Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu

1

EELNÕU

18.12.2025

Relvaseaduse muutmise seadus

§ 1. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 11“ tekstiosaga „ ja § 833 lõikes 1“;

2) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „hoidmine,“ tekstiosaga „kasutamine,“;

3) paragrahvi 11 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) Kaitseliidu tegevliige, vabatahtlik ja toetajaliige;“;

4) paragrahvi 11 lõike 7 punktist 3 jäetakse välja lauseosa „sõjaaja ametikohale määratud reservis

olev“;

5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Paukpadrun on padrun, millel puudub pihtamislaeng ja mis on ette nähtud helisignaali

andmiseks.“;

6) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 2–31 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „kuue“;

8) paragrahvi 10 lõikes 2 täiendatakse pärast sõna „objekti“ tekstiosaga „hoiatamiseks,“;

9) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laskemoon on terviklik padrun või selle osa.“;

10) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Laskemoona osad on:

1) püssirohi või muu paiskelaeng;

2) sütik;

3) kuul, haavel või muu lendkeha või pihtamislaeng;

4) padrunikest.“;

11) paragrahvi 17 lõike 2 punktis 1 asendatakse lauseosa „või haavel“ tekstiosaga „, haavel või

valgusrakett või paukpadrun;“;

2

12) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktidega 22–24 järgmises sõnastuses:

„22) enne 1870. aastat valmistatud tulirelva ja selle koopia tingimusel, et nendest ei saa tulistada

käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona;

23) laskekõlbmatuks muudetud relv, mille kohta on väljastatud komisjoni rakendusmääruse (EL)

2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid

käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav

kasutuskõlbmatus (edaspidi Euroopa Komisjoni rakendusmäärus), III lisas sätestatud

laskekõlbmatust tõendav dokument;

24) enne 2016. aasta 8. aprilli laskekõlbmatuks muudetud relv, mille kohta on käesoleva seaduse

alusel väljastatud laskekõlbmatust tõendav tunnistus;“;

13) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Piiramata tsiviilkäibega relva ja laskemoona käitlemisele kohaldatakse käesolevat seadust

üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 4–9, käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 ja § 28 lõikes 2, § 66

ning § 74 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatut.“;

14) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse lauseosa „või tulirelva olulise osa” tekstiosaga „, tulirelva

olulise osa või tulirelva lisaseadme“;

15) paragrahvi 23 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „relvad“ tekstiosaga „, välja arvatud

hoiatus- ja signaalrelvad“;

16) paragrahvi 24 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Teenistus- ja tsiviilrelvade register on käesolevas seaduses sätestatud lubade ja Euroopa

tulirelvapassi taotluste esitamiseks ja menetlemiseks, lubade ja passi väljastamiseks või sellest

keeldumiseks, loa omajate, relvade ja laskemoona tüübikinnituste, relvade, tulirelva oluliste osade

ja tulirelva lisaseadmete, laskemoona ning nende omanike ja valdajate üle arvestuse pidamiseks

asutatud andmekogu.“;

17) paragrahvi 24 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „osade,“ sõnaga „tulirelva“;

18) paragrahvi 24 lõige 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(111) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri alamregistrite, Kaitsepolitseiameti ja kriminaalpolitsei

relvaregistri andmed, mis on kogumina või üksikult riigisaladus, salastatakse ning neid kasutatakse

ja kaitstakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel antud õigusaktides

sätestatud korras.“;

19) paragrahvi 24 lõiget 14 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) kriminaalpolitsei relvaregistri erisused;“;

20) paragrahvi 25 lõike 22 punktis 3 asendatakse sõna „relvahoidla“ sõnaga „hoiukoha“;

3

21) paragrahvi 25 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid või kuni kaheksa piiratud tsiviilkäibega relva,

välja arvatud piiratud tsiviilkäibega külmrelvad, hoitakse neid relvakapis või relvahoidlas.“;

22) paragrahvi 25 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kollektsiooni kuuluvaid sõjarelvi ja üle kaheksa piiratud tsiviilkäibega relva, välja arvatud

piiratud tsiviilkäibega külmrelvad, tuleb hoida relvahoidlas käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud

tingimustel ja korras.“;

23) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Piiratud tsiviilkäibega külmrelva tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad selle

säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.“;

24) paragrahvi 26 lõikest 5 ja 8 ning § 261 lõikest 3 ja 7 jäetakse välja tekstiosa „või 3“;

25) paragrahvi 26 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „4–7“ tekstiosaga „4–6“;

26) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) 15–17-aastane isik võib vallata sporditulirelva paralleelrelvaloa alusel tingimusel, et tal on

selleks lapsevanema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek.“;

27) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Välismaalane, kes on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik ning kellel on Eesti

elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, võib soetada, omada ja vallata käesoleva

seaduse § 29 lõikes 1 ja 11 loetletud relva, kui talle on käesolevas seaduses füüsilisele isikule

ettenähtud alustel ja korras antud Eestis relvaluba või paralleelrelvaluba.“;

28) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Juriidiline isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku

kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning

laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud

relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse

andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis

sisaldab relva andmeid, relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid,

kontaktandmeid ning relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.“;

29) paragrahvi 32 lõike 7 esimeses ja teises lauses asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „kuue“;

30) paragrahvi 33 lõikes 1 asendatakse sõna „seitsme“ sõnaga „kümne“;

4

31) paragrahvi 34 lõike 14 punktis 2 asendatakse number „12“ numbriga „24“;

32) paragrahvi 34 lõike 15 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 34 lõiget 6 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) anda relva, helisummutit, öösihikut ja laskemoona kasutada jahipidamise eesmärgil

külalisjahis osalejale tingimusel, et külalisjahil osalejal on seda liiki jahitulirelva kohta antud

relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse

andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis

sisaldab relva andmeid, relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid,

kontaktandmeid ning relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.“;

34) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Relva käsitsemise katset ei pea sooritama jahitunnistust omav jahipidamise otstarbel

relvaluba või soetamisluba taotlev füüsiline isik, kelle jahieksami käigus sooritatud laskekatsest

või suuruluki jahilaskekatse sooritamisest on möödunud vähem kui kuus kuud.“;

35) paragrahvi 35 lõiget 10 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) tolliametnikule ja keskkonnakaitseinspektorile, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus

ja käesoleva seaduse §-s 351 sätestatud kehtiv tervisetõend;“;

36) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) on karistatud karistusseadustiku §-s 911, 115, 116, 118, 1181, 1191, 120, 121, 151, 183, 185,

187, 200, 251, 255, 256, 263, 414, 415, 416, 418, 4181, 4182, 419, 420, 4232 või 424 sätestatud

kuriteo eest;“;

37) paragrahvi 401 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „sihtasutuse liikmele,“ tekstiosaga „kes

on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik ning“;

38) paragrahvi 43 lõike 3 punktis 2 asendatakse arv „7“ tekstiosaga „61“;

39) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses:

„(34) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja

ei vasta enam käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 7 nimetatud nõudele.“;

40) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tulirelva hoidmisel ei tohi padrun olla padrunipesas.“;

5

41) paragrahvi 46 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:

1) kuni 1000 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega

tulirelvade kohta;

2) kuni 300 hoiatus- ja signaalrelva padrunit;

3) kuni 1000 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;

4) kuni 1000 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;

5) kuni 10 000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta;

6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;

7) kuni 10 000 sütikut.“;

42) paragrahvi 46 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „relvadest eraldi lukustatavas osas“;

43) paragrahvi 46 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 46 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Relvaomaniku viibimisel hoiukohas võib ühte turvalisuse otstarbel registreeritud tulirelva ja

kuni 50 padrunit hoida väljaspool relvakappi või relvahoidlat. Sel juhul tuleb relva ja selle

laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav.“;

45) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohalikku relvavedu võib teostada füüsiline või juriidiline isik, kellel on relvaluba,

soetamisluba, kollektsioneerimisluba või tegevusluba relvade valmistamiseks, hoidmiseks,

ümbertegemiseks, parandamiseks või müügiks.“;

46) paragrahvi 57 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kuni 20 tulirelva või kuni 25 000 padrunit võib vedada varjatult sõiduautoga. Suurema

tulirelva ja laskemoona koguse veol tuleb kasutada kinnise veoseruumiga sõidukit, mille

veoseruumi uksed on kindlalt suletud ja lukustatud.

(5) Kümne kuni 20 tulirelva või 10 000 kuni 25 000 padruni veol peab olema vähemalt üks

relvastatud saatja, üle 20 tulirelva või üle 25 000 padruni veol aga vähemalt kaks relvastatud

saatjat. Relvastatud saatjad võivad asuda relvi ja laskemoona vedava sõiduki kabiinis või relvi ja

laskemoona vedavat sõidukit saatvas sõidukis.“;

47) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Füüsilise isiku relvade ja laskemoona veol võib veose turvamiseks kasutada isiklikku

tulirelva, mis on registreeritud turvalisuse tagamise otstarbel.

(52) Juriidilise isiku relvade ja laskemoona veol võib veose turvamiseks kasutada juriidilise isiku

relva, mis on registreeritud turvamise otstarbel.“;

6

48) seaduse 10. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10. peatükk

TEGEVUSLOA JA TEATAMISKOHUSTUS RELVADE JA LASKEMOONAGA

SEONDUVATEL TEGEVUSALADEL“;

49) paragrahvi 66 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 66. Loa- ja teatamiskohustus“;

50) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Majandustegevusteate esitamise kohustus on järgmistel relvade ja laskemoona käitlemisega

seonduvatel tegevusaladel tegutsemise alustamisel:

1) lasketiiru pidamine;

2) gaasipihusti, pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva ning nende laskemoona müük.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel esitatav majandustegevusteade peab lisaks

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 15 sätestatud andmetele sisaldama järgmisi

andmeid:

1) tegevusala täpne liik, sealhulgas kas tegevusala on seotud lasketiiru pidamise või gaasipihusti,

pneumorelva, hoiatus- või signaalrelva müügiga;

2) tegevuskoha kirjeldus, sealhulgas kasutatavate ruumide asukoht ning relvade ja relvalaadsete

esemete ohutuks käitlemiseks ettenähtud turvameetmed;

3) ettevõtja määratud relvade ja laskemoona käitlemise eest vastutava isiku ja tema asendaja nimi,

isikukood ja kontaktandmed;

4) tegevusalal käideldavate pneumo-, hoiatus- ja signaalrelvade ning gaasipihustite liigid;

5) lasketiiru pidamise korral lasketiiru sisekorraeeskiri, ohutusjuhend, andmed ohutusalade ning

laskmise eest vastutava isiku kohta.

(7) Teatamiskohustusega tegevusaladel tegutsemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 67 lõike

1 punktides 11 ja 5, § 671, § 71, § 72 ning 74 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatut.“;

51) paragrahvi 84 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(7) Lasketiiru, laskepaiga, laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded ning lasketiiru ja

laskmise eest vastutava isiku nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

52) paragrahvi 84 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:

„(10) Teenistusrelvi käitlev asutus kontrollib oma lasketiiru ja laskepaiga vastavust käesoleva

paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vähemalt üks kord aastas.

(11) Teenistusrelvi käitlev asutus teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud kontrolli

tulemusest viivitamata käesoleva seaduse § 88 lõikes 2 nimetatud asutust.

7

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud kontrolli korra kehtestab teenistusrelvi käitleva

asutuse juht või tema volitatud ametnik.“;

53) paragrahvi 86 lõike 8 teine lause jäetakse välja;

54) paragrahvi 86 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Relvaluba omav lapsevanem või laskeinstruktor võib oma vastutusel ja vahetu järelevalve all

anda lasketiirus või laskepaigas oma isiklikku tulirelva ja selle laskemoona kasutada:

1) kuni .22 kaliibriga tulirelva vähemalt 10-aastasele isikule;

2) üle .22 kaliibriga relva vähemalt 12-aastasele isikule.

(82) Alaealisele tulirelva ja laskemoona kasutada andmisel peab olema lapsevanema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek, välja arvatud juhul, kui lapsevanem viibib vahetult

relva kasutamise juures.“;

55) paragrahvi 891 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „osa“ tekstiosaga „, tulirelva

lisaseadme“;

56) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 49 järgmises sõnastuses:

„(49) Kui isik on tegutsenud enne 2026. aasta 1. juulit käesoleva seaduse § 66 lõikes 5 nimetatud

tegevusaladel, siis on tal kohustus esitada majandustegevusteade käesolevas seaduses sätestatud

korras hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobriks.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punkt 44 jõustub 2027. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

1

18.12.2025

Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Sisukord

1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 3

1.1. Sisukokkuvõte ...................................................................................................................... 3

1.2. Eelnõu ettevalmistaja ........................................................................................................... 4

1.3. Märkused.............................................................................................................................. 4

2. Eelnõu eesmärk ........................................................................................................................... 6

2.1. Hetkeolukord ja kehtiv õigus ............................................................................................... 6

2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus ............................................................................. 7

2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus ................................................................................................... 9

2.3.1 Relva mõiste, kasutamise ja hoiatuslasu täpsustamine ................................................ 10

2.3.2 Antiikrelvad, laskekõlbmatud relvad ja hoidmisnõuded ............................................. 11

2.3.3 Tähtajad pärandrelvade ja relvade registreerimise puhul ............................................ 11

2.3.4 Juriidilise isiku relvade ajutine kasutusse andmine (jahipidamine ja sport) ................ 12

2.3.4. Alaealiste relvakäsitlus ja riigikaitse .......................................................................... 12

2.3.5 Andmekaitsealane mõjuanalüüs................................................................................... 14

2.3.6. Võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse üldine hindamine ....................................... 15

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs .................................................................................................. 16

4. Eelnõu terminoloogia ................................................................................................................ 56

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .................................................................................. 56

6. Seaduse mõjud .......................................................................................................................... 56

6.1. Mõju õigusselgusele ja õiguskorra süsteemsusele ............................................................. 56

6.2. Mõju avalikule korrale ja julgeolekule .............................................................................. 57

6.3. Mõju riigikaitsele ............................................................................................................... 58

6.4. Mõju järelevalvele ja andmekaitsele .................................................................................. 59

6.5. Mõju halduskoormusele ..................................................................................................... 60

6.6. Mõju majandusele ja turule ................................................................................................ 61

6.7. Mõju ühiskonnale ja elanikkonnale ................................................................................... 62

2

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja

tulud .............................................................................................................................................. 63

7.1. Mõju riigi tegevustele ........................................................................................................ 63

8. Rakendusaktid ........................................................................................................................... 65

9. Seaduse jõustumine ................................................................................................................... 65

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ......................... 65

3

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Euroopa ja Eesti julgeolekukeskkond on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Venemaa jätkuv

agressiivne välispoliitika ja piirkondlikud ambitsioonid on suurendanud julgeolekuriske ning

loonud reaalseid ohte Eesti ja tema liitlaste julgeolekule. Sellises keerulises ja ettearvamatus

julgeolekuolukorras on vältimatu relva omamise ja käitlemise regulatsiooni ajakohastamine, et

toetada riigikaitselisi vajadusi, tugevdada ühiskonna kaitsevõimet ning tagada avalik ja

siseturvalisus.

Eelnõu eesmärk on ajakohastada relvaseadust1 (edaspidi RelvS), korrastades relvade ja laskemoona

käitlemise, hoiustamise ja kasutamise nõudeid ning järelevalve korraldust. Muudatused

suurendavad õigusselgust, vähendavad ebaproportsionaalset halduskoormust ning loovad ühtsema

ja paremini rakendatava regulatsiooni nii õiguskorras kui ka praktikas.

Eelnõuga täpsustatakse relvade ja lisaseadmete käitlemise tingimusi ning muudetakse relvade

hoiustamise nõuded riskipõhisemaks, vähendades väikeste relvakoguste omanike koormust.

Samuti ajakohastatakse laskemoona regulatsiooni ning võimaldatakse suuremad varud, et

suurendada varustuskindlust ja toetada riigikaitselist valmisolekut.

Oluliselt täpsustatakse relvakasutuse ja laskeõppe reegleid, sealhulgas sätestatakse hoiatuslasu

tegemise alused, mida senine RelvS ei reguleerinud. Noorsportlaste arengu toetamiseks

võimaldatakse 15–17-aastasel noorel lapsevanema nõusolekul vallata sporditulirelva

paralleelrelvaloa alusel. Selgemaks ja kasutajasõbralikumaks muudetakse relvade ja lisaseadmete

vedu.

Eelnõuga kehtestatakse esmakordselt relvade ja laskemoonaga seotud majandustegevusest

teavitamise kord. See loob selge ja läbipaistva raamistiku relvaalase majandustegevuse jälgimiseks

ning võimaldab järelevalveasutustel paremini hinnata ja maandada võimalikke riske.

Samuti kaasajastatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri (edaspidi relvaregister) regulatsiooni,

täpsustatakse registri ülesehitust ja volitusnorme ning luuakse kriminaalpolitsei alamregister

tundlike andmete turvaliseks töötlemiseks. See parandab andmete töökindlust, järelevalve tõhusust

ja andmekaitset.

Lisaks pikendatakse päritud relvade omandamise või võõrandamise tähtaega ning lihtsustatakse

kollektsioneerimisega seotud relvade hoiustamise nõudeid, vähendades pärijate ja relvaomanike

halduskoormust. Korrastatakse ka soetamisloa ja relvaloa väljastamist välistavate asjaolude loetelu

ning antakse Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kaalutlusõigus soetamisloa või relvaloa

kehtetuks tunnistamiseks, kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva

olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas

õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest.

1 Relvaseadus – RT I, 12.12.2024, 4.

4

Eelnõu terviklik rakendamine parandab relvade käitlemise kontrollitavust ja riskijuhtimist,

tõhustab järelevalvet, tugevdab relvakultuuri ja ohutust ning toetab riigikaitselist valmisolekut.

Muudatused aitavad kaasa turvalisema elukeskkonna tagamisele ning vähendavad nii riigi,

relvaomanike, pärijate kui ka ettevõtjate haldus- ja rahalist koormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast

([email protected]) ja nõunik Riita Proosa ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Marju Aibast.

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20272 (edaspidi VVTP)

eesmärgiga tagada relvaloa saamise ja pikendamise reeglite lihtsus ja kaotada loa taotlemisel liigne

bürokraatia3.

Eelnõu arvestab Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu punktis 4

„Siseturvalisus“ toodud kokkulepet, mis näeb ette, et efektiivsuse suurendamiseks vähendame

dubleerimist ja bürokraatiat ning suurendame nüüdisaegsete tehnoloogiliste lahenduste

kasutuselevõttu. Ajakohastame RelvS-i ning lähtume inimeste elu ja tervise kaitsmisel

teaduspõhisusest4.

Samuti on eelnõu seotud „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“5 programmi „Siseturvalisus

2024–2027“ meetmega „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“, mille peaeesmärk on

muu hulgas, et „Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud

oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse

mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondadeülesus, kogukonnakesksus ja eri

partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu

elule, tervisele, keskkonnale ja varale.“. Samuti on eelnõu seotud programmi meetmega „Kiire ja

asjatundlik abi“, milles tähtsustatakse, et „Inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas

turvaliselt.“ ning „Järelevalvet avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad vähem

bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud infotehnoloogia- ja sidelahendused.“.

2 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta protokollise otsuse punkt 13. 3 Aluslepingu ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga on võimalik tutvuda: https://valitsus.ee/valitsuse-

eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0. 4 Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping, p 4 Sisejulgeolek. Kättesaadav:

https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/sisejulgeolek. 5 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030.

5

Nende eesmärkide saavutamiseks nähakse programmis „Ennetava ja turvalisuse elukeskkonna

kujundamine“ programmi tegevuses „Turvalisuse keskkonna kujundamine“ ette ühe tegevusena

vajadus uuendada relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet, lähtudes

eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist.

Eelnõu on osaliselt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/5556, mis

reguleerib relvade omandamist ja valdamist (edaspidi tulirelvadirektiiv), ülevõtmisega.

Muudatused on kooskõlas tulirelvadirektiivis sätestatud põhimõtetega.

Eelnõu koostamisel on arvestatud Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) regulatiivse

koormuse juhtimise põhimõttega7 („üks sisse – üks välja“), mille kohaselt peab uute või rangemate

kohustuste kehtestamine olema tasakaalus kehtivate kohustuste leevendamisega. Käesoleva

eelnõu puhul on põhimõtet järgitud, kuna eelnõu toob kaasa küll mõned täpsustatud või uued

nõuded, kuid nendega paralleelselt vähendatakse mitmeid seniseid kohustusi, mis on osutunud

praktikas ebaproportsionaalseks või ebaselgeks.

Uutest kohustustest on suurim mõju lasketiiru pidamise ja piiramata tsiviilkäibega relvadega

kauplejate majandustegevusteate esitamise kohustuse nõuetel. Lisaks seatakse füüsilisest isikust

relvaomanikule kohustus omada RelvS-i nõuetele vastavat relvakappi ka ühe tulirelva hoidmisel.

Neile vastukaaluks vähendatakse eelnõu järgi mitmeid seniseid koormusi. Relvakollektsiooni

hoidmise nõudeid leevendatakse – relvakapi ja relvahoidla nõuded muudetakse riskipõhiseks,

mille tulemusena väheneb väiksemate relvakogude omanike rahaline- ja halduskoormus.

Pärimismenetlusega seonduvalt relva omandamise tähtaegade pikendamine vähendab nii pärijate

kui PPA halduskoormust.

Kokkuvõttes on eelnõu mõju regulatiivsele koormusele neutraalne või vähenev. Kavandatavad

muudatused aitavad vältida tõlgendusprobleeme ja haldusvaidlusi ning loovad õigusselgema

keskkonna nii relvaomanike, ettevõtjate kui järelevalveasutuste jaoks. Seetõttu võib järeldada, et

JDM-i seatud „üks sisse – üks välja“ põhimõte on eelnõu koostamisel nõuetekohaselt arvestatud

ning tasakaalustatud moel täidetud.

Eelnõuga muudetakse RelvS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2024, 4.

Enne käesoleva eelnõu koostamist ei peetud vajalikuks koostada eraldi väljatöötamiskavatsust

(edaspidi VTK), kuna eelnõu oli VVTP-st tulenevalt kiireloomuline ning Eesti suhtes algatatud

rikkumismenetluse tõttu tuleb RelvS-s kiiresti kõrvaldada ebakõlad, et tagada tulirelvadirektiivi

korrektne ülevõtmine. Eelnõu eesmärk, ulatus ja võimalikud mõjud olid varakult piisavalt selged

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555, 24. märts 2021, relvade omandamise ja valduse kontrolli

kohta (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1–25). 7 Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis. Kättesaadav:

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

05/Halduskoormuse%20tasakaalustamise%20reegli%20rakendamise%20juhis.pdf.

6

ning eelnõu sisu tugines peamiselt praktikas esile kerkinud probleemidele, mis olid juba

põhjalikult analüüsitud ja mille lahendused põhinesid olemasolevatel andmetel ja õiguspraktikal.

Seetõttu vastas eelnõu ettevalmistamine hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi

HÕNTE) § 1 lõikest 2 tulenevatele põhimõtetele, mille kohaselt koostatakse VTK üksnes juhul,

kui see on sisuliselt vajalik, aitab selgitada eelnõu eesmärke või toetab teadlikku otsustamist.

Antud juhul olnuks VTK koostamine formaalne ega oleks andnud täiendavat sisulist väärtust,

mistõttu piirduti otse eelnõu koostamisega.

Eelnõu mõju riigieelarvele ja adressaatidele on väike või vähenev, kuna mitmed kohustused (nt

hoiustamisnõuded kollektsioneeritavate relvade väikestele kogustele, pärimismenetluse tähtajad)

lihtsustuvad.

Sidusrühmadega viidi läbi käesoleva eelnõu eesmärkide täitmiseks sisulised konsultatsioonid

PPA, kaitsevaldkonna ja relvasektori esindajatega, mis täitis ka VTK sisulise eesmärgi ilma eraldi

dokumendi koostamiseta. VTK koostamine ei oleks andnud olulist lisainfot ja oleks pikendanud

menetlust ebavajalikult. Eelnõus sisalduvad muudatused ei loo uut poliitikasuunda ega muuda

seaduse üldist kontseptuaalset raamistikku.

Muudatustega:

 täpsustatakse mõisteid;

 korrastatakse olemasolevaid nõudeid (hoiustamine, laskeõpe, majandustegevusteated);

 ajakohastatakse relvaregistri regulatsiooni;

 kõrvaldatakse praktikas ilmnenud tõlgendamis- ja koordineerimisraskusi.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse8 (edaspidi PS) § 73 kohaselt

Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta ühtegi PS §-s 104 loetletud seadust.

2. Eelnõu eesmärk

2.1. Hetkeolukord ja kehtiv õigus

RelvS-i kehtiv regulatsioon tugineb mitmele ajastule kujunenud normikihistusele ning ei vasta

enam täiel määral praktika, tehnoloogia ja julgeolekukeskkonna vajadustele. Eelkõige ilmnevad

probleemid mõistete ebaselguses, järelevalve piiratuses ja tehniliste nõuete vananemises.

RelvS-s puudub selge regulatsioon tulirelva lisaseadmete – näiteks helisummutite, lasersihikute ja

öösihikute – arvestuse ning tüübikinnituse kohta, kuigi need seadmed mõjutavad relvade tehnilisi

omadusi ja kasutusotstarvet.

Kõigi teenistus- ja tsiviilrelvade üle peetakse RelvS-i § 24 kohaselt arvestust relvaregistris.

Relvaregister toimib ühtse andmekoguna, mis ei erista tavakasutuse ja kriminaalpolitsei

kõrgendatud turvanõuetega andmeid. Selline ülesehitus ei toeta piisavalt isikuandmete ja teiste

8 Eesti Vabariigi põhiseadus – RT I, 11.04.2025, 2.

7

andmete turvalist käitlemist, terviklikkust ning konfidentsiaalsust ega kõigi

järelevalvefunktsioonide tõhusat teostamist.

Relvade hoiustamise nõuded on ajale jalgu jäänud: RelvS-i järgi peavad kõik kollektsiooni

kuuluvad relvad asuma relvakapis või relvahoidlas, sõltumata nende suurusest, ja laskemoona

hoidmine relvakapi eraldi lukustatud osas ei ole paljudel juhtudel tehniliselt võimalik. Samuti on

relvade transporti reguleerivad sätted liigselt piiravad ega arvesta tegelikke riske, mis tekitab

põhjendamatut halduskoormust isikutele, kelle tegevus eeldab regulaarset relvade liigutamist.

Alaealiste laskurite võimalused treenida ja võistelda on piiratud, kuna nad ei või relva iseseisvalt

treeningule või võistlusele viia. See pärsib noorte laskespordi arengut ja rahvusvahelist

konkurentsivõimet.

Kaitseväeteenistuse seaduse9 (edaspidi KVTS) § 7 tähenduses tegevväelane, sõjaaja ametikohale

määratud Kaitseliidu tegevliige või sõjaaja ametikohale määratud reservis olev isik, kes on

riigieelarvest tegevustoetust saava reservis olevate isikute esindusorganisatsiooni (Eesti

Reservohvitseride Kogu, edaspidi EROK) liige (edaspidi riigikaitses osalev isik) võib RelvS-i

kohaselt taotleda oma relvaloale kantud ja relvaregistris registreeritud relva andmetele vastavat

märget (edaspidi riigikaitse märgend), et näiteks soetada piiratud käibega padrunisalv. Riigikaitse

märgendi regulatsioon on liialt kitsas ja sõjaaja ametikohale määratud isikute vanusepiirangute

tõttu kaob võimalus kaasata motiveeritud isikuid, kes sooviksid panustada paindlikumal viisil.

