Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord

KINNITATUD

Kantsleri 18.12.2025 käskkirjaga nr 1-5/72

LISA 1

Ühiskasutusse antud sõidukite

kasutamise tingimused

1. Üldosa

1.1. Ühiskasutusse (edaspidi ÜK) antud sõidukite kasutamise tingimuste eesmärk on

kehtestada ministeeriumi valitsemisala üleselt ühtsed alused ja põhimõtted ÜK

sõidukite kasutamiseks, kasutamise üle arvestuse pidamiseks ja kaasnevate kulude

tasaarveldamiseks.

1.2. ÜK sõidukite arv asutuste ja standardigruppide alusel lepitakse kokku asutuse

maismaasõidukite eest vastutava struktuuriüksuse ja ministeeriumi vahel.

2. Sõiduki broneerimine

2.1. ÜK sõiduki broneerimine toimub Microsoft Outlook’i kalendri

(edaspidi broneerimiskalender) alusel. ÜK sõidukid on leitavad broneerimiskalendri

aadressiraamatu grupi „ÜK sõidukid“ alt.

2.2. Broneerimiskalendri aadressiraamatu grupis „ÜK sõidukid“ kajastatakse sõidukite

lõikes järgmised andmed:

2.2.1. sõiduki mark ja mudel;

2.2.2. registreerimismärk;

2.2.3. kütuseliik;

2.2.4. käigukasti liik;

2.2.5. istekohtade arv koos juhiga;

2.2.6. sõiduki kategooria või suurusklassi üldkirjeldus;

2.2.7. sõiduki püsiva parkimiskoha aadress ja asutus;

2.2.8. sõidukit omava või valdava asutuse kontaktisiku (edaspidi sõiduki haldur) ees-

ja perekonnanimi;

2.2.9. sõiduki halduri telefoninumber.

2.3. ÜK sõiduki broneerimistaotluse esitamisel peab olema broneerimiskalendris märgitud:

2.3.1. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;

2.3.2. sõidu sihtpunkti asukoht või aadress;

2.3.3. sõidu eesmärk;

2.3.4. sõiduki kasutaja ees- ja perekonnanimi;

2.3.5. sõiduki kasutaja kontaktnumber;

2.3.6. sõiduki kasutaja tööandja ja ametikoht.

2.4. Broneerimistaotluse võib esitada kuni 10 päeva enne soovitud kasutusaja saabumist.

2.5. Esitatud broneerimistaotluse kinnitab vaba aja olemasolul sõiduki haldur hiljemalt üks

tööpäev pärast broneerimistaotluse esitamist.

2.6. Broneeritud ÜK sõiduki kasutuselevõtmise ja tagastamise aadressiks on üldjuhul selle

püsiva parkimiskoha aadress. Kokkuleppel sõiduki halduriga võib sõiduki asukoht

kasutuselevõtmisel või tagastamisel olla sõiduki püsivast parkimiskohast erinev.

2.7. Kui ÜK sõiduki püsiv parkimiskoht asub kinnisel territooriumil, korraldab

territooriumile sisse- ja väljapääsu sõiduki haldur.

2.8. ÜK sõiduki kasutuselevõtmine ja tagastamine toimub üldjuhul tööpäevadel

ajavahemikus 8.00-17.00.

2.9. Kui ÜK sõiduk soovitakse broneerida koos autojuhiga, lepitakse täpsemad tingimused

kokku sõiduki kasutaja ja sõiduki halduri vahel. ÜK sõiduki broneerimise võimalused

koos autojuhiga võivad asutuste ja sõiduki asukoha alusel erineda.

2

3. Kasutamise põhimõtted

3.1. ÜK sõidukit on lubatud kasutada üksnes teenistus-, töö- või ametiülesannetega seotud

tegevusteks.

3.2. ÜK sõidukit kasutatakse kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite

kasutamise korras kehtestatud põhimõtetega ja järgides sõidukit omava või valdava

asutuse maismaasõidukite kasutamise sisekorda (edaspidi asutuse sisekord). Veebi

viide asutuse sisekorrale kajastatakse broneerimiskalendris ja/või broneeringu

kinnituskirjas.

