Kiri

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 8.10.2025

COM(2025) 723 final

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN

PARLIAMENT AND THE COUNCIL

Apply AI Strategy

1

1. Introduction

Artificial Intelligence (‘AI’) is advancing at an unprecedented pace with capabilities that

promise to reshape entire industries and the public sector1. The development and adoption of

AI technologies (such as advanced general-purpose AI models, AI agents, digital twins and

specialised small AI models) are providing the EU with a unique window of opportunity to

boost innovation, accelerate productivity growth, and reinforce its competitive strength and

technological sovereignty. Despite a strong industrial base and a vibrant startup ecosystem, the

development and adoption of AI within the EU remains limited, with only 13.5% of businesses

and 12.6% of SMEs2 - the backbone of the EU economy - using these technologies.

Building on the AI Continent Action Plan and on the EU’s commitment to promoting human

centric and trustworthy AI, in line with the AI Act3, the Strategy focuses on harnessing the

transformative potential of AI, serving as a catalyst for increased vertical integration. It aims

to boost the use of AI, particularly among SMEs and small mid-caps, and to facilitate AI

integration to enhance the competitiveness of European industries, notably the more strategic

ones. It seeks to unlock the broader societal benefits of AI, from enabling earlier and more

accurate healthcare diagnoses to enhancing the efficiency and accessibility of public services

while upholding the principles of non-discrimination. Moreover, it looks to bolster EU

capabilities and achieve excellence in frontier AI.

To achieve these goals, the Strategy promotes a shift in how companies and public sector

organisations approach problem-solving. By adopting an AI first policy, they are encouraged

to integrate AI building on European solutions. By uptaking AI - while evaluating its potential

benefits and risks - European companies can adapt to its transformative impact, including on

the workplace organisation and training needs. This approach not only drives business success

but also fosters the development of European strategic presence at the various layers of

the AI stacks4, involving workers and supporting the creation of a robust and sovereign EU AI

ecosystem.

Building on insights gathered through a public consultation5 and sectoral discussions6 over

recent months, the Apply AI Strategy is articulated around three main sections7:

• Introducing sectoral flagships - to boost AI use in key industrial sectors of the EU

economy and in the public sector.

• Addressing cross-cutting challenges - to support greater AI adoption by SMEs; enable

an AI-ready workforce across sectors; leverage advanced AI capabilities; and ensure

trust into the market.

• Establishing a single governance mechanism - to pioneer a sectoral approach and

foster a dynamic process of collaboration among stakeholders. It will also launch an AI

Observatory to develop KPIs and monitor AI developments, impact and future trends.

1 See, for instance, Joint Research Centre’s Generative AI Outlook Report: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9f7e0b86-

477c-11f0-85ba-01aa75ed71a1/language-en 2 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/isoc_eb_ai/default/table?lang=en 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32024R1689 4 An AI stack is a collection of technologies, frameworks and infrastructure that work together to build, deploy and scale AI systems, facilitating their use. 5 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy_en 6 17 sectorial structured dialogues and 2 high-level political dialogues were organised over the past few months: see table in Annex. 7 The actions presented in the Strategy are without prejudices to Articles 107 and 108 TFEU and relevant EU antitrust rules.

2

The Apply AI Strategy is accompanied by the AI in Science Strategy, which announces the

Resource of AI Science in Europe (RAISE) as a flagship initiative and covers the adoption of

AI across scientific disciplines. It will be complemented by the Data Union Strategy, opening

new sources of high-quality, large-scale datasets that are necessary to the training of algorithms.

2. Introducing sectoral flagships

AI has a potential to transform how industries work, how governments operate, and how value

is created in the economy. It can enhance simplification efforts, thereby boosting productivity

and competitiveness. The following subsections outline flagship initiatives to address the main

sectoral challenges and support the AI first policy approach. These stem from initial

stakeholders’ feedback gathered through a public consultation8, a call for evidence9 and

17 technical structured dialogues (Annex 1) with key sectoral actors.

The adoption of the Apply AI Strategy marks the beginning of a transformative journey that

will be continuously updated and extended thanks to the inputs received from the governance

mechanism described in the last chapter of the Strategy. This means that the actions below

could be complemented in the future by new initiatives in other sectors - such as finance,

tourism and e-commerce. To operationalise the actions of this Strategy, the Commission is

mobilising around EUR 1 billion from its funding programmes10 with important leverage

effects according to the sector.

2.1. Healthcare, including pharmaceuticals

AI holds significant promise to transform the healthcare and pharmaceutical sector as well as

to improve and even save human lives across the EU. It can support earlier and more accurate

clinical decisions, ease administrative burden on healthcare professionals, support

administrative processes, and improve patient outcomes throughout the continuum of care. In

the face of increasing pressure on healthcare systems, AI offers concrete tools to enhance

efficiency and quality, including in underserved or remote areas where hospitals, specialists, or

diagnostic services are lacking. Beyond routine healthcare, as underlined in the EU Medical

Countermeasures Strategy11, the Commission will also promote the use of AI tools for health

crisis preparedness and response, including faster detection and monitoring of health threats

for medical countermeasures intelligence.

The uptake of AI in healthcare across the EU, and its integration into clinical workflows and

administrative processes, remains however limited and uneven12. Barriers include availability

of quality data, heterogeneity of infrastructures, as well as limited AI literacy, skills and trust

among healthcare professionals. Actions are needed to foster investment, incentivize

8 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy/public-consultation_en 9 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy_en 10 Including notably Horizon Europe, Digital Europe Programme, EU4Health and Creative Europe. 11 COM(2025) 529 final 12 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9ddf7bf8-62bf-11f0-bf4e-01aa75ed71a1/language-

en#:~:text=Using%20a%20mixed%20methods%20approach%2C%20entailing%20a%20literature,and%20business%20challenges%2C%20 and%20social%20and%20cultural%20barriers

3

innovation, and promote cross-border multi-disciplinary collaboration so that AI can deliver its

full benefits for healthcare systems and citizens13.

To support the AI first policy in the healthcare sector, the Commission will:

• establish European AI-powered advanced screening centres to accelerate the

introduction of innovative tools for prevention and diagnosis making in healthcare

facilities and bringing healthcare services to underserved areas. The initiative aims to

improve early detection and ensure timely diagnosis, in particular for cardiovascular

diseases and cancer. It will pursue an approach to ensure that AI-powered screening and

diagnosis take into account gender-specific factors.14 By deploying AI solutions, these

centres will support real-world clinical validation and local performance testing and

generate evidence for clinical adoption15. The network of these AI-powered centres will

facilitate access to high-quality datasets building on the European Health Data Space16

as well as the European digital infrastructures for the cancer imaging17 and genomic18

data, and support testing and validation of promising AI models including for

personalised prevention. This will build on the relevant actions under the Europe’s

Beating Cancer Plan, Life Sciences Strategy and the forthcoming EU Cardiovascular

Health Plan.

• establish a European Network of Expertise on AI Deployment in Healthcare to

consolidate guidelines and best practices. It will deliver deployment playbooks,

guidelines including on local validation (performance in clinical practice) and post-

deployment monitoring, design principles and set the foundations for exchanging best

practices on AI deployment in healthcare.

AI is also revolutionising medicine development, from accelerating drug discovery to

supporting the monitoring of their adverse effects. AI-based modelling and simulation can

accelerate the discovery of novel treatment options and identify new therapeutic uses for

existing medicines, such as for example new antibiotics, and enhance safety and efficacy

predictions. As a result, the number of healthcare-related AI patents published annually in EU

Member States grew 20-fold between 2016 and 202419. Realising the full potential of AI in

medicine development will require continued progress in building robust AI foundation

models, alongside efforts to ensure their reliability, transparency, and clinical relevance -

a priority that is particularly important for driving innovation in the biotechnology sector20.

Medical devices incorporating AI applications can unleash huge progress in delivering

healthcare in the context of current health system challenges such as workforce shortages. It is

important that the EU regulatory framework creates a supportive environment for innovation.

13 For example, through Europe's Beating Cancer Plan and its Network of Expertise in Cancer and EU Network linking recognised National Comprehensive Cancer Centres. 14 For instance, see: Gender medicine: effects of sex and gender on cardiovascular disease manifestation and outcomes | Nature Reviews

Cardiology. 15 Foundations for this work will be laid down by actions funded under DEP 2025-2027 work program and the COMPASS-AI project. 16 https://health.ec.europa.eu/ehealth-digital-health-and-care/european-health-data-space-regulation-ehds_en 17 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/cancer-imaging 18 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/1-million-genomes 19 Study on the deployment of AI in healthcare – European Commission, 2025 20 The Commission is committed to work on this also in the upcoming European Biotech Act, which will aim to enable innovation and boost

EU competitiveness in biotechnology sectors.

4

To support AI adoption in medicine development, the Commission will:

• launch an AI drug discovery challenge for potential new drugs that could be used

to address unmet medical needs and treat diseases that have proven difficult to

cure, such as Alzheimer’s disease or certain cancers. The winner of the challenge

would receive dedicated access to AI Factories compute capacity and on advice how to

bring their discoveries to the market.

• propose appropriate actions to streamline and enable quicker market entry of

medical devices without compromising safety.

2.2. Robotics

With more than 90.000 industrial robots installed in 2023 and more than 400 service robotics

producers, Europe stands at the forefront of the robotics revolution, the “physical AI”. Building

on excellence in mechatronics, sensors and microcontrollers, the integration of AI will enable

EU developers to bring about a range of innovations, from cognitive robots to autonomous

drones, with wide ranging impacts in manufacturing, healthcare, agriculture, defence, etc. The

EU is particularly strong in industrial robotics, where collaborative robots (also called

“cobots”) enable safe and efficient human-robot interaction, help ease labor shortages and

reduce workers’ exposure to tedious or hazardous tasks. However, the further development of

robotics through integration of generative AI and the uptake of European solutions are a must

if the EU wants to continue leading innovation in this segment.

To support AI uptake in the robotics sector, the Commission will:

• establish a Catalyst for the uptake of European Robotics, bringing together

developers and user industries to accelerate the development and uptake of European

solutions replying to market needs. This will be done in collaboration with the AI Data

and Robotics Association21. In this context, the Commission will fund the development

of sectoral Acceleration Pipelines for the adoption of AI-powered robotics,

focussing on high-impact use-cases, prioritised in close collaboration with end-user

industries, ensuring that innovation aligns with real-world needs.

2.3. Manufacturing, engineering and construction

The European manufacturing sector comprises 2.2 million enterprises, mostly SMEs, employs

30 million persons and generates about 14% of EU GDP22. From the development of new

(cleaner) materials to supply chain and logistics, manufacturing includes a wide array of

interrelated segments spanning from traditional and high-tech industries to construction or

logistics. Despite EU strengths in medium- to high-technology manufacturing in sectors like

mechanical and electrical engineering, chemicals, and machinery, production has been

relocating to lower-cost regions, decreasing competitiveness and weakening resilience and

strategic autonomy. However, the transformative potential of AI and automation could reverse

this trend.

AI can improve efficiency, precision and adaptability in various production processes. A

cornerstone of this transformation is the use of AI-powered digital twins, which enable

21 https://adr-association.eu 22 2024, World Bank, Trading Economics.

5

companies to run complex simulations and “what-if” scenarios in virtual environments. They

are already used across manufacturing sectors today, facilitating predictive maintenance23 and

helping design and optimise the operation of whole supply chains, shopfloors and their key

production workflows. By creating smart digital models of buildings, products, machines and

manufacturing processes, companies can test, improve, and fine-tune their operations before

making changes in the real world.

To support the uptake of AI in the manufacturing sector, the Commission will:

• support the development of frontier AI model and AI agents adapted to

manufacturing. Building on the Data Spaces for Manufacturing24 and the forthcoming

Data Union Strategy, the Commission will facilitate data pooling across industrial

actors through trusted third parties, to ensure a sufficient volume of training data,

while preserving intellectual property and data security and making use, as relevant, of

the data labs in AI Factories.

• fund the development of Acceleration Pipelines for the adoption of AI in

manufacturing, bridging the gap between research labs and deployment more

effectively. These projects will accelerate the development of AI-powered

manufacturing solutions that address industry needs, by providing continuous support,

ensuring that these solutions progress from the lab to a high level of maturity suitable

for real-world applications.

2.4. Defence, security and space

AI has emerged as a critical disruptive technology with profound impact on geopolitics,

security and defence. As underlined in the White Paper for European Defence - Readiness

203025, new technologies including AI26 are fundamentally changing the nature of warfare. The

role of AI for defence, is set to radically increase in light of growing interest in dual use AI

applications and, in particular, the expectation that frontier models have potential to deliver

strategic and military superiority. AI can enable strategic advantage if used for unmanned

vehicles, situational awareness and pattern recognition on the battlefield, for supporting

weapons (such as jet fighters) or when used for automating part of defence products, such as

drones. As announced in the White Paper, the European Defence Transformation Roadmap

will be tabled by the end of 2025 to foster a faster embedding of critical disruptive technologies,

including AI, in defence capabilities, in order to achieve European defence readiness by 2030,

in line with the Union’s economic and security interests and objectives..

In addition, the Commission co-finances with Member States computational capacities

including in synergy with defence. Member States, through their national plans, can also benefit

from Security Action for Europe (SAFE) to invest in key defence areas including AI-powered

equipment and cybersecurity.

23 Analysing sensor data from machinery to predict equipment failure before it happens. 24 https://manufacturingdataspace-csa.eu/ 25 https://www.eeas.europa.eu/eeas/white-paper-for-european-defence-readiness-2030_en 26 The upcoming Implementation Roadmap for AI in Common Foreign and Security Policy and Common Security and Defence Policy will set out a framework for coordinated action to advance security and defence AI capabilities.

6

Moreover, the Vision for the European Space Economy27 recognizes the crucial role of AI in

driving the competitiveness and resilience of the EU space sector. AI revolutionises the way

space systems are designed, manufactured and operated. Likewise, AI is crucial for the ground

infrastructure to handle future megaconstellations and for unravelling modelling capabilities of

big space data. This is why, to unlock the full potential of the EU space systems, the

Commission will foster, where applicable, an environment that facilitates the integration of AI

capabilities and technologies, to enhance performance, efficiency and security. In this context,

the Commission will support the development of sovereign frontier models and agentic AI

systems, ensuring safety is embedded by design.

To support the AI first policy in the defence and space sector, the Commission will:

• accelerate the development and deployment European AI-enabled situational

awareness and C2 (Command & Control) capacities through the European Defence

Fund (EDF), while also incentivising dual use open architecture solutions for border

security and critical infrastructure protection, ensuring interoperability in support of

defence flagships, including Eastern Flank Watch and the Drone Wall, especially for

the integration of autonomous features in different solutions.

• deploy a strategic and dedicated European infrastructure of highly secured

computing power capacities (e.g. AI factory/gigafactory) for training of defence and

space AI models and development of AI defence and space applications.

• support AI compliance of EU space manufacturing and operations, including for

in-orbit and ground infrastructure, through advanced manufacturing, robotics,

dedicated edge/on-orbit computing, space-based data networks, signal processing

equipment, command and control systems.

The Commission and EEAS will correlate the above mentioned priority actions with the

coordinated commitments, initiatives and actions assumed by Member States through the

Defence Readiness Roadmap process, as well as with relevant framework and initiatives aimed

at accelerating the adoption of AI in defence, including by leveraging the EDF and European

Defence Agency’s Hub for EU Defence Innovation (HEDI).

As underlined in the ProtectEU – the EU Internal Security Strategy28, AI is also becoming

an essential tool for ensuring internal security and cybersecurity, as States and citizens face

increasingly complex and fast-changing digital threats. Terrorist and organised criminal

organisations are increasingly using AI-based technologies to accelerate, upscale and broaden

the reach of their illicit activities. Cybercrime, sabotage and terrorism are blended into hybrid

attacks, where AI is often exploited by malicious actors. We therefore need to ensure the swift

delivery of AI-based solutions for internal security and cybersecurity. This will support the

work of authorities in performing complex security tasks, help fighting against malicious use

of AI, detect anomalies, analyse, and respond to incidents more effectively. It will enable faster

identification of attacks, better decision-making, and more efficient use of resources.

27 https://defence-industry-space.ec.europa.eu/vision-european-space-economy_en 28 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0148

7

To support the AI first policy in internal security, including cybersecurity sector, the

Commission will:

• foster the development and uptake of AI solutions29 for internal security purposes,

including by supporting applied research and innovation and stimulating the placing on

the market of AI solutions tailored for use in internal security.

• fund projects to develop and deploy Cybersecurity tools, technologies and services

relying on AI addressing threat detection, vulnerability detection, threat mitigation,

incident recovery through self-healing, data analysis and data sharing.

• support interoperability and trusted integration of AI into cybersecurity

architectures, infrastructures and threat surveillance, including Cyber Hubs and the

upcoming Cable Security Hubs, as well as for dual-use and defence-relevant digital

environments,

2.5. Mobility, transport and automotive

The mobility sector is crucial for the European economy and for Europe’s sustainable

transformation. AI is already widely used and has a strong impact on the sector, from route

optimisation to advanced driver assistance systems. AI-based automated transport and mobility

technologies are rapidly expanding across all transport modes. They support safer, more

sustainable mobility by improving traffic flow, logistics, and transport planning. Automated

vehicles30 (AVs), for example, enable flexible, cost-effective services and help address driver

shortages31. However, their deployment is hindered by technological, regulatory and economic

challenges. The interplay of regulations at national and EU level complicate real-world testing,

approval and operation of AVs. Trust issues, difficulties in accessing high quality training data,

and inadequate deployment of transport and digital infrastructures further hinder adoption.

To support the AI first policy in the mobility sector, the Commission will:

• leverage AI factories and gigafactories to fast track the development of innovative

AI models and common software platforms for automated driving and vehicle

management systems under the European Connected and Autonomous Alliance 32.

• launch an “Autonomous Drive Ambition Cities” initiative to accelerate the

deployment of operational services working with European providers as part of the

large-scale cross-border testbeds announced in the Automotive Action Plan. Building

on recommendations issued by the European Connected and Autonomous Vehicle

Alliance33, it will focus on AI-enabled self-driving vehicles (robot vehicles) and

autonomous point-to-point commuting in cities, establishing operational joint ventures

29 COM(2025)349final, Roadmap for lawful and effective access to data for law enforcement 30 The term “vehicle” covers all transport modes, i.e. road, rail, air, maritime, and inland waterways. 31 Joint Research Centre, Requirements for Inclusive Automated Vehicle Services: Insights for Vehicle and Smartphone Application Design,

2025, https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC142261 32 Building on the Action Plan for the European Automotive Industry (https://transport.ec.europa.eu/document/download/89b3143e-09b6- 4ae6-a826-932b90ed0816_en). The Memorandum of Understanding between 2Zero, CCAM, and BATT4EU partnerships will further

strengthen links to chips, AI, and robotics. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/document/print/en/

ip_25_2090/IP_25_2090_EN.pdf 33 Open call to join the Alliance: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/75555fa5-6d3c-253b-cefc-1c9b4f8daadf.

8

and leveraging the ready to use AI Act’s innovation measures on regulatory sandboxes

and real-world testing.

2.6. Electronic communications

The integration of AI in the electronic communications sector has accelerated significantly in

recent years, driven by the growing demand for automation, network optimisation, and

enhanced customer experience. 65% of operators worldwide are establishing AI strategies and

are actively trialling AI-based solutions across network and customer service operations34. AI

holds strong potential, especially through smarter network management and service

innovation35. However, its impact in this field is still limited because of the lack of open

platforms and capacity in edge devices.

To support the AI first policy in the electronic communications sector, the Commission

will:

• promote EU capacities in edge AI devices by providing dedicated support under the

Smart Networks and Services Joint Undertaking and the Chips Joint Undertaking.

• create a European Telco AI platform (AI stack pilot action under the Digital Europe

Programme) for telecom operators, vendors and user industries to collaboratively36

build AI stack elements, including mediation layers, data engineering, cloud interfaces,

and AI services, potentially based on open source.

2.7. Energy

AI has the potential to improve energy efficiency across the entire economic value chain. From

improved grid management and integration of renewable energy to a more efficient use of

existing infrastructure or optimisation of storage capacities. For companies, AI tools help

saving energy thanks to optimised design and operation of buildings, reduce the cost of energy

by automating buying/selling energy. Finally, emerging AI-based tools can empower citizens

and businesses to better manage their energy use and help them navigate through energy retail

offers. At the same time, energy is a critical sector, providing the electricity needed for Europe’s

growing digital economy and data centres.

However, AI adoption in the energy sector is uneven. There is slower progress in grid

management, demand-side flexibility37, and infrastructure planning38 due to strict safety

requirements, fragmented governance and limited data-sharing.

With a view to foster the use of AI to improve grid management and energy efficiency,

the Commission will:

34 https://www.gsmaintelligence.com/research/telco-ai-state-of-the-market-q4-2024 35 Including through mobile devices and edge computing. 36 In compliance with EU competition rules were relevant, including the Guidelines on the applicability of Article 101 TFEU to horizontal co-

operation agreements. 37 Demand-side flexibility refers to the ability to adjust electricity consumption in response to external signals, such as price changes or grid

demands. It allows consumers to shift, reduce, or increase their energy use during specific periods, particularly during peak times, to help

balance the grid and reduce the need for additional generation capacity. 38 Every two years, the European Network of Transmission System Operators for Electricity (ENTSO-E) develops a Union-wide ten-year

network development plan (TYNDP). More recently, Directive 2019/944 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 on

common rules for the internal market for electricity and amending Directive 2012/27/EU (the Electricity Directive) mandates that DSOs regularly prepare and publish distribution network development plans (DNDPs).

9

• support the development of AI models that advance forecasting, optimisation,

digital twins, and system balancing within the energy system. These activities shall

be supported by leveraging cloud-edge-IoT infrastructure, software and AI tools to

serve as a digital backbone across all assets of the energy system ensuring secure,

efficient, and reliable data sharing across the energy ecosystem.

AI is improving energy consumption and efficiency across multiple sectors. However,

advanced AI models and systems also consume significant energy notably in data centres. The

upcoming Strategic Roadmap on Digitalisation and AI for the Energy Sector will further

elaborate on the use of AI in the energy system and, together with the Cloud and AI

Development Act, will address strategies to ensure there is energy resources to develop AI, for

instance by improving energy efficiency in data centres. In addition, there is a need to improve

the understanding of the impact of AI algorithm architecture on energy consumption patterns.

Therefore, as foreseen by the AI Act, the Commission will adopt a standardisation request

on common reporting and documentation processes on AI systems’ and general-purpose

models’ impact on energy consumption.

2.8. Climate and Environment

Europe is home to many leading organisations in climate and environmental innovation. Since

2019, AI startups in these sectors have attracted around €700 million in venture capital39. In

particular, AI has a long track record in environmental monitoring, forecasting, and Earth

observation. It can enhance early-warning systems for fires, floods, droughts, heatwaves, aid

disaster response, and support water management40 as well as decision-making for resilience

and climate preparedness. Ground-breaking initiatives such as Destination Earth41 and the

European Digital Twin Ocean42 provide high-resolution and interactive simulations with

unprecedented predictive power.

Yet, despite these advances, the full potential of AI for climate and environmental action

remains untapped, due to the scientific and technological complexity of AI-based climate and

environment modelling, combined with persistent capacity and skills gaps among local

authorities, SMEs, and civil society. The fragmented ecosystem of climate and environment-

AI tools, datasets, and services further exacerbates these challenges, hindering widespread

adoption and impact.

To support the AI first policy in the climate and environment sector, the Commission will:

• deploy an open-source AI Earth-system frontier model and related AI-powered

applications and services that allow for better weather forecasts, Earth monitoring, and

“what-if” scenarios, as next step of Destination Earth. It will be fully trained in EU AI

Factories and will follow a multidisciplinary approach integrating different expertise.

Through this model, the Commission will make available to local authorities and

relevant actors AI-based local digital twins (integrating EU-owned Copernicus43 data)

that helps predict risks and reduce impacts of climate change through better

39 https://dealroom.co/eu-apply-ai-climate-environment 40 The Water Resilience Strategy, adopted in June 2025, aims to reduce the water footprint including for computing installations by increasing their circularity through water reuse, efficiency and dry cooling. 41 https://destination-earth.eu/ 42 https://www.edito.eu/ 43 https://www.copernicus.eu/en

10

preparedness and resilient urban and rural planning44, as well as services for improved

disaster management and crisis relief.

2.9. Agri-Food

AI is already reshaping agricultural production in several key areas and can revolutionise the

way food is produced, taking care of the environment, climate and people45. It can enhance

precision farming, and power robots and machines used for field work. It already supports

farmers through AI-driven advisory tools, providing personalised recommendations for their

specific needs.

However, many precision farming apps do not reach the market due to lack of high-quality

data46 and commonly agreed formats or missing interoperability between platforms that are

closed or tied to a single vendor. Moreover, farmers are often hesitant to adopt AI-based

solutions due to lack of time and skills, mistrust of AI and uncertainty over liability and fear to

lose control over decision-making. In this context, the adoption of AI on European farms

remains limited, especially when compared to other regions47.

To support the AI first policy in the agrifood sector, the Commission will:

• foster the creation of a Agri-food AI platform that will facilitate the uptake of

specialised farming AI-enabled tools and applications. The platform will facilitate

application discovery and integration, increase trust among farmers in AI-enabled

applications and promote open source development48.

2.10. Cultural and creative sectors, and media

The potential of AI in the cultural and creative sectors is growing and is opening new avenues

for creativity. AI can assist filmmakers across all production stages, enhancing processes like

storyboarding and special effects. It can improve the discoverability of online media, music

and literary content, leading to more diverse consumption and improved revenue distribution

for creators. It can foster cultural diversity, providing creators with the knowledge and tools

they need to develop more inclusive and diverse content, where disability inclusion and

accessibility is ensured. It can personalise content generation and increase audience

engagement.

AI is also supporting cultural heritage and can be used for various purposes such as restoration,

reconstruction, preservation, reuse for virtual productions and more meaningful user-

engagement - ultimately supporting also other related sectors such as tourism49. Overall, the

adoption of AI models creates valuable opportunities for cooperation between cultural and

44 AI also has a great potential to assist and maximize the potential of rolling out the New European Bauhaus values and principles. 45 A Vision for Agriculture and Food - Shaping together an attractive farming and agri-food sector for future generations. 46An important enabler for successful implementation of AI in Agriculture would be the setting up of a system of unique farm IDs, as investigated, among others, in the Agrifood EDIC (The European Digital Infrastructure Consortium). Another important enabler for the

success of AI in the agrifood sector is the improvement of rural connectivity. 47 A 2024 McKinsey survey found that just 27 % of European growers use yield-monitoring algorithms and 49% deploy precision-sprayer controllers—about half the adoption rate seen in the United States (https://www.mckinsey.com/industries/agriculture/our-insights/global-

farmer-insights-2024?.com). 48 The efforts will also be supported by existing instruments such as the Common European Agricultural Data Space (https://agridataspace-

csa.eu/) and the Horizon Europe Co-Funded Partnership Agriculture of Data. 49 While tourism is not among the focus industries of the Apply AI Strategy, it is an undeniably important driver of the European economy, contributing to around 5% of the gross value added and directly supporting over 20 million jobs and more than 3 million enterprises. The rapid

integration of AI into tourism, from the perspective of both consumers and operators, is reshaping the way the sector functions. Hence, the

Commission will continue promoting a use of AI in tourism that respects ethical practices and data privacy, fosters transparency and inclusivity, while driving sustainable innovation forward.

11

creative sectors, with the videogame industry positioned as a key test bed for innovations

transferable across multiple industries.

Despite its potential, AI uptake across the cultural and creative sectors remains uneven50, in

part due to common challenges, such as access to ethical, transparent, inclusive and high-

quality models, monetising specialised AI models, securing diverse funding sources, and

cultivating advanced skills. In addition, the cultural and creative sectors are concerned about

the unauthorised use of copyright protected content in the training of generative AI models and

their outputs which may have a negative impact on cultural diversity, creativity and media

plurality51. Moreover, the prominence of major technology firms in the sectors presents

complex dynamics that may influence cultural diversity and the innovation capacity of smaller

organisations.

To support the uptake of AI in the cultural and creative sectors, the Commission will52:

• foster the development of micro-studios across the EU specialised in AI-enhanced

virtual production. In addition, the Commission will support investments in the

development and deployment of European AI models focusing on interactive and

immersive storytelling, including media, and on the discoverability of online European

music and literary content53.

• help the development of pan-European platforms using multilingual AI

technologies to make available real time news and information from professional

media outlets across the EU to wider audiences. AI will be harnessed to translate

content for relevant channels - including broadcasting - through classification,

recognition, linguistic analysis and translation of content.

• launch a targeted study to explore the legal challenges related to AI-generated

outputs and how cutting-edge technological safeguards and technologies, including

AI, could be used to prevent and mitigate the risks of copyright infringing AI

content being generated, including by detecting and removing such content.

2.11. Public sector

AI has a strong potential to make public government more efficient54. A Commission survey55

reveals that 52% of public managers interviewed reported that their administration has already

implemented at least one AI solution, while 63% are planning new AI projects. Similarly, in

2024, the Public Sector Tech Watch56 recorded over 1200 AI use cases across EU public

50 51% of video game companies, 39% of audiovisual companies, and 35% of news media companies have adopted AI-based solutions. 35%

of music creators also report using AI for their work. European Media Outlook, upcoming 2nd edition, Technopolis Group based on the EMI

Enterprise Survey, 2024. 51 Regarding copyright, the Commission has already facilitated the drawing-up of a Code of Practice to detail out General-Purpose AI (GPAI)

rules in the AI Act. The Code was approved as adequate for providers to demonstrate compliance with their obligation in the context of the

AI Act. Besides this, and more directly linked to the copyright, the Commission adopted a template on content used for GPAI training and a study on the feasibility of a registry of opt-outs under the Text and Data Mining (TDM) exception is ongoing and another study to support the

assessment of the rules in the Directive on Copyright in the Digital single market, including the TDM exception, is planned. Furthermore, the

Commission has launched a process for the drawing-up of a new Code of Practice in the context of the Article 50 AI Act for the transparency of AI generated content. 52 To complement the listed measures, the Commission will propose an AI Strategy for the cultural and creative sectors to further ensure that AI enables and reinforces human creativity while safeguarding European cultural and linguistic diversity. 53 These will be funded through the use of Digital Europe Programme and Creative Europe. 54 See, for instance, JRC’s report on the potential of generative AI for the public sector: https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC139825 See, for instance, Joint Research Centre’s report on the potential of

generative AI for the public sector: https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC139825 55 https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC138684 56 https://interoperable-europe.ec.europa.eu/collection/public-sector-tech-watch

12

administrations. However, clear and actionable guidance is crucial for the full-scale and

responsible deployment of AI solutions, particularly for administrations that are just starting

their AI journey. Specific barriers, such as the fragmented public sector data sources and limited

accessibility of trustworthy AI-based tools are still holding AI technologies’ potential.

Addressing potential biases, investing in infrastructure and skills, and ensuring transparency

and trust will be therefore key to successful AI integration in the public sector.

Public administrations can benefit from the AI first policy not just by making their work more

efficient, reducing administrative burden and cutting red tape for the business but also by

helping AI startups grow through increased demand for European-made open source AI

solutions. This, in turn, can strengthen EU AI sovereignty. Rather than treating AI as an isolated

tool, it needs to be positioned as a strategic asset integrated into institutions and services57.

Given the impact that AI can have on public sector and thereby citizens, it is critical to assess

and maintain security as well as operational autonomy and sovereignty in close coordination

with Member States. The Commission strives to lead by example, implementing internal AI

policies in an innovative, responsible and trustworthy manner (Annex 2).

To promote uptake of AI solutions in the public sector the Commission will:

• build an AI toolbox dedicated to public administrations (including judiciary58)

featuring a shared repository of practical, open-source and reusable tools and

solutions59 to support AI interoperability60. This toolbox will also include the AI

solutions foreseen in the Roadmap for effective and lawful access to data for law

enforcement61. On top of that, Public Sector AI & Interoperability Readiness Pathway

(PAIR Pathway) will be launched to provide practical step-by-step examples within a

user journey that will help administrations develop services tailored to their specific

needs.

• accelerate the adoption of European scalable and replicable generative AI

solutions in public administrations62 with a special focus on education63, taking

into account the potential risks in this area. This will include the creation of a

comprehensive technical and policy toolkit to support the development of generative

and agentic AI solutions64. This action will improve the quality of services provided to

citizens.

57 Along these lines, the CityVerse EDIC is, for instance, supporting an EU ecosystem of advanced AI solutions for cities. More information can be found at https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/factpages/citiverse. 58 Specific actions will be announced in the forthcoming DigitalJustice@2030 Strategy, which aims to improve efficiency of justice, reduce

administrative burdens and costs, thereby fostering economic growth. 59 Such as architecture models, standards, specifications for data and AI, and registries of LLMs. 60 This toolbox will be published on the Public Sector Tech Watch website while the AI-on-Demand Platform will also promote it as part of

its portfolio of ready-to-use resources, helping public administrations move from pilot projects to full-scale, operational deployment of AI solutions. The PAIR Pathway will be provided via the Public Sector Tech Watch and complemented by the support of EDIHs that will be

trained in this sense and support awareness raising. 61 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0349 62 To be implemented through the GenAI4EU call in the Digital Europe Programme (2025-2026 DIGITAL-2025- AI- 08 - Apply AI: GenAI

for the public administrations). The call aims to accelerate the adoption of scalable and replicable GenAI solutions in public administrations by supporting up to four pilot projects in key functional areas such as data driven decision making, optimisation of internal processes and

operations, enhancing interactions with citizens and simplifying legal and administrative procedures. 63 The Commission will promote through the Erasmus+ programme the development of public-private partnerships and collaboration with the EdTech sector for the ethical design, development and use of Artificial Intelligence tools in education. Moreover, it will foster multi-

stakeholder engagement to drive the effective and responsible adoption of AI in education and training, including through targeted action

under the Digital Education Hub. 64 Using primarily European-made and open-source GPT-based AI and multilingual conversational agents, multi-lingual chatbots.

13

• revise the European Interoperability Framework to incorporate guidance that

enables AI first policies within European public administrations.

3. Addressing cross-cutting challenges

Building on the ambitions of the AI Continent Action Plan, the Apply AI Strategy addresses

key cross-cutting challenges to scale the development and integration of AI across the EU

strategic sectors and, ultimately, increase technological sovereignty.

3.1. Enhancing opportunities for European SMEs

European SMEs, which represent more than 90% of European enterprises65 are facing

difficulties in adopting AI. Many of them fear that AI is too complicated or too expensive. The

offers available on the market are aimed at larger companies while SMEs need tailored AI

solutions that take into account their size. They need impartial advice on the use of appropriate

AI solutions. To address this, in partnership with the Member States, the Commission created

the European Digital Innovation Hubs. More than 250 Hubs are locally based and support

companies with their digitalisation covering more than 85% of EU regions66.

These Hubs have been refocused and are now Experience Centres for AI. These centres will be

crucial in bridging supply and demand and in promoting a European AI Stack. They will

support EU’s AI first policy, taking into account the necessary upskilling of the SMEs’

workforce, and will act as privileged access point to the European AI innovation ecosystem67.

They will promote European solutions that foster the growth of the EU domestic multilanguage

AI ecosystem, based notably on open source.

With a view to supporting the deployment of European AI solutions, the Commission will:

• launch a call for expression of interest inviting European companies to share their

AI models and systems with the network of EDIHs, which can subsequently promote

their wide-scale deployment across European strategic sectors.

3.2. Enabling an AI-ready workforce across sectors

Building on the AI Continent Action Plan’s pillar on skills and talent, the Apply AI Strategy

aims at addressing the opportunities and risks brought about by the AI transformation. The

growing integration of AI in EU’s strategic sectors can further automate routine tasks and

promote efficiency, as well as enhance innovative practices, creativity and cognitive reasoning

across professions, including among doctors, teachers68, and engineers. Current data also

suggests that AI is already supporting jobs, with a significant majority of European workers

(67%) reporting that AI has helped them to perform their tasks faster69. At the same time,

however, concerns about the impact of AI on job quality and job displacement remain70.

65 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sbs_sc_ovw/default/table?lang=en&category=bsd.sbs.sbs_ovw 66 Characteristics and regional coverage of the EDIH Network: discover the comprehensive report | European Digital Innovation Hubs Network 67 This will be done by helping organisations to gain access to infrastructure and hardware, facilitating access to and management of data,

running lightweight AI tools - cost effectively and securely - on local cloud systems possibly open-source, and offering dedicated trainings. 68 Teachers are more exposed to Generative AI than 90% of other workers (JRC Publications Repository - Generative AI Outlook Report). To help teachers and educators, the Commission will provide practical support through an update of the Ethical Guidelines on the use of AI and

data in teaching and learning: Ethical guidelines for educators on using artificial intelligence - European Education Area 69 Skills empower workers in the AI revolution | CEDEFOP 70 Generative AI and Jobs: A global analysis of potential effects on job quantity and quality | International Labour Organization

14

To ensure a responsible and beneficial use of AI among all workers, adequate skills are a

prerequisite. Solid AI literacy should start at an early educational level71 and continue to the

labour market through reskilling and upskilling.

For each sector of the Strategy, the Commission will:

• provide access to practical AI literacy trainings tailored to sectors and job profiles

through the AI Skills Academy72, which, in addition to its own offering, will aggregate

trainings provided by other EU instruments. The trainings should preferably lead to

micro-credentials73.

• encourage the involvement of industry in AI upskilling and reskilling, including via the

Pact for Skills74, and provide access to additional training opportunities to workers in

sectors undergoing restructuring or at risk of displacement, including due to AI, via the

Skills Guarantee, announced in the Union of Skills75.

Finally, the Commission will promote a practical use and wide uptake of relevant competences

frameworks, such as the Digital Competence Framework for Citizens, which will be updated

by the end of 2025, the AI Literacy Framework for Primary and Secondary Education and

further profile- and sector-specific frameworks.

For digital-intense sectors in need of AI sectoral talent - such as mobility, energy,

environment, cultural and creative sectors (including media) - the Commission will:

• fund “AI for business” (executive master) programmes developing hybrid profiles,

such as AI engineers76 with industry-specific expertise via the Digital Europe

Programme and potential support of Erasmus+77.

• establish an “AI entrepreneurs lab” that, building on existing initiatives (e.g. from

EIT and European universities alliances)78, brings together brilliant AI graduates

with entrepreneurial mentors from existing AI companies looking to expand their

models or pave the way for future partnerships.

Aware of the implications that AI will have on the workforce and its potential differences

across demographic groups, sectors, and regions, the Commission will actively monitor the

impact of AI on the labour market in order to anticipate the needs of the market, spot

potential disruptions and support the development of appropriate and inclusive policies,

including to foster skill transition and address structural inequalities (e.g., gender and

intergenerational disparities). The results will inform the broader European Skills Intelligence

Observatory, announced in the Union of Skills.

71 With the 2030 Roadmap on the future of digital education and skills, the Commission will help education systems and actors in adapting to

the AI transformation; boost the provision of AI literacy and skills in formal education and support the European EdTech sector. 72 The Union of Skills (COM(2025) 90 final) announced a review of EU academies to ensure they remain relevant to address current needs. 73 Micro-credentials could help certify the outcomes of small, tailored learning experiences. Via the Council Recommendation of 16 June

2022 (2022/C 243/02), the Council is calling Member States to adopt a common EU definition and approach. 74 In the context of the Commission’s plea to double their commitments (pledges), part of the Union of Skills. 75 In line as well with The EU Roadmap for Women’s Rights: a renewed push for gender equality - European Commission 76 A JRC report demonstrates that AI/ML engineers are among the most in-demand AI job profiles. Strengthening these profiles, while also expanding the offer of such skills across various disciplines could potentially increase AI penetration across all sectors

(https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC143488). 77 E.g. via the Alliances for Innovation and the Digital Opportunity Traineeships. 78 E.g. the EIT AI founders pilot: https://www.eitdigital.eu/eit-ai-founders-club-2025/

15

Engaging with employers, workers, and other social partners in open dialogue will be essential

to complement this monitoring.

3.3. Supporting AI as a production factor

AI is rapidly becoming a fundamental production factor in today’s economy, alongside

traditional inputs, and may take different forms. General-purpose AI models, for example,

perform a wide range of tasks in flexible ways, making them foundational to many AI

applications. The most advanced models, given their cutting-edge capabilities, are driving the

development of AI agents, i.e. AI systems that can independently make decisions and take

actions. This enables agents to understand language, reason about tasks, take actions

autonomously to achieve predefined objectives, and interact with the world around them,

orchestrating interactions including with humans.

In addition to general-purpose AI models, there are also specialised, smaller models that are

trained or adapted to excel in specific domains, such as medical diagnosis, legal research and

AI contracting, providing expert support quickly and efficiently. Such specialised models and

applications are commonly produced by distilling/finetuning their knowledge into more

lightweight architectures suitable for targeted, efficient deployment, or by integrating tools like

external knowledge bases79.

Moreover, digital twins, which are virtual replicas of real-world objects or processes, like a

digital copy of a factory, a building or even of a human body, can be augmented with advanced

AI to help predict outcomes and optimise performance through modelling and simulations;

they can also generate synthetic data, which are very useful to the further training of AI.

Current advances in memory, reasoning, and autonomous behaviour are paving the way

towards Artificial General Intelligence (AGI), understood as AI capable of performing any

cognitive task that humans can. AI models at the technology frontier, commonly referred to as

Frontier AI, are emerging as a strategic asset and a critical component of the AI technology

stack. For the EU, it is a priority to ensure that European models with cutting-edge capabilities

reinforce sovereignty and competitiveness in a trustworthy and human centric manner.

Building on its assets - world-class computing infrastructure, excellent scientific talent,

a distinctive approach with a clear emphasis on open source and safety, the Commission will:

• launch and coordinate a Frontier AI Initiative to accelerate progress in frontier AI

capabilities in Europe by bringing together Europe’s leading industrial and

academic actors and supporting strategic efforts80. This initiative will focus on

unlocking advanced capabilities through cutting-edge AI architectures and high-quality

data, leveraging the computing capacity offered by the AI Factories and Gigafactories.

To foster the collaboration, the community will be brought together through a call for

expressions of interest. The initiative will address ecosystem bottlenecks and

79 Fine-tuning involves taking a large pretrained foundation model and training it further on domain-specific data (e.g., legal, medical, finance) to specialize it for a particular task or field. Distillation is a compression technique where a smaller model (the "student") learns to

mimic the behaviour of a larger model (the "teacher"), capturing most of its capabilities in a more compact, efficient form. This is especially

useful when deploying AI in resource-constrained environments (e.g., mobile devices, edge computing). 80 This initiative will be linked to the Resource for AI Science in Europe.

16

downstream demand by Europe’s industry enhancing both competitiveness and

sovereignty in frontier AI development.

As part of this initiative the Commission will launch major EU-wide competitions to

develop open frontier AI models that are major drivers of innovation. These projects

will receive free access to EuroHPC supercomputers, and their open models will be

made widely available to public authorities across Europe as well as to the European

scientific and business communities.

This action will complement and further support the European Startup and Scaleup Strategy81

which includes a Scaleup Europe Fund to mobilise private funds for Europe’s technological

sovereignty and the Lab to Unicorn initiative. In addition, the Industrial Accelerator Act, will

put in place the necessary levers to boost industrial capacity and lead markets in the EU.

Adoption of European-made AI solutions across our industrial base will generate efficiencies

and modernise manufacturing models and ecosystems.

A cornerstone for stimulating innovation in advanced AI models and specialised applications

is the EU’s vibrant research community. The upcoming Framework Programme for Research

and Innovation82 identifies the research, development, and deployment of next-generation AI

models and agents as strategic priorities for Europe, to be supported by the ongoing Horizon

Europe programme as well as the proposed European Competitiveness Fund (under the next

MFF). In this context, support for the development of sovereign frontier AI capabilities and AI

agents, with safety and security as integral features, is needed.

In parallel, it is essential to boost applied AI research to develop technologies with impact

across a wide range of sectors. To this end, through the current Horizon Europe program, the

Commission will launch targeted research on next-generation AI agents tailored to key

Apply AI sectors.

While the Apply AI Strategy addresses AI research to advance AI technologies and their uptake

in all sectors, the European Strategy for Artificial Intelligence in Science, presented

alongside this Communication, focuses on the uptake of AI in research across Europe in all

scientific disciplines. The strategy outlines specific actions to support and incentivise the use

and development of AI by the European scientific community. To this end, the Resource for

AI Science in Europe (RAISE) will pool strategic resources (i.e., funding, computing, data

and talent) to push the technological frontiers of AI and harness its potential to drive scientific

breakthroughs.

RAISE will operate along two main pillars: a) Science for AI, supporting basic research to

advance core AI capabilities, in particular safe and secure frontier AI; and b) AI in Science,

promoting the use of AI for progress in different scientific disciplines. In addition, RAISE will

actively foster interactions between these two pillars, enabling the co-evolution of AI and

science. In this regard, the Commission will further develop the concept of RAISE, including

its governance structure, and launch a pilot phase, as further explained in the AI in Science

81 https://research-and-innovation.ec.europa.eu/document/download/2f76a0df-b09b-47c2-949c-800c30e4c530_en?filename=ec_rtd_eu-

startup-scaleup-strategy-communication.pdf 82 Communication COM(2025) 543

17

Strategy. As part of this effort, a selection of leading European AI labs will be brought together

to form a unique pool of excellence in AI and will contribute to the Frontier AI initiative.

3.4. Ensuring trust in the European market

In the AI Continent Action Plan, the Commission committed to a clear, simple and innovation-

friendly implementation of the AI Act. The prohibitions of practices with unacceptable risks

and the obligations related to General-Purpose AI models are already applicable. Initiatives

such as the General-Purpose AI Code of Practice83, Commission guidelines84 and the AI Pact

deliver clarity regarding the applicable rules and support for their application. Yet,

stakeholders’ feedback shows that uncertainty and lack of guidance pose the biggest obstacles

to the implementation of the AI Act, slowing down AI uptake. As part of the Apply AI Strategy,

the Commission will step up its efforts to secure compliance with the AI Act.

First, as announced in the AI Continent Action Plan, the Commission has set up the AI Act

Service Desk85, a hub to access all relevant information about the AI Act, navigate its content,

understand how it applies and get tailormade answers to any question related to its

implementation. It includes a single information platform with interactive tools, in particular a

compliance checker to help stakeholders determine whether they are subject to legal

obligations and understand the steps they need to take to comply.

Second, the Commission will prepare further guidelines on the practical application of the AI

Act. In particular, the Commission will work with priority on:

• guidelines on the classification of AI systems as high-risk.

• guidelines on the AI Act’s interplay with other Union law, covering relevant

sectoral legislation (e.g. transport, machinery, radio equipment).

Finally, a significant number of Member States have not yet set up the responsible national

competent authorities. The Commission will step up action to ensure that these developments

will not jeopardise the successful implementation of the AI Act.

4. Establishing a single governance mechanism

The Apply AI Strategy is not a top-down initiative, it is an inclusive effort. To structure a

continuous dialogue on AI and provide sectoral stakeholders with a way to actively participate

in AI policy making, the Commission will:

• turn the existing AI Alliance into a coordination forum for Apply AI stakeholders86

and policy makers. By joining the “Apply AI Alliance”, stakeholders will be able to

publicly express their interest in participating in sectoral workflows, gaining direct

access to policy makers to discuss impact, barriers and opportunities of specific sectoral

AI solutions. Serving as an entry point, the Alliance will work closely and

complementarily with the other consultative initiatives on AI (including sectoral,

83 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/contents-code-gpai 84 The Commission has published guidelines on the scope of the obligations for general-purpose AI models, the AI system definition and

prohibited AI practices under the AI Act. 85 https://ai-act-service-desk.ec.europa.eu 86 Stakeholders currently include business or consumer association, civil society organisations, companies, consultancies, citizens, financial

institutions, government or public bodies, research & technology organisations, social partners, university / higher education institutions, organisations representing religious or philosophical communities.

18

regulatory and research and innovation ones), connecting stakeholders to relevant

discussions87. It will enable networking among peers and between providers and users

of AI solutions - for example, linking a developer of compliance tools with potential

adopters. Open to all sectors, relevant academics and civil society organisations, the AI

Office will host annual gatherings to discuss AI innovation policies and establish

sectoral boards to discuss and monitor the strategy’s implementation. Continuous

cooperation between Apply AI Alliance, AI Board and RAISE will also facilitate the

upscale of valuable research into development and reaching the European market.

• Set up an AI Observatory88 to provide robust indicators to assess the impact of AI

in the currently listed and future sectors, monitor developments and trends and the

changes it may bring to the labour market. Based on the monitoring activities, the

Commission will make a proposal, in the context of the Digital Decade, of a public and

private AI investment target89. The Observatory will also support the organisation of

sectorial discussions. It will be used for political analysis and decision making as well

as for informing the AI community and the broader public about recent developments

in the field.

The AI Board, established under the AI Act, will remain the main discussion forum on AI90

with Member States, and will be regularly informed of the activities under the Apply AI

Alliance. Through the AI Board sub-configuration on innovation, efforts will continue to

monitor national AI Strategies and facilitate exchange of best practices among Member

States, including for the public sector. In this context, the Commission calls for Member

States to align their national AI strategies to the sectoral approach presented in this

Communication.

87 It will, for instance, create links with the governance structure of the Research for AI Science in Europe (RAISE) and with existing European

Partnership on AI, data and Robotics... In addition, the AI Pact will remain a key channel of communication with stakeholders on regulatory

issues, and the Commission will ensure the complementarity of inputs. 88 The AI observatory will make use of, among others, the official statistics on AI uptake by enterprises in different economic sectors and

other statistics on the impact on AI on society already published by Eurostat and EU Member States. 89 With the Apply AI Strategy, the Commission, in close collaboration with the OECD, has developed a methodology to measure public and

private investments in AI that aligns with the EU AI policy approach (https://www.oecd.org/en/publications/advancing-the-measurement-of-

investments-in-artificial-intelligence_13e0da2f-en.html). 90 The AI Board AI innovation ecosystem will be the main working group dealing with the implementation of the Apply AI Strategy. Activities

related to the implementation of the Coordinated Plan on AI will be carried out and aligned with the content of this Strategy. The European

Data Innovation Board will continue to serve as the main forum for discussing data-related issues in support of AI and the broader digital policy framework.

19

The EU considers AI as a strategic global technology and is positioning itself as a proactive,

cooperative and reliable partner that wants to lead by example and collaborate internationally

while protecting its interests, security and values. Future international engagement will build

and expand on the solid basis of bilateral cooperation and active involvement in all the relevant

international AI fora and initiatives (G7, G20, the Global Partnership of AI, the OECD, the

Council of Europe, the Network of AI Safety and Security Institutes, AI summits and the UN

system)91. The EU will also continue to work on securing trusted cross-border data flows - an

essential element of AI development - with like-minded partners in bilateral and plurilateral

trade agreements as well as in G7, G20 and OECD. Furthermore, the EU supports AI

technologies that benefit societies and pursues AI for Public Good policies92.

Owing to changes in the global environment, the importance of and the need for assertive

engagement on AI, including in sync with our closest allies, is greater than ever and is only set

to increase. External dependencies of the AI stack that can be weaponised and thereby

increasing risks to supply chains by state and non-state actors, make it crucial for the European

Union to step up its efforts. Accordingly, the EU is working closely with its Member States on

various economic security work strands, including the upcoming Economic Security Doctrine,

to address these challenges93.

Recent EU initiatives, notably AI Factories and AI Gigafactories, represent a step change in the

EU efforts to strengthen resilience. These initiatives, together with strong and increasing

investment in the area of frontier AI, are important for EU preparedness. In addition to the

supervision by the European AI Office in the context of the AI Act to mitigate safety challenges,

the EU cooperates internationally to join forces and combat dangers posed by malicious users.

It will capitalise and build on the EU strategic assets and strengths - such as talent, research,

industrial strength (including industrial data) and its large single market with uniform rules -

and deploy these internationally as part of the EU technology offer to build partnerships and

alliances across the globe, as indicated in the recent Joint Communication on an International

Digital Strategy for the EU94. Particular attention will be paid to the potential for AI integration

and mutually beneficial collaboration with candidate counties and closest neighbours, which

will be associated in the implementation of the Strategy.

5. Conclusion

The Apply AI Strategy is designed to support industries and the public sector to better

understand what AI can do, where it is effective and how it can bring competitive advantage.

It encourages organisations to place AI more prominently in their problem-solving efforts. By

proposing transversal and sectoral policy actions, the Strategy provides a template to support

the deployment and scaling of relevant AI solutions. By establishing a single governance

mechanism, the Strategy encourages dialogue between policy makers and the different sectoral

communities. By connecting and strengthening AI-related instruments, it serves as blueprint

for the full adoption and integration of AI in the EU’s strategic sectors, leading to the

strengthening of the AI Continent.

91 Building on the adoption in September 2024 of the Global Digital Compact, the European Commission supports (i) the Global Dialogue on

AI Governance, organised within the framework of the United Nations High-Level Week in September 2025, including its objectives to help build safe, secure and trustworthy AI systems and (ii) the creation of the International Independent Scientific Panel on AI. 92 For example, the Commission is involved in the AI for Sustainable Development Hub (https://www.aihubfordevelopment.org/). 93 https://commission.europa.eu/document/download/4047c277-f608-48d1-8800-dcf0405d76e8_en 94 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/joint-communication-international-digital-strategy-eu

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 8.10.2025

COM(2025) 723 final

ANNEXES 1 to 3

ANNEXES

to the

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN

PARLIAMENT AND THE COUNCIL

Apply AI Strategy

1

Annex 1: Summary table of the structured dialogues organised to inform the Strategy

Sectorial structured dialogues

Sector(s) Date Type of

stakeholders

Number of

participants

Mobility, transport and

automotive

05.02.2025 Open to all Around 400

11.04.2025 Open to all Around 500

Agri-Food 27.03.2025 Open to all Around 200

Energy 20.09.2024 Open to all Around 280

31.03.2025 Open to all Around 250

Electronic communications 10.06.2025 Experts only Around 25

Climate and environment 28.04.2025 Open to all Around 180

Cultural and creative sectors

07.04.2025 Open to all Around 100

08.04.2025 Experts only Around 30

Robotics 12.06.2025 Experts only Around 30

Manufacturing 29.04.2025 Experts only Around 15

20.05.2025 Experts only Around 10

Public sector 14.04.2025 Open to all Around 800

Healthcare 28.03.2025 Open to all Around 200

05.06.2025 Experts only Around 30

Pharmaceuticals 24.06.2025 Experts only Around 25

Defence, security and space 02.04.2025 Experts only Around 30

High-level political dialogues

Public sector and healthcare 18.06.2025

CEOs and open to

the public Around 50

Mobility, Agri-Food, Energy,

Healthcare, Pharmaceuticals,

Electronic communications,

Defence, Cultural and creative

sectors

02.07.2025

CEOs and

representatives of

consumers and

employees

Around 20

2

Annex 2: The Commission’s own internal AI-related initiatives

Leading by example, the Commission has articulated the AI@EC Communication1, defining

various organizational and operational actions to ensure the internal development and

deployment of lawful, safe, and trustworthy AI systems.

As part of its commitment, the Commission launched several initiatives aimed at advancing

these goals:

1. Development of internal operational guidelines: The Commission has established

comprehensive guidelines for staff using, developing, and procuring AI systems.

Specific material covering the use of generative AI tools, data management, security,

European High-Performance Computing and AI’s environmental impact has been

developed. The Commission also promotes open-source AI development in alignment

with its open-source strategy through specific guidelines, and provides resources like

FAQs on intellectual property and an AI guide for managers to foster the adoption of

AI tools in daily work.

2. Establishment of an internal register of AI systems and risk-based classification:

AI systems in use or in development are systematically classified based on a risk-driven

methodology aligned with the AI Act, using the Commission's own operational

guidelines. The results are tracked in an internal register for reporting and to ensure

compliance with legal standards.

3. Organizational structures: The implementation of the AI@EC Communication

actions is monitored by a new board, the Interservice Group on AI. Dedicated working

groups are responsible for change management and communication strands.

4. AI literacy: Special AI related training programs aim to build an AI-skilled workforce,

while knowledge sharing is encouraged through an AI portal acting as hub for

knowledge, events, and news, an AI@EC Network acting as community of practice,

and peer learning via the AI Champions network. Furthermore, an internal survey

assesses the take-up and interest in AI tools to identify gaps and outstanding needs.

Examples of how the Commission is leading in AI tools adoption internally include:

- a dedicated generative AI tool (GPT@EC), available to all staff and offering API

access to provide AI capabilities to other systems. The code is set to have a first release

as open source in 2026.

- language tools such as eTranslation2 provide new capabilities thanks to new generative

AI features, and are available for the public sector.

1 https://commission.europa.eu/publications/artificial-intelligence-european-commission-aiec-

communication_en#:~:text=The%20Communication%20outlines%20the%20strategic%20vision%20of%20the,of%20lawful%2C%20safe% 20and%20trustworthy%20Artificial%20Intelligence%20systems. 2 https://commission.europa.eu/resources/etranslation_en

3

Annex 3: Summary table of AI-related actions of the Commission

Commission actions Target date

Strategic industrial sectors

Healthcare, including pharmaceuticals

Flagship(s)

Establish a European network of AI-powered advanced screening centre

to accelerate the introduction of innovative tools for prevention and

diagnosis making in healthcare facilities and bringing healthcare

services to underserved areas.

Q2 2027

Establish European Networks of Expertise on AI Deployment in

Healthcare to consolidate guidelines and best practices. It will deliver

deployment playbooks, guidelines including on local validation

(performance in clinical practice) and post-deployment monitoring,

design principles and set the foundations for exchanging best practices

on AI deployment in healthcare.

Q4 2027

Launch an AI drug discovery challenge for potential new drugs that

could be used to address unmet medical needs and treat diseases that

have proven difficult to cure.

Q4 2026

Propose appropriate actions to streamline and enable quicker market

entry of medical devices without compromising safety.

2026

Other relevant action(s)

Foster collaboration in key areas such as primary care and chronic

disease management for the development and scale up of equitable AI

in Healthcare.

Q4 2027

Support scaling up of trustworthy AI in cardiovascular health and

responsible use of AI for prevention.

Q4 2025

Facilitate access to European computing capacities (e.g. AI Factories) to

developers and providers for innovation in healthcare, including in

biotech drug development for advancing therapies and rare disease

treatments.

Q2 2026

Accelerate uptake of virtual human twins (VHTs) and related

innovative AI solutions for healthcare and drug development, by

facilitating ecosystems.

Q4 2026

Develop EU guidance on the responsible use of AI in

pharmacovigilance and for regulatory activities.

Q4 2026

Provide funding to boost the availability and quality of health data for

AI innovation.

Q4 2027

Support the deployment of AI agents for healthcare professionals in

different medical care domains, including administrative tasks.

Q2 2026

Foster the next generation of AI solutions for biomedical research

including drug discovery and development.

Q2 2026

Robotics

Flagship(s)

4

Establish a Catalyst for the uptake of European Robotics, bringing

stakeholders together to optimise innovation and accelerate the uptake of

European solutions. In this context, fund the development of sectoral

Acceleration Pipelines for the adoption of AI-powered robotics.

From Q4 2025

Other relevant action(s)

Accelerate the development of robots’ skills applicable to many sectors

and enable robots’ skills Qualification Centres.

Q1 2026

Invest in R&D to foster foundation models that enable robots to learn

from real-world experience, simulate complex environments, and plan

and act with autonomy while respecting physical constraints.

Q4 2025

Enable secure access to operational data by funding trusted

infrastructures, clarifying legal frameworks for industrial data use, and

promoting interoperable governance standards.

Q4 2026

Manufacturing, engineering and construction

Flagship(s)

Support the development of frontier AI model and AI agents adapted to

manufacturing.

Q4 2026

Fund the development of Acceleration Pipelines for the adoption of AI

in manufacturing, bridging the gap between research labs and

deployment more effectively.

Q4 2026

Other relevant action(s)

Reinforce the capabilities of the Testing and Experimentation Facility

in manufacturing to support innovating companies of AI-powered

machines in their certification processes.

Q4 2026

Defence, security and space

Flagship(s)

Accelerate the development and deployment European AI-enabled C2

(Command & Control) capacities through EDF, while also incentivising

dual use open architecture solutions for border security and critical

infrastructure protection.

Q4 2026

Deploy a strategic and dedicated European infrastructure of highly

secured computing power capacities (e.g. AI factory/gigafactory) for

training of defence and space AI models and development of AI defence

and space applications.

Q4 2026

Support AI compliance of EU space manufacturing and operations,

including for in-orbit and ground infrastructure, through advanced

manufacturing, robotics, dedicated edge/on-orbit computing, space-

2026

5

based data networks, signal processing equipment, command and control

systems.

Foster the development and uptake of AI solutions for internal security

purposes, including by supporting applied research and innovation and

stimulating the placing on the market of AI solutions tailored for use in

internal security.

From Q4 2025

Fund projects to develop and deploy Cybersecurity tools, technologies

and services relying on AI addressing threat detection, vulnerability

detection, threat mitigation, incident recovery through self-healing, data

analysis and data sharing.

From Q4 2025

Support interoperability and trusted integration of AI into cybersecurity

architectures, infrastructures and threat surveillance, including Cyber

Hubs and the upcoming Cable Security Hubs, as well as for dual-use and

defence-relevant digital environments.

Q4 2026

Other relevant action(s)

Facilitate cross-community engagement through workshops and

roundtables, bringing together civilian and defence experts to discuss

synergies, challenges, and priorities for dual-use AI development. This

will support the development of standards and a common understanding

of the state of the art.

From Q2 2026

Support, in the context of the Cyber Skills Academy projects, the use of

AI tools that assist cybersecurity personnel in operational roles.

From Q4 2026

Mobility, transport and automotive

Flagship(s)

Leverage AI factories and gigafactories to fast track the development of

innovative AI models and common software platforms for automated

driving and vehicle management systems.

From Q2 2026

Launch an “Autonomous Drive Ambition Cities” initiative to accelerate

the deployment of operational services offered by European providers.

Q4 2026

Other relevant action(s)

Foster the development of innovative AI models and solutions for

automated driving systems, under the European Connected and

Autonomous Vehicle Alliance and funding under Horizon Europe.

Q3 2025

Support the access, sharing and pooling of mobility and automotive data

for the development of AI models and applications.

Q1 2027

Electronic communications

Flagship(s)

6

Promote EU capacities in edge AI devices by providing dedicated

support under the Smart Networks and Services Joint Undertaking and

the Chips Joint Undertaking.

Q1 2026

Create a European Telco AI platform (AI stack platform) for telecom

operators, vendors and user industries to collaboratively build AI stack

elements.

Q4 2026

Other relevant action(s)

Support the creation of dedicated telecom data sets and specialised AI

models and solutions for telecoms.

Q4 2026

Support European participation in key Standardisation Development

Organisations and facilitate common European positions.

Q1 2026

Energy

Flagship(s)

Support the development of AI models that advance forecasting,

optimisation, digital twins, and system balancing within the energy

system. These activities shall be supported by leveraging cloud-edge-IoT

infrastructure, software and AI tools to serve as a digital backbone across

all assets of the energy system ensuring secure, efficient, and reliable data

sharing across the energy ecosystem.

From Q1 2026

Adopt a standardisation request on common reporting and documentation

processes on AI systems’ and general-purpose models’ impact on energy

consumption.

Q4 2026

Other relevant action(s)

Establish a dedicated Community of Practice to foster trust in AI

applications for critical energy operations, in close connection with

initiatives on Digital Twins and preparedness for extreme weather events.

Q4 2026

Climate and environment

Flagship(s)

Deploy an open-source AI Earth-system frontier model and related AI-

powered applications and services that allow for better weather

forecasts, Earth monitoring, and “what-if” scenarios.

From Q4 2025

Other relevant action(s)

Support urban planning service for post-disaster recovery by deploying

Local Digital Twin for reconstruction.

Q4 2026

Agri-Food

Flagship(s)

7

Foster the creation of a Agri-food AI platform that will facilitate

specialised farming AI-enabled tools and applications to reach the

market.

Q1 2027

Other relevant action(s)

Devote funding for capacity building in the development of agriculture-

specific foundation models (e.g. LLMs).

Q4 2025

Further enhance Commission’s support towards the speeding up of

authorizing new regulated products through AI, keeping the

competitiveness of European food business operators.

From Q4 2025

Cultural and creative sectors (including media)

Flagship(s)

Adopt an AI strategy for cultural and creative sectors. Q1 2027

Foster the development of micro-studios across the EU specialised in AI-

enhanced virtual production.

Q1 2027

Help the development of pan-European platforms using multilingual AI

technologies to make available real time news and information from

professional media outlets across the EU to wider audiences.

Q1 2027

Launch a targeted study to explore the legal challenges related to AI-

generated outputs and how cutting-edge technological safeguards and

technologies, including AI, could be used to prevent and mitigate the

risks of copyright infringing AI content being generated, including by

detecting and removing such content.

Q1 2027

Other relevant action(s)

Propose investments for the development and deployment of European

AI models focusing on interactive and immersive media storytelling and

on the discoverability of online media, music and literary content.

Q3 2027

Support the take up and scale up of the use of AI technologies to create

highly realistic and accurate 3D digital twins of cultural sites and

artifacts.

Q3 2026

Public sector

Flagship(s)

Build an AI toolbox dedicated to public administrations, featuring a

shared repository of practical, open-source and reusable tools and

solutions to support AI interoperability.

Q2 2026

Update the European Interoperability Framework to support AI adoption

by public administrations.

Q2 2026

Accelerate the adoption of European scalable and replicable generative

AI solutions in public administrations to improve the quality of services

From Q3 2026

8

provided to citizens. This will include the creation of a comprehensive

technical and policy toolkit to support the development of generative and

agentic AI solutions.

Other relevant action(s)

Monitor the needs and use of AI in the public sector through dedicated

a workstream launched under the AI Board.

Q1 2026

Promote AI model contractual clauses. These clauses will serve as a

best practice framework for the public procurement of AI-based

solutions, guiding public authorities in ensuring effective, ethical,

transparent, and accountable AI deployment.

From Q4 2025

Enhancing opportunities for European startups and SMEs

Flagship(s)

Launch a call for expression of interest inviting European companies to

share their AI models and systems with the network of EDIHs, which

can subsequently promote their wide-scale deployment across European

strategic sectors.

Q2 2026

Other relevant action(s)

Empower EDIHs to play a key role in fostering the EU’s AI first policy

and acts as privileged access point to the European AI innovation

ecosystem.

Q3 2026

Strengthen the sectoral specialisation of the EDIHs to gather the

specific needs and challenges that SMEs and startups are facing.

Q4 2026

Provide organisations (including startups) with access to a self-

assessment tool to analyse their market readiness, identify available

support measures and provide targeted guidance for navigating the

funding landscape.

Q4 2025

Establish a discussion forum with interested stakeholders on reducing

risks in AI contracting for SMEs (including startups), providing legal

guidance, notably in the form of model contract terms for AI contracts

and on the choice of AI contracting systems.

Q4 2027

Enabling an AI-ready workforce across sector skills

Flagship(s)

Provide access to practical AI literacy trainings tailored to sectors and

job profiles through the AI Skills Academy.

From Q1 2026

Encourage the involvement of industry in AI upskilling and reskilling,

including via the Pact for Skills, and provide access to additional training

opportunities to workers in sectors undergoing restructuring or at risk of

displacement, including due to AI, via the Skills Guarantee, announced

in the Union of Skills.

From Q1 2026

9

Fund “AI for business” (executive master) programmes developing

hybrid profiles.

Q4 2026

Establish an “AI entrepreneurs lab” to bring together brilliant AI

graduates with entrepreneurial mentors from existing AI companies.

Q4 2026

Other relevant action(s)

Establish a European Network of AI Incubators and Technology

Transfer Offices (TTOs) to support the emergence of AI university

spin-offs.

Q2 2026

Supporting AI as a production factor

Flagship(s)

Launch and coordinate a Frontier AI Initiative to accelerate progress in

frontier AI capabilities in Europe by bringing together Europe’s leading

industrial and academic actors and supporting strategic efforts. As part

of this initiative the Commission will launch major EU-wide

competitions to develop open frontier AI models that are major drivers

of innovation.

Q1 2026

Other relevant action(s)

Support sector-specific, challenges designed to spark breakthroughs in

strategic fields such as aerospace, pharma, advanced manufacturing,

autonomous driving and electronic communications.

From Q1 2026

Ensuring trust in the European market

Flagship(s)

Develop guidelines on the classification of AI systems as high-risk. Q1 2026

Develop guidelines on the AI Act’s interplay with other Union law. From Q3 2026

Establishing a single governance mechanism 

Flagship(s)

Launch the Apply AI Alliance as a coordination forum for AI

stakeholders and policy makers.

Q4 2025

Set up an AI Observatory to provide robust indicators to assess the

impact of AI in the currently listed and future sectors, monitor

developments and trends.

Q2 2026

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 8.10.2025

COM(2025) 723 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Tehisintellekti kasutamise strateegia

1

1. Sissejuhatus

Tehisintellekt areneb enneolematus tempos, luues võimalusi, mis võivad ümber kujundada

terved tööstusharud ja avaliku sektori1. Tehisintellektitehnoloogia (nagu tipptasemel

üldotstarbelised tehisintellektimudelid, tehisaruagendid, digiteisikud ja eriotstarbelised

väikesed tehisintellektimudelid) areng ja kasutuselevõtmine annab ELile ainukordse võimaluse

innovatsiooni edendamiseks, tootlikkuse kasvu kiirendamiseks ning oma konkurentsivõime ja

tehnoloogilise suveräänsuse suurendamiseks. Tugevast tööstusbaasist ja elujõulisest

idufirmade ökosüsteemist hoolimata on ELis tehisintellekti areng ja kasutuselevõtt senini

piiratud ning neid tehnoloogiaid kasutab vaid 13,5 % ettevõtjatest ja 12,6 % VKEdest,2 kes on

ELi majanduse alustala.

Tuginedes Euroopa tehisintellekti tegevuskavale ja ELi võetud kohustusele edendada

inimkeskset ja usaldusväärset tehisintellekti kooskõlas tehisintellektimäärusega,3

keskendutakse strateegias tehisintellekti ümberkujundava potentsiaali ärakasutamisele, mis

toimib kasvava vertikaalse integreerimise katalüsaatorina. Strateegia eesmärk on edendada

tehisintellekti kasutamist eelkõige VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjate hulgas ning hõlbustada tehisintellekti integreerimist, et edendada eelkõige

Euroopa strateegiliselt tähtsamate tööstusharude konkurentsivõimet. Lisaks püütakse sellega

ära kasutada tehisintellektist saadavat laiemat ühiskondlikku kasu, mis ulatub tervishoiu

valdkonnas kiiremate ja täpsete diagnoosimisvõimaluste loomisest kuni avalike teenuste

tõhususe ja kättesaadavuse suurendamiseni, järgides seejuures mittediskrimineerimise

põhimõtet. Peale selle püütakse strateegia abil tugevdada ELi suutlikkust ja saavutada

eesliini tehisintellekti tipptaset.

Nende eesmärkide saavutamiseks püütakse strateegiaga muuta ettevõtjate ja avaliku sektori

organisatsioonide lähenemisviisi probleemide lahendamisele. Tehisintellekti esikohale

seadmise poliitika rakendamisega julgustatakse neid integreerima tehisintellekti, tuginedes

Euroopa lahendustele. Hinnates tehisintellektist saadavat võimalikku kasu ja sellega

kaasnevaid riske, saavad Euroopa ettevõtjad seda kasutusele võttes kohaneda tehisintellekti

ümberkujundava mõjuga, mis avaldub muu hulgas ka töökorraldusele ja koolitusvajadustele.

Selline lähenemisviis suurendab ettevõtete edukust, kuid samal ajal edendab see Euroopa

strateegilist kohalolekut tehisintellekti tehnoloogiavirnade4 eri kihtides, kaasates töötajaid

ning toetades tugevate ja suveräänsete ELi tehisintellekti ökosüsteemide loomist.

Viimastel kuudel peetud avalikest konsultatsioonidest5 ja valdkondlikest aruteludest6 saadud

teadmistele tuginedes on koostatud tehisintellekti kasutamise strateegia, mis koosneb kolmest

põhiosast7:

1 Vt nt Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse perspektiivaruanne, mis käsitleb generatiivset tehisintellekti:

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9f7e0b86-477c-11f0-85ba-01aa75ed71a1/language-en. 2 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/isoc_eb_ai/default/table?lang=en. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024R1689. 4 Tehisintellekti tehnoloogiavirn on tehnoloogialahenduste, raamistike ja taristu kogum, mille komponendid toimivad koos, et luua, rakendada ja laiendada tehisintellektisüsteeme, hõlbustades nende kasutamist. 5 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy_en. 6 Mõne viimase kuu jooksul on korraldatud 17 struktureeritud valdkondlikku dialoogi ja kaks kõrgetasemelist poliitilist dialoogi; vt lisa tabel. 7 Strateegias esitatud meetmed ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107 ja 108 ega asjakohaseid ELi konkurentsieeskirju.

2

• valdkondlike juhtalgatuste käivitamine, et edendada tehisintellekti kasutuselevõttu

ELi majanduse peamistes tööstusharudes ja avalikus sektoris;

• valdkondadevaheliste probleemide lahendamine, et toetada tehisintellekti

ulatuslikumat kasutusevõttu VKEde poolt, tagada tehisintellektivalmidusega tööjõud

kõikides valdkondades, suurendada tehisintellektialast võimekust ja tagada turu

usaldusväärsus;

• ühtse juhtimismehhanismi kehtestamine, et võtta esimesena kasutusele

sektoripõhine lähenemisviis ja edendada dünaamilist koostööd sidusrühmade vahel.

Samuti luuakse tehisintellekti vaatluskeskus, et töötada välja põhilised tulemusnäitajad

ning jälgida tehisintellekti arengut, mõju ja tulevikusuundumusi.

Tehisintellekti kasutamise strateegiaga kaasneb tehisintellekti teadusotstarbelise

rakendamise strateegia, milles esitatakse juhtalgatusena Euroopa tehisintellekti

teadusnõukogu (RAISE) loomine ja käsitletakse tehisintellekti kasutuselevõttu kõikides

teadusharudes. Sellele lisandub andmeliidu strateegia, mis avab kvaliteetsete suuremahuliste

andmekogumite näol uued allikad, mida on vaja algoritmide treenimiseks.

2. Valdkondlike juhtalgatuste käivitamine

Tehisintellektil on potentsiaali muuta viise, kuidas tööstusharud ja valitsused toimivad ning

kuidas luuakse majanduses väärtust. See võib edendada lihtsustamispüüdlusi, mis omakorda

suurendab tootlikkust ja konkurentsivõimet. Allpool kirjeldatakse juhtalgatusi, mille eesmärk

on pakkuda lahendusi suurematele valdkondlikele probleemidele ja toetada tehisintellekti

esikohale seadmise poliitika lähenemisviisi. Algatused tulenevad sidusrühmade algsest

tagasisidest, mida koguti avalike konsultatsioonide,8 tagasisidekorje9 ja valdkonna peamiste

osalistega peetud 17 struktureeritud tehnilise dialoogi (1. lisa) kaudu.

Tehisintellekti kasutamise strateegia vastuvõtmine on murrangulise teekonna algus ning

strateegiat hakatakse pidevalt ajakohastama ja laiendama, kasutades strateegia viimases osas

kirjeldatud juhtimismehhanismi abil saadud teavet. See tähendab, et allpool kirjeldatud

meetmeid võivad edaspidi täiendada uued algatused teistes valdkondades, näiteks rahanduse,

turismi ja e-kaubanduse alal. Käesolevas strateegias esitatud meetmete rakendamiseks võtab

komisjon oma rahastusprogrammidest10 kasutusele umbes miljard eurot, millel on sektorile

vastavalt oluline võimendav mõju.

2.1. Tervishoid, sealhulgas ravimid

Tehisintellektil on kõikjal Euroopas suur potentsiaal tervishoiu- ja ravimivaldkond ümber

kujundada ning inimeste elukvaliteeti parandada ja isegi inimeste elusid päästa. Tehisintellekt

saab toetada kiiremate ja täpsemate kliiniliste otsuste tegemist, vähendada tervishoiutöötajate

halduskoormust, toetada haldusprotsesse ja parandada patsientide ravitulemusi kogu

raviprotsessi kestel. Kuna tervishoiusüsteeme mõjutav surve üha suureneb, pakub tehisintellekt

konkreetseid vahendeid, millega saab suurendada tulemuslikkust ja parandada kvaliteeti ka

alateenindatud või äärepoolsetes piirkondades, kus napib haiglaid, spetsialiste või

8 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy/public-consultation_en. 9 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy_en. 10 Sealhulgas programmid „Euroopa Horisont“, „Digitaalne Euroopa“, „EL tervise heaks“ ja „Loov Euroopa“.

3

diagnostikateenuseid. Nagu on rõhutatud meditsiiniliste vastumeetmete strateegias,11 edendab

komisjon tavapäraste tervishoiuteenuste kõrval tehisintellektivahendite kasutamist ka

kriisideks valmistumiseks ja neile reageerimiseks, sealhulgas terviseohtude kiiremaks

avastamiseks ja seireks, et võtta meditsiinilisi vastumeetmeid.

Tehisintellekti kasutuselevõtt kogu ELi tervishoiuvaldkonnas ja selle integreerimine

kliinilistesse ja haldusprotsessidesse on aga senini piiratud ja ebaühtlane12. Seda takistavad

kvaliteetsete andmete vähene kättesaadavus, taristu ebaühtlus, samuti tervishoiutöötajate

piiratud tehisintellektipädevus, oskused ja usaldus. Meetmeid on vaja selleks, et soodustada

investeerimist ja innovatsiooni ning edendada piiri- ja valdkonnaülest koostööd, nii et

tervishoiusüsteemid ja kodanikud saaksid tehisintellektist suurimat võimalikku kasu13.

Tervishoiu valdkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb

komisjon järgmist.

• Loob Euroopa tehisintellektipõhiste täiustatud sõeluuringute keskused, et

kiirendada tervishoiuasutustes haiguste ennetamisel ja diagnoosimisel uuenduslike

vahendite kasutusevõttu ning tagada tervishoiuteenused alateenindatud piirkondades.

Algatuse eesmärk on parandada eelkõige südame-veresoonkonna haiguste ja vähktõve

varajast avastamist ning tagada õigeaegne diagnoosimine. Seejuures järgitakse

lähenemisviisi, millega tagatakse, et tehisintellektipõhiste sõeluuringute ja

diagnoosimise käigus võetakse arvesse soopõhiseid tegureid14. Tehisintellektilahendusi

kasutades toetavad need keskused kliinilist valideerimist ja toimimise katsetamist

kohalikes tingimustes ning loovad võimaluse koguda tõendeid kliiniliseks

kasutuselevõtuks15. Nende tehisintellektipõhiste keskuste võrgustik parandab

juurdepääsu Euroopa terviseandmeruumil16 põhinevatele kvaliteetsetele

andmekogudele ja Euroopa vähktõve piltdiagnostika17 ja genoomiandmete18

digitaristule ning toetab paljutõotavate tehisintellektimudelite katsetamist ja

valideerimist personaliseeritud ennetamise eesmärgil. See tugineb asjakohastele

meetmetele, mis võetakse Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, ELi bioteaduste

strateegia ja ELi tulevase südame-veresoonkonna tervist käsitleva kava alusel.

• Loob Euroopa pädevusvõrgustiku tervishoiuvaldkonnas tehisintellekti

kasutuselevõtuks, et koondada suuniseid ja parimaid tavasid. Selle abil koostatakse

käsiraamatuid tehisintellekti kasutuselevõtu kohta, suuniseid ja

kavandamispõhimõtteid kohaliku valideerimise (tulemuslikkus kliinilise kasutamise

korral) ja kasutuselevõtule järgneva seire kohta ning luuakse alus tervishoiuvaldkonnas

tehisintellekti kasutuselevõtu parimate tavade vahetamiseks.

11 COM(2025) 529 final. 12 https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/9ddf7bf8-62bf-11f0-bf4e-01aa75ed71a1/language-

en#:~:text=Using%20a%20mixed%20methods%20approach%2C%20entailing%20a%20literature,and%20business%20challenges%2C%20

and%20social%20and%20cultural%20barriers. 13 Näiteks Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, vähivaldkonna ekspertide võrgustiku ning tunnustatud riiklikke terviklikke vähikeskusi

ühendava ELi võrgustiku kaudu. 14 Vt näiteks Gender medicine: effects of sex and gender on cardiovascular disease manifestation and outcomes | Nature Reviews Cardiology. 15 See töö põhineb tegevusel, mida rahastatakse tööprogrammi DEP 2025–2027 ja projekti COMPASS-AI raames. 16 https://health.ec.europa.eu/ehealth-digital-health-and-care/european-health-data-space-regulation-ehds_et. 17 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/cancer-imaging. 18 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/1-million-genomes.

4

Tehisintellekt on toonud kaasa murrangulisi muutusi ka ravimiarenduses – alates uute

ravimite väljatöötamisest nende kõrvaltoimete jälgimiseni. Tehisintellektipõhine

modelleerimine ja simulatsioon võivad kiirendada uudsete ravivõimaluste, näiteks uute

antibiootikumide väljatöötamist ja olemasolevate ravimite uute kasutusvõimaluste

kindlakstegemist ning täiustada ohutus- ja tõhususprognoose. Selle tulemusena suurenes

aastatel 2016–2024 igal aastal ELi liikmesriikides avaldatavate tervishoiuga seotud

tehisintellekti käsitlevate patentide arv 20 korda19. Ravimite väljatöötamisel tehisintellekti

potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks peab jätkuma tehisintellekti töökindlate alusmudelite

arendamine ning jõupingutused nende usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja kliinilise asjakohasuse

tagamiseks, mis on esmatähtis eelkõige innovatsiooni edendamiseks biotehnoloogia

valdkonnas20.

Arvestades tervishoiusüsteemis praegu esinevaid probleeme, näiteks tööjõupuudust, võivad

tehisintellektil põhinevate meditsiiniseadmete kasutusvõimalused kaasa tuua tohutuid

edusamme tervishoiuteenuste osutamises. Tähtis on tagada, et ELi regulatiivne raamistik loob

innovatsiooni toetava keskkonna.

Tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks ravimite väljatöötamisel teeb komisjon

järgmist.

• Korraldab konkursi tehisintellekti rakendamiseks ravimiarenduses, et töötada

välja uusi võimalikke ravimeid, mida saab kasutada täitmata ravivajaduste

rahuldamiseks ja raskesti ravitavate haiguste, näiteks Alzheimeri tõve või teatavat

liiki vähktõve ravimiseks. Võitjale tagatakse sihipärane juurdepääs

tehisintellektitehaste andmetöötlusressurssidele ja nõustamisele selle kohta, kuidas oma

avastatud vahendid turule tuua.

• Kavandab asjakohaseid meetmeid, et ühtlustada ja muuta kiiremaks

meditsiiniseadmete turule jõudmist, ilma et see kahjustaks seadmete ohutust.

2.2. Robootika

Euroopal, kus 2023. aastal paigaldati üle 90 000 tööstusroboti ja kus tegutseb üle

400 teenuserobotite tootja, on juhtroll robootikarevolutsioonis, füüsilise tehisintellekti

arendamises. Mehhatroonika, andurite ja mikrokontrollerite valdkonna tipptasemele tuginedes

võimaldab tehisintellekti integreerimine ELi arendajatel välja tulla mitmesuguste uuendustega

alates kognitiivrobotitest isejuhtivate droonideni, mis mõjutab mitmel moel töötlevat tööstust,

tervishoidu, põllumajandust, kaitsevaldkonda jne. ELi paistab eriti silma tööstusrobotite alal,

kus koostöörobotid loovad võimalusi inimese ja roboti vaheliseks ohutuks ja tulemuslikuks

suhtluseks, aitavad leevendada tööjõupuudust ja vähendavad töötajate osalust suurt pingutust

nõudvate ja ohtlike tööülesannete täitmises. Kui aga EL soovib jätkata selles valdkonnas

juhtpositsioonil, peab robootikat generatiivse tehisintellekti abil tingimata edasi arendama ja

võtma kasutusele ELi lahendusi.

Robootikavaldkonnas tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks teeb komisjon järgmist.

19 Euroopa Komisjoni uuring tehisintellekti kasutuselevõtu kohta tervishoius, 2025. 20 Komisjon teeb selle nimel tööd ka uue Euroopa biotehnoloogia õigusaktiga, mille eesmärk on edendada innovatsiooni ja ELi

konkurentsivõimet biotehnoloogia sektorites.

5

• Loob Euroopa robootika kasutuselevõtu katalüsaatori, mis toob kokku arendajad ja

kasutavad tööstusharud, et kiirendada turuvajadustele vastavate Euroopa lahenduste

väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Seda tehakse koostöös tehisintellekti, andmete ja

robootika ühendusega21. Sellega seoses rahastab komisjon tehisintellektipõhiste

robotite kasutusevõttu kiirendavate sektoripõhiste projektide väljatöötamist,

milles keskendutakse suure mõjuga kasutusjuhtudele, mis on seatud esmatähtsaks

tihedas koostöös kasutavate tööstusharude esindajatega, ja millega tagatakse uuenduste

vastavus tegelikele vajadustele.

2.3. Töötlev tööstus, inseneeria ja ehitus

Euroopa töötleva tööstuse sektoris on 2,2 miljonit ettevõtjat, kellest enamik on VKEd,

kusjuures sektoris töötab 30 miljonit inimest ja see annab ligikaudu 14 % ELi sisemajanduse

koguproduktist22. Töötlev tööstus hõlmab mitmesuguseid omavahel seotud sektoreid alates

uute (keskkonnasäästlikumate) materjalide väljatöötamisest kuni tarneahela ja logistikani, mis

ulatuvad traditsioonilistest ja kõrgtehnoloogilistest tööstusharudest ehituse ja logistikani. Kuigi

ELil on suur võimekus keskmise tasemega ja kõrgtehnoloogilistes tootmissektorites, nagu

masinaehitus ja masinad, elektrotehnika ja keemiatööstus, viiakse tootmist järjest üle

väiksemate kuludega piirkondadesse, mis nõrgendab konkurentsivõimet, vastupidavust ja

strateegilist sõltumatust. Seda suundumust saab aga muuta, kasutades tehisintellekti

ümberkujundavat potentsiaali ja automatiseerimist.

Tehisintellekti abil saab suurendada efektiivsust, täpsust ja kohandatavust mitmesugustes

tootmisprotsessides. Selliste muutuste alustala on tehisintellektipõhiste digiteisikute

kasutamine, mille abil saavad ettevõtjad teha keerukaid simulatsioone ja koostada virtuaalses

keskkonnas hüpoteetilisi stsenaariume. Juba praegu kasutatakse digiteisikuid paljudes töötleva

tööstuse sektorites, kus nad hõlbustavad prognooshooldust23 ja aitavad kujundada ning

optimeerida tervete tarneahelate ja tootmisrajatiste toimimist ning peamisi tootmisprotsesse.

Luues ehitiste, toodete, masinate ja tootmisprotsesside arukaid digimudeleid saavad ettevõtjad

katsetada, täiustada ja reguleerida nende toimimist, enne kui nad teevad muudatusi tegelikes

olukordades.

Töötlevas tööstuses tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks teeb komisjon järgmist.

• Toetab tootmiseks kohandatud eesliini tehisintellekti mudelite ja tehisaruagentide

arengut. Tuginedes tootmisandmeruumidele24 ja tulevasele andmeliidu strateegiale,

soodustab komisjon kõigilt tööstusvaldkonna osalistelt saadavate andmete koondamist

usaldusväärsete kolmandate isikute kaudu, et tagada treenimisandmete piisavat

mahtu, säilitades samal ajal intellektuaalomandi õigused ja andmeturbe ning kasutades

asjakohasel juhul tehisintellektitehaste andmelaboreid.

• Rahastab töötlevas tööstuses tehisintellekti kasutuselevõttu kiirendavate

projektide väljatöötamist, et ületada tulemuslikumalt lõhe teaduslabori ja

kasutuselevõtu vahel. Sellised projektid kiirendavad tööstusvaldkonna vajadustele

21 https://adr-association.eu. 22 2024, Maailmapank, Trading Economics. 23 Analüüsides võimalike rikete ennetamiseks masinast anduri kaudu saadud andmeid. 24 https://manufacturingdataspace-csa.eu/.

6

vastavate tehisintellektipõhiste tootmislahenduste väljatöötamist, pakkudes pidevat

tuge ja tagades, et need arenevad laboritasemelt reaalseteks rakendusteks sobiva kõrge

küpsusastmeni.

2.4. Kaitse, turvalisus ja kosmos

Tehisintellektist on saanud elutähtis murranguline tehnoloogia, millel on suur mõju

geopoliitikale ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonnale. Nagu on rõhutatud valges raamatus

„Euroopa kaitsevalmidus 2030“,25 muudavad uued tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt,26

põhjalikult sõjategevuse olemust. Tehisintellekti roll kaitsevalmiduses muutub üha tähtsamaks,

võttes arvesse suurenenud huvi tehisintellektirakenduste kahesuguse kasutuse vastu ja eelkõige

eeldust, et eesliinimudelitel on potentsiaali pakkuda strateegilist ja sõjalist üleolekut. Tehisintellekt võib anda strateegilise eelise, kui seda kasutatakse mehitamata sõidukites,

olukorrateadlikkuse saavutamiseks ja kujutuvastuseks lahinguväljal, relvasüsteemide (näiteks

reaktiivlennukite) toetamiseks või automatiseeriva osana kaitseotstarbelistes toodetes, näiteks

droonides. Valges raamatus on teatavaks tehtud, et 2025. aasta lõpus esitletakse Euroopa

kaitsevaldkonna ümberkujundamise tegevuskava, mille eesmärk on soodustada elutähtsate

murranguliste tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti kiiremat lõimimist kaitsevõimesse, et

kooskõlas liidu majanduslike ja julgeolekuga seotud huvide ja eesmärkidega saavutada

Euroopa kaitsevalmidus 2030. aastaks.

Lisaks rahastab komisjon koos liikmesriikidega andmetöötlusvõime suurendamist, sealhulgas

koostoimes kaitsega. Liikmesriigid võivad oma riiklike kavade kaudu saada kasu ka

julgeolekumeetmete rahastamisvahendist (SAFE), et investeerida seeläbi tähtsaimatesse

kaitsevaldkondadesse, sealhulgas tehisintellektipõhistesse seadmetesse ja küberturvalisusse.

Lisaks on Euroopa kosmosemajanduse visioonis27 tunnistatud tehisintellekti olulist osa ELi

kosmosesektori konkurentsi- ja vastupanuvõime edendamisel. Tehisintellekt muudab

põhjalikult kosmosesüsteemide projekteerimist, tootmist ja käitamist. Samuti on tehisintellekt

väga oluline maismaataristu jaoks, et tulla toime tulevaste ülisuurte satelliidikogumitega ja

saavutada suurte kosmoseandmekogumite modelleerimisvõimekus. Seepärast edendab

komisjon ELi kosmosesüsteemide kogu potentsiaali ärakasutamiseks asjakohastel juhtudel

sellise keskkonna kujundamist, mis soodustab tehisintellektialase suutlikkuse ja

tehisintellektipõhiste tehnoloogiate integreerimist, et suurendada tulemuslikkust, tõhusust ja

ohutust. Sellega seoses toetab komisjon sõltumatute eesliinimudelite ja agendina toimivate

tehisintellektisüsteemide väljatöötamist, milles on tagatud konstruktsioonist tulenev turvalisus.

Kaitse- ja kosmosevaldkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks

teeb komisjon järgmist.

• Kiirendab Euroopa tehisintellektil põhineva olukorrateadlikkuse ning juhtimis-

ja kontrollivõimekuse arendamist ja kasutuselevõttu Euroopa Kaitsefondi (EDF)

kaudu, soodustades samal ajal kahesuguse kasutuse ja avatud arhitektuuriga lahenduste

kasutuselevõttu piirijulgeoleku tagamiseks ja elutähtsa taristu kaitsmiseks, millega

25 https://www.eeas.europa.eu/eeas/white-paper-for-european-defence-readiness-2030_en. 26 Ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames loob tulevane tehisintellekti rakendamise tegevuskava

raamistiku koordineeritud tegevuseks, et edendada julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas tehisintellektialast suutlikkust. 27 https://defence-industry-space.ec.europa.eu/vision-european-space-economy_en.

7

tagatakse kaitsealaseid juhtalgatusi, sealhulgas idatiiva seireprogrammi ja Euroopa

droonimüüri toetav koostalitlusvõime eelkõige selleks, et integreerida mitmesugustesse

lahendustesse autonoomseid funktsioone.

• Rajab turvalise andmetöötlusvõimsusega strateegilise ja sihtotstarbelise Euroopa

andmetöötlustaristu (nt tehisintellektitehas/gigatehas) kaitse- ja kosmosevaldkonnas

kasutatavate tehisintellektimudelite treenimiseks ja tehisintellektil põhinevate kaitse- ja

kosmoserakenduste väljatöötamiseks.

• Toetab ELi kosmosetööstuse ja -operatsioonide, sealhulgas orbiidil paikneva ja

maismaataristu vastavust tehisintellektinõuetele, kasutades selleks ära

kõrgtehnoloogilist tootmist, robootikat, sihtotstarbelist serv- ja orbiidil toimuvat

andmetöötlust, kosmosepõhiseid andmevõrgustikke, signaalitöötlusseadmeid ning

juhtimissüsteeme.

Komisjon ja Euroopa välisteenistus viivad eespool nimetatud prioriteetsed meetmed

vastavusse koordineeritud kohustuste, algatuste ja meetmetega, mida liikmesriigid on võtnud

kaitsevalmiduse tegevuskavade raames, samuti vastava raamistiku ja algatustega, mille

eesmärk on võtta tehisintellekt kasutusele kaitsevaldkonnas, sealhulgas Euroopa Kaitsefondi

ja Euroopa Kaitseagentuuri ELi kaitsevaldkonna innovatsioonikeskuse kaudu.

Nagu on rõhutatud Euroopa sisejulgeoleku strateegias ProtectEU,28 on tehisintellekt saamas

tähtsaks sisejulgeoleku ja küberturvalisuse tagamise vahendiks, sest nii riigid kui ka kodanikud

puutuvad üha sagedamini kokku keerukate ja kiiresti muutuvate digiohtudega. Terroristlikud

ja kuritegelikud organisatsioonid kasutavad üha enam tehisintellektipõhiseid tehnoloogiaid, et

kiirendada, suurendada ja laiendada oma ebaseaduslikku tegevust. Küberkuritegevus, sabotaaž

ja terrorism segunevad hübriidrünnakuteks, kus kuritahtlikud osalised kasutavad ära

tehisintellekti. Seepärast peame sisejulgeoleku ja küberturvalisuse saavutamiseks tagama

tehisintellektipõhiste lahenduste kiire kasutuselevõtu. See toetab ametiasutuste tööd keerukate

julgeolekuga seotud ülesannete täitmisel ja aitab võidelda tehisintellekti kasutamise vastu

kuritahtlikel eesmärkidel, avastada kõrvalekaldeid ning analüüsida ja reageerida juhtumitele

tõhusamalt. See loob võimaluse avastada kiiremini rünnakuid, teha paremaid otsuseid ja

kasutada ressursse tõhusamalt.

Sisejulgeoleku, sealhulgas küberturvalisuse valdkonnas tehisintellekti esikohale seadmise

poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist.

• Edendab tehisintellektilahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu29

sisejulgeoleku eesmärkidel, sealhulgas toetades rakendusuuringuid ja innovatsiooni

ning soodustades sisejulgeoleku eesmärgil kasutamiseks kohandatud

tehisintellektipõhiste lahenduste turule toomist.

• Rahastab projekte, mille eesmärk on töötada välja ja võtta kasutusele

tehisintellektil põhinevaid küberturvalisust suurendavaid vahendeid,

tehnoloogiaid ja teenuseid, mida saab kasutada ohtude ja haavatavuse avastamiseks,

28 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0148. 29 Andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise tegevuskava, COM(2025) 349 final.

8

riskide maandamiseks, juhtumitest taastumiseks eneseparandamise kaudu ning

andmete analüüsimiseks ja jagamiseks.

• Toetab tehisintellekti koostalitlusvõimet ja usaldusväärset integreerimist

küberturvalisusega seotud struktuuridesse, taristusse ja ohuseiresse, sealhulgas

küberkeskustesse ja tulevastesse kaabliturvalisuse keskustesse, samuti kahesuguse

kasutusega ja kaitse seisukohalt olulistesse digikeskkondadesse.

2.5. Liikuvus, transport ja autotööstus

Liikuvussektor on Euroopa majanduse ja Euroopa kestliku ümberkujundamise jaoks väga

oluline. Tehisintellekti kasutatakse sektoris juba laialdaselt ja selle tugev mõju ulatub

marsruutide optimeerimisest kuni täiustatud juhiabisüsteemideni. Tehisintellektipõhiseid

automatiseeritud transpordi- ja liikuvustehnoloogiaid võetakse kõikide transpordiliikide puhul

kiiresti kasutusele. Need toetavad ohutumat ja kestlikumat liikuvust, parandades liiklusvoo

sujuvust, logistikat ja transpordi kavandamist. Näiteks võimaldavad automatiseeritud

sõidukid30 osutada paindlikumaid ja kuluefektiivsemaid teenuseid ja leevendada sõidukijuhtide

puudust31. Nende kasutuselevõttu takistavad aga tehnoloogilised, regulatiivsed ja

majanduslikud probleemid. Riikliku ja ELi taseme õigusnormide koosmõju raskendab

automatiseeritud sõidukite tegelikes olukordades testimist, nende heakskiitmist ja käitamist.

Lisaks raskendavad nende rakendamist usaldusküsimused, kvaliteetsete treeningandmete

kättesaadavuse probleemid ning transpordi- ja digitaristu ebapiisav kasutuselevõtt.

Liikuvussektoris tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon

järgmist.

• Toetab tehisintellektitehaseid ja gigatehaseid, et kiirendada uuenduslike

tehisintellektimudelite ja ühiste tarkvaraplatvormide väljatöötamist

automatiseeritud sõidu- ja sõidukihaldussüsteemide jaoks Euroopa ühendatud ja

autonoomsete sõidukite liidu raames32.

• Käivitab algatuse „Autonomous Drive Ambition Cities“ (Autonoomse sõidu

ambitsiooniga linnad), et kiirendada rakendusteenuste kasutuselevõttu, milles

Euroopa teenuseosutajad tegutsevad osana suuremahulistest piiriülestest

katseplatvormidest, mis tehti teatavaks autotööstuse tegevuskavas. Tuginedes Euroopa

ühendatud ja autonoomsete sõidukite liidu antud soovitustele,33 keskendub algatus

tehisintellektipõhistele isejuhtivatele sõidukitele (robotsõidukitele) ja autonoomsele

ühest punktist teise sõitmisele linnades, milleks luuakse tegutsevaid ühisettevõtteid ja

kasutatakse tehisintellektimääruses ette nähtud innovatsioonimeetmeid, mis seostuvad

regulatiivliivakastide ja tegelikes tingimustes testimisega.

30 Termin „sõiduk“ hõlmab igat liiki transpordivahendeid, mida kasutatakse maantee-, raudtee-, õhu-, mere- ja siseveetranspordiks. 31 Teadusuuringute Ühiskeskus, „Requirements for Inclusive Automated Vehicle Services: Insights for Vehicle and Smartphone Application

Design“, 2025, https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC142261. 32 Tuginedes Euroopa autotööstuse tegevuskavale (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0095&qid=1761131676973). Seoseid kiipide, tehisintellekti ja robootikaga tugevdab veelgi

partneralgatuste 2Zero, CCAM ja BATT4EU vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum.

https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/document/print/en/ ip_25_2090/IP_25_2090_EN.pdf. 33 Avalik kutse liiduga ühinemiseks on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/75555fa5-6d3c-253b-cefc-1c9b4f8daadf.

9

2.6. Elektrooniline side

Tehisintellekti integreerimine elektroonilise side sektorisse on viimastel aastatel

märkimisväärselt kiirenenud ja seda soodustab suurenev nõudlus automatiseerimise, võrgu

optimeerimise ja parema kliendikogemuse pakkumise järele. 65 % operaatoritest kogu

maailmas on loomas oma tehisintellektialaseid strateegiaid ning katsetavad aktiivselt

tehisintellektil põhinevaid lahendusi kogu võrgus ja klienditeenindusega seotud toimingutes34.

Tehisintellektil on suur potentsiaal, mida saab rakendada eelkõige nutikama võrguhalduse ja

uuenduslike teenuste kaudu35. Selle mõju kõnealuses valdkonnas on aga seni piiratud, sest

puuduvad avatud platvormid ja servseadmete võimekus.

Elektroonilise side valdkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks

teeb komisjon järgmist.

• Edendab ELi võimekust tehisintellektipõhiste servseadmete alal, pakkudes

sihtotstarbelist tuge nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte ja Kiipide Ühisettevõtte

kaudu.

• Loob Euroopa telekommunikatsioonivõrgu operaatorite tehisintellektiplatvormi

(tehisintellekti tehnoloogiavirna katsemeede programmi „Digitaalne Euroopa“ raames)

telekommunikatsioonioperaatorite, müüjate ja kasutavate tööstusharude jaoks, et

luua36 koostöös tehisintellektikompleksi komponente (sealhulgas vahenduskihid,

andmetehnika, pilvandmetöötluse kasutajaliidesed) ja tehisintellektiteenuseid, mis

võivad olla avatud lähtekoodiga.

2.7. Energeetika

Tehisintellekt võib suurendada energiatõhusust kogu majanduslikus väärtusahelas, alates võrgu

paremast haldamisest ja taastuvenergia integreerimisest kuni olemasoleva taristu

tulemuslikuma kasutamise või salvestusvõimaluste optimeerimiseni. Tehisintellektil

põhinevad vahendid aitavad ettevõtjatel säästa energiat tänu ehitiste optimeeritud

projekteerimisele ja käitamisele ning energiakulu vähendamisele energia müümise ja ostmise

automatiseerimise kaudu. Peale selle annavad uued tehisintellektipõhised vahendid suurema

mõjuvõimu kodanikele ja ettevõtjatele, aidates neil reguleerida oma energiakasutust ja

orienteeruda mitmesuguste energia jaemüügipakkumuste vahel. Samal ajal on energeetika

elutähtis sektor, mis varustab Euroopa kasvavat digimajandust ja andmekeskusi energiaga,

mida need vajavad.

Tehisintellekti kasutatakse aga energeetikasektoris ebaühtlaselt. Võrgu haldamise, nõudluse

paindliku juhtimise37 ja taristu kavandamise38 alal on areng rangete ohutusnõuete, killustatud

juhtimise ja andmete vähese jagamise tõttu olnud aeglasem.

34 https://www.gsmaintelligence.com/research/telco-ai-state-of-the-market-q4-2024. 35 Sealhulgas mobiilseadmete ja servtöötluse kaudu. 36 Vajaduse korral järgides ELi konkurentsieeskirju, sealhulgas suuniseid ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta

horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes. 37 Nõudluse paindliku juhtimise all mõeldakse võimet kohandada välistele signaalidele (näiteks hinnamuutusele või võrgu nõudlusele)

reageerimiseks elektri tarbimist. See võimaldab tarbijatel muuta, vähendada või suurendada energia tarbimist konkreetses ajavahemikus,

eelkõige tipptundidel, et aidata tasakaalustada võrku ja vähendada vajadust suurendada tootmisvõimsust. 38 Iga kahe aasta tagant koostab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) kümneaastase liiduülese elektrivõrgu

arengukava. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivis (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja

millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL) nähakse ette, et jaotusvõrguettevõtjad koostavad ja avaldavad korrapäraselt jaotusvõrgu arengukavasid.

10

Selleks, et edendada võrguhalduse ja energiatõhususe parandamiseks tehisintellekti

kasutamist, teeb komisjon järgmist.

• Toetab selliste tehisintellektimudelite väljatöötamist, mis edendavad

prognoosimist, optimeerimist, digiteisikuid ja süsteemi tasakaalustamist

energiasüsteemis. Sellise tegevuse toetamiseks võetakse kasutusele pilv- ja

servtöötluse ning esemevõrgu taristu, tarkvara ja tehisintellektivahendid, et need

moodustaksid energiasüsteemi kõigi varade digitaalse tugisamba, millega tagatakse

turvaline, tõhus ja usaldusväärne andmete jagamine kogu energeetika ökosüsteemis.

Tehisintellekt täiustab energia tarbimist ja tõhusust mitmes sektoris. Kuid ka täiustatud

tehisintellektimudelid ja -süsteemid tarbivad palju energiat, eelkõige andmekeskustes.

Tulevases strateegilises tegevuskavas energeetikasektori digitaliseerimise ja tehisintellekti

kohta täpsustatakse veelgi energiasüsteemides tehisintellekti kasutamist ning nii selles

tegevuskavas kui ka pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusaktis käsitletakse

strateegiaid, millega tagatakse tehisintellekti arendamiseks vajalike energiaallikate olemasolu

näiteks andmekeskuste energiatõhususe suurendamise kaudu. Lisaks on vaja paremini mõista

tehisintellekti algoritmide arhitektuuri mõju energiatarbimise suundumustele. Seepärast võtab

komisjon vastavalt tehisintellektimäärusele vastu standardimistaotluse ühtse aruandlus- ja

dokumenteerimisprotsessi kohta seoses tehisintellektisüsteemide ja üldotstarbeliste

mudelite mõjuga energiatarbimisele.

2.8. Kliima ja keskkond

Euroopas on palju kliima- ja keskkonnaalase innovatsiooni valdkonnas esirinnas olevaid

organisatsioone. Alates 2019. aastast on tehisintellekti valdkonna idufirmad neis sektorites

riskikapitalina kaasanud ligikaudu 700 miljonit eurot39. Eelkõige on tehisintellekti pikka aega

kasutatud keskkonnaseireks, prognoosimiseks ja Maa seireks. See võib täiustada tulekahjude,

üleujutuste, põua ja kuumalainete korral kasutatavaid varajase hoiatamise süsteeme, aidata

reageerida katastroofidele ja toetada veemajandust,40 aga ka vastupanuvõime ja

kliimamuutustega valmisolekuga seotud otsuste langetamist. Murrangulised algatused, nagu

„Destination Earth“41 ja maailmamere digiteisik,42 võimaldavad teha kõrgresolutsiooniga ja

interaktiivseid simulatsioone, millel on enneolematu prognoosivõimekus.

Hoolimata neist edusammudest ei ole kliima- ja keskkonnategevuses tehisintellekti täit

potentsiaali veel ära kasutatud, kuna tehisintellektipõhine kliima- ja keskkonnaalane

modelleerimine on teaduslikult ja tehnoloogiliselt keerukas ning kohalikel ametiasutustel,

VKEdel ja kodanikel ei ole sellega seotud suutlikkust ja oskusi. Kliima- ja keskkonnaalaste

tehisintellektivahendite, andmekogude ja teenuste killustatud ökosüsteem võimendab neid

probleeme veelgi ning takistab tehisintellekti laialdast kasutusevõttu ja mõju.

Kliima- ja keskkonnavaldkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks

teeb komisjon järgmist.

• Kasutab avatud lähtekoodiga tehisintellektipõhist Maa jälgimise süsteemi

eesliinimudelit ja sellega seotud tehisintellektipõhiseid rakendusi ja teenuseid, et

39 https://dealroom.co/eu-apply-ai-climate-environment. 40 2025. aasta juunis vastu võetud veekerksuse strateegia eesmärk on vähendada veejalajälge, sealhulgas andmetöötlusrajatiste puhul,

suurendades nende ringluspõhisust vee taaskasutuse, suurema tõhususe ja kuivjahutuse kaudu. 41 https://destination-earth.eu/. 42 https://www.edito.eu/.

11

parandada Maa seiret ning ilmaprognoose ja hüpoteetilisi stsenaariume, mis oleks

algatusele „Destination Earth“ järgnev etapp. Mudelit treenitakse üksnes ELi

tehisintellektitehastes, järgides valdkonnaülest lähenemisviisi ja lõimides

mitmesuguseid eksperditeadmisi. Selle mudeliga teeb komisjon kohalikele

ametiasutustele ja asjaomastele osalistele kättesaadavaks tehisintellektipõhised

kohalikud digiteisikud (millesse on lisatud ELile kuuluvad programmi Copernicus43

andmed), mis aitavad prognoosida ohte ja vähendada kliimamuutuse tekitatud mõju

parema valmisoleku ja vastupanuvõimelise linna- ja maastikuplaneerimise,44 samuti

teenuste kaudu, mis võimaldavad katastroofidega paremini toime tulla ja kriise

leevendada.

2.9. Põllumajanduslik toidutööstus

Tehisintellekt kujundab juba ümber põllumajandusliku toidutööstuse mitut tähtsat haru ja võib

muuta põhjalikult toidu tootmise viisi, hoolitsedes samal ajal keskkonna, kliima ja inimeste

eest45. See võib edendada täppispõllumajandust ja sellest võib olla kasu põllutöödeks

kasutatavates robotites ja masinates. Juba praegu toetavad põllumajandustootjaid

tehisintellektil põhinevad nõustamisvahendid, mis annavad konkreetsetele vajadustele

vastavaid personaliseeritud soovitusi.

Paljud täppispõllumajanduse rakendused ei jõua aga turule, sest puuduvad kvaliteetsed

andmed46 ja kokkulepitud formaadid või puudub koostalitlusvõime platvormide vahel, mis on

kinnised või seotud ühe müüjaga. Lisaks on põllumajandustootjad sageli tehisintellektipõhiste

lahenduste kasutusevõtmisel väga ettevaatlikud, sest neil napib aega ja oskusi, nad ei usalda

tehisintellekti, on vastutuse pärast ebakindlad ja kardavad kaotada kontrolli otsuste

langetamisel. Seepärast on tehisintellekti kasutuselevõtt jäänud Euroopa

põllumajandusettevõtetes piiratuks, eelkõige võrreldes teiste piirkondadega47.

Põllumajanduslikus toidutööstuses tehisintellekti esikohale seadmise poliitika

toetamiseks teeb komisjon järgmist.

• Edendab põllumajandusliku toidutööstuse tehisintellektiplatvormi loomist, mis

hõlbustab spetsiaalsete põllumajandustegevuses kasutatavate

tehisintellektipõhiste vahendite ja rakenduste kasutuselevõttu. Selline platvorm

hõlbustab rakenduste arendamist ja integreerimist, suurendab põllumajandustootjate

usaldust tehisintellektipõhiste rakenduste vastu ja soodustab avatud lähtekoodi

arendamist48.

43 https://www.copernicus.eu/en. 44 Tehisintellektil on ka suur potentsiaal toetada ja suurendada algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ väärtuste ja põhimõtete rakendamise

võimalust. 45 „Põllumajanduse ja toidu visioon. Kujundada üheskoos atraktiivne põllumajandus- ja toidusektor tulevastele põlvedele“. 46 Tehisintellekti edukale rakendamisele põllumajanduses aitaks väga kaasa põllumajandusettevõtete kordumatu tunnuskoodi süsteemi kehtestamine, mida on uurinud muu hulgas põllumajandus- ja toidusektori EDIC (Euroopa digitaristu konsortsium). Teiseks suurendaks

tehisintellekti edukust põllumajandusliku toidutööstuse sektoris maapiirkondade ühenduvuse parandamine. 47 2024. aastal tehtud McKinsey uuringus leiti, et ainult 27 % Euroopa põllumajandustootjatest kasutavad saagise seireks algoritme ja 49 % kasutavad täppispihustite juhtseadmeid. Seda on USA tootjatega võrreldes poole vähem

(https://www.mckinsey.com/industries/agriculture/our-insights/global-farmer-insights-2024?.com). 48 Neid püüdlusi toetavad ka olemasolevad vahendid, nagu Euroopa ühtne põllumajandusandmeruum (https://agridataspace-csa.eu/) ja programmi „Euroopa horisont“ kaasrahastatud partnerlus „Andmed ja põllumajandus“.

12

2.10. Kultuuri- ja loomesektor ning massiteabevahendid

Tehisintellekti potentsiaal kultuuri- ja loomesektoris suureneb ja loob uusi võimalusi

loometegevuseks. Tehisintellekt võib aidata filmide loojaid filmitootmise kõikides etappides,

lihtsustades näiteks süžeeskeemide ja eriefektide loomist. See võib parandada veebimeedia,

muusika ja kirjandusliku sisu leitavust, mis mitmekesistab tarbimist ja suurendab loojatele

jaotuvat tulu. See võib edendada kultuurilist mitmekesisust, pakkudes loojatele teadmisi ja

vahendeid, mida nad vajavad kaasavama ja eripalgelisema sisu loomiseks nii, et ka puuetega

inimestele on tagatud kaasatus ja sisu kättesaadavus. Tehisintellekt võib muuta sisu loomise

isikupärastatumaks ja parandada publiku kaasamist.

Lisaks toetab tehisintellekt kultuuripärandi säilitamist ja seda saab kasutada mitmesugustel

eesmärkidel, näiteks restaureerimiseks, ümberehitamiseks, säilitamiseks, virtuaalse loomingu

taaskasutamiseks ja kasutajate sisulisemaks kaasamiseks, toetades seeläbi kõiki teisi seotud

sektoreid, näiteks turismi49. Üldiselt loob tehisintellektimudelite kasutuselevõtt väärtuslikke

koostöövõimalusi kultuuri- ja loomesektori vahel, kusjuures videomängutööstus on mitme

tööstusharu vahel ülekantavate uuenduste tähtsaim katseplatvorm.

Hoolima tehisintellekti potentsiaalist on selle kasutusevõtt kultuuri- ja loomesektoris

ebaühtlane,50 mis on osaliselt tingitud ühistest probleemidest, nagu juurdepääs eetilistele,

läbipaistvatele, kaasavatele ja kvaliteetsetele mudelitele, eriotstarbeliste tehisintellektimudelite

rahaliselt väljendatud väärtus, mitmesuguste rahastamisallikate tagamine ja kõrgtasemel

oskuste arendamine. Lisaks teeb kultuuri- ja loomesektoris muret autoriõigusega kaitstud sisu

loata kasutamine generatiivse tehisintellekti mudelite treenimiseks ja mudelite väljundites, mis

võib kahjustada kultuurilist mitmekesisust, loovust ja meedia mitmekesisust51. Pealegi tekitab

suurte tehnoloogiafirmade domineerimine sektoris keeruka dünaamika, mis võib mõjutada

kultuurilist mitmekesisust ja väikeste organisatsioonide innovatsioonisuutlikkust.

Kultuuri- ja loomesektoris tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks teeb komisjon

järgmist52.

• Edendab kogu ELis tehisintellektipõhisele virtuaalsele tootmisele

spetsialiseerunud mikrostuudiote arengut. Lisaks toetab komisjon investeeringuid

selliste Euroopa tehisintellektimudelite väljatöötamisse ja kasutuselevõttu, mis on

suunatud interaktiivsete ja süvalugude loomisele (k.a meedia) ning Euroopa muusika ja

kirjandusliku sisu leitavusele veebis53.

49 Kuigi turism ei ole tehisintellekti kasutamise strateegia sihtvaldkond, on see vaieldamatult Euroopa majanduses tähtis jõud, mis annab umbes 5 % kogulisandväärtusest, kus on 20 miljonit töökohta ja tegutseb üle kolme miljoni ettevõtja. Tehisintellekti kiire integreerimine

turismi muudab sektori toimimise viise nii tarbijate kui ka ettevõtjate seisukohalt. Seepärast edendab komisjon jätkuvalt turismisektoris

tehisintellekti kasutamist, järgides eetilisi tavasid ja andmete puutumatuse põhimõtet, toetab läbipaistvust ja kaasatust, hoogustades samal ajal kestlikku innovatsiooni. 50 51 % videomängutootjatest, 39 % audiovisuaalsektori ettevõtjatest ja 35 % uudismeediaettevõtjatest on võtnud kasutusele

tehisintellektipõhised lahendused. Ka 35 % muusikaloojatest on teatanud, et nad kasutavad oma töös tehisintellekti. Euroopa meediatööstuse väljavaate tulevane 2. väljaanne, „Technopolis Group based on the EMI Enterprise Survey“, 2024. 51 Seoses autoriõigusega on komisjon juba toetanud tegevusjuhendi väljatöötamist, et täpsustada tehisintellektimääruses üldotstarbelise

tehisintellekti eeskirju. Tegevusjuhend tunnistati piisavaks selleks, et pakkujad saaksid tõendada tehisintellektimääruse kontekstis oma kohustuste täitmist. Lisaks sellele ja veelgi tihedamalt autoriõigusega seoses on komisjon koostanud näidisvormi sisu jaoks, mida on kasutatud

üldotstarbelise tehisintellekti treenimiseks, samuti on käimas uuring teksti- ja andmekaeve erandi alusel loobumise registri teostatavuse kohta ja kavandatakse teist uuringut, et toetada digitaalsel ühtsel turul autoriõigusi käsitlevas direktiivis sätestatud normide, sealhulgas teksti- ja

andmekaeve erandi hindamist. Komisjon on algatanud ka protsessi tehisintellektiga loodud sisu läbipaistvuse kohta uue tegevusjuhendi

koostamiseks, võttes arvesse tehisintellektimääruse artiklit 50. 52 Loetletud meetmete täiendamiseks teeb komisjon ettepaneku kultuuri- ja loomesektori tehisintellekti strateegia väljatöötamiseks eesmärgiga

tagada kindlamalt, et tehisintellekt toetab ja tugevdab inimeste loovust ning aitab samal ajal kaitsta Euroopa kultuurilist ja keelelist

mitmekesisust. 53 Neid rahastatakse programmidest „Digitaalne Euroopa“ ja „Loov Euroopa“.

13

• Aitab luua üleeuroopalisi platvorme, milles kasutatakse mitmekeelseid

tehisintellektitehnoloogiaid, et teha professionaalsete meediaväljaannete

avaldatud uudised ja teave reaalajas kättesaadavaks laiemale publikule kõikjal

ELis. Tehisintellekti kasutatakse asjaomastele kanalitele (k. a ringhääling) sisu

tõlkimiseks, mis hõlmab sisu liigitamist, tuvastamist, keelelist analüüsi ja tõlkimist.

• Korraldab sihtuuringu, et selgitada välja tehisintellektiga loodud väljunditega

seotud õigusalased probleemid ja viisid, kuidas saaks kasutada tipptasemel

tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ja tehnoloogiaid, sealhulgas tehisintellekti, et

ennetada ja leevendada autoriõigusi rikkuva sisu loomise ohtu, samuti sellist sisu

avastada ja tuvastada.

2.11. Avalik sektor

Tehisintellektil on suur potentsiaal muuta avaliku sektori juhtimine tõhusamaks54. Komisjoni

uuringus55 vastas 52 % avaliku sektori juhtidest, et nende juhtkond on juba rakendanud

vähemalt ühe tehisintellektilahenduse, 63 % aga teatas, et kavandatakse uusi

tehisintellektiprojekte. Ka avaliku sektori Tech Watch56 registreeris 2024. aastal üle

1 200 tehisintellekti kasutamise juhtumi ELi riikide haldusasutustes. Siiski on

tehisintellektilahenduste täiemahulise ja vastutustundliku kasutuselevõtu kohta selgete ja

kasutatavate suuniste andmine oluline, eelkõige neile asutustele, kus sellega alles alustatakse.

Tehisintellektipõhiste tehnoloogiate potentsiaali rakendamist tõkestavad aga seni konkreetsed

takistused, nagu avaliku sektori killustatud andmeallikad ja piiratud juurdepääs

usaldusväärsetele tehisintellektil põhinevatele vahenditele. Võimaliku kallutatuse uurimine,

taristusse ja oskustesse investeerimine ning läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamine on seega

avalikus sektoris tehisintellekti eduka rakendamise alus.

Haldusasutustele võib tehisintellekti esikohale seadmise poliitika olla kasulik mitte ainult

seepärast, et see tõhustab nende tööd ning vähendab halduskoormust ja bürokraatiat ettevõtjate

jaoks, vaid ka seetõttu, et suurenenud nõudlus Euroopas loodud avatud lähtekoodiga

tehisintellektilahenduste järele aitab laieneda tehisintellekti valdkonna idufirmadel. See võib

omakorda suurendada Euroopa suveräänsust tehisintellekti valdkonnas. Tehisintellekti ei

tohiks käsitleda eraldiseisva vahendina, vaid pigem institutsioonidesse ja teenustesse

integreeritud strateegilise varana57. Arvestades mõju, mida tehisintellekt võib avaldada

avalikule sektorile ja selle kaudu ka kodanikele, on tähtis hinnata ja säilitada turvalisust, samuti

autonoomset toimimist ja suveräänsust, ning teha seda tihedas koostöös liikmesriikidega.

Komisjon püüab siin olla eeskujuks, rakendades oma tehisintellektialast sisepoliitikat

uuenduslikult, vastutustundlikult ja usaldusväärselt (2. lisa).

Avalikus sektoris tehisintellektilahenduste kasutuselevõtu edendamiseks teeb komisjon

järgmist.

54 Vt nt Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne generatiivse tehisintellekti potentsiaali kohta avalikus sektoris:

https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC139825. Vt nt Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne generatiivse tehisintellekti

potentsiaali kohta avalikus sektoris: https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC139825. 55 https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC138684. 56 https://interoperable-europe.ec.europa.eu/collection/public-sector-tech-watch. 57 Kooskõlas nende põhimõtetega toetab näiteks CityVerse EDIC ELi tipptasemel tehisintellekti lahendusi linnade jaoks. Lisateavet võib leida aadressil https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/factpages/citiverse.

14

• Koostab haldusasutustele (sealhulgas kohtuasutustele58) suunatud

tehisintellektivahendite kogumi, mis sisaldab praktilisi avatud lähtekoodiga ja

taaskasutatavaid vahendeid ja lahendusi59 tehisintellekti koostalitlusvõime

toetamiseks60. Sellesse lisatakse ka tehisintellektilahendused, mis on ette nähtud

andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise

tegevuskavas61. Peale selle algatatakse programm „PAIR Pathway“ (avaliku sektori

tehisintellekti- ja koostalitlusvalmiduse programm), et pakkuda etappide kaupa esitatud

praktilisi näiteid protsessidest, mida kasutaja läbib, et aidata haldusasutustel töötada

välja nende vajaduste alusel kohandatud teenuseid.

• Kiirendab Euroopa skaleeritavate ja korratavate generatiivse tehisintellekti

lahenduste kasutuselevõttu avalikus halduses,62 pöörates eeskätt tähelepanu

haridusele63 ja võttes arvesse selle valdkonna võimalikke riske. Selleks tuleb

kehtestada ulatuslikud tehnilised ja poliitilised meetmed, et toetada generatiivse ja

agentse tehisintellekti lahenduste arendamist64. Meetmega parandatakse kodanikele

osutatavate teenuste kvaliteeti.

• Muudab Euroopa koostalitlusvõime raamistikku, lisades suunised, mis

võimaldavad rakendada tehisintellekti esikohale seadmise poliitikat Euroopa

haldusasutustes.

3. Valdkondadevaheliste probleemide lahendamine

Tuginedes Euroopa tehisintellekti tegevuskavale käsitletakse tehisintellekti kasutamise

strateegias valdkondadevahelisi probleeme, et edendada tehisintellekti väljatöötamist ja

integreerimist kõigis strateegilistes valdkondades ning suurendada seeläbi tehnoloogilist

suveräänsust.

3.1. Euroopa VKEde võimaluste suurendamine

Euroopa VKEd, mis moodustavad üle 90 % Euroopa ettevõtjatest,65 puutuvad tehisintellekti

rakendamisel kokku raskustega. Paljud neist kardavad, et tehisintellekt on liiga keeruline või

kallis. Turupakkumised on suunatud suurettevõtjatele, VKEd vajavad aga nende vajaduste järgi

kohandatud tehisintellektilahendusi, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust. VKEd vajavad

erapooletuid nõuandeid sobivate tehisintellektilahenduste kasutamise kohta. Selleks on

58 Konkreetsed meetmed tehakse teatavaks strateegias „Digitaalne õigusemõistmine @2030“ (DigitalJustice@2030), mille eesmärk on

tõhustada õigusemõistmist ning vähendada halduskoormust ja kulusid, edendades seeläbi majanduskasvu. 59 Näiteks andmete ja tehisintellekti arhitektuurimudelid, standardid ja tehnilised kirjeldused ning suurte keelemudelite registrid. 60 Need vahendid avaldatakse avaliku sektori Tech Watchi veebisaidil, tehisintellekti nõudeteenuse platvorm tutvustab seda aga osana oma

kasutusvalmite allikate kogumist, mis aitab haldusasutustel jõuda katseprojektidest toimivate tehisintellekti lahenduste täiemahulise

rakendamiseni. Programm „PAIR Pathway“ avaldatakse avaliku sektori Tech Watchi kaudu ja seda täiendavad Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis saavad vastava ettevalmistuse ja toetavad teadlikkuse suurendamist. 61 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0349. 62 Rakendatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ algatuse „GenAI4EU“ kutse kaudu (2025–2026 DIGITAL-2025-AI-08 – Apply AI: GenAI for the public administrations). Kutse eesmärk on kiirendada skaleeritavate ja korratavate generatiivse tehisintellekti lahenduste

kasutuselevõttu haldusasutustes, toetades kuni nelja katseprojekti tähtsaimates tegevusvaldkondades, nagu andmetel põhinev otsuste tegemine,

asutusesiseste protsesside ja toimingute optimeerimine, kodanikega suhtlemise tõhustamine ning õigus- ja haldusmenetluste lihtsustamine. 63 Komisjon edendab programmi „Erasmus+“ kaudu avaliku ja erasektori partnerlust ning koostööd haridustehnoloogiasektoriga, et eetiliselt

kavandada, välja töötada ja kasutusele võtta õppetöös kasutatavaid tehisintellektivahendeid. Lisaks edendab komisjon mitme sidusrühma

kaasamist, et suunata haridus- ja koolitusvaldkonnas tehisintellekti tõhusat ja vastutustundlikku kasutuselevõttu, muu hulgas ka Euroopa digiõppekeskuste raames võetud sihtotstarbeliste meetmete kaudu. 64 Kasutades peamiselt Euroopas loodud avatud lähtekoodiga üldotstarbelisel tehnoloogial põhinevat tehisintellekti ja mitmekeelseid

suhtlusagente ja juturoboteid. 65 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sbs_sc_ovw/default/table?lang=en&category=bsd.sbs.sbs_ovw.

15

komisjon koostöös liikmesriikidega loonud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuseid.

Loodud on üle 250 keskuse, mis toetavad ettevõtjaid digitaliseerimisel ja katavad üle 85 % ELi

piirkondadest66.

Need keskused on praeguseks ümber kujundatud ja on nüüd tehisintellekti kogemuskeskused.

Keskused on olulised nõudluse ja pakkumise ühendamisel ja Euroopa tehisintellekti

tehnoloogiavirna edendamisel. Need toetavad ELi tehisintellekti esikohale seadmise

poliitikat, võttes arvesse VKEde töötajate oskuste täiendamist, ja toimivad Euroopa

tehisintellektialase innovatsiooni ökosüsteemi eelistatud kontaktpunktina67. Keskused

edendavad Euroopa lahendusi, mis kiirendavad ELi omamaiste mitmekeelsete tehisintellekti

ökosüsteemide laienemist, põhinedes peamiselt avatud lähtekoodil.

Euroopa tehisintellektilahenduste toetamiseks teeb komisjon järgmist.

• Esitab Euroopa ettevõtjatele osalemiskutse oma tehisintellektimudelite ja -

süsteemide jagamiseks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikuga,

mis võib edendada nende laialdast kasutuselevõttu kõigis Euroopa strateegilistes

valdkondades.

3.2. Tehisintellektivalmidusega tööjõu tagamine kõikides valdkondades

Tuginedes Euroopa tehisintellekti tegevuskava oskuste ja talendi sambale, käsitletakse

tehisintellekti kasutamise strateegias võimalusi ja ohte, mille on tekitanud tehisintellekti

põhjustatud muutused. Tehisintellekti tihedama integreerimisega ELi strateegilistesse

valdkondadesse saab veelgi automatiseerida rutiinseid ülesandeid ja suurendada tõhusust,

samuti edendada uuenduslikke lahendusi, loovust ja kognitiivset arutlusvõimet kõikidel

kutsealadel, sealhulgas arstide, õpetajate68 ja inseneride seas. Praegused andmed annavad alust

väita, et tehisintellekt toetab mitmesuguseid töid ja enamik Euroopa töötajatest (67 %) leiab,

et tehisintellekt on aidanud neil kiiremini ülesandeid täita69. Samal ajal tekitab aga jätkuvalt

muret see, kuidas tehisintellekt mõjutab töö kvaliteeti ja töötajate koondamist70.

Töötajad saavad kasutada tehisintellekti vastutustundlikult ja tulutoovalt, kui neil on selleks

piisavad oskused. Piisava tehisintellektipädevuse omandamine peaks algama juba varajases

kooliastmes71 ja jätkuma ka pärast tööturule sisenemist ümber- ja täiendõppe kaudu.

Iga strateegias käsitletud valdkonna jaoks teeb komisjon järgmist.

• Võimaldab juurdepääsu valdkondadele ja töötajatele kohandatud praktilistele

tehisintellektipädevuse koolitusprogrammidele tehisintellektioskuste akadeemia

66 Characteristics and regional coverage of the EDIH Network: discover the comprehensive report | European Digital Innovation Hubs

Network. 67 Selleks aidatakse organisatsioonidel saada juurdepääs taristule ja riistvarale, hõlbustatakse andmete kättesaadavust ja haldamist ning lihtsamate tehisintellektipõhiste vahendite (kuluefektiivset ja ohutut) käitamist kohalikes pilvesüsteemides, mis on võimaluse korral avatud

lähtekoodiga, ning pakutakse sihipäraseid koolitusprogramme. 68 Õpetajad kasutavad generatiivset tehisintellekti rohkem kui 90 % muude alade töötajatest (Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse perspektiivaruanne generatiivse tehisintellekti kohta). Õpetajate ja teiste haridustöötajate aitamiseks pakub komisjon praktilist tuge, täiendades

tehisintellekti kasutamist käsitlevaid eetikasuuniseid ning õpetamise ja õppimisega seotud andmeid: Eetikasuunised haridustöötajatele

tehisintellekti kasutamise kohta, Euroopa haridusruum. 69 Skills empower workers in the AI revolution | CEDEFOP (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus). 70 Generative AI and Jobs: A global analysis of potential effects on job quantity and quality | Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. 71 Digiõppe ja -oskuste tuleviku tegevuskavaga aastani 2030 aitab komisjon haridussüsteemidel ja nende osalistel kohaneda tehisintellektil

põhinevate muutustega, edendab tehisintellektipädevuse ja oskuste omandamist formaalhariduse osana ning toetab Euroopa haridustehnoloogiasektorit.

16

kaudu,72 mis lisaks enda pakutule koondab teiste ELi vahendite raames korraldatud

koolitusprogramme. Programmi lõpetanud peaksid eelistatult saama

mikrokvalifikatsioonitunnistuse73.

• Julgustab tööstusharusid osalema tehisintellektialase täiend- ja ümberõppe

korraldamises, sealhulgas Euroopa oskuste pakti74 raames, ja looma töötajatele

juurdepääsu täiendavatele koolitusvõimalustele valdkondades, milles tehakse

ümberkorraldusi või milles võidakse koondada töötajaid muu hulgas ka tehisintellekti

tõttu, oskuste garantii kaudu, mille loomisest teatati teatises „Oskuste liit“75.

Peale selle julgustab komisjon praktikas kasutama ja laialdaselt kasutusele võtma asjakohaseid

pädevusraamistikke, nagu kodanike digioskuste raamistik, mis ajakohastatakse 2025. aasta

lõpuks, või tehisintellektipädevuse raamistik põhi- ja keskkoolidele ning ameti- ja

valdkonnapõhised raamistikud.

Seoses tugevalt digitaliseeritud valdkondadega, kus vajatakse tehisintellektialaseid

talente (näiteks liikuvus, energeetika, keskkond ning kultuuri- ja loomesektor, sealhulgas

meedia), teeb komisjon järgmist.

• Rahastab „AI for business“ (executive master) magistriprogramme, töötades välja

nn hübriidprofiile, nagu tööstusharu eriteadmistega tehisintellekti insener,76 programmi

„Digitaalne Euroopa“ raames ja programmi „Erasmus+“ võimalikul toel77.

• Loob nn tehisintellektiettevõtjate labori, tuginedes olemasolevatele algatustele (nt

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) ja Euroopa ülikoolide liidu

omadele),78 mis toob tehisintellekti erialal kõrghariduse omandanud talendid

kokku ettevõtjatest mentoritega olemasolevatest tehisintellektiettevõtetest, kes

otsivad võimalusi oma mudelite laiendamiseks või tulevaste partnerlussuhete

ettevalmistamiseks.

Olles teadlik mõjust, mida tehisintellekt avaldab tööjõule, ja selle mõju võimalikest

erinevustest rahvastikurühmade, sektorite ja piirkondade lõikes, jälgib komisjon hoolikalt

tehisintellekti mõju tööturul, et prognoosida turu vajadusi, avastada võimalikke häireid ning

toetada sobiva ja kaasava poliitika väljatöötamist, sealhulgas edendada oskussiiret ja

tasakaalustada struktuurilist ebavõrdsust (nt erinevusi sugude ja põlvkondade vahel). Tulemusi

kasutab oma töös Euroopa oskuste prognoosimise vaatluskeskus, mille loomisest teatati

teatises „Oskuste liit“.

Sellise seire täiendamiseks on oluline osaleda dialoogis tööandjate, töötajate ja teiste

sotsiaalpartneritega.

72 Oskuste liidu (COM(2025) 90 final) raames teatati ELi akadeemiate ümberkujundamisest eesmärgiga tagada, et need vastaksid praegustele vajadustele. 73 Mikrokvalifikatsioonitunnistused aitaksid tõendada väikesemahuliste kohandatud õpikogemuste tulemusi. Nõukogu kutsub oma 16. juuni

2022. aasta soovituses (2022/C 243/02) liikmesriike üles võtma vastu ELi ühtse määratluse ja lähenemisviisi. 74 Arvestades komisjoni lubadust kahekordistada oma oskuste liiduga seotud kohustusi (lubadusi). 75 Kooskõlas naiste õiguste tegevuskavaga: uus käik soolise võrdõiguslikkuse poole liikumisel; Euroopa Komisjon. 76 Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandest selgub, et tehisintellekti ja masinõppe inseneri ametikohad kuuluvad kõige nõutavamate tehisintellektialaste ametiprofiilide hulka. Nende profiilide tugevdamine ja samal ajal selliste oskuste õpetamine mitmesugustes õppeainetes

võib suurendada tehisintellekti tungimist kõikidesse sektoritesse (https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC143488). 77 Näiteks innovatsiooniliitude ja digitaalsete võimaluste praktikaprogrammide kaudu. 78 Nt EIT tehisintellektiloojate katseprojekt: https://www.eitdigital.eu/eit-ai-founders-club-2025/.

17

3.3. Tehisintellekti kui tootmisteguri toetamine

Tehisintellekt on tänases majanduses traditsiooniliste sisendite kõrval saamas oluliseks

tootmisteguriks ja võib esineda mitmesugusel kujul. Näiteks võivad üldotstarbelised

tehisintellektimudelid paindlikult täita mitmesuguseid ülesandeid, mistõttu võivad neil

põhineda paljud tehisintellektirakendused. Kõige edasiarenenumad mudelid edendavad tänu

oma tipptasemel võimetele tehisaruagentide, st selliste tehisintellektisüsteemide

väljatöötamist, mis suudavad iseseisvalt otsuseid teha ja tegutseda. Need on suutelised mõistma

keelt, arutlema ülesannete üle, tegutsema autonoomselt varem kindlaksmääratud eesmärkide

täitmiseks ja suhtlema neid ümbritseva keskkonnaga, juhtides näiteks ka suhtlust inimestega.

Peale üldotstarbeliste tehisintellektimudelite on ka eriotstarbelisi väiksemaid mudeleid, mida

on treenitud või kohandatud tulema toime konkreetses valdkonnas, nagu näiteks meditsiiniline

diagnoosimine, õigusalased uuringud ja tehisintellektipõhised lepingud, pakkudes kiiresti ja

tõhusalt asjatundlikku abi. Sellised eriotstarbelised mudelid ja rakendused luuakse tavaliselt

mudeli teadmiste destilleerimise/peenhäälestamisega ja ülekandmisega kergekujulisemasse

arhitektuuri, mis sobib sihtotstarbeliseks ja tõhusaks kasutamiseks, või muudesse vahenditesse,

näiteks välistesse teadmusbaasidesse integreerimisega79.

Peale selle saab digiteisikuid, mis on reaalsete objektide või protsesside virtuaalsed koopiad

(nagu tehase, ehitise või isegi inimkeha digitaalne koopia), täiendada kõrgtehnoloogilise

tehisintellektiga, et aidata prognoosida tulemusi ja optimeerida sooritust modelleerimise ja

simulatsioonidega; need võivad koostada ka sünteesitud andmeid, mis on väga kasulikud

tehisintellekti edasisel treenimisel.

Praegused edusammud valdkondades nagu mälu, arutlusvõime ja autonoomne käitumine

sillutavad teed üldisele tehisintellektile, mille all mõistetakse tehisintellekti, mis tuleb toime

kõikide kognitiivsete ülesannetega, mida suudab täita inimene. Tehnoloogia eesliinil olevad

tehisintellektimudelid, mida üldiselt nimetatakse eesliini tehisintellektiks, on saanud

strateegiliseks varaks ja tehisintellektipõhise tehnoloogiakompleksi olulisteks

komponentideks. ELis on esmatähtis tagada, et tipptasemel võimetega Euroopa mudelid

tugevdaksid suveräänsust ja konkurentsivõimet usaldusväärsel ja inimkesksel moel.

Tuginedes ELi tugevatele külgedele (maailmatasemel andmetöötlustaristu, tipptasemel

andekad teadlased, eriomane lähenemisviis, milles on selgelt esikohal avatud lähtekood ja

ohutus), teeb komisjon järgmist.

• Käivitab eesliini tehisintellekti algatuse ja koordineerib seda, et kiirendada

Euroopas eesliini tehisintellektiga seotud suutlikkuse arendamist, tuues kokku

Euroopa tööstuse ja akadeemiliste ringkondade juhtivad esindajad ning toetades

strateegilisi jõupingutusi80. Algatus on suunatud tipptasemel võimete ärakasutamisele

kõrgtehnoloogiliste tehisintellektiarhitektuuride ja kvaliteetsete andmete abil,

suurendades andmetöötlusvõimekust, mida võimaldavad tehisintellekti- ja gigatehased.

Osalemiskutse abil tuuakse koostöö edendamiseks kokku asjaomane kogukond.

79 Peenhäälestamine hõlmab suure eeltreenitud tehisintellektimudeli täiendavat treenimist valdkonnapõhiste andmetega (nt õigus,

meditsiin, rahandus), nii et mudeli tegevus oleks suunatud konkreetsele ülesandele või valdkonnale. Destilleerimine on mudeli tihendamise meetod, mille käigus väiksem mudel (nn õpilane) õpib matkima suurema mudeli (õpetaja) tegevust, kasutades suurema mudeli võimeid

kompaktsemas, tõhusamas vormis. See on kasulik eelkõige siis, kui tehisintellekti kasutatakse piiratud ressurssidega keskkonnas (nt

mobiilseadmes, servtöötluses). 80 See algatus seotakse Euroopa tehisintellekti teadusnõukoguga.

18

Algatuse kaudu leevendatakse ökosüsteemi kitsaskohti ja rahuldatakse Euroopa

tööstuse nõudlust, edendades nii konkurentsivõimet kui ka suveräänsust eesliini

tehisintellekti arendamisel.

Selle algatuse osana korraldab komisjon suured ELi-ülesed konkursid innovatsiooni

peamiseks tõukejõuks olevate eesliini tehisintellektimudelite väljatöötamiseks. Neile

projektidele tagatakse vaba juurdepääs Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse

ühisettevõtte superarvutitele ja nende avatud mudelid tehakse laialdaselt

kättesaadavaks ametiasutustele kogu Euroopas, samuti Euroopa teadus- ja

ettevõtluskogukondadele.

See meede täiendab ja toetab veelgi Euroopa idu- ja kasvufirmade strateegiat,81 mis hõlmab

Euroopa kasvufirmade fondi, et kaasata erasektori rahalisi vahendeid Euroopa tehnoloogilise

suveräänsuse saavutamiseks, ja algatust „Laborist üksiksarvikuks“. Lisaks sätestatakse

õigusaktiga tööstuse süsinikuheite kiiremaks vähendamiseks meetmed, mis on vajalikud

tootmisvõimsuse ja juhtivate turgude edendamiseks ELis. Euroopas loodud

tehisintellektilahenduste kasutuselevõtmisega suudab Euroopa tööstusbaas suurendada

tõhusust ning ajakohastada tootmismudeleid ja ökosüsteeme.

Kõrgtehnoloogiliste tehisintellektimudelite ja eriotstarbeliste rakendustega seotud

innovatsiooni edendamise nurgakivi on ELi teotahteline teadlaskond. Tulevases

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis82 seatakse järgmise põlvkonna

tehisintellektimudelite ja tehisaruagentide teadus- ja arendustegevus ning kasutuselevõtt

Euroopa strateegilisteks prioriteetideks, mida toetab jätkuv programm „Euroopa horisont“ ja

kavandatav Euroopa Konkurentsivõime Fond (järgmise mitmeaastase finantsraamistiku

raames). Sellega seoses on vaja toetada suveräänsete eesliini tehisintellektimudelite ja

tehisaruagentide väljatöötamist, mille lahutamatud tunnused on ohutus ja turvalisus.

Samal ajal on tähtis edendada tehisintellektialaseid rakendusuuringuid, et töötada välja

mitmesuguseid valdkondi mõjutavaid tehnoloogiaid. Selleks algatab komisjon praeguse

programmi „Euroopa horisont“ kaudu teadustegevuse, mis on suunatud tehisintellekti

peamiste rakendusvaldkondade jaoks kohandatud järgmise põlvkonna

tehisaruagentidele.

Kui tehisintellekti kasutamise strateegias käsitletakse tehisintellektialast teadustegevust, mille

eesmärk on edendada tehisintellektipõhiseid tehnoloogiaid ja nende kasutuselevõttu kõikides

valdkondades, siis koos käesoleva teatisega esitatud tehisintellekti teadusotstarbelise

rakendamise Euroopa strateegias keskendutakse tehisintellekti kasutuselevõtule kõikides

teadusharudes kogu Euroopas. Strateegias kirjeldatakse konkreetseid meetmeid, mis toetavad

ja soodustavad tehisintellekti kasutamist ja arendamist Euroopa teadusringkondades. Selleks

koondab Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu (RAISE) strateegilise ressursi (st rahalised

vahendid, andmetöötlus, andmed ja talendid), et laiendada tehisintellekti tehnoloogilisi piire ja

kasutada selle potentsiaali teaduslike läbimurrete saavutamiseks.

RAISE tugineb oma tegevuses kahele sambale: a) „Teadus tehisintellekti heaks“, mis toetab

alusuuringuid, et edendada tehisintellekti peamisi võimeid, eelkõige ohutut ja turvalist eesliini

81 https://research-and-innovation.ec.europa.eu/document/download/2f76a0df-b09b-47c2-949c-800c30e4c530_en?filename=ec_rtd_eu-

startup-scaleup-strategy-communication.pdf. 82 Teatis COM(2025) 543.

19

tehisintellekti; b) „Tehisintellekt teaduses“, mis edendab tehisintellekti kasutamist, et

saavutada edusamme mitmesugustes teadusharudes. Lisaks edendab RAISE aktiivselt

koostoimet nende kahe samba vahel, arendades samal ajal nii tehisintellekti kui ka teadust.

Sellega seoses jätkab komisjon RAISE edasiarendamist, sealhulgas selle juhtimisstruktuuri

täiustamist, ja alustab katsefaasi, mida selgitatakse põhjalikumalt tehisintellekti

teadusotstarbelise rakendamise strateegias. Selle töö ühe osana tuuakse kokku mõned Euroopa

juhtivad tehisintellektilaborid, et moodustada ainulaadne tehisintellektialane tippkeskus ja

aidata kaasa eesliini tehisintellekti algatuse elluviimisele.

3.4. Euroopa turul usalduse tagamine

Euroopa tehisintellekti tegevuskavas on väljendatud komisjoni kindlat plaani kohaldada

tehisintellektimäärust selgel, lihtsal ja innovatsiooni soodustaval viisil. Lubamatuid riske

tekitava tegevuse keeldu ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega seotud kohustusi juba

kohaldatakse. Kohaldatavaid õigusnorme selgitatakse näiteks üldotstarbelise tehisintellekti

tegevusjuhendis,83 komisjoni suunistes84 ja tehisintellekti paktis, millega toetatakse normide

kohaldamist. Siiski on sidusrühmade tagasisidest selgunud, et kõige rohkem takistab

tehisintellektimääruse kohaldamist ebakindlus ja juhiste puudumine, mis aeglustab ka

tehisintellekti kasutuselevõttu. Osana tehisintellekti kasutamise strateegiast suurendab

komisjon oma jõupingutusi tehisintellektimääruse järgimise tagamiseks.

Esiteks on komisjon Euroopa tehisintellekti tegevuskava järgides käivitanud

tehisintellektimääruse kasutajatoe85 ehk keskuse, mis võimaldab saada asjakohast teavet

tehisintellektimääruse kohta, sirvida selle sisu, mõista määruse kohaldamist ja saada

kohandatud vastuseid mis tahes küsimustele selle kohaldamise kohta. Kasutajatugi pakub

ühtset platvormi, mis sisaldab interaktiivseid vahendeid, eelkõige vastavuse kontrollimise

vahendit, mis aitab sidusrühmadel teha kindlaks, kas nende suhtes kehtivad õiguslikud

kohustused, ja mõista, milliseid meetmeid nad peavad määruse järgimiseks võtma.

Teiseks jätkab komisjon suuniste andmist tehisintellektimääruse kohaldamise kohta. Täpsemalt

on komisjoni prioriteediks:

• suunised kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide liigitamise kohta;

• suunised tehisintellektimääruse koostoime kohta liidu muude õigusaktidega, mis

hõlmavad asjaomaseid valdkondi (nt transport, masinatööstus, raadioseadmed).

Paljudes liikmesriikides ei ole aga seni loodud vastutavaid riiklikke pädevaid ametiasutusi.

Komisjon võtab meetmeid selle tagamiseks, et kirjeldatud suundumused ei kahjustaks

tehisintellektimääruse kohaldamist.

4. Ühtse juhtimismehhanismi kehtestamine

Tehisintellekti kasutamise strateegia ei ole ülalt allapoole suunatud algatus, vaid ühine kaasav

jõupingutus. Tehisintellektialasele jätkuvale dialoogile struktuuri loomiseks ja valdkonna

83 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/contents-code-gpai. 84 Komisjon on avaldanud suunised, milles käsitletakse üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega seotud kohustuste kohaldamisala,

tehisintellektisüsteemi määratlust ja tehisintellektimäärusega keelatud tavasid. 85 https://ai-act-service-desk.ec.europa.eu.

20

sidusrühmadele tehisintellektiga seonduva poliitika kujundamises aktiivse osalemise

võimaluste tagamiseks teeb komisjon järgmist.

• Muudab olemasoleva tehisintellekti liidu tehisintellekti kasutamise

sidusrühmade86 ja poliitikakujundajate kooskõlastusfoorumiks. Tehisintellekti

kasutamise liiduga ühinedes saavad sidusrühmad võimaluse väljendada avalikult huvi

valdkonna töövoos osalemise vastu ning vahetu kontakti poliitikakujundajatega, et

arutleda konkreetsete valdkonnapõhiste tehisintellektilahenduste mõju, tõkestavate

tegurite ja võimaluste üle. Kontaktpunktina toimiva liidu tegevus on tihedalt ja

vastastikku täiendavalt seotud teiste tehisintellektialaste nõuandvate algatustega

(sealhulgas sektoripõhiste, regulatiivsete, teadus- ja innovatsioonialgatustega), kaasates

sidusrühmi asjaomastesse aruteludesse87. See võimaldab luua võrgustikke valdkonna

spetsialistide ning tehisintellektilahenduste pakkujate ja kasutajate vahel, näiteks

vastavust kontrollivate vahendite arendajate ja hilisemate võimalike kasutajate vahel.

Euroopa tehisintellektiamet korraldab iga-aastaseid kohtumisi, mis on avatud

kõikidele valdkondadele, asjaomastele akadeemiliste ringkondade esindajatele ja

kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et arutada tehisintellektialase innovatsiooni

poliitikat ja luua sektoripõhiseid kogusid strateegia rakendamise arutamiseks ja

kontrollimiseks. Tehisintellekti kasutamise liidu, Euroopa tehisintellektiameti ja

Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu pidev koostöö soodustab ka väärtuslike

teadusuuringute laienemist arendustegevusse ja tulemuste jõudmist Euroopa turule.

• Loob tehisintellekti vaatluskeskuse,88 et anda usaldusväärsed näitajad

tehisintellekti mõju hindamiseks praeguseks loetletud ja tulevastes valdkondades,

jälgida arengusuundi ja suundumusi ning muutusi, mida see võib tekitada tööturul.

Tuginedes järelevalvetoimingutele, teeb komisjon digikümnendi valguses ettepaneku

tehisintellektivaldkonnas avaliku ja erasektori investeerimiseesmärgi seadmiseks89.

Vaatluskeskus toetab ka valdkondlike arutelude korraldamist. Seda kasutatakse

poliitilisteks analüüsideks ja otsuste langetamiseks, samuti tehisintellektikogukonna ja

üldsuse teavitamiseks hiljutistest muutustest valdkonnas.

Tehisintellektimääruse alusel loodud tehisintellekti nõukoda jääb peamiseks foorumiks,90 kus

peetakse liikmesriikidega arutelusid tehisintellekti teemal, ja nõukojale antakse korrapäraselt

teavet tehisintellekti kasutamise liidu raames aset leidnud tegevusest. Nõukoja

innovatsioonirühma kaudu jätkatakse jõupingutusi riiklike tehisintellektistrateegiate

jälgimiseks ja parimate tavade vahetamise hõlbustamiseks liikmesriikide, sealhulgas

avaliku sektori asutuste vahel. Sellega seoses kutsub komisjon liikmesriike üles viima oma

86 Sidusrühmade hulka kuuluvad ettevõtjate ja tarbijate liidud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, ettevõtjad, nõustamisfirmad, kodanikud,

finantsasutused, avaliku sektori või valitsusasutused, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, sotsiaalpartnerid, ülikoolid ja muud kõrgkoolid,

usu- ja filosoofiliste kogukondade organisatsioonid. 87 Selle kaudu luuakse ühendus näiteks Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu (RAISE) juhtimisstruktuuri ja olemasoleva tehisintellekti,

andmete ja robootika alase Euroopa partnerlusega. Lisaks jääb tehisintellekti pakt peamiseks regulatiivsetel teemadel suhtlemise kanaliks,

kusjuures komisjon tagab sisendite täiendamise. 88 Tehisintellekti vaatluskeskus kasutab muu hulgas ametlikku statistikat selle kohta, kuidas eri majandussektorite ettevõtjad on võtnud

tehisintellekti kasutusele, ja muud statistikat tehisintellekti mõju kohta ühiskonnale, mille on juba avaldanud Eurostat ja ELi liikmesriigid. 89 Tehisintellekti kasutamise strateegiaga seoses on komisjon tihedas koostöös OECDga töötanud välja metoodika, mille järgi mõõta avaliku

ja erasektori investeeringuid tehisintellekti, mis on kooskõlas ELi tehisintellekti poliitilise käsitlusega

(https://www.oecd.org/en/publications/advancing-the-measurement-of-investments-in-artificial-intelligence_13e0da2f-en.html). 90 Nõukoja tehisintellektialase innovatsiooni ökosüsteem on peamine töörühm, mis tegeleb tehisintellekti kasutamise strateegia elluviimisega.

Meetmeid, mis on seotud tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava rakendamisega, kohaldatakse kooskõlas käesoleva strateegiaga.

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu jääb ka edaspidi peamiseks foorumiks, kus arutatakse andmetega seotud küsimusi, et toetada tehisintellekti ja laiemat digipoliitika raamistikku.

21

riiklikud tehisintellektistrateegiad vastavusse käesolevas teatises esitatud sektoripõhise

lähenemisviisiga.

EL peab tehisintellekti strateegiliseks üleilmseks tehnoloogiaks ja näeb ennast tulevikku

vaatava, koostööalti ja usaldusväärse partnerina, kes tahab anda eeskuju ja teha rahvusvahelist

koostööd, kaitstes samal ajal oma huve, turvalisust ja väärtusi. Tulevase rahvusvahelise osaluse

arendamisel ja laiendamisel tugineb EL kahepoolsele koostööle ja aktiivsele osalusele kõikides

asjaomastes tehisintellekti alastes rahvusvahelistes foorumites ja algatustes (G7, G20,

tehisintellekti alane ülemaailmne partnerlus, OECD, Euroopa Nõukogu, tehisintellekti ohutuse

ja turvalisusega tegelevate asutuste võrgustik, tehisintellekti alased tippkohtumised ja ÜRO

süsteem)91. EL jätkab tööd, et tagada usaldusväärne piiriülene andmeedastus (mis on

tehisintellekti arendamise äärmiselt tähtis aspekt) sarnaseid seisukohti jagavate partneritega

kahe- ja mitmepoolsete kaubanduslepete alusel, aga ka G7, G20 ja OECD raames. EL toetab

ka tehisintellekti tehnoloogiaid, mis toovad ühiskonnale palju kasu ja järgivad avaliku hüve

nimel rakendatava tehisintellekti põhimõtteid92.

Üleilmse keskkonna muutuste tõttu on jõuline osalemine tehisintellektiga seotud tegevuses,

sealhulgas kooskõlastatult meie lähimate liitlastega, tähtsam ja vajalikum kui kunagi varem

ning peab veelgi laienema. Euroopa Liit peab suurendama oma jõupingutusi, sest tehisintellekti

tehnoloogiavirna välissõltuvus, mida saab kasutada relvana, võimendab riiklike ja

valitsusväliste osalejate põhjustatud üha suurenevaid ohte tarneahelatele. Seega teeb EL nende

probleemide lahendamiseks liikmesriikidega tihedat koostööd mitmesugustes

majandusjulgeolekuga seotud töösuundades, sealhulgas seoses kavandatava

majandusjulgeoleku doktriiniga93.

91 Tuginedes 2024. aastal vastu võetud üleilmsele digikokkuleppele, toetab komisjon i) tehisintellekti haldamisega seonduvat üleilmset dialoogi, mis korraldatakse ÜRO kõrgetasemelise nädala raames 2025. aasta septembris, sealhulgas selle eesmärki luua ohutuid, turvalisi ja

usaldusväärseid tehisintellektisüsteeme; ii) tehisintellekti alase rahvusvahelise sõltumatu teaduskomisjoni loomist. 92 Näiteks osaleb komisjon kestliku arengu nimel rakendatava tehisintellekti keskuse töös (https://www.aihubfordevelopment.org/). 93 https://commission.europa.eu/document/download/4047c277-f608-48d1-8800-dcf0405d76e8_en.

22

Hiljutised ELi algatused, täpsemalt tehisintellektitehased ja tehisintellekti gigatehased, on järsk

pööre ELi jõupingutustes tugevdada vastupanuvõimet. Koos tugevate ja suurenevate

investeeringutega eesliini tehisintellekti valdkonnas on need algatused tähtsad ELi

kriisivalmiduse saavutamiseks. Lisaks Euroopa tehisintellektiameti järelevalvele

tehisintellektimääruse täitmise üle, mille eesmärk on maandada ohutusega seotud riske, teeb

EL rahvusvahelist koostööd selleks, et ühendada jõud ja võidelda kuritahtlike kasutajate

tekitatud ohtude vastu. Selles toetutakse ELi strateegilistele ressurssidele ja tugevatele

külgedele, nagu talent, teadusuuringud, tugev tööstus (sealhulgas tööstusandmed) ja

ühtlustatud eeskirjadega suur ühtne turg, arendatakse neid edasi ja kasutatakse rahvusvaheliselt

osana ELi tehnoloogiapakkumusest, et luua partnersuhteid ja liite kogu maailmas, nagu on

märgitud hiljutises ühisteatises Euroopa Liidu rahvusvahelise digistrateegia kohta94. Erilist

tähelepanu pööratakse potentsiaalile, mida pakub tehisintellekti integreerimine ja vastastikku

kasulik koostöö kandidaatriikide ning lähimate naaberriikidega, mis liituvad strateegiaga.

5. Kokkuvõte

Tehisintellekti kasutamise strateegia on kavandatud toetama tööstusharusid ja avalikku

sektorit, et nad mõistaksid paremini, mida tehisintellekt suudab, kus see annab tulemusi ja

kuidas saab sellega luua konkurentsieelise. Strateegia julgustab organisatsioone kasutama

tehisintellekti ulatuslikumalt oma probleemide lahendamiseks. Strateegias esitatud valdkonna-

ja sektoriülesed poliitikameetmed moodustavad raamistiku, mis toetab asjakohaste

tehisintellektilahenduste kasutuselevõttu ja laiendamist. Strateegiaga luuakse ühtne

juhtimismehhanism, mis annab hoogu dialoogile poliitikakujundajate ja mitmesuguste

sektoripõhiste kogukondade vahel. Strateegiaga ühendatakse ja tugevdatakse tehisintellektiga

seotud vahendeid, mistõttu on see ELi strateegilistes valdkondades tehisintellekti täieliku

kasutuselevõtu ja integreerimise aluseks, pakkudes kindlat tuge Euroopa tehisintellekti

tegevuskavale.

94 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/joint-communication-international-digital-strategy-eu.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 8.10.2025

COM(2025) 723 final

ANNEXES 1 to 3

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Tehisintellekti kasutamise strateegia

1

1. lisa. Kokkuvõtlik tabel strateegia koostamiseks korraldatud struktureeritud

dialoogide kohta

Valdkondlikud struktureeritud dialoogid

Valdkond (valdkonnad) Kuupäev Sidusrühma liik Osalejate arv

Liikuvus, transport ja

autotööstus

5.2.2025 Avatud kõigile Umbes 400

11.4.2025 Avatud kõigile Umbes 500

Põllumajanduslik toidutööstus 27.3.2025 Avatud kõigile Umbes 200

Energeetika 20.9.2024 Avatud kõigile Umbes 280

31.3.2025 Avatud kõigile Umbes 250

Elektrooniline side 10.6.2025 Ainult eksperdid Umbes 25

Kliima ja keskkond 28.4.2025 Avatud kõigile Umbes 180

Kultuuri- ja loomesektor

7.4.2025 Avatud kõigile Umbes 100

8.4.2025 Ainult eksperdid Umbes 30

Robootika 12.6.2025 Ainult eksperdid Umbes 30

Töötlev tööstus 29.4.2025 Ainult eksperdid Umbes 15

20.5.2025 Ainult eksperdid Umbes 10

Avalik sektor 14.4.2025 Avatud kõigile Umbes 800

Tervishoid 28.3.2025 Avatud kõigile Umbes 200

5.6.2025 Ainult eksperdid Umbes 30

Ravimid 24.6.2025 Ainult eksperdid Umbes 25

Kaitse, turvalisus ja kosmos 2.4.2025 Ainult eksperdid Umbes 30

Kõrgetasemelised poliitilised dialoogid

Avalik sektor and tervishoid 18.6.2025

Tegevjuhid ja

avatud üldsusele Umbes 50

Liikuvus, põllumajanduslik

toidutööstus, energeetika,

tervishoid, ravimid,

elektrooniline side, kaitse,

kultuuri- ja loomesektor

2.7.2025

Tegevjuhid ning

tarbijate ja

töötajate esindajad

Umbes 20

2

2. lisa. Komisjonisisesed tehisintellektiga seotud algatused

Eeskuju andmiseks on komisjon koostanud teatise tehisintellekti kohta Euroopa

Komisjonis1 (AI@EC), milles on määratletud mitmesugused korralduslikud ja operatiivsed

meetmed, et tagada komisjonis seaduslike, ohutute ja usaldusväärsete tehisintellektisüsteemide

arendamine ja kasutusele võtmine.

Selle osana on komisjon käivitanud mitu algatust, et saavutada järgmised eesmärgid.

1. Komisjonisiseste tegevussuuniste väljatöötamine. Komisjon on kehtestanud

töötajatele põhjalikud suunised tehisintellektisüsteemide kasutamise, arendamise ja

hankimise kohta. Koostatud dokumendis käsitletakse generatiivse tehisintellekti

vahendite kasutamist, andmehaldust, turvalisust, Euroopa kõrgjõudlusega

andmetöötlust ja tehisintellekti keskkonnamõju. Komisjon edendab ka avatud

lähtekoodiga tehisintellekti arendamist kooskõlas oma avatud lähtekoodi strateegiaga,

lähtudes konkreetsetest suunistest, ja pakub mitmesuguseid vahendeid, nagu korduma

kippuvad küsimused intellektuaalomandi kohta ja tehisintellektijuhend juhtidele, et

edendada tehisintellektivahendite kasutuselevõttu igapäevatöös.

2. Tehisintellektisüsteemide siseregistri loomine ja riskipõhine liigitamine.

Kasutatavad või arendatavad tehisintellektisüsteemid on süstemaatiliselt liigitatud,

lähtudes tehisintellektimäärusele vastavast riskipõhisest metoodikast ja komisjoni enda

tegevussuunistest. Aruandluseks ja selleks, et tagada vastavus õigusnormidele,

jälgitakse tulemusi siseregistris.

3. Organisatsioonilised struktuurid. AI@EC teatise rakendamist jälgib uus

talitustevaheline tehisintellekti töörühm. Sihtotstarbelised töörühmad vastutavad

muudatuste juhtimise ja teabevahetuse eest.

4. Tehisintellektipädevus. Spetsiaalsete tehisintellektiga seotud koolitusprogrammide

eesmärk on kujundada tehisintellektioskustega töötajaid ja teadmiste jagamist

edendatakse tehisintellektiportaali kaudu, mis on teadmiste, sündmuste ja uudiste

jagamise keskus, kusjuures AI@EC võrgustik toimib praktikakogukonnana ja nn

tehisintellekti meistrite võrgustik toetab vastastikust õppimist. Lisaks kasutatakse

siseuuringuid, et hinnata tehisintellektivahendite kasutamist ja huvi nende vastu ning

seeläbi teha kindlaks puudujäägid ja rahuldamata vajadused.

Näited selle kohta, kuidas komisjon juhib tehisintellektivahendite kasutuselevõttu, on

järgmised:

- sihtotstarbeline generatiivse tehisintellekti vahend (GPT@EC), mis on kättesaadav

kõikidele töötajatele ja annab juurdepääsu rakendusliidesele, et tagada

tehisintellektivõimekus teistes süsteemides. Koodi esimese versiooni avaldamine

lähtekoodina on kavandatud 2026. aastaks;

1 https://commission.europa.eu/publications/artificial-intelligence-european-commission-aiec- communication_en#:~:text=The%20Communication%20outlines%20the%20strategic%20vision%20of%20the,of%20lawful%2C%20safe%

20and%20trustworthy%20Artificial%20Intelligence%20systems.

3

- keelevahendid, nagu masintõlkesüsteem (eTranslation),2 loovad uusi võimalusi tänu

uutele generatiivse tehisintellekti funktsioonidele ja on kättesaadavad avalikule

sektorile.

3. lisa. Kokkuvõtlik tabel komisjoni tehisintellektiga seotud meetmete kohta

Komisjoni meede Tähtaeg

Strateegilised tööstusvaldkonnad

Tervishoid, sealhulgas ravimid

Juhtalgatus(ed)

Luua Euroopa kõrgtehnoloogiliste tehisintellektipõhiste

vähi sõeluuringute keskused, et kiirendada uuenduslike

vahendite kasutusevõttu haiguste ennetamiseks ja

diagnoosimiseks tervishoiuasutustes ja tagada

tervishoiuteenused alateenindatud piirkondades.

2027. aasta II kvartal

Luua Euroopa pädevusvõrgustik tehisintellekti

kasutuselevõtuks tervishoiuvaldkonnas, et koondada

suuniseid ja parimaid tavasid. See koostab

käsiraamatuid tehisintellekti kasutuselevõtu kohta,

kohalikku valideerimist (tulemuslikkus kliinilise

kasutamise korral) ja kasutuselevõtule järgnevat seiret

käsitlevaid suuniseid ja kavandamise põhimõtteid ning

loob alused tervishoiuvaldkonnas tehisintellekti

kasutuselevõtu parimate tavade vahetamiseks.

2027. aasta IV kvartal

Esitada üleskutse võtta tehisintellekt kasutusele

ravimiarenduses, et töötada välja uusi võimalikke

ravimeid, mida saab kasutada täitmata ravivajaduste

rahuldamiseks ja raskesti ravitavate haiguste ravimiseks.

2026. aasta IV kvartal

Kavandada asjakohased meetmed, et ühtlustada ja

kiirendada meditsiiniseadmete turule jõudmist, ilma et

see kahjustaks ohutust.

2026

Muud asjakohased meetmed

Edendada koostööd tähtsates valdkondades, nagu

esmatasandi arstiabi ja krooniliste haiguste ravi, ja

laiendada võrdväärse tehisintellekti kasutamist

tervishoius.

2027. aasta IV kvartal

Toetada usaldusväärse tehisintellekti kasutamist südame-

veresoonkonna tervise alal ja kasutada tehisintellekti

vastutustundlikult ennetamiseks.

2025. aasta IV kvartal

2 https://commission.europa.eu/resources/etranslation_en.

4

Hõlbustada juurdepääsu Euroopa

andmetöötlusvõimalustele (nt tehisintellektitehased)

arendajate ja uuenduslike lahenduste pakkujate jaoks

tervishoiuvaldkonnas, sealhulgas biotehnoloogiliste

ravimite väljatöötamiseks, et edendada ravivõimalusi ja

harvikhaiguste ravi.

2026. aasta II kvartal

Kiirendada virtuaalsete inimteisikute ja nendega seotud

uudsete tehisintellektilahenduste kasutuselevõttu

tervishoius ja ravimite väljatöötamisel.

2026. aasta IV kvartal

Koostada ELi suunised tehisintellekti vastutustundliku

kasutamise kohta ravimiohutuse järelevalveks ja

regulatiivsete meetmete võtmiseks.

2026. aasta IV kvartal

Eraldada tehisintellektiga seotud innovatsiooni

edendamiseks rahalisi vahendeid terviseandmete

kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

2027. aasta IV kvartal

Toetada tervishoiuvaldkonnas tehisaruagentide

kasutuselevõttu tervishoiutöötajate poolt mitmesugustel

eesmärkidel, sealhulgas haldusülesannete täitmiseks.

2026. aasta II kvartal

Edendada järgmise põlvkonna tehisintellektilahendusi

biomeditsiinilistes uuringutes kasutamiseks, sealhulgas

ravimite väljatöötamiseks ja arendamiseks.

2026. aasta II kvartal

Robootika

Juhtalgatus(ed)

Luua Euroopa robootikalahenduste kasutuselevõtu

katalüsaator, mis koondab sidusrühmad innovatsiooni

optimeerimiseks ja Euroopa lahenduste kasutuselevõtu

kiirendamiseks. Sellega seoses rahastada

tehisintellektipõhiste robootikalahenduste

kasutuselevõttu kiirendavate projektide väljatöötamist.

Alates 2025. aasta IV kvartalist

Muud asjakohased meetmed

Kiirendada paljudes valdkondades kasutatavate robotite

oskuste arendamist ja luua selleks

kvalifikatsioonikeskused.

2026. aasta I kvartal

Investeerida teadus- ja arendustegevusse selliste

alusmudelite edendamiseks, mis võimaldavad robotitel

õppida reaalse maailma kogemustest, simuleerida

keerukaid keskkondi ning kavandada ja tegutseda

autonoomselt, pidades kinni füüsilistest piirangutest.

2025. aasta IV kvartal

Võimaldada turvaline juurdepääs operatiivandmetele,

rahastades usaldusväärse taristu loomist, selgitades

tööstusandmete kasutamise õigusraamistikke ja

edendades koostalitleva juhtimise nõudeid.

2026. aasta IV kvartal

Töötlev tööstus, inseneeria ja ehitus

Juhtalgatus(ed)

5

Toetada tootmiseks kohandatud eesliini

tehisintellektimudelite ja tehisaruagentide

väljatöötamist.

2026. aasta IV kvartal

Rahastada töötlevas tööstuses tehisintellekti

kasutuselevõttu kiirendavate projektide väljatöötamist,

et ületada tulemuslikumalt lõhe teaduslabori ja

kasutuselevõtu vahel.

2026. aasta IV kvartal

Muud asjakohased meetmed

Tugevdada töötlevas tööstuses katse- ja

eksperimenteerimisrajatise suutlikkust, et toetada

tehisintellektipõhiseid masinaid tootvaid innovaatilisi

ettevõtjaid sertifitseerimise protsessides.

2026. aasta IV kvartal

Kaitse, turvalisus ja kosmos

Juhtalgatus(ed)

Kiirendada Euroopa tehisintellektipõhise juhtimis- ja

kontrollivõimekuse arendamist Euroopa Kaitsefondi

kaudu, soodustades samal ajal kahesuguse kasutuse ja

avatud struktuuriga lahenduste kasutuselevõttu

piirijulgeoleku tagamiseks ja elutähtsa taristu

kaitsmiseks.

2026. aasta IV kvartal

Rajada turvalise andmetöötlusvõimsusega strateegiline ja

sihtotstarbeline Euroopa andmetöötlustaristu (nt

tehisintellektitehas/gigatehas) kaitse- ja

kosmosevaldkonnas kasutatavate tehisintellektimudelite

treenimiseks ja tehisintellektil põhinevate kaitse- ja

kosmoserakenduste väljatöötamiseks.

2026. aasta IV kvartal

Toetada ELi kosmosetööstuse ja -operatsioonide,

sealhulgas orbiidil paikneva ja maismaataristu vastavust

tehisintellektinõuetele, kasutades selleks ära

kõrgtehnoloogilist tootmist, robootikat, sihtotstarbelist

serv- ja orbiidil toimuvat andmetöötlust,

kosmosepõhiseid andmevõrgustikke,

signaalitöötlusseadmeid, juhtimis- ja kontrollisüsteeme.

2026

Edendada tehisintellektilahenduste väljatöötamist ja

kasutuselevõttu sisejulgeoleku eesmärkidel, sealhulgas

toetades rakendusuuringuid ja innovatsiooni ning

soodustades sisejulgeoleku eesmärgil kasutamiseks

kohandatud tehisintellektipõhiste lahenduste turule

toomist.

Alates 2025. aasta IV kvartalist

6

Rahastada projekte, mille eesmärk on töötada välja ja

võtta kasutusele tehisintellektil põhinevaid

küberturvalisust suurendavaid vahendeid, tehnoloogiaid

ja teenuseid, mida saab kasutada ohtude ja haavatavuse

avastamiseks, riskide maandamiseks, juhtumitest

taastumiseks eneseparandamise kaudu ning andmete

analüüsimiseks ja jagamiseks.

Alates 2025. aasta IV kvartalist

Toetada tehisintellekti koostalitlusvõimet ja

usaldusväärset integreerimist küberturvalisusega seotud

struktuuridesse, taristusse ja ohuseiresse, sealhulgas

küberkeskustesse ja tulevastesse kaabliturvalisuse

keskustesse, samuti kahesuguse kasutusega ja kaitse

seisukohalt olulistesse digikeskkondadesse.

2026. aasta IV kvartal

Muud asjakohased meetmed

Hõlbustada kogukondadeülest osalemist töötubade ja

ümarlaudade kaudu, tuues kokku tsiviil- ja

kaitsevaldkonna eksperdid, et arutada tehisintellekti

arendamisega seotud sünergiat, probleeme ja

prioriteete. Sellega toetatakse standardite ja ühise

arusaama väljakujundamist tehnilise taseme kohta.

Alates 2026. aasta II kvartalist

Toetada küberoskuste akadeemia projektide kaudu

selliste tehisintellektivahendite kasutamist, mis aitavad

küberturvalisuse valdkonnas operatiivülesandeid täitvaid

töötajaid.

Alates 2026. aasta IV kvartalist

Liikuvus, transport ja autotööstus

Juhtalgatus(ed)

Toetada tehisintellektitehaseid ja gigatehaseid, et

kiirendada uuenduslike tehisintellektimudelite ja ühiste

tarkvaraprogrammide väljatöötamist automatiseeritud

sõidu- ja juhtimissüsteemide jaoks.

Alates 2026. aasta II kvartalist

Käivitada algatus „Autonomous Drive Ambition Cities“

(Autonoomse sõidu ambitsiooniga linnad), et kiirendada

Euroopa teenusepakkujate rakendusteenuste

kasutuselevõttu.

2026. aasta IV kvartal

Muud asjakohased meetmed

Edendada automatiseeritud juhtimissüsteemide jaoks

uuenduslike tehisintellektimudelite ja -lahenduste

väljatöötamist Euroopa ühendatud ja autonoomsete

sõidukite liidu raames ja programmi „Euroopa

Horisont“ rahastuse toel.

2025. aasta III kvartal

7

Toetada autotööstuse ja liikuvusandmete kättesaadavust,

jagamist ja koondamist tehisintellektimudelite ja -

rakenduste väljatöötamiseks.

2027. aasta I kvartal

Elektrooniline side

Juhtalgatus(ed)

Edendada ELi võimekust seoses tehisintellektipõhiste

servseadmetega, pakkudes sihtotstarbelist tuge

nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte ja Kiipide

Ühisettevõtte kaudu.

2026. aasta I kvartal

Luua Euroopa telekommunikatsioonivõrgu operaatorite

tehisintellektiplatvorm (tehisintellekti tehnoloogiavirna

platvorm) telekommunikatsioonioperaatorite, müüjate ja

kasutavate tööstusharude jaoks, et töötada koostöös välja

tehisintellektikompleksi komponente.

2026. aasta IV kvartal

Muud asjakohased meetmed

Toetada sihtotstarbeliste telekommunikatsiooniandmete

kogumite loomist ja eriotstarbeliste

tehisintellektimudelite ja -lahenduste arendamist

telekommunikatsioonisektori jaoks.

2026. aasta IV kvartal

Toetada Euroopa osalemist olulistes

standardimisorganisatsioonides ja edendada Euroopa

ühtseid seisukohti.

2026. aasta I kvartal

Energeetika

Juhtalgatus(ed)

Toetada selliste tehisintellektimudelite väljatöötamist,

mis edendavad prognoosimist, optimeerimist,

digiteisikuid ja süsteemide tasakaalustamist

energiasüsteemis. Sellise tegevuse toetamiseks võetakse

kasutusele pilv- ja servtöötluse ning esemevõrgu taristu,

tarkvara ja tehisintellektivahendid, mis toimiksid

energiasüsteemi kõigi varade tugisambana ja tagaks

turvalise, tõhusa ja usaldusväärse andmete jagamise kogu

energeetika ökosüsteemis.

Alates 2026. aasta I kvartalist

Võtta vastu standardimistaotlus ühtsete aruandlus- ja

dokumenteerimisprotsesside kohta seoses

tehisintellektisüsteemide ja üldotstarbeliste mudelite

mõjuga energiatarbimisele.

2026. aasta IV kvartal

Muud asjakohased meetmed

8

Luua sihtotstarbeline praktikakogukond, et suurendada

usaldust tehisintellektirakenduste kasutamise vastu

elutähtsas energeetikavaldkonnas, mis on tihedalt seotud

digiteisikute ja äärmuslike ilmastikunähtustega

seonduvate algatustega.

2026. aasta IV kvartal

Kliima ja keskkond

Juhtalgatus(ed)

Kasutada avatud lähtekoodiga tehisintellektipõhist Maa

jälgimise süsteemi eesliinimudelit ning sellega seotud

tehisintellektipõhiseid rakendusi ja teenuseid, et

parandada Maa seiret ning koostada paremaid

ilmaprognoose ja hüpoteetilisi stsenaariume.

Alates 2025. aasta IV kvartalist

Muud asjakohased meetmed

Toetada linnaplaneerimise teenistusi katastroofijärgsel

taastumisel, kasutades ülesehituse eesmärgil kohalikku

digiteisikut.

2026. aasta IV kvartal

Põllumajanduslik toidutööstus

Juhtalgatus(ed)

Edendada põllumajandusliku toidutööstuse

tehisintellektiplatvormi loomist, mis soodustab

spetsiaalsete põllumajandustegevuses kasutatavate

tehisintellektipõhiste vahendite ja rakenduste turule

jõudmist.

2027. aasta I kvartal

Muud asjakohased meetmed

Eraldada rahalisi vahendeid, et suurendada konkreetselt

põllumajanduses kasutatavate alusmudelite (nt suurte

keelemudelite) väljatöötamise võimet.

2025. aasta IV kvartal

Tagada komisjoni suurem toetus uutele reguleeritud

toodetele loa saamise protsessi kiirendamiseks, mis aitab

kaasa Euroopa toidukäitlejate konkurentsivõime

säilitamisele.

Alates 2025. aasta IV kvartalist

Kultuuri- ja loomesektor (sealhulgas meedia)

Juhtalgatus(ed)

Võtta vastu kultuuri- ja loomesektori

tehisintellektistrateegia.

2027. aasta I kvartal

Edendada kogu ELis tehisintellektipõhisele virtuaalsele

tootmisele spetsialiseerunud mikrostuudiote arengut.

2027. aasta I kvartal

Aidata luua üleeuroopalisi platvorme, mis kasutavad

mitmekeelseid tehisintellektitehnoloogiaid, et teha

2027. aasta I kvartal

9

professionaalsete meediaväljaannete avaldatud uudised

ja teave reaalajas kättesaadavaks laiemale publikule kogu

Euroopas.

Korraldada suunatud uuring, et selgitada välja

tehisintellektiga loodud väljunditega seotud õigusalased

probleemid ja viisid, kuidas kasutada tipptasemel

tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ja tehnoloogiaid,

sealhulgas tehisintellekti, et ennetada ja leevendada

autoriõigusi rikkuva sisu loomise ohtu, samuti sellist sisu

avastada ja tuvastada.

2027. aasta I kvartal

Muud asjakohased meetmed

Kavandada investeeringuid selliste Euroopa

tehisintellektimudelite väljatöötamisse ja

kasutuselevõttu, mis keskenduvad interaktiivsete ja

süvalugude loomisele (k.a meedia) ning veebimeedia,

muusika ja kirjandusliku sisu leitavusele veebis.

2027. aasta III kvartal

Toetada tehisintellektitehnoloogiate kasutuselevõttu ja

selle laiendamist, et luua kultuuriväärtuste ja ajalooliste

esemete väga realistlikke ja täpseid kolmemõõtmelisi

digiteisikuid.

2026. aasta III kvartal

Avalik sektor

Juhtalgatus(ed)

Koostada haldusasutustele suunatud

tehisintellektivahendite kogum, mis sisaldab praktilisi

avatud lähtekoodiga ja taaskasutatavaid vahendeid ja

lahendusi tehisintellekti koostalitlusvõime toetamiseks.

2026. aasta II kvartal

Ajakohastada Euroopa koostalitlusvõime raamistikku, et

toetada tehisintellekti rakendamist haldusasutustes.

2026. aasta II kvartal

Kiirendada skaleeritavate ja korratavate generatiivse

tehisintellekti lahenduste kasutuselevõttu

haldusasutustes, et parandada kodanikele osutatavate

teenuste kvaliteeti. Selleks tuleb kehtestada ulatuslikud

tehnilised ja poliitilised meetmed, et toetada generatiivse

ja agendina toimiva tehisintellekti lahenduste arendamist.

Alates 2026. aasta III kvartalist

Muud asjakohased meetmed

Jälgida tehisintellektiga seotud vajadusi ja tehisintellekti

kasutamist avalikus sektoris tehisintellekti nõukoja

korraldatud töösuuna järgi.

2026. aasta I kvartal

Edendada tehisintellektimudeliga seotud lepingute

tüüptingimusi. Need moodustavad parimate tavade

raamistiku tehisintellektipõhiste lahenduste riigihangete

Alates 2025. aasta IV kvartalist

10

korraldamiseks, millele tuginedes saavad avaliku sektori

asutused tagada tehisintellekti tõhusa, eetilise,

läbipaistva ja vastutustundliku kasutamise.

Euroopa idufirmade ja VKEde võimaluste suurendamine

Juhtalgatus(ed)

Esitada Euroopa ettevõtjatele osalemiskutse oma

tehisintellektimudelite ja -süsteemide jagamiseks

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikuga,

mis võib edendada nende laialdast kasutuselevõttu

kõigis Euroopa strateegilistes valdkondades.

2026. aasta II kvartal

Muud asjakohased meetmed

Suurendada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste

mõjuvõimu, et nad täidaksid keskset rolli ELi

tehisintellekti esikohale seadmise poliitika edendamisel

ja toimiksid Euroopa tehisintellektialase innovatsiooni

ökosüsteemi eelistatud kontaktpunktina.

2026. aasta III kvartal

Tugevdada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste

valdkondlikku spetsialiseerumist, et koondada teavet

erivajaduste ja probleemide kohta, millega VKEd ja

idufirmad silmitsi seisavad.

2026. aasta IV kvartal

Teha organisatsioonidele (sealhulgas idufirmadele)

kättesaadavaks enesehindamisvahend, et analüüsida

nende turuvalmidust, selgitada välja olemasolevad

toetusmeetmed ja anda sihtotstarbelisi juhiseid

rahastamisvõimaluste kohta.

2025. aasta IV kvartal

Luua arutelufoorum, kus saab huvitatud sidusrühmadega

arutada tehisintellektipõhise lepingute sõlmimise ohtude

vähendamist VKEde (sealhulgas idufirmade) jaoks,

anda õigusalaseid nõuandeid eelkõige

tehisintellektilepingute näidistingimuste näol ja

tehisintellektipõhiste lepingusüsteemide valiku kohta.

2027. aasta IV kvartal

Tehisintellektivalmidusega tööjõu tagamine kõikides sektorites

Juhtalgatus(ed)

Teha tehisintellektioskuste akadeemia kaudu

kättesaadavaks praktilised tehisintellektipädevuse

koolitusprogrammid, mis on kohandatud valdkondadele

ja töötajatele.

Alates 2026. aasta I kvartalist

Julgustada tööstusharusid osalema tehisintellektialase

täiend- ja ümberõppe korraldamises, sealhulgas Euroopa

oskuste pakti raames, ja looma töötajatele juurdepääsu

täiendavatele koolitusvõimalustele valdkondades, milles

Alates 2026. aasta I kvartalist

11

tehakse ümberkorraldusi või milles võidakse koondada

töötajaid muu hulgas ka tehisintellekti tõttu, või oskuste

garantii kaudu, mille loomisest teatati teatises „Oskuste

liit“.

Rahastada „AI for business“ (executive master)

magistriprogramme, milles arendatakse hübriidprofiile.

2026. aasta IV kvartal

Luua nn tehisintellektiettevõtete labor, et viia

tehisintellekti alase kõrghariduse omandanud talendid

kokku ettevõtjatest mentoritega olemasolevatest

tehisintellektiettevõtetest.

2026. aasta IV kvartal

Muud asjakohased meetmed

Luua Euroopa tehisintellektiinkubaatorite ja

tehnosiirdekeskuste võrgustik, et toetada tehisintellektile

keskendunud akadeemiliste võrsefirmade teket.

2026. aasta II kvartal

Tehisintellekti kui tootmisteguri toetamine

Juhtalgatus(ed)

Käivitada eesliini tehisintellekti algatus, et kiirendada

Euroopas eesliini tehisintellektiga seotud suutlikkuse

arendamist, tuues kokku Euroopa tööstuse ja

akadeemiliste ringkondade juhtivad esindajad ja

toetades strateegilisi jõupingutusi. Selle algatuse osana

korraldab komisjon suured ELi-ülesed konkursid

innovatsiooni peamiseks tõukejõuks olevate eesliini

tehisintellektimudelite väljatöötamiseks.

2026. aasta I kvartal

Muud asjakohased meetmed

Toetada sektoripõhiseid üleskutseid, et saavutada

läbimurdeid strateegilistes valdkondades, nagu

lennundus, ravimisektor, kõrgtehnoloogiline tootmine,

autonoomne sõidukijuhtimine ja elektrooniline side.

Alates 2026. aasta I kvartalist

Euroopa turul usalduse tagamine

Juhtalgatus(ed)

Koostada suunised kõrge riskitasemega

tehisintellektisüsteemide liigitamise kohta.

2026. aasta I kvartal

Koostada suunised tehisintellektimääruse koosmõju

kohta teiste ELi õigusaktidega.

Alates 2026. aasta III kvartalist

Ühtse juhtimismehhanismi kehtestamine 

Juhtalgatus(ed)

Luua tehisintellekti kasutamise liit kui sidusrühmade ja

poliitikakujundajate kooskõlastusfoorum.

2025. aasta IV kvartal

Luua tehisintellekti vaatluskeskus, et koostada

usaldusväärsed näitajad praegu loetletud ja tulevastes

2026. aasta II kvartal

12

valdkondades tehisintellekti mõju hindamiseks ning

jälgida arengut ja suundumusi.