Päritud relvale relvaloa või võõrandamisloa taotlemise tähtajad on ebarealistlikud ega arvesta

tänapäevast pärimiskorda, kahjustades pärijate õigusi ja tekitades liigselt halduskoormust.

Laskemoona lubatud koguste piirangud ei vasta laskespordi tegelikele mahtudele ega

rahvusvahelisele olukorrale. Ukraina sõja järgsed tarnehäired näitasid, et väikeste varude korral ei

ole tagatud elutähtsate tegevuste jätkumine ning harrastuslaskuritel ega vabatahtlikel ei ole

võimalik soetada vajalikku kogust treening- või kriisivarusid.

Kokkuvõttes iseloomustab kehtivat õigust õigusselguse puudujääk, ebaühtlane järelevalve ja

praktikas ilmnenud ebaproportsionaalsed nõuded, mistõttu on vajalik RelvS-i ulatuslik

kaasajastamine, et tagada regulatsiooni selgus, julgeolekuloogika ühtsus ning kaasaegsele

relvakultuurile vastav toimiv raamistik.

2.2. Eelnõu eesmärk ja kavandatud lahendus

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 eesmärgiga tagada relvaloa

saamise ja pikendamise reeglite lihtsus ning kaotada loa taotlemisel liigne bürokraatia. Muudatuste

ettevalmistamisel on arvestatud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu

aluslepingu punktiga 4 „Siseturvalisus“, mille kohaselt suurendatakse efektiivsust dubleerivate

9 Kaitseväeteenistuse seadus – RT I, 27.09.2024, 6.

8

toimingute vähendamise, bürokraatia leevendamise ning kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste

kasutuselevõtu kaudu.

Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 tegevuses „Turvalisuse keskkonna kujundamine“ on üheks

prioriteediks toodud vajadus uuendada relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise

järelevalvet, lähtudes eraomandi puutumatuse põhimõttest ning relvaomaniku vastutusel

põhinevast relvakultuurist. Eelnõu väljatöötamine toetab selle prioriteedi täitmist, ajakohastades

loa menetlemise, relvade kasutamise ja hoidmise põhimõtteid ning tugevdades järelevalve

tõhusust.

Eelnõuga kavandatud muudatused on valdavalt süsteemse ja tehnilise iseloomuga, kuid osaliselt

täpsustavad isikute õigusi ja kohustusi relvade valdamisel, kasutamisel ja hoidmisel ning

lihtsustavad relvade käitlemisega seotud menetlusi.

Lisaks on eelnõu eesmärk ajakohastada ja täpsustada RelvS-i sätteid, et viia need vastavusse

Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusega, ühtlustada praktikas ilmnenud tõlgendusprobleeme ning

korrastada relvade ja laskemoona käitlemise õigusraamistikku.

Kavandatavate muudatustega soovitakse tagada avalik turvalisus, suurendada õigusselgust ning

samal ajal toetada relvakultuuri, laskespordi, jahinduse ja riigikaitse arengut. Lisaks aitavad

muudatused kaasa õiguskorra tõhusamale toimimisele, halduskoormuse vähendamisele ning

õigussuhete selgusele.

Eelnõuga kavandatud olulisemad muudatused ja põhjendused on järgmised:

1. relva ja laskemoona vedu: leevendatakse relvade ja laskemoona veo nõudeid, mis

vähendab logistikakulusid ja lihtsustab relvade liikumist õigustatud isikute vahel.

Muudatus suurendab muu hulgas õigusselgust relva omaniku õiguste osas isikliku relva

kasutamisel veo turvamisel, säilitades samas avaliku turvalisuse.

2. lasketiir ja laskepaik: ühtlustatakse järelevalvenõudeid tasulist ja mittetasulist teenust

osutavate lasketiirude üle osas, mis puudutab nõudeid lasketiiru pidajale.

3. riigikaitse: laiendatakse riigikaitselist võimekust, kaasates vabatahtlikke ja

toetajaliikmeid. Muudatus võimaldab kaasata paindlikumalt riigikaitsesse kogenud ja

motiveeritud relvaomanikke ning toetab ühiskonna laiapindset valmisolekut

kriisiolukorras.

4. juriidilise isiku relv jahipidamisel: lubatakse juriidilisel isikul anda kasutada relvi

külalisjahis osalejatele. See muudatus toetab jahiturismi, lihtsustab jahikorraldust ja tagab

relvade kasutamise kontrollitavuse seaduslikus raamistikus.

5. alaealised: luuakse võimalus alaealisele relva käitlemiseks paralleelrelvaloa alusel ning

soodustatakse noorte varajast osalemist laskespordis ja treeningtegevuses. Muudatus

toetab noorte laskespordi arengut ning aitab kujundada vastutustundlikku relvakultuuri.

6. kollektsioonirelvade hoiustamine: kaotatakse ebaproportsionaalne hoiustamiskohustus

külmrelvade ja kuni kaheksa tsiviilkäibes lubatud tulirelvade osas, vähendades

9

kollektsionääride halduskoormust ja kulusid, säilitades samas relvade turvalise

hoiustamise põhimõtted.

7. laskemoon: mõiste viiakse kooskõlla tulirelvadirektiiviga ja suurendatakse hoida lubatud

laskemoona koguseid. See tagab õigusselguse ja ühtse praktika EL-i siseselt, arvestades

samas Eesti relvakultuuri ning laskespordi vajadusi.

8. tüübikinnitus: täpsustatakse relvade ja nende lisaseadmete tüübikinnituse nõudeid, et

tagada seadmete ohutus ja vastavus tehnilistele nõuetele.

9. välisriikide kodanike relvaload: täiendatakse sätteid, mis välistavad relvalubade

väljastamise isikutele, kes võivad kujutada ohtu Eesti julgeolekule või avalikule korrale.

Muudatus tugevdab riigi sisejulgeolekut ja kontrollimehhanisme.

10. antiik- ja laskekõlbmatud relvad: reguleeritakse üheselt nende käitlemise nõuded, mis

vähendab õiguslikku ebaselgust ja tagab nende ohutu kasutamise ning säilitamise.

11. tähtaegade muudatused: pikendatakse pärandrelvale relva- või võõrandamisloa

taotlemise, relvasoetamisloa kehtivuse ja teisest riigist soetatud tulirelva registreerimise

tähtaegu, tagades õiguskindluse ja proportsionaalsuse ning vähendades halduskoormust nii

relvaomanikele kui ka ametiasutustele.

Eelnõu kaasajastab RelvS-i, muutes selle tasakaalustatumaks ja tõhusamaks, toetades nii

turvalisust, õigusselgust kui ka relvakultuuri arengut Eestis.

2.3. Eelnõu põhiseaduspärasus

Relvade ja laskemoona käitlemise tingimuste ning järelevalve reguleerimine kuulub riigi

pädevusse seoses avaliku korra, riigi julgeoleku ning isikute elu ja tervise kaitsega (PS §-d 13, 14,

16, 28, 65 p 1). PS-i § 123 lõike 2 kohaselt peavad Eesti seadused olema kooskõlas EL-i õigusest

tulenevate kohustustega, sest Eesti Vabariik on EL-i liige.

Eelnõus sisalduvad lahendused, sealhulgas laskemoona mõiste täpsustamine ja antiik- ning

laskekõlbmatute relvade käsitlemine, on suunatud just EL-i õigusega kooskõla tagamisele ning on

seega kooskõlas PS-i §-st 123 tuleneva kohustusega.

Eelnõuga kavandatavad muudatused võivad riivata eelkõige järgmisi PS-s sätestatud põhiõigusi:

 omandipõhiõigus (PS § 32) – relv ja laskemoon on käsitatavad varana; nende soetamise,

valdamise, kasutamise, hoiustamise ja võõrandamise tingimused ning tähtajad mõjutavad

isiku õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada;

 ettevõtlusvabadus (PS § 31) – relvakaupmeeste, lasketiirude ja relvakollektsioonide

pidajate tegevus on ettevõtlus, millele piirangute seadmisega riivatakse ettevõtlusvabadust;

 õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele ning isikuandmete kaitsele (PS § 26 ja § 43)

– relvaregistri pidamine, uue kriminaalpolitsei alamregistri loomine ning relvaomanike ja

relvade kohta andmete kogumine ja töötlemine mõjutab isiku õigust eraelu ja isikuandmete

kaitsele;

10

 võrdse kohtlemise põhimõte (PS § 12) – erinev kohtlemine nt Eesti kodanike, EL/NATO

liikmesriikide kodanike ja teiste välisriikide kodanike vahel, samuti erinevad nõuded

alaealistele ja täisealistele, kollektsionääridele eri mahtudes jne;

 vaba eneseteostuse õigus (PS § 19) – relva omamine ja kasutamine jahi, spordi või enese

ja vara kaitse eesmärgil on käsitatav isiku eneseteostusena; Riigikohtu ja õiguskantsleri

praktikas on relvaloa saamisele seatud piiranguid käsitatud PS-i § 19 kaudu kaitstava

tegevuse riivena10.

Samal ajal on relvade käitlemise ohutuse tagamine tihedalt seotud PS-i §-st 16 tuleneva õigusega

elule ja inimväärikusele ning riigi üldise kohustusega kaitsta igaühe õigusi ja vabadusi (PS § 13 ja

§ 14). Relvade käitlemise regulatsioon kaitseb seega lisaks relvaomanike õigustele ka teiste isikute

põhiõigusi.

PS-i § 11 järgi võib põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, selline piirang peab olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalik ning vastama proportsionaalsuse põhimõttele. Järgnevalt

hinnatakse olulisemate muudatusrühmade puhul riive eesmärki, sobivust, vajalikkust ja

mõõdukust.

2.3.1 Relva mõiste, kasutamise ja hoiatuslasu täpsustamine

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too relvaomanikele kaasa uusi sisulisi piiranguid, vaid

täpsustavad kehtiva õiguse mõisteid ja kasutusviise. Muudatused hõlmavad järgmisi põhipunkte:

 relva mõiste selgem määratlemine – relvade definitsiooni täiendatakse, et see hõlmaks

üheselt ka sõjarelvi. Täpsustus välistab võimaliku tõlgendusruumi, kuid ei muuda senist

regulatiivset lähenemist.

 relva kasutamise sidumine käitlemise mõistega – „relva kasutamine“ tuuakse selgelt relva

käitlemise alla, tagades kooskõla seaduse üldise ülesehitusega ning vältides erinevate

mõistete paralleelset tõlgendamist.

 hoiatuslasu käsitlemine relva kasutamise erivormina – hoiatuslask sätestatakse

selgesõnaliselt relva kasutamise ühe liigina, mis ühtlustab praktikat ja loob õigusselguse,

kuid ei sea täiendavaid kohustusi ega kitsendusi.

Need muudatused:

 suurendavad õigusselgust (PS § 13, § 14);

 väldivad tõlgenduslikke vaidlusi relva kasutamise hetkel kehtivate kohustuste üle;

 toetavad põhiõiguste ennustatavust ja kohtu- ning halduspraktika ühtsust.

10 Õiguskantsleri 14. märtsi 2011. aasta arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses. Kättesaadav:

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-

11/6iguskantsleri_arvamus_riigikohtule_relvaseaduse_ss_36_lg_1_p_8_pohiseaduslikkus.pdf.

11

Muudatuste eesmärk on korrastada ja täpsustada kehtivaid sätteid, tagades nende ühtse

tõlgendamise ning sidususe kogu seaduse regulatsiooniga. Sisulist muutust relvaomanike õiguste

või kohustuste osas ei toimu.

2.3.2 Antiikrelvad, laskekõlbmatud relvad ja hoidmisnõuded

RelvS-i kohaldamisala laiendamine antiikrelvadele ja nende koopiatele ning laskekõlbmatuks

muudetud relvadele, lugedes need piiramata tsiviilkäibega relvade hulka, tähendab teatud määral

intensiivsemat omandipõhiõiguse riivet (täiendavad vanuse-, registreerimis- või

hoiustamisnõuded).

Riive eesmärk on:

 vähendada risk, et antiik- või laskekõlbmatud relvad satuksid kontrollimatult ringlusse ja

neid kasutataks kuritegudes;

 täita EL-i õiguse nõudeid relvade käitlemise järelevalve osas;

 tõsta avalikku turvalisust ja õiguskaitseasutuste järelevalve tõhusust.

Meetmed on sobivad, sest antiik- ja laskekõlbmatuks muudetud relvade hõlmamine regulatsiooni

alla võimaldab rakendada vanusepiiranguid, järelevalvet ja vajadusel hoiustamisnõudeid. Vähem

koormavaid, sama tõhusaid vahendeid (nt pelk soovituslik kord) ei ole realistlikult olemas – ilma

regulatiivse raamita jääksid riskid kontrollimata. Riive intensiivsust leevendab asjaolu, et tegemist

on piiramata tsiviilkäibega relvadega, millele kohaldatakse vaid osa RelvS-i nõudeid.

Kollektsioonirelvade hoiustamise nõuete diferentseerimine (relvahoidla nõue üksnes sõjarelvade

ja suuremate koguste puhul, väiksemate kollektsioonide puhul relvakapp) vähendab senist

omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riivet. Varasemalt pidid ka väiksemad ja madalama riskiga

kogud olema relvahoidlas. Edaspidi kohandatakse nõudeid riskipõhiselt. See on PS-i § 32 ja § 31

seisukohalt soodsam ning avaliku turvalisuse taset ei alanda, sest riskantsemate relvade puhul

kehtib endiselt rangem nõue. Piirang on seega mõõdukas.

2.3.3 Tähtajad pärandrelvade ja relvade registreerimise puhul

Pärandrelva suhtes otsustamiseks (RelvS § 5) ettenähtud tähtaja pikendamine kolmelt kuult kuuele

kuule ning välisriigist soetatud relva registreerimise tähtaja pikendamine seitsmelt tööpäevalt

kümnele tööpäevale vähendavad omandipõhiõiguse riivet.

Varasem lühike tähtaeg võis viia situatsioonini, kus pärija ei jõudnud leina, tervislike või

elukorralduslike põhjuste tõttu relvaloa taotlust või muid toiminguid teha ning relv

sundvõõrandati. Kuna relv ja laskemoon peavad ka pikema tähtaja korral olema PPA valduses, ei

tõuse avaliku turvalisuse risk, pigem suureneb pärija võimalus oma omandiõigust tegelikult

teostada.

12

Riive eesmärk – tagada relvade kiire jõudmine järelevalve alla – saavutatakse ka pikema tähtajaga,

mistõttu on muudatus proportsionaalne. Samuti on see PS-i §-de 32 ja 11 mõttes isiku suhtes

soodsam ning PS-ga kooskõlas.

2.3.4 Juriidilise isiku relvade ajutine kasutusse andmine (jahipidamine ja sport)

Juriidilisele isikule võimaluse loomine anda oma nimele registreeritud jahi- või sporditulirelv

lühiajaliselt (kuni viieks ööpäevaks) kasutada teisele isikule, kellel on vastava liiki relvaluba,

laiendab ettevõtlusvabadust (nt jahiturism, spordivõistluste korraldamine) ega tõsta oluliselt

avaliku turvalisuse riske, sest:

 kasutaja peab ise omama vastavat relvaluba;

 relva üleandmine peab olema tõendatav (akti või muu dokumendiga);

 muus osas kehtivad kõik RelvS-i üldised nõuded.

Tegemist on õiguslikult võrreldava olukorra viimisega kooskõlla füüsilise isiku puhul kehtiva

regulatsiooniga, vältides põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist juriidiliste isikute suhtes.

Ettevõtlusvabaduse suurendamine ei ole PS-ga vastuolus seni, kuni avaliku turvalisuse kaitse on

tagatud, mis antud juhul on täidetud.

2.3.4. Alaealiste relvakäsitlus ja riigikaitse

2.3.4.1 Paralleelrelvaluba 15–17-aastastele sporditulirelva valdamiseks

RelvS-i § 29 täiendamine, mis võimaldab vähemalt 15-aastasel isikul lapsevanema nõusolekul

vallata sporditulirelva paralleelrelvaloa alusel, mõjutab eeskätt:

 alaealise vaba eneseteostust (PS § 19 – spordiga tegelemine),

 vanema õigust ja kohustust last kasvatada (PS § 27 lg 3),

 teiste isikute õigust turvalisele keskkonnale (PS § 13, § 16, § 28).

Riive eesmärk on:

 toetada noorte osalemist laskespordis ja tippspordi arengut,

 võimaldada relva turvalist transporti treeningute ja võistluste vahel,

 kujundada varakult vastutustundlikku relvakultuuri ning suurendada riigikaitselist

valmisolekut.

Eelnõu seab selged tingimused:

 lapsevanema nõusolek;

 relva kasutamine laskespordi ja treeningtegevuse raames;

 jätkuv üldine relvaturvalisuse regulatsioon (koolitus, järelevalve, hoiustamine).

Seega ei anta alaealistele piiramatu relvakandmise õigust, vaid luuakse sporditegevuseks vajalik,

rangelt piiritletud erand. Võrreldes seni kehtinud olukorraga ei tõuse relvaga seonduv risk oluliselt

13

– alaealised võivad juba praegu instruktori või relvaluba omava vanema järelevalve all

sporditulirelva kasutada, muudatusega lahendatakse eelkõige relva ohutu transportimise praktiline

probleem.

Meetmed on sobivad seatud eesmärgi (noortesport, riigikaitseline valmisolek) saavutamiseks ning

vähem koormavad, kuid sama tõhusat lahendust (mis lubaks ise relva transportida, säilitades

turvalisuse) on raske näha. Tingimusi ja kontrolli arvestades on riive mõõdukas ning

proportsionaalne.

Sama loogika laieneb välisriigi kodanikele (EL ja NATO liikmesriikide kodanikud), kellele

avatakse analoogne võimalus RelvS §-i 30 muudatuse kaudu. Erinev kohtlemine võrreldes

kolmandate riikide kodanikega lähtub objektiivsetest julgeoleku kaalutlustest ning EL-i

õiguskeskkonnast ega riku PS-i § 12 nõuet.

2.3.4.2 Riigikaitses osalevate isikute ringi laiendamine ja riigikaitse märgendi regulatsioon

RelvS-i § 34 lõike 15 muudatused, millega laiendatakse riigikaitses osalevate isikute ringi (sh

Kaitseliidu vabatahtlikud ja toetajaliikmed ning teised aktiivselt panustavad isikud) ja

võimaldatakse neil taotleda riigikaitse märgendit ning kasutada suurema mahutavusega

padrunisalvesid, mõjutavad:

 nende isikute vaba eneseteostust ja riigikaitselist aktiivsust (PS preambulis väljendatud

riigi kaitsmise kohustus, PS § 124);

 teiste isikute õigust turvalisusele (PS § 13, § 16, § 28), kuna tsiviilisikute käes olevate suure

mahutavusega salvede arv kasvab.

Kavandatavate muudatuste eesmärk on toetada laiapindset riigikaitset ja kaitsetahte tugevdamist,

ühtlustada tegelik riigikaitses osalemine õigusliku staatusega (paljud vabatahtlikud panustavad

juba täna) ning vältida olukorda, kus motiveeritud ja väljaõppinud isik kaotab pelgalt vanusepiiri

ületamise tõttu võimaluse riigikaitses relvaga panustada.

Riive on sobiv, kuna võimaldab kasutada relva ja suure mahutavusega salvesid just neil isikutel,

kellel on relva käsitsemise väljaõpe ning kelle riigikaitseline roll on tegelik. Proportsionaalsust

tagavad:

 jätkuv relvaloa nõue ja taotleja tausta kontrollimine;

 riigikaitse märgendi sidumine konkreetsete seaduses sätestatud rollidega (Kaitseliit, reserv,

tegevväelased);

 Kaitseliidu ja teiste riigikaitse struktuuride sisemine järelevalve relvade kasutamise üle.

14

Riigikohtu ja õiguskantsleri praktikas on korduvalt rõhutatud, et relvade käitlemise piirangute

eesmärk – avaliku korra ja julgeoleku kaitse – on legitiimne ja riigil on selles vallas lai

otsustusruum, eeldusel et järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet.111213

Kuna muudatused ei leevenda vajalikust enam julgeolekumeetmeid, vaid võimaldavad piiratud

ringil lisaks panustada riigikaitsesse, on riive mõõdukas ja PS-ga kooskõlas.

2.3.5 Andmekaitsealane mõjuanalüüs

RelvS-i § 24 muudatustega täpsustatakse relvaregistri ülesehitust, sealhulgas Kaitsepolitseiameti

relvaregistri kõrvale luuakse uus alamregister – kriminaalpolitsei relvaregister – ning viiakse

seadusesse selgesõnaline viide, et nimetatud registrite riigisaladuseks olevate andmete suhtes

kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (edaspidi RSVS).

Relvaregister ja selle alamregistrid kujutavad endast isikuandmete töötlemist, mis riivab PS-i §-st

26 ja §-st 43 tulenevat eraelu ja isikuandmete kaitse põhiõigust. Riive eesmärk on:

 tagada relvade, laskemoona, tulirelva oluliste osade ja lisaseadmete jälgitavus;

 võimaldada tõhusat järelevalvet relvade üle, sealhulgas ametiasutuste relvastuse üle,

 kaitsta riigi julgeolekut, sealhulgas sisejulgeolekut.

Riive on põhiseaduspärane – registrite pidamise alused, andmeliigid ja kasutajatering on sätestatud

seaduse tasandil. Andmete töötlemine on õigustatud, kui:

 kogutakse üksnes relva- ja järelevalvefunktsiooni jaoks vajalikke andmeid;

 järgitakse andmete ja isikuandmete kaitset reguleerivaid nõudeid;

 riigisaladusena käsitletavate andmete puhul rakendatakse kõrgendatud turvanõudeid.

Uue kriminaalpolitsei alamregistri loomisega ei suurendata relvavaldajate kohta kogutavate

andmete hulka, vaid korraldatakse ümber andmete struktuur ja juurdepääs, et paremini kaitsta

salastatud teavet. Isikuandmete intensiivsemat töötlemist ei toimu, pigem vastupidi –

kriminaalpolitsei relvastust puudutavad andmed eraldatakse üldisest registrist ja neile

kohaldatakse kõrgemaid turvanõudeid.

11 Riigikohus, Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid ja

tulevikuväljavaated, analüüs, Tartu 2015, lk 20–21. Kättesaadav:

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2015/PSJKS_analuus_12mai2015%20%283%29.pdf 12 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2018. aasta kevadistungjärgul, lk 2. Kättesaadav:

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/ylevaated/2018/%C3%9Clevaade%20Riigikohtu%20p%C3%B

5hiseaduslikkuse%20j%C3%A4relevalve%202010.%E2%80%932017.%20aasta%20koht....pdf 13 Õiguskantsleri 17. aprilli 2013. aasta arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses relvaseaduse § 41 lg

9 ja § 36 lg 1 p 6 põhiseaduspärasus. Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-

11/6iguskantsleri_arvamus_pohiseaduslikkuse_jarelvalve_kohtumenetluses_relvaseaduse_ss_41_lg_9_ja_ss_36_lg_

1_p_6_pohiseadusparasus.pdf

15

Selline lahendus on PS-i § 26 ja § 43 seisukohalt sobiv ja vajalik ning andmesubjekti huvidele

mõõdukas, arvestades, et relva omamine on vabatahtlik ning sellega kaasnev andmetöötlus on

avaliku turvalisuse tagamise seisukohalt hädavajalik.

Ühtlasi lisatakse relvaregistri andmestikku relva lisaseadmete tüübikinnituse ja arvestuse pidamise

võimalus (seoses RelvS-i §-de 23 ja 24 muudatustega). Ka see riivab omandipõhiõigust ja

andmekaitset minimaalselt, kuid on avaliku julgeoleku seisukohalt põhjendatud, sest osad

lisaseadmed (nt helisummuti) võivad mõjutada relva kasutamise riske ning nende käibe üle peab

olema järelevalve.

2.3.6. Võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse üldine hindamine

Eelnõuga eristatakse erinevaid isikurühmi:

 Eesti kodanikud, EL-i ja NATO liikmesriikide kodanikud ning teised välisriikide

kodanikud;

 alaealised ja täisealised relvaomanikud;

 väiksemate ja suuremate relvakollektsioonide omanikud;

 riigikaitses osalevad isikud ja muud relvaomanikud.

PS-i § 12 kohaselt on õigused ja vabadused kõigile võrdsed; kedagi ei tohi diskrimineerida

muuhulgas rahvuse ja päritolu tõttu. Samas lubab PS § 12 lõikest 1 tulenev võrdsuspõhiõigus teha

põhjendatud vahetegemisi, kui need põhinevad legitiimsel eesmärgil ja on proportsionaalsed.

Käesolevas eelnõus:

 välismaalaste erinev kohtlemine (osades regulatsioonides piiritlemine EL-i ja NATO

liikmesriikide kodanikega) tugineb legitiimsetele julgeolekukaalutlustele, tegemist ei ole

suvalise rahvus- või kodakondsuspõhise eristamisega, vaid riigi julgeoleku kaalutlustest

lähtuva diferentseerimisega;

 alaealiste ja täisealiste erinev kohtlemine relva kasutamise ja valdamise õiguse osas on

PS-ga kooskõlas ning tuleneb alaealiste kaitse põhimõttest. 15–17-aastastele antav

paralleelrelvaloa võimalus laiendab nende õigusi kontrollitud tingimustes, mitte ei sea neid

täisealistega võrreldes ebamõistlikult halvemasse olukorda;

 kollektsionääride erinev kohtlemine relvade koguse ja liigi põhjal (relvahoidla kohustus

üksnes sõjarelvade ja suuremate koguste puhul) on objektiivselt põhjendatud relvade

ohtlikkuse ja koguse järgi ning vähendab varasemaid ebaproportsionaalseid koormusi.

Seega on vahetegemised seotud relvade olemusest, riskitasemest ja julgeolekukaalutlustest

tulenevate objektiivsete kriteeriumidega. Neid ei saa pidada PS-i § 12 mõttes ebamõistlikuks ega

diskrimineerivaks.

Kokkuvõtlikult võib eelnõu reguleerimisvaldkonna kohta märkida, et relvade ja laskemoona

käitlemise ning järelevalve kord kuulub riigi pädevusse ja vastab PS-i preambulis sätestatud

16

eesmärgile tagada Eesti riigi iseseisvus ja julgeolek ning igaühe põhiõiguste kaitse. Põhiõiguste

riived puudutavad eelkõige omandipõhiõigust, ettevõtlusvabadust, eraelu puutumatust,

isikuandmete kaitset ja võrdsuspõhiõigust. Riived on RelvS-s selgelt sätestatud ning teenivad

legitiimseid eesmärke: avalik kord, riigi julgeolek, inimeste elu ja tervise kaitse ning EL-i õigusega

kooskõla tagamine.

Enamik muudatusi kas:

 vähendab olemasolevaid koormusi (tähtaegade pikendamine, kollektsioonirelvade

hoidmisnõuete diferentseerimine), või

 täpsustab kehtivat regulatsiooni (relva mõiste, relva kasutamine, hoiatuslasu tegemine, ja

laskemoona mõiste), parandades õigusselgust ja õiguskindlust.

Avaliku turvalisuse seisukohalt tundlikumad muudatused (nt alaealiste paralleelrelvaluba,

riigikaitse märgend, juriidilise isiku relvade kasutusse andmine, antiik- ja laskekõlbmatute relvade

regulatsioon) on suunatud relvakultuuri arendamisele, laiapindse riigikaitse toetamisele ja

järelevalve tõhustamisele ning sisaldavad piisavaid garantiisid (lapsevanema nõusolek, relvaloa

nõue, registreerimiskohustus, riskipõhine hoiustamine).

Rakendades PS-i §-st 11 tulenevat proportsionaalsuse testi, võib järeldada, et:

 riived on sobivad seatud eesmärkide saavutamiseks;

 vähem koormavaid, sama tõhusaid vahendeid ei ole realistlikult kättesaadavad;

 riived on intensiivsuselt mõõdukad, arvestades avaliku huvi kaalukust relvade

ohutu käitlemise üle.

Sellest tulenevalt on eelnõuga kavandatud regulatsioon tervikuna kooskõlas PS-ga ning eelnõus

kavandatud muudatused on põhiseaduspärased.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist, millest esimeses on toodud RelvS-i muudatused, §-des

2–8 on toodud muudatused teistes seadustes ja üheksandas seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu § 1. RelvS-i muudatused

Eelnõu § 1 punkti 1 järgi täiendatakse RelvS-i § 11 lõiget 1 pärast tekstiosa „§-s 11“ tekstiosaga

„ja § 833 lõikes 1“.

2018. aastal lisandus RelvS-i peatükk 111, mis reguleerib sõjarelva, relvasüsteemi, selle

laskemoona ja lahingumoona käitlemist.14 RelvS-i § 11 lõike 1 kohaselt mõistetakse relvana

RelvS- i §-s 11 nimetatud relvi. Sellest tulenevalt ei hõlma „relva“ mõiste sõjarelvi, mis on

14 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus – RT I,

29.06.2018,3.

17

sätestatud eraldi peatükis 111, mistõttu ei ole selge, kas ja mil määral kohaldatakse RelvS-i üldosas

sätestatud nõudeid ka sõjarelvade käitlemisele.

RelvS-i § 3 liigitab relvad ja laskemoona kasutusvaldkonna ning omaduste järgi ametirelvadeks ja

tsiviilrelvadeks, kusjuures ametirelvad jagunevad omakorda teenistus- ja sõjaväerelvadeks.

RelvS- i 2. peatükis liigitatakse relvad toimeaine ja omaduste (RelvS § 11), üldpikkuse ja relvaraua

pikkuse (RelvS § 12) ning klasside (RelvS § 121) järgi. 111. peatükis lisanduvad uued mõisted ja

liigitus, mis ei kattu RelvS-i 2. peatükis sätestatuga – käsitulirelv, raskerelv ja muu relv, mis ei ole

tulirelv, ning relvasüsteem. Ebaselged on ka nõuded relvade käitlemisele.

Sellest tulenevalt on seaduses ebaselge piiritlus üldosa ja eriosa vahel, mis raskendab seaduse

tõlgendamist ja rakendamist. Praktikas ei ole üheselt arusaadav:

 kas sõjarelvade käitlemisele tuleb kohaldada RelvS-i üldosas sätestatud nõudeid või ainult

11³. peatüki sätteid;

 kas sõjarelvi loetakse üldse RelvS-i mõistes „relvadeks“, arvestades, et neid ei ole

nimetatud RelvS-i §-s 11;

 millised üldised kohustused (nt käitlemisload, hoiustamise ja arvestuse nõuded) kehtivad

sõjarelvade suhtes.

Samuti ei ole RelvS-s sätet, mille kohaselt kehtiks RelvS sõjarelvade osas vaid 111. peatükis

sätestatu. Samas on ka RelvS-i 111.peatükis sätestatud relvade käitlemisega seotud nõuded. Seega

on õigusselguse tagamiseks oluline RelvS-i § 11 lõiget 1 selles osas täiendada.

Õigusselguse ja ühtse tõlgendamise tagamiseks täpsustatakse RelvS-i § 11 lõiget 1 selliselt, et

RelvS-i §-s 11 nimetatud relvade kõrval loetaks relvadeks ka RelvS-i §-s 83³ sätestatud

sõjarelvad.

Muudatuse eesmärk on:

 tagada ühtne arusaam relva mõistest kogu seaduse ulatuses;

 selgitada RelvS üld- ja eriosa vahelist seost, et oleks selge, millal kohaldatakse üldosas

toodud nõudeid sõjarelvadele;

 parandada õigusselgust ja vältida tõlgenduslikke vastuolusid relvade liigitamisel ja

käitlemisel.

Seega on muudatus sisuliselt õiguslik täpsustus, mis ei muuda relvade käitlemise korda, kuid

parandab seaduse sisemist loogikat ja rakendatavust.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse § 11 lõiget 2 pärast tekstiosa „hoidmine,“ tekstiosaga

„kasutamine,“.

RelvS-i § 10 lõike 2 kohaselt on relva kasutamine vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti

tabamiseks või kahjustamiseks relvaga. RelvS-i § 11 lõikes 2 on loetletud relvaga seotud

18

tegevused, mis nõuavad seadusekohast õigust ja mille suhtes kehtivad kindlad nõuded, kuid selles

loetelus puudub viide relva kasutamisele eraldi tegevusena.

Seaduse mõttes on relva kasutamine eraldi ja sisuliselt olulisem tegevus kui näiteks relva

valdamine või hoidmine. Relva valdaja võib relva seaduslikult omada, kanda või hoiustada, kuid

selle tegelik kasutamine (nt laskmine, testimine, treeningul või jahil sihtmärgi tulistamine) toob

kaasa kõrgema ohuastme nii relva kasutajale kui ka avalikkusele.

Praktikas on ilmnenud, et relva „kasutamise“ eraldi nimetamata jätmine RelvS-i § 11 lõikes 2 on

tekitanud tõlgenduslikke küsimusi, millistel juhtudel käsitatakse relva kasutamist käitlemise

osana. Ebaselgust on esinenud nii lasketiirus ja jahil relvaga toimetamise puhul kui ka olukordades,

kus relva üksnes eksponeeritakse väljaspool lasketiiru või laskepaika ilma lasku sooritamata.

Samuti on tõstatunud küsimusi hoiatuslasu osas, kuna selle eesmärk ei ole kindla objekti tabamine

ja füüsiline kahjustamine, kuid tegu on siiski relva kasutamise vormiga.

Lisades relva „kasutamise“ käitlemise termini alla, tehakse seaduse regulatsioon üheselt

mõistetavaks ja täielikuks – relva kasutamine kuulub samasse tegevuste kategooriasse, mille

puhul tuleb järgida kõiki RelvS-st tulenevaid nõudeid ja piiranguid.

RelvS-i § 10 lõikes 2 on relva „kasutamine“ juba defineeritud, mistõttu selle lisamine RelvS-i § 11

lõikesse 2 loob seaduse sisemise kooskõla. Praegune sõnastus loob olukorra, kus seadus defineerib

mõiste, kuid ei seo seda RelvS-i § 11 kontekstis õiguste ja kohustustega. Muudatus kõrvaldab selle

ebaühtluse ning tagab paremini õigusselguse.

Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 laiendatakse isikute ringi keda mõistetakse RelvS-i kohaselt

riigikaitses osaleva isikuna.

RelvS-i § 34 lõike 15 kohaselt võib riigikaitses osalev isik (KVTS-i § 7 tähenduses tegevväelane,

sõjaaja ametikohale määratud Kaitseliidu tegevliige või sõjaaja ametikohale määratud reservis

olev isik, kes on EROK-i liige) taotleda oma relvaloale kantud ja relvaregistris registreeritud relva

andmetele riigikaitse märgendit. Riigikaitse märgend annab riigikaitses osalevale isikule õiguse

soetada, omada ja vallata jahipidamise, spordi- või turvalisuse tagamise otstarbel registreeritud

relvale piiratud käibega padrunisalve15 ning osaleda selle relvaga riigikaitselises tegevuses KalS-i

§-i 52 lõikes 1 sätetatud korras.

Oskus käsitseda tulirelvi suurendab usku riigi kaitsmise võimalikkusesse ning tugevdab seeläbi

kaitsetahet. Inimene tunneb end turvalisemalt ja enesekindlamalt, kui tal on teadmised ja oskused,

kuidas reaalses kriisiolukorras tegutseda. See psühholoogiline kindlus aitab säilitada rahu ja

suurendab valmidust ennast ja laiemalt ka oma kodumaad kaitsta. Kaitsetahe ei ole ainult

emotsionaalne hoiak (patriotism), vaid ka teadmine, mida ma reaalselt teha saan, kui olukord

15 RelvS-i § 211 lõike 7 kohaselt on piiratud käibega padrunisalv poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli

padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalv,

mis mahutab rohkem kui 10 padrunit.

19

nõuab. Relva käsitsemise oskus teeb kaitsmise konkreetseks ja praktiliseks tegevuseks, mitte

abstraktseks mõtteks.

Kui suur osa ühiskonnast omab relvaoskusi (nt laskespordi, jahipidamise, ajateenistuse või

koolituste läbimise kaudu), tekib tugevam ühisvastutuse tunne. Inimesed ei looda ainult

professionaalsele armeele vaid tunnetavad, et neil on samuti roll riigikaitses.

Oskused ja teadmised tekitavad tihti suurema huvi valdkonna vastu. Inimesed, kes on läbinud

relvaõppe või saanud laskekogemuse, võivad rohkem huvituda ka muudest

riigikaitsevaldkondadest – näiteks liituda Kaitseliiduga, osaleda õppustel jne. Praegune

regulatsioon seab RelvS-i tähenduses „riigikaitses osaleva isiku“ staatuse saamise sõltuvusse

konkreetse sõjaaja ametikoha määramisest ning tegevliikme staatusest Kaitseliidus, Kaitseväes või

liikmelisusest reservis olevate isikute esindusorganisatsioonis.

Lisaks kehtib sõjaaja ametikohtadele vanuse ülempiir16. Kui isik selle täidab, vabastatakse ta

ametikohalt, mistõttu kaotab ta õiguse riigikaitse märgendile ning ei saa enam oma isikliku relvaga

riigikaitselises tegevuses osaleda. Samuti tuleb tal loobuda piiratud käibega padrunisalvedest. See

välistab riigikaitselise panuse andmise ka neil inimestel, kes on jätkuvalt heas füüsilises ja vaimses

vormis ning motiveeritud kaasa lööma.

See tähendab, et:

1. piiratud on relvaomanike hulk, kes sooviksid panustada riigikaitsesse vabatahtlikult, kuid

ei soovi või ei saa võtta endale püsivat sõjaaja ametikohta;

2. nad ei saa taotleda riigikaitse märgendit oma relvaloale ning seeläbi omada või kasutada

suure mahutavusega padrunisalvesid;

See välistab mitmeid motiveeritud ja väljaõppinud relvaomanikke, kes oleksid valmis panustama

kriisiolukorras või Kaitseliidu õppustel.

Selline olukord ei toeta riigikaitse laiapindset kontseptsiooni, mille eesmärk on kaasata

võimalikult suur osa ühiskonnast riigikaitselistesse tegevustesse.

Seega tuleneb muudatuse vajalikkus soovist laiendada riigikaitses osalevate isikute ringi,

kaasates lisaks tegevliikmetele ka Kaitseliidu vabatahtlikud ja toetajaliikmed ning isikud, kes ei

ole määratud sõjaaja ametikohale.

Riigikaitses osalevate isikute määratluse laiendamine toetab laiapindset riigikaitset, mille aluseks

on põhimõte, et riigikaitsesse panustamine ei peaks olema seotud ainult tegevteenistuse või

ametikohaga, vaid hõlmama ka vabatahtlikku ja kogukondlikku osalust. Selleks, et eelnõuga tehtav

muudatus kannaks eesmärki, on vajalik täiendada KalS-i luues õiguslik alus kaasata vabatahtlikud

ja toetajaliikmed isikliku tulirelvaga Kaitseliidu väljaõppesse.

16 Kaitseväeteenistuse seadus § 90 – RT I, 27.09.2024, 6.

20

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse RelvS-i § 11 lõikega 9, milles sisustatakse termin paukpadrun.

Eelnõu kohaselt on paukpadrun padrun, millel puudub pihtamislaeng ja mis on ette nähtud

helisignaali andmiseks.

Muudatus on vajalik, sest kehtiv RelvS ei käsitle paukpadrunit iseseisva padruniliigina, kuigi

praktikas kasutatakse paukpadruneid laialdaselt nii filminduses, teatrietendustes, koeratreeningus

ning relvade ohutu käsitsemise harjutamiseks.

Paukpadruni selge määratlemine vähendab õigusselgusetust, mis tuleneb sellest, et seni ei ole

paukpadruneid käsitletud tulirelva laskemoonana, kuna neil puudub pihtamislaeng. Muudatus on

seotud eelnõu § 1 punkti 9 muudatusega, mille kohaselt loetakse edaspidi laskemoonaks terviklik

laskemoon või selle osa.

Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks RelvS-i § 2 lõike 1 punktid 2–31.

RelvS-i § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei kohaldata RelvS-i enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale

ja selle koopiale (edaspidi antiikrelv) tingimusel, et nendest ei saa tulistada kaasaegset

laskemoona.

Antiikrelvad on sageli ajaloolised tulirelvad, mis kasutavad musta püssirohtu. Kuigi osa neist on

kasutuskõlbmatud, on paljudel siiski laskmisvõime, mis võib kaasa tuua raskeid vigastusi.

Lisaks on turul laialdaselt levinud antiikrelvade koopiad, mis on valmistatud kaasaegsete

tehnoloogiatega, kasutades tänapäevaseid materjale ja täpsust, mistõttu saab neid kohandada

kasutamiseks ka kaasaegse laskemoonaga. Sellised relvad ei erine praktilise ohuastme poolest

tavalisest tulirelvast, kuid nende käitlemine ei kuulu praegu järelevalve alla.

See loob võimaluse relvade ebaseaduslikuks kasutamiseks või kuritarvitamiseks, sest neid saab

soetada ilma kontrollita, sealhulgas välismaalt posti või interneti teel.

Ka EL-i tasandil on peetud oluliseks senisest enam pöörata tähelepanu antiikrelvade koopiatele.

Tulirelvadirektiivi ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 kohaselt tuleb antiikrelvadele

ja nende koopiatele kehtestada selged käitlemis- ja järelevalvenõuded. EL-i Nõukogu on oma

järeldustes toonud välja, et on oluline, et liikmesriikide vahel toimuks pidev teabevahetus musta

püssirohu relvade17 ja nende koopiatega seotud juhtumite osas. See koostöö aitab vähendada

erinevusi relvade kontrolli, müügi, registreerimise, hoiustamise ja loa väljastamise poliitikates

ning toetab sellega ühtsemat ja tõhusamat regulatsiooni. Tõhus järelevalve ja piiriülene

17 Kehtiv RelvS musta püssirohu relvi muud püssirohtu kasutavatest relvadest ei erista.

21

teabevahetus aitavad ennetada musta püssirohu relvade ja nende koopiate ebaseaduslikku

kasutamist ning vähendada nende relvadega seotud kuritegevust18.

Seetõttu on vajalik, et antiikrelvad ja nende koopiad kuuluksid RelvS-i reguleerimisalasse

piiramata tsiviilkäibega relvadena, et tagada nende soetamisel ja hoidmisel vähemalt

miinimumnõuded (nt vanusepiirang, registreerimis- või hoiustamisnõue).

Sarnaselt antiikrelvade käitlemisele, ei kohaldata RelvS-i ka laskekõlbmatuks muudetud

relvadele kui RelvS ei sätesta teisiti. Kehtiv seadus reguleerib üksnes relva laskekõlbmatuks

muutmise tehnilist protseduuri ja nõudeid, kuid mitte nende relvade hilisemat käitlemist. See

tähendab, et ka laskekõlbmatuks muudetud relva võib soetada ilma vanusepiiranguta ning kanda

avalikus ruumis.

Muudatuse tulemusel:

 selgineb RelvS-i kohaldamisala;

 antiikrelvad ja nende koopiad ning laskekõlbmatuks muudetud relvad viiakse

piiramata tsiviilkäibega relvade alla, mis tagab nende soetamise, hoidmise ja kasutamise

kontrolli ning vähendavad nende väärkasutuse ohtu;

 järelevalveasutuste töö lihtsustub, kuna regulatsioon on loogilisem ja normitehniliselt

ühtsem.

Eelnõu § 1 punktiga 7 pikendatakse tähtaega, mille jooksul on pärijal õigus esitada taotlus päritud

relva omandamiseks, võõrandamiseks või laskekõlbmatuks muutmiseks.

Senine kolmekuuline tähtaeg on RelvS-s alates 2002. aastast. Samas 2009. aastal jõustus uus

pärimisseadus19 ning koos sellega muutus ka pärimissüsteem. Kui enne tuli pärand vastu võtta,

vastasel korral loeti pärandist loobutuks, siis nüüd on vastupidi – pärand loetakse vastuvõetuks,

kui sellest ei ole loobutud tähtaegselt, s.o kolme kuu jooksul pärandaja surmast (pärimisseaduse

§ 118 lg 1 ja § 119 lg 1). Seega varem võidi pärand vastu võtta alles mitu kuud pärast pärandaja

surma, kuid nüüd läheb pärand üldjuhul üle pärandaja surmaga. Lähedase surmast kolme kuu

jooksul ei pruugi pärija olla kõige paremas seisundis, et tegeleda erineva asjaajamisega. Relvaloa,

võõrandamise või laskekõlbmatuks muutmise taotluse esitamiseks ei tule mitte esitada lihtsalt

avaldus pärimisdokumentide vormistamise järel kolme kuu vältel, vaid see eeldab ka

tervisekontrolli ja esmaabikoolituse läbimist ning vastavate tõendite saamist ja vajadusel ka

jahitunnistuse või spordiorganisatsiooni liikmelisust tõendava dokumendi olemasolu. Suhteliselt

lühike, kolme kuu pikkune tähtaeg ei ole vajalik ka muude huvide kaitseks – pärandaja relv ja

laskemoon tuleb niikuinii viivitamata üle anda PPA-le (RelvS § 5 lg 1) ja PPA peab leidma

võimaluse neid hoiustada. Pikema taotluse esitamise tähtaja puhul hoiuaeg osal juhtudest ilmselt

mõnevõrra pikeneb, kuid siiski ei ole tegemist suure halduskoormuse tõusuga.

18 Nõukogu järeldused ebaseadusliku relvakaubanduse ning tulirelvadest ja pürotehnilistest toodetest tulenevate

ohtude vastu võitlemise kohta, 12. juuni 2025, lk 4 punktid 11–12. Kättesaadav:

https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9907-2025-INIT/et/pdf. 19 Pärimisseadus – RT I 2008, 7, 52.

22

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse RelvS-i § 10 lõiget 2 pärast sõna „objekti“ tekstiosaga

„hoiatamiseks,“. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust olukorras, kus relva kasutamise

eesmärk ei ole vahetult objekti tabamine või kahjustamine, vaid ohu tõrjumine esmalt hoiatamise

kaudu. Praktikas võib tekkida olukordi, kus relva kasutatakse hoiatuslasu tegemiseks – näiteks

ohuolukorra peatamiseks või õigusrikkuja hoiatamiseks –, ilma et oleks kavatsust kedagi või

midagi tabada.

Tulirelva “kasutamine” (RelvS-i või karistusõiguslikus mõttes) hõlmab olukorda, kus relv

rakendatakse selle otstarbele vastaval viisil, sõltumata sellest, kas lask tabab sihtmärki.

Hoiatuslasu korral:

 toimub tegelik laskmine, st relv laetakse, vajutatakse päästikut ning lendkeha väljub

padrunipesast, kuid eesmärk ei ole kedagi ega midagi tabada;

 see on aktiivne tegevus, mis võib potentsiaalselt põhjustada kahju, kui lasu suund või

keskkond on valesti hinnatud;

 toimingut ei saa käsitada pelgalt ähvardusena või näitamisena (nt relva tõstmine või

padruni laadimine), sest lask ise on juba füüsiline jõukasutus.

Seetõttu on hoiatuslasu sooritamine olemuslikult tulirelva kasutamine – mitte objekti tabamiseks

või kahjustamiseks, vaid hoiatamiseks ja ohu tõrjumiseks. Hoiatuslasu tegemine peab alluma

samasugustele materiaalsetele ja formaalsetele eeldustele nagu muu relva kasutamine:

 peab olema õigustatud eesmärk (nt hädakaitse, hädaseisund);

 peab järgima proportsionaalsuse ja vältimatuse põhimõtteid;

 isik kannab vastutust hooletu või ohtliku relvakasutuse korral.

Hädakaitse20 või hädaseisund21 võivad õigustada hoiatuslasu tegemist, kui see on proportsionaalne

ja vältimatu ohu tõrjumise viis.

Hoiatuslasu olemuslik käsitamine relva kasutamisena tagab, et sellisele tegevusele kehtivad samad

ohutus- ja vastutusstandardid nagu muul relva kasutamisel. See välistab tõlgendusliku ebaselguse

ning tagab, et relva kasutamisele laienevad kõik RelvS-s sätestatud nõuded ja piirangud.

Eeltoodu alusel on põhjendatud lisada RelvS-i § 10 lõikesse 2 selgesõnaline viide, et relva võib

kasutada ka hoiatamiseks. Selline täpsustus ei laienda relva kasutamise materiaalõiguslikke

aluseid, vaid loob õigusselguse olukordades, kus relva kasutatakse ohu tõrjumiseks hoiatuse teel,

ilma kavatsuseta kedagi või midagi tabada. Muudatus tagab, et hoiatuslasu tegemine on

20 KarS-i § 28 lõike 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast

rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. 21 KarS-i § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult

eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav

huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve

ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.

23

reguleeritud ja hinnatav samadel alustel kui muu relva kasutamine, järgides proportsionaalsuse ja

vältimatuse põhimõtteid ning tagades avaliku turvalisuse.

Eelnõu § 1 punktidega 9–12 muudetakse ja täiendatakse RelvS-i § 17, milles on toodud

laskemoon ja selle liigitus.

Kehtiva RelvS-i § 17 lõike 1 kohaselt on laskemoon padrun, mis koosneb padrunikomponentidest

(nt kuul, sütik, püssirohi ja padrunikest). Selline sõnastus eeldab, et laskemoona mõiste hõlmab

ainult terviklikku padrunit kui ühtset tervikut, jättes õiguslikult ebaselgeks laskemoona üksikosade

(komponentide) käsitluse.

Eelnõu § 1 punkti 9 kohase muudatuse järgi on laskemoon terviklik padrun või selle osa.

Muudatuse eesmärk on eelkõige õigusliku selguse ja täpsuse suurendamine. Muudatus kõrvaldab

senise kitsendava tõlgenduse, mille järgi laskemoonana käsitatakse vaid terviklikku padrunit.

Praktikas on oluline, et ka laskemoona komponendid — näiteks sütikud või püssirohi — oleksid

hõlmatud laskemoona mõistega, kuna need võivad eraldi omandamisel või hoidmisel kujutada

endast sarnast ohtu, mis terviklik padrun. Sõnastus „padrun või selle osa“ võimaldab õigusselgelt

reguleerida ka komponentide käitlemist ja neile kehtivaid piiranguid.

Tulirelvadirektiivi artikli 1 punktis 4 on laskemoona mõiste määratletud järgmiselt: „laskemoon

tähendab terviklikku padrunit või selle komponente, sealhulgas sütikut, püssirohtu, kuule või

haavleid, mida kasutatakse tulirelvas.“ Direktiivi eesmärk on tagada, et laskemoona osade ring

oleks üheselt määratletud, kuna nende ebaseaduslik omandamine või ühendamine võib

võimaldada laskemoona ebaseaduslikku tootmist. Seega nõuab direktiiv, et ka laskemoona

komponendid oleksid hõlmatud laskemoona õigusliku määratlusega. Eelnõukohane muudatus viib

Eesti õiguse tulirelvadirektiiviga täielikku vastavusse, vältides olukorda, kus direktiiviga

reguleeritud laskemoona osi ei käsitleta siseriiklikus õiguses piisavalt.

Kehtiva sõnastuse järgi on järelevalvepraktikas esinenud olukordi, kus vaidluse alla on sattunud,

kas laskemoona komponendi (nt ainult padrunikesta või püssirohu) omamine on käsitatav

laskemoona käitlemisena RelvS-i tähenduses. Täiendatud sõnastus välistab sellised

tõlgendusprobleemid, tagades ühtlase ja selge lähenemise õiguskaitse- ja järelevalveasutustele.

Laskemoona osade käsitlemine laskemoonana võimaldab politsei- ja tolliasutustel paremini

jälgida ohtlike komponentide käivet ning tuvastada ebaseaduslikku laskemoona kokkupanekut või

omamist. Eriti oluline on see piiriüleste kontrollide ja internetikaubanduse kontekstis, kus sageli

liigutatakse just laskemoona osi eraldi, mitte terviklikke padruneid.

Eelnõu § 1 punktis 10 esitatud muudatusettepanekuga lisatakse RelvS-i §-sse 17 uus lõige 11,

milles määratletakse laskemoona osad: püssirohi või muu paiskelaeng, sütik, kuul, haavel või

muu lendkeha või pihtamislaeng ning padrunikest. Võrreldes kehtiva RelvS-i § 17 lõikes 1

esitatud loeteluga lisatakse loetellu pihtamislaeng. Praktikas kasutatakse mitmete tulirelvade ja

laskeseadmete puhul lisaks klassikalisele lendkehaga laskemoonale ka nn pihtamislaenguid, mille

24

toime seisneb tabamuse fikseerimises või nähtavaks tegemises ilma eraldiseisva kuuli või haavli

kasutamiseta.

Pihtamislaeng ei ole sisult ega funktsioonilt võrdsustatav kuulide, haavlite või muude

lendkehadega, kuid moodustab siiski laskemoona konstruktsioonis eraldiseisva ja selgelt

identifitseeritava osa. Seetõttu on mõistlik tuua pihtamislaeng laskemoona osade loetelus välja

eraldi elemendina.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täpsustatakse RelvS-i § 17 lõike 2 punktis 1, tulirelva padruni liiki.

Kehtivas õiguses on tulirelvapadrun olnud seostatav eelkõige padruniga, mille lendkeha on kuul

või haavel. Praktikas on see tekitanud tõlgendusküsimusi nende padruniliikide osas, mille puhul

lask ei ole mõeldud sihtmärgi tabamiseks ega füüsiliseks kahjustamiseks.

Muudatusega täiendatakse tulirelvapadruni mõistet selliselt, et tulirelvapadrunina käsitatakse

lisaks kuuli või haavliga padrunile ka padrunit, mille lendkeha on valgusrakett, samuti

paukpadrunit. Tegemist on padruniliikidega, mida kasutatakse näiteks signaali andmiseks,

hoiatamiseks või muul otstarbel, kuid mis oma ehituselt ja toimemehhanismilt vastavad tulirelvast

laskmiseks mõeldud padrunile.

Muudatuse eesmärk ei ole laiendada relvade või laskemoona kasutamise võimalusi ega kehtestada

uusi piiranguid, vaid tagada mõisteline selgus ja ühtne õiguslik käsitlus. Täpsustatud sõnastus

välistab olukorrad, kus valgusraketi- või paukpadruni kasutamine, käitlemine või nendele

kohaldatavad nõuded jääksid regulatsioonist välja üksnes seetõttu, et nende lendkeha ei ole kuul

ega haavel.

Seega korrastab muudatus RelvS-i terminoloogiat ning viib seaduse teksti paremini vastavusse

praktikas kasutatavate padruniliikidega, tagades õigusselguse nii relvaomanikele kui ka

järelevalveasutustele.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse RelvS-i § 18 relvaliikidega, mille omamiseks ei ole vaja

relvaluba, täpsustades samas EL-i õigusega kooskõlas olevad erandid. Täiendusega lisatakse

RelvS-i § 18 lõikesse 1 punktid 22–24 ,millega loetakse edaspidi piiramata tsiviilkäibega relvade

hulka ka antiikrelvad ja laskekõlbmatuks muudetud relvad.

Muudatus on vajalik, et tagada õigusselgus ja regulatsiooni ühtlustamine, kuna kehtivas seaduses

puudub selgesõnaline säte, mis määratleks, millistel tingimustel võib omada antiikrelvi ja nende

koopiaid, samuti laskekõlbmatuks muudetud relvi. Praktikas on selliste relvade kasutus ja

kogumine levinud muuseumide, kollektsionääride ja ajalooentusiastide seas, mistõttu on oluline

nende õiguslik staatus üheselt reguleerida.

Täiendused on vastavuses Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2403, millega

kehtestatakse ühised normid ja meetodid tulirelvade laskekõlbmatuks muutmiseks.

25

Rakendusmääruse eesmärk on tagada, et laskekõlbmatuks muudetud tulirelvi ei saaks uuesti

tulistamisvõimeliseks muuta ning et kõik sellised relvad oleksid varustatud ühtse standardi kohase

tõendava dokumendiga.

Muudatuse eesmärk ei ole relvade järelevalvet leevendada, vaid täpsustada, millised esemed

kuuluvad piiramata tsiviilkäibega relvade hulka.

Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt sõnastatakse RelvS-i § 18 lõige 3 ümber selliselt, et see viitab

üheselt nendele RelvS-i sätetele, mida kohaldatakse piiramata tsiviilkäibega relvade ja laskemoona

käitlemisele, nimelt: RelvS-i § 18 lõigetele 4–9, § 10 lõikele 1, § 28 lõikele 2 §-le 66 ning § 74

lõike 2 punktidele 2 ja 3.

Selline viiteline selgus tagab, et seaduse kohaldamisala on piiritletud täpselt ja süsteemselt.

Muudatus rõhutab, et piiramata tsiviilkäibega relvade suhtes rakenduvad üksnes need sätted, mis

on vajalikud avaliku turvalisuse ja järelevalve tagamiseks, kuid mitte kõik üldised relvade

käitlemise nõuded, mis on mõeldud piiratud tsiviilkäibega relvadele.

Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt muudetakse RelvS-i § 23 lõiget 1. Kehtiva RelvS-i § 23 lõike 1

järgi on relva ja laskemoona tüübikinnitus toiming, mille käigus tehakse kindlaks relva- või

padrunimudeli või tulirelva olulise osa tsiviilkäibesse lubatavus ning määratakse kasutusvaldkond,

lähtudes RelvS-i §-dest 3 ja 25.

Kehtiva regulatsiooni järgi kuuluvad tüübikinnituse alla relvamudel, padrunimudel ja tulirelva

oluline osa, kuid mitte tulirelva lisaseadmed, isegi siis, kui need võivad oluliselt mõjutada relva

kasutusomadusi (nt täpsus, käsitsemismugavus, nähtavus, heli ja põlemisjälg). Praktikas on see

tähendanud, et tulirelva lisaseadmete tsiviilkäibesse lubatavust ja kasutusvaldkonda ei hinnata

sama süsteemse tüübikinnituse korra alusel nagu relvi ja laskemoona.

Selline regulatsioon on loonud olukorra, kus:

 tulirelva lisaseadmete õiguslik staatus tüübikinnituse mõttes ei ole olnud selge ega

ühtlane;

 järelevalveasutustel puudub selge alus nõuda teatud tulirelva lisaseadmete eelnevat

hindamist tsiviilkäibesse lubatavuse ja kasutusvaldkonna määramiseks;

 turvalisuse seisukohast olulised tulirelva lisaseadmed (nt sellised, mis võivad mõjutada

relva varjatavust, kasutusmugavust või tehnilisi omadusi) ei pruugi läbida samaväärset

kontrolli kui relv ise.

Muudatuse kohaselt hõlmab tüübikinnituse regulatsioon lisaks relvamudelile, padrunimudelile ja

tulirelva olulisele osale ka tulirelva lisaseadme tsiviilkäibesse lubatavuse ja kasutusvaldkonna

kindlaksmääramist. Sisuliselt tähendab see, et tüübikinnituse käigus:

 hinnatakse ka tulirelva lisaseadme sobivust tsiviilkäibesse;

 määratakse tulirelva lisaseadme kasutusvaldkond (nt tsiviilkasutus), lähtudes RelvS-i

§- dest 3 ja 25;

26

 tulirelva lisaseade muutub tüübikinnituse mõttes samasuguse õigusliku tähelepanu

objektiks nagu relv, padrunimudel ja tulirelva oluline osa.

Tulirelva lisaseadme lisamine RelvS-i § 23 lõike 1 loetelusse muudab regulatsiooni loogiliseks ja

süsteemseks: kõik relva ohutust ja kasutusomadusi mõjutavad elemendid – relv ise, laskemoon,

olulised osad ja lisaseadmed – on vajaduse korral tüübikinnitusega kaetud.

Mitmed tulirelva lisaseadmed võivad relva omadusi oluliselt muuta (näiteks parandada tabavust,

mõjutada relva käsitsemist või varjatavust). Nende eelnev hindamine tüübikinnituse käigus

võimaldab:

 välistada tsiviilkäibesse lubamist tulirelva lisaseadmetele, mis ei ole tsiviilkäibes sobivad

või proportsionaalsed;

 siduda tulirelva lisaseadme kasutusvaldkond relvakategooriate ja lubatud otstarvetega.

RelvS lähtub riskipõhisest lähenemisest relvade ja laskemoona käitlemisele. Kui tulirelva

lisaseade võib mõjutada relva kasutamise riske, on põhjendatud, et selle tsiviilkäibesse lubatavus

otsustatakse samas raamistikus nagu relva ja laskemoona puhul.

Tüübikinnituse kohaldamine tulirelva lisaseadmetele annab järelevalveasutustele selge õigusliku

aluse nõuda tulirelva lisaseadmete hindamist enne nende turule laskmist ning vähendab

tõlgendamis- ja vaidlusriski. See ühtlustab halduspraktikat ja lihtsustab nii ametiasutuste kui ka

turuosaliste tegevust.

Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt täiendatakse RelvS-i 23 lõike 2 teist lauset pärast sõna „relvad“

tekstiosaga „, välja arvatud hoiatus- ja signaalrelvad“. Kehtiva sõnastuse järgi ei kuulu

tüübikinnitusele relvade ja padrunite modifikatsioonid, kumminuiad, teleskoopnuiad ega piiramata

tsiviilkäibega relvad. Tüübikinnitus kinnitab relva, padruni või tulirelva lisaseadme ohutust ja

vastavust nõuetele. Tulirelva lisaseadmete kaasamine kinnitamise süsteemi tagab parema kontrolli

tulirelva lisaseadmete modifikatsioonide üle ja tõstab üldist ohutustaset.

Eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt muudetakse RelvS-i § 24 lõike 1 esimest lauset. Kehtiva RelvS- i

§ 24 lõike 1 esimese lause kohaselt: „Teenistus- ja tsiviilrelvade register on käesolevas seaduses

sätestatud lubade ja Euroopa tulirelvapassi taotluste esitamiseks ja menetlemiseks, lubade ja passi

väljastamiseks või sellest keeldumiseks, loa omajate, relvade ja laskemoona tüübikinnituste,

relvade, tulirelva oluliste osade, laskemoona ning nende omanike ja valdajate üle arvestuse

pidamiseks asutatud andmekogu.“

See tähendab, et andmekogusse kantakse andmeid:

 lubade ja Euroopa tulirelvapassi taotluste ning lubade ja Euroopa tulirelvapassi

väljastamiste kohta,

 relvade ja laskemoona tüübikinnituste kohta,

 relvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona ning nende omanike ja valdajate kohta.

27

Kehtivas sõnastuses ei ole mainitud tulirelvade olulisi osi ega nende lisaseadmeid. Muudatus

viiakse RelvS-i kooskõlas eelnõu § 1 punktis 20 esitatud RelvS-i § 23 lõike 1 muudatusega,

millega tuuakse tulirelva lisaseadmed tüübikinnituse kohaldamisalasse. Kui tulirelva

lisaseadmetele laieneb tüübikinnitus, peab nende kohta tekkima ka vastav kanne relvaregistris. See

tagab seaduse sisemise järjepidevuse ja väldib olukorda, kus õigusakt nõuab tulirelva lisaseadmete

kontrolli, kuid puudub alus nende üle arvestuse pidamiseks riiklikus registris.

Tulirelva lisaseadmed (nt helisummutid, lasersihikud) võivad oluliselt mõjutada relva omadusi ja

kasutust.

Nende üle arvestuse pidamine relvaregistris:

 parandab relvade tehnilise konfiguratsiooni jälgitavust,

 võimaldab täpsemat järelevalvet relvade ja nende lisaseadmete käitlemise üle,

 aitab vältida ebaseaduslike lisaseadmete ringlust.

Eelnõu § 1 punkti 17 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 24 lõike 1 punkti 1 pärast tekstiosa „osade,“

sõnaga „ tulirelva“. RelvS-i § 24 lõige 1 sätestab relvaregistri eesmärgi ja sisu. Sama lõike punkt

1 määratleb, milliseid andmeid registris relvade ja laskemoona kohta kogutakse. Täpsemalt näeb

punkt 1 ette, et relvaregistri eesmärk on tagada Eestisse kaubana saabunud ja Eestis alaliselt

asuvate teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona, tulirelva oluliste osade,

lisaseadmete ja laskekõlbmatute relvade jälgitavus. Selline sõnastus tähendab, et relvaregistris

peetakse arvestust lisaseadmete üle üldisemalt, s.o ilma täpsustamata, millise relvaliigi

lisaseadmetest jutt käib.

Muudatuse tulemusel täpsustatakse, et relvaregistris peetakse arvestust üksnes tulirelva

lisaseadmete üle, mitte kõikide relvade lisaseadmete üle üldiselt. Sõna „tulirelva“ lisamine

muudab sätte sisuliselt kitsamaks ja täpsemaks, ühtlustades RelvS-i mõistekasutust ja relvade

liigitust.

Tegemist on sisuliselt tehnilise, kuid õiguskorra toimimise seisukohalt vajaliku täpsustusega.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse RelvS-i § 24 lõike 111 sõnastust.

RelvS-i kohaselt kantakse kõik tsiviil- ja teenistusrelvad relvaregistrisse (edaspidi relvaregister),

nii ka andmed PPA teenistusrelvade ja nende kandjate kohta. 2023. aasta 15. märtsil jõustusid

relvaregistri arendamisega seonduvad muudatused RelvS-s22 ning 10. juulil 2023 jõustus

relvaregistri põhimääruse uus terviktekst23. Muudatuste järgselt oli võimalus sulgeda relvaregistri

senine keskkond ja minna täielikult üle uuele kaasaegsele platvormile. Relvaregistri põhimäärus

näeb ette, et relvaregistrit peetakse elektroonilise andmekoguna, millel on üks alamregister –

Kaitsepolitseiameti relvaregister – ning neli keskkonda: iseteeninduskeskkond,

22 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – RT I, 14.03.2023,21. 23 Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus – RT I,07.07.2023,8.

28

menetluskeskkond, kaupmehekeskkond ja analüüsikeskkond. Kaitsepolitseiameti relvaregistri

määramine relvaregistri alamregistriks oli tingitud riigi julgeoleku seisukohast ning selle

pidamisele on ette nähtud erisused. Kaitsepolitseiameti relvaregistris riigisaladuse nõuete,

sealhulgas juurdepääsu- ja teadmisvajaduse põhimõtte järgimise tagab sellesse kantud andmete

vastutava töötlejana Kaitsepolitseiamet.

Ka PPA-l on vajadus osade teenistusrelvade üle arvestuse pidamisel erisuste tegemiseks. Nimelt

jõustus 2023. aasta 1. mail RSVS-i24 muudatus, millega lisati riigisaladuse kaitse alla PPA

eriüksuse ehk K-komando varustus, sealhulgas teenistusrelvad ja laskemoon, kuid muutmata jäi

RelvS-i § 24.

Seega on muudatuse eesmärk täiendada relvaregistrit uue alamregistriga – kriminaalpolitsei

relvaregister – ja täpsustada, et kõigi RelvS-i § 24 lõikes 111 nimetatud relvaregistrite andmed,

mis on olemuselt riigisaladus, salastatakse ning nende kasutamine ja kaitsmine toimub RSVS-s ja

selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

Eelnõu § 1 punktis 19 täiendatakse RelvS-i § 24 lõiget 14 punktiga 13, milles nähakse ette, et

relvaregistri põhimääruses sätestatakse ka kriminaalpolitsei relvaregistri erisused.

Muudatuse kohaselt nähakse sarnaselt Kaitsepolitseiameti relvaregistriga ette registripidamise

erisused kriminaalpolitsei relvaregistrile.

RelvS-i § 24 lõige 14 sätestab, millised küsimused peab kehtestama relvaregistri põhimäärus kui

valdkonna rakendusakt. Põhimäärus reguleerib reegleid, mis puudutavad registri pidamist,

andmete kogumist, töötlemist, kasutamist ja andmete väljastamist. Kehtivas regulatsioonis on

selgelt nimetatud teenistus- ja tsiviilrelvade registri üldised korralduslikud aspektid ning

Kaitsepolitseiameti relvaregistri erisused. Täiendava alamregistri – kriminaalpolitsei relvaregistri

– loomisega tuleb selle pidamise erisused kehtestada ka põhimääruses.

Muudatusega täiendatakse RelvS-i volitusnormi, et relvaregistri põhimäärus saaks reguleerida ka

kriminaalpolitsei relvaregistri erisusi. See loob ühtse õigusliku raamistiku kõigile registri osadele,

tagab tundlike ja riigisaladusena käsitletavate andmete nõuetekohase kaitse ning suurendab üldist

õigusselgust ja julgeolekut.

Eelnõu § 1 punktide 20–23 kohaselt tehakse muudatused RelvS-i §-s 25, mis sätestab relva- ja

padrunikollektsiooni. Eelnõuga täpsustatakse relva- ja padrunikollektsiooni hoidmise ja

säilitamise nõudeid, muutes sõnastust ühtsemaks ning eristades selgemalt nende esemete

kategooriaid, mille puhul on vajalik relvahoidla kui kõrgendatud turvanõuetega hoiukoht, ning

nende kategooriaid, mille puhul piisab relvakapist või üldisest hoiukohast. Muudatuste eesmärk

on suurendada õigusselgust, vähendada ebaproportsionaalset koormust kollektsionääridele

ning ühtlustada mõistete kasutust kogu seaduses. Muudatused ei vähenda avalikku turvalisust, vaid

24 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, § 8 p 12 – RT I 2007,16,77.

29

täpsustavad ja diferentseerivad nõudeid vastavalt riskitasemele. Kollektsionääridel väheneb

vajadus ehitada või rentida relvahoidlaid väiksemate kogude korral, mis vähendab kulusid ja

lihtsustab relvakollektsioonide pidamist.

Eelnõu § 1 punkti 20 järgi asendatakse RelvS-i § 25 lõike 22 punktis 3 sõna „relvahoidla“ sõnaga

„hoiukoha“. RelvS-i § 25 lõike 22 punkt 3 sätestab, et kollektsiooni pidaja peab esitama andmed

relvahoidla kohta, kus relvad asuvad ja need andmed kantakse kollektsioneerimisloale. Kehtivas

seaduses on ette nähtud, et relvahoidla peab olema ka juhtudel, kus see ei ole sisuliselt nõutav (nt

väiksemate kogude puhul või juhul kui kogus on ainult külmrelvad, mis võiksid paikneda

relvakapis).

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 21 kohase muudatusega RelvS-i § 25 lõikes 61, millega

nähakse ette, et kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid või kuni kaheksa piiratud

tsiviilkäibega relva, välja arvatud piiratud tsiviilkäibega külmrelvad, hoitakse neid relvakapis või

relvahoidlas.

Kehtiva õiguse kohaselt on nõutud, et relva- ja padrunikollektsiooni hoitakse relvahoidlas,

sõltumata kollektsiooni suurusest ja relvade liigist. Kavandatava muudatuse järgi täpsustatakse, et

kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid või kuni kaheksa piiratud tsiviilkäibega relva,

välja arvatud piiratud tsiviilkäibega külmrelvad, võib neid hoida relvakapis või relvahoidlas.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada kehtivaid nõudeid lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest.

Väiksemate kogude (nt mõned kollektsioonirelvad või padrunikollektsioonid) puhul ei ole

otstarbekas nõuda relvahoidla rajamist, kuna piisav turvalisus on tagatud ka nõuetekohase

relvakapiga. Seega, kui kollektsioon sisaldab ainult padruneid või kuni kaheksat piiratud

tsiviilkäibega relva (nt piiratud tsiviilkäibega tulirelv või tulirelvaga võrdsustatud hoiatus- ja

signaalrelvad), ei ole vaja rajada eraldi relvahoidlat – piisab relvakapist. Säte jätab siiski

võimaluse kasutada relvahoidlat juhul, kui omanik soovib kõrgendatud kaitset.

Piiramata tsiviilkäibega külmrelvi (nt dekoratiivmõõgad, terariistad, kummi- ja teleskoopnui) ei

arvestata selles mahus, kuna nende ohtlikkuse tase ja väärkasutamise risk on võrreldes

tulirelvadega madalam.

See muudatus vähendab ebavajalikku halduskoormust kollektsionääridele ning ühtlasi täpsustab,

millistel juhtudel on relvahoidla nõue kohustuslik.

Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt muudetakse RelvS-i § 25 lõiget 7 ja nähakse ette, et kollektsiooni

kuuluvaid sõjarelvi ja üle kaheksa piiratud tsiviilkäibega relva, välja arvatud piiratud tsiviilkäibega

külmrelvad, tuleb hoida relvahoidlas RelvS-i §-s 46 sätestatud tingimustel ja korras. Praegu tuleb

kõiki kollektsiooni kuuluvaid relvi hoida relvahoidlas. Erisusi relvaliigi või koguse alusel ei ole.

Kavandatud muudatuse järgi tuleb sõjarelvi ja üle kaheksa piiratud tsiviilkäibega relva (välja

arvatud piiratud tsiviilkäibega külmrelvad) hoida relvahoidlas RelvS-i §-s 46 sätestatud

tingimustel ja korras.

30

Muudatus loob selge eristuse väiksemate ja suuremate kollektsioonide vahel. Sõjarelvade ja suure

hulga piiratud tsiviilkäibega relvade puhul on kõrgem turvarisk, mistõttu on põhjendatud

relvahoidla kohustus. Selline diferentseeritud lähenemine tõstab avalikku ohutust, tagades samas,

et väiksemate kollektsioonide pidajad ei pea kandma ebaproportsionaalseid kulusid.

Eelnõu § 1 punktis 23 sätestatakse erisus nende relvaliikide osas, mille hoidmiseks ei ole vajalik

relvakapp ega relvahoidla. Muudatuse kohaselt ei ole relvakapp või relvahoidla nõutud piiratud

tsiviilkäibega külmrelva hoidmiseks. Sellisel juhul tuleb neid hoida hoiukohas tingimustes, mis

tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.

Kehtiv RelvS ei tee erandit külmrelvade hoidmisel – need kuuluvad samuti relvahoidla nõude alla,

kui on osa kollektsioonist. Piiratud tsiviilkäibega külmrelvad (nt mõõgad, pistodad, nuiad) ei

kujuta endast sama taseme ohtu kui tulirelvad. Seetõttu on põhjendatud näha nende hoidmiseks

ette leebemad hoiutingimused. Nõue tagada ohutus ja kõrvaliste isikute ligipääsu välistamine jääb

siiski kehtima, et vältida võimalikke väärkasutusi. Muudatus tagab õiguspärase ja mõistliku

lähenemise, vältides ebavajalikku bürokraatiat.

Eelnõu § 1 punktides 24 ja 25 nähakse ette muudatused RelvS-i §-des 26 ja 261, mis reguleerib

füüsilise isiku kollektsioneerimisloa taotlemist, tingimusi ja menetlust. Eelnõuga ei muudeta

kollektsioneerimisloa taotlemise põhimõtteid, vaid korrastatakse seaduse viitesüsteemi.

Eelnõu § 1 punkti 24 kohaselt jäetakse RelvS-i § 26 lõikest 5 ja 8 ning § 261 lõikest 3 ja 7 välja

tekstiosa „või 3“.

Kehtiva RelvS-i § 26 lõiked 5 ja 8 ning § 261 lõige 3 viitavad asjaoludele, mille järgimine on

kollektsioneerimisloa menetluses ja järelevalves kohustuslik. Muudatustega jäetakse RelvS-st

välja nõue, mille kohaselt võib PPA keelduda kollektsioneerimisloa andmisest või väljastatud

kollektsioneerimisloa kehtivuse peatada, kui esineb RelvS-i § 25 lõikes 3 sätestatud asjaolu.

Viide RelvS-i § 25 lõikele 3 on ebaselge eesmärgiga, sest selles loetletakse relvad, mida võib

kollektsioneerida. RelvS-i § 25 lõike 3 rikkumisel võib alustada menetlust loa peatamiseks näiteks

RelvS-i § 43 lõike 3 punkti 9 alusel, kui relvaomanik või -valdaja on vähemalt kaks korda viimase

kolme aasta jooksul rikkunud RelvS-i või selle alusel antud õigusakti nõudeid või on jätnud

täitmata temale tehtud ettekirjutuse nõuded.

Seega ei ole RelvS-i § 26 lõigetes 5 ja 8 ning § 261 lõikes 3 ja 7 RelvS-i § 25 lõikele 3 viitamine

asjakohane ja on pigem eksitav. Tegemist on normitehnilise täpsustusega, mis lähtub seaduse

struktuuri korrastamisest ja ei mõjuta kollektsioneerimisloa sisu ega taotlejate õigusi.

Eelnõu § 1 punktis 25 esitatud muudatuse järgi asendatakse RelvS-i § 26 lõikes 10 tekstiosa „4–

7“ tekstiosaga „4–6“.

31

RelvS-i § 26 lõike 10 kohaselt tunnistab PPA kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esineb RelvS-i

§ 36 lõike 1 punktis 1, 2, 4–7, 9 või 10 või § 43 lõike 3 punktis 1, 3–6 või 9 sätestatud asjaolu.

RelvS-i § 36 lõike 1 punkti 7 kohaselt ei anta soetamisluba ja relvaluba isikule, kes on

väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist,

hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest.

RelvS-i § 36 lõike 1 punkt 7 on vastuolus RelvS-i § 43 lõike 3 punktiga 9, mille kohaselt üks

RelvS-i nõuete rikkumine ei ole automaatselt kollektsioneerimisloa kehtetuks tunnistamise

aluseks. Kavandatav muudatus on õigusselguse ja proportsionaalsuse seisukohast oluline

normitehniline täpsustus.

Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse RelvS-i § 29 lõikega 12, mille kohaselt võib 15–17-aastane

isik vallata sporditulirelva paralleelrelvaloa alusel, kui tal on selleks lapsevanema nõusolek.

Kehtiva RelvS-i kohaselt on Eestis lubatud õhkrelva vallata, kanda, hoida ja edasi toimetada alates

10. eluaastast (RelvS § 18 lõige 5). Sporditulirelva võib aga laskeinstruktori või relvaluba omava

lapsevanema vahetu järelevalve all anda kasutada alates 12. eluaastast (RelvS § 86 lõige 8). Mida

varem alustab noor laskeoskuse arendamist ja omandab laskmise tehnikad, seda varem on lootust

saavutada häid tulemusi rahvusvahelises konkurentsis. Eestis tegutsevad mitmed noortele

suunatud laskespordiklubid, kus pakutakse spetsiaalseid algtaseme treeninguid ning arendatakse

lastele ja noortele sobivaid treeningprogramme. Selleks, et profitasemele jõuda, peab noor saama

võimalikult varajases eas palju treenida, mis omakorda eeldab sportlasele sobiva relva olemasolu

ja võimalust seda relvahoiu koha ning treeningpaiga vahel turvaliselt transportida. Kehtiva seaduse

kohaselt on alla 18-aastasel õigus tulirelva treeningul kasutada, kuid ei võimalda tal relva

iseseisvalt treeningule või võistlusele transportida, mis on noorsportlastele arvestatav takistus.

Eestis on üsna levinud, et noorsportlasele soetavad sporditulirelva lapsevanemad. Samas ei ole

lapsevanemal alati oma töö ja elukorralduse kõrvalt võimalik koos lapsega treeningutel osaleda.

Spordiklubidel aga ei ole sageli piisavaid vahendeid, et varustada kõiki treenitavaid kaasaegsete

sporditulirelvadega. See seab mitmed piirangud ja takistab noorsportlase arengut.

15-aastane noorsportlane, kes on treeninguid alustanud juba varajases eas, ja kes on juhendatud

professionaalide poolt, omab üldjuhul piisavaid teadmisi ja vilumust tulirelva ohutuks

käsitsemiseks. Neil võiks lubada paralleelrelvaluba taotleda. Paralleelrelvaluba annab

noorsportlasele ka võimaluse taotleda Euroopa tulirelvapassi, et reisida teistesse EL-i

liikmesriikidesse treeninglaagritesse ja võistlustele.

Sarnane praktika on näiteks Soomes25 ning ei ole vastuolus tulirelvadirektiiviga.

Tulirelvadirektiivi kohaselt võivad liikmesriigid lubada omandada (kui see ei toimu ostmise teel)

ja vallata tulirelvi alla 18-aastastel isikutel küttimise ja sportlaskmise eesmärgil tingimusel, et neil

25 Ampuma-aselaki, 1/1998, § 42b, Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/1998/1.

32

on selleks vanemate luba või nad tegutsevad oma vanemate juhendamisel või kehtivat tulirelva-

või jahiluba omava täiskasvanu juhendamisel, või litsentseeritud või muu loa alusel tegutsevas

treeninguasutuses ning kui lapsevanem või täiskasvanu, kellel on kehtiv relva- või jahiluba, võtab

endale direktiivi artikli 7 kohaselt vastutuse relva nõuetekohase hoidmise eest, ning tõenäoliselt ei

ohusta ennast ega teisi, avalikku korda ega avalikku julgeolekut; varasem süüdimõistmine tahtliku

vägivaldse kuriteo eest loetakse vastava ohu näitajaks.26

Need muudatused toetavad noorte laskeharidust ja treeninguid ning reguleerivad senisest

selgemalt relva kasutamist alaealiste poolt juhendatud tingimustel. Vanusepiirangute ja

loaandmise korra täpsustamine aitab vältida väärarusaamu ning tagada, et relva käsitsemine

toimub kontrollitud ja ohututes tingimustes.

Lisaks omab muudatus ka laiemat riigikaitselist väärtust. Laskespordiga tegelevad noored

omandavad varakult relvakultuuri, ohutustehnika ja vastutustunde, mis on nii ajateenistusse kui

tegevteenistusse astumisel olulised eeldused. Varakult harjutatud tehnilised oskused, relva

käsitsemise kindlus ja vaimne distsipliin toetavad reservväelaste järelkasvu ning tugevdavad

ühiskonnas riigikaitselist teadlikkust ja valmisolekut. Seeläbi aitab muudatus kaasa riigi

kaitsevõime tugevdamisele.

Eelnõu § 1 punktiga 27 kohaselt muudetakse RelvS-i § 30 lõiget 2. Kehtiva RelvS-i § 30 lõike 2

kohaselt võib välismaalane, kes on EL-i või NATO liikmesriigi kodanik ning kellel on Eesti

elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, soetada, omada ja vallata RelvS-i § 29 lõikes

1 loetletud relva, kui talle on RelvS-s füüsilisele isikule ettenähtud alustel ja korras antud Eestis

relvaluba. Eelnõu järgi täiendatakse sätet selliselt, et välismaalane, kes on EL-i või NATO

liikmesriigi kodanik ning kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, võib

vallata RelvS-i § 29 lõikes 1 ja 11 loetletud relva, kui talle on RelvS-s füüsilisele isikule ettenähtud

alustel ja korras antud Eestis relvaluba või paralleelrelvaluba. Muudatus tagab, et ka 15–17-

aastasel välismaalasel on õigus vallata RelvS-i § 29 uue lõike 11 kohaselt sporditulirelva,

tingimusel, et tal on selleks lapsevanema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 26 esitatud muudatusega, mis toetab noorte

harrastuslaskmiseks soodsate tingimuste loomist.

Eelnõu § 1 punktis 28 täiendatakse RelvS-i § 31 lõikega 8 selliselt, et juriidiline isik võib Eestis

spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks

ööpäevaks RelvS-s kehtestatud korras registreeritud relv ja laskemoon tingimusel, et teisel

isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab

olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt.

Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab relva andmeid,

relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid ning relva

üleandmise ja vastuvõtmise aega.

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555, 24. märts 2021, relvade omandamise ja valduse kontrolli

kohta (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1–25), artikli 6 lõige 1.

33

Muudatusega võimaldatakse juriidilisel isikul anda oma nimele registreeritud jahitulirelv või

sporditulirelv kuni viieks ööpäevaks kasutada teisele isikule, kellel on vastav relvaluba. Selleks

peab olema võimalik koheselt tõendada relva üleandmist.

Muudatus on vajalik eelkõige jahiturismi toimimiseks. Praegu saab juriidiline isik anda relva

kasutada ainult oma töötajale, mis ei kata külalisjahil osalevate isikute, sealhulgas välisriigi

jahimeeste või relvata kohalike jahimeeste vajadusi. Sageli ei saa külalisjahimehed oma relva riiki

tuua või ei ole neil mõistlik selleks relva soetada. Füüsilisel isikul on ajutine relva kasutusse

andmine lubatud, kuid juriidilisel isikul mitte, mille tulemusena tekib põhjendamatu ebavõrdsus.

Muudatus võimaldab juriidilisel isikul relva ajutiselt teisele isikule kasutada anda samadel

tingimustel nagu füüsilisel isikul ning loob praktilised võimalused külalisjahimeeste vastuvõtuks

ja jahiturismi korraldamiseks, parandades seeläbi valdkonna toimimist ja toetades ettevõtlust.

Eelnõu § 1 punktiga 29 pikendatakse relvasoetamisloa kehtivusaega kolme kuu pealt kuuele

kuule. Praktika on näidanud, et kolme kuu pikkune tähtaeg ei ole mitmel juhul piisav soovitud

relva soetamiseks. Relvade ja relvatarvikute tarneajad võivad ületada kolme kuu piirangut, samuti

esineb olukordi, kus relvakaupmeeste laoseisud ei võimalda kiiret soetamist. Sellest tulenevalt on

relva soetada soovivad isikud pidanud esitama korduvaid taotlusi, kuigi neile loa andmise eeldused

ei ole muutunud. See koormab põhjendamatult nii taotlejaid kui ka PPA-d.

Kuuekuuline kehtivusaeg võimaldab relvasoetamisloa omajal soetada relva vastavalt

turuolukorrale ja tegelikele tarneaegadele, vähendab korduvate taotluste arvu ja tõstab menetluse

tõhusust. Muudatus ei vähenda avaliku ohutuse taset, kuna loa andmise eeldused kontrollitakse

põhjalikult loa väljastamisel ning seadus võimaldab luba kehtetuks tunnistada, kui eeldused hiljem

ära langevad.

Muudatus on vajalik, et ühtlustada loa kehtivusaeg relvaturu tegelike tingimustega ning vähendada

ebaproportsionaalset halduskoormust.

Eelnõu § 1 punktiga 30 asendatakse RelvS-i § 33 lõikes 1 sõna „seitsme“ sõnaga „kümne“.

Eelnõuga tehakse muudatus RelvS-i § 33 lõikes 1, millega pikendatakse tähtaega, mille jooksul

peab välisriigist soetatud relva registreerimiseks esitama prefektuurile. Kehtiva seitsme tööpäeva

asemel on eelnõu kohaselt see tähtaeg kümme tööpäeva.

Muudatus on ajendatud praktilisest vajadusest, mille järgi ei ole relvaomanikel alati võimalik saada

sobivat prefektuuri vastuvõtuaega nii lühikese tähtaja jooksul. Eriti suuremates prefektuurides (nt

Tallinnas) võib vaba aega olla keeruline leida mõistliku etteteatamisega, eelkõige siis, kui

relvaomaniku töö- või elukorraldus ei võimalda tööpäeviti koheselt vastuvõtule tulla.

34

Tähtaja pikendamine ei vähenda avalikku turvalisust, sest relv on soetatud seaduslikult,

relvakandmise õigus on kontrollitav ning registreerimiskohustus jääb kehtima. Muudatus on

proportsionaalne ja eluline, vähendades nii relvaomanike kui prefektuuride halduskoormust,

tagades ühtlasi relvade korrektse registreerimise.

Eelnõu § 1 punktiga 31 pikendatakse RelvS-i § 34 lõike 14 punktis 2 tähtaega, mille jooksul peab

relvaloa taotleja osalema laskevõistlusel, kui ta taotleb relva, mille puhul kasutatakse piiratud

tsiviilkäibega padrunisalve. Kehtiva 12 kuu asemel kehtestatakse 24-kuuline tähtaeg.

Kehtiva RelvS-i § 34 lõike 14 punkti 2 kohaselt peab relvaloa taotlemiseks tegelemiseks

spordialaga, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisalvega tulirelva, olema eelnenud

12 kuu jooksul olema osalenud laskevõistlusel, mille on korraldanud või kuhu on korraldajana

kaasatud laskespordiorganisatsioon. Praktikas on sellise tähtaja järgimine sageli keeruline, sest

kiirete eluetappide – näiteks kooli lõpetamise, lapse sünni, töökoha vahetuse – ning samuti

vigastuste või muude terviseprobleemide tõttu võivad harrastused ajutiselt tahaplaanile jääda.

Laskevõistlustel osalemine eeldab ettevalmistust ning võistlused toimuvad kindlatel kuupäevadel,

mis tähendab, et taotlejal ei ole alati võimalik oma osalemist paindlikult planeerida.

Laskevõistlusel osalemise nõude eesmärk ei ole taotleja karistamine ega põhjendamatu

halduskoormuse tekitamine, vaid tema tegeliku relvakäsitsemise oskuse ja piiratud käibega

padrunisalvega tulirelva omamise vajalikkuse tõendamine.

Muudatus on vajalik, sest:

 12-kuuline tähtaeg on praktikas sageli ebarealistlik, arvestades võistluste arvukust,

hooajalisust ja vabatahtlikku korraldust;

 24-kuuline tähtaeg on proportsionaalne, eluline ja õiglaselt täidetav, välistades, et

relvaloa taotlemine sõltub juhuslikult võistluskalendri kättesaadavusest;

 muudatus suurendab ohutust, andes taotlejale rohkem aega ettevalmistuseks, ilma et

järelevalve või nõude sisuline eesmärk väheneks;

 turvalisus ega kontrollitavus ei vähene, kuna laskevõistlusel osalemise kohustus jääb täiel

määral kehtima.

Tähtaja pikendamine ei muuda nõude sisu, osalemise kohustuslikkust, taotleja taustakontrolli,

ohutusnõudeid ega kvalifikatsioonikriteeriume – muudetakse üksnes ajaraami, mille jooksul

tegevus peab olema sooritatud. Ohutuse tase jääb seega samaks, kuid nõue muutub realistlikult

teostatavaks ja õiglasemaks. Lisaks välistab 24 kuu pikkune tähtaeg juhuslikkuse mõju ja tagab,

et regulatsioon täidab oma tegelikku eesmärki.

Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks RelvS-i § 34 lõike 15 punkt 3, mis seob piiratud

käibega padrunisalvede soetamise ja omamise õiguse üksnes kitsalt määratletud riigikaitses

osalevate isikutega. Praktika ja riigikaitselised vajadused on näidanud, et kehtiv regulatsioon on

liiga jäik ja piirab ebamõistlikult motiveeritud ja võimekate relvaomanike panust riigikaitsesse.

35

RelvS-i § 34 lõike 15 kohaselt võib riigikaitses osalev isik taotleda oma relvaloale kantud ja

relvaregistris registreeritud relva andmetele riigikaitse märgendit, mis annab talle õiguse soetada,

omada ja vallata jahipidamise, spordi- või turvalisuse tagamise otstarbel registreeritud relvale

piiratud käibega padrunisalve27 ning osaleda selle relvaga riigikaitselises tegevuses KalS-i § 52

lõikes 1 sätetatud korras.

Praegune regulatsioon tekitab aga mitmeid probleeme:

 vanusepiirang: sõjaaja ametikohtadele kehtib vanuse ülempiir28. Kui isik selle täidab,

vabastatakse ta ametikohalt, mistõttu kaotab ta õiguse riigikaitse märgendile ning ei saa

enam oma isikliku relvaga riigikaitselises tegevuses osaleda. Samuti tuleb tal loobuda

piiratud käibega padrunisalvedest. See välistab riigikaitselise panuse andmise ka neil

inimestel, kes on jätkuvalt heas füüsilises ja vaimses vormis ning motiveeritud kaasa

lööma.

 paindlikkuse puudumine: mitmed relvaomanikud sooviksid riigikaitsesse panustada,

kuid ei saa töö- ja pereelu kõrvalt võtta endale püsivat rolli Kaitseliidus. Neil oleks aga

võimalik osaleda vabatahtlikuna või toetajaliikmena, kuid kehtiv regulatsioon ei võimalda

neil isikliku relvaga sellistes tegevustes osalemist.

Kokkuvõttes piirab kehtiv lahendus nii kogenud ja motiveeritud inimeste panustamist kui ka

nende relvaomanike kaasamist, kes võiksid riigikaitses osaleda paindlikumal viisil.

Oskus käsitseda tulirelvi suurendab usku riigi kaitsmise võimalikkusesse ning tugevdab seeläbi

kaitsetahet. Inimene tunneb end turvalisemalt ja enesekindlamalt, kui tal on teadmised ja oskused,

kuidas reaalses kriisiolukorras tegutseda. See psühholoogiline kindlus aitab säilitada rahu ja

suurendab valmidust ennast ja laiemalt ka oma kodumaad kaitsta. Kaitsetahe ei ole ainult

emotsionaalne hoiak (patriotism), vaid ka teadmine, mida ma reaalselt teha saan, kui olukord

nõuab. Relva käsitsemise oskus teeb kaitsmise konkreetseks ja praktiliseks tegevuseks, mitte

abstraktseks mõtteks.

Kui suur osa ühiskonnast omab relvaoskusi (nt laskespordi, jahipidamise, ajateenistuse või

koolituste läbimise kaudu), tekib tugevam ühisvastutuse tunne. Inimesed ei looda ainult

professionaalsele armeele, vaid tunnetavad, et neil on samuti roll riigikaitses.

Muudatus tugevdab Eesti riigikaitset, suurendades inimeste ringi, kes saavad sisuliselt ja

ohutult panustada relvakandmise ja laskekoolituse kaudu.

Oskused ja teadmised tekitavad tihti suurema huvi valdkonna vastu. Inimesed, kes on läbinud

relvaõppe või saanud laskekogemuse, võivad rohkem huvituda ka muudest

riigikaitsevaldkondadest – näiteks liituda Kaitseliiduga, osaleda õppustel jne.

27 RelvS-i § 211 lõike 7 kohaselt on piiratud käibega padrunisalv poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli

padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalv,

mis mahutab rohkem kui 10 padrunit. 28 KVTS § 90.

36

Kuigi Šveits on neutraalne riik, millel on rahumeelne maine, on see siiski üks relvastatumaid riike

maailmas, selgub Genfis asuva organisatsiooni Small Arms Survey andmetest, mis on selles

valdkonnas tunnustatud analüüside allikas. Organisatsiooni 2018. aasta hinnangu29 kohaselt on

Šveitsis ringluses üle 2,3 miljoni tulirelva, mille hulka ei kuulu 360 000 relva, mida hoiavad

õiguskaitseasutused. Eraisikute omanduses olevate relvade arv ulatub Šveitsis ligi 28 relvani 100

elaniku kohta, mis asetab riigi Lääne-Euroopas neljandale kohale (pärast Soomet, Austriat ja

Norrat) ning maailmas 14. kohale. Maailma absoluutne rekord kuulub aga Ameerika

Ühendriikidele, kus on üle 120 relva 100 elaniku kohta. Eestis on eraisikute omanduses olevate

relvade arv 4,96 relva 100 elaniku kohta30.

29 Small Arms Survey, Global Firearms Holdings, juuni 2028. Kättesaadav:

https://www.smallarmssurvey.org/database/global-firearms-holdings. 30 Small Arms Survey 2018.

37

Tabel 1. Relvade arv EL-is 100 elaniku kohta

Riik Relvade arv 100 elaniku kohta

Soome 32,4

Austria 30,0

Küpros 29,1

Malta 28,3

Rootsi 23,1

Portugal 21,3

Prantsusmaa 19,6

Saksamaa 19,6

Luksemburg 18,9

Kreeka 17,6

Sloveenia 15,6

Itaalia 14,4

Horvaatia 13,7

Leedu 13,6

Belgia 12,7

Tšehhi 12,5

Ungari 10,5

Läti 10,5

Taani 9,9

Bulgaaria 8,4

Hispaania 7,5

Iirimaa 7,2

Slovakkia 6,5

Eesti 4,9

Madalmaad 2,6

Rumeenia 2,6

Poola 2,5

Allikas: Small Arms Survey 2018.

Šveitsis on relvade hoidmine kodus osa pikaajalisest kodanikukaitse traditsioonist. Šveitsi armee

tugineb süsteemile, kus enamik mehi läbib kohustusliku ajateenistuse ning säilitab pärast teenistust

relva kodus. Rahuajal hoitakse reservväelaste relvi kodudes (kuigi viimastel aastatel on seda veidi

piiratud). Sellise põhimõtte rakendamise tulemusena on Šveitsis tugev kodanikukaitse traditsioon

38

ja ühiskonnas kõrge kaitsetahe31. Uuringud näitavad, et šveitslased usuvad oma riigi

kaitsevõimesse, sest nad teavad, et neil endil on oluline roll.

Meie naaberriigis Soomes on kõrge ajateenistuse läbimise protsent ning relvaõpe on oluline osa

väljaõppest. Paljud soomlased osalevad ka pärast teenistust vabatahtlikus väljaõppes (nt

Maanpuolustuskoulutusyhdistys32). Ka Soomes on elanike seas tugev kaitsetahe – 2023. aasta

küsitluse33 kohaselt uskus üle 80% soomlastest, et riiki tuleks relv käes kaitsta. Head

relvakäsitsemise oskused toetavad seda hoiakut.

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse RelvS-i § 34 lõiget 6 punktiga 4, mille kohaselt annab

juriidilise isiku relvaluba õiguse anda relva, helisummutit, öösihikut ja laskemoona kasutada

jahipidamise eesmärgil külalisjahis osalejale tingimusel, et külalisjahil osalejal on seda liiki

jahitulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning

laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-

vastuvõtmise akt, mis sisaldab relva andmeid, relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid,

relvaloa andmeid, kontaktandmeid ning relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 28 nimetatud muudatusega, millega võimaldatakse

juriidilisel isikul anda oma nimele registreeritud jahitulirelv või sporditulirelv kuni viieks

ööpäevaks kasutada teisele isikule, kellel on vastav relvaluba

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse RelvS-i §-i 35 lõikega 61, millega vabastatakse relvaeksami

praktilise osa sooritamise kohustusest relvaluba või soetamisluba taotlev füüsiline isik, kelle

jahiseadusest34 (edaspidi JahiS) tuleneva jahieksami käigus sooritatud laskekatsest või suuruluki

jahilaskekatse sooritamisest on möödunud vähem kui kuus kuud. Muudatus ühtlustab RelvS-i ja

JahiS-e toimimise, vähendab halduskoormust nii taotlejale kui ka riigile ning kõrvaldab täna

esineva topeltnõude.

Muudatus on vajalik, sest:

 väldib topeltsooritamist sisuliselt sama sisuga laskekatsetel,

 vähendab ebamõistlikku aja- ja rahalist koormust taotlejale,

 vähendab eksamite halduslikku koormust ja lühendab järjekordi,

 tunnustab jahikatse sisulist rangust ja ohutusväärtust,

 ei vähenda avalikku turvalisust, kuna pädevus on värskelt ja rangelt tõendatud.

Praegu peab isik, kes on juba edukalt läbinud jahieksami laskekatse või suuruluki laskekatse,

läbima ka relvaeksami praktilise osa, mis sisuliselt:

 hindab samu relvakäsitsemise oskusi,

 testib lasketehnilist pädevust,

31 France 24, Elena Pompei, Why do the Swiss have so many guns? 24. oktoober 2024. Kättesaadav:

https://www.france24.com/en/europe/20241024-why-do-the-swiss-have-so-many-guns?utm_source=chatgpt.com 32 Maanpuolustuskoulutusyhdistys. Kättesaadav: https://mpk.fi. 33 YLE News, Poll: Citizens' willingness to defend Finland, support for Nato hit all time high, 1. detsember 2023.

aasta. Kättesaadav: https://yle.fi/a/74-20006876?utm_source=chatgpt.com. 34 Jahiseadus – RT I, 16.05.2013,2.

39

 toimub sama tüüpi relvadega,

 eeldab identseid ohutusnõudeid.

See on sisuliselt sama oskuse kahekordne hindamine, mis ei ole proportsionaalne ega

põhjendatud. Lisaks on jahilaskekatse sisult rangem kui relvaeksami praktiline osa. Jahilaskekatse

(sh suuruluki laskekatse) sisaldab täpsemaid tabavus- ja ohutusnõudeid ning nõuab reaalse

jahisituatsiooniga võrreldavat täpsust ja kontrolli. Jahilaskekatsed viiakse läbi pädevate

eksamineerijate poolt ning on tuntud kui üks Eestis kõige rangemate nõuetega oskuskatse. Seega

on juba tõendatud, et jahilaskekatse läbinud isik oskab ohutult relva käsitseda, suudab teha

täpseid laske, tunneb ohutusnõudeid ja oskab neid praktikas rakendada.

Muudatus arvestab ka aja- ja ressursikulu ning vähendab ebamõistlikku koormust.

Relvaeksami praktilise osa läbimine tähendab täna:

 eksamile registreerimist,

 täiendavat õppesooritust,

 laskekohale sõitmist,

 laskemoona ja rajakasutuse eest tasumist.

Kui inimene on juba hiljuti tõendanud samu oskusi jahilaskekatse sooritamisega, on see ajaliselt

ja rahaliselt ebamõistlik koormus, mis ei paranda ohutust ega kvaliteeti.

Muudatus loob proportsionaalse, elulise ja koormust vähendava regulatsiooni, mis suurendab

menetluse efektiivsust ning toetab nii jahinduse kui relvakultuuri sisulist kvaliteeti.

Eelnõu § 1 punktis 35 täiendatakse RelvS-i 35 lõiget 10 punktiga 21 , mille kohaselt lisatakse

isikute ringi, kellele on võimalik väljastada tulirelvaluba lihtsustatud korras, ka tolliametnik ja

keskkonnakaitseinspektor, kui neil on teenistuses tulirelva kandmise õigus ning kehtiv

RelvS- i § 351 kohane tervisetõend. Muudatuse eesmärk on käsitleda nimetatud ametiisikuid

sarnaselt teistele riigiametnikele, kelle teenistusülesanded eeldavad relva kandmist ning kes on

juba täna hõlmatud lihtsustatud loa taotlemise korraga.

RelvS-i § 35 lõige 10 sätestab isikute loetelu, kellele võib väljastada tulirelvaloa ilma § 351 lõikes

1 sätestatud täiendavate nõueteta, eelkõige ilma relvakoolituse ja laskekatse sooritamiseta. Seadus

näeb lihtsustusi ette sellistele ametnikele ja teenistujatele, kelle igapäevased tööülesanded on

seotud relva kandmise või kasutamisega ning kes läbivad ametkonna-sisese väljaõppe. Kehtivas

õiguses on lihtsustatud loa taotlemise õigus näiteks politseiametnikel, tegevväelastel ja

vanglateenistuse ametnikel. Nende ametnike puhul on seadusandja pidanud piisavaks ametkonna

sisest väljaõpet ja kontrolli, mistõttu pole vajalik täiendav relvakoolituse läbimine eraisikuna.

Tolliametnikud ja keskkonnakaitseinspektorid on oma teenistusülesannete iseloomult võrreldavad

ametnikega, kes juba täna kuuluvad lihtsustatud loa saajate hulka.

40

Kavandatav muudatus ei laienda relva kandmise õigust ühelegi uuele isikute grupile – see

puudutab üksnes relvaloa taotlemise menetluse lihtsustamist ametnikele, kellel on juba praegu

seadusest tulenev õigus kanda relva teenistusülesannete täitmisel. Julgeolekurisk ei suurene, kuna

ametnikud läbivad ametkondliku väljaõppe, nende terviseseisund on kontrollitud RelvS-i § 351

kohase tõendi alusel ja nad on juba praegu relva kasutusõigusega riigiametnikud.

Eelnõu § 1 punktiga 36 jäetakse RelvS-i § 36 lõike 1 punktist 6 välja viited karistusseadustiku35

(edaspidi KarS) §-dele 117 (surma põhjustamine ettevaatamatusest) ja 119 (raske

tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest). Kehtiv regulatsioon näeb ette, et isik, kelle suhtes

on karistusregistris kehtiv karistus nimetatud süütegude eest, ei saa relva- ega soetamisluba.

Muudatus on vajalik, sest kehtiv sõnastus on ebaproportsionaalne, õigusloogiliselt

põhjendamatu ja võib olla põhiseadusega vastuolus.

KarS-i § 117 ja § 119 käsitlevad tagajärjedelikte, mis on toime pandud ettevaatamatusest, mitte

tahtlikult. See tähendab, et:

 tegu ei ole suunatud õiguslike või ühiskondlike normide teadlikule rikkumisele,

 tegu ei näita isiku kalduvust agressiivsusse, vägivalda ega relva kuritarvitamisse,

 isik ei ole väljendanud valmisolekut rikkuda seadust tahtlikult või riskida sellega,

 tegu võib olla põhjustatud üksikust eksimusest, tähelepanematusest või n-ö õnnetuste

kokkulangemisest.

Seega ei ole olemas selget põhjuslikku seost nende koosseisude ja relvaloa omamise ohutuse või

usaldusväärsuse hindamise vahel.

Ettevaatamatusest põhjustatud raske tagajärg (surm või raske tervisekahjustus) võib toimuda

täiesti tavalises elusituatsioonis (nt liiklus, tööõnnetus, kodune õnnetus) ning ei pruugi üldse olla

seotud isiku üldise hoolimatuse või normidest kõrvalekaldumisega ja võib tuleneda ühest

juhuslikust veaotsustusest, mida isik ise hiljem sügavalt kahetseb.

Sellises olukorras isiku karistus iseenesest ei tee teda relvaloa seisukohast ohtlikuks, ega viita

sellele, et ta ei suudaks relva ohutult käsitseda. Seega ei ole sellisel puhul sisuliselt põhjendatud

relvaloa väljastamisest keeldumine.

Relvaloaga kaasneb põhiõiguste riive, kuna:

 relva soetamine ja omamine on osa isikuvabadusest (PS § 19),

 relv võib olla osa varalisest omandist (PS § 32).

Ettevaatamatusdelikti eest määratud karistus on piisav ja iseseisev sanktsioon. Relvaloa

automaatne keeld:

 lisandub sellele teise karistusena,

 ei lähtu teo raskusastme individuaalsest hindamisest,

 ei arvesta teo konteksti ega isiku tausta,

 on eelnevalt ette määratud ja jäik.

35 Karistusseadustik – RT I, 05.07.2025, 9.

41

Kui keelu eesmärk oleks täiendav karistus, peaks see olema sätestatud KarS-s ning kohus peaks

saama otsustada selle vajalikkuse üle konkreetse teo asjaolusid arvesse võttes. RelvS seda

võimalust ei anna, mistõttu keeld on põhiseaduslikult problemaatiline.

Muudatusega jäetakse sättest välja üksnes ettevaatamatusdeliktid, mille toimepanek ei näita isiku

pahatahtlikkust, agressiivsust, teadlikku normidest kõrvalekaldumist ega kalduvust relva

väärkasutada.

Kõik ülejäänud isiku usaldusväärsust mõjutavad tahtlikud süüteod – sealhulgas KarS-i

valikkoosseisud vägivalla, ohtliku käitumise või relvakasutuse kohta – jäävad endiselt automaatse

keelu alla.

Lisaks jäävad alles taustakontroll, usaldusväärsuse hindamine, tervisekontroll, PPA kaalutlusõigus

relvaloa mitteandmiseks, kui isik tegelikult kujutab ohtu. Seega ei vähenda muudatus

turvalisust.

RelvS-i § 36 lõike 1 punktist 6 KarS-i §-dele 117 ja 119 viitamisest loobumine on mõistlik, kuna:

 ettevaatamatusdeliktid ei viita relvaloa seisukohalt isiku üldisele ohtlikkusele;

 tagajärjedelikti toimumine ei tähenda püsivat hoolimatust ega seaduserikkumise kalduvust;

 automaatkeeld on põhiseaduslikult küsitav ja ebaproportsionaalne;

 isik võib olla väikesest eksimusest hoolimata väga usaldusväärne relvaomanik;

 muudatus ei vähenda turvalisust, kuna muud olulised kuriteokoosseisud jäävad keelu alla;

 muudatus taastab sisulise, individuaalse ja õiguspärase hindamise põhimõtte.

Muudatus loob õiglasema, proportsionaalsema ja sisuliselt põhjendatud relvalubade menetluse

ning kõrvaldab ebavajaliku ja põhiseaduslikult küsitava piirangu.

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse RelvS-i § 401 lõike 2 sõnastust selliselt, et juriidilise isiku

poolt relvakandmisloa taotlemisel peab isik, kellele luba taotletakse, olema EL-i või NATO

liikmesriigi kodanik. Muudatus kohandab RelvS-i varasemaid sätteid julgeolekuloogikaga, mis

kehtib juba füüsiliste isikute relvalubade väljastamisel, ning kõrvaldab praeguse regulatsiooni

ebakooskõla.

Alates 2023. aasta 15. märtsist kehtiv RelvS-i muudatus36 sätestab, et relvaluba väljastatakse ainult

EL-i või NATO liikmesriigi kodanikele, kes elavad Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel.

Seadusandja eesmärk oli välistada relvade andmine:

 riikide kodanikele, kes ei ole Eesti strateegilised liitlased,

 isikutele, kelle päritoluriigi julgeolekupoliitika võib olla Eesti huvidega vastuolus,

 potentsiaalsetele riskidele, mis võivad väljenduda spionaaži, sabotaaži, mõjutustegevuse

või muud liiki riigivastase tegevusena.

36 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – RT I, 14.03.2023, 21.

42

Sama loogika peab kehtima ka juriidiliste isikute puhul, kes taotlevad relvakandmisluba oma

töötajatele või klubi liikmetele.

Praegu selline nõue puudub, mis loob juriidilise lünga ja võimaldab kasutada relva isikutel, kes

poleks relvaluba füüsilise isikuna saaks.

Kehtiva RelvS-i kohaselt antakse füüsilisele isikule relvaluba ainult siis, kui ta on EL-i või NATO

liikmesriigi kodanik, kuid juriidiline isik võib relvakandmisloa taotleda ka teiste riikide

kodanikele, kui neil on kehtiv relvaluba (sh varasem, enne 2023. a muudatust antud).

See tekitab paradoksaalse olukorra – isik, kes kehtiva RelvS-i kohaselt ei saa füüsilise isikuna

relvaluba võib juriidilise isiku kaudu siiski relva kasutada, kui talle on enne seadusemuudatust

väljastatud relvaluba.

See on selgelt vastuolus seaduse eesmärgiga – välistada relvade ligipääs isikutele, kes ei kuulu

Eesti liitlassüsteemi kodakondsuse põhiselt.

2023. aastal jõustunud RelvS-i muudatus sisaldas üleminekusätet, mille kohaselt võivad kuni

2028. aasta märtsini kehtida varasemalt määratlemata kodakondsusega isikutele väljastatud

relvaload. Seega on mitmete määratlemata kodakondsusega isikute relvaload jätkuvalt kehtivad,

isegi kui täna neile uusi lubasid ei antaks. Nad võivad tehniliselt neid lubasid kasutada juriidilise

isiku relvakandmisloa raames.

Muudatusega välistatakse, et isikud, kes tulevikus ei tohiks relva kanda, saavad siiski relva

kasutada tööandja või spordiklubi kaudu. Selle muudatusega kõrvaldatakse üleminekuperioodiga

tekkinud julgeolekulünk. Muudatus tagab:

 ühtse, järjepideva ja sisuliselt põhjendatud julgeolekupõhimõtte,

 relvakasutuse lubamise ainult liitlasriikide kodanikele,

 õigusselguse ja kooskõla seaduse üldiste eesmärkidega.

Eelnõu § 1 punktiga 38 asendatakse RelvS-i § 43 lõike 3 punktis 2 tekstiosa „7“ tekstiosaga „61“.

Muudatusega kõrvaldatakse vastuolu sama paragrahvi lõike 3 punktiga 9, mille kohaselt tunnistab

PPA soetamisloa või relvaloa kehtetuks kui relvaomanik või -valdaja on vähemalt kaks korda

viimase kolme aasta jooksul rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid

või on jätnud täitmata temale tehtud ettekirjutuse nõuded.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt toob RelvS-i § 43 lõike 3 punkti 2 kaudu relvaloa kehtetuks

tunnistamise kaasa muu hulgas RelvS-i § 36 lõike 1 punktis 7 nimetatud asjaolu, milleks on

karistatus relva- või laskemoona nõuete rikkumise eest väärteokorras. Tegemist on üksikjuhtumi

iseloomuga rikkumisega, mis ei pruugi iseseisvalt õigustada relvaloa automaatset kehtetuks

tunnistamist. Samas näeb RelvS-i § 43 lõike 3 punkt 9 ette relvaloa kehtetuks tunnistamise juhul,

kui isik on viimase kolme aasta jooksul vähemalt kahel korral rikkunud RelvS-i või selle alusel

antud õigusakti. Seega seob seadus korduva rikkumise juba iseenesest relvaloa kehtetuks

tunnistamisega.

43

Praegune viide RelvS-i § 36 lõike 1 punktile 7 RelvS-i § 43 lõike 3 punktis 2 tekitab olukorra, kus

relvaluba tuleb kehtetuks tunnistada juba ühe RelvS-i nõuete rikkumisega väärteo toimepanemise

korral, samas kui RelvS-i § 43 lõike 3 punkt 9 kohaldamine eeldab kahte rikkumist. Selline

normide kombinatsioon on sisuliselt vastuoluline ja ei vasta seaduse ülesehitusele, mille

kohaselt tuleb relvaloa automaatne kehtetuks tunnistamine siduda oluliselt raskemate asjaoludega

kui üksik väärteokoosseis.

Viite asendamine tagab, et RelvS-i § 43 lõike 3 punktis 2 sätestatud automaatne relvaloa

kehtetuks tunnistamine rakendub ainult sisuliselt tõsisemate asjaolude korral, samas kui piiratud

raskusega rikkumiste puhul saab PPA rakendada RelvS-i § 43 lõike 3 punktis 9 sätestatud RelvS-

i nõuete korduva rikkumise mehhanismi.

Muudatusega ei muudeta relvaloa taotlemise ega omamise üldisi tingimusi, vaid

korrigeeritakse viitenormi, et seaduse sätted oleks omavahel kooskõlas ning seadus oleks

proportsionaalselt kohaldatav. Muudatuse tulemusena vastavad relvaloa kehtetuks tunnistamise

alused paremini regulatsiooni eesmärgile ning tagatakse, et üksik rikkumine ei tooks kaasa

ebaproportsionaalselt rasket tagajärge.

Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse RelvS-i § 43 lõikega 34, mille kohaselt võib PPA tunnistada

isikule väljastatud soetamisloa ja relvaloa kehtetuks, kui teda on väärteomenetluse korras

karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või

kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest. Muudatus on seotud eelnõu §

1 punkti 38 kohase muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 40 muudetakse RelvS-i § 45 lõiget 3, millega täpsustatakse tulirelva

hoidmise nõudeid ning nähakse ette, et tulirelva hoidmisel ei tohi padrun olla padrunipesas.

Kehtiva RelvS-i § 45 lõike 3 sõnastuse kohaselt „tulirelva hoitakse ainult tühjaks laetuna“. Selline

sõnastus on praktikas põhjustanud tõlgendusprobleeme, eeskätt küsimuses, kas tühjaks laetuse

nõue tähendab ka padrunisalve eemaldamise kohustust või üksnes keeldu padruni hoidmiseks

padrunipesas. Seaduse rakendamisel on seetõttu esinenud juhtumeid, kus relvaomanikud ja

järelevalveorganid on sama sätet mõistnud erinevalt.

Muudatusega täpsustatakse, et relva hoidmisel ei tohi padrun olla padrunipesas. Selge sõnastus

välistab relva hoidmise koheselt laskmiseks valmisolekus, kuid ei keela padrunisalve hoidmist

relvas. Nõue viiakse kooskõlla tulirelva kandmise regulatsiooniga, mis lubab padrunisalve relvas

hoida tingimusel, et padrunit ei ole padrunipesas. Selline ühtlustamine loob õigusselguse ning

tagab, et relvade ohutu käitlemine ja hoiustamine oleks reguleeritud selgelt ja üheselt mõistetavalt.

Muudatus on oluline eelkõige nende tulirelvade puhul, mis on soetatud enese ja vara kaitse

eesmärgil. Selliste relvade puhul on praktika näidanud, et laskemoona eraldi hoidmise kohustus

võib relva kasutuselevõttu hädaolukorras ebamõistlikult takistada, samas kui padruni keelamine

padrunipesas tagab ohutuse ja välistab juhusliku lasu.

Lisaks arvestab muudatus asjaoluga, et kehtiva RelvS-i järgi ei ole lubatud hoida relva ja

laskemoona samas kohas viisil, mis võimaldaks relva kohest kasutuselevõttu. Muudatusega

44

esitatakse tasakaalustatud lahendus, mille kohaselt võivad relv ja laskemoon olla koos hoiustatud,

kuid laskmine ei tohi olla vahetult võimalik, kuna padrun ei tohi olla padrunipesas. Selline

lähenemine toetab ühelt poolt ohutusnõuete täitmist ning teisalt tagab enese- ja varakaitseks

soetatud relvade otstarbekohase kasutatavuse.

Muudatus suurendab õigusselgust, tagab seaduse praktikaga kooskõla ning loob ühtse ja loogilise

süsteemi relva kandmise ja hoiustamise regulatsioonide vahel.

Eelnõu § 1 punktiga 41 suurendatakse füüsilisest isikust relvaomaniku hoida lubatud laskemoona

hulka. Muudatus korrigeerib 2015. ja 2018. aastal kehtestatud piiranguid, mis on muutunud

eluliselt tarbetult kitsaks ega vasta enam relvade kasutamise tänapäevasele praktikale,

laskesportlaste, jahimeeste ega turvalisuse tagamise otstarbega relvaomanike vajadustele.

Laskemoona arvu tõstmine on proportsionaalne, eesmärgipärane ning kooskõlas relvade ja

laskemoona ohutu hoiustamise nõuetega.

2022. aastal Ukraina sõja puhkemisel tekkis Euroopas lühiajaline, ent märkimisväärne laskemoona

defitsiit, mis tõi esile Euroopa haavatusse laskemoona tarneahelates. Mitmed EL-i liikmesriigid

suurendasid ootamatult oma laskemoona varusid, mis põhjustas:

 tarnete hilinemise,

 laoseisude tühjenemise,

 eraisikutele mõeldud laskemoona turu ajutise kokkukuivamise.

Olukord stabiliseerus mõne kuu jooksul, kuid see näitas selgelt, et kriisiolukorras võib laskemoona

kättesaadavus halveneda kogu Euroopas samaaegselt. Kui sarnane olukord peaks tekkima Balti

riikides, eriti relvastatud konflikti puhkemise korral, on tõenäoline, et:

 laskemoona tarned Eestisse katkevad või viibivad,

 teised riigid hakkavad samaaegselt suurendama oma reserve,

 erasektorile võib laskemoona müük kiiresti peatuda või olla piiratud.

Seetõttu on oluline, et Eesti elanikel oleks võimalus soetada ja hoida suuremas koguses

laskemoona juba rahuajal, et toetada vajadusel riigikaitselist tegevust. See puudutab eriti neid

isikuid, kelle relvad ei ole registreeritud Kaitseliidu relvaregistrisse, kuid kes on valmis panustama

riigikaitsesse vabatahtlikult või reservväelasena.

Rahvusvaheline praktika toetab suuremaid kogusepiire. Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas

Soomes, on lubatud hoida oluliselt suuremaid laskemoona koguseid. Soomes on praktikas tavaline

võimalus hoida 20 000 padrunit ja enamgi, kui hoiutingimused seda võimaldavad.37 Eesti senised

piirangud (5000 padrunit sportrelvade kohta) on Euroopa võrdluses pigem madalad ega arvesta

aktiivsete laskurite tegelikku treeningmahtu ega riigikaitselist konteksti.

Laskemoona hoidmise lubatud koguste suurendamine (sportrelvade puhul kuni 10 000 padrunini)

viib Eesti regulatsiooni lähemale naaberriikide praktikale ning tagab, et relvaomanikud saavad

varuda laskemoona majanduslikult ja logistiliselt mõistlikus koguses. Siiski jääb kehtima nõue, et

37 Valitsuse määrus 819/2015 lõhkeainete valmistamise ja ladustamise järelevalve kohta, § 44. Kättesaadav:

https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/2015/819#chp_9__sec_39.

45

hoida lubatud laskemoona kogus ei või ületada maksimaalset lubatud kogust. See tähendab, et

kuigi näiteks iga jahitulirelva kohta võib omada kuni 1000 padrunit, ei tohi hoiustatav kogus

ületada 10 000 padrunit.

Laskemoona piirangud peavad olema põhjendatud RelvS-i üldise eesmärgiga – tagada avalik

turvalisus ja relvade ohutu käitlemine. Koguste tõstmine ei vähenda relvaohutust, sest:

 kõik relvade ja laskemoona hoiustamise nõuded jäävad kehtima,

 kõik relvaloa taotlejad läbivad jätkuvalt tervise-, tausta- ja usaldusväärsuskontrolli,

 hoiutingimuste vastavust kontrollib piirkonnapolitseinik kohapeal.

Laskemoona piirmäära tõstmine ei suurenda ohtu avalikule turvalisusele, sest kõik relvade ja

laskemoona hoiustamise nõuded jäävad kehtima ning piirkonnapolitseinik kontrollib nii hoiukoha

vastavust kui ka relvakapi mahutavust. Muudatus on proportsionaalne, elulistest vajadustest

lähtuv ja riigikaitset tugevdav ning ei nõua lisamenetlusi ega suurenda halduskoormust. Siiski

tuleb mõningal määral tugevdada laskemoona käitlemise üle järelevalvet.

Eelnõu § 1 punktiga 42 jäetakse RelvS-i § 46 lõikest 6 välja tekstiosa „relvadest eraldi

lukustatavas osas“. Muudatus puudutab relvakapis laskemoona hoidmise nõudeid ning on vajalik

nii õigusselguse tagamiseks kui ka turvalisuse otstarbel relva omavate isikute eluliste vajaduste

arvestamiseks.

Kehtiva RelvS-i § 46 lõike 6 kohaselt tuleb padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoida relvakapis

relvadest eraldi lukustatavas osas. Selline nõue eeldab, et igal relvakapil peab olema eraldi

sisemine lukustatav sahtel või lahter. Praktika on näidanud, et:

 kõik relvakapid ei sisalda eraldi lukustatavat osa,

 kõiki kappe ei ole võimalik sellise osaga varustada,

 sageli on hoiustada lubatud laskemoona hulk suurem, kui eraldi lukustatav relvakapi osa

mahutab;

 eluruumide paigutus ei võimalda täiendava relvakapi paigaldamist.

PPA igapäevane kontrollipraktika kinnitab, et nõude täitmine on sageli tehniliselt või ruumiliselt

võimatu. See muudab nõude formaalseks ja ebaproportsionaalseks.

Lisaks on ei suurenda laskemoona eraldi hoiustamine relvaohutust kui:

 relvakapp ise on juba statsionaarselt kinnitatud ja lukustatav,

 kõrvaliste isikute ligipääs on piiratud,

 relvakapp vastab RelvS-i nõuetele.

Muudatus vähendab formaalset ja ebaproportsionaalset halduskoormust, kuid ei vähenda

ohutust, sest kõik RelvS-i põhinõuded jäävad kehtima.

Muudatus ei kaota nõuet hoida relva ja laskemoona ohutult, kuid kaotab nõude hoida laskemoona

eraldi lukustatud kapiosas, mis ei ole praktiline ega eluliselt vajalik. Seega ei vähenda muudatus

turvalisust, kuid kõrvaldab ebarealistliku tehnilise nõude, mis takistab relva kasutamist just neis

olukordades, milleks seadus relva kasutamist võimaldab.

46

Eelnõu § 1 punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks RelvS-i § 46 lõige 7, mille kohaselt hoitakse „teisi

relvi hoiukohas, mis asub relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas“. Kehtiv sõnastus on

vastuolus sama paragrahvi teiste lõigetega ning põhjustab ebaselgust relvade hoiutingimuste osas.

Kehtiva RelvS-i § 46 lõike 7 kohaselt hoitakse „teisi relvi“ (ehk neid, mis ei ole tulirelvad)

relvakapis, lukustatavas sahtlis või laekas. Samas:

 RelvS-i § 46 lõige 3 sätestab, et tulirelv peab olema relvakapis;

 RelvS-i § 46 lõige 4 sätestab, et üle kaheksa tulirelva puhul tuleb kasutada relvahoidlat või

suuremat relvakappi;

 RelvS-i § 46 lõige 8 sätestab erandi, mille kohaselt ühte relva ja selle laskemoona ei pea

hoidma relvakapis, vaid neid võib hoida hoiukohas, mis on kolmandatele isikutele raskesti

kättesaadav.

Nende normide loogika on selge:

 põhinõue – relva hoitakse relvakapis (või relvahoidlas).

 erand – üks relv võib olla väljaspool relvakappi ohutusnõudeid järgivas hoiukohas.

RelvS-i § 46 lõige 7 ei sobitu sellesse süsteemi ja tekitab segadust, sest:

 säte on kirjutatud ajal, mil „teiste relvade“ (külmrelvad, pneumorelvad, hoiatus- ja

signaalrelvad) hoiustamise regulatsioon oli oluliselt teistsugune ega ole enam kooskõlas

tänase seaduse ülesehitusega;

 säte ei arvesta RelvS-i § 46 lõike 8 erandit, mis lubab hoida üht relva väljaspool relvakappi,

samas RelvS-i § 46 lõike 7 kohaselt peaks kõik relvad olema relvakapis, lukustatavas

sahtlis või laekas, mis normitehniliselt on vastuoluline.

Seega loob RelvS-i § 46 lõike 7 kehtetuks tunnistamine selge ja loogilise süsteemi relvade

hoiustamise nõuetest, tagab, et relvapoliitika põhimõtted (ohutus + praktiline kasutatavus) oleksid

tasakaalus ning kõrvaldab vana ja sisuliselt ajast maha jäänud normi.

Relvade vastutustundlikku ja turvalist hoiustamist tagavad jätkuvalt:

 relvakapi nõue (§ 46 lg 3),

 relvahoidla nõue suuremate koguste puhul (§ 46 lg 4),

 kõrvaliste isikute ligipääsu vältimise kohustus (§ 46 lg 1),

 relva tühjaks laadimise nõue (§ 45 lg 3).

Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse RelvS-i § 46 lõike 8 sõnastust tagades võimaluse

relvaomaniku viibimisel hoiukohas hoida ühte turvalisuse otstarbel registreeritud tulirelva ja kuni

50 padrunit väljaspool relvakappi või relvahoidlat.

Kehtiv RelvS-i § 46 lõige 8 sätestab, et ühe relva ja selle laskemoona puhul ei ole relvakapp ega

muu lukustatav hoiukoht nõutav. Samas nõuab teine lause, et piiratud käibega padrunisalvega

tulirelva ja selle laskemoona peab hoidma rangema korra järgi (RelvS § 46 lg 3–6), s.t relvakapis

või relvahoidlas. Kehtiv sõnastus ei ütle, kas erand kehtib ainult ühe relva omanikule või ka sellele,

kellel on mitu relva.

47

Lisaks ei arvesta praegu kehtiv piirang, mis nõuab relva ja laskemoona hoidmist alati relvakapis

või -hoidlas, olukordi, kus relvaomanik ise viibib hoiukohas (näiteks kodus) ning võib vajada relva

kiiresti turvalisuse tagamise eesmärgil. Muudatusega kohustatakse kõiki relvaomanikke omama

nõuetekohast relvakappi, kuid võimaldab omanikul enda juures hoida ühte turvalisuse tagamise

otstarbel registreeritud relva ja kuni 50 padrunit, mis aitab vajadusel reageerida kiiremini

ähvardava ohu korral ning tagada reaalse kaitsevõime olukorras, kus relva kiire kättesaadavus on

oluline.

Relva ja laskemoona võib väljaspool relvakappi hoida ainult siis, kui omanik ise on kohal. Samuti

on nõutud, et relv ja moon peavad olema hoitud viisil, mis on kõrvalisele isikule raskesti

avastatav ja kättesaadav. See tähendab, et kõrvaliste isikute juhuslik ligipääs on minimeeritud,

relva ei jäeta kunagi omaniku järelevalveta ja üldine ohutus ei vähene.

Muudatus on vajalik selleks, et võimaldada relvaomanikul tagada enda ja oma lähedaste turvalisus,

säilitades samal ajal kõrge üldise ohutustaseme. Selge regulatsioon vähendab

tõlgendamisprobleeme ja lubab relva kasutada turvalisuseesmärkidel olukorras, kus kiire ligipääs

on oluline, kuid risk kõrvalistele isikutele jääb madalaks.

Eelnõu § 1 punktiga 45 muudetakse RelvS-i § 57 lõike 1 sõnastust, laiendades nende isikute ringi,

kellel on õigus teostada kohalikku relvavedu. Uue sõnastuse kohaselt võib kohalikku relvavedu

teostada nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kellel on relvaluba, soetamisluba,

kollektsioneerimisluba või tegevusluba relvade valmistamiseks, hoidmiseks, ümbertegemiseks,

parandamiseks või müügiks.

Muudatuse peamine eesmärk on tagada, et relvavedu oleks lubatud kõigile nendele isikutele, kes

RelvS-i alusel relvi või laskemoona õiguspäraselt käitlevad ja kelle tegevus eeldab relvade füüsilist

liigutamist ühest kohast teise. Kehtiv regulatsioon on ebaproportsionaalselt kitsas ning tekitab

olukorra, kus näiteks relvakollektsionäär, relvahoidmise teenuse osutaja või relvade

remonditöökoja pidaja ei või oma seaduslikus valduses olevaid relvi ise transportida, kuigi nad on

juba riigi poolt taustakontrollitud ning nende tegevus kuulub PPA järelevalve alla.

Muudatus kõrvaldab need põhjendamatud piirangud, ühtlustab relvade käitlemise ja transpordi

loogika ning vähendab nii haldus- kui majanduskoormust RelvS-i subjektidele. Samuti tõstab

muudatus õigusselgust, selgitades üheselt, et kohalikku relvavedu võib teostada iga isik, kellel on

õigus relvi seaduslikult omada, käidelda või töödelda.

Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse RelvS-i § 57 lõikeid 4 ja 5 eesmärgiga täpsustada relvade ja

laskemoona veonõudeid ning ühtlustada need tegelike riskide, turvapõhimõtete ja tänapäevase

praktikaga. Relvade ja suure koguse laskemoona vedu kujutab endast objektiivset julgeolekuriski,

kuid riskitase sõltub peamiselt ladustamisest, transpordiviisist, varjatuse astmest, vedaja

usaldusväärsusest ja kogustest.

Senised piirid ja tehnilised nõuded ei vasta enam tegevusmahtudele ning võivad kaasa tuua

ebamõistliku halduskoormuse või olukorra, kus praktikas veetakse suurt kogust relvi sõidukiga,

mis ei ole selleks piisavalt turvaline.

48

Muudatusega täpsustatakse ja konkretiseeritakse:

 millises koguses relvi ja laskemoona võib vedada tavalise sõiduautoga ning mis hetkest

tuleb kasutada kinnise veoseruumiga sõidukit;

 kui suure koguse juures on vajalik vähemalt üks või vähemalt kaks relvastatud saatjat;

 millised veokoosseisud on lubatud (näiteks saatjad võivad asuda kas samas sõidukis või

saateautol).

Lõikes 4 nähakse ette, et kuni 20 tulirelva või kuni 25 000 padrunit võib vedada varjatult

sõiduautoga. Suurema tulirelva ja laskemoona koguse veol tuleb kasutada kinnise veoseruumiga

sõidukit, mille veoseruumi uksed on kindlalt suletud ja lukustatud.

Lõike 5 kohaselt peab 10 kuni 20 tulirelva või 10 000 kuni 25 000 padruni veol olema vähemalt

üks relvastatud saatja, üle 20 tulirelva või üle 25 000 padruni veol aga vähemalt kaks relvastatud

saatjat. Relvastatud saatjad võivad asuda relvi ja laskemoona vedava sõiduki kabiinis või relvi ja

laskemoona vedavat sõidukit saatvas sõidukis.

Relvastatud saatjate arvu sidumine konkreetsete kogustega on oluline, et vältida nii

alareguleerimist (liiga vähe saatjaid kõrge riski korral) kui ka ülereguleerimist (liiga palju saatjaid

väikese riski korral). Kavandatav muudatus tagab, et turvanõuded on kooskõlas tegeliku

riskitasemega ning ei koorma põhjendamatult spordiklubisid, koolitajaid ega ettevõtjaid.

Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse RelvS-i § 57 lõigetega 51 ja 52, et selgelt reguleerida relvade

ja laskemoona kohaliku veo turvamise tingimusi ning täita õiguslik tühimik, mis kehtivas seaduses

põhjustab tõlgendamisprobleeme ja ebaselgust.

Lõikes 51 nähakse ette, et füüsilise isiku relvade ja laskemoona veol võib veose turvamiseks

kasutada isiklikku tulirelva, mis on registreeritud turvalisuse tagamise otstarbel. Kehtiva seaduse

järgi võib kohalikku relvavedu teostada füüsiline või juriidiline isik, kellel on relvaluba,

soetamisluba või tegevusluba relvade valmistamiseks või müügiks (RelvS § 57 lõige 1).

Relvade ja laskemoona vedu kujutab endast kõrgendatud riskiga tegevust, kuna veetav kaup on

potentsiaalselt ohtlik ning võib olla kuritegelike rünnete sihtmärgiks. Kehtiv RelvS ei reguleeri,

kas vedu teostav isik võib veose kaitseks kasutada ka oma isiklikku tulirelva, võib peab palkama

turvaette. Muudatusega luuakse selge õiguslik alus isikliku relva kasutamiseks veose kaitsel.

Isikliku turvalisuse tagamise otstarbel registreeritud tulirelva kasutamise lubamine relva- ja

laskemoona veose kaitsel on põhjendatud, sest relvaloa omaja on riiklikult kontrollitud ja pädev

isik, kellel on seaduslik õigus relva kasutada enesekaitseks. Seetõttu ei ole põhjendatud nõuda

väiksemate või tavapäraste vedude korral turvaettevõtte kaasamist. Muudatus loob selge ja ühtse

õigusliku aluse veose kaitsmiseks ning suurendab veoste tegelikku turvalisust, vähendades samal

ajal ebaproportsionaalseid kulusid.

Lõike 52 kohaselt võib juriidilise isiku relvade ja laskemoona veol võib veose turvamiseks

kasutada juriidilise isiku relva, mis on registreeritud turvamise otstarbel.

49

Muudatus aitab ühtlustada relvaveo turvanõudeid ning tagab, et relvi ja laskemoona vedav isik

tegutseb selgete ja üheselt arusaadavate reeglite alusel. Muudatus täpsustab, et veose turvamine on

vedaja kohustus ning et relva kasutamine on lubatud üksnes veose kaitse eesmärgil, mitte muudel

motiividel.

Juriidilise isiku relvade ja laskemoona vedu ei ole isiklik tegevus, vaid majanduslik või

organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud relvade käitlemisele, edasiandmisele või

professionaalsele kasutusele. Seetõttu peab ka veose turvamine toimuma juriidilise isiku

vastutusel, tema kontrollitud vahenditega ja tema töötajate kaudu, mitte eraisiku isikliku relva abil.

Seega nähakse ette, et juriidilise isiku relvade ja laskemoona veol võib veose turvamiseks kasutada

vaid juriidilise isiku relva, mis on registreeritud turvamisotstarbel.

Eelnõuga lisatav säte annab PPA-le parema aluse järelevalve teostamiseks ning ennetab ohtlikke

olukordi, mis võivad tekkida valede tõlgenduste või ebapiisava teadlikkuse tõttu.

Eelnõu § 1 punkti 48 kohaselt muudetakse seaduse 10. peatüki pealkirja lisades tegevusloa

kohustusele teatamiskohustuse.

Eelnõu muudatustega ajakohastatakse RelvS-i 10. peatüki struktuuri ja sisu, eristades omavahel

tegevusalasid, mis nõuavad tegevusluba, ning tegevusalasid, mille puhul piisab majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse38 (edaspidi MsüS) majandustegevusteate esitamisest. Selline muudatus

on vajalik, sest eelnõuga lisatakse RelvS-i § 66 uus lõige, milles nähakse ette tegevusalad, millel

tegutsemise alustamisel tuleb esitada majandustegevusteade.

Eelnõu § 1 punktide 49 ja 50 kohaselt muudetakse RelvS-i § 66 pealkirja ning täiendatakse

paragrahvi uute lõigetega 5–7 tulenevalt teatamiskohustuse lisamisest.

Eelnõuga muudetakse RelvS-i § 66 pealkiri seniselt „Loakohustus“ uueks pealkirjaks „Loa- ja

teatamiskohustus“ ning täiendatakse paragrahvi lõigetega 5–7. Pealkirja muutmine on vajalik,

kuna paragrahvi sisuline kohaldamisala laieneb tegevusloakohustusest teatamiskohustusele, mis

senises redaktsioonis ei kajastunud.

Muudatuse eesmärk ei ole tegevusloakohustusega tegevusalade nõuete vähendamine ega

regulatsiooni leevendamine. Kõik senised tegevusloakohustusega tegevusalad ja nendele kehtivad

ohutus-, ruumi- ja vastutava isiku nõuded jäävad muutmata. Muudatusega tuuakse regulatsiooni

alla täiendavad tegevusalad, mis ei olnud varem hõlmatud ei tegevusloakohustuse ega

teatamiskohustusega, kuid mille seos tulirelvalaadsete esemete ringluse ja avaliku ohutusega

tingib vajaduse ühtse õigusliku raamistiku järele.

Eelnõus nähakse ette, et RelvS-i § 66 lõikega 5 kehtestatakse majandustegevusteate esitamise

kohustus kahele senisest õiguskorrast väljajäänud tegevusele: lasketiiru pidamine (juhul, kui ei

osutata tasulist lasketeenust) ja gaasipihustite, pneumorelvade, hoiatus- ja signaalrelvade ning

nende laskemoona müük. Need tegevusalad ei kuulu kehtiva RelvS-i kohaselt tegevusloa

kohustuse alla, kuid on selgelt seotud tulirelvalaadsete esemete käitlemisega ning seetõttu on

põhjendatud nende tegevusalade allutamine riiklikule järelevalvele.

38 Majandustegevuse seaduse üldosa seadus – RT I, 02.01.2025, 26.

50

Lõikes 6 sätestatakse täiendavad andmed, mida ettevõtja peab majandustegevusteates esitama.

MSÜS ei sisalda relvavaldkonna jaoks vajalikke turva- ja ohutusteavet, mistõttu on põhjendatud

nõuda täiendavalt tegevuskoha kirjeldust ja turvameetmeid, vastutava isiku ja tema asendaja

andmeid ning lasketiirude puhul laskmise eest vastutava isiku andmeid, sisekorraeeskirja,

ohutusjuhendit ja ohutusala andmeid. Need andmed on vajalikud PPA-le järelevalve

planeerimiseks ning riskihindamiseks. Ettevõtja määratud gaasipihusti, pneumorelva, hoiatus- ja

signaalrelva käitlemise eest vastutav isik ei pea vastama RelvS-i § 38 nõuetele.

Lõige 7 tagab, et teatamiskohustusega tegevusaladel kohaldatakse RelvS-i sisulisi ohutus- ja

järelevalvesätteid samal määral kui tegevusloakohustusega tegevusaladel. Majandustegevusteate

esitamine ei anna iseenesest alust kohaldada RelvS-i sätteid, mis käsitlevad vastutava isiku

sobivust (§ 67¹), tegevuskoha turvalisust (§§ 71 ja 72) või PPA järelevalvevolitusi ja ettekirjutusi

(§ 74). Seetõttu loetleb lõige 7 selgesõnaliselt sätted, mis laienevad ka teatamiskohustusega

tegevusaladele. See tagab avaliku ohutuse ühtse kaitse taseme ning väldib olukorda, kus uued

tegevusalad jääksid RelvS-i eriregulatsioonist välja.

Eelnõu § 1 punktis 51 muudetakse RelvS-i § 84 lõikes 7 esitatud volitusnormi sõnastust. Kehtiva

sõnastuse järgi kehtestab lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise

ohutusnõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega39. Praktikas on samas määruses juba

täna sätestatud ka lasketiiru ning laskmise eest vastutava isiku pädevus- ja kohustusnõuded, mis

on ohutu lasketegevuse korraldamise lahutamatu osa. Kehtiva sõnastuse järgi ei ole aga

volitusnormi ulatus nende nõuete kehtestamise osas piisavalt selge, kuna see piirneb üksnes

ohutusnõuete sätestamisega.

Eelnõu järgi täiendatakse volitusnormi sõnastust lisades, et valdkonna eest vastutav minister

kehtestab ka lasketiiru ja laskmise eest vastutava isiku nõuded. Volitusnormi täiendamise

eesmärgiks on tagada RelvS-i ja selle alusel antud määruse kooskõla ning õiguslik selgus,

laiendades volitusnormi sõnastust selliselt, et minister saaks selgesõnaliselt kehtestada ka

lasketiiru ja laskmise eest vastutava isiku nõuded. See muudatus ei muuda kehtivat korralduslikku

praktikat, kuid muudab volitusnormi sisuliselt täielikumaks ja vastavaks tegelikele

regulatsioonivajadustele, vältides võimalikke tõlgendusprobleeme ning tugevdades ohutu

lasketegevuse tagamiseks vajaliku õigusliku raamistiku.

Eelnõu § 1 punktiga 52 täiendatakse RelvS-i §-i 84 lõigetega 10–12, milles nähakse ette

teenistusrelvi käitlevale asutusele kohustus vähemalt üks kord aastas kontrollida oma lasketiiru ja

laskepaiga vastavust RelvS-i nõuetele ning selle kontrolli tulemusest teavitamine. Samuti nähakse

ette, et kontrolli teostamise korra kehtestab asutuse juht või tema volitatud isik.

Eelnõuga lisatavate lõigetega nähakse ette teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru ja laskepaiga

kontrollimine. 30. märtsil 2023. aastal jõustunud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

39 Siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12 “Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise

ohutusnõuded“ – RT I, 02.03.2021, 25.

51

seadusega (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine)40

tunnistati kehtetuks RelvS-i § 841, kus oli sätestatud teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiir ja

laskepaik ning antud siseministrile volitusnorm teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiirule ja

laskepaigale nõuete kehtestamiseks. Kuna nähti, et RelvS-i § 84 lõike 7 alusel kehtestatud

siseministri määruses41 (edaspidi määrus nr 12) sätestatud nõudeid on võimalik kohaldada ka

teenistusrelvi käitlevale asutusele, loobuti neile eraldi nõuete kehtestamisest. Nähti ette, et

RelvS- i §-s 84 kehtestatud nõuded, sealhulgas määrus nr 12, kehtivad ka teenistusrelvi käitlevale

asutustele.

Määruse nr 12 § 18 lõike 1 kohaselt vastutab lasketiiru või laskepaiga määruses sätestatud

ohutusnõuetele vastamise eest laskmise eest vastutav isik. RelvS-i § 88 lõike 1 kohaselt teeb

riiklikku järelevalvet tsiviillasketiirude ja -laskepaikade ohutusnõuetele vastavuse üle PPA

ametnik. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et haldusjärelevalvet teenistusrelvade ja sõjaväerelvade

käitlemise ning teenistusrelvi käitleva asutuse laskepaiga ja lasketiiru üle teostavad ministeeriumid

oma valitsemisalas. RelvS-s ei ole sätestatud, kes ja kuidas teenistusrelvi käitleva asutuse lasketiiru

ohutusnõuetele vastamise üle järelevalvet teeb.

Iga haldusorgan tegutseb oma pädevuse piires, s.t täidab talle seadusega või selle alusel seatud

ülesandeid. Vabariigi Valitsuse seaduse42 (edaspidi VVS) § 93 lõike 1 kohaselt korraldatakse

valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse

tagamiseks teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi

Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus. Teenistuslik järelevalve põhineb haldusorganite

subordinatiivsel (hierarhilisel) süsteemil haldusekandja sees. Kes kelle üle teenistuslikku

järelevalvet teostab, sätestab riigi kui haldusekandja puhul VVS.

VVS näeb § 95 lõikes 1 ette, et minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi

valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate

riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. VVS § 96 lõike 1 kohaselt teostab

ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektor teenistuslikku järelevalvet ameti ja inspektsiooni

kohalike asutuste ja nende ametiisikute tegevuse üle ministri poolt määratud ulatuses ja korras.

Eeltoodust tulenevalt ja selleks, et tagada paremini teenistusrelvi käitlevate asutuste lasketiirude

ja laskepaikade vastavus kehtestatud nõuetele, on vajalik näha ette kontrollimehhanism. See tuleb

ette nähe RelvS-s, kuna tegemist on asutustele kohustusi seadva normiga.

Lõikes 10 nähakse ette, et teenistusrelvi käitlev asutus peab oma lasketiiru ja laskepaiga

vastavust kontrollima vähemalt üks kord aastas. Selle eesmärk on tagada lasketiirude ja

laskepaikade pidev ohutus ja nõuetekohane vastavus kehtivatele normidele. Regulaarne kontroll

hoiab ära võimalikud ohud ning kindlustab, et teenistusrelvi käsitletakse turvalises keskkonnas.

40 Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade

registri arendamine) - 41 Siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12 “Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise

ohutusnõuded“ – RT I, 02.03.2021, 25. 42 Vabariigi Valitsuse seadus – RT I, 1995, 94, 1628.

52

Samasugune ajaperiood on ette nähtud ka määruses nr 1943, mille § 8 lõike 5 kohaselt kontrollib

asutus tulirelva, elektrišokirelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuete ja hoiutingimuste

täitmist vähemalt üks kord aastas.

Lõikes 11 nähakse ette, et selle kontrolli tulemusest teavitab asutus RelvS-i § 88 lõikes 2 nimetatud

asutust viivitamata. Selleks, et ministeeriumid saaksid paremini teha teenistuslikku järelevalvet

oma valitsemisalas lasketiirude ja laskepaikade seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, nähakse

eelnõuga ette ministeeriumi teavitamine asutuse läbiviidud kontrolli tulemusest. Muudatus ei

puuduta Kaitseministeeriumi poolt Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiiru ja harjutusvälja üle

teostatavat järelevalvet. Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustel on sõjaväerelvad ja neile ei

kohaldata määrust nr 1244.

Lisaks Kaitseministeeriumile, ei puuduta kavandatav muudatus Justiits- ja Digiministeeriumi

teostatavat järelevalvet kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste ning kohtute üle, sest seal ei

käidelda teenistusrelvi.

Ministeeriumi teavitamise nõue tagab, et rikkumised või kõrvalekalded saavad õigeaegselt

tähelepanu ning on võimalus vajadusel võtta meetmeid rikkumise lõpetamiseks või hinnata

kehtivate nõuete otstarbekust.

Lõige 12 kohustab teenistusrelvi käitleva asutuse juhti või tema volitatud ametnikku kehtestama

lasketiiru ja laskepaiga nõuetele vastavuse kontrolli kord, kuid jätab piisava paindlikkuse asutustel

kohandada kontrolli korda arvestades asutuse vajadusi, suurust ja hetkeolukorda, samas säilitades

vastavuse üldistele nõuetele ja ohutusnormidele.

Asutuse juhi kehtestatavas kontrollimise korras võiksid olla järgmised nõuded, mis aitaksid tagada

lasketiiru ja laskepaiga nõuetekohasuse, ohutuse ning järjepideva vastavuse määrusele.

1. Ohutusnõuded:

o täpsed tingimused, mis peavad olema täidetud, et lasketiir või laskepaik oleks ohutu

laskurile ja kõrvalisele isikule;

o nõuded kaitserajatiste (nt kuulipüüdjate, kuulisuunajate, põrkeplaatide paiknemine)

paigaldamiseks, nende seisukorra regulaarne kontroll ja meetodid.

2. Nõuded kontrollijale:

o nõuded teadmistele ja väljaõppele ning täiendkoolitused, tagamaks, et kontrollijad

oleksid piisavalt pädevad lasketiiru ja laskepaiga seisukorda hindama.

3. Kontrolliprotseduurid:

o üksikasjalik kontrolliprotseduur, mis hõlmab erinevaid hindamiskriteeriume (nt

ehituskonstruktsioonid, relvade hoidmise kohad, märklauad,

ventilatsioonisüsteemid);

43 Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja

lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord – RT I, 12.09.2018, 6. 44 Neile kohaldub kaitseministri 28. detsembri 2010. aasta määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja

lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“.

53

o loetelu dokumentidest ja aruannetest, mida tuleb kontrolli käigus täita ja säilitada;

o juhised iga-aastase kontrolli läbiviimiseks, sealhulgas täiendavad kontrollid pärast

remonditöid, õnnetusi või muutuvaid ohutusnorme;

o korduvkontrollide sagedus ja ulatus juhul, kui varasemas kontrollis tuvastati

rikkumisi.

4. Rikkumiste ja puuduste kõrvaldamine:

o tegevused võimalike rikkumiste või puuduste avastamise korral, sealhulgas

parandusplaanid ja ajagraafik kõrvalekallete kõrvaldamiseks;

o erimeetmed, mis tuleb võtta tõsiste rikkumiste korral, näiteks lasketiiru sulgemine

kuni tagatakse nõuetele vastavus vms.

5. Teavitamis- ja aruandlusnõuded:

o kontrolli tulemuste ja oluliste avastuste edastamise kord vastavatele ametiasutustele

ning juhtkonnale;

o nõue säilitada kontrolliaruandeid ja dokumente teatud aja jooksul, et tagada

jälgitavus ja vastutus.

6. Hädaolukorra plaanid:

o juhised võimalike hädaolukordade (nt tulekahju, õnnetusjuhtum) jaoks ning kiire

reageerimise meetmed ja evakuatsiooniplaanid.

Sellised nõuded tagavad, et lasketiiru ja laskepaiga tegevus ja taristu oleksid põhjalikult hinnatud

ning et teenistusrelvade käsitsemine toimuks ohutult ja vastavalt kehtivatele õigusnormidele.

Eelnõu § 1 punktidega 53 ja 54 muudetakse RelvS-i § 86 alaealiste relvakäsitlust puudutavaid

sätteid eesmärgiga täpsustada, ühtlustada ja laiendada alaealiste võimalusi ohutult tutvuda

tulirelvade kasutamisega laskeinstruktori või relvaluba omava lapsevanema vahetu järelevalve all.

Kehtiv regulatsioon lubab anda sporditulirelva kasutada vähemalt 12-aastasele lapsele, kuid ei tee

vahet väiksema energiaga ja madalama riskiga relvadel ning suurema tagasilöögiga relvadel.

Samuti sisaldab kehtiv sõnastus mitmeid sisulisi ja tehnilisi piiranguid, mis ei ole kooskõlas

tegeliku laskeõppepraktika ega laskespordi arenguvajadustega. Probleemiks on ka asjaolu, et

kehtiva RelvS-i § 86 lõike 8 teise lause kohaselt ei tohi relvaluba omav lapsevanem või

laskeinstruktor oma isiklikku tulirelva ja laskemoona omal vastutusel ja vahetu järelevalve all anda

kasutada täisealisele isikule, kel puudub relvaluba. See tähendab, et täisealine isik – näiteks 18-,

25- või 40-aastane inimene – ei tohi lasketiirus instruktori vastutusel proovida või kasutada

tulirelva, kui tal endal relvaluba ei ole.

See on loogiliselt ebaühtlane ja praktiliselt takistav, sest täiskasvanud inimest, kes soovib proovida

laskmist enne relvaloa taotlemist, osaleda algkoolitusel, tutvuda relvade käsitsemisega instruktori

juhendamisel või läbida esmast ohutuskoolitust, koheldakse rangemalt kui 12-aastast last, kellele

kehtiv RelvS lubab relva kasutada anda.

Eelnõu punktiga 53 jäetakse RelvS-i § 86 lõikest 8 välja teine lause ning eelnõu punktiga 54

lisatakse uued lõiked 81 ja 82, millega kehtestatakse selged vanusepiirid eri relvakategooriate jaoks.

54

Lõike 81 kohaselt võib edaspidi laskeinstruktor või relvaluba omav lapsevanem oma vastutusel ja

vahetu järelevalve all anda lasketiirus või laskepaigas kasutada:

 kuni .22 kaliibriga tulirelva vähemalt 10-aastasele isikule;

 üle .22 kaliibriga tulirelva vähemalt 12-aastasele isikule.

Uus diferentseeritud lähenemine arvestab relvade tegelikku ohtlikkust ja tagasilööki: väiksema

energiaga .22 kaliibriga tulirelvad sobivad hästi laskeõppe alustamiseks ning on rahvusvaheliselt

tunnustatud noortespordi harjutusrelvad. Alaealiste laskeõppe korraldamisel on Euroopa riikides

levinud praktika, et tulirelva võib kasutada ka enne 12. eluaastat, tingimusel et see toimub

täiskasvanu vahetu järelevalve all ja kontrollitud tingimustes. Näiteks Tšehhi45 relvaseaduse

kohaselt võib vähemalt 10-aastasele isikule anda tulirelva kasutada juhul, kui ta on seadusliku

esindaja järelevalve all. Seda kinnitavad Tšehhi lasketiirude tegevusjuhised, mille kohaselt on 10-

aastastele lubatud tulirelvadega harjutamine, kui lapsevanem viibib juures ja vastutab tegevuse

eest.

Rahvusvahelises laskespordis algavad noorte ametlikud vanuseklassid tavaliselt U14 või U15

kategooriast, mis tähendab, et sportlik laskeõpe alustatakse praktikas sageli juba 12. eluaasta

paiku. Seda kinnitavad rahvusvahelise laskesporti reguleeriva ISSF-i (International Shooting Sport

Federation) noorte võistluste vanusekategooriad.

Muudatuse eesmärk ei ole alaealiste tulirelvadega harrastamise ulatuslik laiendamine, vaid

kehtiva õiguse täpsustamine ja riskipõhine diferentseerimine. Kuni .22 kaliibriga relvad on

madalama tagasilöögi ja väiksema haavatavusega ning rahvusvaheliselt tunnustatud kui sobiv

õppe- ja treeningrelv laskeõppe alustamiseks. Seetõttu kehtestatakse nende puhul madalam, 10-

aastane vanusepiir, ent alati koos range tingimusega, et tegevus peab toimuma lasketiirus või

laskepaigas, ning üksnes laskeinstruktori või relvaluba omava lapsevanema vahetu

järelevalve all. Suurema kaliibriga relvade puhul säilib 12-aastane alampiir, mis arvestab nende

relvade kõrgendatud tagasilööki ja ohtlikkust.

Seetõttu toetab muudatus nii treeningtegevust kui ka sportlaskmise järelkasvu arengut, säilitades

samal ajal kõrge turvanõuete taseme.

Lisaks nähakse uue lõikega 82 ette lapsevanema nõusoleku kohustus, mis peab olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. See tagab, et alaealise relvakoolitus toimub lapsevanema

teadmisel ja nõusolekul, suurendades läbipaistvust ja vastutust. Nõusoleku nõue täpsustab

laskeinstruktori ja lapsevanema vastutust ning välistab olukorrad, kus alaealine osaleb

lasketegevuses ilma hooldaja teadmiseta. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek ei

ole vajalik, kui lapsevanem viibib vahetult relva kasutamise juures.

Muudatus ei vähenda turvalisust, sest kõik harjutused toimuvad üksnes lasketiirus või laskepaigas,

professionaalse juhendaja või relvaluba omava lapsevanema vahetu järelevalve all. Samal ajal

45 Arms Act. Kättesaadav: https://www.zakonyprolidi.cz/translation/cs/2002-119?langid=1033.

55

aitab muudatus leevendada tõlgendusprobleeme kehtivas seaduses, ühtlustada praktikat ning

toetada laskespordi ja relvaohutuse õppe varajast ja turvalist alustamist.

Eelnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse RelvS-i § 891 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna

„osa“ tekstiosaga „, tulirelva lisaseadme“;

RelvS-i § 89¹ käsitleb väärteona relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona käitlemise nõuete

rikkumist, sealhulgas kandmist, hoidmist, üleandmist, valmistamist, ümbertegemist, parandamist,

müümist, laenutamist, vedu ning arvestus- ja registreerimiskorra järgimist. Säte ei hõlma aga

tulirelva lisaseadmeid. Eelnõuga kehtestatakse lisaseadmete (nt helisummuti, lasersihik ja öösihik)

käitlemisele eraldi nõuded ja piirangud, seega on oluline täiendada ka RelvS-i § 891 lõiget 1.

Tulirelva lisaseadmete mittekuulumine RelvS-i § 89¹ regulatsiooni alla tekitaks olukorra, kus

lisaseadmete suhtes seatud uute nõuete rikkumisele ei järgneks väärteovastutust, kuna puuduks

selge karistusnorm. See looks õigusselgusetuse ning võimaliku õigusliku lünga, kus seadus

reguleerib lisaseadmete käitlemist, kuid ei näe ette vastutust nõuete eiramise eest.

Muudatusega täiendatakse RelvS-i § 89¹ pealkirja ja lõike 1 sõnastust nii, et karistatavaks muutub

ka tulirelva lisaseadmete käitlemise nõuete rikkumine. See tagab, et tulirelva lisaseadmete suhtes

kehtestatud nõuded – sealhulgas päritolu tuvastamine, müügi- ja üleandmise piirangud ning muud

eelnõus ette nähtud kohustused – oleksid täidetavad ning nende rikkumine oleks sanktsioneeritud

kooskõlas RelvS-i üldise loogikaga.

Muudatus tagab õigusliku järjepidevuse ja karistusnormide sidususe kõigi relva käitlemisega

seotud valdkondade osas, loob tõhusa järelevalveraamistiku, mis hõlmab ka seaduse uuendamisel

reguleeritavaid tulirelva lisaseadmeid, välistab võimaluse, et tulirelva lisaseadmete käitlemise

nõuete rikkumised jääksid karistuseta ning tugevdab relvade ja nendega seotud seadmete

jälgitavust ja turvalisust.

Sätte täiendamine on seega sisuliselt ja süsteemselt vajalik, et muuta karistusõiguslik regulatsioon

vastavaks eelnõuga uuendatavale RelvS-i sisulisele osale.

Eelnõu § 1 punktiga 56 kehtestatakse üleminekusäte isikutele, kes tegutsesid enne 2026. aasta 1.

juulit RelvS-i § 66 lõikes 5 nimetatud tegevusaladel, mille suhtes rakendub majandustegevusteate

esitamise kohustus. Muudatuse eesmärk on tagada sujuv üleminek uuele regulatsioonile, ja anda

aega ettevõtjatele majandustegevusteatise esitamiseks.

Üleminekusätte kohaselt peavad isikud, kes tegutsesid nimetatud tegevusaladel juba enne 2026.

aasta 1. juulit, esitama majandustegevusteate RelvS-s sätestatud korras hiljemalt 2026. aasta 1.

oktoobriks. See annab olemasolevatele ettevõtjatele mõistliku ajavahemiku oma tegevuse

vastavusse viimiseks uute nõuetega pärast seaduse jõustumist.

Isikutele, kes alustavad RelvS-i § 66 lõikes 5 nimetatud tegevusaladel tegevust alates 2026. aasta

1. juulist, kohaldub majandustegevusteate esitamise kohustus koheselt tegevuse alustamisel.

Sellega tagatakse, et uued turule sisenejad tegutsevad algusest peale kooskõlas kehtiva õigusega.

56

Eelnõu § 2 kohaselt on seadus kavandatud jõustuma üldises korras. Muudatuste vastuvõtmise ja

jõustumise vahele ei ole vaja jätta täiendavat aega, kuna kavandatud muudatused ei sisalda

regulatsioone, mille rakendamine eeldaks adressaatidelt, haldusorganitelt või teistelt isikutelt

pikemat ettevalmistusaega.

Eelnõu § 2 kohaselt jõustub seaduse § 1 punkt 44 2027. aasta 1. juulil arvestades, et on

relvaomanikke, kellel on üks tulirelv, aga kes seni ei ole olnud kohustatud omama relvakappi aga

peavad selle nüüd hankima, et seaduse nõuetele vastata.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse RelvS-s kasutusele uus termin paukpadrun, mille tähendust on selgitatud

seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 5 selgituste juures.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus EL-i õigusega. Tulirelvadirektiiv määratleb miinimumtasemel ühtsed

reeglid tulirelvade omandamise ja valdamise kohta EL-s, samuti nende relvade edasitoimetamise

kohta ühest EL-i riigist teise. Tulirelvadirektiiv tasakaalustab siseturu eesmärgid ja

julgeolekukaalutlused tsiviilkasutuses olevate tulirelvade osas. Tulirelvadirektiiv tugevdab ka

EL- i liikmesriikide vahelist koostööd, parandades teabevahetust, ning toob kaasa olulisi

edusamme tulirelvade jälgitavuses, suurendades legaalselt omatavate relvade jälgimist, et

vähendada nende sattumise riski ebaseaduslikule turule. Tulirelvadirektiiv kehtestab piirangud

tsiviilkasutuses olevate tulirelvade ringlusele ning sätestab õigused ja kohustused eraisikutele,

relvakaupmeestele, vahendajatele, kollektsionääridele ja muuseumidele. See direktiiv on Eesti

õigusesse juba üle võetud RelvS-s ja selle alusel antud õigusaktides. Eelnõuga täpsustatakse

RelvS-i regulatsiooni, et see vastaks paremini relvadirektiivile, kuna Eesti suhtes on algatatud

rikkumismenetlus, mille käigus on muu hulgas ette heidetud, et kõik tulirelvadirektiivi nõuded ei

ole RelvS-i asjakohaselt üle võetud.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu muudatustel on oluline mõju õigusselgusele, avalikule korrale ja julgeolekule, riigikaitsele,

järelevalve tõhususele ning isikute halduskoormusele.

6.1. Mõju õigusselgusele ja õiguskorra süsteemsusele

Eelnõu ajakohastab relvade ja laskemoona liigituse ning ühtlustab mõistete kasutuse. Antiik- ja

laskekõlbmatuks muudetud relvad lisatakse piiramata tsiviilkäibega relvade hulka, seadusesse

tuuakse paukpadruni mõiste, täpsustatakse relva kasutamise mõistet (sh hoiatuslasu võimalus)

ning korrastatakse sõjarelvade seost RelvS-i üldregulatsiooniga.

57

Kõrvaldatakse varasema ebaloogika, mille kohaselt ei tohtinud relvaloata täisealisele isikule anda

kasutada lapsevanema või laskeinstruktori isiklikku relva, kuid lapsele tohtis. Muudatus loob selge

ja mõistliku süsteemi, mille tulemusena praktika ühtlustub ja õigusselgus kasvab.

Muudatuste mõju ulatus on suur, kuna muudatused mõjutavad mitut RelvS-i põhimõistet ning

mitut peatükki. Muudatuste olulisus on kõrge, kuna liigituste ja mõistete ühtlustamine kõrvaldab

tõlgendamisraskused, suurendab õigusselgust ja tagab kooskõla EL-i õigusega (sh relvadirektiiv).

Muudatuste mõju on oluline, mõjutades nii õiguskaitseasutuste tööprotsesse kui ka relvaomanike

õigusi ja kohustusi. Normitehniliselt paraneb seaduse rakendatavus ja loetavus ning vähenevad

õigusvaidlused mõistete üle.

6.2. Mõju avalikule korrale ja julgeolekule

Olulised riskipõhised muudatused on:

 antiikrelvade, nende koopiate ja laskekõlbmatuks muudetud relvade viimine

reguleerimisalasse,

 tulirelva lisaseadmete kohustuslik registrisse kandmine,

 laskemoona lubatud hoiustamismahu suurendamine,

 relva käitlemise ja kasutamise mõiste laiendamine ning hoiatuslasu õigusliku aluse

loomine.

Antiik- ja laskekõlbmatuks muudetud relvade hõlmamine RelvS-i reguleerimisalasse

suurendab siseturvalisust ja vähendab illegaalse relvakasutuse riski.

Tulirelva lisaseadmete (nt helisummuti, öösihik, lasersihik) üle arvestuse pidamine parandab

nende jälgitavust ja vähendab ebaseaduslikku ringlust. Tõstab avalikku ohutust ja takistab

kuritegude toimepanekuks vajalike tarvikute kontrollimatut liikumist.

Füüsilisele isikule maksimaalselt hoida lubatud laskemoona hulga suurendamine kasvatab riigi

kriisivõimekust, kuna igapäevane laskemoona defitsiidi oht on reaalne. Samuti toetab see

elanikkonnakaitset ja reservi valmisolekut.

Relva käitlemise mõiste laiendamine relva kasutamisega ja relva kasutamise mõiste laiendamine

selliselt, et kaetud oleks ka selline relva kasutamine, mille eesmärk ei ole tabada või kahjustada

sihtmärki (nt hoiatuslask) vähendab ohtlikke tõlgendusvigu ja tagab tegevuste hinnatava

proportsionaalsuse.

Muudatuste mõju ulatus on kõrge, kuna see mõjutab nii relvade käitlemise järelevalvet, musta

püssirohu relvade kuritarvitamise riski kui ka relvatarvikute ebaseadusliku ringluse vähendamist.

Muudatuste mõju olulisus on väga suur, kuna muudatused vähendavad selgelt avaliku korra ja

siseturvalisuse ohte, mis seni tulenesid kontrollimata relvadest, lisaseadmetest või

riskiolukordadest (nt hoiatuslasu tõlgendamine).

58

Muudatuste mõju suurus on märkimisväärne, sest muudatused vähendavad väärkasutuse ja

kuritegevuse riski, parandavad järelevalve kvaliteeti ning tõstavad relvade käitlemise turvalisust.

6.3. Mõju riigikaitsele

Eelnõu toetab elanike relvaoskuste arengut ning riigikaitselist valmisolekut:

 riigikaitses osaleva isiku termini laiendamine,

 laskemoona suurema varu lubamine,

 noorte treeningvõimaluste avardamine ja vanusepiirangute ühtlustamine,

 relvade ajutise kasutusse andmise reeglite selgemaks muutmine.

Riigikaitse märgendi laiendamine ja piiratud käibega padrunisalvede soetamise õiguse

korrastamine loob eelduse laiema relvaoskustega elanike ringi tekkimiseks ning tugevdab

ühiskonna kaitsetahet. Tagab suurema osaluse vabatahtlikus riigikaitses ja parema valmisoleku

kriisiolukorras. Senine süsteem sõltus kitsalt sõjaaja ametikohast, mis välistas paljud motiveeritud,

pädevad ja kogenud relvaomanikud. Muudatusega võimaldatakse riigikaitses osalemist isikutel,

kes ei mahu sõjaaja ametikohtade raamistikku, kuid kes on valmis panustama vabatahtlikult või

reservstruktuuris.

Füüsiliste isikute hoida lubatud laskemoona koguse suurendamine avaldab olulist ja

strateegilist mõju riigikaitsele, kuna see tugevdab nii ühiskonna kriisivalmidust kui ka

reservstruktuuride toimimisvõimet. Tarnehäirete ja kriisiolukordade tingimustes võimaldab

suurem isiklik laskemoona varu relvaomanikel jätkata väljaõpet ja panustada riigikaitsesse ka siis,

kui turult laskemoona ei saa. Seetõttu võimaldab suurem lubatud laskemoonavaru tagada, et

relvaomanikud saavad säilitada väljaõppe järjepidevuse ning olla vajadusel viivitamatult valmis

panustama riigikaitsesse. Muudatus mõjutab kogu elanikkonnakaitset, mitte ainult relvaomanike

kogukonda, sest varu olemasolu toetab kriisiolukorras riigikaitselist tegevust, millest sõltub kogu

ühiskonna turvalisus.

Noorte ja alaealiste treening võimaluste laiendamine ning relvakäsitluse oluliselt täpsem

reguleerimine parandavad noorte võimalust relvi ohutult käsitseda, treenida ja areneda spordis.

Alaealistele avaneb ligipääs tegelikule treeningpraktikale, mis on kooskõlas rahvusvahelise

spordipraktika ja ohutusstandarditega.

Muudatuste mõju ulatus on oluline, hõlmates nii reservväelasi, laskespordi organisatsioone kui

ka laiemat relvaomanike ringi. Muudatuste mõju olulisus on kõrge, sest elanikkonna relvapädevus

ja valmisolek toetavad riigikaitset ning eelnõu muudatused lahendavad senise jäikuse, mis takistas

motiveeritud isikute panustamist.

Muudatuste mõju suurust saab hinnata oluliseks, kuna see parandab kriisivalmidust ning tagab

võimekuse, et osa elanikkonnast suudab vajadusel panustada riigikaitsesse oma varustuse ja

pädevustega.

Eelnõu tervikmõju riigikaitsele on oluline ja valdavalt positiivne. Muudatused:

 suurendavad vabatahtlike ja reservstruktuuride liikmeskonda;

 loovad detsentraliseeritud ja paindlikuma laskemoona- ja relvavaru;

59

 toetavad noorte relvaoskuse, kaitsetahte ja tulevaste reservväelaste ettevalmistust;

 parandavad riigi julgeolekualast taristut ja info kaitset;

 tõstavad väljaõppe kvaliteeti, ohutust ja laiapindsust;

 tagavad suurema valmisoleku kriisiolukordadeks.

Eelnõu tugevdab selgelt Eesti laiapindse riigikaitse mudelit ning parandab nii riigi kui ka

elanikkonna võimet kriisidele reageerida.

6.4. Mõju järelevalvele ja andmekaitsele

Eelnõu sisaldab mitmeid muudatusi, mille eesmärk on tugevdada relvade ja nendega seotud

andmete järelevalvet, ühtlustada registrite toimimist ning suurendada isikuandmete ja

riigisaladusena käsitletavate andmete kaitset. Muudatused aitavad luua selgema ja riskipõhisema

regulatsiooni, parandades ühtlasi järelevalveasutuste võimekust ning vähendades õiguslikku

ebakindlust.

Eelnõuga luuakse relvaregistrisse uus alamregister – kriminaalpolitsei relvaregister –, mis

hõlmab riigisaladusena käsitletavaid andmeid ning mille pidamise erisused kehtestatakse

relvaregistri põhimääruses. See loob ühtse ja läbipaistva õigusliku raamistiku kogu relvaregistri

struktuurile ning tagab, et tundlikud, riigi julgeolekut puudutavad andmed on selgelt eraldatud ja

neid töödeldakse riigisaladuse kaitse nõuete kohaselt.

Kriminaalpolitsei relvaregistri loomine parandab tundlike andmete kaitset ja loob selge õigusliku

raamistiku. Tulirelva lisaseadmete üle arvestuse pidamine parandab järelevalve tõhusust.

Hoiutingimuste täpsustamine (relvakapp/relvahoidla) võimaldab riskipõhist lähenemist.

Eelnõuga täpsustatakse, et relvaregistris peetakse edaspidi arvestust tulirelva lisaseadmete üle,

mis võivad mõjutada relva tehnilisi omadusi ja kasutusriski.

Eelnõuga luuakse selge süsteem, mille alusel eristatakse hoiukohad relvakapi ja relvahoidla

vahel, lähtudes hoitavate esemete ohutasemest ja kogusest, mitte üksnes kategooriast. See hõlmab

väiksemate kogude lubamist relvakappi, sõjarelvade ja suuremate koguste nõuet hoida

relvahoidlas, külmrelvade eristamist tulirelvadest ning arusaadavat erisuste süsteemi

relvakollektsiooni hoidmisel. Muudatuse tagajärjel muutub järelevalve sisulisemaks, keskendudes

tegelikule riskile (kogus, relvaliik), mitte formaalsetele kategooriatele, ühtlustatakse PPA

kontrollihinnanguid, kuna tingimused on selgemad ja proportsionaalsemad, väheneb olukordade

hulk, kus nõutakse ebamõistlikult kõrgeid hoiustamisstandardeid madala riskiga esemete puhul

ning paraneb andmekorrektsus registrites, kuna hoiukohta käsitlevad andmed muutuvad

kooskõlalisteks tegeliku hoiutasemega.

Muudatuse mõju ulatus on kõrge, kuna muudatused hõlmavad riigiasutuste registripidamist ja

teaberessursside turvataset. Muudatuse mõju olulisus on märkimisväärne, eriti kriminaalpolitsei

alamregistri loomisel, mis vähendab julgeolekuriske ning ühtlustab registrite toimimist.

Muudatuse mõju suurus on märkimisväärne, kuna registrite süsteem muutub selgemaks ja

turvalisemaks ning järelevalve asutustel tekib parem võimekus rikkumisi avastada.

60

6.5. Mõju halduskoormusele

Eelnõu sisaldab mitmeid muudatusi, mille kumulatiivne eesmärk on vähendada nii relvaomanike

kui ka riigi järelevalveasutuste halduskoormust. Muudatustega kaasneb nii menetluslikke

lihtsustusi kui ka kulukoormuse vähenemist, kuna regulatsioon muutub selgemaks,

proportsionaalsemaks ja riskipõhisemaks.

Eelnõuga pikendatakse tähtaega, mille jooksul pärija peab otsustama, kas ta relva omandab

või võõrandab. Selle tulemusel:

 väheneb vajadus kiiresti leida notari aega, korraldada võõrandamistehinguid või soetada

relvakapp;

 väheneb menetluslik surve pärijale olukorras, kus lein, logistilised takistused või mitme

pärija omavaheline suhtlus võivad otsustamist viivitada;

 väheneb PPA vajadus teha tähtaegade ületamisega seotud järelepärimisi ja toiminguid

(hoiustamine, teavitamine, tagastamine).

Seega toob tähtaegade paindlikumaks muutmine kaasa halduskoormuse vähenemise nii pärijatele

kui ametiasutustele.

Muudatused eristavad selgelt, millal kollektsionääril on vajalik relvahoidla ja millal piisab

relvakapist, lähtudes hoitavate relvade liigist ja kogusest. Eelnõuga kaob nõue, mille kohaselt pidi

ka väiksem maht (nt kuni 8 piiratud tsiviilkäibega relva või üksnes padrunikollektsioon) asuma

relvahoidlas.

Selle tulemusel:

 relvakollektsionääride rahaline koormus väheneb, sest relvahoidla rajamine või rentimine

on kordades kulukam kui relvakapi soetamine;

 väheneb vajadus projektide kooskõlastamise ja ehituslike eritingimuste järele;

 järelevalveasutused saavad keskenduda kõrgema riskiga objektidele, mitte väiksematele

kollektsioonidele.

Kokkuvõttes rakendatakse õiguspäraselt proportsionaalset regulatsiooni, mis vähendab

ebavajalikku halduskoormust.

Lisaks tehakse eelnõus rida tehnilisi muudatusi, millega ühtlustatakse viiteid seaduses ja

kõrvaldatakse varasemad ebatäpsused, näiteks viidete eemaldamine aegunud lõigetele või valede

lõigete kooskõlastamine sisulise tekstiga. See mõjutab halduskoormust järgmiselt:

 ametnikud kulutavad vähem aega õigete viidete otsimisele;

 menetlusotsused on kiiremini tehtavad ja vähem vaidlustatavad;

 väheneb vajadus õigusliku selgitustöö ja täiendava kooskõlastuse järele.

Muudatused ei mõjuta süsteemi ülesehitust, kuid parandavad seaduse rakendamise loogikat ja

haldusmenetluse sujuvust.

61

Muudatused puudutavad peamiselt konkreetseid sihtrühmi: relvaomanikke ja kollektsionääre,

pärijaid, kelle otsustuskoormus väheneb ning PPA ametnikke, kelle töö muutub sidusamaks ja

läbipaistvamaks.

Kuigi muudatused ei muuda RelvS-i süsteemi tervikuna, tõstavad need selgelt selle rakendamise

kvaliteeti, proportsionaalsust ja halduspraktika ühtlust, mistõttu võib muudatuse olulisust hinnata

keskmiseks.

Muudatuse mõju on positiivne ja mõõdukas. See väljendub eelkõige järgmiselt:

 otsesed kulude vähendamised – relvahoidla rajamise või rentimise kohustus kaob

väiksemate kollektsioonide puhul, mis võib vähendada kulusid mitmesaja kuni mitme

tuhande euro võrra;

 haldustegevuse vähenemine – pärijatele antav lisatähtaeg vähendab nii nende enda kui PPA

administratiivset survet;

 sisuliselt riskipõhine kontroll – järelevalve koormus väheneb madalama riskiga juhtumite

osas ja saab rohkem ressursse suunata kõrgema riskiga käitlemisele;

 õiguslike vaidluste vähenemine – viite- ja mõistesüsteemi täpsustamine vähendab

tõlgendamisprobleeme ning haldusvaidlusi.

Kokkuvõttes viib eelnõu halduskoormuse tervikliku, kuid proportsionaalse vähenemiseni,

parandades nii relvaomanike kui ka järelevalveasutuste töökorraldust.

6.6. Mõju majandusele ja turule

Eelnõu muudatustel on mõõdukas, kuid struktuurselt positiivne mõju relvade, laskemoona ja

tulirelva lisaseadmete turule. Mõjud avalduvad peamiselt tarnekindluses, ebaseadusliku turu

vähendamises ning eratarbijate ja ettevõtjate käitumise stabiliseerimises kriisiolukordades.

Peamised majanduslikku mõju omavad muudatused on:

 laskemoona defitsiidi riskide maandamine (suurem lubatud varu) aitab stabiliseerida turgu

kriisiolukorras.

 tulirelva lisaseadmete kontrolli tugevdamine vähendab ebaseadusliku turu võimalusi.

Eelnõu võimaldab füüsilisel isikul hoida senisest suuremat laskemoonavaru. Selle muudatuse

vajalikus põhjenduses tuvastati, et 2022. aastal esines Euroopas ulatuslik laskemoonade defitsiit,

mille käigus muutus eraisikute jaoks laskemoona hankimine ajutiselt praktiliselt võimatuks.

Eelnõu kohane muudatus suurendab kogu siseturu stabiilsust olukorras, kus tarneahelad ajutiselt

katkestatakse (nt geopoliitiline kriis), vähendab järsu nõudluse kasvu ohtu kriisiperioodidel, mis

omakorda vähendab hinnasurvet ja tagab turu sujuvama toimimise ning võimaldab laskespordi- ja

jahisektori tegevuse jätkumist ka häireolukorras, mis aitab tagada nendes sektorites tegutsevate

ettevõtjate ellujäämist.

Tegemist on majanduslikult tasakaalustatud sammuga, mis ei tekita turuhäireid, kuid suurendab

süsteemi vastupanuvõimet tarnehäiretele.

62

Eelnõu näeb ette, et tulirelva lisaseadmed (summutid, lasersihikud ning öösihikud) peavad olema

nõuetekohaselt registreeritud.

Eelnõu muudatus vähendab halli ja musta turu võimalusi, kuna seadmete päritolu ja omandisuhe

on kontrollitavad, tõstab õiguspäraste ettevõtjate (relvapoodide ja vahendajate)

konkurentsipositsiooni, vähendades ebaseaduslike või registreerimata seadmete müüjatelt tulevat

ebaausat konkurentsi, parandab õiguspärase kaubanduse läbipaistvust ja usaldusväärsust.

Lisaseadmete turu korrastamine loob selgema ärikeskkonna, ilma et see tooks kaasa

märkimisväärset lisakoormust ettevõtjatele.

Eelnõu muudatuse mõju ulatus on piiratud puudutades peamiselt relvapoodide ja -müüjate sektorit,

laskesportlasi, jahimehi ja relvaomanikke ning laskemoona ja lisaseadmete maaletoojaid.

Muudatused ei mõjuta majanduskeskkonda tervikuna, kuid puudutavad selgelt spetsiifilist,

turumahtudelt väikest, ent riskipõhiselt tundlikku sektorit. Kuna muudatustel ei ole

makromajanduslikku mõju, kuid need parandavad relvaturu toimimise kvaliteeti, tugevdavad ausa

konkurentsi reegleid ning toetavad õiguspäraste ettevõtjate turupositsioone võib eelnõu mõju

ulatust hinnata keskmiseks.

Eelnõu mõju majandusele ja turule on mõõduka ulatusega ja valdavalt positiivne. Muudatused

ei mõjuta majandust laiemalt, kuid:

 stabiliseerivad laskemoona ja lisaseadmete turgu,

 vähendavad ebaseadusliku kaubanduse riski,

 parandavad ausat konkurentsi ning turu läbipaistvust,

 suurendavad sektori vastupidavust kriisidele.

6.7. Mõju ühiskonnale ja elanikkonnale

Eelnõuga tehtavatel muudatustel on märkimisväärne mõju ühiskonnale ja elanikkonnale, eelkõige

relvakultuuri, turvatunde ning elanike kriisivalmiduse seisukohalt. Muudatuste eesmärk on

ühtlustada relvakasutuse praktikat, tagada ohutum relvaõpe ja toetada ühiskonna kaitsetahet.

Eelnõu korrastab alaealiste laskeõppe tingimusi, kehtestades selged ja riskipõhised vanuse- ja

järelevalvenõuded. Laskespordi ja relvaohutuse varasem, kuid kontrollitud omandamine toetab

turvalise relvakultuuri arengut ning võimaldab noortel omandada oskusi juhendatud ja ohututes

tingimustes. Selgem vastutuse ja järelevalve jaotus instruktori ja lapsevanema vahel vähendab

eksimuste ohtu ning tagab parema õigusselguse.

Relvakäsitsemise oskuste laiem levik tõstab elanike enesekindlust ja psühholoogilist valmisolekut

kriisiolukordadeks. Kui inimesed teavad, kuidas relva ohutult käsitseda, suureneb nende võime

rahulikult ja eesmärgipäraselt tegutseda. Kogemused ja oskused tähendavad ka suuremat

vastutustunnet ja teadlikkust, mis vähendab riskikäitumist ning suurendab ühiskonna üldist

turvatunnet.

63

Eelnõu toetab ka laiapindse riigikaitse toimimist. Varakult omandatud tehnilised ja vaimsed

eeldused soodustavad noorte osalemist ajateenistuses, Kaitseliidus või vabatahtlikes

väljaõppeprogrammides. Lisaks tõstab relvaõppe kättesaadavus ja õigusliku regulatsiooni selgus

inimeste motivatsiooni panustada riigikaitsesse, mis tugevdab ühiskonna kaitsetahet tervikuna.

Eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju ulatus on lai, kuna muudatused mõjutavad otseselt

relvaomanikke, noori laskesportlasi ja nende juhendajaid, kuid kaudselt kogu ühiskonda.

Relvakultuuri arendamine ja elanike ohutusalased oskused mõjutavad nii üldist turvatunnet kui ka

kriisivalmidust.

Muudatuste mõju olulisus on kõrge, arvestades ühiskondliku turvalisuse ja riigikaitselise

valmisoleku suurenemist. Regulatsiooni ühtlustamine ja täpsustamine suurendab usaldust

õiguskeskkonna vastu ning toetab ühiskonna sidusust.

Muudatuste mõju suurus on märkimisväärne. Eelnõu loob selgemad ja turvalisemad tingimused

relvakoolituse läbiviimiseks, tugevdab ühiskonna relvakultuuri ja vähendab väärarusaamade ning

rikkumiste riski. Samuti kasvab elanike valmisolek panustada riigikaitsesse, mis avaldab

positiivset mõju nii riigikaitse süsteemi toimimisele kui ühiskonna kriisitaluvusele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse

tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõu rakendamine toob kaasa mitmeid muudatusi riigi tegevustes, kuid nende mõju

riigieelarvele ja kohalikele omavalitsustele on valdavalt mõõdukas ja eeldatavalt

kuluneutraalne. Kohalikud omavalitsused ei pea täitma RelvS-st tulenevaid järelevalve- ega

menetlusfunktsioone, mistõttu puudub nende jaoks otsene kulumõju.

7.1. Mõju riigi tegevustele

Eelnõu elluviimine toob kaasa mitmeid tehnilisi ja menetluslikke muudatusi, kuid nende

rakendamine toimub valdavalt olemasolevate struktuuride ja töötajate kaudu.

Peamised mõjud riigi tegevustele:

 Relvaregistri täpsustamine ja alamregistri loomine – kriminaalpolitsei relvaregistri –

loomine eeldab registri tehnilist kohandamist, kuid ei too kaasa uut püsikulu ega

täiendavaid ametikohti. Tegemist on ühekordse konfiguratsioonimuudatusega

olemasolevas süsteemis.

 Järelevalvetegevuste mõistlikum ja riskipõhisem jaotus – relvakappide ja relvahoidlate

nõuete diferentseerimine vähendab madala riskiga objektide kontrollivajadust. PPA saab

rohkem ressurssi suunata kõrge riskiga juhtumitele (nt suuremad kollektsioonid,

sõjarelvad, ettevõtlus).

 Menetluse lihtsustumine ja väiksem selgitamiskoormus – selgemad vanuse- ja

järelevalvereeglid alaealiste laskeõppes vähendavad PPA tõlgendamis- ja selgitamistööd.

64

RelvS-i viitesüsteemi korrastamine vähendab haldusmenetluse vigade riski ja

ametkondlikku tõlgenduskoormust.

 Pärimismenetluse selgemad tähtajad – pikem tähtaeg relva omandamiseks või

võõrandamiseks vähendab PPA järelepärimisi ja hoiustamisega seotud toiminguid.

Muudatused parandavad haldustöö kvaliteeti ja vähendavad töömahtu madala riskiga menetlustes.

Suuri süsteemseid muutusi ega tööjõuvajadust ei teki. Mitmed muudatused vähendavad PPA

töömahtu, sealhulgas relvakappide ja relvahoidlate nõuete diferentseerimine vähendab vajadust

teostada järelevalvet tehnilistele laopindadele, mis senise seaduse järgi pidid olema relvahoidlad

ka väiksemate kogude korral.

Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid püsikulusid. Kulud on minimaalsed ja valdavalt

ühekordsed. Kulud hõlmavad relvaregistri tehniline kaasajastamist (alamregistri loomine, liidesete

muudatused).

Kulud on hinnanguliselt väikesed, kuna:

 registriplatvorm toetab juba mitme tasemega andmemudeleid;

 muudatused ei eelda uute funktsioonide arendamist, vaid olemasolevate liidestuste

laiendamist;

 uusi järelevalve- ega menetlusfunktsioone ei looda.

Püsikulud puuduvad kuna kõik rakenduslikud tegevused tehakse ära olemasolevate

eelarvevahendite piires.

Eelnõu ei loo otseseid uusi tululiike, kuid mõningane kaudne tulude kasv võib tekkida riigilõivu

laekumisel relvalubade ja lisaseadmete registrikannete täpsustumise kaudu ning

majandustegevusteate esitamisel lasketiirude ja relvakauplejate hulgas. Tulude kasv on aga väike

ja eelarveliselt ebaoluline.

Muudatuse mõju riigi tegevusele on seega mõõdukas. Muudatused mõjutavad eelkõige PPA ning

Siseministeeriumi valitsemisala tegevusi: relvaregistri kaasajastamine ja alamregistri loomine;

järelevalvetegevuse fokusseerimine kõrgema riskiga juhtumitele, pärimismenetlusega seotud

töömahu vähenemine; laskeõppe ja lisaseadmete käsitluse ühtlustumine.

Muudatused ei laienda riigi ülesannete mahtu, vaid korrigeerivad ja lihtsustavad olemasolevaid

töölõike. Seetõttu ei laiene mõju kogu riigisektorile, vaid konkreetsetele asutustele

relvavaldkonnas.

Muudatuste mõju olulisus on keskmine kuni märkimisväärne. Muudatused parandavad

andmekvaliteeti ja registri töökindlust (eriti tundlike andmete puhul), ühtlustavad ja lihtsustavad

PPA järelevalvepraktikat, vähendavad tõlgendamisriske ja selgitamistööd ning suurendavad

järelevalve efektiivsust ja vabastavad ressursse riskipõhiseks tegevuseks. Need aspektid on riigi

toimimise seisukohalt olulised, kuigi ei muuda riigi toimimise põhimudelit ega anna juurde uusi

kohustusi. Neid saab käsitleda kui olulisi kvaliteediparandusi olemasolevates protsessides.

Muudatuste mõju suurus riigi tegevusele on positiivne ja mõõdetav, kuid eelarveliselt väike.

65

Mõju avaldub kolmel tasandil: halduskoormuse vähenemine, tõhusamad tööprotsessid ning kulud

on minimaalsed. Seega on muudatuse mõju suurus positiivne ja märkimisväärne halduslikus

mõttes, kuid eelarveliselt kuluneutraalne.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendamiseks on vaja teha muudatused järgmistes siseministri

määrustes:

 siseministri 4. juuli 2023. aasta määrus nr 13 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri

põhimäärus“, avaldamismärkega RT I, 07.07.2023, 8;

 siseministri 26. veebruari 2021. aasta määrus nr 12 “Lasketiiru ja laskepaiga ning

laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“, avaldamismärkega RT I, 02.03.2021,

25;

 siseministri 13. aprilli 2007. aasta määrus nr 28 “Tüübikinnituse teostamise kord“,

avaldamismärkega RT I, 27.03.2015, 16.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma üldises korras. Muudatuste vastuvõtmise ja

jõustumise vahele ei ole vaja jätta täiendavat aega, kuna kavandatud muudatused ei sisalda

regulatsioone, mille rakendamine eeldaks adressaatidelt, haldusorganitelt või teistelt isikutelt

pikemat ettevalmistusaega.

Eelnõu § 2 kohaselt jõustub seaduse § 1 punkt 44 2027. aasta 1. juulil arvestades, et on

relvaomanikke, kellel on üks tulirelv, aga kes seni ei ole olnud kohustatud omama relvakappi aga

peavad selle nüüd hankima, et seaduse nõuetele vastata.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks Andmekaitse

Inspektsioonile, ENFTA-le, IDPA Eesti Ühendusele, Eesti Jahimeeste Seltsile, Eesti Jahispordi

Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti

Laskesuusatamise Föderatsioonile, Eesti Laskurliidule, Eesti Practical-laskmise Ühingule, Eesti

Relvaomanike Liidule, Eesti Reservväelaste Laskespordiliidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule,

EROK-le, Kaitsepolitseiametile, PPA-le, Päästeametile, Riigikohtule, Riigiprokuratuurile,

Sisekaitseakadeemiale, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ning

Õiguskantsleri Kantseleile.

66

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

18.12.2025 nr 1-6/3331-1

Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu

Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning ametitele ja

koostööpartneritele arvamuse andmiseks relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume

esitada arvamus 23. jaanuariks 2026. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Arvamuse andmiseks:

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Rahvusliku Field Target Assotsiatsioon

IDPA Eesti Ühendus

Eesti Jahimeeste Selts

Eesti Jahispordi Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon

Eesti Laskurliit

Eesti Practical-laskmise Ühing

Eesti Relvaomanike Liit

Eesti Reservväelaste Laskespordiliit

Eesti Turvaettevõtete Liit

Eesti Reservohvitseride Kogu

Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

Riigikohus

Riigiprokuratuur

2 (2)

Sisekaitseakadeemia

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Õiguskantsleri Kantselei