Taotlus

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Nimekirja alusel

17.12.2025 nr 6-1/42-5

Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise korralduse eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Lüganuse Vallavalitsus esitab planeerimisseaduse § 124 lõike 6 alusel Püssi elamualade

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu

arvamuse avaldamiseks. Lüganuse Vallavalitsus algatas 08.10.2025 korraldusega nr 673 Püssi

elamualade detailplaneeringu koostamise. Planeeringu koostamise eesmärk on 10-15

elamukrundi, sh ridaelamutele, moodustamine ehitusõiguse määramiseks ning tehnovõrkude ja

juurdepääsuteede kavandamiseks. Planeeringualasse jäävad nimetatud katastriüksused:

Energeetika tn 2 (44201:001:0546, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), Energeetika tn 6

(44201:001:0608, sihtotstarve tootmismaa 100%), Energeetika tn 4b (44201:001:0761,

sihtotstarve elamumaa 100%), Energeetika tn 4d (44201:001:1320, sihtotstarve sihtotstarbeta

maa 100%), Energeetika tn 4c (44201:001:0719, sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%),

Energeetika tn 4 (64501:001:0028, sihtotstarve elamumaa 100%). Nimetatud katastriüksused on

munitsipaal- ja riigiomandis ning kahele kinnistule on seatud ka hoonestusõigus. Planeeringuala

suurus on ligikaudu 7,6 ha.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 33 lõikest 6 ja

planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise korralduse eelnõu saata arvamuse avaldamiseks kõikidele asjaomastele asutustele ja

puudutatud isikutele. Ettepanekud palume saata hiljemalt 14. jaanuariks 2026 e-posti aadressil

[email protected] või postiaadressil Keskpuiestee 20, 43199 Kiviõli linn, Lüganuse vald,

Ida-Viru maakond.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Dmitri Dmitrijev

vallavanem

Lisa: Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise otsuse eelnõu

Susanna Apri

5307 2787, [email protected]

Tallinn 2025

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

2

Nimetus: Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Lüganuse Vallavalitsus Reg nr 77000223 Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, 43199 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Kaaskoostaja: Toomas Luhse

Töö versioon: 7.12.2025

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

3

Sisukord

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ja mõjutatav keskkond ......................................................... 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .......................................................... 8

2.1 Ida-Viru maakonnaplaneering ......................................................................................... 8

2.2 Lüganuse valla üldplaneering .......................................................................................... 9

3 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 10

3.1 Mõju Natura aladele...................................................................................................... 10

3.2 Mõju rohevõrgustikule, kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ............................................................... 10

3.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 11

3.4 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele................................ 11

3.5 Jääkreostus .................................................................................................................... 12

3.6 Mõju pinna- ja põhjaveele............................................................................................. 13

3.7 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................ 14

3.8 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 15

3.9 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 15

3.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 16

3.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .......................... 16

3.12 Muud aspektid............................................................................................................... 16

4 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 18

Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 19

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu algataja Lüganuse Vallavalitsuse tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153) ning kaaskoostaja Toomas Luhse.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud asjakohaste juhendmaterjalidega.

Vastavalt PlanS § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Vastavalt KeHJS § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 13 punktile 2 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.

KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Lüganuse Vallavalitsus). KSH vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ja mõjutatav keskkond

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Lüganuse Vallavalitsuse 8. oktoober 2025 korraldusest nr 673 „Püssi elamualade detailplaneeringu algatamine“. Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on 10-15 elamukrundi moodustamine, sh ridaelamutele, ehitusõiguse määramine ja elamualasid teenindava taristu rajamine.

Detailplaneeringu ala asub Lüganuse vallas, Püssi linnas, Energeetika tänaval Purtse jõe ääres. Detailplaneeringu ala hõlmab Energeetika tn 2 (44201:001:0546, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), Energeetika tn 6 (44201:001:0608, sihtotstarve tootmismaa 100%), Energeetika tn 4b (44201:001:0761, sihtotstarve elamumaa 100%), Energeetika tn 4d (44201:001:1320, sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%), Energeetika tn 4c (44201:001:0719, sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%), Energeetika tn 4 (64501:001:0028, sihtotstarve elamumaa 100%). Nimetatud katastriüksused on munitsipaal- ja riigiomandis ning kahele kinnistule on seatud ka hoonestusõigus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 7,6 ha (Joonis 1).

Planeeringuala on enamasti haritav maa ja looduslik rohumaa. Kõlvikute jaotus planeeringualaga hõlmatud maaüksustel on järgnev: haritav maa 28 393 m², looduslik rohumaa 29 325 m², muu maa ca 11 980 m² ning õuemaa 7 937 m². Kinnistutel Energeetika tänaval 6 asuvad ehitusregistrisse kantud garaažiboksid, Energeetika tänaval 4c asub saun ja kuurid ning Energeetika tänaval 4 asub elamu, laut, käimla, kasvuhoone, kaev ja kuurid. Planeeringu ala keskel Energeetika tn 6 asub Püssi Jõe reoveepumpla RP-4.

Joonis 1. Planeeringuala vastavalt Lüganuse Vallavalitsuse 8. oktoober 2025 korralduse nr 673 „Püssi elamualade detailplaneeringu algatamine“ lisale. Planeeringuala piirid märgitud kollase joonega.

Planeeritava ala maapind on enamasti tasane ning maapinna absoluutkõrgus on u 40 m.

Kontaktvööndis esinevad käesoleval ajal maatulundusmaa peamiselt sihtotstarbega haritav maa ning elamumaa sihtotstarbega haritav maa ja õuemaa. Lõunast piirneb planeeringuala Energeetika tänav T1-ga ning läänest Purtse jõega.

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

6

Joonis 2. Detailplaneeringu ala olulisemad kitsendused. Allikas: Maa-amet X-GIS

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad. Planeeringualale jääb Purtse jõgi, millel on looduskaitse-seaduse § 38 lõike 1 punkti 4 alusel 50 m laiune kalda ehituskeeluvöönd, kuid sinna ehituskeeluvööndit hõlmavaid tegevusi ei kavandata. Alale jäävad ka elektrimaakaabelliinid ja õhuliinid, mille vastavalt 1 meetri ja 25 meetri kaitsevöönditega tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Samuti asub planeeringualal maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik, millel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd 2,5 meetrit. Lisaks asuvad alal geodeetilised punktid 505 (1. järk) ja 602 (2. järk). Kohalik geodeetiline võrk täiendab ja tihendab riiklikku geodeetilist võrku asulate territooriumil. Märkide kaitsevööndis on tegevus reguleeritud vastavalt määrusele nr 50 Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord. Pinnases ja looduslikus kivis paikneva geodeetilise märgi kaitsevöönd on kolm meetrit märgi keskmest

Planeeringuala kontaktvöödis, st. üle jõe, asub ürgloodus objekt ehk kaitstav looduse üksikobjekt „Pärtlioru ja Kõrgekalda paljand“. Planeeringu alast ca 500 m kaugusel põhja suunas asub Uhaku maastikukaitseala (KLO1000621) ning ühtlasi ka Natura loodusala (RAH0000683). Läheduses puuduvad kohalikul tasandil kaitstavad objektid, projekteeritavad kaitsealused alad, poollooduslikud kooslused, püsielupaigad, vääriselupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, I ja II kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad. Planeeringu alast ca 850 m kaugusel ning Purtse jõest alla voolu paikneb III kategooria kaitsealune kala Cottus gobio (võldas). III kaitsekategooriasse arvatakse nii liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka, kui liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. Lisaks asub planeeringu ala kontaktvööndis, Purtse jões

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

7

loodusdirektiivi lisa II ja loodusdirektiivi lisa V kohane kaitsestaatuseta liigi jõesilm (Lampetra fluviatilis) leiukoht. Vooluveekogu osal kehtib aastaringne kalapüügi keeld (kalapüügieeskiri § 51 lg 1 p 17).

Joonis 3. Kavandatud tegevuse lähialal paiknevad loodusdirektiivi loodusalad, III kaitsekategooria loomade leiukohad, pärandkultuuriobjektid, puurkaevud, jääkreostus ja ürgloodus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 05.11.2025).

Planeeritava alale lähim puurkaev on Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas puurkaev nr PRK0013590. Puurkaevul on https://veka.keskkonnainfo.ee/ andmetel 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaevu sanitaarkaitseala ei ulatu planeeringualani (3). Maa- ja Ruumiameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi andmetel paikneb detailplaneeringu ala nõrgalt ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

Eesti pinnase radooniriski kaardi1 andmetel jääb ala pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega alale.

Planeeritaval alal paikneb pärandkultuuriobjekt Püssi vesiveski2, mis on seisundis hävinud (objektist pole maastikul jälgi säilinud) ning ala kontaktvööndis asub pärandkultuuri objekt Repo vabrikute tamm3, mis on hästi või väga hästi säilinud.

1 Eesti geoloogiateenistus. Eesti pinnase radooniriski kaart. Andmed 2023. aasta seisuga. https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 2 Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Püssi vesiveski (kood: 442:VEV:001), https://eelis.ee/parandobj/- 523421320 3Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Repo vabrikute tamm (kood: 645:PNL:001), https://eelis.ee/parandobj/-2142597447

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

8

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Ida-Viru maakonnaplaneering4

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25.

Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala osaliselt linnalise asustuse alale, seda peamiselt Energeetika tn 6 (44201:001:0546) ja Energeetika tn 2 (44201:001:0546) osas.

Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste koondkaardi alusel kavandatav tegevuse ala ei jää rohelise võrgustiku alale ning asub osaliselt linnalise asustusega alal. Kuna elamukrunte kavandatakse väljaspoole rohevõrgustiku ala, siis vastuolu rohevõrgustiku kasutustingimustega ei esine. Maakonnaplaneeringu kohaselt Energeetika tn 2 (44201:001:0546) ja Energeetika tn 4c (44201:001:0719) jäävad osaliselt väärtusliku põllumajandusmaa alale.

Maakonnaplaneeringus kajastatakse väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti informatiivsena, kitsendusi seatakse õigusakti ja sellega seotud andmekihtide alusel.

Maakonnaplaneeringu kohased tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja üldplaneeringute koostamiseks:

1. Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks.

1.1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale.

1.2. Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

2. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks võib üld- või detailplaneeringuga määrata ka muid põllumajanduslikke maid.

3. Üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb üldplaneeringute raames täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire. Muud maakonnaplaneeringust tulenevad kitsendused ala arendamiseks puuduvad.

4 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1- 1/2016/278, seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/kehtivad-maakonnaplaneeringud/ida-viru-maakond

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

9

2.2 Lüganuse valla üldplaneering5

Planeeritaval alal kehtib Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 232 kehtestatud üldplaneering. Üldplaneeringu ala hõlmab tervet Lüganuse valda, mille kogupindala on ca 600 km2. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tiheasustusalale ning maakasutus sihtotstarve on väikeelamu maa-ala. Üldplaneeringu kohaselt jääb juurdepääs kallasrajale planeeringu alast teisele poole Purtse jõge.

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt üldplaneeringu maakasutusplaanil kajastatakse väärtuslike põllumajandusmaade paiknemise osas maakonnaplaneeringu kaardikihti, mida on täpsustatud Kiviõli ja Püssi linna territooriumil, tiheasustusega aladel, metsamaadel, mäetööstusmaadel (mäeeraldistel) lähtudes olemasolevast ja kavandatavast maakasutusest. Üldplaneeringuga on jäetud käsitletav planeeringuala väärtusliku põllumajandusmaade hulka hõlmamata ning sihtotstarbeks on määratud väikeelamu maa-ala. Tulenevalt üldplaneeringu täpsustuses ei kehti planeeringualal väärtusliku põllumajandusmaa kasutuse piirangud.

Planeeringualale jääb Purtse jõgi, millel on looduskaitse-seaduse § 38 lõike 1 punkti 4 alusel 50 m laiune kalda ehituskeeluvöönd. Varasemalt on ehituskeeluvööndit vähendatud detailplaneeringute raames. Detailplaneeringutega on ehituskeeluvööndit vähendatud: Liimala külas (kü 43701:001:0189) ja Koljala külas (kü 75101:003:0189). Käsitletava planeeringuala osas ei ole tehtud üldplaneeringuga ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Ala planeeritav kasutuselevõtt väikeelamumaana on kooskõlas üldplaneeringuga.

Joonis 4. Väljavõte Lüganuse valla üldplaneeringust.

5 Lüganuse valla üldplaneering. Kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 243. Kättesaadav: https://www.lyganuse.ee/uldplaneering

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

10

3 Võimalikud keskkonnamõjud

3.1 Mõju Natura aladele

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Lähim Natura ala on Uhaku loodusala (EE0070132; RAH0000683) 500 meetri kaugusel põhja suunas. Planeeringuala ja Uhaku loodusala eraldavad väärtuslik põllumajandusmaa ja Purtse jõgi. Uhaku loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on karstijärved ja -järvikud (*3180), jõed ja ojad (3260) ning lood (alvarid - *6280).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.

Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodusalal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit.

3.2 Mõju rohevõrgustikule, kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tiheasustusalale ning kokkupuude rohevõrgustikuga ja mõju sellele puudub. Planeeringualal ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmete järgi kaitstavaid alasid. Seega ka kavandatava tegevusega kaasnevat mõju neile oodata ei ole.

Planeeringuala kontaktvöödis, st. üle jõe, asub ürgloodus objekt ehk kaitstav looduse üksikobjekt „Pärtlioru ja Kõrgekalda paljand“. Planeeringuala on piiritletud jõega ning lisaks Purtse jõe ehituskeeluvööndit hõlmavaid tegevusi ei kavandata. Kavandatav tegevus asub ürgloodus objektist piisavalt kaugel ning kaasnevat mõju ei ole paljandile ei ole oodata.

Planeeringu alast ca 500 m kaugusel põhja suunas asub Uhaku maastikukaitseala (KLO1000621) ning ühtlasi ka Natura loodusala (RAH0000683). Läheduses puuduvad kohalikul tasandil kaitstavad objektid, projekteeritavad kaitsealused alad, poollooduslikud kooslused, püsielupaigad, vääriselupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, I ja II kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I ja II kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.

Planeeringu alast ca 850 m kaugusel ning Purtse jõest alla voolu paikneb III kategooria kaitsealune kala Cottus gobio (võldas). III kaitsekategooriasse arvatakse nii liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka, kui liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. Lisaks asub planeeringu ala kontaktvööndis, Purtse jões loodusdirektiivi lisa II ja loodusdirektiivi lisa V kohane kaitsestaatuseta liigi jõesilm (Lampetra fluviatilis) leiukoht. Vooluveekogu osal kehtib aastaringne kalapüügi keeld (kalapüügieeskiri § 51 lg 1 p 17). Kehtiv kalapüügi keeld on piisav kaitseabinõu liikide kaitseks.

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

11

Planeeringualale lähim kaitsealune taimeliigi leiukoht on umbes 1,1 km kaugusel edela suunas III kaitsekategooria liik sulgjas õhik (Neckera pennata). Leiukoht on alast piisavalt kaugel, neid eraldab planeeringualast lisaks suurele vahemaale ka juba olemasolev asustus. Elurajooni rajamisel ei ole oodata ka ümbritsevatel aladel oluliselt suurenevat tallamiskoormust. Seega ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ebasoodsat mõju kaitsealustele aladele, üksikobjektidele või kaitsealuste taimede kasvukohtadele.

Planeeringuala on Keskkonnaagentuuri ELME projekti6 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel peamiselt keskmises, viletsas või määramata seisundis kooslused. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit. Elamute rajamisega planeeringualale ei kaasne metsamaa raadamise vajadust.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole oodata.

3.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega ja ala ettevalmistamisega kaasneb ehitusjäätmete teke. Planeeringualal asub alal kaks tootmishoonet ja kaks elu- või ühiskondlikku hoonet ning garaažid, mis lammutatakse lähiajal. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Lüganuse valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Ehitamisel maapõues tehtavate tööde ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine, kui võõrandatava või tarbitava kaevise kogus on suurem kui 5000 kuupmeetrit, on lubatud ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.

Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.

3.4 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide

6 Keskkonnaagentuur. ELME kaardikihtide kataloog (2021). https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide- kataloog-2021

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

12

valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused – sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused jm ekstreemsed ilmastikunähtused – on vähemalt osaliselt leevendatavad rohealade planeerimise kaudu7.

Kliima soojenemine mõjutab nii inimese elukeskkonda kui ka looduskeskkonda. Juhul kui kliima soojenemist ei suudeta hoida alla 1,5°C, on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele. Selleks, et pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist8.

Planeeringuga ei kavandata uute oluliste paiksete heiteallikate teket, mis põhjustaks olulist kasvuhoonegaaside heidet. Planeeritav ala ei jää Maa- ja Ruumiameti üleujutuste kaardirakenduse ega ka mullastiku kaardi andmete alusel üleujutatavale alale. Samuti ei kaardistatud eelhinnangu koostamisel antud ala puhul teisi olulisi kliimariske.

Eesti Keskkonnaagentuuri poolt koostatud kliimastsenaariumid aastani 2100, mille kohaselt ootavad Eestit ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis. Eeldatavasti sagenevad üleujutused ja põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu, lisaks peab olema valmis suuremateks tormikahjustusteks. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase. See tähendab, et peame valmistuma sagedamateks metsapõlenguteks, tormideks, üleujutusteks ning uute taimekahjurite ja võõrliikide tulekuks. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada kliimariskide suurenemisega.

Elamumaa rajamisega planeeringualale ei kaasne metsamaa raadamist. Arvestades, et metsamaa raadamist ei toimu, ei põhjustata planeeringu elluviimisel suuremahulist muutust keskkonnas ning see ei mõjuta olulisel määral süsiniku talletamist ja sidumist. Vähene negatiivne mõju siiski kaasneb, sest peamiselt haritav maa ja looduslik rohumaa asendub tehisliku alaga.

Arvestades kogu arendustegevuse mahte, siis on mõju maakasutuse muutusest tingitud mõju kliimale vähene.

3.5 Jääkreostus

Detailplaneeringu ala lähistel, Purtse jõest ülesvoolu asub jääkreostusobjekt nimetusega „Purtse jõe reostunud põhjasetted“ (registrikood JRA0000081). Jõe põhjasete on reostunud või väga reostunud naftasaadustega ja PAH-idega, täpsemalt on saaste liigid fenoolid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, põlevkiviõli. Tegemist on 2. kategooria jääkreostusobjektiga, mis reostab põhjavee- või pinnaveekogumeid ning üksiktarbijate veehaardeid. Keskkonnaportaali andmete kohaselt on jääkreostus suures osas likvideeritud ning jääkreostus piirneb Repo vabrikute tammiga. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning ei ole toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

7 OÜ Hendrikson & Ko. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Tallinn–Tartu 2018.

8 IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change.

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

13

Planeeringualal paikneb amortiseerunud garaažide kompleks. Antud alal ei saa välistada naftasaadustega reostuse esinemist. Ehitustegevuse käigus tuleb jälgida pinnase seisundit ja reostuskahtluse esinemisel selgitada välja reostuse ulatus ning näha ette selle nõuetekohane likvideerimine.

3.6 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringualale jääb Purtse jõgi (VEE1068200), millel on looduskaitse-seaduse § 38 lõike 1 punkti 4 alusel 50 m laiune kalda ehituskeeluvöönd, kuid sinna ehituskeeluvööndit hõlmavaid tegevusi ei kavandata. Planeeringualale ulatub osaliselt ka Püssi paisjärve (VEE2064510) ehituskeeluvöönd.

Planeeringualal ei asu ühtegi maaparandussüsteemi. Kui arendustegevuse ala paikneb kuivendatud maal, mille kuivendussüsteemid on arvel maaparandussüsteemide registris (arvestust peetakse ainult maatulundusmaa kohta) või maal, mille sihtotstarbe muutumise tõttu kuivendussüsteemid ei ole arvel maaparandussüsteemide registris, tuleb alati planeerijatel ja tehniliste projektide koostajatel selgitada maa-aluste kuivendussüsteemide paiknemine ja olemasolevate kraavide ja drenaažide mõju väljaspool arendusala, tehes koostööd Maa- ja Ruumiametiga.

Planeeringualale ei jää puurkaevusid. Planeeritava alale lähim puurkaev on Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas puurkaev nr PRK0013590. Puurkaevul on https://veka.keskkonnainfo.ee/ andmetel 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaevu sanitaarkaitseala ei ulatu planeeringualani.

10-15 krundiga elurajooni veetarve ei halvenda piirkonnas põhjavee kättesaadavust. Viimase kümne aasta jooksul on elanike arv nii Ida- Viru maakonnas kui Lüganuse vallas pidevalt vähenenud. Lüganuse valla elanikkond on 5 aastaga vähenenud 451 elaniku võrra (5,4%), Ida- Viru maakonnas 5,3%. Seega ei ole tegu piirkonnas veeressursside nappusega.

Planeeringu algatamisel ei ole teada kavandatav veevarustuse ja reoveekäitluse lahendus. Detailplaneeringu alal jääb väljaspoole reoveekogumisala aga piirneb sellega. Seega on otstarbeks detailplaneeringuga lahendada ka reoveekogumisala laiendamine ja sellega liitumine. Tehnilised tingimused vee-ettevõtjalt planeeringu algatamise faasis puuduvad, kuid planeeringuala läbivad erinevad tehnovõrgud, sh kanalisatsioonitorustik.

Planeeringuala keskmes, Energeetika tn 6, asub Püssi Jõe reoveepumpla RP-4. Keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ § 8 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus sõltub reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Kui vooluhulk on kuni 10 m3/d, peab kuja olema 10 meetrit; kui vooluhulk on üle 10 m3/d, peab kuja olema 20 meetrit. Hetkel on vastavalt vooluhulgale kuja 20 m tagatud9. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui ei ole võimalik täita käesoleva paragrahvi lõikes 1 kuja kohta esitatud nõudeid, võib kuja piiresse jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone omanikult saanud sellekohase kirjaliku nõusoleku.

9 Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032. Veebileht: https://www.lyganuse.ee/veemajandus

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

14

Planeeringuala planeeritav hoonestus on otstarbekas ühendada planeeringuala läbivate tehnovõrkudega. Detailplaneeringu ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon on otstarbekas lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele. Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 kinnitatud „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuetele“. Juhul kui liitutakse valla ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid. Detailplaneeringuga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada valla põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju KSH algatamise mõttes.

Püssi linnas tekkiv reovesi puhastatakse Kohtla-Järve regionaalses reoveepuhastis. Selleks pumbatakse kogutud reovesi Energeetika tn 10 paikneva peapumpla survekanalisatsioonitorustiku kaudu Kohtla-Järve reoveepuhastisse ning peale puhastamist Soome lahte. Nii Püssi reovee peapumplal kui regionaalsel reoveepuhastil on omaette kinnistud, mis kuuluvad Järve Biopuhastus OÜ-le. Kinnistud on kindlustatud nõuetekohaste kujadega, ümbritsetud piirdeaedade ja lukustatavate väravatega.

Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 lg 1 kohaselt tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Tuleb maksimaalselt kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist või lokaalset immutamist vajava sademevee koguseid. Soovitatav on poorsete tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

Planeeringuga ei kavandata olemasoleva teabe alusel uusi olulise reostusohuga objekte.

Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile kui veevarustus ja reoveekäitlus lahendatakse kehtivate nõuete kohaselt.

3.7 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Planeeringu elluviimise enda mõjud õhukvaliteedile on eeskätt ehitusaegsed. Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.

KOTKAS heiteallikate registri andmetel asub planeeringualast umbes 150 m kaugusel Adven Eesti AS (HEIT0005718, HEIT0002178, HEIT0011293). Tegemist on piirkondliku katlamajaga, nimisoojusvõimus on 4,65 MWth. KOTKAS heiteallikate registri andmetel asub järgmine heiteallikas ca 1,5 km kaugusel, milleks on töötlev tööstus Nordic Fibreboard Ltd OÜ.

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

15

Nordic Fibreboard Ltd Osaühingu Püssi puitkiudplaaditehase põhitegevusala on märgtehnoloogial põhineva puitkiudplaadi tootmine, mille juurde kuulub pinnatöötlus ja - viimistlus orgaaniliste lahustite abil. Käitise lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ-sid) sisaldavate kemikaalide aastakulu on kuni 34,845 tonni. Tugitegevusena toimub käitises soojusenergia tootmine kuivatusahjude ning ruumide kütmiseks gaasikateldega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 10,166 MWth ning aastane maksimaalne gaasikulu 4 287 000 m3. Ettevõtete 2024. aasta aruannete lubatud ja välisõhku tegelikult väljutatud saasteainete heitkogused jäävad kõik alla lubatud koguste. Seega planeeringualal õhukvaliteedi piirnorme ületavate saasteainete kontsentratsioonide esinemine on ebatõenäoline. Siiski tuleb planeeringuala elamualana kasutuselevõtul teadvustada, et piirkonnas esineb tööstuskasutust, mis võib põhjustada häiringuid ümbritsevatele aladele.

Planeeringuala jääb Energeetika tn kõrvale, mis on ühtlasi ka RMK matkatee (Penijõe- Aegviidu- Kauksi haru). Informatsioon tänava keskmine liiklussageduse kohta puudub, kuid suure tõenäosusega on see madalam kui Püssi linnast mööduva ja lähialal Energeetika tänavaga ristuva kõrvalmaantee Lüganuse-Oandu-Tudu tee liiklussagedus, mis on ainult 347 sõidukit ööpäevas. Planeeringuga kavandatav tegevus (10-15 elamumaa krunti) ei põhjusta piirkonnas otseselt ega kaudselt (läbi liikluskoormuse) olulist õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringu lisandumist. Planeeringualal tuleb arvestada Energeetika tänavalt tuleneva liiklusmüraga, kuid arvestades antud tee väga madalat liikluskoormust, siis on liiklusmüra tasemed madalad ning erimeetmeid (nt mürasein) rajamine vajalik ei ole.

Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

3.8 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette elamurajooni ehitust alale, mis on käesoleval ajal kasutusel enamasti haritava maana ja loodusliku rohumaana. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ega varale.

3.9 Mõju kultuuriväärtustele

Planeeritaval alal, ehituskeeluvööndis, paikneb pärandkultuuriobjekt Püssi vesiveski10, mis on seisundis hävinud (objektist pole maastikul jälgi säilinud). Objektil ei ole kehtivat

10 Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Püssi vesiveski (kood: 442:VEV:001), https://eelis.ee/parandobj/- 523421320

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

16

muinsuskaitselist ega looduskaitselist staatust. Planeeringu ala kontaktvööndis asub pärandkultuuri objekt Repo vabrikute tamm11, mis on hästi või väga hästi säilinud.

Detailplaneeringu algatamise korralduse kohaselt Purtse jõe ehituskeeluvööndit hõlmavaid tegevusi ei kavandata. Seega detailplaneeringuga ei ole ette näha negatiivset mõju antud objektidele. Planeeringu realiseerimisel kaevetööde käigus arheoloogiliste leidude ilmsikstulekul tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse (§ 31 lg 1, § 60) kohaselt tööd katkestada ning teatada leiu leiukohast Muinsuskaitseametile.

3.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole detailplaneeringu algatamise korralduse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Planeeringuala ei jää vastavalt Maa-ja Ruumiameti ohtlike käitiste kaardile ohtlike ettevõtete ohualasse. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.

Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

3.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala lähialale jääb 28.04.2009 kehtestatud Jõeoru kinnistu detailplaneering (PLANK ID 30102123), mille eesmärk oli planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, hoonestusala piiritlemine, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine, tehnovõrkude ja -rajatisete asukoha määramine. Kõnealust detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Olulist ebasoodsat kumulatiivse mõju teket piirkonnas ei tuvastatud. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

3.12 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu 10- 15 elamukrundiga elamurajooni arendava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Edasises detailplaneeringu koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH

11Keskkonnaagentuur. Pärandkultuuri objekt: Repo vabrikute tamm (kood: 645:PNL:001), https://eelis.ee/parandobj/-2142597447

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

17

läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

18

4 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi andmetel detailplaneeringu alal loodusväärtused puuduvad. Uhaku maastikukaitsealale negatiivsed mõjud puuduvad

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või ehitustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Käesolev eelhinnang tegeleb keskkonnale avalduvate mõjudega. KSH eelhinnangu ülesanne ei ole analüüsida tegevuse ruumilist sobivust ja mõistlikust antud piirkonda. Antud küsimusi on asjakohane kaaluda planeeringumenetluses lähtudes ka valla kõrgema tasandi arengudokumentidest.

Detailplaneeringu elluviimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt.

Lüganuse vallas, Püssi linnas Püssi elamualade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 7.12.2025

19

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

• Lüganuse Vallavalitsuse 08.10.2025 korraldus nr 673 „Püssi elamualade detailplaneeringu algatamine“

• Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018

• IPCC. 2021. Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change.

• Keskkonnaagentuur. ELME kaardikihtide kataloog (2021). https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021

• OÜ Hendrikson & Ko. 2018.Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Tallinn–Tartu

• Lüganuse valla üldplaneering (kehtiv)

• Ida- Viru maakonnaplaneering 2030+

• Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021- 2032.

Seadused, määrused:

• Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

• Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

• Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

• EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

• EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

• Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7 a26138ca8f6dcd

• Keskkonnaameti avalik dokumendiregister: https://adr.envir.ee/

• Keskkonnaotsuste infosüsteem: https://kotkas.envir.ee/

• Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

• Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia- andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

• Maa- ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee