Haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 08.04.2025. a määruse nr 15 „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ muutmine“ eelnõu

EELNÕU 18.12.2025

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 08.04.2025. a.

määruse nr 15 „Kutsekeskhariduse

riiklik õppekava“ muutmine

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. Haridus- ja teadusministri 08.04.2025. a. määruses nr 15 „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktidega 14 – 32 järgmises sõnastuses: „14) disain (inglise keeles Design); 15) elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia (inglise keeles Electrical and Automation

Systems Technology); 16) elektroonikasüsteemide tehnoloogia (inglise keeles Electronic Systems Technology); 17) heakorrateenused (inglise keeles Cleaning and Maintenance Services);

18) kaubandus (inglise keeles Retail and Wholesale Trade Studies); 19) kunst ja ruumiloome (inglise keeles Art and Spatial Design);

20) käsitöötehnoloogia (inglise keeles Handicraft Technology); 21) mehitamata sõidukite tehnoloogia (inglise keeles Unmanned Vehicle (Drone) Technology); 22) merendus (inglise keeles Maritime Studies);

23) metsandus (inglise keeles Silviculture and Forest Technology); 24) mootorsõidukite remonditehnoloogia (inglise keeles Vehicle Maintenance and Repair

Technology); 25) professionaalne aiandus ja loodushoid (inglise keeles Gardening and Horticulture); 26) puittoodete tehnoloogia (inglise keeles Wood Products Technology);

27) põllumajandus ja veterinaaria (inglise keeles Agriculture and Veterinary Studies); 28) riigikaitse (inglise keeles Combat Service Support)

29) sotsiaaltöö ja -teenused (inglise keeles Social Care and Support Services); 30) sport (inglise keeles Sport Studies); 31) tants ja liikumine (inglise keeles Dance and Movement Studies);

32) väikelaevade ehitustehnoloogia (inglise keeles Small Craft Construction Technology).“; 2) paragrahv 8 lõike 6 sissejuhatavat lauset täiendatakse peale lauseosa „2 – 14“ lauseosaga „ja lisades 16 – 34“; 3) paragrahvi 8 lõiget 6 täiendatakse punktidega 14 – 32 järgmises sõnastuses: „14) disain (lisa 16); 15) elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia (lisa 17);

16) elektroonikasüsteemide tehnoloogia (lisa 18); 17) heakorrateenused (lisa 19);

18) kaubandus (lisa 20); 19) kunst ja ruumiloome (lisa 21); 20) käsitöötehnoloogia (lisa 22);

2

21) mehitamata sõidukite tehnoloogia (lisa 23); 22) merendus (lisa 24);

23) metsandus (lisa 25); 24) mootorsõidukite remonditehnoloogia (lisa 26); 25) professionaalne aiandus ja loodushoid (lisa 27);

26) puittoodete tehnoloogia (lisa 28); 27) põllumajandus ja veterinaaria (lisa 29);

28) riigikaitse (lisa 30); 29) sotsiaaltöö ja -teenused (lisa 31); 30) sport (lisa 32);

31) tants ja liikumine (lisa 33); 32) väikelaevade ehitustehnoloogia (lisa 34).“;

4) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 5) määruse lisa 7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 6) määrust täiendatakse lisadega 16 – 34 (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige

kantsler

Lisa 3. Ehitustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 7. Logistika ja laokorraldus õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite

kirjeldused Lisa 16. Disaini õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

Lisa 17. Elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 18. Elektroonikasüsteemide tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja

moodulite kirjeldused Lisa 19. Heakorrateenuste õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite

kirjeldused Lisa 20. Kaubanduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 21. Kunsti ja ruumiloome õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite

kirjeldused Lisa 22. Käsitöötehnoloogia üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

Lisa 23. Mehitamata sõidukite tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 24. Merenduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

Lisa 25. Metsanduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 26. Mootorsõidukite remonditehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja

moodulite kirjeldused Lisa 27. Professionaalse aianduse ja loodushoiu õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

Lisa 28. Puittoodete tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

3

Lisa 29. Põllumajanduse ja veterinaaria õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

Lisa 30. Riigikaitse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 31. Sotsiaaltöö ja -teenuste õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

Lisa 32. Spordi õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 33. Tantsu ja liikumise õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite

kirjeldused Lisa 34. Väikelaevade ehitustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

ministeeriumid

18.12.2025 nr 8-2/25/5632

Haridus- ja teadusministri 08.04.2025. a.

määruse nr 15 „Kutsekeskhariduse riiklik

õppekava“ muutmise eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse

„Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Lisa 3 Ehitustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite

kirjeldused 4. Lisa 7 Logistika ja laokorralduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja

moodulite kirjeldused 5. Lisa 16 Disaini õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 6. Lisa 17 Elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute

struktuur ja moodulite kirjeldused 7. Lisa 18 Elektroonikasüsteemide tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur

ja moodulite kirjeldused 8. Lisa 19 Heakorrateenuste õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite

kirjeldused 9. Lisa 20 Kaubanduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 10. Lisa 21 Kunsti ja ruumiloome õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite

kirjeldused 11. Lisa 22 Käsitöötehnoloogia üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 12. Lisa 23 Mehitamata sõidukite tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja

2 (2)

moodulite kirjeldused 13. Lisa 24 Merenduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 14. Lisa 25 Metsanduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 15. Lisa 26 Mootorsõidukite remonditehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur

ja moodulite kirjeldused 16. Lisa 27 Professionaalse aianduse ja loodushoiu õppekava üldandmed, põhiõpingute

struktuur ja moodulite kirjeldused 17. Lisa 28 Puittoodete tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite

kirjeldused 18. Lisa 29 Põllumajanduse ja veterinaaria õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja

moodulite kirjeldused 19. Lisa 30 Riigikaitse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 20. Lisa 31 Sotsiaaltöö ja -teenuste õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite

kirjeldused 21. Lisa 32 Spordi õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 22. Lisa 33 Tantsu ja liikumise õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite

kirjeldused 23. Lisa 34 Väikelaevade ehitustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja

moodulite kirjeldused

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Tööandjate Keskliit

Aulika Riisenberg

735 0651 [email protected]

1 (38)

Lisa 16 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Disaini õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma moe, sise- ja tööstusdisain ning võimaldab õpilasel

omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute

jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena disaini valdkonnas vastavalt valitud spetsialiseerumisele.

1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt:

1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit;

2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 92 EKAPit, sh praktika vähemalt 25 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 33 EKAPit;

3) valikõpingud 35 EKAPit, sh 5 EKAPit vabaõpinguid.

1.3. Õppekavaga on määratud järgmised spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe:

1) graafilise disaini loomine; 2) digitoodete 3D-visualiseerimine;

3) ruumide dekoreerimine; 4) stiliseerimine; 5) interaktsioonidisaini loomine;

6) kasutajakogemuse disaini loomine.

2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised:

1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit;

2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit;

4) kunsti- ja kultuurilugu, 6 EKAPit; 5) visuaalse väljenduse alused, 9 EKAPit; 6) vormi loomine ja ruumiline mõtlemine, 5 EKAPit;

7) loomingu digitaalne jäädvustamine ja vormistamine, 6 EKAPit; 8) koostööoskuste ja erialase identiteedi arendamine, 11 EKAPit;

9) praktika, 25 EKAPit.

2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel graafilise

disaini loomisele on järgmised: 1) digimeedia kujundamine, 10 EKAPit;

2) trüki- ja välimeedia kujundamine, 13 EKAPit; 3) visuaalse identiteedi kujundamine, 10 EKAPit.

2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel digitoodete 3D-

visualiseerimisele on järgmised:

1) digitaalse vormi ja ruumi modelleerimine, 11 EKAPit; 2) 3D animatsiooni ja interaktiivsete lahenduste loomine, 11 EKAPit; 3) 3D-visualiseerija projekti- ja karjäärijuhtimine, 11 EKAPit.

2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel ruumide

dekoreerimisele on järgmised:

2 (38)

1) Ruumidisaini kavandamine, 11 EKAPit; 2) ruumidisaini lahenduste loomine, 11 EKAPit;

3) ruumidisaini projektide teostamine, 11 EKAPit.

2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel stiliseerimisele

on järgmised: 1) stilistika konseptsioonide loomine, 11 EKAPit;

2) stilistika lahenduste loomine, 11 EKAPit; 3) stilistika projektide rakendamine, 11 EKAPit.

2.6. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel interaktsiooni-

disaini loomisele on järgmised:

1) disaini alused ja kasutajaliidese loomine, 9 EKAPit; 2) süvendatud disainiprotsessid ja tehnoloogiad, 9 EKAPit; 3) interaktsiooni projektide teostamine, 15 EKAPit.

2.7. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel

kasutajakogemuse disaini loomisele on järgmised: 1) disaini alused ja kasutajakogemuse loomine, 9 EKAPit; 2) süvendatud disainiprotsessid ja tehnoloogiad, 9 EKAPit;

3) kasutajakogemuse projektide teostamine, 15 EKAPit.

3 (38)

3. Õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused

3.1. Kõikidele spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid

Mooduli jrk nr Mooduli nimetus Mooduli õppe maht

kutsehariduse

arvestuspunktides (EKAP)

1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks.

Õpiväljund

Õpilane: 1) püstitab enesearengu

eesmärgid, arvestades enda võimeid ja võimalusi ning

väärtustades tervislikke eluviise;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise,

õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja

üldisele toimetulekule; • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine,

liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid

töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks

erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi;

• kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks;

• oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide

poole liikumiseks;

2) kasutab teadlikult erinevaid

õpistrateegiaid ja -viise enda õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel;

• selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades

rinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega;

4 (38)

• oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele;

• analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid;

• koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava,

lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja

saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob

saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; selgitab

juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi;

3) tegutseb seatud eesmärkide

saavutamiseks vastutustundlikult nii iseseisvalt kui kollektiivi

liikmena;

• suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides

asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja -

vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist;

• iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid;

• analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus;

• teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö

põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

5 (38)

4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku

tegutsemise olulisust nii endale kui ühiskonnale;

• selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule;

• toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; • hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga;

• kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogia vahendeid;

• analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid;

• kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades

loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid;

5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda arenguvajadusi tööturule

sisenemiseks;

• selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale;

• iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri

tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost

väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes võimalike probleemide ennetamiseks;

• võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi;

• kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest;

• selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega;

6 (38)

6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ja kogemusi

igapäevaeluga seonduvate ülesannete lahendamisel;

• lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid;

• planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud

võõrkeeles;

• kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes;

• kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

• lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus;

7) korraldab teadlikult oma rahaasju mõistes, et oma hea finantsilise käekäigu eest

vastutab vaid tema ise.

• koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi;

• arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku,

ühiskonna ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju

finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues

esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske;

• oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi;

• iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad

olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks

• kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades

asjakohaseid teabematerjale.

2. Digioskuste arendamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.

7 (38)

Õpiväljund

Õpilane:

1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja

andmehalduse võtteid, hinnates digisisu asjakohasust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave;

• otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja -

tööriistu; • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja

asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja

haldus;

• töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil;

2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja koostööks sobivaid digilahendusi,

arvestades digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja

käitumisnorme ning küberturvalisuse nõudeid

• kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja

sobiva vahendi;

• kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused;

• kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks;

• järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest,

vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile;

3) loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu

sh tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult ning arvestades autoriõiguse

põhimõtteid

• loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega;

• kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale;

• järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja

konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile;

• kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti;

8 (38)

• analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust;

4) kaitseb oma digiseadet,

isikuandmeid, privaatsust ja tervist, rakendades

küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid

• kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid

turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks;

• rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele;

• analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks;

• analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest;

• säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid;

• reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist

kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid,

optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks;

5) lahendab digitehnoloogia

kasutamisega seotud probleeme, tuvastades

tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende

likvideerimiseks

• tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil;

• valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive;

• kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante

probleemide lahendamiseks.

3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP

9 (38)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab baasteadmised disaini olemusest, disainmõtlemisest ja disainiprotsessist ning praktilised oskused lihtsa visuaalse kommunikatsiooni loomiseks.

Õpiväljund

Õpilane:

1) kirjeldab disaini olemust ning rolli ühiskonnas ja igapäevaelus

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab disaini mõistet ja kirjeldab disaini ajaloo tähtsamaid etappe; • toob näiteid disaini mõjust erinevates eluvaldkondades ja igapäevaelus; • selgitab disaini ja kunsti erinevusi ja kattuvusi;

• kirjeldab disainlahendusi oma igapäevaelus ja spetsialiseerumise valdkonnas;

2) selgitab visuaalse kommunikatsiooni eesmärke,

vahendeid ja elemente ning analüüsib juhendamisel selle mõju sihtrühmale

• kirjeldab näidete varal visuaalse kommunikatsiooni eesmärke, edastusvahendeid ja elemente; • analüüsib juhendamisel visuaalset sõnumit ja selle mõju sihtrühmale;

• kirjeldab inimese tajumehhanisme, tuues näiteid taju mõjust kujunduse mõistmisel ja tõlgendamisel;

3) rakendab lihtsaid visandamis- ja

jäädvustamistehnikaid ideeloomel ja kujundamisprotsessis

• kasutab lihtsaid visandamisvõtteid esemete, inimeste ja keskkondade kujutamisel;

• kasutab visandamist kavandamisel ja ideede esitamisel; • rakendab lihtsaid visualiseerimistehnikaid oma idee edastamiseks;

• loob või kasutab graafilisi elemente oma kujundustes eesmärgipäraselt, selgitades valikuid ja tööprotsessi;

4) kasutab kujunduse põhielemente

ning -võtteid idee edastamisel ja visuaalse loo jutustamisel vabalt valitud tehnika ja loovtarkvaraga,

arvestades autoriõiguste, kujunduseetika ja keskkonnasäästlikkusega

• kirjeldab kompositsiooni põhielemente ja -printsiipe kasutades erialaseid mõisteid ja sõnavara;

• kasutab kompositsioonilisi võtteid ja põhiprintsiipe joonte, pindade ja teiste kujundusobjektide organiseerimisel tasapinnal vastavalt lähteülesandele;

• iseloomustab kirjade klassifikatsiooni alusel erinevaid kirjatüüpe ja kasutab sobivaid kirjastiile lihtsas

kujunduslahenduses, arutledes nende loetavuse ja emotsionaalse mõju üle; • kirjeldab värviteooriaid ja värvuste semiootilist tähendust erinevates kultuuriruumides; • rakendab teadmisi värvusõpetusest kujunduse loomisel vastavalt lähteülesandele ja sihtgrupile,

selgitades valikuid; • kasutab kujunduse loomisel vabalt valitud tarkvara, kirjeldades töö etappe ja tehtud valikuid;

• kasutab idee- või kujunduslahenduse loomisel oma või teiste loomingut, rakendades sobilikku viitamist juhendamisel;

• rakendab tehisaru võimalusi teksti- ja pildiloomel, analüüsides seda eetilisuse ja keskkonnateadlikkuse

seisukohast;

10 (38)

5) kavandab, kujundab ja esitleb lihtsat disainlahendust, rakendades

ideeloome ja disainmõtlemise tehnikaid ning õpitud

kujundusvõtteid, kirjeldades disainiprotsessi kõiki etappe ja kasutades erialast baassõnavara

• iseloomustab disainmõtlemise mõistet ja tehnikat ning rakendab seda tegevuste kavandamisel; • loob ideekavandid vastavalt lähteülesandele, kasutades ideede genereerimise tehnikaid üksi või

meeskonnas, selgitades oma mõtteviisi; • loob ideekavandi alusel kujunduse vabalt valitud vahendite ja tarkvaraga, kirjeldades töö käiku ja

selgitades oma valikuid; • esitleb üksi või meeskonnaga tehtud töid, kirjeldades disainiprotsessi kõiki etappe, kasutades

omandatud erialast baassõnavara;

• kirjeldab oma arengut ja hakkamasaamist antud töös ja küsib tagasisidet kaasõppijatelt ja juhendajalt .

4. Kunsti- ja kultuurilugu 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane avastab ning süvendab teadlikult teda ümbritseva kunsti ja ruumi tajumise mitmesuguseid võimalusi ning oskab nähtut nimetada, kirjeldada ja tõlgendada läbi kunstiajaloo näidete.

Õpiväljund

Õpilane: 1) vaatleb kunstiteoseid ning

ruumilahendusi, määratledes nende

põhilisi visuaalseid ja ruumilisi omadusi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: • vaatleb juhendamisel valitud kunstiteoseid või ruume, tuues välja nende peamised iseloomulikud

jooned ja põhjendades oma järeldusi vaatluste põhjal;

• kirjeldab asjakohast sõnavara, kasutades kunstiteose või ruumilahenduse visuaalseid ning ruumilisi omadusi;

• seostab teosel kasutatud sümboleid tähenduste ja narratiividega; • selgitab erinevate sümbolite ja kujundite tähendust omas ajas ja tänapäeval; • seostab visuaalse kultuuri nähtusi ühiskondlike ja ajalooliste kontekstidega, seostades seejuures

kultuuri arengut ühiskonnas toimuvate arengutega;

2) mõtestab oma isiklikku suhet

kunsti, ruumi ja keskkonnaga nii vaataja kui ka loojana

• kirjeldab ja analüüsib oma kogemust kunstiteoste vaatlemisel ning mõtestab, kuidas ruum ja keskkond

tema tajusid ja arusaamu mõjutavad; • analüüsib, kuidas kogetud kunst ja keskkond mõjutavad tema enda loomingulisi valikuid ning toob

selle kohta näiteid;

3) nimetab kunstiajaloo põhietappe, kunstistiile ja voole

• selgitab visuaalkultuuri mitmekesisust Eesti ja maailma tähtteoste najal kui ajaloolist ja tänapäevast eneseväljendust, kasutades asjakohast põhisõnavara;

• kasutab oma teadmisi kunstistiilidest ja neile iseloomulikest võtetest, põhjendades oma valikuid ja kasutades erialast sõnavara.

5. Visuaalse väljenduse alused 9 EKAP

11 (38)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane treeniks silma ja kätt, et märgata, analüüsida ning visualiseerida ümbritsevat keskkonda ja informatsiooni professionaalsel ning isikupärasel moel, kasutades erinevaid vahendeid, materjale ja töövõtteid.

Õpiväljund

Õpilane:

1) kasutab ja arendab visandamist objektide ja keskkonna

kujutamiseks ning ideede edastamiseks

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• visandab lähteülesande alusel inimesi, objekte ja keskkondi, jäljendades nende proportsioone ja peamisi tunnuseid, arvestades perspektiivi ning valguse ja varjuga;

• kasutab erinevaid visandamistehnikaid ja -vahendeid, sh digitaalseid ideede edastamiseks ja kavandite loomiseks;

• kasutab töötades ergonoomilisi töövõtteid ja selgitab nende vajalikkust;

• jäädvustab, säilitab ja vormistab visandid vastavalt püstitatud eesmärgile; • esitleb ja analüüsib oma töid, arvestades vajadusel saadud tagasisidega;

2) kujutab ideid, objekte ja

keskkondi, kasutades erinevaid tehnikaid, vahendeid ja võtteid

• kujutab joonistades lähteülesande alusel ideid, objekte ja keskkondi, arvestades valguse ja

varju, proportsioonide ja perspektiiviga; • rakendab teose loomisel kujutava geomeetria baasoskusi; • kasutab joonistamisel lähteülesandele sobivaid erinevaid tehnikaid, materjale ja töövõtteid,

kirjeldades nende võimalusi; • kujutab maalides ideid, objekte ja keskkondi, rakendades teadmisi värvusõpetusest ja

kompositsioonist; • rakendab värviteooria aluseid, selgitades värvilahenduste mõju oma teostes; • rakendab maalimisel erinevaid tehnikaid, materjale ja töövõtteid, kirjeldades nende

võimalusi;

3) arendab kujutamisel isikupärast väljenduslaadi ja loovust

• kirjeldab erinevaid kompositsiooni- ja stiliseerimise põhimõtteid ja -võtteid tasapinnalisel kujutamisel, kasutades erialast sõnavara;

• rakendab kompositsiooni põhimõtteid loovtöödes, selgitades oma valikuid; • arendab isikupärast väljenduslaadi, valides ja kombineerides erinevaid kujutamistehnikaid ja -võtteid,

vastavalt töö eesmärgile;

• arendab ja analüüsib oma töid, arvestades vajadusel saadud tagasisidet; • vormistab ja jäädvustab oma tööd vastavalt püstitatud eesmärgile;.

4) Kasutab töövahendeid ja matrjale

säästlikult, arvestades töötervishoiu, töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid

• rakendab töötades ergonoomilisi töövõtteid ja selgitab nende vajalikkust;

• kasutab vahendeid teadlikult ja säästlikult, arvestades keskkonnaohutusnõuetega • hooldab töökeskkonda vastavalt nõuetele

6. Vormi loomine ja ruumiline mõtlemine 5 EKAP

12 (38)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ruumilist mõtlemist ja kolmemõõtmelise vormi tajumise oskust, kasutades modelleerimisel ja ruumilisel komponeerimisel erinevaid materjale, tehnikaid ja vahendeid.

Õpiväljund

Õpilane: 1) modelleerib lähteülesande alusel

kolmemõõtmelisi vorme

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: • modelleerib, jäljendades lähteülesande alusel lihtsamaid vorme;

• kasutab tööriistu teadlikult, selgitades nende funktsiooni ja ohutusmeetmeid; • arendab loovust ja probleemilahendusoskust, katsetades erinevaid materjale ja vormivõtteid;

• analüüsib enda ja teiste loodud ruumilisi vorme, arendades erialast sõnavara; • vormistab ja esitleb oma tööd vastavalt juhendile; • jäädvustab oma tööd, kasutades kaasaegseid võimalusi;

• hoiustab või utiliseerib oma töö ja korrastab töökoha vastavalt juhendile;

2) kasutab ruumiliste vormide loomiseks erinevaid tehnikaid ja

vahendeid

• kirjeldab disainis kasutatavaid modelleerimismaterjale ja töötlustehnikaid, nende omadusi ja kasutusvõimalusi;

• kasutab juhendamisel erinevaid materjale ja tehnikaid ruumiliste vormide loomiseks; • kirjeldab materjalide omadusi, lähtudes esteetikast ja funktsioonist; • rakendab töötades ergonoomilisi töövõtteid ja selgitab nende olulisust;

• arendab ja analüüsib oma töid, arvestades saadud tagasisidet; • vormistab ja jäädvustab oma tööd vastavalt püstitatud eesmärgile;

• kasutab vahendeid teadlikult ja säästlikult ning hooldab töökeskkonda vastavalt nõuetele;

3) lahendab ruumilisi ülesandeid, rakendades kompositsiooni põhimõtteid ning kasutades

erinevaid materjale ja tehnikaid

• kirjeldab ruumilise kompositsiooni põhimõtteid, kasutades erialast sõnavara; • kujundab ja organiseerib kolmemõõtmelisi vorme ruumis, arvestades kompositsioonilisi ja esteetilisi

põhimõtteid;

• rakendab töötades ohutusnõudeid ja selgitab nende vajalikkust; • arendab ja analüüsib oma töid, arvestades saadud tagasisidega;

• vormistab ja jäädvustab oma tööd vastavalt püstitatud eesmärgile; • kasutab vahendeid teadlikult ja säästlikult ning hooldab töökeskkonda vastavalt nõuetele.

7. Loomingu digitaalne jäädvustamine ja vormistamine 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane jäädvustab digitaalselt ja vormistab eesmärgipäraselt oma loomingut, rakendades kunstilisi ja keskkonnateadlikke oskusi.

13 (38)

Õpiväljund

Õpilane:

1) jäädvustab oma loomingut digitaalselt, kasutades

sobivaid töövõtteid, vahendeid ja tehnoloogiaid, arvestades

keskkonnasäästlikkusega

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• jäädvustab digitaalselt oma loomingut ja tööprotsessi, rakendades erinevaid vahendeid ja töövõtteid; • rakendab pildistamisel ja salvestamisel eesmärgist lähtuvaid failiformaate ja vorminguid, arvestades

keskkonnasäästlikkusega; • töötleb ülesande alusel digitaalselt fotosid, rakendades sobivaid tehnikaid, kompositsiooni- ja

töövõtteid;

• arendab oma töid, arvestades saadud tagasisidega; • vormistab ja esitleb oma töid, kirjeldades tööprotsessi ja keskkonnateadlikke valikuid;

• kasutab vahendeid teadlikult ja säästlikult ning hooldab töökeskkonda vastavalt nõuetele;

2) kujundab jäädvustatud materjali koos tekstiosaga,

rakendades teadmisi kirjakunstist ja tüpograafiast

• komponeerib kujunduse tekstilise ja pildilise osa, arvestades sihtrühma ja funksiooniga; • valib ja kombineerib kirjatüüpe, põhjendades oma valikut visuaalse mõju seisukohast;

• rakendab teadmisi kirja ajaloost, -liikidest ning stiilidest, kasutades tüpograafia-alast sõnavara; • kujundab teksti loetavuse põhimõtteid järgides, selgitades kujundusvalikuid; • analüüsib ja hindab kujunduse funktsionaalsust digitaalses ja füüsilises keskkonnas, arvestades saadud

tagasisidega; • rakendab töötades ergonoomilisi töövõtteid ja selgitab nende olulisust;

3) vormistab isiku- ja

eesmärgipäraselt oma loomingu õpimappi

• koostab õpimapi oma töödest, kavanditest ja tööprotsessi jäädvustustest, varustades need asjakohaste

kommentaaride ja tekstidega; • valib ja kasutab tööde esiltlemiseks ja vormistamiseks erinevaid vormistusviise, lähtudes töö eesmärgist; • rakendab kujundamisel loetavuse, esteetika ja visuaalse selguse põhimõtteid, põhjendades kujunduslikke

valikuid; • esitleb oma õpimappi, kasutades erialast sõnavara.

8. Koostööoskuste ja erialase identiteedi arendamine 11 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija arendab enesejuhtimist, kujundab ja mõtestab oma erialast identiteeti ning kavandab ja kohandab

arengueesmärke, tegutsedes teadlikult nii iseseisvalt kui meeskonnas.

14 (38)

Õpiväljund

Õpilane:

1) arendab oma valmisolekut tööks ja õppimiseks, kasutades erinevaid õpistrateegiaid, varasemaid

teadmisi ja kogemusi ning kohandades tegevust vastavalt

olukorrale ja isiklikele võimetele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• püstitab selged ja saavutatavad eesmärgid, arvestades varasemaid teadmisi, oskusi ning isiklikke võimeid ja piire;

• on teadlik enda ja teiste tunnetest ja nende mõjust enda ja teiste käitumisele;

• viib ellu kavandatud tegevused, kasutades tõhusaid õpistrateegiaid ja töövõtteid igapäevastes tegevustes ja õppeülesannetes ning kasutades aega ja vahendeid sihipäraselt;

• analüüsib oma tegevuste mõju ja arengut, tuues välja tugevused ja arenguvajadused; • kohandab eesmärke ja tegevusi saadud tagasiside ning muutuvate olude põhjal;

2) haldab teadlikult oma ressursse:

aega, oskusi ja raha, võttes vastutuse oma otsuste eest

• planeerib ja jälgib oma aega, oskusi ja rahalisi vahendeid eesmärkide täitmiseks;

• hindab oma otsuste ja tegevuste mõju enda arengule ja tulemustele; • kohandab ressursikasutust ja tegevusplaane vastavalt muutuvatele olukordadele;

• põhjendab tehtud otsuseid, lähtudes seatud prioriteetidest; • oskab kasutada tagasisidet oma planeerimise täiustamiseks;

3) tegutseb koostöiselt meeskonnas erialaste- ja muude õpiülesannete

täitmisel

• analüüsib õppetöös toimuvaid meeskondlikke ja koostöiseid tegevusi; • kuulab ja suhtleb selgelt, küsides infot, jagades tagasisidet ning arvestades teiste seisukohtade ja

tunnetega; • kohandab oma tegevust ja panust meeskonna eesmärkide, tagasiside ja muutuvate olukordade põhjal; • kohandab oma panust, arvestades tagasiside ja emotsioonide juhtimisega ning oma isiklike ja

meeskonna ressurssidega;

4) kujundab teadlikult oma erialast

identiteeti, teadvustades enda tugevusi ja rolli disaini-, kunsti- ja ruumi valdkonnas

• analüüsib oma tugevusi, oskusi ja huvisid ning seob need oma professionaalse arenguga;

• kirjeldab oma rolli ja võimalusi valdkondlikes tegevustes; • arendab õppetöös läbivalt oma erialast portfooliot, mis peegeldab tema oskusi, isikupära ja erialast

identiteeti;

• esitleb ennast ja oma töid teadlikult, põhjendades tehtud valikuid ja sõnastades edasised arengusammud.

9. Praktika 25 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ja kinnistab oma erialaõppes omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid, töötades

iseseisvalt, juhendamisel ja töökeskkonnas, arvestades korralduse, nõuete ja tagasisidega.

15 (38)

Õpiväljund

Õpilane:

1) tutvub erialaste ettevõtluse- ja praktikavõimalustega ning

kandideerib asjakohaste dokumentidega praktikale

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• tutvub iseseisvalt või juhendamisel praktika võimalustega, valib infot ja kaardistab nende alusel endale sobivad valikud;

• koostab juhendamisel asjakohase CV ja kandideerimiseks nõuetekohase portfoolio; • koostab praktikajuhendi alusel praktikale asumiseks vajalikud dokumendid, küsides vajadusel

praktikajuhendaja abi;

• kasutab suhtluses korrektset eesti keelt ja järgib ametialase suhtluse reegleid; • kasutab suhtluskanalitena kokkulepitud viise, -tehnoloogiat ja seadmeid;

2) töötab juhendamisel

praktikaettevõttes, järgib tööandja töökorraldust ja

kvaliteedinõudeid, rakendab töötamisel ergonoomilisi ja efektiivseid töövõtteid

• koostöös praktika ettevõttepoolse juhendajaga seab praktika eesmärgi ja praktika ülesanded

ning sõnastab need praktikandi individuaalsesse praktikakavasse; • tutvub ja selgitab oma tööga seotud tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust;

• teostab lähteülesande alusel oma töölõigu või osaleb tööprotsessis vastavalt spetsialiseerumisele, lähtudes juhistest, kvaliteedinõuetest ja võttes arvesse tagasisidet;

• korrastab enne ja pärast tööd oma töökoha, vajalikud materjalid ja töövahendid;

• töötab tervist säästvalt, järgides ergonoomika nõudeid;

3) arendab töökeskkonnas oma suhtlemis-, õpi- ja

koostööoskust

• täidab oma rolli meeskonnas, käitudes usaldusväärselt ja koostööd soodustavalt; • küsib juhendajalt abi, parendab oma tööd saadud tagasiside baasil;

• arutleb meeskonnas või juhendajaga oma vajaduste, võimaluste ja tunnete üle; • näitab valmisolekut kohaneda ja arendada oma pädevusi, motivatsiooni ja enesekindlust; • väljendab end viisakalt ja teistega arvestavalt, arusaadavalt ning olukorrale vastavalt;

4) arendab erialast

kujutamisoskust, visualiseerides ideid, objekte

ja keskkondi

• visualiseerib lähteülesande alusel ideid, objekte ja keskkondi, selgitades kunstilisi

valikuid ja väljakutseid; • kasutab sobivaid vahendeid, valides töövõtteid ja -tehnikaid;

• töötab ergonoomiliselt ja efektiivselt, järgides aja- ja tegevuskava; • viimistleb ja arendab töid vastavalt juhendaja tagasisidele; • vormistab ja esitleb töid vastavalt juhendile;

• korrastab töökoha ja utiliseerib oma tööd keskkonnasäästlikult;

5) kasutab erialast terminoloogiat väljendus- ja

analüüsivõimet, kasutades kirjeldustes ja sõnastustes

• kirjeldab ja analüüsib lähteülesande alusel kunsti- ja disainivaldkonna teoseid, objekte ja nähtusi, kasutades erialast sõnavara ka võõrkeeles;

• nimetab ja kirjeldab kunsti- või disainistiile, -tehnikaid ja- termineid, ka võõrkeeles; • kirjeldab info- ja teabeallikaid, kust leida kunsti- ja erialast kirjandust;

16 (38)

6) analüüsib saadud kogemusi, tuvastades arenguvajadused

• kirjeldab praktika aruandes kogemuse põhjal praktikaettevõtte töökorraldust; • analüüsib praktika käiku ning saadud töö- ja elukogemust;

• annab praktika lõpus hinnangu oma pädevuste arengule, esitledes praktikatöid; • hindab nii kooli- kui ettevõttepoolset praktikakorraldust ja teeb ettepanekuid.

3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid

3.2.1. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel graafilise disaini loomisele

10. Digimeedia kujundamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab, arendab ja rakendab digitaalse meedia lahenduste kujundamise pädevusi baastasemel.

Õpiväljund

Õpilane: 1) kirjeldab digitaalse disaini

olemust, mõju ja rolli ühiskonnas, selgitades seoseid kultuuriväärtuste

ja identiteediga

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: • kirjeldab digitaalse disaini funktsioone ja väljundeid ning mõju üksikisikule, kogukonnale ja

ühiskonnale; • toob juhendamisel näiteid kasutajakesksuse, ligipääsetavuse ja keskkonnateadlikkuse põhimõtete

rakendamisest digitaalses disainis; • selgitab, kuidas on digitaalsete keskkondade ja üksiklahenduste disain seotud sihtrühma kogemuste,

käitumise ja kultuurilise identiteediga;

• kirjeldab eesmärgipärase kasutajamugavuse ja -kogemuse mõju, selgitades disaineri rolli ja vastutust näidete kaudu;

2) töötab välja kujunduse idee, kontseptsiooni ja kujunduse kavandi, rakendades teadmisi

disainiprotsessist ja visuaalsest kommunikatsioonist

• analüüsib lähteülesannet, määratledes kujunduse sõnumi, eesmärgi ja elementide hierarhia; • kasutab juhendamisel ideeloome tööriistu ning loob, selgitab ja valib ideid; • sõnastab ja vormistab juhendamisel kujunduse kontseptsiooni ideekavandiks, visualiseerides

võtmekaadrid, kasutajavood ja stilistika; • valib ja kasutab sobivaid töövahended, andmepanku, keskkondi, teenuseid, rakendusi ja tarkvara;

• esitleb ideekavandit, selgitades valikuid ja hindab juhendamisel selle funktsionaalsust ja sobivust sihtrühmale;

• kirjeldab eritüübiliste digitaalsete kujunduste teostamise etappe ja töövoogusid;

• arendab ideekavandi tagasisidet arvesse võttes kujunduskavandiks, kasutades kunstilisi oskusi ja erialaseid pädevusi;

17 (38)

3) teostab lihtsaid digitaalseid kujundusi, rakendades kunstilisi,

erialaseid ja tehnilisi pädevusi ning järgides autoriõiguse nõudeid

• teostab kujunduskavandi alusel kujunduslahenduse, järgides kontseptsiooni, stiili- ja brändi juhiseid ning lähteülesande tingimusi;

• kirjeldab eritüübiliste digitaalsete kujunduste teostamise etappe ja töövoogusid; • planeerib ja haldab oma töölõigu protsessi ja teeb koostööd, järgides projekti üldist töövoogu; • kirjeldab enda rolli ja vastutusalasid disainerina, praktiseerides eesmärgipärast tööviisi;

• kasutab meeskonnatöö vahendeid ja keskkondi, tagades koostöise järjepidevuse info- ja failihalduses; • valib, töötleb ja teostab kujunduse osad, pidades silmas funktsionaalsust, visuaalset stiili ja järgides

autoriõiguse nõudeid; • teostab lähteülesande tingimustele vastava tervikliku kujunduslahenduse, rakendades visuaalse

kirjaoskuse ja info kujundamise alaseid ning erialatehnilisi pädevusi;

• analüüsib juhendamisel kujunduse funktsionaalsust ligipääsetavuse ja kasutajakesksuse aspektidest, selgitades valikuid;

4) teostab lihtsaid prototüüpe ja esitlusi; rakendades erialaseid pädevusi ja funktsionaalseid

töövõtteid ning järgides kestlikkuse põhimõtteid

• loob juhendamisel lihtsa digitaalse prototüübi ja esitlusfaili, rakendades erialaseid pädevusi ja kasutades sobivaid tööriistu ning tarkvara;

• järgib prototüübi ja esitluse ühtset stiili, funktsionaalsust, ligipääsetavust ja kasutajamugavust,

kohandades lahenduse sihtrühma vajadustele ja platvormi eripärale; • hindab ja analüüsib prototüübi või esitlusfaili kommunikatsioonivõimet ja kujunduskvaliteeti projekti

lähteülesandest ja kasutaja kontekstist lähtuvalt; • esitleb oma projekti, demonstreerides prototüübi või esitluse abil disainilahenduse eesmärgipärasust ja

funktsionaalsust ning selgitades valikuid erialast sõnavara kasutades;

5) arendab kujunduslahendust, korraldades töövoo ja hallates infot ning järgides etteantud struktuuri,

süsteeme ja tingimusi;

• kasutab erialaseid materjale, seadmeid ja tehnoloogiaid ning kujundab töökeskkonda ja -protsessi jätkusuutlikkuse põhimõtteid arvesse võttes;

• arendab kujunduslahendust tagasiside põhjal, parandades kasutusmugavust ning funktsionaalsust;

• vormistab, esitleb ja edastab kujunduslahenduse vastavalt juhistele; • optimeerib ja salvestab failid taasesitamiseks sobivatesse vormingutesse, vastavuses lähteülesande

tingimustega; • haldab oma töövoogu, infot ja faile süsteemselt ja sihipäraselt, tehes koostööd ühtse tulemuse nimel; • korrastab, edastab ja arhiveerib materjali ning utiliseerib jäägid (sh digitaalsed) keskkonnatingimusi

arvestades;

18 (38)

6) koondab oma vormistatud tööd erialasesse portfooliosse,

jäädvustades ja kirjeldades tööde eesmärki, tööprotsessi ja tehtud valikuid

• kogub ja jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid vahendeid ja töövõtteid;

• koondab ja vormistab kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need asjakohaste selgituste ja viidetega;

• kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades

valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega.

11. Trüki- ja välimeedia kujundamine 13 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab, arendab ja rakendab trüki- ja välimeedia lahenduste kujundamise pädevusi baastasemel.

Õpiväljund

Õpilane: 1) kirjeldab trüki- ja välimeedia

olemust, mõju ja rolli ühiskonnas ning seoseid kultuuriväärtuste ja

identiteediga

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: • kirjeldab trüki- ja välimeedia funktsioone ja väljundeid ning mõju üksikisikule, kogukonnale ja

ühiskonnale; • selgitab juhendamisel kasutajakesksuse, ligipääsetavuse ja keskkonnateadlikkuse põhimõtteid, tuues

näiteid praktilistest lahendustest erinevates kontekstides; • toob näiteid kasutajamugavuse ja -kogemuse praktilistest aspektidest trüki- ja välimeedia lahenduste

näitel;

• kirjeldab ja analüüsib juhendamisel disaineri rolli ja vastutust visuaalse info edastamisel trüki- ja välimeedia näidete varal;

2) tunneb trüki- ja välimeedia tehnoloogiaid ja töövoogu ning selgitab protsesse ja mõisteid,

kasutades erialast sõnavara

• kirjeldab reklaami-, trüki- ja välimeedia tööstuse tehnoloogiaid ja tööpõhimõtteid; • tunneb välimeedia tootmise, trükitehnoloogiate ja trükiettevalmistuse protsesse, vahendeid, materjale

ning selgitab nende valiku ja kasutamise tingimusi projektipõhiselt, kasutades asjakohast

erialasõnavara eesti ja inglise keeles; • selgitab praktiliste näidete varal tehnoloogilisi võimalusi ja piiranguid;

• kirjeldab erinevate trüki- ja välimeedia projektide töövoogusid tervikuna, tuues välja graafilise disaineri tööülesandeid ja vastutusala;

19 (38)

3) töötab välja trüki- ja välimeedia kujunduse idee, kontseptsiooni ja

kujunduskavandi, rakendades teadmisi disainiprotsessist, tehnoloogiast ja visuaalsest

kommunikatsioonist

• analüüsib lähteülesannet, määratledes kujunduse sõnumi, eesmärgi ja lähteinfo hierarhia; • kasutab juhendamisel ideeloome tööriistu ning loob, selgitab ja valib ideid;

• mõtestab kasutajakesksuse, ligipääsetavuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning kirjeldab nende rakendamise viise;

• sõnastab juhendamisel lihtsa kujunduskontseptsiooni ja vormistab selle ideekavandiks, kirjeldades

ülesehitust, omadusi ja materjale ning visualiseerides stilistika; • valib ja kasutab sobivaid töövahendeid, andmepanku, keskkondi, teenuseid, rakendusi ja tarkvara;

• esitleb ideekavandit, selgitades valikute vastavust lähteülesandele; • hindab juhendamisel ideekava eesmärgipärasust, funktsionaalsust ja sobivust sihtrühmale; • arendab ideekavandi tagasisidet arvesse võttes kujunduskavandiks, kasutades kunstilisi oskusi ja

erialaseid pädevusi;

4) kujundab lihtsaid trüki- ja

välimeedia infokandjaid, rakendades kunstilisi, erialaseid ja tehnilisi pädevusi ning järgides

autoriõiguse nõudeid

• teostab kujunduskavandi alusel kujunduslahenduse, järgides kontseptsiooni ning stiili- ja visuaalse

identiteedi juhiseid; • kirjeldab eritüübiliste trüki- ja välimeedia infokandjate teostamise etappe ja töövoogusid; • selgitab välja teostamise tehnoloogia ja materjalid ning arvestab piirangutega, tehes

keskkonnateadlikke valikuid; • kirjeldab enda rolli ja vastutusalasid disainerina, planeerides ja hallates oma töölõigu protsessi ning

tehes koostööd ühtse tulemuse nimel; • kasutab meeskonnatöö vahendeid ja keskkondi, tagades järjepidevuse info- ja failihalduses; • valib, töötleb ja teostab kujunduse osad, praktiseerides eesmärgipärast tööviisi ning järgides visuaalset

stiili ja autoriõiguse nõudeid; • teostab lähteülesande tingimustele vastava tervikliku kujunduslahenduse, rakendades visuaalse

kirjaoskuse ja info kujundamise alaseid ning erialatehnilisi pädevusi;

• analüüsib juhendamisel kujunduslahenduse funktsionaalsust eesmärgipärasuse ja kasutajakesksuse aspektidest, selgitades oma valikuid;

20 (38)

5) teostab lihtsaid prototüüpe ja mudeleid, rakendades erialaseid

pädevusi ja funktsionaalseid töövõtteid ning järgides kestlikkuse põhimõtteid

• loob juhendamisel lihtsa digitaalse või füüsilise prototüübi ja esitlusfaili, rakendades erialaseid pädevusi ning kasutades sobivaid tööriistu ja tarkvara;

• jälgib prototüübi ja esitluse funktsionaalsust, ühtset stiili, ligipääsetavust ja kasutajamugavust, vastavalt meedia, materjali ja sihtrühma eripärale;

• hindab ja analüüsib prototüübi või esitlusfaili kommunikatsioonivõimet ja kujunduskvaliteeti projekti

lähteülesandest ja kasutaja kontekstist lähtuvalt; • selgitab juhendamisel kujunduslahenduse mõju keskkonnale materjalide ja tehnoloogia kaudu;

• esitleb oma projekti, demonstreerides prototüübi ja esitlusfaili abil kujunduslahenduse eesmärgipärasust ja funktsionaalsust ning selgitades valikuid erialast sõnavara kasutades;

6) arendab kujunduslahendust,

korraldades töövoo ja hallates infot ning järgides etteantud struktuuri,

süsteeme ja tingimusi

• kasutab erialaseid materjale, seadmeid ja tehnoloogiaid ning kujundab oma töökeskkonda ja -protsessi

jätkusuutlikkuse põhimõtteid arvesse võttes; • arendab kujunduslahendust tagasiside põhjal, parandades funktsionaalsust ja kujunduskvaliteeti;

• vormistab, esitleb, edastab ja kinnitab kujunduslahenduse juhiste alusel; • optimeerib ja salvestab failid ning teostab tootmisettevalmistuse lähteülesande tingimuste kohaselt; • haldab oma töövoogu, infot ja faile süsteemselt ja sihipäraselt, tehes koostööd ühtse tulemuse nimel;

• korrastab, edastab ja arhiveerib materjali ning utiliseerib jäägid (sh digitaalsed) keskkonnatingimusi arvestades;

7) täiustab oma erialast portfooliot, järgides kasutajasõbralikkuse ja kestlikkuse põhimõtteid

• struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega;

• järgib portfoolio loomisel kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid;

• esitleb portfooliot erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara.

12. Visuaalse identiteedi kujundamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab, arendab ja rakendab visuaalse identiteedi lahenduste kujundamise pädevusi baastasemel.

Õpiväljund

Õpilane: 1) kirjeldab visuaalse identiteedi

olemust, väljundeid ja rolli

kommunikatsioonis, selgitades seoseid kultuuriliste väärtuste ja

identiteediga

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: • kirjeldab inimese tajumehhanisme ja -protsesse, analüüsides seoseid info vastuvõtmise ja töötlemisega

väliskeskkonnast;

• kirjeldab tähelepanu juhtimise viise, tuues näiteid stilistilistest ja kujundusvõtetest eritüübilistes lahendustes;

21 (38)

• kirjeldab visuaalse identiteedi olemust, funktsioone ja väljundeid, selgitades nende tähendust eesmärgipärases kommunikatsioonis;

• tunneb visuaalse identiteedi tööriistu ja kirjeldab nende kasutamise põhimõtteid ühtsuse tagamisel kommunikatsioonis;

• arutleb juhendamisel sõnumi sisu ja sihtrühmale sobivate kujundusvalikute üle, analüüsides näiteid erinevatest kasutusvaldkondadest;

• selgitab visuaalse identiteedi, brändingu ja turundusega seotud mõisteid ja termineid, kasutades

erialasõnavara; • analüüsib juhendamisel disaineri rolli ja vastutust sõnumi kujundamisel, kirjeldades tööprotsessi ja -

põhimõtteid;

2) töötab välja visuaalse

kommunikatsiooni idee, kontseptsiooni ja

kujunduskavandi, rakendades kunstilisi, tehnilisi ja erialaseid pädevusi

• analüüsib baastaseme lähteülesannet, määratledes valdkonna, eesmärgi, sihtrühma, sõnumi, väljundid

ja elemendid; • mõtestab ja kirjeldab juhendamisel ligipääsetavuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid ülesande

kontekstis; • loob ja valib ideid, kasutades sobivaid ideeloome tööriistu, töövahendeid, andmepanku, keskkondi,

teenuseid, rakendusi ja tarkvara;

• sõnastab lihtsa kontseptsiooni ja teostab ideekavandi, visualiseerides võtmeelemendid ja stilistika; • esitleb ideekavandit, hinnates juhendamisel selle eesmärgipärasust, sobivust sihtrühmale ja

kommunikatsioonivõimet; • kirjeldab eritüübiliste kommunikatsiooniväljundite kujundamise töövoogusid ja tehnilisi aspekte,

kasutades erialaseid teadmisi meediatehnoloogiatest;

• arendab juhendamisel välja kujunduskavandi, rakendades kunstilisi, tehnilisi ja erialaseid pädevusi ning visuaalse kommunikatsiooni loomise põhimõtteid;

3) teostab lihtsamaid visuaalse identiteedi lahendusi, rakendades kunstilisi, erialaseid ja tehnilisi

pädevusi ning järgides autoriõiguse nõudeid

• kirjeldab eritüübiliste väljundite töövoogusid, arvestades meediumi, funktsiooni ja kasutajamugavusega;

• teostab lähteülesandele vastavaid visuaalse kommunikatsiooni elemente ja kujunduslahendusi, järgides

kujunduskavandit ja autoriõiguse nõudeid; • kujundab oma töökeskkonda ning planeerib ja haldab protsessi kooskõlas projekti töövooga, tehes

optimaalseid ja jätkusuutlikke valikuid; • praktiseerib eesmärgipärast ja keskkonnateadlikku tööviisi, rakendades kunstilisi pädevusi,

erialaspetsiifilisi teadmisi ja tehnoloogiaid;

• analüüsib juhendamisel kujunduslahenduse eesmärgipärasust, kommunikatsioonivõimet, kasutajamugavust ja tehnoloogilist vastavust;

22 (38)

4) arendab kujunduslahendust, korraldades töövoo, hallates infot

ning järgides etteantud struktuuri, süsteeme ja tingimusi

• arendab kujunduslahendust tagasiside põhjal, parandades funktsionaalsust ja kujunduskvaliteeti; • vormistab, edastab ja kinnitab kujunduslahenduse, kasutades erialaseid tehnoloogiaid ja materjale;

• teostab failide tehnilise ettevalmistuse, järgides vastavust tehnilistele tingimustele; • haldab oma tööprotsessi, infot, suhtlust ja faile süsteemselt ja sihipäraselt; • korrastab, edastab ja arhiveerib materjali ning utiliseerib jäägid keskkonnatingimusi arvestades;

5) teostab lihtsa visuaalse kommunikatsiooni projekti ja

esitleb seda, rakendades erialaseid pädevusi ja kestlikkuse põhimõtteid

• teostab juhendamisel lihtsa visuaalse kommunikatsiooni projekti, tehes koostööd ühtse tulemuse nimel; • jälgib projekti osade ja terviku visuaalset ühtsust, kommunikatsioonivõimet ja kasutajamugavust

kooskõlas väljundmeedia nõuetega; • esitleb oma projekti ning kirjeldab erialast sõnavara kasutades kontseptsiooni, sihtrühma,

kujunduslahenduse ülesehitust, funktsionaalsust ja stilistilisi valikuid ning reflekteerib töökogemust;

• analüüsib juhendamisel kujunduslahenduse eesmärgipärasust, kommunikatsioonivõimet, kasutajamugavust, visuaalset terviklikkust ja kujunduskvaliteeti;

6) esitleb kujunduslikult terviklikku, oma erialast identiteeti demonstreerivat portfooliot

• valib, korrastab, struktureerib ja vormistab tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast;

• esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi

ning edasist erialast potentsiaali; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele.

3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel digitoodete 3D-visualiseerimisele

13. Digitaalse vormi ja ruumi modelleerimine 11 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ja rakendab tehnilisi teadmisi ja oskusi 3D-modelleerimisel, skulptuuri ja tekstuuri loomisel.

Õpiväljund

Õpilane:

1) mõistab 3D-modelleerimise, skulptuuri ja tekstuuri loomise

põhimõtteid ning tööprotsessi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab 3D-modelleerimise, skulptuuri ja tekstuuri loomise erinevaid etappe ja tehnikaid; • kirjeldab 3D-mudelite, skulptuuride ja tekstuuride loomise töövoogu, vastavalt juhendile ja etteantud

nõuetele;

2) loob ja optimeerib 3D-objekte ja - keskkondi vastavalt etteantud nõuetele

• rakendab erinevaid modelleerimis-, skulptuuri- ja tekstuurimistehnikaid 3D-keskkonna ja erinevate 3D- objektide loomisel;

• optimeerib 3D-objekte vastavalt ressursikasutuse piirangutele;

23 (38)

3) haldab digitaalseid objekte süsteemselt, kasutades

versioonihaldust

• loob organiseeritud tööfailide struktuuri ja kasutab versioonihalduse põhimõtteid nagu failide nimetamine, versioonide salvestamine;

• kasutab töötamisel efektiivseid /asjakohaseid töövõtteid, järgides kestlikke ja eetilisi printsiipe;

4) koondab oma vormistatud tööd erialasesse portfooliosse,

jäädvustades ja kirjeldades tööde eesmärki, tööprotsessi ja tehtud

valikuid

• kogub ja jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid vahendeid ja töövõtteid;

• koondab ja vormistab kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, lähtudes töö eesmärgist, juhendist ja portfoolio nõuetest;

• kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega;

• esitleb ja analüüsib oma portfoolios olevaid töid, küsides tagasisidet.

14. 3D-animatsiooni ja interaktiivsete lahenduste loomine 11 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob ja kasutab animatsiooni, valgustust ja interaktiivsust 3D-objektide ja -keskkondade elavdamiseks.

Õpiväljund

Õpilane:

1) teostab lihtsamaid 3D- animatsioone, rakendades liikumise

ja füüsika põhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kavandab 3D-animatsiooni, kirjeldades saavutatavat tulemust ning liikumise, ajastuse ja füüsika põhimõtteid;

• teostab 3D-animatsiooni, arvestades füüsikaliste omaduste ja liikumise ajastusega; • loob 3D-objekte sisaldava lihtsa interaktiivse stseeni, rakendades teadmisi visuaalsest skriptimisest ja

programmeerimisest;

• kasutab 3D-keskkonna loomisel sobivat valgustust ja rakendab kompositsiooni põhimõtteid, selgitades tehtud valikuid;

2) täiustab oma erialast portfooliot,

järgides kasutajasõbralikkuse ja kestlikkuse põhimõtteid

• struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks,

arvestades kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; • järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel; • esitleb portfooliot erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist

lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara.

15. 3D-visualiseerija projekti- ja karjäärijuhtimine 11 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab oma iseseisvust, kriitilist mõtlemist ja ettevõtlusvalmidust 3D-kunstniku karjääri planeerimisel ning koostab professionaalse portfoolio.

24 (38)

Õpiväljund

Õpilane:

1) teostab 3D-projekti vastavalt oma edasisele suunale või eesmärgile

3D-maastikul

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• teostab kavandi alusel individuaalse või meeskondliku 3D-projekti vastavalt oma suunale või eesmärkidele 3D-maastikul;

• järgib oma töös kestlikke ja eetilisi praktikaid, sh digitaalse jalajälje vähendamist;

2) esitleb projekti, arvestades intellektuaalomandi ja

autoriõigusega

• esitleb oma projekti ideed ja arengut kuni lõpptulemuseni, sh demonstreerides projektijuhtimise oskusi; • demonstreerib teadmisi intellektuaalomandist ja autoriõigustest, viidates korrektselt oma loomingus

kasutatud allikatele; • täiustab erialast portfooliot, struktureerides teemasid ja tehes eesmärgistatud valikuid tööde hulgast;

3) esitleb kujunduslikult terviklikku,

oma erialast identiteeti demonstreerivat portfooliot

• vormistab valitud tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio eesmärgist ja oma edasisest

erialasest tegevussuunast; • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi

ning edasisi erialaseid eesmärke; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele; • annab ja võtab vastu kriitilist tagasisidet, demonstreerides professionaalset suhtlemisoskust.

3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel ruumide dekoreerimisele

16. Ruumidisaini kavandamine 11 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab dekoreerimisega seotud disaini alused, mõistab disaini mõju kultuurile, ühiskonnale ja keskkonnale ning õpib tundma materjalide omadusi ja otstarbekat kasutust ruumidisaini lahendustes.

Õpiväljund

Õpilane:

1) selgitab disaini mõju ühiskonnale ja keskkonnale, tuues välja seosed

kultuuri, väärtuste ja identiteedi kujundamisega

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab, kuidas ruumikujundus mõjutab inimeste käitumist, kogemust ja kultuurilist kuuluvust erinevates kontekstides;

• põhjendab, kuidas ruumilised lahendused saavad toetada kogukonna vajadusi, ligipääsetavust ning keskkonnateadlikkust;

• toob näiteid, kuidas dekoreerimise kaudu saab väljendada väärtusi ja visuaalset identiteeti;

25 (38)

2) kirjeldab disainiprojektideks sobilike materjalide omadusi ning

kasutab neid sobivalt erinevates ruumidisaini projektides

• eristab materjale päritolu ja omaduste põhjal; • valib konkreetse ruumilahenduse jaoks sobivad materjalid, põhjendades oma valikut funktsionaalsuse,

visuaalse mõju, kättesaadavuse ja ohutuse seisukohalt; • selgitab materjalide keskkonnamõju ning arvestab säästlikkuse, ümbertöötlemise ja kasutuse

aspektidega; • rakendab valitud materjale kavandis, maketis või dekoratsioonis, arvestades sihtrühma vajadusi,

keskkonda ja disainiprobleemi olemust;

• korraldab materjalide ja jääkide ladustamise või utiliseerimise keskkonnateadlikult;

3) loob visuaalseid ruumidisaini kontseptsioone, arvestades

sihtrühma kultuurilise tausta, väärtuste ja eelistustega ning

kasutab selleks teadlikult visuaalseid väljendusvahendeid

• kogub ja kirjeldab sihtrühma iseloomustavaid tunnuseid; • valib ja kasutab ruumikujunduse visuaalseid elemente, mis haakuvad sihtrühma identiteedi ja

vajadustega ning ruumi eesmärgiga; • loob visuaalse kontseptsiooni kavandi, mis väljendab sihtrühma väärtusi ja konteksti;

• põhjendab oma visuaalseid valikuid suuliselt või kirjalikult, seostades need konkreetse ruumifunktsiooni ja kasutajakogemusega;

• loob ruumidisaini kontseptsiooni, mis jutustab visuaalse loo ning edastab selge ja tähendusliku

sõnumi; • analüüsib ruumidisaini kontseptsiooni sobivust valitud sihtrühmale, hinnates lahenduse mõju,

tähenduslikkust ja esteetilist sobivust;

4) kasutab sobivaid tööriistu ning tehnoloogiaid materjalide töötlemiseks, järgides tööohutust ja

eesmärgipärast kasutust

• tunneb töövahendite ja seadmete funktsioone ning kasutab neid asjakohaselt vastavalt valitud materjalile ja tööülesandele;

• järgib tööohutusnõudeid kogu tööprotsessi vältel;

• rakendab sobivaid tehnikaid ja töövõtteid kavandatud lahenduse teostamisel, tagades töö korrektsuse ja materjalitõhususe;

• arvestab tööde teostamisel mõõtkava ja oskab teisendada kavandi või maketi vastavalt vajadusele erinevatesse mõõtkavadesse;

• järgib erialaseid tööohutusnõudeid, sealhulgas raskuste tõstmisel, riputamisel ja ohtlike töövahendite

käsitsemisel;

5) koondab oma vormistatud tööd erialasesse portfooliosse,

jäädvustades ja kirjeldades tööde eesmärki, tööprotsessi ja tehtud valikuid

• kogub ja jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid vahendeid ja töövõtteid;

• vormistab kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need asjakohaste selgituste ja viidetega;

• kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades

valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega.

17. Ruumidisaini lahenduste loomine 11 EKAP

26 (38)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse kavandada ja teostada visuaalselt terviklikke ruumilahendusi erinevates keskkondades, kasutades vormi- ja värviteooriat, visuaalse kommunikatsiooni põhimõtteid ning arvestades trende, sihtrühma ootusi ja kliendi vajadusi.

Õpiväljund

Õpilane:

1) kavandab ruumidisaini kontseptsiooni, rakendades loovtehnikaid kavandite ja esitluste

loomisel

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab kontseptsiooni kavandi, mis visualiseerib idee ruumiliselt; • valib ja rakendab loovtehnikaid ruumikujunduse idee arendamiseks ja edasiandmiseks; • esitleb oma lahendust suuliselt ja visuaalselt, põhjendades valitud disainielemente ja oma

kontseptsiooni;

2) rakendab kliendikeskset nõustamisoskust ja

suhtluspsühholoogiat, kujundades hoiakuid keskkonnateadliku ruumikujunduse suunas

• kaardistab tellija või sihtrühma väärtused ja ootused vestluse, küsimuste või vaatlusmeetodite abil; • suunab ruumikujunduse arutelus teadlike ja keskkonnasõbralike valikuteni, kasutades motiveeriva

suhtlemise võtteid; • selgitab, kuidas valitud materjalid, visuaalne esteetika ja tarbimisotsused mõjutavad keskkonda ja

kogukonda;

• loob usaldusväärse suhtluskeskkonna, kasutades aktiivset kuulamist ja kliendikeskset hoiakut koostöös tellijaga;

3) loob sihtrühmale sobivaid

ruumidisaini lahendusi, kasutades värvi- ja vormiteooriat

• koostab ruumilahenduse kavandi, lähtudes ruumi funktsioonist ja kasutaja vajadustest;

• valib sobivad värvid, vormid, pinnamaterjalid ja objektid, arvestades trende ja kujundatava keskkonna funktsiooni;

• seob kujunduse kindla konteksti või rolliga, arvestades selle funktsiooni ja atmosfääri;

4) teostab ruumidisaini projekte erinevates keskkondades,

kasutades sihipäraselt tehnilisi ja kompositsioonilisi võtteid

• kavandab ja teostab ruumilise kujunduse; • teeb koostööd meeskonnaliikmetega, et saavutada visuaalselt ühtne tulemus;

• kasutab ruumiplaneeringus sobivaid tehnilisi ja kompositsioonilisi võtteid, nt valgus, fookuspunkt, taust, liikumisvoog;

5) visualiseerib oma ruumilahenduse kolmemõõtmeliselt, kasutades reaalset või digitaalset maketti

• loob 3D maketi või ruumilise visuaalse esitluse; • arvestab proportsioonide, liikumissuundade ja ruumipaigutuse loogikaga;

6) täiustab oma erialast portfooliot,

järgides kasutajasõbralikkuse ja kestlikkuse põhimõtteid

• struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades

kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; • järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel;

• esitleb portfooliot enda erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara.

18. Ruumidisaini projektide teostamine 11 EKAP

27 (38)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse kavandada ja teostada tervikliku ruumidisaini projekti erinevas keskkonnas, kasutades loovaid visuaalse väljenduse vahendeid, kujunduspõhimõtteid ja meediavorme. Samuti arendab õppija võimet esitleda oma tööprotsessi, analüüsida

tehtud valikuid ja hinnata oma professionaalset arengut.

Õpiväljund

Õpilane:

1) kavandab lähteülesande alusel tervikliku ruumidisaini, lähtudes

valitud teemast, sihtrühmast ja kujunduse eesmärgist

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab visuaalse ja tekstilise kontseptsiooni kavandi; • kirjeldab kavandis valitud teemat, sihtrühma vajadusi ja disainielementide otstarvet;

• valib ruumilahenduseks sobivad materjalid, värvid, vormid ja dekoratiivsed lisandid eesmärgipäraselt; • esitab kavandi koos põhjendusega, sidudes selle selgelt ruumikasutaja, sündmuse või asutuse

kontekstiga;

• näitab üles iseseisvat loovat mõtlemist ja sisulist läbitöötatust lahenduse kujundamisel;

2) loob lähteülesande alusel tervikliku ruumidisaini lahenduse, rakendades

sobivaid tehnilisi ja kompositsioonilisi võtteid

• valmistab ette ja teostab ruumilise kujunduse vastavalt eelnevale kavandile ja ruumikasutuse eesmärgile;

• kasutab sobivaid töövõtteid ning materjale esteetilise ja funktsionaalse terviku saavutamiseks; • tagab lahenduse visuaalse ühtsuse, korrektsuse ja professionaalse viimistluse vastavalt

kujunduskvaliteedi nõuetele;

• teeb säästlikke valikuid vastavalt jätkusuutliku disaini põhimõtetele;

3) viib oma ruumidisaini kontseptsiooni ellu, töötades koos

valdkondlike spetsialistide või meeskonnaga

• osaleb aktiivselt ettevalmistuses ja teostuses; • teeb koostööd meeskonnaga, järgides kokkulepitud rollijaotust;

• tagab visuaalse väljundi ühtsuse, sidudes valguse, kompositsiooni ja ruumilise lahenduse tervikuks;

4) esitleb oma ruumidisaini projekti, kasutades asjakohaseid visuaalseid väljendusvahendeid ning

põhjendades loomingulisi otsuseid

• koostab selge ja visuaalselt atraktiivse esitluse; • esitab oma töö loogiliselt, selgitades eesmärki, valikuid ja kasutatud kujundusvõtteid; • kasutab korrektset ja valdkonnale omast terminoloogiat nii eesti kui võõrkeeles;

• põhjendab tehtud disainiotsuseid, sidudes need ülesande, sihtrühma, ja isikliku arusaamaga ruumikujundusest;

• analüüsib kriitiliselt oma loomeprotsessi, tuues välja õnnestumised ja arengukohad;

5) esitleb kujunduslikult terviklikku, oma erialast identiteeti demonstreerivat portfooliot.

• vormistab valitud tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast;

• esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi

ning edasisi erialaseid eesmärke; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele.

28 (38)

3.2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel stiliseerimisele

19. Stilistika konseptsioonide loomine 11 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab stilistikaga seotud disaini alused, mõistab disaini mõju kultuurile, ühiskonnale ja keskkonnale

ning õpib tundma materjalide omadusi ja otstarbekat kasutust stilistilistes lahendustes.

Õpiväljund

Õpilane:

1) selgitab disaini mõju ühiskonnale ja keskkonnale, tuues välja seosed

kultuuri, väärtuste ja identiteedi kujundamisega

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab, kuidas disain mõjutab inimeste käitumist, kultuurilist identiteeti ja ühiskondlikke väärtusi; • selgitab, kuidas disainilahendused arvestavad kogukonna vajadusi ja keskkonnamõjusid;

2) kirjeldab looduslike ja tehislike materjalide omadusi, kasutades

neid sobivalt erinevates stilistika projektides

• eristab materjale päritolu ja omaduste põhjal, nt hingavus, painduvus, taaskasutatavus; • valib projekti jaoks sobivad materjalid, põhjendades valikut funktsionaalsuse ja esteetika põhjal;

• kirjeldab materjalide keskkonnamõju ja säästlikkuse aspekte; • kombineerib valitud materjale praktilises stilistika lahenduses, lähtudes sihtrühmast ja

disainiprobleemist;

3) loob visuaalseid stilistika kontseptsioone, arvestades sihtrühma kultuurilise tausta,

väärtuste ja stiilieelistustega

• kogub ja kirjeldab sihtrühma iseloomustavaid tunnuseid; • valib visuaalseid elemente sobitades neid sihtrühma identiteedi ja ootustega; • kujundab kontseptiooni kavandi, mis väljendab selgelt valitud sihtrühma vajadusi ja väärtusi;

• põhjendab oma kujundusvalikuid suuliselt või kirjalikult, sidudes need konkreetse konteksti ja inimese kuvandiga;

• analüüsib visuaalse kontseptsiooni sobivust valitud sihtrühma identiteedi ja kontekstiga;

4) seostab visuaalseid sümboleid identiteedi ja kuuluvustunde edastamisega, kasutades neid

teadlikult stilistikakavandites

• selgitab sümboleid ja nende tähendusi erinevates kultuurilistes kontekstides; • kasutab valitud sümboleid või kujunduselemente sihipäraselt individuaalse kuvandi kujundamisel; • loob stilistika kontseptsiooni, mis jutustab lugu ja kannab selget visuaalset sõnumit;

5) valib ja kasutab sobivaid tööriistu ja tehnoloogiaid materjalide

töötlemiseks, järgides tööohutust ja eesmärgipärast kasutust

• tunneb töövahendite funktsioone ja rakendab neid asjakohaselt vastavalt materjalile; • järgib tööohutusnõudeid tööprotsessi igas etapis;

• kasutab sobivaid tehnikaid ja töövõtteid kavandatud materjalilahenduse teostamisel;

6) koondab oma vormistatud tööd

erialasesse portfooliosse, jäädvustades ja kirjeldades tööde

• jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid vahendeid ja

töövõtteid; • vormistab koondatud kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need

asjakohaste selgituste ja viidetega;

29 (38)

eesmärki, tööprotsessi ja tehtud valikuid

• kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega.

20. Stilistiliste lahenduste loomine 11 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse kavandada ja teostada stilistilisi lahendusi erinevates keskkondades ja meed iates, kasutades vormi- ja värviteooriat, moetrende, visuaalset meediat ning kliendikeskset nõustamist.

Õpiväljund

Õpilane: 1) kavandab isikustilistika

kontseptsiooni, ühendades visuaalsed ja narratiivsed elemendid ning rakendades

loovtehnikaid kavandite ja esitluste loomisel

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: • koostab visuaalse ja tekstilise kontseptsiooni kavandi;

• valib loovtehnikad ja rakendab neid idee arendamiseks; • esitleb oma lahendust suuliselt ja visuaalselt, põhjendades kontseptsiooni valikuid;

2) kasutab suhtlemispsühholoogiat,

kliendi hoiakute kujundamiseks nõustamisprotsessis

• uurib kliendi väärtusi ja vajadusi vestluse ja küsimustike kaudu;

• suunab klienti teadlike valikuteni jätkusuutliku moe ja stiilivalikuteni, kasutades motiveerivat suhtlemist;

• selgitab moetrendide ja tarbimiskäitumise mõju keskkonnale;

• loob usaldusväärse ja motiveeriva suhtluskeskkonna, tuginedes aktiivsele kuulamisele ja kliendikesksele hoiakule;

3) loob stilistilisi lahendusi,

arvestades värvi- ja vormiteooriat, moesuundi ja kuvandiloome tehnikaid isiku- ja kontekstipõhiste

vajaduste alusel

• koostab stilistilise lahenduse kavandi, lähtudes konkreetse isiku füüsilistest ja psühholoogilistest

eripäradest; • valib sobivad värvid, vormid, rõivastuse ja aksessuaarid arvestades trendianalüüsi ja seades kuvandi

eesmärgi;

• loob stilistikat vastavalt rollile, nt tööintervjuu, lavaline esinemine;

4) rakendab stilistikaprojekte erinevates keskkondades ja

meediates kasutades sihipäraselt tehnilisi, esteetilisi ja

kompositsioonilisi võtteid

• viib läbi stilistika fotosessiooniks, videoks või muuks visuaalseks väljundiks, jälgides valguse, värvi, proportsioonide ja kompositsiooni sobivust;

• teeb koostööd fotograafi/videograafi ja meeskonnaga, juhendades visuaalse tulemuse saavutamiseks; • kasutab sobivaid töövõtteid ja vahendeid, et saavutada terviklik ja sihtrühmale vastav visuaalne

tulemus; • loob lahenduse vastavalt valitud meediale;

30 (38)

5) täiustab oma erialast portfooliot, järgides kasutajasõbralikkuse ja

kestlikkuse põhimõtteid

• struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega;

• järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel; • esitleb portfooliot enda erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist

lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara.

21. Stilistika projektide rakendamine 11 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse kavandada ja ellu viia terviklik stilistikaprojekt, kasutades loovaid väljendusvahendeid, visuaalse kujunduse teadmisi ning sobivaid meediavorme, ning esitleda ja hinnata oma tööprotsessi ja arengut.

Õpiväljund

Õpilane:

1) kavandab lähteülesande alusel isikustilistika kontseptsiooni,

lähtudes valitud teemast, sihtrühmast ja visuaalse kuvandi eesmärgist;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab kontseptsiooni kavandi, valib loovtehnikad ja rakendab neid idee arendamiseks; • kirjeldab valitud suuna, sihtrühma ja kasutatavate elementide põhjendusi;

• valib sobivad materjalid, värvid, vormid ja lisandid eesmärgipäraselt; • esitab koostatud kavandi koos suulise või kirjaliku põhjendusega, sidudes selle kavandatava isiku,

sündmuse või olukorraga;

• näitab iseseisvat otsustusvõimet ja loovust valitud kontseptsiooni kujundamisel;

2) loob lähteülesande alusel stilistilise lahenduse, rakendades

sobivaid tehnilisi, esteetilisi ja kompositsioonilisi võtteid

• viib läbi stiliseerimisprotsessi rakendades sobilikke tehnikaid; • loob valmis välimuse vastavalt kavandile ja kasutajale;

• jälgib visuaalset ühtsust ja eesmärgipärast väljendust; • teostab valitud isikule või modellile stilistilise lahenduse, mis vastab eelnevalt koostatud kavandile ja

stilistika eesmärgile;

• tagab lahenduse visuaalse ühtsuse ja professionaalse viimistluse vastavalt ajakohastele moesuundadele ja eesmärgile;

• tagab lahenduse kooskõla jätkusuutliku moe põhiprintsiipidega;

3) teostab lähteülesande ja kujunduskavandi alusel stilistikalahenduse visuaalses

meediumis, nt foto, video, reklaam, töötades koos

valdkondlike spetsialistide või meeskonnaga

• planeerib lähteülesande ja kujunduskavandi alusel stilistilise kujunduse esitlusvormi tehnilised ja esteetilised aspektid, koostöös meeskonnaga;

• osaleb aktiivselt sessiooni ettevalmistamises ja teostuses;

• jälgib kompositsiooni, valguse ja kujundi kooskõla lõpptulemuses; • osaleb visuaalse projekti ettevalmistamisel ja viib läbi stilistilise kujunduse salvestus- või

pildistusprotsessis;

31 (38)

4) esitleb oma stilistikaprojekti, kasutades sobivaid

väljendusvahendeid ja põhjendades loomingulisi otsuseid

nii eesti kui ka võõrkeeles

• koostab visuaalse esitlusmaterjalikasutades sobivaid väljendusvahendeid; • selgitab oma lahenduse eesmärki, valikuid ja kasutatud võtteid;

• kasutab korrektset ja asjakohast eriala terminoloogiat; • esitleb oma projektitulemust suuliselt ja/või visuaalselt komisjonile, kasutades loovalt visuaalseid

materjale ning põhjendades tehtud valikuid; • analüüsib oma loomingulisi valikuid kriitiliselt ja seob need sihtrühma ja kontekstiga;

5) esitleb kujunduslikult terviklikku,

oma erialast identiteeti demonstreerivat portfooliot

• valib, korrastab, struktureerib ja vormistab tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio

eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast; • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi

ning edasisi erialaseid eesmärke;

• kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele.

3.2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel interaktsioonidisaini loomisele

22. Disaini alused ja kasutajaliidese loomine 9 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab arusaamise disaini rollist ühiskonnas, kasutajakesksest mõtteviisist ja UI-disaini põhialustest, õpib tundma visuaalse kommunikatsiooni ning materjalide ja tehnoloogiate kasutamise võimalusi kasutajaliidese loomisel.

Õpiväljund

Õpilane: 1) analüüsib juhendamisel disaini ja

kasutajaliidese rolli ühiskonnas

ning digikeskkonnas, tuues näiteid nende mõjust inimkäitumisele ja

kultuurilistele väärtustele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: • toob juhendamisel ja näidete põhjal välja, kuidas kasutajaliidese disain mõjutab inimeste käitumist,

valikuid ja kaasatust, kirjeldades seoseid praktiliste olukordadega;

• kirjeldab visuaalsete või digikeskkonna näidete põhjal, kuidas kultuurilised väärtused ja identiteet peegelduvad kasutajakogemuses;

• põhjendab lihtsate näidete toel, kuidas kasutajaliidese disain saab toetada sotsiaalseid ja praktilisi eesmärke, nt ligipääsetavus, kaasamine, teadlik valik;

2) rakendab disaini põhialuseid ja visuaalse kommunikatsiooni

võtteid UI kujunduses, luues visuaalse kontseptsiooni ja

põhjendades kujundusvalikuid

• koostab juhendamisel lihtsa visuaalse kontseptsiooni, järgides etteantud disainiülesannet ja kasutades sobivaid töövahendeid;

• rakendab praktilises kujundustöös värviteooria, kompositsiooni ja hierarhia põhimõtteid, lähtudes kujunduse eesmärgist ja kasutaja loetavusest;

• valib sobivad graafilised elemendid ning põhjendab oma valikuid, seostades need kavandi funktsionaalsuse ja esteetikaga;

3) tunneb ära ja kasutab

disainiprotsessis vajalikke töövahendeid ja tarkvara, jälgides

• kasutab juhendamisel sobivaid digitaalse prototüüpimise ja graafilise disaini tööriistu, valides need

vastavalt ülesande iseloomule;

32 (38)

tööohutust ja eesmärgipärast kasutust

• demonstreerib töövoo haldamise põhimõtteid, korraldades failid ja tööetapid süsteemselt ning sihipäraselt;

• järgib tööohutus- ja autoriõiguse nõudeid, rakendades neid praktilises kujundus- ja prototüüpimistöös;

4) koondab oma vormistatud tööd

erialasesse portfooliosse, jäädvustades ja kirjeldades tööde

eesmärki, tööprotsessi ja tehtud valikuid

• jäädvustab kogutud tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid

vahendeid ja töövõtteid; • vormistab koondatud kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need

asjakohaste selgituste ja viidetega; • kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades

valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega.

23. Süvendatud disainiprotsessid ja tehnoloogiad 9 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab disaini põhimõtteid ja visuaalse kommunikatsiooni võtteid UI-lahendustes, kasutab kaasaegseid töövahendeid ja tehnoloogiaid, arvestab ligipääsetavuse ja kestlikkuse nõudeid ning täiendab lahendusi kasutajalt saadud tagasiside

põhjal.

Õpiväljund

Õpilane: 1) kavandab kasutajaliidese

lahendusi, määratledes sihtrühma ja eesmärgid ning koostades

visuaalse kavandi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: • koostab juhendamisel lähteülesandest lähtuva kavandi, nt flowchart, wireframe, kasutades sobivaid

töövahendeid ja prototüüpimistarkvara; • määratleb sihtrühma ja nende vajadused, tuginedes disainiülesandele ja kasutajakogemuse

põhimõtetele; • põhjendab kavandivalikuid kasutajakesksuse seisukohast, seostades visuaalse ja funktsionaalse

lahenduse kasutaja eesmärkide ning kontekstiga;

2) loob prototüüpe erinevatele

seadmetele ja platvormidele, rakendades UI disaini põhimõtteid

ja töövahendeid

• koostab juhendamisel interaktiivse prototüübi veebile või mobiilirakendusele, kasutades sobivaid

prototüüpimisvahendeid ja järgides disainiülesande eesmärki; • kasutab disainisüsteeme ja töövoo tarkvara, rakendades neid tööprotsessi korrastamiseks ja

komponentide ühtsuse tagamiseks; • arvestab prototüübi koostamisel eri ekraanisuurustega, kohandades paigutust ja elemente vastavalt

seadme eripärale;

3) testib ja täiendab UI lahendusi,

analüüsides kasutajate tagasisidet ja rakendades ligipääsetavuse

põhimõtteid

• viib juhendamisel läbi kasutajatesti ja kirjeldab tulemusi, kasutades lihtsaid testimeetodeid ning

esitades järeldused arusaadavalt; • rakendab WCAG põhimõtteid kujunduses, hinnates kujunduse loetavust, kontrasti ja ligipääsetavust

eri kasutajagruppidele; • teeb lahenduses muudatusi saadud tagasiside põhjal, parandades kasutusmugavust ja funktsionaalsust

vastavalt testitulemustele;

33 (38)

4) annab hinnangu oma tööle vastavalt kestlikkuse põhimõtetele,

põhjendades valikuid materjalide ja tehnoloogiate kasutamisel

• selgitab juhendamisel disainilahenduse mõju keskkonnale, tuues näiteid valitud materjalide ja tehnoloogiate kasutamise tagajärgedest;

• kasutab võimalusel taaskasutatavaid või säästlikke ressursse, lähtudes projekti eesmärgist ja tööülesande iseloomust;

• esitleb ja põhjendab oma töövoo ja tehnoloogia valikuid, seostades need kestliku disaini põhimõtete ja praktilise teostatavusega;

5) täiustab oma erialast portfooliot,

järgides kasutajasõbralikkuse ja kestlikkuse põhimõtteid

• struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades

kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; • järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel; • esitleb portfooliot enda erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist

lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara.

24. Interaktsiooni projekti teostamine 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja viib ellu kasutajaliidese projekti, arvestades kasutajakogemust ja sihtrühma vajadusi, loob

toimiva prototüübi, teeb koostööd UX-disaineri ja teiste projektimeeskonna liikmetega ning esitleb oma tööprotsessi ja tulemusi professionaalsel tasemel.

Õpiväljund

Õpilane:

1) koostab tervikliku UI-projekti lähteülesande alusel, määratledes

sihtrühma ja eesmärgid ning visualiseerides kavandi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab visuaalse ja tekstilise kavandi, nt moodboard, wireframe, flowchart; • põhjendab valitud kujunduselemente ja sihtrühma sobivust;

• seob kavandi konteksti ja kasutaja vajadustega;

2) integreerib UI lahendusse UX põhimõtteid, struktureerides

infoarhitektuuri ja kasutajateekonna loogiliselt

• loob juhendamisel skeemi kasutajateekonnast ja interaktsioonidest, kasutades lihtsaid visualiseerimisvahendeid, nt flowchart, journey map;

• rakendab navigeerimispõhimõtteid, mis tagavad lihtsuse ja loogilisuse, kohandades lahenduse sihtrühma ja platvormi eripäradele;

• hindab lahenduse vastavust kasutajakogemuse eesmärkidele, kirjeldades, kuidas kavand toetab kasutajamugavust ja eesmärkideni jõudmist;

3) arendab ja teostab interaktiivse prototüübi, rakendades esteetilisi,

funktsionaalseid ja tehnilisi võtteid ning järgides autoriõiguse nõudeid

• loob juhendamisel toimiva prototüübi eri seadmetele ja platvormidele, kasutades sobivaid töövahendeid ja disainikeskkondi, järgides seejuures autoriõiguse ja tööohutuse nõudeid;

• kasutab disainisüsteeme ja komponentide haldust, tagades lahenduse visuaalse ja funktsionaalse ühtsuse;

• jälgib prototüübi koostamisel ühtset stiili, funktsionaalsust, ligipääsetavust ja kasutajamugavust, kohandades lahenduse sihtrühma vajadustele ja platvormi eripärale;

34 (38)

4) teeb koostööd UX-disaineri ja teiste projektimeeskonna

liikmetega, sidudes erinevad osad terviklikuks lahenduseks

• kirjeldab juhendamisel enda ja UX-disaineri rolli projekti töövoos, selgitades vastutusalasid ja koostöö etappe;

• kasutab meeskonnatöö vahendeid, nt disainikeskkonnad, failide ühiskasutus, et jagada materjale ja tagada töö järjepidevus meeskonnas;

• lähtub suhtluses professionaalsest terminoloogiast ja konstruktiivsest tagasisidest, toetades meeskonnatöös positiivset ja eesmärgipärast koostöökultuuri;

5) esitleb oma projekti, põhjendades

loomingulisi ja tehnilisi valikuid ning kasutades korrektset eriala terminoloogiat

• koostab juhendamisel visuaalse esitlusmaterjali, kasutades sobivaid esitluse kujundus- ja

vormistusvõtteid; • esitleb tööd suuliselt ja visuaalselt eesti ja inglise keeles, järgides esitluse ülesehitust ja ajapiiranguid; • põhjendab oma loomingulisi ja tehnilisi valikuid loogiliselt ja erialakeelt kasutades, seostades

lahenduse projekti eesmärkide ja kasutajakogemuse põhimõtetega;

6) analüüsib oma tööprotsessi ja arengut, tuues välja tugevused ja

parendusvõimalused

• kirjeldab juhendamisel tööprotsessi etappe ja enda panust, tuues välja kasutatud töövõtted ja lahendused;

• võrdleb projekti tulemust lähteülesandega, hinnates töö vastavust eesmärgile ja kasutajakogemuse põhimõtetele;

• toob välja parendusettepanekud edasiseks tööks, põhjendades neid saadud kogemuste ja tagasiside

põhjal;

7) esitleb kujunduslikult terviklikku, oma erialast identiteeti

demonstreerivat portfooliot

• valib, korrastab ja struktureerib ja vormistab tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast;

• esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi ning edasisi erialaseid eesmärke;

• kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele.

3.2.6. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel kasutajakogemuse disainimisele

25. Disaini alused ja kasutajakogemuse loomine 9 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab arusaamise disaini rollist ühiskonnas ja digikeskkonnas, kasutajakesksest mõtteviisist ning

UX-disaini põhialustest; õpib tundma visuaalse kommunikatsiooni ja infoarhitektuuri põhimõtteid kasutajakogemuse loomiseks.

Õpiväljund

Õpilane:

1) selgitab disaini ja kasutajakogemuse rolli ühiskonnas ja digikeskkonnas, seostades seda

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• toob juhendamisel näiteid, kuidas UX-disain mõjutab inimeste käitumist ja valikuid, seostades need igapäevaste digikeskkondade ja teenuste kasutamisega;

• kirjeldab visuaalsete või digikeskkonna näidete põhjal, kuidas kultuurilised väärtused ja identiteet

peegelduvad kasutajakogemuses;

35 (38)

inimkäitumise ja kultuuriliste väärtustega

• põhjendab lihtsate näidete toel, kuidas UX-disain aitab lahendada praktilisi ja sotsiaalseid probleeme, toetades kasutajasõbralikkust ja kaasatust;

2) rakendab disaini põhialuseid ja visuaalse kommunikatsiooni võtteid kasutajakogemuse

lahendustes, luues visuaalse kontseptsiooni ja põhjendades

valikuid

• koostab juhendamisel lihtsa visuaalse kontseptsiooni, kasutades sobivaid töövahendeid ja järgides ülesande eesmärki;

• rakendab värvi- ja kompositsioonipõhimõtteid praktilises kujundustöös, tagades lahenduse visuaalse

tasakaalu ja loetavuse; • valib sobivad graafilised elemendid ning põhjendab oma valikuid, seostades need kasutajakogemuse

eesmärkide ja lahenduse funktsionaalsusega;

3) kirjeldab ja rakendab infoarhitektuuri ja kasutajateekonna põhimõtteid UX

kujunduses;

• joonistab juhendamisel skeemi kasutajateekonnast, kujutades visuaalselt kasutaja peamised sammud ja kontaktpunktid teenuse või rakenduse kasutamisel;

• rakendab loogilise navigeerimise põhimõtteid, tagades kasutajale lihtsa ja arusaadava liikumistee

kujunduses; • põhjendab tehtud kujundusvalikuid kasutajakesksuse seisukohast, selgitades kuidas lahendus toetab

kasutaja eesmärkide saavutamist ja positiivset kasutajakogemust;

4) koondab oma vormistatud tööd erialasesse portfooliosse, jäädvustades ja kirjeldades tööde

eesmärki, tööprotsessi ja tehtud valikuid.

• kogub ja jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid vahendeid ja töövõtteid;

• vormistab koondatud kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need

asjakohaste selgituste ja viidetega; • kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades

valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega.

26. Süvendatud disainiprotsessid ja tehnoloogiad 9 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja loob UX lahendusi, kasutab kaasaegseid töövahendeid ja -meetodeid, arvestab ligipääsetavuse ja kestlikkuse nõudeid ning täiendab lahendusi kasutajatelt saadud tagasiside põhjal.

Õpiväljund

Õpilane: 1) kavandab UX lahendusi,

määratledes sihtrühma ja

eesmärgid ning luues visuaalse kavandi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: • koostab juhendamisel lähteülesandest lähtuva kavandi, kasutades sobivaid töövahendeid ja

disainikeskkondi;

• määratleb sihtrühma vajadused, lähtudes ülesande kontekstist ja kasutajakogemuse eesmärkidest; • põhjendab kavandivalikuid kasutajakesksuse seisukohast, selgitades, kuidas visuaalne ja

funktsionaalne lahendus toetab kasutaja eesmärke ja kasutusmugavust;

2) loob eri seadmetele ja platvormidele prototüüpe, rakendades UX-disaini

• koostab juhendamisel interaktiivse prototüübi, nt veebile või mobiilirakendusele, kasutades sobivaid disaini- ja prototüüpimistarkvarasid ning järgides autoriõiguse nõudeid;

• kasutab disainisüsteeme ja prototüüpimistarkvara, tagades lahenduse loogilise ülesehituse ja visuaalse

ühtsuse;

36 (38)

põhimõtteid, töövahendeid ja arvestades autoriõigusi

• arvestab eri ekraanisuurustega, kohandades kujunduse paigutust ja funktsionaalsust erinevate seadmete kasutusmugavuse tagamiseks;

3) testib UX lahendusi kasutajatega ja täiendab neid saadud tagasiside põhjal

• viib juhendamisel läbi kasutajatesti ja kirjeldab tulemusi, kasutades sobivaid testimeetodeid ja esitades järeldused arusaadavalt;

• rakendab WCAG põhimõtteid kujunduses, hinnates lahenduse loetavust, kontrasti, ligipääsetavust ja

kasutusmugavust; • teeb lahenduses muudatusi saadud tagasiside põhjal, täiustades kujunduse funktsionaalsust ja

kasutajakogemust vastavalt testitulemustele;

4) annab hinnangu oma tööle vastavalt kestlikkuse põhimõtetele, põhjendades valikuid materjalide

ja tehnoloogiate kasutamisel

• selgitab juhendamisel disainilahenduse mõju keskkonnale, tuues näiteid kasutatud materjalide ja tehnoloogiate keskkonnamõjust;

• kasutab võimalusel taaskasutatavaid või säästlikke ressursse, järgides projekti eesmärki ja

tööülesande iseloomu; • esitleb ja põhjendab oma töövoo ja tehnoloogia valikuid, seostades need kestliku disaini

põhimõtetega ning oma praktilise tööprotsessiga;

5) täiustab oma erialast portfooliot, järgides kasutajasõbralikkuse ja kestlikkuse põhimõtteid

• struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega;

• järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel;

• esitleb portfooliot enda erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara.

27. Kasutajakogemuse projektide teostamine 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi kasutajakeskse UX-projekti, teostab kasutajauuringuid ja testimist, struktureerib infoarhitektuuri ja kasutajateekonna, töötab koos UI-disaineri ja meeskonnaga ning esitleb lahenduse vastavust kasutajakogemuse eesmärkidele.

Õpiväljund

Õpilane:

1) viib läbi lähteülesande alusel juhendamisel kasutajauuringu ja

analüüsib tulemusi, määratledes sihtrühma ja kasutajate vajadused

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kogub juhendamisel andmeid intervjuude, vaatluste või küsitluste abil, kasutades eesmärgipäraseid küsimusi ja sobivaid uurimisvõtteid;

• süstematiseerib saadud info, nt loob kasutajapersoonad või profiilid, tuues esile olulised kasutajate vajadused ja ootused;

• põhjendab uuringu tulemuste seotust lahenduse kavandiga, selgitades, kuidas saadud andmed

toetavad kasutajakogemuse arendamist ja disainiotsuseid;

2) juhendamisel kaardistab ja visualiseerib kasutajateekonna,

tuues välja võtmekohad ja probleemid

• loob juhendamisel kasutajateekonna skeemi või storyboard’i, kasutades sobivaid UX-kaardistamise ja visualiseerimise vahendeid;

• tuvastab kasutajateekonnas kitsaskohad ja parendusvõimalused, kirjeldades neid selgelt ja arusaadavalt;

37 (38)

• põhjendab tehtud valikuid kasutajakogemuse eesmärkidest lähtudes, seostades parendusettepanekud kasutaja vajaduste ja projekti eesmärkidega;

3) kavandab UX-lahenduse infoarhitektuuri ja interaktsioonid, arvestades kasutajate vajadusi ja

süsteemi loogikat

• joonistab juhendamisel sitemap’i või struktuurikaardi, kirjeldades süsteemi ülesehitust ja kasutajaliikumise loogikat;

• rakendab navigeerimise lihtsuse ja loogilisuse põhimõtteid, kujundades kasutajale arusaadava ja

järjepideva liikumistee; • hindab lahenduse sobivust sihtrühmale, põhjendades, kuidas struktuur ja interaktsioonid toetavad

kasutaja eesmärkide saavutamist;

4) viib läbi juhendamisel

kasutajatestid ja täiendab lahendust tagasiside põhjal

• valmistab juhendamisel ette testi stsenaariumid, määratledes testimise eesmärgi, ülesanded ja valitud

kasutajad; • viib läbi juhendamisel testimised ja kogub kasutajatelt tagasisidet, kasutades sobivaid UX-testimise

meetodeid ning dokumenteerides tähelepanekud;

• teeb lahenduses muudatusi testitulemuste põhjal, täiustades kasutajamugavust ja lahenduse funktsionaalsust vastavalt saadud tagasisidele;

5) teeb koostööd UI-disaineri ja

meeskonnaga, ühendades UX- ja UI-lahendused terviklikuks kasutuskogemuseks ning järgides

autoriõiguse nõudeid

• selgitab juhendamisel enda ja UI-disaineri rolli projekti töövoos, kirjeldades koostöö etappe ja

vastutusalasid; • kasutab meeskonnatöö vahendeid, nt ühist prototüüpimistarkvara, failide ühiskasutusplatvormid, et

jagada disainifaile ja tagada töö järjepidevus;

• annab ja võtab vastu konstruktiivset tagasisidet, järgides professionaalset suhtlusstiili ja projekti eesmärke;

• koordineerib juhendamisel UX- ja UI-lahenduste ühtsust, tagades, et kasutajakogemus ja visuaalne disain moodustavad tervikliku lahenduse;

• järgib autoriõiguse ja konfidentsiaalsuse nõudeid meeskonnatöö käigus, kasutades ja jagades

materjale vastutustundlikult;

6) esitleb UX-projekti tulemusi ja põhjendab valikuid, sidudes need

kasutajauuringute ja testimise tulemustega

• koostab juhendamisel visuaalse esitlusmaterjali, nt kasutajateekond, prototüüp, analüüs, valides sobivad tööriistad ja vormistusviisid projekti eesmärgi toetamiseks;

• esitleb projekti eesti või inglise keeles, kasutades korrektset erialaterminoloogiat ja selget esitusviisi; • seob esitluse loogiliselt kogutud andmete ja kasutajate tagasisidega, põhjendades disainiotsuseid

uuringu- ja testitulemuste põhjal;

• järgib esitluse ettevalmistamisel autoriõiguse ja visuaalse vormistuse nõudeid, kasutades allikaid vastutustundlikult ja asjakohaselt viidates;

7) analüüsib oma tööprotsessi ja

õppimist, tuues välja tugevused ja parendusvõimalused

• kirjeldab juhendamisel tööprotsessi ja enda panust, tuues välja tööetapid, kasutatud vahendid ja oma

rolli projektis;

38 (38)

• võrdleb lahendust lähteülesandega, hinnates töö vastavust eesmärkidele ja kasutajakogemuse põhimõtetele;

• toob välja edasised arenguvajadused, põhjendades, milliseid oskusi või teadmisi on vaja täiendada edaspidises töös;

8) esitleb kujunduslikult terviklikku,

oma erialast identiteeti demonstreerivat portfooliot

• valib, korrastab, struktureerib ja vormistab tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio

eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast; • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi

ning edasisi erialaseid eesmärke; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele.

1 (46)

Lisa 17 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

1. Õppekava üldandmed

1.1. Õppekava võimaldab omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena elektri-, energeetika- ja

automaatika valdkonnas.

1.2. Õppekava paigutumine õppekavarühma sõltub suunavalikust järgnevalt:

1.2.1. suunavalikutel elektritehnikale ja elektrienergia tootmisele liigitub õppekava õppekavarühma elektrienergia ja energeetika;

1.2.2. suunavalikul elektriautomaatikale liigitub õppekava õppekavarühma elektroonika ja automaatika.

1.3. Õppekava õppe maht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit;

2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 70 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 55 EKAPit sh praktika vähemalt 30 EKAPit;

3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud.

1.4. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest

õpilane valib ühe:

1) elektritehnika suunal on võimalik spetsialiseeruda ehitiste elektrisüsteemide paigaldamisele ja käidule ning väliselektrivõrkude ehitamisele ja käidule;

2) elektriautomaatika suunal on võimalik spetsialiseeruda hooneautomaatika- süsteemide paigaldamisele ja käidule, tööstusautomaatikasüsteemide paigaldamisele ja käidule või turvasüsteemide paigaldamisele.

3) elektrienergia tootmise suunal on võimalik spetsialiseeruda tuuleenergeetikaseadmete paigaldamisele ja käidule, päikeseenergiaseadmete

paigaldamisele ja käidule, hüdroenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule, või soojuselektrijaama seadmete paigaldamisele ja käidule.

2. Õppekava põhiõpingute struktuur

2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised:

1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit;

4) elektrotehnika ja elektroonika alused, 10 EKAPit; 5) elektrimasinate paigaldamine ja seadistamine, 8 EKAPit;

6) elektrimaterjalide ja töövahendite kasutamine, 8 EKAPit; 7) elektriaparaadide paigaldamine ja ühendamine, 4 EKAPit; 8) automaatjuhtimise alused, 5 EKAPit;

9) tehnilise dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine, 5 EKAPit;

2 (46)

2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht elektritehnika suunal on järgmised:

2.3.1 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel ehitiste elektrisüsteemide paigaldamisele ja käidule on järgmised:

1) juhistike paigaldamine 10 EKAPit; 2) elektrijaotusseadmetega töötamine 10 EKAPit; 3) elektripaigaldiste käidu töötoimingud 5 EKAPit;

4) praktika, 30 EKAPit.

2.3.2 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel väliselektrivõrkude ehitamisele ja käidule on järgmised:

1) elektrivõrgu mõõte- ja kaitsesüsteemide paigaldus ja käit 5 EKAPit;

2) kuni 35 kV (v.a) elektriliinide ehitamine ja käit 10 EKAPit; 3) kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit 10 EKAPit;

4) praktika, 30 EKAPit.

2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht elektriautomaatika suunal on

järgmised: 2.3.1. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel hooneautomaatika-

seadmete paigaldamisele ja käidule on järgmised: 1) hooneautomaatikasüsteemide paigaldamine 10 EKAPit; 2) hooneautomaatikasüsteemide käit 10 EKAPit;

3) hooneautomaatika juhtimine ja monitooring 5 EKAPit; 4) praktika, 30 EKAPit.

2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tööstusautomaatika-

süsteemide paigaldamisele ja käidule on järgmised:

1) tööstusautomaatika seadmete ja -süsteemi komponentide paigaldamine 10 EKAPit;

2) tööstusautomaatika seadmete programmeerimine ja seadistamine 10 EKAPit; 3) tööstusautomaatika seadmete käit 5 EKAPit; 4) praktika, 30 EKAPit.

2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel turvasüsteemide

paigaldamisele on järgmised: 1) häireseadmestiku, jälgimisseadmestiku ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

paigaldamine 15 EKAPit;

2) turvasüsteemide arvutivõrgu seadistamine 5 EKAPit; 3) turvasüsteemide käidutööd 5 EKAPit;

4) praktika, 30 EKAPit.

2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht elektrienergia tootmise

suunal on järgmised: 2.4.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõikidele spetsialiseerumistele on järgmised:

1) praktika, 30 EKAPit.

2.4.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tuuleenergiaseadmete

paigaldamisele ja käidule on järgmised: 2) elektrituuliku seadmete paigaldamine 10 EKAPit;

3) elektrituulikute käit 15 EKAPit.

3 (46)

2.4.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel päikeseenergiaseadmete

paigaldamisele ja käidule on järgmised: 1) päikeseelektrisüsteemide ja seadmete paigaldamine 15 EKAPit;

2) päikeseelektrisüsteemide seadistamine ja käit 10 EKAPit .

2.4.4. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel hüdroenergiaseadmete

paigaldamisele ja käidule on järgmised: 1) hüdroelektrijaamade seadmete paigaldamine 15 EKAPit;

2) hüdroelektrijaama seadmete käit 10 EKAPit.

2.4.5. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel soojuselektrijaama

seadmete paigaldamisele ja käidule on järgmised: 1) soojuselektrijaamade seadmete paigaldamine 15 EKAPit;

2) soojuselektrijaamade seadmete käit 10 EKAPit.

4 (46)

3. Energeetika- ja automaatikaseadmete spetsialisti õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused

3.1 Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid

Mooduli nr Mooduli nimetus

Mooduli õppe maht Eesti

kutsehariduse

arvestuspunktides (EKAP)

1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult

ja tulemuslikult toimimiseks.

Õpiväljund

Õpilane: 1) püstitab enesearengu

eesmärgid, arvestades enda

võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke

eluviise

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel;

• analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja

• üldisele toimetulekule;

• hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine,

• liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid

• töövahendeid;

• koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks

• erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi;

• kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate

• liikumisviisidega tegelemiseks;

• oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks;

• analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi;

• sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide

• poole liikumiseks;

5 (46)

2) kasutab teadlikult erinevaid

õpistrateegiaid ja -viise enda õpitegevuse kavandamisel ja

juhtimisel

• selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega;

• oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele;

• analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid;

• koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest;

• annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet;

• kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes;

• selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi;

3) tegutseb seatud eesmärkide saavutamiseks

vastutustundlikult nii iseseisvalt kui kollektiivi

liikmena

• suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja- vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus);

• kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist;

• iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid;

• analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus;

• teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii

endale kui ühiskonnale

• selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule;

• toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks;

• hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust;

6 (46)

• kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga;

• kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid;

• analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid;

• kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid;

• kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid;

5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda arenguvajadusi tööturule

sisenemiseks

• selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale;

• iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega;

• selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes;

• võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel;

• võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi;

• kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest;

• selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega;

6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate

ülesannete lahendamisel

• lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid;

• planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega;

• esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles;

• kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes;

• kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid;

7 (46)

• koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest;

• otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

• lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi;

• toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus.

7) korraldab teadlikult oma rahaasju mõistes, et oma hea

finantsilise käekäigu eest vastutab vaid tema ise

• koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi;

• arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ja keskkonna tasandil;

• hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest;

• kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske;

• oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi;

• iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide

saavutamiseks

• kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused;

• selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale.

2. Digioskuste arendamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades

digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast

vajaliku teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja andmehalduse võtteid,

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave;

• otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja -tööriistu;

8 (46)

hinnates digisisu

asjakohasust 2) kasutab info jagamiseks,

suhtlemiseks ja koostööks sobivaid digilahendusi, arvestades digikeskkonnas

kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning

küberturvalisuse nõudeid 3) loob ja täiustab digisisu,

kasutades sobivaid tööriistu

sh tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult ning

arvestades autoriõiguse põhimõtteid

4) kaitseb oma digiseadet,

isikuandmeid, privaatsust ja tervist, rakendades

küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid

5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud

probleeme, tuvastades tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende

likvideerimiseks

• analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust;

• salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus;

• töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil;

• kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse;

• jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi;

• kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e-päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused;

• kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks;

• järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi;

• haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega;

• analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile;

• loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega;

• kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale;

• järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega;

• rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile;

• kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti;

• analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust;

• kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara;

• tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks;

9 (46)

• rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele;

• analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks;

• analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest;

• säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid;

• reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju;

• analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks;

• tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil;

• valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive;

• kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele;

• analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks;

• toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks.

3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab baasteadmised ja oskused õpitavast valdkonnast, spetsialiseerumise ja karjäärivõimalustest ning teadlikkuse tööohutusest ja keskkonna säästlikkusest.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) omab ülevaadet valdkonnas

õpitavatest erialadest ja

spetsialiseerumis- ja karjäärivõimalustest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab elektrienergia, automaatika ja elektritehnika valdkonna kutseid, kutsealal tegutsemise eeldusi ja kriteeriumeid, lähtudes kutsestandarditest;

• arutleb spetsialiseerumise võimalustest õpitavas valdkonnas, hinnates valikute eeliseid ja puudusi;

• selgitab edasiõppimise ja karjäärivõimalusi valdkonnas, lähtudes huvidest ja isiksuseomadustest;

10 (46)

2) selgitab elektriautomaatika tööpõhimõtteid ja

põhimõisteid, tuues asjakohaseid näiteid nende

rakendustest igapäevaelus ja tööstusvaldkonnas

• nimetab elektri- ja automaatikasüsteemide põhimõisteid vastavalt tööülesandele;

• kirjeldab elektri- ja automaatikasüsteemide põhiosade sh kaablite, juhtmete ja lülitite funktsioone ning nende koostoimimist lähtudes tööülesandest;

• kirjeldab tehnoloogiliste seadmete või süsteemide toimimist, selgitades kasutatavatele elektri ja automaatika põhimõtetele;

3) rakendab omandatud

teadmisi elektri ja automaatika lahendustest,

igapäevaelulistes näidisolukordades, järgides ohutusnõudeid

• toob näiteid elektri- ja automaatikasüsteemide toimimisest kirjeldades nende töö loogikat lähtudes etteantud komponentidest;

• ühendab põhilised komponendid (lülitid, pistikud, kaablid jms) õpetaja juhendamisel, demonstreerides koostatud ahela tööd järgides ohutusnõudeid;

• valib lähteülesandest endale sobivamad töövahendid ja materjalid, põhjendades valikuid ning järgides tööohutusnõudeid;

4) selgitab töö- keskkonna-,

elektri- ja tuleohutuse põhimõtteid ning kõrgtööde ohutusnõudeid, hinnates

ohutegureid töökeskkonnas kehtiva dokumentatsiooni

alusel

• kirjeldab töötervishoiu ja tööohutuse korraldust kooli näitel võttes aluseks organisatsioonis kehtestatud dokumentatsiooni;

• hindab etteantud töökeskkonna riskitegureid juhendmaterjali alusel;

• järgib praktilistel töödel töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, kasutades nõuete kohaselt isikukaitsevahendeid;

5) tutvustab skeemide abil energia- ja elektrisüsteemi ja

nende põhiosi, koostoimimist tarbija

elektrivarustuse tagamisel

• nimetab erialaste teabeallikate põhjal energia- ja elektrisüsteemi põhikomponente, ja nende põhifunktsioone (nt tootmisjaamad, ülekandevõrk, jaotusvõrk, tarbijaühendused);

• kirjeldab juhistikusüsteemide (nt TN-, TT- või IT-süsteemid) erinevusi tarbija elektrivarustuse tagamisel, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat;

• analüüsib juhendamisel energia- ja elektrisüsteemi osade toimimise olulisust tarbija elektrivarustuse stabiilsuse ja usaldusväärsuse tagamisel;

6) iseloomustab erinevaid elektritootmisviise,

ülekande-, muundamise ja jaotamise põhimõtteid,

süsteemihäireid, tuginedes

• selgitab elektritootmise, sh roheenergia, salvestamise, -muundamise ja jaotamise põhimõtteid, vastavalt lähteülesandele;

• võrdleb erinevate elektrivõrkude toimimist elektrisüsteemi osasid, elektrisüsteemide juhtimist, sh tark võrk tuginedes normdokumentidele;

• nimetab elektrivõrgus esinevaid süsteemihäireid, selgitades nende mõju võrgu toimimisele ja tarbijatele;

11 (46)

skeemidele ja juhendmaterjalidele

• arutleb vastavalt lähteülesandele enamlevinumate süsteemihäirete ja põhjuste seoseid .

4. Elektrotehnika ja elektroonika alused 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised elektrotehnika ja elektroonika alustest, mõistab elektriliste ja mitteelektriliste

suuruste mõõtmise põhimõtteid ning oskab juhendamisel paigaldada ja koostada lihtsamaid elektriskeeme, kasutades korrektseid töövõtteid ja järgides tööohutuse nõudeid.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) mõistab elektrotehnika

seaduspärasusi ning nende praktilise kasutamise võimalusi elektritöödel

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• defineerib ja seostab omavahel järgmised elektrotehnika põhimõisted: vooluring, allikapinge, elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool, elektromagnetism, elektromagnetiline ühilduvus, -induktsioon, võimsus;

• eristab elektrotehniliste suuruste tähistusi ja nende mõõtühikuid ning teisendab neid SI-süsteemi vastavalt etteantud tööülesandele;

• rakendab vastavalt tööülesandele Ohmi ja Kirchhoffi seadusi etteantud (jada-, rööp- ja segaühenduse) elektriskeemi alusel alalis- ja vahelduvvooluahelate arvutamisel, koostamisel ja mõõtmisel;

• määrab etteantud tööülesande põhjal elektromotoorjõu suuna, magnetvälja jõujoonte suuna ja elektrijuhtmele mõjuva jõu suuna mehaanilise energia muundamisel elektriliseks ja vastupidi;

2) teab elektroonika komponentide

ja tajurite funktsioone ja omadusi

• eristab näidiste põhjal põhilisi passiiv- ja aktiivkomponente ning toob näiteid nende kasutusvõimalustest elektritöödel;

• selgitab elektroonikakomponentide markeeringutelt välja elektritöödeks vajalikud tehnilised näitajad, lähtudes tööülesandest;

• iseloomustab tajurite (reostaat-, tenso-, mahtuvus-, induktiiv-, pieso-, halli, fotoelektriline tajur) tööpõhimõtet lähtuvalt jälgitavast suurusest (valgus, takistus, materjali liik);

3) kasutab nõuetekohaselt sobivaid mõõtevahendeid ja mõõtmismeetodeid elektriliste

ja mitteelektriliste suuruste mõõtmisel alalis- ja

vahelduvvooluahelates

• eristab näidiste põhjal mõõteriistu ning selgitab kasutusjuhendi alusel mõõteriistal toodud tähistusi;

• valib tööülesandest lähtudes sobivad mõõtevahendid ja seadistab need erinevate elektriliste suuruste mõõtmiseks, arvestades mõõteriistal olevaid tähistusi ja parameetreid ;

• mõõdab tööülesandest lähtuvalt voolutugevust, pinget, takistust, mahtuvust, induktiivsust, ahelakatkematust, aktiiv-, reaktiiv- ja näivvõimsust, temperatuuri, valgustugevust ja määrab faasijärjestuse, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja -meetodeid;

12 (46)

4) paigaldab juhendamisel elektroonikakomponente ja koostab nõuetele vastava

elektriskeemi

• koostab etteantud ülesande põhjal generaatori mähise ja tarbija kolmnurk- ja tähtlülituse elektriskeem, kasutades elektrotehnikaalaseid teadmisi;

• koostab ühefaasilise täisperioodalaldi ja pingejaguri, arvestades elektroonikakomponentide ehitust ja töötamispõhimõtet;

• teeb elektroonikakomponentide jootmistöid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid, järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid.

5. Elektrimasinate paigaldamine ja seadistamine 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused elektriajamite paigaldamiseks, ühendamiseks, seadistamiseks ja tööks ettevalmistamiseks vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ning ohutusnõuetele.

Õpiväljundid Õpilane: 1) tunneb elektrimasinate otstarvet,

konstruktsiooni ja töö põhimõtet;

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• selgitab etteantud ülesandest lähtuvalt elektrimasinate (generaatorid, transformaatorid, sünkroon-ja asünkroonmootorid, alalisvoolumootorid, servoajamid, samm-mootorid) tööpõhimõtteid tuginedes tunnis läbitud õppematerjalile;

• nimetab etteantud elektrimasina kasutusvõimalusi;

2) valib elektrimasinaid tehnilistest parameetritest ja

keskkonnatingimustest lähtuvalt;

• tuvastab elektrimasinate tehnilisi parameetreid ja lubatud töötingimusi lähtuvalt markeeringust ja/või tehnilisest dokumentatsioonist;

• valib vastavalt etteantud ülesandele elektrimasina;

• selgitab valitud elektrimasina eeliseid ja puudusi eri töötingimustes põhjendades selle valikut, tuginedes elektrimasina töötingimuste nõuetele ja lähtudes tööülesandest;

3) paigaldab ja ühendab valitud elektrimasina vastavalt tootja

nõuetele ja keskkonnatingimustele, järgides ohutusnõudeid ja tehnilisi

juhiseid

• paigaldab valitud elektrimasina vastavalt etteantud paigaldusjoonisele;

• kasutab elektrimasina paigaldamisel ja ühendamisel nõuetekohaseid tööriistu, juhtmeid ning abimaterjale;

• pingutab keermeühendused õige pingutusmomendiga;

• järgib paigaldamisel ohutusnõudeid, viies kõik etapid läbi kooskõlas kehtivate tööohutusnõuetega;

4) rakendab sobivaid lahendusi elektrimootori juhtimiseks

järgides ohutusnõudeid

• demonstreerib elektrimootori käivitamist, reverseerimist ja sujuvkäivituse lahendusi, järgides õpetaja juhiseid ja tehnilist dokumentatsiooni;

• järgib ohutusnõudeid praktiliste tööde teostamisel vastavalt tööülesandele;

5) seadistab ja käivitab toitemuunduri ning

• liigitab elektrimootorite käitamiseks kasutatavaid toitemuundureid toetudes tunnimaterjalidele;

13 (46)

elektrimasina, järgides elektromagnetilise ühilduvuse nõudeid.

• selgitab toitemuundurite tööpõhimõtteid ja nende mõju elektriajami efektiivsusele, lähtudes mõõtmistulemustest või ülesandes antud arvutusandmetest;

• seadistab toitemuunduri parameetreid vastavalt lähteülesandele tagades süsteemi ohutu ja korrektse käivituse;

• rakendab töö käigus praktilisi meetmeid elektromagnetilise ühilduvuse probleemide lahendamiseks, järgides normdokumentides toodud lahendusi häirete vähendamiseks (nt vahekaugus, varjestus ja

filtrid);

6) nimetab mehaanilise ülekande liike ja nende valiku põhimõtteid lähtudes

elektriajami tehnilistest parameetritest

• kirjeldab elektriajami mehaanilise ülekande tööpõhimõtteid ja tehnoloogiaid;

• määrab vajaliku mehaanilise ülekande liigi koormuse käitamiseks ja põhjendab valikut, arvestades tööiseloomu, pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse nõudeid;

7) lahendab mehaaniliste

ülekannetega seotud probleeme tuvastades ja kõrvaldades süsteemi rikete ja tõrgete

põhjused

• tuvastab etteantud näidetest ja juhendmaterjalidest lähtudes mehaanilise ülekande tõrked, analüüsib nende põhjuseid ja kõrvaldab need vastavalt tööjuhistele;

• testib koostatud ülekandesüsteemi, mõõtes parameetreid ja võrreldes tulemusi juhendmaterjalis esitatud nõuetega;

• taastab juhendmaterjali alusel ülekandesüsteemi töökorras oleku.

6. Elektrimaterjalide ja töövahendite kasutamine 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb erinevaid elektrimaterjale ja nende töötlemise viise, kasutab ohutult ja keskkonnateadlikult töö iseloomule vastavaid tööriistu.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) tuvastab ehitus- ja elektrimaterjale, iseloomustades nende füüsikalisi ja keemilisi

omadusi ning kasutusvaldkondi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• tuvastab etteantud materjalid (metallid ja sulamid, polümeerid, ehitus- ja elektrimaterjalid), vastavalt tööülesandele;

• nimetab etteantud materjalide kasutusotstarvet iseloomustades nende keemilisi ja füüsikalisi omadusi;

2) valib tööülesande jaoks sobiva töötlemisviisi ning töö- ja

kaitsevahendid, lähtudes töödeldava materjali

• iseloomustab etteantud konstruktsiooniliste ja eriotstarbeliste materjalide töötlemisviise (puurimine, lihvimine, lõikamine, freesimine, neetimine, keermestamine, jootmine, galvaanilised ühendused,

pressühendused, klemmimine), lähtudes materjali omadustest ja kasutusotstarbest;

• valib töötlusmeetodi lähtudes tööülesandest, ohutus- ja keskkonnanõuetest;

• valib töökeskkonnale ja -ülesandele vastavad töö- ja kaitsevahendid;

14 (46)

omadustest, tööohutus- ja keskkonnanõuetest

3) rakendab erinevaid

töömeetodeid materjalide töötlemisel tööriistadega, sooritades praktilisi ülesandeid

juhendi alusel

• kasutab tööülesande täitmiseks sobivaid töömeetodeid ja tööriistu materjali omadustest lähtuvalt;

• kasutab tööriistu ohutult, järgides töötervishoiu ja tööohutus nõudeid;

• kontrollib tehtud töö vastavust tööülesandele.

7. Elektriaparaadide paigaldamine ja ühendamine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused levinud kommutatsiooni- ja kaitseaparaatide valimiseks, kasutamiseks ja paigaldamiseks ning elektriaparaatide rikete tuvastamiseks ja lahendamiseks.

Õpiväljundid Õpilane: 1) tunneb kommutatsiooni- ja

kaitseaparaatide otstarvet, konstruktsiooni ja töö

põhimõtet;

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• selgitab etteantud ülesandest lähtuvalt kaitseaparaatide (sulavkaitsmed, automaatkaitselülitid, rikkevoolukaitselülitid, sädeluskaitselülitid, liigpingepiirikud, termoreleed) funktsiooni ja kasutusvõimalusi;

• selgitab etteantud ülesandest lähtuvalt levinud lülitite, releede ja kontaktorite funktsiooni ja kasutusvõimalusi;

• nimetab etteantud kommutatsiooni- ja kaitseaparaatide põhiosade funktsiooni;

• kirjeldab etteantud kommutatsiooni- ja kaitseaparaatide tööpõhimõtet;

2) valib kaitse- ja kommutatsiooniaparaate tehnilistest parameetritest ja

keskkonnatingimustest lähtuvalt;

• tuvastab elektriaparaatide tehnilisi parameetreid ja lubatud töötingimusi lähtuvalt markeeringust ja/või tehnilisest dokumentatsioonist;

• valib vastavalt etteantud ülesandele kaitse- ja/või kommutatsiooniaparaate;

• analüüsib koos juhendajaga valitud aparaadi sobivust;

3) paigaldab ja ühendab valitud

aparaadid vastavalt tootja nõuetele ja keskkonnatingimustele, järgides

ohutusnõudeid ja tehnilisi juhiseid

• paigaldab valitud elektriaparaadid vastavalt etteantud paigaldusjoonisele;

• kasutab aparaatide paigaldamisel ja ühendamisel nõuetekohaseid tööriistu, juhtmeid ning abimaterjale;

• pingutab keermeühendused õige pingutusmomendiga;

• järgib paigaldamisel ohutusnõudeid, viies kõik etapid läbi kooskõlas kehtivate tööohutusnõuetega;

15 (46)

4) lahendab elektriaparaatidega seotud probleeme ning tuvastab ja kõrvaldab süsteemi rikete ja

tõrgete põhjused

• tuvastab etteantud näidetest ja juhendmaterjalidest lähtudes elektrisüsteemi tõrked, analüüsib nende põhjuseid ja kõrvaldab need vastavalt tööjuhistele;

• testib koostatud elektrisüsteemi, mõõtes parameetreid ja võrreldes tulemusi juhendmaterjalis esitatud nõuetega;

• taastab juhendmaterjali alusel süsteemi töökorras oleku.

8. Automaatjuhtimise alusteadmiste rakendamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet automaatjuhtimise põhimõtetest ja rakendamisvõimalustest tööstuses ning

igapäevaelus.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) omab ülevaadet

automaatjuhtimise alustest,

elementidest ja tööpõhimõttest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab automaatjuhtimise rakendamisvõimalusi tööstuses ja igapäevaelus, lähtudes etteantud ülesandest;

• nimetab etteantud skeemi järgi automaatjuhtimissüsteemide põhilisi komponente (nt releed, kontaktorid, kontrollerid, ajamid, sagedusmuundurid, lülitusseadmed) kirjeldades nende rolli juhtimisahelas;

• selgitab infotehnoloogia sh TI rolli automaatjuhtimises tuues välja selle võimalused ja potentsiaalsed ohud, vastavalt tööülesandele;

2) tunneb automaatikaskeemide koostamise nõudeid ulatuses,

mis on vajalikud tööülesannete täitmiseks

• visandab lähtudes ülesandest vabakäejoonisena automaatika jõu- ja juhtahela elektriskeemid kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi;

• koostab tarkvara simulaatoril automaatika- ja elektriskeemi, katsetades oma tööõigsust lähtuvalt ülesandest;

• koostab lähtudes ülesandest töötava automaatikaskeemi, arvestades skeemi komponentide põhiparameetritega ja tunnussuurustega;

3) tunneb automaatjuhtimises

kasutatavate andurite põhiliike ja tööpõhimõtteid

• eristab andureid kasutusotstarbe alusel [nt mõõdetavale füüsikalisele suurusele, reageerimisulatuse, keskkonnataluvuse ja signaaliväljundi tüübi põhjal (analoog vs digitaalne)], kasutades tootja kasutusjuhendeid ja infotehnoloogiavahendeid sh tehisaru, vastavalt tööülesandele;

• selgitab andurite tööpõhimõtteid ja ehitust vastavalt tajuri tüübile lähtudes etteantud ülesandest ;

• toob näiteid andurite rakendamisest automaatikasüsteemides, (nt tootmisliinidel, protsessiautomaatikas, hooneautomaatikas ja masinate juhtimisel), vastavalt probleemsituatsioonile;

16 (46)

4) omab ülevaadet binaarloogikast ja loogikafunktsioonide rakendamisest automaatika

juhtimisskeemide programmeerimisel

• teisendab iseseisvalt arvu kümnendsüsteemi, kahendsüsteemi, kaheksandsüsteemi ja kuueteistkümnendsüsteemi vahel ja sooritab liitmis- ja lahutamistehteid binaararvudega, lähtudes

etteantud ülesandest;

• sõnastab loogikatehete kohta kehtivad binaarloogika reegleid ning selgitab teabeallikate alusel binaarloogika kasutusvõimalusi automaatjuhtimises;

• lahendab erinevaid loogikaülesandeid kasutades binaarloogika põhifunktsioone (AND, OR, NOT, NAND, NOR, XNOR, XOR, SR- ja RS-trigerid) lähtudes etteantud ülesandest;

5) omab ülevaadet kontrollerite tööpõhimõttest ning kasutamisvõimalustest

automaatjuhtimisel

• selgitab mõistet programmeeritav loogikakontroller (PLC) ja mikrokontroller lähtudes sisendite /väljundite arvust, kasutades eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid ;

• iseloomustab programmeeritava loogikakontrolleri ja mikrokontrolleri ülesehitust ning selle erinevate sõlmede tööpõhimõtet, kasutades turvaliselt infotehnoloogiavahendeid sh AI ja tootja kasutusjuhendeid;

• koostab programmeeritava loogikakontrolleri juhtprogrammi vastavalt normdokumentidele (nt IEC- 61131) ja tootja kasutusjuhendile lähtudes etteantud ülesandest;

• kontrollib tehtud töö vastavust lähteülesandele/leiab ja parandab programmis esinevad tõrked kasutades etteantud juhtalgoritmi.

9. Tehnilise dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused, mis on vajalikud tehnilise dokumentatsiooni ja skeemide mõistmiseks, tööks vajaliku info leidmiseks projektidest ning tööde korrektseks dokumenteerimiseks vastavalt kehtivatele nõuetele.

Õpiväljundid Õpilane:

1) tunneb tehnilise dokumentatsiooni liike, projektide, skeemide, jooniste

ning tööde dokumenteerimise põhimõtteid ja esitusviise

vastavalt normdokumentidele

Hindamiskriteeriumid Õpilane

• selgitab dokumenteerimise üldpõhimõtteid, liike ja nimetab töödega seotud põhilised normdokumendid (sh elektriohutus, kaetud tööd);

• tunneb etteantud tehniliste jooniste ja skeemide (sh automaatika- ja elektriskeemide) otstarvet kasutades standarditele vastavaid sümboleid sh tingmärke, skeemitüüpe ning skeemide ja plaanide

legende;

• kirjeldab ehitusprojektide ülesehitust ning nimetab seal esinevaid elemente (nt kandeseinad, tuletõkketsoonid, materjalid), etteantud ülesande alusel;

• kasutab enamlevinud projekteerimistarkvara ja dokumendivaatureid lähtuvalt etteantud ülesandest;

17 (46)

2) leiab tööülesannete täitmiseks vajaliku info tehnilistest dokumentidest

• leiab tehnilistest joonistest ning skeemidest vajaliku info, sh õiged tingmärgid ja ühendused vastavalt etteantud tööülesandele;

• leiab spetsifikatsioonidest ja seletuskirjadest nõutava info tööde teostamise, vastutuse ja kasutatavate materjalide kohta vastavalt etteantud tööülesandele;

3) rakendab tehnilist ja

normatiivset teavet tööde kavandamisel ning dokumenteerimisel vastavalt

nõuetele

• koostab vajalikke dokumente (nt mõõteprotokolle, täitedokumentatsioone) nõuetekohaselt kasutades asjakohaseid vorme järgides kehtivaid normdokumente, lähtudes etteantud ülesandest;

• täidab vajalikke protokolle nõuetekohaselt kasutades asjakohaseid vorme järgides kehtivaid normdokumente, lähtudes etteantud ülesandest;

4) lahendab tehnilises dokumentatsioonis esinevaid

ebakõlasid, tehes põhjendatud ettepanekuid nende lahendamiseks

• tuvastab ebakõlad töö ja dokumentatsiooni vahel, võrreldes tegelikku olukorda projektjooniste, skeemide ja tehniliste kirjeldustega;

• teeb muudatusettepaneku dokumentatsioonides, järgides kooskõlastusprotsessi etappe ning järgides kehtivaid normdokumente

3.2 Valitavad põhiõpingute moodulid elektritehnika suunal

3.2.1 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel ehitiste elektrisüsteemide paigaldamisele ja käidule

11. Juhistike paigaldamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste tarvikuid, juhistikke ja seadmeid ning kontrollib nende talitlust, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid.

Õpiväljundid Õpilane:

1) kavandab nõuetekohaselt paigaldustöid, tagades tööde

kvaliteeti, ohutuse ja vastavuse kehtivatele normdokumentidele

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• leiab tehnilistest joonistest, skeemidest ja dokumentatsioonist paigaldustöödeks vajalikku infot vastavalt etteantud ülesandele;

• planeerib paigaldustöid järgides kehtivaid normdokumente, sh. kvaliteedinõudeid ja ohutusnõudeid, lähtudes etteantud ülesandest;

2) valib sobivad juhistiku

paigaldusmeetodid tagades elektripaigaldiste nõuetele

• määrab erinevaid juhistike paigaldusviise vastavalt projekti nõuetele;

• põhjendab juhistike paigaldusmeetodite sobivust lähtuvalt ülesandele;

• analüüsib koos juhendajaga juhistike paigaldusmeetodite valiku vastavust ülesandele;

18 (46)

vastavuse ning ohutuse, efektiivsuse ja töökindluse

3) valib kaitsemaandussüsteeme ja

potentsiaaliühtlustusseadmeid vastavalt ülesandele

• selgitab maandamise ja potentsiaaliühtlustuse rolli elektriohutuses;

• nimetab maandussüsteeme ja potentsiaaliühtlustusseadmeid ning nende kasutusvõimalusi vastavalt normdokumentidele;

• valib kaitsemaandussüsteeme ja/või potentsiaaliühtlustusseadmeid vastavalt antud ülesandele;

4) teostab paigaldustöid vastavalt

kehtivatele normidele ja juhistele, tagades töö kvaliteedi, ohutuse ja tööülesandele

vastavuse

• järgib paigaldustööde teostamisel kehtivaid normdokumente, kvaliteedinõudeid, tootja juhiseid ja ohutusnõudeid;

• tuvastab paigaldustööde käigus ilmnenud tehnilised või praktilised probleemid ning valib nende lahendamiseks sobivad meetodid;

• hindab oma töö protsessi ja tulemust juhendaja toel, tuues välja tugevused ja parenduskohad;

• dokumenteerib teostatud paigaldustööd nõutud ulatuses ja vormis, esitatud tööülesannest lähtudes;

• rakendab sobivaid meetmeid töökäigus ilmnenud probleemide ennetamiseks või kõrvaldamiseks ning seadmete töökindluse tagamiseks vastavalt etteantud ülesandele.

12. Elektrijaotusseadmetega töötamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste tarvikud, juhistikud ja seadmed ning kont rollib nende talitlust, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid ning kinnistab õpingutel omandatut ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) valib sobivad kaitseaparaadid,

tagades elektripaigaldiste ohutuse ja töökindluse

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• valib kaitseaparaadid vastavalt lähteülesandele;

• nimetab elektripaigaldiste võimalikke rikkeid ja tõrkeid, selgitab nende põhjuseid tuginedes õppematerjalile;

• põhjendab kaitseaparaatide valiku vastavust ülesandele;

2) ehitab hoone elektrijaotuskeskuse vastavalt

joonistele, järgides kehtivaid normdokumente

• koostab etteantud jooniste alusel hoone elektrijaotuskeskuse, kasutades asjakohaseid seadmeid (kaitse- ja rikkevoolukaitselülitid, liigpingepiirikud, releed, kontaktorid, voolutrafod ja

energiaarvestid), töövahendeid ja -võtteid ning arvestades normdokumentides esitatud nõudeid;

• ühendab juhistike elektrijaotuskeskuses ja elektriseadmete juures ning teeb vajalikud markeeringud, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;

19 (46)

• paigaldab tööülesandest lähtuvalt elektrijaotuskeskuse järgides elektriseadmete ruumidele normdokumentidega kehtestatud nõudeid ja paigaldustingimusi;

3) koostab madalpinge jätku- ja

haruühendusi ning otsastamisi, järgides tootja juhiseid ja ohutusnõudeid

• paigaldab projektis määratud kohtadesse haru- ja seadmekarbid lülitite ja pistikupesade jaoks;

• teeb elektrilised ühendused harukarpides, järgides etteantud skeemi;

• koostab otsa-, jätku- ja harumuhvid vastavalt etteantud ülesandele;

4) paigaldab kaabliteid ja läbiviike arvestades hoone konstruktsiooni ja ruumi

kasutusotstarvet

• arvestab paigaldustingimusi, vajadusel kohandab oma töötegevusi, kasutades sobivaid töövahendeid, arvestades tööohutusnõudeid;

• valib kaabliteede (kaabliredelid ja -riiulid, karbikud, torud jms) valmistamiseks vajalikud vahendid, tagades paigaldise töökindluse ja efektiivsuse arvestades keskkonnatingimusi;

• paigaldab kaabliteid (kaabliredelid ja -riiulid, karbikud, torud jms) ja läbiviike vastavalt projektinõuetele, tagades tööde kvaliteedi ja ohutuse.

13. Elektripaigaldiste käidu töötoimingud 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste ja -tarvitite käidutoiminguid (lülitamised, seire ja hooldamine ning elektri- ja mitteelektritööd), järgides etteantud käidukava ning tööohutus- ja elektriohutusnõudeid.

Õpiväljundid Õpilane:

1) mõistab hoone elektripaigaldiste ja elektritarvitite

käidukorralduse olemust ning erinevate osapoolte ülesandeid ja vastutust selles protsessis

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• selgitab teabeallikate põhjal käidukorraldusele ja elektritööle esitatavaid nõudeid, kasutades erialast terminoloogiat nii eesti kui võõrkeeles;

• teeb käidukava põhjal kindlaks oma tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed (vajalikud hooldus- ja käidutoimingud), kasutades vajadusel asjakohast rakendustarkvara ja selgitab välja elektriprojekti

või elektrisüsteemipõhimõttelise skeemi alusel käidukavas nimetatud elektriseadmete asukoha ja ehituse;

• koostab lähteandmete põhjal isikliku tööplaani, määrates kindlaks tööoperatsioonide järjekorra ja tööpaiga piiride ulatuse;

2) viib läbi hoones asuvate elektripaigaldiste ja -tarvitite

korralised käidutoimingud vastavalt etteantud käidukavale

ja dokumenteerib tehtud tööd nõuetekohaselt

• valib ja komplekteerib vajalikud materjalid ja töövahendid (sh vajalikud mõõtevahendid) lähtudes tööülesandest, kontrollides kasutatavate seadmete ohutust arvestades nende kasutus- ja hooldusnõudeid;

• hooldab ja remondib elektripaigaldisi ja -tarviteid sh kontrollib visuaalvaatluse teel elektripaigaldise seisukorda ja toimimist vastavalt käidukava alusel eelnevalt kavandatud meetmele;

• dokumenteerib elektripaigaldiste kontrolli- ja hooldustoimingute jooksul tehtud muudatused;

20 (46)

3) analüüsib koos juhendajaga enda tegevust hoone elektripaigaldiste ja -tarvitite käidutoimingute

läbiviimisel

• võrdleb mõõtmistulemuste vastavust eeskirjades määratud normidele või etteantud arvväärtusele (seadmepassid, eeskirjad, kontrollmõõtmiste tulemused) ning analüüsib tulemusi võimalike rikete ja

kõrvalekallete tuvastamiseks elektripaigaldise töös;

• tuvastab rikked ja/või kõrvalekalded, teavitab vastutavat töötajat ja tegutseb vastavalt saadud juhistele;

• analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ja - tarvitite käidutoimingute läbiviimisel ning koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest,

vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades.

10 Praktika 30 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ja kinnistab varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, täidab erialaseid tööülesandeid juhendaja juhendamisel ning arendab tööharjumusi, probleemilahendusoskust ja iseseisvust järgides töötervishoiu-,

tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid.

Õpiväljundid Õpilane:

1) kavandab praktikategevused vastavalt tööülesannetele ja praktikakoha töökorraldusele

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• koostab juhendajaga tööülesannete tegevusplaani ja ajakava;

• tutvub praktikakoha töökorralduse ja ohutusreeglitega ning järgib neid kogu praktika vältel;

• arvestab töö- ja puhkeaja ning tööohutuse nõudeid;

2) paigaldab elektripaigaldisi vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ja

ohutusnõuetele

• valmistab ette töökoha valides tööülesannetele vastavad töövahendid, materjalid ja kaitsevahendid;

• paigaldab elektripaigaldisi vastavalt juhistele ja dokumentatsioonile;

• järgib töö käigus elektritööde ohutus- ja kvaliteedinõudeid;

• täidab tööprotsessi vältel tööohutus- ja keskkonnahoiunõudeid;

3) viib läbi käidutoiminguid ja

kõrvaldab rikkeid oma pädevuse piires

• kontrollib elektripaigaldiste seisukorda teostades mõõtmised vastavalt juhendile;

• lokaliseerib rikked ja kõrvaldab need toetudes seadmete hooldusjuhenditele;

• koostab hooldus- ja mõõtetööde protokolle digitaalselt või paberkandjal;

• hindab tehtud töö vastavust tehnilistele nõuetele ja esitab tulemused juhendajale;

4) hindab oma töö tulemuslikkust

ja kutsealast valmisolekut. • kirjeldab ja analüüsib enda praktika jooksul tehtud tööülesandeid ja meeskonnatööd;

• sõnastab enda arendamist vajavad oskused ja koostab arengu kokkuvõtte;

• täidab praktikadokumentatsiooni korrektses eesti keeles, kasutades digivahendeid.

21 (46)

3.2.2 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel väliselektrivõrkude ehitamisele ja käidule

14. Elektrivõrgu mõõte- ja kaitsesüsteemide paigaldus ja käit 5 EKAP

Eesmärk: õpetamisega taotletakse et, omandab oskused ja teadmised elektrivõrgu kommertsmõõte-, releekaitse- ja automaatikaseadmete paigaldamiseks ja käiduks vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ning täidab tööülesandeid kehtivate ohutus- ja keskkonnanõuete järgi.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) tuvastab projekti ja tehnilise dokumentatsiooni põhjal oma

tööülesande sisu ja lähteandmed

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• analüüsib koos juhendajaga projekti ja tehnilise dokumentatsiooni põhjal lähteülesannet ning tuvastab vajalike materjalide ja töövahendite vajaduse;

• võrdleb vastavalt tööülesandele tegelikku olukorda dokumentatsiooniga ja koostab vastavusaruande, tuvastades võimalike kõrvalekallete põhjused;

2) paigaldab elektrivõrgu

releekaitse- ja automaatikaseadmed ning

mõõteseadmed (sh. trafod ja kilbid) vastavalt tööülesandele ja kehtivatele nõuetele

• valmistab ette töökoha ja tagab ohutu töökeskkonna;

• paigaldab etteantud tööülesande alusel mõõtekilbi, trafod ja mõõteseadmed;

• paigaldab etteantud tööülesande alusel releekaitse- ja automaatikaseadmed;

• rakendab tööülesande alusel töökeskkonnas sobivaid keskkonnahoiu meetmeid ja ennetab võimalikke ohte;

• koostab ja esitab tööülesandega ettenähtud nõuetekohase töödokumentatsiooni, kasutades asjakohaseid digivahendeid;

3) järgib tööülesannete täitmisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid

• valmistab tööülesandega etteantud töö sooritamiseks ette töökoha vastavalt tööohutusnõuetele ja kasutab isikukaitsevahendeid;

• rakendab tööülesande täitmisel töökeskkonnale sobivaid keskkonnahoiu meetmeid ja ennetab võimalikke ohte;

4) teostab mõõte-, releekaitse- ja

automaatikaseadmete käidutoiminguid vastavalt tööülesandele ja käidukavale

• viib läbi hooldustööd vastavalt käidukavale etteantud tööülesande piires, dokumenteerides kõik tegevused hooldusprotokollis;

• kontrollib hooldustööde tulemuste vastavust tehnilistele nõuetele ja normidele;

• teeb vastavalt tööülesandele visuaalse ülevaatuse ja mõõtmised, tuvastades kõrvalekalded või rikked;

• kontrollib ja fikseerib releekaitse terminalis salvestatud andmeid vastavalt etteantud ülesandele;

• koostab etteantud tööülesande alusel mõõtmistulemuste protokolli ja edastab vajalikud andmed juhendajale;

5) tuvastab seadmete rikkeid

visuaalselt või mõõtmise teel • tuvastab ja lokaliseerib rikkekohad vastavalt etteantud tööülesandele, selgitades välja rikkepõhjused

ning koostab selle kohta aruande;

22 (46)

• likvideerib tööülesandes kirjeldatud rikke vastavalt pädevusele ja selgitab seadmete ohutus- ja kasutusnõudeid;

6) koostab tehtud töö kohta

asjakohase dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele nõuetele

• vormistab paigaldus- ja hooldustööde dokumentatsiooni nõuetekohaselt;

• fikseerib kõrvalekalded ja teeb kokkuvõtteid töö tulemuslikkusest;

• kasutab digivahendeid dokumentide koostamisel ja edastamisel;

• esitab dokumentatsiooni vastavalt töökorraldusele.

15. Kuni 35 kV (v.a) elektriliinide ehitamine ja käit 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb kuni 35 kV (v.a) elektriliinide ehitust, kasutatavaid materjale, seadmeid, tarvikuid,

isolaatoreid, juhtmeid, maa- ja õhukaableid, töövahendeid, mehhanisme, töövõtteid ning on võimeline neid teadmisi rakendama oma igapäevases töös elektritöödel kuni 35 kV (v.a) elektriliinidel.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) ehitab töörühma liikmena

projekti ja paigaldusjuhendite alusel kuni 35 kV (v.a) elektriliini (õhu- või kaabelliini

sh. sideliini), lähtudes tööülesandest ning kasutades

asjakohaseid töö vahendeid ja - võtteid;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• määrab maastikul elektriliini paiknemise vastavalt asendiplaanile, projektile ja töödokumentidele;

• valib tööülesande lahendamiseks õiged materjalid ja töövahendid , lähtudes projektist, tööjuhendist ja kehtivatest nõuetest;

• ladustab tööobjektil materjalid vastavalt ohutus- ja töökorraldusnõuetele;

• koostab enda töödele ajagraafiku, arvestades tööde mahtu ja tähtaegu;

• teeb ehitus- ja remonditöid vastavalt etteantud ülesandele:

• rakendab tööprotsessis ohutu töö meetodeid, järgides tööohutuse seadusi, juhendeid ja standardeid ;

• kasutab töö käigus nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid ning järgib tervise ja heaolu hoidmise põhimõtteid;

• valmistab ette oma töökoha ohutuks tööks etteantud ülesande alusel;

2) viib läbi iseseisvalt ja töörühma liikmena käidutoiminguid

vastavalt käidukavale ja antud tööülesandele

• teostab liinide korrasoleku ja normidele vastavuse kontrolli vastavalt tööülesandele (sh. mõõdab isolatsiooni- ja maandustakistust) ja vormistab mõõteprotokollid koos vastavuse hindamisega lähtuvalt normdokumentidest;

• eristab enamlevinud elektriliinide rikkeid toetudes tunnimaterjalidele,

• otsib vigastuskoha ja kõrvaldab liini rikke oma pädevuse piires vastavalt etteantud tööülesandele;

3) koostab tehtud töö kohta asjakohase dokumentatsiooni

vastavalt kehtivatele nõuetele

• kontrollib etteantud ülesande alusel teostatud tööd ja dokumenteerib tehtud tööd vastavalt nõuetele kasutades asjakohaseid digivahendeid;

• reflekteerib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega kuni 35 kV (v.a) liinide ehitusel ja käidul;

23 (46)

16. Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb kuni 35 kV (v.a) alajaamade ja elektrikilpide ehitust, kasutatavaid materjale, seadmeid,

tarvikuid, töövahendeid, mehhanisme ja töövõtteid ning on võimeline neid teadmisi rakendama oma igapäevaselt elektritöödel kuni 35 kV (v.a) alajaamades ja elektrikilpides.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) ehitab töörühma liikmena projekti ja paigaldusjuhendite

alusel kuni 35 kV (v.a) alajaamad (sh mast-, komplekt- ja hoonesisesed alajaamad)

koos maandussüsteemiga ning elektrikilbid, lähtudes

tööülesandest ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• määrab maastikul alajaamade ja maandussüsteemi paiknemise vastavalt asendiplaanile, projektile ja töödokumentidele;

• valib tööülesande lahendamiseks õiged materjalid ja töövahendid, lähtudes projektist, tööjuhendist ja kehtivatest nõuetest;

• ladustab tööobjektil materjalid vastavalt ohutus- ja töökorraldusnõuetele;

• koostab enda töödele ajagraafiku, arvestades tööde mahtu ja tähtaegu;

• teeb ehitus- ja remonditöid vastavalt etteantud ülesandele:

• rakendab tööprotsessis ohutu töö meetodeid, järgides tööohutuse seadusi, juhendeid ja standardeid;

• kasutab töö käigus nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid ning järgib tervise ja heaolu hoidmise põhimõtteid;

• valmistab ette oma töökoha ohutuks tööks etteantud ülesande alusel;

2) viib läbi iseseisvalt ja töörühma liikmena käidutoiminguid

vastavalt käidukavale ja antud tööülesandele;

• kontrollib vastavalt tööülesandele alajaama töövalmidust, viib läbi käidutegevused ja koostab talitlusprotokolle.

• tuvastab ja lahendab alajaama võimalikud rikked vastavalt etteantud tööülesandele, kasutades oma pädevuse piires sobivaid meetmeid.

3) koostab tehtud töö kohta asjakohase dokumentatsiooni

vastavalt kehtivatele nõuetele;

• kontrollib etteantud ülesande alusel teostatud tööd ja dokumenteerib tehtud tööd vastavalt nõuetele kasutades asjakohaseid digivahendeid;

• reflekteerib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega kuni 35 kV (v.a) liinide ehitusel ja käidul;

10 Praktika 30 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ja kinnistab varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, täidab erialaseid tööülesandeid juhendaja juhendamisel ning arendab tööharjumusi, probleemilahendusoskust ja iseseisvust järgides töötervishoiu-,

tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid.

24 (46)

Õpiväljundid Õpilane: 5) kavandab praktikategevused

vastavalt tööülesannetele ja praktikakoha töökorraldusele

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• koostab juhendajaga tööülesannete tegevusplaani ja ajakava;

• tutvub praktikakoha töökorralduse ja ohutusreeglitega ning järgib neid kogu praktika vältel;

• arvestab töö- ja puhkeaja ning tööohutuse nõudeid;

6) paigaldab elektripaigaldisi

vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ja

ohutusnõuetele

• valmistab ette töökoha valides tööülesannetele vastavad töövahendid, materjalid ja kaitsevahendid;

• paigaldab elektripaigaldisi vastavalt juhistele ja dokumentatsioonile;

• järgib töö käigus elektritööde ohutus- ja kvaliteedinõudeid;

• täidab tööprotsessi vältel tööohutus- ja keskkonnahoiunõudeid;

7) viib läbi käidutoiminguid ja

kõrvaldab rikkeid oma pädevuse piires

• kontrollib elektripaigaldiste seisukorda teostades mõõtmised vastavalt juhendile;

• lokaliseerib rikked ja kõrvaldab need toetudes seadmete hooldusjuhenditele;

• koostab hooldus- ja mõõtetööde protokolle digitaalselt või paberkandjal;

• hindab tehtud töö vastavust tehnilistele nõuetele ja esitab tulemused juhendajale;

8) hindab oma töö tulemuslikkust

ja kutsealast valmisolekut. • kirjeldab ja analüüsib enda praktika jooksul tehtud tööülesandeid ja meeskonnatööd;

• sõnastab enda arendamist vajavad oskused ja koostab arengu kokkuvõtte;

• täidab praktikadokumentatsiooni korrektses eesti keeles, kasutades digivahendeid.

3.3 Valitavad põhiõpingute moodulid elektriautomaatika suunal

3.3.1 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel hooneautomaatikasüsteemide paigaldamine

18. Hooneautomaatikasüsteemide paigaldus 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab, ühendab ja hooldab hooneautomaatikasüsteeme vastavalt projektdokumentatsioonile ja seadusandlusele.

25 (46)

Õpiväljundid Õpilane: 1) koostab tegevusplaani toetudes

projekti dokumentatsioonile

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• kontrollib projekti ja tehnilise dokumentatsiooni kehtivust ning koostab sellele tuginedes eeltööde plaani;

• valib ja komplekteerib tööülesande täitmiseks vajalikud töövahendid ja materjalid vastavalt ülesandele ja ohutusnõutele;

• planeerib tööde sooritamise järjekorra vastavalt ülesandele;

2) paigaldab hooneautomaatikasüsteemi komponente vastavalt

projektdokumentatsioonile ja kehtivatele normdokumentidele.

• valib projektis esitatud süsteemi põhikomponendid ja nende asukohad lähtuvalt paigaldustingimustest ja tootja nõuetest;

• selgitab etteantud automaatikaskeemi tööpõhimõtet;

• paigaldab süsteemi komponendid projektdokumentatsiooni alusel, järgides paigaldusjuhiseid;

• kontrollib paigaldatud seadmete vastavust, tehnilistele nõuetele ja normdokumentidele;

• kasutab töövahendeid heaperemehelikult;

• korrastab oma töökoha ja töövahendid vastavalt heale tavale;

3) seadistab hooneautomaatikasüsteemi

komponente vastavalt tootja juhistele, tagades süsteemi

töökindluse

• seadistab süsteemi komponendid tööülesande alusel, järgides tootja ja ohutusnõudeid;

• kontrollib seadmete funktsionaalsust ja koostööd süsteemi terviklahenduses, tuginedes projektdokumentatsiooni ja standardite nõuetele

4) testib hooneautomaatikasüsteemi töökorrasolekut, võrreldes

tulemusi ja tagades nende vastavuse ohutusnõuetele

• kasutab sobivaid mõõteseadmeid ja -meetodeid süsteemi töö kontrollimiseks;

• kontrollib juhendamisel hooneautomaatikasüsteemide vastavust tööülesandele ja ohutusnõuetele;

• täidab nõuetekohaselt paigaldustööde dokumentatsiooni (nt tööaruanne, paigaldusprotokollid, skeemid), järgides vormistus- ja sisunõudeid.

• kajastab dokumentatsioonis täpselt kõik olulised tööetapid, kasutatud materjalid ja tehnilised lahendused.

• esitab dokumentatsiooni korrektselt ja õigeaegselt, järgides tööandja või kooli kehtestatud juhiseid ja standardeid.

19. Hooneautomaatikasüsteemide käit 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused hooneautomaatikasüsteemide seadistamisel, testimisel, käitamisel ja dokumenteerimisel.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

26 (46)

Õpilane: 1) kontrollib hooneautomaatika

süsteemide toimimist koostöös

teiste süsteemidega vastavalt tööülesandele ja töövõtu

piiridele

Õpilane:

• planeerib ja järjestab oma tegevused loogilises tööjärjekorras;

• testib hooneautomaatika süsteemide koostoimimist vastavalt tööülesandele;

• hindab süsteemide koostööd, võrreldes tulemusi tööülesande ja töövõtu piiridega;

2) häälestab hooneautomaatikasüsteemid

vastavalt tööülesandele ja projekti eripärale

• mõõdab süsteemi tööparameetreid, järgides normdokumente;

• selgitab iseseisvalt erinevate süsteemide parameetrite eripära ja terviklikkust;

• häälestab süsteemi vastavalt lähteülesandele, arvestades süsteemi eripära;

3) hooldab hooneautomaatikasüsteeme

vastavalt hoolduskavale

• loeb hoolduskava ja tööjuhendit, valides töövahendeid ja planeerides oma tegevusi;

• teostab hooldustöid (sh. määrib, puhastab, pingutab, seadistab seadmeid ning komponente) vastavalt hoolduskavale ja juhendmaterjalidele;

4) dokumenteerib

hooneautomaatikasüsteemide hooldamisega seotud tegevused

• kirjeldab hooneautomaatika süsteemide hooldamisega seotud erinevaid dokumente (hoolduspäevikuid, digitaalseid hooldussüsteeme, hoolduslehti jne);

• täidab juhendamisel hooldustööde aruande (sh teostatud tööde, tööaja, kasutatud varuosade ja materjalide ning avastatud puuduste kohta) korrektselt vastavalt tööülesandele ja vastavalt ettevõtte standarditele;

• analüüsib juhendajaga koos kogutud andmeid ja võrdleb neid normdokumentidega.

20 Hooneautomaatika juhtimine ja monitooring 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised hooneautomaatika süsteemide tehnilistest lahendustest ja juhtimispõhimõtetest ja

monitooringust.

Õpiväljundid Õpilane:

1) selgitab hooneautomaatika tehniliste lahenduste ja juhtimissüsteemide

tööpõhimõtteid rakendades neid praktiliste ülesannete

lahendamisel

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• selgitab tehnosüsteemide hooneautomaatika juhtimise põhialuseid ja eristab hooneautomaatika tehnilisi lahendusi tulenevalt tööülesandest;

eristab erinevaid juhtimisviise tuginedes etteantud õppematerjalidele;

• rakendab hooneautomaatika tehnilisi lahendusi (nt. Andurid, HVAC juhtimine, valgustite juhtimine, kommunikatsiooni protokollid) ning nende tööpõhimõtteid praktilise ülesande lahendamisel,

lähtudes tööülesandest;

27 (46)

2) kasutab elektrooniliste seadmete andmevahetuses rahvusvaheliselt kehtivaid protokolle

• loetleb erinevaid andmevahetus protokolle ja nende funktsioone etteantud ülesannete rakenduseks;

• valib õige protokolli vastavalt etteantud ülesandele;

• seadistab hooneautomaatika seadmete andmevahetuse, valides tööülesande alusele sobivaa rahvusvahelise protokolli (nt. Modbus, BACnet, KNX), määrates vajalikud parameetrid ning

kontrollides seadmete omavahelist suhtlust;

3) jälgib süstemaatiliselt hooneautomaatika süsteemide

tööd, kõrvaldades võimalikke rikkeid

• kontrollib hooneautomaatikaseadmete omavahelist andmevahetust, lähtudes etteantud tööülesandest; mõõdab hooneautomaatikaga juhitava protsessi parameetreid, lähtudes etteantud tööülesandest;

tuvastab kõrvalekaldeid hooneautomaatikasüsteemide töös, lähtudes etteantud tööülesandest;

• likvideerib kõrvalekalded vastavalt etteantud tööülesandele;

17 Praktika 30 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ja kinnistab varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, täidab erialaseid tööülesandeid juhendaja juhendamisel ning arendab tööharjumusi, probleemilahendusoskust ja iseseisvust , järgides töötervishoiu-,

tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid..

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kavandab praktikategevused

vastavalt tööülesannetele ja praktikakoha töökorraldusele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab juhendajaga tööülesannete tegevusplaani ja ajakava;

• tutvub praktikakoha töökorralduse ja ohutusreeglitega ning järgib neid kogu praktika vältel;

• arvestab töö- ja puhkeaja ning tööohutuse nõudeid;

2) paigaldab automaatikaseadmeid

vastavalt dokumentatsioonile ja tööülesannetele

• valmistab ette töökoha valides tööülesannetele vastavad töövahendid, materjalid ja kaitsevahendid;

• paigaldab automaatikaseadmeid vastavalt juhistele ja dokumentatsioonile;

• järgib töö käigus elektritööde ohutus- ja kvaliteedinõudeid;

• täidab tööprotsessi vältel tööohutus- ja keskkonnahoiunõudeid;

3) seadistab automaatikaseadmeid vastavalt dokumentatsioonile ja

tööülesannetele

• seadistab automaatikaseadmeid vastavalt tööülesandele ja dokumentatsioonile;

• kasutab töö käigus sobivat tarkvara ja mõõteseadmeid;

28 (46)

4) viib läbi automaatikasüsteemide käidutoiminguid ja kõrvaldab

rikkeid oma pädevuse piires

• kontrollib automaatikasüsteemi seisukorda ja täidab mõõtmised vastavalt juhendile;

• lokaliseerib rikked ja kõrvaldab need dokumentatsiooni ja tööülesannete alusel;

• koostab hooldus- ja mõõtetööde protokolle digitaalselt või paberkandjal;

• hindab tehtud töö vastavust tehnilistele nõuetele ja esitab tulemused juhendajale;

5) hindab oma töö tulemuslikkust

ja kutsealast valmisolekut. • kirjeldab ja analüüsib enda praktika jooksul tehtud tööülesandeid ja meeskonnatööd;

• sõnastab enda arendamist vajavad oskused ja koostab arengu kokkuvõtte;

• täidab praktikadokumentatsiooni korrektses eesti keeles, kasutades digivahendeid.

3.3.2 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tööstusautomaatikasüsteemide paigaldamisele

21. Tööstusautomaatika seadmete ja -süsteemi komponentide paigaldamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused tööstusautomaatikaseadmete ja -süsteemi komponentide paigaldamiseks vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ning valmistab ette, viib läbi ja dokumenteerib tööprotsessi, järgides ohutus- ja

kvaliteedinõudeid.

Õpiväljundid Õpilane:

1) valmistab ette automaatikasüsteemide paigaldustöid, lähtudes

tehnilisest dokumentatsioonist ja tööohutusnõuetest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab iseseisvalt tööülesandest lähtuva tegevuskava, mis sisaldab loogiliselt järjestatud tööoperatsioone ja on tehniliselt teostatav;

• valib tööülesande lahendamiseks õiged materjalid ja töövahendid ning kontrollib nende vastavust ja korrasolekut;

• määratleb töökoha piirid vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ja töö iseloomule;

• rakendab etteantud töödel ohutu töö tegemise meetodeid, tegutseb oma töös seaduste, juhendite ja standardite kohaselt

• kasutab etteantud töödel oma töös vajalikke kaitsevahendeid ja tunneb oma tervise hoidmise viise;

• valmistab ette oma töökoha ohutuks tööks etteantud ülesande alusel;

2) paigaldab ja ühendab automaatikaseadmed ning -

• paigaldab etteantud automaatika komponendid (andurid, täiturid, ajamid, mõõteriistad) skeemide ja tootjajuhendite järgi, tagades töökindluse ja ohutuse;

29 (46)

ahelad vastavalt skeemidele ja juhendmaterjalidele

• ühendab juhtimis- ja signaalahelad vastavalt skeemile, järgides normdokumente ja ohutusnõudeid;

• paigaldab ja ühendab automaatikakilbi komponendid vastavalt skeemidele ja juhenditele ning kontrollib ühenduste korrektsust;

• märgistab paigaldatud ahelad ja komponente vastavalt nõuetele dokumenteerides tehtud tööd; 3) kontrollib oma töötulemusi

lähtudes lähteülesandest ja kehtivatest normidest

• kontrollib tehtud tööde vastavust etteantud ülesandele;

• dokumenteerib tehtud töö etappe vastavalt nõuetele kasutades asjakohaseid digivahendeid;

• hindab tehtud töö vastavust lähteülesandele ja tuvastab võimalikud kõrvalekalded ning teeb vajalikud parandused, vajadusel konsulteerides meeskonnaliikmete või juhendajaga

22. Tööstusautomaatika seadmete programmeerimine ja seadistamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse konfigureerida ja programmeerida automaatikasüsteemide riist- ja tarkvara, seadistada andureid ja täitureid, koostada ning täiendada lihtsamaid juhtimisprogramme, tuvastada ja parandada programmeerimisvigu ning

dokumenteerida ja varundada tehtud muudatusi.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) selgitab automaatikasüsteemide

põhikomponentide tööpõhimõtteid ja rolli süsteemi

töös

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• loetleb automaatikasüsteemides kasutatavad põhikomponendid (nt PLC, HMI, sagedusmuundur, andurid, täiturid) ja selgitab nende tööpõhimõtteid;

• kirjeldab komponentide tööloogikat osana automaatikasüsteemi tervikust;

2) kasutab programmi baaselemente

(loogikafunktsioonid, taimerid, loendurid) lihtsate automaatikalahenduste

koostamisel ning selgitab nende toimimist

• selgitab programmi baaselementide (nt loogikafunktsioonid, taimerid, loendurid) otstarvet ja tööpõhimõtet;

• rakendab programmi baaselemente etteantud ülesannete lahendamisel;

• koostab lihtsaid automaatikalahendusi, kasutades baaselemente, ning põhjendab lahenduse tööloogikat;

3) seadistab automaatikaseadmete

riistvara ja tööstusvõrke, kasutades vastavat tööstustarkvara

• seadistab andurite ja täiturite parameetreid vastavalt süsteemi töötingimustele ja tehnilisele dokumentatsioonile kontrollides seadistuste õigsust praktilise ülesande lahendamise käigus;

• valib ja määrab konfigureerimistarkvaras õiged riistvarakomponendid (nt PLC, laiendusmoodulid, kommunikatsioonikaardid) vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ja püstitatud ülesandele kontrollides seadistuste vastavust süsteemi nõuetele;

30 (46)

• määrab sisendite/väljundite aadressid ja võrguseaded (nt IP-aadress, baud rate, sõlme aadress) dokumentatsiooni ja ülesande alusel kontrollides seadistuste vastavust nõuetele.

• seadistab vähemalt ühe tööstusvõrgu (nt Modbus RTU/TCP, Profinet või Profibus) vastavalt dokumentatsioonile ja püstitatud ülesandele kontrollides side toimivust ja seadistuste vastavust

nõuetele, kasutades sobivaid töövõtteid ja tarkvaratööriistu;

• dokumenteerib konfiguratsiooni etteantud ülesande näitel vormistades dokumentatsiooni korrektselt, lähtudes ülesandes toodud nõuetest;

4) programmeerib lihtsamaid tööstusprotsesse, kasutades programmi baaselemente

• koostab sisendite ja väljundite loetelu ning arendab tööülesandele vastava programmi, kasutades sobivaid baaselemente;

• loob ja rakendab tööülesandele vastava lihtsa tööstusprotsessi juhtimise programmi kontrollides programmi toimimist seadmes või simulatsioonikeskkonnas;

• dokumenteerib tööprogrammi ja tehtud optimeerimised vastavalt tööstusettevõtte kvaliteedinõuetele;

5) leiab ja parandab

programmeerimisvigu, lähtudes etteantud juhtimisalgoritmidest ja süsteemi tööloogikast

• kontrollib programmi vastavust etteantud juhtimisalgoritmile ning tuvastab vead või kõrvalekalded;

• parandab programmis esinevad vead ning teeb vajalikud muudatused, lähtudes tööülesande nõuetest;

• testib ja kontrollib muudetud programmi toimimist veendudes lähteülesandele vastavuses;

23. Tööstusautomaatika seadmete käit 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused tuvastada ja kõrvaldada rikkeid, asendada või parandada automaatika- ja elektromehaanilisi komponente ning dokumenteerida hooldustegevusi vastavalt nõuetele.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kontrollib automaatikaseadmete seisukorda visuaalselt ja

mõõtmiste teel hinnates seadmete vastavust kasutus- ja hooldusjuhenditele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• tuvastab visuaalse vaatluse käigus nähtavad kahjustused, kulumise või muud kõrvalekalded hinnates tulemuste põhjal seadmete vastavust tehnilisele dokumentatsioonile ja töötingimustele;

• mõõdab seadmete tööparameetreid (nt pinge, vool, takistus, signaalitase) ning võrdleb saadud tulemusi tehnilised dokumentatsioonis toodud väärtustega;

• hindab mõõtmistulemuste alusel seadmete vastavust nõuetele;

• tuvastab võimalikud elektri- ja signaaliühenduste kõrvalekaldeid, katkestusi või valeühendusi kasutades sobivaid mõõtevahendeid;

• dokumenteerib tuvastatud kõrvalekalded, rikked ja tehtud mõõtmised vastavalt etteantud ülesandele;

31 (46)

2) hooldab seadmeid vastavalt hooldusjuhenditele, tagades seadmete ohutuse ja töökindluse

• valib hooldustööks vajalikud töövahendid, mõõteriistad ja varuosad, lähtudes etteantud ülesandest;

• teeb ülesandes etteantud hooldustöid järgides hooldusjuhendeid ja tööohutusreegleid;

• kontrollib seadmete tööparameetreid oma ülesande piires (lähtuvalt ülesandest);

• tuvastab etteantud ülesande käigus seadme kõrvalekalded nõuetest tuginedes hooldusjuhendile;

• dokumenteerib avastatud kõrvalekalded, teostatud hooldustööd ja tehtud muudatused nõuete kohaselt.

3) kõrvaldab rikked

automaatikasüsteemis, järgides tööohutust ja kehtivaid nõudeid

• kasutab õigeid tööriistu ning isikukaitsevahendeid, lähtudes etteantud ülesandest;

• tuvastab rikkis komponendi, kasutades elektriskeeme ja sobivaid mõõteriistu;

• asendab rikkis komponendi vastavalt tootja juhistele ning elektri- ja automaatikaskeemidele;

• hindab oma töö tulemuslikkust kontrollides süsteemi toimimist vastavalt nõuetele;

• dokumenteerib parandustöö ja tehtud muudatused vastavalt nõuetele;

• töötab keskkonnateadlikult, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning energiatõhususe põhimõtteid;

4) dokumenteerib

hooldustegevused ja muudatused, koostades

vajalikud aruanded ja kanded vastavalt kehtestatud korrale.

• täidab hoolduspäeviku või muu ettenähtud vormi korrektselt ja arusaadavalt, lähtudes etteantud ülesande nõuetest.

• märgib dokumentatsiooni kõik teostatud hooldustööd, tehtud muudatused ja asendatud komponendid vastavalt kehtestatud nõuetele.

• kirjeldab avastatud vead, kõrvalekalded või rikked selgelt ja üheselt mõistetavalt vastavalt etteantud nõuetele.

5) tuvastab oma tööga kaasnevad ohud ja riskid ning rakendab

juhendite alusel sobivaid ennetusmeetmeid.

• nimetab tööstusautomaatika seadmete hooldus- ja paigaldustöödega kaasnevaid peamisi ohte ja riske, toetudes õppematerjalidele ja tööohutuse juhenditele;

• kirjeldab oma tööga seotud tööohutusnõudeid ning nendega seotud ennetusmeetmeid, arvestades kehtivaid normdokumente;

• hindab oma töökoha ohutust, määratledes võimalikud riskikohad ning järgides tööohutuseeskirju;

• kirjeldab, kuidas käituda erinevates ohuolukordades, tuginedes tööohutuse normidele ja sisekorraeeskirjadele;

17 Praktika 30 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ja kinnistab varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, täidab

erialaseid tööülesandeid juhendaja juhendamisel ning arendab tööharjumusi, probleemilahendusoskust ja iseseisvust. Õpilane järgib töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid, dokumenteerib tehtud tööd ja reflekteerib oma praktika kogemust.

32 (46)

Õpiväljundid

Õpilane: 2) kavandab praktikategevused

vastavalt tööülesannetele ja praktikakoha töökorraldusele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab juhendajaga tööülesannete tegevusplaani ja ajakava;

• tutvub praktikakoha töökorralduse ja ohutusreeglitega ning järgib neid kogu praktika vältel;

• arvestab töö- ja puhkeaja ning tööohutuse nõudeid;

5) paigaldab automaatikaseadmeid

vastavalt dokumentatsioonile ja tööülesannetele

• valmistab ette töökoha valides tööülesannetele vastavad töövahendid, materjalid ja kaitsevahendid;

• paigaldab automaatikaseadmeid vastavalt juhistele ja dokumentatsioonile;

• järgib töö käigus elektritööde ohutus- ja kvaliteedinõudeid;

• täidab tööprotsessi vältel tööohutus- ja keskkonnahoiunõudeid; 6) seadistab automaatikaseadmeid

vastavalt dokumentatsioonile ja tööülesannetele

• seadistab automaatikaseadmeid vastavalt tööülesandele ja dokumentatsioonile;

• kasutab töö käigus sobivat tarkvara ja mõõteseadmeid;

7) viib läbi

automaatikasüsteemide käidutoiminguid ja kõrvaldab rikkeid oma pädevuse piires

• kontrollib automaatikasüsteemi seisukorda ja täidab mõõtmised vastavalt juhendile;

• lokaliseerib rikked ja kõrvaldab need dokumentatsiooni ja tööülesannete alusel;

• koostab hooldus- ja mõõtetööde protokolle digitaalselt või paberkandjal;

• hindab tehtud töö vastavust tehnilistele nõuetele ja esitab tulemused juhendajale;

6) hindab oma töö tulemuslikkust ja kutsealast valmisolekut.

• kirjeldab ja analüüsib enda praktika jooksul tehtud tööülesandeid ja meeskonnatööd;

• sõnastab enda arendamist vajavad oskused ja koostab arengu kokkuvõtte;

• täidab praktikadokumentatsiooni korrektses eesti keeles, kasutades digivahendeid.

3.3.3 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel turvasüsteemide paigaldamisele

24. Häireseadmestiku, jälgimisseadmestiku ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab, ühendab ja seadistab häireseadmestiku, jälgimisseadmestiku ja

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vastavalt projektile, standarditele ja tootja juhistele järgides kehtivaid ohutusnõudeid.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) koostab tööplaani projekt- ja

tehnilise dokumentatsiooni

alusel valides ülesande täitmiseks vajalikud

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• leiab projekt- ja tehnilisest dokumentatsioonist tööülesande täitmiseks vajaliku info;

• komplekteerib tööks vajalikud töövahendid, materjalid ja seadmed, põhjendades nende sobivust tööülesandega;

33 (46)

töövahendid, seadmed ja materjalid

• koostab tööplaani kasutades digivahendeid

2) paigaldab juhendi alusel

häireseadmestiku, jälgimisseadmestiku ja

tulekahjusignalisatsioonisüste emi

• valib paigaldusjooniste alusel seadmete asukohad ja ühendusviisid;

• paigaldab ja ühendab seadmed tootja juhendeid ning ohutusnõudeid järgides;

• kontrollib paigaldatud seadmete mehhaanilist kinnitust ja elektriühenduste vastavust nõuetele kasutades sobilike mõõteseadmeid;

3) seadistab häireseadmestiku, jälgimisseadmestiku ja

tulekahjusignalisatsioonisüste emi keskuseid vastavalt

objekti eripärale ja tööülesandele

• seadistab süsteemide töörežiimid ja kontrollib parameetrite vastavust dokumentatsioonile;

• tagab süsteemi toimimise koostöös muude tehnosüsteemidega töövõtu piirides;

4) testib ja kontrollib paigaldatud

süsteemide toimimist hinnates nende töökindlust koostöös teiste tehnosüsteemidega

• teostab süsteemi funktsioonikontrolli tootja juhendite ja õigusaktide alusel;

• kasutab testimisel sobivaid mõõtevahendeid ning tõlgendab saadud tulemusi;

5) koostab tehtud töö kohta

asjakohase dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele nõuetele

• vormistab paigaldus-, seadistamis- ja testimistulemused dokumentatsiooni nõuetekohaselt;

• fikseerib kõrvalekalded ja teeb kokkuvõtteid töö tulemuslikkusest;

• kasutab digivahendeid dokumentide koostamisel ja edastamisel;

• esitab dokumentatsiooni vastavalt töökorraldusele.

25. Turvasüsteemide arvutivõrgu seadistamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane seadistab ja kasutab arvutivõrke turvasüsteemide seadmete ühendamiseks ning tagab süsteemide tööks vajaliku võrgukeskkonna järgides projektdokumentatsiooni, standardeid ja ohutusnõudeid.

34 (46)

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kirjeldab arvutivõrgu

ülesehitust, tööpõhimõtteid ja põhikomponentide koostoimet

turvasüsteemides

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab arvutivõrgu põhikomponente (ruuter, switch, IP-seade) ja selgitab nende ülesandeid turvasüsteemi tööprotsessis, kasutades korrektset erialaterminoloogiat;

• selgitab andmeedastuse tööpõhimõtteid ja seost võrguprotokolliga, tuues näiteid turvasüsteemide kontekstist;

• kasutab projektdokumentatsiooni ja võrguskeeme komponentide ülesannete ning koostöö kirjeldamiseks;

2) paigaldab ja ühendab turvaseadmete tööks vajalikud

võrgukomponendid projektdokumentatsiooni

alusel

• valib projektdokumentatsiooni põhjal sobivad võrguseadmed, kaablid ja ühendusviisid ning põhjendab oma valikut süsteemi töökindluse seisukohalt;

• paigaldab ja ühendab võrguseadmed tootjajuhendite ja standardite alusel, järgides töö- ja elektriohutuse nõudeid;

• kontrollib ühenduste mehhaanilist tugevust ja elektrilist vastavust, kasutades sobivaid mõõtevahendeid ning kirjeldades kontrolli läbiviimise protseduuri;

3) seadistab võrguseadmeid ja

tagab süsteemide omavahelise andmevahetuse

• seadistab võrguseadmete põhiparameetrid vastavalt tööülesandele ja projektdokumentatsioonile;

• tagab süsteemide omavahelise andmevahetuse, kasutades sobivaid seadistusmeetodeid ja kontrollides seadmete suhtlust;

• kasutab seadistamisel vajalikke tarkvaravahendeid ning selgitab nende kasutamise põhimõtet samm- sammult;

4) testib võrgu toimimist

kontrollides signaalide liikumist ning süsteemi reageerimist vastavalt

tööülesandele

• testib võrgu toimimist, kontrollides ühenduvust, andmeedastuskiirust ja seadmete ligipääsetavust ning kirjeldab testimise protseduuri samm-sammult;

• võrdleb testitulemusi etteantud väärtustega ning pakub välja võimalikke parendusi võrgu töökindluse ja efektiivsuse tõstmiseks.

26. Turvasüsteemide käidutööd 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib, paigaldab ja hooldab videovalve- ja jälgimissüsteeme, hinnates nende töökindlust ning dokumenteerides tulemused vastavalt projektdokumentatsioonile ja tootjapoolsetele nõuetele.

35 (46)

Õpiväljundid Õpilane: 1) koostab hooldustööde

tööplaani, lähtudes projektdokumentatsioonist

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• leiab projektdokumentatsioonist tööülesande täitmiseks vajaliku teabe;

• komplekteerib vastavalt tööülesandele töövahendid ja materjalid

• koostab tööplaani tööülesande täitmiseks, kasutades digivahendeid;

2) kontrollib turvasüsteemide

tööd visuaalse kontrolli, testimise ja mõõtmistega

• viib läbi turvasüsteemide visuaalse ülevaatuse vastavalt juhendmaterjalile ning kirjeldab kontrolli läbiviimise protseduuri;

• viib läbi turvasüsteemide visuaalse ülevaatuse vastavalt juhendmaterjalile ning kirjeldab kontrolli läbiviimise protseduuri;

• teostab elektrilisi mõõtmisi ja funktsionaalsuse teste, kasutades õigeid mõõtevahendeid (nt multimeeter, ampertangid) ning selgitab mõõtmiste eesmärki ja tulemuste tähendust.

• võrdleb mõõtetulemusi tehnilise dokumentatsiooni ja tootjapoolsete väärtustega ning selgitab kõrvalekallete põhjuseid.

3) viib läbi hooldustöid vastavalt tootjajuhistele ja standarditele

kasutades sobivaid töövõtteid ja vahendeid

• teostab hooldustöid (nt ühenduste pingutamine, komponentide puhastamine, aku seisukorra kontroll), järgides tootjajuhiseid ja standardeid;

• kasutab hooldustööde läbiviimisel õigeid töövahendeid vastavalt tootja juhistele.

4) dokumenteerib hooldustööde

käigu ja mõõtmistulemused nõuetekohases vormis

• fikseerib kõrvalekalded ja teeb kokkuvõtteid töö tulemuslikkusest;

• esitab kõrvalekalded ja nende võimalikud põhjused tuginedes võrdlusele dokumentatsioonis toodud väärtustega;

• kasutab digivahendeid dokumentide koostamisel ja edastamisel;

17 Praktika 30 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija rakendab ja kinnistab varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, täidab erialaseid tööülesandeid juhendaja juhendamisel ning arendab tööharjumusi, probleemilahendusoskust ja iseseisvust. Õppija järgib töötervishoiu- , tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid, dokumenteerib tehtud tööd ja reflekteerib oma praktika kogemust.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kavandab praktikategevused

vastavalt tööülesannetele ja praktikakoha töökorraldusele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab juhendajaga tööülesannete tegevusplaani ja ajakava;

• tutvub praktikakoha töökorralduse ja ohutusreeglitega ning järgib neid kogu praktika vältel;

• arvestab töö- ja puhkeaja ning tööohutuse nõudeid;

36 (46)

2) paigaldab turvasüsteemide seadmeid vastavalt dokumentatsioonile ja

tööülesannetele

• valmistab ette töökoha valides tööülesannetele vastavad töövahendid, materjalid ja kaitsevahendid;

• paigaldab automaatikaseadmeid vastavalt juhistele ja dokumentatsioonile;

• järgib töö käigus elektritööde ohutus- ja kvaliteedinõudeid;

• täidab tööprotsessi vältel tööohutus- ja keskkonnahoiunõudeid;

3) seadistab automaatikaseadmeid

vastavalt dokumentatsioonile ja tööülesannetele

• seadistab turvaseadmeid vastavalt tööülesandele ja dokumentatsioonile;

• kasutab töö käigus sobivat tarkvara ja mõõteseadmeid;

4) viib läbi automaatikasüsteemide

käidutoiminguid ja kõrvaldab rikkeid oma pädevuse piires

• kontrollib turvasüsteemi seisukorda ja täidab mõõtmised vastavalt juhendile;

• lokaliseerib rikked ja kõrvaldab need dokumentatsiooni ja tööülesannete alusel;

• koostab hooldus- ja mõõtetööde protokolle digitaalselt või paberkandjal;

• hindab tehtud töö vastavust tehnilistele nõuetele ja esitab tulemused juhendajale;

5) hindab oma töö tulemuslikkust ja kutsealast valmisolekut.

• kirjeldab ja analüüsib enda praktika jooksul tehtud tööülesandeid ja meeskonnatööd;

• sõnastab enda arendamist vajavad oskused ja koostab arengu kokkuvõtte;

• täidab praktikadokumentatsiooni korrektses eesti keeles, kasutades digivahendeid.

3.4 Valitavad põhiõpingute moodulid energiatootmise suunal

3.4.1. Ühised põhiõpingud kõigile spetsialiseerumistele energiatootmise suunal

27. Praktika 30 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ja kinnistab varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, täidab

erialaseid tööülesandeid juhendaja juhendamisel ning arendab tööharjumusi, probleemilahendusoskust ja iseseisvust järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid, dokumenteerib tehtud tööd ja reflekteerib oma praktika kogemust.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kavandab praktikategevused

vastavalt tööülesannetele ja

praktikakoha töökorraldusele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab juhendajaga tööülesannete tegevusplaani ja ajakava;

• tutvub praktikakoha töökorralduse ja ohutusreeglitega ning järgib neid kogu praktika vältel;

• arvestab töö- ja puhkeaja ning tööohutuse nõudeid;

37 (46)

2) paigaldab elektrienergia tootmisseadmeid vastavalt juhenditele ja

tööülesannetele

• valmistab ette töökoha valides tööülesannetele vastavad töövahendid, materjalid ja kaitsevahendid;

• paigaldab elektrienergia tootmisseadmeid vastavalt juhistele ja dokumentatsioonile;

• järgib töö käigus elektritööde ohutus- ja kvaliteedinõudeid;

• täidab tööprotsessi vältel tööohutus- ja keskkonnahoiunõudeid;

3) viib läbi käidutoiminguid ja kõrvaldab rikkeid oma pädevuse piires

• kontrollib elektrienergia tootmisseadme seisukorda teostades mõõtmised vastavalt juhendile;

• lokaliseerib rikked ja kõrvaldab need toetudes seadmete hooldusjuhenditele;

• koostab hooldus- ja mõõtetööde protokolle digitaalselt või paberkandjal;

• hindab tehtud töö vastavust tehnilistele nõuetele ja esitab tulemused juhendajale; 4) hindab oma töö

tulemuslikkust ja kutsealast valmisolekut

• kirjeldab ja analüüsib enda praktika jooksul tehtud tööülesandeid ja meeskonnatööd;

• sõnastab enda arendamist vajavad oskused ja koostab arengu kokkuvõtte;

• täidab praktikadokumentatsiooni korrektses eesti keeles, kasutades digivahendeid.

3.4.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tuuleenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule

28. Elektrituuliku seadmete paigaldamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb elektrituuliku põhikomponente ja nende tööpõhimõtteid, rakendab mehhaaniliste ühenduste

paigaldus- ja hooldusvõtteid ning järgib määrimis- ja jahutussüsteemide hooldusplaani. Samuti eristab ta mehhaanika- ja jõuülekandesüsteeme, teab nende mõju töökindlusele ning määrab tuuliku hooldusvajadust.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) selgitab tuuleenergeetika rolli

energeetikasektoris ja taastuvenergiaallikate keskkonnamõjusid

juhendmaterjalide alusel

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab tuuleenergeetika rolli kaasaegses energeetikasektoris tuginedes materjalidele;

• vabalt valitud digivahendit kasutades toob välja erinevused taastuv- ja fossiilsete energiaallikate vahel (nt varustuskindlus, CO₂-jalajälg, kättesaadavus);

• selgitab arengutrende tuuleenergeetikas maailmas ja Eestis tuginedes allikatele;

• kirjeldab Eesti energia- ja kliimapoliitika peamisi eesmärke taastuvenergia osas tuginedes seadustele ja määrustele;

• tuginedes teaduslikele allikatele nimetab vähemalt 3 elektrituuliku võimalikku keskkonnamõju (nt mõju lindudele, maastikule, helireostus);

2) hindab tuuleenergia tootlikkust mõjutavaid

tegureid ning seostab need

• selgitab, millised tegurid mõjutavad elektrituuliku tootlikkust (nt tuule kiirus, rootori läbimõõt, generaatori efektiivsus) lähtuvalt etteantud ülesandest;

38 (46)

sobivate tehnoloogiliste ja geograafiliste tingimustega

• kirjeldab tuuleparkide paiknemise iseärasusi Eestis ja maailmas, arvestades geograafilisi, keskkonna- ja tehnoloogilisi tegureid;

• toob näiteid praktilistest rakendustest või projektidest võttes aluseks olemasolevad tuulepargid Eestis;

3) paigaldab elektrituuliku

elektrisüsteemi, järgides elektriohutust

• kirjeldab elektrituuliku elektrisüsteemi põhikomponente ja nende tööpõhimõtteid, toetudes õppematerjalidele ja elektriohutusnõuetele;

• paigaldab elektrituuliku elektrisüsteemi komponente vastavalt tootja juhistele;

• mõõdab paigaldatud elektrisüsteemi parameetrite vastavust normdokumentidele;

• tuvastab elektrisüsteemi võimalikud rikkeohud või kõrvalekalded, tuginedes kehtivatele elektriohutusnõuetele;

4) kasutab mehhaaniliste

ühenduste paigaldamiseks ja hoolduseks vajalikke

tööriistu ning hindab nende kasutamise vajadust ja sagedust

• valib sobivad tööriistad mehhaaniliste ühenduste paigaldamiseks järgides tootja spetsifikatsioone või tööjuhendeid;

• kasutab sobivaid tööriistu mehhaaniliste ühenduste paigaldamisel ja hooldamisel, järgides tööohutuse nõudeid;

5) paigaldab elektrituulikute

määrimis- ja jahutussüsteeme ning järgib komponentide hooldusplaani

• paigaldab elektrituuliku määrimis- ja jahutussüsteeme, nende komponente ja tööpõhimõtteid toetudes tootja spetsifikatsioonidele;

• selgitab määrimis- ja jahutussüsteemide hooldusvajadust, lähtudes tootja soovitustest ja kehtestatud normidest;

29. Elektrituulikute käit 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused elektrituuliku mehhaaniliste ja elektriliste süsteemide hooldamiseks, jõuülekannete kontrollimiseks ja reguleerimiseks ning oskab rakendada töö- ja elektriohutuse meetmeid, järgides tootja juhiseid, rahvusvahelisi

hooldusstandardeid ja seadusandlikke nõudeid.

Õpiväljundid Õpilane:

1) hooldab elektrituuliku õlitamist ja jahutamist

vajavaid komponente ning hindab nende hoolduse vajadust

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• selgitab määrde- ja jahutussüsteemide komponentide hooldusvajadust, toetudes õppematerjalidele ja tootja juhistele;

• hooldab elektrituuliku määrde- ja jahutussüsteemi vastavalt tootja tehnilistele spetsifikatsioonidele ja hooldusplaanile, järgides kehtivaid ohutusnõudeid;

39 (46)

• hindab määrdesüsteemi seisukorda, kasutades hooldusandmeid, varasemaid mõõtmisi ja visuaalset kontrolli, ning tuvastab võimalikud probleemid, viidates tööstuse heale tavale;

2) teostab elektrituulikute jõuülekannete ja

mehhaaniliste süsteemide kontrolli ja hooldust tagades

nende töökindluse ja ohutuse

• kirjeldab erinevaid jõuülekandesüsteeme ja nende tööpõhimõtteid, toetudes õppematerjalidele ja normdokumentidele;

• kontrollib ja hooldab elektrituuliku jõuülekannet vastavalt tootja juhenditele ja kehtivale hooldusgraafikule, järgides ohutusnõudeid;

• reguleerib jõuülekannet ja määrab selle joondamisvajaduse, kasutades selleks ettenähtud mõõtevahendeid ja tootja ettenähtud meetodeid;

• dokumenteerib tehtud muudatused hooldusregistris järgides normdokumente;

3) kontrollib elektrituuliku

elektrisüsteemi, järgides elektriohutust

• kirjeldab elektrituuliku elektrisüsteemi põhikomponente ja nende tööpõhimõtteid, toetudes õppematerjalidele ja elektriohutusnõuetele;

• teostab elektrisüsteemi visuaalse kontrolli vastavust tootja normdokumentidele;

• mõõdab elektrisüsteemi parameetrite vastavust normdokumentidele;

• tuvastab elektrisüsteemi võimalikud rikkeohud või kõrvalekalded, tuginedes kehtivatele elektriohutusnõuetele;

4) eristab korralise, ennetava ja

avariihoolduse eripärasid ning järgib hooldusplaani

• selgitab korralise, ennetava ja avariihoolduse põhimõtteid ning nende erinevusi, toetudes õppematerjalidele ja tootjate hooldussoovitustele;

• järgib elektrituuliku hooldusplaani, lähtudes tootja tehnilistest nõuetest ja rahvusvahelistest hooldusstandarditest;

• põhjendab hooldusplaani valikuid ja ajastust, toetudes hooldusajaloole, süsteemi andmetele ja töökoha heale tavale;

5) tuvastab elektrituulikutes

töötamise peamisi ohte ja rakendab juhendite järgi sobivaid ennetusmeetmeid

• tuvastab elektrituuliku hooldus- ja remonditöödega seotud peamised ohud ning kirjeldab nende ennetusmeetmeid, toetudes õppematerjalidele ja tööohutusnõuetele;

• rakendab ohutusmeetmeid kõrgustes töötamisel, kasutades isikukaitsevahendeid ja järgides kehtivaid ohutusmeetmeid;

• hindab oma töökohta ohutust ja määrab võimalikud riskid järgides ohutusnõuetele ja seadusandlikele aktidele;

3.4.3.Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel päikeseenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule

30. Päikeseelektrisüsteemide ja seadmete paigaldus 15 EKAP

40 (46)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused päikeseelektrisüsteemide kavandamiseks, paigaldamiseks ja seadistamiseks, järgides kehtivaid normdokumente, elektriohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid.

Õpiväljundid Õpilane:

1) selgitab elektrienergia tootmist ja elektrivarustuse tagamise võimalusi

taastuvatest energiaallikatest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab fotoelektrilise efekti füüsikalist olemust ja selle kasutamise võimalusi elektrienergia tootmisel;

• nimetab fotoelektriliste süsteemide (ON Grid ja OFF Grid) rakendamise võimalusi lähtudes etteantud ülesandest;

• määrab etteantud ülesande alusel erinevatest ilmastiku olukordadest ja päikese asimuudist tingitud mõju elektritootmisele;

• nimetab taastuvenergia kasutamise eeliseid ja puuduseid energiavarustuse tagamisel; 2) selgitab

päikeseenergiasüsteemi komponentide ülesandeid ja koostööd elektrienergia

tootmisel

• liigitab päikesepaneele tootmistehnoloogia ja kasutatava pooljuhtmaterjali alusel;

• nimetab inverterite tüüpe elektrivõrguga seotuse ning paigaldus- ja tööpõhimõtte alusel;

• liigitab päikeseenergiasüsteemis kasutatavaid akusid keemilise koostise, kasutusviisi ja hooldusvajaduse alusel;

• kirjeldab komponentide omavahelist tööloogikat, sh kuidas päikesevalgusest saadakse elektrienergia;

3) valib sobivad komponendid,

abimaterjalid ja paigaldusviisi

päikeseenergiasüsteemi ehitamiseks.

• selgitab vastavalt etteantud ülesandele päikeseenergiasüsteemi põhiparameetrid normdokumentide alusel;

• leiab tööks vajalikku info päikeseenergiasüsteemi paigaldamise, kasutuselevõttu ja elektrivõrguga koostööd reguleerivatest normdokumentidest etteantud ülesandest alusel;

• valib etteantud ülesandest lähtuvalt sobivad seadmed ja kavandab vajalikud toimingud;

• kavandab töö ja elektriohutuse ning keskkonnahoiu meetmed etteantud ülesandest lähtuvalt;

4) tuvastab oma tööga seotud peamised

päikeseenergiasüsteemiga töötamise ohud ja riskid,

rakendades juhendite alusel, sobivamaid ennetusmeetmeid

• nimetab päikeseenergiasüsteemi ehitamisega kaasnevaid ohte ning riske, toetudes õppematerjalidele ja tööohutusnõuetele;

• kirjeldab päikeseenergiasüsteemi ehitamisega kaasnevate ohtude ennetusmeetmeid, toetudes õppematerjalidele ja tööohutusnõuetele;

• hindab oma töökoha ohutust, määrates võimalikud riskid, järgides tööohutusnõudeid ja seadusandlike akte;

• kirjeldab ülesandest lähtuvalt oma käitumist ohuolukorras, tuginedes normdokumentidele;

41 (46)

5) paigaldab päikeseenergiasüsteemi juhindudes

normdokumentidest ja töö- ja elektriohutuse ning

keskkonnahoiu nõuetest.

• paigaldab päikeseenergiasüsteemi tugikonstruktsioonid ja elektrilised komponendid vastavalt etteantud ülesandele arvestades tootja juhendeid;

• järgib töö- ja elektriohutuse ning keskkonnahoiu tööprotsessi jooksul;

• dokumenteerib oma töötulemusi lähtudes lähteülesandest ja kehtivatest normidest;

6) seadistab päikeseenergiasüsteemi

juhindudes normdokumentidest ja elektriohutuse nõuetest.

• seadistab fotoelektrilise süsteemi ülesandes toodud parameetritest lähtuvalt;

• kontrollib etteantud ülesande alusel teostatud tööd ja dokumenteerib tehtud tööd vastavalt nõuetele kasutades asjakohaseid digivahendeid

• reflekteerib kirjalikult enda toimetulekut erinevate tööülesannetega;

31. Päikeseelektrisüsteemide seadistamine ja käit 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused päikeseelektrisüsteemide töökindluse hindamiseks, seadistamiseks ja

hooldamiseks, arvestades tootja juhiseid, elektriohutusnõudeid, kehtivaid standardeid ning süsteemide eripära.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kavandab

päikeseenergiasüsteemi

hoolduse vajaduse tuginedes vastavatele

normdokumentidele.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• tunneb elektrisüsteemide käidukorralduse ja käiduohutuse põhimõtteid. Oskab arvestada fotoelektriliste süsteemide spetsiifikat ja elektriohutust;

• õpilane oskab selgitada kliendile erinevate käidutoimingute vajalikkust;

2) seadistab ja kontrollib süsteemi tööd vastavalt

tehnilistele nõuetele ja tootja juhistele

• seadistab süsteemi parameetrid (nt inverter, aku laadimis- ja tühjenemistsüklid) vastavalt tootja juhistele ja antud lähteülesandele;

• kasutab sobivaid mõõtevahendeid süsteemi kontrollimiseks ja dokumenteerib tulemused digivahenditega;

• hindab seadistuste vastavust töörežiimidele ja normidele ning teeb vajadusel muudatusettepanekuid;

42 (46)

3) hooldab päikeseelektrisüsteemi komponente, järgides

hooldusplaani ja elektriohutusnõudeid

• kirjeldab hooldusplaani komponente ja süsteemi komponente, mis vajavad regulaarset kontrolli;

• teostab korrapärast hooldust (nt tolmu eemaldamine, ühenduste kontroll, akude kontrollimine), järgides ohutusnõudeid;

• dokumenteerib hooldustegevused vastavalt nõuetele hooldusregistris või digitaalses süsteemis;

4) hindab töökeskkonna

ohutust ning rakendab ennetavaid meetmeid

süsteemi hooldamise

• tuvastab peamised ohud süsteemi hooldamisel ja seadistamisel (nt kõrgepinge, tuleoht, libedad katused);

• rakendab vajalikke töö- ja elektriohutusmeetmeid, kasutades isikukaitsevahendeid ja järgides juhiseid;

• hindab oma töökoha ohutust ja teeb ettepanekuid riskide maandamiseks;

3.4.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel hüdroenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule

32. Hüdroelektrijaamade seadmete paigaldamine 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised hüdroelektrijaama põhiseadmete tööpõhimõtetest ja ehitusest ning arendab oskusi nende seadmete paigaldamiseks, ühendamiseks ja töövõime kontrollimiseks, järgides tehnilist dokumentatsiooni, kvaliteedi-, tööohutus- ja keskkonnanõudeid.

Õpiväljundid Õpilane:

1) selgitab hüdroelektrijaama tööpõhimõtteid ja keskkonnategureid

juhendmaterjalide alusel.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab vee energiast elektrienergia tootmise protsessi;

• võrdleb hüdroelektrijaama tüüpe (nt jõe-, paisu-, pump-hüdrojaam) ja nende keskkonnamõjusid;

• selgitab veehoidlate ja veerežiimi muutuste mõju looduskeskkonnale ja kohalikele kogukondadele;

2) kasutab tehnilisi skeeme ja jooniseid seadmete

tööahelate mõistmiseks., tuvastades põhisõlmed ja ühendused, vastavalt

juhendile.

• tuvastab skeemidel kasutatavad tingmärgid ja tähised, kasutades erialast terminoloogiat;

• näitab skeemil seadme põhisõlmed ja ühendused, nimetades neid õigesti;

• selgitab skeemi alusel seadme tööahela loogikat ja komponentide seoseid;

43 (46)

3) kirjeldab hüdroelektrijaama seadmete põhitüüpe ja nende ehitust, seostades

need seadmete funktsioonidega.

• selgitab hüdroelektrijaama tööetappe vee sisenemisest kuni elektri võrku andmiseni;

• nimetab peamised seadmed (nt turbiin, generaator, võll, sisselaske- ja väljavoolukanalid) ning seob need tootmisprotsessiga;

• kirjeldab seadmete funktsioone ja ehituse seost nende tööülesannetega;

4) paigaldab juhendi alusel

seadmeid või nende osi, järgides tehnilisi nõudeid ja

ohutusreegleid.

• valib sobivad töö- ja mõõteriistad lähtudes lähteülesandest ning ohutusnõuetest;

• paigaldab seadmed või nende osad tehnilise dokumentatsiooni alusel;

• kontrollib ja dokumenteerib teostatud paigalduse vastavalt juhendile;

• toimib meeskonnas tõhusalt, jagades ülesandeid ja vastutust;

33. Hüdroelektrijaama seadmete käit 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised hüdroelektrijaama seadmete tööpõhimõtetest, käidunõuetest ja töökindluse tagamisest.

Kujundab oskused seadmete töö jälgimiseks, hoolduse ja kontrolli teostamiseks vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ning töö- ja keskkonnaohutuse nõuetele.

Õpiväljundid

Õpilane: 1. selgitab hüdroelektrijaama

seadmete käidunõudeid ja

töökindlust mõjutavaid tegureid, seostades need

seadmete töö ja ohutu kasutamisega

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab hüdroelektrijaama seadmete olulisi käidunõudeid vastavalt tootja juhendile ja tehnilistele nõuetele;

• põhjendab käidunõuete järgimise vajalikkust, seostades need töökindluse ja ohutuse tagamisega;

2. teostab seadmete visuaalse kontrolli vastavalt

käidukavale ja tööohutusjuhistele

• hindab seadmete seisukorda vaatluse ja kuulamise teel, lähtudes käidunõuetest ja järgides tööohutusreegleid;

• dokumenteerib visuaalse kontrolli tulemused etteantud vormil vastavalt juhendile;

3. eristab korralise, ennetava ja

avariihoolduse põhimõtteid, lähtudes hooldusplaanist ja normdokumentidest

• võrdleb korralise, ennetava ja avariihoolduse eesmärke vastavalt hüdroelektrijaama käidukavale;

• selgitab hoolduste liigitust ja erisusi tuginedes normidele ja õppematerjalidele;

• kasutab hooldusplaani, arvestades seadmete tehnilisi nõudeid ja tootja juhiseid;

44 (46)

4. hooldab hüdroelektrijaama seadmeid vastavalt juhendile ja

tööohutusnõuetele

• kirjeldab seadmete hooldusvajadust, lähtudes tootja dokumentatsioonist ja käidukavast

• märgib hooldusvajadused dokumenti, järgides ettenähtud korda.

• valib sobivad töö- ja hooldusvahendid vastavalt tööülesandele ja juhendile.

• teostab seadmete hooldust ohutus- ja keskkonnanõuetele vastavalt, järgides tehnilist spetsifikatsiooni.

5. tuvastab hüdroelektrijaama tööga seotud ohud ja rakendab sobivaid

ennetusmeetmeid

• nimetab hooldus- ja remonditöödega seotud peamised ohud ja riskid, tuginedes tööohutusjuhistele;

• kirjeldab sobivaid ennetusmeetmeid, lähtudes töö iseloomust ja riskianalüüsist;

• hindab oma töökoha ohutust, määrates võimalikud riskid ja kasutades tööohutusmeetmeid;

• kirjeldab oma käitumist ohuolukorras, toetudes normidele ja juhendmaterjalidele;

3.4.4.Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel soojuselektrienergiaseadmete paigaldamisele ja käidule

34. Soojuselektrijaamade seadmete paigaldamine 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised soojuselektrijaama põhiseadmete ehitusest ja tööpõhimõtetest ning kujundab oskused

nende seadmete paigaldamiseks, ühendamiseks ja paigalduse kontrollimiseks, järgides tehnilist dokumentatsiooni, kvaliteedi-, tööohutus- ja keskkonnanõudeid.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) selgitab

soojuselektrijaama

tööpõhimõtteid, ja keskkonnategureid, vastavalt

juhendmaterjalidele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab soojusenergia muundamist elektrienergiaks, lähtuvalt antud ülesandest;

• võrdleb soojuselektrijaamade põhilisi tüüpe (sh. põlevkivi ja biomassi, gaasi, tuuma elektrijaama baasil), tuues välja nende tööpõhimõtete ja keskkonnamõjude erinevused;

• selgitab soojuselektrijaama protsesside keskkonnamõjusid, kirjeldades tagajärgi loodusele või inimesele;

2) kasutab tehnilisi skeeme ja jooniseid seadmete

tööahelate mõistmiseks, tuvastades põhisõlmed ja

ühendused, vastavalt juhendile

• nimetab elektri- ja soojuselektrijaamade skeemidel kasutatavaid tingmärke ja tähiseid, kasutades erialast terminoloogiat;

• näitab etteantud skeemil õigesti seadme põhisõlmed ja ühendused , nimetades neid vastavalt juhendile või legendile korrektsete terminitega;

• selgitab etteantud skeemi põhjal seadme tööahela loogikat, põhjendades komponentide omavahelist seost ja tööjärjekorda.

45 (46)

3) kirjeldab soojuselektrijaama seadmete põhitüüpe ja

ehitust, seostades need seadmete funktsioonidega

• selgitab soojuselektrijaama tööpõhimõtteid tootmisprotsessi etappide järjestuses;

• nimetab soojuselektrijaama peamised seadmed, selgitades seadme rolli tootmisprotsessi vastavas etapis;

• kirjeldab soojuselektrijaama põhiseadmete funktsioone, seostades seadmete ehituse nende tööülesannetega;

4) paigaldab juhendite alusel

või juhendamisel seadmeid või nende osi,

järgides tehnilisi nõudeid ja ohutusreegleid

• valib õige töö- ja mõõteriistad vastavalt lähteülesandele, järgides töö- ja keskkonna ohutusnõudeid;

• paigaldab seadmed või nende osad juhendi kohaselt, järgides tehnilisi nõudeid;

• kontrollib teostatud paigaldust juhendi alusel ning fikseerib tulemused ettenähtud vormis;

• töötab meeskonna liikmena, et tagada meeskonna ühine eesmärk ja edukas koostöö;

35. Soojuselektrijaamade seadmete käit 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised soojuselektrijaama seadmete tööpõhimõtetest ja käidunõuetest, kujundab oskused seadmete töö jälgimiseks, hoolduse ja kontrolli teostamiseks ning töökindluse tagamiseks, järgides tehnilist dokumentatsiooni, tööohutus- ja

keskkonnanõudeid

Õpiväljundid Õpilane: 1) selgitab

soojuselektrijaama seadmete käidunõudeid ja

töökindlust mõjutavaid tegureid, seostades need seadmete tööga ja ohutu

kasutamisega.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab soojuselektrijaama seadmete peamisi käidunõudeid, lähtudes tootja juhendist ja tehnilistest nõuetest;

• põhjendab käidunõuete järgimise vajadust, seostades need seadmete tööpõhimõtetega ning töökindluse ja ohutuse tagamisega.

2) teostab käidukava alusel soojuselektrijaama

seadmete visuaalset kontrolli, järgides

tööohutusjuhiseid.

• hindab seadmete üldist seisukorda, vaatluse ja kuulamise teel, vastavalt käidunõuetele, järgides tööohutusnõudeid;

• dokumenteerib seadmete vaatlustulemused , vastavalt etteantud juhendile.

46 (46)

3) eristab soojuselektrijaama korralist, ennetavat ja avariihooldust, lähtudes

hooldusplaanist ja juhendmaterjalidest.

• võrdleb soojuselektrijaama käidunõuete alusel korralise , ennetava ja avariihoolduse eesmärke

• selgitab soojuselektrijaama korralise , ennetava ja avariihoolduse põhimõtteid ning nende erinevusi toetudes õppematerjalidele ja normdokumentidele;

• järgib soojuselektrijaama hooldusplaani, lähtudes tootja tehnilistest nõuetest ja hooldusjuhistest.

4) hooldab

soojuselektrijaama seadmeid oma vastutusala

piires ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.

• kirjeldab soojuselektrijaama seadmete hooldusvajadust , toetudes tootjapoolsele juhisele ja käidukavale;

• märgib kontrolli tulemusena soojuselektrijaama seadmete hooldusvajadused, etteantud dokumenti, vastavalt juhendile;

• valib hooldamiseks sobivad töö- ja hooldusvahendid, järgides käidukava ja tootja juhendeid;

• hooldab etteantud soojuselektrijaama seadmeid , järgides kehtivaid ohutus- ja keskkonnanõudeid ning tehnilist spetsifikatsiooni;

5) tuvastab oma tööga seotud peamised

soojuselektrijaamas töötamise ohud ja riskid,

rakendades juhendite alusel, sobivamaid ennetusmeetmeid.

• nimetab soojuselektrijaama hooldus-ja remonditöödega kaasnevaid ohte ning riske, toetudes õppematerjalidele ja tööohutusnõuetele;

• kirjeldab soojuselektrijaama hooldus-ja remonditöödega kaasnevate ohtude ennetusmeetmeid, toetudes õppematerjalidele ja tööohutusnõuetele;

• hindab oma töökoha ohutust, määrates võimalikud riskid, järgides tööohutusnõudeid ja seadusandlike akte;

• kirjeldab ülesandest lähtuvalt oma käitumist ohuolukorras, tuginedes normdokumentidele;

1 (22)

Lisa 18 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Elektroonikasüsteemide tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

1. Õppekava üldandmed

1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma elektroonika ja automaatika ning võimaldab õpilasel

omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks elektroonikatööstuse erinevates alavaldkondades.

1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt:

1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit;

2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 60 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 65 EKAPit sh praktika vähemalt 30 EKAPit;

3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpinguid.

1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe:

1) elektroonikakoostude ja -seadmete valmistamise ja remondi suund; 2) militaarelektroonika kooste ja hoolduse suund;

3) infotehnoloogia riistvara kooste ja hoolduse suund. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur

2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit;

2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) elektroonikavaldkonna standardid ja regulatsioonid; 7 EKAP;

5) trükkplaani projekteerimine, koostamine ja jootmine, 8 EKAP; 6) rakenduselektroonika, 5 EKAP;

7) mõõteriistade kasutamine, 5 EKAPit; 8) elektroonikaseadmete funktsionaalne testimine ja testseadmete seadistamine, 5 EKAPit; 9) praktika, 30 EKAPit.

2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht elektroonikakoostude ja -seadmete

valmistamise ja remondi suunal on järgmised: 1) kaabli- ja mehaaniliste elektroonikakoostude valmistamine, 13 EKAPit; 2) elektroonikakoostude visuaalne kontroll ja vigade tuvastamine, 10 EKAPit.

3) elektroonikaseadmete remont ja hooldus, 8 EKAPit; 4) tootmisdokumentatsiooni kasutamine ja jälgimine; 4 EKAPit;

2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht militaarelektroonika kooste ja hoolduse

suunal on järgmised:

militaarsed IoT-süsteemid ja infoturbe põhimõtted, 5 EKAPit 1) elektroonikasüsteemide arendus ja integratsioon kaitseväes ja kaitsetööstuses, 7 EKAPit;

2) sõjalise otstarbega elektroonikasüsteemide hooldus ja töökindluse tagamine, 10 EKAPit; 3) tehisintellekti kasutamine militaarsetes elektroonikasüsteemides, 6 EKAPit; 4) militaarvaldkonna elektroonikasüsteemide testimine ja valideerimine, 7 EKAPit.

2 (22)

2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht infotehnoloogia riistvara kooste ja

hoolduse suunal on järgmised:

1) mikrokontrollerid ja sisseehitatud elektroonikasüsteemid, 10 EKAPit; 2) IT-riistvara kooste ja hooldus, 10 EKAPit; 3) nutiseadmete ja robotite riistvara kooste ja hooldus, 7 EKAPit;

4) IT-elektroonika ja võrguseadmete hooldus, 8 EKAPit.

1 (22)

3. Elektroonikasüsteemide tehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused

3.1. Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid

Mooduli nr Mooduli nimetus

Mooduli õppe maht Eesti

kutsehariduse

arvestuspunktides (EKAP)

1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) püstitab enesearengu

eesmärgid, arvestades enda võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke

eluviise;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel;

● analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule;

● hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid;

● koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi;

● kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks;

● oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; ● analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi;

● sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks.

2) kasutab teadlikult erinevaid õpistrateegiaid ja -viise enda

õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel;

● selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid;

● iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; ● oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma

õpitegevusele;

2 (22)

● analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; ● koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda

huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest;

● annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; ● kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside

põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes;

● selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi.

3) tegutseb seatud eesmärkide saavutamiseks vastutustundlikult nii

iseseisvalt kui kollektiivi liikmena;

● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse

eesmärkidele;

● jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja ● -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus);

● kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

● toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist;

● iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid;

● analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus;

● teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid.

4) mõistab ettevõtliku, väärtust

loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii endale

kui ühiskonnale;

● selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule;

● toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks;

● hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust;

● kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; ● kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja

infotehnoloogiavahendeid;

● analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid;

● kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid;

● kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid.

3 (22)

5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda

arenguvajadusi tööturule sisenemiseks;

● selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale;

● iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid;

● iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega;

● selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes;

● võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; ● võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks

vajalikega, kasutades oskuste kompassi;

● kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; ● selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud

eesmärkidega.

6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ja kogemusi

igapäevaeluga seonduvate ülesannete lahendamisel;

● lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid;

● planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ● esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud

võõrkeeles;

● kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes;

● kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; ● koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest;

● otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

● lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; ● toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus.

7) korraldab teadlikult oma rahaasju mõistes, et oma hea finantsilise käekäigu eest

vastutab vaid tema ise;

● koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi;

● arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ja keskkonna tasandil;

● hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest;

4 (22)

● kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske;

● oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi;

● iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks

● kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused;

● selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale.

2. Digioskuste arendamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades

digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks sobivaid

infootsingu ja andmehalduse võtteid, hinnates digisisu

asjakohasust;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave;

● otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja - tööriistu;

● analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust;

● salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus;

● töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil.

2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja koostööks sobivaid

digilahendusi, arvestades digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning

küberturvalisuse nõudeid;

● kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse;

● jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi;

● kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused;

5 (22)

● kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks;

● järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi;

● haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega;

● analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile.

3) loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu sh

tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult ning arvestades

autoriõiguse põhimõtteid;

● loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega;

● kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale;

● järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega;

● rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile;

● kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti;

● analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust.

4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja tervist,

rakendades küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

● kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara;

● tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; ● rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist

autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele;

● analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; ● analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise

riskidest;

● säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid;

● reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju;

● analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.

5) lahendab digitehnoloogia

kasutamisega seotud probleeme, ● tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil;

6 (22)

tuvastades tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende

likvideerimiseks;

● valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive;

● kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele;

● analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; ● toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks.

3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab elektroonikaeriala alusteadmised ning praktilised oskused elektri- ja elektroonikakomponentide käsitlemisel, materjalide kasutamisel ning tööriistade ja mõõtevahendite rakendamisel, valmistades juhendamisel lihtsamaid elektroonikalülitusi ja

digitaalseid skeeme vastavalt töö- ja ohutusnõuetele.

Õpiväljundid Õpilane: 1) tunneb elektroonikas kasutatavaid

materjale ja nende omadusi

Hindamiskriteeriumid:

Õpilane:

● eristab elektroonikas enim kasutatavaid materjale (juhtme-, isolatsiooni- ning plast- ja komposiitmaterjalid) nende füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste järgi;

● kirjeldab juhendamisel materjalide põhiomadusi (juhtivus, soojapidavus, mehaaniline tugevus);

● valib tööks sobiva materjali ja põhjendab valikut arvestades tööülesannet;

2) kasutab elektrilisi põhisuurusi (pinge, vool, takistus, võimsus) vooluahelate arvutamisel

● arvutab juhendamisel pinge, voolu ja takistuse väärtusi lihtsates vooluringides;

● kasutab skeemide lugemisel põhimõisteid korrektselt;

● võrdleb arvutatud väärtusi juhendis antud näidete või etteantud väärtusvahemikega ja teeb vajadusel paranduse;

3) kasutab juhendamisel mõõtevahendeid vooluahela kontrollimiseks

● valib ja kasutab juhendamisel sobivaid mõõtevahendeid nagu multimeeter, pingetester, oskilloskoop, vastavalt tööülesandele;

● seadistab juhendi järgi mõõtevahendi (režiim, vahemik);

● mõõdab tööülesandest lähtudes voolu, pinget või takistust, kasutades sobivaid mõõteriistu;

● kontrollib tulemuste vastavust ülesandele;.

4) tuvastab elektroonikakomponendid ja kirjeldab nende tööpõhimõtteid

● tuvastab põhilised komponendid (takisti, kondensaator, diood, transistor, induktiivpool, lüliti);

● kirjeldab juhendamisel põhiliste komponentide kasutusotstarvet skeemis;

● kontrollib juhendamisel komponendi sobivust konkreetsele tööülesandele; 5) koostab juhendamisel lihtsa

elektroonikalülituse skeemi ja ühendab selle vastavalt tööjuhendile

● järgib etteantud skeemi ja ühendab komponendid õigesti;

● kontrollib ühenduste korrasolekut; ● käivitab juhendamisel lülituse ja jälgib selle toimimist.

7 (22)

6) koostab juhendamisel lihtsa

digitaalse loogikaskeemi ning kontrollib selle töörežiime

● tuvastab põhilised loogikaelemendid (AND, OR, NOT) ja kirjeldab nende funktsiooni;

● ühendab juhendamisel lihtsa digitaalskeemi loogikaelementidega; ● kontrollib skeemi väljundeid ja võrdleb neid ette antud tööjuhendiga (nt skeemijoonis, loogikatabel,

sisend–väljundi näide).

7) järgib töö-, elektri- ja

keskkonnaohutuse nõudeid elektroonikatöö tegemisel

● järgib ohutusnõudeid töökoha seadistamisel (toide, tööriistad, tööpind);

● kasutab juhendamisel sobivaid kaitsevahendeid ja töövõtteid;

● korrastab tööala pärast töö lõppu vastavalt ohutusnõuetele. 4. Elektroonika standardid ja regulatsioonid 7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab järgida elektroonikatöö standardeid ja ohutusnõudeid, kasutada dokumentatsiooni, rakendada ESD-

kaitset ning teostada ja dokumenteerida nõuetekohaseid elektroonikapaigaldisi

Õpiväljundid

Õpilane: 1) järgib elektroonikapaigalduste

tegemisel vajalikke standardeid, õigusakte, tööjuhendeid ja tehnilist

dokumentatsiooni

Hindamiskriteeriumid:

Õpilane:

● kasutab tööülesande täitmisel esitatud jooniseid ja juhendeid korrektselt, tuvastades vajalikud nõuded;

● koostab tööprotsessi plaani, mis vastab juhendile ja/või õpetaja poolt valitud standarditele;

● valib töövõtted dokumentatsioonis toodud nõuete järgi;

2) rakendab tööprotsessis ESD-kaitset ning käsitleb tundlike

komponentide ohutult

● kasutab ESD-käeriba, matti ja maandust juhendi järgi;

● käsitseb ESD-tundlikke komponente ohutult, vältides reostust ja kahjustamist;

● valib ESD-töövõtted vastavalt tööülesandele;

3) Valib ja kasutab töövahendeid ning materjale vastavuses standardite ja ohutusnõuetega

● valib tööks sobivad töövahendid ja materjalid ülesandele vastavalt;

● kontrollib töövahendite korrasolekut ja ohutust enne kasutamist;

● kasutab töövahendeid vastavalt tootja juhistele; 4) teostab elektroonikakoostu või

paigalduse tööd kehtivate regulatsioonide, standardite ja kliendikeskkonna nõuete kohaselt

● teeb paigalduse vastavalt standarditele (nt IPC või muu sarnane) ja/või tootja juhistele;

● järgib töövõtteid, mis tagavad ohutuse ja töö kvaliteedi; ● paigutab ja kinnitab komponendid korrektselt;

5) kontrollib ja hindab tehtud töö kvaliteeti, sh teostab vajalikud mõõtmised

● kannab ette näidisprojektis nõutavad mõõtmised (pinge, vool, takistus);

● tõlgendab mõõtmistulemusi ja tuvastab kõrvalekalded;

● teeb vajadusel töös parandused või annab põhjendatud ettepanekud nende tegemiseks; 6) koostab ja täidab töö- ja tehnilise

dokumentatsiooni ● täidab tööle vastava dokumentatsiooni (mõõtetulemused, tööetapid, kasutatud materjalid);

● koostab töö protsessikirjelduse ja/või üleandmise akti või; ● esitab dokumentatsiooni korrektselt ja loetavalt;

8 (22)

7) järgib töös järjepidevalt töö- ja

elektriohutuse nõudeid. ● kasutab isikukaitsevahendeid tööülesandele vastavalt;

● järgib elektriohutuse juhiseid kogu töö vältel; ● hoiab töökoha korras ja ohutu arvestades töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.

5. Trükkplaadi projekteerimine, koostamine ja jootmine 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab projekteerida lihtsama trükkplaadi, koostada ja joota elektroonikakoostu juhendite, standardite ja

ohutusnõuete järgi ning kontrollida ja dokumenteerida töö kvaliteeti.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) loob juhendite alusel lihtsama elektroonikaskeemi ja selle põhjal trükkplaadi (PCB) esialgse

paigutuse;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● koostab lihtsa elektroonikaskeemi vastavalt ülesandele;

● loob PCB esmase paigutuse (komponentide asetuse);

● kasutab skeemi ja paigutuse dokumentatsiooni korrektselt.

2) kasutab PCB projekteerimise tarkvara (nt KiCad/Eagle) lihtsa

trükkplaadi kujundamisel ja genereerib vajalikud tootmisfailid;

● kasutab PCB projekteerimise tarkvara põhilisi funktsioone; ● seab komponendid, rajad ja kihid nõuetele vastavalt;

● genereerib trükkplaadi tootmisfailid (Gerber-failid) ja materjalinimekirja (BoM).

3) valib, käsitseb ja paigutab

elektroonikakomponente vastavalt skeemile, dokumentatsioonile ja ESD-kaitsenõuetele;

● valib ülesandele vastavad komponendid;

● järgib staatilise elektri (ESD) kaitsenõudeid komponentidega töötamisel; ● paigutab komponendid skeemile vastavalt.

4) jodab lihtsamaid

elektroonikakomponente (THT või SMT) tootja juhiste ja standardite

järgi;

● joodab läbiviiguga (THT) ja pinnale paigaldatavaid (SMT) komponente juhendite ja/või standardite järgi.

● kasutab töövahendeid ohutult ja sihtotstarbeliselt;

● tagab korrektsed jootekohad (märgistus, kuju, tugevus).

5) teostab kokkupandud plaadil visuaalse ja elektrilise kontrolli, tuvastab vead ning teeb vajalikud

parandused;

● teostab visuaalse ja elektrilise kontrolli;

● mõõdab pinget, voolu või takistust vastavalt ülesandele;

● tuvastab vead ja teeb vajalikud parandused.

6) dokumenteerib töö käigu (kasutatud komponendid, mõõtetulemused,

parandused) vastavalt etteantud nõuetele

● koostab töö käigu, kasutatud materjalide ja kontrolli tulemuste kohta ülevaate kasutades erialast terminoloogiat

● vormistab dokumendid arusaadavalt ja korrektselt vastavalt etteantud nõuetele; ● liigitab failid vastavalt töökorraldusele.

6. Rakenduselektroonika 5 EKAP

9 (22)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab lihtsate elektroonikaseadmete tööpõhimõtteid, kasutab põhilisi elektroonikalülisid ja -komponente

rakenduslikes ülesannetes ning koostab juhendamisel toimiva elektroonikalülituse või väikese elektroonikaseadme.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) selgitab lihtsate elektroonikaskeemide (nt võimendi, andur, toiteplokk) tööpõhimõtteid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● kirjeldab põhikomponentide (takisti, kondensaator, diood, transistor, op-võimendi) rolli lihtsas elektroonikaskeemis;

● selgitab juhendamisel, kuidas elektroonikaskeem töötab ja milleks seda kasutatakse;

2) valib ülesande jaoks sobivad elektroonikakomponendid ja

töövahendid ning koostab lihtsa toimiva elektroonikaskeemi või

väikese elektroonikaseadme vastavalt tööülesandele

● valib ülesande järgi sobivad komponendid ja töövahendid; ● ühendab komponendid nõuetekohaselt, järgides etteantud skeemi;

● kontrollib ühendusi visuaalselt vastavalt juhendile kontrollib visuaalselt koostatud skeemi või ühenduse vastavust juhendile

● järgib ohutus- ja tööjuhiseid, hoiab töö käigus töökoha korras (töövahendid omal kohal, jäägid eemaldatud) ning lõpetab töö puhta ja korrastatud tööalaga

3) teeb elektroonikaskeemile vajalikud

mõõtmised ja kontrollib selle töökindlust

● mõõdab pinget, voolu või takistust vastavalt ülesandele;

● kontrollib elektroonikaskeemi mõõtmise tulemuste vastavust nõuetele; ● kirjeldab elektroonikaskeemi tööd ja hindab selle töökindlust lihtsate mõõtmistulemuste põhja.

7. Mõõteriistade kasutamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab kasutada põhilisi elektri- ja elektroonikamõõteseadmeid, teostada juhendamisel mõõtmisi

elektroonikaskeemidel, hinnata mõõtetulemusi ning järgida töö- ja ohutusnõudeid.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) selgitab põhiliste elektriliste suuruste (pinge, vool, takistus) tähendust ja kasutusvaldkonda;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● kirjeldab pinge, voolu ja takistuse tähendust;

● toob näiteid olukordadest, kus pinget, voolu ja takistust on vaja mõõta.

2) kasutab elektri- ja

elektroonikamõõteseadmeid erinevate mõõtmiste tegemiseks;

● valib ülesandest lähtudes sobiva mõõtevahendi (nt multimeeter, toiteplokk, signaaligeneraator);

● ühendab vastavalt juhendile skeemil mõõteriista õigesse kohta;

● kasutab mõõteriista erinevate elektroonika ja elektrimõõtmiste tegemiseks ohutult ja korrektselt; 3) teostab elektroonikaskeemil pinge,

voolutugevuse ja takistuse mõõtmisi vastavalt juhendile;

● mõõdab pinget, voolu või takistust elektroonikaskeemil vastavalt juhendile;

● ühendab mõõteriista õigesse mõõtekohale; ● kontrollib, et mõõtmine toimub ohutult;

4) tõlgendab mõõtmistulemusi ning võrdleb neid skeemi

tööpõhimõttega;

● võrdleb saadud tulemusi skeemi loogika või juhendis esitatud väärtustega; ● kirjeldab lühidalt, mida näit tähendab ja mida sellest järeldada saab;

10 (22)

5) tuvastab mõõtmistulemuste põhjal

võimalikke vigu või kõrvalekaldeid skeemi töös.

● tuvastab mõõtmistulemustest kõrvalekalde (näiteks pinge puudub, vool liiga suur/väike);

● kirjeldab võimalikku viga (vale ühendus, vigane komponent, vooluringi katkestus); ● põhjendab oma järeldust lühidalt ja arusaadavalt.

8. Elektroonikaseadmete funktsionaalne testimine ja testseadmete seadistamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab juhendamisel seadistada elektroonikaseadmete testimiseks vajalikud testseadmed ja teostada seadme

tasandi funktsionaalseid teste, keskendudes testimisprotseduurile, dokumentatsioonile ja tulemuste analüüsile.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) valib sobivad testseadmed ning leiab tööjuhendi järgi seadme funktsionaalsed mõõtepunktid;

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● valib tööülesande järgi sobivad testseadmed;

● leiab tööjuhendi või skeemi järgi seadme funktsionaalsed mõõtepunktid;

● valmistab testimise ohutult ette. 2) seadistab testseadmed seadme

funktsioonide ja töörežiimide kontrollimiseks;

● seab testseadmed tööülesande jaoks õigesse režiimi (nt õige pinge, voolupiirang, testiprofiil);

● kontrollib seadistuste ja ühenduste korrektsust; ● järgib seadistamisel tööohutuse nõudeid.

3) teostab elektroonikaseadme

funktsionaalsed testid vastavalt juhendile);

● viib läbi tööjuhendis ette antud funktsionaalsed testid (sisendid, väljundid, töörežiimid);

● jälgib seadme käitumist ja testinäite; ● katkestab testi ohutusnõuete kohaselt vajadusel (kõrvalekalde ilmnemisel või juhendi alusel) või

selgitab, kuidas toimiks ohuolukorras.

4) salvestab ja võrdleb testimise

tulemusi dokumentatsioonis toodud nõuetega;

● salvestab testitulemused ettenähtud testivormile või infosüsteemi vastavalt juhendile ja/või standardile;

● võrdleb tulemusi dokumentatsioonis toodud parameetritega; ● teeb järelduse, kas testitav seade vastab dokumentatsioonis toodud nõuetele.

5) tunneb elektroonikaseadmete levinud kõrvalekaldeid ning

tuvastab juhendamisel kõrvalekaldeid testitulemustest;

● nimetab ja kirjeldab elektroonikaseadmete levinud kõrvalekaldeid ; ● tuvastab juhendamisel testitulemustest kõrvalekaldeid või selgitab, kuidas neid oleks võimalik tuvastada;

● põhjendab juhendamisel kõrvalekallete võimalikke põhjuseid.

6) dokumenteerib funktsionaalse

testimise protsessi ja tagab töökoha ohutuse ja korrashoiu.

● dokumenteerib funktsionaalse testimise protsessi ja tulemused;

● hoiab testimise ajal töökoha korras ja lülitab testseadmed töö lõppedes välja.

9. Praktika 30 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö

põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse nõuetega

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

11 (22)

Õpilane:

Õpilane:

1) kavandab oma tegevused arvestades tööülesannet ja ettevõtte töökorda

• koostab kirjaliku kokkuvõtte praktika ettevõttest, igapäevatööst ja kasutatavatest protsessidest ning esitleb seda praktikaaruande lisana;

• püstitab endale isikliku praktikaülesande konkreetseks praktikaks lähtudes praktikakoha võimalustest, projektidest ja enda huvidest ning arenguvajadustest;

• annab ülevaate protsessidest töös oleva projekti rakendamisel meeskonnas

2) töötab suunavaliku või spetsialiseerumisega seotud

praktikaettevõttes, järgides töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid ning

arvestades juhendaja korraldusi

• hindab informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, süstematiseerib, võrdleb ja analüüsib hangitud teadmisi ning kasutab seda oma töös;

• lahendades erialaseid ülesandeid vastavalt juhistele

• täidab talle antud ülesanded tähtaegselt ja nõuetekohaselt kasutab õpitut,

• järgib töötamisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid;

3) vastutab enda töö tähtaegse ja nõuetekohase täitmise eest

• võtab vastutust talle antud tööülesannete lõpuni viimiseks, näidates üles täpsust, koostööoskust ja ametialast suhtumist;

• hindab enda töö tulemusi ning leiab võimalusi enda arendamiseks.

• planeerib oma aega lähtuvalt tööülesandest, tähtaegadest, töökoha eripärast ja organisatsiooni/tellija nõuetest;

• mõistab oma tegevuse mõju organisatsiooni tulemustele;

• suhtleb kaastöötajatega korrektselt, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt ning kasutades erialast terminoloogiat;

4) kasutab sobivaid töövahendeid,

tehnoloogiaid ja meetodeid erialaste tööülesannete täitmisel

projektimeeskonna liikmena

• töötab tulemuslikult erinevates töösituatsioonides ja meeskondades;

• kasutab erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale lähtudes tööülesandest ja etteantud nõuetest

5) analüüsib oma töökogemust ja oskuste arengut, tuues välja tugevused

ja võimalikud parenduskohad praktikaaruandes

• analüüsib enda praktikatulemusi ja kirjeldab võimalusi enda oskuste edasiarendamiseks;

• dokumenteerib oma tööprotsessid ja tulemused, kasutades asjakohast terminoloogiat ja valdkonnale sobivaid formaate

• täidab ja esitab nõuetekohase praktikadokumentatsiooni õigeaegselt koolipoolsele juhendajale;

• esitleb enda praktika kogemusi, teostatud tööülesandeid ja enda valmisolekut tööülesannete täitmisel praktikaseminaril.

12 (22)

3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid elektroonikakoostude ja -seadmete valmistamise ja remondi suunal

10. Kaabli- ja mehaaniliste elektroonikakoostude valmistamine 13 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab juhendamisel kaablikoostusid ja lihtsamaid mehhaanilisi elektroonikakooste vastavalt

tööjuhenditele ja kvaliteedinõuetele, kasutades sobivaid töövõtteid, tööriistu ja asjakohaseid standardeid

Õpiväljundid

Õpilane:

1) valmistab ette vajalikud töövahendid vastavalt tööjuhendile

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● valib tööülesandest lähtuvalt sobivad töövahendid;

● mõõdab ja lõikab juhendi järgi juhtmed või kaablid;

● eemaldab juhtmete ja kaablite isolatsiooni ja puhastab otsad korrektselt;

● märgistab juhtmed või kaablid tööjuhendi järg.

2) koostab kaablikooste ja valmistab mehhaanilisi elektroonikakooste

kasutades sobivaid töövahendeid ja - võtteid

● valib vastavalt tööjuhendile sobiva otsiku, kontakti või pistiku;

● paigaldab juhendamisel kontakte, otsikuid ja pistikuid kinnitab kontakti või pistiku juhendamisel korrektselt;

● järjestab ja paigutab juhtmed vastavalt juhendile;

● kinnitab juhtmed (näiteks vitsade või markeeringutega) korrektselt;

● teeb jootmistöid juhendamisel lihtsa kaabliühenduse koostamiseks; ● kontrollib, et kaablikoost vastab mõõtudele ja juhendi skeemile;

● kontrollib ühenduse tugevust ja vastavust tööjuhendile.

● ühendab ja kinnitab mehaanilise elektroonikakoostu detailid juhendamisel korrektselt kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;

● kontrollib, et mehhaaniline koost on stabiilne ja vastab juhendile

3) järgib kaablikoostude ja mehaanilise elektroonikakoostude koostamisel töö- ja

keskkonnaohutuse nõudeid

● kasutab tööriistu ohutult ja juhenditele vastavalt; ● hoiab töökoha korras kogu protsessi vältel

● järgib tööjuhendites kirjeldatud kvaliteedinõudeid ja/või standardeid;

● tuvastab juhendamisel enamlevinud kvaliteedivigu;.

4) kontrollib valminud koostude vastavust

tööjuhendile ja kvaliteedinõuetele ● võrdleb valminud koostu mõõte ja paigutust juhendiga;

● kontrollib kinnituste tugevust ja kaablikoostu puhtust; ● dokumenteerib kontrolli tulemused juhendi järgi;

13 (22)

5) viib läbi jootetööd tööstuslike elektroonikaühenduste valmistamiseks

vastavalt tööjuhendile ja kvaliteedinõuetele

● valib juhendamisel tööülesande jaoks sobiva jootematerjali (tinatüüp, otsik, temperatuur); ● joodab komponendid või juhtmed juhendi järgi ning tagab ühenduse mehaanilise ja elektrilise

terviklikkuse;

● kontrollib visuaalselt jootekohtade kvaliteeti ning parandab juhendamisel puudused; ● järgib jootmisel töö- ja ohutusnõudeid (ESD, temperatuuriohutus, töökoha korrashoid

11. Elektroonikakoostude visuaalne kontroll ja vigade tuvastamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuvastab juhendamisel elektroonikakoostude levinud visuaalsed vead, hindab koostu ja jootmise kvaliteeti, kasutab asjakohaseid standardeid ning kontrollib koostu vastavust tööjuhendile ja nõuetele.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) tuvastab visuaalse vaatluse teel vead sh

mehhaanilised defektid ja muud ebakõlad elektroonikakoostudes

Hindamiskriteeriumid ilane:

● kirjeldab tüüpilisi defekte (nt külmjooted, valesti paigaldatud komponendid); ● tuvastab visuaalse vaatluse teel defektid valmistoote juures;

● eristab juhendamisel elektroonikakoostu suuremad ja väiksemad visuaalsed vead.

● seostab defekti võimaliku tekkepõhjusega (jootmisviga, vale komponent, mehhaaniline viga), selgitades, milline töövõte või protsess võib defekti põhjustada;

● kontrollib kinnituste tugevust ja korrektsust;

● märgib ära mehhaanilised kahjustused (praod, kõverused, lahtised detailid); ● tuvastab puuduvad või valesti paigaldatud detailid ;

2) hindab juhendamisel jootekohtade ja komponentide paigalduse kvaliteeti

● võrdleb jootekohti juhendis toodud nõuetega;

● kontrollib komponentide orientatsiooni, kõrgust ja asendit;

● tuvastab ebakvaliteetsed jooted (nt külmjoode, liigse tina või vähese tinaga jootekohad);

3) järgib visuaalsel kontrollil tööjuhendis, standardis või tootja

dokumentatsioonis toodud kvaliteedinõudeid

● järgib juhendamisel etteantud kvaliteedinõudeid; ● eristab kvaliteedinõuete järgi lubatud ja mittelubatud defekte;

● kasutab juhendamisel tööjuhendit, skeeme ja tootmisdokumente kontrollimisel

● leiab juhendist vajalikud kontrollpunktid skeemide kontrollimiseks; ● võrdleb koostu dokumentatsioonis tooduga;

● märgib juhendamisel kõrvalekalded dokumentatsioonis toodust kasutades sobivaid töövahendeid ja - võtteid;

4) dokumenteerib kontrollitulemused ja annab need juhendajale üle vastavalt etteantud nõuetele

● täidab kontrollilehe või vormi vastavalt juhendile;

● fikseerib tuvastatud vead või kinnitab vastavuse tööjuhendile, standarditele või tootja dokumentatsioonile;

14 (22)

● esitab tulemused juhendajale etteantud nõuete korrektselt.

12. Elektroonikaseadmete remont ja hooldus 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuvastab juhendamisel elektroonikaseadmete sagedasemaid rikkeid, teostab lihtsamaid hooldus- ja remonditöid ning kontrollib remonditud seadme töökorda vastavalt tööjuhenditele ja ohutusnõuetele

Õpiväljundid

Õpilane:

1) tuvastab juhendamisel elektroonikaseadmete levinud rikked

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● nimetab sagedasemaid seadmerikkeid (nt puuduv väljund, voolukatkestus, ülekuumenemine);

● leiab tööjuhendi või skeemi abil rikkelise ala ja/või komponendi;

● selgitab juhendamisel, millised tunnused viitavad konkreetsele rikketüübile.

2) kasutab hoolduseks ja remondiks sobivaid tööriistu ja töövõtteid

● valib tööülesande jaoks sobivad töövahendid; ● kasutab tööriistu ohutult ja juhendamisele vastavalt;

● hoiab töökoha korras ja väldib lisakahjustuste põhjustamist;.

3) vahetab juhendamisel lihtsamaid

komponente ja mehhaanilisi osi ● eemaldab rikkelise komponendi või detaili juhendamisel;

● paigaldab asenduskomponendi või detaili vastavalt juhendile; ● kontrollib kinnituse või ühenduse tugevust ja vastavust juhendil;

4) teeb juhendamisel lihtsamaid elektrikontakti ja ühenduse parandusi

● tuvastab juhendamisel katkise või ebastabiilse ühenduse;

● „parandab juhendamisel elektrikontakti või liitekoha (pingutab, puhastab, kinnitab);

● kontrollib paranduse kvaliteeti ja töökindlust;

5) kontrollib remonditud või hooldatud seadme tööd vastavalt juhendile

● käivitab seadme vastavalt juhendile; ● kontrollib seadme funktsioonid (sisendid, väljundid, režiimid);

● võrdleb seadme tööd dokumentatsioonis toodud nõuetega;

6) järgib remondi ja hoolduse

ohutusnõudeid ning dokumenteerib tehtud töö

● järgib elektri- ja tööohutuse nõudeid;

● dokumenteerib töö (märkmed, töölehed või digivorm); ● annab juhendajale üle ülevaate tehtud remondist või hooldusest.

13. Tootmisdokumentatsiooni kasutamine ja jälgimine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab juhendamisel tootmisdokumentatsiooni (tööjuhendid, skeemid, kontrollilehed), leiab vajalikku

teavet koostamiseks ja kontrollimiseks ning täidab nõuetele vastavaid dokumente.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

15 (22)

Õpilane: 1) leiab tööülesande täitmiseks ja

tulemuste kontrollimiseks vajaliku info kasutades tööjuhendeid, skeeme ja

muud asjakohast dokumentatsiooni

Õpilane:

● loeb tööjuhendist välja tegevused, mis on vajalikud tööülesande täitmiseks.

● leiab skeemilt või juhiselt vajalikud märgised ja andmed;

● selgitab juhendamisel dokumentatsiooni põhisisu (mida ja kuidas tuleb teha); ● leiab mõõdud, komponendid või referentsmärgid dokumentidest;

● kasutab dokumentatsiooni, et kontrollida koostu vastavust skeemile, tööjuhendile või nõuetele;

● märgib juhendamisel kõrvalekalded dokumentatsiooni järgi.

2) järgib juhendamisel tootmisprotsessi dokumenteerimise korda

● järgib dokumenteerimise järjekorda (nt kontroll → märge → allkiri); ● kasutab tööülesande täitmisel õigeid dokumendivorme (tööjuhend, skeem, kontrollileht);

● dokumenteerib juhendamisel muudatused või kõrvalekalded ettenähtud viisil.

3) täidab lihtsamaid töö- ja

kontrollidokumente ● täidab töö- või kontrollilehe vastavalt juhendile;

● kirjeldab tehtud töö või kontrolli tulemused; ● esitab dokumentatsiooni juhendajale õigel kujul.

3.3.Valitavad põhiõpingute moodulid militaarelektroonika kooste ja hoolduse suunal

14. Militaarsed IoT-süsteemid ja infoturbe põhimõtted 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab militaarsete IoT-seadmete tööpõhimõtteid ja andmeedastust, tuvastab juhendamisel turvariske

ning rakendab põhilisi infoturbe- ja salastusnõudeid IoT-põhiste elektroonikasüsteemide kasutamisel ja hooldamisel.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kirjeldab juhendamisel militaarsete

IoT-süsteemide ülesehitust ja andmeedastusloogikat

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● tuvastab IoT-seadme põhikomponendid (andurid, kontroller, sideühendus, toide);

● kirjeldab juhendamisel andmevoo põhiprotsessi (andur → võrk → juhtüksus); ● seostab süsteemi ülesehituse militaarse kasutusolukorraga (seire, side, platvormid).

2) tuvastab militaarsete IoT-seadmete võimalikke turvariske ja nõrkusi

● tuvastab tüüpilised riskikohad (ebaturvaline ühendus, võltsandmed, volitamata ligipääs);

● kirjeldab juhendamisel võimalikke ründevektoreid (signaalihäire, andmete „kalastamine“, identiteedivõltsing, sidekiiluse peatkuulamine);

● seostab riskid seadme tööloogika ja kasutusstsenaariumiga.

3) järgib põhilisi infoturbe- ja

salastatusenõudeid IoT-seadmete kasutamisel ja hooldusel

● järgib salastatuse- ja juurdepääsupiiranguid seadmete käsitlemisel;

● kontrollib, et kasutatav seadme logid, seadmed ja andmed on kaitstud lähtuvalt kaitsetarbest; ● kasutab turvalisi töövõtteid (paroolid, füüsiline kaitse, ühenduse piiramine).

16 (22)

4) kontrollib juhendamisel militaarse IoT- seadme tööparameetreid ja tuvastab

kõrvalekaldeid

● kontrollib seadme sideolekut, andmeid või diagnostikanäitajaid juhendi järgi; ● võrdleb parameetreid ettenähtud töövahemikega;

● märgib testitulemustes kõrvalekalded (signaali kadumine, ohtlik viivitus, valeandmed).

5) dokumenteerib seadmega seotud turva-

ja kasutustegevused vastavalt nõuetele ● täidab etteantud turva- või hoolduslehe;

● esitab tehtud toimingud loetavalt ja struktureeritult;

● tagab dokumentatsiooni vastavuse salastatuse- ja hoiustamisnõuetele.

15. Elektroonikasüsteemide arendus ja integratsioon kaitseväes ja kaitsetööstuses 7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab kaitseväes ja kaitsetööstuses kasutatavate elektroonikasüsteemide põhielemente, oskab

juhendamisel kirjeldada nende tööd ja koostada lihtsustatud visuaalseid ülevaateid ning arvestab liidestamisel militaarvaldkonna eripäradega (töökindlus, ohutus, salastatus).

Õpiväljundid

Õpilane:

1) tuvastab kaitseotstarbelise elektroonikasüsteemi põhilised komponendid ja kirjeldab nende

ülesannet

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● tuvastab süsteemi põhilised elemendid (nt andurid, toitemoodulid, sideplokk, juhtloogika);

● kirjeldab juhendamisel iga komponendi rolli süsteemis;

● seostab komponendi kasutuskoha sõjalise rakendusega (nt seire, juhtimine, side);

2) koostab juhendamisel lihtsustatud visuaalse skeemi süsteemi tööloogikast

● koostab visuaalse skeemi kasutades sobivaid sümboleid või plokke;

● esitab tööprotsessi loogilises järjestuses (sisend → töötlemine → väljund);

● seostab skeemi ülesehituse konkreetse kasutusstsenaariumiga (nt seirepost, droon, sidejaam);

3) selgitab elektroonika kasutusvõimalusi kaitsesüsteemides ning

elektroonikasüsteemide arendamise ja uuendamise põhinõudeid

militaarvaldkonnas

● toob juhendamisel näiteid elektroonika kasutusvõimalustest kaitsesüsteemides; ● selgitab peamisi keskkonna- ja töötingimusi, mis mõjutavad militaarvaldkonna elektroonikat;

● kirjeldab elektroonikasüsteemide arendamise ja uuendamise põhinõudeid (nt töökindlus, ohutus, salastatus);

● seostab juhendamisel kasutusstsenaariumi (nt droon, seiresüsteem, sidejaam) sellele vastavate nõuetega;

● kirjeldab peamisi liidestamise mõjutegureid, mis on olulised moodulite ühendamisel suuremasse kaitsesüsteemi;

4) täidab juhendatud meeskonnatöös oma rolli, järgides militaarvaldkonna töö- ja

infodistsipliini nõudeid

● täidab kokkulepitud ülesandeid ja tähtajad; ● annab asjakohast tagasisidet meeskonna töö käigus;

● järgib ohutus-, salastatuse- ja dokumenteerimisnõudeid;

17 (22)

● dokumenteerib oma panuse juhendatud vormil.

16. Sõjalise otstarbega elektroonikasüsteemide hooldus ja töökindluse tagamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab juhendamisel teostada sõjalise otstarbega elektroonikasüsteemide põhitaseme hooldustoiminguid, tuvastada tüüpilisi rikketunnuseid ning arvestada töökindluse, keskkonnatingimuste ja salastuse nõuetega.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) tuvastab sõjalise elektroonikasüsteemi põhikomponendid ja nende tööülesanded

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● tuvastab seadmemoodulid (toide, juhtplokk, sideplokk, andurid);

● kirjeldab juhendamisel moodulite funktsiooni;

● seostab mooduli töötingimustega (vibratsioon, temperatuur, niiskus);

2) kontrollib juhendamisel süsteemi tööparameetreid ja tuvastab

kõrvalekaldeid

● mõõdab või jälgib tööparameetreid antud juhendi järgi; ● võrdleb parameetreid etteantud vahemikega;

● tuvastab kõrvalekaldeid (ülekoormus, ülekuumenemine, signaalikadu);

3) viib läbi juhendatud hooldustoiminguid

sõjalise elektroonikasüsteemi töökindluse tagamiseks

● puhastab ja kontrollib ühendused, kinnituspunktid ja pistikud;

● vahetab juhendamisel kulukomponente (kaitsmed, filtrid); ● dokumenteerib tehtud hooldustoimingud antud vormil;

4) tuvastab juhendamisel tüüpilisi rikete tunnuseid ning seostab need võimalike põhjustega

● kirjeldab levinud veaolukordi (toitekatkestus, signaalimoonutus, termilised rikked);

● tuvastab rikke sümptomeid testitulemustest või näidikutelt;

● seostab tuvastatud tunnuse võimalike rikete põhjustega (juhtmete vigastus, häiring, pistiku lõtk);

5) järgib hooldustööde tegemisel militaarvaldkonna töö-, ohutus- ja

salastatusenõudeid

● käsitleb seadet vastavalt ohutusnõuetele; ● järgib tööpiirkonna ja dokumentatsiooni salastatusereegleid;

● täidab meeskonnatöös kokkulepitud ülesandeid.

17. Tehisintellekti kasutamine militaarsetes elektroonikasüsteemides 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab tehisintellekti (AI) kasutamise põhimõtteid militaarsetes elektroonikasüsteemides, tunneb juhendamisel AI-põhiste moodulite tööloogikat ning arvestab töökindluse, andmeturbe ja salastatuse nõuetega süsteemi kasutamisel ja hooldusel.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kirjeldab juhendamisel tehisintellekti rolli militaarseadme töös

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● kirjeldab, millist funktsiooni AI täidab (nt tuvastamine, jälgimine, otsustusabi); ● toob näiteid AI kasutuskohtadest militaarvaldkonnas;

● kirjeldab juhendamisel, millised andurid või sisendid AI moodulit mõjutavad.

18 (22)

2) tuvastab AI-põhise elektroonikamooduli

põhikomponendid ja nende ülesanded

● tuvastab süsteemi põhilised osad (andurid, töötlemismoodul, sideplokk); ● kirjeldab juhendamisel iga komponendi rolli AI tööprotsessis;

● seostab komponendid konkreetse kasutusstsenaariumiga (droon, radar, seireseade);

3) kontrollib juhendamisel AI-mooduli

tööparameetreid ja tuvastab kõrvalekaldeid

● kontrollib juhendamisel seadme näidikuid ja/või diagnostikaandmeid;

● võrdleb saadud parameetreid ettenähtud töövahemikega;

● tuvastab kõrvalekaldeid (signaalikadu, anomaalsed näidud, viivitused);

4) kirjeldab juhendamisel AI-süsteemi kasutamisega seotud riske ja piiranguid

militaarvaldkonnas

● toob välja AI töökindluse mõjutegurid (keskkond, häired, vale sisendinfo);

● kirjeldab AI- süsteemide kasutamise andmeturbe ja salastatusenõuded;

● seostab riskid konkreetsete kasutusolukordadega (nt vale objekti tuvastamine);

5) järgib AI-põhiste

elektroonikasüsteemide hooldamisel töö-, ohutus- ja salastatusenõudeid

● käsitleb seadet ohutusreeglite kohaselt;

● järgib andmekaitse- ja salastatusenõudeid; ● dokumenteerib tehtud toimingud ettenähtud vormil.

18. Militaarvaldkonna elektroonikasüsteemide testimine ja valideerimine 7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab juhendamisel testida ja valideerida kaitsevaldkonna elektroonikasüsteeme, järgib töö-, ohutus- ja

salastatusenõudeid, kasutab sobivaid mõõte- ja testivahendeid ning dokumenteerib tulemused nõuetekohaselt. Selles moodulis on õppe fookus süsteemitasandi kontrollil, mitte skeemitööl.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) valmistab testimiseks ette

kaitsesüsteemi vastavalt tööjuhendile

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● valib ülesande jaoks sobivad testivahendid (mõõteriistad, diagnostikaseadmed);

● kontrollib ühenduste ja seadistuste ohutust enne testimise alustamist; ● seab töökoha vastavusse salastus- ja ohutusnõuetega;

2) viib juhendamisel läbi lihtsamaid kaitsesüsteemi funktsionaalseid teste

● järgib testiprotseduuri (sisendid, väljundid, töörežiimid);

● jälgib süsteemi käitumist ja testinäite;

● katkestab testi ohutusnõuete kohaselt, kui ilmnevad kõrvalekalded ;

3) tuvastab juhendamisel kaitse-süsteemi

testitulemustest võimalikke kõrvalekaldeid

● võrdleb saadud näite süsteemile ette nähtud normväärtustega; ● eristab tüüpilisi süsteemitasandi kõrvalekaldeid (signaali kadumine, latentsus, vale tuvastus);

● märgib kõrvalekalded ja nende võimalikud põhjused ;

4) dokumenteerib testimise tulemused

vastavalt kaitseväe määrustikule ● salvestab tulemused ettenähtud vormile või infosüsteemi;

● esitab tulemused loetavalt ja struktureeritult (tabel, tööleht);

19 (22)

● tagab dokumentatsiooni kooskõla salastus- ja ladustamisnõuetega.

5) järgib testimise käigus kaitsevaldkonnale omaseid ohutus-,

töö- ja salastatusenõudeid

● kasutab sobivaid isikukaitsevahendeid ja töövõtteid; ● tagab seadmete, andmete ja dokumentatsiooni turvalise käitlemise;

● korraldab tööala vastavalt ohutus- ja salastatuseprotseduurile.

3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid infotehnoloogia riistvara kooste ja hoolduse suunal

19. Mikrokontrollerid ja sisseehitatud elektroonikasüsteemid 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab mikrokontrollerite ja sisseehitatud elektroonikasüsteemide tööpõhimõtteid, oskab juhendamisel

ühendada andureid ja täitureid, kasutada põhilisi sideliideseid ning koostada ja testida lihtsamaid mikrokontrolleri-põhiseid lahendusi.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) tunneb mikrokontrolleri

põhikomponente, nende tööülesandeid ja

kasutusala

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● tuvastab mikrokontrolleri põhielemendid (toide, sisendid/väljundid, kellaallikas, mälu); ● kirjeldab juhendamisel komponentide funktsioone;

● seostab komponendid nende kasutusotstarbega sisseehitatud seadmetes;

2) ühendab mikrokontrolleriga andureid ja

täitureid ● ühendab andurid ja täiturid (nt temperatuurisensor, LED, mootor) juhendi järgi;

● kontrollib ühenduste õigsust ja tööohutust; ● selgitab juhendamisel, millist signaali andur või täitur kasutab (digitaalne/analoog);

3) kasutab juhendamisel levinud sideliideseid andmete edastamiseks

● seab etteantud seadistusega enamlevinud sideliidesed (nt UART, I²C, SPI) töörežiimi;

● edastab ja võtab vastu juhendamisel lihtsaid andmeid;

● tuvastab tavapäraseid sideprobleeme (ühendusviga, vale kiirus, katkestused) ja selgitab meetmeid nende kõrvaldamiseks;

4) muudab juhendamisel mikrokontrolleri

näidiskoodi ja kontrollib muudatuse toimimist

● muudab juhendi järgi koodi lihtsaid parameetreid (nt pin-numbrid, läviväärtused, ajad);

● laadib muudetud programmi kontrollerile;

● kontrollib, kas muudatus avaldub seadme töös (nt LED vilgub, sensor annab uue lävendi järgi märku);

● tuvastab juhendamisel põhilisi tõrkeid (vale port, kirjutusviga, vale seade);

5) laadib mikrokontrollerile programmi ja testib juhendamisel selle toimimist

● kasutab juhendamisel sobivat arenduskeskkonda või programmeerijat; ● käivitab testprogrammi ja jälgib seadme käitumist;

● tuvastab juhendamisel vigase töö põhjuseid (vale sisend, ühendusvead, toiteprobleem);

20 (22)

6) koostab juhendamisel lihtsa sisseehitatud lahenduse ja

dokumenteerib tehtud töö

● ühendab mikrokontrolleri, andurid ja täiturid vastavalt tööjuhendile; ● kontrollib, et lahendus töötaks ettenähtud režiimides;

● dokumenteerib lahenduse skeemi, ühendused ja kasutatud seadistused.

20. IT-riistvara kooste ja hooldus 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab juhendamisel kokku panna ja hooldada arvuteid ning IT-riistvara, tuvastada tüüpilisi riistvaraprobleeme, kontrollida seadmete tööparameetreid ja kasutada diagnostikavahendeid, tagades tööohutuse ja andmekaitsenõuded.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) koostab juhendamisel töökorras laua-

või sülearvuti

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● valib õiged omavahel sobivad komponendid (toiteplokk, emaplaat, mälu, salvesti, kaardid); ● ühendab komponendid tootja juhiste järgi;

● kontrollib ühenduste ohutust ja seadme esmase käivituse võimalikkust.

2) seadistab juhendamisel arvuti

põhikomponendid ja kontrollib nende tööd

● avab ja kasutab BIOS/UEFI põhisätteid;

● kontrollib mälu, salvestite ja jahutuse toimimist; ● teeb juhendamisel lihtsaid diagnostikateste.

3) tuvastab juhendamisel arvuti ja IT- riistvara tüüpilisi rikete tunnuseid

● kirjeldab levinud probleemide sümptomeid (toide, ülekuumenemine, ühendusrikked);

● kasutab juhendamisel diagnostikavahendeid (nt testid, vealogid, näidikud);

● seostab rikketunnused võimalike põhjustega (kaabel, komponent, tolm, kontakt).

4) teostab juhendamisel arvuti- ja IT- riistvara hooldustoiminguid

● puhastab jahutuse ja ühenduspinnad vastavalt juhendile; ● vahetab juhendamisel kulukomponente (pasta, ventilaator, aku, kaabel);

● kontrollib seadme tööd pärast hooldust.

5) paigaldab ja kontrollib juhendamisel IT-

seadmete (ruuterid, monitorid, printerid) põhifunktsioone

● ühendab seadme vastavalt juhendile (toide, liidesed, kaabeldus);

● kontrollib seadme töörežiime ja põhifunktsioone; ● tuvastab ja märgib lihtsaid kasutuse või konfiguratsiooniga seotud kõrvalekaldeid.

6) dokumenteerib hooldus- ja kokkupanekutööd ning järgib

andmekaitsenõudeid

● täidab juhendatud hooldus- või kontrollilehe;

● esitab tehtud toimingud loetavalt ja struktureeritult;

● käsitleb seadmeid ja andmekandjaid vastavalt andmekaitse- ja ohutusnõuetele.

21. Nutiseadmete ja robotite riistvara kooste ja hooldus 7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab nutiseadmete ja robotite riistvara tööpõhimõtteid, ühendab juhendamisel sensoreid ja mootoreid, koostab lihtsama roboti või nutiseadme lahenduse ning kontrollib selle põhifunktsioonide toimimist.

21 (22)

Õpiväljundid

Õpilane:

1) tuvastab nutiseadmete ja robotite põhikomponendid ning kirjeldab nende

tööülesandeid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● tuvastab sensorid, kontrollerid, mootorid, draiverid ja toitemooduli; ● kirjeldab juhendamisel iga komponendi funktsiooni (liikumine, mõõtmine, juhtimine);

● seostab komponendid robootika või nutiseadme tööloogikaga;

2) ühendab juhendamisel sensoreid,

mootoreid ja kontrollerit vastavalt tööjuhendile

● ühendab sensori või mootori kontrolleri väljunditesse;

● kontrollib, et ühendused oleksid korrektsed ja ohutud; ● selgitab juhendamisel, millist signaali komponent kasutab (PWM, digitaalne, analoog);

3) kasutab juhendamisel mootori- ja liikumise juhtimise põhivõtteid

● seab mootori töörežiimi (kiirus, suund, servomootori asend);

● testib juhendamisel liikumist või servomootori tööd;

● tuvastab tüüpilisi liikumisega seotud kõrvalekaldeid (müra, takistus, vale suund);

4) kontrollib nutiseadme või roboti tööparameetreid ja tuvastab

kõrvalekaldeid

● jälgib seadme näite ja/või diagnostikaandmeid juhendi järgi; ● võrdleb saadud näite ettenähtud tööpiiridega;

● tuvastab kõrvalekaldeid (signaalihüpped, mootori ülekoormus, sensori vale lugem);

5) koostab juhendamisel lihtsama roboti

või nutiseadme lahenduse ja kontrollib selle toimimist

● ühendab komponendid tööjuhendi kohaselt terviklahenduseks;

● kontrollib, et lahendus täidab etteantud funktsioone (nt liikumine, takistuse tuvastus); ● teeb juhendamisel vajalikud parandused või muudatused ;

6) dokumenteerib lahenduse valminud ühendused, seadistused ja testitulemused

● täidab juhendatud skeemi, tabeli või töölehe;

● kirjeldab kasutatud komponente ja seadistusi;

● esitab testitulemused loetavalt ja struktureeritult.

22. IT-elektroonika ja võrguseadmete hooldus 8 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab juhendamisel paigaldada ja hooldada põhilisi võrguseadmeid ning IT-elektroonikat, kontrollida nende tööparameetreid, tuvastada lihtsamaid rikkeid ja dokumenteerida hooldus- ja seadistustoiminguid.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) ühendab ja seadistab põhilisi võrguseadmeid (ruuterid, lülitid, pääsupunktid)

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● ühendab seadme toite, kaablid ja liidesed vastavalt juhendile;

● seadistab seadme põhilised seadistused (nt IP-aadress, töörežiim);

● kontrollib, et seade oleks ühenduses ja töövalmis;

22 (22)

2) kontrollib võrguseadme tööparameetreid ja tuvastab kõrvalekaldeid

● jälgib seadme näite (ühenduse olek, signaal, temperatuur); ● võrdleb näite seadmele ette antud töövahemikega;

● tuvastab kõrvalekaldeid (ühendus puudub, signaal nõrk, seadme ülekuumenemine);

3) teostab juhendamisel võrguseadmete

ning IT-elektroonika hooldustoiminguid ● puhastab seadme ventilatsiooniavad ja liidesed vastavalt juhendile;

● kontrollib kaablite ja pistikute seisukorda;

● testib seadme tööd pärast hooldust (ühendus, signaal, funktsioonid);

4) tuvastab juhendamisel lihtsamaid võrgurikkeid ja seostab need võimalike

põhjustega

● kirjeldab levinud rikketunnuseid (paketikadu, ühenduse katkestus, toiteprobleem);

● kasutab juhendamisel lihtsaid diagnostikavahendeid või testreid;

● seostab rikked võimalike põhjustega (nt vale kaabel, halb kontakt, seadistuse viga);

5) dokumenteerib seadmega seotud

hooldus- ja kontrollitoimingud ● täidab juhendatud töö- või hoolduslehe;

● kirjeldab tehtud toimingud loetavalt ja korrektselt; ● järgib dokumentatsiooni käsitlemisel andmekaitse- ja hoiustamisnõudeid.

Lisa 19

KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega

„Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Heakorrateenuste õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja

moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed

1.1. Õppekava võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks heakorrateenuste ja kinnisvara

korrashoiu valdkonnas vastavalt valitud spetsialiseerumisele.

1.2. Õppekava paigutumine õppekavarühma sõltub suunavalikust järgnevalt:

1.2.1. suunavalikul väliheakorra- ja eripuhastustöödele liigitub õppekava õppekavarühma ehitus- ja tsiviilrajatised;

1.2.2. suunavalikul siseruumide heakorratöödele liigitub õppekava õppekavarühma koduteenindus.

1.3. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit;

2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 42 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 83 EKAPit sh praktika vähemalt 36 EKAPit;

3) valikõpingud 35 EKAPit sh vabaõpingud 5 EKAPit.

1.4. Õppekava võimaldab järgmisi suunavalikuid ja spetsialiseerumisi, millest õpilane valib

ühe: 1) väliheakorra- ja eripuhastustööde suunal on võimalik spetsialiseeruda

territooriumide korrashoiu ja ehitiste välispindade hooldamisele või

eripuhastustöödele; 2) siseruumide heakorratööde suunal on võimalik spetsialiseeruda majutusasutuste

heakorrateenustele või tervishoiu- ja hoolekandeasutuste heakorrateenustele.

2. Õppekava põhiõpingute struktuur

2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit;

2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) klienditeeninduse ja suhtlemisoskuste arendamine, 3 EKAPit;

5) juhendamine heakorratöödel, 5 EKAPit; 6) erialaste digipädevuste arendamine, 4 EKAPit.

2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht väliheakorra- ja

eripuhastustööde suunal on järgmised:

2.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht kõigile spetsialiseerumistele väliheakorra- ja eripuhastustööde suunal:

1) territooriumi ja ehitiste välispindade korrashoiutööd, 6 EKAPit; 2) eripuhastustööd, 8 EKAPit; 3) territooriumide, ehitiste ja eripuhastustööde praktika, 16 EKAPit.

2.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel

territooriumide korrashoiu ja ehitiste välispindade puhastamisele ning hooldamisele on järgmised:

1) talvised territooriumide korrashoiutööd, 10 EKAPit; 2) suvised territooriumide korrashoiutööd, 12 EKAPit; 3) ehitiste välispindade puhastamine ning hooldamine, 11 EKAPit;

4) väliterritooriumide ja fassaadide hoolduse praktika, 20 EKAPit.

2.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht 53 EKAPit spetsialiseerumisel eripuhastustöödele on järgmised: 1) põrandakatete süvapesu ja kaitsetöötlus, 12 EKAPit;

2) pehme mööbli puhastamine, 5 EKAPit; 3) klaaspindade pesemine, 5 EKAPit;

4) ehitus- ja tootmisobjektide eripuhastustööd, 6 EKAPit; 5) suurpuhastus köökides ja sanitaarruumides, 5 EKAPit; 6) eripuhastustööde praktika, 20 EKAPit.

2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht siseruumide heakorratööde

suunal on järgmised: 2.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht kõigile spetsialiseerumistele

siseruumide heakorratööde suunal:

1) avalike ruumide hoolduskoristustööd, 12 EKAPit; 2) avalike ruumide suurpuhastustööd, 9 EKAPit;

3) koristamise kvaliteedi hindamine, 3 EKAPit. 4) siseruumide hoolduskoristuse ja suurpuhastuse praktika, 16 EKAPit.

2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel majutusasutuste heakorrateenustele on järgmised:

1) heakorratööd majutusasutustes, 10 EKAPit; 2) niiskete ruumide puhastamine, 4 EKAPit; 3) tekstiilide hooldamine majutusasutustes, 4 EKAPit;

4) majutusasutuste suurpuhastustööd, 5 EKAPit; 5) majutusasutuste heakorratööde praktika, 20 EKAPit.

2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel

tervishoiu- ja hoolekandeasutuste heakorrateenustele on järgmised:

1) infektsioonide tõkestamine ja patsiendiohutus tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, 5 EKAPit;

2) heakorratööd tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, 12 EKAPit; 3) puhastamine tervishoiu- ja hoolekandeasutuste eriolukordades, 6 EKAPit; 4) tervishoiu- ja hoolekandeasutuste heakorratööde praktika, 20 EKAPit.

3 (37)

3. Heakorrateenused õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused

3.1. Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli õppe maht Eesti

kutsehariduse

arvestuspunktides (EKAP)

1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks.

Õpiväljundid Õpilane:

1) püstitab enesearengu eesmärgid, arvestades enda võimeid ja võimalusi ning väärtustades

tervislikke eluviise

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel;

• analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule;

• hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid;

• koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi;

• kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks;

• oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks;

• analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi;

• sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks;

2) kasutab teadlikult erinevaid õpistrateegiaid ja -viise enda

õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel

• selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega;

• oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele;

4 (37)

• analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid;

• koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest;

• annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet;

• kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes;

• selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi;

3) tegutseb seatud eesmärkide

saavutamiseks vastutustundlikult nii iseseisvalt kui kollektiivi liikmena

• suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus);

• kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist;

• iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid;

• analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus;

• teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise

olulisust nii endale kui ühiskonnale

• selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule;

• toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks;

• hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust;

• kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga;

• kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid;

• analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid;

5 (37)

• kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid;

• kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid;

5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda arenguvajadusi

tööturule sisenemiseks

• selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale;

• iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega;

• selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes;

• võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel;

• võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi;

• kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest;

• selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega;

6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ja kogemusi igapäevaeluga

seonduvate ülesannete lahendamisel

• lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid;

• planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega;

• esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles;

• kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes;

• kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid;

• koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest;

• otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

• lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi;

• toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus;

7) korraldab teadlikult oma rahaasju mõistes, et oma hea finantsilise

• koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi;

6 (37)

käekäigu eest vastutab vaid tema

ise • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku,

ühiskonna ja keskkonna tasandil;

• hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest;

• kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske;

• oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi;

• iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks;

• kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused;

• selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale.

2. Digioskuste arendamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.

Õpiväljundid Õpilane 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku

teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja andmehalduse

võtteid, hinnates digisisu asjakohasust

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave;

• otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja -tööriistu;

• analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust;

• salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus;

• töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil;

2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja koostööks sobivaid

• kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse;

7 (37)

digilahendusi, arvestades

digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning

küberturvalisuse nõudeid

• jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi;

• kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e-päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused;

• kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks;

• järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi;

• haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega;

• analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile;

3) loob ja täiustab digisisu, kasutades

sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult ning

arvestades autoriõiguse põhimõtteid

• loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega;

• kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale;

• järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega;

• rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile;

• kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti;

• analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust;

4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja tervist, rakendades küberturvalisuse ja

jätkusuutliku arengu põhimõtteid

• kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara;

• tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks;

• rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele;

• analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks;

• analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest;

• säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid;

8 (37)

• reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju;

• analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks;

5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud probleeme,

tuvastades tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende likvideerimiseks

• tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil;

• valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive;

• kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele;

• analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks;

• toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks.

3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub heakorrateenuste eriala olemuse, õppe-eesmärkide ja töömaailma vajadustega ning omandab puhastustööde baasteadmised ja -oskused, koristusainete, -tarvikute ja -masinate kasutamiseks ning erinevate heakorrateenuste osutamiseks

arvestades tööohutuse ja töötervishoiu nõuded.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) seostab eriala õppe-eesmärke ja

sisu lähtuvalt kutsestandardist ja

õppekavast, seostades seda eriala ja tööturu vajadustega

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab eriala õppe-eesmärke, seostades neid tööturu vajadustega;

• toob näiteid heakorra eriala mitmekesiste väljundite kohta, arvestades tööandja ootusi;

• arutleb kutsenõuete ja kutse-eetika üle heakorrateeninduse valdkonnas, lähtudes valdkonna kutsestandarditest;

2) kirjeldab heakorravaldkonna ettevõttete pakutavaid teenuseid,

kogudes infot teenuste ja tegevusvaldkondade kohta

• annab ülevaate heakorrateenuste ettevõtetest, võttes aluseks õppekäikudel saadud infot ja kasutades digivahendeid;

• toob näiteid 3 ettevõtte poolt pakutavatest teenustest ja eristab erinevaid teenusevaldkondi, uurides ettevõtete kodulehti;

3) omab ülevaadet töökeskkonna ohuteguritest ja nende

ennetusmeetmetest heakorrateenuste valdkonnas

• kirjeldab erialal tekkida võivaid terviseriske, kasutades teabe leidmiseks erinevaid allikaid;

• koostab rühmatööna riskianalüüsi, tuues näiteid töökeskkonna ohuteguritest ja ennetusmeetmetest heakorravaldkonnas;

• järgib ohutusnõudeid töökeskkonnas, õppekäikudel ning praktilistes tundides enda ja teiste ohutuse tagamiseks;

9 (37)

4) koostab isikliku arenguplaani

lähtudes karjääri kujundamisel edasiõppimise ja

enesetäiendamise võimalustest,

• koostab isikliku arenguplaani, lähtudes suunavalikust, edasiõppimise ja enesetäiendamise võimalustest;

• kasutab asjakohaseid infoallikaid endale praktika- või töökoha leidmisel, koostades kandideerimiseks vajalikud dokumendid;

• selgitab tegureid, mis mõjutavad tema õppimise ja karjäärivalikuid, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist;

• analüüsib spetsialiseerumise valikuid, osaledes vähemalt kahel töövarjutamise päeval;

5) eristab mustuse liike, seostades mustuse eemaldamist tulemuspõhise koristamise

põhimõtetega

• selgitab mustuste erinevusi, lähtudes mustuse liigitusest;

• määrab koristusvajaduse, arvestades soovitud puhtusastmega;

• nimetab mustuse eemaldamist mõjutavad tegurid, selgitades nende rolli puhastusprotsessis;

6) kasutab vett ja koristusaineid

ohutult ning keskkonda säästvalt • toob välja vee kareduse ja pindpinevuse mõju puhastusprotsessis, selgitades vee omadusi;

• nimetab koristusainete toimeained, uurides toote- ja ohutuskaarte;

• grupeerib koristusained pH järgi, selgitades nende kasutamise erinevusi;

• valmistab koristusaine kasutuslahuse, lähtudes mustusest ja pinnakattematerjalist;

• kasutab vett ja koristusaineid säästvalt, ohutult, tervist ning keskkonda säästvalt;

7) puhastab levinumaid pinnakattematerjale, eristades

neid vastavalt omadustele ja puhastamise eripärale

• nimetab enamlevinud pinnakattematerjale, uurides pinnakattematerjale müüvate ettevõtete kodulehekülgi;

• kirjeldab enim kasutatavaid pinnakattematerjale, otsides infot digivahendite abil;

• selgitab erinevate pinnakattematerjalide omadusi ning vee ja koristusainete taluvust;

• puhastab pinnakattematerjale, kasutades sobivaid puhastusmeetodeid;

8) kasutab koristustarvikuid ning - masinaid, töötades ergonoomiliselt ning järgides töö-

ja keskkonnaohutuse nõudeid

• valib vastavalt mustusele koristustarvikud ning isikukaitse- ja abivahendid;

• valmistab koristustarvikud tööks ette, arvestades tootjapoolseid kasutusjuhendeid;

• kasutab koristustarvikuid ergonoomiliselt ja ennast säästvalt;

• selgitab koristusmasinate kasutamise ohutust lähtuvalt elektri- ja tööohutuse ning ergonoomia nõuetest;

• kirjeldab elektrijuhtmega ja akudega töötavate koristusmasinate erinevusi, kasutades koristusmasinate kasutusjuhendeid;

• kasutab koristusmasinaid järgides tööohutust;

• puhastab kasutatud koristustarvikud ja -masinad arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid.

10 (37)

4. Klienditeeninduse ja suhtlemisoskuste arendamine 4 EKAP

Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb heakorrateenuste klienditeenindusolukordades teadlikult ja professionaalselt, kasutades erinevaid suhtlemistehnikaid, järgides suhtlemise head tava, kutse-eetika ja ettevõtte teenindusstandardi nõudeid ning arvestades

suhtluspartneri vajaduste ja kultuuriliste eripäradega.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kasutab kliendikeskse teeninduse

põhimõtteid praktilistes situatsioonides, järgides üldiseid teenindusstandardeid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab kliendikeskse teeninduse põhimõtteid, luues seosed ettevõtte edukusega;

• selgitab näidete põhjal hea ja halva teeninduse mõju kliendirahulolule ja ettevõtte tegevusele;

• kirjeldab teenindaja põhiülesandeid ja vastutusalasid ettevõttes, seostades neid ettevõtte eesmärkidega;

• põhjendab teenindaja rolli ja kliendikeskse teeninduse mõju konkreetsetes teenindussituatsioonides, võrreldes erinevate käitumisviiside mõju teenindussituatsiooni tulemusele;

• kirjeldab kliendikeskse teenindamise olemust ning tähtsust lähtuvalt valdkonna ootustest

2) selgitab enda rolli ja vastutust suhtlemisel meeskonnas ning

esindades organisatsiooni, arvestades ettevõtte põhiväärtusi,

teenindusstandardeid, suhtlemise head tava ning kutse-eetikat

• kirjeldab suhtlemise eetilisi aspekte, kasutades asjakohaseid näiteid;

• selgitab näidete varal ettevõtte teeninduskultuuri mõju töötajate ning partnerlusele;

• suhtleb avatult ja koostöövalmilt, arvestades suhtluspartneri rolli, vastutuse ja kultuurilise taustaga;

• loob ja hoiab häid suhteid koostööpartnerite ja meeskonnaliikmetega, käitudes usaldusväärselt ning meeskonnavaimu toetavalt;

• reflekteerib oma suhtlemiskogemusi, analüüsides oma tugevusi/nõrkusi suhtlusolukordades nii klienditeenindajana kui koostööpartnerina;

3) väljendab ennast enesekindlalt erinevates

klienditeenindusolukordades, kasutades asjakohast sõnavara ning arvestades suhtluspartneri

individuaalsete eripäradega

• kasutab aktiivse kuulamise tehnikaid kliendisuhtluses, peegeldades, täpsustades ning näidates empaatiat;

• esitab oma mõtted enesekindlalt ja selgelt, kasutades sobivat suhtlustooni ja kehakeelt ning luues turvalise ja toetava teenindusõhkkonna;

• kasutab erialast sõnavara ning sobivat suhtlemisviisi, lahendades erinevaid klienditeenindus- ja suhtlussituatsioone;

• kohandab suhtlusstiili vastavalt olukorrale ning arvestades suhtluspartneri kultuuriliste ja isiklike eripäradega;

• kasutab sobivaid suhtlemisvahendeid asjakohaselt ja kliendikeskselt;

4) lahendab keerulisi ja probleemseid olukordi, kasutades

• kirjeldab keeruliste olukordade ja konfliktide lahendamise võimalusi lähtuvalt kliendikesksusest;

• selgitab probleemi sisu, kuulates suhtluspartnerit/klienti aktiivselt;

11 (37)

osapooli arvestavaid koostööpõhiseid lahendusvõtteid

• määratleb probleemse olukorra võimalikud põhjused sõltuvalt konflikti tasandist;

• kasutab enesekehtestamise tehnikaid, säilitades rahuliku ja professionaalse suhtlusviisi;

• pakub probleemile lahendusi, järgides kaebuste käsitlemise protseduure.

5. Juhendamine heakorratöödel 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane juhendab kaastöötajaid individuaalselt või meeskonnas heakorratöödel oma igapäeva töö ulatuses.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) juhendab väiksema kogemusega

kolleegi või meeskonda, jagades oma kogemusi, tekkinud probleemide ja küsimuste

lahendamisel

• Hindamiskriteeriumid

• Õpilane:

• selgitab juhendamise etappe, otsides infot erinevatest infoallikatest;

• kirjeldab juhendamise olemust, lähtudes juhendamistsüklist;

• loob individuaalselt või meeskonnatöös kontakti, selgitades välja juhendatava(te) teadmised ja oskused;

• annab juhendatavale selged üheselt mõistetavad juhised lähtuvalt koristusplaanist;

• juhendab kaastöötajaid heakorratöödel, pakkudes tuge tekkinud probleemide lahendamisel;

2) jälgib juhendatava töö kvaliteeti,

võrreldes vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetega

• selgitab juhendatavale tema töö protsessi, lähtudes tööjuhenditest;

• suunab juhendatava tööprotsessi, jälgides tema töö kvaliteeti;

• analüüsib koos juhendatavaga töö tulemust, lähtudes kehtestatud kvaliteedinõuetest;

• võrdleb juhendatava töö tulemuse vastavust kvaliteedinõuetega, tuues välja ebakõlad;

3) annab juhendatavale selgesõnalist tagasisidet, kasutades positiivset ja julgustavat suhtlemisstiili

• annab juhendatavale õigeaegselt tagasisidet, tehes seda tööprotsessi käigus või vahetult pärast tööd;

• toob välja juhendatava tugevused ja parendusvõimalused konstruktiivselt ning selgesõnaliselt.

6. Erialaste digipädevuste arendamine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab erialaseid digivahendeid heakorratööde planeerimisel, korraldamisel ja tööalases suhtluses, et tagada töö kvaliteet, ohutus ja keskkonnasäästlikkus

Õpiväljundid

Õpilane:

1) selgitab hooldusrobotite, hoonete valve- ja kaugjuhtimissüsteemide

tööpõhimõtteid ja

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• kirjeldab erinevat tüüpi hooldusroboteid ja nende tööpõhimõtteid, tuues näiteid sobivatest kasutuskohtadest;

• võrdleb roboti ja inimjõul tehtava töö eeliseid ja piiranguid, arvestades töö kvaliteeti, ohutust ning tõhusust;

12 (37)

kasutusvõimalusi, heakorratööde läbiviimisel

• kirjeldab peamisi valve- ja kaugjuhtimissüsteeme ning nende kasutuspõhimõtteid;

• selgitab valve- ja kaugjuhtimissüsteemide kasutamise eeliseid tööde planeerimisel, juurdepääsu korraldamisel ja tööohutuse tagamisel;

2) kasutab digivahendeid

heakorratööde planeerimiseks ja tööalaseks suhtlemiseks, arvestades objekti eripära,

töökorraldusnõudeid ja klienditeeninduse head tava

• kasutab sobivaid digivahendeid või -rakendusi tööde planeerimiseks;

• hindab planeeringu sobivust töökorralduse ja töömahu seisukohalt, tehes vajadusel parandusi;

• valib sobiva digitaalse suhtluskanali, kasutades seda tööalases suhtluses korrektselt ja viisakalt;

• järgib tööalases suhtluses andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõudeid, vältides isikuandmete või tundliku info avaldamist;

3) kasutab digilahendusi töövahendite ja varude

haldamiseks ning seadmete hooldusgraafikute kavandamiseks ja jälgimiseks

• kasutab digilahendust töövahendite ja varude andmete haldamiseks, tagades andmete õigsuse ja ajakohasuse;

• kavandab digilahenduste abil seadmete hooldusgraafiku, mis võimaldab registreerida ning jälgida hooldusi.

3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid väliheakorra ja eripuhastustööde suunal

3.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele väliheakorra ja eripuhastustööde suunal

7. Territooriumide ja ehitiste välispindade korrashoiutööd 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab baasoskused ja -hoiakud, mis võimaldavad töötada ohutult, ergonoomiliselt ja jätkusuutlikult välipuhastustöödel.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) selgitab territooriumide korrashoiu ja ehitiste välispindade

puhastustööde olemust, tuues esile töövaldkonna eripära

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• toob näiteid erinevatest territooriumide korrashoiu ja ehitiste välispindade puhastustöödest lähtuvalt töö eesmärkidest;

• selgitab ehitiste välispindade ja territooriumi korrashoiutööde olemust lähtuvalt aastaaegadest;

• selgitab tehnoloogiliste lahenduste ning innovaatiliste töövõtete ja –vahendite kasutamise efektiivsust, võttes aluseks tööohutuse ning soovitava töökvaliteedi;

13 (37)

2) tunneb enamlevinud välispindadel kasutatavaid pinnakattematerjale ja

nende hooldamise põhimõtteid lähtuvalt hooldusjuhendist

• eristab enamlevinud pinnakattematerjale, tulenevalt väliheakorratööde spetsiifikast;

• valib juhendamisel materjali omadustele vastavad hooldusmeetodid ja töövahendid lähtuvalt hooldusjuhendist;

3) kasutab territooriumide heakorratöödel ja ehitiste

välispindade puhastustöödel juhendamisel sobivaid töövahendeid ja masinaid

• nimetab põhilisi välipuhastuses kasutatavaid töövahendeid ja masinaid, tuues välja nende otstarbe ja tööpõhimõtted;

• kasutab juhendamisel sobivaid töövahendeid ja masinaid tulenevalt tehtavast tööst;

• hooldab töövahendid ja masinad pärast kasutamist vastavalt hooldusjuhendile;

4) teeb juhendamisel välipuhastustöid, järgides ohutu ja

jätkusuutliku tegutsemise põhimõtteid

• teeb juhendamisel välipuhastustöid õppekeskkonnas, järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid;

• kasutab välipuhastustöödel isikukaitsevahendeid lähtuvalt tööülesandest ja tööohutusnõuetest;

• hindab juhendamisel töö tulemust lähtuvalt kvaliteedinõuetest;

• täidab juhendamisel tööprotsessiga seotud digivorme ja tarkvaralisi tööriistu.

8. Eripuhastustööd 8 EKAP

Eesmärk: õpingutega taotletakse, et õpilane omandab baasoskused ja -hoiakud, et tegutseda eripuhastustöödel ohutult, ergonoomiliselt ja keskkonnahoidlikult, rakendades töökorraldus- ja ohutuspõhimõtteid erinevates puhastussituatsioonides.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) selgitab eripuhastustööde olemust ja töövaldkonna eripära, kasutades erialast terminoloogiat

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• kirjeldab erinevaid eripuhastustööde liike, tuues näiteid;

• selgitab eripuhastustööde eesmärki ja kasutusvaldkonda, kasutades erialast terminoloogiat;

2) eristab enamlevinud

pinnakattematerjale, kirjeldades nende puhastamise ning

kaitsetöötluse põhimõtteid

• loetleb kasutuses olevaid levinumaid pinnakattematerjale;

• valib juhendamisel materjali omadustele vastava puhastusmeetodi ja koristusaine;

• kirjeldab kaitsetöötluse tööetappe ja nendega seotud ohutusnõudeid;

3) kasutab juhendamisel eripuhastuses kasutatavate masinaid ja töövahendeid

• eristab põhilisi eripuhastuses kasutatavaid töövahendeid ja masinaid, selgitades nende otstarvet ja tööpõhimõtteid;

• kasutab juhendamisel sobivaid töövahendeid ja masinaid;

• hooldab töövahendeid ja masinaid pärast töö lõppu vastavalt hooldusjuhendile;

14 (37)

4) teeb juhendamisel eripuhastustöid, järgides ohutu, ergonoomilise ja

jätkusuutliku tegutsemise põhimõtteid ning etteantud kvaliteedinõudeid

• kasutab tööks sobivaid isikukaitsevahendeid ja koristusaineid ohutult, järgides kasutus-, märgistus- ja ohutusjuhendeid;

• kasutab töö tegemisel ergonoomilisi ja säästvaid töövõtteid, vältides terviseriske ning säilitades hea töövõime;

• teeb juhendamisel lihtsamaid eripuhastustöid õppekeskkonnas, järgides töö-, kemikaali- ja keskkonnaohutuse nõudeid;

• hindab juhendamisel tehtud töö tulemust ja analüüsib parendusvõimalusi.

9. Väliheakorra ja eripuhastustööde praktika 16 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab juhendamisel esmase töökogemuse väliheakorra ja eripuhastustööde suunal, tutvudes töö

iseloomu, töövahendite ja töövõtetega. Õpilane järgib tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid, tegutseb meeskonnas ning analüüsib kogemust, et teha valik edasiseks spetsialiseerumiseks. Õpiväljundid Õpilane:

1) planeerib oma praktika eesmärgid lähtuvalt õppekavast ja praktikajuhendist

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• koostab praktikakava ja arutab selle läbi juhendajaga;

• seab eesmärgid ja järgib kokkulepitud tööaega ja töökohas kehtivaid eeskirju ja reegleid;

2) täidab juhendamisel väliheakorra

tööülesandeid, rakendades ohutuid, ergonoomilisi ja keskkonnahoidlikke

töövõtteid

• rakendab tööohutuse ja ergonoomika põhimõtteid igapäevastes tööolukordades;

• valib töö iseloomule sobivad töövahendid, masinad ja kemikaalid;

• käsitleb töövahendeid ja masinaid ohutult ning hoiab töökoha korras;

3) täidab juhendamisel eripuhastustööde tööülesandeid, rakendades ohutuid,

ergonoomilisi ja keskkonnahoidlikke töövõtteid

• rakendab tööohutuse ja ergonoomika põhimõtteid igapäevastes tööolukordades;

• valib töö iseloomule sobivad töövahendid, koristusmasinad ja -ained;

• kasutab aineid ja vett säästlikult, vältides pindade ja keskkonna kahjustamist;

• käsitleb töövahendeid ja masinaid ohutult ning hoiab töökoha korras;

4) vormistab praktikaprotsessi kehtivate nõuete

kohaselt sh teeb valiku edasiseks spetsialiseerumiseks

• hindab juhendamisel oma praktikaprotsessi ja tulemusi vastavalt kokkulepitud kvaliteeditasemele;

• analüüsib, kuidas tema töö vastab juhendaja seatud nõuetele, tuues välja töö õnnestumised ja puudused;

• selgitab, millised tööülesanded ja valdkonnad talle praktika käigus sobisid ning põhjendab oma valikut edasiseks spetsialiseerumiseks;

15 (37)

• dokumenteerib ja esitleb praktika tulemusi vastavalt kooli praktikakorraldusele.

3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel territooriumide korrashoiu ja ehitiste välispindade puhastamisele ning hooldamisele

10. Talvised territooriumide korrashoiutööd 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib, korraldab ja teeb territooriumide talviseid korrashoiutöid ja libedustõrjet ohutult, keskkonnasäästlikult ja töökorraldust järgides.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) planeerib territooriumide talviseid korrashoiutöid lähtuvalt

hooldusjuhendist, ilmastikuoludest ning tööohutusnõuetest

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• kirjeldab territooriumide talvise hoolduse ja libedustõrje eesmärke ja meetodeid, kasutades hooldusjuhendeid;

• selgitab territooriumide talvise hoolduse ja libedustõrje tööde teostamise järjekorda erinevatel pindadel vastavalt juhendile;

• hindab tööde turvalisust ja riskitegureid enne tööle asumist lähtuvalt ilmastikuoludest ning tööohutusnõuetest;

• koostab territooriumi talvise välikorrastustööde digitaalse plaani;

2) teeb talviseid territooriumide korrashoiutöid ja libedustõrjet, järgides tööohutuse ja

keskkonnahoiu nõudeid

• hooldab väliterritooriume ning kinnistu rajatisi vastavalt töökorraldusele, järgides tööohutuse nõudeid ning kasutades keskkonnahoidlikke töövõtteid;

• kasutab libedustõrjevahendeid lähtuvalt pinnakattest, säästlikkusest ning keskkonnahoiu nõuetest;

• kasutab välikorrashoiutööde tegemisel vastutustundlikult isikukaitse- ja abivahendeid, järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid;

• teeb talviseid korrashoiutöid vastavalt tööülesandele individuaalselt ja meeskonnas vastutustundlikult, järgides valdkonna head tava ning töökultuuri;

3) kasutab ohutult ja sihipäraselt talvise hoolduse töövahendeid ja masinaid vastavalt

kasutusjuhendile

• kontrollib käsitöövahendite ja koristusmasinate korrasolekut enne kasutamist, veendudes nende kasutamise ohutuses;

• kasutab tööülesandele sobivaid töövahendeid ja masinaid vastavalt juhendile ohutult ning jätkusuutlikult;

• puhastab kasutatud töövahendid ja masinad hoolikalt lähtuvalt hooldusjuhendist;

• ladustab ja hoiustab töövahendid ja masinad vastavalt kokkuleppele;

16 (37)

4) annab hinnangu oma tööle ja töö tulemusele lähtuvalt

töökorraldusest ja kvaliteedinõuetest

• analüüsib tehtud tööd juhendi alusel tulemuslikkuse ning tööohutuse seisukohalt;

• dokumenteerib tööprotsessi ja tulemused lähtuvalt töökorraldusest;

• teeb parendusettepanekuid vastavalt juhendile;

• hindab oma toimetulekut ning arengut tööülesannete sooritamisel, analüüsides oma tegevust tööprotsessis.

11. Suvised territooriumide korrashoiutööd 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib, korraldab ja teeb territooriumide suviseid hooldus- ja korrashoiutöid ohutult,

keskkonnasäästlikult ning töökorraldust järgides.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) planeerib suviseid territooriumide

korrashoiutöid lähtuvalt juhendist

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• loetleb kinnistu ning rajatiste suvise korrashoiutöö objektid lähtuvalt juhendist;

• nimetab suvised territooriumide korrashoiutööd, vastavalt juhendile ja visuaalsele vaatlusele;

• kirjeldab tööde teostamise järjekorda erinevatel objektidel, arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõuetega;

• koostab territooriumi suvise välikorrastustööde digitaalse plaani;

2) teeb suviseid territooriumide

hooldus- ja korrashoiutöid, kasutades sobivaid töövõtteid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse

nõudeid

• hooldab ja puhastab kõnni- ja sõiduteid ning parklaid, järgides töö- ning liiklusohutust;

• teeb rajatiste ja nende ümbruse heakorratöid, järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid;

• hooldab haljasalasid ning spordi- või mänguväljakuid lähtuvalt hooldusjuhendist;

• kasutab töövahendeid ja välihooldusmasinaid ohutult, sihipäraselt ja vastutustundlikult;

• põhjendab töömeetodite, -vahendite ja materjalide valikuid lähtuvalt keskkonnasäästlikkusest;

• töötab korrashoiutöödel individuaalselt ja meeskonnas vastavalt tööülesandele, järgides valdkonna head tava ning töökultuuri;

3) kasutab ohutult, sihipäraselt ning säästlikult töövahendeid, masinaid ja abivahendeid suviste

korrashoiutööde tegemisel

• kontrollib töövahendite ja masinate/seadmete korrasolekut enne ja pärast kasutamist ning teavitab kõrvalekalletest juhendajat;

• käsitleb töövahendeid ja masinaid/seadmeid vastavalt kasutusjuhendile otstarbekohaselt, vastutustundlikult ja jätkusuutlikult;

• kasutab isikukaitsevahendeid ja töö abivahendeid tööohutuse tagamiseks vastavalt töö iseloomule;

• puhastab, korrastab ja hoiustab töö lõppedes kasutatud töö- ja abivahendid ning masinad/seadmed, vastavalt juhendile;

17 (37)

4) analüüsib oma tööd lähtudes tööülesandest ja kvaliteedinõuetest

• analüüsib tehtud töö tulemust lähtuvalt kvaliteedinõuetest;

• dokumenteerib tagasiside ja parendusettepanekud vastavalt kokkulepetele;

• annab hinnangu oma tegevusele tööprotsessis, arvestades toimetulekut ning saavutatud tulemust.

12. Ehitiste välispindade puhastamine ning hooldamine 11 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb ehitiste välispindade puhastus- ning hooldustöid ohutult ja kvaliteetselt, individuaalselt ja

meeskonnas, lähtudes töökorraldusest ning keskkonnahoiu nõuetest.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) tuvastab erinevad ehitiste

välispindade materjalid ning nende

hooldusvajadused, kasutades tööjuhendeid ja visuaalset vaatlust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab ehitiste pinnamaterjalide omadusi ja puhastusviise tööjuhendi alusel;

• eristab materjale visuaalse vaatlemise ja juhendi põhjal;

• selgitab erinevate materjalide hooldusvajadusi vastavalt kasutusotstarbele;

2) valib sobivad töömeetodid, töövahendid, seadmed ja

puhastusained, lähtudes pinnamaterjalist, määrdumise

iseloomust ning keskkonnahoiu nõuetest

• valib töömeetodi ja töövahendi lähtuvalt konkreetsest määrdumisest ja pinnamaterjalist, kasutades juhendit;

• põhjendab oma valikuid lähtuvalt tööohutusest;

• valib puhastusained lähtuvalt tööülesandest ning töö- ja keskkonnaohutuse nõuetest;

• valib töövahendeid ja masinaid/seadmeid vastavalt töö iseloomule ja soovitavale töö tulemusele;

3) teeb ehitiste välispindade puhastustöid vastavalt töökorraldusele, järgides töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid

• teeb ehitiste konstruktsioonide puhastustöid vastavalt fassaadimaterjali eripärale ja määrdumise iseloomule;

• puhastab hoonete sadevee äravoolusüsteeme, kasutades turvaliselt abivahendeid;

• eemaldab katuselt prahi, liigse lume ja jääpurikad vastavalt töökorraldusele ning tööohutusnõudeid järgides;

• kasutab töövahendeid, isikukaitse- ja abivahendeid turvaliselt, vastavalt juhistele;

• töötab ohutult individuaalselt ja meeskonnas, järgides töökorraldust ning rakendades riskiennetuse põhimõtteid tööprotsessis;

• hindab tööde turvalisust lähtuvalt tööpiirkonna eripärast ning teavitab ohtlikest olukordadest või vigastatud pindadest juhendajat;

• käsitleb töövahendeid ja masinaid/seadmeid vastavalt kasutusjuhendile otstarbekohaselt, vastutustundlikult ja jätkusuutlikult;

18 (37)

• kontrollib tööohutuse tagamiseks töövahendite ja -seadmete seisukorda ning kõrvalekallete korral ei jätka nende kasutamist ning teavitab juhendajat;

• käitleb tekkinud jäätmed vastavalt jäätmekäitluseeskirjadele ja töökorraldusele;

• analüüsib tehtud tööd tulemuslikkuse ning tööohutuse seisukohalt, tehes parendusettepanekuid;

• dokumenteerib tööprotsessi ja tulemused vastavalt kokkulepetele;

4) suhtleb viisakalt ja asjakohaselt töökaaslaste ja klientidega,

järgides kutse-eetika ja konfidentsiaalsuse nõudeid

• suhtleb tööprotsessis professionaalselt klientide ja töökaaslastega, järgides valdkonna head tava;

• suhtleb tööprotsessis kehtestavalt, säilitades professionaalsuse ning head suhted ka pingeolukordades.

13. Väliterritooriumi ja fassaadihoolduse puhastus- ja hooldustööde praktika 20 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab juhendamisel esmase kogemuse väliterritooriumi ja fassaadihoolduse puhastus- ja hooldustööde tegemiseks järgides tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid, tegutseb meeskonnas ning analüüsib kogemust, et teha valik edasiseks spetsialiseerumiseks.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) planeerib oma praktika

eesmärgid lähtuvalt õppekavast ja

praktikajuhendist

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab praktikakava ja arutab selle läbi juhendajaga;

• seab eesmärgid ja järgib kokkulepitud tööaega ja töökohas kehtivaid eeskirju ja reegleid;

2) täidab juhendamisel väliterritooriumi puhastustööde

tööülesandeid, rakendades ohutuid, ergonoomilisi ja keskkonnahoidlikke töövõtteid

• rakendab tööohutuse ja ergonoomika põhimõtteid igapäevastes tööolukordades;

• valib töö iseloomule sobivad töövahendid, masinad ja kemikaalid;

• käsitleb töövahendeid ja masinaid ohutult ning hoiab töökoha korras;

3) puhastab ja hooldab juhendamisel fassaade, rakendades ohutuid, ergonoomilisi ja

keskkonnahoidlikke töövõtteid

• rakendab tööohutuse ja ergonoomika põhimõtteid igapäevastes tööolukordades;

• valib töö iseloomule sobivad töövahendid, koristusmasinad ja -ained;

• käsitleb töövahendeid ja masinaid ohutult ning hoiab töökoha korras;

• kasutab tööprotsessis ressursse teadlikult ja säästlikult vältides pindade ja keskkonna kahjustamist;

4) vormistab praktikaprotsessi

kehtivate nõuete kohaselt sh teeb • hindab juhendamisel oma praktikaprotsessi ja tulemusi vastavalt kokkulepitud

kvaliteeditasemele;

19 (37)

valiku edasiseks spetsialiseerumiseks

• analüüsib, kuidas tema töö vastab juhendaja seatud nõuetele, tuues välja töö õnnestumised ja puudused;

• selgitab, millised tööülesanded ja valdkonnad talle praktika käigus sobisid ning põhjendab oma valikut edasiseks spetsialiseerumiseks;

• dokumenteerib ja esitleb praktika tulemusi vastavalt kooli praktikakorraldusele.

3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel eripuhastustöödele

14. Põrandakatete süvapesu ja kaitsetöötlus 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab, valmistab ette ja teostab erinevat tüüpi põrandakatete süvapesu ja kaitsetöötlusi ohutult ja kvaliteetselt, rakendades tööohutuse ning keskkonnahoiu põhimõtteid.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kavandab põrandate süvapesu- ja kaitsetöötlusi, arvestades

põrandakatte omadusi, määrdumise astet

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• koostab tööplaani, arvestades põrandakatte omadusi, määrdumise astet ja etteantud tööülesannet;

• valib sobivad koristusmasinad, -tarvikud ja -ained ning tööviisid, lähtudes kasutus- ja ohutusnõuetest;

• selgitab tööplaani teostamise järjestust, tagamaks töö ohutuse ja kvaliteedi;

2) valmistab tööpiirkonna ja

koristusmasinad ette ohutuks töötamiseks lähtuvalt tööplaanist

• tagab tööpiirkonna ohutuse ja kaitseb ümbritsevaid pindu võimalike kahjustuste eest, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja materjale;

• kontrollib koristusmasinate korrasolekut enne töö alustamist ja töö käigus;

• kasutab isikukaitsevahendeid, järgides tööohutusnõudeid;

3) teeb põrandakatete süvapesu vastavalt materjali omadustele, kasutades koristusmasinaid ja –

aineid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid

• teeb süvapesu tööjuhendis etteantud viisil, arvestades põrandakattematerjali eripära ja määrdumise astet;

• kasutab koristusmasinaid ja -aineid sihipäraselt, järgides ohutusnõudeid ja juhendeid;

• tagab töökoha puhtuse ja töö järjekorra, vältides pindade määrdumist koristustöödel;

• kasutab vett ja aineid säästlikult, arvestades keskkonnanõudeid;

4) teeb puhastatud põrandakatetele

sobiva kaitsetöötluse, järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid

• valib põrandakatetele sobiva kaitsetöötluse, arvestades põrandakatete hooldusjuhendeid;

• teeb kaitsetöötlust, järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid;

• kaitsetöötleb põrandakatteid ühtlaselt ja kvaliteetselt, järgides juhiseid;

• hindab tulemuse vastavust kvaliteedinõuetele, tehes vajadusel korrektuure;

• käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid vastavalt juhistele;

20 (37)

5) hindab tööprotsessi ja töö tulemust vastavalt juhendile

• hindab töö tulemust juhendi ja kvaliteedinõuete alusel;

• analüüsib töö tulemust, tuues välja õnnestumised ning võimalikud parenduskohad;

• hindab tööprotsessi tervikuna, tehes ettepanekuid töökorralduse, koristustarvikute, -masinate või -ainete valiku täiustamiseks.

15. Pehme mööbli puhastamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane puhastab erinevat tüüpi pehmet mööblit, eemaldab plekke ja teostab kaitsetöötlusi ohutult ja

ergonoomiliselt, arvestades materjali omadusi ning tagades tekstiilpindade säilivuse ja kliendi rahulolu.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) eristab mööbli kattematerjale lähtuvalt materjalide omadustest

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• eristab mööbli kattematerjale, kirjeldades nende omadusi;

• selgitab juhendi alusel materjali omaduste mõju puhastusmeetodite ja -ainete valikule;

• tuvastab juhendist lähtudes materjalide sobivuse kaitsetöötluseks;

2) kavandab pehme mööbli puhastamise vastavalt materjalile ja selle määrdumise iseloomule

• koostab tööplaani, arvestades materjali omadusi ja määrdumise astet;

• valib tööks sobivad masinad, puhastusained ja -meetodid, lähtudes kasutus- ja ohutusnõuetest;

• tagab tööala ohutuse ja ümbritsevate pindade kaitsmise puhastustööde tegemisel vastavalt tööülesandele;

• valib töö teostamiseks sobivad isikukaitsevahendid, järgides tööohutusnõudeid;

3) puhastab pehme mööbli kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid, järgides töö- ja keskkonnaohutuse

nõudeid

• kasutab sobivaid plekieemaldusmeetodeid ja -aineid vastavalt pleki liigile ja materjalile;

• puhastab pehme mööbli tööjuhendis toodud viisil, arvestades kattematerjali omadusi ja määrdumise astet;

• kasutab tööülesandele sobivaid koristusmasinaid, kontrollides nende korrasolekut kogu tööprotsessi vältel;

• kasutab vett ja puhastusaineid säästlikult, arvestades keskkonnaohutuse nõudeid;

4) teeb pehme mööbli kaitsetöötluse, järgides keskkonnaohutuse nõudeid

• valib sobiva kaitseaine materjali omaduste ja kasutuskoormuse järgi;

• teeb kaitsetöötluse juhendi järgi, saavutades ühtlase tulemuse;

• käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid vastavalt juhistele;

• puhastab ja hooldab kasutatud masinad pärast töö lõpetamist vastavalt hooldusjuhendile;

5) hindab tööprotsessi ja töö tulemust

vastavalt juhendile • hindab juhendi alusel töö tulemust ja tööprotsessi tervikuna, tehes ettepanekuid töökorralduse,

koristustarvikute, -masinate või -ainete valiku täiustamiseks

• analüüsib töö tulemust, tuues välja õnnestumised ja võimalikud parenduskohad.

21 (37)

16. Klaaspindade pesemine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja teeb erinevate klaaspindade pesu ohutult, ergonoomiliselt ja kvaliteetselt, kasutades sobivaid töövahendeid ja kukkumiskaitsevahendeid ning tagades ohutuse ka kõrgustes töötamisel.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kavandab erinevate klaaspindade puhastustööd, valides sobivad

töövahendid ja koristusained tagamaks tööde ohutu ja kvaliteetse teostuse

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• eristab erinevaid klaaspindu, selgitades nende omaduste mõju puhastusmeetodite ja koristusainete valikule;

• koostab tööplaani, valides sobivad töövahendid, abivahendid ja koristusained ning arvestades kasutus- ja ohutusnõuetega;

• planeerib tööala ohutuse ja ümbritsevate pindade kaitse vastavalt tööülesandele;

• kontrollib töövahendite, masinate ja isikukaitsevahendite korrasolekut kogu tööprotsessi vältel, tagades ohutu tööprotsessi;

2) puhastab klaaspinnad vastavalt tööjuhenditele ja etteantud kvaliteedinõuetele kasutades

asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid

• kasutab tööks sobivaid töövahendeid ja puhastusaineid vastavalt klaasi, raamide ja aknalaudade materjalile ning määrdumise astmele;

• peseb klaaspinnad ohutult, saavutades soovitud puhtusastme, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid;

• töötab ergonoomiliselt ja kasutab ressursse teadlikult ja säästvalt, vältides ülekoormust ja raiskamist;

• kontrollib töövahendite ja masinate korrasolekut kogu tööprotsessi vältel;

• kasutab kõrgustes töötamisel sobivaid kukkumiskaitsevahendeid, järgides vastutustundlikult ohutusnõudeid;

3) kasutab abivahendeid ja

kukkumiskaitsevahendeid ohutult kõrgustes töötamisel

• valib tööks sobilikud abivahendid vastavalt töö iseloomule;

• kasutab nõuetele vastavaid ja töökorras isikukaitsevahendeid ohutult kõrgustes töötamisel;

• hindab abivahendite stabiilsust ja sobivust enne töö alustamist ning töö käigus;

• tagab enda ja teiste turvalisuse kõrgustes töötamisel;

4) hindab oma töö tulemust ja tööprotsessi lähtuvalt tööülesandest

• hindab töö tulemust visuaalse vaatluse alusel;

• analüüsib töö tulemust, tuues välja õnnestumised ja võimalikud parenduskohad;

• hindab tööprotsessi tervikuna, tehes ettepanekuid ohutuse ja töökorralduse parandamiseks.

17. Ehitus- ja tootmisobjektide eripuhastustööd 6 EKAP

22 (37)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tegutseb juhendamisel ja meeskonnas ehitus- ja tootmisobjektide eripuhastustöödel, kasutades sobivaid töövahendeid ja -meetodeid ning järgides tööplaani, ohutus-, keskkonna- ja kvaliteedinõudeid ning klienditeeninduse põhimõtteid.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) eristab ja kirjeldab ehitus- ja

tootmisobjektidele iseloomulikke

mustuse liike ning pinnakattematerjale

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab erinevaid ehitus- ja tootmisobjekte ning neile iseloomulikke mustuse tüüpe;

• selgitab puhastusmeetodite ja -ainete valiku mõju lähtuvalt mustuse liigist ja objekti eripärast;

• tuvastab eripuhastustöödega seotud riskid ja ohukohad lähtuvalt keskkonnast;

• selgitab puhastamise põhimõtteid erinevatel ehitus- ja tootmisobjektidel esinevate pinnakattematerjalide korral;

2) kavandab tööprotsessi vastavalt objekti eripärale, ohutusnõuetele ja

töökorraldusele

• koostab tööplaani, arvestades objekti iseloomu, pindade eripära ja määrdumise taset;

• valib tööks sobivad koristustarvikud, -masinad, -ained ja abivahendid, arvestades tööohutus- ja keskkonnanõudeid;

• tagab tööpiirkonna ohutuse vastavalt töö iseloomule ja ohutusnõuetele;

• kontrollib koristustarvikute, -masinate ja isikukaitsevahendite korrasolekut enne töö alustamist ja töö käigus;

3) teeb juhendamisel eripuhastustöid

ehitus- ja tootmisobjektidel, järgides tööjuhiseid ning ohutus-, kvaliteedi- ja keskkonnaohutusnõudeid

• sooritab puhastustööd, arvestades mustuse liiki ja pinnakattematerjali omadusi ning vältides pindade kahjustamist;

• kasutab tööks sobivaid töövahendeid, isikukaitse- ja abivahendeid ning eemaldab kõrgematelt pindadelt tolmu ohutult;

• tagab tööala ohutuse ja tööprotsessi kvaliteedi, kontrollides töövahendite korrasolekut ja järgides tööohutus- ning ergonoomianõudeid;

• käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid keskkonnahoidlikult ja vastavalt tööjuhenditele;

4) hindab oma töö tulemust ja tööprotsessi lähtuvalt tööülesandest

• hindab visuaalse vaatluse teel töö vastavust tööülesande ja kvaliteedinõuetele;

• analüüsib töö tulemust juhendaja toel, tuues välja õnnestumised ja parendusvajadused;

• koostab kokkuvõtte töö tulemusest ja tööprotsessist, väljendades oma hinnanguid lihtsas ja arusaadavas keeles;

• tuvastab ohutus- ja töökorralduslikud parendusvõimalused, tehes ettepanekuid tööprotsessi ja keskkonnaohutuse parandamiseks.

18. Suurpuhastus köökides ja sanitaarruumides 5 EKAP

23 (37)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja teostab suurpuhastust köökides ja sanitaarruumides, järgides hügieeni-, ohutus- ja keskkonnahoiu nõudeid ning hinnates töö kvaliteeti ja pindade puhtust.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kavandab juhendamisel suurpuhastuse tööprotsessi

köökides ja sanitaarruumides, arvestades ruumide otstarvet, pindade eripära ohutusnõudeid ja

töökorraldust

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• koostab tööplaani juhendaja abiga, arvestades ruumi otstarvet, pindade omadusi ja mustuse iseloomu;

• valib tööks sobivad koristusmasinad, -tarvikud ja -ained, lähtudes tööplaanist ning kasutus- ja ohutusjuhenditest;

• kontrollib koristusmasinate ja -tarvikute korrasolekut enne töö alustamist ja töö käigus;

• valib ja kasutab tööks sobivaid isikukaitsevahendeid, järgides ohutusjuhiseid ja tööandja juhiseid;

• tegutseb meeskonnas ja juhendamisel, järgides töökorraldust ja tähtaegu;

2) teeb suurpuhastustöid köökides ja sanitaarruumides, järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid ja

kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid

• rakendab sobivaid suurpuhastuse meetodeid, koristustarvikuid ja -aineid, arvestades pindade materjali ja määrdumise astet;

• kasutab koristussaineid ja vett säästlikult ning ohutult, järgides juhendeid ja keskkonnahoiu põhimõtteid;

• kontrollib koristusmasinate ja -tarvikute korrasolekut enne töö alustamist ja töö käigus, tagades tööohutuse;

• käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid vastavalt juhistele ja keskkonnanõuetele;

3) desinfitseerib pinnad järgides

ohutus- ja hügieeninõudeid • valib desinfitseerimiseks sobiva aine ja tööviisi vastavalt pinnale ja tööülesandele;

• kasutab isikukaitsevahendeid, järgides töö käigus ohutusnõudeid;

• teeb desinfitseerimise juhendi järgi, hügieeninõudeid täites;

4) hindab juhendamisel tööprotsessi

ja -tulemust, kasutades kokkulepitud kvaliteedi- ja hügieenikriteeriume ning teeb

järeldusi töö parandamiseks

• võrdleb töö tulemust ja pindade puhtust kokkulepitud kvaliteedi- ja hügieenitasemega;

• kasutab töö hindamisel sobivaid kontrollnimekirju või hindamisvahendeid, lähtudes tööjuhendist;

• analüüsib tööprotsessi ja tulemust juhendaja toel, tuues välja õnnestumised ja võimalikud parenduskohad;

• teeb ettepanekuid töö kvaliteedi või ohutuse parandamiseks, arvestades juhendaja tagasisidet.

19. Eripuhastustööde praktika 20 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb eripuhastustöid vastavalt objekti eripärale ning tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid järgides

ning analüüsib oma tööprotsessi ja tulemusi, arendades iseseisvust ja vastutustunnet.

24 (37)

Õpiväljundid Õpilane:

1) kavandab ja korraldab oma tööülesanded vastavalt tööjuhendile ja objekti eripärale

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• kavandab juhendamisel tööülesanded, arvestades objekti iseloomu ja tööjuhendit;

• koostab tööplaani, järgides tööaega ning kliendiga sõlmitud kokkuleppeid;

• valib tööks sobivad töövahendid ja koristusained, järgides ohutus- ja kvaliteedinõudeid;

• tegutseb tööprotsessis süsteemselt ja korrastatult;

2) teeb eripuhastustöid vastavalt töökorraldusele nii iseseisvalt kui töörühma liikmena ja etteantud

kvaliteedinõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -

võtteid

• valmistab tööpiirkonna ette ja tagab ohutuse, arvestades objekti eripära ja määrdumise astet;

• valib ja kasutab tööks sobivad töövahendid, koristusmasinad ja -ained, järgides ohutus- ja ergonoomikanõudeid;

• teeb juhendamisel erinevaid eripuhastustöid: klaaspindade pesu, põrandate süvapesu ja kaitsetöötlus, pehmemööbli hooldus, köökide ja niiskete ruumide puhastus ning ehitus- ja tootmisobjektide koristus , järgides ohutus- ja kvaliteedinõudeid;

• kasutab koristuskemikaale ja vett säästlikult, vältides pindade ja keskkonna kahjustamist;

• kontrollib töövahendite ja masinate korrasolekut enne töö alustamist ja kogu tööprotsessi vältel;

3) kasutab tööprotsessis ressursse teadlikult ja säästlikult

• doseerib koristusaineid vastavalt juhistele;

• kasutab vett ja elektrit säästlikult;

• käitleb jäätmeid vastavalt keskkonna- ja ohutusnõuetele;

4) hindab oma tööprotsessi ja töö tulemust vastavalt

kvaliteedinõuetele ning analüüsib enesearengu võimalusi

• hindab juhendamisel oma praktikaprotsessi ja tulemusi vastavalt kokkulepitud kvaliteeditasemele;

• analüüsib oma töö tulemusi kvaliteedinõuete alusel, tuues välja õnnestumised ja puudused;

• dokumenteerib ja esitleb praktika tulemusi vastavalt kooli praktikakorraldusele.

3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid sisepuhastustööde suunal 3.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele sisepuhastustööde suunal

20. Avalike ruumide hoolduskoristus 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab hoolduskoristuse põhimõtteid avalikes ruumides, kasutades kutselise koristamise võtteid

elukeskkonna puhtuse ja korrashoiu tagamisel nõutaval tasemel.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

25 (37)

Õpilane: 1) määrab hoolduskoristuse vajaduse

ja järjekorra, võttes arvesse objekti seisundit ja soovitud puhtusastet

Õpilane:

• märkab ja fikseerib hoolduskoristuses eemaldatava mustuse, arvestades mustuse liike;

• planeerib hoolduskoristuses tehtavate tööde vajaduse, lähtudes soovitud puhtusastmest;

• planeerib erinevate ruumide hoolduskoristuses tehtavate tööde järjekorra, järgides aseptikat;

2) kavandab tegevused ja koostab

etteantud objektile hoolduskoristuse plaani kasutades digitehnoloogiat ning erialast terminoloogiat

• kaardistab objekti, arvestades möbleeritust, mustusastet, pinnakattematerjale ja ruumi kasutamisintensiivsust;

• põhjendab hoolduskoristuses tehtavate tööde sagedust, arvestades mustusastet ja soovitud puhtusastet;

• määrab koristusained ja desinfitseerimisvajaduse, arvestades mustuse keemilist koostist ja eripära;

• määrab koristusmeetodid ja –tarvikud lähtudes mustuse kinnitumisest;

• koostab arvutis koristusplaani, kasutades koristusvaldkonna terminoloogiat;

3) valib koristustarvikud ja –masinad,

valmistades need tööks ette • valib sobilikud koristustarvikud ja -masinad ning koristustekstiilid, arvestades mustust ja

pinnakattematerjali;

• põhjendab koristustarvikute ja -masinate ning koristustekstiilide valikut lähtuvalt puhastatavast pinnast ning mustuse liigist;

• valmistab tööks ette koristustarvikud ja -masinad ning niisutab koristustekstiilid, arvestades tootjapoolseid kasutusjuhendeid;

4) valib sobiva koristusaine määrates doseeringu, arvestades mustuse liiki, pinnakattematerjali ning

järgides toote- ja ohutuskaarti

• liigitab ja määrab mustuse eemaldamiseks sobilikud koristusaine, arvestades mustuse eripära ja pinnakattematerjali;

• valib sobiva koristusaine, põhjendades valiku põhimõtteid;

• doseerib koristusaine, järgides toote- ja ohutuskaarti;

5) teeb hoolduskoristustöid, kasutades sobivaid koristusmeetodeid, -aineid

ja –tarvikuid /-masinaid ning kasutusjuhendeid ja töötades ennast

säästvalt

• puhastab erineva otstarbega ruumide mööbli ja esemed erinevast mustusest, kasutades mustusele ja pinnakattele sobivaid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja -aineid;

• puhastab erineva otstarbega ruumide laed, seinad ja põrandad erinevast mustusest, kasutades mustusele ja pinnakattele sobivaid koristusmeetodeid, koristustarvikuid/-masinaid ja -aineid;

• kasutab kasutusjuhendeid vastavalt vajadusele;

• kasutab isikukaitse- ja abivahendeid, lähtudes tootjapoolsetest kasutusjuhenditest;

• töötab ennast säästvalt, rakendades ergonoomilisi töövõtteid;

26 (37)

6) puhastab ja korrastab kasutatud koristustarvikud ja –masinad,

arvestades kasutusjuhenditega

• puhastab ja korrastab kasutamisjärgselt koristustarvikud ja–masinad, arvestades võimalike ohtudega, mis võivad nende kasutusiga lühendada;

• puhastab koristustarvikud ja –masinad, pidades silmas tööohutuse nõudeid;

7) desinfitseerib vajadusel puhastatud

pinnad, kasutades desinfitseerivat ainet vastavalt toote- ja ohutuskaardi nõuetele

• põhjendab desinfitseerimise vajadust, lähtudes mustuse eripärast;

• valib sobiva desinfitseeriva aine, lähtudes ohutus- ja tootekaardil olevast infost;

• kasutab sihtotstarbeliselt desinfitseerivaid aineid, järgides ohutus- ja tootekaardil toodud nõudeid.

21. Avalike ruumide suurpuhastustööd 9 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib ja teeb suurpuhastustöid avalikes ruumides süsteemselt, järgides tööohutus- ja keskkonnanõudeid ning põhjendades suurpuhastuse vajalikkust puhtuse ja hügieenitaseme tagamisel.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) määrab suurpuhastustööde vajaduse

ja järjekorra, võttes arvesse mustusastet ja soovitud puhtusastet

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• märkab ja fikseerib suurpuhastustöödel eemaldatava mustuse, arvestades mustuse liike ja kinnitumist;

• põhjendab suurpuhastustööde vajadust, arvestades mustusastet ning soovitud puhtusastet;

• planeerib suurpuhastustöödel tehtavate tööde järjekorra, järgides tööde loogilist kulgu ja tõhusust;

2) koostab digitaalse suurpuhastuse

plaani lähtuvalt etteantud objektist • kaardistab vajaminevad suurpuhastustööd, arvestades mustusastet, pinnakattematerjale ja ruumi

kasutamisintensiivsust;

• põhjendab suurpuhastustööde sagedust, arvestades mustusastet ja soovitud puhtusastet;

• määrab puhastusmeetodid ja desinfitseerimisvajaduse, arvestades mustuse kinnitumist ja eripära;

• koostab koristusplaani, määratledes hoolduskoristuse kui ka suurpuhastuse ja eripuhastustööde vajaduse, kasutades koristusvaldkonna terminoloogiat;

3) valib koristustarvikud ja –masinad, valmistades need tööks ette

• valib koristustarvikud ja -masinad ning koristustekstiilid, arvestades mustust ja pinnakattematerjali;

• põhjendab koristustarvikute ja -masinate ning koristustekstiilide valikut, seostades neid puhastatava pinna, mustuse liigi ja tehtava tööga;

• valmistab tööks ette koristustarvikud ja -masinad ning niisutab koristustekstiilid, arvestades tootjapoolseid kasutusjuhendeid;

27 (37)

4) valib sobiva koristusaine ja määrab annuse, arvestades muuhulgas

mustuse liiki, pinnakattematerjali ning järgides aine toote- ja ohutuskaarti

• liigitab ja määrab mustuse eemaldamiseks sobilikud koristusained, arvestades mustuse eripära ja pinnakattematerjali;

• valib sobiva koristusaine, põhjendades valiku põhimõtteid;

• doseerib koristusaine, järgides toote- ja ohutuskaarti;

5) teeb suurpuhastustöid, kasutades

sobivaid koristusmeetodeid, -aineid ja –tarvikuid /-masinaid ning kasutusjuhendeid ja töötades ennast

säästvalt

• puhastab erineva otstarbega ruumide mööbli ja esemed kinnitunud mustustest, kasutades mustusele ja pinnakattele sobivaid koristusmeetodeid, koristustarvikuid ja puhastusaineid;

• puhastab erineva otstarbega ruumide laed, seinad ja põrandad kinnitunud mustustest, kasutades mustusele ja pinnakattele sobivaid koristusmeetodeid, koristustarvikuid ja puhastusaineid;

• kasutab isikukaitse- ja abivahendeid, järgides tootjapoolseid kasutusjuhendeid;

• töötab ennast säästvalt, rakendades ergonoomilisi töövõtteid;

6) korrastab kasutatud

koristustarvikud ja -masinad ohutult ja jätkusuutlikult

• puhastab kasutamisjärgselt koristustarvikud ja –masinaid, pidades silmas tööohutusnõudeid;

• kontrollib koristusmasinate ja -tarvikute korrasolekut, selgitades nende korrasoleku vajadust;

• paigutab puhastatud koristustarvikud ja –masinad, arvestades hoiustamistingimusi;

7) desinfitseerib vajadusel puhastatud

pinnad, kasutades desinfitseerivat ainet vastavalt toote- ja

ohutuskaardi nõuetele

• põhjendab desinfitseerimise vajadust, lähtudes mustuse eripärast;

• valib sobiva desinfitseeriva aine, lähtudes ohutus- ja tootekaardil olevast infost;

• kasutab sihtotstarbeliselt desinfitseerivaid aineid, järgides ohutus- ja tootekaardil toodud nõudeid.

22. Koristamise kvaliteedi hindamine 3 EKAP

Eesmärk: õpingutega taotletakse, et õpilane hindab puhastustööde kvaliteeti vastavalt kehtestatud standarditele ja juhenditele, analüüsib töö

tulemust ning teeb ettepanekuid kvaliteedi parandamiseks.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) selgitab puhastustööde kvaliteeti

mõjutavaid tegureid ning hindab

juhendamisel töö kvaliteeti vastavalt juhendile või

kokkulepitud standardile

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• toob näiteid teguritest, mis mõjutavad töö tulemust ja kvaliteeti;

• seostab kvaliteedi hindamise põhimõtteid kliendikeskse teeninduse ja tööprotsessi juhtimisega;

• viib läbi visuaalse kontrolli või mõõtmise juhendaja toel;

• võrdleb töö tulemust kokkulepitud kvaliteedi- ja hügieenitasemega;

• dokumenteerib hindamistulemused sobival vormil või digilahenduses, järgides andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõudeid;

28 (37)

2) analüüsib puhastustööde kvaliteedi

hindamise meetodeid ning teeb ettepanekuid töö kvaliteedi või töökorralduse parendamiseks

• kirjeldab ja võrdleb erinevaid kvaliteedi hindamise meetodeid;

• selgitab, millistes olukordades on sobiv kasutada konkreetset meetodit;

• analüüsib puudusi kokkulepitud kvaliteedis ning selgitab nende võimalikke põhjuseid;

• annab tagasisidet meeskonna tööle ja toob välja parendamist vajavad kohad;

• töötab juhendaja toel välja ja esitab ettepanekuid töö kvaliteedi või töökorralduse parandamiseks.

23. Siseruumide hoolduskoristuse ja suurpuhastuse praktika 16 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab heakorratööde praktikaettevõttes, tehes hoolduskoristust ja suurpuhastust iseseisvalt ja meeskonnas, täites tööülesandeid vastavalt ettevõtte töökorraldusele, järgides tööohutuse, ergonoomika, keskkonnaohutuse ja säästlikkuse

nõudeid.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) planeerib oma isiklikud praktika

eesmärgid lähtuvalt praktikajuhendist

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab individuaalse praktikakava lähtuvalt praktikajuhendist ning oma õpi- ja karjääriplaanidest;

• sõnastab isiklikku arengut toetavad praktika eesmärgid;

• kasutab praktika planeerimisel ja ettevõttega suhtlemisel erinevaid kommunikatsioonivahendeid;

2) teeb hoolduskoristust praktikaettevõttes, järgides ettevõtte töökorraldust,

tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

• täidab praktikaettevõttes praktikakavas kokkulepitud hoolduskoristuse tööülesandeid, vastavalt oskuste, iseseisvuse ja vastutuse tasemele;

• töötab praktikaettevõttes, järgides ettevõtte töökorraldust ning pidades kinni tööajast ja kokkulepetest;

• kasutab hoolduskoristuses efektiivseid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja -aineid, järgides tööohutuse ning keskkonnahoiu nõudeid;

• puhastab erinevad ruumid ja pinnad, lähtudes mustusest ja pinnakattematerjalist;

3) teeb suurpuhastust

praktikaettevõttes, järgides ettevõtte töökorraldust,

tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

• täidab praktikaettevõttes praktikakavas kokkulepitud suurpuhastuse tööülesandeid, vastavalt oskuste, iseseisvuse ja vastutuse tasemele;

• töötab praktikaettevõttes, järgides ettevõtte töökorraldust ning pidades kinni tööajast ja kokkulepetest;

• kasutab suurpuhastuses efektiivseid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja -aineid, järgides tööohutuse ning keskkonnahoiu nõudeid;

• puhastab erinevad ruumid ja pinnad, lähtudes mustusest ja pinnakattematerjalist;

29 (37)

4) hindab enda isiklikku ja erialast arengut praktikaperioodil,

võrreldes seatud ja saavutatud eesmärke ning dokumenteerides tulemused

• kirjeldab praktika eesmärkide saavutamist ja tööülesannete sooritamist praktikaettevõttes vastavalt juhendile;

• analüüsib oma kutsealaste, meeskonnatöö- ja suhtlemisoskuste arengut, tuues näiteid;

• dokumenteerib ja esitleb praktika tulemusi vastavalt kooli praktikakorraldusele.

3.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel majutusasutuste heakorrateenustele

24. Heakorratööd majutusasutustes 10 EKAP

Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koristab ja valmistab ette kliendi- ja üldkasutatavad ruumid klienditeadlikult ja

keskkonnahoidlikult, rakendades kaasaegseid digilahendusi, tööohutust ja ergonoomikat.

Õpiväljundid Õpilane:

1) koristab erinevat tüüpi kliendi- ja üldkasutatavaid ruume ergonoomiliselt ja

keskkonnahoidlikult vastavalt majutusettevõtte juhistele ja

töökorraldusele

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• kirjeldab erinevaid majutusasutuse ruume lähtuvalt ruumi kasutusotstarbest ja koristamise sageduse vajadusest;

• koostab tööplaani arvestades majutusettevõtte juhiseid;

• kasutab sobivaid puhastusaineid- ja tarvikuid, arvestades pindade materjali ja keskkonnanõudeid;

• teeb koristustööd järgides töökorraldusi ja ergonoomikat; 2) korrastab voodi vastavalt teenuse

tüübile, järgides majutusettevõtte juhiseid, hügieeninõudeid ja ergonoomilisi töövõtteid

• selgitab voodipesu vahetamise sagedust ja nõudeid vastavalt teenuse tüübile;

• vahetab voodipesu, kasutades ergonoomilisi töövõtteid;

• korrastab voodi, järgides majutusettevõtte juhiseid;

• kontrollib tekstiilide korrasolekut, järgides hügieeninõudeid;

3) kasutab ja hooldab

majutusettevõttes kasutatavaid töövahendeid vastavalt tööülesannetele

• valib sobivad töövahendid, kasutades neid ohutult ja efektiivselt;

• hoiab korras hotellikäru, pesukäru vastavalt majutusasutuse eeskirjale;

• komplekteerib hotellikäru vastavalt majutusettevõtte juhistele;

• asetab koristusruumis töövahendid korrektselt vastavalt juhistele;

4) valib ja kannab tööülesannetele vastavaid tööriideid ja jalanõusid,

järgides ergonoomika ja ohutuse põhimõtteid

• kirjeldab tööriiete ja jalanõude nõudeid, lähtudes töötervishoiu nõuetest ja ergonoomikast;

• valib tööks sobilikud tööriided ja jalanõud vastavalt töö iseloomule ja ettevõtte nõuetele;

• hooldab tööriideid ja –jalatseid, järgides hooldusjuhendit;

30 (37)

5) kirjeldab majutusasutustes

kasutatavat digilahendust, mida kasutatakse koristustööde

korraldamisel ja kliendi tagasiside kogumisel

• toob näiteid majutusasutuste koristustööde planeerimise ja jälgimise digilahendustest, kirjeldades nende kasutamise vajalikkust;

• selgitab digilahenduste põhifunktsioone, tuues konkreetsed näiteid nende kasutamise võimalustest;

• kirjeldab kliendi tagasiside kogumist ja analüüsimist, arvestades konfidentsiaalsuse põhimõtteid;

6) tegutseb turvaliselt eriolukordades ja käitleb leitud ja kadunud esemeid ning vajadusel rakendab

lisakompensatsiooni protseduure

• toob näiteid erinevatest eriolukorra liikidest ja kuidas rakendada kriisiplaani ja järgides tööohutus- ja hügieeninõudeid;

• selgitab kuidas korrektselt käidelda leitud ja kadunud esemeid, arvestades juhiseid;

• registreerib leitud ja kadunud esemed lähtuvalt majutusettevõtte juhistest;

• selgitab lisakompensatsiooni vajaduste rakendamist eriolukordades, pakkudes välja sobiva lahenduse;

7) analüüsib majutusasutuse

koristustööde protsesse, pakkudes välja võimalusi nende efektiivsemaks muutmiseks

• kirjeldab olemasolevaid tööprotsesse, tuues välja nende tugevused ning kitsaskohad;

• teeb ettepanekuid tööprotsesside optimeerimiseks, esitades selged ja realistlikud lahendused;

• hindab töö efektiivsust põhjendades, kuidas muudatused aitavad vähendada ajakulu või parandada töö kvaliteeti.

25. Niiskete ruumide puhastamine 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane puhastab niiskeid ruume, rakendades tööohutuse, hügieeni ja keskkonnahoiu põhimõtteid ning

kasutades sobivaid töövahendeid ja puhastusmeetodeid.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kirjeldab niiskete ruumide puhastamise eripära juhendi alusel, valides sobivad puhastusained ja

koristustarvikud, tuginedes hügieeni- ja ohutusnõuetele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab niiskete ruumide puhastamise vajadust, sagedust, hügieeninõudeid, tuginedes tööjuhendile või standardile;

• kirjeldab niiskete ruumide puhastamise tööprotsessi, võttes aluseks töö- ja keskkonnaohutuse nõuded;

• kirjeldab vähemalt kolme puhastusaine mõju erinevatele materjalidele, kasutades ainete ohutuskaarte;

• valib tööülesandele sobivad koristustarvikud, koristusmasinad ja puhastusained vastavalt puhastatavale pinnale;

2) puhastab niisked ruumid, kasutades keskkonnahoidlikke töövõtteid,

• puhastab pinnad vastavalt juhendile, kasutades vett ja puhastusaineid säästvalt ning järgides tööohutuse, ergonoomika, hügieeni- ja tööohutuse nõudeid;

• kasutab koristusmasinaid vastavalt juhistele ja hooldusnõuetele;

31 (37)

hinnates puhtuse taset pärast

puhastustöid • kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt tööülesannetele;

• kontrollib töö tulemust, tehes vajadusel parendusi;

• hindab puhtuse taset pärast puhastustöid, kasutades visuaalset kontrolli, puutepindade puhtuse mõõtmist või mikrobioloogilist proovivõttu ning dokumenteerides tulemused.

26. Tekstiilide hooldamine majutusasutustes 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane puhastab ja hooldab majutusasutuste tekstiile ning klientide rõivaid tervist ja keskkonda säästval

viisil.

Õpiväljundid Õpilane:

1) eristab majutusasutustes kasutatavaid tekstiile lähtuvalt

materjalist ning hooldusnõuetest

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• kirjeldab erinevaid majutusasutustes kasutatavaid tekstiile, tuues välja nende otstarbe ning materjalist lähtuvad omadused;

• selgitab tekstiilmaterjalide eripära ja hooldusvajadusi, võttes aluseks majutusasutuste tekstiilide;

• valib tekstiilesemele sobiva pesuprogrammi ja triikimistemperatuuri vastavalt hooldusmärgistusele;

2) peseb ja triigib majutusasutuse

tekstiile ning klientide rõivaid vastavalt juhistele ja standarditele, järgides töö- ja keskkonnaohutuse

nõudeid

• valib tekstiilesemele sobiva pesuprogrammi ja pesuaine vastavalt tekstiilmaterjali omadustele, määrdumise iseloomule ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele;

• eemaldab tekstiilesemelt pleki, valides materjali ja määrdumise iseloomu järgi sobiva puhastusmeetodi ja puhastusaine;

• kasutab triikimisseadmeid ohutult ja ergonoomiliselt;

• kontrollib tekstiilide puhtust ja seisukorda pärast hooldust, vastavalt kvaliteedinõuetele;

• hooldab tekstiile, järgides tööohutuse ja hügieeninõudeid;

• selgitab sobivaid tegevusi kulunud või plekkidega tekstiilide käitlemisel lähtuvalt ettevõtte juhistest ning keskkonnahoidlikest ja jätkusuutlikest põhimõtetest;

3) paigutab hooldatud tekstiilid ja kliendi rõivad vastavalt majutusasutuse töökorraldusele

• voldib ja paigutab tekstiilid esteetiliselt ja süsteemselt;

• tagastab rõivad kliendile korrektselt;

• märgistab ja dokumenteerib hooldatud esemed vajadusel lähtuvalt juhendist;

• hooldab kliendi rõivaid, arvestades kliendi privaatsuse ja konfidentsiaalsusega;

4) teenindab klienti professionaalselt, hinnates oma tööprotsessi ja

arendades teenindusoskusi

• suhtleb kliendiga viisakalt ja lugupidavalt, kasutades vajadusel võõrkeeli ning esindades majutusasutust väärikalt;

• käitub usaldusväärselt, käies kliendi varaga hoolikalt ümber;

32 (37)

• annab hinnangu oma tööle, reflekteerides tehtud tööd ja suhtlemiskogemusi;

• seab eesmärke tööoskuste ja teenindusvõimekuse arendamiseks, järgides oma arenguplaani.

27. Majutusasutuste suurpuhastustööd 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja teeb majutusasutuste suurpuhastustöid iseseisvalt ja meeskonnas, lähtudes ettevõtte

standarditest ning arvestades hügieeni, töö- ja keskkonnaohutuse nõuetega.

Õpiväljundid Õpilane:

1) planeerib suurpuhastuse tegevused vastavalt majutusasutuse

töökorraldusele ja hooajalisusele

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• koostab tegevuskava, mis sisaldab tööde järjestust, vajalikke ressursse ja ajakava, arvestades hooajalisi eripärasid;

• eristab igapäevaseid ja harvemini tehtavaid töid ning määrab nende sageduse;

2) teeb suurpuhastustöid meeskonnas,

valides sobivad töövahendid, puhastusained ja –meetodid

vastavalt puhastatavale pinnale ja mustusele ning järgides suurpuhastuse kava, töö- ja

keskkonnaohutuse nõudeid

• valib tarvikud ja puhastusained vastavalt pindade materjalile ja mustuse liigile;

• puhastab pinnad ressursisäästlikult;

• kasutab puhastusaineid, järgides puhastusainete kasutusjuhendeid ja ohutuskaarte;

• teeb suurpuhastustöid, järgides tegevuskava ning tööohutuse, ergonoomika ja hügieeninõudeid;

• kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja reageerib ohuolukordadele;

• teeb koostööd meeskonnaliikmetega, jagades ülesandeid ning järgides kokkulepitud töökorraldust;

• suhtleb viisakalt ja professionaalselt, arvestades kolleegide ja klientide vajadusi;

3) dokumenteerib tehtud tööd ja hindab töö kvaliteeti vastavalt ettevõtte juhistele

• täidab töölehed või digitaalsed aruanded korrektselt ja täpselt;

• hindab töö kvaliteeti, tuvastab puudused ja pakub parendusvõimalusi;

• esitleb töö tulemusi suuliselt ja kirjalikult, kasutades erialast terminoloogiat;

4) planeerib meeskonnas

majutusasutuste hooajaväliseid ja kliendivabu perioode arvestavaid töid

• nimetab hooaja välise suurpuhastuse tööd, arvestades meeskonnas tehtavad tööd;

• koostab tegevuskava tööde kohta järgmiseks aktiivseks hooajaks arvestades klientide ja majutusasutusega.

28. Majutusasutuste heakorratööde praktika 20 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab majutusasutustes, tehes koristustöid kliendi- ja üldkasutatavates ruumides iseseisvalt ja

meeskonnas, täites tööülesandeid vastavalt ettevõtte töökorraldusele, järgides tööohutuse, ergonoomika, keskkonnaohutuse ja säästlikkuse nõudeid.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

33 (37)

Õpilane: 1) planeerib oma isiklikud praktika

eesmärgid lähtuvalt praktikajuhendist

Õpilane:

• koostab individuaalse praktikakava lähtuvalt praktikajuhendist ning oma õpi- ja karjääriplaanidest;

• sõnastab isiklikku arengut toetavad praktika eesmärgid;

• kasutab praktika planeerimisel ja ettevõttega suhtlemisel erinevaid kommunikatsioonivahendeid;

2) teeb koristust kliendiruumides, järgides ettevõtte töökorraldust, tööohutusnõudeid ning

kestlikkuse põhimõtteid

• täidab praktikaettevõttes praktikakavas kokkulepitud tööülesandeid, vastavalt oskuste, iseseisvuse ja vastutuse tasemele;

• töötab praktikaettevõttes järgides ettevõtte töökorraldust ning pidades kinni tööajast ja kokkulepetest;

• korrastab voodi vastavalt majutusasutuses kehtivale korrale; vahetab vannitoatekstiilid vastavalt majutusasutuses kehtivale korrale;

• korrastab hotellitarvikud ja vajadusel lisab puuduvad tarvikud, järgides majutusasutuses kehtivat korda;

• koristab kliendiruume kasutades sobivaid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja -aineid, järgides tööohutuse ning keskkonnahoiu nõudeid;

3) teeb koristust üldkasutatavatest ruumides, järgides ettevõtte töökorraldust, tööohutusnõudeid

ning kestlikkuse põhimõtteid

• täidab praktikaettevõttes praktikakavas kokkulepitud tööülesandeid, vastavalt oskuste, iseseisvuse ja vastutuse tasemele;

• töötab praktikaettevõttes järgides ettevõtte töökorraldust ning pidades kinni tööajast ja kokkulepetest;

• kasutab üldkasutatavate ruumide koristamisel efektiivseid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja - aineid, järgides tööohutuse ning keskkonnahoiu nõudeid;

• koristab erinevad üldkasutatavad ruumid ja pinnad, lähtudes mustusest ja pinnakattematerjalist;

4) hooldab majutusasutuste tekstiile

ning klientide rõivaid keskkonda säästval viisil

• peseb majutusasutuste tekstiilid sobiva pesuprogrammi ja -ainega vastavalt tekstiilmaterjali omadustele, määrdumise iseloomule ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele;

• kasutab triikimisseadmeid ohutult ja ergonoomiliselt;

• voldib ja paigutab tekstiilid esteetiliselt ja süsteemselt;

• hooldab kliendi rõivaid, arvestades kliendi privaatsuse ja konfidentsiaalsusega;

5) hindab enda isiklikku ja erialast

arengut praktikaperioodil, võrreldes seatud ja saavutatud

• kirjeldab praktika eesmärkide saavutamist ja tööülesannete sooritamist praktikaettevõttes vastavalt juhendile;

• analüüsib oma kutsealaste, meeskonnatöö- ja suhtlemisoskuste arengut, tuues näiteid;

• dokumenteerib ja esitleb praktika tulemusi vastavalt kooli praktikakorraldusele.

34 (37)

eesmärke ning dokumenteerides tulemused

3.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tervishoiu- ja hoolekandeasutuste heakorrateenustele

29. Infektsioonide tõkestamine ja patsiendiohutus tervishoiu- ja hoolekandeasutustes 5 EKAP

Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ennetab infektsioonide leviku ning tagab patsiendi/kliendi turvalisuse tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, arvestades mikroorganismide elutsüklit, resistentsust ja puhastamise eripärasid.

Õpiväljundid Õpilane:

1) selgitab infektsioonide tekke mehhanisme ja mikroorganismide

elutsüklit tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, arvestades resistentsuse kujunemisega

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• toob näiteid infektsioonide leviku viisidest, selgitades haiglanakkust soodustavaid tegureid;

• nimetab peamisi riskitegureid, selgitades nende mõju nakkuste tekkele ja levikule;

• kirjeldab mikroorganismide elutsüklit, selgitades kuidas keskkonnatingimused mõjutavad mikroorganismide kujunemist;

• selgitab resistentsuse kujunemist, tuues välja põhjused ja tagajärjed;

• toob näiteid, kus ja kuidas tervishoiu ja hoolekandeasutustes koristada, arvestades mikroorganismide elutsükli ning resistentsusega;

2) põhjendab patsiendiohutuse tagamise olulisust, seostades seda

puhastustöödega

• selgitab patsiendiohutuse põhimõtteid, analüüsides patsiendi/kliendi keskkonna turvalisuse tagamist;

• põhjendab puhastustööde olulisust, seostades seda patsiendiohutuse tagamisega;

• toob näiteid ohtude ennetamisest, seostades seda puhastustöödega; 3) rakendab tõhusaid meetmeid

infektsioonide leviku tõkestamiseks puhastustöödel, kasutades

isikukaitsevahendeid

• kirjeldab infektsiooni leviku tõkestamise meetmeid, lähtudes puhastustöödest;

• demonstreerib käte pesu ja antiseptikat, arvestades käte hügieeni juhistega;

• valib sobivad puhastusmeetodid ja koristustarvikud, selgitades resistentsuse vältimise põhimõtteid;

• demonstreerib puhastus- ja desinfitseerimisprotseduure, kasutades isikukaitsevahendeid sihipäraselt.

30. Heakorratööd tervishoiu- ja hoolekandeasutustes 12 EKAP

Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koristab tervishoiu- ja hoolekandeasutuste üldkasutatavaid ja eriotstarbelisi ruume, puhastades ja dekontamineerides kliendi/patsiendi keskkonda ja lähiümbrust ning arvestades toidu liikumise eripäraga.

35 (37)

Õpiväljundid

Õpilane: 1) selgitab tervishoiu- ja

hoolekandeasutuste koristuse eripära ja kliendi/patsiendi keskkonna nõudeid, lähtudes

tervishoiuasutuste puhastamisnõuete standardist

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab tervishoiu- ja hoolekandeasutuste ruumide puhastamise eripära, lähtudes standardist puhastamisnõuded tervishoiuasutustes;

• toob näiteid erinevatest ruumitüüpidest, selgitades nende puhastamise erinevust tavapärasest;

• selgitab kliendi/patsiendi keskkonna puhtusenõudeid, põhjendades neid kliendi/patsiendi ohutuse ja tervise säilitamisel;

2) kasutab sobivaid

koristusmeetodeid, -aineid ja - tarvikuid lähtudes mustusest ja

pinnakattematerjalist;

• valib koristusmeetodid, -ained, -tarvikud, lähtudes mustusest ja pinnakattematerjalist;

• kasutab sobivaid puhastusmeetodeid ning -töövahendeid, arvestades koristatava ruumi kasutusotstarbega;

• selgitab koristusmeetodite, -ainete, -tarvikute valikut, põhjendades nende efektiivsust nõutud puhtusetaseme saavutamiseks;

• järgib ohutusnõudeid, kasutades isikukaitsevahendeid;

• käitleb jäätmeid lähtuvalt asutuse reeglitest ja keskkonnaohutuse nõuetest;

3) selgitab toidu liikumise eripära tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, arvestades puhtusenõuetega

• kirjeldab toidu liikumise protsessi, lähtudes puhtusenõuetest;

• toob näiteid toidu liikumisest tingitud puhastamise vajadusest, kirjeldades kaasnevaid riske;

4) hindab koristustööde mõju

ruumide puhtusele ja ohutusele tervishoiuasutuses, koostades oma

tegevuste analüüsi

• selgitab ohutuse tagamist oma töö korraldamisel, tuues näiteid riskide ennetamisest;

• analüüsib puhastustööde tulemusi, tuues näiteid oma tegevuse mõjust infektsioonide levikul;

• koostab analüüsi, hinnates oma tööde mõju puhtuse ja ohutuse seisukohast tervishoiuasutustes.

31. Puhastamine tervishoiu- ja hoolekandeasutuste eriolukordades 6 EKAP

Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane puhastab tervishoiu- ja hoolekandeasutuste eriolukordades ohutult, kasutades isikukaitsevahendeid, järgides töö-, tervise- ja keskkonnaohutuse nõudeid, käideldes nakkusohtlikke jäätmeid ning kliendi pesu vastavalt

ettevõtte juhistele.

Õpiväljundid Õpilane:

1) kasutab sihipäraselt erinevaid tervishoiu- ja hoolekandeasutustes nõutud isikukaitsevahendeid

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• kirjeldab erinevaid isikukaitsevahendeid, lähtudes nende kasutusviisidest ja tööohutusnõuetest;

• demonstreerib vähemalt kolme isikukaitsevahendi kasutamist, järgides nende kasutusjuhendit;

36 (37)

2) planeerib koristusalaseid tegevusi

eriolukordades, võttes aluseks töö- ja ohutusjuhised

• kirjeldab ravi- ja hoolekandeasutuste eriolukordi, arvestades nakkusohuga;

• kirjeldab kontakt- ja piiskisolatsiooni erinevusi ja koristamise eripära, lähtudes infektsioonikontrollinõuetest;

• koostab eriolukorras tegutsemise plaani, järgides tööjuhiseid ja ohutusreegleid; 3) puhastab kliendi/patsiendi

lähiümbrust ja ruume nakkuspuhangute ajal vastavalt kehtivatele nõuetele

• kirjeldab puhastus- ning desinfitseerimisprotseduure nakkuspuhangu korral, juhindudes asutuse infektsioonikontrolli standardnõuetest ja vältides ristsaastumist;

• puhastab patsiendi/kliendi lähiümbrust, vastavalt tööjuhenditele;

• puhastab patsiendi/kliendi ruume nakkuspuhangute ajal vastavalt kehtivatele nõuetele;

• demonstreerib tegevusi eriolukorra puhul, kasutades selleks ettenähtud isikukaitsevahendeid ja puhastusainet sh desinfektanti;

4) käitleb nakkusohtlikke jäätmeid ja kliendi kasutatud pesu vastavalt

käitlusprotseduuride põhimõtetele ja keskkonnaohutuse nõuetele

• kasutab sobivaid jäätmekäitlusvahendeid, järgides tööohutusnõudeid;

• käitleb ohutult jäätmeid vastavalt ettevõtte juhistele;

• sorteerib nakkusohtlikud jäätmed, lähtudes kehtivatest keskkonnaohutuse nõuetest;

• käitleb kliendi kasutatud pesu, vältides ristsaastumist;

• käitleb nakkusohtlikke jäätmeid, järgides hügieeni-, tööohutuse ja jäätmekäitlusjuhiseid.

32. Tervishoiu- ja hoolekandeasutuste heakorratööde praktika 20 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab tava- ja eriolukordades tervishoiu- ja hoolekandeasutustes tehes koristustöid üldkasutatavates ja eriotstarbelistes ruumides iseseisvalt ja meeskonnas, täites tööülesandeid vastavalt ettevõtte töökorraldusele, järgides

tööohutuse, ergonoomika, keskkonnaohutuse ja säästlikkuse nõudeid.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) planeerib oma isiklikud praktika

eesmärgid lähtuvalt praktikajuhendist

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• koostab individuaalse praktikakava lähtuvalt praktikajuhendist ning oma õpi- ja karjääriplaanidest;

• sõnastab isiklikku arengut toetavad praktika eesmärgid;

• kasutab praktika planeerimisel ja ettevõttega suhtlemisel erinevaid kommunikatsioonivahendeid;

2) teeb üldkasutatavate ruumide koristust praktikaettevõttes,

järgides ettevõtte töökorraldust, tööohutusnõudeid ning kestlikkuse

põhimõtteid

• täidab praktikaettevõttes praktikakavas kokkulepitud üldkasutatavate ruumide koristuse tööülesandeid vastavalt oskuste, iseseisvuse ja vastutuse tasemele;

• töötab praktikaettevõttes, järgides ettevõtte töökorraldust ning pidades kinni tööajast ja kokkulepetest;

37 (37)

• kasutab koristuses efektiivseid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja -aineid, järgides tööohutuse ning keskkonnahoiu nõudeid;

• puhastab erinevad ruumid ja pinnad, lähtudes mustusest ja pinnakattematerjalist;

3) teeb eriotstarbeliste ruumide koristust praktikaettevõttes järgides ettevõtte töökorraldust,

tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid

• täidab praktikaettevõttes praktikakavas kokkulepitud koristuse tööülesandeid vastavalt oskuste, iseseisvuse ja vastutuse tasemele;

• töötab praktikaettevõttes, järgides ettevõtte töökorraldust ning pidades kinni tööajast ja kokkulepetest;

• kasutab koristuses efektiivseid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja -aineid, järgides tööohutuse ning keskkonnahoiu nõudeid;

• puhastab erinevad ruumid ja pinnad, lähtudes nakkusohust ning kasutades isikukaitsevahendeid;

4) hindab enda isiklikku ja erialast arengut praktikaperioodil,

võrreldes seatud ja saavutatud eesmärke ning dokumenteerides tulemused

• kirjeldab praktika eesmärkide saavutamist ja tööülesannete sooritamist praktikaettevõttes vastavalt juhendile;

• analüüsib oma kutsealaste, meeskonnatöö- ja suhtlemisoskuste arengut, tuues näiteid;

• dokumenteerib ja esitleb praktika tulemusi vastavalt kooli praktikakorraldusele.

1 (28)

Lisa 20 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega

„Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Kaubanduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

1. Õppekava üldandmed

1.1. Õppekava kuulub hulgi - ja jaekaubanduse õppekavarühma ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks

ja töötamiseks oskustöölisena kaubanduse valdkonnas.

1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt:

1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 75 EKAPit ja valitavaid

põhiõpinguid 50 EKAPit sh praktika vähemalt 25 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud.

1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe: 1) jaekaubanduse suund; 2) hulgikaubanduse suund.

2. Õppekava põhiõpingute struktuur

2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised:

1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit;

3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) kliendikeskne suhtlemine ja teenindamine, 5 EKAPit; 5) loovuse rakendamine, 3 EKAPit;

6) kaubagruppide liigitamine, 7 EKAPit; 7) kaupade käitlemine, 3 EKAPit;

8) kaupade ettevalmistamine müügiks, 4 EKAPit; 9) töötamine teenindusletis, 5 EKAPit; 10) töötamine müügisaalis, 5 EKAPit;

11) meeskonnatöö oskused, 3 EKAPit; 12) kaubakategooria haldamine 4 EKAPit;

13) erialane inglise keel, 3 EKAPit; 14) erialane soome keel, 3 EKAPit.

2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht jaekaubanduse suunal on järgmised: 1) kaupade vastuvõtt ja ladustamine jaekaubanduses, 3 EKAPit;

2) klientide nõustamine teenindusprotsessis, 3 EKAPit; 3) klientide teenindamine, 7 EKAPit; 4) klientidega arveldamine, 3 EKAPit;

5) e-poe tellimuste käsitlemine, 3 EKAPit; 6) ostuprotsesside assisteerimine jaekaubanduses, 3 EKAPit;

7) turundustegevuste assisteerimine jaekaubanduses, 3 EKAPit; 8) praktika, 25 EKAPit.

2 (28)

2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht hulgikaubanduse suunal on järgmised: 1) kaupade vastuvõtt ja ladustamine hulgikaubanduses, 5 EKAPit;

2) kaupade komplekteerimine ja väljastamine, 5 EKAPit; 3) ärikliendi teenindamine hulgikaubanduses 6 EKAPit;

4) ärikliendiga arveldamine hulgikaubanduses, 3 EKAPit; 5) ostuprotsesside assisteerimine hulgikaubanduses, 3 EKAPit; 6) müügiprotsesside assisteerimine hulgikaubanduses, 3 EKAPit;

7) praktika, 25 EKAPit.

3 (28)

3.Kaubanduse valdkonna õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused

3.1. Hulgi- ja jaekaubanduse suundade ühised põhiõpingute moodulid

Mooduli nr Mooduli nimetus

Mooduli õppe maht Eesti

kutsehariduse

arvestuspunktides (EKAP)

1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) püstitab enesearengu eesmärgid, arvestades enda võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke eluviise

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel

• analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule

• hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid

• koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi

• kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks

• oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks

• analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi

• sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks

2) kasutab teadlikult erinevaid õpistrateegiaid ja -viise enda

õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel

• selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid

• iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega

4 (28)

• oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele

• analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid

• koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest

• annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet

• kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes

• selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi

3) tegutseb seatud eesmärkide

saavutamiseks vastutustundlikult nii iseseisvalt kui kollektiivi liikmena

• suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele

• jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus)

• kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele

• toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist

• iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid

• analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus

• teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid

4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust

nii endale kui ühiskonnale

• selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule

• toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks

• hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust

• kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga

5 (28)

• kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid

• analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid

• kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid

• kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid

5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda arenguvajadusi

tööturule sisenemiseks

• selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale

• iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid

• iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega

• selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes

• võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel

• võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi

• kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest

• selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega

6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate

ülesannete lahendamisel

• lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid

• planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega

• esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles

• kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes

• kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid

• koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest

• otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust

6 (28)

• lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi

• toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus

7) korraldab teadlikult oma rahaasju

mõistes, et oma hea finantsilise käekäigu eest vastutab vaid tema ise

• koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi

• arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ja keskkonna tasandil

• hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest

• kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske

• oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi

• iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks

• kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused

• selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale

2. Digioskuste arendamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe

leidmiseks sobivaid infootsingu ja andmehalduse võtteid, hinnates digisisu

asjakohasust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave

• otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja -tööriistu

• analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust

• salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus

7 (28)

• töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil

2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja

koostööks sobivaid digilahendusi, arvestades digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning

küberturvalisuse nõudeid

• kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse

• jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi

• kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks epäevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused

• kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks

• järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi

• haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega

• analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile

3) loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti

lahendusi vastutustundlikult ning arvestades autoriõiguse põhimõtteid

• loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega

• kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale

• järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega

• rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile

• kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti

• analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust

4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja tervist, rakendades küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu

põhimõtteid

• kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara

• tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks

• rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele

• analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks

8 (28)

• analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest

• säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid

• reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju

• analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje

vähendamiseks

5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud probleeme, tuvastades tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused

nende likvideerimiseks

• tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil

• valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive

• kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele

• analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks

• toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks

3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised kaubandusvaldkonnast, tööohutusest ja -oskused kaubanduses vajalike töövahendite kasutamiseks. Õpiväljundid

Õpilane:

1) liigitab kaubandusettevõtteid nende suuruse ja tegevusala järgi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• määratleb kaubandusettevõtted nende suuruse ja tegevusala alusel, tuginedes kaubanduses ja majanduses tunnustatud liigituse kriteeriumitele rühmatööna;

• võrdleb kaubandusettevõtteid nende suuruse ja tegevusala alusel, toetudes analüüsitud näidetele ning rühmakaaslastega arutletud seisukohtadele;

• kirjeldab e-kaubanduse kasutamist ja võimalusi kaubandusvaldkonnas;

2) järgib kehtestatud tööohutus-, töötervishoiu- ja turvanõudeid lähtudes

seadusandlusest ja ettevõtte nõuetest

• loetleb rühmatööna tööohutuse-, töötervishoiu- ja turvanõudeid seostades neid kaubandusettevõtte igapäevatööga;

• kasutab esmaseid esmaabi võtteid ja vahendeid järgides enda ja teiste ohutust;

• iseloomustab kaupluse sisese turvalisusega seotud käitumist lähtudes erinevatest situatsioonidest rühmatööna;

9 (28)

3) täidab isiklike hügieeninõudeid

lähtudes ettevõtte nõuetest

• kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt nõutele;

• selgitab hügieeninõuete tähtsust lähtudes kaubandusvaldkonna eripärast;

• järgib isiklikke hügieeninõudeid reegleid vastavalt ettevõtte nõuetel;

4) seostab kaubanduses kasutatavad töövahendid, seadmed ja tehnilised vahendid vastavalt tööülesannetele

• nimetab kaubanduses kasutatavad töövahendid, seadmed ja tehnilised vahendid, võttes aluseks konkreetse tööülesande;

• kirjeldab töövahendite funktsiooni ja kasutusotstarvet igapäevatöös, tuginedes tööprotsessi eesmärkidele;

• selgitab töövahendite rolli tööprotsessi tõhususe, klienditeeninduse kvaliteedi ja tööohutuse tagamisel, arvestades töökorralduse nõudeid;

5) kasutab kaubanduses vajalikke töövahendeid, seadmeid ja tehnilisi

vahendeid vastavalt tööülesande iseloomule, klienditeeninduse

vajadustele ning tööohutuse ja kvaliteedinõuetele

• valib sobivad töövahendid, seadmed ja tehnilised vahendid, võttes aluseks tööülesande iseloomu ja töökorralduse nõuded;

• käsitleb töövahendeid õigesti, järgides tööohutuse, ergonoomika ja kvaliteedi põhimõtteid ;

• põhjendab valitud töövahendite kasutamise otstarvet, tuginedes klienditeeninduse vajadustele ja tööprotsessi tõhususele;

• hooldab töövahendeid ja hoiab need korras, arvestades hooldusjuhiseid ning töövahendite vastupidavuse ja töökindluse tagamise põhimõtteid .

4. Kliendikeskne suhtlemine ja teenindamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab arusaama teenindaja rollist ja vastutusest tänapäevases teenindusühiskonnas ning arendab

kliendikeskse, eetilise ja ennastsäästva teeninduse oskusi, mõistab teenindusliku mõttekultuuri ja klienditeekonna olemust, järgides kutse-eetikat ja teenindusstandardeid, märkab oma vaimse tervise ohutegureid, omab algteadmisi stressist ja konfliktidest klienditeenindaja töös ning tagades klientide

turvalisuse ja ohutuse.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) koostab teenindusstandardi ja klienditeekonna, lähtudes kutse-eetikast ja terviklikust lähenemisest

klienditeekonnale

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● iseloomustab klienditeenindaja rolli teenindusühiskonnas lähtudes rollikäitumisest, vastutusest, kutse-eetikast arvestades tarbija õigusi;

● selgitab kliendikeskse teeninduse põhimõtteid, lähtuvalt klientide turvalisusest ja ohutusest;

● koostab rühmatööna teenindusstandardi arvestades kutse-eetikat; ● kavandab klienditeekonna kasutades digivahendeid arvestades kliendikeskse teeninduse põhimõtteid ;

● koostab klienditeekonna kaupluses tuues välja klientide turvalisusega seotud kohad ; ● teeb ettepanekud klientide turvalisuse suurendamiseks vähendades ohukohti läbi erinevate tegevuste

klienditeenindaja tööd;

10 (28)

2) jälgib ennastsäästvat käitumist

klienditeenindaja töös järgides vaimse tervise hoidmise põhimõtteid, kasutades stressi- ja konfliktijuhtimise võtteid

• nimetab vaimse tervise tegureid lähtudes klienditeenindaja tööst;

• kirjeldab enesehoiu- ja stressijuhtimise võtteid töökeskkonnas lähtudes stressi juhtimise põhimõtetest; • loob plaani vaimse heaolu hoidmiseks lähtudes klienditeenindaja tööst; • viib rühmatööna läbi ühe tegevuse klienditeenindaja töö toetamiseks lähtudes selle positiivsest

mõjust vaimsele tervisele;

3) suhtleb klienditeeninduse olukordades korrektses eesti keeles lähtuvalt

sobivast suhtlusstiilist, inimtüübist ja aktiivse kuulamise võtetest, vältides

suhtlemistõkkeid

• suhtleb selgelt ja arusaadavalt eesti keeles nii kõnes kui kirjas erinevates olukordades lähtudes klienditeenindaja tööst;

• kasutab suhtlemisel sobivat sõnavara ja väljendusviise lähtudes korrektsest eesti keeles; • nimetab aktiivse kuulamise võtteid ning suhtlemise tõkkeid lähtudes kliendikesksest teenindusest ;

• eristab erinevaid suhtlusstiile lähtudes klienditeeninduse situatsioonidest; • kasutab suhtlemisel aktiivse kuulamise võtteid arvestades inimtüüpe ja sobivat suhtlemisstiili;

• väldib suhtlemistõkkeid lähtudes kliendikesksest teenindusest.

5. Loovuse rakendamine 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab oma loovust ja avatud hoiakut, väljendab ja rakendab loovaid ideid seostades kaubanduse valdkonnaga.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) esitleb oma ideid, lähtudes loovast

mõtlemisest ning põhjendades nende sobivust ja kasu kaubanduse kontekstis

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab oma sõnadega loova mõtlemise olemust ja tähtsust lähtudes igapäevaelu näidetest kaubanduses;

• toob näiteid loova mõtlemise kasutamisest õppimises ja igapäevaelu olukordades kaubanduses, põhjendades nende sobivust;

• esitab oma ideid arusaadavalt ja loogiliselt, lähtudes õppeülesande eesmärgist ja kaubanduse

kontekstist; • põhjendab oma ideede sobivust ja kasulikkust, võttes arvesse õppimise eesmärki ja kaubanduse

valdkonnas;

2) kasutab loovuse arendamise tehnikaid

ja koostöö võtteid, lähtudes kaubanduse valdkonna olukordadest, ja arendades

ideid rühmatöös

• osaleb aktiivselt rühmatöös arendades ideid ja arvestades ühise lahenduse kujundamise eesmärki; • rakendab juhendamisel loovuse arendamise tehnikaid lähtudes õppimise olukordadest ja ühise

ülesande eesmärgis.

6. Kaubagruppide liigitamine 7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kaupade liigitamisest, kaubakategooriate ja sortimendi kujundamisest ning kaupade kvaliteedi, märgistuse ja hinnainfo nõuetest.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

11 (28)

Õpilane:

1) koostab sihtrühmast lähtuva näidissortimendi, eristades erinevaid kaubakategooriaid

Õpilane:

● selgitab arusaadavalt kaupade liigitamise põhimõtteid ja nende otstarvet nimetades erinevaid tunnuseid;

● eristab kirjeldades peamisi kaubakategooriaid ning sidudes need sihtrühma vajadustega; ● koostab näidissortimendi, arvestades sihtrühma vajadusi ja sortimendi kujundamise

põhimõtteid;

2) hindab kaupade kvaliteeti arvestades kvaliteedinõudeid selgitades kvaliteedinõuete rikkumise tagajärgi

● iseloomustab kvaliteedi tagamise peamisi etappe arvestades kaubakategooriad; ● kasutab sobivaid kvaliteedi hindamise meetodeid tuvastades vähemalt ühe mittevastavuse

näidete põhjal;

● toob välja võimalikud tagajärjed kvaliteedinõuete eiramisest nii ettevõtte kui kliendi seisukohalt rühmatööna;

3) kontrollib kaupade pakendite infot

lähtudes õigusaktidest

● selgitab erineva kaupa nimetades ja selgitades kohustuslikku infot pakendil

● kontrollib kauba märgistust andes hinnangu kauba märgistuse nõuetele vastavuse kohta ● selgitab toidukaupade keemilise koostise ja kalorisisalduse mõju tarbija tervisele ja valikutele,

lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest ● tuvastab koostisosade loetelust allergeenid ja lisaained põhjendades nende rolli ja mõju toidus

4) vormistab hinnasildi vajaliku infoga

kirjeldades kaupade hinnainfole esitatavaid nõudeid

● selgitab hinnasildil oleva info tähtsust tarbijate teavitamisel ja usalduse tagamisel lähtudes

õigusaktidest meeskonnatööna ● vormistab hinnasildi selgelt ja loetavalt kasutades digivahendeid lähtudes kohustusliku

hinnainfo nõuetest hinnasildile.

7. Kaupade käitlemine 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime pakendite ja ohtlike jäätmete käitlemisega kaubandusettevõttes rakendades keskkonnasäästlikkus põhimõtteid kaupade inventeerimise ja kaubavarudega seotud tegevustes.

Õpiväljundid Õpilane: 1) käitleb pakendeid ja ohtlikke jäätmeid

vastavalt käitlemise nõuetele rakendades roheoskusi tööprotsessis ja keskkonnasäästlikke tegutsemisviise

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• liigitab jäätmeid ning pakendeid, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja ettevõtte jäätmekäitluse nõuetest;

• sorteerib jäätmeid ja käsitleb pakendeid keskkonnasäästlikult, kasutades selleks sobivaid töövõtteid, vahendeid ja kogumiskohti;

• järgib tööprotsessis ohutuse ja säästva arengu põhimõtteid, vähendades jäätmeteket ja vältides keskkonna saastamist;

• tuvastab tööprotsessis võimalused jäätmete vähendamiseks ja ressursikasutuse optimeerimiseks, rakendades keskkonnasäästlikke töövõtteid ;

12 (28)

2) inventeerib kaupu kasutades

laoarvestusprogramme ja silmas pidades keskkonnasäästlikkust

• selgitab kaubavaru ja kaupade inventeerimise põhimõtteid tuues välja inventeerimise eesmärgi ning tähtsuse;

• kasutab laoarvestusprogramme ja inventeerimislehti korrektselt vastavalt ettevõtte juhenditele ja dokumenteerimisnõuetele;

• rakendab keskkonnasäästlikke ja roheoskuse põhimõtteid kaupade inventeerimise ja kaubavarudega seotud tegevustes.

8. Kaupade ettevalmistamine müügiks 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kaubad müügiks ette varustades need nõuetekohase märgistuse ja hinnainfoga ning järgides

väljapanekute põhimõtteid .

Õpiväljundid

Õpilane:

1) valmistab kauba müügiks ette järgides väljapaneku põhimõtteid ja tagades kauba kättesaadavuse

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• valmistab kaubad müügiks ette järgides kaubagrupile kehtestatud nõudeid ja ettevõtte juhendeid ;

• paigutab kauba müügipinnale järgides väljapaneku põhimõtteid ja tagades kauba nähtavuse ning kättesaadavuse;

• kujundab väljapanekuid kasutades erinevaid väljapanekute põhimõtteid lähtudes kaubagrupi eripärast ja kliendi ostukäitumisest;

2) varustab kaubad nõuetekohase märgistuse ja hinnainfoga, jälgides selle vastavust kassasüsteemi andmetega ja paigaldades

vajadusel turvaelemendid

• varustab kaubad nõuetekohase märgistuse ja hinnainfoga, järgides ettevõtte juhiseid ning kontrollides andmete vastavust kassasüsteemile;

• paigaldab turvaelemendid lähtudes nende kasutusotstarbest ja paigaldamise põhimõtetest .

9. Töö teenindusletis 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab teenindusletis, rakendades kaupade vastuvõtu, ettevalmistuse, paigutuse ja markeerimise

põhimõtteid, teenindades kliente teenindusprotsessi nõuetele vastavalt ning järgides tööohutuse, hügieeni ja enesekontrolli nõudeid.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) võtab teenindusleti kaubad vastu valmistades need ette müügiks lähtudes töökorralduse ja hügieeni nõuetest.

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• võtab teenindusleti kaubad vastu järgides dokumenteerimise, hügieeni ja tööohutuse nõudeid ;

• kontrollib kauba kvaliteeti ja säilivusaega, tuginedes enesekontrolliplaani nõuetele;

• valmistab kaubad ette teenindusletis müügiks arvestades ettevõtte töökorralduse nõudeid;

2) paigutab kaubad teenindusletti arvestades paigutuse, väljapaneku ja hinnainfo esitamise

põhimõtteid

• paigutab kaubad teenindusletis järgides paigutuse ja väljapaneku põhimõtteid ;

• märgistab kaubad hinnainfo ja vajalike tähistega tuginedes kehtivatele nõuetele ja ettevõtte juhenditele;

• hoiab väljapaneku korras arvestades kauba liikide eripära ja teeninduse eesmärke;

13 (28)

3) teenindab kliente lähtudes teenindusprotsessi

eesmärkidest ja põhimõtetest ning kasutades erialast võõrkeelt.

• suhtleb teenindusletis klientidega arvestades teenindusprotsessi etappe ja kliendi vajadusi;

• kasutab erialast võõrkeelt teenindusolukordades tuginedes tööülesandele ja kliendi ootustele;

4) järgib vastutustundlikult tööülesannete

täitmisel enesekontrolliplaani ja hügieeninõudeid toetudes tööohutuse põhimõtetele.

• rakendab enesekontrolliplaani tegevusi teenindusletis võttes aluseks hügieeni- ja toidukäitlemise nõuded;

• kasutab töövahendeid ja seadmeid järgides tööohutuse nõudeid ;

• säilitab puhtuse ja korrasoleku tööalal toetudes vastutustundliku tegutsemise põhimõtetele.

10. Töö müügisaalis 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab tulemuslikult ja ohutult müügisaalis, rakendab teadmisi kaupade väljapanekul ja kontrollimisel,

järgib töötervishoiu, hügieeni ja teenindusstandardeid ning panustab müügisaali korrashoidu ja kaupade müügivalmidusse.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) järgib müügisaali töökorraldust tegutsedes

oma rollist lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab müügisaali töökorraldust ja tööülesandeid lähtudes ettevõtte struktuurist ja tööjaotusest;

• tegutseb juhendamisel oma rollis, järgides ettevõtte töökorraldust, teenindusstandardit ja muid ametikohast tulenevaid juhiseid;

• suhtleb klientidega müügisaalis järgides ettevõtte teenindusstandardit;

2) paigutab kaubad müügisaalis vastavalt ettevõtte nõuetele, tagades nende korrektsuse ja nähtavuse

• paigutab kaubad müügipinnale vastavalt kaubagrupi ja ettevõtte nõuetele lähtudes ettevõtte väljapaneku põhimõtetest, planogrammist ja laovarude juhtimise meetodist;

• tagab kauba nähtavuse ja kättesaadavuse säilitades müügisaali korra ja hoides vaba kliendi liikumistee;

• kontrollib kauba kvaliteeti ja hinnasildi olemasolu teavitades puuduste korral vastutavat töötajat või korrigeerides olukorra vastavalt ettevõtte nõuetele;

3) käitleb kaupu järgides temperatuuriahelat, hügieenireegleid ja tööohutusnõudeid

• käitleb kaupu vastavalt nende temperatuurinõuetele kontrollides juhendamisel toodete säilitustemperatuuri ja tagades temperatuuriahela katkematuse;

• tegutseb kaupade käitlemisel hügieenireeglite kohaselt järgides isikliku hügieeni, töövahendite puhtuse ja tööpinna korrashoiu nõudeid;

• rakendab tööohutus- ja toiduohutuse põhimõtteid vältides ristsaastumist ja riknenud toodete edasist käitlemist;

4) rakendab müügisaalis ettevõtte enesekontrolliplaani järgides ametikoha juhendeid ja ohutusnõudeid

• täidab ettevõtte enesekontrolliplaani järgides ametikoha juhiseid ja ohutusnõudeid ;

• täidab seirelehti vastavalt ettevõtte enesekontrolliplaanile;

14 (28)

• tegutseb hügieeni- ja ohutusnõudeid järgides, tagades tööpindade ja müügiala puhtuse vältides saastumist;

5) hoiab müügisaali korras järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid

• hoolitseb töökoha ja müügisaali korrashoiu eest, järgides töökorralduse reegleid ning kasutades ettenähtud töövahendeid ja -materjale ohutult;

• tegutseb tööülesannete täitmisel tööohutusnõuete kohaselt, tuvastades ja ennetades võimalikke ohusituatsioone müügisaalis;

• kasutab töövõtteid ja tööasendeid ergonoomiliselt, vältides liigset füüsilist pinget ning järgides sobivaid raskuste käsitsi teisaldamise võtteid .

11. Meeskonnatöö oskuste arendamine 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab tulemuslikult meeskonnas, rakendab koostöö- ja suhtlemisoskusi kaubanduse tööprotsessides, lahendab erimeelsusi vastavalt koostöö põhimõtetele ning kasutab saadud tagasisidet oma töö ja meeskonnatöö parendamiseks.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) suhtleb meeskonnas tehes koostööd erinevate

inimestega lähtudes suhtlemise heast tavast

ja meeskonna rollijaotusest 2) lahendab meeskonnas tekkivaid erimeelsusi

ja konflikte arvestades koostöö põhimõtteid 3) kasutab saadud tagasisidet oma töö ja

meeskonnatöö parendamiseks

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab meeskonnaliikmete rolle ja vastutust arvestades tööülesannete ja ametite eripära;

• selgitab meeskonnatöö olulisust kaubanduse tööprotsessides arvestades meeskonnaliikmete rolle ja vastutust;

• seostab meeskonnaliikmete rolle ja vastutust meeskonnatöö efektiivsuse ja tulemuslikkusega tuginedes töökorralduse ja koostöö põhimõtetele;

• selgitab koostöise suhtlemise aspekte järgides suhtlemise head tava;

• kohandab oma suhtlemisviisi kasutades erinevaid suhtlemiskanaleid ja meetodeid, arvestades meeskonnaliikmete eripärasid ja tööülesande iseloomu;

• järgib töökorraldust ja kokkuleppeid meeskonnatöös, toetudes meeskonna eesmärkidele ja rollijaotusele;

• kirjeldab konfliktide tekke põhjuseid meeskonnas, tuginedes konkreetsetele tööolukordadele ja meeskonnaliikmete vahelistele suhetele;

• valib sobiva viisi erimeelsuste lahendamiseks, arvestades töökorralduse reegleid ja koostöö põhimõtteid;

• annab meeskonnaliikmetele konstruktiivset ja toetavat tagasisidet tuginedes koostöö ja suhtlemise põhimõtetele;

valib sobivad töövõtteid ja suhtlemisviisid saadud tagasiside põhjal.

12. Kaubakategooria haldamine 4 EKAP

15 (28)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab kaubakategooria haldamise põhimõtteid, analüüsib juhendamisel müügiandmeid ning kavandab

meeskonnatööna müügikampaania, arvestades kaubakategooria eesmärke ja kestliku kaubanduse põhimõtteid .

Õpiväljundid

Õpilane:

1) mõistab kaubakategooria haldamise põhimõtteid tuginedes valitud kaubakategooriale

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• selgitab kategooriahalduse põhimõtteid, seostades neid ettevõtte sortimend i ja müügistrateegiatega;

• kirjeldab kaubakategooria haldamise protsessi etappe lähtuvalt valitud kaubakategooriast;

2) analüüsib juhendamisel valitud kaubakategooria müügiandmeid arvestades

kategooria tulemuslikkust ja ajaplaani

• sisestab kaubakategooria müügiandmed ettevõtte andmebaasi;

• analüüsib juhendamisel müügiandmeid eristades müügitulemusi ajaperioodide ja kaubagruppide lõikes;

• selgitab kaubakategooria tulemuslikkust mõjutavaid tegureid kasutades müügiandmeid ja analüüsi tulemusi;

• hindab müügiandmete põhjal kaubakategooria tulemuslikkust tuues välja mõjutegurid ja võimalused müügitulemuste parandamiseks;

3) kavandab meeskonnatööna müügikampaania

lähtudes valitud kaubakategooria eesmärkidest ning kestliku ja vastutustundliku kaubanduse

põhimõtetest

• sõnastab meeskonnatööna müügikampaania eesmärgi tuginedes valitud kaubakategooria müügiandmetele ja turuolukorrale;

• kavandab kategooriapõhise müügikampaania lähtudes ettevõtte müügieesmärkidest, kliendivajadustest ning vastutustundliku ja kestliku kaubanduse põhimõtetest;

• esitleb meeskonnatööna müügikampaania plaani põhjendades selle sobivust ja võttes aluseks ettevõtte müügieesmärgid ning kliendivajadused .

13. Erialane inglise keel 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab inglise keelt tööalastes suhtlusolukordades, kasutades kaubanduse valdkonna terminoloogiat ja väljendusviise klienditeeninduses, müügitöös ning meeskonnasuhtluses.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) suhtleb erinevates suhtlusolukordades

kliendiga arvestades vastava kultuuri suhtlusemise tava, keele- ja kultuurinorme

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• juhendab klienti inglise keeles arvestades teenindusstandardit ja konkreetset olukorda;

• annab teavet tööalastes olukordades inglise keeles järgides suhtluse eesmärki ja kliendi vajadust;

• kasutab tööalases suhtluses sobivaid inglise keelseid fraase ja väljendeid toetudes klienditeenindaja rollile ja töökoha suhtlus normidele;

2) kasutab selgelt ja arusaadavalt kaubandusega seotud põhisõnavara ja terminoloogiat

kliendi nõustamisel

• kirjeldab toote omadusi ja kasutusvõimalusi inglise keeles lähtudes kliendi vajadustest ja tööülesande eesmärgist;

• selgitab hinnainfot, kauba saadavust ja lisateenuseid inglise keeles arvestades kliendi küsimusi ning olukorra konteksti;

16 (28)

• kasutab tööalases suhtluses inglise keelset kaubanduse terminoloogiat arusaadavalt ja kontekstipõhiselt järgides klienditeeninduse põhimõtteid ;

3) arveldab kliendiga ja lõpetab positiivselt kliendikontakti rakendades sobivat

keelekasutust ja hoiakuid

• nimetab arve summa, kasutades viisakusväljendeid inglise keeles;

• lõpetab positiivselt kliendikontakti arusaadavas inglise keeles järgides klienditeeninduse põhimõtteid.

14. Erialane soome keel 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab soome keelt tööalastes suhtlusolukordades, kasutades kaubanduse valdkonna terminoloogiat ja

väljendusviise klienditeeninduses, müügitöös ning meeskonnasuhtluses.

Õpiväljundid Õpilane:

1) juhendab klienti soome keeles arvestades teenindusstandardit ja konkreetset olukorda,

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• suhtleb erinevates suhtlusolukordades kliendiga arvestades vastava kultuuri suhtlus-, keele- ja kultuurinorme;

• annab teavet tööalastes olukordades soome keeles järgides suhtluse eesmärki ja kliendi vajadust;

• kasutab tööalases suhtluses sobivaid soome keelseid fraase ja väljendeid toetudes klienditeenindaja rollile ja töökoha suhtlus normidele

2) kasutab selgelt ja arusaadavalt kaubandusega seotud põhisõnavara ja terminoloogiat kliendi

nõustamisel

• kirjeldab toote omadusi ja kasutusvõimalusi soome keeles lähtudes kliendi vajadustest ja

tööülesande eesmärgist;

• selgitab hinnainfot, kauba saadavust ja lisateenuseid soome keeles arvestades kliendi küsimusi ning olukorra konteksti;

• kasutab tööalases suhtluses soome keelset kaubanduse terminoloogiat arusaadavalt ja kontekstipõhiselt järgides klienditeeninduse põhimõtteid ;

3) arveldab kliendiga ja lõpetab positiivselt kliendikontakti rakendades sobivat keelekasutust ja hoiakuid

• nimetab arve summa, kasutades viisakusväljendeid soome keeles;

• lõpetab positiivselt kliendikontakti arusaadavas soome keeles järgides klienditeeninduse põhimõtteid.

3.2 Valitavad põhiõpingute moodulid jaekaubanduse suunal

15. Kaupade vastuvõtt ja ladustamine jaekaubanduses 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane võtab kaubad vastu ja ladustab need vastavalt kaubagrupi eripärale, tagades lao korrashoiu ja kasutab

sobivaid töövahendeid rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid .

Õpiväljundid Õpilane:

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

17 (28)

1) võtab kaubad vastu lähtudes nende

eripärast ja ettevõtte reeglitest

• selgitab kaupade vastuvõtu põhimõtteid ja erinevaid liike tuues välja nende rakendamise

olulisuse ettevõtte töökorralduses

• kirjeldab kaupade koguselise ja kvaliteedilise vastuvõtmise eripära lähtudes kaubagrupi eripärast ja ettevõtte reeglitest

• hindab toidukaupade kvaliteeti sensoorselt ja tööstuskaupade kvaliteeti visuaalselt • kontrollib kaupade realiseerimisaegu ja märgistust tuginedes õigusaktidele

• kontrollib kaupade vastuvõtuga seotud dokumente ja koostab lahknevuse korral pretensiooni lähtudes ettevõtte reeglitest

2) ladustab kaubad järgides kaubagrupile

kehtestatud nõudeid valides sobivad töövahendid kasutades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ning tagades

lao korrashoiu

• selgitab erinevate kaubagruppide hoiustamise- ja ladustamise nõudeid tagades kaupade säilivuse

ja kvaliteedi ning lao korrashoiu

• ladustab kaubad laopindadele arvestades kaubagrupi hoiustamise ja ladustamise põhimõtteid ning lao korrashoidu

• kasutab sobivaid töövahendeid lähtudes nende kasutuseesmärgist ja ohutusest • kasutab töövõtteid ja tööasendeid ergonoomiliselt, vältides liigset füüsilist pinget ning järgides

sobivaid raskuste käsitsi teisaldamise võtteid .

16. Klientide nõustamine teenindusprotsessis 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane nõustab kliente teenindusprotsessis kohandades suhtlemisviisi vastavalt kliendi vajadustele ja olukorrale ja käsitleb vastuväiteid ning kasutab lisamüügi- ja closing-tehnikaid tagades müügiprotsessi tulemuslikkuse ja kliendi rahulolu. Õpiväljundid Õpilane: 1) kasutab nõustamistehnikaid erinevates

klienditeenindussituatsioonides arvestades kliendi vajadusi, ostumotiivi ja suhtlusstiili

Hindamiskriteeriumid Õpilane: • kasutab sobivaid nõustamistehnikaid vastavalt kliendi vajadustele, ootustele ja olukorrale

demonstreerides süsteemset ja eesmärgipärast nõustamisprotsessi; • tuvastab kliendi ostumotiivi ja suhtlusstiili kohandades oma käitumise ja väljendusviisi

professionaalselt võttes aluseks kliendikeskse ja usaldust loova teeninduse põhimõtted ;

• reageerib paindlikult erinevatele teenindussituatsioonidele rakendades aktiivse kuulamise, küsimuste esitamise ja tagasisidestamise võtteid, arvestades kliendi rahulolu ja ostuotsuse

kujunemist;

2) kohandab oma suhtlemis- ja teenindusviisi vastavalt kliendi isikupärale, erivajadustele ja

kultuurilisele taustale tagades kliendikeskse ja kaasava teeninduse

• valib sobiva suhtlemis- ja teenindusviisi tuginedes kliendi isikupärale, erivajadustele ja kultuurilisele taustale toetades positiivset kliendikogemust;

• kohandab oma keelekasutust, kehakeelt ja suhtlusstiili vastavalt kliendi vajadustele, näidates üles

empaatiat, sallivust ja lugupidamist kõigi klientide suhtes; • tegutseb kaasavalt ja professionaalselt erinevates teenindussituatsioonides järgides võrdse

kohtlemise ja kliendikesksuse põhimõtteid ning ennetades arusaamatusi kultuuriliste või kommunikatsiooniliste erinevuste tõttu;

18 (28)

3) kasutab müügiprotsessi eri etappe,

sealhulgas lisamüügi- ja closing- tehnikaid tuues esile kauba hüved ja kasud ning saavutades müügitehingu

kliendi rahulolu säilitades

• kirjeldab müügiprotsessi etappe selgitades nõustamise rolli müügiprotsessis ja arvestades kliendi

usalduse, rahulolu ning lojaalsuse hoidmise põhimõtteid ; • viib läbi müügiprotsessi loogilises järjestuses, kasutades sobivaid müügi-, lisamüügi- ja closing-

tehnikaid vastavalt kliendi vajadustele ja ostuvalmidusele;

• esitleb kauba või teenuse hüvesid ja kasu kliendi seisukohast võttes aluseks kliendi väärtused js ootused ning toetades ostuotsus.

17. Klientide teenindamine 7 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab klientide teenindamisel erinevaid müügitehnikaid ning viib läbi müügijärgse teeninduse vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kutse-eetikale ja ettevõtte standarditele, tagades klientide rahulolu läbi seaduskuulekuse ja professionaalse

teeninduse.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) annab kliendile asjakohast ja õiget teavet tuntud kaubamärkide, erinevate kaubagruppide kaupade omaduste ja

kasutamise kohta kasutades erinevatest allikatest leitavat infot ning kauba nimetusi

reguleerivaid õigusakte

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• tutvustab kaubamärke erinevatest kaubagruppidest kasutades info leidmiseks erinevaid allikaid;

• kirjeldab kaupade omadusi ja kasutusvõimalusi kasutades kaupade pakendil olevat infot ja

erinevaid allikaid sh kauba nimetusi reguleerivaid õigusakte; • esitleb kliendile kaupade kohta asjakohast ja tõest teavet vastavalt nende tegelikele

omadustele ja kehtivatele nõuetele selgelt ja arusaadaval;

2) rakendab kliendikeskseid müügitehnikaid müügiprotsessis, lahendades

teenindussituatsioone vastavalt ettevõtte standarditele

• suhtleb klientidega viisakalt, sõbralikult ja professionaalselt järgides teenindusstandardeid ; • rakendab teenindusprotsessis kliendikeskseid müügitehnikaid pakkudes klientidele sobivaid

lahendusi; • lahendab teenindussituatsioone vastavalt kliendi soovidele kasutades lisamüügi võimalusi

lähtuvalt teenindusprotsessi iseloomust ja kliendi vajadustest;

3) viib läbi müügijärgset teenindust vastavalt

kehtivatele õigusaktidele ja kutse-eetikale tagades kliendirahulolu ja seaduskuuleka

ning eetilise teeninduse

• nimetab müügijärgse teeninduse võimalusi kasutades kehtivaid õigusakte ja kutse-eetika

põhimõtteid; • võtab vastu kliendi kaebuse järgides ettevõtte standardeid ;

• leiab lahenduse kliendi probleemile tagades kliendirahulolu vastavalt õigusaktidele ja kutse- eetika põhimõtetele.

18. Klientidega arveldamine 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kassatöö ja arveldamise põhimõtteid kaubanduse tööprotsessis, tegutsedes vastutustundlikult

ja tagades andmete korrektsuse ja teeninduse kvaliteedi.

Õpiväljundid

Õpilane: Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

19 (28)

1) kasutab kassatöös klientidega arveldamiseks

erinevaid maksevahendeid ja - viise

• kirjeldab kassatöö põhiülesandeid ja nende seost kaubandusettevõtte müügiprotsessiga

tuginedes kaubanduse tööprotsessi põhimõtetele; • selgitab tööohutuse, hügieeni ja turvalisuse nõuete olulisust kassas töötamisel järgides

juhiseid ja tööohutuse standardeid;

• kasutab erinevaid maksevahendeid ja -liike täpselt ja kiirelt, vältides arvutusvigu; • nõustab kliente iseteeninduskassas, kasutades selget ja toetavat suhtlusviisi;

• käitleb sularaha ja maksevahendeid täpselt ja turvaliselt järgides kehtivaid juhiseid ning arveldamise nõudeid;

• kontrollib raha ehtsust visuaalselt ja tehniliste vahenditega lähtudes turvaeeskirjadest • hindab raha käitlemisega seotud riske rakendades sobivaid ennetusmeetmeid ja tuginedes

tööohutuse ning turvalisuse põhimõtetele;

2) koostab arveid ja kassaaruandeid vastavalt

õigusaktidele järgides töökorraldust

• koostab nõuetekohaselt vormistatud arve, kontrollides andmete õigsust ja vormistuse

vastavust nõuete; • kasutab kassaaruande koostamisel sobivaid vorme või tarkvara vastavalt juhendile;

• kontrollib aruande andmete õigsust ja täielikkust lähtudes andmete kontrollimise põhimõtetest;

3) viib läbi ostukontrolli lähtudes

teenindusstandarditest ning teeninduse kutse- eetika põhimõtetest

• järgib müügipiiranguid vastavalt kehtivatele õigusaktidele, selgitades kliendile viisakalt

piirangute põhjuseid; • selgitab ostukontrolli eesmärki ja etappe lähtudes juhendis toodud nõuetest; • viib läbi ostukontrolli järgides kaubandusettevõtte reegleid ning teenindusstandardeid ;

• kasutab sobivaid suhtlemisoskusi ostukontrolli olukorra selgitamisel lähtudes teenindaja kutse-eetika põhimõtetest;

• järgib tööohutuse ja turvalisuse põhimõtteid ostukontrolli tegevuste läbiviimisel.

19. E-poe tellimuste käsitlemine 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi e-poe tellimuste komplekteerimise, pakendamise ja tagastamisega seotud tegevusi järgides

õigusakte ja ettevõtte kehtivaid nõudeid.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) komplekteerib e-poe tellimuse lähtudes selle etappidest, kauba eripärast ja kaupluse töökorraldusest kasutades töövahendeid ja

digilahendusi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• kirjeldab e-poe tellimuse erinevaid etappe, nimetades eesmärgid ja ülesanded ; • selgitab kaupade asendamise võimalusi lähtudes kaubagrupi eripärast ja sortimendist; • käsitleb e-poe tellimuse kaupu arvestades nende kvaliteeti, realiseerimisaegu ja

säilitamisnõudeid;

• kasutab töövahendeid ja digilahendusi nõuetekohaselt ja eesmärgist lähtuvalt;

20 (28)

2) pakendab kauba nõuetekohaselt kasutades

keskkonnasõbralikke materjale • nimetab erinevaid pakendite liike ja materjale lähtudes kauba eripärast;

• selgitab pakendamise põhimõtteid lähtudes kauba eripärast ja keskkonnasõbralikust mõtteviisist;

• pakendab kauba sobivasse pakendisse kasutades vajalikku täidismaterjali;

• märgistab pakendid vastavalt etteantud nõuetele;

3) rakendab e-kaubandust reguleerivaid põhimõtteid tagastuste ja pretensioonide menetlemisel järgides kehtivat seadusandlust

ja ettevõtte nõudeid

• selgitab e-kaubandust reguleerivaid põhimõtteid tagastuste ja pretensioonide menetlemisel;

• võtab vastu ja dokumenteerib kliendi tagastuse või pretensiooni vastavalt kehtivale seadusandlusel ja ettevõttes kehtivatele nõuetele;

• kasutab kliendiga suhtlemisel ettevõtte digikeskkondi ja töövahendeid tagastuste ning pretensioonide menetlemiseks;

• menetleb nõuetekohaselt tagastatud ja pretensioonidega e-kaupu. 20. Ostuprotsesside assisteerimine jaekaubanduses 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab ostuprotsessi andmeid ning korrastab dokumente, koostab ostutellimusi ja suhtleb ostuprotsessi osapooltega tagades andmete täpsuse, usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse vastavalt kaubandusettevõtte eesmärkidele.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kaardistab ostuprotsessi lähtudes

kaubandusettevõtte eesmärkidest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: • kirjeldab ostuprotsessi selgitades erinevate rollide vastutust ja tööülesandeid ; • koostab digivahendeid kasutades ostuosakonna struktuuri ning seob selle ostuprotsessi

etappidega; • põhjendab ostuprotsessis toetavate tegevuste vajalikkust, seostades need

kaubandusettevõtte strateegiliste eesmärkidega;

2) haldab ostudokumente kasutades andmebaase ja infosüsteeme järgides andmete

konfidentsiaalsuse, täpsuse ja turvalisuse põhimõtteid

• eristab peamisi ostudokumente vastavalt ostuprotsessi etappidele järgides kaubandusettevõtte dokumendihalduse ning andmekaitse põhimõtteid ;

• korrastab ostudokumente infosüsteemis korrektselt järgides etteantud dokumentide nimetamise, vormistuse, andmekaitse ja säilitustähtaja nõudeid ;

3) koostab ostutellimused seotud andmete alusel,

tagades usaldusväärsuse, turvalisuse ja eesmärgipärase suhtlemise

• uuendab ostuandmeid kasutades digivahendeid vastavalt kaubandusettevõtte andmestruktuurile ja tööprotsessidele;

• võrdleb ostuandmete täpsust tuvastades lahknevused ja dokumenteerides muudatused vastavalt kaubandusettevõttes kehtivale korrale;

• koostab ostutellimused järgides andmekaitse ja dokumendihalduse nõudeid, tagades info turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja ajakohasuse;

21 (28)

• suhtleb ostuprotsessis tarnijate ja siseklientidega selgelt ja viisakalt nii suuliselt kui kirjalikult, kasutades sobivaid suhtlusvorme ja väljendeid ning järgides kaubandusettevõtte reegleid;

• edastab konstruktiivse tagasiside või ettepaneku tarnijale õigeaegselt ja sobivas formaadis tagades info asjakohasuse.

21. Turundustegevuste assisteerimine jaekaubanduses 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab aru turundustegevustest jaekaubanduses, selgitab turunduse põhimõtteid, kavandab ja viib läbi kampaaniaid, loob digisisu ning teeb järeldusi turundustegevuste tulemuslikkuse kohta arvestades ettevõtte eesmärke ja sihtrühma vajadusi.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) koostab meeskonnatööna turunduskampaania plaani, lähtudes turunduse eesmärkidest,

sihtrühmast ja valitud turunduskanalitest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● selgitab turunduse põhimõtteid tuues näiteid turundustegevuste kasutamisest jaekaubanduses;

● võrdleb andmeid erinevates andmeallikatest sihtrühmade vajaduste ja eelistuste määratlemiseks kasutades digivahendeid;

● planeerib turunduskampaania määratledes eesmärgi, sihtrühma, sõnumi, ajakava ja

kanalid; ● valib kampaaniale sobivad turundusvahendid ja -ressursid põhjendades oma valikuid;

● esitleb kampaania plaani suuliselt või kirjalikult selgelt ja loogiliselt järgides visuaalse ja keelelise korrektsuse põhimõtteid;

2) kujundab digiturunduse sisu kampaaniale, järgides visuaalse kommunikatsiooni

põhimõtteid, sihtrühma vajadusi ning ühtset brändi ja sõnumi stiili

● valib digiturunduseks sobiva platvormi arvestades sihtrühma eelistusi ja kampaania eesmärki;

● koostab visuaali ja sõnumi, arvestades ettevõtte või brändi stiiliga; ● kontrollib loodud materjali keelelist, visuaalset ja sisulist korrektsust enne avaldamist või

esitlemist;

3) hindab turundustegevuste tulemusi kasutades sobivaid mõõdikuid ja tagasiside allikaid

● koondab klientide tagasisidet kasutades digivahendeid; ● hindab kampaania tulemusi kasutades peamisi müügitulemuste mõõdikuid ;

● võrdleb kampaania tulemusi eesmärkidega tehes ettepanekuid turundustegevuste täiustamiseks.

22. Praktika 25 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid juhendaja juhendamisel praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, arendades omandatud erialaseid pädevusi, meeskonnatööoskusi ja kujundades

valmisolekut asuda õpitud erialal tööle.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

22 (28)

Õpilane:

1) eesmärgistab praktikategevused, arvestades ettevõtte tegevus- ja vastutusala ning töökorraldust

Õpilane:

• planeerib enda praktika eesmärgid ja tööülesanded tulenevalt praktikajuhendist ja praktikakoha võimalustest

• koostab vastavalt praktikale asumiseks vajalikud dokumendid ja vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi;

•

2) töötab jaekaubandusettevõttes meeskonna liikmena ennastjuhtivalt ja

keskkonnateadlikult, järgides ettevõtte töökorraldusest tulenevaid nõudeid,

3) kasutab töötamisel efektiivseid ja ohutuid

töövõtteid

• osaleb töökohal tööohutusalasel juhendamisel, kirjeldab praktika aruandes selle sisu ja vajadust ning kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt;

• osaleb meeskonnaliikmena tööülesannete planeerimisel järgides praktikakoha töökorraldust ja sisekorra nõudeid;

• järgib tööaja kasutust ja toimetulekut erinevate tööülesannete täitmisel;

• teenindab sise- ja väliskliente lähtuvalt klienditeeninduse heast tavast, valides info vahendamiseks sobiva viisi ja suhtluskanali;

• järgib tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid tööülesannete täitmisel;

• kasutab efektiivsed töövõtted, järgides kvaliteedinõudeid ja ajakava;

4) analüüsib isiklikku arengut ja tööülesannetega toimetulekut ning dokumenteerib praktika

toimuva vastavalt etteantud nõuetele.

• täidab igapäevaselt e- praktikapäevikut vastavalt praktika perioodile ja praktikajuhendile;

• reflekteerib enda toimetulekut tööülesannetega, võrreldes selleks seatud ja saavutatud tulemusi;

• hindab praktikal saadud kogemusi, sõnastades oma tugevused ja arengukohad;

• koostab praktika aruande õppeinfosüsteemis Tahvel arvestades kooli korralduslike juhiste ja tähtaegadega;

• vormistab praktikaaruande korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid.

3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid hulgikaubanduse suunal

23. Kaupade vastuvõtt ja ladustamine hulgikaubanduses 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane võtab kaubad vastu, registreerib kaubad laoaadressile ja ladustab need lähtudes kaubagrupi eripärast ja ettevõtte reeglitest hulgikaubandusettevõttes

23 (28)

Õpiväljundid

Õpilane: 1) võtab kaubad lattu lähtudes ladustamise

nõuetest hulgikaubandusettevõttes

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• liigitab ladusid lähtuvalt ladude tunnustest ning neid reguleerivatest õigusaktidest;

• selgitab laos rakendatavaid puhtuse- ja hügieeninõudeid tulenevalt õigusaktidest;

• võrdleb kauba vastuvõtul saadetise vastavust dokumentidele hinnates pakkeüksuste seisukorda, tuvastades võimalikud vigastused või puudused ;

• võrdleb kaupade andmete vastavust saatedokumentidele ja ostutellimustele visuaalselt või digitaalselt;

• koostab kaupade vastuvõtu- või tagastusdokumendi lähtudes ettevõtte reeglitest;

• sorteerib pakkeüksused kasutades ühitamist ning ristlaadimist lao- ja otsesaadetistele vastavalt ettevõtte töökorraldusele ning kauba liigile tagades kaupade ohutu liikumise;

2) ladustab kaubad arvestades kaubagruppidele

kehtestatud hoiustamise nõudeid kasutades sobivaid laoseadmeid ja -masinaid ning järgides töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid

• kirjeldab erinevaid laoseadmeid ja-masinaid lähtuvalt nende funktsioonist ja ohutusest;

• kasutab vastuvõtu- ja laadimistöödel sobivaid töövahendeid ja laoseadmeid ohutult järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid;

• paigutab kaubaühikud laopindadele arvestades kaubalist naabrust ja ladustamise põhimõtteid;

• ladustab kaubad arvestades kehtivaid puhtuse- ja hügieenireegleid tagades kaupade säilivuse ja kvaliteedi;

3) registreerib tooteartiklid ja kogused

laoaadressile jälgides kaupade hoiukohti ja kaupade realiseerimise aegu vastavalt ettevõtte reeglitele

• sisestab laoaadressile hoiule paigutatud kaupade tooteartiklid ja kogused järgides ettevõtte reegleid;

• korrastab perioodiliselt hoiukohti eemaldades pakkematerjali jääke ja puhastades vajadusel kaupu vastavalt laos kehtivale korrale;

• sildistab kaupu lisades kasutusjuhendeid ja tõlkekleebiseid ;

• fikseerib kirjalikult ja nõuetekohaselt vajalikud laoandmed lugemislehel.

24. Kaupade komplekteerimine ja väljastamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane komplekteerib ja väljastab kaubad vastutustundlikult kasutades sobivaid meetodeid, töövahendeid ja dokumente ning rakendades tööohutuse, tuleohutuse ja keskkonnahoidliku tegutsemise nõudeid tagades töö täpsuse, kvaliteedi, puhtuse ja ohutu töökeskkonna ning sujuva suhtluse ettevõtte ja kliendi vahel.

Õpiväljundid

Õpilane:

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● kirjeldab kaupade komplekteerimise ja väljastamise tööprotsessi etappe selgitades nende

eesmärki kliendi tellimuse täitmisel;

24 (28)

1) selgitab kaupade komplekteerimise ja

väljastamise põhimõtteid ning nende seost tarneahela protsesside ja kliendi rahuloluga, lähtudes praktilistest tööolukordadest ja

kaubandusettevõtte töökorraldusest

● selgitab kaupade komplekteerimise ja väljastamise põhimõtteid tuues näiteid nende

rakendamisest praktilistes tööolukordades; ● põhjendab kaupade komplekteerimise ja väljastamise täpsuse, korrektsuse ning

ajakohasuse tähtsust tarneahela toimimisel ja kliendi rahulolu tagamisel lähtudes

praktilistest töö olukordadest ja kaubandusettevõtte töökorraldusest; ● selgitab komplekteerimis- ja väljastamisprotsessi probleemseid olukordi tuues välja nende

ennetamise ja lahendamise võimalused;

2) komplekteerib kaubad kasutades sobivat komplekteerimise meetodit ja töövahendeid

ning arvestades pakenditüüpe, tehnoloogiat ja transpordiviisi tagades kauba koguse ja kvaliteedi vastavuse tellimusele

● valib sobiva komplekteerimise meetodi, töövahendid ja -võtted lähtudes kaupade omadustest;

● komplekteerib kaubad järgides tööjuhiseid, tööohutusnõudeid ja kaubandusettevõtte töökorraldust;

● arvestab pakenditüüpe, komplekteerimise tehnoloogiat ning transpordi- ja veoviise tagades

kauba turvalisuse ja vastavuse tellimusele; ● kontrollib komplekteeritud kauba vastavust tellimusele, järgides tootjaettevõtte nõudeid

lahendades mittevastavused kaubandusettevõtte reegleid järgides;

3) väljastab kaubad kliendile koostatud saatedokumentide alusel täpselt ja keskkonnasäästlikult, tagades ohutu

töökeskkonna ja sujuva kliendisuhtluse

● koostab kauba väljastamiseks vajalikud dokumendid paigutades pakkeüksused väljastusalale vastavalt kaubandusettevõtte töökorraldusele;

● väljastab kaubad kliendile järgides töökorraldust, dokumenteerimisnõudeid ja

tööohutusreegleid; ● vahendab saadetiste ja kauba infot ettevõtte sise- ja väliskliendile kasutades sobivaid

suhtluskanaleid; ● rakendab oma tööprotsessis keskkonnahoidliku tegutsemise põhimõtteid järgides jäätmete

sorteerimise, säästliku ressursikasutuse ja roheringluse nõudeid ;

● hoiab puhast, ohutut ja korrastatud töökeskkonda nii endale kui kaaslastele reageerides sobivalt ohuolukordadele;

● kasutab isikukaitsevahendeid ja töövahendeid ohutult järgides tööjuhiseid ja kaubandusettevõtte ohutusnõudeid.

25. Ärikliendi teenindamine hulgikaubanduses 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teenindab äriklienti hulgikaubanduses, arvestades turu iseärasusi ja konkurentsikeskkonda kogu

müügiprotsessi vältel tagades professionaalse, kliendikeskse ja strateegiatele vastava teeninduse kasutades digivahendeid . Õpiväljundid

Õpilane: Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● selgitab ärikliendi profiili ja teeninduskeskkonna rolli hulgikaubanduse valdkonnas kasutades kaasaegseid digivahendeid;

25 (28)

1) mõistab B2B teeninduse olemust ja rolli

majanduskeskkonnas, eristades B2B ja B2C turu iseärasusi, konkurentsikeskkonda, kasutades turu-uuringu meetodeid

● kirjeldab B2B turgu ja konkurente kasutades sobivat turu-uuringu meetodit;

● koostab digivahendeid kasutades mõistekaardi B2B teenindusest ja selle rollist majanduskeskkonnas kasutades B2B ja B2C turu iseärasusi;

● selgitab B2B müügitsükli etappe ja nende omavahelisi seoseid kasutades esitlustehnikat ja

digivahendeid;

2) koostab ärikliendile suunatud pakkumise arvestades kliendi vajadusi

• kirjeldab kliendi ärimudelit nimetades otsustusprotsessi võtmeisikute rolli ja ameteid ;

• koostab kliendile pakkumise põhjendades valikuid ja arvestades kliendi vajadusi ning kaubandusettevõtte võimalusi;

• pakub kliendile alternatiive ja personaalseid lahendusi kasutades kliendi tagasisidet esialgsele pakkumisele järgides professionaalse suhtluse ja konfidentsiaalsuse nõudeid ;

• edastab pakkumise kasutades sobivaid suhtluskanaleid ja -viise vastavalt kliendi profiilile

3) esitleb kaupa kliendikeskselt, kasutades argumenteerimist, sobivaid müügitehnikaid ja läbirääkimisvõtteid

• esitleb kaupa kasutades esitlusprogramme ja tehnikaid, toetudes argumenteerimisele ja keskendudes kliendi vajadustele;

• rakendab sobivaid müügitehnikaid ja läbirääkimisvõtteid pakkudes personaalseid lahendusi ning arvestades kliendi soove;

4) vormistab ärikliendi tellimuse jälgides

tellimuse täitmist kogu protsessi vältel ning teavitades lahknevuste korral klienti, tagades sujuva kliendikeskse teeninduse

• sisestab ärikliendi tellimuse tellimissüsteemi järgides kaubandusettevõtte juhiseid ;

• vormistab tellimusjärgsed dokumendid vastavalt dokumenteerimisnõuetele;

• jälgib tellimuse täitmist kogu protsessi vältel tagades kliendikeskse äriklienditeeninduse;

5) võrdleb müügitulemusi müügiplaaniga

arvestades kliendivajadusi ja ettevõtte strateegilisi eesmärke

• selgitab müügitulemusi müügiplaani alusel, tuues välja saavutatud tulemused ;

• seostab müügitegevuse ja arendustegevused ettevõtte eesmärkidega arvestades kliendi vajadusi ja ettevõtte pikaajalist kasvu;

• nimetab arenguvõimalused kliendisuhete parendamiseks tehes ettepanekuid müügitegevuse tõhustamiseks ja klientide rahulolu suurendamiseks.

26. Ärikliendiga arveldamine hulgikaubanduses 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab hulgikaubanduse arveldusprotsessi põhimõtteid, koostab müügidokumente ning rakendab käibemaksu ja aktsiisikaupade arvestust korrektselt järgides õigusakte ja andmekaitse nõudeid .

Õpiväljundid

Õpilane: 1) mõistab hulgikaubanduse arveldusprotsessi

etappe ja nende seost raamatupidamisega

lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja kaubandusettevõtte arvelduspõhimõtetest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● kirjeldab hulgikaubanduse arveldusprotsessi peamisi etappe ja nende omavahelisi seoseid

tuginedes ettevõtte arvelduskorraldusele ja tööjuhistele;

● seostab arveldusprotsessi etappe raamatupidamise dokumentidega, kasutades näiteid tüüpilistest hulgikaubanduse tehingutest;

26 (28)

● toob näiteid, kuidas seadused ja ettevõtte sisereeglid mõjutavad arveldusprotsessi, viidates

konkreetsetele olukordadele;

2) koostab müügidokumente kasutades digivahendeid, järgides õigusakte,

andmekaitse nõudeid ning vastavust klienditellimusele

● sisestab müügi vastavalt tellimusele ja kliendilepingule järgides kaubandusettevõttes kehtivaid töökorraldusreegleid ja dokumentide vormistusnõudeid ;

● koostab õigusaktidele vastava hulgikaubandusettevõtte müügidokumendi kasutades digivahendeid ja raamatupidamistarkvara, järgides andmekaitsenõudeid ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid;

● kasutab käibemaksu arvestust müügidokumentide koostamisel määrates õiged maksustatavad summad ja käibemaksumäärad;

● kontrollib müügidokumentide vastavust tellimusele;

3) rakendab dokumentide koostamisel aktsiisimäärasid ja maksuarvestuse põhimõtteid

● selgitab aktsiisikaupade arvestuse põhimõtteid tuues välja kaupade registreerimise, maksustamise ja aruandluse nõuded vastavalt seadustele ja ettevõtte raamatupidamisreeglitele;

● selgitab aktsiisimäärasid ja maksuarvestuse põhimõtteid dokumentide koostamisel või näidisandmetega töötades tagades arvutuste ja andmete täpsuse;

● kontrollib aruandluse täpsust seostades selle ettevõtte vastutuse ja õiguse nõuetega.

27. Ostuprotsesside assisteerimine hulgikaubanduses 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane selgitab hulgikaubanduse ostutegevuse põhimõtteid ning ostukoordinaatori assistendi rolli ja tööülesandeid, vormistab ja töötleb ostutellimusi, suhtleb hankijate ja siseklientidega lähtuvalt kaubandusettevõtte eesmärkidest .

Õpiväljundid

Õpilane: 1) mõistab hulgikaubanduse ostutegevuse

põhimõtteid ning ostukoordinaatori assistendi rolli ja tööülesandeid seostades need

kaubandusettevõtte eesmärkide ja ostuprotsessi korraldusega

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● kirjeldab hulgikaubanduse ostutegevuse peamisi põhimõtteid ja eesmärke tuues näiteid

nende rakendamisest kaubandusettevõtte tegevuses; ● selgitab ostukoordinaatori assistendi rolli ja vastutusvaldkondi ostuprotsessi erinevates

etappides lähtudes kaubandusettevõtte ostukorraldusest, tööjaotusest ja eesmärkidest; ● toob välja ostukoordinaatori assistendi peamised tööülesanded seostades need

kaubandusettevõtte ostuprotsessi eesmärkide, töökorralduse ja vastutuse jaotusega;

2) vormistab ostutellimusi, kasutades

kaubandusettevõttele sobivaid andmebaase või digikeskkondi ning järgides andmete

täpsuse, turvalisuse ja töökorralduse põhimõtteid

● vahendab pakkumiste ja tellimuste info vastavalt kaubandusettevõtte reeglitele kasutades

digikeskkondi; ● sisestab ostutellimused järgides tööjuhist ja andmete korrektsuse põhimõtteid ;

● kasutab sobivaid digikeskkondi või andmebaase ostudokumentide koostamiseks lähtudes tööülesande eesmärgist ja järgides andmete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ;

27 (28)

● kontrollib koostatud dokumentide vastavust töökorralduse ja vormistusnõuetele tagades

andmete täpsuse ja arusaadavuse;

3) suhtleb hankijate ja siseklientidega professionaalselt, lahendades lahkarvamusi ja

pretensioone

● edastab kinnitused ja muudatused hankijatele, kasutades sobivaid kanaleid; ● lahendab hinnakõikumisi ja koguste lahknevusi, dokumenteerides tegevused vastavalt

protseduuridele; ● kasutab suhtlemisel selgeid ja viisakaid väljendeid nii suulises kui kirjalikus suhtluses

järgides teenindus- ja ärisuhtluse etiketi põhimõtteid .

28. Müügiprotsesside assisteerimine hulgikaubanduses 3 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane selgitab müügiprotsessi etappe ja oma rolli kliendisuhtluses järgides kaubandusettevõtte müügi põhimõtteid ja arvestades ärikliendi vajadusi, valmistab ette müüki toetavaid tegevusi lähtudes hulgikaubandusettevõtte müügi põhimõtetest ja

eesmärkidest.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kaardistab müügiprotsessi etappe ja oma rolli

kliendisuhtluses järgides kaubandusettevõtte müügi põhimõtteid ja arvestades ärikliendi

vajadusi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● selgitab oma rolli ja ülesandeid müügiprotsessi eri etappides lähtudes

hulgikaubandusettevõtte müügi põhimõtetest ja tööjaotusest; ● kaardistab digivahendeid kasutades müügiprotsessi peamisi etappe tuues näiteid nende

rakendamisest hulgikaubandusettevõtte tegevuses ja töökorralduses; ● suhtleb äriklientidega valides sobiva suhtluskanali lähtudes kliendi vajadustest ning

tuginedes kaubandusettevõtte klienditeeninduse standarditele ja hea teeninduse põhimõtetele;

● käsitleb klientide tagasisidet järgides kaubandusalaseid õigusakte ja

hulgikaubandusettevõtte reegleid;

2) valmistab ette tänast ja tuleviku müüki toetavaid tegevusi lähtudes

hulgikaubandusettevõtte müügi põhimõtetest ja eesmärkidest

• kogub toodete ja hindade kujundamiseks vajalikke andmeid, arvestades turu arenguid, sihtrühma eelistusi ja ärikliendi ootuseid ning hulgikaubandusettevõtte eripära;

• sisestab müügiandmed andmebaasi lähtudes hulgikaubandusettevõtte dokumentide vormistamise nõuetest ja ettevõtte müügi põhimõtetest;

• koostab müügitulemustest lähtuvalt müügiraporteid müügitulemuste parendamiseks;

• võrdleb müügitulemusi eesmärkidega ja teeb ettepanekuid müükide parendamiseks kasutades hulgikaubandusettevõtte müügiraporteid;

• koostab müügi - ja turundusmaterjalide komplekte vastavalt tööjuhistele ja kampaaniaplaanile.

29. Praktika 25 EKAP

28 (28)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid juhendaja juhendamisel

praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, arendades omandatud erialaseid pädevusi, meeskonnatööoskusi ja kujundades valmisolekut asuda õpitud erialal tööle.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) eesmärgistab praktikategevused, arvestades

ettevõtte tegevus- ja vastutusala ning

töökorraldust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• planeerib enda praktika eesmärgid ja tööülesanded tulenevalt praktikajuhendist ja praktikakoha võimalustest

• koostab vastavalt praktikale asumiseks vajalikud dokumendid ja vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi;

2) töötab hulgikaubandusega tegelevas

ettevõttes meeskonna liikmena ennastjuhtivalt ja keskkonnateadlikult, järgides ettevõtte

töökorraldusest tulenevaid nõudeid, 3) kasutab töötamisel efektiivseid ja ohutuid

töövõtteid

• osaleb töökohal tööohutusalasel juhendamisel, kirjeldab praktika aruandes selle sisu ja vajadust ning kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt;

• osaleb meeskonnaliikmena tööülesannete planeerimisel järgides praktikakoha töökorraldust ja sisekorra nõudeid;

• järgib tööaja kasutust ja toimetulekut erinevate tööülesannete täitmisel;

• teenindab sise- ja väliskliente lähtuvalt klienditeeninduse heast tavast, valides info vahendamiseks sobiva viisi ja suhtluskanali;

• järgib tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid tööülesannete täitmisel;

• kasutab efektiivsed töövõtted, järgides kvaliteedinõudeid ja ajakava;

4) analüüsib isiklikku arengut ja tööülesannetega toimetulekut ning dokumenteerib praktika toimuva vastavalt etteantud nõuetele.

• täidab igapäevaselt e- praktikapäevikut vastavalt praktika perioodile ja praktikajuhendile;

• reflekteerib enda toimetulekut tööülesannetega, võrreldes selleks seatud ja saavutatud tulemusi;

• hindab praktikal saadud kogemusi, sõnastades oma tugevused ja arengukohad;

• koostab praktika aruande õppeinfosüsteemis Tahvel arvestades kooli korralduslike juhiste ja tähtaegadega;

• vormistab praktikaaruande korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid.

1 (21)

Lisa 21 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega

„Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Kunsti ja ruumiloome õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

1. Õppekava üldandmed

1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused , ja sotsiaalse valmiduse õpingute

jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena kunsti- ja disainivaldkonnas.

1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt:

1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühised põhiõpingud 88 EKAPit sh praktika vähemalt

25 EKAPit ja valitavad põhiõpingud 37 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit, sh vabaõpingud 5 EKAPit.

1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane peab valima vähemalt ühe: 1) kunsti suund; 2) ruumiloome suund.

2. Õppekava põhiõpingute struktuur

2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit;

3) sissejuhatus kunsti, ruumi ja disaini õpingutesse, 10 EKAPit; 4) kunsti ja ruumi avastamine, 10 EKAPit;

5) kunsti ja ruumi tõlgendamine, 5 EKAPit; 6) kunsti ja ruumi peegeldamine, 10 EKAPit; 7) loometegevuse ettevõtlusprojekti kavandamine ja elluviimine, 6 EKAPit;

8) koostööoskuste ja erialase identiteedi arendamine 11 EKAPit; 9) praktika, 16 EKAPit ja 9 EKAPit lõimituna teiste põhiõpingute moodulite õppe mahu

hulka.

2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht kunsti suunal on järgmised:

1) kogukondliku kunstiprojekti kavandamine ja teostamine, 17 EKAPit; 2) isikliku kunstiprojekti kavandamine ja teostamine, 10 EKAPit;

3) sotsiaalse sõnumiga kunstiprojekti kavandamine ja teostamine, 10 EKAPit.

2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht ruumiloome suunal on järgmised :

1) kogukondlik ruumiloome, 17 EKAPit; 2) elukeskkonna kavandamine, 10 EKAPit;

3) ruumiprojekti elluviimine, 10 EKAPit.

2 (21)

3. Kunsti ja ruumiloome õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused

3.1. Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid

Mooduli nr Mooduli nimetus

Mooduli õppe maht Eesti

kutsehariduse

arvestuspunktides (EKAP)

1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks.

Õpiväljund

Õpilane: 1) püstitab enesearengu

eesmärgid, arvestades enda

võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke

eluviise

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise,

õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel;

● analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule;

● hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid;

● koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi;

● kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevaid liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks;

● oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks;

● analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; ● sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid isiklike ja akadeemilist sihtide

poole liikumiseks;

3 (21)

2) kasutab teadlikult erinevaid õpistrateegiaid ja -viise enda õpitegevuse

kavandamisel ja juhtimisel

● selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid;

● iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega;

● oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtliku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele;

● analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; ● koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda

huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest;

● annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet;

● kavandab muudatused enda õppimisharjumustes lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes;

● selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi;

3) tegutseb seatud eesmärkide

saavutamiseks vastutustundlikult nii

iseseisvalt kui kollektiivi liikmena

● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse

eesmärkidele; ● jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja -

vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); ● kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; ● toob näiteid illustreerimaks kuidas esmamulje ja eelarvamused, sh stereotüübid, mõjutavad inimeste

käitumist; ● iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid;

● analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus;

● teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö

põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

4 (21)

4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku

tegutsemise olulisust nii endale kui ühiskonnale

● selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule;

● toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks;

● hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; ● kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga;

● kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogia vahendeid;

● analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte

ja teabeallikaid; ● kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades

loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; ● kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid;

5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja

enda arenguvajadusi tööturule sisenemiseks

● selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale;

● iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid;

● iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega;

● selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes;

● võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes võimalike probleemide ennetamiseks; ● võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides

tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; ● kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest

oskustest;

● selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega;

5 (21)

6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ja kogemusi igapäevaeluga

seonduvate ülesannete lahendamisel

● lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid;

● planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega;

● esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles;

● kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes;

● kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid;

● koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; ● otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

● lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; ● toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus;

7) korraldab teadlikult oma rahaasju, mõistes, et oma

hea finantsilise käekäigu eest vastutab vaid tema ise

● koostab isikliku eelarve, arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi;

● arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ja keskkonna tasandil;

● hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest;

● kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile

pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; ● oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära

ja maksetingimusi; ● iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust

ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide

saavutamiseks; ● kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused;

● selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale.

2. Digioskuste arendamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.

6 (21)

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku

teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja andmehalduse võtteid, hinnates

digisisu asjakohasust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida

digikeskkonnast asjakohane teave; ● otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid

otsingumeetodeid ja -tööriistu; ● analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu

usaldusväärsust ja asjakohasust;

● salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus;

● töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil;

2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja koostööks

sobivaid digilahendusi, arvestades digikeskkonnas

kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning küberturvalisuse nõudeid

● kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; ● jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse

viisi ja sobiva vahendi; ● kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid,

näiteks e-päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; ● kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste

tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks;

● järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi;

● haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; ● analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile;

7 (21)

3) loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult ning

arvestades autoriõiguse põhimõtteid

● loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega;

● kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides

erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale; ● järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades

andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; ● rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja

kontekstile;

● kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti;

● analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja kontekstiga sobivust;

4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja tervist,

rakendades küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid

● kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara;

● tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; ● rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole,

kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; ● analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; ● analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise

tervise riskidest; ● säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode

ja ergonoomilisi töövõtteid; ● reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist

kahju;

● analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi

ökoloogilise jalajälje vähendamiseks;

8 (21)

5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud probleeme, tuvastades tehnilised tõrked ning

valides sobivad lahendused nende likvideerimiseks

● tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; ● valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja

võimalikke alternatiive;

● kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; ● analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks;

● toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks.

3. Sissejuhatus kunsti, ruumi ja disaini õpingutesse 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused, et mõista loomeprotsessi etappe ning rakendada kunsti ja disaini põhimõtteid praktiliste ülesannete lahendamisel.

Õpiväljund

Õpilane:

1) kirjeldab kunsti, disaini ja arhitektuuri rolli ühiskonnas, oma erialal ja

igapäevaelus, lähtudes muuhulgas kestlikkuse põhimõtetest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● Toob näiteid kunsti, disaini ja arhitektuuri rollist erinevates eluvaldkondades ja igapäevaelus; ● selgitab disaini ja kunsti põhiolemuse peamisi erinevusi ja kattuvusi;

● kirjeldab disaini ja hea ruumi põhiprintsiipe; ● toob näiteid kuidas kunst, disain ja arhitektuur toetavad kestlikku mõtteviisi;

2) selgitab visuaalse kommunikatsiooni

eesmärke ja vahendeid sihtrühmast lähtuvalt

● kirjeldab näidete varal visuaalse kommunikatsiooni eesmärke, edastusvahendeid ja elemente;

● selgitab juhendamisel visuaalset sõnumit ja selle mõju sihtrühmale;

3) rakendab lihtsaid visandamis- ja jäädvustamistehnikaid oma ideede

edastamisel

● kasutab visandamist kui visuaalse mõtlemise ja ideede kavandamise tööriista; ● rakendab lihtsaid visandamis- ja jäädvustamistehnikaid oma idee edastamiseks;

● kasutab visandivihikut igapäevaselt töövahendina;

4) kasutab kompositsiooni põhielemente

ning -võtteid idee edastamisel vabalt valitud tehnikas inimese taju

eripäradest st lähtuvalt

● kirjeldab kompositsiooni põhielemente ja -võtteid;

● kasutab kompositsiooni põhielemente ja -võtteid lihtsates visuaalsetes lahendustes; ● kasutab visuaalsete lahenduste loomisel vabalt valitud jäädvustamistehnikaid;

● kirjeldab inimese tajumehhanisme, tuues näiteid taju mõjust kujunduse mõistmisel ja tõlgendamisel;

5) teostab enda vaatlusi ja ümbritseva

kunsti ja ruumi mõistmist väljendavaid visuaalseid töid, kasutades käelisi, digitaalseid ja

tehisaru võimalusi, lähtudes

● kujutab objekte ja keskkondi käeliste tehnikate abil;

● kujutab objekte ja keskkondi digitaalselt; ● kasutab tehisaru võimalusi pildiloomel; ● esitleb visuaalseid töid etteantud juhendite alusel;

● lähtub oma töös kestlikkuse põhimõtetest;

9 (21)

autoriõigusest ja kestlikkuse põhimõtetest

● selgitab autoriõiguste ning eetilisuse põhimõtteid ja nendega arvestamise vajadustkunstis ja disainis ● kasutab korrektset viitamist allikatele oma tööde esitlemisel

4. Kunsti ja ruumi avastamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane avastab ning süvendab teadlikult teda ümbritseva kunsti ja ruumi(lahenduste) tajumise mitmesuguseid

võimalusi; oskab nähtut nimetada, kirjeldada ning rakendada omandatud teadmisi ja oskusi oma erialases õppes ja praktilises töökeskkonnas.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) vaatleb kunstiteoseid ning

ruumilahendusi, määratledes nende

põhilisi visuaalseid ja ruumilisi omadusi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● vaatleb juhendamisel valitud kunstiteoseid või ruume, tuues välja nende peamised iseloomulikud

jooned ja põhjendades oma järeldusi vaatluste põhjal;

● kirjeldab asjakohast sõnavara, kasutades kunstiteose või ruumilahenduse visuaalseid ning ruumilisi omadusi;

● kirjeldab asjakohast sõnavara, kasutades kunstiteose või ruumilahenduste visuaalseid ning ruumilisi omadusi;

2) dokumenteerib ja uurib kunsti ning ruumi, rakendades selleks käelisi ja

digitaalseid visuaalseid tehnikaid

● rakendab iseseisvalt ja tehniliselt korrektselt käelisi ning digitaalseid töövõtteid kunsti ja ruumi uurimisel;

● demonstreerib loovat lähenemist ja visuaalset väljendusoskust tööde koostamisel; ● suudab töö käigus tehtut analüüsida ja põhjendada valikuid töövahendite ja esitusviisi osas;

3) mõistab loominguprotsessi süstemaatilise jäädvustamise olulisust, alustades erialase portfoolio

koostamisega

● selgitab portfoolio kui töövahendi olulisust eneseanalüüsiks ja edasiste eesmärkide seadmiseks; ● alustab juhendamisel enda erialase portfoolio koostamist vabalt valitud keskkonnas;

4) teostab kunsti ja ruumiga seotud

ülesandeid erialases keskkonnas praktika käigus

● harjutab ja viimistleb kunsti- ja ruumiga seotud oskusi ning demonstreerib neid erialases

keskkonnas; ● osaleb meeskonnatöös praktikakeskkonnas ja arutleb juhendajaga töökultuuri, kohanemisvõimaluste

ja oma vajaduste üle; ● dokumenteerib oma tegevust ning põhjendab tehtud valikuid ja tööprotsessi; ● analüüsib oma õpikogemust ja hindab eesmärkide saavutatust oskuste demonstratsiooni käigus.

5. Kunsti ja ruumi tõlgendamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tõlgendab kunsti ja ühiskonna seoseid ning mõistab, kuidas ajaloolised kogemused ja õhtumaine

filosoofia kajastuvad kaasaegses kunstis ja arhitektuuris, arendades samal ajal kriitilist mõtlemist ja võimet tõlgendada visuaalset kultuuri.

10 (21)

Õpiväljundid

Õpilane

1) kirjeldab ja tõlgendab visuaalseid sümboleid, kujundeid ja

kujutlusviise, arvestades nende kultuurilist ja ajaloolist konteksti

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● tunneb teoselt ära kasutatud sümbolid ja seostab neid korrektsete tähenduste ja narratiividega; ● kirjeldab nii suuliselt kui kirjalikult erinevate sümbolite ja kujundite tähendust omas ajas ja

tänapäeval; ● seostab visuaalse kultuuri ilminguid ühiskondlike ja ajalooliste kontekstidega, seostades seejuures

kultuuri arengut ühiskonnas toimuvate arengutega;

2) tuvastab linnaruumis liikudes erinevate hoonete stiililisi tunnuseid

ning seostab neid vastavate ajastute ja ajalooliste protsessidega

● määrab vaatluse põhjal hoone ehitamise ajastu, arvestades erinevaid stiililisi elemente; ● tõlgendab hoone tunnuseid, tuues välja nende tähenduse ajaloolise ja kultuurilise konteksti põhjal;

3) selgitab õhtumaise filosoofilise mõtte

tähtsust tänapäeva kontekstis

● nimetab õhtumaise filosoofilise mõtte peamisi arenguetappe;

● võrdleb erinevaid filosoofilisi küsimuseasetusi tänapäevaga; ● tõlgendab rühmatööna valitud kunsti- või ruuminähtust, kasutades õpitud filosoofilisi käsitlusi.

6. Kunsti ja ruumi peegeldamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane peegeldab oma suhet kunsti ja kunstiajaloo põhietappide ning stiilidega ning oskab neid teadmisi

praktiliselt rakendada ja esitada portfoolios, loomeprojektis või uurimistöös.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) mõtestab oma isiklikku suhet kunsti,

ruumi ja keskkonnaga nii vaataja kui

ka loojana

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● kirjeldab ja analüüsib oma kogemust kunstiteoste vaatlemisel ning mõtestab, kuidas ruum ja

keskkond tema tajusid ja arusaamu mõjutavad;

● analüüsib, kuidas kogetud kunst ja keskkond mõjutavad tema enda loomingulisi valikuid ning toob selle kohta näiteid;

2) nimetab kunstiajaloo põhietappe, kunstistiile ja voole

● selgitab visuaalkultuuri mitmekesisust Eesti ja maailma tähtteoste najal kui ajaloolist ja tänapäevast eneseväljendust, kasutades asjakohast põhisõnavara;

● kasutab oma teadmisi kunstistiilidest ja neile iseloomulikest võtetest, põhjendades oma valikuid ja kasutades erialast sõnavara;

3) esitab ühtseks tervikuks vormistatud portfoolio

● koondab ja korrastab kavandid ning lähtematerjalid, kasutades sobivaid töövahendeid, tarkvara ja tehnoloogiaid;

11 (21)

● koondab ja korrastab õpingute jooksul tehtud portfoolio; ● vormistab portfoolio, kasutades sobivaid töövahendeid ja tehnoloogiaid;

● esitleb portfooliot suuliselt selgelt ja struktureeritult, põhjendades oma valikuid; ● seostab portfoolio sisu õpingute jooksul omandatud teadmiste, oskuste ja isikliku arenguga;

4) teostab uurimistöö või loomeprojekti, kasutades asjakohaseid meetodeid

ning põhjendades oma valikuid uurimisküsimustest lähtuvalt

● püstitab uurimisteema ja uurimisküsimused, põhjendades uurimuse eesmärki ning valides sobiva uurimismeetodi;

● väljendab oma uurimistulemusi algupäraselt, objektiivselt ja süsteemselt, arvestades, et need oleksid tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud;

● vormistab uurimistöö või loomeprojekti lähtudes juhendist; ● esitleb oma uurimust või loomeprojekti suuliselt arusaadavalt ja struktureeritult, põhjendades tehtud

valikuid.

7. Loometegevuse ettevõtluseprojekti kavandamine ja elluviimine 6 EKAP, sh praktika

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab kestliku ettevõtluse ja loomemajanduse põhiprintsiipe, arendab ettevõtlikku mõtteviisi ning

kavandab ja viib ellu loomeettevõtluse projekti.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) eristab erinevaid majandusmudeleid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● selgitab, mis on lineaarne majandusmudel ja mis on ringmajanduse mudel;

● toob näiteid majandusmudelite rakendamisest; ● selgitab loomemajanduse rolli ja toob näiteid oma kodukohast, Eestist ja maailmast; ● võrdleb antud majandusmudelite mõju ühiskonnale ja keskkonnale, hinnates nende jätkusuutlikkust;

2) kavandab loometegevusel põhineva ettevõtlusprojekti

● kavandab loometegevusest lähtuva ettevõtlusidee, mis põhineb sihtgrupi vajadustel ja turu võimalustel;

● kogub asjakohast tagasisidet oma projekti kavandamiseks ja täiustamiseks; ● koostab lihtsa äriplaani või tegevuskava;

3) töötab koos kaasõpilastega välja loometegevusel põhineva

ettevõtlusprojekti

● töötab koos meeskonnaga välja loometegevusel põhineva ettevõtlusprojekti või loova äriidee prototüübi;

● esitleb valminud prototüüpi kaasõpilastele selgelt ja arusaadavalt; ● täiustab prototüüpi õpilastelt ja õpetajatelt saadud tagasiside põhjal; ● esitleb prototüüpi sihtgrupile või kliendile;

12 (21)

4) analüüsib oma tugevusi ja arenguvõimalusi loomeettevõtluses

● kirjeldab ellu viidud loometegevusel põhineva ettevõtlusprojekti etappe ja oma rolli nendes; ● analüüsib oma rolli loomeettevõtlusega seotud meeskonnatöös;

● tuvastab enda ja meeskonna tugevused ning nõrkused ettevõtlusprojekti kavandamisel ja elluviimisel, tuues konkreetseid näiteid;

● hindab oma oskusi ja teadmisi loomeettevõtlusega alustamiseks;

5) teostab praktilisel loometegevusel põhineva ettevõtlusprojekti

● tutvub loomemajanduse valdkonna ettevõtte tööga ning otsib oma loomeideega sobiva kliendi või ettevõtte;

● viib erialases keskkonnas ellu loometegevusel põhineva ettevõtlusprojekti, kinnistades loomeettevõtluse alaseid teadmisi ja oskusi;

● arutleb juhendajaga praktikapartneri või erialase keskkonna töökultuuri üle, selgitades oma vajadusi ja kohanemisvõimalusi;

● kasutab praktikapäevikut tegevuste dokumenteerimiseks ning analüüsib oma

õpikogemust, hinnates ettevõtlusprojekti esitlemisel oma eesmärkide saavutatust.

8. Koostööoskuste ja erialase identiteedi arendamine 11 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija arendab enesejuhtimist, kujundab ja mõtestab oma erialast identiteeti ning kavandab ja kohandab arengueesmärke, tegutsedes teadlikult nii iseseisvalt kui meeskonnas.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) arendab oma valmisolekut tööks ja õppimiseks, kasutades erinevaid õpistrateegiaid, varasemaid teadmisi

ja kogemusi ning kohandades tegevust vastavalt olukorrale ja

isiklikele võimetele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● püstitab selged ja saavutatavad eesmärgid, arvestades varasemaid teadmisi, oskusi ning isiklikke võimeid ja piire;

● on teadlik enda ja teiste tunnetest ja nende mõjust enda ja teiste käitumisele;

● viib ellu kavandatud tegevused, kasutades tõhusaid õpistrateegiaid ja töövõtteid igapäevastes tegevustes ja õppeülesannetes ning kasutades aega ja vahendeid sihipäraselt;

● analüüsib oma tegevuste mõju ja arengut, tuues välja tugevused ja arenguvajadused; ● kohandab eesmärke ja tegevusi saadud tagasiside ning muutuvate olude põhjal;

2) haldab teadlikult oma ressursse, võttes vastutuse oma otsuste eest

● planeerib ja jälgib oma aega, oskusi ja rahalisi vahendeid eesmärkide täitmiseks; ● hindab oma otsuste ja tegevuste mõju enda arengule ja tulemustele; ● kohandab ressursikasutust ja tegevusplaane vastavalt muutuvatele olukordadele;

● põhjendab tehtud otsuseid, lähtudes seatud prioriteetidest; ● kasutab tagasisidet oma ressursikasutuse oskuste täiustamiseks;

13 (21)

3) tegutseb koostöiselt meeskonnas erialaste- ja muude õpiülesannete

täitmisel

● analüüsib õppetöös toimuvaid meeskondlikke ja koostöiseid tegevusi; ● kuulab ja suhtleb selgelt, küsides infot, jagades tagasisidet ning arvestades teiste seisukohtade ja

tunnetega; ● kohandab oma tegevust ja panust meeskonna eesmärkide, tagasiside ja muutuvate olukordade põhjal;

● kohandab oma panust, arvestades tagasiside ja emotsioonide juhtimisega ning oma isiklike ja meeskonna ressurssidega;

4) kujundab teadlikult oma erialast identiteeti, teadvustades enda

tugevusi ja rolli disaini-, kunsti- ja ruumivaldkonnas

● analüüsib oma tugevusi, oskusi ja huvisid ning seob need oma professionaalse arenguga; ● kirjeldab oma rolli ja võimalusi valdkondlikes tegevustes;

● arendab õppetöös läbivalt oma erialast portfooliot, mis peegeldab tema oskusi, isikupära ja erialast identiteeti;

● esitleb ennast ja oma töid teadlikult, põhjendades tehtud valikuid ja sõnastades edasised

arengusammud.

9. Praktika 16 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab omandatud teadmisi ja oskusi loomemajanduse valdkonnaga seotud praktikakeskkonnas, milleks võib olla ettevõte, avaliku sektori organisatsioon, kogukond, sotsiaalne ettevõte või muu loominguline kooslus, reflekteerib oma tegevusi,

arvestab praktikapartneri tagasisidega ning analüüsib oma valmisolekut erialaseks tegevuseks.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) planeerib enda praktika

eesmärgid ja tööülesanded

vastavalt praktikakohale

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● tutvub praktikajuhendiga ja praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega; ● otsib iseseisvalt või juhendamisel praktikapartnereid ja võimalusi valdkonnas;

● püstitab endale isikliku praktikaülesande konkreetseks praktikaks, lähtudes praktikakoha võimalustest, projektidest ja enda huvidest ning arenguvajadustest;

2) koostab praktikale kandideerimiseks vajalikud

dokumendid ja portfoolio

● kirjeldab juhendamisel oma oskused ja teadmised praktikapartnerile esitamiseks; ● koostab juhendamisel praktikakoha ootustele vastavad korrektsed dokumendi ja portfoolio;

● kasutab suhtluses korrektset eesti keelt; ● kasutab suhtluskanalitena kokkulepitud viise, -tehnoloogiat ja seadmeid;

3) mõistab praktikapartneri üldist toimimist, töökorraldust ja märkab oma erialaga seotud

ülesandeid ning võimalusi

● tutvub praktikapartneri töökorralduse, -kultuuri- ja juhendmaterjalidega ettevõttepoolsel juhendamisel;

● selgitab praktikapartneri töökorraldust ning kirjeldab erialaga seotud lahendusi ja võimalusi

praktikakeskkonnas;

14 (21)

4) töötab juhendamisel töökeskkonnas meeskonnaliikmena, teostades

õpitava erialaga seotud tööülesandeid

● osaleb praktikapartneri töös meeskonnaliikmena, järgides praktikapartneri töökorraldust; ● analüüsib oma tööülesandeid ohutuse vaatenurgast ning osaleb aktiivselt tööohutusalases

juhendamises; ● arutleb juhendajaga praktikapartneri töökultuuri üle, selgitades oma vajadusi ja võimalusi

sellega kohanemisel;

5) reflekteerib oma isiklikku arengut ja

erialaste oskuste ning teadmiste arengut

● kasutab talle sobivat praktikapäeviku vormi;

● kajastab tehtud töid, igapäevaseid tööülesandeid, tehes regulaarseid kokkuvõtteid kogu praktika jooksul;

● paneb kirja oma tööaja ja -ülesanded vähemalt kord nädalas; ● analüüsib õpikogemust igal sissekandel ja hindab oma eesmärkide saavutatust; ● reflekteerib isiklikku ja erialast arengut, võrreldes seatud ja saavutatud eesmärke,

väljendades ennast selgelt eesti keeles; ● rakendab digioskusi praktika formaalsel ja sisulisel kajastamisel.

3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid kunsti suunal

10. Kogukondliku kunstiprojekti kavandamine ja teostamine 17 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja teostab kunstiprojekte, mõtestades kunstniku või ruumilooja rolli kogukonnas, kasutades selleks erinevaid materjale, vahendeid ja tehnikaid.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) tunneb materjale ja vahendeid, mida kasutada loomingulise väljenduse

eesmärgil

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● valib oma loomingulise väljenduse jaoks sobivad materjalid; ● kasutab oma teose loomiseks vajalikke tehnilisi ja käelisi oskusi;

● õpib tööriistade ja töövõtete kasutamist, arvestades ohutustehnikat; ● hindab oma töös kasutatavate materjalide ja -vahendite lahendusi kestlikkuse vaatepunktist;

2) katsetab kunstiprojektides erinevate materjalide ja – tehnikatega

● kasutab oma loomingulise väljenduse jaoks sobivaid materjale ja -tehnikaid; ● reflekteerib katsetamise tulemusi, selgitades, mida õppis ja kuidas see mõjutas tema isikupärast

väljendust;

3) kasutab aruteludes ja koostöös

dialoogioskusi

● kuulab kaaslasi aktiivselt ja katkestamata ning reageerib asjakohaselt nende mõtetele;

● väljendab oma arvamust selgelt ja arusaadavalt, kasutades sobivaid argumente ja vajadusel toetudes usaldusväärsetele allikatele;

15 (21)

● käitub aruteludes lugupidavalt ja emotsionaalselt teadlikult, arvestades teiste osapoolte tunnete ja seisukohtadega;

4) kavandab üksi või kaaslasega

kogukondliku kunstiprojekti

● kirjeldab kunstniku mõju ja rolli erinevates kogukondades;

● kavandab üksi või kaaslastega kogukonna jaoks kunstilise projekti või projektid; ● valib üksi või kaaslastega projektiks vajalikud materjalid ja tehnikad; ● põhjendab oma loomingulisi valikuid ja nende mõju kestlikkuse vaatepunktist;

5) alustab oma loomingulise portfoolio koostamist

● alustab oma loomingulise portfoolio koostamist; ● tutvub portfoolio arendamiseks sobivate keskkondadega;

● kasutab portfooliot kui töövahendit edasiste eesmärkide seadmiseks; ● näitab tehniliste oskuste arengut oma kunstiprojekti jäädvustamise kaudu;

● esitleb alustatud portfooliot;

6) teostab praktikas konkreetse

kogukondliku kunstiprojekti dokumenteerides tegevused praktikapäevikus

● tutvub kogukondlike kunstiprojektide võimalustega, otsib oma ideega sobiva

kogukonna; ● arutleb juhendajaga kogukonna kultuuri üle, selgitades oma vajadusi ja kohanemise

võimalusi;

● kavandab erialases kogukonnas kunstiprojekti; ● kinnistab erinevate materjalide ja -tehnikatega töötamise oskusi;

● kasutab praktikapäevikut tegevuste dokumenteerimiseks; ● analüüsib õpikogemust, arvestades juhendaja tagasisidet.

11. Isikliku kunstiprojekti kavandamine ja teostamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane süvendab kunstilist meisterlikkust ja isikupärast käekirja, rakendab oskusi loomingulistes projektides ning mõistab kunsti loomise, esitlemise ja vahendamise protsesse professionaalse loovtöö kontekstis.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kasutab eesmärgipäraselt erinevaid kunstimeediumeid ja -tehnikaid

loominguliseks eneseväljenduseks

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● valib oma loomingulise väljenduse jaoks sobivaid materjale ja tehnikaid vastavalt loovidee iseloomule ja selle eesmärgist lähtudes;

● reflekteerib materjalide ja tehnikate kasutamist ning tulemusi, selgitades nende vastavust enda seatud eesmärkidele;

2) väljendab oma kunstilisi ideid

isikupäraselt ja mõtestatult

● kavandab loomingulisi projekte iseseisvalt ja planeeritult;

● teostab loomingulise projekti, ühendades tehnilised oskused ja loova lähenemise;

16 (21)

● kohandab oma loomingut vastavalt valitud formaadi tehnilistele nõuetele ja visuaalsetele aspektidele;

● selgitab oma loomingulise tegevuse seoseid kunstivälja, loovtöö ja tööturu toimemehhanismidega; ● selgitab oma loomingulist projekti, esitledes loovisiku rolli ühiskonnas

● esitleb oma loovtööd meeskonnas;

3) dokumenteerib oma loomingulist

protsessi süstemaatiliselt, koostades sellest korrastatud portfoolio ning

analüüsides enda erialast arengut

● kasutab portfooliot kui töövahendit eneseanalüüsiks ja edasiste eesmärkide seadmiseks

professionaalse loovtöö kontekstis; ● arendab oma loomingulist portfooliot vabalt valitud keskkonnas, arvestades erinevate

loomevaldkonna osapoolte nõudmiste ja tagasisidega; ● dokumenteerib järjepidevalt loominguliste ja tehniliste oskuste arengut; ● kasutab portfoolio tekstides selgelt mõistetavat ning grammatiliselt korrektset eesti keelt, sealhulgas

erialast sõnavara.

12. Sotsiaalse sõnumiga kunstiprojekti kavandamine ja teostamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab arusaama kaasaegse kunsti rollist sotsiaalse sõnumi väljendamisel, kavandab kunstiprojekte kooskõlas kogukonnaga ning rakendab loomingulisi lahendusi ühiskondlike probleemide käsitlemisel, arendades seejuures kriitilise mõtlemise

oskusi.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) arendab kriitilise mõtlemise oskusi,

mõistes kaasaegse kunsti sotsiaalset

rolli ja selle mõju ühiskonnale

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● toob näiteid ja selgitab loogiliselt ja põhjendatult kaasaegset kunstiloomet mõjutavaid sotsiaalseid,

majanduslikke ja kultuurilisi tegureid;

● analüüsib nende tegurite mõju konkreetsetele kunstiteostele või -nähtustele, kasutades asjakohaseid näiteid ja põhjendusi;

● arendab oma kriitilise mõtlemise oskusi, kaaludes alternatiivseid vaatenurki, kontrollib allikate usaldusväärsust ja teeb põhjendatud järeldusi kunsti sotsiaalse mõju kohta;

2) kavandab kunstiprojekte, suhestudes ühiskondlike teemadega

● selgitab, kuidas tema enda või teiste kunstiline tegevus võib esile kutsuda ühiskondlikke muutusi ning tõstatada kriitilisi teemasid;

● kirjeldab kogukonnas olevat probleemi läbi kunstilise lähenemise;

● kavandab isiklikke kunstiprojekte lähtuvalt valitud sotsiaalsetest teemadest või kogukonna vajadustest;

● esitleb selgelt oma ideid, kunstilisi valikuid ja sõnumeid, kasutades eelnevates moodulites omandatud tehnilisi oskusi;

17 (21)

3) teostab kunstiprojekti etteantud ajakavas

● koostab projektiplaani, arvestades projekti eesmärki ja ajaplaani; ● viib ellu kunstiprojekti, kasutades õpitud tehnikaid;

● esitleb projekti tulemusi meeskonnas;

4) analüüsib oma erialast arengut koostatud portfoolio alusel

● selgitab ja reflekteerib loominguprotsessi ning kunstiliste valikute põhjendusi; ● reflekteerib oma arengut kunstniku ja kriitilise mõtlejana, koostatud portfoolio põhjal; ● kasutab portfoolio kirjalikus osas selgelt mõistetavat ning grammatiliselt korrektset eesti keelt;

● portfoolio esitlemisel kasutab erialast sõnavara ja väljendab end suuliselt arusaadavalt.

3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ruumiloome suunal

13. Kogukondlik ruumiloome 17 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane osaleb kogukondi arvestades ruumiloome projektides, mõistab ruumiotsuste mõju igapäevaelule, kavandab väikesemahulisi lahendusi, kasutades selleks erinevaid materjale, vahendeid ja tehnikaid.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kasutab materjale ja vahendeid

ruumiliste objektide ja keskkondade

kujundamiseks

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● kasutab tööriistu ja töövõtteid tehniliselt õigesti ning ohutult; ● kasutab oma töödes objektide ja keskkondade loomiseks vajalikke tehnilisi ja käelisi oskusi;

● valib oma loomingulise väljenduse jaoks sobivad materjalid; ● hindab oma töös kasutatavate materjalide ja vahendite lahendusi kestlikkuse vaatepunktist;

2) omandab ruumiloome erialase tarkvara baasteadmised

● demonstreerib erialste digioskuste harjutamist; ● kasutab erialaseid tarkvara põhifunktsioone ruumiloome projekti kavandamisel;

3) kasutab oma töödes ruumiliste ideede edasiandmiseks vajalikke tehnilisi ja

käelisi oskusi

● rakendab ruumiloome ideede edastamiseks tehnilisi töövõtteid teadlikult ja eesmärgipäraselt; ● töötab materjalide ja tööriistadega turvaliselt ja korrektselt, järgides juhiseid;

● hindab kriitiliselt oma ruumiloome projekti lõpptulemust ning selgitab, kuidas valitud töövõtted seda mõjutasid;

4) kasutab aruteludes ja koostöös dialoogioskusi

● kuulab kaaslasi aktiivselt ja katkestamata ning reageerib asjakohaselt nende mõtetele; ● väljendab oma arvamust selgelt ja arusaadavalt, kasutades sobivaid argumente ja vajadusel toetudes

usaldusväärsetele allikatele;

● käitub aruteludes lugupidavalt ja emotsionaalselt teadlikult, arvestades teiste osapoolte tunnete ja seisukohtadega;

18 (21)

5) osaleb ruumiotsuseid kujundavates protsessides vastutustundlikult ja

rollikohaselt

● selgitab arutelus või kirjalikult kogukonna ruumiotsustes osalemise olulisust; ● selgitab enda rolli kogukonna liikmena;

● selgitab neutraalselt oma seisukohti ühiskonna aktuaalsetel teemadel; ● näitab arutelus või käitumises üles sallivust ja koostöövalmidust, püüdes leida erimeelsustes

ühisosa;

6) viib ellu väikesemahulisi ruumiloome

õppeprojekte juhendatult, rakendades neid kogukonna heaks

● kavandab ruumiloome õppeprojekti, lähtudes 12 kvaliteetse ruumi aluspõhimõttest;

● teostab juhendamisel kavandist lähtuva ruumiloome projekti; ● selgitab ruumiloome projekti olulisust kogukonna vajadustest ja väärtustest lähtuvalt;

● reflekteerib oma rolli ja panust õppeprojektis, tuues välja õnnestumised ja parendusvõimalused;

7) kavandab ja teostab praktikas

konkreetse väikesemahulise ruumiprojekti kogukonnas

● tutvub kogukondlike ruumiloome projektide võimalustega, otsib oma ideega sobiva

kogukonna; ● arutleb juhendajaga valitud kogukonna kultuuri üle, selgitades oma vajadusi ja

kohanemise võimalusi;

● kavandab erialases keskkonnas väikesemahulise ruumiloome projekti kogukonnaga koostöös, kinnistades projekti kavandamise teadmisi ja oskusi;

● teostab kogukonnaga koostöös ruumiprojekti, kinnistades ruumiliste ideede edasiandmiseks vajalikke tehnilisi ja käelisi oskusi;

● kasutab praktikapäevikut tegevuste dokumenteerimiseks ning analüüsib

õpikogemust.

14. Elukeskkonna kavandamine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab osapoolte rolle elukeskkonna kujundamise protsessides ja analüüsib kriitiliselt ruumialaseid dokumente ning visuaale, kavandab ning visandab ruumilahendusi ning dokumenteerib oma arengut.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) tõlgendab ruumi kujutavaid skeeme, visuaale, jooniseid ja muid graafilisi materjale

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● tunneb ära ja nimetab skeemides esitatud ruumi tüübi ja selle toimimise põhimõtted; ● selgitab visuaalide abil esitatud ruumi otstarvet ja sihtrühma kasutajat, tuues välja seotud vajadused; ● küsib kriitilisi küsimusi toetudes 12 kvaliteetse ruumi aluspõhimõttele;

● kasutab skeeme ruumialases arutelus või töös korrektselt, tähenduslikult ja eesmärgipäraselt;

2) analüüsib elukeskkonna arengu

dokumente või ruumiideid kriitiliselt

● leiab, loeb ja mõistab iseseisvalt valdkonna arengudokumente;

● seletab elukeskonna arengudokumentide ja ruumiideede eesmärke ja mõju; ● toob näiteid, kuidas dokument järgib või ei järgi 12 kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid;

19 (21)

● kasutab allikakriitikat ruumiloome teemade analüüsimisel, eristades usaldusväärseid ja vähem usaldusväärseid allikaid;

3) kavandab ideid, objekte ja

keskkondi, kasutades materjale ja vahendeid

● visandab igapäevaselt tasapinnaliselt ja ruumiliselt ideid, objekte ja keskkondi, kasutades

mitmekesiseid stiile, töövõtteid, tööriistu ja tehnikaid; ● näitab loomingus suutlikkust tehniliste ja kunstiliste vahendite teadlikuks kombineerimiseks; ● kavandab ruumilahenduse, mis arvestab kasutajate vajadusi ja ruumi funktsionaalsust;

● põhjendab oma valikuid, sidudes need ruumiloome põhimõtete ja kavandi eesmärgiga;

4) kasutab erialast tarkvara

ruumilahenduste tegemiseks

● kasutab oma ruumiloome ideede väljendamiseks erialast tarkvara;

● kasutab erialast tarkvara kavandist lähtuvalt ja tehniliselt korrektselt; ● esitab digitaalse lahenduse selgelt ja loogiliselt, lähtudes kavandist;

● demonstreerib erialaste digioskuste täiustamist;

5) dokumenteerib oma loomingulist

protsessi süstemaatiliselt, koostades sellest korrastatud portfoolio ning analüüsides enda erialast arengut

● kasutab portfooliot kui töövahendit eneseanalüüsiks ja edasiste eesmärkide seadmiseks

professionaalse loovtöö kontekstis; ● arendab oma loomingulist portfooliot vabalt valitud keskkonnas, arvestades erinevate

loomevaldkonna osapoolte nõudmiste ja tagasisidega;

● dokumenteerib järjepidevalt loominguliste ja tehniliste oskuste arengut; ● kasutab portfoolio tekstides selgelt mõistetavat ning grammatiliselt korrektset eesti keelt, sh erialast

sõnavara.

15. Ruumiprojekti elluviimine 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ruumiprojekte luues elukeskkonna kujundamise protsesse ja osapoolte koostöö vajadust, lähtudes kaasava ja kestliku ruumiloome põhimõtetest.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kirjeldab elukeskkonna loomise

protsessi erinevate ruumide puhul, lähtudes vastutavate osapoolte

rollidest ja koostööst

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● nimetab erinevates ruumiloomise protsessides vastutavad osapooled;

● selgitab, kuidas osapooled peavad tegema koostööd ning järgima seadusi ruumi loomisel; ● toob praktilisi näiteid, kuidas koostöö toimub erinevate ruumide loomisel, kasutamisel ja haldamisel;

● selgitab elukeskkonna kujundamisega seotud võtmemõisteid ja nende mõju ruumiloomele; ● kasutab mõisteid õigesti arutelus, näidete toel ning oma töödes;

20 (21)

2) analüüsib ruumiideid, nende omadusi ja mõju erinevate

kasutusstsenaariumite põhjal

● võrdleb kaht või enamat ruumivisiooni; ● kirjeldab ruumi funktsioone ja kasutust kohapeal või visuaalse materjali põhjal;

● tuvastab, millised olulised kasutajarühmad, funktsioonid või põhimõtted puuduvad või on alahinnatud;

● selgitab, kelle või mille vajadused ei ole visioonides arvestatud; ● esitab visiooni puuduste kohta asjakohaseid ja kriitilisi küsimusi, mis aitavad hinnata ruumi sobivust

kasutajatele eri olukordades;

● hindab ruumi kestlikkust, kaasavust ja kaunidust, tuginedes New European Bauhausi (NEB) põhimõtetele;

● pakub võimalusel konstruktiivseid parendusettepanekuid ruumi kestlikkuse, kaasavuse ja funktsionaalsuse parandamiseks;

3) teostab meeskonnas ruumiloome projekti

● kavandab koos meeskonnaga ruumiloome projekti hea avaliku ruumi tavast ning New European Bauhausi põhimõtetest lähtuvalt;

● osaleb teadlikult ja aktiivselt meeskonnatöös; ● kasutab ruumiloomeks vajalikke tehnilisi ja käelisi oskusi teadlikult ning eesmärgipäraselt; ● kasutab ruumiloomeks erialast tarkvara ning oskab seda töövahendina efektiivselt rakendada;

● teostab kokkulepitud ruumiloome projekti tööülesanded, mis lähtuvad kavandist; ● reflekteerib oma rolli ja panust õppeprojektis, tuues välja õnnestumised ja parendusvõimalused;

4) kasutab erialast tarkvara ruumilahenduse tegemiseks

● kasutab elukeskkonna kujundamise protsessides erialase tarkvara tehnilisi ja visuaalseid võimalusi; ● kombineerib erinevaid töövõtteid eesmärgipäraselt;

● demonstreerib oma erialase tarkvara kasutamise oskust;

5) analüüsib oma erialast arengut enda

koostatud portfoolio alusel

● selgitab ja reflekteerib loominguprotsessi ning kunstiliste valikute põhjendusi;

● reflekteerib oma arengut kunstniku ja kriitilise mõtlejana, koostatud portfoolio põhjal; ● kasutab portfoolio kirjalikus osas selgelt mõistetavat ning grammatiliselt korrektset eesti keelt; ● portfoolio esitlemisel kasutab erialast sõnavara ja väljendab end suuliselt arusaadavalt.

1 (64)

Lisa 22 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri määrusega

„Kutsekeskhariduse riiklik õppekava”

Käsitöötehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused

1. Õppekava üldandmed

1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma käsitöö ning võimaldab õpilasel omandada teadmised,

oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena käsitöö erinevates valdkondades.

1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 84 EKAPit, sh praktika vähemalt

25 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 41 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpinguid.

1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe: 1) metallkäsitöö suunal on võimalik spetsialiseeruda sepatööle või metallehistööle;

2) tekstiil- ja nahkkäsitöö suunal on võimalik spetsialiseeruda tekstiilitööle või nahkehistööle; 3) keraamika ja klaasikunsti suunal on võimalik spetsialiseeruda klaasesemete valmistamisele

või tarbe- ja kunstkeraamika esemete valmistamisele;

4) puitkäsitöö suunal on võimalik spetsialiseeruda puitesemete valmistamisele või puitesemete taastamisele.

2. Õppekava põhiõpingute struktuur

2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised:

1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit;

3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) Eesti rahvuslik käsitöö ja selle ajalugu, 5 EKAPit; 5) kultuuri- ja käsitööpärandi säilitamine, 5 EKAPit;

6) toote kavandamine ja kujutamine, 15 EKAPit; 7) käsitööettevõtlus, 4 EKAPit

8) praktika, 25 EKAPit.

2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht metallkäsitöö suunal on järgmised:

2.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele:

1) metallmaterjali töötlemine, 6 EKAPit.

2.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende maht spetsialiseerumisel sepatööle on järgmised:

1) ajaloolised sepistamise tehnoloogiad, 5 EKAPit; 2) keevitus- ja koostetööd, 5 EKAPit; 3) sepistamine, 20 EKAPit;

4) metallesemete konserveerimine ja taastamine, 5 EKAPit.

2.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel metallehistööle on järgmised: 1) ajalooliste ehete valmistamine, 4 EKAPit;

2 (64)

2) vääris- ja värviliste metallide töötlemine, 3 EKAPit; 3) värvilisest lehtmetallist vormide valmistamine, 3 EKAPit; 4) traditsiooniliste ehete valmistamine, 5 EKAPit

5) lehtmetallist tarbevormide valmistamine, 3 EKAPit; 6) ehete kavandamine ja valmistamine, 8 EKAPit;

7) pinnaviimistlustehnikate kasutamine, 6 EKAPit; 8) ehtekivide töötlemine, 3 EKAPit.

2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht tekstiil- ja nahkkäsitöö suunal on järgmised:

2.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele:

1) tekstiili ja nahatoodete valmistamine, 6 EKAPit.

2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tekstiilitööle on järgmised: 1) tekstiilipärand ja ringmajandus 4 EKAPit; 2) kangastelgedel kootud esemete valmistamine, 8 EKAPit;

3) silmuskootud esemete valmistamine, 6 EKAPit; 4) heegeldatud esemete valmistamine, 4 EKAPit;

5) tikitud esemete valmistamine, 7 EKAPit; 6) materjaliõpetus, 2 EKAPit; 7) vööde ja paelte valmistamine, 4 EKAPit.

2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel nahkehistööle on järgmised:

1) nahatöö põhialused, 6 EKAPit; 2) nahast väikeesemete valmistamine, 5 EKAPit; 3) nahast karpide ja vutlarite valmistamine, 5 EKAPit;

4) nahkaksessuaaride valmistamine, 5 EKAPit; 5) nahkvormide valmistamine, 5 EKAPit;

6) köitmine, 4 EKAPit; 7) liistuta jalatsite ja pastelde valmistamine, 5 EKAPit.

2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht 41 EKAPit keraamika ja klaasikunsti suunal on järgmised:

2.4.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele: 1) klaasi ja keraamika esemete kavandamine, 6 EKAPit.

2.4.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tarbe- ja kunstkeraamikaesemete valmistamisele on järgmised:

1) keraamika esemete valmistamise põhialused, 4 EKAPit; 2) materjaliõpetus 4 EKAP; 3) savitombust vormimise teel esemete valmistamine, 4 EKAPit;

4) ribatehnikas esemete valmistamine, 4 EKAPit; 5) saviplaaditehnikas esemete valmistamine, 3 EKAPit;

6) savilehetehnikas esemete valmistamine, 4 EKAPit; 7) savi treimine, 4 EKAPit; 8) üheosalise kipsvormi valmistamine, 4 EKAPit;

9) üheosalise kipsvormi abil paljundamine, 4 EKAPit;

2.4.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel klaasesemete valmistamisele on järgmised: 1) klaasi kuumtöötlemine, 10 EKAPit;

2) klaasi külmtöötlemine; 6 EKAPit;

3 (64)

3) klaasi vabapuhumine, 10 EKAPit; 4) kuumliidete lisamine, 9 EKAPit.

2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht 41 EKAPit puitkäsitöö suunal on järgmised:

2.5.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele:

1) puitesemete valmistamise alusoskused, 6 EKAPit.

2.5.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel puitesemete valmistamisele on järgmised: 1) tervikpuu esemete valmistamine, 7 EKAPit;

2) painutamistööd, 7 EKAPit; 3) laudnõude valmistamine, 7 EKAPit;

4) tappseotiste valmistamine, 7 EKAPit; 5) punutud esemete valmistamine, 7 EKAPit.

2.5.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel puitesemete taastamisele on järgmised:

1) puidu lõiketöötlemine, 9 EKAPit; 2) puidust mööbliesemete taastamine, 10 EKAPit; 3) mööbli- ja puitesemete spoonimine, 6 EKAPit;

4) traditsiooniliste viimistlustehnikate kasutamine, 6 EKAPit; 5) mööbli polstri taastamine, 4 EKAPit.

4 (64)

3. Käsitöötehnoloogiad õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused

3.1. Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid

Moodu

li nr Mooduli nimetus

Mooduli õppe maht

Eesti kutsehariduse

arvestuspunktides

(EKAP)

1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab endas pädevusi, mis on vajalikud tema õpiteel ning ühiskonnas ennastjuhtivalt,

vastutustundlikult ja tulemuslikult toimetulekuks.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) püstitab enesearengu

eesmärgid, arvestades enda võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke

eluviise

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise,

õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; ● analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja

üldisele majanduslikule toimetulekule;

● koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi;

● kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks;

● oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks;

● analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole

liikumiseks;

2) kasutab teadlikult erinevaid

õpistrateegiaid ja -viise enda õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel

● selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid

teabeallikaid; ● iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; ● oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele;

● koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäeva tegevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest;

● annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet;

5 (64)

● kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes;

● selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi;

3) tegutseb seatud eesmärkide

saavutamiseks vastutustundlikult nii iseseisvalt kui meeskonna

liikmena

● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase

käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; ● jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja -

vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus);

● kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; ● toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist;

● iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; ● analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele

igapäevaelus;

● teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid ;

4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku

tegutsemise olulisust nii endale kui ühiskonnale

● selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule;

● toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; ● kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; ● kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja

infotehnoloogiavahendeid; ● analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja

teabeallikaid; ● kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades

loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid;

● kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; ● hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust;

5) mõistab tööturu toimimise põhimõtteid ja enda

arenguvajadusi tööturule sisenemiseks

● selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale;

● iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid;

● iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost

väärtusloomega; ● selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes;

6 (64)

● võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; ● võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks

vajalikega, kasutades oskuste kompassi; ● kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; ● selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud

eesmärkidega;

6) kasutab varasemaid

teadmisi, oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate

ülesannete lahendamisel

● kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks

igapäevaeluga seotud küsimustes; ● kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid;

● koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; ● otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; ● lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi;

● toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus;

7) korraldab teadlikult oma

rahaasju mõistes, et oma hea finantsilise käekäigu eest

vastutab vaid tema ise

● koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid,

väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; ● arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna

ja keskkonna tasandil; ● hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele,

eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest;

● kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske;

● oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi;

● iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja

erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks;

● kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; ● selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades

asjakohaseid teabematerjale.

2. Digioskuste arendamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades

digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.

7 (64)

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja

andmehalduse võtteid, hinnates digisisu

asjakohasust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave;

● otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja -

tööriistu; ● analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja

asjakohasust; ● salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; ● töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja

skeemide abil;

2) kasutab info jagamiseks,

suhtlemiseks ja koostööks sobivaid digilahendusi,

arvestades digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme ning

küberturvalisuse nõudeid

● kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse;

● jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi;

● kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused;

● kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste

kaasamiseks; ● järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest,

vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; ● haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; ● analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile;

3) loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu

sh tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult ning

arvestades autoriõiguse põhimõtteid

● loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega;

● kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale arvestades autoriõiguse põhimõtteid;

● järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega;

● rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile;

● kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti;

● analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust ;

8 (64)

4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja

tervist, rakendades küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu

põhimõtteid

● kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara;

● tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; ● rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist

autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele;

● analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; ● analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise

riskidest; ● säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja

ergonoomilisi töövõtteid;

● reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; ● analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid,

optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks;

5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud probleeme, tuvastades

tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused

nende likvideerimiseks

● tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; ● valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke

alternatiive;

● kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; ● analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks;

● toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks.

3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised ja oskused suuna valikuks õpitavas valdkonnas, töötervishoiust, tööohutuse nõuetest, ning arendab oma loovust ja meeskonnatöö oskust.

Õpiväljundid

Õpilane: 1) kirjeldab käsitööd kui majandusharu

lähtudes Eesti kultuuri säilitamise vajadusest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane: ● grupeerib meeskonnatööna käsitööharud lähtuvalt töödeldavast toorainest, kasutades digitaalseid

ühistöövahendeid; ● võrdleb juhendi alusel üht tüüpi käsitöö ettevõtteid, kasutades erinevaid teabeallikaid ja

infotehnoloogia vahendeid; ● selgitab Eesti piirkondlikke käsitöötavasid vastavalt juhendile; ● selgitab ajalooliste ja tänapäevaste näidete varal käsitöö olulisust kultuuripärandi jätkusuutlikkuse

säilitamisel;

9 (64)

2) kirjeldab käsitöö põhijooni ja arengut tuginedes etteantud allikatele

● nimetab käsitöö põhijooned, olulisemad ajaloolised arenguetapid seostades need ühiskondlike või kultuuriliste muutustega;

● kirjeldab käsitöö arenguetappe, kasutades etteantud allikaid; ● võrdleb kasutatud allikate usaldusväärsust käsitöö põhijoonte ja arenguetappide tõlgendamisel;

3) taaskasutab loovalt erinevaid materjale lähtudes materjali eripärast

● kirjeldab rahvuslikus käsitöös kasutatavate materjalide taaskasutamise võimalusi lähtudes materjalide eripäradest;

● selgitab iga taaskasutuse võimaluse teostatavust reaalses töökeskkonnas, käsitledes võimalikke

takistusi ja leides lahendusi meeskonnas; ● kujundab loovalt taaskasutuslahenduse lähtudes materjalide eripäradest;

4) kirjeldab töö- ja keskkonnaohutuse põhimõtteid, hinnates ohutegureid

töökeskkonnas kehtiva dokumentatsiooni alusel

● tunneb ära töökeskkonnas peamised ohutegurid lähtudes juhendist; ● kasutab praktilises töös nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid;

● selgitab töö- ja keskkonnaohutusega seotud riske ja nende mõju töökorraldusele, pakkudes välja parandusettepanekuid;

5) kirjeldab toote kavandamisel kasutatava dokumentatsiooni ja

nende vajalikkust etteantud juhendist lähtuvalt

● nimetab toote kavandamisel kasutatava dokumentatsiooni põhielemendid; ● planeerib töö etappe ja ennetab riske kasutades dokumentatsioonist saadud andmeid;

● selgitab dokumentatsiooni mõistmise olulisust ohutuse ja kvaliteedi tagamisel;

6) rakendab erinevaid käsitöömeetodeid metalli, puidu, tekstiili, naha, klaasi ja savi töötlemisel etteantud kavandi

alusel

● valib materjali töötlemiseks sobiva töövahendi ja meetodi põhjendades oma valikut; ● valmistab kavandi alusel lihtsamaid esemeid metallist, puidust, tekstiilist, nahast, klaasist ja savist

kasutades selleks sobivaid meetodeid;

● järgib tööülesannete täitmisel töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid.

4. Eesti rahvuslik käsitöö ja selle ajalugu 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija mõistab Eesti esemelise rahvakultuuri eripära, selle väärtustamise ning säilitamise vajalikkust ja tänapäeva arengusuundi.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kirjeldab etteantud infoallikaid kasutades Eesti rahvakultuuri kujunemislugu ja selle seoseid

kunstiajaloo perioodidega

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● koostab lähtudes ülesandest ülevaate ühest Eesti rahvakultuuri arenguperioodist

● kirjeldab lähtudes ülesandest Eesti esemelise rahvakultuuriga seotud uskumusi ja traditsioone;

● kirjeldab lähtudes ülesandest looduslike materjalide kasutusvõimalusi eestlaste elukorralduses erinevatel ajaloo perioodidel;

10 (64)

2) kasutab rahvakunsti alast kirjandust, muuseumi fonde ja erinevaid

meediume algallikana töö kavandamisel

● selgitab lähtudes ülesandest erinevate algallikate kasutamise vajadust ja võimalusi erialases töös; ● kasutab digitaalseid muuseumi kogusid, rahvakunsti andmebaase või muud meediat informatsiooni

kogumiseks vastavalt ülesandele; ● kirjeldab museaaliga töötamise põhimõtteid, sh kasutuspiiranguid lähtuvalt juhendist;

3) kirjeldab Eesti rahvakunstile omast ornamentikat, traditsioonilist värvikasutust ja kompositsiooni

etteantud juhendist lähtuvalt

● kirjeldab teabeallikate põhjal enamlevinud traditsioonilisi materjale, värvilahendusi, kompositsiooni võtteid ja ornamente rahvuslikel esemetel;

● võrdleb Eesti eri piirkondades kasutatavaid värvipalette ja kompositsiooni elemente vastavalt

ülesandele;

4) kirjeldab Eesti 20.-21. sajandi

erinevate käsitööliikide arengulugu ja tähtsamaid käsitöölisi tuginedes

etteantud allikatele

● kirjeldab vastavalt ülesandele käsitöö valdkonna eri harude peamisi arengusuundi;

● nimetab vähemalt kolm eesti käsitöömeistrit, kes kasutavad rahvakunsti tänapäevases kontekstis;

● koostab vastavalt ülesandele ülevaate ühe Eesti käsitöölise kohta kasutades selleks erinevaid

infoallikaid;

5) võrdleb professionaalse käsitöö ja

hobitegevuse erijooni kaasajal vastavalt ülesandele

● võrdleb ülesande alusel professionaalse käsitöö ja hobitegevuse erijooni kaasajal;

● selgitab meeskonnatöös erinevate käsitööpraktikate tugevusi ja väljakutseid vastavalt ülesandele.

5. Kultuuri- ja käsitööpärandi säilitamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kultuuri- ja käsitööpärandi säilitamiseks ning ringmajanduse põhimõtete rakendamisest erinevate materjalide kasutamisel.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kirjeldab pärandihoiu vajadust kultuuri- ja käsitööpärandi

säilitamisel vastavalt ülesandele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● koostab vastavalt ülesandele erinevaid infoallikaid kasutades ülevaate kultuuri- ja käsitööpärandi säilitamise vajalikkusest;

● kirjeldab juhendi alusel erinevaid pärandhoiu strateegiaid ja nendega seotud riske;

2) selgitab ülesande alusel

õigusaktidega seatud nõudeid rahvusliku käsitöö-ja kultuuripärandi

säilitamisele

● nimetab vastavalt ülesandele vähemalt 5 peamist käsitöö valdkonda ja pärandhoidu reguleerivat

seadusakti; ● kirjeldab meeskonnatööna vastavalt ülesandele käsitöölise kohustusi ja õigusi lähtudes valdkonna

seadusandlusest;

3) tunneb ringmajanduse põhimõtete

kasutusvõimalusi käsitööpärandi säilitamisel

● kirjeldab vastavalt ülesandele ringmajanduse põhimõtteid

● selgitab meeskonnatööna vastavalt ülesandele erinevaid ringmajanduslikke rakendusvõimalusi säilitustöödes, tuues välja eelised ja piirangud ;

11 (64)

4) konserveerib esemeid rakendades tagasipööratava konserveerimise

põhimõtteid

● valib vastavalt ülesandele eseme materjali ja seisundi alusel sobiva tagasipööratava konserveerimismeetodi, põhjendab enda valikut

● kasutab vastavalt ülesandele valitud meetodit eseme konserveerimiseks; ● hindab tehtud töö mõju eseme seisundile ja koostab edasise hoolduse strateegia;

5) loob erinevatest materjalidest tooteid kasutades ringmajanduse põhimõtteid. kasutab ringmajanduse

põhimõtteid erinevatest materjalidest toodete loomisel vastavalt ülesandele

● valib vastavalt ülesandele ringmajanduse põhimõtteid järgides materjalid ja meetodid uue toote kavandamiseks ning dokumenteerib protsessi;

● vastavalt ülesandele kavandab ja valmistab toote kasutades ringmajanduse põhimõtteid;

● selgitab loodud toote keskkonnajalajälge ja pakub välja parendusettepanekuid.

6. Toote kavandamine 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused toote disainimiseks ja kavandamiseks arvestades kasutatavaid materjale.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) kirjeldab traditsioonilise käsitöö ajaloolisi kujunduse põhimõtteid materjalide ja tehnoloogiate arengut

tuginedes etteantud allikatele

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● kirjeldab vastavalt ülesandele peamisi ajaloolisi vormi- ja materjalivalikuid erinevates käsitöötraditsioonides;

● selgitab vastavalt ülesandele eri ajastute tehnoloogiate mõju esteetilistele põhimõtetele ja

materjalikasutusele; ● selgitab eri ajastute tehnoloogiate mõju kaasaegses tootedisainis vastavalt ülesandele;

2) kasutab kompositsiooni ja värvusõpetuse põhitõdesid vastavalt

ülesandele

● selgitab vastavalt ülesandele erinevate kompositsiooni tüüpide kasutust eseme proportsioonide ja terviklahenduste kujundamisel;

● selgitab vastavalt ülesandele põhi- ja sekundaarvärvide ning soojade ja külmade värvide erinevust, sh nende psühholoogilist mõju;

● kujundab vastavalt ülesandele esemeid lähtudes kompositsiooni terviklahendusest; ● kujundab vastavalt ülesandele värvikompositsioone, lähtudes värvide vastastikusest toimest ja

värviharmoonia liikidest;

3) kujutab kolmemõõtmelisi esemeid graafiliselt, kasutades ruumilise

kujutamise võtteid ja perspektiivi joonistamise aluseid

● modelleerib näidise põhjal kolmemõõtmelise vormi, võrdleb oma tööd näidisega; ● joonistab natuurist kolm erinevat kolmemõõtmelist eset, kasutades varju ja valguse edasi andmiseks

joont ja pinda, selgitab joonistuse põhjal esemete ruumilise kujutamise põhimõtteid ● joonestab eseme kolmvaate vastavalt ülesandele ja tehnilise joonestamise nõuetele, järgides

mõõtkava ning kasutades standardile vastavaid joonte liike;

12 (64)

4) kujutab esemeid ja keskkonda vastavalt ülesandele värvide abil

andes edasi erinevaid materjale ja faktuure

● kujutab vastavalt ülesandele erinevate materjalide faktuure; ● kujutab vastavalt ülesande erinevast materjalist esemeid, andes edasi materjalide pinna eripära;

● kujutab ülesande alusel esemeid ja keskkonda värvide abil, lähtudes värvikasutusest ja värvide vastastikust mõju;

5) kujundab toote vastavalt ülesandele disainmõtlemise etappe järgides

● kirjeldab vastavalt ülesandele disainmõtlemise viit etappi ja nende rolli probleemilahenduses; ● selgitab välja tarbija vajadused ning probleemid kasutades kasutajauuringu tulemusi; ● koostab kasutajakeskse probleemi kirjelduse ja pakub välja põhjendatud idee lähtudes sihtrühma

vajadustest; ● kujundab visuaalse või füüsilise prototüübi ning testib seda sihtrühma peal, kogudes tagasisidet;

● selgitab ülesande alusel tootevastutuse olulisust, lähtudes käsitöölise kutse-eetikast;

6) pildistab tooteid eesmärgipäraselt

sise- ja välistingimustes, erinevates valgustingimustes, rakendades tehnilisi ja kunstilisi oskuseid

● kirjeldab fotokaamera funktsioone, häälestab kaamera sobivalt vastavalt pildistatavale objektile ja

tingimustele; ● selgitab vastavalt ülesandele fotograafia põhimõisteid; ● teeb ülesande alusel digitaalselt fotosid, lähtudes valgustingimustest ja tehnilistest ning kunstilistest

eesmärkidest; ● töötleb fotosid digitaalselt vastavalt ülesandele

7. Käsitööettevõtlus 4 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad tal olla ettevõtlik töötaja ja luua iseendale

töökoht.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) planeerib ärikontseptsiooni lähtudes iseenda eeldustest ja oskustest ning keskkonna toetavatest ja piiravatest

teguritest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● kirjeldab enda võimalusi tegutsemiseks ettevõtjana või ettevõtliku töötajana, lähtudes ettevõtluskeskkonnast;

● selgitab juhendi alusel ettevõtte toimimist olemasolevas ettevõtluskeskkonnas ja selle edukust

toetavaid ja piiravaid tegureid; ● kavandab juhendi alusel meeskonnatööna ärikontseptsiooni ja põhjendab valikut; ● reflekteerib oma rolli meeskonnas ja koostööd kaaslastega;

2) loob juhendi alusel kaubamärgi rakendades omandatud teadmisi

● selgitab kaubamärgi põhikomponente (missioon, visioon, väärtused) sh toob näiteid valdkonna tuntud brändidest;

● koostab meeskonnatööna tegijaprofiili, tuues välja turundusvajadused ja kanalid;

● kavandab meeskonnatööna juhendi alusel oma kaubamärgi, tuues välja selle eripära; ● visualiseerib kaubamärgi identiteedi ning rakendab selle elemente toote kavandamisel;

13 (64)

8. Praktika 25 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib oma tööd käsitööettevõttes või käsitöömeistri juures, rakendab omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid töökeskkonnas, täidab sihipäraselt tööjaotusest ja kvaliteedist tulenevaid tööülesandeid.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) planeerib enda praktika eesmärgid ja tööülesanded tulenevalt

praktikajuhendist

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

● koostab vastavalt praktikajuhendile praktikale asumiseks vajalikud dokumendid, vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi;

● seab endale isiklikku arengut toetava(d) praktika eesmärgi(d) lähtudes praktikakoha võimalustest ja enda huvidest ning arenguvajadustest;

2) tutvub ettevõtte töökorralduse ja sisekorraeeskirjadega ning seadmete

kasutus- ja ohutusjuhenditega lähtudes praktika eesmärkidest

● tutvub praktika ettevõtte ja selle töökorraldusega ning järgib seda ettevõttes praktikal olles; ● osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra

kohaselt;

3) täidab juhendamisel ja iseseisvalt praktikaettevõttes juhendaja määratud tööülesandeid lähtudes praktika

eesmärkidest

● valmistab ette töökoha vastavalt etteantud tööülesandele, töö lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid lähtudes tööülesandest

● kasutab oma erialaseid teadmisi ja tehnikaid praktiliste ülesannete lahendamiseks järgides

tööprotsessi juhiseid ja kvaliteedinõudeid; ● valib tööks sobivad materjalid ja vahendid ning kasutab neid säästlikult, arvestades materjalikulu ja

keskkonnamõjuga; ● kasutab sobivaid töövahendeid, tehnoloogiaid ja meetodeid erialaste tööülesannete täitmiseks,

järgides ergonoomika, tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid ;

● esitleb kaubamärki, sh põhjendab tehtud valikuid; ● hindab juhendi põhjal kaasõpilaste kaubamärkide kontseptsioone, andes konstruktiivset

tagasisidet;

3) kavandab loovusel, oskusel või andel põhinevast loomingulisest

ideest toote või teenuse ja selle turundustegevused

● kirjeldab tootearenduse põhimõtteid, lähtudes ärimudelist; ● kavandab meeskonnatööna toote või teenuse;

● arvutab toote või teenuse omahinna, arvestades selle eripäraga; ● kavandab toote või teenuse esitluse ja müügi, lähtudes sihtrühmast ja tegijaprofiilist. ● loob turunduskampaania idee ja visualiseerib turundusmaterjali, põhjendades oma valikuid.

● hindab juhendi põhjal kaasõpilaste töid, andes konstruktiivset tagasisidet.

14 (64)

4) arendab meeskonna liikmena suhtlemis- ja koostöövalmidust

suheldes ettevõtet külastavate klientidega

● täidab oma tööülesanded õigeaegselt, korrektselt ja vastutustundlikult lähtudes individuaalsest praktikakavast;

● suhtleb meeskonnaliikmetega lugupidavalt ja koostööd toetaval viisil; ● töötab meeskonnas ● arendab isikuomadusi nagu hoolikus, hoolivus, taktitundelisus, püsivus ja vastutustunne;

● suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil;

5) reflekteerib iseseisvalt oma kutsealast

tegevust ettevõttes lähtuvalt praktika eesmärkidest, tegevus- ja ajakavast

● täidab ja esitab nõuetekohase praktikadokumentatsiooni õigeaegselt koolipoolsele juhendajale;

● reflekteerib enda praktika kogemust, tulemusi ja kirjeldab võimalusi enda oskuste edasiarendamiseks;