3.3. ÜK sõiduki kasutaja on kohustatud:

3.3.1. enne sõidu alustamist ennast sõidukis töötõendi või uksekaardiga tuvastama;

3.3.2. kasutama turvavarustust, järgima liikluseeskirju ja tagama enda ning

kaasliiklejate ohutuse;

3.3.3. sõiduki juurest lahkudes selle lukustama ja hoiustama sõiduki võtmed,

dokumendid ja muud väärtesemed nii, et välistatud on võimalus nende

sattumiseks võõrasse valdusse;

3.3.4. tagastama sõiduki puhta salongiga, võttes kaasa enda ja kaasreisijate poolt

sõiduki kasutamise ajal tekitatud prügi.

3.4. ÜK sõiduki kasutamisel tekkivate küsimuste korral on kontaktisikuks sõiduki haldur.

Sõiduki halduri kontaktandmed peavad olema leitavad broneerimiskalendrist.

4. Sõiduki tankimine, pesu ja hooldamine

4.1. ÜK sõiduki tankimist korraldavad kasutajad koostöös sõiduki halduriga.

4.1.1. Kõik sõidukid on varustatud kütuse- või laadimiskaardiga

(edaspidi kütusekaardid), mis on hoiustatud koos dokumentidega sõiduki

kindalaekas. Kütusekaart on sõidukipõhine ja sellega on lubatud tankida vaid

kindlat sõidukit.

4.1.2. Kütusekaardi kasutamine sõidukitarvikute soetamiseks on lubatud

kooskõlastatult sõiduki halduriga ja juhul, kui see on hädavajalik tulenevalt

liiklusohutusest ja/ või sõiduki tehnilisest seisukorrast.

4.1.3. Sõiduki kasutaja on kohustatud koheselt teavitama kütusekaardi vargusest,

kadumisest või riknemisest sõiduki haldurit.

4.1.4. Sõiduki kasutaja on kohustatud sõiduki tankima, kui sõiduki kasutusjärgselt on

kütuse jääk alla ½ kütusepaagist.

4.1.5. Kui tegemist on elektrisõidukiga on kasutaja kohustatud sõiduki tagastamisel

ühendama selle välisesse vooluvõrku (laadimisvõrku).

4.2. ÜK sõiduki üldist heakorda tagavad kasutajad koostöös sõiduki halduriga.

4.3. ÜK sõiduki sise- ja välispesu, tehnoülevaatuste, korraliste hooldustööde, erakorraliste

remonttööde ja muude sõidukite käitamisega seotud tööde teostamist korraldab

vastavalt vajadusele sõiduki haldur.

5. Kasutamise üle arvestuse pidamine ja kulude hüvitamine

5.1. ÜK sõiduki ühiskasutamise üle arvestuse pidamine toimub sõidukite lõikes ja läbitud

kilomeetrite alusel.

5.2. ÜK sõidukit omaval või valdaval asutusel on õigus esitada teisele asutusele kuluarveid

teise asutuse teenistuja poolt ÜK sõiduki kasutamisega seotud järgmiste kulude

hüvitamiseks:

5.2.1. läbitud kilomeetrite kogukulu standardigruppide alusel fikseeritud kilomeetri

maksumuste alusel:

3

Nr Kood Standardigrupp

1 km maksumus

eurodes

(ilma käibemaksuta)

5.2.1.1. SA1 Miniauto (pikkus <3,7m)

0,25 5.2.1.2. SA2 Väikeauto (pikkus >=3,7m ja <4,3m)

5.2.1.3. SA3 Väike keskauto (pikkus >=4,3 ja <4,7m)

0,30

5.2.1.4. SA4 Keskauto (pikkus >=4,7m ja <4,9m)

5.2.1.5. MA1 Väike linnamaastur (pikkus <4,7m)

5.2.1.6. SA7 Väike mahtuniversaal (5 istekohta)

5.2.1.7. SA8 Mahtuniversaal (6-7 istekohta)

0,45 5.2.1.8. SA9 Suur mahtuniversaal (8-9 istekohta)

5.2.2. ÜK sõiduki kasutamisel koos autojuhiga autojuhi töötasu vastavalt kasutatud

töötundidele;

5.2.3. tasulise parkimise kulu vastavalt esitatud teenusarvele.

5.3. Punktis 5.2.1. toodud standardigrupid ja kilomeetri maksumused vaadatakse üle ning

vajadusel täpsustatakse ministeeriumi poolt üks kord aastas.

5.4. ÜK sõiduki kasutamise kohta kuluarvete esitamine toimub vajaduse põhiselt.

Kuluarve esitatakse hiljemalt 20. kuupäevaks. Kuluarvel peavad olema sõidupõhiselt

välja toodud vähemalt järgmised andmed:

5.4.1. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;

5.4.2. läbitud kilomeetrite maksumus;

5.4.3. arvestuse aluseks olev ühe kilomeetri maksumus;

5.4.4. juhiteenuse kasutamisel töötundide maksumus;

5.4.5. juhiteenuse kasutamisel arvestuse aluseks olev ühe töötunni tasumäär.

5.5. Kuluarve juurde lisatakse sõiduki kasutamise aruanne, millest peavad olema

tuvastavatavad vähemalt järgmised andmed:

5.5.1. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;

5.5.2. sõidu alguse ja lõpu aeg;

5.5.3. sõidu eesmärk;

5.5.4. kasutaja ees- ja perekonnanimi;

5.5.5. läbitud kilometraaž;

5.5.6. läbitud kilomeetrite maksumus;

5.5.7. arvestuse aluseks olev ühe kilomeetri maksumus;

5.6. Kui sõidukit kasutati koos autojuhiga peab olema lisatud ülevaade, millest on

tuvastatav:

5.6.1. juhiteenuse kasutamise töötunnid;

5.6.2. ühe töötunni tasumäär;

5.6.3. juhiteenuse kasutamisel töötundide maksumus.

5.7. Kulude hüvitamise korraldamisel ja arvete esitamisel lähtutakse kehtivatest

raamatupidamise regulatsioonidest.

6. Kasutaja vastutus

6.1. ÜK sõiduki kasutaja vastutab liikluseeskirjade ja parkimise nõuete rikkumisel

määratud trahvide ning viivistasu otsuste hüvitamise eest.

4

6.2. ÜK sõiduki kasutaja peab esimesel võimalusel taasesitamist võimaldaval viisil

teavitama sõiduki haldurit sõidukil tekkinud rikkest, kahjust, toime pandud

rikkumisest või teistest erakorralistest sündmustest ning rakendama meetmeid sõiduki

säilimise tagamiseks ning olukorra selgitamiseks ja lahendamiseks.

6.3. ÜK sõidukiga seotud kahjujuhtumite menetlemine toimub vastavalt kehtivatele

õigusaktidele, sealhulgas arvestades valitsemisala maismaasõidukite kasutamise

korras, sõidukit valdava asutuse sõidukite kasutamise sisekorras ja konkreetse sõiduki

osas sõlmitud kindlustuslepingus fikseeritud tingimusi.

6.4. Kui ÜK sõidukile on sõlmitud kaskokindlustus, ei tohi sõiduki kasutaja omavastutuse

maksimaalne määr olla suurem kui 320 eurot kahjujuhtumi kohta. Salongiklaaside

kahjujuhtumite korral omavastutust ei rakendata.

6.5. Kui ÜK sõidukile ei ole sõlmitud kaskokindlustust, peab sõiduki omanik või valdaja

sõiduki broneeringu kinnitamisel sõiduki kasutajat kahjujuhtumi korral kaasnevast

vastutuse ulatusest kirjalikult teavitama.

KINNITATUD

Kantsleri 18.12.2025 käskkirjaga nr 1-5/72

LISA 2

1

Pilt: sõiduki tuvastamise kaardi näidis (suurendatud kaks korda)

Sõiduki tuvastamise kaart

Kaardi tegelikud ligikaudsed välismõõtmed A: 53,9 mm ja B: 85,6 mm.

1) Asutuse logo trükitud (minimaalne suurus kaardil 10mm x 10mm), joondatud horisontaalselt kaardi

keskele ja vertikaalselt paigutatud visuaalselt sobivalt asutuse nimetuse ja kaardi ülemise ääre

vahele.

2) Asutuse nimi trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele, vertikaalselt paigutatud visuaalselt

sobivalt asutuse logo ja sõiduki registreerimismärgi vahele (Font: Roboto Condensed, Suurus:

minimaalselt 14, Efekt: Bold ja Suurtähtkiri). Asutuse nimi „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus“ trükitakse kaardile kahel real, sh esimesele reale „Siseministeerium“ ja teisele reale

„infotehnoloogia- ja arenduskeskus“.

3) Sõiduki registreerimismärk trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele (Font: Roboto

Medium, Suurus: 28, Efekt: Bold, Suurtähtkiri).

4) 12-kohaline kaardi nr, numbriline osa trükitud, joondatud horisontaalselt kaardi keskele (Font:

Roboto Condensed, Suurus: 12, Efekt: Bold, teksti osa Suurtähtkiri).

a. Kaardi nr esimene number (3231 5678 9010) viitab asutusele järgmiselt:

123 ABC

KAARDI NR: 3231 5678 9010

POLITSEI- JA

PIIRIVALVEAMET

1

2

4

3

5

6

7

KEHTIV KUNI: 31.08.2030

8

B

A

KINNITATUD

Kantsleri 18.12.2025 käskkirjaga nr 1-5/72

LISA 2

2

i. 1 – Häirekeskus, 3 – Politsei- ja Piirivalveamet, 4 – Päästeamet ,

5 – Sisekai tseakadeemia, 6 – Siseminis teerium,

7 – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

5) QR-kood trükitud (minimaalne suurus kaardil 10mm x 10mm), peab võimaldama nutitelefoniga

või muu samaväärse seadmega koodi lugemist ja kaardi numbri tuvastamist.

6) RFID kiip.

7) Kaardi kehtivusaja lõpp (Font: Roboto Condensed, Suurus: 10, Efekt: Bold).

8) Kaardi tausta näidis .

KÄSKKIRI

18.12.2025 nr 1-5/72

Siseministeeriumi valitsemisala

maismaasõidukite kasutamise kord

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus“ § 28 punkti 2 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Siseministeeriumi valitsemisala maismaasõidukite kasutamise korra (edaspidi kord)

eesmärk on reguleerida maismaasõidukite kasutamise, hankimise, tähistamise,

sõidukite üle arvestuse pidamise ja isikliku sõiduki kasutamise korda

Siseministeeriumis (edaspidi ministeerium) ja ministeeriumi valitsemisala asutustes.

1.2. Kui seaduses või määruses või käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti, kehtib kord

kõikide ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste omandis või valduses

olevatele mootori jõul liikuvatele sõidukitele, mille valmistajakiirus on suurem kui

25 km/h ja haagistele.

1.3. Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti riigisaladusega kaitstud

sõidukitele kohaldatakse korda niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduses ning teistes riigisaladuse tagamist reguleerivates

õigusaktides sätestatuga.

2. Terminid

2.1. Korras on kasutatud järgmisi termineid:

2.1.1. sõiduauto – majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a

määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduk;

2.1.2. üldotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri

13. juuni 2011. a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded

ning nõuded varustusele“ sätestatud M1-kategooria sõiduauto, M2-kategooria

buss, M3-kategooria buss ja N1-kategooria veoauto, v.a spetsiaalselt

kohandatud kere ja varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõiduk, mille

keretüübiks on Transpordiameti liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“;

2.1.3. eriotstarbeline sõiduk – majandus- ja kommunikatsiooniministri

13. juuni 2011. a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded

ning nõuded varustusele“ sätestatud N2- ja N3-kategooria veoauto,

L-kategooria sõiduk (mootorratas, mopeed, ATV jne), O-kategooria haagis,

T- ning C-kategooria traktor ja LM-kategooria liikurmasin ning majandus- ja

kommunikatsiooniministri 22. juuni 2011. a määruses nr 52 „Maastikusõiduki

2 (6)

tehnonõuded ja nõuded selle varustusele ning nendele nõuetele vastavuse

kontrollimise tingimused ja kord“ sätestatud MS-kategooria sõiduk. Samuti

käsitatakse eriotstarbelise sõidukina spetsiaalselt kohandatud kere ja

varustusega M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukit, mille keretüübiks on

Transpordiameti liiklusregistris märgitud „sihtotstarbeline“;

2.1.4. määrus – Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrus nr 77 „Alarm- ja

jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“;

2.1.5. alarmsõiduk – määruses nimetatud alarmsõiduki nõuetele vastav sõiduk;

2.1.6. jälitussõiduk – määruses nimetatud jälitussõiduk;

2.1.7. üldsõiduk – tsiviilvärvides üldotstarbeline sõiduk, v.a alarm- ja jälitussõiduk;

2.1.8. konfiskeeritud sõiduk – maismaasõiduk, mis on konfiskeeritud kohtuotsuse

või -määrusega kriminaalasjas või konfiskeeritud kohtuvälise menetleja

otsuse või määruse alusel väärteoasjas;

2.1.9. kasutusala – kasutusvaldkond või teenus, mida sõidukiga peamiselt

tagatakse;

2.1.10. rahastamise viis – sõiduki soetamine või rentimine;

2.1.11. rent – sõiduki lühiajaline rent kuni 12 kuud, kasutusrent ja kapitalirent

järgides Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 9 „Rendiarvestus“ esitatud

tingimusi;

2.1.12. sisepõlemismootoriga sõiduk – liikumiseks osaliselt või täielikult diisli-,

bensiin- või gaaskütust kasutav sõiduk;

2.1.13. standardigrupp – ministeeriumi valitsemisala üleselt sõidukite elueapõhise

asendamise ja hangete planeerimiseks kasutatav kategooria, suurusklassi ja

kasutusala põhiselt kokkulepitud sõidukite grupp koos prognoositava

keskmise soetusmaksumusega;

2.1.14. sõiduki ühiskasutus – kokkulepitud tingimustel ministeeriumi ja selle

valitsemisala asutuse omandis või valduses oleva üldsõiduki kasutamise

võimaldamine teenistus-, töö- või ametiülesannete (edaspidi ühiselt

teenistusülesanne) täitmiseks kõikidele ministeeriumi ja selle valitsemisala

asutuste teenistujatele.

3. Sõiduki hankimise ja rahastamise põhimõtted

3.1. Sõiduki hankimisel lähtutakse rahastamise viisi valikul sõiduki kasutamise

eesmärgist, planeeritavast kasulikust elueast ja majanduslikust otstarbekusest.

3.2. Sõiduk hangitakse olemasoleva sõiduki asendamiseks, tähtajalise ülesande täitmiseks

või täiendava võimekuse toetamiseks.

3.3. Sõiduk hangitakse hankeplaani alusel ja kooskõlas riigieelarve seaduse, riigihangete

seaduse, ministeeriumi riigihangete läbiviimise korra ja asutuse samasisulise korraga.

3.3.1. Sõiduki hankimiseks kapitalirendi tingimustel peab järgima riigieelarve

seaduse § 60 nõudeid.

3.4. Ministeeriumi transportvara investeeringute baaseelarvest planeeritud hangete puhul

peab järgima ministeeriumi varade asekantsleri (edaspidi asekantsler) kirjaga

kinnitatud eelarve piirsummasid ja kasutamise põhimõtteid. Välisvahendite või

muude toetuste kaasabil planeeritavate hangete puhul peab lisaks järgima toetuse

andmise tingimusi.

3.5. Sõiduki hankimine tuleb kirjalikult kooskõlastada asekantsleriga järgmisel juhul:

3.5.1. hanke tulemusena suurendatakse asutuse sõidukite koguarvu, v.a juhul kui

hangitavate sõidukite vajaduse kirjeldus ja arv sisaldub ministeeriumi

juhtkonna kirjalikus otsuses või kehtivas ministeeriumi valitsemisala või

riigiüleses arengukavas.

3 (6)

3.6. Sõiduki hankimise kooskõlastustaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

3.6.1. põhjendus sõiduki hankimise vajaduse kohta;

3.6.2. sõiduki standardigrupp ja kasutusala;

3.6.3. sõiduki hinnanguline kasutusperioodi pikkus;

3.6.4. sõiduki prognoositav maksumus;

3.6.5. sõiduki rahastamise viis ja kinnitus hanke läbiviimiseks vajaliku eelarve

olemasolu kohta;

3.6.6. viide hankeplaanile või põhjendus selle puudumise kohta.

4. Sõiduki värvilahendus ja tähistamine

4.1. Sõidukid jagunevad kasutustüübi alusel üldsõidukiteks, alarmsõidukiteks ja

jälitussõidukiteks.

4.2. Üldsõidukid tähistatakse asutuse sümboolikaga, mis sisaldab vähemalt asutuse

vappi/tunnuslogo.

4.2.1. Asutuse vapi/tunnuslogo minimaalne läbimõõt on 100 mm ja see kantakse

sõiduki juhi ja juhi kõrvalistuja ukse välisküljele.

4.2.2. Sõidukid, mille puhul ei ole võimalik punktis 4.2.1. kirjeldatud tähistuse

paiknemise nõudeid täita, tähistatakse sõiduk vastavalt asutuses

väljakujunenud tavale.

4.2.3. Asutuse sümboolika peab vastama Eesti Vabariigi kehtivates standardites ja

tähistust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.

4.3. Alarmsõidukid tähistatakse vastavalt määrusele.

4.4. Sõidukid, mille tähistamine asutuse sümboolikaga ei ole kohustuslik:

4.4.1. ministri, kantsleri, peadirektori ja rektori sõiduk;

4.4.2. Kaitsepolitseiameti sõiduk;

4.4.3. Politsei- ja Piirivalveameti sõiduk, mida kasutatakse julgestus- ja saatesõitude

teostamiseks ning korrakaitse, piirivalve, kriminaal-, kodakondsus- ja

migratsiooni valdkonnas varjatud tegevuste teostamiseks;

4.4.4. Päästeameti sõiduk, mida kasutatakse demineerimisalastele sündmustele

reageerimiseks ja lõhkeainete veoks ning elukohajärgse valmisoleku

tagamiseks.

5. Sõiduki kasutamine

5.1. Sõidukit kasutatakse kooskõlas kehtivate õigusaktidega eesmärgipäraselt,

otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.

5.2. Sõiduki kasutamise, va punktides 5.4.1. – 5.4.6. loetletud juhud, kohta peab iga sõidu

kohta taasesitamist võimaldavas vormis olema tuvastatav vähemalt:

5.2.1. sõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;

5.2.2. sõiduki riikliku registreerimismärgi andmed;

5.2.3. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;

5.2.4. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistusülesande täitmisel

tehtud sõidu korral;

5.2.5. sõidu eesmärk või GPS seireseadmel põhineva elektroonilise sõidupäeviku

kasutamisel aadressi täpsusega sõidu algus- ja lõpp-punkt.

5.3. Sõiduki kasutamine teenistusülesandega mitteseotud tegevuseks on keelatud,

va punktis 5.4. nimetatud isikutel.

5.4. Sõiduauto kasutamist teenistusülesandega mitteseotud tegevusteks võimaldatakse:

5.4.1. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile;

5.4.2. Kaitsepolitseiameti peadirektorile;

5.4.3. Päästeameti peadirektorile;

5.4.4. Häirekeskuse peadirektorile;

4 (6)

5.4.5. Sisekaitseakadeemia rektorile;

5.4.6. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse peadirektorile;

5.4.7. teistele ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste teenistujatele

erandkorras asutuse juhi või tema määratud isiku kirjalikul loal. Kirjalik luba

peab sisaldama lisaks punktides 5.2.1. – 5.2.3. loetletud tingimustele viidet

asutusesisesele vastava kategooria sõiduauto kohta kehtestatud kulupõhisele

hinnakirjale, mille alusel hüvitab kasutaja asutusele sõiduauto kasutamise

kulud.

5.5. Sõiduauto kasutamisel teenistusülesandega mitteseotud tegevuseks, tuleb järgida

tulumaksuseadusega kehtestatud tingimusi.

5.6. Sõiduki kasutamine teenistussuhte peatumise ajal on keelatud, v.a erakorralise

teenistusülesande täitmiseks.

5.7. Arestitud või asitõendiks võetud sõiduki kasutamine on keelatud.

5.8. Konfiskeeritud sõidukit on lubatud kasutusele võtta olemasoleva sõiduki

asendamiseks järgmistel juhtudel:

5.8.1. väljaõppe ja koolituse läbiviimine;

5.8.2. jälitustegevuse toetamine, teabe kogumine ja isikute kinnipidamine;

5.8.3. isikukaitse teenuse toetamine;

5.8.4. tugitegevuse teenuse toetamine, sh:

5.8.4.1. üldsõiduki asendamine M1-kategooria sõiduautoga, mille

keretüübiks on Transpordiameti liiklusregistris märgitud

„mahtuniversaal“ või N1-kategooria kaubikuga;

5.8.4.2. eriotstarbelise sõiduki asendamine.

5.9. Konfiskeeritud sõiduki, hariliku väärtusega 30 000 eurot või rohkem, kasutusele

võtmine tuleb kirjalikult kooskõlastada varade asekantsleriga.

5.10. Üldsõiduki ühiskasutuse võimaldamisel lähtutakse korra lisast 1.

5.11. Vajadusel reguleeritakse sõiduki kasutamise täpsem kord asutusesiseselt.

6. Toimepidevuse tagamine

6.1. Sisepõlemismootoriga sõiduki tagastamisel püsivasse parkimiskohta, peab olema

tagatud kütusepaagi jääk vähemalt ½ sõiduki kütusepaagi maksimaalsest mahust.

6.1.1. Nädalavahetusele või riigipühale eelneva tööpäeva lõpuks peab

sisepõlemismootoriga sõiduki, muuhulgas sõiduki, mida nädalavahetusel või

riigipühal ei kasutata, kütusepaak olema täis.

6.2. Täiselektrilise sõiduki või pistikhübriidsõiduki tagastamisel püsivasse parkimiskohta,

peab sõiduki ühendama sobiva laadimispunktiga.

7. Sõiduki tuvastamine

7.1. Sõiduki parkimisõiguse tõendamiseks, ministeeriumi valitsemisala asutuse

kütusetanklate kasutamiseks ja kriisiolukorras elutähtsate teenuste osutajatele

mõeldud kütusetanklatele ligipääsu tagamiseks, väljastatakse sõidukipõhiselt sõiduki

tuvastamise kaart. Kaardi näidis on esitatud korra lisas 2.

7.2. Sõiduki tuvastamise kaartide tellimist koordineerib ja tellitud kaartide üle peab

arvestust ministeeriumi varahaldusosakond.

7.3. Väljastatud sõiduki tuvastamise kaardi kasutusest kõrvaldamisel, kasutuskõlbmatuks

muutumisel või kadumisel teavitatakse sellest esimesel võimalusel ministeeriumi

varahaldusosakonda.

7.4. Sõiduki tuvastamise kaardi väljastamise ja haldamise täpsem kord reguleeritakse

vajadusel asutusesiseselt.

5 (6)

8. Isikliku sõiduki kasutamine teenistusülesande täitmisel

8.1. Ministeeriumil ja ministeeriumi valitsemisala asutusel on lubatud hüvitada

teenistujale teenistusülesande täitmiseks kasutatud isikliku sõiduki kasutamisel

tekkinud kulusid. Hüvitamisele ei kuulu teenistuja elukohast isikliku sõidukiga

põhitöökohale sõitmisega tekkinud kulud.

8.1.1. Teenistusülesande täitmisel isikliku sõiduki kasutamise kohta arvestuse

pidamisel ja kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse

14. juuli 2006. a määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete

täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise

maksmise kord“.

8.1.2. Lähetuses isikliku sõiduki kasutamisel hüvitatakse vaid lähetusega otseselt

seotud kulud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruses nr 112

„Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning

päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ ja Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste

maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused

ja kord“ kehtestatud tingimustel ja piirmäärade alusel.

8.2. Isikliku sõiduauto kasutamise kulud ei kuulu hüvitamisele, kui teenistujal on võimalik

ja otstarbekam kasutada teenistusülesande täitmiseks asutuse sõidukit.

9. Sõiduki haldamine ja kasutamise üle arvestuse pidamine

9.1. Ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste ning Päästeametiga tsiviilõigusliku

lepingu sõlminud vabatahtlike päästeorganisatsioonide omandis või valduses olevate

sõidukite, v.a punktis 1.3. nimetatud sõidukid, haldamine ning kasutamise üle

arvestuse pidamine toimub elektrooniliselt infosüsteemis Sõiduk

(edaspidi infosüsteem). Infosüsteemi pidamise, juurdepääsu ja kasutajate haldamise

kord sätestatakse ministeeriumi kantsleri käskkirjaga.

9.2. Kasutusele võetud konfiskeeritud sõiduk kajastatakse infosüsteemis vastava märkega.

Selgelt peab olema tuvastatav sõiduki kasutusala.

9.3. Infosüsteemi sisestatakse sõiduki põhiselt hiljemalt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks

sellele eelnenud kuu kohta vähemalt järgmised andmed:

9.3.1. sõiduki läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit;

9.3.2. sõiduki kasutamise algus- ja lõppaeg;

9.3.3. tangitud kütuse või elektri kogus;

9.3.4. kasutatud kütuse või elektri kogus.

10. Sõiduki võõrandamine ja kõlbmatuks tunnistamine

10.1. Sõiduk võõrandatakse ja tunnistatakse kõlbmatuks riigivaraseaduse alusel ja

kooskõlas ministeeriumi riigivara valitsemise korraga.

10.2. Sõiduki võõrandamisel või kõlbmatuks tunnistamisel peab olema üldjuhul täidetud

vähemalt üks järgmistest tingimustest:

10.2.1. sõiduk on muutunud mittevajalikuks;

10.2.2. sõiduk on muutunud taastamiskõlbmatuks;

10.2.3. sõiduki remont ei ole majanduslikult otstarbekas;

10.2.4. sõiduki läbisõit on vähemalt 300 000 km;

10.2.5. sõiduki eeldatav kasuliku eluea määr on täitunud.

10.3. Sõidukite eeldatavad kasuliku eluea määrad on sätestatud Siseministeeriumi

valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas.

10.4. Sõiduki võõrandamise või kõlbmatuks tunnistamise taotluse esitamisel peab olema

juurde lisatud sõiduki tehnilise seisukorra hinnang.

6 (6)

10.5. Punktides 10.2.1. – 10.2.4. sätestatud tingimuste mitteesinemisel kooskõlastatakse

erijuhud asekantsleriga.

11. Käskkirja rakendamine

11.1. Käesoleva korra täitmist kontrollib ministeeriumi varahaldusosakonna transportvara

valdkonna juht.

12. Käskkirja kehtetuks tunnistamine

Tunnistan kehtetuks kantsleri 2. aprilli 2025. a käskkirja nr 1-5/26 „Siseministeeriumi

valitsemisala maismaasõidukite kasutamise kord“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Lisa 1. Ühiskasutusse antud sõidukite kasutamise tingimused

Lisa 2. Sõiduki tuvastamise kaart