Vastus pöördumisele

Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee Registrikood 70001975

Oksana Burova [email protected]

Teie 01.12.2025 nr 5-7/25/815-1/

Meie 18.12.2025 nr 5.1-2/30258-3

Vastus pöördumisele

Lugupeetud Oksana Burova Pöördusite Sotsiaalkindlustusameti poole küsimusega, kas Teie ettevõte peab hooldekodudele kvalifitseeritud hooldajate rentimise teenuste osutamiseks registreerima Terviseametis kui hooldusteenuse teenusepakkujana või kas antud tegevuseks on nõutav eraldi litsents või registreering sotsiaalvaldkonna teenuse vahendajana. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) ja sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel on tegevusluba vajalik väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks. MSÜS § 6 lõige 6 sätestab isikulise majandustegevuse nõude täitmise üldreegli. Tavapäraselt piisab selle nõude täitmiseks, kui ettevõtja heaks lepingu alusel tegutsev füüsiline isik (näiteks hooldustöötaja) vastab seaduses sätestatud nõuetele. See tähendab, et seadusandja on lähtunud põhimõttest, et isikuline nõue ei eelda alati otsest töölepingulist suhet ettevõtjaga. Kuid MSÜS § 6 lõige 6 näeb ette ka erandeid, mis on tingitud olulisest avalikust huvist. Sellistel juhtudel võib seadusega ette näha, et:

1. nõudele peab vastama ettevõtja (füüsilisest isikust ettevõtja ise või juriidilise isiku juhatuse liige/kõik liikmed);

2. leping, mille alusel isik ettevõtja heaks tegutseb, peab vastama teatud sisu- või vorminõuetele. SHSis sätestatud nõuetele vastav hooldustöötaja on üldhooldusteenuse tegevusloa isikuline nõue.

Kuigi SHS ei sätesta hooldustöötajaga sõlmitava lepingu sisu- või vorminõudeid (st ei nõua otseselt töölepingut), kuid MSÜS § 6 lõike 6 ning SHSi eesmärgi ja mõtte alusel peab lepinguline suhe olema füüsilise isiku (hooldustöötaja) ja tegevusloa omaja (üldhooldusteenuse osutaja) vahel. Hooldustöötajal on oluline vastutus üldhooldusteenuse osutamisel, mistõttu peab pädev isik töötama otseselt tegevusloa omaja heaks ja huvides. Renditöö puhul allub töötaja nii tööandja (rentiva ettevõtte) kui ka kasutajaettevõtja (üldhooldusteenuse osutaja) suunistele ning vastuolu korral peab töötaja lähtuma tööandja (rentiva ettevõtte) korraldustest. See on vastuolus SHSi eesmärgiga. Renditöö hooldustöötaja puhul hägustub tegevusloa omaja iseseisvus ja sõltumatus ning vastutus, mis on avaliku huvina esmatähtis üldhooldusteenuse kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks.

2

Kokkuvõttes on tegevusloa omajal (üldhooldusteenuse osutajal) kohustus võtta hooldustöötaja isiklikult tööle ning tal puudub õigus kasutada SHSist tuleneva nõude täitmiseks teiselt ettevõttelt laenatud tööjõudu (renditööd). Seega, kuigi MSÜS § 6 lõike 6 üldpõhimõte lubab lepingulist suhet, siis avalikust huvist tulenevalt (üldhooldusteenuse osutamisel) nõutakse hooldustöötaja puhul tegevusloa omajaga otsest töösuhet. Hooldustöötajale on kehtestatud SHSi § 22 lõikega 4 ettevalmistusnõuded. Välisriigis väljaõppe saanud kvalifikatsiooni hindab Eesti ENIC/NARIC Keskus. Hooldustöötajate koolitusi ja kursuseid korraldavad erinevad kutseõppekeskused, tervishoiukõrgkoolid ja koolitusluba omavad ettevõtted. Loodame, et leidiste oma pöördumisele vastuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiiu Pärnmäe peaspetsialist (tegevusload) 6208346, [email protected]