| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/25/20777-2 |
| Registreeritud | 18.12.2025 |
| Sünkroonitud | 19.12.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Hiiumaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Hiiumaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Hiiumaa Vallavalitsus
Keskväljak 5a
92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,
Kärdla linn
Teie 08.12.2025 menetlus nr 522157
Meie 18.12.2025 nr 7.1-2/25/20777-2
Hiiumaa vallas Tiigi kinnistu
projekteerimistingimuste eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Hiiu maakonna Hiiumaa valla Kassari küla
Tiigi kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 522157).
Kinnistu (katastritunnus 36802:003:0992) asub riigitee nr 12150 Esiküla-Kassari km 1,43-1,59
kaitsevööndis. Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused üksikelamu rajamiseks.
Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame
projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.
1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla, tehnovõrk vms)
kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud
riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada
ehitusloakohustuslikku elukondlikku hoonet teekaitsevööndisse.
4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
5. Nõustume juurdepääs kavandamisega eelnõu kohases asukohas riigitee km 1,58
projekteeritava ristumiskoha kaudu. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee
koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. See tähendab, et uue
ristumiskoha rajamine riigiteele (sh asukoha valik) saab toimuda üksnes kokkuleppel
Transpordiametiga ning kooskõlas meie poolt esitatud nõuetega. Riigiteele uue ristumiskoha
kavandamisel lähtuda kirja lisast 1.
Kuna riigitee on kitsas ning kinnistule puudub ehitustegevuseks sobilik juurdepääs, siis peab
ehitusloale eelnevalt olema meiega vähemalt ristumiskoha ehitamise leping sõlmitud.
6. Hooneprojekti joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) lepingu kohane ristumiskoht ning
kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa
2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette
näha.
2 (2)
8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti
koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega
(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti
koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh
keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat
teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest
põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et
kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte
kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende
rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -
rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
10. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega
veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee
katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike
mõjude eest kaitsevööndisse rajatud puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse
korral). Lisaks, kui ehitatakse, remonditakse ja hooldatakse (sh libeduse- ja tolmutõrjet)
riigiteed, siis võib kaitsevööndis esineda mõjutusi vee kvaliteedile.
11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist
riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva
keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee
võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).
Projektis näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega
võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile.
12. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis
keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
13. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis
võimaldab projekti koostada ja kontrollida.
14. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei
ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31
lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded
58603278, [email protected]
Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised
nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.
1. Ristumiskoht kavandada riigitee nr 12150 Esiküla-Kassari ligikaudu km 1,58. (X:
6518019.32, Y: 432395.57). Kinnistu lõunaservast on tagatud nõuetekohane kaugus
olemasolevatest ristumiskohtadest ja tagatud on vajalikud nähtavusalad.
Joonis 1. Ristumiskoha asukoht tähistatud oranži tingmärgiga.
2. Oleme valmis kaaluma ristumiskoha ehitamist näidislahenduse alusel. Selle eelduseks on
geodeetilise alusplaani koostamine (vastavalt punkt 9) võimalike olemasolevate
tehnovõrkude ja kitsenduste väljaselgitamiseks. MARU kitsenduste kaardi kohaselt
paiknevad riigitee alusel maal (36802:003:2430) Elektrilevi OÜ maakaabelliin ja Eesti
Lairiba Arenduse SA valguskaabel. Oleme valmis kaaluma ristumiskoha ehitamist
näidislahenduse alusel, kui ettevõtted nõustuvad tee põhiprojekti koostamise nõudest
loobuma ning kooskõlastavad ristumiskoha rajamise Transpordiameti poolt antud
näidislahenduse alusel. Geodeetilise alusplaani koostamise ning meile
[email protected] esitamise järgselt väljastame dokumendid ELASA ja
Elektrileviga kooskõlastamiseks. Kui näidislahendust kasutada ei saa, tuleb koostada
nõuete alusel punktis 3 nimetatud projekt. Ristumiskoha ehitamiseks (nii näidislahenduse
kui projekti alusel) sõlmime huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu ning
ehitamise kulud kannab huvitatud isik.
3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti
staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ (edaspidi normid).
6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.
7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti
tiitellehel ja joonistel.
2 (3)
8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning
kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
9.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr
102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
9.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha
asukohal.
9.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
9.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I
põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki
pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.
11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded
määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale
sademevett üldjuhul ei juhita.
Joonis 2. Ristumiskoha pikikallete kujundamine
12. Ristumiskoha katteks projekteerida kruusakate.
13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.
14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.
15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et
tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.
Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja
rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist
tuleb selgitada seletuskirjas.
16. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus
ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm
rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.
17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas
kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.
19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks
Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või
lahendust.
3 (3)
20. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.
21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti
võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.
22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku
ülesandeid Transpordiamet.
23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks
[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise
lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise
kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|