Kiri

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 1/14

SISUKORD

1. ÜLDINE INFO MÕÕTMISEST JA AMETI STRUKTUURIST ................................................ 2

2. KVALITEEDISÜSTEEM ............................................................................................................ 3

3. KVALITEEDISÜSTEEMI DOKUMENTATSIOON ................................................................. 4

4. KVALITEEDISÜSTEEMIDE ÜLEVAATUSED ....................................................................... 5

5. PERSONAL ................................................................................................................................. 5

6. MÕÕTEVAHENDID ................................................................................................................... 6

7. MÕÕTEMETOODIKAD ............................................................................................................. 8

8. MÕÕTMISOBJEKTI KÄSITLEMINE MÕÕTMISTE KÄIGUS .............................................. 9

9. PRETENSIOONID JA APELLATSIOONID .............................................................................. 9

10. RUUMID JA KESKKONNA TINGIMUSED .......................................................................... 10

Vorm 1. Mõõtjate pädevuse registri blankett ..................................................................................... 11

Vorm 2. Mõõtevahendite registri blankett ......................................................................................... 12

Vorm 3. Mõõtemetoodikate registri blankett ..................................................................................... 13

Vorm 4. Võrdlusmõõtmiste protokolli blankett ................................................................................. 14

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 2/14

1. ÜLDINE INFO MÕÕTMISEST JA AMETI STRUKTUURIST

1.1. Mõõtmise eest vastutav isik ja tema asukoht struktuuris

Transpordiameti (edaspidi TRAM) mõõtmise kvaliteedi ja mõõtjate pädevuse eest vastutab ameti

teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja.

1.2. Mõõtmise ja mõõtja erialase pädevuse kvaliteedipoliitika

TRAM mõõtmise ja mõõtja erialase pädevuse kvaliteedipoliitika peab tagama teedel tehtavate

mõõdistamiste usaldusväärsuse. Eesmärk on tagada teedel vigadeta mõõtmine läbi koolitatud ja

professionaalse personali, kes tegutsevad selge, kindlaksmääratud korra alusel.

Teedealaseid mõõdistamisi avalikel teedel teostavad teehoiuteenistuse järelevalve osakonna töötajad,

eesmärgiga tagada mõõtmiste usaldusväärsus ning mõõtmistulemuste jälgitavus.

1.3. Ameti juhtimine ja struktuur

TRAM-i tegevust juhib ja põhimäärusega ettenähtud tegevfunktsioonide täitmise eest vastutab

peadirektor. TRAM-i tegevusvaldkondi kureerivad direktorid, kellele alluvad osakonnad, mida

juhivad osakonna juhid.

Järelevalve osakond asub teehoiuteenistuse direktori alluvuses. Ajakohane TRAM-i struktuuri skeem

on leitav TRAM kodulehel www.transpordiamet.ee.

Mõõtmisi teostavad TRAM mõõtjad, kelle mõõtja pädevus on toodud TRAM mõõtjate pädevuse

registris. Registrit peab teehoiuteenistuse järelevalve osakonna teenistuja tehes kandeid vastava info

laekumisel.

Ametikoha vastutusala ja tööülesanded teeb mõõtjale teatavaks otsene juht ametijuhendite

tutvustamisel. Kõik mõõtjad vastutavad oma töö kvaliteetse sooritamise eest.

1.4. Mõõtmiste teostamise tingimused. Menetlusosalise õigused mõõtmistel

Järelevalvemenetluse käigus antakse menetlusosalisele võimalus viibida mõõtmiste juures.

Mõõtmisprotokoll edastatakse menetlusosalisele, kelle on õigus esitada parandusettepanekuid ja

vastuväiteid. Menetlusosalisel on õigus tutvuda mõõtmisprotokolli(de)ga.

1.5. Mõõtmiste teostamine

TRAM teostab teedealaseid mõõtmisi:

 teede gabariitmõõtmete; tees olevate aukude sügavuse ja läbimõõdu; teekatte kalde; teekattes

olevate ebatasasuste; teepeenarde kõrguste; teekattes olevate roobaste sügavuse ja pragude

laiuse; rohu kõrguse; liiklemiseks vaba ruumi; külgnähtavuse; tehnovõrgu kaevu kaane või

kape ja teekatte kõrguste erinevuse; tee äärse kruusa- või pinnasevalli kõrguse; lumekihi

paksuse; lumevalli kõrguse; lumevallide vahekauguse; kinnisõidetud lumes või karedas jääs

roopa sügavuse ja ebatasasuse; aluse või selle kihtide paksuse mõõtmist.

1.6. Konfidentsiaalsuse tagamine

Mõõtja tagab mõõtmise käigus saadud informatsiooni sh isikuandmete konfidentsiaalsuse, millega

seotud nõudeid tuleb täita kõigil ameti teenistujatel.

Konfidentsiaalsed tööalased dokumendid ja andmed peavad olema adekvaatsete meetmetega (s.h.

turvaparoolid) arvutites, kaitstud kõrvaliste isikute juurdepääsu eest.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 3/14

1.7. Mõõtmiste teostamise õiguslik alus

Mõõtja tegevuse aluseks on:

 Liiklusseadus;

 Mõõteseadus;

 Majandus- ja taristuministri 20.12.2018 määrus nr 66 „Mõõtevahendite riigisisese

tüübikinnitustunnistuse taotlemise, andmise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja selle

kehtivusaja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord“;

 Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määrus nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud

mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla

kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise

kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded1“;

 Majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määrus nr 64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja

erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“;

 Ehitusseadustik;

 Majandus- ja taristuministri 18.07.2015 määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“;

 Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.

2. KVALITEEDISÜSTEEM

TRAM kvaliteedisüsteem vastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13.12.2018 määruse nr 64

„Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise

kord“ nõuetele. Kvaliteedisüsteem tagab mõõtmise teenuse vastavuse seadusandlusest tulenevatele

nõuetele ning püsivalt nõutavale kvaliteedile.

Kvaliteedisüsteem koosneb:

 mõõtmise ja mõõtja hindamise käsiraamatust;

 mõõtmisi reguleerivatest õigusaktidest;

 ameti sisestest kvaliteedi tagamise protseduuridest, mõõteseadmete kasutusjuhendidest,

mõõtemetoodikatest jm. kvaliteedidokumentidest väljaspool kvaliteedikäsiraamatut;

 määratletud vastutustest/vastutajatest läbiviidavate tegevuste eest;

 kvaliteedisüsteemi auditeerimisest.

Kvaliteedisüsteemi hoiab ajakohasena mõõtmise kvaliteedi ja mõõtjate pädevuse eest vastutav isik,

kes kontrollib regulaarselt, et mõõtmiste kvaliteedi tagamine toimub vastavuses käsiraamatus

kirjeldatuga. Puuduste ilmnemisel, rakendab ta otsekoheselt meetmeid olukorra parandamiseks.

Meetmed peavad sisaldama eelnevat hinnangut kvaliteedisüsteemi parendamise vajalikkusele.

2.1. Käsiraamat

Käsiraamat on digitaalses vormis ning kinnitatakse elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemis.

Käsiraamatu koostamist, väljaandmist ning sellesse jooksvate muudatuste ettepanekute tegemist

korraldab vastutav isik, arvestades töötajate esitatud ettepanekutega. Käsiraamatu väljaandmine

kehtestatakse vastavalt ameti sisekorras sätestatud rakendamise korrale.

Käsiraamat on avatud kasutamiseks kõigile ameti teenistujatele ning teistele huvigruppidele.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 4/14

Käsiraamatusse muudatuste sisseviimise õigus on vastutaval isikul, kes tagab sisseviidud muudatuste

õigsuse. Muudatuste korral tehakse uus versioon käsiraamatust. Pärast siseauditit tehakse vajadusel

muudatused käsiraamatusse ja uuendatakse käsiraamatu versiooni number.

3. KVALITEEDISÜSTEEMI DOKUMENTATSIOON

3.1. Mõõtja kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon

Mõõtja kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon jaguneb kahte alltoodud põhigruppi, millised omavad

vastavaid tähistusi:

 KT_001_J1_Mõõtmise ja mõõtja erialase pädevuse hindamise käsiraamat;

 Mõõtemetoodikad:

o KT_001_J1_Lisa 1_Augu sügavuse, valli kõrguse, teekatte ja tugipeenra_kaevu kaane

kõrguste erinevuse mõõtmise juhend (MM 07-2023);

o KT_001_J1_Lisa 2_Digitaalse kaldelatiga kalde mõõtmise juhend (MM 08-2023);

o KT_001_J1_Lisa 3_Teega külgneva objekti kauguse, külgnähtavuse, lumevallide

mõõtmise juhend (MM 09-2023);

o KT_001_J1_Lisa 4_Ebatasasuste ja roopa sügavuse mõõtmise juhend (MM 10-2023);

o KT_001_J1_Lisa 5_Teekatte pragude mõõtmise juhend (MM 11-2023);

o KT_001_J1_Lisa 6_Tee laiuse, augu läbimõõdu, teelõigu pikkuse ning kihi paksuse

mõõtmise juhend (MM 12-2023);

o KT_001_J1_Lisa 7_Teel vahemaade mõõtmise juhend (MM 13-2023).

3.2. Dokumentatsiooni vormistamine

Dokumentatsioon vormistatakse ühtsetel alustel vastavalt ameti asjaajamiskorrale.

3.3. Dokumentatsiooni hoidmine

Mõõtmisega seotud dokumentatsioon on ameti dokumendihaldussüsteemis. Dokumendid on nende

kasutajatele kättesaadavad.

3.4. Dokumentatsiooni arhiveerimine

Kõik konkreetset tellimust käsitlevad mõõtmise dokumendid süstematiseeritakse ja säilitatakse,

dokumendid arhiveeritakse kohe pärast tööde lõpetamist. Kõik dokumendid on digitaalsed (v.a ohu

ilmnemisel vormistatud kirjalikud mõõteprotokollid), dokumentide arhiveerimise tingimuste

tagamise eest (sh elektroonsel andmekandjal varukoopiate valmistamise eest) vastutab

infotehnoloogia osakond. Dokumente säilitatakse vastavalt TRAM liigitusskeemi järgi.

3.5. Andmebaasid

Igasugune kõrvaliste isikute juurdepääs riiklikule andmebaasile on ametis välistatud asjakohaste

meetmetega. Andmebaasi andmetele juurdepääsu administreerimise eest vastutab infotehnoloogia

osakond.

Teedealaste mõõtmiste dokumendid registreeritakse ameti dokumendihaldussüsteemis.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 5/14

4. KVALITEEDISÜSTEEMIDE ÜLEVAATUSED

4.1. Siseaudit

Vajadusel teostab teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja protsessi põhist vastavusauditit,

kuid mitte harvem kui kord kahe aasta jooksul. Mõõtmise protsesside kirjeldused on vorm 3-s

nimetatud mõõtemetoodikates.

Siseauditi tulemused moodustavad mõõtetegevuse kvaliteedisüsteemi muutmisettepanekute põhilise

sisendi.

Auditeerimise käigus avastatud mittevastavused fikseeritakse siseauditi kohta koostatud protokollis.

Protokollis määratakse mittevastavuste kõrvaldamise tähtajad ning vajalikud korrigeerivad

tegevused.

Mõõtetegevuse jätkuva usaldusväärsuse tagamiseks tehakse mõõtetegevuse audit vähemalt kord kahe

aasta jooksul. Auditi tulemused ja kvaliteedisüsteemi muutmisettepanekud fikseeritakse ülevaatuse

aktis.

Auditis käsitletakse järgmisi küsimusi:

 personal;

 kaebused;

 võrdlusmõõtmised;

 siseauditi tulemused;

 parendusvõimalused (uued seadmed);

 muutuvate olude mõjud (seadusandlus, IT).

4.2. Korrigeerivad tegevused

Kliendi põhjendatud pretensioon või siseauditi käigus selgunud mittevastavuste korral selgitatakse

välja põhjused ja määratakse korrigeerivad tegevused. Korrigeerivate tegevuste sisu ja läbiviimise

tähtajad märgitakse aktis/protokollis ja vajadusel vormistatakse teehoiuteenistuse direktori

käskkirjaga.

5. PERSONAL

5.1. TRAM mõõtja koolitus

ESMANE KOOLITUSÕPE

Iga uus mõõtja tutvub iseseisvalt ühe kuu jooksul tööle asumise momendist kvaliteedisüsteemi

dokumentatsiooniga (käsiraamat, protseduurid, juhendid, mõõtevahendid ja nende kasutusjuhendid

jms). Uue mõõtja vajalik lisapädevus mõõtja ülesannete täitmisele asumiseks tagatakse vastava

väljaõppega. Uued töötajad läbivad esimese töökuu jooksul mõõtmise ja mõõtja erialase pädevuse

hindamise kvaliteedialase sisekoolituse. Selleks ajaks määratakse uuele töötajale juhendaja.

Kvaliteedialane sisekoolitus hõlmab järgmiste momentide tundma õppimist:

 kvaliteedikäsiraamat ja selle täiendavad juhendid;

 töötaja käitumine mõõtmise teostamisel;

 mõõteriistade käsitlemine;

 mõõtetulemuste vormistamine.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 6/14

Uue mõõtja atesteerimisel peab atesteeritav teostama proovitöö ja vormistama mõõteprotokolli.

Väljaõppe läbiviimine dokumenteeritakse. Töötajate pädevuse säilitamine ja tõstmine tagatakse

vastava täiendõppekava realiseerimisega.

Mõõtja ametikohustused on kirjeldatud ametijuhendiga.

Mõõtja teadmisi hinnatakse atesteerimisel ning tulemused dokumenteeritakse. Mõõtja lubatakse

iseseisvale tööle, kui ettevalmistava perioodi tulemused on positiivsed ning ta omandab ametikohale

vajalikele teadmistele lisaks mõõtja kvalifikatsiooni.

TÄIENDÕPE

Sisaldab tööks vajalikke asjakohaseid teemasid, käsitleb uusi tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi,

muudatusi normatiivsetes õigusaktides ja mõõtemetoodikates, arvutiõpetust jmt. Täiendõppe maht ja

ajad määratakse jooksva töö käigus vastavalt vajadusele.

5.2. TRAM mõõtja haridus, erialane ettevalmistus, väljaõpe ja töökogemus

Pädeva mõõtja ametikohale (järelevalvespetsialist) kandideerijalt nõutakse kõrgharidust ning

eelistatud on teedeinseneri kõrgharidusega kandideerijad. Iga mõõtja hariduse, erialase

ettevalmistuse, väljaõppe ja töökogemuse kohta säilitatakse ameti andmeid (s.h diplomite, tunnistuste

ja litsentside koopiaid) kuni mõõtja töölt lahkumiseni ameti personaliosakonnas.

Andmestikus näidatakse vajadusel ära konkreetsele mõõtja omandatud töömetoodikad. TRAM

mõõtjate kohta peab teehoiuteenistuse järelevalve osakond elektroonset registrit vastavalt Vorm 1-s

toodud blanketil märgitule.

5.3. Huvide konflikt

Mõõtja peab huvide konflikti korral teavitama sellest oma vahetut juhti ning taandama end

mõõtetegevusest.

5.4. TRAM mõõtja on käsiraamatu mõistes:

 TRAM teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja;

 TRAM teehoiuteenistuse järelevalve osakonna järelevalvespetsialist.

TRAM mõõtjate pädevus on määratud ametijuhenditega.

5.5. Alltöövõtt

Alltöövõttu mõõtetegevuse teostamisel ei kasutata.

6. MÕÕTEVAHENDID

6.1. Mõõtja kohustused mõõtevahendi kasutamisel

Mõõtja, kes kasutab oma töös mõõtevahendit, on kohustatud:

 enne iga mõõtevahendi kasutamise algust veenduma, et mõõdistamisi teostatakse

taadeldud/kalibreeritud mõõtevahendiga, mille taatlemise/kalibreerimise tähtaeg ei oleks

ületatud;

 teostama mõõtevahendi tööeelse justeerimise, kui see on ettenähtud mõõtevahendi

kasutusjuhendis;

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 7/14

 kasutama mõõtevahendit vastavalt tema kasutusjuhendis toodud nõuetele;

 hoidma mõõtevahendit ettenähtud ladustuskohas (va mõõtmise ajal) ning nõutud tingimustes;

 lõpetama selle mõõtevahendiga töötamise, mis ei ole korras.

Kõik mõõtevahendite taatlemis- ja kalibreerimistunnistuste originaalid säilitatakse TRAM

dokumendihaldussüsteemis või järelevalve osakonna võrgukettal.

6.2. Mõõtevahendite register

TRAM teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja on vastutav mõõtevahendite korrasoleku ja

perioodilise kontrollimise eest. Mõõtevahendite perioodilise kontrollimise sageduse määramisel on

aluseks võetud mõõtevahendi kasutamise sagedusest tulenevat vajadust.

Mõõtevahendid kalibreeritakse ja taadeldakse tunnustatud/akrediteeritud laboris vastavalt allpool

toodud sagedusele ja/või vigade/rikete ilmnemisel.

 Teleskoop-mõõtelatt

o mõõtevahendeid kasutatakse liiklemiseks vajaliku vertikaalse vaba ruumi

mõõtmiseks;

o mõõtevahendid kuuluvad taatlemisele pärast sündmust, mis võib mõjutada

pikkusmõõdu geomeetriat.

 Augusügavuse mõõtur

o mõõtevahendit kasutatakse teekatte aukude sügavuse mõõtmiseks, kruusa- või

pinnasevalli kõrguse mõõtmiseks tee servast, tugipeenra ja sõidutee katte või

kindlustatud teepeenra kõrguste erinevuse ning tehnovõrgu kaevukape ja kaevukaane

kõrguste erinevuse mõõtmiseks;

o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 2 (kahe) aasta tagant.

 Ebatasasuse mõõdik

o mõõtevahendit kasutatakse kattega ja katteta tee ebatasasuste ja roopa sügavuse

mõõtmiseks;

o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 2 (kahe) aasta tagant.

 Kaldemõõdik

o mõõtevahendit kasutatakse tee kallete (tee konstruktsiooni kalded, tehnosüsteemide

kalded, rajatiste ja konstruktsioonide kalded jne) mõõtmiseks;

o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 2 (kahe) aasta tagant.

 Kaugusmõõdik (laser)

o mõõtevahendit kasutatakse tee külgnähtavuse, teega külgneval alal asuva objekti ja

sõiduraja serva vahelise ja lumevallide vahelise kauguse mõõtmiseks;

o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 2 (kahe) aasta tagant.

 Mõõteratas

o mõõtevahendit kasutatakse teel vahemaade mõõtmiseks;

o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 2 (kahe) aasta tagant.

 Teepikkuse mõõtja ELTRIP

o mõõtevahendit kasutatakse teel vahemaade mõõtmiseks;

o mõõtevahendit kalibreeritakse iga 2 (kahe) aasta tagant.

Mittekorras mõõtevahend kõrvaldatakse kasutuselt ja sellest informeeritakse haldusosakonda.

Haldusosakond soetab vastavalt taotlusele nõuetele vastava mõõtevahendi.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 8/14

Kõik mõõtevahendid, mida kasutatakse mõõtmistel TRAM-is peavad olema kantud mõõtevahendite

registrisse. Mõõtevahendite registrit peab TRAM teehoiuteenistuse järelevalve osakonna juhataja

ja/või järelevalvespetsialist elektroonselt Vorm 2-s toodud blanketil ning teeb sinna kandeid vastavalt

laekunud informatsioonile.

6.3. Mõõtmistulemuste õigsuse jälgitavus

Mõõtmistulemuste õigsuse jälgitavus tagatakse kasutatavate mõõtevahendite identifitseerimisega

mõõtja ja mõõtekoha alusel mõõteprotokollides. Kui tekib kahtlus mõõtetulemuste õigsuses, tuleb

sellest koheselt teatada otsesele juhile või vastutavale isikule, kes võtab vastu ühe alljärgnevatest

otsustest:

 teostatakse võrdlusmõõtmised teise mõõtevahendiga. Kui tulemuste erinevusest põhjustatud

määramatus on suurem kui määramatusehindamise juhendiga see on lubatud, loetakse

mõõtevahend mitte korrasolevaks;

 teedel tehtud mõõtmisel piirväärtusi rahuldavate mõõtmistulemuste korral, kui pooled

mõõtmistulemusi ei vaidlusta, piirdutakse ühe mõõtmisega, mis jääb aluseks mõõtetulemuste

hindamisel;

 teedel tehtud mõõtmisel mitterahuldava tulemuse korral tehakse kordusmõõtmine, kui

kordusmõõtmisel ületatakse juhendis toodud määramatuse piirväärtus, tuleb mõõtmisi korrata

veel vähemalt 4 korda (kokku 6 mõõtmist). Kuuest mõõtmistulemusest võib jätta arvesse

võtmata ühe mõõtmistulemuse, mis erineb suuremast või vähimast mõõtmistulemusest

rohkem, kui on toodud juhendis. Kui mõõtmistulemuste hulgas on rohkem kui üks juhendile

mittevastavat väärtust, loetakse mõõtevahend mitte korrasolevaks ja mõõtmistulemused

mitteusaldatavateks.

6.4. Võrdlusmõõtmine

Võrdlusmõõtmises peavad olema kaasatud kõik mõõtjad ning mõõtevahendid.

Mõõtevahendite kohta tuleb vähemalt üks kord aastas teha võrdlusmõõtmine, mille kohta koostatakse

võrdlusmõõtmiste protokoll (vt Vorm 4).

7. MÕÕTEMETOODIKAD

7.1. Metoodikate loetelu ja nende kättesaadavus

Kasutatavate metoodikate loetelu on toodud TRAM metoodikate registri Vorm 3-s.

Mõõtemetoodikad on igale mõõtjale kättesaadavad elektroonilisel kujul.

Tööks vajalikud asjakohased standardid, metoodilised- ja tööjuhendid ning mõõtmisandmed

säilitatakse kättesaadavana asjassepuutuvale personalile kuni nende arhiveerimiseni.

7.2. Andmete fikseerimine ja arvutuste kontrollimine

Teedealaste mõõdistamise käigus saadud andmed protokollitakse.

Teede alase mõõtmise kohta koostatakse mõõtmistulemuste protokoll, mis väljastatakse

menetlusosalisele kui ta seda soovib.

7.3. Arvutite kasutamine

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 9/14

Mõõtmiste tulemuste elektroonilisse protokolli sisestamisel kasutatakse arvutit või tahvelarvutit.

Arvutite töökorrasoleku eest vastutab infotehnoloogia osakond, kes kontrollib perioodiliselt, et:

 arvuti tarkvara on litsentseeritud ja testitud kinnitamaks tema kasutamiskõlblikkust;

 arvutiseadmed on perioodiliselt hooldatud, et kindlustada nende õige funktsioneerimine;

 on kehtestatud ja täide viidud tegevused andmete puutumatuse kaitsmiseks.

8. MÕÕTMISOBJEKTI KÄSITLEMINE MÕÕTMISTE KÄIGUS

8.1. Mõõtmisobjekti identifitseerimine

Teedealaseks mõõdistamisobjektideks on vastav tee, selle lõik või defektne osa. Tee või teelõik

identifitseeritakse teeregistri andmete põhjal.

8.2. Mõõtmisobjekti kahjustamise vältimine

Mõõtmised teostatakse vastavalt mõõtemetoodikatele ning välditakse mõõtmisobjektide kahjustamist

ning säilitatakse mõõtmisobjekti algne olukord. Juhul kui mõõtmiste käigus on vaja eemaldada

katendikonstruktsioone või selle osi, siis pärast mõõtmiste lõppu taastatakse kiht ning tihendatakse.

8.3. Ohutusnõuded mõõtmistel

Mõõtmisel peavad ohutusnõuded olema kättesaadavad ning mõõtja peab enne mõõtmisprotseduuride

algust teavitama nendest kõiki mõõtmisprotsessis osalejaid. Mõõtja peab mõõtmisprotsessis osalejaid

teavitama protsessi olemusest, ohtudest ja hoiatama osalejaid võimalikust ohutsooni sattumisest.

Ohutu töö üldnõuded mõõtmisel on kehtestatud “Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega”.

Kasutatavad ohutusabinõud peavad:

1) tagama mõõtmist teostava(te) isiku(te) ohutuse tööprotsessis,

2) vältima mõõtmises osalevate isikute või liiklejate juhusliku sattumise ohutsooni või füüsilise

sekkumise mõõtmise protsessi,

3) vältima ohutusnõuete ebaõigest rakendamisest tulenevate vigastuste või kahju tekkimise

seadmetele ja inimestele.

9. PRETENSIOONID JA APELLATSIOONID

9.1. Pretensiooni lahendamine

Pretensioonide menetlemisel, mõõtmisprotsessist kõrvalekaldumiste korral, selgitatakse välja, kas

tegemist on mittenõuetekohaselt teostatud mõõtmisega, mõõtevahendite seisukorra mittevastavusega

või on rahulolematuse põhjustanud menetlusosalise kõrgendatud ootused.

Kui pretensiooni on põhjustanud mittenõuetekohaselt teostatud mõõtmised, seadmete mittevastavus

või protsessi nõuete mittetäitmine, teostatakse uus mõõtmine ja vormistatakse uus mõõteprotokoll,

mis tühistab eelmise.

Menetlusosalist teavitatakse otsusest kirjalikus vormis hiljemalt 30 päeva jooksul pretensiooni

laekumise momendist. Pretensiooni põhjendamatusest (selle tagasilükkamisest) teavitatakse

menetlusosalist kirjalikus vormis.

9.2. Mittevastavuste käsitlemise ning korrigeerivate tegevuste rakendamise kord

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 10/14

Menetlusosalise mittevastavuse apellatsiooni vastuvõetud otsuse kohta, vaatab kõigepealt läbi otsuse

vastuvõtja. Kui otsuse tegemisel ei ole eksitud, tuleb sellest menetlusosalist teavitada.

9.3. Korrigeerivate ja vältivate meetmete esitamine mõõtmise eest vastutavale isikule

Kui otsustatakse teostada uued mõõtmised ja menetlusosaline aktsepteerib uute mõõtmiste otsust, siis

käsitletakse seda, kui olemasolevat käivat menetlust, juhul kui menetlust pole lõpetatud. Kui esialgne

järelevalvemenetlus on vahepeal lõpetatud, käsitletakse uusi mõõtmisi uue menetlusena. Kui otsuse

on menetlusosaline aktsepteerinud, siis mõõtetulemuste võimalikust muutumisest ja põhjusest, miks

esialgne mõõtmistulemus ümber tehti, teavitatakse mõõtetegevuse eest vastutavat isikut.

9.4. Pretensioonide analüüs ja parendustegevused

Pretensiooni analüüs ja parendustegevus toimub vastavalt TT_13_K2_r1_Auditite ja

mittevastavuste käsitlemise kord.

9.5. Ennetavate tegevuste rakendamise kord

Iga kasutuses oleva mõõtevahendi õigeaegse hoolduse, taatlemine, kalibreerimise ja

võrdlusmõõtmise eest vastutab mõõtmise kvaliteedi ja mõõtja erialase pädevuse eest vastutav.

10. RUUMID JA KESKKONNA TINGIMUSED

Mõõtmisi teostatakse välitingimustes. Mõõtmiste korral tuleb vähendada keskkonnamõjusid nii

minimaalsele tasemele kui võimalik. Mõõtmisi ei teostata, kui keskkonnatingimused ei vasta

mõõtemetoodikaga ja/või seadme tootja kehtestatud tingimustele.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 11/14

Vorm 1. Mõõtjate pädevuse registri blankett

Jr k . n r.

Töötaja nimi Ametinimetus Haridus Erialaline ettevalmistus Tööle asumise aeg Pädevus mõõtjana

1

2

3

4

5

Mõõtja on pädev mõõtma ja kontrollima:

TES – teedealased mõõdistused (suvised)

TET – teedealased mõõdistused (talvised)

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 12/14

Vorm 2. Mõõtevahendite registri blankett

Jrk.

nr. Mõõtev

ahendi

nimetus

Mõõtevahe

ndi tüüp

Vara/s

eadme

seeria

numb

er

Mõõte-

piirkond

Taatlemise/

kalibreerimise

periood (aasta)

Viimatise

taatlemise/

kalibreeri

mise

aeg

Järgmine

taatlemine

/

kalibreeri

mine

hiljemalt

Tänaseks

päevi

jäänud

Taatlemis-

/kalibreeri

mislabor

Taatlemise

/

kalibreeri

mis-

tunnistuse

number

TAATLUS

/KALIBR

EERIMIN

E

Mõõtev

ahendi

vastuta

v hoidja

KOMM

ENTAA

R

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 13/14

Vorm 3. Mõõtemetoodikate registri blankett

Jrk.

nr. Nimetus Tähis Kinnitaja

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_001_J1_r2

MÕÕTMISE JA MÕÕTJA ERIALASE PÄDEVUSE HINDAMISE

KÄSIRAAMAT

Kinnitamine: 18.01.2024 nr 1.1-7/24/20 Koostaja: Siim Jaksi 14/14

Vorm 4. Võrdlusmõõtmiste protokolli blankett

Mõõtmise asukoht:

Jrk. nr.

Mõõtmisvahend Mõõteobjekt Mõõdiku näit Mõõtja Lisainfo

1

2

3

4

5