Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ muutmine

18.12.2025

Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt

kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise

kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad

ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määrust nr 65

„Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega,

metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,

taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“

(edaspidi määrus nr 65).

Eelnõuga kavandatud muudatuse tulemusel ettevõtjate halduskoormus väheneb. Tehtava

muudatusega pikendatakse elektromagnetiliste ja ultraheliveearvestite taatluskehtivusaegasid

kaks korda, mis vähendab eelkõige vee-ettevõtjate kulu taatlusega seotud toimingutele.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtlus- ja tööstuse osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb (tel: 5663

2448, e-post: [email protected]). Eelnõule on õigusekspertiisi teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post:

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk (e-post:

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu koostamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud ettepanekud

loastamise ja järelevalve tõhustamiseks oma valitsemisalas 12.06.2025. a Vabariigi Valitsuse

liikmete nõupidamisele (valitsuskabineti nõupidamine), kus käesolevas eelnõus käsitletud

lihtsustus heaks kiideti.

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu punkti

9.1 alapunktiga 224 „Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame

teenuseid ja regulatsioone. Pidev tegevus.“.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt kehtestatakse määruse nr 65 lisa uues sõnastuses ning selle käigus muudetakse

punkti 4.1, pikendades elektromagnetiliste veearvestite ja ultraheliveearvestite

taatluskehtivusaega viielt aastalt kümne aastani. Muudele veearvestitele jääb kehtima varasem

taatluskehtivusaeg, milleks on viis aastat. Muude veearvestite all mõeldakse eelkõige

mehaanilisi veearvesteid.

Tänapäevasemad elektromagnetilised ja ultraheliveearvestid ei sisalda liikuvaid mehaanilisi

osi, mistõttu on nende kulumine ajas oluliselt väiksem võrreldes mehaaniliste arvestitega.

Tootjate esitatud töökindluse andmed kinnitavad, et nende arvestite mõõtetäpsus säilib ka

oluliselt pikema aja jooksul kui viis aastat.

Mõõtetäpsuse säilimist pikema aja vältel kui viis aastat kinnitavad ka olemasolevad

taatlusandmed. Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) kogutud 2024. aasta andmete põhjal, mis

koondab 25 vee-ettevõtte andmeid, on ultraheliveearvestid taatluse tulemuste järgselt 99%

ulatuses nõuetekohased. Samuti on mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis nende arvestite

taatluskehtivusaeg juba praegu kümme või rohkema aastat. Näidetena saab tuua Belgia, kus see

on kuni 16 aastat, Prantsusmaal kuni 15 aastat ja Portugalis kuni 12 aastat. Täpne aeg sõltub

nendes riikides veearvestite kasutusintensiivsusest – mida väiksem kasutusintensiivsus, seda

pikem taatluskehtivusaeg. Fikseeritud lahendust kasutavad näiteks Itaalia, kus mehaaniliste

veearvestite taatluskehtivusaeg on kümme aastat ja muud tüüpi (nt ultraheliveearvesti)

arvestitel 13 aastat, ning Tšehhi, kus mehaanilistele arvestitele on ette nähtud viieaastane ja

ultraheliveearvestitele kaheksa-aastane taatluskehtivusaeg.

Eelneva põhjal on otstarbekas elektromagnetiliste ja ultraheliveearvestite taatluskehtivusaega

pikendada viielt aastalt kümnele, millega väheneb ettevõtjate halduskoormus ja hoitakse

kulusid poole võrra kokku. Vee-ettevõtja taatluskulud võivad ulatuda EVEL-i saadetud 2024.

aasta andmete põhjal 100 000 euroni aastas. Samuti motiveerib muudatus ettevõtjaid kasutusele

võtma tehnoloogiliselt vastupidavamaid arvesteid, mis on üldjuhul ka kaugloetavad. Pikem

taatluskehtivusaeg koos potentsiaalse kaugloetavuse funktsiooniga annab teenuseosutajale

võimaluse kulusid kokku hoida ja on teenuse tarbijale mugavam, kuna ei pea teatama näite ja

arvestit vahetatakse harvem.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu sisaldab tehnilist regulatsiooni, mille puhul on tegemist tehnilise normiga Euroopa

Liidu õiguse tähenduses. Seetõttu kohaldub ka tehniliste eeskirjade teavitamise kord.

Teavitamise käigus Euroopa Komisjonilt ja teistelt liikmesriikidelt tagasisidet ei tulnud.

4. Määruse mõjud

Määrusel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja

välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning regionaalarengule.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm 1: vee-ettevõtjad

Eesti vee-ettevõtluse hindamise ning jätkusuutliku vee-ettevõtluse tegevuskava raames

koostatud uuringu andmetel on Eestis 2019. aasta seisuga 144 vee-ettevõtet. Eesti Vee-

ettevõtete Liidu kogutud 2024. aasta andmete põhjal, mis koondab 25 vee-ettevõtte andmeid,

on 25 vee-ettevõttel kokku 80 191 ultraheliveearvestit, mis moodustab 70% kõikidest

veearvestitest. Ühe veearvesti taatluskulu sõltub veearvesti suurusest ning varieerub vahemikus

5 eurot ja 75 senti kuni 80 eurot ilma käibemaksuta. Näiteks veearvestite DN 15 kuni DN 20

taatluskulu on keskmiselt 15 eurot, DN 25 keskmiselt 20 eurot ning DN 32 keskmiselt 30 eurot,

millele lisandub käibemaks. Hinnad sõltuvad ka sellest, kas arvesti vajab puhastamist või mitte.

Peale eeltoodud summade tuleb juurde arvestada arvesti vahetamise kulu, transpordikulu ja

tööjõukulu. Oluline ongi siinkohal märkida, et arvestite taatlemisele viimisel on põhikulud

seotud tööjõukulu ja ajaga, mitte kitsalt arvesti taatluskuluga. Ettevõtte aastane taatluskulu on

keskmiselt 15 731 eurot vee-ettevõtte kohta aastas, kuid sõltuvalt vee-ettevõttest võib see

küündida üle 100 000 euroni aastas. Keskmine ultraheliveearvesti ostuhind oli 86 eurot aastal

2024 ning selle keskmine kasutusaeg on 15 aastat.

Ettevõtjatele ei kaasne muudatuse rakendamisel lisakohustusi ega -kulusid, kuid suureneb

motivatsioon kasutada uuema tehnoloogiaga veearvestit, millel on pikem taatluskehtivusaeg,

mis võimaldab vähendada veearvesti taatlemisse viimisega tekkivat personalikulu ja

taatlusteenuse kulu. Kliimaministeeriumi soov on hoida vee-ettevõtetele lisanduvatest

keskkonnanõuetest lähtuvalt veeteenuse hind tarbijale stabiilsena. Ka Konkurentsiamet suunab

vee-ettevõtjaid just personalikuludes tõhustamise kohti leidma. Arvestite vahetamine ja taatlus

on personalikulu.

Kontroll nende seadmete täpsuse üle säilitatakse taatlemise kaudu, lihtsalt seadme

tehnoloogilisest ülesehitusest lähtuvalt saab seda teha pikema intervalliga.

Sihtrühm 2: taatluslaborid, mida vastava pädevusega on neli. Eesti ettevõtjate koguarvuga

võrreldes on sihtrühm väga väike. Taatlusteenust pakkuvate ettevõtete vaates tuleb negatiivse

mõjuna välja tuua poole võrra pikenev taatlusintervall, mistõttu väheneb vajadus taatlusteenuse

järele.

Sihtrühm 3: vee-ettevõtjate kliendid

Mõju vee tarbijatele tuleneb pikemast taatluskehtivusajast. Mida pikem on taatluskehtivusaeg,

seda vähem kulukas on see vee-ettevõttele, mis omakorda vähendab vajadust tõsta tarbija jaoks

veeteenuse hinda. Negatiivse mõjuna tuleb pikema taatlusvahemiku vaates välja tuua võimalus,

et pikendatud taatluskehtivusega veearvesti hakkab teatud aja möödudes süsteemsete või

juhuslike rikete tõttu mõõtma tarbimist ebakorrektselt, hinnates üle tegelikku veetarbimist.

Kuigi ultrahelitehnoloogia tagab suurema mõõtetäpsuse ja stabiilsuse, ei ole ükski tehnoloogia

täiesti tõrkevaba. Mida pikem on taatluskehtivusaeg, seda rohkem nihkub mõõtevigadega

seotud risk tarbija õlule, eriti olukorras, kus mõõteseade kuulub vee-ettevõtjale ning tarbijal

puudub kontroll selle seisukorra üle.

Teise poole pealt säilib ka võimalus, et veearvesti mõõdab tarbija kasuks, näidates veetarbimist

tegelikkusest väiksemana. Siinkohal tuleb taas välja tuua, et kontroll nende seadmete täpsuse

üle säilitatakse taatlemise kaudu, lihtsalt seadme tehnoloogilisest ülesehitusest lähtuvalt saab

seda teha pikema intervalliga.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

Mõju TTJA-le on väheoluline, kuid positiivne. Kirjeldatud veearvestite taatluskehtivusaja

pikenemisel saab TTJA järelevalve planeerimisel vähendada ultraheliveearvestite ja

elektromagnetiliste veearvestite taatluskehtivusaja nõuete järgimisele planeeritavat ressurssi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse

rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile

ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, AS-ile Metrosert, Tepso Labor OÜ-le, Alice Labor OÜ-le, Taatluslabor Wega OÜ-le, Eesti Vee-ettevõtete Liidule

ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

Määruse eelnõule ei esitatud kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise käigus märkusi.

MÄÄRUS

19.12.2025 nr 34

Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a

määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud

mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos

eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate

mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,

taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja

statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 6 lõike 4 alusel.

Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud

mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla

kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise

kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt

nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite

taatluskehtivusajad

Majandus- ja taristuministri 18.12.2018. a määrus nr 65

„Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud

kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate

mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise

kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“

Lisa (muudetud sõnastuses)

Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt

nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite

taatluskehtivusajad Mõõtevahendite nimistu neljandas veerus kasutatakse mõõtevahendi turule laskmisel ja kasutusele

võtmisel nõutava metroloogilise kontrolli liigi ja asjakohaste menetluste tähistamiseks

alljärgnevaid lühendeid:

1) V1 – kohustuslik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/32/EL mõõtevahendite

kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250) sätestatud vastavushindamisprotseduuride läbimine;

2) V2 – kohustuslik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/31/EL

mitteautomaatkaalude kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–148) sätestatud

vastavushindamisprotseduuride läbimine;

3) EÜ – kohustuslik on mõõtevahendite üksikdirektiivide alusel valmistatud EÜ tüübikinnitusega

mõõtevahendi EÜ esmataatluse läbimine tüübikinnituse kehtivusaja jooksul, kuid mitte hiljem kui

30.10.2016;

4) ST1 – kohustuslik on kehtiva, kuid enne 30.10.2006 riigisisese tüübikinnitustunnistuse saanud

mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine tunnistuse kehtivusaja jooksul, kuid mitte hiljem

kui 30.10.2016;

5) ST2 – kohustuslik on riigisisest tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi riigisisese

esmataatluse läbimine;

Mõõtevahendi liik Kasutusala

Täpsusnõue1 Metroloogilise

kontrolli liik ja

menetlus

mõõtevahendi

turule laskmisel

ja kasutusele

võtmisel

Taatluskehtivusaeg

aastates

1 2 3 4 5

1. MASSIMÕÕTEVAHENDID

1.1 Mitteautomaatkaalud,

mis on hinnanäidikuga või

hinnanäidikuta,

trükiseadmega või

trükiseadmeta elektroonsed,

elektromehaanilised või

mehaanilised

1.1.1 jaekaubanduses ja muudes

tehingutes tarbijatega või

kokkuostul

klass III V2 1

1.1.2 väärismetalli,

väärismetalltoote, vääris- või

poolvääriskivi kaalumiseks

jaekaubanduses või kokkuostul

klass II

1.1.3 tee või maitseainete

kaalumiseks jaekaubanduses või

kokkuostul

klass II või III

1.1.4 postiteenuse osutamisel klass III

1.1.5 tollitava või aktsiisikauba

koguse mõõtmisel

klass II või III

1.1.6 aktsiisikauba

etanoolisisalduse määramiseks

klass II

1.1.7 kinnispaki pakendaja või

importija käitlemisprotsessides

täitekoguse kontrollimiseks

klass II või III

1.1.8 ravimi koguse

kontrollimiseks või

valmistamiseks apteegis

klass II

1.1.9 lossitava kala koguse

mõõtmisel

klass III või IIII

1.1.10 romusõidukist eraldatud

osade ja vedelike kaalumiseks

klass III või IIII

1.1.11 väärismetalltoodete

riiklikus järelevalves, kui

mõõtevahendit kasutatakse

õigusaktis kehtestatud nõuete

täitmise kontrollimiseks otseselt

kontrollmõõtevahendina

klass II

1.1.12 ekspertiisi tegemiseks

kohtueelses menetluses ja

väärteo kohtuvälises menetluses

klass II või III

1.1.13 kontrollostul toote massi

määramiseks tulenevalt

tarbijakaitseseadusest, kui

mõõtevahendit kasutatakse

õigusaktis kehtestatud nõuete

täitmise riiklikus järelevalves

otseselt kontrollmõõtevahendina

klass II või III

1.1.14 sõiduki kaalumiseks, kui

mõõtevahendit kasutatakse

õigusaktis kehtestatud nõuete

täitmise riiklikus järelevalves

otseselt kontrollmõõtevahendina

klass III

1.1.15 sõiduki ratta- ja

teljekoormuse mõõtmiseks ning

selle alusel sõiduki kogumassi

klass III või IIII

määramiseks, kui mõõtevahendit

kasutatakse õigusaktis

kehtestatud nõuete täitmise

riiklikus järelevalves otseselt

kontrollmõõtevahendina

1.1.16 kinnispaki täitekoguse

ning mõõtemahutina kasutatava

pakendi mahu kontrollimiseks,

kui mõõtevahendit kasutatakse

õigusaktis kehtestatud nõuete

täitmise riiklikus järelevalves

otseselt kontrollmõõtevahendina

klass II või III

1.1.17 meditsiinis patsiendi

tervise kontrollimiseks,

diagnoosimiseks või ravimiseks

klass III 5

1.2 Etiketi

trükkimisseadmetega

varustatud automaat- või

mitteautomaatkaalud

ebavõrdse täitumusega kauba

eelpakendamiseks juhul, kui

kaalu näit ja selle väljatrükk

loetakse paki täitekoguse

lõpptulemuseks jaekaubanduses

klass XI, XII, XIII, XIIII, Y(I),

Y(II), Y(a) või Y(b)

V1 1

klass II või III V2

vastavalt tüübikinnitusele ST1

1.3 Automaatkaalud 1.3.1 jaekaubanduses, kinnispaki

täitekoguse kontrollimiseks,

tollitava või aktsiisikauba koguse

mõõtmiseks

klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I);

Y(II); Y(a); Y(b)

(automaatpiirkaalud); klass

Ref(x)/X(x) (automaatsed

gravimeetrilised kaalannustid);

klass 0,2; 0,5; 1 või 2 (tsüklilise

toimega summeerkaalud); klass

0,5; 1 või 2 (pideva toimega

summeerkaalud)

V1 1

vastavalt tüübikinnitusele ST1

1.3.2 liikuva vaguni või rongi

kaalumiseks tollitava või

aktsiisikauba koguse mõõtmiseks

klass 0,5 V1 2

ST1

1.3.3 liikuva sõiduki kaalumiseks

tollitava või aktsiisikauba koguse

mõõtmiseks

klass 0,5 ST2 1

1.3.4 liikuva sõiduki kaalumiseks

riiklikus järelevalves

kogumass ±1%, ±2%, ±3%, ±5%,

±7%, ±10%;

ST2 0,5

1.3.5 lossitava kala koguse

mõõtmisel

klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I);

Y(II); Y(a); Y(b)

(automaatpiirkaalud); klass

Ref(x)/X(x) (automaatsed

gravimeetrilised kaalannustid);

klass 1 või 2 (tsüklilise toimega

summeerkaalud); klass 1 või 2

(pideva toimega summeerkaalud)

V1 1

2. VEDELIKE, VÄLJA ARVATUD VESI, KOGUSE MÕÕTEVAHENDID

2.1 Kestva dünaamilise

toimimisega

mõõtesüsteemid: sh

kütusetankur; mõõtesüsteemid

autotsisternil; laeva, raudtee-

ja autotsisterni laadimisel;

lennuki tankimiseks; piima ja

muu toiduvedeliku

mõõtesüsteemid

2.1.1 vedeliku koguse

mõõtmiseks jaekaubanduses,

tollitava või aktsiisikauba koguse

mõõtmiseks

klass 0,5 V1 1

EÜ

ST1

2.1.2 enne 30.10.2006 riigisisese

tüübikinnitustunnistuse saanud

elektroonsed

massimõõtesüsteemid (tiheduse-

ja mahulugemid ei ole ametlikud)

vedeliku koguse mõõtmiseks või

tollitava või aktsiisikauba koguse

ST1

mõõtmiseks

2.2 Pideva toimimisega

mõõtesüsteemid torustikel

tollitava või aktsiisikauba koguse

mõõtmiseks

klass 0,3 V1 1

ST1

2.3 Vedelgaaside

mõõtesüsteemid (vedelgaas

on rõhu all ja temperatuuril –

10 °C või kõrgem) ning

punktide 2.1 ja 2.2 kohased

mõõtesüsteemid vedelikele,

mille temperatuur on alla

–10 °C või üle 50 °C,

dünaamiline viskoossus

suurem kui 1000 mPa·s või

suurim mahukulu mitte üle 20

l/h

jaekaubanduses, tollitava või

aktsiisikauba koguse mõõtmiseks

klass 1,0 V1 1

ST1

2.4 Baarimõõdunõud

(mahumõõdud)

jaekaubanduses ja muudes

tehingutes tarbijatega

ülekandemõõdud: ±2 ml / ±3%

(joonmõõt) või +4 ml / +6%

(servamõõt);

serveerimismõõdud: ±5% / ±(5 ml

+2,5%) (joonmõõt) või +10% /

+(10 ml +5%) (servamõõt)

V1 piiramatu

või kuni sündmuseni,

mis võib mõjutada

mõõdunõu

geomeetriat

3. GAASIKOGUSTE MÕÕTEVAHENDID

3.1 Gaasiarvestid mille näitude alusel toimub

võrguettevõtja ja tema kliendi

vaheline tehing, aktsiisikauba

koguse mõõtmiseks

klass 1,5 või 1,0; kordustaatluses

kehtib veapiiride kahekordne

väärtus

V1 piiramatu

±3% / ±2%

membraangaasiarvestid; ±2% /

±1% rootor- ja turbiingaasiarvestid;

EÜ

kordustaatluses kehtib veapiiride

kahekordne väärtus

3.2 Gaasi leppekoguse

mõõturid

mille näitude alusel toimub

võrguettevõtja ja tema kliendi

vaheline tehing, aktsiisikauba

koguse mõõtmiseks

±0,5%, ±0,7% või ±1,0% V1 8

ST1

4. VEE- JA SOOJUSARVESTID

4.1 Veearvestid2 puhta vee mõõtmiseks, mille

näitude alusel toimub vee-

ettevõtja ja tema kliendi vaheline

tehing, DN < 300 mm; vee

võtmisel koguse mõõtmisel

keskkonnakaitseloaga, kui

kasutatakse veearvestit,

DN < 300 mm

5% / ±2% (veetemperatuuril

≤ 30 °C) või ±5% / ±3%

(veetemperatuuril > 30 °C);

kordustaatluses kehtib veapiiride

kahekordne väärtus

V1 5; elektromagnetilised

ja ultraheliveearvestid

10

klass A, B või C; kordustaatluses

kehtib veapiiride kahekordne

väärtus

EÜ

klass A, B või C; klass 1 või 2;

kordustaatluses kehtib veapiiride

kahekordne väärtus

ST1

keskkonnakaitseloaga vee

võtmisel vee koguse mõõtmisel,

kui kasutatakse veearvestit,

DN < 300 mm ja nimikulu < 900

m3/h

5% / ±2% (veetemperatuuril

≤ 30 °C) või ±5% / ±3%

(veetemperatuuril > 30 °C);

kordustaatluses kehtib veapiiride

kahekordne väärtus

V1 10

klass A, B või C; kordustaatluses

kehtib veapiiride kahekordne

väärtus

EÜ

klass A, B või C; klass 1 või 2;

kordustaatluses kehtib veapiiride

kahekordne väärtus

ST1

4.2 Soojusarvestid ja nende

alakoostud

soojusenergia koguse

mõõtmiseks, mille näitude alusel

toimub võrguettevõtja ja tema

kliendi vaheline tehing,

kulumõõtemuunduriga, mille DN

< 300 mm

klass 2 või 3 V1 5

vastavalt tüübikinnitusele ST1

5. VAHELDUVVOOLU ELEKTRIENERGIA MÕÕTEVAHENDID

5.1 Staatilised

aktiivelektrienergia arvestid

mille näitude alusel toimub

võrguettevõtja ja tema kliendi

vaheline tehing, aktsiisikauba

koguse mõõtmiseks

klass A, B või C V1 12

vastavalt tüübikinnitusele EÜ

klass 1, 2, 0,2S või 0,5S ST1

5.2 Elektromehaanilised

aktiivelektrienergia arvestid

mille näitude alusel toimub

võrguettevõtja ja tema kliendi

vaheline tehing, aktsiisikauba

koguse mõõtmiseks

klass A, B või C V1 16

klass A, B, 1 või 2 ST1

6. PIKKUSMÕÕTEVAHENDID

6.1 Pikkusmõõdud

(mõõdulindid ja jäigad või

pooljäigad mõõdud)

jaekaubanduses, või kauba

eelpakendamisel; tollitava või

aktsiisikauba koguse mõõtmisel,

tasu arvestamiseks postiteenuse

osutamisel; riiklikus järelevalves

ja sõiduki tehnonõuetele

vastavuse kontrolli teostamisel

ülevaatuspunktis, kui pikkuse

mõõtmisel kasutatakse

mõõdulinti

klass I, II, III, D või S V1 piiramatu,

kui enne seda ei toimu

sündmust, mis võib

mõjutada

pikkusmõõdu

geomeetriat

4

pikkusmõõdud klass

D, S ja lood-

mõõdulindid

klass I, II või III EÜ

ST1

6.2 Statsionaarsete mahutite

automaatsed nivoomõõturid

tollitava või aktsiisikauba koguse

mõõtmiseks

klass II ST2 2

6.3 Pikkusmõõtemasinad koguse mõõtmiseks

jaekaubanduses või kauba

eelpakendamisel

klass I, II või III V1 3

ST1

6.4 Mõõterattad liiklusjärelevalves, kui pikkuse

mõõtmisel kasutatakse

mõõterattaid

klass I, II või III ST2 3

6.5 Mitme dimensiooni

mõõtemasinad

paki mõõtmete määramiseks

posti- või hoiuteenuse osutamisel

vea piirväärtus ±1d, kus d on

skaalajaotise väärtus

V1 10

7. MUUD MÕÕTEVAHENDID

7.1 Taksomeetrid taksoveol, kui hinna arvestamine

ei toimu infoühiskonna teenuse

vahendusel

laboritingimustel: ±0,1% aega ja

±0,2% vahemaad väljendavate

impulsside arvust, ±0,1% tasunäidu

arvutamise viga

V1 2

ST1

7.2 Kiirusmõõturid liiklusjärelevalves veapiir taatlemisel kaudsel

meetodil laboritingimustes: kiirusel

kuni 100 km/h ±1 km/h ja kiirusel

üle 100 km/h ±1% mõõtevahendi

näidust

ST2 1

7.3 Mootorsõidukite

heitgaaside analüsaatorid

liiklusjärelevalves ja sõiduki

tehnonõuetele vastavuse

kontrolli tegemisel

ülevaatuspunktis

klass 0 või I V1 1

ST1

7.4 Tõenduslikud

alkomeetrid

riiklikus järelevalves ±0,020 mg/l väärtustel kuni 0,4

mg/l , ±5% väärtustel 0,4 mg/l kuni

2 mg/l, ±20% väärtusel üle 2 mg/l;

kordustaatlusel ±0,032 mg/l

väärtustel kuni 0,4 mg/l; ±8%

väärtustel 0,4 mg/l kuni 2 mg/l,

±30% väärtusel üle 2 mg/l

ST2 0,5

Märkused: 1 Täpsusnõue tuleneb asjakohasest nõudeid esitavast Euroopa Liidu direktiivist, rahvusvahelisest standardist ja/või tehnilisest normdokumendist.

Taadelda ja kasutada võib kõrgema täpsusnõudega mõõtevahendit. 2 Korteriühistu võib kasutada sisemises arveldamises puhta vee mõõtmiseks taadeldud veearvesteid.