Kiri

Rae küla Rae tee piirkonna kahepaiksete inventuur

Töö autorid:

Riinu Rannap ja Kristiina Kübarsepp

(MTÜ Põhjakonn)

Tellija:

Rae Vallavalitsus

Tallinn 2023

2

Sisukord

1. Töö eesmärk ...................................................................................................................................... 3

2. Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 3

3. Kahepaiksete inventuur .................................................................................................................. 5

Metoodika .............................................................................................................................................. 5

Tulemused .............................................................................................................................................. 6

4. Elupaikade sidusus ........................................................................................................................ 19

5. Kaitsekorralduslikud tegevused ................................................................................................. 22

Kasutatud materjalid ……………………………………………………………………………………………………….29

3

1. Töö eesmärk

Töö eesmärgiks on inventeerida kahepaiksete elupaigad Rae külas Rae tee piirkonnas, et

välja selgitada kahepaiksete kudemisveekogude, maismaaelupaikade ja potentsiaalsete

talvitusalade asukohad. Hinnata populatsioonide ligikaudset suurust ja seisundit ning

elupaikade sidusust ümbritsevate rohealadega. Samuti pakkuda välja võimalikud

kaitsekorralduslikud tegevused, et säilitada ja parandada kahepaiksete elukeskkonda.

2. Sissejuhatus

Inventeeritud ala, kogupindalaga 138 ha, asub Rae vallas ning piirneb põhja pool Rae

teega, idas Tallinna ringteega, lõunas põllumaade ja Põrguvälja tööstuspargiga ning

läänes Assaku elamupiirkonnaga (joonis 1). Rae uurimisala läbib lääne-idasuunaliselt Rail

Baltica (edaspidi RB) raudteetrassi koridoriga. Suurem osa uurimisalast on kaetud

lehtmetsaga, mille looduslik veerežiim on ulatusliku kraavitamise tõttu enamusel alast

rikutud. Looduslikuna on säilinud vaid ala idaosas asuv märgala ja sellega külgnev

lodumets. Lisaks metsaalale leidub uurimisalal ka väikeseid niidulaike. Ala keskosas,

Kullesesaba ja Kullese tee ning Kabeliaru piirkonnas on tehtud ulatuslikke raieid, mistõttu

on siin valdavaks raiesmikud ja põõsastikud. Ala loodeosas asub pooleliolev

arenduspiirkond mitmete kalatiikidega.

Joonis 1. Rae uurimisala (punasega piiritletud ala; aluskaardi allikas: Maa-ameti kaardirakendus).

4

Kahepaiksed asustavad mitmekesiseid (mosaiikseid) maastikke kus leidub sigimiseks

sobivaid päikesele avatud märgalasid ja väikeveekogusid ning toitumiseks ja

talvitumiseks sobivaid maismaaelupaiku. Komplekse elutsükli (moondega arengu)

läbimiseks vajavad ahepaiksed terviklikku elupaigakompleksi, mis koosneb erinevatest,

kuid samas üksteisega hästi ühendatud, elupaigakomponentidest milleks on

puhtaveelised, päikesele avatud ja kiiresti soojenevad, enamasti kalavabad

sigimisveekogud; avatud niidukooslustest, lehtpuu- või segapuistutest koosnevad

toitumisalad ning varjumis- ja talvituskohad. Kahepaiksete elupaigakompleks lakkab

toimimast kui kasvõi üks selle komponentidest hävib või kui kaob ühendus erinevate

elupaigakomponentide vahel, seda nii tiheda liiklusega teede, laiade asfaltplatside,

ulatuslike tihehoonestus ja tootmisalade või ka näiteks intensiivselt majandatavate

põllumaade tõttu.

Kuna sigimiseks vajavad kahepaiksed veekeskkonda, siis on kvaliteetsed märgalad ja

väikeveekogud kahepaiksetele väga olulised. Seejuures vajavad kõik kahepaikseliigid (v.a

harilik kärnkonn) edukaks sigimiseks kalavabasid veekogusid, milleks võivad olla nii

ajutised madalaveelised lombid; üleujutatud luhaalad; tarnastikud; kopra üleujutusalad ja

muud erinevad väikeveekogud. Veekeskkonnas toimub nii kahepaiksete sigimine

(kudemine) kui ka kudu ja kulleste areng kuni moonde läbimiseni (sõltuvalt liigist 2–3

kuud). Pärast moonde läbimist siirduvad noorloomad maismaaelupaikadesse toituma

ning oktoobri lõpus või novembri alguses rändavad kahepaiksed talvituspaikadesse. Meie

kliimas kestab kahepaiksete talvitumine 5–6 kuud. Talvituspaikadena kasutatakse nii kivi-

, liiva- kui pinnasekuhilaid, kaldajärsakuid, lamatüvesid, metsavarist, kännualuseid

õõnsusi, vundamendipragusid, kivimüüre ja maakeldreid ja mitmesuguseid urge. Vaid

rohukonnad (mõnel juhul ka veekonnad) talvituvad vooluveekogudes või allikalistes

seisuveekogudes, mis talve jooksul põhjani ei külmu. Talvituspaikade juures on väga

oluline, et temperatuur ei langeks seal alla +4ºC. Kahepaiksete sigimispaigatruudus (st

isendid siirduvad sigima oma päritoluveekogusse) muudab nad eriti haavatavaks

elupaikade killustumise ja sigimisveekogude hävimise suhtes. Elupaigakomponentide

isoleeritus ja kvaliteetsete sigimisveekogude vähesus põhjustab aja jooksul

populatsioonide geneetilise vaesumise.

Kahepaiksetel on väga oluline roll ökosüsteemide terviklikkuse ja toimimise tagamisel.

Kahepaiksed kasutavad toiduks suurtes kogustes selgrootuid loomi (nt putukad,

ämblikud, teod), kelle hulgas on ka mitmeid põllu- ja aiakahjureid ning haigustekitajaid.

Samas on kahepaiksed, kõigis oma arengustaadiumites, oluliseks toiduobjektiks teistele

liigirühmadele (nt lindudele, imetajatele, roomajatele). Kui kahepaiksete arvukus langeb,

mõjutab see otseselt nende saakloomade (selgrootute) arvukust, mis hakkab kiiresti

kasvama, samas kui kahepaiksetest toituvate liikide seisund halveneb. Seega, kui

kahepaiksete arvukus oluliselt langeb, mõjutab see nii teisi loomaliike kui toiduahelate

normaalset funktsioneerimist. Konnade kullesed, kes kasvavad ja arenevad

veekeskkonnas, toituvad vetikatest. Moonde läbides ja veekogust lahkudes viivad nad

suure hulga toitaineid veekeskkonnast.

5

3. Kahepaiksete inventuur

Metoodika

Enne välitööde algust töötati läbi mitmed andmebaasid ja aruanded, et koondada

olemasolev info piirkonnas leiduvate kahepaiksete kohta. eElurikkuse portaalis oli

uuringuala piirkonnas kirjeldatud vaid lindude esinemine (36 liiki) [1], teiste selgroogsete,

sh kahepaiksete, vaatlusi poldud aga alal tehtud. Eestimaa Looduse Fondi (edaspidi ELF)

kahepaiksete vaatluste rakendusest [2] saadi andmed uuringualal toimuva kahepaiksete

kevadise rände kohta, sh nii rändel kohatud isendite arv kui liigiline koosseis. ELF-i

aktsiooni “Konnad teel(t)” raames on vabatahtlikud alates 2016. aastast kahepaikseid iga-

aastaselt üle Rae tee aidanud. Ka käesoleval aastal kasutati rändeinfo koondamiseks ELF-

i vabatahtlike abi.

Lisaks andmebaasidele otsiti uuringuala kahepaiksete kohta infot RB loomastiku uuringu

aruandest, kuna uuringuala läbib RB trass. Aastal 2015 koostas RB trassil loomastiku

ülevaate OÜ Rewild [3]. Uuring toimus raudtee 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamise osana.

Kuna uuringualal on mitmed planeeringud, nii uued elamukvartalid kui RB trass, vaadati

aruannet koostades ka planeeringuid sisaldavat infot, kasutades selleks Maa-ameti

kaardiandmete WMS teenuseid, mis pärinevad kitsenduste (KPOIS) andmebaasist ning

üleriigiliste planeeringute andmekogu (PLANK) ruumiteenuste vahendusel. Lisaks

koondati infot Keskkonnaagentuuri 2021. a. avaldatud kaardiloost rohevõrgustiku

planeerimise ja toimivuse hindamisest Kiili valla näitel [4]. Lisaks kasutati eelnimetatud

töö raames valminud Eesti rohevõrgustiku kaardikihti, mis on kinnitatud

maakonnaplaneeringutega [5]. Elamukvartalite detailplaneeringud, sh tehnilised joonised

saadi Rae valla geoportaali kaudu [6]. RB planeeringulahendus Rae valla osas saadi Harju

maakonnaplaneeringust “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” [7]

dokumentide hulgast.

Kahepaiksete välitööd toimusid kolmes etapis: (I) kevadisel rändeperioodil, mil loendati

rändel olevaid isendeid ja määrati nende liik, kasutades ELF-i vabatahtlike abi; (II)

kahepaiksete kevadisel sigimisajal (15.-16. aprillil), et välja selgitada erinevate liikide

sigimispaigad ja hinnata liikide arvukust ning (III) suvel (15.-16. juunil) enne kulleste

moonet, et hinnata kahepaiksete sigimisedukust ja selle kaudu ka sigimisveekogude

kvaliteeti.

Kevadiste välitööde käigus käidi kogu uurimisala jalgsi läbi ning märgiti GPS seadet

kasutades üles kõik leitud veekogud (v.a vooluveekogud ja täielikult kinni kasvanud ja

vähese veega kraavid/lombid). Üles märgiti ka kõik leitud kahepaiksed. Veekogudest

otsiti nii pruunide konnade (rohu- ja rabakonn) kui ka hariliku kärnkonna kudu ja sigivaid

isendeid. Kuna iga emasloom koeb ühel sigimisperioodil ühe kudupalli/-nööri, siis on

nende arvu alusel võimalik populatsioonide suurust hinnata. Juuni keskpaigas seirati

veekogusid kahvameetodil, et tuvastada päriskonnaliste (pruunid konnad, harilik

6

kärnkonn) kulleste ja vesilikuvastsete olemasolu. Lisaks otsiti veetaimede lehtedest

vesilike mune. Välitööde käigus tehti märkmeid ka elupaikade seisundi ja kvaliteedi kohta.

Tulemused

Kahepaiksete ränne

Kahepaiksete kevadine massränne toimub Assaku-Jüri kõrvalmaantee (tee nr 11113) Rae

tee 0,4…1,4 km lõigul (tabel 1). Rändel kohatud kahepaiksete arv sõltub vabatahtlike

võimalustest kohal käia, samuti konkreetse aasta klimaatilistest oludest. Näiteks 2017. a.

tehti vaatlusi 3-l õhtul, 2021. a. 12-l õhtul. Esimene teade, et kahepaiksed Rae teel

rändavad, edastati ELF-le 2014. aastal.

Tabel 1. Kahepaiksete kevadrändel kohatud liigid ja loendatud isendite arv Rae tee 0,4 ...1,4 km

lõigul 2016-2023. a, ELF-i kahepaiksete vaatluste rakenduse andmetel.

Liik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

harilik kärnkonn 323 249 3273 330 500 1127 1167 2638

rohukonn 2 5 12 0 0 26 19 73

tähnikvesilik 0 2 37 2 4 17 52 78

rabakonn 0 0 80 0 2 25 8 6

KOKKU 325 256 3402 332 506 1195 1246 2795

Rae tee kuulub Transpordiameti poolt hallatavate teede võrku. 2015. a. ja 2019. a. kevadel

toimusid Rae teel teetööd, 2019. a. oli tee kahepaiksete kevadrändel liikluseks suletud.

2015. a. olid paigaldatud vastavad hoitavad liiklusmärgid. Kuigi kahepaiksete ränne

toimub ELF-i kahepaiksete vaatluste rakenduse järgi kilomeetrisel lõigul, on ränne kõige

intensiivsem Räägusilla elamukvartali juures, ca 600 m pikkusel lõigul, mis algab

Räägusilla Põigu teeotsaga ja lõpeb Rae tee 5 kinnistu ees oleva okasmetsa piiriga. Seda

teelõiku ületavad kevadrändel kõige enam harilikud kärnkonnad, seejärel tähnikvesilikud,

rohukonnad ja rabakonnad.

2018. a. täheldasid ELF-i vabatahtlikud kahepaiksete rännet ka uuringuala piiridest

väljapoole jääval Põrguvälja teel. Kahel õhtul kohati sealses lõigus 60 harilikku kärnkonna

[8]. Ei eelnevatel ega ka järgnevatel aastatel pole suuremat rännet Põrguvälja teel

toimunud. Harilikud kärnkonnad suundusid Põrguvälja teest idas asuvale metsastunud

alale, kus leidub mitmeid kraave ja tiike (joonis 2).

7

Joonis 2. Harilike kärnkonnade kevadrände ala (tähistatud punase joonega) ja rändesuund

(roheline nool) 2018. aastal Põrguvälja teel, ELF-i kahepaiksete vaatluste rakenduse andmetel.

2023. aastal märgati esimesi rändavaid kahepaikseid Rae teel 25. märtsil ja 6. aprillil.

Alates 11. aprillist kuni 28. aprillini toimus Rae teel aktiivsem rändeperiood, kus rändelõiku

külastati igapäevaselt. Külmematel õhtutel liikus kahepaikseid vähem, soojematel

rohkem. Kokku käisid ELF-i vabatahtlikud Rae teel 20-l õhtul. Rae tee kevadrändel kohati

2638 harilikku kärnkonna, 73 rohukonna, 78 tähnikvesilikku ja 6 rabakonna (tabel 1).

Kahepaiksed liikusid enamast metsastunud rohealalt Räägusilla elamukvartalis asuvate

tiikide suunas (joonis 3). Tagasihoidlikum ränne toimus ka vastassuunas, kui liiguti

Räägusilla elamukvartalist metsastunud roheala suunas, seda täheldati harilike

kärnkonnade poolt rändeperioodi lõpus, kui toimus tagasiränne. Tähnikvesilikud

rändavad Rae teel Räägusilla kivimüüriga piirneval alal. Ränne toimub mõlemas suunas.

Rohukonni ja rabakonni kohatakse Rae teel võrdlemisi vähe.

8

Joonis 3. Kahepaiksete kevadrände ala (tähistatud punase joonega) ja rändesuund (roheline nool)

2023. aastal Re teel, ELF-i kahepaiksete vaatluste rakenduse andmetel.

Lisaks pandi tähele hukkunud konni ka Rae tee 2,5 kilomeetril [9], hinnanguliselt kümme

harilikku kärnkonna (joonis 4). Varasematel aastatel pole ELF-i vabatahtlike poolt selles

asukohas rännet tuvastatud. Rändesuunaks oli Kullesesaba tee.

9

Joonis 4. Kahepaiksete kevadrände ala (tähistatud punase joonega) ja rändesuund (roheline

nool) 2023. aastal Re tee 2,5 km-l Kullesesaba tee piirkonnas, ELF-i kahepaiksete vaatluste

rakenduse andmetel.

Kahepaiksete asurkonnad

Rae uurimisalalt sigis neli kahepaikseliiki: rohukonn, rabakonn, harilik kärnkonn ja

tähnikvesilik, kes kõik kuuluvad, looduskaitseseaduse alusel, III kaitsekategooriasse. Lisaks

on rabakonn, rangelt kaitstava liigina, arvatud ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisasse.

Sigivatest kahepaiksetest oli arvukaimalt esindatud rohukonn, keda leidus kogu alal.

Rohukonna sigimine tuvastati 25-s veekogus ning kokku loendati 793 kudupalli.

Arvestades, et iga emasloom koeb sigimisajal 1 kudupalli ning kõik emasloomad ei pruugi

igal aastal sigida, võib rohukonna emasloomade üldarvukuseks olla hinnanguliselt 900-

1000 isendit. Kuna kahepaiksete populatsioonides on emas- ja isasloomade arvukuste

suhe 1:1, võib rohukonnade asurkonna suurus (koos noorloomadega) olla 4000 – 5000

isendit. Ka harilik kärnkonn on uurimisalal väga arvukas, mida näitab selgelt iga-aastane

rändeinfo (vt tabel 1). Selle liigi sigimine tuvastati uurimisalal 10-s veekogus.

Tähnikvesilikke leiti samuti kogu uurimisalalt, kokku 6-st veekogust. Rabakonn, kes on

sigimisveekogude suhtes eeltoodud liikidest tundlikum, on siiski väikesearvuliselt säilinud

ala põhjaosas (sigimine tuvastati ühes päikesele avatud kaladeta madalaveelises tiigis)

10

ning arvukamalt ala idaosa lodumetsas ja seda ümbritseval märgalal (kokku loendati siin

24 kudupalli ja >10 häälitsevat isaslooma).

Sigimisveekogud ja maismaaelupaigad

Rae uurimisalal leidub üsna arvukalt eritüübilisi veekogusid (joonis 5), mille hulgas on

erineva suuruse ja sügavusega tiike, rattarööpaid ja kraave, samuti looduslikuna säilinud

lodumetsa, märgalasid ja metsalompe.

Joonis 5. Väikeveekogud uurimisalal. Kahepaiksete leidudega veekogud (tumesinised punktid),

veekogud kus sigimine oli edukas (leidus kulleseid/vastseid – punased punktid) ja veekogud, kus

kahepaikseid ei tuvastatud (helesinised punktid; aluskaardi allikas: Maa-ameti kaardirakendus)

Ala loodenurgas paikneval Räägusilla elamukvartalis ja arendusalal asub 5

suurepindalalist, üksteisega ühendatud tiiki (joonis 5), mis kõik on kaladega asustatud ja

seetõttu enamusele kahepaiksetele sigimiseks sobimatud. Harilik kärnkonn on üks

vähestest kahepaiksetest, kes saab kaladega veekogudes edukalt sigida, kuna selle liigi

kullesed on kergelt mürgised. Kevadrändel suundusid harilikud kärnkonnad peamiselt

Räägusilla elamukvartali esimesse, kõige Rae tee poolsemasse, tiiki (foto 1). See veekogu

on eriilmeline, leidub sügavaid päikesele avatud osi ning madalamaid kohti, taimestunud

alasid ja avatud klibukallast. Suvise kahvapüügi käigus leiti sellest veekogust ka kõige

enam hariliku kärnkonna kulleseid, kuid kulleseid oli ka kõigis teistes Räägusilla tiikides.

Toitumis- ja talvitusaladena kasutavad harilikud kärnkonnad peamiselt teisel pool Rae

teed asuvat metsaala, mida kinnitavad kevadrände andmed. Talvitusala ja sigimispaiga

vahele jääb rändetõkkena suure liikluskoormusega Rae tee, samuti takistab kahepaiksete

11

liikumist Räägusilla elamukvartalit ümbritsev betoneeritud kiviaed, mistõttu peavad

kahepaiksed ületama kaks rändetõket – tiheda liiklusega Rae tee ja kivimüüri (foto 2).

Foto 1. Räägusilla elamukvartali I tiigi madalaveeline kaldaala, kus sigisid harilikud kärnkonnad

(foto K. Kübarsepp).

Foto 2. Kahepaiksete rändetõkkena toimiv kivimüür Räägusilla elamukvartali piiril (K. Kübarsepp).

12

Räägusilla elamukvartali I tiigi kaldal paljandub paekivi, mille praod ja tühimikuid on

sobivaks varjepaigaks kahepaiksetele ja sobivaks talvituskohaks tähnikvesilikele (foto 3).

Foto 3. Paljandunud paekivi Räägusilla elamukvartali I tiigi kaldal (foto K. Kübarsepp).

Räägusilla elamukvartalist ida pool, Kiivita talu metsamaal, on kaks ilma kaladeta talutiiki

(joonis 5), millest läänepoolsem on väga varjuline ja mudastunud (foto 4), idapoolsem

tiik on päikesele avatud ja seetõttu kahepaiksetele sigimiseks sobiv (foto 5). Siin leidus 4

liiki kahepaikseid kes ilmselt kasutavad toitumisaladena tiiki ümbritsevat metsa- ja

rohumaad, samuti majade juures asuvaid aiamaid. Kuid kuna siinsed toitumisalad on üsna

piiratud siis on rändesurve üle Rae tee lõuna pool asuvatele metsaaladele.

13

Foto 4. Varjuline talutiik, kus kahepaiksete sigimist ei tuvastatud, kuid kus leiti 1 tähnikvesiliku

täiskasvanud isend, 2 rohukonna noorlooma ja 1 hariliku kärnkonna täiskasvanud isend (foto R.

Rannap).

Foto 5. Päikesele avatud kaladeta talutiik, kus sigisid rabakonn, tähnikvesilik ja harilik kärnkonn

(foto R. Rannap).

Kiivita talu metsamaal asuvatest tiikidest lõunas, Rae tee ja kõrgepingeliini vahelisel

harvendatud metsaalal, asub mitu tiiki (joonis 5). Kõik siinsed tiigid on varjulised ja

mudastunud ning enamasti ka järsukaldalised ja suuremal või vähemal määral oksarisuga

täidetud (foto 6 ja 7). Kahepaiksed sigisid kuuest tiigist neljas kuid vaid kahes neist osutus

sigimine edukaks (juuni keskpaigas leidus veekogus kulleseid). Siinsed kahepaiksed

saavad toitumiseks kasutada nii tiike ümbritsevat metsaala kui kõrgepingeliini alust

rohumaad, samuti on neil võimalik takistamatult liikuda nii ida- kui lõunasuunas.

14

Foto 6. Järsukaldaline, väga mudastunud ja oksarisuga täitunud tiik kus kahepaiksed ei siginud

(foto R. Rannap).

Foto 7. Samal metsaalal asuv varjuline mudastunud tiik, kus sigisid rohukonnad (foto R. Rannap).

Kõrgepingeliinist lõunasse jääb kraavitatud metsaala, kus aprilli keskpaigas leidus

mitmeid madalaveelisi lompe (foto 8). Paraku olid need juunikuuks ära kuivanud. Lisaks

looduslikele lompidele oli metsaalal ka laiu rattarööpaid (foto 9), kus rohukonnad sigisid,

kuid mis samuti juunikuuks ära kuivasid.

15

Foto 8. Madalaveeline lomp metsaalal (15. aprill 2023), mis juunikuuks oli kuivanud (foto R.

Rannap).

Foto 9. Rattarööpad metsaalal (15. aprill 2023), kus leidus rohukonna kudu, kuid mis olid

juunikuuks ära kuivanud (foto R. Rannap).

Eelmainitud metsaala piirneb lõunas RB trassikoridoriga, millelt puistu on maha võetud

ja mis seetõttu on päikesele avatud. Trassikoridori läbisid pikisuunaliselt rattarööpad mis

olid kevadise suurvee ajal (aprillis) veega täidetud ning kuhu oli tekkinud ka mitmeid

erineva suurusega lompe, milles rohukonnad arvukalt sigisid (foto 10). Paraku olid need

lombid juunikuus kuvad, mistõttu rohukonnade sigimine ebaõnnestus.

16

Foto 10. RB trassikoridori rattarööbastesse tekkinud lomp, kus aprilli keskpaigas kudesid

rabakonnad (kokku loendati siin 120 kudupalli), kuid mis juunikuus olu kuiv (foto R. Rannap).

Kullese ja Kullesesaba teede piirkond on varasemalt olnud märgala (sh märg metsaala),

mis praeguseks on suuremalt osalt kuivendatud (kraavitatud). Kuivenduse tõttu olid

looduslikud lombid, mida leidus üsna arvukalt mõlemal pool Kullese teed, juba aprillis

üsna kuivad ja kahepaiksetele sigimiseks sobimatud. Siiski on siin säilinud arvukas

rohukonna asurkond, kes kasutab sigimiseks mitmeid inimtekkelisi veekogusid (vt joonis

5). Nii leiti rohukonna kudu kaevetööde tagajärjel tekkinud väikestest „tiikidest“ (foto 11

ja 12), rattarööbastest (foto 13) ja kraavilaienditest (foto 14). Lisaks rohukonnale leiti siit ka

tähnikvesilikke ja harilikke kärnkonni. Väikeveekogude rohkusest hoolimata õnnestus

sigimine neist vaid neljas. Enamasti on siinsed väikeveekogud väga halvas seisukorras –

prügistatud, varjulised, mudastunud, järsukaldalused ja/või liiga lühiealised (kuivavad

enne kulleste moonde läbimist). Seetõttu on ka siin piirkonnas põhiprobleemiks

kvaliteetsete sigimisveekogude puudus.

Foto 11. Veega täitunud kaeveauk Kullese tee ääres, kus leiti rohukonna kudu ja kulleseid (foto R.

Rannap).

17

Foto 12. Väike mudastunud „tiik“ Kullese tee ääres, kus leiti tähnikvesiliku mune (foto R. Rannap).

Foto 13. Rattarööbastesse tekkinud lomp Kullese tee lõpus, kust 16. aprillil loendati 12 rohukonna

kudupalli. Juunis oli see veekogu kuiv (foto R. Rannap).

Foto 14. Prahipaigaks muudetud kraavilaiend Kullesesaba tee ääres, kus 16. aprillil loendati 35

rohukonna kudupalli. Juunis oli see veekogu kuiv (foto R. Rannap).

18

Uuringuala idaosas asub kraavitamisest mõjutamata, loodusliku veerežiimiga märgala ja sellega

külgnev lodumets (joonis 5, foto 15 ja 16). Sellel alal sigisid edukalt kõik 4 kahepaikseliiki. Kuna

märgalad ja lodumetsad on kuivenduse suhtes väga tundlikud (kraavitamine rikub nende alade

loodusliku veerežiimi), siis on selliseid märgalasid üsna vähe säilinud. Seetõttu on tegemist väga

väärtusliku piirkonnaga, mis pakub elu- ja sigimispaika mitmetele märgaladest sõltuvatele

liikidele, nii kahepaiksetele kui vee-suurselgrootutele (sh kiilid). Samuti on sellised märgalad

oluliseks toitumis- ja pesitsuspaigaks mitmetele linnuliikidele (sh sookurg, rähnid, metstilder jt).

Oma kõrge loodusväärtude tõttu tuleb see märgala kindlasti säilitada!

Foto 15. Uurimisala idaosas asuv märgala ja lodumets aprillis 2023. Siin sigisid arvukalt

rohukonnad (400 kudupalli), rabakonnad, harilikud kärnkonnad ja tähnikvesilikud (foto R.

Rannap).

Foto 16. Lodumets 15. juunil 2023. Alalt leiti rohukonna, rabakonna ja hariliku kärnkonna kulleseid

ning tähnikvesilike mune. Lodumetsa lääneosas loendati >200 rohukonna moondunud

noorlooma (tõend edukast sigimisest; foto R. Rannap).

19

4. Elupaikade sidusus

Rae uurimisalal on kahepaiksetele suurimaks konfliktikohaks Rae tee lõik ja sellega piirnev

kivimüür Räägusilla elamukvartali juures, mis tõkestab kahepaiksete (peamiselt hariliku

kärnkonna) liikumist elamukvartalis asuvate sigimisveekogude ja teisel pool Rae teed

paiknevate toitumis- ja talvitusalade vahel (foto 17 ja 2).

Foto 17. Kõige tihedama rändekoormusega lõik Rae teel, kus ühel pool teed (kivimüüri taga)

asuvad hariliku kärnkonna sigimisveekogud, teisel pool teed toitumis- ja talvitusalad. Fotol on

näha teel hukkunud kärnkonnad (foto K. Kübarsepp).

Kuigi vabatahtlikud aitavad iga-aastaselt kevadrändel kahepaiksetel Rae teed ületada,

hukkuvad rände käigus teel siiski sajad isendid. Lisaks üle tee viimisele peavad

vabatahtlikud kahepaikseid ka üle kivimüüri aitama. Müür on betoneeritud ja ilma ühegi

läbipääsuta. Paljud kahepaiksed proovivad kivimüürist üles ronida, aga see on praktiliselt

võimatu. Seetõttu hakkavad kahepaiksed mööda kivimüüri äärt edasi liikuma, et leida

kohta, kus aed lõpeb. Vabatahtlikud on aia äärest leidnud kuivanud kahepaikseid, kes ei

ole müürist üle pääsenud. Kahjuks on kivimüür ehitatud tee piiranguvööndisse (vt foto

2), ehk need kahepaiksed, kes otsustavad rändetakistuse tõttu tagasi pöörduda, satuvad

uuesti autoteele.

Räägusilla elamukvartalist üle Rae tee asub kraav (foto 18), kus 13.04.2023 loendati 110

täiskasvanud harilikku kärnkonna. Paraku kärnkonnad selles kraavis ei sigi (aprillikuus,

20

välitööde käigus, sealt kudunööre ei leitud). Juunis oli aga kogu kraav kuiv. Pärast sigimist

suunduvad kärnkonnad Räägusilla elamukvartali tiikidest teiselpool Rae teed asuvale

metsaalale toituma, millega kaasneb suur oht autorataste all surma saada.

Foto 18. Rae tee äärne kraav, kus 2023. a. kevadrände ajal loendati 110 hariliku kärnkonna isendit

(foto K. Kübarsepp).

Harilikke kärnkonni kohati välitööde käigus ka Rae tee 2,5 kilomeetril (vt joonis 4). Siin

toimus kahepaiksete ränne Kullessaba tee suunas, kus asuvad mitmed veekogud. Teel

kohati vähesel arvul juba hukkunud kahepaikseid. Rae teest põhja suunas jäävad

metsaalad, mis sobivad harilikule kärnkonnale talvitumiseks. Kahjuks ei ole Rae teest

põhja pool sigimiseks sobivaid veekogusid. See on ka põhjuseks mis harilikud

kärnkonnad Rae teed ületavad.

Rae uurimisalal on planeeringutest olulisema mõjuga Rail Baltica trassikoridor (joonis 11).

Paljud kahepaiksete sigimisveekogud jäävad planeeritud trassi alla, lisaks lõikab trass läbi

kahepaiksete elupaigad ning killustab asurkonnad. RB raudteetrassi rajamisega kaasneb

ka piirkonna kuivendamine, mis mõjutab allesjäävate sigimispaikade hüdroperioodi

(veekogude kestvust võib oluliselt lüheneda ja veekogud kuivavad enne kulleste moonet).

21

Joonis 6. Väljavõte Rail Baltica planeeringulahendusest Rae vallas, mis läbib uuringuala [7].

Rae uuringualal avaldab kahepaiksetele olulist mõju ka Räägusilla elamukvartali

detailplaneering, mis kinnitati 2001. a (joonis 7). Detailplaneeringu järgselt osa

veekogudest hävib ning kuigi suuremad kalatiigid säilivad, hakkavad neid ümbritsema

elamud, mistõttu jäävad need sigimistiigid ümbritsevatest elupaikadest isoleerituiks.

Seetõttu on vajalik kahepaiksete elupaikade ja nende sidususe säilitamisega elamute

ehitamisel kindlasti arvestada.

Joonis 7. Detailplaneeringute skeem Räägusilla elamukvartalis (allikas: Rae valla geoportaal).

22

Uurimisala kahepaiksete elupaikadega on seotud ka Rae tee piiranguvöönd, elektriliini

piiranguvöönd ning RB trass ja selle piiranguvöönd (joonis 8). Elektriliini ja RB trassi

piiranguvööndite vahele jääb võrdlemisi väike ala, mis peaks kindlasti looduslikuna

säilima, et kahepaiksete elupaigad siin alles jääksid.

Joonis 8. Uuringualale jäävad riiklikud piiranguvööndid: tee – punane; elektriliin – lilla; RB – kollane

(aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus).

5. Kaitsekorralduslikud tegevused

Rae tee uurimisala kahepaiksetele on suurimateks probleemideks rändeaegne suur

suremus (peamiselt Rae teel) ning kvaliteetsete sigimisveekogude vähesus. Kahepaiksete

rändeaegse suremuse vältimiseks ning populatsioonide vahelise ühenduse tagamiseks

on oluline leida võimalus Rae tee lõigul (0,4-1,4 km) konnatunnelite ja -piirete rajamiseks.

Konnatara (piire) peab olema keskkonnatingimustele vastupidav ning kahepaiksetele

läbimatu ja ületamatu. Seetõttu on parimaks lahenduseks betoondetailidest tehtud piire

(joonis 4), mis on ilmastikutingimustele (talvine pakane, teelt piirdele kuhjatava lume

raskus jne.) kõige vastupidavam. Selliseid piirdeid on edukalt kasutatud nii Taanis, Rootsis,

Leedus, Poolas ja ka Eestis. Piirde pikkus tunnelini ei tohiks ületada 30 m (maksimaalselt

50 m). Röövluse eest varje pakkumiseks peaks piire olema kaetud, et moodustuks

röövluse ja päikese vastane kaitse (foto 19).

23

Foto 19. Kahepaiksetele on sobivaim betoonist piire, mis on ilmastikukindel, ei paindu ega purune

ning kestab hoolduseta aastakümneid (foto L. Briggs).

Kahepaiksetele sobivaim tunnelitüüp on vertikaalsete seintega (foto 20), kuna ümaras

tunnelis kulutavad kahepaiksed selle läbimiseks mitmeid kordi rohkem energiat kui

sirgete seintega tunnelis. Tunneli avaus ei tohi olla liialt suur, et tekiks tuuletõmme ega

ka väga väike, et takistada kahepaiksete sissepääsu.

Foto 20. Kahepaiksetele on sobivaim betoonist tunnel mis on kombineeritud betoonist

konnataraga. Laud tunneli suudmes takistab loomade tee ja suunab nad tunnelisse (foto L.

Briggs).

24

Tunneli põhi peab olema kaetud ümbrusest võetud pinnasega (foto 21), et tagada sobiv

niiskusrežiim. Kuiva ja tuulisesse tunnelisse kahepaiksed ei lähe. Samas ei tohi tunneli

põhi olla veega kaetud, kuna kahepaiksed rändavad mööda maismaad. Lisaks sellele

võivad moonde läbinud noorloomad, kes sigimispaikadest toitumispaikadesse

pöörduvad, vees ära uppuda (konkreetne näide olemas Tallinn-Tartu maanteel Saugas

rajatud truupide näol).

Foto 21. Tunneli põhi peab olema pinnasega kaetud (foto L. Briggs).

Lisaks Rae teele on oluliseks rändetakistuseks ka Räägusilla elamukvartali kivimüür (foto

2, vt ka Google Street View [10]). Sellesse müüri on vaja rajada konnade läbipääsud, et

kahepaiksed saaksid sigimisveekogude ja talvitusaladele vahel liikuda. 2021. a. pöördus

Rae vallavalitsus selles küsimuses omaniku ALG Liisingu Aktsiaselts poole. Arendaja jäi

seisukohale, et konnasid on Räägusilla elamukvartalis väga palju ning arendaja ei soovi

omal kulul avausi projekteerida ega rajada ega vastutada kivimüüri võimaliku

kahjustamise eest. Arvestades kahepaiksete suurt suremust Rae teel, osaliselt ka seetõttu,

et loomad ei pääse kivimüürist üle ja pöörduvad seetõttu teele tagasi, on avauste

rajamine kahepaiksete kaitse seisukohast väga oluline. Rajada tuleks vähemalt 5 avaust

iga 30-40 m järel (joonis 9). Lisaks on lahenduse leidmisest huvitatud ka kohalikud

elanikud kes iga-aastaselt kahepaiksed üle Rae tee aitamas käivad.

25

Joonis 9. Räägusilla elamukvartali kivimüür (valge punktiirjoon) ja võimalikud avauste asukohad

(punased tärnid; aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus).

Juhul kui tunnelite ja konnatarade rajamine Rae teele pole võimalik, on ainsaks

võimaluseks Rae tee kahepaiksete kevadise rände ajal ajutiselt liiklusele sulgeda. Seda on

vaja teha alates Rae Põigu teeotsast kuni Raeküla tee teeotsani. Rae tee tuleb liiklusele

sulgeda kahepaiksete kevadise rände ajal päikeseloojangust päikesetõusuni. Antud

teelõik kuulub Transpordiameti poolt hallatavate teede hulka. Võimalik ümbersõit saab

toimuda kasutades liiklemiseks Raeküla teed ja Rae põiku. Tee ajutise sulgemine koos

kivimüüri avauste tegemisega aitaks leevendada kahepaiksete massilist hukkumist teel.

Ka piirkonna muude teede ja tänavate (sh RB trassi) rajamisel tuleb arvestada

kahepaiksete liikumisteedega. Kõigil rajatavatel sõiduteedel tuleb ette näha kahepaiksete

tunnelite ja tarade süsteem, mis takistab kahepaiksete sõiduteele sattumist. Seejuures on

väga oluline nii tarade kui tunnelite disain ning kasutatavad materjalid, seda nii rändavate

täiskasvanute kui ka noorloomade seisukohast lähtuvalt, kuna viimased rändavad

moonde järgselt sigimisveekogudest toitumis- ja talvitumispaikadesse ning kelle

kuivamise oht (väikese kehamassi tuttu) on väga suur.

26

Kahepaiksete ja nende elupaikadega tuleb arvestada ka Räägusilla elamukvartali

planeerimisel, ehitamisel ja haljastuse kujundamisel. Seal peavad säilima kõik praegu

olemasolevad veekogud. Veekogude vahel peab säilima roheala nt pargina, mis

võimaldaks kahepaiksetele veekogude vahel vabalt liikuda.

Väikeveekogud

Rae tee uurimisala kahepaiksetele teiseks suureks probleemiks on kvaliteetsete

väikeveekogude vähesus. Selleks, et kahepaiksete asurkonnad alal säiliksid on oluline

tagada edukas sigimine, mistõttu on vaja olemasolevad väikeveekogud säilitada ja nende

kvaliteeti parandada – neid päikesele avada (varjulisust vähendada), setetest (mudast),

prügist, sisselangenud oksarisust ja liigselt vohavast taimestikust puhastada, kaldanõlvu

laugemaks kujundada ning mõnel juhul ka veekogusid laiendada (joonis 10).

Joonis 10. Rae tee uuringuala kahepaiksete asurkondade ja nende sidususe säilimiseks vajalikud

tegevused: säilitamist vajavad veekogud Räägusilla detailplaneeringu alal (helesinised

polügoonid), puhastatavad või rajatavad väikeveekogud (helerohelised punktid v polügoonid),

konnatunnelid (punased nelinurgad) ning ala mis kahepaiksete elupaikade ja asurkondade

säilimiseks tuleb kaitse alla võtta (kollane polügoon). Uurimisala on piiritletud punase joonega.

Kuna Räägusilla detailplaneeringu alal asuvad tiigid on väga oluliseks sigimispaigaks

harilikule kärnkonnale ning talvituspaigaks rohukonnale, siis tuleb need tiigid kindlasti

säilitada. Seejuures on oluline säilitada ka tiikide madalamad sopid ja laugemad

kaldaalad, mis kevadise suurvee ajal on üleujutatud ja kus seetõttu tekivad madalaveelise

kiiresti soojenevad veealad, mis on kahepaiksetele olulisteks sigimispaikadeks. Tiikide

kaldaala võib laugemaks kujundada, kuid tiike ei tohi süvendada, kuna osa neist on juba

27

niigi väga sügavad. Kuna kahepaiksete sigimist, samuti kudu ja kulleste arengut mõjutab

väga oluliselt vee temperatuur (soojemas vees toimub areng kiiremini), siis sügavad

jahedaveelised veekogud ei ole kahepaiksetele sigimiseks optimaalsed. Mitte mingil juhul

ei tohi tiikidesse juhtida teedelt sadevett ega suunata pinnasedrenaaži kaudu vett

tiikidesse, kuna sel moel satuvad tiikidesse saaste- ja toitained (sh soolad, kemikaalid,

väetised, õlijäägid). Selle tagajärjel tiikide vee kvaliteet langeb, tiigid hakkavad

eutrofeeruma, millega kaasneb vetikate ja nitrofiilsete veetaimede (nt laialehine hundinui,

lemled) vohamine. Tulemuseks on praeguste selgeveeliste tiikide muutumine biotiikideks.

Tiikide ümbrus tuleb säilitada rohealana (joonis 11), kus kindlasti peab olema piirkondi,

kus niitmine ei toimuks sagedamini kui 1-2x kasvuperioodi jooksul. Selleks, et tagada

kahepaiksete vaba liikumine Räägusilla detailplaneeringualale ja sealt ära, tuleks Rae tee

äärsete krundipiirete rajamisel sellega arvestada. Aedade rajamisel ei tohi need ulatuda

maapinnale vaid aed peab olema maapinnast vähemalt 10 cm kõrgusel. See on piisav, et

aiad ei kujuneks kahepaiksetele liikumistakistuseks. Lisaks tuleb Räägusilla DP ala läbivale

autoteele rajada konnatarad ja tunnelid, et takistada kahepaiksete hukkumist teel ning

tagada nende liikumine tiikide ja rohealade vahel.

Joonis 11. Räägusilla detailplaneeringu ala. Tumesinise joonega on piiritletud alad, mis peaksid

säilima rohealadena.

RB trassiga külgnevatel aladel tuleb rattarööpalompe ja praegu liiga vara ärakuivavaid

metsalompe kujundada kahepaiksetele sobivateks sigimispaikadeks. Vajalik on ka uusi

madalaveelisi lompe rajada, et kompenseerida sigimisveekogude hävimist, mis jäävad RB

trassi alla.

28

Joonisel 10 ära märgitud väikeveekogude setetest puhastamist tuleb teha ajal, mil

kahepaiksete vastsed on moonde läbinud ja veekogudest lahkunud, seega mitte enne

augusti lõppu. Enne puhastamise alustamist tuleb väikeveekogud kõigepealt veest

tühjaks pumbata, kuna veega tiigist pole setete täielik eemaldamine võimalik. Pärast tiigi

tühjakspumpamist tuleb kogu orgaaniline settekiht hüdraulilise kopaga eemaldada, kuni

paljandub mineraalne põhjasubstraat (savi, saviliiv). Tiigist eemaldatud setteid ei tohi

kindlasti tiigi kaldanõlvadele ladustada vaid need tuleb tiigi kaldaalast pisut eemal laiali

planeerida või kui see pole võimalik (sobiv koht puudub), siis alalt ära vedada.

Huumusrikast pinnast on võimalik kasutada nt põllumaal või haljastuses.

Väikeveekogude puhastamist ja nende kahepaiksetele kvaliteetseteks sigimisveekogudeks

kujundamist peaks koha peal juhendama kahepaiksete elupaiganõudlust tundev ekspert.

Rae tee piirkonna kahepaiksete elujõuliste asurkondade säilimiseks ning Rail Baltica

ehitustegevuse käigus hävivate elupaikade kompenseerimiseks, tuleb Kabeliaru piirkond

koos ala idaosas asuva märgala ja lodumetsaga kohaliku tähtsusega kaitsealana kaitse

alla võtta (joonis 10 ja 12). Potentsiaalne kaitseala sobib väga hästi täiendama

olemasolevaid rohevõrgustiku alasid. Lisaks pole see ala hetkel koormatud ühegi

kinnitatud ega kinnitamisel oleva detailplaneeringuga.

Kaitstaval alal tuleb säilitada olemasolev veerežiim (ala ei tohi kraavitada ega vanu kraave

uuendada ega rekonstrueerida). Kaitsealal olevat metsa tuleb majandada püsimetsana st

keelatud on lageraied.

Joonis 12. Maakonnaplaneeringus kinnitatud rohevõrgustiku alad (helerohelisega märgitud) ning

ala mis kahepaiksete elupaikade ja asurkondade säilimiseks on vaja kaitse alla võtta (punaste

tärnidega piiritletud; aluskaart Maa-ameti kaardirakendus).

29

Kasutatud materjalid

1. eElurikkuse portaal. (2023, 9. september). Liikide otsing geograafilise piirkonna

järgi. https://elurikkus.ee/generic-hub/explore/your-

area?q=rae+tee&lang=et#59.37380090155325|24.884772245288065|14|ALL_SPE

CIES

2. Eestimaa Looduse Fond. (2023, 10. september). Kahepaiksete vaatlused Rae teel.

https://konnad.elfond.ee/vaatlused/#/id/1025

3. OÜ Rewild. (2015). Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja

paiknemine.

http://www.rewild.ee/portfolio/reWiLD%202015%20Rail%20Baltic%20loomastiku

%20uuring.pdf

4. Keskkonnaagentuur. (2021). Rohevõrgustiku planeerimine ja toimivuse

hindamine Kiili valla näitel. https://arcg.is/1HuCzy0

5. Keskonnaagentuur. (2023, 11. september). Rohevõrgustik

maakonnaplaneeringutest. https://keskkonnateadlik-

kaur.hub.arcgis.com/datasets/b80aa67607f34f2cb7b15a07fee48684_0/about

6. Rae vallavalitsus. (2023, 13. september). Rae valla geoportaal.

https://map.rae.ee/gis/apps/webappviewer/index.html?id=234f9ff842cf4fb9a115

3385b406fc39&extent=547929.9024%2C6581208.4472%2C553349.6414%2C658

3566.589%2C3301

7. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. (2023, 23. märts). Harju

maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine.

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-

maakonnaplaneering-rb/

8. Eestimaa Looduse Fond. (2023, 10. aprill). Kahepaiksete vaatlused Põrguvälja

teel. https://konnad.elfond.ee/vaatlused/#/id/1097

9. Eestimaa Looduse Fond. (2023, 13. september). Kahepaiksete vaatlused Rae teel.

https://konnad.elfond.ee/vaatlused/#/id/1268

10. Google Maps. ( 2023, 15. september). Google Street View Rae tee 1 kilomeeter.

https://www.google.com/maps/@59.3766508,24.8785484,3a,75y,11.83h,68.51t/d

ata=!3m6!1e1!3m4!1sZRgm7viFSDQTxAIa90MgCQ!2e0!7i16384!8i8192?entry=ttu

Arvelduskonto

EE902200001120122757

Swedbank

Aruküla tee 9

Jüri alevik, 75301 HARJUMAA

Registrikood 75026106

Telefon 605 6750

E-post [email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 21.02.2024 Kehtiv kuni 21.02.2029

Alus: avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 8 Teabevaldaja: Rae Vallavalitsus

Transpordiamet

[email protected] kuupäev digiallkirjas nr 6-8/5

Rae teest ja kahepaiksetest

Rae Vallavalitsus tellis 2023 aastal „Rae küla Rae tee piirkonna kahepaiksete inventuuri“,

mille lisame käesolevale kirjale.

Inventuuriga leiti Rae tee piirkonnast neli kahepaiksete liiki: rohukonn, rabakonn, harilik

kärnkonn ja tähnikvesilik, kes kõik kuuluvad looduskaitseseaduse alusel III kaitsekategooriasse. Lisaks on rabakonn, rangelt kaitstava liigina, arvatud ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisasse. Inventuuri tulemused on kantud Eesti Looduse

Infosüsteemi (EELIS).

Uuringu koostaja tõi välja, et kahepaiksete kevadine massränne toimub Assaku -Jüri

kõrvalmaantee (tee nr 11113) Rae tee 0,4…1,4 km lõigul. Antud teelõigul hukkuvad sajad kahepaiksed. Inventuuri leheküljel 25 tuuakse välja alljärgnev: „Juhul kui tunnelite ja konnatarade rajamine Rae teele pole võimalik, on ainsaks võimaluseks Rae tee

kahepaiksete kevadise rände ajal ajutiselt liiklusele sulgeda. Seda on vaja teha alates Rae Põigu teeotsast kuni Raeküla tee teeotsani. Rae tee tuleb liiklusele sulgeda

kahepaiksete kevadise rände ajal päikeseloojangust päikesetõusuni. Antud teelõik kuulub Transpordiameti poolt hallatavate teede hulka. Võimalik ümbersõit saab toimuda kasutades liiklemiseks Raeküla teed ja Rae põiku. […].“

Palume Transpordiametil võimalusel sulgeda kevadisel rände ajal (sõltuvalt ilmastikust märtsi lõpp – aprilli keskpaik) Rae tee Rae Põigu teeotsast kuni Raeküla tee teeotsani.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ivari Rannama abivallavanem

Lisa: Rae küla Rae tee piirkonna kahepaiksete inventuur.pdf-vormingus

Pille Vals, 5559 6795 [email protected]

Rae küla Rae tee piirkonna kahepaiksete inventuur

Töö autorid:

Riinu Rannap ja Kristiina Kübarsepp

(MTÜ Põhjakonn)

Tellija:

Rae Vallavalitsus

Tallinn 2023

2

Sisukord

1. Töö eesmärk ...................................................................................................................................... 3

2. Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 3

3. Kahepaiksete inventuur .................................................................................................................. 5

Metoodika .............................................................................................................................................. 5

Tulemused .............................................................................................................................................. 6

4. Elupaikade sidusus ........................................................................................................................ 19

5. Kaitsekorralduslikud tegevused ................................................................................................. 22

Kasutatud materjalid ……………………………………………………………………………………………………….29

3

1. Töö eesmärk

Töö eesmärgiks on inventeerida kahepaiksete elupaigad Rae külas Rae tee piirkonnas, et

välja selgitada kahepaiksete kudemisveekogude, maismaaelupaikade ja potentsiaalsete

talvitusalade asukohad. Hinnata populatsioonide ligikaudset suurust ja seisundit ning

elupaikade sidusust ümbritsevate rohealadega. Samuti pakkuda välja võimalikud

kaitsekorralduslikud tegevused, et säilitada ja parandada kahepaiksete elukeskkonda.

2. Sissejuhatus

Inventeeritud ala, kogupindalaga 138 ha, asub Rae vallas ning piirneb põhja pool Rae

teega, idas Tallinna ringteega, lõunas põllumaade ja Põrguvälja tööstuspargiga ning

läänes Assaku elamupiirkonnaga (joonis 1). Rae uurimisala läbib lääne-idasuunaliselt Rail

Baltica (edaspidi RB) raudteetrassi koridoriga. Suurem osa uurimisalast on kaetud

lehtmetsaga, mille looduslik veerežiim on ulatusliku kraavitamise tõttu enamusel alast

rikutud. Looduslikuna on säilinud vaid ala idaosas asuv märgala ja sellega külgnev

lodumets. Lisaks metsaalale leidub uurimisalal ka väikeseid niidulaike. Ala keskosas,

Kullesesaba ja Kullese tee ning Kabeliaru piirkonnas on tehtud ulatuslikke raieid, mistõttu

on siin valdavaks raiesmikud ja põõsastikud. Ala loodeosas asub pooleliolev

arenduspiirkond mitmete kalatiikidega.

Joonis 1. Rae uurimisala (punasega piiritletud ala; aluskaardi allikas: Maa-ameti kaardirakendus).

4

Kahepaiksed asustavad mitmekesiseid (mosaiikseid) maastikke kus leidub sigimiseks

sobivaid päikesele avatud märgalasid ja väikeveekogusid ning toitumiseks ja

talvitumiseks sobivaid maismaaelupaiku. Komplekse elutsükli (moondega arengu)

läbimiseks vajavad ahepaiksed terviklikku elupaigakompleksi, mis koosneb erinevatest,

kuid samas üksteisega hästi ühendatud, elupaigakomponentidest milleks on

puhtaveelised, päikesele avatud ja kiiresti soojenevad, enamasti kalavabad

sigimisveekogud; avatud niidukooslustest, lehtpuu- või segapuistutest koosnevad

toitumisalad ning varjumis- ja talvituskohad. Kahepaiksete elupaigakompleks lakkab

toimimast kui kasvõi üks selle komponentidest hävib või kui kaob ühendus erinevate

elupaigakomponentide vahel, seda nii tiheda liiklusega teede, laiade asfaltplatside,

ulatuslike tihehoonestus ja tootmisalade või ka näiteks intensiivselt majandatavate

põllumaade tõttu.

Kuna sigimiseks vajavad kahepaiksed veekeskkonda, siis on kvaliteetsed märgalad ja

väikeveekogud kahepaiksetele väga olulised. Seejuures vajavad kõik kahepaikseliigid (v.a

harilik kärnkonn) edukaks sigimiseks kalavabasid veekogusid, milleks võivad olla nii

ajutised madalaveelised lombid; üleujutatud luhaalad; tarnastikud; kopra üleujutusalad ja

muud erinevad väikeveekogud. Veekeskkonnas toimub nii kahepaiksete sigimine

(kudemine) kui ka kudu ja kulleste areng kuni moonde läbimiseni (sõltuvalt liigist 2–3

kuud). Pärast moonde läbimist siirduvad noorloomad maismaaelupaikadesse toituma

ning oktoobri lõpus või novembri alguses rändavad kahepaiksed talvituspaikadesse. Meie

kliimas kestab kahepaiksete talvitumine 5–6 kuud. Talvituspaikadena kasutatakse nii kivi-

, liiva- kui pinnasekuhilaid, kaldajärsakuid, lamatüvesid, metsavarist, kännualuseid

õõnsusi, vundamendipragusid, kivimüüre ja maakeldreid ja mitmesuguseid urge. Vaid

rohukonnad (mõnel juhul ka veekonnad) talvituvad vooluveekogudes või allikalistes

seisuveekogudes, mis talve jooksul põhjani ei külmu. Talvituspaikade juures on väga

oluline, et temperatuur ei langeks seal alla +4ºC. Kahepaiksete sigimispaigatruudus (st

isendid siirduvad sigima oma päritoluveekogusse) muudab nad eriti haavatavaks

elupaikade killustumise ja sigimisveekogude hävimise suhtes. Elupaigakomponentide

isoleeritus ja kvaliteetsete sigimisveekogude vähesus põhjustab aja jooksul

populatsioonide geneetilise vaesumise.

Kahepaiksetel on väga oluline roll ökosüsteemide terviklikkuse ja toimimise tagamisel.

Kahepaiksed kasutavad toiduks suurtes kogustes selgrootuid loomi (nt putukad,

ämblikud, teod), kelle hulgas on ka mitmeid põllu- ja aiakahjureid ning haigustekitajaid.

Samas on kahepaiksed, kõigis oma arengustaadiumites, oluliseks toiduobjektiks teistele

liigirühmadele (nt lindudele, imetajatele, roomajatele). Kui kahepaiksete arvukus langeb,

mõjutab see otseselt nende saakloomade (selgrootute) arvukust, mis hakkab kiiresti

kasvama, samas kui kahepaiksetest toituvate liikide seisund halveneb. Seega, kui

kahepaiksete arvukus oluliselt langeb, mõjutab see nii teisi loomaliike kui toiduahelate

normaalset funktsioneerimist. Konnade kullesed, kes kasvavad ja arenevad

veekeskkonnas, toituvad vetikatest. Moonde läbides ja veekogust lahkudes viivad nad

suure hulga toitaineid veekeskkonnast.

5

3. Kahepaiksete inventuur

Metoodika

Enne välitööde algust töötati läbi mitmed andmebaasid ja aruanded, et koondada

olemasolev info piirkonnas leiduvate kahepaiksete kohta. eElurikkuse portaalis oli

uuringuala piirkonnas kirjeldatud vaid lindude esinemine (36 liiki) [1], teiste selgroogsete,

sh kahepaiksete, vaatlusi poldud aga alal tehtud. Eestimaa Looduse Fondi (edaspidi ELF)

kahepaiksete vaatluste rakendusest [2] saadi andmed uuringualal toimuva kahepaiksete

kevadise rände kohta, sh nii rändel kohatud isendite arv kui liigiline koosseis. ELF-i

aktsiooni “Konnad teel(t)” raames on vabatahtlikud alates 2016. aastast kahepaikseid iga-

aastaselt üle Rae tee aidanud. Ka käesoleval aastal kasutati rändeinfo koondamiseks ELF-

i vabatahtlike abi.

Lisaks andmebaasidele otsiti uuringuala kahepaiksete kohta infot RB loomastiku uuringu

aruandest, kuna uuringuala läbib RB trass. Aastal 2015 koostas RB trassil loomastiku

ülevaate OÜ Rewild [3]. Uuring toimus raudtee 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamise osana.

Kuna uuringualal on mitmed planeeringud, nii uued elamukvartalid kui RB trass, vaadati

aruannet koostades ka planeeringuid sisaldavat infot, kasutades selleks Maa-ameti

kaardiandmete WMS teenuseid, mis pärinevad kitsenduste (KPOIS) andmebaasist ning

üleriigiliste planeeringute andmekogu (PLANK) ruumiteenuste vahendusel. Lisaks

koondati infot Keskkonnaagentuuri 2021. a. avaldatud kaardiloost rohevõrgustiku

planeerimise ja toimivuse hindamisest Kiili valla näitel [4]. Lisaks kasutati eelnimetatud

töö raames valminud Eesti rohevõrgustiku kaardikihti, mis on kinnitatud

maakonnaplaneeringutega [5]. Elamukvartalite detailplaneeringud, sh tehnilised joonised

saadi Rae valla geoportaali kaudu [6]. RB planeeringulahendus Rae valla osas saadi Harju

maakonnaplaneeringust “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” [7]

dokumentide hulgast.

Kahepaiksete välitööd toimusid kolmes etapis: (I) kevadisel rändeperioodil, mil loendati

rändel olevaid isendeid ja määrati nende liik, kasutades ELF-i vabatahtlike abi; (II)

kahepaiksete kevadisel sigimisajal (15.-16. aprillil), et välja selgitada erinevate liikide

sigimispaigad ja hinnata liikide arvukust ning (III) suvel (15.-16. juunil) enne kulleste

moonet, et hinnata kahepaiksete sigimisedukust ja selle kaudu ka sigimisveekogude

kvaliteeti.

Kevadiste välitööde käigus käidi kogu uurimisala jalgsi läbi ning märgiti GPS seadet

kasutades üles kõik leitud veekogud (v.a vooluveekogud ja täielikult kinni kasvanud ja

vähese veega kraavid/lombid). Üles märgiti ka kõik leitud kahepaiksed. Veekogudest

otsiti nii pruunide konnade (rohu- ja rabakonn) kui ka hariliku kärnkonna kudu ja sigivaid

isendeid. Kuna iga emasloom koeb ühel sigimisperioodil ühe kudupalli/-nööri, siis on

nende arvu alusel võimalik populatsioonide suurust hinnata. Juuni keskpaigas seirati

veekogusid kahvameetodil, et tuvastada päriskonnaliste (pruunid konnad, harilik

6

kärnkonn) kulleste ja vesilikuvastsete olemasolu. Lisaks otsiti veetaimede lehtedest

vesilike mune. Välitööde käigus tehti märkmeid ka elupaikade seisundi ja kvaliteedi kohta.

Tulemused

Kahepaiksete ränne

Kahepaiksete kevadine massränne toimub Assaku-Jüri kõrvalmaantee (tee nr 11113) Rae

tee 0,4…1,4 km lõigul (tabel 1). Rändel kohatud kahepaiksete arv sõltub vabatahtlike

võimalustest kohal käia, samuti konkreetse aasta klimaatilistest oludest. Näiteks 2017. a.

tehti vaatlusi 3-l õhtul, 2021. a. 12-l õhtul. Esimene teade, et kahepaiksed Rae teel

rändavad, edastati ELF-le 2014. aastal.

Tabel 1. Kahepaiksete kevadrändel kohatud liigid ja loendatud isendite arv Rae tee 0,4 ...1,4 km

lõigul 2016-2023. a, ELF-i kahepaiksete vaatluste rakenduse andmetel.

Liik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

harilik kärnkonn 323 249 3273 330 500 1127 1167 2638

rohukonn 2 5 12 0 0 26 19 73

tähnikvesilik 0 2 37 2 4 17 52 78

rabakonn 0 0 80 0 2 25 8 6

KOKKU 325 256 3402 332 506 1195 1246 2795

Rae tee kuulub Transpordiameti poolt hallatavate teede võrku. 2015. a. ja 2019. a. kevadel

toimusid Rae teel teetööd, 2019. a. oli tee kahepaiksete kevadrändel liikluseks suletud.

2015. a. olid paigaldatud vastavad hoitavad liiklusmärgid. Kuigi kahepaiksete ränne

toimub ELF-i kahepaiksete vaatluste rakenduse järgi kilomeetrisel lõigul, on ränne kõige

intensiivsem Räägusilla elamukvartali juures, ca 600 m pikkusel lõigul, mis algab

Räägusilla Põigu teeotsaga ja lõpeb Rae tee 5 kinnistu ees oleva okasmetsa piiriga. Seda

teelõiku ületavad kevadrändel kõige enam harilikud kärnkonnad, seejärel tähnikvesilikud,

rohukonnad ja rabakonnad.

2018. a. täheldasid ELF-i vabatahtlikud kahepaiksete rännet ka uuringuala piiridest

väljapoole jääval Põrguvälja teel. Kahel õhtul kohati sealses lõigus 60 harilikku kärnkonna

[8]. Ei eelnevatel ega ka järgnevatel aastatel pole suuremat rännet Põrguvälja teel

toimunud. Harilikud kärnkonnad suundusid Põrguvälja teest idas asuvale metsastunud

alale, kus leidub mitmeid kraave ja tiike (joonis 2).

7

Joonis 2. Harilike kärnkonnade kevadrände ala (tähistatud punase joonega) ja rändesuund

(roheline nool) 2018. aastal Põrguvälja teel, ELF-i kahepaiksete vaatluste rakenduse andmetel.

2023. aastal märgati esimesi rändavaid kahepaikseid Rae teel 25. märtsil ja 6. aprillil.

Alates 11. aprillist kuni 28. aprillini toimus Rae teel aktiivsem rändeperiood, kus rändelõiku

külastati igapäevaselt. Külmematel õhtutel liikus kahepaikseid vähem, soojematel

rohkem. Kokku käisid ELF-i vabatahtlikud Rae teel 20-l õhtul. Rae tee kevadrändel kohati

2638 harilikku kärnkonna, 73 rohukonna, 78 tähnikvesilikku ja 6 rabakonna (tabel 1).

Kahepaiksed liikusid enamast metsastunud rohealalt Räägusilla elamukvartalis asuvate

tiikide suunas (joonis 3). Tagasihoidlikum ränne toimus ka vastassuunas, kui liiguti

Räägusilla elamukvartalist metsastunud roheala suunas, seda täheldati harilike

kärnkonnade poolt rändeperioodi lõpus, kui toimus tagasiränne. Tähnikvesilikud

rändavad Rae teel Räägusilla kivimüüriga piirneval alal. Ränne toimub mõlemas suunas.

Rohukonni ja rabakonni kohatakse Rae teel võrdlemisi vähe.

8

Joonis 3. Kahepaiksete kevadrände ala (tähistatud punase joonega) ja rändesuund (roheline nool)

2023. aastal Re teel, ELF-i kahepaiksete vaatluste rakenduse andmetel.

Lisaks pandi tähele hukkunud konni ka Rae tee 2,5 kilomeetril [9], hinnanguliselt kümme

harilikku kärnkonna (joonis 4). Varasematel aastatel pole ELF-i vabatahtlike poolt selles

asukohas rännet tuvastatud. Rändesuunaks oli Kullesesaba tee.

9

Joonis 4. Kahepaiksete kevadrände ala (tähistatud punase joonega) ja rändesuund (roheline

nool) 2023. aastal Re tee 2,5 km-l Kullesesaba tee piirkonnas, ELF-i kahepaiksete vaatluste

rakenduse andmetel.

Kahepaiksete asurkonnad

Rae uurimisalalt sigis neli kahepaikseliiki: rohukonn, rabakonn, harilik kärnkonn ja

tähnikvesilik, kes kõik kuuluvad, looduskaitseseaduse alusel, III kaitsekategooriasse. Lisaks

on rabakonn, rangelt kaitstava liigina, arvatud ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisasse.

Sigivatest kahepaiksetest oli arvukaimalt esindatud rohukonn, keda leidus kogu alal.

Rohukonna sigimine tuvastati 25-s veekogus ning kokku loendati 793 kudupalli.

Arvestades, et iga emasloom koeb sigimisajal 1 kudupalli ning kõik emasloomad ei pruugi

igal aastal sigida, võib rohukonna emasloomade üldarvukuseks olla hinnanguliselt 900-

1000 isendit. Kuna kahepaiksete populatsioonides on emas- ja isasloomade arvukuste

suhe 1:1, võib rohukonnade asurkonna suurus (koos noorloomadega) olla 4000 – 5000

isendit. Ka harilik kärnkonn on uurimisalal väga arvukas, mida näitab selgelt iga-aastane

rändeinfo (vt tabel 1). Selle liigi sigimine tuvastati uurimisalal 10-s veekogus.

Tähnikvesilikke leiti samuti kogu uurimisalalt, kokku 6-st veekogust. Rabakonn, kes on

sigimisveekogude suhtes eeltoodud liikidest tundlikum, on siiski väikesearvuliselt säilinud

ala põhjaosas (sigimine tuvastati ühes päikesele avatud kaladeta madalaveelises tiigis)

10

ning arvukamalt ala idaosa lodumetsas ja seda ümbritseval märgalal (kokku loendati siin

24 kudupalli ja >10 häälitsevat isaslooma).

Sigimisveekogud ja maismaaelupaigad

Rae uurimisalal leidub üsna arvukalt eritüübilisi veekogusid (joonis 5), mille hulgas on

erineva suuruse ja sügavusega tiike, rattarööpaid ja kraave, samuti looduslikuna säilinud

lodumetsa, märgalasid ja metsalompe.

Joonis 5. Väikeveekogud uurimisalal. Kahepaiksete leidudega veekogud (tumesinised punktid),

veekogud kus sigimine oli edukas (leidus kulleseid/vastseid – punased punktid) ja veekogud, kus

kahepaikseid ei tuvastatud (helesinised punktid; aluskaardi allikas: Maa-ameti kaardirakendus)

Ala loodenurgas paikneval Räägusilla elamukvartalis ja arendusalal asub 5

suurepindalalist, üksteisega ühendatud tiiki (joonis 5), mis kõik on kaladega asustatud ja

seetõttu enamusele kahepaiksetele sigimiseks sobimatud. Harilik kärnkonn on üks

vähestest kahepaiksetest, kes saab kaladega veekogudes edukalt sigida, kuna selle liigi

kullesed on kergelt mürgised. Kevadrändel suundusid harilikud kärnkonnad peamiselt

Räägusilla elamukvartali esimesse, kõige Rae tee poolsemasse, tiiki (foto 1). See veekogu

on eriilmeline, leidub sügavaid päikesele avatud osi ning madalamaid kohti, taimestunud

alasid ja avatud klibukallast. Suvise kahvapüügi käigus leiti sellest veekogust ka kõige

enam hariliku kärnkonna kulleseid, kuid kulleseid oli ka kõigis teistes Räägusilla tiikides.

Toitumis- ja talvitusaladena kasutavad harilikud kärnkonnad peamiselt teisel pool Rae

teed asuvat metsaala, mida kinnitavad kevadrände andmed. Talvitusala ja sigimispaiga

vahele jääb rändetõkkena suure liikluskoormusega Rae tee, samuti takistab kahepaiksete

11

liikumist Räägusilla elamukvartalit ümbritsev betoneeritud kiviaed, mistõttu peavad

kahepaiksed ületama kaks rändetõket – tiheda liiklusega Rae tee ja kivimüüri (foto 2).

Foto 1. Räägusilla elamukvartali I tiigi madalaveeline kaldaala, kus sigisid harilikud kärnkonnad

(foto K. Kübarsepp).

Foto 2. Kahepaiksete rändetõkkena toimiv kivimüür Räägusilla elamukvartali piiril (K. Kübarsepp).

12

Räägusilla elamukvartali I tiigi kaldal paljandub paekivi, mille praod ja tühimikuid on

sobivaks varjepaigaks kahepaiksetele ja sobivaks talvituskohaks tähnikvesilikele (foto 3).

Foto 3. Paljandunud paekivi Räägusilla elamukvartali I tiigi kaldal (foto K. Kübarsepp).

Räägusilla elamukvartalist ida pool, Kiivita talu metsamaal, on kaks ilma kaladeta talutiiki

(joonis 5), millest läänepoolsem on väga varjuline ja mudastunud (foto 4), idapoolsem

tiik on päikesele avatud ja seetõttu kahepaiksetele sigimiseks sobiv (foto 5). Siin leidus 4

liiki kahepaikseid kes ilmselt kasutavad toitumisaladena tiiki ümbritsevat metsa- ja

rohumaad, samuti majade juures asuvaid aiamaid. Kuid kuna siinsed toitumisalad on üsna

piiratud siis on rändesurve üle Rae tee lõuna pool asuvatele metsaaladele.

13

Foto 4. Varjuline talutiik, kus kahepaiksete sigimist ei tuvastatud, kuid kus leiti 1 tähnikvesiliku

täiskasvanud isend, 2 rohukonna noorlooma ja 1 hariliku kärnkonna täiskasvanud isend (foto R.

Rannap).

Foto 5. Päikesele avatud kaladeta talutiik, kus sigisid rabakonn, tähnikvesilik ja harilik kärnkonn

(foto R. Rannap).

Kiivita talu metsamaal asuvatest tiikidest lõunas, Rae tee ja kõrgepingeliini vahelisel

harvendatud metsaalal, asub mitu tiiki (joonis 5). Kõik siinsed tiigid on varjulised ja

mudastunud ning enamasti ka järsukaldalised ja suuremal või vähemal määral oksarisuga

täidetud (foto 6 ja 7). Kahepaiksed sigisid kuuest tiigist neljas kuid vaid kahes neist osutus

sigimine edukaks (juuni keskpaigas leidus veekogus kulleseid). Siinsed kahepaiksed

saavad toitumiseks kasutada nii tiike ümbritsevat metsaala kui kõrgepingeliini alust

rohumaad, samuti on neil võimalik takistamatult liikuda nii ida- kui lõunasuunas.

14

Foto 6. Järsukaldaline, väga mudastunud ja oksarisuga täitunud tiik kus kahepaiksed ei siginud

(foto R. Rannap).

Foto 7. Samal metsaalal asuv varjuline mudastunud tiik, kus sigisid rohukonnad (foto R. Rannap).

Kõrgepingeliinist lõunasse jääb kraavitatud metsaala, kus aprilli keskpaigas leidus

mitmeid madalaveelisi lompe (foto 8). Paraku olid need juunikuuks ära kuivanud. Lisaks

looduslikele lompidele oli metsaalal ka laiu rattarööpaid (foto 9), kus rohukonnad sigisid,

kuid mis samuti juunikuuks ära kuivasid.

15

Foto 8. Madalaveeline lomp metsaalal (15. aprill 2023), mis juunikuuks oli kuivanud (foto R.

Rannap).

Foto 9. Rattarööpad metsaalal (15. aprill 2023), kus leidus rohukonna kudu, kuid mis olid

juunikuuks ära kuivanud (foto R. Rannap).

Eelmainitud metsaala piirneb lõunas RB trassikoridoriga, millelt puistu on maha võetud

ja mis seetõttu on päikesele avatud. Trassikoridori läbisid pikisuunaliselt rattarööpad mis

olid kevadise suurvee ajal (aprillis) veega täidetud ning kuhu oli tekkinud ka mitmeid

erineva suurusega lompe, milles rohukonnad arvukalt sigisid (foto 10). Paraku olid need

lombid juunikuus kuvad, mistõttu rohukonnade sigimine ebaõnnestus.

16

Foto 10. RB trassikoridori rattarööbastesse tekkinud lomp, kus aprilli keskpaigas kudesid

rabakonnad (kokku loendati siin 120 kudupalli), kuid mis juunikuus olu kuiv (foto R. Rannap).

Kullese ja Kullesesaba teede piirkond on varasemalt olnud märgala (sh märg metsaala),

mis praeguseks on suuremalt osalt kuivendatud (kraavitatud). Kuivenduse tõttu olid

looduslikud lombid, mida leidus üsna arvukalt mõlemal pool Kullese teed, juba aprillis

üsna kuivad ja kahepaiksetele sigimiseks sobimatud. Siiski on siin säilinud arvukas

rohukonna asurkond, kes kasutab sigimiseks mitmeid inimtekkelisi veekogusid (vt joonis

5). Nii leiti rohukonna kudu kaevetööde tagajärjel tekkinud väikestest „tiikidest“ (foto 11

ja 12), rattarööbastest (foto 13) ja kraavilaienditest (foto 14). Lisaks rohukonnale leiti siit ka

tähnikvesilikke ja harilikke kärnkonni. Väikeveekogude rohkusest hoolimata õnnestus

sigimine neist vaid neljas. Enamasti on siinsed väikeveekogud väga halvas seisukorras –

prügistatud, varjulised, mudastunud, järsukaldalused ja/või liiga lühiealised (kuivavad

enne kulleste moonde läbimist). Seetõttu on ka siin piirkonnas põhiprobleemiks

kvaliteetsete sigimisveekogude puudus.

Foto 11. Veega täitunud kaeveauk Kullese tee ääres, kus leiti rohukonna kudu ja kulleseid (foto R.

Rannap).

17

Foto 12. Väike mudastunud „tiik“ Kullese tee ääres, kus leiti tähnikvesiliku mune (foto R. Rannap).

Foto 13. Rattarööbastesse tekkinud lomp Kullese tee lõpus, kust 16. aprillil loendati 12 rohukonna

kudupalli. Juunis oli see veekogu kuiv (foto R. Rannap).

Foto 14. Prahipaigaks muudetud kraavilaiend Kullesesaba tee ääres, kus 16. aprillil loendati 35

rohukonna kudupalli. Juunis oli see veekogu kuiv (foto R. Rannap).

18

Uuringuala idaosas asub kraavitamisest mõjutamata, loodusliku veerežiimiga märgala ja sellega

külgnev lodumets (joonis 5, foto 15 ja 16). Sellel alal sigisid edukalt kõik 4 kahepaikseliiki. Kuna

märgalad ja lodumetsad on kuivenduse suhtes väga tundlikud (kraavitamine rikub nende alade

loodusliku veerežiimi), siis on selliseid märgalasid üsna vähe säilinud. Seetõttu on tegemist väga

väärtusliku piirkonnaga, mis pakub elu- ja sigimispaika mitmetele märgaladest sõltuvatele

liikidele, nii kahepaiksetele kui vee-suurselgrootutele (sh kiilid). Samuti on sellised märgalad

oluliseks toitumis- ja pesitsuspaigaks mitmetele linnuliikidele (sh sookurg, rähnid, metstilder jt).

Oma kõrge loodusväärtude tõttu tuleb see märgala kindlasti säilitada!

Foto 15. Uurimisala idaosas asuv märgala ja lodumets aprillis 2023. Siin sigisid arvukalt

rohukonnad (400 kudupalli), rabakonnad, harilikud kärnkonnad ja tähnikvesilikud (foto R.

Rannap).

Foto 16. Lodumets 15. juunil 2023. Alalt leiti rohukonna, rabakonna ja hariliku kärnkonna kulleseid

ning tähnikvesilike mune. Lodumetsa lääneosas loendati >200 rohukonna moondunud

noorlooma (tõend edukast sigimisest; foto R. Rannap).

19

4. Elupaikade sidusus

Rae uurimisalal on kahepaiksetele suurimaks konfliktikohaks Rae tee lõik ja sellega piirnev

kivimüür Räägusilla elamukvartali juures, mis tõkestab kahepaiksete (peamiselt hariliku

kärnkonna) liikumist elamukvartalis asuvate sigimisveekogude ja teisel pool Rae teed

paiknevate toitumis- ja talvitusalade vahel (foto 17 ja 2).

Foto 17. Kõige tihedama rändekoormusega lõik Rae teel, kus ühel pool teed (kivimüüri taga)

asuvad hariliku kärnkonna sigimisveekogud, teisel pool teed toitumis- ja talvitusalad. Fotol on

näha teel hukkunud kärnkonnad (foto K. Kübarsepp).

Kuigi vabatahtlikud aitavad iga-aastaselt kevadrändel kahepaiksetel Rae teed ületada,

hukkuvad rände käigus teel siiski sajad isendid. Lisaks üle tee viimisele peavad

vabatahtlikud kahepaikseid ka üle kivimüüri aitama. Müür on betoneeritud ja ilma ühegi

läbipääsuta. Paljud kahepaiksed proovivad kivimüürist üles ronida, aga see on praktiliselt

võimatu. Seetõttu hakkavad kahepaiksed mööda kivimüüri äärt edasi liikuma, et leida

kohta, kus aed lõpeb. Vabatahtlikud on aia äärest leidnud kuivanud kahepaikseid, kes ei

ole müürist üle pääsenud. Kahjuks on kivimüür ehitatud tee piiranguvööndisse (vt foto

2), ehk need kahepaiksed, kes otsustavad rändetakistuse tõttu tagasi pöörduda, satuvad

uuesti autoteele.

Räägusilla elamukvartalist üle Rae tee asub kraav (foto 18), kus 13.04.2023 loendati 110

täiskasvanud harilikku kärnkonna. Paraku kärnkonnad selles kraavis ei sigi (aprillikuus,

20

välitööde käigus, sealt kudunööre ei leitud). Juunis oli aga kogu kraav kuiv. Pärast sigimist

suunduvad kärnkonnad Räägusilla elamukvartali tiikidest teiselpool Rae teed asuvale

metsaalale toituma, millega kaasneb suur oht autorataste all surma saada.

Foto 18. Rae tee äärne kraav, kus 2023. a. kevadrände ajal loendati 110 hariliku kärnkonna isendit

(foto K. Kübarsepp).

Harilikke kärnkonni kohati välitööde käigus ka Rae tee 2,5 kilomeetril (vt joonis 4). Siin

toimus kahepaiksete ränne Kullessaba tee suunas, kus asuvad mitmed veekogud. Teel

kohati vähesel arvul juba hukkunud kahepaikseid. Rae teest põhja suunas jäävad

metsaalad, mis sobivad harilikule kärnkonnale talvitumiseks. Kahjuks ei ole Rae teest

põhja pool sigimiseks sobivaid veekogusid. See on ka põhjuseks mis harilikud

kärnkonnad Rae teed ületavad.

Rae uurimisalal on planeeringutest olulisema mõjuga Rail Baltica trassikoridor (joonis 11).

Paljud kahepaiksete sigimisveekogud jäävad planeeritud trassi alla, lisaks lõikab trass läbi

kahepaiksete elupaigad ning killustab asurkonnad. RB raudteetrassi rajamisega kaasneb

ka piirkonna kuivendamine, mis mõjutab allesjäävate sigimispaikade hüdroperioodi

(veekogude kestvust võib oluliselt lüheneda ja veekogud kuivavad enne kulleste moonet).

21

Joonis 6. Väljavõte Rail Baltica planeeringulahendusest Rae vallas, mis läbib uuringuala [7].

Rae uuringualal avaldab kahepaiksetele olulist mõju ka Räägusilla elamukvartali

detailplaneering, mis kinnitati 2001. a (joonis 7). Detailplaneeringu järgselt osa

veekogudest hävib ning kuigi suuremad kalatiigid säilivad, hakkavad neid ümbritsema

elamud, mistõttu jäävad need sigimistiigid ümbritsevatest elupaikadest isoleerituiks.

Seetõttu on vajalik kahepaiksete elupaikade ja nende sidususe säilitamisega elamute

ehitamisel kindlasti arvestada.

Joonis 7. Detailplaneeringute skeem Räägusilla elamukvartalis (allikas: Rae valla geoportaal).

22

Uurimisala kahepaiksete elupaikadega on seotud ka Rae tee piiranguvöönd, elektriliini

piiranguvöönd ning RB trass ja selle piiranguvöönd (joonis 8). Elektriliini ja RB trassi

piiranguvööndite vahele jääb võrdlemisi väike ala, mis peaks kindlasti looduslikuna

säilima, et kahepaiksete elupaigad siin alles jääksid.

Joonis 8. Uuringualale jäävad riiklikud piiranguvööndid: tee – punane; elektriliin – lilla; RB – kollane

(aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus).

5. Kaitsekorralduslikud tegevused

Rae tee uurimisala kahepaiksetele on suurimateks probleemideks rändeaegne suur

suremus (peamiselt Rae teel) ning kvaliteetsete sigimisveekogude vähesus. Kahepaiksete

rändeaegse suremuse vältimiseks ning populatsioonide vahelise ühenduse tagamiseks

on oluline leida võimalus Rae tee lõigul (0,4-1,4 km) konnatunnelite ja -piirete rajamiseks.

Konnatara (piire) peab olema keskkonnatingimustele vastupidav ning kahepaiksetele

läbimatu ja ületamatu. Seetõttu on parimaks lahenduseks betoondetailidest tehtud piire

(joonis 4), mis on ilmastikutingimustele (talvine pakane, teelt piirdele kuhjatava lume

raskus jne.) kõige vastupidavam. Selliseid piirdeid on edukalt kasutatud nii Taanis, Rootsis,

Leedus, Poolas ja ka Eestis. Piirde pikkus tunnelini ei tohiks ületada 30 m (maksimaalselt

50 m). Röövluse eest varje pakkumiseks peaks piire olema kaetud, et moodustuks

röövluse ja päikese vastane kaitse (foto 19).

23

Foto 19. Kahepaiksetele on sobivaim betoonist piire, mis on ilmastikukindel, ei paindu ega purune

ning kestab hoolduseta aastakümneid (foto L. Briggs).

Kahepaiksetele sobivaim tunnelitüüp on vertikaalsete seintega (foto 20), kuna ümaras

tunnelis kulutavad kahepaiksed selle läbimiseks mitmeid kordi rohkem energiat kui

sirgete seintega tunnelis. Tunneli avaus ei tohi olla liialt suur, et tekiks tuuletõmme ega

ka väga väike, et takistada kahepaiksete sissepääsu.

Foto 20. Kahepaiksetele on sobivaim betoonist tunnel mis on kombineeritud betoonist

konnataraga. Laud tunneli suudmes takistab loomade tee ja suunab nad tunnelisse (foto L.

Briggs).

24

Tunneli põhi peab olema kaetud ümbrusest võetud pinnasega (foto 21), et tagada sobiv

niiskusrežiim. Kuiva ja tuulisesse tunnelisse kahepaiksed ei lähe. Samas ei tohi tunneli

põhi olla veega kaetud, kuna kahepaiksed rändavad mööda maismaad. Lisaks sellele

võivad moonde läbinud noorloomad, kes sigimispaikadest toitumispaikadesse

pöörduvad, vees ära uppuda (konkreetne näide olemas Tallinn-Tartu maanteel Saugas

rajatud truupide näol).

Foto 21. Tunneli põhi peab olema pinnasega kaetud (foto L. Briggs).

Lisaks Rae teele on oluliseks rändetakistuseks ka Räägusilla elamukvartali kivimüür (foto

2, vt ka Google Street View [10]). Sellesse müüri on vaja rajada konnade läbipääsud, et

kahepaiksed saaksid sigimisveekogude ja talvitusaladele vahel liikuda. 2021. a. pöördus

Rae vallavalitsus selles küsimuses omaniku ALG Liisingu Aktsiaselts poole. Arendaja jäi

seisukohale, et konnasid on Räägusilla elamukvartalis väga palju ning arendaja ei soovi

omal kulul avausi projekteerida ega rajada ega vastutada kivimüüri võimaliku

kahjustamise eest. Arvestades kahepaiksete suurt suremust Rae teel, osaliselt ka seetõttu,

et loomad ei pääse kivimüürist üle ja pöörduvad seetõttu teele tagasi, on avauste

rajamine kahepaiksete kaitse seisukohast väga oluline. Rajada tuleks vähemalt 5 avaust

iga 30-40 m järel (joonis 9). Lisaks on lahenduse leidmisest huvitatud ka kohalikud

elanikud kes iga-aastaselt kahepaiksed üle Rae tee aitamas käivad.

25

Joonis 9. Räägusilla elamukvartali kivimüür (valge punktiirjoon) ja võimalikud avauste asukohad

(punased tärnid; aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus).

Juhul kui tunnelite ja konnatarade rajamine Rae teele pole võimalik, on ainsaks

võimaluseks Rae tee kahepaiksete kevadise rände ajal ajutiselt liiklusele sulgeda. Seda on

vaja teha alates Rae Põigu teeotsast kuni Raeküla tee teeotsani. Rae tee tuleb liiklusele

sulgeda kahepaiksete kevadise rände ajal päikeseloojangust päikesetõusuni. Antud

teelõik kuulub Transpordiameti poolt hallatavate teede hulka. Võimalik ümbersõit saab

toimuda kasutades liiklemiseks Raeküla teed ja Rae põiku. Tee ajutise sulgemine koos

kivimüüri avauste tegemisega aitaks leevendada kahepaiksete massilist hukkumist teel.

Ka piirkonna muude teede ja tänavate (sh RB trassi) rajamisel tuleb arvestada

kahepaiksete liikumisteedega. Kõigil rajatavatel sõiduteedel tuleb ette näha kahepaiksete

tunnelite ja tarade süsteem, mis takistab kahepaiksete sõiduteele sattumist. Seejuures on

väga oluline nii tarade kui tunnelite disain ning kasutatavad materjalid, seda nii rändavate

täiskasvanute kui ka noorloomade seisukohast lähtuvalt, kuna viimased rändavad

moonde järgselt sigimisveekogudest toitumis- ja talvitumispaikadesse ning kelle

kuivamise oht (väikese kehamassi tuttu) on väga suur.

26

Kahepaiksete ja nende elupaikadega tuleb arvestada ka Räägusilla elamukvartali

planeerimisel, ehitamisel ja haljastuse kujundamisel. Seal peavad säilima kõik praegu

olemasolevad veekogud. Veekogude vahel peab säilima roheala nt pargina, mis

võimaldaks kahepaiksetele veekogude vahel vabalt liikuda.

Väikeveekogud

Rae tee uurimisala kahepaiksetele teiseks suureks probleemiks on kvaliteetsete

väikeveekogude vähesus. Selleks, et kahepaiksete asurkonnad alal säiliksid on oluline

tagada edukas sigimine, mistõttu on vaja olemasolevad väikeveekogud säilitada ja nende

kvaliteeti parandada – neid päikesele avada (varjulisust vähendada), setetest (mudast),

prügist, sisselangenud oksarisust ja liigselt vohavast taimestikust puhastada, kaldanõlvu

laugemaks kujundada ning mõnel juhul ka veekogusid laiendada (joonis 10).

Joonis 10. Rae tee uuringuala kahepaiksete asurkondade ja nende sidususe säilimiseks vajalikud

tegevused: säilitamist vajavad veekogud Räägusilla detailplaneeringu alal (helesinised

polügoonid), puhastatavad või rajatavad väikeveekogud (helerohelised punktid v polügoonid),

konnatunnelid (punased nelinurgad) ning ala mis kahepaiksete elupaikade ja asurkondade

säilimiseks tuleb kaitse alla võtta (kollane polügoon). Uurimisala on piiritletud punase joonega.

Kuna Räägusilla detailplaneeringu alal asuvad tiigid on väga oluliseks sigimispaigaks

harilikule kärnkonnale ning talvituspaigaks rohukonnale, siis tuleb need tiigid kindlasti

säilitada. Seejuures on oluline säilitada ka tiikide madalamad sopid ja laugemad

kaldaalad, mis kevadise suurvee ajal on üleujutatud ja kus seetõttu tekivad madalaveelise

kiiresti soojenevad veealad, mis on kahepaiksetele olulisteks sigimispaikadeks. Tiikide

kaldaala võib laugemaks kujundada, kuid tiike ei tohi süvendada, kuna osa neist on juba

27

niigi väga sügavad. Kuna kahepaiksete sigimist, samuti kudu ja kulleste arengut mõjutab

väga oluliselt vee temperatuur (soojemas vees toimub areng kiiremini), siis sügavad

jahedaveelised veekogud ei ole kahepaiksetele sigimiseks optimaalsed. Mitte mingil juhul

ei tohi tiikidesse juhtida teedelt sadevett ega suunata pinnasedrenaaži kaudu vett

tiikidesse, kuna sel moel satuvad tiikidesse saaste- ja toitained (sh soolad, kemikaalid,

väetised, õlijäägid). Selle tagajärjel tiikide vee kvaliteet langeb, tiigid hakkavad

eutrofeeruma, millega kaasneb vetikate ja nitrofiilsete veetaimede (nt laialehine hundinui,

lemled) vohamine. Tulemuseks on praeguste selgeveeliste tiikide muutumine biotiikideks.

Tiikide ümbrus tuleb säilitada rohealana (joonis 11), kus kindlasti peab olema piirkondi,

kus niitmine ei toimuks sagedamini kui 1-2x kasvuperioodi jooksul. Selleks, et tagada

kahepaiksete vaba liikumine Räägusilla detailplaneeringualale ja sealt ära, tuleks Rae tee

äärsete krundipiirete rajamisel sellega arvestada. Aedade rajamisel ei tohi need ulatuda

maapinnale vaid aed peab olema maapinnast vähemalt 10 cm kõrgusel. See on piisav, et

aiad ei kujuneks kahepaiksetele liikumistakistuseks. Lisaks tuleb Räägusilla DP ala läbivale

autoteele rajada konnatarad ja tunnelid, et takistada kahepaiksete hukkumist teel ning

tagada nende liikumine tiikide ja rohealade vahel.

Joonis 11. Räägusilla detailplaneeringu ala. Tumesinise joonega on piiritletud alad, mis peaksid

säilima rohealadena.

RB trassiga külgnevatel aladel tuleb rattarööpalompe ja praegu liiga vara ärakuivavaid

metsalompe kujundada kahepaiksetele sobivateks sigimispaikadeks. Vajalik on ka uusi

madalaveelisi lompe rajada, et kompenseerida sigimisveekogude hävimist, mis jäävad RB

trassi alla.

28

Joonisel 10 ära märgitud väikeveekogude setetest puhastamist tuleb teha ajal, mil

kahepaiksete vastsed on moonde läbinud ja veekogudest lahkunud, seega mitte enne

augusti lõppu. Enne puhastamise alustamist tuleb väikeveekogud kõigepealt veest

tühjaks pumbata, kuna veega tiigist pole setete täielik eemaldamine võimalik. Pärast tiigi

tühjakspumpamist tuleb kogu orgaaniline settekiht hüdraulilise kopaga eemaldada, kuni

paljandub mineraalne põhjasubstraat (savi, saviliiv). Tiigist eemaldatud setteid ei tohi

kindlasti tiigi kaldanõlvadele ladustada vaid need tuleb tiigi kaldaalast pisut eemal laiali

planeerida või kui see pole võimalik (sobiv koht puudub), siis alalt ära vedada.

Huumusrikast pinnast on võimalik kasutada nt põllumaal või haljastuses.

Väikeveekogude puhastamist ja nende kahepaiksetele kvaliteetseteks sigimisveekogudeks

kujundamist peaks koha peal juhendama kahepaiksete elupaiganõudlust tundev ekspert.

Rae tee piirkonna kahepaiksete elujõuliste asurkondade säilimiseks ning Rail Baltica

ehitustegevuse käigus hävivate elupaikade kompenseerimiseks, tuleb Kabeliaru piirkond

koos ala idaosas asuva märgala ja lodumetsaga kohaliku tähtsusega kaitsealana kaitse

alla võtta (joonis 10 ja 12). Potentsiaalne kaitseala sobib väga hästi täiendama

olemasolevaid rohevõrgustiku alasid. Lisaks pole see ala hetkel koormatud ühegi

kinnitatud ega kinnitamisel oleva detailplaneeringuga.

Kaitstaval alal tuleb säilitada olemasolev veerežiim (ala ei tohi kraavitada ega vanu kraave

uuendada ega rekonstrueerida). Kaitsealal olevat metsa tuleb majandada püsimetsana st

keelatud on lageraied.

Joonis 12. Maakonnaplaneeringus kinnitatud rohevõrgustiku alad (helerohelisega märgitud) ning

ala mis kahepaiksete elupaikade ja asurkondade säilimiseks on vaja kaitse alla võtta (punaste

tärnidega piiritletud; aluskaart Maa-ameti kaardirakendus).

29

Kasutatud materjalid

1. eElurikkuse portaal. (2023, 9. september). Liikide otsing geograafilise piirkonna

järgi. https://elurikkus.ee/generic-hub/explore/your-

area?q=rae+tee&lang=et#59.37380090155325|24.884772245288065|14|ALL_SPE

CIES

2. Eestimaa Looduse Fond. (2023, 10. september). Kahepaiksete vaatlused Rae teel.

https://konnad.elfond.ee/vaatlused/#/id/1025

3. OÜ Rewild. (2015). Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja

paiknemine.

http://www.rewild.ee/portfolio/reWiLD%202015%20Rail%20Baltic%20loomastiku

%20uuring.pdf

4. Keskkonnaagentuur. (2021). Rohevõrgustiku planeerimine ja toimivuse

hindamine Kiili valla näitel. https://arcg.is/1HuCzy0

5. Keskonnaagentuur. (2023, 11. september). Rohevõrgustik

maakonnaplaneeringutest. https://keskkonnateadlik-

kaur.hub.arcgis.com/datasets/b80aa67607f34f2cb7b15a07fee48684_0/about

6. Rae vallavalitsus. (2023, 13. september). Rae valla geoportaal.

https://map.rae.ee/gis/apps/webappviewer/index.html?id=234f9ff842cf4fb9a115

3385b406fc39&extent=547929.9024%2C6581208.4472%2C553349.6414%2C658

3566.589%2C3301

7. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. (2023, 23. märts). Harju

maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine.

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-

maakonnaplaneering-rb/

8. Eestimaa Looduse Fond. (2023, 10. aprill). Kahepaiksete vaatlused Põrguvälja

teel. https://konnad.elfond.ee/vaatlused/#/id/1097

9. Eestimaa Looduse Fond. (2023, 13. september). Kahepaiksete vaatlused Rae teel.

https://konnad.elfond.ee/vaatlused/#/id/1268

10. Google Maps. ( 2023, 15. september). Google Street View Rae tee 1 kilomeeter.

https://www.google.com/maps/@59.3766508,24.8785484,3a,75y,11.83h,68.51t/d

ata=!3m6!1e1!3m4!1sZRgm7viFSDQTxAIa90MgCQ!2e0!7i16384!8i8192?entry=ttu

Arvelduskonto

EE902200001120122757

Swedbank

Aruküla tee 9

Jüri alevik, 75301 HARJUMAA

Registrikood 75026106

Telefon 605 6750

E-post [email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 21.02.2024 Kehtiv kuni 21.02.2029

Alus: avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 8 Teabevaldaja: Rae Vallavalitsus

Transpordiamet

[email protected] kuupäev digiallkirjas nr 6-8/5

Rae teest ja kahepaiksetest

Rae Vallavalitsus tellis 2023 aastal „Rae küla Rae tee piirkonna kahepaiksete inventuuri“,

mille lisame käesolevale kirjale.

Inventuuriga leiti Rae tee piirkonnast neli kahepaiksete liiki: rohukonn, rabakonn, harilik

kärnkonn ja tähnikvesilik, kes kõik kuuluvad looduskaitseseaduse alusel III kaitsekategooriasse. Lisaks on rabakonn, rangelt kaitstava liigina, arvatud ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisasse. Inventuuri tulemused on kantud Eesti Looduse

Infosüsteemi (EELIS).

Uuringu koostaja tõi välja, et kahepaiksete kevadine massränne toimub Assaku -Jüri

kõrvalmaantee (tee nr 11113) Rae tee 0,4…1,4 km lõigul. Antud teelõigul hukkuvad sajad kahepaiksed. Inventuuri leheküljel 25 tuuakse välja alljärgnev: „Juhul kui tunnelite ja konnatarade rajamine Rae teele pole võimalik, on ainsaks võimaluseks Rae tee

kahepaiksete kevadise rände ajal ajutiselt liiklusele sulgeda. Seda on vaja teha alates Rae Põigu teeotsast kuni Raeküla tee teeotsani. Rae tee tuleb liiklusele sulgeda

kahepaiksete kevadise rände ajal päikeseloojangust päikesetõusuni. Antud teelõik kuulub Transpordiameti poolt hallatavate teede hulka. Võimalik ümbersõit saab toimuda kasutades liiklemiseks Raeküla teed ja Rae põiku. […].“

Palume Transpordiametil võimalusel sulgeda kevadisel rände ajal (sõltuvalt ilmastikust märtsi lõpp – aprilli keskpaik) Rae tee Rae Põigu teeotsast kuni Raeküla tee teeotsani.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ivari Rannama abivallavanem

Lisa: Rae küla Rae tee piirkonna kahepaiksete inventuur.pdf-vormingus

Pille Vals, 5559 6795 [email protected]