Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

265-25/282071

Otsuse kuupäev 19.12.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus ARQUUS SAS vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse riigihankes „4x4 soomustransportööride ostmine

Moldova kaitseväele“ (viitenumber 282071) hankija

otsustele tunnistada vastavaks ja edukaks Roshel Inc.

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ARQUUS SAS, esindaja vandeadvokaat Mart

Parind

Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja

Evelin Adamson

Kolmas isik, Roshel Inc., esindaja Polina Travianko

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel:

1. Rahuldada ARQUUS SAS vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „4x4

soomustransportööride ostmine Moldova kaitseväele“ (viitenumber 282071) ja tunnistada

kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse otsused:

1) tunnistada vastavaks Roshel Inc. pakkumus;

2) tunnistada edukaks Roshel Inc. pakkumus.

2. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt ARQUUS SAS kasuks välja tema lepingulise

esindaja kulud 6050 eurot (käibemaksuta) ning riigilõiv 1280 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (30)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.07.2024 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija või RKIK)

riigihangete registris (edaspidi RHR) konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlusega

riigihanke „4x4 soomustransportööride ostmine Moldova kaitseväele“ (viitenumber 282071)

(edaspidi Riigihange) hanketeate.

Taotluse esitamise tähtajaks, 14.08.2024, esitasid Riigihankes osalemise taotluse 11 taotlejat.

30.04.2025 tunnistati vastavaks 5 pakkuja pakkumused, kellega alustati läbirääkimisi.

17.02.2025 esitasid pakkumused kolm pakkujat: ARQUUS SAS, Roshel Inc ja Oy Sisu Auto

Ab (edaspidi Sisu).

2. RKIK-i peadirektori asetäitja 06.11.2025 käskkirjaga nr 2-1/25/443 „Pakkumuste vastavaks

ja edukaks tunnistamise otsus riigihankes “4x4 soomustransportööride ostmine Moldova

kaitseväele” (viitenumber 282071)“ (edaspidi Käskkiri) tunnistas Hankija muuhulgas vastavaks

ja edukaks Roshel Inc. pakkumuse.

Hankija teavitas pakkujaid vaidlusalustest otsustest RHR-i vahendusel 11.11.2025.

3. 21.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ARQUUS SAS (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada vastavaks ja

edukaks Roshel Inc. (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 28.11.2025 kirjaga nr 12.2-10/265 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 03.12.2025 ja neile vastamiseks 08.12.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Vaidlustaja ja Kolmas isik.

Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, ARQUUS SAS, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane, kuna Kolmanda isiku

pakkumus ei vasta Riigihankes seatud tingimustele:

1) pakkumuses on rikutud ristsubsideerimise keeldu;

2) pakkumus ei vasta teatud tehnilistele tingimustel.

Kolmanda isiku pakkumus rikub ristsubsideerimise keeldu

5.2. Riigihankes on kehtestatud üldine ristsubsideerimise keeld. Hankija on koostanud

riigihanke alusdokumendi „Instructions for Tenderers“ (eesti k „Juhised pakkujatele“), mille p

1.16.14 näeb ette: Cross-subsidization is not allowed when submitting tenders, both internal

(between individual lines or parts offered in the tender) and external (eesti k: Pakkumuste

esitamisel ei ole ristsubsideerimine lubatud, nii sisemine (pakkumuse üksikute ridade ja osade

vahel) kui väline).

Vastavalt vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikale on ristsubsideerimise keeld pakkumuse

vastavustingimus1. Järelikult saab konkurendi pakkumuse mittevastavust nimetatud keelule

vaidlustada läbi selle pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse. Kui ilmneb, et pakkumus rikub

ristsubsideerimise keeldu, tuleb see RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. Seda isegi siis, kui

pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega RHS §-i 115 tähenduses.

1 Nt TlnRnKo 3-21-2664, p 27.

3 (30)

5.3. Lepingusisese ristsubsideerimise keeld tähendab, et hinnapakkumuse iga rida ehk iga

pakutav teenus üksikuna peab olema n-ö reaalse hinnaga ja katma vähemalt vastava teenuse

pakkumisega seotud kulud pakkuja jaoks (teenuse omahind). Lepinguvälise ristsubsideerimise

keeld tingib, et kogu hinnapakkumus tervikuna ehk kõigi osateenuste maksumus kokku peab

olema n-ö reaalne ja katma vähemalt lepingu nõuetekohase täitmisega seotud kulud pakkuja

jaoks (lepingu omahind). Vaidlustuskomisjon on selle kokku võtnud järgmiselt:

Ristsubsideerimise keeld tähendab, et pakkuja ei tohi teatavat toodet/teenust hinnastada

kunstlikult madalamana (nt alla omahinna), võttes arvesse teiste tema pakutavate toodete/

teenuste kõrgemaid (kasumlikke) hindu. Ristsubsideerimise keelu tingimusis peab pakkuja

vaatlema iga tema pakutavat toodet/teenust täiesti eraldi, st kõik asjaomase toote/ teenuse

pakkumisest saadavad tulud peavad katma sellise tegevusega kaasnevad kulud ning pakkuja ei

tohi loota muudele tuluallikatele.2

5.4. Vaidlustajal pole ligipääsu Kolmanda isiku pakkumusele ega Kolmanda isiku

sisedokumentidele. Siiski viitavad märgid, et Kolmas isik on teinud ristsubsideerimise keeldu

rikkuva hinnapakkumuse. Kolmanda isiku pakutud hinnad, olgu kogumis või üksikute teenuste

kaupa, on ebarealistlikult madalad, nõnda et need eelduslikult ei võimalda katta lepingu ega

selle üksikute osateenuste omahinda.

Seega tuleb vaidlustusmenetluses esmalt tuvastada, kas Hankija on ristsubsideerimise keelust

kinnipidamist Kolmanda isiku pakkumuse puhul üldse kontrollinud. Kui ei, siis on Hankija

jätnud pakkumuse vastavuse kontrolli osaliselt läbi viimata – kontrollida tuleb kõigi riigihankes

kehtestatud vastavustingimuste täitmist (RHS § 114 lg 1).

5.5. Vastavustingimuse, sh ristsubsideerimise keelu kontrollimine ei sõltu mingi lävendi

ületamisest nagu nt alapakkumuse kontrollimenetluse läbiviimine RHS §-i 115 alusel, kus

hankijal tekib kontrollikohustus siis, kui pakkumuse maksumus näib esmapilgul kahtlaselt

madal. Vastavustingimuste täitmist tuleb kontrollida igal juhul, sõltumata sellest, kas hankijale

tundub asi esmapilgul kahtlane või ei. Hankija ei saa eeldada pakkumuse vastavust. Hankija ei

saa pakkumuse kooskõla ristsubsideerimise keeluga eeldada või järeldada ka pelgast tõsiasjast,

et pakkuja on pakkumust esitades andnud RHS § 110 lg 3 esimest lauset peegeldava kinnituse,

et ta võtab üle kõik hankedokumentide tingimused ja pakkumus on vastav. Pakkumuse

vastavuse kontroll peab olema sisuline.

5.6. Kuna Vaidlustajal puudub juurdepääs Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kujunemist

puudutavale teabele, siis olgugi et Vaidlustajal on tõsised kahtlused ristsubsideerimise osas,

peab Vaidlustaja vaidlustuse esitama suuresti „pimesi“. Seda silmas pidades on kohane

analoogia korras juhinduda kohtupraktikast nn alapakkumuse vaidlustes, mis näeb ette, et kui

asjas oluline teave konkurendi pakkumuse kohta on kaebaja eest varjatud, peab kohus olema

selle võrra aktiivsem, et seda piirangut kaebaja menetlusõigustele tasakaalustada. Ka ei saa

Hankija ega Kolmas isik jääda niisuguses menetluslikus olukorras lauseitavale positsioonile.

Tõendite Vaidlustaja eest salajases hoidmisest tingitud menetlusliku ebavõrdsuse

kompenseerimiseks peavad Hankija ja Kolmas isik vastavas osas kandma tõendamiskoormust.

5.7. Kolmas isik on pakkunud Riigihankes järgmisi hindu:

1) sõidukite maksumus – 44 818 005,81 eurot (Vaidlustajal 68 914 235,46 eurot ja Sisul

66 748 493,20 eurot);

2) hoolduse 10 aasta maksumus – 981 072 eurot (Vaidlustajal 1 272 534,44 eurot ja Sisul

1 652 224,70 eurot);

3) algse toetuspaketi maksumus – 2 067 846,05 eurot (Vaidlustajal 3 343 334,74 eurot

ja Sisul 3 397 854,70 eurot).

Mööndes, et ristsubsideerimise keelu kontroll ei saa seisneda võrdluses teiste pakkujate pakutud

2 Vt VAKOo 192-20/224390, p 19.

4 (30)

hindadega, märgib Vaidlustaja, et Vaidlustaja hinnad on silmatorkavalt madalamad kui

konkurentidel. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole võimalik Riigihankes ette nähtud koguseid

määratud kvaliteediga kasumlikult või vähemalt omahinda kattes pakkuda hindadega, mida on

pakkunud Kolmas isik. Alla omahinna ja ilmselt ristsubsideeritud ei ole mitte üksnes Kolmanda

isiku pakkumus tervikuna, vaid ka iga üksik hinnatav osamaksumus.

5.8. Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumus rikub ristsubsideerimise

keeldu, seda nii pakkumuse koondmaksumuse kui iga üksiku hinnatava osamaksumuse lõikes.

Vaidlustajale ei ole teada, et Hankija oleks Kolmanda isiku poolt ristsubsideerimise keelust

kinnipidamist tegelikult ja sisuliselt kontrollinud.

Kolmanda isiku pakkumus ei vasta tehnilistele nõuetele

5.9. Hankija on vastavustingimuses nr 8 nõudnud, et pakkuja peab esitama nõuetekohaselt

täidetud faili „Technical Requirements“. Viidatud tehniliste tingimuste all on silmas peetud

Exceli faili „Annex 2 Compliance Matrix“ (edaspidi Lisa 2). Riigihanke alusdokumendi

„Instructions for Tenderers“3 p 1.16.10.6 sätestab selle kohta järgmist: After the negotiation

phase, when submitting the final offer based on the finalized Compliance Matrix drawn up by

Contracting Authority, all requirements are marked as Mandatory (M). If the Tenderer indicates

that the fulfilment of the requirement is not possible (answer NC), the Contracting Authority

automatically recognizes the tender as non-compliant and the Tenderer will be excluded. The

following Mandatory requirements are set by the Contracting Authority: [järgneb 9-st punktist

koosnev loetelu, mida siin ei ole korratud].

Kokkuvõtvalt eesti keelde tõlgituna on Hankija ette näinud, et lõplike pakkumuste voorus on

kõik tehnilised tingimused märkega „kohustuslik“. Kui pakkuja märgib Lisas 2, et tema pakutav

sõiduk mõnda tingimust ei täida, siis loetakse pakkumus automaatselt mittevastavaks. Hankija

poolt lõplike pakkumuste voorus väljastatud Lisa 2 näeb tegelikult ette oluliselt enam märkega

„M“ (kohustuslik) tehnilisi tingimusi kui alusdokumendi „Instructions for Tenderers“ p-s

1.16.10.6 loetletud (u 200 rida Excelis).

5.10. Vaidlustajale teadaolevalt on Kolmas isik pakkunud oma Senator nimelist

soomustransportööri, mis on ehitatud tsiviilotstarbelise Ford F-550 šassii peale. Vaidlustajale

teadaolevalt ei täida Senator kõiki Lisas 2 loetletud kohustuslikke tehnilisi tingimusi. Seega,

kui Kolmas isik ei ole esitanud valeandmeid, peab tema lõpliku pakkumuse osaks olevas Lisas

2 olema mõne tehnilise tingimuse juures märge „NC“ ehk Not Compliant, mis tähendab

pakkumuse mittevastavust. Iseäranis tuleb tähelepanu pöörata järgmistele nõuetele:

1) Lisa 2 nõuded 3.2.1, 3.2.4 ja 4.2.5 (Exceli lahtrid D84, D87 ja D108) – Senator’i

tehniline lahendus ei vasta viidatud punktides kehtestatud turvanõuetele, kuivõrd Senator’i

keskset rehvipumpamissüsteemi (CTIS) tuleb opereerida sõidukist väljas, mis tekitab inimesele

otsese kineetilise ohu. Kõnealused turvanõuded kogumis aga nõuavad, et CTIS-i peab olema

võimalik opereerida kaitstud positsioonis (soomustatud sõidukis sees viibides);

2) Lisa 2 nõuded 3.2.1, 3.2.4, 1.3.4 ja 1.3.5 (Exceli lahtrid D84, D87, D52 ja D53) –

Senator’i tehniline lahendus ei võimalda sõjalises kontekstis opereerida sõiduki külgmist

diferentsiaalilukku ilma isikut otsesesse ohtu seadmata. Ka siin näevad kõnealused turvanõuded

oma kogumis ette, et külgmist diferentsiaalilukku peab olema võimalik opereerida kaitstud

positsioonis (soomustatud sõidukis sees viibides);

3) Lisa 2 nõuded 1.1.11, 4.2.3 ja 4.2.4 (Exceli lahtrid D41, D106 ja D107) –

Vaidlustajale teadaolevalt ei ole Senator’i šassii (F-550) tootja Ford valideerinud ja heaks

kiitnud F-550 kasutamist niisuguse täismassiga nagu ümberehitatud Senator’i puhul, mis

vastaks ka kõigile Riigihankes seatud tehnilistele tingimustele. Nagu nähtub Ford F-Series

Super Duty Chassis Cab tehnilisest brošüürist, lk 4, on F-550 šassii puhul ette nähtud erinevad

3 „Juhised pakkujatele“.

5 (30)

maksimaalsed raskused ja kandevõimed, mida antud šassii talub ja Ford lubab. Avaliku info

järgi kaalub Roshel Senator sõiduk 8 tonni.

5.11. Vaidlustaja kahtlused Senator sõiduki mittenõuetekohasuse osas rajanevad mh avalikul

teabel selle kohta, et Ukraina kaitsejõud, kes kasutavad samuti neid sõidukeid, on Senator’ide

kvaliteedis pettunud ja täheldanud erisugu kvaliteediprobleeme.

5.12. Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, kas Kolmas isik on koos oma lõpliku pakkumusega

esitanud kõik Lisa 2 tulbas F nõutud tehnilised dokumendid ning kas need, mis esitati, näitavad

pakutava sõiduki vastavalt Riigihanke tingimustele. Iseäranis palub Vaidlustaja selles

tähelepanu pöörata Lisa 2 nõuetele 3.2.1 ja 3.2.4 (Exceli lahtrid F84 ja F87).

5.13. Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumus rikub erinevaid

tehnilisi tingimusi ning et Kolmas isik ei ole pakkumuses esitanud kõiki nõutud

tõendusdokumente või on esitanud enda pakutava sõiduki kohta eksitavat teavet. Eeldades

nende väidete paikapidavust, on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine ebaõige.

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine

5.14. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust peab Vaidlustaja õigusvastaseks

kolmel alternatiivsel alusel:

1) Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav;

2) Kolmanda isiku pakkumus tekitab nn alapakkumuse kahtluse, mida Hankija pidanuks

kontrollima, aga jättis selle tegemata;

3) kui Hankija kontrollis Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust, on ta

valesti järeldanud, et maksumus on põhjendatud.

5.15. Seoses Vaidlustaja väitega, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult

madal, siis vastavalt vaidlustuskomisjoni- ja kohtupraktikale on konkurendi pakkumuse kui

alapakkumuse tagasi lükkamata jätmine vaidlustatav selle pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse kaudu.

Hankija on jätnud põhjendamatult madala maksumuse kontrollimata

5.16. Kui vaidlustuskomisjon ei nõustu, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsus on ebaseaduslik, tugineb Vaidlustaja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

vaidlustamisel seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult

madal.

5.17. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole Hankija Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrollimiseks läbi viinud RHS §-is 115 sätestatud kontrollimenetlust. Hankija

ei ole vaidlustatud käskkirjas esitanud põhjendusi Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuse toetuseks. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on hankija kohustatud

alapakkumuse kontrollimenetluse lõppjäreldust – olgu siis pakkumuse tagasilükkamine või

vastuvõetavaks pidamine – kirjalikult põhjendama4. Kui see vastab tõele, on Hankija rikkunud

RHS-i, kuna Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on prima facie sedavõrd madal, et

pidanuks Hankijas tekitama alapakkumuse kahtluse.

5.18. RHS § 115 lg 1 kohaldamisalasse langevas olukorras, kus hankija ei ole pakkumuse

maksumuse põhjendatust kontrollinud, ei seisne vaidluse sisu mitte selles, kas vaidlusalune

maksumus on ka tegelikult põhjendamatult madal, vaid selles, kas hankijal pidanuks tekkima

4 EKo C-669/20, p 44.

6 (30)

kahtlus hinna põhjendatuses ja kas hankija pidanuks seega hinna tõsiseltvõetavust kontrollima.

Niisuguses vaidluses peab vaidlustaja põhistama seda, et hankijal pidanuks tekkima kahtlus

pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas.

5.19. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu

eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. RHS ei luba edukaks

tunnistada pakkumust, mille maksumuse põhjendatuse suhtes hankijal on või peab olema

kahtlus, kuid millega seoses kontrollimenetlust läbi ei viidud. RHS § 115 lg-t 1 tuleb sisustada

võimalikult laialt ehk nii, et maksumuse põhjendamatusele võivad viidata mistahes tegurid, mis

osutavad hinna ebamõistlikkusele.

5.20. Eelnevast lähtuvalt tuleb hinnata, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on prima

facie alapakkumuse kahtlust tekitav. Riigikohtu praktika järgi tuleks pakkumuse maksumust

lähemalt uurida siis, kui selle maksumus on silmatorkavalt madal5. Sealjuures on kohtud

kinnitanud, et teiste pakkumuste maksumus on asjakohane võrdluspunkt. Vaidlustuskomisjoni

ja kohtute pikaajalises praktikas on u 20–25% suurune vahe paremuselt järgmise pakkumuse

hinnaga või vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmise hinnaga loetud piisavaks, et jaatada

hankijal alapakkumuse kahtluse tekke kohustust.

5.21. Riigihankes esitatud pakkumuste maksumustest6 on näha, et Kolmanda isiku pakutud

hinnad on oluliselt madalamad kui Vaidlustajal ja Sisul. Vastavalt kohtupraktikale hinnatakse

seda, kas pakkumuse maksumus tekitab või peab tekitama alapakkumuse kahtluse, lähtuvalt

pakkumuse kogumaksumusest. Kui liita kõik Riigihankes esitatud osamaksumused kokku, on

pakkumuste maksumused järgmised:

1) Kolmas isik – 47 866 923,86 eurot;

2) Sisu – 71 798 572,60 eurot;

3) Vaidlustaja – 73 530 104,64 eurot.

See tähendab, et Kolmanda isiku pakkumuse koondmaksumus on järgmise pakkumuse (Sisu)

maksumusest 33,33% ehk 1/3 võrra odavam. Kõrvutades Kolmanda isiku pakkumuse

koondmaksumust kõigi pakkumuste keskmise koondmaksumusega (64 398 533,70 eurot),

näeme, et Kolmanda isiku pakutud hind on 25,67% odavam. Need on märkimisväärsed vahed,

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on konkurentide omast suurusjärgu võrra madalam.

5.22. Eeltoodud erinevused maksumustes pidanuks Hankijas tekitama seda enam küsimusi, et

Kolmas isik on pakkunud konkurentidest oluliselt lühemat tarnaega. Kui Vaidlustaja pakkus

tarneajaks 66647 ja Sisu 7020, siis Kolmas isik kõigest 3020. Paradoks on ilmne: pakutakse

väga odavalt, aga ka väga kiiresti. Loogiline oleks vastupidine olukord, st odava maksumuse

vastukaaluks on pikk tarnaeg. Ka pidanuks Hankijas tekitama küsimusi, et algses pakkumuses

pakkus Kolmas isik sõidukite 10 aasta hoolduse hinnaks 1 026 638 eurot, lõplikuks pakkumuses

aga väiksema summa 981 072 eurot. Samas pakuti algsete pakkumuste voorus hindu 50

sõidukile leebemate tehniliste nõuetega, lõplike pakkumuste voorus aga 100 sõidukile

rangemate tehniliste nõuetega. Seega, hooldamisele kuulub poole rohkem ja keerukamaid

sõidukeid, aga pakutud on madalamat hinda.

5.23. Ei ole eluliselt usutav, et üks turuosaline suudab – eriti olukorras, kus ristsubsideerimine

on keelatud – pakkuda oma tooteid nõutava kvaliteedi juures konkurentidest oluliselt odavamalt

ja oluliselt kiiremini. Militaarotstarbeliste soomustransportööride tootmine ei ole niisugune

5 RKHKo 3-3-1-50-15, p 23. 6 Vt käesoleva otsuse p 5.7. 7 Tarneaja hinnatav arvväärtus kujunes põhimõttel: lõplik näitaja = liidetakse iga tarnenädal pärast lepingu algust

igale sõidukile. Nt kui tarned on planeeritud nädal 10 (sõiduk 1) + nädal 20 (sõiduk 2) + nädal 25 (sõiduk 3), siis

hinnatav näitaja on 10+20+25=55.

7 (30)

tegevusvaldkond, kus erinevate ettevõtjate hinnapakkumused saavad tohutult erineda.

Pakkujate personalikulud, kasumiootus ja koostööpartneritelt saadavad tingimused võivad küll

mõneti erineda, aga laias plaanis nõuab soomustransportööride tootmine vastavalt konkreetselt

tellijalt saadud juhistele kõigilt turuosalistelt võrreldavaid investeeringuid.

Liiati pidi Hankija erilist kaalu omistama sellele, et keelatud on igasugune ristsubsideerimine.

Järelikult ei saa pakkumuse silmatorkavalt madal hind olla põhjendatud sellega, et pakkuja on

nõus tegema antud projekti kahjumlikult, saamaks väärtuslikku referentsi.

5.24. Kui peaks leidma kinnitust, et Hankija jättis Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrollimata, on Hankija teinud jämeda kaalutlusvea. Asjaoludest tulenevalt

pidanuks Hankijal objektiivselt tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakutud hinna

tõsiseltvõetavuses. Sellises olukorras kontrollimenetluse läbi viimata jätmine muudab

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastaseks.

5.25. Kui Hankija on siiski kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust,

siis tugineb Vaidlustaja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise vaidlustamisel

sellele, et Hankija on kontrollimenetluse tulemusel vääralt järeldanud, et pakutud hind on

põhjendatud.

RHS § 115 lg 8 sätestab, et hankija kontrollib pakkuja antud selgitust ja hindab esitatud

tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab

hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. Riigikohtu selgitusel tuleneb RHS §

115 lg-st 8, et hankija peab põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasi lükkama,

st hankijal ei ole selles osas kaalutlusruumi. Küsimus on, kas konkreetset maksumust tuleb

lugeda põhjendamatult madalaks. Sealjuures, kui tegu on rahvusvahelist piirmäära ületava

riigihankega nagu praegu, ei tohi vaidlustuskomisjon oma kontrolli teostades piirduda vaid

ilmselguse testiga, vaid peab põhjalikult hindama Hankija otsuse ratsionaalsust.

5.26. Ehkki ristsubsideerimise keeld ja alapakkumus on kaks erinevat instituuti, on nad tihedalt

seotud. Olukorras, kus Hankija on keelanud ristsubsideerimise, ei saa ta pakkumuse maksumuse

põhjendatust hinnates arvestada võimalusega, et pakkuja kasutab ristsubsideerimist. Ka ei saa

pakkuja enda pakutud hinda selle võttega õigustada. Seetõttu tuleb ristsubsideerimise keelu

tingimusis pakkumuse alapakkumuseks olemist hinnata lähtuvalt sellest, et maksumus, mis ei

kata ära lepingu omahinda, on põhjendamatult madal.

5.27. Sõltumata n-ö arvulistest argumentidest on Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise kohta õigusvastane puuduliku motiveerimise tõttu. Nimelt, kui Hankija

viiski läbi alapakkumuse kontrolli, siis Euroopa Kohtu praktika järgi lasus tal kohustus oma

leidu, et pakkumuse maksumus on hoolimata algsest alapakkumuse kahtlusest siiski

põhjendatud, eraldi motiveerima. Seda Hankija teinud ei ole, mis tähendab, et tema otsus on

kontrollimatu ja läbipaistmatu (RHS § 117 lg 1 koostoimes § 3 p-ga 1).

5.28. Kuna Riigihankes on igasugune ristsubsideerimine keelatud ja Kolmanda isiku

pakkumuse koondmaksumus jääb eelduslikult allapoole lepingu omahinda, siis on tegu

põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, mis kuulub RHS § 115 lg 8 alusel

tagasilükkamisele. Vastavalt on Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumus edukaks tunnistada

õigusvastane. Lisaks sisulistele kaalutlustele on nimetatud otsus õigusvastane vormilistel

põhjustel, nimelt on otsus puudulikult motiveeritud (puuduvad mistahes kaalutlused

maksumuse põhjendatuse osas).

5.29. Vaidlustaja taotleb, et vaidlustuskomisjon nõuaks Hankijalt välja järgmise teabe ning

edastaks selle Vaidlustajale:

1) Kolmanda isiku pakkumuses esitatud Lisa 2 Kolmanda isiku täidetud kujul ning kõik

8 (30)

pakkumuses esitatud lisadokumendid, mis on mõeldud tõendama Kolmanda isiku pakkumuse

vastavust Lisas 2 kehtestatud tehnilistele tingimustele;

2) kogu võimalik kirjavahetus Hankija ja Kolmanda isiku vahel, mida on peetud seoses

Hankija poolt Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse ja/või Kolmanda isiku

pakkumuses ristsubsideerimise keelust kinnipidamise kontrollimisega;

3) kõik Hankija koostatud dokumendid, milles kajastuvad Hankija kaalutlused ja

analüüs Kolmanda isiku poolt Hankijale antud selgituste kohta tema pakkumuse maksumuse

kujunemise osas.

5.30. 03.12.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.30.1. Hankija ja Kolmanda isiku vastused ei kummuta Vaidlustaja argumente. Hankija

tunnistused selle kohta, et ta pole mitmeid asjas olulisi küsimusi uurinud ega analüüsinud, ainult

kinnitavad, et vaidlustus on põhjendatud. Vaidlustaja jääb vaidlustuse juurde ning tulenevalt

vastaspoole vastustest täpsustab ja täiendab oma õiguslikku positsiooni.

5.30.2. Hankija on rea üldsõnaliste õigustuste seas tunnistanud, et ta ei ole kontrollinud, kas

Kolmanda isiku pakkumus järgib ristsubsideerimise keeldu. Hankija on andnud mõista, et

lähenes asjale n-ö kahtluspõhiselt (Kui hankijal oleks tekkinud kahtlus [---], oleks hankija

nõudnud [---] ja [---] hankijal ei ole tekkinud kahtlust [ristsubsideerimise keelu] järgimises

kolmanda isiku poolt). Ka on Hankija teatanud, et ta lähtus ristsubsideerimise küsimuses

Kolmanda isiku kinnitusest kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise

kohta.

5.30.3. Hankija seletused kinnitavad, et Hankija rikkus RHS-ist ja riigihanke

alusdokumentidest tulenevaid kohustusi. Hankija on jätnud ühe pakkumuse vastavustingimuse

kontrollimata. Hankija peab RHS § 114 lg-st 1 tulenevalt kontrollima kõigi vastavustingimuste

täitmist. Selektiivsus ei ole vastavuskontrollis lubatud – hankija peab järgima reegleid, mille ta

on ise kehtestanud. Nii ongi vaidlustuskomisjon varem analoogilises olukorras (hankija

kehtestas ristsubsideerimise keelu, aga jättis sellest kinnipidamise kontrollimata) hankija

tegevuse õigusvastaseks tunnistanud8. Vaidlustaja ei näe, et käesolev kaasus oleks kvalitatiivselt

erinev ja peaks päädima teistsuguse lahendiga.

5.30.4. Ristsubsideerimise keelu kontroll, erinevalt RHS § 115 lg-le 1 allutatud alapakkumuse

kontrollist, ei ole kahtlusepõhine. Pakkumuse vastavust vastavustingimustele tuleneb nende

olemusest lähtuvalt sisuliselt ja tegelikult kontrollida. Hankija ei saa jätta pakkumuse

vastavustingimust kontrollimata väitega, et tal puudus kahtlus. Niimoodi muutuks

vastavuskontroll meelevaldseks ja sisutuks. Ka ei ole – vähemalt ristsubsideerimise keelu puhul

– sisulise kontrolli läbiviimata jätmist õigustav argument see, et pakkuja on pakkumuses

esitanud RHS § 110 lg 3 esimest lauset peegeldava geneerilise kinnituse hanketingimuste

ülevõtmise kohta.

5.30.5. Ristsubsideerimise keelu järgimist saab kontrollida üksnes sisulise uurimise ning

pakkuja esitatud selgituste ja erinevate arvandmete analüüsi kaudu. Hankija suhtumine, et ta on

kontrollist vabastatud, kui maksumusest ei nähtu ristsubsideerimist, on asjakohatu. Jättes

kõrvale äärmuslikud juhtumid nagu nullhinna pakkumine, ei saa pakkumuse maksumusele

peale vaatamine näidata ristsubsideerimise keelust kinnipidamist ega ka selle rikkumist. Tegu

on sedalaadi küsimusega, mida tuleb tingimata lähemalt uurida. Vastasel juhul on otsus tehtud

kontrollimatu ja ebainformeeritud tunnetuse või eelduse pinnalt.

5.30.6. Hankija passiivsust ei õigusta ka see, kui ta peaks leidma, et ristsubsideerimise keelu

kontroll on tülikas ja/või ebamõistlik. See on küsimus, millele tulnuks mõelda riigihanke

8 VAKOo 102-25/287444, p-d 17 ja 22.

9 (30)

alusdokumente koostades. Kui Hankija kehtestas ristsubsideerimise keelu, pidi ta olema valmis

seda ka päriselt kontrollima. Hilisemad mugavuskaalutlustel otsused ei ole õiguspärased.

5.30.7. Hankija väidab, et riigihanke alusdokumentides („Juhised pakkujale“ p 1.16.10.6)

otsesõnu kirjas olev ristsubsideerimise keeld ei olegi pakkumuse vastavustingimus. Hankija

täpne väide on, et ta ei ole kõnealust keeldu kehtestanud [---] eraldi pakkumuste

vastavustingimusena. Vaidlustaja saab sellest aru nii, et Hankija viitab sellele, et keeld sisaldub

alusdokumendis „Juhised pakkujale“, mitte RHR-i lehel „Vastavustingimused“.

Hankija lähenemine on alusetu. Vastavalt vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikale on

ristsubsideerimise keeld pakkumuse vastavustingimus.

5.30.8. RHS-i kohaselt ei ole pakkumuse vastavustingimused ainult need tingimused, mis on

välja toodud RHR-i lehel „Vastavustingimused“, vaid kõik riigihanke alusdokumentide

tingimused, mis sisaldavad nõudeid pakkumusele. Nii ei räägi pakkumuste vastavuse kontrolli

puudutav RHS § 114 lg 1 mitte RHR-i lehel „Vastavustingimused“ sätestatud tingimustest, vaid

riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. Samamoodi sätestab RHS § 110 lg 2, et

pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Vastavalt RHS §

4 p-ile 17 on riigihanke alusdokumendid kõik hankija koostatud või viidatud dokumendid,

milles on määratud ühe riigihanke üksikasjad, sh pakkujale esitatud tingimused ja dokumentide

esitamise nõuded. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et dokument „Juhised pakkujale“ kuulub

riigihanke alusdokumentide sekka.

Eelöelduga seoses on vaidlustuskomisjon selgitanud järgmist9:

Riigihanke alusdokumentide mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule, on

(asjaomases osas) pakkumuse vastavustingimused. Mõistet „pakkumuse

vastavustingimused“ tuleb sisustada funktsionaalselt, mitte üksnes nominaalselt või mõne muu

puhtformaalse tunnuse järgi. Nõnda ei ole ilmtingimata vajalik, et pakkumuse vastavustingimus

oleks esitatud dokumendis pealkirjaga „Vastavustingimused“ või mõne muu dokumendi

alajaotises, mille pealkiri sisaldab märksõna „vastavustingimused. Tallinna Halduskohus on

sellise käsitlusega nõustunud.

5.30.9. Riigihanke alusdokumentide tingimusi liigitatakse sisulis-funktsionaalselt ning

vaidlustuskomisjon on aastal 2021 juba selgitanud, mis tüüpi hanketingimus ristsubsideerimise

keeld funktsionaalselt on10: [---] Kui ristsubsideerimise keeld omandaks tähenduse alles

millalgi tulevikus, kaotaks ta eduka pakkuja väljasõelumise protsessis igasuguse mõtte.

Ristsubsideerimise keelu eesmärk on justnimelt piirata pakkujate vabadust enda pakutava toote

või teenuse hinnastamisel ning sellega seonduvalt määrata kindlaks teatavad reeglid, millest

kõik pakkujad peavad enda pakutavaid hindu määrates lähtuma. Kui ristsubsideerimise keeld

ei oleks pakkumuse vastavustingimus – s.o tingimus, millele pakkumus peab vastama, et

asjaomase pakkumuse alusel oleks võimalik ettevõtjaga sõlmida hankeleping –, siis võiksid

pakkujad riigihanke alusdokumentides või mõnes eriseaduses sätestatud sellesisulist keeldu

lihtsalt eirata ning ikkagi pakkuda mõne toote või teenuse osas hinda, mis on ristsubsideeritud

[---].

5.30.10. Hankijal puuduvad sisulised vastuargumendid vaidlustuse väidetele seonduvalt

ristubsideerimise keelu rikkumise kontrollimata jätmisega. Hankija väited taanduvad

üldsõnalistele argumentidele stiilis jõudsime järeldusele, tuginedes meie kogemusele jne.

5.30.11. Hankija heidab Vaidlustajale ette tõendamiskoormuse mittetäitmist. Vaidlustaja

selgitas juba vaidlustuses oma tõenduslikku positsiooni ja argumenteeris, et kuivõrd tal –

erinevalt Hankijast ja Kolmandast isikust – puudub ligipääs Kolmanda isiku pakkumuse

9 VAKOo 96-20/219424, p 14. 10 VAKOo 127-21/234323, p 31.

10 (30)

maksumust puudutavale detailsele teabele, siis peavad teatavas ulatuses tõendamiskoormust

kandma ka Hankija ja Kolmas isik. Viimased ei saa jääda lihtsalt eitusele.

5.30.12. Tulenevalt Hankija kinnitusest, et ta ei ole Kolmanda isiku pakkumuse kooskõla

ristsubsideerimise keeluga sisuliselt kontrollinud, ei ole tõendamiskoormuse jaotus käesolevas

asjas enam niivõrd relevantne. Nimelt, nagu see on alapakkumuse vaidlustes (RHS § 115 lg 1

vs lg 8 ), on ka siin olukord, kus hankija poolt kontrolli teostamata jätmisel ei ole põhimõtteliselt

võimalik sisuliselt analüüsida, kas pakkumus tegelikult rikub või ei riku ristsubsideerimise

keeldu, kuna Hankija ei ole seda uurinudki. Vaidlustuskomisjon ei saa seda analüüsi läbi viia

Hankija eest. Ka ei saa vaidlustuskomisjon hinnata sellise analüüsi ja lõppjärelduse

õiguspärasust, mida Hankija ei ole kunagi läbi viinud. Praegune vaidlus on niisiis taandunud

küsimusele, kas Hankija tegutses õiguspäraselt, kui lähtuvalt kahtluse puudumisest jättis

Kolmanda isiku pakkumuse puhul ristsubsideerimise keelust kinnipidamise kontrollimata.

5.30.13. Vaidlustaja jääb vaidlustuses esitatud väidete juurde seonduvalt Kolmanda isiku

pakkumuse mittevastavusega tehnilistele tingimustele.

Vaidlustaja märkis vaidlustuses, et Senator sõiduk ei saa täita kõiki Riigihanke tehnilisi

nõudeid, tuues välja mõned erilist tähelepanu vajavad aspektid. Hankija edastatud Lisast 2 on

Vaidlustajale nähtavaks saanud täiendav probleemkoht Kolmanda isiku pakkumuses. See

puudutab Lisa 2 p-is 1.3.2 esitatud järgmist nõuet: The Vehicle shall comply with EURO3

emission regulation while using EN590 compatible diesel fuel (Eesti k: Sõiduk peab vastama

EURO3 heitgaasinormile, kasutades EN590-ga ühilduvat diislikütust).

Senator’i sõidukil olev algupärane Fordi 6,7-liitrine diiselmootor ei ole läbinud Euroopa Liidus

nõutavat EURO3 homologatsiooniprotsessi. EURO3 nõuetele vastavus eeldab täielikku

tüübikinnitusprotseduuri (WVTA – Whole Vehicle Type Approval), mille viib läbi liikmesriigi

akrediteeritud asutus. See hõlmab standardiseeritud heitkoguste (CO, HC, NOx, tahked

osakesed), vastupidavuse, OBD-vastavuse ja tootmise vastavuse kontrolli. Ford F-550 ei ole

Euroopas tüübikinnitust saanud ja seetõttu ei saa selle puhul EURO3 nõuetele vastavust väita.

Ainuvõimalik viis selle sõiduki Euroopas registreerimiseks on individuaalse kinnituse menetlus

(RTI) konkreetses riigis (nt Moldovas). Kuigi see võimaldab riiklikku registreerimist, ei vasta

see Riigihankes nõutud EURO3 nõuetele ja seda ei tunnustata kogu EL-is. See on halduslik

lahendus, mitte tehniline sertifitseerimine.

Dokument, mille Kolmas isik näib olevat sel teemal Hankijale esitanud (avaldus 6,7-liitrise

Powerstroke'i kõrge väävlisisaldusega ühilduvuse kohta), ei ole seotud EURO3 nõuetele

vastavusega. See kinnitab vaid, et mootor võib töötada kõrge väävlisisaldusega kütusega, ega

puuduta heitgaasinorme.

5.30.14. Vaidluse fookuses olev alapakkumuse kahtluse teema sai Hankija vastusega

selgemaks. Hankija kinnitas, et tal ei tekkinud alapakkumuse kahtlust ja ta ei viinud läbi RHS

§-is 115 sätestatud kontrollimenetlust. Olukorras, kus alapakkumuse kontrolli ei ole läbi viidud,

ei seisne vaidluse sisu mitte selles, kas vaidlusalune maksumus on ka tegelikult põhjendamatult

madal, vaid selles, kas Hankijal pidanuks tekkima kahtlus maksumuse põhjendatuses ja kas ta

pidanuks hinna tõsiseltvõetavust kontrollima.

5.30.15. Hankija on viidanud enda sõnutsi „Euroopa Kohtu“ otsusele asjas T-392/15. See viide

on vigane. Esiteks ei ole tegu Euroopa Kohtu, vaid – nagu viitab ka lahendi viitenumbris

sisalduv „T“ – EL Üldkohtu otsusega. (Euroopa Kohtu lahendite tunnus on „C“). Euroopa

Kohus ja EL Üldkohus on EL Kohtu erinevad kojad. Teiseks, EL Üldkohus tegeleb, nagu ka

asjas T-392/15, EL institutsioonide ja ametite hangetega (konkreetses asjas EL Raudteeamet),

mis alluvad nn EL finantsmäärusele, mitte liikmesriikide hankeid reguleerivale ja RHS-i

aluseks olevale EL riigihankedirektiivile. Seega ei ole jälgitav ja Hankija ei ole seda ka

millegagi põhjendanud, miks peaks käesolevas asjas juhinduma EL Üldkohtu praktikast asjasse

puutumatu õigusakti osas.

11 (30)

5.30.16. Hankija viidatud vaidlustuskomisjoni lahend ei puutu asjasse põhjusel, et sealsed

seisukohad puudutavad olukorda, kus riigihankes on laekunud vaid kaks pakkumust. Sel juhul

tõesti ei saa ühe pakkumuse maksumust pidada vaikimisi õigeks ja teise oma valeks või

kahtlaseks, nagu vaidlustuskomisjon on seletanud. Praegune olukord on erinev - Riigihankes

laekus kolm pakkumust, millest kaks ehk enamus olid koondmaksumusega vahemikus ca 72–

73 miljonit eurot, üks ehk anomaalne vähemus aga koondmaksumusega ca 48 miljonit eurot.

5.30.17. Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

kõrvutamine Vaidlustaja ja Sisu pakutud hindadega ei ole kohane. Hankijat ei toeta ka

kohtupraktika. Teiste pakkumuste maksumused on kohtupraktika järgi adekvaatne

võrdluspunkt hinnangu kujundamisel, kas odavaim maksumus tekitab alapakkumuse kahtluse.

Tegu ongi praktikas enim kasutatud võrdleva näitajaga, mistõttu Hankija soovimatus pidada

konkurentide pakkumuste maksumusi asjakohaseks on kunstlik ja otsitud.

5.30.18. Vaidlustaja nõustub Hankijaga, et hinnang tuleb anda pakkumuse maksumusele

tervikuna, mitte üksikutele ühikuhindadele. Vaidlustaja on seda ka ise otsesõnu möönnud ning

võrreldud vaidlustuses nimelt pakkumuste koondmaksumusi. Vaidlustaja põhitees on, et

Hankijal pidanuks tekkima alapakkumuse kahtlus, kuna Kolmanda isiku pakkumuse

koondmaksumus on järgmisest pakkumusest ja kõigi pakkumuste keskmisest

koondmaksumusest ca kolmandiku võrra odavam. See on vaidlustuskomisjoni ja kohtute

praktikat arvestades piisavalt suur erinevus, et Hankija pidanuks hinna põhjendatust uurima.

5.30.19. Ka alapakkumuse teemas on Hankija argumendid paljasõnalised. Vaidlustuskomisjon

ja kohtud on seonduvalt pakkuja selgitustega alapakkumuse kontrollimenetluses korduvalt

leidnud, et trafaretsed ja paljasõnalised deklaratsioonid ei ole piisavad. Sama standard peaks

kehtima ka Hankijale, nõnda et Hankija ei saa oma tegevus(etus)t õigustada kontrollimatute ja

umbmääraste väidetega enda heade teadmiste ja suurte kogemuste kohta.

5.30.20. Hankija on viidanud mingile täpsustamata hankele (2023. a Kanada valitsuse hange),

toomata välja mingit infot või tõendit, mis võimaldaks esitatud teabe tõelevastavuses ja

relevantsuses veenduda. Jääb teadmata, millisest hankest Hankija räägib, kui palju selles hankes

Kolmanda isiku pakutud sõidukid tegelikult maksid, mis sõidukeid Kolmas isik seal pakkus,

mis olid selle hanke täpsed tingimused jne.

Vaidlustusmenetluses on viide mistahes varasemale hankele asjakohatu. Nimelt on iga hanke

tehiolud (ese, nõuded ja tingimused) erinevad, iga hange toimub erinevas kontekstis

(turusituatsioon, teiste pakkujate huvid ja kaalutlused jne). Ühe hanke asjaolusid ei saa Hankija

pakutud moel üksüheselt üle kanda teisele hankele. Teisisõnu, mingi täpsustamata 2023. a

Kanada hanke hinnainfo ei saa olla etaloniks praegu vaidluse all olevas Riigihankes.

5.30.21. Hankija argumendid kogumis kinnitavad, et Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse osas teinud olulise kaalutlusvea. Hankija ei ole pakkumuse silmatorkavalt madalale

hinnale sisulist tähelepanu pööranud. Olgugi et hinnavahed on suured, on Hankija eeldanud, et

küllap on kõik korras. RHS § 115 lg-ga 1 ette nähtud kontrollimenetlus on mõeldud nimelt

selliste eeldamiste ärahoidmiseks. Kõnekas on järgmine Hankija lause: Hankija [---]on

kolmanda isiku pakkumuses esitatud teabe alusel kindel kolmanda isiku võimekuses lepingut

nõuetekohaselt täita. Niisiis: a) pakkumuste hinnaerinevused on suured, kusjuures anomaaliaks

on justnimelt Kolmanda isiku pakkumus (kaks pakkumust kõrgemast hinnaklassist vs üks

oluliselt odavamast); b) Hankija ei küsinud Kolmandalt isikult hinna kohta mistahes selgitusi;

aga c) Hankija on ikkagi kindel Kolmanda isiku suutlikkuses lepingut kvaliteetselt täita.

5.30.22. Hankija oma vastuses vaidlustusele toonud ise välja lisaargumente, mis täiendavalt

toetavad väidet, et Hankijal pidanuks tekkima alapakkumuse kahtlus Kolmanda isiku

pakkumuse suhtes. Nimelt on Hankija esile toodud mõned tehnilised aspektid, mida Kolmas

12 (30)

isik alles peab välja arendama hakkama, et pakkuda Riigihanke nõuetele vastavat sõidukit. Õieti

nähtub Lisast 2, et Kolmanda isiku antud info järgi peab ta lausa 23 tehnilise nõude puhul alles

alustama tehnilist arendustööd. Et selline arendustöö ei ole kerge ega odav, on konkurentidest

oluliselt madalam hinnapakkumine veelgi kahtlasem.

5.30.23. Oluline kaalutlusviga pakkumuse maksumuse põhjendatusele esialgse hinnangu

andmisel on iseseisev alus pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

5.30.24. Seoses Kolmanda isiku vastusega vaidlustusele märgib Vaidlustaja, et Kolmanda isiku

pingutused vaidlustusmenetluses ei saa asendada ega heastada Hankija tegemisi või

tegematajätmisi hankemenetluse läbiviimisel. Nii ei saa Kolmas isik olematuks argumenteerida

tõika, et Hankija ei ole Kolmanda isiku pakkumuse puhul kontrollinud ristsubsideerimise keelu

järgimist ega hinna üldist põhjendatust. Vaidlustuskomisjon ongi hiljuti analoogilises olukorras

leidnud, et kolmas isik ei saa oma argumentidega väärata fakti, et hankija on käitunud

õigusvastaselt11.

5.30.25. Valdav osa Kolmanda isiku mahukast vastusest on konkreetse vaidluse kontekstis

asjasse puutumatu, kuna sisaldab suurel määral Kolmanda isiku omal initsiatiivil alles

vaidlustusmenetluses esitatud seletusi, mida Hankija ei ole hankemenetluses küsinud ega

hinnanud. Vaidlustuskomisjon hindab hankija otsuse õiguspärasust üksnes nende asjaolude

alusel, mis olid olemas otsuse vastuvõtmise ajal. Alles vaidlustusmenetluses esitatud

argumente ei saa seega arvesse võtta. Täiendav põhjus, miks Kolmanda isiku seletused ei taba

vaidluse fookust, tuleneb asjaolust, et Hankija tunnistas kontrollimenetluste läbi viimata jätmist

ning järelikult ei saa siinne vaidlus keskenduda mitteeksisteerivate kontrollide

mitteeksisteerivatele järeldustele, vaid küsimusele, kas Hankija pidanuks asjaomased kontrollid

läbi viima.

5.30.26. Kolmas isik on ristsubsideerimise ja alapakkumuse temaatikaid käsitlenud koos,

segiläbi. See on viga, mis tekitab nii mõneski vastuse punktis probleeme, kuivõrd kahte eri

instituuti ekslikult samastades omistab Kolmas isik kohati Vaidlustajale väiteid, mida too

esitanud pole, või vastuväiteid, mis pole emma-kumma instituudi puhul asjakohased. Ehkki

ristsubsideerimine ja alapakkumus võivad mõnikord olla tihedas seoses, on siiski tegemist

erinevate kategooriatega. Olles öelnud eelnevat, peab aga ka Vaidlustaja Kolmanda isiku

vastust peegeldades käsitlema neid kahte teemaplokki koos, kuna ta ei saa Kolmanda isiku eest

hakata teemakäsitlusi lahutama.

5.30.27. Vastupidiselt Kolmanda isiku arusaamale ei ole vaidlustuses väidetud, et ainuüksi tõik,

et ühe pakkumuse maksumus on teisest madalam, viitab ristsubsideerimisele või

alapakkumusele. Loomulikult on alati mõni pakkumus odavam ja mõni kallim. Ent teatud

õiguslikus kontekstis – nt alapakkumuse kahtluse tekke puhul – on pakkumuste maksumuste

erinevustel tähendus. Vaidlustaja on seda selgitanud. See on väljakujunenud kohtupraktika,

mitte Vaidlustaja omalooming.

5.30.28. Kolmas isik ei ole vaidlustust õigesti mõistnud teiseski aspektis. Nimelt on ta asunud

ümber lükkama üht tõlgendust/väidet, mida Vaidlustaja ei ole kunagi esitanud. Vaidlustaja ei

ole kunagi väitnud, et eraldiseisev probleem oleks see, et Kolmanda isiku algse ja lõpliku

pakkumuse hinnad on erinevad. Mõistagi võivad algse ja lõpliku pakkumuse maksumused

erineda ning suure tõenäosusega erinevadki. Vaidlustaja viitas Kolmanda isiku algse

pakkumuse teatud hinnaridadele spetsiifilises kontekstis, kus algses pakkumuses pakuti 50

leebemate nõuetega sõiduki hoolduse maksumuseks 1 026 638 eurot, lõplikuks pakkumuses

aga 100 rangemate nõuetega sõiduki hoolduse maksumuses 981 072 eurot. Selline hinnalangus

11 VAKOo 238-25/297915, p 11.2.

13 (30)

on ebaloogiline ja Vaidlustaja väitel on see üks faktor paljude seas, mis pidanuks Hankijat

kallutama alustama alapakkumuse kontrolli.

5.30.29. Kolmas isik on kinnitanud Vaidlustaja argumenti, et Hankijas pidanuks tekkima

alapakkumuse kahtlus. Nii on Kolmas isik ka ise välja toonud erinevaid protsentarvutusi ja

näidanud, et tema pakutud hinnad (sh pakkumuse koondhind) on läbivalt oluliselt madalamad

kui konkurentidel.

5.30.30. Kolmas isik on sarnaselt Hankijaga heitnud Vaidlustajale ette vaidlustuse

üldsõnalisust. Arvestades Vaidlustaja piiratud teabehulka on see argument kohatu ning teiseks

jäävad ka Kolmanda isiku enda selgitused paljasõnaliseks. Kolmas isik on esitanud terve rea

üldisi tõendamata väiteid, mille pinnalt ei saaks teha – isegi kui see oleks käesolevas vaidluses

asjakohane – mingeid tõsikindlaid järeldusi. Pakkuja paljasõnalised deklaratsioonid enda

pakutud hinna õigustuseks ei ole piisavad.

6. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. Hankija viis läbi konkurentsipõhise läbirääkimistega Riigihanke. Hankija hindas nelja

kriteeriumi:

1) sõidukite maksumus – osakaaluga 60%;

2) hoolduse 10 aasta maksumus – osakaaluga 15%;

3) algse toetuspaketi maksumus – osakaaluga 15%;

4)tarneaeg – osakaaluga 10%.

Riigihanke alusdokumendi „Instructions for Tenderers in public procurement “Procurement of

4x4 armored personnel carriers (APC) to Moldova Defence Forces” (reference number 282071)

in the form of a competitive procedure with negotiation in the field of defence and security“ p-

is 1.16.14 on Hankija keelustanud nii Riigihanke sisese kui ka välise ristsubsideerimise - Cross-

subsidization is not allowed when submitting tenders, both internal (between individual lines

or parts offered in the tender) and external.

Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et Kolmanda isiku pakkumus rikub ristsubsideerimise keeldu,

et Hankija oleks pidanud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks

läbi viima RHS §-is 115 sätestatud kontrollimenetluse ning et Kolmanda isiku pakkumus ei

vasta hanketingimustele.

6.2. Hankija kontrollis Kolmanda isiku pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele ning tuvastas, et pakkumus vastab esitatud tingimustele. Hankija otsus

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1 ning

seega õiguspärane. Hankija on jõudnud järeldusele, et puudub alus arvata, et pakkumuses

esineks keelatud hankesisest või -välist ristsubsideerimist. Pakkumuse koosseisus Kolmanda

isiku poolt esitatud detailsest ülevaatest pakutud maksumuste osas sai Hankija veenduda, et

Kolmanda isiku pakkumuses ei ole rikutud ristsubsideerimise keeldu.

6.3. Kolmanda isiku pakkumuses toodud maksumused on madalamad kui teistel pakkujatel,

kuid ei saa arvata, et kõik maksumused peaksid pakkujatel olema enam-vähem ühesugused.

Üksnes maksumuste teadmine ja nende võrdlemine teiste pakkujate pakkumuste maksumustega

ei näita ristsubsideerimist. Kui Hankijal oleks tekkinud kahtlus pakkuja poolt ristsubsideerimise

keelu rikkumises, oleks Hankija nõudnud pakkujalt tõendeid pakkumustes toodud maksumuste

kujunemise osas. Hankija on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuses toodud maksumustest

ristsubsideerimist ei nähtu. Hankija toob välja, et kohtupraktikas on leitud, et see, kas on

järgitud ristsubsideerimise keeldu, on keerukas majanduslik otsus, mille hindamine on

14 (30)

esmajoones hankija ülesanne, arvestades varasemaid kogemusi ja hetke paremaid teadmisi12.

Tulenevalt sellest, on Hankija, arvestades oma varasemaid kogemusi (Hankija on 2022/2023

läbi viinud hanke 4x4 soomustransportööride ostmiseks) ja hetke paremaid teadmisi (Hankija

on teadlik turuolukorrast, mh et Kolmas isik on varasemalt müünud hangitavaid masinaid

Ukrainale (ostjaks Kanada Valitsus) ja Saksamaale samas suurusjärgus maksumusega, mis

esitati Riigihankes), leidnud, et Kolmanda isiku poolt on õiguspäraselt järgitud

ristsubsideerimise keeldu.

6.4. Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et Kolmas isik rikuks ristsubsideerimise keeldu.

Riigikohus on 14.03.2011 otsuse 33-1-87-10 p-is 19 leidnud, et kaebuse esitanud isikul lasub

tõendamiskoormis tõendamaks, et vaidlustatud pakkumises märgitud hind on liiga madal.

Vaidlustaja leiab, et Kolmas isik on teinud ristsubsideerimise keeldu rikkuva hinnapakkumuse,

kuna on tema pakutud hinnad, olgu kogumis või üksikute teenuste kaupa, on ebarealistlikult

madalad, nõnda et need eelduslikult ei võimalda ära katta lepingu ega üksikute osateenuste

omahinda. Ainuüksi see, et märgid viitavat Vaidlustajale, et Kolmas isik on teinud

ristsubsideerimise keeldu rikkuva hinnapakkumuse, ei tõenda ristsubsideerimise keelu

rikkumist Kolmanda isiku poolt. Vaidlustaja poolt välja toodud ülevaade Kolmanda isiku

võimalikust ristsubsideerimise keelu rikkumisest on sisutühi ja tõendamata.

6.5. Vaidlustaja toob vaidlustuses välja, et Hankija on jätnud pakkumuse vastavuse kontrolli

osaliselt läbi viimata – kontrollida tuleb kõigi vastavustingimuste täitmist. Hankija ei ole

kehtestanud ristsubsideerimise keeldu eraldi vastavustingimusena. Vastavustingimusena

kehtestatud ristsubsideerimise keeldu rikkuva pakkumuse osas esineb RHS § 114 lg-st 2 tulenev

pakkumuse tagasilükkamise alus. Antud juhul on hankesisese ja -välise ristsubsideerimise keeld

sätestatud riigihanke alusdokumendi „Instructions for Tenderers in public procurement

“Procurement of 4x4 armored personnel carriers (APC) to Moldova Defence Forces” (reference

number 282071) in the form of a competitive procedure with negotiation in the field of defence

and security“ p-is 1.16.14. Kolmas isik on Hankijale kinnitanud kõigi riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist ning Hankijal ei ole tekkinud kahtlust selle

järgimises Kolmanda isiku poolt.

6.6. Hankija tunnistas Kolmanda isiku pakkumuse õiguspäraselt vastavaks. Kuna vastavaks

tunnistatud pakkumuste hindamise tulemusena sai Kolmanda isiku pakkumus kõige rohkem

punkte, tunnistas Hankija Kolmanda isiku pakkumuse ka edukaks. Pakkumuse hindamise

kriteeriumide kohaselt läbi viidud hindamise tulemusel on majanduslikult soodsaim Kolmanda

isiku pakkumus.

6.7. RHS § 115 lg 1 esimese lause kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on

hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Sellest

tulenevalt, peab hankijal esmalt tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on hankelepingu

eset arvestades põhjendamatult madal13, millele järgneb hankija kohustus selgitada välja

maksumuse põhjendatus. Hankijal puudub kohustus küsida selgitusi pakkumuse maksumuse

põhjendatuse osa, kui hankijal vastav kahtlus puudub.

6.8. RHS ei sätesta, mis on põhjendamatult madala maksumusega pakkumus ega anna

juhtnööre, millal peaks hankija, vaidluse korral vaidlustuskomisjon või kohus, leidma, et

pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. Euroopa Kohus

on asunud seisukohale (04.07.2017 otsus kohtuasjas T-392/15 p 88), et esimeses etapis peab

hankija hindama, kas esitatud pakkumused tunduvad olevat põhjendamatult madala

12 TlnHKo 3-201429, p 22. 13 RKHK 3-19-1825/50, p 14 ja 320-924, p 18.

15 (30)

maksumusega. Verbi tunduma kasutamine rakendusmääruses eeldab, et hankija annab

pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse suhtes prima facie hinnangu. Seega ei kohusta

rakendusmäärus hankijat tegema omal algatusel iga pakkumuse koostisosade suhtes

üksikasjalikku analüüsi, et kindlaks teha, et see pole põhjendamatult madala maksumusega.

Sellest tulenevalt, esimeses etapis peab hankija vaid kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused

sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala

maksumusega.

6.9. Hankijal ei tekkinud kahtlust, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oleks hankelepingu

eset arvestades põhjendamatult madal, millest tulenevalt puudus ka alus RHS § 115 lg-st 1

tuleneva kontrolli läbiviimiseks. Ainult teiste pakkumuste maksumustele viitamine ei anna alust

selleks, et Hankijal oleks pidanud kahtlus tekkima. Põhjendamatult madala maksumuse puhul

tuleb hinnata pakkumuse maksumust tervikuna, mitte võrrelda üksikuid ühikhindu14. Kolmanda

isiku pakkumuses toodud maksumus on tema teadaolev tavapärane maksumus antud hanke

raames pakutava osas. Kolmanda isiku konstrueeritud platvorm põhineb seeriatoodangul ja

võrreldes konkurentidega teistsugusel tehnilisel lahendusel (frame vs monocoque), millest

tulenevalt on platvormi komplekteerimine majanduslikult soodsam. Samuti, on soodsamad

selle varuosad ja sellele pakutakse soodsamat teenindust. Hankija toob välja, et 2023. aastal

ostis Kanada valitsus Kolmanda isiku poolt pakutud masinaid Ukrainale maksumusega umbes

300 000 eurot masina kohta.

6.10. Vaidlustaja poolt vaidlustuses välja toodud asjaolud pole sellised, mille tõttu oleks

Kolmanda isiku pakkumus pidanud tunduma Hankijale põhjendamatult madala maksumusega

pakkumusena, võttes mh arvesse ka ülaltoodud asjaolusid. RKIK on teadlik turuolukorrast ning

omab eelnevat kogemust 4x4 soomustransportööride hankimisel, millest lähtuvalt on Hankija

arvamusel, et Kolmanda isiku pakutud maksumus ei ole kuidagi ebamõistlik, tegemist ei ole

alapakkumusega.

6.11. Vaidlustaja leiab, et militaarotstarbeliste soomustransportööride tootmine ei ole niisugune

tegevusvaldkond, kus erinevate ettevõtjate hinnapakkumused saavad tohutult erineda (nagu

kinnitab ka Vaidlustaja ja Sisu pakkumuste võrdlus). Asjaolu, et Vaidlustaja ja Sisu pakkumuste

maksumused palju üksteisest ei erine ja need erinevad rohkem Kolmanda isiku pakkumuse

maksumusest, ei anna alust selleks, et Hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus, et Kolmanda

isiku pakkumuse puhul on tegemist alapakkumusega. Suuremate maksumuste erinevuste puhul

ei ole alati alust arvata, et just kallimad pakkumused kajastavad hinda õigesti ning madalama

maksumuse puhul tuleks eeldada, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega.

Vaidlustuskomisjon15 on välja toonud, et pakkujad tegutsevad konkurentsisituatsioonis, teiste

pakkujate pakutud hinnad on neile teadmata kuni pakkumuste avamiseni ning iga pakkuja

hinnastab oma pakkumuse lähtuvalt temale iseloomulikest asjaoludest (varasem kogemus,

teadmised, personali kompetents, kokkulepped koostööpartneritega jne). Sellest tuleneb juba

olemuslikult, et ühe pakkumuse maksumust ei saa vaikimisi pidada õigeks või mõistlikuks ning

sellest erinevat maksumust kahtlaseks või vääraks.

6.12. Vaidlustaja leiab, et ei ole eluliselt usutav, et üks turuosaline suudab pakkuda oma tooteid

nõutava kvaliteedi juures konkurentidest oluliselt odavamalt ja oluliselt kiiremini. Hankijal ei

ole põhjust kahelda Kolmanda isiku poolt pakutud tarneajas, omades taaskord teadmisi ja ka

varasemat kogemust turul valitsevast olukorrast, millise ajaga on võimalik vastavas valdkonnas

tarnet teostada. Hankija leiab, et Vaidlustaja seisukohad on üldsõnalised ning lähtuvad vaid

sellest, et Vaidlustaja pakutud maksumust peaks võtma kui õiget maksumust turul, millest peaks

lähtuma. Hankija sellega ei nõustu ning on Kolmanda isiku pakkumuses esitatud teabe alusel

14 TlnRnKo 3-17-2544 p 13. 15 VAKOo 32-25/280446.

16 (30)

kindel Kolmanda isiku võimekuses lepingut nõuetekohaselt täita. Hankijal ei ole õigust sekkuda

pakkujate äritegevusse ning omamata kahtlust pakkuja tegevuses (sh võimalik

ristsubsideerimise keelu rikkumine või alapakkumuse esitamine), ei pea Hankija eraldi

kontrollimenetlust alustama ega tegema.

6.13. Arvestades, et Hankijal ei tekkinud ega pidanudki tekkima kahtlust, et Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus oleks hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, puudus

Hankijal ka kohustus alustada RHS §-is 115 sätestatud kontrollimenetlust. Hankija on toiminud

õiguspäraselt, hinnanud õigesti pakkumuste maksumusi, uurinud turul pakutavaid hindasid,

tuginenud oma varasemale kogemusele 4x4 soomustransportööride hankimisel, millest

tulenevalt ei ole alust tunnistada Hankija otsust Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamiseks kehtetuks põhjusel, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega

pakkumusega.

6.14. Vaidlustaja viitab vaidlustuses, et Kolmanda isiku pakkumus ei ole vastavuses tehniliste

nõuetega. Hankija sellega ei nõustu, kuna on kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse vastavust

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning on sellest tulenevalt õiguspäraselt

tunnistanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks.

6.14.1. Lisa 2 nõuetele 3.2.1 ja 3.2.4 vastavuse tõestamiseks on Kolmas isik pakkumuses

esitanud raporti: 8_1_OBL - Roshel Senator MRAP Testing 2023-06-15. „The tests were

performed by Oregon Ballistic Laboratories (OBL) in accordance with AEP-55 Volume 3

requirements to STANAG 4569 Level 2“.

Hankija hinnangul on eeltoodud dokumendi alusel tõendatud vastavus Lisa 2 p-idele 3.2.1 ja

3.2.4. P-i 4.2.5 osas on Kolmanda isiku poolt märgitud „MD“: Modification required - the

proposed solution is either in operational prototype status or a similar solution is available and

can be showcased, but it is requiring non-extensive modification. Eelnimetatud tingimuse

staatuse põhjal on Vaidlustaja poolt väär väita, et Kolmanda isiku poolt pakutaval masinal on

võimalik CTIS süsteemi ainult masinast väljaspool käsitleda, kuna antud süsteem ei ole

pakutaval baasmasinal veel Riigihanke tingimustele vastavalt välja arendatud.

6.14.2. Lisa 2 nõuetele 1.3.4 ja 1.3.5 vastavuse tõestamiseks on Kolmas isik pakkumuses

esitanud vastava joonise: 8_1_Roshel MRAP_APC_ATSV_Drawing Drivetrain. Selle kohaselt

toimub lukkude lülitamine masina salongi paigaldatud juhtnuppude abil, baasmasinaga

võrreldes lisandub nupupaneelile ka esisilla diferentsiaalluku lülitamise võimekus. Lisaks, on

Hankija Kolmandalt isikult küsinud lisainfot masinale integreeritava esisilla diferentsiaalluku

osas, et veenduda antud lahenduse sobivuses hanketingimustega. P-is 1.3.5 on Kolmanda isiku

poolt märgitud „MD“, ehk antud tingimus ei olnud täidetud baasmasina konfiguratsioonis, kuid

saab täidetud Moldovale mõeldud versioonis.

6.14.3. Lisa 2 nõude 1.1.11 osas on Kolmanda isiku poolt märgitud „FC“ ehk fully compliant.

Nõue on täidetud juba baasmasina puhul. Hankija ei ole näinud ette lisadokumentide esitamist

koos pakkumusega, vaid antud nõude verifitseerimine on planeeritud prototüüpmasina

valmimise faasi, mille käigus on õigus hankijal nõuda ja üle vaadata kõikide COTS toodete

vastavust CE sertifikaatidele. Hankija ei näe põhjust kontrollida baasmasina komponentide CE

sertifikaatidele vastavust, kuna oluline on tõestada Moldova konfiguratsiooniga masinal

kasutusel olevate COTS toodete CE vastavust.

6.14.4. Lisa 2 nõuete 4.2.3 ja 4.2.4 verifitseerimine on planeeritud prototüüpmasina valmimise

faasi, mille käigus on Hankijal õigus nõuda ja üle vaadata antud süsteemide vastavust UN ECE

regulatsiooni p-ile 79. Antud testid ja vastavus on otstarbekas läbi viia Moldova

konfiguratsiooniga masinal ja täismassiga, mille alusel saab veenduda esitatud sertifikaatide

õigsuses. Kolmanda isiku poolt Hankijale edastatud kaaluarvutused on järgnevad: Weight

17 (30)

calculation table:

Vehicle model name: Ford F550

Vehicle dry weight, kg: 8990

Liquids (oil, coolant) weight, kg: 52

Fuel in tank (full), kg: 127,18

Turret and ringmount weight, kg: 384

Winch and onboard toolkit weight, kg: 70

Vehicle kerb weight, kg: 9623,18

The maximum permissible payload, kg: 2400 Vehicle gross weight, kg: 12023,18.

Lisaks on Kolmas isik edastanud Hankijale tõendused vedrustuse vastupidavuse

suurendamiseks tehtud tugevdustest võrreldes originaalse Ford F550 šassiiga: Rear_axle.pdf,

Front_axle.pdf. Täiendavad verifitseerimised viiakse läbi prototüüpmasina valmimise faasis.

6.15. Kolmas isik on koos oma lõpliku pakkumusega esitanud kõik Lisa 2 tulbas F nõutud

tehnilised dokumendid ning need näitavad pakutava masina vastavust hanketingimustele.

Hankija on enda ja lõppkasutaja huvide kaitseks määranud lisatingimuse p-is 9.2.2, mis annab

Hankijale õiguse ja kohustab kõik Lisa 2 kirjeldatud nõuded kontrollima läbi sertifitseerimise,

inspektsiooni, demonstratsiooni, testide või analüüside. P 9.2.2 sätestab: All the requirements

shall be verified through certification, inspection, demonstration, test or analysis. All

performance requirements shall be demonstrated or tested. The verification is not needed if the

verification has previously done against the requirement and relevant qualification documents

is submitted.

6.16. Hankija on viinud läbi Lisas 2 „Verification during practical tests“ osa baasmasinal, mille

käigus veendus Hankija kõige olulisemate taktikalise mobiilsuse tingimustele vastavuses

Kolmanda isiku pakutava masina puhul.

6.17. Seoses Vaidlustaja taotlusega dokumentide edastamiseks märgib Hankija:

1) kuna Hankijal ei tekkinud kahtlust Kolmanda isiku poolt ristsubsideerimise keelu

võimaliku rikkumise ega pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas, puudub Hankijal ka

vastavat teavet puudutav kirjavahetus Kolmanda isikuga;

2) eeltoodud põhjusel pole Hankija koostanud ka mingisugust analüüsi Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse kujunemise osas, kuna selleks puudus vajadus;

3) Hankija edastab Vaidlustajale Lisa 2;

4) tehnilisi andmeid ja hinnakujunemist sisaldavaid dokumente ei ole Hankijal võimalik

avaldada, kuna tegemist on Kolmanda isiku ärisaladusega.

6.18. 08.12.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.18.1. Vaidlustaja täiendavad seisukohad ei sisalda teavet, mida ei oleks juba kajastatud

vaidlustuses ning need ei anna alust Hankija varasemate seisukohtade muutmiseks.

6.18.2. Vaidlustaja välja toodud tehniliste nõuete osas märgib Hankija, et Vaidlustaja viitab

sisulisele puudusele praeguses tõendusmaterjalis, millest ilmneb, et Kolmas isik ei ole

kinnitanud, et nende pakutav sõiduk oleks vastavuses EURO3 nõuetele. Hankija juhib

tähelepanu, et terviksõidukile antud tüübikinnitus keskkonnanõuete täitmisest EURO3 tasemel

ei ole olnud Hankija eesmärgiks, vaid eesmärgiks oli hangitaval sõidukil sellise mootori

kasutamine, millega oleks tehniliselt usutavalt võimalik täita EURO3 tasemel heitmenorm.

Sellisele tõlgendusele viitab Hankija poolt Lisas 2 nõude 1.3.2 esialgse täidetuse kontrolliks

pakkumuste faasis esitatav mootoritootja andmeleht või sertifikaat (Certification or data sheet

from the engine manufacturer), mitte terviksõiduki tootja sertifikaat või andmeleht. Sellest

tulenevalt jääb Hankija seisukohale, et Kolmas isik on tõendanud nõude täidetuse vastavalt

riigihanke alusdokumentides nõutule. Eeltoodud kavatsus on olnud Hankija sooviks seetõttu,

18 (30)

et tulenevalt heitmenõuete leebemast kohaldamisest militaarsõidukitele ei ole praktikas

soomustransportöörid valdavalt terviksõidukina sertifitseeritud ning sellise tingimuse seadmine

piiraks ebamõistlikult konkurentsi, suurendaks tarnitavate sõidukite hindu ning pikendaks

tarneaegu ebamõistlikus ulatuses tüübikinnituse protsessi aja- ning rahakulukuse tõttu.

6.18.3. Dokumendi „Instructions for Tenderers in public procurement “Procurement of 4x4

armored personnel carriers (APC) to Moldova Defence Forces” (reference number 282071) in

the form of a competitive procedure with negotiation in the field of defence and security“ p-is

7.4 on kirjeldatud, et baassõidukit testitakse enne lepingu sõlmimist vaid vastavusmaatriksis

baasmasinale kohalduvas mahus, mitte lõplikule masinale kohalduvas mahus. Hankija viis

kirjeldatud katsed läbi Kolmanda isiku poolt Riigihankes pakutava masina baasversiooniga

ning see masin täitis kõik kontrollitud nõuded. Hankija tutvus sama külastuse käigus Kolmanda

isiku tootmistehasega kokkuleppel toimunud täiendava tegevusena pärast kõikide kohustuslike

katsete lõpetamist.

7. Kolmas isik, Roshel Inc., vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

7.1. Vaidlustaja seab Hankija otsuse Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks

kahtluse alla kahel peamisel alusel:

1) ristsubsideerimise keelu rikkumise tõttu;

2) tehnilistele nõuetele mittevastavuse tõttu.

Need väited on põhjendamatud. Vaidlustaja argumendid tuginevad puudulikule teabele ning

riigihanke dokumentide ja kohaldatava õiguse väärinterpretatsioonile. Kolmanda isiku

pakkumus vastab kõigile Hankija kehtestatud ning RHS-i nõuetele.

7.2. Vaidlustaja väited põhjendatult madala maksumuse kohta on tõendamata. Vaidlustuses

viidatud hinnatasemed põhinevad üksnes oletustel, mis ei saa tõendada rikkumist. Pelgalt

madalamate või erinevate turuhindade olemasolu ei tõenda ristsubsideerimist.

Põhjendamatult madal maksumus

7.3. Roshel Inc. hinnakujunduse kohta on olemas avalikult kättesaadav ametlik teave,

sealhulgas lepingute sõlmimise andmed, mis on avaldatud USA välisministeeriumi hangete

andmetes ja teistes föderaalsetes portaalides. Need allikad avalikustavad Roshel Inc.

soomustatud sõidukite eest sõlmitud lepingute maksumused, mis näitab, et ettevõtte

hinnakujundus on järjepidev, jälgitav ning vastab tema turupositsioonile.

USA Valitsusele tarnitud Roshel Inc-i sõidukite avaldatud ühikuhind jääb vahemikku 269 800

kuni 310 900 eurot, kusjuures keskmine ühikuhind on 289 590 eurot sõiduki kohta. Roshel

Inc-i hind käesolevas Riigihankes (448 180 eurot ühe sõiduki eest) on seega:

1) 55% kõrgem kui kõigi USA lepinguandmete keskmine ühikuhind; ja

2) 44% kõrgem kui võrreldava MRAP konfiguratsiooni avaldatud hind.

See lükkab ümber Vaidlustaja väite põhjendamatult madala maksumusega pakkumusest ja

ristsubsideerimise kasutamisest. Hind, mis on 44–55% kõrgem Roshel Inc.-i enda USA

valitsuse lepinguhindadest, ei saa olla põhjendamatult madal.

7.4. USA lepinguhinnad puudutavad seeriatootmise sõidukeid, mitte prototüüpe ega

demonstratsioonisõidukeid. Roshel Inc. on nende lepingute alusel tootnud ja tarninud sadu

sõidukeid ning üksnes Ukrainas on kasutusele võetud üle 2000 Senator platvormi.

7.5. Varasemate hindade ja vaidlusaluse Riigihanke hinna erinevus on põhjendatud täiendavate

funktsioonide, konfiguratsioonide ja varustusega, mida Riigihankes on nõutud. Riigihanke

alusdokumentides sätestatud tehnilised nõuded sisaldavad mitmeid lisavarustuse ja -võimekuse

19 (30)

nõudeid, mis ületavad konfiguratsioone, mida on tarnitud USA föderaalsete lepingute alusel.

Need elemendid suurendavad objektiivselt tootmiskulusid ning õigustavad seega kõrgemat

ühikhinda.

7.6. Riigihankes pakutud hind on võrreldav Roshel Inc.-i rahvusvahelise lepinguloo ja

hankepraktikaga ning kooskõlas Riigihanke tehniliste nõuetega.

Roshel Inc.-i pakutud hind on ligikaudu 30–35% madalam kui kahe teise pakkuja, ARQUUS

SAS ja Sisu hinnad. See hinnavahe on aga järjepidev kõigi hinnakomponente moodustavate

elementide puhul ning vastab täielikult sõiduki enda madalamatele tootmiskuludele.

7.7. Riigihange nägi ette mitte üksnes sõidukite maksumuse, vaid ka 10-aastase hoolduse ning

esialgse toe paketi ühise hindamise. Nende lisakomponentide analüüsimisel ilmneb sama:

1) Roshel Inc.-i ennetava hoolduse hind on 23–41% madalam kui konkurentidel;

2) Roshel Inc.-i esialgne tugipakett on 38–39% madalam.

Need arvud ei viita ristsubsideerimisele – need on otseselt seotud sõiduki madalama

baashinnaga See vastab tüüpilisele ja ootuspärasele hinnapakkumise struktuurile, mille puhul

hooldus- ja tugikulud on otseses seoses sõiduki hinna, konfiguratsiooni ja elutsükli kuludega.

Seega Roshel Inc.-i pakutud madalam hind ei ole kunstlike hinnalangetamiste ega kulude

ümbertõstmise tulemus, vaid efektiivsema tootmismudeli tulemus. Kõik hinnatavad

komponendid on hinnastatud proportsionaalselt ja järjepidevalt, mis kinnitab hinna sisemist

loogikat, kulupõhist põhjendatust ning täielikku vastavust riigihanke hindamismetoodikale.

Seega on hinna struktuur majanduslikult põhjendatud, läbipaistev ning kooskõlas turupõhise

hinnastamise põhimõtetega, kinnitades täielikku vastavust risttoetuse keelu nõuetele.

7.8. Vaidlustaja tuginemine algpakkumise ja lõpp-pakkumuse hindade võrdlusele on ebaõige

ning on vastuolus Riigihankes kehtestatud reeglitega. Vastavalt „Juhised pakkujatele“ p-ile

2.1.4, jaotises 2 „Algpakkumise esitamine“, [---] lõpp-pakkumses esitatud hind loetakse

Hankija jaoks lõplikuks. Algpakkumine on riigihanke alusdokumentides määratletud kui üksnes

läbirääkimiste etapis kasutatav esialgne dokument ning seda ei saa käsitleda vastavuse või

ristsubsideerimise hindamise aluseks.

Sellest hoolimata esitab Vaidlustaja väite ristsubsideerimisest, võrreldes valikuliselt Roshel

Inc.-i alg- ja lõpp-pakkumuse hindu. Selline lähenemine ignoreerib juhist, et algpakkumine ei

ole lõplik ega siduv ning seda ei saa käsitleda tõendina mittevastavuse kohta.

7.9. Kolmanda isiku alg- ja lõpp-pakkumuse hindade võrdlus lükkab ristsubsideerimise väite

ümber - sõiduki hind kui pakkumuse kõige suurema kaaluga komponent kasvab lõpp-

pakkumuses ning selle osakaal kogu hinna struktuuris suureneb samuti. See on vastuolus mis

tahes kulude ümberjaotamise või kunstliku hinnalangetuse kontseptsiooniga.

Ristsubsideerimine eeldaks tahtlikku kulude ümbertõstmist ühelt realt teisele eesmärgiga

kunstlikult alandada kõige suurema kaaluga komponendi hinda, antud juhul sõidukite

maksumust. Vastavalt pakkumuste hindamismetoodikale on sõidukite maksumus kõrgeima

kaaluga (60%) ning seega otsustava tähtsusega kommertshindamise tulemuses.

Kui ristsubsideerimine oleks tõepoolest esinenud, võiks eeldada, et pakkuja vähendab

kunstlikult sõiduki hinda ja kannab kulud üle teistesse komponentidesse, näiteks pikaajalisse

hooldusesse või algsesse tugipaketti, kus mõju hindamistulemusele oleks oluliselt väiksem.

Selline manipulatsioon avalduks sõiduki hinna langusena kõrvalkomponentide hinna kaudu.

Siiski ilmneb Kolmanda isiku lõplikus pakkumuses vastupidine:

1) sõidukite hind tõusis esialgse ja lõpliku pakkumuse vahel. See on vastuolus

ristsubsideerimise loogikaga. Pakkuja, kes sooviks kunstlikult vähendada peamist kulurida, ei

suurendaks kõige suurema kaaluga hinnakomponenti;

2) sõiduki hinna osakaal koguhinnas kasvas 91%-lt 94%-le. See näitab, et sõiduki hind

muutus lõplikus pakkumuses veelgi domineerivamaks komponendiks. Ristsubsideerimine

eeldaks selle osakaalu vähenemist, mitte suurenemist.

20 (30)

7.10. Pärast seda, kui Roshel Inc. suurendas tarnitavate sõidukite kogust ja lisas Hankija nõutud

täiendavad tehnilised tingimused, pikenes lõpliku pakkumuse tarnegraafik märkimisväärselt.

See vastab täielikult tööstuslikule loogikale: rohkem sõidukeid ja rohkem funktsionaalsusi

tähendab pikemat tootmistsüklit. Väide, et Roshel Inc. pakkus ebatavaliselt lühikesi tarneaegu

hinna kompenseerimiseks, on tõendatult väär.

Kolmandal isikul on üks kiiremaid ja tõhusamaid soomussõidukite tootmistsükleid

maailmaturul. USA välisministeerium on leidnud, et Roshel Inc. oli ainuke tootja, kes suutis

tarnida 190 soomustatud sõidukit 90 päeva jooksul. See USA valitsuse kinnitus tõendab Roshel

Inc. tarnegraafiku usaldusväärsust Riigihankes ning kinnitab, et pakutud tähtajad põhinevad

tõendatud võimekusel.

7.11. Roshel Inc. toodab soomustatud sõidukeid Fordi platvormidel, mis tagab kohese ja

katkestusteta juurdepääsu šassiidele. Erinevalt tootjatest, kes sõltuvad spetsiaalsetest või

kaitsetööstuslikest platvormidest, mille hankimine võib võtta mitu kuud, võimaldab Kolmanda

isiku tuginemine masstoodetud kommertssõiduki šassiidele oluliselt lühendada tootmistsüklit

ja vähendab sisendkulusid. See on fundamentaalne struktuurne erinevus, mis otseselt selgitab

Roshel Inc.-i lühemaid tarneaegu ja kuluefektiivsust.

7.12. Roshel Inc. on väike- ja keskmise suurusega ettevõte (SME), mis tegutseb optimeeritud

organisatsioonilise struktuuriga ja väga madalate üldkuludega. Erinevalt suurtest

rahvusvahelistest kaitsetööstusettevõtetest, millel on mitmekihiline juhtimis- ja

tegevusstruktuur, võimaldab Rosheli SME-profiil oluliselt madalamaid püsikulusid, tõhusamat

tootmise planeerimist ja kiiremat otsustamist. Need sisemised efektiivsused muutuvad

konkurentsivõimelisemaks hinnatasemeks.

7.13. Kolmandal isikul on kõrge ettevõttesisene vertikaalne integreeritus alates

projekteerimisest kuni valmistamise, keevitamise, soomustamise, elektrilise integreerimise,

kvaliteedikontrolli ja testimiseni. See vähendab sõltuvust alltöövõtjatest, minimeerib viivitusi,

välistab tarneahela kitsaskohti ning võimaldab Roshelil kontrollida nii kvaliteeti kui ka kulusid.

Paljud konkurendid tellivad kriitilised tootmisetapid alltöövõttena, mis toob kaasa pikemad

tähtajad ja kõrgemad kogukulud.

7.14. Roshel Inc. saavutab täiendavat kuluefektiivsust mastaabisäästude ja tarnijapoolse

hinnakujunduse optimeerimise kaudu. Suuremahulise terase, soomusmaterjalide,

komponentide ja kommertsšassiide ostjana saab Roshel Inc. kasu koguselisest

hinnasoodustusest ja pikaajalistest hinnakokkulepetest tarneahela partneritega. Need säästud

vähendavad otseselt tootmisühiku hinda ja kajastuvad Kolmanda isiku pakkumuses. See

struktuurne eelis on kättesaadav üksnes tootjatele, kellel on suur tootmismaht ja korduvad

tellimused, ning seda ei saa korrata konkurendid, kellel on väiksem või ebaregulaarne

tootmistsükkel;

7.15. Võttes arvesse eeltoodut:

1) Roshel Inc. hinnad kajastavad tõhusat tootmist ja kulude optimeerimist;

2) Roshel Inc. lühike tarnegraafik kajastab tõendatud ja väliselt kinnitatud võimekust,

mitte riskikäitumist või ebarealistlikke kohustusi.

Seetõttu on Vaidlustaja väited ebanormaalselt madala hinna või ebareaalselt kiire tarne kohta

valed. Kolmanda isiku konkurentsieelised tulenevad struktuursest efektiivsusest ja kõrgelt

arenenud tootmismetoodikast, mis on täielikult kooskõlas Riigihanke reeglite ning turu

tegelikkusega.

21 (30)

Väidetav tehniline mittevastavus

7.16. Vaidlustaja väited Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavusest tehnilistele nõetele

põhinevad faktilisel eksimusel Roshel Inc.-i pakutud sõidukimudeli osas. Vaidlustaja eeldus, et

Roshel Inc. osales Riigihankes Senator APC konfiguratsiooniga ning tugineb sellele mudelile,

on vale. Roshel Inc. esitas Riigihankes Senator MRAP konfiguratsiooni. Tegemist on

teistsuguse platvormiga, millel on kõrgem kaitsetase.

Kuna Vaidlustaja lähtub valest mudelist, on kõik viited väidetavatele kineetilistele ohtudele ja

mittevastavusele Exceli ridades D84 ja D87, mis käsitlevad STANAG 4569 standardi alusel

nõutavat ballistilist kaitsetaset, ekslikud ja ei vasta sõidukile, mida Roshel Inc. tegelikult

pakkus. Seetõttu ei oma need viited mingit seost pakutud Senator MRAP-i nõuetele

vastavusega.

7.17. Senator MRAP on lahingutes tõestatud platvorm, mis on sõltumatult testitud ja

sertifitseeritud NATO sertifitseeritud ballistikalabori poolt vastavuses STANAG 4569

standardile – tase 2 ballistilise kaitse osas kineetiliste ohtude vastu ning miinikaitse tasemetel

kuni 3a ning tasemetel 2b ja 2c.

Need kaitsetasemed vastavad täielikult Lisa 2 ridade D84 ja D87 kohustuslikele nõuetele või

ületavad neid. Seetõttu puudub väitel, et Roshel Inc. märkis need nõuded märgendiga „NC“,

igasugune faktiline alus.

Pakutud sõidukile on määratud ka NATO varude number (NSN) ning seda hangivad hetkel

mitmed NATO liikmesriigid, sh Kanada, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Tšehhi Vabariik ja

Ühendkuningriik.

7.18. Kolmanda isiku lõplik pakkumus vastab täielikult kõigile Lisas 2 kehtestatud

kohustuslikele („M“) tehnilistele nõuetele, samuti kõigile lõplikus pakkumuses esitatud Lisa 2

veerus F loetletud nõutud tehnilistele dokumentidele ning esitatud dokumendid tõendavad, et

pakutud sõiduk vastab Riigihanke nõuetele.

7.19. Vaidlustaja väide väidetavalt lühendatud teljevahe kohta on faktiliselt vale ja seda ei toeta

ükski Riigihanke hankedokumentide säte. Lisas 2 pole ühtegi sätet, mis keelaks teljevahe

muutmise. Isegi kui selline keeld eksisteeriks, oleks väide siiski vale. Roshel Inc. ei lühenda

pakutava Ford F-550 šassii teljevahet. Käesoleva Riigihanke raames pakutav sõiduk on ehitatud

standardsele Ford F-550 šassiile teljevahega 145 tolli, ilma ühegi lühenduse või kõrvalekaldeta.

See konfiguratsioon vastab täielikult Riigihanke nõuetele. Seega on Vaidlustaja väide, et

vähemalt üks nõue Lisas 2 tulnuks märkida kui „NC“, vale. Väide ei põhine sõiduki tegelikel

omadustel.

7.20. Vaidlustaja väide, mis puudutab rehvirõhusüsteemi (CTIS), on vale, tuginedes

spekulatsioonidele konfiguratsiooni kohta, mida Vaidlustaja ei tunne. Väide, et pakutud sõiduki

CTIS tuleb käivitada sõiduki väljast, pole õige. Roshel Inc. pakutud sõiduk on varustatud

täielikult integreeritud CTIS-iga, mida juhitakse seestpoolt, sõiduki kasutamise ajal. Mitte

mingil ajahetkel ei ole vaja sõidukist väljuda süsteemi kasutamiseks.

Pakutud sõiduk vastab täielikult nõudele, et kõik kriitilised liikuvuse süsteemid peavad olema

kasutatavad kaitstud positsioonist. Lisaks ei puuduta Vaidlustaja viidatud nõuded 3.2.1 ja 3.2.4

(Lisa 2 read D84 ja D87) CTIS-i toimimist. Viide neile ridadele CTIS-i väite toetamiseks on

seetõttu täielikult asjakohatu.

7.21. Vaidlustaja väide, mis puudutab tagumise diferentsiaali lukku, pole samuti õige. Väide, et

Senator’i tagumist diferentsiaali ei saa lukustada sõiduki seest, on väär. Pakutud sõiduk on

varustatud integreeritud diferentsiaali lukusüsteemiga, mida juhitakse täielikult kaitstud

kabiinist. Mitte mingil hetkel ei ole vajalik süsteemi kasutamiseks sõidukist väljuda. Vaidlustaja

katse jätta mulje, et sõiduk ei ole sõjalistes tingimustes ohutult kasutatav, on alusetu. Pakutud

22 (30)

sõiduk vastab täielikult nõudele, et kõik kriitilised veoskeemi ja liikuvuse süsteemid peavad

olema juhitavad kaitstud positsioonist. Lisaks ei ole Vaidlustaja viidatud nõuded 3.2.1 ning

3.2.4 - Lisa 2 read D84 ja D87) seotud diferentsiaali toimimisega vaid käsitlevad ballistilist

kaitset ja vastavust STANAG 4569 standardile. Nende ridade kasutamine diferentsiaali väite

toetamiseks on tehniliselt asjakohatu.

7.22. Vaidlustaja väide Ford F-550 šassii kohta ei ole õige. Roshel Inc. on ametlik Ford Pro

sertifitseeritud sõidukite ümberehitaja ja järgib täielikult kõiki Fordi tehnilisi ja

ohutusstandardeid.

Pakutud sõiduk on varustatud kõrgema tehnilise tasemega tugevdatud telgedega, mis tagavad

suurema kandevõime ja täieliku sobivuse soomustatud konfiguratsiooniga. Sõiduk on täielikult

sertifitseeritud ja kontrollitud vastavalt kõigile asjakohastele rahvusvahelistele

ohutusstandarditele ning tõendavad pakkumusega esitatud dokumendid.

7.23. Vaidlustus ei põhine tõenditel, vaid eeldustel, ja ebaõigetel väidetel. Tegemist ei ole

põhjendatud õigusliku vaidlustusega, vaid oletustega. Vaidlustaja väited Kolmanda isiku

pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse ja ristsubsideerimise kohta on väärad.

Tehniliste väidete osas tugineb Vaidlustaja valele arusaamale pakutud sõiduki mudelist,

põhjendamata seisukohtadele süsteemide toimimise kohta ja ebaõigetele väidetele meedias.

Roshel Inc. pakkumus vastab kõigile Riigihanke kohustuslikele nõuetele, kajastab läbipaistvat

hinnametoodikat, põhjendatud kulukomponente ja lahingutõestatud platvormi. Roshel Inc.

konkurentsivõimeline hind ja lühikesed tarneajad tulenevad struktuursest efektiivsusest,

mastaabisäästudest, tõestatud tootmisvõimekusest ja kõrgest ettevõttesisese integreerituse

tasemest.

7.24. 04.12.2025 esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad.

7.24.1. Vaidlustaja täiendavad seisukohad ei sisaldanud mingeid tõendeid vigade kohta, mida

oleksid teinud Hankija või Kolmas isik. Kolmanda isiku poolt Riigihankes pakutud hind

põhineb masstootmisel ja peegeldab tõestatud, industrialiseeritud tootmisprotsessi.

7.24.2. Kõigi tehniliste parameetrite osas vastab Roshel Inc. pakutud sõiduk Riigihankes

kehtestatud nõuetele ja need kontrolliti Hankija poolt üle, mh Kolmanda isiku tootmisrajatiste

külastuste käigus.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

Vaidlustaja taotluse lahendamine

8. Vaidlustaja esitas vaidlustuses taotluse, et vaidlustuskomisjon nõuaks Hankijalt välja ning

edastaks Vaidlustajale järgmise teabe:

1) Kolmanda isiku pakkumuses esitatud Lisa 2 Kolmanda isiku täidetud kujul ning kõik

pakkumuses esitatud lisadokumendid, mis on mõeldud tõendama Kolmanda isiku pakkumuse

vastavust Lisas 2 kehtestatud tehnilistele tingimustele;

2) kogu võimalik kirjavahetus Hankija ja Kolmanda isiku vahel, mida on peetud seoses

Hankija poolt Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse ja/või Kolmanda isiku

pakkumuses ristsubsideerimise keelust kinnipidamise kontrollimisega;

3) kõik Hankija koostatud dokumendid, milles kajastuvad Hankija kaalutlused ja

analüüs Kolmanda isiku poolt Hankijale antud selgituste kohta tema pakkumuse maksumuse

kujunemise osas.

Seoses Vaidlustaja eeltoodud taotlusega vastas Hankija:

1) kuna Hankijal ei tekkinud kahtlust Kolmanda isiku poolt ristsubsideerimise keelu

23 (30)

võimaliku rikkumise ega pakutava maksumuse osas, puudub Hankijal ka vastavat teavet

puudutav kirjavahetus Kolmanda isikuga. Eeltoodud põhjusel pole Hankija koostanud ka

mingisugust analüüsi Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kujunemise osas, kuna selleks

puudus vajadus;

2) Hankija edastab Vaidlustajale Lisa 2;

3) tehnilisi andmeid ja hinnakujunemist sisaldavaid dokumente ei ole Hankijal võimalik

avaldada, kuna tegemist on Kolmanda isiku ärisaladusega.

8.1. Vaidlustuskomisjon möönab, et dokumente, mida Hankijal pole (kirjavahetus Kolmanda

isikuga võimaliku ristsubsideerimise keelu rikkumise ja põhjendamatult madala maksumusega

seoses ning sellele kirjavahetusele tuginevaid Hankija analüüse) ei saa ka esitada.

Vaidlustusmenetluses on Hankija kinnitanud, et tal ei tekkinud kahtlust, et Kolmas isik oleks

rikkunud ristsubsideerimise keeldu või Kolmanda isiku pakkumus oleks põhjendamatult

madala maksumusega, mistõttu ta ei kontrollinud nende asjaolude võimalikku esinemist.

Järelikult on ilmne, et selliseid dokumente Hankijal olla ei saa.

8.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et dokumendid, mis kirjeldavad Kolmanda isiku

pakkumuse vastavust Lisas 2 kehtestatud tehnilistele nõuetele on Kolmanda isiku ärisaladus,

mille avaldamine Vaidlustajale ei ole võimalik. Pealegi on tegemist väga mahuka dokumentide

paketiga, mille analüüsimine, lähtudes Vaidlustaja nõudest, esitada kõik Kolmanda isiku

pakkumuses esitatud lisadokumendid, mis on mõeldud tõendama Kolmanda isiku pakkumuse

vastavust Lisas 2 kehtestatud tehnilistele tingimustele, ei ole vaidlustusmenetluse ajalistes

raamides võimalik.

9. Eeltoodust tulenevalt on Vaidlustaja taotlus rahuldatud osaliselt. Vaidlustusmenetluses

edastas Hankija Vaidlustajale Kolmanda isiku Lisa 2.

Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks.

10. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastaks

tunnistamine ei ole õiguspärane järgmistel põhjustel:

1) Hankija ei ole kontrollinud, kas Kolmanda isiku pakkumuses pole kasutatud

ristsubsideerimist;

2) Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Lisa 2 teatud tehnilistele nõuetele.

Ristsubsideerimise keeld

11. Puudub vaidlus, et Hankija on kehtestanud Riigihankes üldise ristsubsideerimise keelu.

Riigihanke alusdokumendi „Instructions for Tenderers“16 p 1.16.14 näeb ette: Cross-

subsidization is not allowed when submitting tenders, both internal (between individual lines

or parts offered in the tender) and external (eesti k: Pakkumuste esitamisel ei ole

ristsubsideerimine lubatud, nii sisemine (pakkumuse üksikute ridade ja osade vahel) kui väline)

Vaidlustuskomisjon leiab, et eeltoodust nähtuvalt ei saa olla vaidlust selles, et Hankija on

keelanud Riigihankes nii lepingu sisese kui välise ristsubsideerimise.

12. Tallinna Ringkonnakohus on 22.02.2022 otsuses 3-21-2664, p 27 leidnud, et [---] Kuna

ristsubsideerimise keeld on pigem erandlik sekkumine ettevõtja tegevusse, tuleb see sätestada

üheselt mõistetavalt (Riigikohtu otsused asjades nr 3-20-924 (p 22) ja nr 3-20-2362 (p 20)).

[---]. Vaidlustuskomisjoni arvates on Hankija üldise ristsubsideerimise keelu kehtestanud

selgelt ja üheselt mõistetavalt. Ükski menetlusosaline ei vaidle selle üle, et niisugune keeld

Riigihankes on kehtestatud.

16 „Juhised pakkujale“. Riigihanke alusdokumendid on valdavalt inglise keelsed.

24 (30)

13. Faktilisel on õige Hankija väide, et Hankija ei ole kehtestanud ristsubsideerimise keeldu

riigihanke alusdokumendis „Vastavustingimuse“ vaid „Juhistes pakkujale“, kuid sellest ei

tulene, et ristsubsideerimise keeld, juhul, kui see on kehtestatud, ei oleks pakkumuse

vastavustingimus ning hankija ei peaks hankemenetluses kontrollima pakkumuse vastavust

sellele keelule. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et RHS-i kohaselt ei pea kõik

pakkumuste vastavustingimused olema esitatud riigihanke alusdokumendis

„Vastavustingimused“ (RHS lehel „Vastavustingimused“), vaid vastavustingimuseks on kõik

riigihanke alusdokumentide tingimused, mis sisaldavad nõudeid pakkumusele. Pealegi, juhul,

kui asuda seisukohale, et ristsubsideerimise keeld, mille kehtestamise kohta Riigihankes

vaidlust ei ole, ei ole vastavustingimus, tekiks küsimus, millise nõudega oleks hankemenetluse

mõttes tegemist.

14. Vaidlustuskomisjon leiab, et kuigi ristsubsideerimise keelu järgimise kontroll võib olla

lähedalt seotud põhjendamatult madala maksumuse kontrollimisega RHS §-i 115 alusel, tuleb

neid siiski eristada, kuna ristsubsideerimise keelu rikkumine ei tähenda ilmtingimata

põhjendamatult madala maksumusega pakkumus ja ristsubsideerimise keeldu rikkuv pakkumus

ei pruugi üldse olla põhjendamatult madala maksumusega ja võib olla isegi kõrgema

maksumusega kui pakkumus, milles vastavat keeldu ei rikuta. Ristsubsideerimise keeldu

rikkuva pakkumuse osas esineb RHS § 114 lg-s 2 sätestatud pakkumuse tagasilükkamise alus

isegi siis, kui pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal.

15. Vaidlustuskomisjon rõhutab, et hankija ei ole kohustatud keelama riigihankes

ristsubsideerimist, kuid kui ta on mingil põhjustel otsustanud seda teha ning selle keelu

riigihanke alusdokumentides ette näinud, on ta kohustatud ka kontrollima pakkumuste

vastavust sellele tingimusele. Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud

tingimustest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-19-1501, p 22 ja EKo C-336/12, p-d

36–37, 39–40). Riigikohus on muuhulgas märkinud, et kuna riigihanke alusdokumendid on

olemuselt eelhaldusakt, siis puuduks hankijal võimalus jätta vaidlustatud riigihanke

alusdokumentide punktid hiljem kohaldamata isegi juhul, kui halduskohus peaks tuvastama

nende õigusvastasuse (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-45-12, p 29).

16. Vastusest vaidlustusele ilmneb, et Hankija ei ole sisuliselt kontrollinud, kas Kolmanda isiku

pakkumuses ei ole rikutud ristsubsideerimise keeldu. Hankija vastusest vaidlustusele nähtub, et

Hankija on seisukohal, et Kolmanda isiku poolt ristsubsideerimise keeldu rikutud ei ole, samas

viitab Hankija aga üksnes üldsõnaliselt Kolmanda isiku pakkumuses esitatud dokumentidele

ning enda varasematele kogemustele ja parematele teadmistele.

Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei ole nende selgituste puhul kuidagi veenduda selles, et Hankija

oleks kontrollinud, et Kolmanda isiku pakkumus ristsubsideerimise keeldu ei riku. Hoolimata

Kolmanda isiku vastuses vaidlustusele esitatud tõenditest ja seisukohtadest, ei saa

vaidlustuskomisjon hakata vaidlustusmenetluses Hankija asemel kontrollima seda, ega

Kolmanda isiku pakkumuses ei ole rikutud ristsubsideerimise keeldu.

17. Käesoleva otsuse p-ides 11-16 esitatud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et kuna Hankija

ei ole kontrollinud kas Kolmanda isiku pakkumuses ei ole rikutud ristsubsideerimise keeldu, ei

ole Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks kontrollitav ja

läbipaistev (vastuolu RHS § 3 p-is 1 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega) ja

tuleb tunnistada kehtetuks.

Kolmanda isiku pakkumuse vastavus Lisa 2 nõuetele

18. Vaidlustaja on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta reale tehnilistele

tingimustele, mille Hankija on kehtestanud Lisas 2.

25 (30)

Vaidlustaja leiab, et kuivõrd tema teada on Kolmas isik pakkunud Senator nimelist

soomustransportööri, mis on esitatud tsiviilotstarbelise Ford F-550 šassii peale, ei täida Senator

kõiki Lisas 2 toodud kohustuslikke tingimusi, sh on Vaidlustaja välja toonud konkreetsed

tingimused, millele Kolmanda isiku pakkumus tema hinnangul ei vasta (vt ka käesoleva otsuse

p 5.10). Vaidlustaja ei ole otsesõnu märkinud, millist Senator mudelit Kolmas isik tema

hinnangul pakkunud on, kuid Kolmas isik on oma vastuses vaidlustusele leidnud, et eelduslikult

arvab Vaidlustaja, et Kolmas isik on Riigihankes pakkunud Senator APC konfiguratsiooni

mudelit, kuid tegelikult esitas Kolmas isik Riigihankes Senator MRAP konfiguratsiooni, millel

on kõrgem kaitsetase.

Vaidlustuskomisjon peab käesoleval juhul oluliseks, et vaidlustusmenetluses tegi Hankija

Vaidlustajale kättesaadavaks Kolmanda isiku pakkumuses esitatud Lisa 2. Vaidlustaja

03.12.2025 täiendavates seisukohtades lisas Vaidlustaja ühe tehnilise tingimuse, millele

vastavuse osas Kolmanda isiku pakkumuses on tal kahtlus (vt käesoleva otsuse p 5.13.30), kuid

seoses varem viidatud kahtlustega on Vaidlustaja üksnes lakooniliselt märkinud, et jääb oma

seisukohtade juurde. Sellest järeldab vaidlustuskomisjon, et saades võimaluse tutvuda

Kolmanda isiku Lisaga 2 Vaidlustaja oma kahtlustele kinnitust ei saanud.

19. Alljärgnevalt käsitleb vaidlustuskomisjon Vaidlustaja kahtlusi Kolmanda isiku pakkumuse

vastavuse kohta tehnilistele tingimustele selliste gruppide kaupa nagu need on esitatud.

Arvestades Hankija ning Kolmanda isiku selgitusi on vaidlustuskomisjon seisukohal, et

Kolmanda isiku pakkumus vastab käsitletavatele Lisa 2 nõuetele.

19.1. Vaidlustaja leiab vaidlustuses, et juhul, kui Kolmanda isiku esitatud Lisas 2 on kasvõi ühe

„M“ (Mandatory requirement; eesti k kohustuslik tingimus) tingimuse puhul märgitud

„FC“ (Fully compliant; eesti k täielikult vastav) asemel „NC“ (Not compliant; eesti k: Ei vasta),

tuleb Kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata.

Vaidlustuskomisjon kinnitab, et Kolmanda isiku pakkumuses esitatud Lisas 2 toodud 219

positsioonis on kõikide puhul märgitud „FC“. Seda oli ka Vaidlustajal endal võimalik Kolmanda

isiku Lisas 2 alusel kontrollida.

19.2. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Lisa 2 turvanõuetele 3.2.1, 3.2.4

ja 4.2.5 (Exceli lahtrid D84, D87 ja D108), kuivõrd Senator’i keskset rehvipumpamissüsteemi

(CTIS) tuleb opereerida sõidukist väljas, mis tekitab inimesele otsese ohu. Kõnealused

turvanõuded kogumis nõuavad, et CTIS-i peab olema võimalik opereerida kaitstud positsioonis

(soomustatud sõidukis sees viibides).

19.2.1. Esmalt märgib vaidlustuskomisjon, et arusaamatuks jääb Vaidlustaja poolt Lisa 2 p-ide

3.2.1, 3.2.4 sidumine p-iga 4.2.5. Lisa 2 p-id 3.2.1 ja 3.2.4 puudutavad soomustransportööri

kaitstust vastavalt standardile STANAG 4569. Kolmas isik on kinnitanud mõlema punkti osas

täielikku nõetele vastavust („FC“) ning esitanud kinnituseks raporti 8_1_OBL - Roshel Senator

MRAP Testing 2023-06-15.

19.2.2. Lisa 2 p-i 4.2.5 olevale nõudele The vehicle shall be equipped with Central Tire

Inflation System (CTIS) täielikku vastavust on Kolmas isik kinnitanud („FC“). Lisatud on

märkus „MD“, mis tähendab, et pakutav lahendus on kas kasutusvalmis prototüübi staatuses

või on olemas võrreldav lahendus, mida on võimalik esitleda, kuid mis eeldab piiratud ulatuses

muudatuste tegemist.

19.3. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Lisa 2 nõuetele 3.2.1, 3.2.4, 1.3.4

ja 1.3.5 (Exceli lahtrid D84, D87, D52 ja D53). Senator’i tehniline lahendus ei võimalda

sõjalises kontekstis opereerida sõiduki külgmist diferentsiaalilukku ilma isikut otsesesse ohtu

seadmata. Turvanõuded oma kogumis näevad ette, et külgmist diferentsiaalilukku peab olema

võimalik opereerida kaitstud positsioonis (soomustatud sõidukis sees viibides).

26 (30)

19.3.1. Arusaamatu on Vaidlustaja poolt Lisa 2 p-ide 3.2.1, 3.2.4 sidumine p-idega 1.3.4 ja

1.3.5. Nagu juba eespool märgitud puudutavad Lisa 2 p-id 3.2.1 ja 3.2.4 soomustransportööri

kaitstust vastavalt standardile STANAG 4569. Kolmas isik on kinnitanud mõlema punkti osas

täielikku nõetele vastavust („FC“) ning esitanud kinnituseks raporti 8_1_OBL - Roshel Senator

MRAP Testing 2023-06-15.

19.3.2. Lisa 2 p-id 1.3.4 (All axles must have lateral differential locks operable from the driver

position) ja 1.3.5 (The vehicle shall have an interaxle differential lock). Mõlema nõude kohta

on Kolmas isik märkinud „FC“ ning lisanud tõendava dokumendina joonise 8_1_Roshel

MRAP_APC_ATSV_Drawing Drivetrain, mille kohaselt toimub lukkude lülitamine masina

salongi paigaldatud juhtnuppude abil. P-is 1.3.5 on Kolmanda isiku poolt märgitud täiendavalt

„MD“, ehk antud tingimus ei olnud täidetud baasmasina konfiguratsioonis, kuid saab täidetud

Moldovale mõeldud versioonis. Hankija on küsinud hankemenetluses Kolmandalt isikult ka

lisainfot masinale integreeritava esisilla diferentsiaalluku osas ning leidnud, et see on sobiv.

19.4. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta Lisa 2 nõuetele 1.1.11, 4.2.3 ja

4.2.4 (Exceli lahtrid D41, D106 ja D107). Vaidlustajale teadaolevalt ei ole Senator’i šassii

(F-550) tootja Ford valideerinud ja heaks kiitnud F-550 kasutamist niisuguse täismassiga nagu

ümberehitatud Senator’i puhul, mis vastaks ka kõigile Riigihankes seatud tehnilistele

tingimustele. Nagu nähtub Ford F-Series Super Duty Chassis Cab tehnilisest brošüürist, lk 4,

on F-550 šassii puhul ette nähtud erinevad maksimaalsed raskused ja kandevõimed, mida antud

šassii talub ja Ford lubab. Avaliku info järgi kaalub Roshel Senator sõiduk 8 tonni.

19.4.1. Lisa 2 nõuete 1.1.11, 4.2.3 ja 4.2.4 osas on Kolmanda isiku poolt märgitud „FC“.

Nõuded on täidetud baasmasina puhul.

19.4.2. Hankija selgituse kohaselt ei ole ta näinud ette lisadokumentide esitamist koos

pakkumusega, vaid antud konkreetsene verifitseerimine on planeeritud prototüüpmasina

valmimise faasi, mille käigus on Hankijal õigus nõuda ja üle vaadata kõikide COTS toodete

vastavust CE sertifikaatidele. Hankija ei pidanud vajalikuks kontrollida baasmasina

komponentide CE sertifikaatidele vastavust, kuna oluline on tõestada Moldova

konfiguratsiooniga masinal kasutusel olevate COTS toodete CE vastavust.

Lisa 2 nõuete 4.2.3 ja 4.2.4 verifitseerimine on Hankija poolt planeeritud prototüüpmasina

valmimise faasi, mille käigus on Hankijal õigus nõuda ja üle vaadata antud süsteemide

vastavust UN ECE regulatsiooni p-ile 79. Antud testid ja vastavus kontrolli viib Hankija läbi

Moldova konfiguratsiooniga masinal ja täismassiga, mille alusel saab veenduda esitatud

sertifikaatide õigsuses. Kolmas isik on edastanud Hankijale tõendused vedrustuse

vastupidavuse suurendamiseks tehtud tugevdustest võrreldes originaalse Ford F550 šassiiga:

Rear_axle.pdf, Front_axle.pdf. Täiendavad verifitseerimised viiakse läbi prototüüpmasina

valmimise faasis.

19.5. Vaidlustaja täiendavates seisukohtades on Vaidlustaja täiendavalt leidnud, et Kolmanda

isiku pakkumus võib mitte vastata ka Lisa 2 p-is 1.3.2 esitatud järgmist nõudele: The Vehicle

shall comply with EURO3 emission regulation while using EN590 compatible diesel fuel (Eesti

k: Sõiduk peab vastama EURO3 heitgaasinormile, kasutades EN590-ga ühilduvat diislikütust).

Lisa 2 nõudele 1.3.2 vastavuse kohta on Kolmanda isiku poolt märgitud „FC“.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Hankija eesmärgiks ei olnud terviksõidukile antud

tüübikinnitus keskkonnanõuete täitmisest EURO3 tasemel, vaid hangitaval

soomustransportööril sellise mootori kasutamine, millega oleks tehniliselt usutavalt võimalik

täita EURO3 tasemel heitmenorm. Sellisele tõlgendusele viitab Hankija poolt Lisas 2 nõude

1.3.2 esialgse täidetuse kontrolliks pakkumuste faasis esitatav mootoritootja andmeleht või

sertifikaat (Certification or data sheet from the engine manufacturer), mitte terviksõiduki tootja

sertifikaat või andmeleht.

27 (30)

Vaidlustuskomisjon nõustub, et Kolmas isik on tõendanud nõude täidetuse vastavalt riigihanke

alusdokumentides nõutule. Eeltoodud kavatsus on olnud Hankija sooviks seetõttu, et tulenevalt

heitmenõuete leebemast kohaldamisest militaarsõidukitele ei ole praktikas

soomustransportöörid valdavalt terviksõidukina sertifitseeritud ning sellise tingimuse seadmine

piiraks ebamõistlikult konkurentsi, suurendaks tarnitavate sõidukite hindu ning pikendaks

tarneaegu ebamõistlikus ulatuses tüübikinnituse protsessi aja- ning rahakulukuse tõttu.

Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks.

20. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on

õigusvastane kolmel alternatiivsel alusel:

1) Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav;

2) Kolmanda isiku pakkumus tekitab nn alapakkumuse kahtluse, mida Hankija pidanuks

kontrollima, aga jättis selle tegemata;

3) kui Hankija kontrollis Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust, on ta

valesti järeldanud, et maksumus on põhjendatud.

21. Käesoleva otsuse p-ides 11-17 esitatud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et

Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks tuleb tunnistada kehtetuks,

mistõttu Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks tuleb tunnistada

kehtetuks juba üksnes hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest lähtuvalt. Edukaks ei saa

tunnistada pakkumust, mis ei ole õiguspäraselt vastavaks tunnistatud.

Kuna Vaidlustaja on alternatiivselt taotlenud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et Hankija ei ole kontrollinud, kas Kolmanda isiku

pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ja/või Hankija on jõudnud kontrolli

tulemusele ekslikule seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala

maksumusega, tuleb vaidlustuskomisjonil kontrollida ka neid asjaolusid.

Kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madal maksumus

22. Vaidlustuse kohaselt oleks Hankijal pidanud tekkima RHS §-i 115 alusel kahtlus, et

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, ja Hankija oleks pidanud

pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ongi põhjendamatult madala maksumusega.

Vaidlustuskomisjoni ja kohtute pikaajalise praktika kohaselt on hankija tegevus või tegevusetus

RHS §-i 115 kohaldamisel või kohaldamata jätmisel hankemenetlustes vaidlustatav pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on pakkujatele selge, et hankija

ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on Vaidlustaja arvates põhjendamatult madal, ja

soovib sõlmida hankelepingu (vt ka Euroopa Üldkohtu 11.05.2010 otsuse p 71 kohtuasjas

T-121/08).

23. RHS § 115 lg 1 kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---]. Seega peab hankija esmalt

leidma, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal ja

alles seejärel järgneb talle kohustus asuda välja selgitama maksumuse põhjendatust. Hankija ei

pea küsima selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta, kui tal vastav kahtlus puudub.

Käesoleval juhul on Hankija vaidlustusmenetluses selgitanud, et tal ei tekkinud kahtlust, et

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oleks põhjendamatult madal, mistõttu ta RHS §-is 115

sätestatud kontrollimenetlust läbi ei viinud. Seega ei ole vaidluse sisu käesoleval juhul mitte

selles, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, vaid üksnes selles,

kas Hankijal pidi tekkima kahtlus selles, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võib olla

põhjendamatult madal. Juhul, kui Hankijal pidi vastav kahtlus tekkima ja Hankijal oleks tulnud

alustada vastavat kontrollimenetlust, tuleb Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

28 (30)

otsus kehtetuks tunnistada, kuna vaidlustusmenetluses ei teosta vaidlustuskomisjon kontrolli

pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle Hankija asemel.

24. RHS ei sätesta, mis on põhjendamatult madala maksumusega pakkumus ega anna juhtnööre,

millal peaks hankija, vaidluse korral aga vaidlustuskomisjon või kohus, leidma, et pakkumuse

maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal.

Tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-50-15 (p 23) peab hankijal

tekkima alapakkumuse kahtlus juhul, kui pakkumuse maksumuse ja hankelepingu väärtuse

vahe on silmatorkavalt erinev.

Praktikas on leitud, et esmalt peab hankija kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused

sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala

maksumusega. See on nii eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui

teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind. Selleks, mida tuleb lugeda pakkumuse

maksumuse märkimisväärseks erinevuseks ei eksisteeri kohtute ja vaidlustuskomisjoni

praktikas taas mingit üldkohalduvat ja arvuliselt fikseeritud lävendit vaid see sõltub igal üksikul

juhul konkreetsetest asjaoludest, mida ei saa üks-ühele uutele vaidlustele üle kanda.

25. Nagu on oma vastuses vaidlustusele õigesti märkinud ka Hankija, tuleb kohtu- ja

vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel

ning vastavalt ka selle hindamisel, kas hankijal pidi tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus

on põhjendamatult madal, lähtuda pakkumuse maksumusest tervikuna, mitte maksumuse

moodustavatest ühikhindadest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2018 otsus nr 3-17-2544,

p 13).

Samast põhimõttest on lähtunud ka Vaidlustaja, kes on toonud vaidlustuses välja nimelt

Riigihankes esitatud pakkumuste kogusummade võrdluse, leides, et asjaolu, et Kolmanda isiku

pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega tõendab eelkõige selle maksumuse võrdlus

teiste Riigihankes esitatud pakkumuste maksumustega. Kui liita kokku kõik osamaksumused,

olid Riigihankes esitatud pakkumused järgmiste maksumustega:

1) Kolmas isik - 47 866 923,86 eurot;

2) Sisu - 71 798 572,60 eurot;

3) Vaidlustaja - 73 530 104,64 eurot.

Seega on Kolmanda isiku pakkumuse koondmaksumus paremuselt järgmisest maksumusest

(Sisu) 33,33% võrra odavam ning kõigi pakkumuste keskmisest koondmaksumusest 25,67%

odavam.

26. Eesti kohtupraktika kohaselt on alapakkumise kontrolli üle otsustamisel kohane hinnata

pakutud maksumuste erinevusi (vt nt Tallinna Halduskohtu 17.09.2021 otsus nr 3-21-1811, p

40). Vaidlustuskomisjon märgib, et põhjendamatult madala maksumuse kahtluse tekkimise

puhul ongi harilikuks meetodiks pakkumuste maksumuse võrdlemine teiste samas riigihankes

esitatud pakkumuste maksumustega. Käesolevas vaidluses ei ole ükski menetlusosaline

väitnud, et militaarotstarbeliste soomustransportööride puhul oleks olemas mingi turuhind,

millest Hankija saaks lähtuda. Järelikult ei ole võimalik kontrollida, kas Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus võib olla oluliselt madalam kui on tavapärane turuhind. Seega ongi

võrdlus teiste pakkumuste maksumusega objektiivseks aluseks, millega ühe pakkumuse

maksumust võrrelda ning mille alusel tuvastada, kas Hankijal pidi tekkima kahtlus pakkumuse

maksumuse põhjendatuses.

27. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see, et Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus

on 33,33% madalam paremuselt järgmise maksumusega pakkumusest ning 25,67% madalam

kõigi pakkumuste keskmisest koondmaksumusest on selline silmatorkav erinevus, mille tõttu

Hankijal pidi tekkima kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult

madala maksumusega.

29 (30)

28. Kuna Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses ei ole Hankija esitanud

mingeid põhjendusi selle kohta, miks tal, pakkumuste maksumuste võrdlemisi suurest

erinevusest hoolimata, ei tekkinud kahtlust, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal, on vaidlustuskomisjonil Hankija seisukoha õiguspärasuse

kontrollimisel võimalik lähtuda vaid Hankija vastustes vaidlustusele toodud põhjendustest.

Hankija põhjendab seda, miks tal ei tekkinud kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuses tegelikult üksnes üldsõnalise väitega, et ta on teadlik turuolukorrast ning

Kolmanda isiku võimekusest hankelepingut täita. Samuti viitab Hankija Kolmandalt isikult

2023 aastal soomustransportööride ostmisele Kanada valitsuse poolt, hinnaga 300 000 eurot

masina kohta. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija väited on nii üldised, et nendest lähtudes ei

ole võimalik tuvastada, et Hankijal kahtluse mittetekkimine oleks tingitud mingitest

objektiivsetest ning kontrollitavatest asjaoludest.

29. Vaidlustuskomisjon juhib tähelepanu sellele, et Hankija vastuses viidatud

vaidlustuskomisjoni 17.04.2025 otsus nr 32-25/280446 ei ole käesolevas vaidluses asjakohane.

Viidatud otsus käsitleb olukorda, kui riigihankes on esitatud ainult kaks pakkumust ning sellises

olukorras on vaidlustuskomisjon nii selles, kui ka teistes otsustes leidnud, et kaks pakkumust ei

ole piisavalt representatiivne valim, tegemaks järeldust selle kohta, millises suurusjärgus hinnad

on „tavalised“ ja ilmselt turuhinda kajastavad ning millised on „anomaalselt madalad“ ja

kahtlust äratavad17. Käesoleval juhul on vastavaks tunnistatud kolm pakkumust.

30. Vaidlustuskomisjon möönab, et Kolmas isik on esitanud vastuses vaidlustusele ning selle

lisana põhjendusi ja tõendeid oma pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta. Hankija ei ole

põhjendanud endal kahtluse mitte tekkimist mingite konkreetsete viidetega Kolmanda isiku

eitatud tõenditele. Olukorras, kus Hankija ei ole kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatust Kolmanda isiku esitatud tõendite alusel, ei saa seda teha ka

vaidlustuskomisjon (vt ka käesoleva otsuse p 23).

31. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et asjaolust, et Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus on 33,33% madalam paremuselt järgmise pakkumuse maksumusest

ning 25,67% madalam kõigi pakkumuste keskmisest koondmaksumusest, nähtub, et Vaidlustaja

pakkumuse maksumus on silmatorkavalt/märkimisväärselt erinev teiste pakkumuste

maksumustest, mistõttu Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuses. Seetõttu oleks Hankija pidanud kohaldama Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks RHS §-is 115 sätestatud kontrollimehhanismi. Kuna

Hankija seda teinud ei ole, tuleb Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamiseks tunnistada kehtetuks ka sellel põhjusel.

32. Käesoleva otsuse p-ides 22-31 esitatud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et

Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on vastuolus RHS §-iga 115

ning tuleb tunnistada kehtetuks.

33. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

33.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks

summas 7310,42  eurot (käibemaksuta), 26 h 35 min õigusteenuse osutamise eest tunnihinnaga

275  eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu

ning keerukuse astet on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud mõnevõrra ülepaisutatud.

Vaidlustusasi on keskmise keerukusega, kuigi selle dokumentide maht on harilikust oluliselt

17 VAKOo 32-25/280446, p 23.

30 (30)

suurem. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud on Vaidlustaja

õigusabikulud 22 tunni ulatuses, summas 6050 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Hankijalt

välja mõista. Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt Vaidlustajale välja tema poolt

vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot.

33.2. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik