alusel anda hinnang, kas ja millisel kujul on lahenduse kasutuselevõtuga jätkamine põhjendatud. Paragrahvi 12 kohase projekti lõpparuande puhul annab komisjon hinnangu selles sisalduvale projekti tulemuste rakendamise kavale, mis kirjeldab, kuidas tagatakse pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist lahenduse jätkusuutlikkus ja laiaulatuslik kasutuselevõtt (skaleerimine). Järelaruandega kogutakse teavet toetuse andmise tulemuse saavutamise kohta, milleks on tervise- ja hoolekandevaldkonnas kasutusele võetud lahendused. Järelaruanne esitatakse ainult teise etapi projektide puhul aasta pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist ühe kuu jooksul. 9. peatükk „Toetuse maksmise tingimused“ Toetust makstakse esimese etapi projektide puhul kindlasummalise maksena ja teise etapi projektide puhul tegelike kulude alusel ning kaudseid kulusid arvestatakse ühtse määra alusel. Tegelike kulude alusel tehtava makse eelduseks on, et abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud. Ühtse määra (15%) alusel kaetakse kaudsed kulud otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 4. Tegelike kulude alusel toetuse makse saamiseks tuleb muu hulgas tõendada kulude põhjendatust. Kulu on põhjendatud, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus ettenähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Paragrahvi 12 kohase projekti puhul tehakse 40%-line ettemakse esmalt lahenduse katsetamise, sh hindamise, eelarvest, seejärel kasutuselevõtu eelarvest. Järgmine ettemakse tehakse, kui eelmise ettemakse kasutamine on tõendatud vähemalt 80% ulatuses. Kasutuselevõtu eelarvest

13

tehakse ettemakse, kui projekt läheb ka kasutuselevõtu faasi, st kui on saanud § 24 lõike 4 ja § 29 lõike 7 punkti 1 kohaselt komisjoni heakskiidu. 10. peatükk „Finantskorrektsioonid ja vaided“ Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. IV Määruse mõjud

Horisontaalsed põhimõtted

Meetme tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 sätestatuga, sealhulgas vastavusega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 26 „Puuetega inimeste integreerimine“ ja artiklile 37 „Keskkonnakaitse“. Meetme sekkumise raames viiakse ellu heaolutehnoloogiate projektid, et tagada abivajadusega inimeste iseseisev toimetulek, parandades tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuga nende turvalisust, aktiivsust ja elukvaliteeti.

Elluviidavad lahendused arvestavad PIK artikli 19 „Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine“ põhimõttega, hinnates avalike teenuste kättesaadavust. DNSH („ei kahjusta oluliselt“ ingl do no significant harm) hindamise tulemusena saab väita, et meetme sekkumine vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, st meede ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele. Selleks, et tegevus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine – heaolutehnoloogiate arendamisel ja kasutuselevõtul on potentsiaal vähendada CO₂ jalajälge, näiteks asendades füüsilisi teenuseid digilahendustega, vähendades transpordivajadust ja optimeerides energiakasutust; 2) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse – kuigi määrus ei keskendu vee- ja mereressurssidele, ei ole toetatavatel tegevustel eeldatavalt negatiivset mõju nendele ressurssidele, digitehnoloogiate kasutuselevõtt võib vähendada veekasutust näiteks paberivabade protsesside kaudu; 3) ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt – määrus soosib lahendusi, mis on jätkusuutlikud ja skaleeritavad, mis tähendab, et arendatavad teenusemudelid peaksid olema ressursitõhusad ja võimaluse korral taaskasutatavad, toetatavad tegevused võivad hõlmata ka IT-lahenduste arendust, mille puhul on oluline arvestada seadmete elutsüklit ja jäätmekäitlust; 4) saastuse vältimine ja tõrje – määruses sätestatud tegevused ei tohi põhjustada olulist kahju keskkonnale, sealhulgas saastuse suurenemist, digitehnoloogiate kasutuselevõtt võib aidata vähendada saastet, näiteks vähendades vajadust füüsiliste külastuste järele tervise- ja sotsiaalteenuste kasutamisel; 5) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine – määrus ei käsitle elurikkust, kuid on oluline, et toetatavad tegevused ei tooks looduslikele aladele kaasa lisakoormust, kuna tegevused on valdavalt seotud teenusemudelite ja tehnoloogiate arendamisega, on mõju elurikkusele eeldatavalt neutraalne või kaudselt positiivne, kui need aitavad vähendada inimtegevuse survet looduskeskkonnale.

Kliimakindluse tagamine Toetatavad tegevused ei tohi kahjustada oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 tähenduses, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik. Määruse artikli 17 kohaselt ei tohi toetatavad tegevused põhjustada olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile, sealhulgas kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele. Kõik tegevused järgivad asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte.

14

Määruse rakendamisel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi, mis on ERFi ja Ühtekuuluvusfondi toetuse saajate ringist välistatud.

Kliimamuutuste leevendamise meetmed hõlmavad hoonete ja teenuste CO₂-jalajälje vähendamist, näiteks energiatõhusate tehnoloogiate kasutuselevõttu või digilahenduste rakendamist, mis vähendavad füüsilist liikumisvajadust ja energiatarbimist. Kliimamuutustega kohanemise meetmed keskenduvad tehnilistele lahendustele, mis suurendavad vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikunähtustele ja muudele kliimariskidele. Määrus toetab innovaatiliste heaolutehnoloogiate katsetamist ja kasutuselevõttu, mis võivad aidata vähendada ressursikasutust ja suurendada teenuste kättesaadavust ilma keskkonnale lisakoormust tekitamata. Näiteks võivad digitaalsed tervise- ja hooldusteenused või kaugjälgimise lahendused vähendada transpordivajadust ja energiakulu, aidates seeläbi kaasa kliimakindluse eesmärkide saavutamisele. Määruse rakendamisega seotud eeldatav tulu on mitmetasandiline ning väljendub nii sotsiaalsetes, majanduslikes kui ka süsteemsetes mõjudes. 1. Sotsiaalne mõju ja mõju teenustele Määruse eesmärk on toetada selliste heaolutehnoloogiate katsetamist ja kasutuselevõttu, mis aitavad parandada erivajadusega inimeste ja vanemaealiste iseseisvat toimetulekut. Eeldatav tulu väljendub:

 abivajaduse edasilükkamises või ärahoidmises (nt vähenenud vajadus koduhoolduse, hooldekodu, kiirabi või erakorralise haiglaravi järele);

 teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemises;  kasutajate elukvaliteedi paranemises ja turvatunde suurenemises;  kasutajate igapäevaeluga toimetuleku ja/või terviseseisundi paranemises või säilitamises.

2. Kulude kokkuhoid ja süsteemi efektiivsus Kui toetatavad lahendused jõuavad igapäevasesse kasutusse, on selle kaudu võimalik saavutada märkimisväärne kulude kokkuhoid sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis, näiteks:

 vähenevad pikaajalise hoolduse kulud;  väheneb vajadus kallite statsionaarsete teenuste järele;  suureneb riigi maksutulu, kuna hooldajad saavad naasta tänu tehnoloogilistele lahendustele

tööturule;  suureneb tööjõu tootlikkus tänu tehnoloogiate toel optimeeritud tööprotsessidele.

3. Innovatsiooni ja ettevõtluse tulu Määrus toetab ka Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonda „tervisetehnoloogiad ja -teenused“, mis tähendab, et:

 toetatakse innovaatiliste teenusemudelite ja tehnoloogiate arendust;  luuakse võimalusi uute toodete ja teenuste kasutamiseks;  soodustatakse avaliku ja erasektori koostööd ning teadmussiiret teadusasutustest

praktikasse.

4. Regionaalne ja demograafiline mõju Kuigi kohaliku omavalitsuse korraldatavate toetavate teenuste (päevahoiuteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus ja koduteenus) saajate arv on viimasel kümnel aastal (2014–2024) kasvanud, näiteks koduteenuse puhul 41%, jääb see endiselt oluliselt alla institutsionaalse teenuse saajate arvule. Kui koduteenust sai 2024. aastal 9088 inimest, siis väljaspool kodu osutatavat

15

üldhooldusteenust 15 880 inimest9. 2024. aastal oli ühe ööpäevaringse üldhooldusteenuse saaja kohta 0,7 kohaliku omavalitsuse toetava teenuse (neli eespool nimetatud teenust) saajat ja see suhtarv on püsinud muutumatuna alates aastast 2020. Määruses nimetatud toetavate lahenduste arendamine ja katsetamine toimub küll kohalikul tasandil, kuid eesmärgiks ja toetuse saamise kriteeriumiks on lahenduse rakendatavus riigis tervikuna ehk kõikides omavalitsustes, et see jõuaks iga abivajajani. See aitab ühtlasi:

 vähendada piirkondlikku ebavõrdsust teenuste kättesaadavuses;  toetada vananeva rahvastikuga piirkondade toimetulekut;  tugevdada kohalike omavalitsuste võimekust pakkuda kaasaegseid teenuseid.

Meetmel on mõju laiemalt kõikidele puudega, tegevuspiiranguga ja/või hooldusvajadusega inimestele, sõltumata nende elukohast ning teenuse saamise kohast ja viisist. Loodavad lahendused sobivad rakendamiseks nii era- kui avaliku sektori kasutatavatel teenusekohtadel. Andmekaitsealane mõjuhinnang Nii esimese (§ 6) kui ka teise etapi (§ 12) projektide puhul saavad taotluse menetlemisel ja toetuse andmise õiguspärasuse hindamisel rakendusüksusele ja komisjonile teatavaks projekti osapoolte esindajate isikuandmed (nimi, töötelefon, e-posti aadress, ameti- või töökoha nimetus, eelarve abikõlblikkuse hindamisel võib rakendusüksus küsida projekti osapoole töötasu tõendeid), mida töödeldakse ÜSS2021_2027 § 19, v.a selle lõike 3 (ei kohaldu ERF-ile) alusel. Projektide elluviimisel, näiteks esimeses etapis kasutajauuringusse ja teises etapis lahenduse katsetamisse, võidakse kaasata projekti sihtrühma kuuluvaid inimesi (vanemaealisi, erivajadustega täisealisi inimesi, eelnimetatute pereliikmeid, tervishoiu- ja hoolekandetöötajaid). Määrus ei kehtesta erikorda sihtrühmast kaasatud inimeste eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks. Seega peab toetuse saaja juhinduma sihtrühma kaasamisel andmekaitse üldmäärusest10, isikuandmete kaitse seadusest ja valdkondlikest eriseadustest ning jälgima, kas tal on seadusest tulenev õigus isikuandmeid töödelda ja neid teisele projekti osapoolele edastada. Taotleja ja toetuse saaja vastutavad selle eest, et taotluses ja aruannetes projektidesse kavandamise ja elluviimise käigus kaasatud sihtrühma ehk kasutajate esindajate (nt patsientide, klientide, töötajate) isikuandmeid ei avaldata, kui selleks puudub õiguslik alus. Isikuandmete töötlemiseks tuleb projekti osapoolel taotleda vajaduse korral Andmekaitse Inspektsioonilt andmetöötluse luba, sõltuvalt valdkonnast saada eetikakomitee luba, ja/või alternatiivina saada isikult kirjalik nõusolek tema andmete töötlemiseks minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt. Aruannetes ei tõendata tegevuste ja tulemuste saavutamist läbi isikustatud andmete. V Projektide valiku kooskõla valikukriteeriumidega Projektide valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidest ja - metoodikast vastavalt ühendmääruse §-s 7 sätestatule: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus;

9 Sotsiaalministeerium, 2025. H-veebi hoolekandestatistika aruanne „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)

(EMPs kohaldatav tekst), kättesaadav arvutivõrgust.

16

4) elluviija (taotleja, sh partneri(te) kaasamisel partneri(te)) suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Taotluste hindamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga taotluste hindamise korra, mille eelnõu kooskõlastab rakendusasutus korraldusasutuse, rakendusüksuse, Rahandusministeeriumi ja kompetentsikeskus(t)ega kirjalikult ning edastab selle peale allkirjastamist korraldusasutusele (ja rakendusüksusele) toetuste kajastamist keskselt käsitleval veebilehel avaldamiseks.

VI Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusega rahastatavate projektide eelarve on 18 003 376,00 eurot, sealhulgas ERFi toetus 12 602 363,00 eurot (70%), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 3 240 608,00 eurot (18%) ja toetuse saajate omafinantseering 2 160 405,00 eurot (12%). Meetme 21.4.1.1 eelarves on vahendid selleks olemas:

Meede 21.4.1.1 ERFi toetus Riiklik kaas- finantseering Omafinantseering Kokku

60 900 000 70,00% 17 400 000 20,00% 8 700 000 10,00% 87 000 000

TAT käskkiri "Erihoolekandeasutuste

reorganiseerimine"

20 790 000 70,00% 4 752 000 16,00% 4 158 000 14,00% 29 700 000

TAT käskkiri "Sotsiaalkaitsesüsteemide

ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused"

9 750 000 70,00% 4 178 571 30,00% 0 0,00% 13 928 571

TAT määruse "Kogukonnapõhise toetatud

eluaseme toetamine" 11.09.2024 lõppenud vooru

rahastatud projektide eelarve

17 757 637 58,00% 5 073 611 16,57% 7 785 146 25,43% 30 616 394

TAT määruse "Heaolutehnoloogiate

kasutuselevõtu toetamine tervise- ja

hoolekandevaldkonnas" eelarve

12 602 363 70,00% 3 240 608 18,00% 2 160 405 12,00% 18 003 376

Kokku 60 900 000 17 244 790 14 103 551 92 248 341

Erinevus võrreldes meetmete nimekirjas kinnitatud

eelarvega

0 155 209 -5 403 551 -5 248 341

Meetmete nimekirjaga võrreldes on eesmärk meetme 21.4.1.1 projektidega ERFi toetus täies ulatuses kasutusele võtta. Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamise taotlusvoorus oli KOVidel erinev omaosaluse määr, mis sõltus iga KOVi finantsvõimekusest: toetuse maksimaalne osakaal oli 60–90% abikõlblike kulude maksumusest vastavalt konkreetse KOVi maksimaalsele toetusele, sealhulgas moodustas ERFi toetus sekkumise eelarvest kuni 70% ja riiklik kaasfinantseering kuni 20% ning toetuse saajate omaosalus minimaalselt 10%. Taotlusvooru planeeritud eelarvest jäi seetõttu 505 212 eurot ERFi toetust kasutusele võtmata ning see suunatakse käesoleva määruse eelarvesse. See on ka põhjuseks, miks meetmete nimekirja eelarvega võrreldes jääb osa riiklikku kaasfinantseeringut kasutamata ning toetuse saajate omafinantseering on algselt planeerituga võrreldes suurem. Toetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse toetusperioodi tehnilise abi vahenditest.

17

Tegemist on ajutise toetusmeetmega. Toetuse saajate eesmärk § 12 kohaste projektide elluviimisel peab olema jätkusuutlike ja tõhusate lahenduste arendamine, mida pärast projekti rahastuse lõppu oleks võimalik osapoolte eelarvevahenditest jätkuvalt rahastada. Projektid ei tohi kaasa tuua lisakoormust riigieelarvele, sealhulgas ei tohi toetuse saajatel ka vastavat ootust tekkida. Paragrahvide 6 ja 12 kohaste projektide kallinemist peavad toetuse saajad finantseerima omavahenditest. VII Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VIII Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele (korraldusasutus, rakendusüksus), Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Puuetega Inimeste Kojale ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Esitatud kommentaarid ja nende vastused on kajastatud kooskõlastustabelis. Seletuskirja lisad: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht – lisa 1 Riskide hindamise tabel – lisa 2

MINISTRI MÄÄRUS

18.12.2025 nr 74

Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ sekkumise „Erivajadusega inimeste ja vanemaealiste iseseisvat toimetulekut toetavate elu- ja teenuskohtade kohandamine, sh nutikate lahenduste kasutuselevõtu toetamine“ rakendamiseks toetuse andmist. (2) Toetuse andmisega panustatakse: 1) ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaalmajandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu“ meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ raames rahastatava sekkumise „Erivajadusega inimeste ja vanemaealiste iseseisvat toimetulekut toetavate elu- ja teenuskohtade kohandamine, sh nutikate lahenduste kasutuselevõtu toetamine“ eesmärkide saavutamisse; 2) riigi eelarvestrateegia 2026–2029 heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programmi tegevuse 1 „Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine“ eesmärkide saavutamisse; 3) Euroopa hooldusstrateegia ja Eesti hooldusreformi eesmärkide saavutamisse, mis ennekõike parandavad kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust ja vähendavad leibkonnaliikmete hoolduskoormust; 4) heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi 4 „Sotsiaalhoolekanne“ tegevussuuna „Avaliku raha suunamine senisest enam kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud elamist võimaldavate teenuste ning füüsilise ja sotsiaalse keskkonna arendamisse“ elluviimisse ning mõõdikute „Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal“ ja „Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv“ saavutamisse;

2

5) rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 „Inimkeskse tervishoiu programmi“ eesmärgi „Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, suurendada tervena elada jäänud aastate arvu ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad“ saavutamisse; 6) „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ nimetatud nutika spetsialiseerumise valdkonda „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“. § 2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi (1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1– 8) (edaspidi VTA määrus), või Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artiklis 1 sätestatud juhtudel. (3) Ühele ettevõtjale ei tohi määruse alusel antava ja varem antud abi eelneva kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada: 1) VTA määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat; 2) Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat. (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. (5) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. (6) VTA määruse ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antud vähese tähtsusega abi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. (7) Kui vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuses „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10) (edaspidi Euroopa Komisjoni otsus) sätestatud tingimusi. (8) Euroopa Komisjoni otsuse alusel antav riigiabi ei tohi teenuse kohta ületada selles otsuses nimetatud määra. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) heaolutehnoloogia on vanemaealist, kroonilise haiguse või puudega inimest igapäevaelus toetav tehnoloogiline lahendus, mis säilitab või parandab iseseisvust, ohutust, turvalisust,

3

tervist, aktiivsust, osalust ja elukvaliteeti, ning teenuseosutajat toetav tehnoloogiline lahendus, mis aitab tõhustada teenuste korraldust ja suurendada töötajate rahulolu; 2) heaolutehnoloogiate arendusprogramm (edaspidi programm) toetab tervise- ja hoolekandevaldkonna innovatsioonivõimekust, aidates kaasa toetuse andmise eesmärgile vastavate projektide ja projektimeeskondade tekkimisele ning pakkudes toetust saanud projektide elluviimisel ja tulemuse saavutamisel tuge, sealhulgas ühtse metoodika alusel koolitusi, mentorlust ja tööriistu; 3) programmi elluviija on Sotsiaalministeeriumi hankepartner. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on heaolutehnoloogiate kasutuselevõtuga tervise- ja hoolekandevaldkonnas: 1) pikendada vanemaealiste ja erivajadusega täisealiste inimeste iseseisvat turvalist toimetulekut kodus, ennetades abivajaduse tekkimist või süvenemist ning säilitades või parandades elukvaliteeti; 2) vähendada lähedaste hoolduskoormust; 3) parandada punktides 1 ja 2 nimetatud sihtrühmale pakutavate teenuste inimkesksust, kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust, lõimides tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, ning suurendada teenuseid osutavate töötajate töörahulolu. (2) Toetatav heaolutehnoloogia lahendus (edaspidi lahendus) peab vastama järgmistele kriteeriumitele: 1) lahendus keskendub lõikes 1 nimetatud eesmärgist lähtuvalt olulise probleemi lahendamisele; 2) lahendus on potentsiaalselt olulise mõjuga, jätkusuutlik ja skaleeritav; 3) lahendus on Eesti kontekstis uudne; 4) lahenduses rakendatakse digitaalset tehnoloogiat; 5) lahenduses kasutatava tehnoloogia tehnoloogilise valmiduse tase (technology readiness level, TRL) on vähemalt 6, mis tähendab, et tehnoloogiat on asjakohases keskkonnas juba demonstreeritud; 6) lahenduse arendamisel lähtutakse kasutajakeskse disaini põhimõtetest, sealhulgas kaasatakse sihtrühma; 7) lahendus töötatakse välja osapoolte koostöös, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluses. (3) Toetust antakse kahes omavahel seotud etapis. Esimeses etapis toimub lahenduse väljatöötamine ning teises etapis lahenduse katsetamine ja kasutuselevõtt. (4) Toetuse andmise tulemusena on toetatud lahendused tervise- ja hoolekandevaldkonnas igapäevasesse kasutusse võetud. (5) Toetuse andmisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panust Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse. (6) Lõikes 5 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist, võrdseid võimalusi, soolist võrdõiguslikkust ja ligipääsetavust hinnatakse järgmiste strateegia „Eesti 2035“ mõõdikutega: 1) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 2) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3) suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal;

4

4) rahulolu kohaliku omavalitsuse teenustega; 5) avalike digiteenustega rahulolu eraisikute seas; 6) ligipääsetavuse näitaja. (7) Meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Toetust saanud projektide arv”. § 5. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (2) Rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus).

2. peatükk Esimene etapp – lahenduse väljatöötamine

1. jagu Toetatavad tegevused ja kulude abikõlblikkus

§ 6. Toetatavad tegevused (1) Toetatavad tegevused peavad panustama §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. (2) Toetatav tegevus on § 4 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele vastava lahenduse väljatöötamine, sealhulgas programmis osalemine. (3) Taotlusvooru avamise teates võib nimetada § 4 lõikes 1 nimetatud eesmärgi kohased võtmeteemad. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dega 15–17 ja § 20 lõike 1 punkti 1 kohase kindlasummalise makse alustega ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, sealhulgas: 1) projektimeeskonna personalikulud; 2) teenuse sisseostmise, sealhulgas ekspertiisi kulud; 3) projektimeeskonna lähetuskulud, sealhulgas lähetused partnerite või võimalike lahenduste leidmiseks; 4) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitustegevuste kulud. (3) Abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena, mille suurus on kuni 30 000 eurot. (4) Toetuse kindlasummalise makse summa määratakse taotluse rahuldamise otsuses. (5) Kindlasummalise makse alusel toetuse väljamakse tegemiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) programmi elluviija kinnitus, et projektimeeskonna liikmed on osalenud programmi tegevustes vähemalt 80% ulatuses; 2) rakendusüksuse poolt kinnitatud lõpparuanne.

5

§ 8. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest Toetuse maksimaalne osakaal on 100% abikõlblike kulude maksumusest, millest 70% moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid ja 30% riiklik kaasfinantseering. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on kuus kuud, abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev avaldatakse taotlusvooru avamise teates. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud.

2. jagu Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks ja partneriks on juriidiline isik. (2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetes 2 ja 4 sätestatule. (3) Taotleja ja partner on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. (4) Taotleja poolt esitatud taotluste arv ei ole piiratud. (5) Taotleja võib olla partner teistes taotlustes. § 11. Nõuded taotlusele (1) E-toetuse keskkonnas esitatav taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vähemalt järgmist: 1) projekti kirjeldus, sealhulgas selgitus, kuidas projekt panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning kuidas saavutatakse lahenduse vastavus §-s 4 nimetatud kriteeriumitele; 2) projekti osapoolte ja projektimeeskonna kirjeldus; 3) projekti tegevuskava; 4) projekti eelarve kululiikide kaupa; 5) lahenduse jätkusuutlikkuse ja skaleerimise (laiaulatusliku kasutuselevõtu) kirjeldus; 6) teave selle kohta, kui projektile või projekti osale on taotletud toetust mitmest meetmest või muust riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muudest vahenditest; 7) volikiri, kui taotleja või partneri olemasolu korral partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 8) partneri olemasolu korral partneri esindusõigusliku isiku kinnitus ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta; 9) kui taotleja või partneri olemasolu korral partner on välisriigi juriidiline isik, tuleb taotlusele lisada asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendid ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 3–7 nimetatud asjaolude kohta lähtuvalt selle riigi õigusaktidest, kus partner või toetuse taotleja on registreeritud. (2) Taotluses sisalduva projekti suhtes peab olema läbitud § 19 lõikes 5 nimetatud eelnõustamine.

6

3. peatükk

Teine etapp – lahenduse katsetamine ja kasutuselevõtt 1. jagu

Toetatavad tegevused ja kulude abikõlblikkus

§ 12. Toetatavad tegevused(1) Toetatavad tegevused peavad panustama §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. (2) Toetatavad tegevused on § 6 kohase projekti käigus välja töötatud ja § 4 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele vastava lahenduse katsetamine, sealhulgas mõju hindamine, lahenduse kasutusele võtmine ja programmis osalemine. § 13. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-dega 15, 16 ja 21 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised §-s 12 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, sealhulgas: 1) personalikulu, sealhulgas lähetuskulu; 2) projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud ühtse määra alusel 15% projekti otsestest personalikuludest; 3) tehnoloogia, sealhulgas seadmete ja tarkvara rentimise, ostmise või liisimise kulu; 4) teenuse, sealhulgas tarkvara- ja nõustamisteenuse sisseostmise ning uuringute, sealhulgas turu- ja konkurentsiuuringu, kasutajauuringu ja mõju-uuringu tegemise kulu; 5) intellektuaalomandi soetamise, sealhulgas litsentsi kulu; 6) materjalide ja tarvikute soetamise või kasutamise kulu; 7) turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kulu; 8) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitustegevuste kulud. (3) Abikõlbmatud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 nimetatud tegevuste kulud. (4) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised kulud: 1) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt makstav maks; 2) mootorsõiduki või kinnisasja ostmine või liisimine; 3) mootorsõiduki remont ja tarvikud; 4) riiklikud ning kohaliku omavalitsuse toetused ja abirahad. § 14. Projekti abikõlblikkuse periood(1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku taotluse esitamisest kuni 2029. aasta 31. detsembrini ja see võib olla kuni 24 kuud, sealhulgas lahenduse katsetamine kuni 18 kuud ja kasutuselevõtmine kuni kuus kuud. (2) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist põhjendatud juhul tingimusel, et lõikes 1 nimetatud perioode ei ületata. § 15. Toetuse piirmäär

7

(1) Toetuse maksimaalne osakaal on 88% abikõlblike kulude maksumusest, millest 70% moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid ja 18% riiklik kaasfinantseering. Toetuse saaja kohustuslik omafinantseering on minimaalselt 12% abikõlblikest kuludest. (2) Minimaalne toetus taotluse kohta on 500 000 eurot.

2. jagu Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 16. Nõuded taotlejale ja partnerile Taotlejale ja partnerile kohaldatakse §-s 10 sätestatut. § 17. Nõuded taotlusele (1) E-toetuse keskkonnas esitatav taotlus, sealhulgas projektiplaan, peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vähemalt järgmist: 1) projekti kirjeldus, sealhulgas selgitus, kuidas projekt panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, kuidas lahendus vastab §-s 4 nimetatud kriteeriumitele ning seos § 6 kohaselt toetust saanud projektiga; 2) projekti osapoolte ja projektimeeskonna kirjeldus; 3) projekti tegevuskava, sealhulgas tegevusetapid, tegevused, vastutajad ja tulemused; 4) projekti eelarve tegevusetappide kaupa; 5) projekti tulemuste rakendamise kava, mis kirjeldab, kuidas kavatsetakse tagada lahenduse jätkusuutlikkus ja skaleerimine (laiaulatuslik kasutuselevõtt) pärast projekti lõppu; 6) teave selle kohta, kui projektile või projekti osale on taotletud toetust mitmest meetmest või muust riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muudest vahenditest; 7) volikiri, kui taotleja või partneri olemasolu korral partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 8) partneri või partnerite olemasolu korral taotleja ja kõigi partnerite vahel sõlmitud koostöölepe, mis on allkirjastatud esindusõiguslike isikute poolt ning milles on sätestatud ühine eesmärk, huvid, rollid ja vastutus projekti elluviimisel ja tulemuste rakendamisel, arvestades ühendmääruse § 4 lõikes 3 sätestatut; 9) kui taotleja või partneri olemasolu korral partner on välisriigi juriidiline isik, tuleb taotlusele lisada asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendid ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 3–7 nimetatud asjaolude kohta lähtuvalt selle riigi õigusaktidest, kus partner on registreeritud. (4) Kui taotleja on muu isik kui § 6 kohase projekti toetuse saaja, esitab taotleja koos taotlusega § 6 kohase projekti toetuse saaja kinnituse, et taotlejal on õigus lahenduse katsetamiseks ja kasutuselevõtuks § 12 tähenduses.

4. peatükk Taotlusvooru avamine

§ 18. Taotlusvooru avamine (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava, sealhulgas § 6 kohaste projektide puhul taotlusvooru võtmeteemad, programmi elluviija kontaktandmed ning § 9 lõike 1 kohase abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ja eelarve. (2) Rakendusüksus teavitab lõikes 1 nimetatud asjaoludest avalikkust oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise päeval.

5. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

8

§ 19. Eelnõustamine, taotluse esitamine ja menetlemise tähtaeg (1) Taotlemine toimub vooruliselt. Taotlus tuleb esitada taotlusvooru avamise teates nimetatud tähtpäevaks. (2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse e-toetuse keskkonnas, lähtudes e-toetuse keskkonna andmeväljadest ja nõutud lisadokumentidest. (3) Taotluse vastuvõtmisele kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatut. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates, mida võib pikendada kuni kümme tööpäeva ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul. (5) Enne § 6 kohase projekti taotluse esitamist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille eesmärk on anda tagasisidet selle kohta, kas kavandatav projekt vastab §-s 4 nimetatud eesmärgile, kriteeriumitele ja tulemusele, ning vajaduse korral soovitusi projekti täiendamiseks. (6) Eelnõustamist korraldab programmi elluviija. Eelnõustamise algatamiseks pöördub taotleja programmi elluviija poole, sealhulgas esitab kirjalikult kavandatava projekti kirjelduse. Eelnõustamine tuleb algatada vähemalt kaks nädalat enne taotlusvooru tähtpäeva. (7) Programmi elluviija registreerib eelnõustamise läbinud projektid, andes neile unikaalse tunnuse, ja esitab rakendusüksusele eelnõustamise läbinud projektide nimekirja taotlusvooru tähtpäevale järgneval tööpäeval. § 20. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-s 6 ja käesolevas määruses sätestatule. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad määruses sätestatud nõuetele. (3) Rakendusüksus hindab taotleja ja partneri vastavaks tunnistamisel nende vastavust §-s 2 nimetatud reeglitele. § 21. Taotluste hindamine ning valikukriteeriumid ja -metoodika(1) Paragrahvi 6 kohase projekti taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) 30 protsenti koondhindest moodustab projekti eeldatav mõju, sealhulgas kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele ning vastavus §-s 4 nimetatud eesmärgile ja tulemusele; 2) 25 protsenti koondhindest moodustab projekti põhjendatus, sealhulgas ettevalmistuse kvaliteet, tulemuste saavutamise realistlikkus, tegevuste põhjendatus, planeeritud tulemuste saavutamiseks kavandatud tegevuste tõhusus ja tegevuste ajakava realistlikkus ning eelarve põhjendatus; 3) 15 protsenti koondhindest moodustab projektis ettenähtud tegevuste ja lahenduste kuluefektiivsus, planeeritud eelarve realistlikkus ja mõistlikkus; 4) 25 protsenti koondhindest moodustab suutlikkus projekt ellu viia ning tagada tulemuste jätkusuutlikkus ja skaleerimine, sealhulgas vajalike osapoolte kaasamine ja projektimeeskonna võimekus, sealhulgaskogemus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused;

9

5) 5 protsenti koondhindest moodustab projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 4 lõigetes 5 ja 6 sätestatud horisontaalsete põhimõtete saavutamisse. (2) Paragrahvi 12 kohase projekti taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) 15 protsenti koondhindest moodustab projekti eeldatav mõju, sealhulgas kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse ning vastavus §-s 4 nimetatud eesmärgile ja tulemusele; 2) 30 protsenti koondhindest moodustab projekti põhjendatus, sealhulgas ettevalmistuse kvaliteet, tulemuste saavutamise realistlikkus, tegevuste põhjendatus, planeeritud tulemuste saavutamiseks kavandatud tegevuste tõhusus ja tegevuste ajakava realistlikkus ning eelarve põhjendatus; 3) 20 protsenti koondhindest moodustab projektis ettenähtud tegevuste ja lahenduste kuluefektiivsus, planeeritud eelarve realistlikkus ja mõistlikkus; 4) 30 protsenti koondhindest moodustab suutlikkus projekt ellu viia ning tagada tulemuste jätkusuutlikkus ja skaleerimine, sealhulgas vajalike osapoolte kaasamine ja projektimeeskonna võimekus, sealhulgaskogemus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused; 5) 5 protsenti koondhindest moodustab projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panus § 4 lõigetes  5 ja 6 sätestatud horisontaalsete põhimõtete saavutamisse. (3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon). Komisjoni liikmed peavad vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning kinnitama enne hindamist oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel, samuti menetluse käigus taotleja kohta saadud teabe mitteavaldamist. (4) Komisjoni juhib Sotsiaalministeeriumi esindaja ja tööd korraldab programmi elluviija. (5) Komisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi konsensuslikult, sealhulgas annab igale valikukriteeriumile hinde koos hinde põhjendusega. (6) Taotlusi hinnatakse vastavalt valikukriteeriumitele skaalal 1 kuni 5. Kui taotlus saab mõne valikukriteeriumi puhul hinde 2 või vähem või kui taotlusele antud koondhinne jääb alla 15, siis taotlus rahuldamisele ei kuulu. (7) Taotlused reastatakse pingeritta koondhinnete põhjal alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdsete koondhinnetega taotluste puhul lähtutakse projektide pingeritta reastamisel taotluste hindamise korrast. (8) Taotluste hindamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga taotluste hindamise korra, mis avaldatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. § 22. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale. Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotlusvooru eelarve mahus. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsused vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 1 ja käesoleva määruse § 24 lõigetele 3–5. (3) Kui pingereas olevate taotluste rahaline maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, võib teha taotluse osalise rahuldamise otsuse.

10

(4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatu. (5) Kui määruse alusel antav toetus on Euroopa Komisjoni otsuse alusel antav riigiabi ning taotlejale ei ole enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust aktiga pandud, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses: 1) taotlejale taotluse rahuldamise otsusega ülesandeks tehtava üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpne laad ja kestus; 2) vajaduse korral teenuse osutamise territoorium; 3) taotlejale ainu- või eriõiguse andmine; 4) hüvitise määramise alused ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; 5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord; 6) viide, et riigiabi antakse Euroopa Komisjoni otsuse alusel. (6) Taotluse rahuldamise otsus tehakse toetuse saajatele teatavaks e-toetuse keskkonna kaudu. § 23. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus, mis edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu.§ 24. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta taotluses kavandatud tegevusi ilma projekti eesmärki muutmata. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus otsuse jätta taotlus rahuldamata. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. (4) Paragrahvi 12 kohase projekti taotluse rahuldamise otsuses märgitakse kõrvaltingimusena, et toetuse lahenduse kasutuselevõtu tegevustele antakse toetust üksnes juhul, kui komisjon on § 29 lõike 7 punkti 1 kohaselt andnud lahenduse katsetamise tulemustele positiivse hinnangu. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal tekib toetuse saajal õigus toetuse kõrvaltingimusega seotud toetusele ja maksetele pärast tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist rakendusüksuse poolt toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui rakendusüksusel on võimalik teavet tuvastada infosüsteemist või avalikust andmeallikast.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ja rakendusasutusega kooskõlastatult ühendmääruse §- des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras.

11

(2) Taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolude muutmise korral kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust, vajalikkust ja vajaduse korral vastavust valikukriteeriumitele. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (4) Toetuse saaja võib § 12 kohaste projektide puhul eelarvet muuta katsetamise ja kasutuselevõtu eelarverea sees ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmist taotlemata. Katsetamise ja kasutuselevõtu eelarveridade vahel võib eelarveid muuta kuni 20% ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmiseta. § 26. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-s 14 ja § 37 lõikes 7 sätestatule. (2) Lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt tuleb toetuse saajal aluseta makstud toetus tagastada.

7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 27. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. (2) Toetuse saaja ja partner peavad täitma ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 1–3, 6–10 ja 12–15 ning §-s 11 sätestatud kohustusi ja tagama projekti elluviimisel kõikides tegevustes, mis on suunatud sihtrühmale või laiemale avalikkusele, ligipääsetavuse nii füüsilises keskkonnas, kui ka digitaalsete teenuste puhul. § 28.Rakendusüksuse ülesanded (1) Rakendusüksusel on õigus teha ÜSS2021_2027-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid ja otsuseid, sealhulgas: 1) teha toetuse saaja ja partneri juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja elluviimise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja ja, partneri olemasolul, partneri kohustuste nõuetekohast täitmist. (2) Rakendusüksus tagab e-toetuse keskkonna kaudu programmi elluviijale, komisjoni liikmetele ja Sotsiaalministeeriumile juurdepääsu projektidega seotud informatsioonile ja dokumentidele. (3) Rakendusüksus edastab e-toetuse keskkonna kaudu toetuse taotlejale väljavõtte komisjoni hindamisprotokollist. (4) Rakendusüksus teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest, sealhulgas projekti elluviimise takistustest, väljamaksete peatamistest ja finantskorrektsiooni otsustest. (5) Seoses riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega tuleb rakendusüksusel:

12

1) säilitada vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 2) kanda riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi ja Euroopa Komisjoni otsuse alusel antava abi kohta.

8. peatükk Projekti elluviimise aruanded

§ 29. Aruannete esitamine ja kinnitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu § 6 kohase projekti puhul lõpparuande ja § 12 kohase projekti puhul vahe-, lõpp- ja järelaruande. (2) Vahearuanne esitatakse kaks korda aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, 30. juuni seisuga hiljemalt 15. juulil või rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti peamiste tegevuste elluviimise kirjeldus, teave projekti eesmärkide, tulemuste ja näitajate edenemise ja saavutamise ning eelarve täitmise kohta; 2) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele, sealhulgas elluviimisel saadud kogemused ja õppetunnid, ning tulemuslikkusele. (4) Paragrahvi 12 kohase projekti vahearuandega esitatakse lahenduse katsetamise tulemust kajastav mõju hindamise raport. (5) Projekti lõpparuanne peab sisaldama lisaks lõikes 3 sätestatule andmeid projekti panuse kohta § 4 lõikes 6 nimetatud näitajatesse. (6) Paragrahvi 12 kohase projekti puhul peab lõpparuanne sisaldama projekti tulemuste rakendamise kava, mis kirjeldab, kuidas tagatakse pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist lahenduse jätkusuutlikkus ja laiaulatuslik kasutuselevõtt (skaleerimine). (7) Komisjon annab hinnangu: 1) lõikes 4 nimetatud raporti põhjal, kas projekti lahenduse kasutuselevõtu tegevustega jätkamine on põhjendatud või mitte; 2) lõikes 6 nimetatud projekti tulemuste rakendamise kava kohta. (8) Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. Puuduste esinemise korral annab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande kinnitamise aeg. (9) Järelaruanne esitatakse § 4 lõikes 4 nimetatud tulemuse kohta üks aasta pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist ühe kuu jooksul.

9. peatükk Toetuse maksmise tingimused

§ 30. Toetuse maksmine (1) Toetuse saajale makstakse toetust järgmiselt: 1) paragrahvi 6 kohase projekti puhul kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2 või ettemaksena ühendmääruse § 30 lõike 1 punkti 1 alusel; 2) paragrahvi 12 kohase projekti puhul vastavalt ühendmääruse § 27 lõikes 1 sätestatule tegelike kulude alusel või ettemaksena ühendmääruse § 30 lõike 1 punkti 1 alusel.

13

(2) Toetuse maksete ja ettemaksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26, 28 ja 30 ning käesolevas määruses maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Paragrahvi 12 kohase projekti puhul tehakse ühendmääruse § 30 lõike 1 punkti 1 kohane 40%-line ettemakse esmalt lahenduse katsetamise eelarvest, seejärel kasutuselevõtu eelarvest. (4) Tegelike kulude alusel väljamaksete tegemisel arvestatakse abikõlblike kulude tõendamisel ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekandega tasutud kuludega.(5) Makse ja ettemakse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt üks kord kuus, kui tegelike kulude alusel toetuse maksmisel on kulud tekkinud. Ettemakse saamisel juhindutakse ettemakse kasutamist tõendavate dokumentide esitamisel ühendmääruse § 30 lõigetest 2 ja 3. (6) Ettemakse kasutamise periood on kuus kuud ettemakse tegemisest arvates. § 31. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult peatada ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 32. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Ettemakse korral, kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist tähtajaks tõendanud, on toetuse saaja kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse ettemakse tagasi või tasaarveldatakse väljamaksmisele kuuluva toetusega. § 33. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 31 sätestatule. Rakendusüksus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler