Kadrina-Püssi kontaktvõrku rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks ja seisukoha andmiseks

E-kiri.eml

Tere

Edastame Teile dokumendi 16-12/24-03092-001

Lugupidamisega

Britta Pert
Ehituse tegevusõiguse talituse peaspetsialist
+372 667 2090 | [email protected]
www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla tn 10A, 10122 Tallinn

Kadrina-Püssi kontaktvõrgu KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.pdf

OTSUSE EELNÕU

Kadrina-Püssi kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Ayesa Ingeneria y Arquitectura S.A. (registrikood A41015322) esitas 11.01.2024

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr

2311271/16108 Kadrina-Püssi raudtee kontaktvõrgu (EHR kood 221443409) rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis

kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 15 punktist 8. Määruse

nr 224 § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise

tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt

vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Eelhinnang koostati keskkonnaministri 16.08.2017

määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. TTJA annab raudteerajatiste

ehitamiseks ehitusloa ning on otsustaja KeHJS tähenduses. TTJA peab otsustajana (KeHJS §

9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju

või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 11 lõike

22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH

vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk olemasolevale raudteele lõigul Kadrina-

Püssi. Selle käigus paigaldatakse uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem ning

kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne). Tapa –

Narva raudteelõik ei ole hetkel elektrifitseeritud.

Ehitustöödega hõlmatav ala asub Kadrina, Rakvere, Lüganuse vallas ja Rakvere linnas

transpordimaal, kus asub juba raudtee. Raudteetrass piirneb suures osas maatulundusmaadega,

vähesemal määral ka elamumaa ja tootmismaaga Rakvere, Püssi ja Kiviõli linnas ning Kadrina

alevikus. Raudteetrassi ääres paiknevad mõned maaparandusalad ning maaparandusehitisi

reguleerivad võrgud. Suur osa alast, kuhu kontaktvõrku kavandatakse, asub Pandivere ja

Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, millest samuti osa asub kaitsmata põhjaveega alal.

Raudteetrassist suurim osa asub nõrgalt kaitstult põhjaveega alal, suures osas Ida-Virumaal ka

kaitsmata põhjaveega alal, paiguti, peamiselt veekogudega ristudes ka keskmiselt või kaitstud

põhjaveega alal. Raudteetrassile ulatuvad puurkaevu sanitaarkaitsealad PRK0002707,

PRK0002709, PRK0025174, PRK0013543, PRK0013458 ja puurkaevu hooldusala

PRK0002708. Maardlatest kattuvad raudteetrassiga Põhja-Kiviõli uuringuvälja põlevkivi

maardla, Uljaste uuringuvälja põlevkivi maardla, Kohala uuringuvälja põlevkivi maardla,

Rakvere fosforiidi maardla, raudteetrassiga piirneb Sonda uuringuvälja põlevkivi maardla.

Rakvere linnas ristub raudteetrass Tobia peakraavi ja Soolikaoja kaldakaitsevöönditega,

ülejäänud trassil ristuvad raudteetrassiga Näpi oja, Sõmeru jõe, Vaeküla oja, Pada jõe, Satsu

oja, Uuemõisa oja ja Purtse jõe kaldakaitsevööndid. Kavandatava kontaktvõrgu raudteemaaga

piirnevad vääriselupaigad koodidega VEP nr.107056 Mõedaka külas, VEP nr.128051 ja VEP

nr.209133 Uljaste külas. Raudteetrass möödub Kadrina vallas Tirbiku looduskaitsealast

(KLO1000695), kus asuvad mõned kaitsealuste taimede leiukohad. Raudteetrass ristub

Mõedaka külas Kunda jõega, kus on registreeritud euroopa harjuse (KLO9102042) ja

paksukojalise jõekarbi (KLO9200067) esinemine. Lisaks ületab ehitatav kontaktliin Kunda

jõge ja Sõmeru jõge, mis kuuluvad looduskaitseseaduse § 51 lg 2 alusel kehtestatud

koelmualade nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“). Uljaste külas on kahel pool

raudteetrassi Sonda lendorava püsielupaik (KLO3102018) ning Uljaste-Liiva lendorava

püsielupaik (KLO3001752) ning Viru-Kabala ja Uljaste külades asub raudteetrassi läheduses

Kastevälja lendorava püsielupaik (KLO3001750). Raudteetrassiga kattub ning ümbritseb

kahest suunast Uljaste metsise püsielupaik (KLO3000629) ning metsise (Tetrao urogallus)

(KLO9102201) elupaik. Uljaste-Liiva lendorava püsielupaiga alal asub ka laanepüü (Tetrastes

bonasia) KLO9132075 elupaik. Sonda lähedal asub hiireviu (Buteo buteo) elupaik

(KLO9126636), mis asub raudteetrassist umbes 140 m kaugusel. Viru-Kabala ja Uljaste

külades asub väike-kärbsenäpi (Ficedula parva) (KLO9125449) elupaik. Samuti piirneb

raudteetrassiga herilaseviu (Pernis apivorus) elupaik (KLO9131224) ning kanakulli (Accipiter

gentilis) (KLO9124877) elupaik. Vahetult raudtee ääres Viru-Kabal külas asub karuputke

LV546 koloonia, Nõmmise külas LV612 koloonia, Sõmeru alevikus LV537 koloonia, Rakvere

linnas LV541 koloonia, mis kõik on tõrjumises olevad kolooniad.

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad),

pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuripärandile kui

rakendada leevendusmeetmeid. Kadrina-Püssi lõigule kontaktvõrgu püstitamine ei kahjusta

inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000 võrgustiku aladele pole mõju avaldumist ette

näha, kuna Kadrina-Püssi raudteelõigu lähedal pole Natura 2000 alasid, mida kavandatav

tegevus mõjutaks.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb suunata vaid valgustamist vajavale

objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

7. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

8. Vääriselupaikade puhul tuleb vältida, et teadmatusest ei eemaldataks seal surnud ega

lamapuitu ega teostataks raiet.

9. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta,

välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel (VeeS §

29 lg 4 p 2). Tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse peab olema vee

erikasutusluba. Veekaitsevööndis on keelatud keemilise taimekaitsevahendi kasutamine ilma

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuta, ehitamine ning pinnase kahjustamine ja muu

tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 4, 5,

6).

10. Uljaste metsise püsielupaigas on ehitamine keelatud ajavahemikus 01.02 – 30.06 ning

metsise PEPis on mootorsõidukitega lubatud liigelda vaid olemasolevatel teedel ja raudtee

trassikoridoris. Lendorava püsielupaikades on puude raie ja mootorsõidukitega sõitmine

väljaspool teid keelatud. Püsielupaikade piirid tuleb kanda projekti asendiplaanile. Lindude

kokkupõrke kontaktvõrgu liinidega vältimiseks tuleb püsielupaigaga paralleelselt rajatav liin

tähistada.

11. Tirbiku looduskaitseala piir tuleb kanda projekti asendiplaanile, et ehitaja teaks kaitseala

olemasoluga arvestada. Tööde teostamisel tuleb kinni pidada pesitsusrahu perioodist, mis

kestab ajavahemikus 15.04-30.06.

12. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb karuputke kasvukohas

leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb puhastada pärast

karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks teha karuputke

kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi.

Võttes aluseks § 6 lg 2 p 22 ja lg 4, § 6¹, § 9 lg 1, § 11 lg 2², 2³, 2⁴, 4, 8; Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8:

otsustan:

jätta Kadrina-Püssi kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamine algatamata.

Kadrina-Püssi kontaktvõrgu KMH eelhinnang.pdf

Kadrina-Püssi kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ............................................................................................................................ 3

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 3

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 3

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 4

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 5

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 5

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 5

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 5

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 5

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ......................................................... 5

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused6

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 6

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ................................................................ 7

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ........................................................................ 9

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ...................................................................................... 9

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ............................................................................................. 9

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................... 10

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 10

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 10

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ........................................................ 11

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ........................................................................... 13

1. Üldine teave Ayesa Ingeneria y Arquitectura S.A. (registrikood A41015322) esitas 11.01.2024 Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2311271/16108 Kadrina-

Püssi raudtee kontaktvõrgu (EHR kood 221443409) rajamiseks.

Joonis 1. Kadrina-Püssi kontaktvõrgu lõik.

Kontaktvõrgu rajamine lõigule Kadrina-Püssi läbib Uljaste metsise püsielupaika, mistõttu

liigitub antud tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 6 lg 2 p 22 kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alla. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata

keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk olemasolevale raudteele lõigul Kadrina-

Püssi. Selle käigus paigaldatakse uus 2x25 kV – 50 Hz kontaktõhuliini süsteem ning

kontaktõhuliini süsteemi elemendid (vundamendid, mastid, juhtmed, maandus jne). Tapa –

Narva raudteelõik ei ole hetkel elektrifitseeritud. Kadrina-Püssi raudteelõigul asub 7

raudteejaama.

Kontaktvõrgusüsteemi projekteerimisel on arvestatud tulevase kolmefaasiliste 10kV õhuliini

paigaldamisega kontaktvõrgu mastidele Kadrina jaamas ja Kadrina – Püssi raudteelõigul. 10kV

liine toidetakse Eesti Raudteele kuuluvatest 10kV trafoalajaamadest ning need ühendatakse

alajaamaga kaabli abil. Standardsed elektrilised vahekaugused peavad olema tagatud

kontaktvõrgusüsteemi fiidrite ja 10 kV liinide vahel ning 10 kV liinide ja muude tehnovõrkude

vahel. Üherööpmelise lõigu (Kadrina jaam ja Kadrina – Püssi lõik) uue kontaktvõrgusüsteemi

mastid paigaldatakse olemasoleva tee paremale küljele (piketaaži kasvavas suunas) kuni

Rakvere jaamani, ülejäänud osas paigaldatakse mastid rööbastee vasakule küljele. See on

vajalik selleks, et mitte takistada tulevast teed, mis plaanitakse ehitada olemasoleva tee vasakule

küljele kuni Rakvere jaamani. Eeldatakse, et ülejäänud lõigus ehitatakse tulevane tee

olemasoleva tee parempoolsele küljele. Kontaktvõrgusüsteem jagatakse eraldi

elektrisektsioonideks. Sektsioonide käitamise, ohutuse ja hoolduse hõlbustamiseks

kavandatakse täiendavaid elektrilisi alamsektsioone (paralleelühendusi). Esmase lahendusena

peatee lõikude sektsioneerimiseks kasutatakse isoleeritud ankurlõikude vahemikke.

Sektsioonisolaatoreid võib erandkorras kasutada juhul, kui signalisatsioonisüsteemi ja

rööbastee omavaheline paigutus muudab esmase lahenduse kasutamise võimatuks. Jaamades,

depoo aladel, hooldusbaasides või multimodaalsetes terminalides teostatakse sektsioneerimine

sektsiooniisolaatorite abil. Sellest tulenevalt paigaldatakse isoleeritud ankurlõikude vahemikud

jaamade mõlemasse otsa. Lisaks on jaamade kõrvalteed elektriliselt sõltumatud peateedest ja

jaamades, kus on palju kõrvalteid.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035, Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ning

avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavas aastateks 2019-2024 on ette

nähtud raudtee ida- ja lõuna suuna (ehk Tapa-narva ja Tapa-Tartu) elektrifitseerimine. Kehtivas

Kadrina valla üldplaneeringus on välja toodud, et eriti tähtis oleks aga elektriraudtee

pikendamine Aegviidust Rakverre. Elektrilise reisiliikluse tihendamine võimaldaks vähendada

Tapa ja Rakvere vahelist bussiliiklust, mis mõjuks positiivselt kohaliku maanteeliikluse

vähenemisena. Praeguse Rakvere valla territooriumil kehtivad endise Rakvere valla

üldplaneering ja Sõmeru valla üldplaneering. Nendes planeeringutes on arvestatud raudtee

jätkuva toimimisega, kuid eraldi kontaktvõrgu rajamist pole välja toodud. Rakvere linna

üldplaneeringus pole raudtee ehitamist täpsemalt kajastatud. Koostatavas Vinni valla

üldplaneeringus on mainitud, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudtee

taristu on AS Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimisega ning ehitus on

kavandatud aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks

vajalikud autotrafopunktid, autotrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid,

mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama,

et nii raudteemaale kui ka väljapoole raudteemaad lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke

ja rajatisi. Võimalik kinnistute koormamise vajadus elektriliitumiste rajamiseks

liitumispunktide ja raudteemaa vahel tuleb lahendada projekteerimise käigus. Koostatavas

Lüganuse valla üldplaneeringus on öeldud, et seoses raudtee taristu elektrifitseerimisega on AS

Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimistöödega ning ehitus on kavandatud

aastatele 2023–2028. Tapa-Narva liinil ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks

vajalikud rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Püssi jaama piirkonda on kavandatud

perspektiivne veoalajaam. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu erinevate raudteetrassi

läheduses paiknevate detailplaneeringutega. Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna

praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kontaktvõrgu mastide vundamentide paigaldamiseks on vajalik teostada kaevetöid, mille

käigus eemaldatakse pinnast. Vundamendid on valmistatud betoonist. Teiste kontaktvõrkude

elementide jaoks on kasutatud teisi metalle ja muid materjale, mis ümbritsevat keskkonda ning

loodusressursse ei vaja ega mõjuta.

2.4. Tegevuse energiakasutus Kontaktvõrgu rajamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin,

diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil leiab energiakasutus aset

rongide energiatarbimise näol.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende

käitlemine Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei

ole lubatud, vältida tuleb kallaste kahjustamist. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti raudtee

kaitsevööndiga. Kasutusaegselt väheneb rongidest tulenev müra ja vibratsioon seoses

diiselrongide asendumisega elektrirongidega. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb

taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tuleb

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket maapinnale ja seeläbi lähedal olevatesse veekogudesse. Minimeerida

tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada

vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb

viivitamatult teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Kadrina, Rakvere, Lüganuse vallas ja Rakvere linnas

transpordimaal, kus asub juba raudtee. Raudteetrass piirneb suures osas maatulundusmaadega,

vähesemal määral ka elamumaa ja tootmismaaga Rakvere, Püssi ja Kiviõli linnas ning Kadrina

alevikus. Raudteetrassi ääres paiknevad mõned maaparandusalad ning maaparandusehitisi

reguleerivad võrgud. Kiviõli linnas jääb raudtee kahe ohtliku tootmise ohutsooni. Mõlemal

puhul on selleks Kiviõli Keemiatööstuse AS, kes tegeleb põlevkiviõliga ning mille ohutase on

A, ohtudeks soojuskiirgus ja ülerõhk. Tirbiku külas jääb raudtee Airok OÜ Aru Põllumajanduse

vedelgaasimahuti ohutsooni, mille ohutase on C, ohtudeks soojuskiirgus ja ülerõhk.

Suur osa alast, kuhu kontaktvõrku kavandatakse, asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlikul alal, millest samuti osa asub kaitsmata põhjaveega alal. Raudteetrassist suurim

osa asub nõrgalt kaitstult põhjaveega alal, suures osas Ida-Virumaal ka kaitsmata põhjaveega

alal, paiguti, peamiselt veekogudega ristudes ka keskmiselt või kaitstud põhjaveega alal.

Raudteetrassile ulatuvad puurkaevu sanitaarkaitsealad PRK0002707, PRK0002709,

PRK0025174, PRK0013543, PRK0013458 ja puurkaevu hooldusala PRK0002708.

Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud Veeseaduse (VeeS) §

151 lg 2 loetletud tegevuste puhul. Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei saada

tulu, aga mis on ehitusloa/-teatise kohustusega tegevus. Põhjaveehaarde ümber ei moodustata

sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise

eesmärgil alla 10 m3 ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse

10 m hooldusala (VeeS § 154 lg 3 ja § 154 lg 1 p 3). Hooldusalal on põhjavee saastumise

vältimiseks keelatud VeeS § 154 lg-s 5 nimetatud tegevused. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala

asjakohases registris muutmiseks hooldusalaks tuleb esitada taotlus Keskkonnaagentuurile, kes

teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande (VeeS § 277 lg 2).

Maardlatest kattuvad raudteetrassiga Põhja-Kiviõli uuringuvälja põlevkivi maardla, Uljaste

uuringuvälja põlevkivi maardla, Kohala uuringuvälja põlevkivi maardla, Rakvere fosforiidi

maardla, raudteetrassiga piirneb Sonda uuringuvälja põlevkivi maardla. Kontaktvõrgu

püstitamine ei mõjuta maardlaid või maardla ressursside kättesaadavust negatiivselt, kuna

toimub juba kasutuses olevas raudteemaa piirides.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Rakvere linnas ristub raudteetrass Tobia peakraavi ja Soolikaoja kaldakaitsevöönditega,

ülejäänud trassil ristuvad raudteetrassiga Näpi oja, Sõmeru jõe, Vaeküla oja, Pada jõe, Satsu

oja, Uuemõisa oja ja Purtse jõe kaldakaitsevööndid.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Kuna ehitustegevus

ulatub ka eelmainitud veekogude veekaitsevöönditesse, tuleb tähele panna, et veekaitsevööndis

on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda

erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 6). Põhi- või tööprojektiga tuleb ette näha meetmed

kalda erosiooni või hajuheite vältimiseks. Lisaks on, vastavalt VeeS § 119 p 2, veekaitsevööndis

keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta. Kui ehitustööde käigus on

vajalik raiete tegemine veekaitsevööndis, tuleb seal puude ja võsa raiumiseks esitada

Keskkonnaametile vastav taotlus koos joonise või kaardiga, millel kajastub planeeritava raie

asukoht. Soovituslik taotluse vorm on leitav Keskkonnaameti kodulehel.

Kavandatava kontaktvõrgu raudteemaaga piirnevad vääriselupaigad koodidega VEP nr.107056

Mõedaka külas, VEP nr.128051 ja VEP nr.209133 Uljaste külas. Mõedaka küla VEP on

kuusikute ja kuusesegametsade tüüpi, mille majandamise infoks on märgitud mitte raiumine

ning surnud ja lamapuidu mitte eemaldamine. Uljaste küla VEP nr.128051 on lepikute tüüp,

mille majandamise infoks on märgitud mitte raiumine ning surnud ja lamapuidu mitte

eemaldamine ning VEP nr.209133 männikute ja männisegametsade tüüpi, mille majandamise

infoks on märgitud mitte raiumine, mitte kuivendamine ning surnud ja lamapuidu mitte

eemaldamine. Kavandatav tegevus vääriselupaiku ei ohusta, kuna ei toimu väärielupaikade alal,

küll aga tuleb vältida, et teadmatusest ei eemaldataks seal surnud ega lamapuitu ega teostataks

raiet.

Kavandatav tegevus toimub mitmesuguse pinnakattega maastikel, suures osas liustikusetete e

moreenide (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad) pinnakattel, jääjärveliste setete (klibu, liiv,

möll, saviliiv, liivsavi, savi) pinnakattel, moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk)

pinnakattel, glatsiofluviaalsete setete (veeristik, kruus, liiv) pinnakattel, paiguti ka õhukese

pinnakattega alal, kus setete paksus on alla 1m (alvarid), järvesetete (klibu, liiv, möll, saviliiv,

liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi), vähesemal määral ka soosetete tüübi (turvas) pinnakattel

ning jõesetete (veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda) pinnakattel.

Aluspõhjakivimid kavandatava kontaktvõrgu alal on kolme sorti, karbonaatsed kivimid

veeandvusega 2,0..5,0 l/s*m, karbonaatsed kivimid veeandvusega 0,5..2,0 l/s*m ning liivakivid

veeandvusega 0,5..2,0 l/s*m. Nagu ka eelnevas peatükis mainitud, asub kavandatav tegevus

valdavalt nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alal, seega arvesse võttes aluspõhjakivimite

veeandvust ning põhjavee kaitstusastet, on suur oht vee reostumisele, mistõttu tuleb olla

hoolikas, et ehitustööde käigus ei satuks pinnasele kemikaale või kütust ning et kasutatavad

masinad ja tehnika oleks töökorras.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või

võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest Raudteetrass möödub Kadrina vallas Tirbiku looduskaitsealast (KLO1000695), kus asuvad

mõned kaitsealuste taimede leiukohad. Tirbiku looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta,

säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi ning kaitsealuste liikide kauni kuldkinga

(Cypripedium calceolus) ja musta limasambliku (Collema nigrescens) kasvukohti.

Eeldusel, et ehitustööde käigus kaitsealale ei siseneta, tegevus kaitseala kaitse-eesmärkide

saavutamist oluliselt ei mõjuta. Kaitseala piir tuleb kanda ka projekti asendiplaanile, et ehitaja

teaks kaitseala olemasoluga arvestada.

Vaekülas asub raudteetrassist umbes 210 m kaugusel Vaeküla mõisa park (KLO1200324).

Arvestades vahemaad, pole Vaeküla mõisa pargile mõju ette näha.

Raudteetrass ristub Mõedaka külas Kunda jõega, kus on registreeritud euroopa harjuse

(KLO9102042) ja paksukojalise jõekarbi (KLO9200067) esinemine. Lisaks ületab ehitatav

kontaktliin Kunda jõge ja Sõmeru jõge, mis kuuluvad looduskaitseseaduse § 51 lg 2 alusel

kehtestatud koelmualade nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“).

Arvesse võttes asjaolu, et jõgede ületamiseks on rajatud sillad ning raudteerajatised paiknevad

sillal ning ka püstitatava kontaktvõrgu mastid ja muud rajatised paigaldatakse olemasoleva

rööbastee juurde, raudteesildadele, ei avaldu mõju vees elavatele loomaliikidele.

Uljaste külas on kahel pool raudteetrassi Sonda lendorava püsielupaik (KLO3102018) ning

Uljaste-Liiva lendorava püsielupaik (KLO3001752) ning Viru-Kabala ja Uljaste külades asub

raudteetrassi läheduses Kastevälja lendorava püsielupaik (KLO3001750).

Lendorav on öise eluviisiga ja ehitustöid tehakse eeldatavalt päevasel ajal ning lendorav on

pelglik loom, kes eeldatavalt raudtee vahetusse lähedusse ei tule. Raudtee trassikoridor on

küllaltki lai, mistõttu pole tõenäoline, et lendoravad seda ületada prooviksid.

Keskkonnaamet on oma kirjas (16.02.2024 kiri nr 6-2/24/2976) seisukohal, et kavandatav

ehitustegevus eeldatavalt lendoravaid oluliselt ei häiri ja püsielupaiku ei kahjusta, kuid märgib

siiski, et püsielupaikades on puude raie ja mootorsõidukitega sõitmine väljaspool teid keelatud.

Raudteetrassiga kattub ning ümbritseb kahest suunast Uljaste metsise püsielupaik

(KLO3000629) ning metsise (Tetrao urogallus) (KLO9102201) elupaik.

Kaitse-eesmärgiks olev metsise elupaik on mõlemal pool raudteed. Vastavalt Keskkonnaameti

kirjale on raudtee olemasoluga ja rongide läbisõiduga alal elavad metsised mingil määral

harjunud. Rongide elupaigast läbi sõitmine lühiajaline häiring, kuid ehitusega kaasneva kauem

kestva inimtegevusega linnud harjunud ei ole. Seetõttu võib ehitustegevusel olla oluline

ebasoodne mõju püsielupaiga seisundile. Siiski on Keskkonnaamet seisukohal, et vältides

ehitustegevust häirimise suhtes kõige tundlikumal ajal (pesitsemise ja poegade kasvatamise

periood), on võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida.

Arvestades asjaolu, et ehitustegevus on kavandatud olemasoleva raudteetrassi maa-alal ja

eeldusel, et arvestatakse käesolevas kirjas seatavaid tingimusi, on Keskkonnaamet seisukohal,

et kavandatav tegevus ei kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist ega püsielupaiga

seisundit. Keskkonnaamet andis looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 alusel nõusoleku ehitusloa

andmiseks metsise PEP-i alal, kusjuures seadis järgmised tingimused:

1) metsise PEPis on ehitamine keelatud ajavahemikus 01.02 – 30.06;

2) metsise PEPis on mootorsõidukitega lubatud liigelda vaid olemasolevatel teedel ja raudtee

trassikoridoris

Seega tuleb rakendada Keskkonnaameti eelnimetatud tingimusi ning käsitleda kui leevendavaid

meetmeid antud eelhinnangu raames. Lisaks tuleb arvestada, et kontaktvõrgu püstitamisel

rajatakse uus kontaktliin, mille puhul on võimalik, et linnud põrkavad sellega kokku. Selle

vältimiseks tuleb püsielupaigaga paralleelselt rajatav liin tähistada.

Uljaste-Liiva lendorava püsielupaiga alal asub ka laanepüü (Tetrastes bonasia) KLO9132075

elupaik. Sonda lähedal asub hiireviu (Buteo buteo) elupaik (KLO9126636), mis asub

raudteetrassist umbes 140 m kaugusel. Viru-Kabala ja Uljaste külades asub väike-kärbsenäpi

(Ficedula parva) (KLO9125449) elupaik. Samuti piirneb raudteetrassiga herilaseviu (Pernis

apivorus) elupaik (KLO9131224) ning kanakulli (Accipiter gentilis) (KLO9124877) elupaik.

Antud elupaigad asuvad olemasoleva raudteetrassi läheduses, seega võib oletada sarnaselt

metsistega, et raudtee olemasoluga ja rongide läbisõiduga on linnud mingil määral harjunud

ning rongide mööda sõitmine on samuti lühiajaline häiring, kuid ehitusega kaasnev kauem ja

valjem ehitusmüra on see, millega linnud harjunud pole. Seega tuleb vältida ehitustegevust

häirimise suhtes kõige tundlikumal ajal (pesitsemise ja poegade kasvatamise periood)

pesitsusrahu perioodil , mille läbi on võimalik olulist ebasoodsat mõju vältida. Pesitsusrahu

periood, millest tuleb kinni pidada, kestab ajavahemikus 15.04-30.06.

Irvala külas jääb raudteetrassi lähedale, transpordimaa kinnistule kultusekivi (9034)

kaitsevöönd, kultusekivi ise jääb raudteemaalt välja, seega mõju kivile ei avaldu.

Pärandkultuuri objektidest asuvad raudteetrassi lähedal Kadrina raudteejaam, Kadrina kool,

raudteevahi koht, raudteevahi maja, Hulja raudteepeatus, raudteevahi maja koht, raudteevahi

koht, Tobia kääbastik, Rakvere raudtee veetorn, Vaeküla raudteevahi maja, Vaeküla

raudteejaam, Kabala raudteejaam, Sonda jaamahoone, Püssi elektrijaam ja Püssi raudtee

veetorn. Pärandkultuuri all mõistetakse antud andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade

poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku

taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei

ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes.

Vahetult raudtee ääres Viru-Kabal külas asub karuputke LV546 koloonia, Nõmmise külas

LV612 koloonia, Sõmeru alevikus LV537 koloonia, Rakvere linnas LV541 koloonia, mis kõik

on tõrjumises olevad kolooniad. Siiski tuleb kasutada karuputke puhul ohutusmeetodeid, et

vältida edasist levikut. Ehitustöödel karuputke asukohas tuleb olla ettevaatlik, vältida tuleb

karuputke kasvukohas leiduva pinnase laiali- ning edasikandmist. Masinad ning tööriistad tuleb

puhastada pärast karuputke kasvukohas töötamist mullast ja muust pinnasest. Soovitatav oleks

teha karuputke kasvukohas töid külmunud pinnasega, eelistatult lumekattega ajal.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Raudteetrassi lähedusse jäävad mitmed linnad ja alevikud nagu Kadrina alevik, Rakvere linn,

Sõmeru alevik, Sonda alevik, Kiviõli linn ja Püssi alevik. Valdav osa trassist kulgeb metsade ja

rabade vahel. Elanikkonnale võib negatiivne mõju avalduda ehitusaegse müra ja vibratsiooni

esinemise näol. Kasutusaegne müra ja vibratsioon on senisest pigem väiksem, kuna suur osa

diiselrongidest asendub elektrirongidega.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja

tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele, mis võib ajutiselt häirida raudteeäärsetel kinnistutel

elavaid inimesi. Juhul kui jälgitakse leevendavaid keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju

oluline.

4.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon. Teatav mõõdukas mürahäiring ning vibratsioon jätkub ka kasutusajal, kuid

võrreldes praeguse olukorraga müra pigem väheneb.

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste

toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016