| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 5.1-2/3183-1 |
| Registreeritud | 18.12.2025 |
| Sünkroonitud | 19.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine |
| Sari | 5.1-2 Tervisekaitse ja tervisliku elukeskkonna kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5.1-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikogu |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu |
| Vastutaja | Gerli Baida (Sotsiaalministeerium) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 16.12.2025 / 2-2/15-880 ; Riigikantselei / 17.12.2025 / 7-1.1/25-02350
Resolutsiooni teema: Nelja Riigikogu liikme esitatud arupärimine sotsiaalministrile (AP 880)
Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab.
Tähtaeg: 16.02.2026
Lisainfo: Alkoholi tarbimise ja Eesti riigi strateegiliste plaanide kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 17.12.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
.
Pr Karmen Joller Sotsiaalminister
16. 12.2025
ARUPARIMINE
Alkoholi tarbimine ja Ecsti riigi strateegilised plaanid
Lugupeetud proua sotsiaalminister
Viimaste aastate ametlik statistika naitab, et alkoholi tarbimine Eestis pusib jatkuvalt väga korgel tasemel fling valitsuse senised meetmed ei ole toonud kaasa sisulist ega kestlikku paranemist. 2024. aastal ulatus taiskasvanud elaniku (alates 15. eluaastast) kohta tarbitud absoluutse alkoholi kogus ligikaudu 10,7 liitrini, mis tahendab kull marginaalset langust vorreldes kahe eelneva aastaga (1—2%), kuid on samas korgem kui naiteks 2019. aastal fling asetab Eesti endiselt Euroopa Liidu suurema alkoholitarbimisega riikide hulka. Vordluseks: Euroopa Liidu keskmine näitaja on ca 8,5 liitrit.
Samal ajal on alkohoolsed joogid Eestis jatkuvalt kergesti kattesaadavad. 2024. aastal labi viidud kusitluse kohaselt vastas 87% osalejatest, et nad jOuavad alkoholi muugipunktini vahem kui kumne minutiga. Seejuures Uletavad alkoholi tarbimisest tulenevad tervise- ja sotsiaalkahjud jatkuvalt markimisvaarselt alkoholiaktsiisist saadavad tulud.
Eriti murettekitav on alkoholi roll Oigusrikkumistes ja avaliku turvalisuse ohustamises. Justiitsministeeriumi 2024. aasta kuritegevuse Ulevaate kohaselt oh 2714 registreeritud liikluskuriteost ligikaudu 82% seotud mootorsoiduki juhtimisega joobeseisundis. Varasematel aastatel on joobes juhtimise osakaal pusinud jarjekindlalt ligikaudu 80% tasemel, kuid 2024. aastal on lisaks taheldatav ka absoluutarvude kasv vOrreldes 2023. aastaga. See osutab selgelt, et senine ennetus- ja karistuspoliitika ei toimi piisava heidutusena ning vajab marksa resoluutsemaid meetmeid.
Lisaks liikluskuritegudele on alkohol oluliseks riskiteguriks vagivallakuritegude puhul, seahhulgas perevagivallas jarasketes isikuvastastes kuritegudes, kus alkoholi tarvitamine esineb ametlike tilevaadete kohaselt valdavas osas juhtudest.
KOigest eeltoodust hoolimata ei ole valitsus algatanud Uhtset ja otsustavat poliitikapaketti, mis ühendaks hinnapoliitika, alkoholi kattesaadavuse piiramise, reklaamipiirangud ning tôhusa ravi- ja rehabilitatsioonisusteemi. Vastupidi — viimastel aastatel on valitsuse tasandil selle teema kasitlemine olnud tagasihoidlik ning avalikus ruumis puuduvad selged signaalid otsustavate sammude kavandamisest.
Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 vastata jargmistele kUsimustele:
1. Kas Sotsiaalministeerium peab alkohohi tarbimist Eestis liiga kOrgeks? VOi sellist probleemi tegelikult ei eksisteeri?
uuparmne
tc. .cL20
2. Milliseid konkseetseid ja mOOdetavaid eesmarke seab Sotsiaalministeerium alkoholi tarbimise vahendamiseks aastateks 2026-2030 fling kuidas hinnatakse nende eesmarkide täitmist?
3. Miks ei ole valitsus senini astunud otsustavamaid samme alkoholi kattesaadavuse ja reklaami piiramiseks, arvestades alkoholi selget rolli kuritegevuses ja rahvatervise kahjustamises?
4. Millised meetmed vOiksid olla kavandatud joobes juhtimise korduvrikkujate arvu vahendamiseks fling millal voiks need rakendada?
5. Kas ministeerium ja valitsus tervikuna peab vajalikuks alkoholiaktsiisi ja hinnapoliitika märgatavat umbervaatamist, et vahendada alkohoolsete jookide tarbimist? Kui mitte, siis millistele analuusidele see seisukoht tugineb?
Lugupidamisega
Riigikogu liikmed:
vvts.
4
IAJct\ C4jv&
Keit Kasemets
Riigikantselei
.12.2025 nr 2-2/15-880
Arupärimise edastamine
Austatud riigisekretär
Edastan Teile nelja Riigikogu liikme esitatud arupärimise sotsiaalminister Karmen Jollerile.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil
vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisa: arupärimine kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332, [email protected]