Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse eelnõu

EELNÕU

17.12.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval

majutamise tingimustele“ muutmine

Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 29 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval

majutamise tingimustele“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 31 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Paragrahvi 2 lõikes 21, lõikes 33, § 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike

2 punktis 3 ning lõigetes 3, 4 ja 6, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõikes 1, lõike 21 punktis 2 ja

lõikes 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–3 sisalduvaid nõudeid

kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale.“;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Paragrahvi 6 lõike 21 punktis 1 sätestatut kohaldatakse alla 24 meetri pikkusele

kalalaevale üksnes siis, kui see on kalalaeval võimalik.“;

3) paragrahvi 3 lõike 18 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„(18) Laevapere eluruumide, kalalaeva kambüüsi, toidu hoidmise ruumide ja seadmete

puhtust ning head seisukorda kontrollib kapten või tema määratud ohvitser koos laevapere

liikmega kord nädalas.“;

4) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Kalalaeva laevapere liikmete maksimaalne lubatud arv kajutis peab olema loetavalt ja

kustutamatult märgitud kajutis hästi nähtavasse kohta.

(7) Kalalaeva kapteni ja kõrgema juhtkonna liikmete kajutis võib olla kuni kaks koid.“;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Kalalaeva koi madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist.“;

6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kalalaeva mess peab asuma:

1) kajutitest eraldi ja

2) võimalikult kambüüsi lähedal, kuid mitte põrkevaheseinast eespool.“;

7) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) internetiühenduse kasutamine.“;

8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kalalaeva hügieeniruumi põrandal peab olema libisemisvastane kate.“;

9) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui kalalaeva kajutites kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus

tõkestada valguse sissepääs.“.

Kristen Michal

peaminister

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

2

Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 Meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel

Meretöö konventsiooni muudatus Vastavus Eesti

õigusele Eelnõu

Standard A3.1 – Majutus- ja puhkevõimalused Asendada lõige 17 järgmisega: 17. Laeval peavad kõikide meremeeste jaoks olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas sotsiaalne ühenduvus, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste erivajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist.

Vastab osaliselt Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) internetiühenduse kasutamine.“

Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva külastamine Asendada lõike 4 punkt j järgmisega: j) mõistlik juurdepääs laeva ja kalda vahelisele telefoniühendusele, kui see on olemas, kusjuures selle teenuse kasutamisetasud on mõistliku suurusega.

Ei pea üle võtma

Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva külastamine Lisada uus lõige 8: 8. Reederid peaksid tagama oma laevade pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.

Ei pea üle võtma

Suunis B4.4.2 – Olmerajatised ja -teenused sadamates Lisada uus lõige 5 ja nummerdada järgmine lõige ümber: 5. Liikmed peaksid tagama oma sadamates ja nendega seotud ankrupaikades laevade pardal viibivatele

Ei pea üle võtma

2

meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.

1

Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa 2 Nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.01.2017, lk 12–35)

Nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.01.2017, lk 12–35)

Vastavus Eesti õigusele

Eelnõu

Artikkel 25 Õigusnormid või muud meetmed, mille liikmesriik võtab vastu artiklite 22–24 alusel, jõustavad täielikult kokkuleppe II lisa.

Ei ole vaja üle võtta. Üle

võetakse II lisas

sisalduvad punktid.

II LISA VALGUSTUS Punkt 28 II lause Kui magamisruumides kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus tõkestada valguse sissepääsu.

Ei vasta Säte 1: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui kalalaeva kajutites kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus tõkestada valguse sissepääs.“ Säte 2:

2

Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõike 31 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 2 lõikes 21, lõikes 33, § 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 3, 4 ja 6, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõikes 1, lõike 21 punktis 2 ja lõikes 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–3 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale.“

II LISA Inimeste arv magamisruumi kohta Punkt 40 esimene lause 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on juhtkonna magamisruumid võimaluse korral mõeldud ühele inimesele ja ühelgi juhul ei või magamisruumis olla üle kahe koi.

Vastab osaliselt

Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 4 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kalalaeva kapteni ja kõrgema juhtkonna liikmete kajutis võib olla kuni kaks koid.“

II LISA MUU Punkt 41 Inimeste maksimaalne lubatud arv magamisruumis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud ruumis hästi nähtavasse kohta.

Ei vasta Säte 1: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kalalaeva laevapere liikmete maksimaalne lubatud arv kajutis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud kajutis hästi nähtavasse kohta.“ Säte 2: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõike 31 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

3

„(31) Paragrahvi 2 lõikes 21, lõikes 33, § 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 3, 4 ja 6, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõikes 1, lõike 21 punktis 2 ja lõikes 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–3 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale.“

II LISA Punkt 42 teine lause Madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist.

Ei vasta Säte 1: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kalalaeva koi madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist.“ Säte 2 Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr

112 „Nõuded laevapere liikme laeval

majutamise tingimustele“ § 2 lõike 31 esimene

lause sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Paragrahvi 2 lõikes 21, lõikes 33, § 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 3, 4 ja 6, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõikes 1, lõike 21 punktis 2 ja lõikes 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–3 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale.“

II LISA MESSID Punkt 47 Messid peavad olema kambüüsile võimalikult lähedal, kuid ei või mingil juhul paikneda põrkevaheseinast eespool.

Ei vasta Säte 1: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

4

Punkt 49 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab mess olema magamisalast eraldi.

„(21) Kalalaeva mess peab asuma: 1) kajutitest eraldi ja 2) võimalikult kambüüsi lähedal, kuid mitte põrkevaheseinast eespool.“ Säte 2: Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 lõike 31 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(31) Paragrahvi 2 lõikes 21, lõikes 33, § 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning lõigetes 3, 4 ja 6, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõikes 1, lõike 21 punktis 2 ja lõikes 4, § 8 lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–3 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale.“

II LISA Punkti 48 teine lause Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab mess olema eraldatud magamisruumidest, kui see on võimalik.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 2 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses: „(33) Paragrahvi 6 lõike 21 punktis 1 sätestatut kohaldatakse alla 24 meetri pikkusele kalalaevale üksnes siis, kui see on kalalaeval võimalik.“

II LISA VANNID VÕI DUŠID, TUALETID JA VALAMUD Punkti 56 teine lause Põrandatel peab olema libisemisvastane kate.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 8 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kalalaeva hügieeniruumi põrandal peab olema libisemisvastane kate.“

II LISA KONTROLL KIPRI POOLT VÕI KIPRI KORRALDUSEL

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval

5

Punkti 78 alapunkti a alapunkt iii a) 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul nõuab pädev asutus sagedaste kontrollide teostamist kipri poolt või tema korraldusel, tagamaks et: iii) kambüüsi ja toidu hoidmise ruumid ning seadmed on puhtad ja nõuetekohases korras;

majutamise tingimustele“ § 3 lõike 18 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(18) Laevapere eluruumide, kalalaeva kambüüsi, toidu hoidmise ruumide ja seadmete puhtust ning head seisukorda kontrollib kapten või tema määratud ohvitser koos laevapere liikmega kord nädalas.“

1

17.12.2025

Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval

majutamise tingimustele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu on tingitud kahest asjaolust. Esiteks võetakse eelnõukohase määrusega Eesti õigusesse

üle 2022. a vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni (edaspidi

meretöö konventsioon) muudatused. Eesti on ratifitseerinud meretöö konventsiooni 23.02.2006

(RT II, 08.03.2016, 3). Täpsemalt võetakse Eesti õigusesse üle meretöö konventsiooni

muudatus, mis võimaldab laevapere liikmel ühe tasuta puhkevõimalusena kasutada

suhtluskanaleid. Suhtluskanalites saab lähedastega sidet pidada (näiteks helistada,

suhtlusrakenduste abil sõnumeid vahetada jms) internetiühenduse vahendusel, mistõttu

lisatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrusesse nr 112 „Nõuded laevapere

liikme laeval majutamise tingimustele“ kohustus võimaldada laevapere liikmel ühe

puhkevõimalusena kasutada internetiühendust.

Teiseks võetakse Eesti õigusesse üle nõukogu 19. detsembri 2016. a direktiivi (EL) 2017/159,

millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa

Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike

organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist

(edaspidi direktiiv 2017/159), seni üle võtmata sätted, mille üle võtmata jätmise tõttu on

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatanud 24. jaanuaril 2020 Eesti suhtes

rikkumismenetluse nr INFR(2020)0035. Enamik sätteid eelnõus on seotud direktiivi 2017/159

ülevõtmisega ja puudutavad näiteks kalalaeva kajuteid, kajutite sisustust, kalalaeva kambüüsi

ja toidu hoidmise ruumide puhtust, messi asukohta laeval, kajutite valgustust ning

hügieeniruumide puhtust.

Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 29 lõike 2 alusel.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunikud Kaia Läänemets-Ester (teenistusest lahkunud) ja Stella

Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172), sama osakonna töösuhete poliitika juht Liis

Tõnismaa ([email protected]) ja töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (e-post

[email protected], tel 5451 0226).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]).

Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmiseks muudetakse peale

eelnõuga muudetava määruse ka meretöö seadust (edaspidi MTööS) ning tervise- ja tööministri

23. juuli 2014. a määrust nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“.

2

Direktiivi 2017/159 sätete ülevõtmiseks muudetakse samuti MTööS-i, Vabariigi Valitsuse

17.05.2001. a määrust nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“

ning tervise- ja tööministri 24.07.2014. a määrust nr 50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded

laeval ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu“.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Selguse huvides kirjeldatakse määruses tehtavaid muudatusi neid tingivate õigusaktide kaupa:

1) meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud muudatused;

2) direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud muudatused.

2.1. Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud muudatused

määruses

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 7 lõiget 3 punktiga 3. Muudatuse kohaselt tuleb

laevapere puhkeruumis edaspidi võimaldada tasuta internetiühenduse kasutamist.

Muudatusega võetakse üle meretöö konventsiooni 2022. a säte, millega asendatakse meretöö

konventsiooni standard A3.1 lõige 17 uue tekstiga. Lõike 17 uue sõnastuse kohaselt peavad

laeval kõikide meremeeste jaoks olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused,

sealhulgas suhtluskanalid, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste

vajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud koodeksi sätteid, mis käsitlevad

töötervishoidu ja tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist. Võrreldes varasema standardi A3.1

lõike 17 sõnastusega on uus tekst oma sisult sama ning ainuke lisandus on suhtluskanalite

tagamine. Seega vajabki ülevõtmist vaid suhtluskanalite tagamist puudutav osa, kuna muu

puhul Eesti õigus juba vastab standardi A3.1 lõike 17 sõnastusele. Puhkevõimaluste tagamine

laevas on reguleeritud laiemalt määruse §-s 7.

Suhtluskanalite tagamine tähendab võimalust suhelda lähedastega, selleks on aga vaja

internetiühendust.

Transpordiameti sõnul on internetiühendus juba praegu olemas näiteks Soome lahel ja

Läänemerel sõitvatel laevadel. Kaugsõitudel luuakse internetiühendus satelliitside abil. Seega

ei kaasne eelnõuga praktikas sisulisi muudatusi laevade töökorralduses, sest juba praegu on

võimalik interneti vahendusel lähedastega sidet pidada. Kuna tänapäeval on võimalik

internetiühenduse olemasolu korral teha nii audio- kui ka videokõnesid, saata sõnumeid jms,

on suhtluskanalite tagamise nõue internetiühenduse võimaldamisega täidetud.

Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel on lisatud eelnõu

seletuskirjale (lisa 1).

2.2. Direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud muudatused määruses

Eelnõu punktiga 1 sõnastatakse uuesti § 2 lõike 31 esimene lause. Määruse §-s 2 reguleeritakse

määruse kohaldamisala. Kui üldreegel on see, et määrust ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele

kalalaevale (§ 2 lg 1), siis § 2 lõikes 31 sätestatu on selle reegli erand ning lõikes on loetletud

sätted, mida kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Samuti direktiivi 2017/159

ülevõetavad sätted on paljuski sellised, mida kohaldatakse ka alla 24-meetristele kalalaevadele.

3

Muudatuse järel kohaldatakse edaspidi ka alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele järgmisi uusi

sätteid: § 2 lõige 21, § 2 lõige 33, § 4 lõige 6, § 5 lõige 51, § 6 lõike 21 punkt 2, § 8 lõige 61.

Seega on eelnõuga muudetava § 2 lõike 31 esimese lause uus sõnastus järgmine: „Paragrahvi 2

lõikes 21, lõikes 33, § 3 lõigetes 1, 3–5, 7, 8, 10–14 ja 17, § 4 lõikes 1, lõike 2 punktis 3 ning

lõigetes 3, 4 ja 6, § 5 lõigetes 2, 4, 51 ja 7, § 6 lõikes 1, lõike 21 punktis 2 ja lõikes 4, § 8

lõigetes 1, 5–7 ja 10, § 11 lõikes 2 ning § 12 lõigetes 2–3 sisalduvaid nõudeid kohaldatakse ka

alla 24 meetri pikkusele kalalaevale.“

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 2 lõikega 33. Selle sätte kohaselt määruse § 6 lõike 21 punktis

1 sätestatut kohaldatakse alla 24 meetri pikkusele kalalaevale üksnes siis, kui see on kalalaeval

võimalik.

Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 48 teise lause ülevõtmisest, kuna

komisjon on teinud etteheite, et see punkt on Eesti õigusesse üle võtmata. Kui sõnaselgelt ei ole

sätestatud teisiti, peab punkti 48 teise lause kohaselt olema mess eraldatud magamisruumidest,

kui see on võimalik. See säte võetakse üle §-i 2 lõike 33 lisamisega.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 3 lõike 18 esimest lauset. Paragrahvi 3 lõike 18 esimese lause

kohaselt laevapere eluruumide, kalalaeva kambüüsi, toidu hoidmise ruumide ja seadmete

puhtust ning head seisukorda kontrollib kapten või tema määratud ohvitser koos laevapere

liikmega kord nädalas. Seejuures vastavalt sama paragrahvi ja lõike teisele lausele kontrolli

tulemused fikseeritakse taasesitamist võimaldaval kujul ja need peavad olema järelevalvele

kättesaadavad.

Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 78 alapunkti a alapunkti iii ülevõtmisest,

sest see on komisjoni hinnangul Eesti õigusesse seni üle võtmata. Selle alapunkti kohaselt

nõuab pädev asutus 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul, et kipper teeks või tema

korraldusel tehtaks sagedasi kontrolle, tagamaks kambüüsi ja toidu hoidmise ruumide ning

seadmete puhtus ja nõuetekohane kord.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse § 4 lõigetega 6 ja 7. Lisatava lõike 6 kohaselt peab kalalaeva

laevapere liikmete maksimaalne lubatud arv kajutis olema loetavalt ja kustutamatult märgitud

kajutis hästi nähtavasse kohta. Lisatav lõige 7 sätestab omakorda, et kalalaeva kapteni ja

kõrgema juhtkonna liikmete kajutis võib olla kuni kaks koid. Reeglina kuuluvad laeva

juhtkonda kapten, laevaohvitserid, tüürimehed ja teised reederi määratud spetsialistid.

Paragrahvi 4 lõike 6 täiendus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 41 ülevõtmisest.

Selle punkti kohaselt peab inimeste maksimaalne lubatud arv magamisruumis olema loetavalt

ja kustutamatult märgitud ruumis hästi nähtavasse kohta. Komisjon on seisukohal, et see säte

on Eesti õigusesse seni üle võtmata.

Paragrahvi 4 lõike 7 täiendus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 40 esimese lause

osalisest ülevõtmisest. Selle punkti kohaselt on 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel

juhtkonna magamisruumid võimaluse korral mõeldud ühele inimesele ja ühelgi juhul ei või

magamisruumis olla üle kahe koi. Riigisisesesse õigusesse on üle võtmata üksnes see osa, mis

puudutab kajuti maksimaalset koide arvu.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse § 5 lõikega 51, mille kohaselt peavad kalalaeva koi madratsid

olema valmistatud sobivast materjalist. Sobiv materjal on selline, mis vastab heakskiidetud

4

standarditele ja sobib laeva tingimustesse. Näiteks ei ole sobilik madrats, mis on valmistatud

materjalist, mis ei talu niiskust või soodustab kahjurite teket või levikut.

Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 42 teise lause ülevõtmisest. Komisjoni

hinnangul on see säte seni Eesti õigusesse üle võtmata. Sätte kohaselt peavad madratsid olema

valmistatud sobivast materjalist.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse § 6 lõikega 21. Lisatava lõike 21 kohaselt peab kalalaeva mess

asuma kajutitest eraldi ja võimalikult kambüüsi lähedal, kuid mitte põrkevaheseinast eespool.

Muudatused on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 47 ja 49 ülevõtmisest, mis on

komisjoni arvates seni Eesti õigusesse üle võtmata. Punkti 47 kohaselt peavad messid olema

kambüüsile võimalikult lähedal, kuid ei või mingil juhul paikneda põrkevaheseinast eespool.

Punkti 49 kohaselt peab 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel mess olema magamisalast

eraldi.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 8 lõikega 61, mille kohaselt peab kalalaeva hügieeniruumi

põrandal olema libisemisvastane kate. See säte kohaldub ka alla 24 meetri pikkustele

kalalaevadele.

Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 56 teise lause ülevõtmisest. Selle sätte

kohaselt peab põrandatel olema libisemisvastane kate. Komisjoni arvates on see säte Eesti

õigusesse seni üle võtmata.

Eelnõu punktiga 9 täiendatakse § 12 lõikega 21, mille kohaselt peab kalalaeva loomuliku

valgustusega kajutites olema võimalus tõkestada valguse sissepääs.

Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 28 teise lause ülevõtmisest, see säte on

komisjoni hinnangul Eesti õigusesse seni üle võtmata. Sätte kohaselt peab magamisruumides,

kus kasutatakse loomulikku valgustust, olema võimalus tõkestada valguse sissepääsu.

Direktiivi 2017/159 üle võtmata sätete ja Eesti õiguse võrdlustabel on lisatud eelnõu

seletuskirjale (lisa 2).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on puutumus Euroopa Liidu õigusega seetõttu, et eelnõuga võetakse üle direktiivi

2017/159 seni üle võtmata sätted.

4. Määruse mõjud

4.1. Meretöö konventsiooni 2022. a muudatuste ülevõtmisest tingitud muudatused

määruses

Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt peab Eestis registreeritud kaubandusliku meresõiduga

tegeleva laeva puhkeruumi olema paigaldatud vähemalt raamatukapp, lugemis- ja

kirjutusvahendid ning laevapere liikmetel peab olema võimalus tasuta vaadata

televisioonisaateid, kuulata raadiot ning kasutada spordivahendeid, sealhulgas kehalise

treeningu seadmeid ja lauamänge. Eelnõuga täiendatakse puhkevõimaluste nimekirja, lisades,

5

et ühe puhkevõimalusena peab laevapere liikmetel olema tasuta internetiühenduse kasutamise

võimalus.

Muudatuste rakendamisega kaasneb järgmine mõju: 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline

mõju; 2) mõju haridusele, kultuurile ja spordile; 3) mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale;

4) majanduslik mõju. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõjusid nelja

kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta keskkonda, riigivalitsemist,

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust, riigikaitset ja välissuhteid,

siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades

hinnatud.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; mõju haridusele, kultuurile ja spordile; mõju

infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevade (v.a kalalaevade) laevapere

liikmed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel on 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või

laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva, millel töötab kokku 628 laevapere

liiget (see on keskmiselt 3,3 liiget laeva kohta). Neist 110 laeva tegelevad kaubandusliku

meresõiduga. Kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevapere liikmete täpne arv ei ole teada.

Eeldusel, et igal laeval töötab keskmiselt 3,3 liiget, töötab kaubandusliku meresõiduga

tegelevatel laevadel hinnanguliselt kokku 363 laevapere liiget. Statistikaameti andmetel1 töötas

2023. aastal veetranspordi tegevusalal 2900 inimest. Muudatusest mõjutatud sihtrühm

moodustab 11% kõikidest veetranspordi valdkonna töötajatest, seega on mõjutatud sihtrühm

keskmise suurusega.

Eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt peab kaubandusliku meresõiduga tegelevate

laevade laevapere liikmetel olema võimalus kasutada internetiühendust, avaldab positiivset

mõju laevapere liikmete vaimsele tervisele, sotsiaalsele kaasatusele ning ühiskondlikus elus

osalemisele, võimaldades merereisidel näiteks pidada paremat ühendust oma pere või

lähedastega ning tegeleda puhkehetkedel oma huvi- või hobitegevustega, kasutades selleks

internetti. Muudatus mõjutab positiivselt ka laevapere liikmete võimalusi seoses haridus- ja

kultuurivaldkonnaga, näiteks võivad nad osaleda digitaalsete lahenduste kaudu õppetegevuses

ning saada osa kultuurist, mis on seni televisiooni ja raadio vahendusel saamata jäänud. Samuti

võimaldab muudatus laevapere liikmetele e-teenuste ja infoühiskonna teenuste parema

ligipääsu ning kättesaadavuse.

Praktikas on Transpordiameti sõnul juba Soome lahe ja Läänemere laevades internetiühendus

tagatud ning kaugsõitudel luuakse internetiühendus satelliitside abil. Seetõttu on mõju ulatus

ning selle avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

1 Tabel TT0200: Hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

6

Järeldus mõju olulisuse kohta

Muudatuse kohaselt peab kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevade laevapere liikmetele

tagama võimaluse kasutada internetiühendust. Muudatus mõjutab positiivselt laevapere vaimset

tervist, sotsiaalset kaasatust, ühiskondlikus elus osalemist, osalusvõimalusi haridus- ja

kultuurivaldkonnas ning ligipääsu infoühiskonna teenustele. Muudatus mõjutab hinnanguliselt

363 laevapere liiget, mis moodustab ca 11% kõikidest veetranspordi valdkonna hõivatutest,

seega on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega.

Kuna laevadel juba on internetiühendus ja oodatav positiivne mõju on tõenäoliselt juba varem

avaldunud, siis on eelnõuga tehtava muudatuse mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Majanduslik mõju

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevade (välja arvatud kalalaevad)

reederid

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel on 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või

laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva. Neist 110 laeva tegelevad

kaubandusliku meresõiduga. Statistikaameti viimaste andmete2 kohaselt tegutses 2022. aastal

veetranspordi tegevusalal 59 ettevõtet, mis moodustab kõikidest Eesti ettevõtetest 0,04%, seega

on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike.

Eelnõuga kavandatav muudatus, mis kohustab kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevade

laevapere liikmetele võimaldama laeval internetiühendust, võib suurendada reederite kulusid

olukorras, kus internetiühendust laeval veel ei ole. Võimalikud kulutused on seotud

internetiühenduse loomise jaoks tehtava ühekordse kuluga ja internetiühenduse ülalpidamiseks

tehtavate regulaarsete kuludega.

Praktikas on Transpordiameti sõnul juba Soome lahe ja Läänemere laevades internetiühendus

tagatud ning kaugsõitudel luuakse internetiühendus satelliitside abil. Seetõttu ei too muudatus

laevaomanikele kaasa vajadust teha lisakulutusi internetiühenduse loomiseks.

Internetiühenduse ülalpidamisega seotud kulusid teevad laevaomanikud juba praegu, mistõttu

ei kaasne muudatusega uusi regulaarseid kulutusi. Sellest johtuvalt on mõju väikese ulatusega

ja avaldub harva.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Kuna internetiühendus on juba praegu kaubandusliku meresõiduga tegelevatel laevadel tagatud

ja võimalik negatiivne mõju (laevaomanike kulutuste kasv) seega praktikas ei avaldu, siis on

eelnõuga kavandatava muudatuse mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

2 Tabel EM001: ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi.

7

4.2. Direktiivi 2017/159 ülevõtmisest tingitud määruse muudatused

Eelnõuga täpsustatakse Eestis registreeritud kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevade

ruumidele esitatud nõudeid. Osa muudatusi puudutab kõiki kaubandusliku kalapüügiga

tegelevaid laevu ja osa neid, mille pikkus on vähemalt 24 meetrit.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab Eestis registreeritud kaubandusliku meresõiduga või

vähemalt 24 meetri pikkuse kaubandusliku kalapüügiga tegeleva laeva kapten või tema

määratud ohvitser koos laevapere liikmega kord nädalas kontrollima laevapere eluruumide

puhtust ja head seisukorda. Eelnõuga tehtava muudatuse järgi peab vähemalt 24 meetri pikkuse

kaubandusliku kalapüügiga tegeleva laeva kapten või tema määratud ohvitser kontrollima koos

laevapere liikmega kord nädalas seda, et kalalaeva kambüüs, toidu hoidmise ruumid ja seadmed

oleksid puhtad ning heas seisukorras. Samuti täiendatakse kehtivat regulatsiooni sättega, mille

kohaselt võib vähemalt 24 meetri pikkuse kalalaeva puhul kapteni ja kõrgema juhtkonna

liikmete kajutis olla kuni kaks koid.

Lisaks sätestatakse, et vähemalt 24 meetri pikkuse kalalaeva mess peab asuma kajutitest eraldi

ja võimalikult kambüüsi lähedal, kuid mitte põrkevaheseinast eespool (alla 24 meetri pikkuste

kalalaevade mess peab olema kajutitest eraldatud vaid juhul, kui see on võimalik).

Kõiki kaubandusliku kalapüügiga tegelevaid laevu puudutavad muudatused, millega

sätestatakse nõuded, et kalalaeva laevapere liikmete maksimaalne lubatud arv kajutis peab

olema loetavalt ja kustutamatult märgitud kajutis hästi nähtavasse kohta, koi madratsid peavad

olema sobivast materjalist, hügieeniruumi põrandal peab olema libisemisvastane kate ning

kajutis peab olema võimalus tõkestada valguse sissepääs.

Muudatuste rakendamisega kaasneb järgmine mõju: 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline

mõju; 2) majanduslik mõju. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõjusid

nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta haridust, kultuuri ja sporti,

infotehnoloogiat ja infoühiskonda, keskkonda, riigivalitsemist, riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldust, riigikaitset ja välissuhteid, siseturvalisust ega

regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevade laevapere liikmed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel on 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või

laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva, millel töötab kokku 628 laevapere

liiget (see on keskmiselt 3,3 liiget laeva kohta). Neist 80 laeva tegelevad kaubandusliku

kalapüügiga merel, millest omakorda 24 laeva on vähemalt 24 meetrit pikad. Kaubandusliku

kalapüügiga tegelevate laevapere liikmete täpne arv ei ole teada. Eeldusel, et igal laeval töötab

keskmiselt 3,3 liiget, töötab kaubandusliku kalapüügiga tegelevatel laevadel hinnanguliselt 264

laevapere liiget, sealhulgas vähemalt 24 meetri pikkustel laevadel hinnanguliselt 79 inimest.

Muudatused mõjutavad ka kapteneid või nende määratud ohvitsere, kelle täpne arv on teadmata,

kuid eelduslikult ei ületa 80 (ehk iga laeva kohta üks). Statistikaameti andmetel3 töötas 2023. 3 Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

8

aastal kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 900 inimest. Mõjutatud sihtrühm moodustab 29%

kõikidest kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonna töötajatest, seega on mõjutatud sihtrühm

keskmise suurusega.

Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad sihtrühma positiivselt, kuna tagavad laevapere

liikmetele puhtad, ohutud ja mugavad elutingimused. Juba praegu on kehtiva määruse § 3 lõike

1 kohaselt nõutud, et laevapere liikme majutamiseks laeval tuleb tagada ohutud ja inimväärsed

eluruumid, seega võib eeldada, et valdavalt on selle sätte kohaselt laevapere liikmetele juba

tagatud sobilikud madratsid, libisemisvastased põrandakatted ja muu, mis eluruumid ohutuks

ja inimväärseks muudab. Laevadel, kus praegu veel kõik muudatusega kaasnevad tingimused

täidetud ei ole, muutub nende täitmine kohustuslikuks, mis parandab ka nendel laevadel

laevapere liikmete heaolu. Eelduste kohaselt on muudatusest tulenev mõju praktikas siiski

väikese ulatusega ja sellest tulenevalt ka avaldub harva.

Ebasoovitavate mõjude risk

Muudatused toovad kaasa suurema kontrollikohustuse ehk halduskoormuse laeva kaptenile või

tema määratud ohvitserile. Kehtiva määruse § 3 lõike 18 järgi on kaptenil või tema määratud

ohvitseril juba praegu kohustus kontrollida laevapere eluruumide seisukorda. Samuti sätestab

Vabariigi Valitsuse määruse „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ §

2 lõike 2 punkt 1, et kapten on kohustatud tagama, et töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid

täidetakse igas tööga seotud olukorras, arvestades kõigi ohtudega, millega laevapere liikmed

võivad kokku puutuda. Seega on juba praegu kaptenil kohustus vähemalt osa ruume kontrollida

ning tagada ohutud töötingimused. Kalalaeva kambüüsi, toidu hoidmise ruumide ja seadmete

puhtuse ning seisukorra kontrolliga ei kaasne olulisel määral lisakohustusi.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad sihtrühma positiivselt, kuna tagavad

kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevade laevapere liikmetele puhtad, ohutud ja mugavad

elutingimused. Mõjutatud sihtrühm moodustab 29% kõikidest kalapüügi ja vesiviljeluse

valdkonna töötajatest, seega on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Kuna juba praegu

kehtiva regulatsiooni alusel nõutakse, et laevapere liikmete majutamiseks laeval tuleb tagada

ohutud ja inimväärsed eluruumid, ei kaasne praktikas muudatustega olulist mõju, sest selle

ulatus on väike, see avaldub harva ning ka ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Majanduslikud mõjud

Mõjutatud sihtrühm: Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade

registrisse kantud kaubandusliku kalapüügiga tegelevate laevade omanikud

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Transpordiameti andmetel oli 16. oktoobri 2024. a seisuga Eesti laevakinnistusraamatusse või

laevapereta prahitud laevade registrisse kantud 190 laeva. Neist 80 laeva tegelevad

kaubandusliku kalapüügiga merel, millest omakorda 24 on vähemalt 24 meetrit pikad.

Statistikaameti viimaste andmete4 kohaselt tegutses 2022. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse

valdkonnas 222 ettevõtet, mis moodustab kõikidest Eesti ettevõtetest ca 0,15%, seega on

muudatusest mõjutatud sihtrühm väike.

Mõned eelnõuga kavandatavatest muudatustest võivad kalalaevade omanike jaoks tuua kaasa

lisakulutusi. Need on nõuded, et kalalaeva laevapere liikmete maksimaalne lubatud arv kajutis

4 Tabel EM001: ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi.

9

peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud kajutis hästi nähtavasse kohta, koi madratsid

peavad olema valmistatud sobivast materjalist, hügieeniruumi põrandal peab olema

libisemisvastane kate ning kajutis peab olema võimalus tõkestada valguse sissepääs. Lisaks

sätestatakse, et vähemalt 24 meetri pikkuse kalalaeva mess peab asuma kajutitest eraldi ja

võimalikult kambüüsi lähedal, kuid mitte põrkevaheseinast eespool.

Puuduvad andmed, kui paljudel kalalaevadel vastavad eluruumid eelnõu nõutele juba praegu.

Kuna kehtiva määruse § 3 lõige 1 sätestab, et laevapere liikme majutamiseks laeval tuleb tagada

ohutud ja inimväärsed eluruumid, võib eeldada, et juba praegu on eelnõuga kavandatavad

muudatused praktikas valdavalt rakendatud. Siiski kaasnevad nende kaubandusliku

kalapüügiga tegelevate laevade omanike jaoks, kus kõik nõuded praegu veel täidetud ei ole,

muudatuste elluviimisega lisakulud. Samas on enamasti tegemist väikeste kulutustega, erandiks

on vaid need olukorrad, kus tuleb muuta vähemalt 24 meetri pikkuse kalalaeva messi asukohta.

Kokkuvõtvalt võib pidada muudatuse mõju ulatust siiski väikeseks. Juhul kui muudatuste

elluviimiseks on tarvis teha kulutusi, on tegu ühekordsete investeeringutega ning seega on ka

avalduva mõju sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Juba praegu kehtiva regulatsiooni järgi tuleb laevapere liikme majutamiseks laeval tagada

ohutud ja inimväärsed eluruumid, seega võib eeldada, et praktikas on eelnõuga kavandatavad

muudatused valdavalt rakendatud. Siiski kaasnevad nende kaubandusliku kalapüügiga

tegelevate laevade omanike jaoks, kus kõik nõuded praegu veel täidetud ei ole, muudatuste

elluviimisega lisakulud. Kokkuvõtvalt võib pidada muudatuse mõju ulatust siiski väikeseks.

Kui muudatuste elluviimiseks on vaja kulutusi teha, on aga tegemist ühekordsete

investeeringutega, seega avaldub mõju harva. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike ja

ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

5. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud määruse

rakendamise korral

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikele omavalitsustele tegevusi ega eeldatavaid

kulusid ja tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid,

millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Välisministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevaomanike

Liidule ja Eesti Laevajuhtide Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Välisministeerium

Kliimaministeerium

Sotsiaalministeerium

19.12.2025 nr 2-2/4268-1

Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse

nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval

majutamise tingimustele“ muutmise määruse

eelnõu

Esitame Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a

määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse

eelnõu. Ootame tagasisidet 14 päeva jooksul.

Arvestades, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2022. aasta

muudatuste ning nõukogu direktiivi (EL) 2017/159 seni üle võtmata sätete Eesti õigusesse

ülevõtmiseks muudetakse lisaks sellele Vabariigi Valitsuse määrusele ka meretöö seadust (meretöö

seaduse muutmise seadus 700 SE) ning kiidetakse heaks ILO meretöö konventsiooni koodeksi

2022. aasta muudatused Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi

2022. aasta muudatuste heakskiitmise seadusega 699 SE, mis on mõlemad praegu Riigikogu

menetluse lõppetapis, on vajalik tagada nimetatud seaduste ja kõnealuse määruse ajaliselt

lähestikune vastuvõtmine, mistõttu on põhjendatud lühendatud kooskõlastamistähtaeg.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) vastavustabel (meretöö konventsiooni 2022. a muudatused);

4) vastavustabel (direktiiv 2017/159).

Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

2 (2)

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

Eesti Laevaomanike Liit

Eesti Laevajuhtide Liit

Stella Vogt

5886 4172, [email protected]