Otsus

< ÄRISALADUSETA

OTSUS

Vaidlustusasja number

266-25/298530

Otsuse kuupäev 19.12.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia vaidlustus Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskuse riigihankes „Sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregistri (STAR) arendustööd“ (viitenumber

298530) Iglu OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise

otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Aktsiaselts Fujitsu Estonia, esindajad

vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer

Hankija, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus,

esindaja Ave Liina Tennokese

Kolmas isik, Iglu OÜ, esindaja Kristjan Aiaste

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia vaidlustus rahuldamata.

3. Jätta Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.08.2025 avaldas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka Hankija)

riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregistri (STAR) arendustööd“ (viitenumber 298530) (edaspidi Riigihange)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh

2 (8)

RHAD „Proovitöö osa nr 2 (edaspidi Nõuded proovitööle).

Riigihanke tulemusel sõlmitakse raamleping kuni kolme pakkujaga.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati kümme pakkumust, teiste hulgas esitasid pakkumuse

Aktsiaselts Fujitsu Estonia ning Iglu OÜ.

2. Hankija tunnistas 11.11.2025 otsusega Riigihankes edukaks Kodality OÜ (96,38 punkti),

Cybernetica AS-i (93,28 punkti) ja Iglu OÜ (91,79 punkti) pakkumused.

3. 21.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Iglu OÜ (edaspidi ka Kolmas

isik) pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele. Vaidlustaja pakkumus jäi 78,84 punktiga

pingereas neljandaks.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 28.11.2025 kirjaga nr 12.2-10/266 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 03.12.2025 ja neile vastamiseks 08.12.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Aktsiaselts Fujitsu Estonia, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija otsus on õigusvastane Vaidlustaja pakkumuse ebaõige hindamise tõttu hindamise

kriteeriumi „Proovitöö 2“ (edaspidi Proovitöö kriteerium) alusel.

Vaidlustaja pakkumus sai Proovitöö kriteeriumi alusel maksimaalsest 30 punktist 15. Kui

Vaidlustaja pakkumus saanuks 30 punkti, oleks pakkumus pingereas teisel kohal (93,84 punkti).

5.2. Proovitöö kriteeriumis hindas Hankija avalehe töölaua disainilahendust. Metoodika

kohaselt saab pakkumus maksimumpunktid siis, kui kõik kriteeriumis nimetatud tingimused on

täidetud. Kui üks tingimus vastab madalama punktiskoori kirjeldusele, antakse kriteeriumi eest

madalamad punktid (hindamismetoodika p 3.3).

5.3. Hankija on punkte maha võtnud põhjendusel, et Vaidlustaja pakkumus ei vasta 30 punkti

kirjeldusele „Kasutatud komponendid on eesmärgipärased, moodustavad loogilise

kasutajateekonna ning nende kasutamine on üheselt mõistetav“, vaid 15 punkti kirjeldusele

„Kasutatud komponendid on üldiselt eesmärgipärased, moodustavad suuremalt jaolt loogilise

kasutajateekonna ning nende kasutamine on üldiselt mõistetav“. Hankija on esitanud selle kohta

kaks ebaõiget põhjendust.

5.3.1. Põhjendus 1

Esimene Hankija põhjendus käib avalehe algvaate kohta ja on järgmine:

[ÄRISALADUS], mis tekitab kasutajas segadust. Kasutajad eeldavad, et selles piirkonnas

kuvatakse töö jaoks oluline info. [ÄRISALADUS] Tööala esmavaade ei paku oodatud teavet.

Tegemist on tavapärase [ÄRISALADUS] Juhis aitab kasutajal mõista, mis on järgmine samm.

Süsteem töötab ootuspäraselt ja tegemist on teadliku disainivalikuga, mis põhineb

üldtunnustatud põhimõtetel ([ÄRISALADUS]). Vastupidine lahendus oleks vastuolus ka

andmekaitse üldmääruse (GDPR) põhimõtetega. Hankija ei saa pakkujale ette heita turu parima

praktika ja isikuandme kaitse põhimõtete järgimist.

5.3.2. Põhjendus 2

3 (8)

Teine Hankija põhjendus on järgmine:

[ÄRISALADUS] - taoline lahendus jääb arusaamatuks ning vajab lisaselgitust, miks selle

konkreetse andmeelemendi puhul on kasutatud [ÄRISALADUS]

Põhjus on lihtne. Proovitöö kriteeriumi dokumendis on selgitatud, millest STAR2-s töö algab.

Teisisõnu on töövoo loogika selline, et kasutaja alustab tegevust [ÄRISALADUS]. Lahendus on

kooskõlas kaasaegsete kasutatavuse heade tavadega, toetab kasutajate tööharjumusi ning aitab

kasutajatel jõuda tulemusteni võimalikult kiiresti ja väiksema kognitiivse koormusega. Põhjus,

miks on kasutatud [ÄRISALADUS], on see, et nad täidavad olemuselt erinevaid kasutaja

eesmärke. Vaidlustaja lahendus toetab paindlikku tööstiili. Lahendus annab kasutajale kontrolli

ja võimaldab valida tema tööstiilile sobiva tee. Hindamismetoodika võimaldas punkte maha

võtta, kui komponendid ei moodusta loogilist kasutajateekonda või pole need üheselt

mõistetavad. Hankija ei ole tuvastanud puudust, mis võimaldaks pakkumuselt punkte maha

võtta.

5.4. Kui Hankija põhjendused on meelevaldsed kas või ühe põhjenduse osas, on hindamisotsus

seetõttu tervikuna õigusvastane – kumbki põhjendus moodustab hindamisotsusest pool ja selle

ära langemisel pole võimalik jaatada kaalutlusotsuse õigsust. Olukorras, kus suur osa

põhjendustest on ekslikud, on ilmne, et pakkumusele antud hindepunktide summa ei ole õige

ega põhjendatud. Tegemist on kaalutlusveaga.

5.5. Vaidlustaja esitas 03.12.2025 täiendava seisukoha

5.5.1. Põhjendus 1

5.5.1.1. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, [ÄRISALADUS] ei saa tekitada kasutajates segadust,

kuna selles sisaldub selge juhis ([ÄRISALADUS]). See on kooskõlas valdkonna praktika ja

isikuandmete kaitse põhimõtetega.

Hankija heidab ette, et Vaidlustaja lahendus ei vasta [ÄRISALADUS], milline etteheide on

asjakohatu. Hindamismetoodika ega proovitöö dokument ei näe ette [ÄRISALADUS]

kasutamist. RHAD-i kohaselt on oluline kasutajateekonna loogilisus ja kuna STAR2 puhul

algab töö teate valikust, toetab [ÄRISALADUS] kasutajateekonda kõige paremini.

Hindamismetoodika kohaselt pidi Hankija hindama seda, kas kasutatud komponendid

moodustavad loogilise kasutajateekonna ja oluline on see, kas Vaidlustaja proovitöö avaleht

toetab tööprotsessi alustamist. Vaidlustaja lahendus toetab loogilise kasutajateekonna algfaasi,

ja on selleks kujundatud ja kasutajal ei saa tekkida muljet, et süsteemil pole sisu, midagi pole

laetud või töötab valesti.

5.5.1.2. Hindamismetoodika kohaselt on oluline see, kas kasutajateekond on loogiline.

Ebaloogilisust võiks tekitada teabe puudumine või peidetud navigatsioon. Vaidlustaja

lahenduses pole ühtegi sammu, kus kasutaja tegelikult takerdub või ei leia vajalikku teavet. Kui

Hankija väidab, et esmavaade on ebaselge, peaks ta suutma kirjeldada konkreetset

kasutajaülesannet, mida kasutaja ei saa täita.

5.5.2. Põhjendus 2

Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et kasutab paralleelselt [ÄRISALADUS]. Vaidlustaja lahendus

toetab niiviisi paindlikku tööstiili. Hankija väidab, et [ÄRISALADUS]. See väide Vaidlustaja

lahenduse kohta on asjassepuutumatu, kuid ka ebaõige.

Täiendavate põhjenduste esitamine vaidlustusmenetluses ei muuda otsust tagantjärele tõhusalt

kontrollitavaks. Hankija uus põhjendus on ebaõige. [ÄRISALADUS]. See on standardne

kasutajaliidese muster. Need kaks mehhanismi ei asenda üksteist ega ole omavahel vastuolus.

Hankija ei nimeta ühtegi kasutatavuse kriteeriumi, mida Vaidlustaja lahendus rikub.

Hankija väidab, et tööd hinnates ei olnud komponentide valik üheselt mõistetav, mistõttu on 15

punkti andmine põhjendatud. Hankija ei saa mõelda välja ebaselgust, mida pakkumuses

4 (8)

tegelikult pole. Kui lahendus on arusaamatu, peaks olema nimetatud konkreetne samm, mida ei

saanud täita või kus kasutajateekond katkeb.

6. Hankija, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Vaidlustaja hinnangul loob tema pakkumuse koosseisus esitatud disainilahendus

kasutajatele loogilise kasutusteekonna ja on üheselt mõistetav, mis peab Vaidlustaja arvates

tooma kaasa kriteeriumi osas kõrgema punktiskoori määramise. Hankija leiab, et pakkuja ei ole

arvestanud Nõuetest proovitööle tuleneva ülesande püsitusega ega vasta Proovitöö kriteeriumi

hindamismetoodikale selliselt, et see võimaldaks määrata kriteeriumi osas pakkumusele

kõrgeimad punktid.

6.2. Põhjendus 1 - kasutatud komponendid ei moodusta (täielikult) loogilist kasutajateekonda

6.2.1. Proovitöö 2 ülesanne oli luua STAR2 avaleht, mis on esimene ja peamine koht, kust

kasutaja süsteemi kasutamist alustab. Nõuded proovitööle p-i 2.1 kohaselt:

Avalehel peab olema funktsionaalsus klientide otsimiseks, uute menetluste algatamiseks ning

olemasolevate menetluste jätkamiseks. Lisaks peab avaleht võimaldama kasutajatel saada

koondülevaade oma tööülesannetest, aktiivsetest ja lõpetatud menetlustest ning süsteemi kaudu

saabunud teadetest.

Seega pidi kasutaja saama avalehe kaudu koondülevaate, mille järgi prioriseerida ja alustada

oma järgnevaid tegevusi. Informatsioon pidi olema selgesti nähtav, arusaadav ning kiiresti

hoomatav.

6.2.2. Kasutajate ootused sotsiaaltöö korraldamiseks kasutatavas süsteemis erinevad tüüpilisest

[ÄRISALADUS]. See vähendab kasutajate kindlustunnet ja aeglustab orientatsiooni. UX-

testides on sageli näha, et kasutaja ei loe juhiseid, vaid skaneerib esmast layout’i. Ka Nõuded

proovitööle sissejuhatuses oli välja toodud, et tänane lahendus, kus teate sisu on nähtav alles

teate lahti klikkimisel, on probleem. [ÄRISALADUS].

6.2.3. Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) artiklist 25 tulenev vaikimisi

andmekaitse põhimõte ei ole antud proovitööde hindamise kontekstist asjakohane.

Riigihanke tehnilise kirjelduse p-is 3.4 selgitati, et kasutajaõiguste andmine registris toimub

rollipõhiselt, st registri kasutajaõigused on piiratud isiku ametikohast tulenevate

tööülesannetega ja volitustega, et kindlustada andmete nõuetekohane töötlemine registris ning

registrisse kantavate ja seal sisalduvate isikuandmete, sh eriliigiliste isikuandmete kaitse. Seega

on STAR süsteem üles ehitatud viisil, et isikuandmetele pääsekski ligi ainult

juurdepääsuõigusega ametnik ning kõik kuvatavad teated on otseselt seotud tema

tööülesannetega. Proovitöö koostamise nõuetes ei olnud pakkujal kohustust arvestada

andmekaitse nõuetega ning seda kohustust ei tulene ka seadusest.

6.3. Põhjendus 2 - komponentide kasutamine ei ole üheselt mõistetav

Nõuded proovitööle p-i 2.1.1 kohaselt algab STAR2-s töö konkreetse isikuga tema otsimisest,

mille Vaidlustaja on lahendanud [ÄRISALADUS]. Tööd hinnates ei olnud see üheselt selge ja

vajas lisaselgitust ja seetõttu ei ole selle komponendi kasutamine üheselt mõistetav. Hindamise

aluseks olevate andmete hilisem selgitamine ei ole lubatav.

6.4. Hankija ei saanud proovitöö koostamise nõuetes kogu disainilahendust ette määrata, vaid

hindas pakkuja leidlikkust etteantud infosüsteemi kasutajale sobiva disaini väljamõtlemisel.

Hankija ei ole hindamisotsuseid teinud meelevaldselt, vaid on jäänud etteantud kriteeriumide

piiridesse, sisustades neid lähtuvalt sotsiaalvaldkonna parimatest praktikatest ja registriga

igapäevaselt kokkupuutavate ametnike vajadustest.

5 (8)

6.5. Olukorras, kus Hankija tuvastas pakkumuses hindamismetoodika alakriteeriumi tingimuse

täitmises puuduse, ei olnud tal enam kaalutlusõigust ning ta pidi hindamismetoodika p-i 3.1

alusel punkte vähendama. Seega õige ei ole Vaidlustaja seisukoht, et ühe põhjenduse

äralangemisel on hindamisotsus tervikuna õigusvastane.

6.6. Hankija esitas 08.12.2025 täiendava seisukoha.

6.6.1. Hankija jääb oma seisukoha juurde ning leiab, et Vaidlustaja pakkumuse koosseisus

esitatud Proovitöö 2 lahendus ei ole üheselt mõistetav ega loo loogilist kasutajateekonda,

mistõttu ei ole põhjendatud lahendusele maksimaalsete hindepunktide andmine.

6.6.2. Nõuded proovitööle p-i 2.1 kohaselt pidi STAR2 avaleht võimaldama kasutajatel saada

koondülevaade oma tööülesannetest, aktiivsetest ja lõpetatud menetlustest ning süsteemi kaudu

saabunud teadetest. Proovitöö kriteeriumi kohaselt peavad kasutatud komponendid

moodustama loogilise kasutajateekonna. [ÄRISALADUS]. See kahandas avalehe rolli loogilise

kasutajateekonna alguspunktina ning tekitab kasutajates segadust – jäi ebaselgeks, kas

süsteemis puudub info, kas midagi on valesti, või mida kasutaja peaks järgmisena tegema.

Niisugune ebaselgus töövoo algfaasis oli hankekomisjoni hinnangul oluline puudus, miks

Vaidlustaja lahendus ei kvalifitseerunud “loogilise” kasutajateekonna tasemele.

6.6.3. Vaidlustaja viidatud [ÄRISALADUS]. See suurendab kasutaja klikkide arvu, takistab

prioriteetide seadmist ning tekitab vale mulje, et süsteemil puudub oluline sisu.

6.6.4. RHAD-is on selgelt määratletud, et proovitöö raames koostatakse avaleht, mis peab

andma koondülevaate tööülesannetest, aktiivsetest ja lõpetatud menetlustest ning süsteemi

kaudu saabunud teadetest. [ÄRISALADUS]. Proovitöös oodati pakkuja ettepanekut, milline

disainilahendus Hankija etteantud funktsiooni täidab. Hea avalehe vaate kohta tõi Hankija

näited Eesti.ee ja TEIS vaatest. Nõuded proovitööle p-i 2 kohaselt oli proovitöö eesmärk luua

uus STAR2 avaleht, mis peab pakkuma laiemat ligipääsu ning funktsionaalsust, võimaldades

kiiret teavituste otsingut ja filtreerimist, paindlikke seadistusi ning selget ülevaadet kasutaja

tööülesannetest ja tähtaegadest. Kasutajale tuleb anda piisav sisuline vihje teate kohta ilma seda

avamata.

6.6.5. Andmekaitse põhimõtted ei vabasta pakkujat kasutajasõbraliku liidese loomise

kohustusest. Kuni volitatud isik näeb ainult oma tööks vajalikke andmeid, on kasutatavuse

huvides lubatav ja isegi soovitatav kuvada olulised infokillud viivitamata. Riigihankes ootas

Hankija avalehelt just seda – et ametnik näeks ülevaadet oma menetlustest ja teadetest ilma

liigsete klikkideta. Vaidlustaja lahendus oli kasutajateekonda takistav ning Hankija ei loe sellist

piirangut õigustatuks andmekaitsepõhimõtetest tulenevalt.

6.6.6. Uus lahendus pidi pakkuma laiemat ligipääsu ning funktsionaalsust, võimaldades kiiret

teavituste otsingut ja filtreerimist, paindlikke seadistusi ning selget ülevaadet kasutaja

tööülesannetest ja tähtaegadest. Hankija ei ole pakkumuste hindamisel tuginenud abstraktsele

ebaselgusele, vaid puudusele kasutaja töövoos.

6.6.7. Hankija ei ole tuginenud uutele põhjendustele. Komponentide kasutamine ei ole üheselt

mõistetav – [ÄRISALADUS]. Kuna kasutaja ei saa paindlikult valida [ÄRISALADUS], tekitab

see kasutajates segadust ning kasutaja töövoog takerdub. Seega ei olnud pakkumuses

komponentide kasutus üheselt arusaadav.

6.6.8. Tänane lahendus on kasutajatele ebamugav ning töölaud ei toeta kasutajate töövoogu,

mis peaks kasutajale kuvama esmatähtsad tööd. Pakkujate ülesanne proovitöös oli luua

kasutajateekonda toetav lahendus, kuid Vaidlustaja on oma proovitöös esitanud sisuliselt

6 (8)

tänasega identse lahenduse, mis ei loo kasutajatele loogilist kasutajateekonda ega ole üheselt

mõistetav.

7. Kolmas isik, Iglu OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Pakkumuste sisuline hindamine, eriti proovitööde ja disainilahenduste puhul, kuulub

hankija eksperthinnangu ja kaalutlusõiguse valdkonda. Vaidlustaja vaidlustab sisuliselt Hankija

ekspertide hinnangut kasutajamugavusele (UX), mis ei ole vaidlustusmenetluse raames

ümberhinnatav.

7.2. Vaidlustaja väide tugineb eeldusele, et Hankija oleks pidanud andma tema proovitööle

maksimumpunktid. RHAD hindamismetoodika p-id 3.1 ja 3.3 sätestavad üheselt, et kui

hinnatava alakriteeriumi puhul vähemalt üks tingimus vastab madalama punkti tasemele, tuleb

anda madalam punktisumma.

7.3. Proovitöö 2 hindamisskaala kohaselt eeldab 30 punkti tase, et lahendus on üheselt mõistetav

ja navigatsiooniloogika on kasutajate vaatest mugav ega vaja lisaselgitusi teekonna läbimiseks.

Hankija tuvastas, et Vaidlustaja lahendus tekitas testkasutajates segadust, ei paku oodatud

teavet ja vajab lisaselgitust.

Kuna esines asjaolu (vajadus selgituse järele), mis on 30 punkti kirjelduses expressis verbis

välistatud, puudus Hankijal igasugune võimalus anda 30 punkti.

7.4. GDPR ja turu praktika ei ole hindamise seisukohalt asjakohased.

Vaidlustaja tugineb peamiselt GDPR-i ja turul kasutatavate disainilahenduste praktikale. Need

viited on hindamiskriteeriumide seisukohalt asjakohatud.

7.4.1. GDPR vs UX: Privaatsusnõuded (Privacy by Design) ei vabasta pakkujat kohustusest

luua kasutajasõbralik liides. Hankija etteheide ei olnud suunatud andmekaitse põhimõtete vastu,

vaid selle vastu, et tööala esmavaade ei paku oodatud teavet ja tekitab seetõttu segadust.

7.4.2. Hindamiskriteeriumide piirid: GDPR-i vastavus ei olnud RHAD-is ega

hindamismetoodikas eraldiseisev hindamiskriteerium.

7.4.3. Turupraktika: STAR registri kasutajad ei ole samad, kes Slacki või Apple Maili tarbijad.

Riigihanke esemeks on spetsiifiline avalik-õiguslik teenus, mille UX peab toetama

sotsiaaltöötajate tööprotsesse. Hankija võis põhjendatult järeldada, et universaalsed

disainilahendused ei pruugi sobida selle konteksti.

7.5. Vaidlustaja väide, et põhjendused on ebapiisavad, ei ole asjakohane. Riigikohtu praktika

kohaselt peab põhjendus olema niivõrd selge, et pakkuja mõistab hinnete kujunemist, kuid see

ei pea olema detailne eksperthinnang. Hinnangute terviklik loogika on olulisem kui iga

alampõhjenduse sõnaline ulatus.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Puudub vaidlus, et juhul, kui Hankija on omistanud Vaidlustaja pakkumusele Proovitöö

kriteeriumi alusel punkte valesti (30 punkti asemel 15), oleks Vaidlustaja

hindamiskriteeriumide kohaselt üks kolmest pakkujast, kellega Hankija sõlmiks Riigihanke

tulemusel raamlepingu. Vaidlust ei ole Kolmanda isiku pakkumusele hindepunktide

omistamises.

9. Hindamismetoodika p-i 3.2 alapunkti 3 kohaselt hindab komisjon alakriteeriumi vastava

7 (8)

skooriga, kui kõik alakriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Kui hinnatava

alakriteeriumi puhul vähemalt üks nimetatud tingimus vastab madalama punkti tingimusele,

antakse alakriteeriumi eest madalamad punktid.

Seega Hankija on loetlenud hindamismetoodikas erinevate hindepunktide juures tingimused,

millest kas või ühe esinemisel omistatakse vastav arv hindepunkte (va 30 punkti saamise

tingimused, mille puhul peavad olema kõik loetletud tingimused punktide saamiseks täidetud),

ja selleks, et vaidlustuskomisjon saaks asuda seisukohale, et Vaidlustaja proovitööle on Hankija

Proovitöö kriteeriumi alusel omistanud valesti 15 punkti (põhjendusega, et kasutatud

komponendid on üldiselt eesmärgipärased, moodustavad suuremalt jaolt loogilise

kasutajateekonna ning nende kasutamine on üldiselt mõistetav, ei tohi Vaidlustaja proovitöös

olla ühtegi Hankija esitatud etteheidet, mis täidaks 15 punkti omistamise tingimused (ja jätaks

kas või ühe 30 punkti omistamise tingimuse täitmata). Kuna Hankija on esitanud antud juhul

Vaidlustaja proovitöö kohta kaks etteheidet, millest kumbki eraldiseisvalt saab RHAD-i

kohaselt kaasa tuua 15 punkti omistamise, siis Vaidlustaja eksib väites, et kui Hankija esitatud

põhjendustest kas või üks ei saa kaasa tuua 15 punkti omistamist, tuleb Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsus kehtetuks tunnistada.

10. Riigikohus on sedastanud, et hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada (3-

20-1198, p 18) ja antud juhul ei saa olla vaidlust, et Hankija ei olegi soovinud seda teha. RHAD-

is sätestatud Proovitöö kriteerium on oma olemuselt äärmiselt subjektiivne hindamise

kriteerium ja Vaidlustaja pidi sellest enne pakkumuse esitamist ka aru saama.

Vaidlustuskomisjon peab hinnanguliste hindamise kriteeriumide kohaldamisel kontrollima

seda, kas hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamise kriteeriumide kohaselt

(vastavalt RHS § 117 lg-le 1) ja kas Hankija põhjendustest nähtuvalt on hindepunktide

omistamine pakkumusele põhjendatud.

11. Vaidlusaluse proovitöö kriteeriumi kohaselt on 15 punkti andmine mh põhjendatud, kui

kasutatud komponendid on üldiselt eesmärgipärased, moodustavad suuremalt jaolt loogilise

kasutajateekonna ning nende kasutamine on üldiselt mõistetav.

Hankija edukaks tunnistamise otsusest nähtuvalt on Vaidlustaja pakkumusele omistatud

Proovitöö kriteeriumi alusel 15 punkti järgmise põhjendusega:

• Kasutatud komponendid on üldiselt eesmärgipärased, moodustavad suuremalt jaolt loogilise

kasutajateekonna ning nende kasutamine on üldiselt mõistetav.

• Avalehele jõudes on ekraani [ÄRISALADUS], mis tekitab kasutajas segadust. Kasutajad

eeldavad, et [ÄRISALADUS] mulje, et süsteem ei paku vajalikku ülevaadet ega toeta

tööprotsessi algfaasi. Tööala esmavaade ei paku oodatud teavet. [ÄRISALADUS] - taoline

lahendus jääb arusaamatuks ning vajab lisaselgitust, miks selle konkreetse [ÄRISALADUS].

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on kohaldanud RHAD-is teatavaks tehtud

hindamise kriteeriumi ja Proovitöö kriteeriumi eest Vaidlustaja pakkumusele omistatud

hindepunkte (15) on piisavalt põhjendatud.

11.1. Vaidlustuskomisjon saab Hankija põhjendustest, arvestades hindamismetoodikat, aru

selliselt, et Hankija arvates ei ole Vaidlustaja kasutatud komponendid (täielikult)

eesmärgipärased, ei moodusta (tervikuna) loogilist kasutajateekonda ning nende kasutamine ei

ole üheselt mõistetav ja juhul, kui Vaidlustaja proovitööst on tuvastatav Hankija väidetud

kasutatud komponentide mõningane eesmärgipäratus, ebaloogilisus kasutajateekonnas ja nende

kasutamise ebaselgus, on 15 punkti omistamine Vaidlustaja proovitööle põhjendatud.

11.2. Nõuete p-is 2 on Hankija sätestanud, et eesmärk on luua STAR2 avaleht, mis toetab

kasutajate tööprotsesse ja vastab nende ootustele. Uus lahendus peab pakkuma laiemat

ligipääsu ning funktsionaalsust, võimaldades kiiret teavituste otsingut ja filtreerimist,

paindlikke seadistusi ning selget ülevaadet kasutaja tööülesannetest ja tähtaegadest. Nõuded

proovitööle p-i 2.1 kohaselt peab avalehel peab olema funktsionaalsus klientide otsimiseks, uute

8 (8)

menetluste algatamiseks ning olemasolevate menetluste jätkamiseks. Lisaks peab avaleht

võimaldama kasutajatel saada koondülevaade oma tööülesannetest, aktiivsetest ja lõpetatud

menetlustest ning süsteemi kaudu saabunud teadetest.

Seega on õige Hankija väide, et kasutaja pidi saama avalehe kaudu koondülevaate ja see

informatsioon pidi olema selgesti nähtav, arusaadav ning kiiresti hoomatav. Samuti pidi

Vaidlustaja Nõuetest aru saama, et Hankija ei soovi lahendust, kus teate sisust pole võimalik

enne aru saada kui selle lahti klikid (Hankija on selle kirjeldanud Nõuete p-is 1 mh tänase

probleemina, mis tuleb lahendada (probleem: PPA teate sisust pole võimalik aru saada, enne

kui selle lahti klikid).

Vaidlustuskomisjon leiab, et kui kasutatud komponendid peavad olema eesmärgipärased,

moodustama loogilise kasutajateekonna ja nende kasutamine peab olema Hankija parema

äranägemise järgi üheselt mõistetav, siis see saab Nõuetes toodud eesmärki silmas pidades

tähendada ka seda, et avaekraanil kasutajale kõige olulisemad alad peavad juhtima kasutaja

tööprotsesse ja andma (klikkimata) selge ülevaate tööülesannetest/tähtaegadest, st et õige on

Hankija väide, et kasutaja eeldab Nõuetest nähtuvalt, et [ÄRISALADUS]. Vaidlustuskomisjon

möönab, et [ÄRISALADUS] hindamiskriteeriumi mõttes suuremalt jaolt loogiliseks

kasutajateekonnaks, st juhis aitab küll kasutajal mõista, mis on järgmine samm, kuid Vaidlustaja

ei saanud Nõuetes kirjeldatud eesmärkidest ja probleemidest nähtuvalt arvata, et sellist

kasutajateekonda (nn [ÄRISALADUS]) peab Hankija parimaks võimalikuks ja et

koondülevaade oma tööülesannetest, aktiivsetest ja lõpetatud menetlustest ning süsteemi kaudu

saabunud teadetest polegi avaekraanil vajalik maksimumpunktide saamiseks.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et isegi kui selliselt kasutatud komponendid on üldiselt

eesmärgipärased, moodustavad suuremalt jaolt loogilise kasutajateekonna ning nende

kasutamine on üldiselt mõistetav, ei paku Vaidlustaja süsteem maksimumpunktide saamiseks

Hankija poolt soovitud koondülevaadet ega toeta tööprotsessi algfaasi.

11.3. Vaidlustaja viited Microsoft Outlookile, Gmailile või muudele sõnumirakendustele ei ole

asjasse puutuvad, kuna Hankija ei hangi pelgalt sõnumirakendust - infosüsteem ei ole vaid

sõnumirakendus ja Hankija nõue RHAD-is on, et juba avaleht peab toetama kasutaja

tööprotsesse (sõnumirakenduste avalehed on enamasti vestlusloendid, mitte tööprotsesse

struktureerivad vaated).

11.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on Vaidlustaja

pakkumusele (proovitööle) Proovitöö kriteeriumi alusel omistanud põhjendatult 15

hindepunkti, mistõttu Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuste edukaks tunnistamise kohta

on kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ja RHS § 3 p-iga 1 (läbipaistev ja kontrollitav) ning selle

kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad.

12. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ega Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk