Keskkonnaameti arvamus riigitee 19306 Tõlla–Kamali tee km 9,7 asuva Kamali silla rekonstrueerimise projekteerimistingimuste eelnõu kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Transpordiamet

[email protected]

Teie 08.12.2025 nr 8-1/23-100/20739-1

Meie 17.12.2025 nr 6-2/25/23137-2

Arvamus riigitee 19306 Tõlla–Kamali tee km

9,7 asuva Kamali silla rekonstrueerimise

projekteerimistingimuste eelnõu kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Projekteerimistingimusi soovitakse väljastada

Pärnu maakonnas Saarde vallas Kamali külas riigitee 19306 Tõlla–Kamali tee km 9,7 asuva Kamali silla2 rekonstrueerimiseks. Projekti eesmärk on kõrvalmaantee nr 19306 Tõlla–Kamali

tee km 9,7 asuva amortiseerunud Kamali silla lammutamine, Kamali paisu (kood PAIS013020) lammutamine ning Tõlla jõele (VEE1137300) uue silla ehitamine ning uue eraldiseisva paisu ehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

EELIS3 kohaselt ei toimu projekteeritud tööd kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava

looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Keskkonnaametiga kooskõlastamise vajadus puudub4. Järgnevalt esitame märkused ja tingimused, millega projekteerimisel ja tööde teostamisel arvestada:

Veekeskkond

1. Saarde Vallavalitsusele on väljastatud 09.12.2015 keskkonnaluba L.VV/327034 Tõlla jõe

(EELIS kood VEE1137300) paisutamiseks Kamali paisul. Keskkonnaloas on seatud nõue,

et kalade läbipääs pole nõutav, kuid kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et on vajalik tagada kalade läbipääs, muudab keskkonnaloa andja keskkonnaluba ja seab vastavalt

olemasolevale teabele kalade läbipääsu tagamise nõude.

1.1. Maves AS poolt koostati 2013. aastal keskkonnamõjude eelhinnang: „Kamali paisul

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“ (edaspidi eelhinnang). Kamali paisu eelhinnangu kohaselt asub Tõlla jõe suudemest 2,0 km ülesvoolu kaladele ületamatu

Kamali pais. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et positiivne mõju oleks oja alam- ja keskjooksu kalastikule, samuti paraneks oja suudme- eelse osa elupaigaline kvaliteet. Kamali paisust ülesvoolu jääv oja osa on suhteliselt

veerikas, 9/10 oja kogupikkusest ning ligi 99% valgalast jääb Kamali paisust ülesvoolu. Eelhinnangus on antud seisukoht, et kalapääsu rajamist Kamali paisul tuleb uuesti kaaluda

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.12.2025 nr 6 -2/25/23137 all. 2 Katastritunnus 71101:004:0041. 3 Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur. 4 Keskkonnaameti kodulehel on välja toodud ehitamise kooskõlastamise alused.

2 (3)

ja vaadelda kompleksselt koos teiste paisudega enne ülejärgmise veemajandusperioodi

(2021-2028) algust.

1.2. Eesti Maaülikooli poolt viidi 2013. aastal Eesti riikliku keskkonnaseire alaprogrammi

raames läbi Tõlla vooluveekogumil hüdrobioloogiline seire5. Jõge seirati alamjooksul allpool Kamali paisjärve. Seirepüügil registreeriti 8 kalaliiki: särg, turb, rünt, viidikas,

trulling, luts, ahven ja võldas. Indikaatorliiki võldast esines arvukalt. Tüübispetsiifilistes t liikidest esinesid arvukalt särg, turb ja trulling, vähearvukalt rünt, luts ja ahven, puudusid haug ja lepamaim. Viidikas hinnati mittetüübiomaseks liigiks. Silmuvastsetele sobilikud

elupaigad seirelõigus puudusid. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal heaks (JKI 0,61). Varem Tõlla ojas kalastikku seiratud pole. Ohuteguriks kalastiku jaoks Tõlla oja

alamjooksul on eelkõige koprapaisud. Teiseks ohu- ja mõjuteguriks on Kamali pais ja paisjärv (oht setete reostuseks, veevoolu reguleerimiseks, vee kvaliteedi halvenemiseks).

1.3. Kliimaminister on algatanud 14.02.2024 käskkirjaga nr 58 „Veemajanduskava,

meetmeprogrammi ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavade ajakohastamise algatamine“, perioodi 2028-2033 veemajanduskavade ja üleujutuse riskide maandamiskavade ajakohastamise6. Selle käigus on koondatud pinnaveekogude koormuste

andmestik (Lisa.15. Pinnavee koormuste toorandmed_3-9veevott_hymo_muu.xlsx). Tabelis lehel 4.2.x on kirjas koormused (sh paisud) ja antud koormuste olulisuse hinnang.

Kamali pais on hinnatud Tõlla jõel oluliseks koormuseks. Seega suure tõenäosusega seatakse uue veemajanduskava perioodil Tõlla jõe üheks seisundi parandavaks meetmeks kalade läbipääsu tagamine Kamali paisul. Seega palume koos Saarde Vallavalitsusega läbi

mõelda, kuidas tagada Kamali paisul kalade läbipääs või kas üldse on mõistlik uue eraldiseisva paisu ehitamine. Juhime tähelepanu sellele, et paisutamisega kaasnevad loa

omajale kohustused ja kulutused (paisu hooldus, paisjärve sette koormuse mõõtmine, paisjärve puhastamine setetest, kalade läbipääsu tagamine jne.).

2. Keskkonna seisukohast on parimaks lahenduseks paisutuse likvideerimine, kuid kui soovitakse siiski rajada uut paisu, tuleb ehitusprojekti koostamisel lahendada ka kalade

läbipääsu tagamise lahendused. Ehitusprojekti juurde tuleb kaasata kindlasti ihtüoloog, kes pakub kalade läbipääsu osas välja parima toimiva lahenduse.

2.1. Juhime tähelepanu sellele, et juhul kui soovitakse rajada uus eraldiseisev pais peavad

ehitusprojektis kajastuma kõik paisuga seotud tehnilised andmed: kõrgeima, madalaima ja normaalpaisutustaseme absoluutkõrgused, koostada normaal- ja kõrgeima paisutustaseme mõjuala kõrgusjoontega kaart jne. Selgitada välja ökoloogiline miinimumvooluhulk ja

kirjeldada meetmed, millega tagatakse paisust allpool olevas jõelõigus ja kalapääsul pidevalt ökoloogiline vooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on

ökoloogilisest vooluhulgast väiksem. Selleks kaasata ehitusprojekti juurde hüdrotehnikainsener.

2.2. Kuna hetkel pole teada täpsed paisu ehitamise mahud, tehnoloogia ja täpne paisu asukoht siis ei ole võimalik ilma ehitusprojektita öelda, kas tegevuseks on vaja keskkonnaluba või

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut ning kas uue paisu rajamiseks on vajalik läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Seda saab hinnata ehitusloa etapis kui on rohkem teavet ja lisaks esitatud ka keskkonnamõjude eelhinnang. Muuhulgas tuleb välja tuua kavandatud

tööde teostamise meetodid, mahud, lisatingimused, kirjeldades kasutatavat tehnikat ja masinate asukohti jmt.

5 Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2013. a.; https://kese.envir.ee/reportDetails?uid=1407092. 6 Veemajanduskavad 2028-2033 (koostamisel): https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2028-2033-

koostamisel.

3 (3)

2.3. Nagu ka eelnevalt ka välja toodud, tuleb KMH eelhinnangu käigus hinnata, kas uue

paisutuse tekitamine on üldse vajalik ja kas see võib osadele liikidele tekitada probleeme. Eesti Loodushoiu Keskuse poolt ja Keskkonnaministeeriumi tellimused valminud uuringu "Pärnu jõestiku elupaikade taastamise tulemuslikkuse hindamine" (lk 30) on järgmine lõik:

Torbikupüükide abil tõestati jõesilmu levik mööda Tõlla jõge 1,9 km ulatuses kuni Kamali paisuni (105,4 km merest). Pais on kaladele ületamatu. Tuleb analüüsida uue paisu

mittetegemist ning Kamali paisjärve läbitavaks muutmist kaladele. Parim lahendus on paisjärve eemaldamine, kuid on võimalik teha ka projektlahendus, milles paisjärv säilib, kuid kalad saavad pääsu ülesvoolu (nt kalapääs).

3. Silla rekonstrueerimiseks ei ole vaja veeluba ega veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringut (veeseadus (VeeS) § 188 lg 1 p 12 ja § 196 lg 21 p 2). Veeluba on vajalik kui muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu kaldajoont (VeeS § 187 p 17).

4. Juhul, kui tööde käigus on vajalik puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis, siis tuleb raie

teostamiseks esitada Keskkonnaametile nõusoleku andmiseks avaldus (VeeS § 121 lg 1). Juhul kui puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis jääb metsamaale, on metsaseaduse kohaselt vajalik esitada Keskkonnaametile metsateatis (VeeS § 121 lg 2).

Looduskaitse

5. Tõlla jõel ja Kamali järvel (VEE2071230) paiknevad II kaitsekategooria käsitiivaliste

elupaigad (suurvidevlane, veelendlane ja põhja-nahkhiir). Looduskaitseseaduse § 55 lg 6

kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Nahkhiirte puhul tuleb

kindlasti enne lammutustegevust sild üle vaadata ja veenduda, et nahkhiired ei ole sinna alla varjunud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ester Pindmaa peaspetsialist juhataja ülesannetes

keskkonnakorralduse büroo

Teadmiseks: [email protected], Saarde Vallavalitsus

Margit Karu 5695 1985 (vesi, paisud) [email protected]

Märt Kesküla 523 4410 (vee-elustik)

[email protected] Liisu Aulik 5692 4060 (looduskaitse)

[email protected]

Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus) [email protected]