Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

278-25/286764

Otsuse kuupäev 19.12.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ vaidlustus Riigi

Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Süvaõppe

kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel (Maa- ja

Ruumiamet)“ (viitenumber 286764) MINDTITAN OÜ

pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ,

esindajad vandeadvokaat Kadri Matteus ja advokaat

Merily Tamm

Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Mihkel Rääk

Kolmas isik, MINDTITAN OÜ, esindajad

vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja RHS § 198 lg-te 3 ja 8 alusel

1. Jätta ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ vaidlustusmenetluse kulud

nende enda kanda.

3. Mõista ühispakkujatelt STACC OÜ ja REGIO OÜ MINDTITAN OÜ kasuks

välja esindajate kulud 3080 eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.02.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete

2 (27)

hõivel (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 286764) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse seitse pakkujat, nende hulgas

MINDTITAN OÜ ning ühispakkujad STACC OÜ ja REGIO OÜ.

2. Hankija 06.06.2025 otsusega tunnistati ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus

edukaks.

16.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

MINDTITAN OÜ vaidlustus ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumuse edukaks

tunnistamise otsusele.

Vaidlustuskomisjon jättis oma 22.07.2025 otsusega vaidlustusasjas 150-25/286764

MINDTITAN OÜ vaidlustuse rahuldamata. See vaidlustuskomisjoni otsus ja Hankija

06.06.2025 otsus tühistati Tallinna Halduskohtu 15.09.2025 otsusega asjas 3-25-2542 (otsus

jõustus 26.09.2025).

3. 01.12.2025 laekus vaidlustuskomisjonile ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ (edaspidi

ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 21.11.2025 otsusele tunnistada edukaks MINDTITAN OÜ

(edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 08.12.2025 kirjaga nr 12.2-10/278 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 11.12.2025 ja neile vastamiseks 16.12.2025.

Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude väljamõistmise taotluse Vaidlustaja ning menetluskulude väljamõistmise

taotluse Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija ja Kolmas

isik ning täiendava menetluskulude taotluse Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, ühispakkujad STACC OÜ JA REGIO OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija 21.11.2025 uue edukaks tunnistamise otsusega tunnistati edukaks Kolmanda isiku

pakkumus hindepunktidega 85.02 ja Vaidlustaja jäi teisele kohale hindepunktidega 84.08

(vaidlustuse lisa 3).

Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse hindamisel rikkunud RHS

§ 117 lg-t 1 ja RHAD osaks olevat hindamismetoodikat.

5.2. Hankija on tegelikkuses tuvastanud Riigihanke menetluse käigus mitmed puudused

Kolmanda isiku projektiplaanis, kuid on esmalt 06.06.2025 otsuses nende välja toomisele

järgnenud kohtumenetluse mõjul ilmselt needki tähelepanekud 21.11.2025 otsusest

eemaldanud.

Hankija on hindamisel teinud ilmsed vead, mis tõid kaasa sellise pakkumuse edukaks

tunnistamise, mis ei ole majanduslikult soodsaim.

5.3. Kolmanda isiku pakkumuses esinevad puudused, mida hankekomisjon pidanuks tuvastama

ja hindama pakkumust 5 väärtuspunkti vääriliselt:

3 (27)

1) projektiplaanis ei ole välja toodud konkreetseid etappe ja (ala)tegevusi nende peamiste

vastutajate ja läbiviijatega;

2) kajastatud ei ole kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid;

3) projektiplaani dokumendis ei ole selgitatud kõikide meeskonna liikmete rolle ja panust

erinevates etappides koos vastutusega;

4) pakutud ajakava ei ole hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik;

5) projekti eelarve ei ole esitatud detailselt ega kajasta selgelt esitatud kulude tekkimist

tegevuste ja/või etappide kaupa;

6) projektiplaanis on märgitud justkui etapid, kuid need ei ole seotud eelarvega.

5.4. Vaidlustaja vaidlustab üksnes alakriteeriumi „Projektiplaani kirjeldus“ eest omistatud

hindepunkte.

Hankija pidi lähtuma pakkumuste hindamisel kirjeldustest, mis vastavad pakkumuse

koosseisus esitatud projektiplaani kirjeldusele täpsemalt.

Sisuliselt on Hankija ümber mõelnud ning eemaldanud otsusest esialgu avastatud (ja ka kohtu

poolt asja 3-25-2542 p-is 13 viidatud) puudused leides, et tegemist on maksimaalseid

hindepunkte väärt pakkumusega.

5.5. Hankija on muutnud hindamisel varasemalt tuvastatud puudusi ning kopeerinud tegelikult

hindamismetoodika lihtsalt protokolli ja määranud maksimaalsed hindepunktid. Sisuliste

põhjenduste asemel on lakoonilised kinnitused hindamismetoodikale vastavuse kohta.

5.6. Esiti tuvastas Hankija 06.06.2025 otsusega mitmed olulised puudused, kuid arvestas nende

eest hindepunktide maha vale alakriteeriumi all. Kohtuotsuse järel muutus ka projektiplaanile

algselt antud tagasiside1 üllatavalt lakooniliseks ja positiivseks, kuigi esitatud pakkumuses on

mitmeid silmatorkavaid puudusi, mille adresseerimise Hankija poolt oleks olnud minimaalselt

vajalik. Käesoleval juhul aga tundub, et Hankija ei tuvastanud teisel hindamisel üldse puudusi,

ei hinnanud nende mõju hindamismetoodika alusel ega vähendanud selle tulemusel ka

väärtuspunkte.

5.6.1. Esimene tõsine puudus esitatud projektiplaanis puudutab eelarvet. Kolmanda isiku

pakkumusest ei ole võimalik tuvastada eelarvet selliselt, et see selgitaks selgelt kulude

tekkimist tegevuste või etappide kaupa. Seda aga eeldab 15 väärtuspunkti saamiseks

hindamismetoodika.

Kolmanda isiku esitatud eelarvest ei ole võimalik tuvastada selget kulude tekkimist tegevuste

ja/või etappide kaupa. Projektiplaanis puuduvad selgelt struktureeritud etapid ja verstapostid,

mis on iga mahukama projekti elementaarne osa. Ehk sellega seoses pole välja toodud ka

projekti detailset eelarvet projekti etappide või tegevuste kaupa. Nt projektiplaani tekstis

öeldakse, et etappe on neli (4), kuid GANTTilt nähtub, et neid on pigem seitse (vaidlustuse lisa

6). On ilmne, et selline segadus ei võimaldanud tegelikult Kolmandal isikul nõutud viisil

eelarve esitamist ja seeläbi ka Hankijal selle usutavuse kontrollimist.

Tegemist on üksnes tunnihinna korrutamisega kuude ja töötundidega vastavalt

meeskonnaliikmete arvule ja GANTT-tabelile. Seda aga Hankija ei küsinud ei

vastavustingimuse raames ega pidanud piisavaks ka maksimaalsete hindepunktide saamiseks

hindamisel.

1 Mis ei olnud eelmise kohtuotsuse vaidluse esemeks otseselt käesoleva vaidluse alakriteeriumi mõttes

4 (27)

RHAD1 kohaselt oli vajalik komplekteerida 3-liikmeline meeskond, kuid Kolmanda isiku

projektiplaanis on kirjeldatud kahe meeskonnaliikme töö, mis on vastavalt ka eelarve korrutises

märgitud. Seega pidanuks Hankija juba ainuüksi selle eest hindepunkte vähendama. Tegemist

on eelarvega, mis ei ole esitatud üleüldse mistahes tegevuste või etappide kaupa ehk väärinuks

parimal juhul 5 väärtuspunkti. Eelarve esitati osade rollide kaupa, kuid selliselt ei ole eelarve

esitamist nõudnud ei vastavustingimus ega hindamiskriteerium.

Hankija on aga hankelepingus2 muutmatuna ette näinud (p 2.2 ja 3.1) viies etapis tasumise.

Tegemist ei olnud millegagi, mille muutmise õigus oleks pakkumuse koosseisus pakkujal.

Seega ei ole projektiplaan ka juba ainuüksi sellest hankelepingu tingimusest tulenevalt täidetav

etappide osas.

5.6.2. Teine puudus on seotud sellega, et Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus ja GANTT ei

kirjelda detailselt, milline ekspert millise tegevuse eest vastutab. GANTT (vaidlustuse lisas 6)

kajastab ainult ühe andmeteadlase tegevusi ja ruumiandmete eksperdi puhul pole näidatud

konkreetselt, milliste ülesannete täitmisel ta osaleb. Samuti puudub igasugune informatsioon

andmeinseneri kohta (mainitud vaidlustuse lisas 5 oleva projektiplaani lk 3 „vajalike andmete

ettevalmistamine“ alajaotuses), sh mis on tema roll ja ülesanded, millal ja mille eest projektis

vastutab ning kes ta isiklikult on. Niisiis ei selgu üheselt ja iga projekti meeskonna liikme kohta

eraldi, millise tegevuse eest ta vastutab ja millal tegevusi ellu viib (lisas 5 oleva projektiplaani

lk 15 käsitleb seda osa projektiplaanist pinnapealselt).

Vastavaid andmeid ei selgu ka lisatud GANTT tabelist.

See asjaolu mõjutab ka juba eelpool märgitud eelarvet ja sellega seotud probleemistikku, kuna

pole üheselt selge, kes ja mida tegevuste või etappide kaupa teeb. Ehk sisuliselt on jäänud

Kolmandal isikul esitamata osade meeskonnaliikmete puhul nende tegevus.

Protokollis selles küsimuses tagasiside puudub, kuid on ilmne, et tegemist ei saa olla 15

hindepunktile vastava osaga projektiplaanist.

5.6.3. Kolmas puudus seisneb ajakava ebarealistlikkuses, mille Hankija ka esimesel hindamisel

korrektselt tuvastas, kuid arusaamatutel põhjustel uuel hindamisel enam mitte. Vaidlustaja

hinnangul on ajakavas vähemalt puudused ja olulised riskid projekti elluviimisele.

Kõigi andmestike kogumine ja töötlemine viiakse läbi ühekordselt enne “esimese

[arendus]etapi” algust (GANTT, nädalad 11-20), mis pole optimaalne arvestades, (1)

värskemate andmete kättesaadavaks muutumist pika kestusega projekti jooksul (24 kuud) ja

(2) erinevate ülesannete tegelikku ajalist jaotumist pikemale ajaperioodile. Kõigi andmehõive

ja eeltöötluse tegevuste koondamine projekti alguse mõne kuulisse perioodi seab projekti

täiendava ajakavalise riski alla, kuna (3) sellistes andmemahukates projektides on viivitamine

ligipääsude andmise ja/või andmete ettevalmistamise ja üleandmisega pigem reegliks. Liiatigi,

selle kriitilise tegevuse planeerimine kitsasse ajaperioodi (4) paneb Hankija meeskonna

täiendavalt suure ühekordse koormuse alla.

Ajakava realistlikkuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et (5) kõikide sisuliste ülesannete täitmise

eest on vastutav üks ja seesama andmeteadlane (S.T.), kes peab samaaegselt täitma

geoinformaatiku, andmeteadlase ja andmeinseneri/ tarkvaraarendaja ülesandeid. Kui see

1 Leitav RHR-ist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/8036504/documents/sourcedocument?group=B&documentOldId=18038663 2 Leitav RHR-ist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/8036504/documents/sourcedocument?group=B&documentOldId=18038656

5 (27)

inimene nt haigestub, ei piisa riskianalüüsi (vaidlustuse lisa 7) tabelis vaid „puhkusegraafiku

kokkuleppimisest“ või geneerilisest lubadusest „Pooled tagavad vajalike kompetentsidega

meeskonna olemasolu ja stabiilsuse läbi asendajate määramise ja reservressursi olemasolu

terve projekti vältel.“

Vormil „Andmed meeskonnaliikmete kohta” (vaidlustuse lisa 8) on ruumiandmete eksperdina

esitatud I.S., kelle tööülesannetena on toodud „Andmete ettevalmistusel osalemine, tulemuste

analüüs ja järeltöötlus, tulemuste visualiseerimisega aitamine, ruumiandmete küsimustes

tehniline tugi” ja tema vastutuse kirjeldusena „Andmete kvaliteedi tagamine, õigete tööriistade

(nt GIS tööriistade) kasutamine”. Ruumiandmete eksperdi töökoormuse kohta saab järeldusi

teha vaid projektiplaani „Projekti eelarve” peatükis (viimane lehekülg). Selle järgi on (6)

ruumiandmete eksperdi koormus 20 tundi kuus, so ca 1 tund päevas või 5 tundi nädalas. See

pole Vaidlustaja kui valdkonna spetsialisti hinnangul piisav, kuivõrd S.T., kes on projekti

meeskonna kirjelduses esitatud andmeteadlase rollis, puudub ruumiandmete töötlemise

sügavam ekspertiis. GANTTi ja tema rolli järgi peaks ruumiandmete eksperdi koormus olema

eriti intensiivne just projekti algfaasis, kui andmeid koondatakse ja eeltöödeldakse – jällegi (7)

tekib täiendav ajakava risk, kui see isik töötab täna täiskohaga mujal (Tallinna Keskkonna ja

Kommunaalamet). Kuna sellele isikule ei ole määratud projektiplaanis ühtegi konkreetset

tegevust, on Vaidlustaja arvamusel, et I.S. kaasati projekti meeskonda pelgalt

vastavustingimuste täitmise eesmärgil. Seda selleks, et esitada tema referentsidele tuginedes

vastav pakkumus Riigihanke vastavustingimustes toodud meeskonna “Ruumiandmete ja

kaarditarkvara kogemuse” tingimusele.

Projektiplaan pidi olema ellu viidav 24 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Seejuures oli

esimese 12 kuu jooksul vaja teha ära oluline osa kõikidest töödest ning see oli muutumatuna

sätestatud. Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb teadaolevalt 2027, ei ole

realistlikult võimalik ka vaidluse lõppemisel projektiplaani elluviimine pakkumuse koosseisus

märgitud viisil.

5.6.4. Hankija on märkinud eelneva vaidlustuse raames esitatud seisukohas (vaidlustuse lisa 9,

p 2.10) järgmist: „Hindamiskomisjon ei ole võtnud punkte maha pakkuja likviidsuse tõttu vaid

seetõttu, et pakkuja ei ole riskianalüüsis piisavalt selgitanud enda valitud metoodikast

tulenevat ajakava riski ega sisuliselt selle maandamismeetmeid. Protokollis on viidatud

potentsiaalsele rahavoo riskile, mille fookus on ajakava teostamise riskil. Hankijale jääb

arusaamatuks, miks vaidlustaja omistab riskianalüüsis kaotatud punktid eelkõige

majanduslikele näitajatele. Protokollis on selgelt fookuses metoodikast tulenev surve 1. aasta

ajakavale ja rangele tähtajale, sealjuures peab hindamiskomisjon pakkuja võimekust töid

teostada üldiselt heaks, aga mitte maksimumpunktide vääriliseks.“ Puudub igasugune mõistlik

põhjendus, miks Hankija sellest seisukohast teistkordsel hindamisel on loobunud. Isegi juhul,

kui Hankija ekslikult võttis selle puuduse eest punkte maha riskianalüüsi alakriteeriumis, siis

selle kohtu poolse tuvastamise järel ei kadunud puudus ära.

Seejuures on Hankija samuti varasemas menetluses märkinud (vaidlustuse lisa 9, p 2.12)

järgmist: „Hankija ei väida, et vaidlustaja [käesolevas menetluses kolmas isik] ei oleks

ajakavaga seotud riske hinnanud. Hindamiskomisjon peab vaidlustaja [käesolevas menetluses

kolmas isik] riskide hindamist üldiselt heaks, kuid toob välja, et vaidlustaja [käesolevas

menetluses kolmas isik] pole oma metoodikavalikust tulenevalt piisava detailsusega ajakava

riske läbi mõelnud ja kirjeldanud. /…/ Hindamiskomisjoni liikmed süüvisid põhjalikult

riskianalüüsi. Ajakava muutustega seotud riske on analüüsis isegi mitu (nt ajakavast ei peeta

kinni, hankija võtmeisiku kättesaamatus, andmete ettevalmistamine Maa- ja Ruumiameti poolt

viibib), aga puudulikuks pidas hindamiskomisjon just pakkuja metoodikast (kolmest mudelist

koosnev integreeritud mudel esimese aasta jooksul) tuleneva ajasurve maandamist esimesel

aastal (kus puhveraeg tähtajani on 0 nädalat). Tegemist on ambitsioonika ettevõtmisega

6 (27)

teostada esimesel aastal vähemalt 1,5 kordne tööde maht. Sealjuures peavad integreeritud

mudeli edukaks tunnistamise jaoks olema täidetud kõigi kolme andmegrupi (teed,

vooluveekogud, hooned) sihttasemed, semantilised ja geomeetrilised ootused korraga.“ Ka

selles küsimuses on hindamiskomisjon meelt muutnud leides, et projektiplaan on ideaalne

Hankija seatud tingimuste valguses.

Hankija on aga kõige tähtsama tähelepaneku esitanud (vaidlustuse lisa 9, p 2.14)

vaidlustuskomisjonile varasemas asjas, leides igati õigesti, et „Tempokas ajakava esimesel

aastal võib realiseeruda hoopis kvaliteedi languses (nt kiirendatud projekti ettevalmistus või

hankija/lõppkasutajate piiratud testimisvõimalus), et tähtajast kinni pidada.“ 21.11.2025

otsuses ei ole Hankija seda nüanssi isegi mitte analüüsinud, kuigi ajakava on muutunud eelneva

vaidlustuse ja ligi 2 kuu pikkuse uue hindamise tõttu veelgi lühemaks.

On märkimisväärne, et Hankija on ka Halduskohtule esitatud kaebuse vastuse p-s 1.21 (lisa

10), selgitanud, et „Hindamiskomisjoni hinnang kaebaja riskianalüüsile põhineb sisulisel ja

süsteemsel analüüsil. Riskianalüüs ei olnud puudulik määral, mis välistaks lepingulise

usaldusväärsuse, kuid ei olnud piisav selleks, et hinnata seda maksimaalsele punktisummale.“

21.11.2025 otsuse tegemisel aga sellist süsteemset ja sisulist hindamist ei toimunud, vastasel

juhul oleks komisjon vähemasti pidanud (taas)avastama puudused projektiplaanis ja neid siis

vastavalt kaalutlusotsusele hindama. Sellist tegevust aga protokolli väljavõttes (vaidlustuse lisa

4) ei nähtu.

5.6.5. Projektiplaani kirjelduse dokument iseenesest on puudulikult vormistatud. Näiteks

puudub dokumendil tiitelleht ja sisukord, mis on 28 lk pikkuse dokumendi hoomamiseks

hädavajalik. Samuti puuduvad peatükkide ja isegi lehekülgede numeratsioon, mis hõlbustaks

dokumendi läbi töötamist. Vaidlustaja hinnangul ei ole esitatu põhjalik ega tekita veendumust,

et kõik vajalikud tööd saavad nõutud ajaraamis tehtud.

5.7. Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

5.7.1. On õige väide, et hankekomisjon võib uuel hindamisel muuta põhjendusi, eriti olukorras,

kus on tuvastatud vigu hindamisel. Antud juhul paistab aga, et ei märganud enam ühtki viga

Kolmanda isiku projektiplaanis isegi mitte mainimise väärilisena. Iga Hankija tehtud otsus

peab olema õiguspärane ning 21.11.2025 otsuse põhjendused objektiivselt ei kattu sellega,

mida on võimalik tuvastada Kolmanda isiku pakkumusest.

Kolmanda isiku viide sellele, et Hankija ei peagi positiivset otsust põhjendama1, ei ole õige.

RHS sätestab üheselt erinormi, et hankija peab põhjendama eduka pakkuja eeliseid RHS § 47

lg 4 p 3 kohaselt. RHS § 47 lg 4 p 3 alusel peab hankija esitama hankes osalenud edutule

pakkujale teavet eduka pakkumuse kohta neutraalsel kujul, võimalikult suures ulatuses ja viisil,

mis tagab, et niisuguse edastamisega säilitatakse konfidentsiaalsus nende andmete

konkreetsete osade puhul, mille kaitse on sellisena põhjendatud – edasi andmete põhisisu ja

eelkõige nende andmete sisu, mis puudutab tema otsuse ja eduka pakkumuse olulisi aspekte.2

5.7.2. Hankija vastus vaidlustusele kinnitab, et Kolmanda isiku projektiplaani oleks pidanud

hindama vähemasti väärtuspunktiga 10, kui mitte 5. Kolmanda isiku projektiplaanis on puudusi

ja küsimusi vähemasti pisidetailides ja väheolulistes küsimustes.

5.7.3. Hankija kinnitab, et hankekomisjon pidi vaatama erinevaid viiteid, täiendavalt arvestama

ning taandama, et oleks võimalik siis lõpuks tuvastada mitme erineva dokumendi peale kokku,

1 Viidates seeläbi asjaolule, et hankekomisjon tõepoolest ei põhjendanud detailselt pakkumust, nagu hankija

ekslikult ise arvab. 2 Vt EKo C-54/21 ANTEA POLSKA jt, p 66.

7 (27)

kas projektiplaanis nõutu on olemas. See viitab ilmselt ja otseselt faktile, et projektiplaan ei

olnud ühtne ja ideaalne tervik, vaid selles oli minimaalselt ikkagi väheolulisi küsitavusi, mille

ületamiseks pidi hankekomisjon aktiivselt analüüsima ka muid pakkumuse koosseisus olevaid

dokumente, teostama ise arvutusi, tegema taandusi jne. Hankekomisjoni kohustuseks ei ole

aktiivselt ise pakkumuse koosseisust vajalikud faktid tuletada, eriti olukorras, kus

projektiplaani sisu reguleeris ka kohustuslik vastavustingimus. Projektiplaanina esitletav

dokument pidi sisaldama ja seega ülevaate andma ammendavalt kõikide vastavustingimuses nr

5 märgitud asjaolude kohta ning seda nimetatud dokument Kolmanda isiku pakkumuses ei

teinud.

5.7.4. Nii Hankija kui ka Kolmas isik selgitavad, et eelarves on selgelt välja toodud kolm rolli

ja nende tegevus etappide kaupa. Seejuures aga viitavad mõlemad muudele pakkumuses

sisalduvatele dokumentidele, tuletamisele, taandamisele jpm. Ehk selle üle tegelikult vaidlust

ei saa olla, et projektiplaani dokumendis „eelarve“ peatükis põhjalikku, etapiviisilist ja

meeskonnaliikmete põhist, eelarvet ei sisaldu.

Projektiplaanis sisalduvas eelarves on tõesti kolmes rollis inimesed nimetatud (neljandale

anonüümsele isikule on viidatud dokumendis), kuid GANTTis kolme inimest pole, vaid on

üksnes tegevused, mis on kokkuvõtlikult nimetatud kui „kokku andmeteaduse töö“. Seda,

millised rollid teevad „andmeteaduse tööd“, peab minema uurima projektiplaanist ja

meeskonna CV vormilt ehk kolme dokumenti korraga vaadeldes ja „tuletades“ võib jõuda alles

mingisuguse tulemuseni eelarve küsimuses.

Projektiplaanis on viidatud GANTTi graafikul veergudele C jne, aga neid tähiseid Gantti

graafikul endal ei ole. GANTTi graafiku ja eelarve struktuur loovad pildi, kus ainult ühe

meeskonnaliikme töö on detailides ajastatud, samal ajal kui ülejäänud meeskonna panus on

fikseeritud ja projekti tegevustega otseselt seostamata. GANTTi graafikus on näidatud

tegevuse kogutöömaht andmeteadlasele1, st 57 töönädalat ehk 2280 tundi. See tähendab, et

ainult andmeteadlase aeg on GANTTi ajakavas konkreetsete etappidega üheselt seotud

vastavalt hindamismetoodika eeldusele.

Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi töömaht ei ole GANTTi graafikus tegevuste lõikes

nähtavalt ajastatud. Nende kulu on fikseeritud keskmiselt 20 tunnile kuus läbi kogu 24-kuulise

projekti (sh 3 puhverkuud), moodustades kokku 960 tundi. Kuna nende tundide maht on

fikseeritud ja ühtlaselt jaotatud, ei ole võimalik GANTTi tabeli põhjal hinnata, millal ja kui

palju nad tegelikult panustavad igasse konkreetsesse tegevusse ja etappi. Ühtlasi, puhvri mõte

on kaitsta projekti tähtaega, aga kui Kolmas isik planeerib sinna mingeid tegevusi (nt

ruumiandmete eksperdi tööd), siis ta tegelikult tühistab puhvri funktsiooni.

Projektiplaan kirjeldab mitmeid tegevusi, mis on ühistöö, kuid mida GANTTis kajastatakse

ainult andmeteadlase tööajana. Näiteks andmete ettevalmistamine (sh vajalike andmete

ettevalmistamine) on kirjeldatud kui andmeinseneri ja andmeteadlase ühistöö. Kuid Gantti

graafikus on sellega seotud tegevustel (nt andmete puhastamine ja ühtlustamine) märgitud

tundide kulu ainult andmeteadlasele. Ruumiandmete ekspert on kaasatud andmete

ettevalmistusel, tulemuste analüüsil ja järeltöötlusel, kuid tema panus neis etappides ei ole

Ganttis ajaühikutes kajastatud. Projektijuht on kaasatud küll kõigis tegevustes, tagades

tegevuste edu ja kõrvaldades takistusi, kuid tema töömahtu ei ole samuti detailsete tegevustega

seostatud.

Dokumentides on meeskonnaliikmete vormis esitatud kolm rolli (projektijuht, andmeteadlane,

ruumiandmete ekspert). Küll aga mainib projektiplaan andmeinseneri rolli seoses kriitiliste

1 Olukorras, kus me võime eeldada, et andmeteaduse tööd teostab andmeteadlane.

8 (27)

tegevustega, mida ei ole meeskonnaliikmete vormis isikustatud. Vajalike andmete

ettevalmistamine1 on nimetatud andmeinseneri ja andmeteadlase ühistööna.

Meeskonnaliikmete vormis on aga esitatud vaid kolm spetsialisti. See tekitab ebaselguse, kas

andmeinseneri rolli täidab mõni nimetatud spetsialistidest lisaks oma põhirollile.

Andmeinsener on seega neljas roll, kelle panus arvestatakse 57. töönädalasse või on see keegi,

kelle töö sisaldub projektijuhi 960 tunni eelarves. Kuna aga 57 nädalat on selgelt

andmeteadlase töökoormus, jääb andmeinseneri rolli tegelik teostaja ja tema kulu eelarve ja

GANTTi seoses lahtiseks. Hindamiskriteeriumite järgi on aga maksimaalsete hindepunktide

saamise eelduseks kõigi meeskonnaliikmete panuse selgitamine igas etapis - seda pole

võimalik Kolmanda isiku pakkumuses lihtsalt ja selgelt tuvastada ning seda kinnitavad ka

Hankija ja Kolmanda isiku vastused vaidlustusele.

Hindamismetoodikas projektiplaani alakriteeriumi 15 hindepunkti eelduseks on mh „/…/ välja

on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d).

Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete

rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad“. Hindamismetoodika

kohaselt 1) iga projektimeeskonna liige peab olema kajastatud projektiplaanis; 2) iga liikme

roll ja panus tuleb seostada konkreetsete etappide ja tegevustega; 3) panus ei saa olla hinnatav,

kui liiget ei ole ühegi tegevuse juurde seostatud. Seega hindamismetoodika nõuab

meeskonnaliikmete rolli/panuse sidumist konkreetsete etappide ja tegevustega üheselt ja

detailselt.

5.7.5. Projektiplaanis kirjeldatud mudelite struktuur ja tegelik GANTTi graafik erinevad, mis

muudab keeruliseks detailse töömahu seostamise. Kolmas isik näeb ette kolme mudelit2 ja

selgitab, et mahukuse tõttu on soovitatud projekt jagada neljaks etapiks, kuigi Hankija algne

soov oli viis etappi. GANTTi graafikus on etapp 13 ja etapp 24 sisuliselt sama mudeli (ühine

segmentatsioonimudel) iteratiivsed arendusfaasid, millel on peaaegu identsed tegevused

(treening, valideerimine, testimine). Ainuke märgatav erinevus on muudatuste tuvastuse

meetodite arendamise töömahus.5 See kahe eraldi etapi kasutamine ühe mudeli jaoks muudab

keeruliseks 57-nädalase koormuse seostamise algselt pakutud kolme mudeli kontseptsiooniga.

Kuigi andmeteadlase 57 töönädalat (umbes 14,25 kuud) lõppevad enne projekti 24-kuulist

perioodi, on projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi kulu eelarvestatud kogu 24 kuu peale,

sealhulgas puhverkuude eest. Kuna projektijuhi ülesanne on muu hulgas tagada, et

andmeteadlase töö ei oleks pärsitud, ja andmeteadlase töö lõppeb varem, ei ole puhveraja

jooksul nende kahe rolli tegevused GANTTi graafikust või projektiplaanist selgelt välja

loetavad, kuid nende kulu on eelarvestatud. See tähendab, et fikseeritud eelarve ei ole

puhveraja osas seotud spetsiifilise ajastatud tööga GANTTi tabelis, seda enam, et puhvri mõte

on kaitsta projekti lõpptähtaega ning sinna ei peakski olema tegevusi planeeritud.

6. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Vastavalt Tallinna Halduskohtu 15.09.2025 otsuse 3-25-2542 p-ile 15 tuli

hindamiskomisjonil pakkumuste hindamine uuesti läbi viia.

Riigihankes esitatud pakkumuste hulgast tunnistas Hankija 21.11.2025 otsusega edukaks

Kolmanda isiku pakkumuse. 06.06.2025 otsus, millega Hankija tunnistas edukaks Vaidlustaja

pakkumuse, ei kehti ja on tühistatud, kuna hindamiskomisjon eksis pakkumuste hindamisel

enda seatud hindamismetoodika kohaldamise vastu. Seega on asjasse puutumatud kõik

1 Mis hõlmab andmekvaliteedi parandamist ja allikate lisamist. 2 Üldine segmentatsioonimudel, Hoonete korrused, Hoonete sissepääsud 3 Ühine segmentatsioonimudel – hooned/teed/vooluveekogud 4 Ühine segmentatsioonimudel – teed/vooluveekogud/hooned 5 Etapp 1 = 2 nädalat; Etapp 2 = 1 nädal

9 (27)

Vaidlustaja viited sellele otsusele ning selle juurde kuuluvale hindamisprotokollile.

6.2. Hankija ei tuvastanud 21.11.2025 otsuses ja selle juurde kuuluvas hindamiskomisjoni

protokollis puuduseid Kolmanda isiku projektiplaanis. Hankija on hinnanud kõiki pakkumusi

RHAD-s, sh hindamismetoodikas sätestatud tingimustel. Hankija pole eksinud RHAD-s

sätestatud tingimuste vastu ega RHS § 117 lg 1 ja § 3 riigihanke korraldamise üldpõhimõtete

vastu.

Hankija möönab, et oma varasemas otsuses, mis enam ei kehti, kohaldas Hankija

hindamismetoodikat ebaõigesti ning tunnistas ekslikult edukaks pakkumuseks Vaidlustaja

esitatud pakkumuse.

6.3. Hankija pidi hindama pakkumusi sisuliselt uuesti ning selles pole midagi ebatavalist, et

pakkumuste uue sisulise hindamise käigus hindamismetoodika alusel muutuvad mõneti

hindamiskomisjoni põhjendused, seda enam kui Hankija ka ise möönab, et kohaldas algselt

hindamismetoodikat ebaõigesti.

6.4. Kolmanda isiku pakkumuses ja projektiplaanis on välja toodud konkreetsed etapid ja

tegevused nende peamiste vastutajate ja läbiviijatega (projektiplaan lk 15, detailse info

saamiseks viidatud GANTT tabelisse), kajastatud on kõiki meeskonna kirjelduses esitatud

liikmeid (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud meeskonnaliikmete vormile),

projektiplaani dokumendis on selgitatud kõikide meeskonna liikmete rolle ja panust erinevates

etappides koos vastutusega (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks viidatud

meeskonnaliikmete vormile), pakutud ajakava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks

mõistlik ning esitatud projekti eelarve on esitatud detailselt ja kajastab Hankijale selgelt esitatud

kulude tekkimist tegevuste ja etappide kaupa (projektiplaan lk 15, detailse info saamiseks

viidatud GANTT tabelisse).

Samuti on Kolmanda isiku projektiplaanis märgitud etapid, mis on seotud eelarvega ja lähtuvad

hankelepingu projektis ja tehnilises kirjelduses nõutud tingimustest ning on kooskõlas nii

hankelepingu projekti kui ka tehnilise kirjelduse tingimustega. Hankelepingu projekti p-ide

2.2.1 kuni 2.2.5 kohaselt toimub tasumine töövõtja esitatud arve alusel, kui töövõtja on üle

andnud ja Hankija vastu võtnud kõik vastava etapi lõpuks nõutud väljundid. Tehnilise kirjelduse

p-i 5.2 kohaselt eeldab Hankija, et luuakse viis mudelit (lõppversiooni), st igale andmegrupile

eraldi mudel. Samas võib mudeleid olla ka rohkem või vähem, eeldusel et saavutatakse soovitud

sihttasemed iga andmegrupi kohta. Seega on Hankija jaoks oluline sihttasemetele vastavalt

tuvastatud andmegruppide arv ja mitte mudelite arv. Tehnilise kirjelduse p-is 6.2 on Hankija ka

selgitanud, et Hankija loeb iga andmegrupi tuvastamist, st vastava mudeli lõppversiooni

valmimist etapi lõpuks. Olukorras, kus mitu andmegruppi tuvastatakse ühe mudeliga, on etapi

lõpp koondmudeli valmimine ning näiteks kolmest andmegrupist koosneva mudeli

lõppversiooni valmimisel saab Hankija hankelepingu projekti p 2.2.3. alusel teha korraga

väljamaksed 1-3. Alternatiivselt saab Hankija väljamaksed I ja II teha varem, kui esimese kahe

andmegrupi sihttasemed on saavutatavad, vahearuanded ja muud etapi väljundid valminud enne

koondmudeli lõppversiooni valmimist.

Kolmanda isiku projektiplaan vastab Hankija ootusele ning on maksimumpunktide vääriline.

Kõik Hankija nõutu on Kolmanda isiku pakkumuses olemas.

6.5. Hankija 21.11.2025 tehtud uuest otsusest, sh selle juurde kuuluvast hindamisprotokollist,

nähtub üheselt arusaadavalt, et Hankija on hinnanud pakkumusi ja omistanud pakkumustele

punkte hindamismetoodika kirjelduste alusel ja põhjendanud üksikajalikult hindamiskomisjoni

protokollis edukaks tunnistamise otsust. Hankija kõrvaldas mh uue otsusega kohtu otsusega

tuvastatud proovitöö hindamisega seotud puudused ning hindas ja põhjendas projektiplaani

10 (27)

alakriteeriumi osas pakkumusi hindamismetoodika alusel uuesti. Hankija nõustub

kohtuvaidluses tuvastatud eksimustega Kolmanda isiku pakkumuse hindamisel ning kohandas

vastavalt kohtuotsusele ja hindmaismetoodikale kõikide pakkujate hindepunkte.

Riskianalüüs on hindamismetoodika järgi projektiplaani üks alakriteerium, seega käsitleb

hindamiskomisjon mõlemas hindamisprotokollis neid sisuliselt ühes lahtris. Projektiplaani

lahtrist on eemaldatud riskianalüüsiga seotud osad, mis vastasid esimesel hindamisel antud

madalamatele hindepunktidele ning on asendatud uue sõnastusega, mis vastab teisel hindamisel

antud maksimumpunktidele. Lisaks on eemaldatud kaks hindamismetoodika järgi

asjassepuutumatut osa ning lisatud üks lause eelarve kohta, et rõhutada põhjendatult

hindamismetoodika alusel projektiplaani vastavust maksimumpunktidele. Hindamiskomisjon

ei ole Kolmanda isiku projektiplaani teisel ehk uuel pakkumuste hindamisel sisuliselt paremaks

hinnanud. Muutunud on põhjendatult hindamismetoodika alusel üksnes riskianalüüsi punktid

ning see kirjeldus ja muudatused kajastuvad protokollis projektiplaani lahtris.

6.6. Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates

ratsionaalne ja realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud (näiteks lk 1 mudelite

jaotuse põhjendus, projekti tugineb lk 3 kirjeldatud andmeteaduse arendusmetoodikale, lk 6-14

selgitatakse iga mudeli puhul erinevat lähenemist ja põhjendatakse võimalike andmete ja

arhitektuuride valikut), sh välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused (kirjeldatud

väga detailselt projektiplaanis lk 15-28 ning ülevaatlikult GANTT tabelis) ning nende peamised

vastutajad ja läbiviija(d) (peamise vastutajana on iga tegevuse puhul andmeteadlane, kes on

välja toodud GANTT tabelis, lisaks on projektiplaanis lk 15 selgitatud meeskonnaliikmete

vastutuse loogikat ning meeskonnliikmete vormil täpsemalt rolle ja vastutusalasid). Kajastatud

on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja

panust erinevates arenduse etappides ning märgitud vastutajad (projektiplaanis lk 15 on kõik

meeskonnaliikmed välja toodud, lisaks on viidatud meeskonnaliikmete vormile, kus on nende

rollid ja vastutused detailsemalt lahti seletatud). Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on

hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud (projekti ajakava

tegevused vastavad projektiplaanile, on piisava detailsusega lahti kirjutatud, loogilises

järgnevuses ja pikkuses, projekti lõpus on ette nähtud puhveraeg ootamatusteks). Projekti

eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja

etappide kaupa. Projektiplaanis lk 15 on eelarve koostamise loogika lahti selgitatud ning

esitatud tunnitasu alusel arvutused iga meeskonnaliikme kohta. Eelarve viitab GANTT tabelis

esitatud andmeteadlase töömahule, mille alusel on võimalik aru saada ka eelarve kujunemisest

etappide ja tegevuste lõikes. See kõik vastab täielikult RHAD-s kirjeldatud Hankija ootustele.

6.7. Hankija on hindamiskriteeriumide osas juhindunud enda seatud tingimustest ja omistanud

pakkumustele punkte hindamismetoodika alusel, mis on eelnevalt pakkujatele teatavaks tehtud.

Uue hindamise läbiviimisega ja 21.11.2025 edukaks tunnistamise otsusega kõrvaldas Hankija

mh varasema ebaõige hindamise tulemuse. Kolmanda isiku pakkumus on projektiplaani osas

maksimumpunktide vääriline. Hankija ei ole rikkunud RHS § 117 lg-t 1 ega enda seatud

hindamismetoodikat. Vaidlustaja pelgalt mainib, et Hankija on pakkumuste hindamisel toime

pannud rikkumise, kuid ei selgita üksikasjalikult, mis osa Hankija on täpselt rikkunud ehk et

kui Vaidlustaja soovib vaidlustada konkreetset hindamiskriteeriumit, siis seejuures pole

Vaidlustaja süviti suutnud põhjendada, mis lause täpselt konkreetsest kriteeriumist ei vasta

Kolmanda isiku projektiplaanile.

Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et Kolmanda isiku pakkumus pole projektiplaani osas

maksimumpunktide vääriline. Vastupidi, ajakava risk sai mh ka kohtuvaidluses riskianalüüsi

osas läbi vaieldud ning arusaadavalt tuli Hankijal arvestada Tallinna Halduskohtu otsuses

toodud seisukohtadega pakkumuste teisel hindamisel. Vastavalt Hankija seatud

hindamismetoodikale pole Kolmanda isiku ajakava ebarealistlik, kuna teise hindamise käigus

11 (27)

veendus hindamiskomisjon, et kõik Kolmanda isiku pakkumuses esitatu on korrektne ja vastav

maksimaalsetele hindepunktide kirjeldusele.

Hankija ei pea Kolmanda isiku esitatud ajakava ebarealistlikuks ning põhjendus selle kohta

nähtub ka kehtivast hindamiskomisjoni protokollist. Pakkumuste teistkordsel hindamisel

hindamiskomisjon ei võtnudki enam riskianalüüsis punkte maha, kuna Kolmanda isiku

riskianalüüs vastas hindamismetoodika alusel maksimumpunktidele sh on projektiplaani ja

riskianalüüsi kirjeldused eelarve ja ajakava osas vastavuses. Projektiplaanis hindamiskomisjon

puudusi ei tuvastanud ja vastuolu puudub.

6.8. Kolmanda isiku projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude

tekkimist tegevuste ja etappide kaupa. Selgelt on hindamiskomisjonile tuvastatav, et

projektiplaanis on tehtud arvutused viitega GANTT tabelile ja ilmselgelt on nõutud andmed

olemas ja hõlpsasti leitavad. Esitatud on nii eelarve, kui ka GANTT tabel ning kui nendega

tutvuda, siis on hindamiskomisjonil hõlpsasti võimalik tutvuda, mis tegevuste ja etappide

juurde kulud lähevad. Samuti ei teki küsimusi projektijuhi ning andmeteadlase osas ning samuti

on lahti kirjutatud arvutus hinnangulise keskmise projektijuhi ja GIS spetsialisti töötundide arvu

kohta nädalas.

Kolmanda isiku projektiplaanis on selgelt olemas struktureeritud etapid. Eelarve on koostatud

tunnipõhiselt ja sisaldab kõikide meeskonnaliikmete töötasusid ning hinnangulist töömahtu

tundides. Eelarve viitab GANTT tabelile, kus on loetletud projekti tegevused ning iga tegevuse

kohta välja toodud töömaht. Tegevused on koondatud etappideks nii GANTT tabelis kui ka

projektiplaanis tegevuste detailses kirjelduses (Projektiplaani ja ajakava peatükis). Tunnihinna

alusel on pakkumuses võimalik kulude tekkimist hinnata nii etappide kui ka tegevuste kaupa.

Projektiplaanis tuleb selgelt välja, et andmeteadlase roll meeskonnas on keskne, projektijuht ja

ruumiandmete ekspert on kaasatud pidevalt, kuid nende töö projektis on pigem andmeteadlast

toetav. Kolmas isik selgitab ka projektiplaanis meeskonna töökorraldust: „Tegevuste all ei ole

läbiviijana eraldi välja toodud projektijuhti, sest projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis

projekti tegevustes. Samuti ei ole välja toodud sidustööde tegijaid vaid ainult peamised rollid

tegevuses, näiteks paljudes punktides osaleb ruumiandmete ekspert konsulteerivas rollis,

osalevad ka hankija poolsed rollid, kuid seda tihti valideerivas või abistavas rollis, seega ei ole

eraldi välja toodud.“ GANTT tabelis on Kolmas isik seega välja toonud andmeteadlase

töömahu ning teise kahe rolli töömaht on arusaadavalt välja toodud keskmistatult ja arvutatud

kokku kogu projekti peale ning puudub vajadus nende töömaht GANTT tabelis etapiviisiliselt

välja tuua. Vastavustingimuses „Projektiplaan“ nõudis Hankija mh projekti eelarvet, kus on

lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide kaupa. Hindamismetoodikas 15

väärtuspunkti juures on Hankija sätestanud, et projekti eelarve on esitatud detailselt ning

kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. Hindamiskomisjoni

hinnangul oli Kolmanda isiku tunnipõhine eelarve, mis viitas tabelis esitatud tegevustele ja

etappidele ning nende töömahule arusaadavalt ja detailselt lahti selgitatud nii tegevuste kui ka

etappide kaupa.

Tegevuste ja etappide üleselt on eelarves projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi töötasu välja

toodud. RHAD-is polnud nõutud, et iga projektimeeskonna liikme töömaht peab olema

tegevuste või etappide juures välja toodud. Hindamiskomisjonile nähtub üheselt ja

arusaadavalt, et Kolmanda isiku eelarve on esitatud detailselt ja kajastab selgelt esitatud kulude

tekkimist tegevuste ja etappide kaupa. Kolmanda isiku eelarve ja projektiplaan tegevuste ja

etappide kaupa on leitav Kolmanda isiku pakkumusest projektiplaani leheküljelt 15 ning

asjaomasest viitest GANTT tabelile. GANTT tabelis on tegevused ja ajakulu nädalates, mis on

taandatav tundidele. Kuna tunnihind on teada, siis on eelarve hindamiskomisjonile üheselt

arusaadavalt eristatav tegevuste lõikes.

12 (27)

Kolmas isik on projektiplaanis lk-l 28 esitanud tunnihinna ja selgitanud seost GANTT tabelis

toodud ajakulule tehetega, kus on selgelt välja toodud ka asjaolu, et ühes nädalas on 40 töötundi.

Selliselt on GANTT tabelis toodud tegevuste ajakulu teisendatav rahaliseks kuluks nii tegevuste

kui ka etappide kaupa. Täiendavalt tuleb eelarves arvestada projektijuhi ja ruumiandmete

eksperdi töökuluga, mis on keskmistatud kogu projekti perioodi peale. Kolmas isik on

moodustanud RHAD-is nõutud vähemalt 3-liikmelise meeskonna ning see nähtub Kolmanda

isiku esitatud pakkumusest.

6.9. Tööde üleandmine ja tööde eest tasumine toimub hankelepingu projektis sätestatud

tingimustel. Hankija tasub töö eest 5 osas töövõtja arve alusel pärast vastava etapi väljundite

vastuvõtmist. Seoses mudelite loomisega on Hankija tehnilise kirjelduse p 5.2 lk-l 7 selgitanud:

„Hankija eeldab, et luuakse viis mudelit (lõppversiooni), st igale andmegrupile eraldi mudel.

Samas võib mudeleid olla ka rohkem/vähem, eeldusel et saavutatakse soovitud sihttasemed iga

andmegrupi kohta. Mudelite väljundiks on kaardikiht tuvastatud objektidega vektorkujul, koos

nõutava tärkinfoga (nt tüüp või seotud objekti identifikaator). Pikaajaline eesmärk on, et

mudelid tuvastaksid objektide ruumikuju koos võimalikult detailse tärkinfoga. Tabelis 2 ja 3 on

kirjeldatud Hankija ootused Projekti tulemitele nii semantilises kui ka geograafilises

määratluses. Minimaalsed tasemed märgitud rohelisega, kusjuures tasemed on üksteist

täiendavad (nt tase 2 puhul peab mudel saavutama tasemed 1 ja 2).“. Tehnilise kirjelduse p 6.2

lk-l 10 on Hankija ka selgitanud: „Iga mudeli lõppversiooni valmimist loetakse etapi lõpuks

ning projekti esimese 12 kuu jooksul peab olema lõpetatud vähemalt kaks etappi (kaks esimest

mudelit).“. Viie mudeli loomine tugines eeldusele, et iga andmegrupi kohta on eraldi mudel.

Eelpool kirjeldatust tulenevalt on võimalik olukord, kus üks mudel katab mitme andmegrupi

osa. Sel juhul on korraga täidetud ka mitu etappi.

6.10. Kolmas isik on esitanud pakkumuse koosseisus projektiplaani kirjelduse ja GANTT

tabeli. Kolmas isik kirjeldab pakkumuses detailselt, milline ekspert millise tegevuse eest

vastutab. Kolmas isik on esitanud pakkumuse kolmeliikmelise meeskonnaga. Iga

meeskonnaliikme roll ja ka vastutusalad on lahti kirjutatud meeskonnaliikmete vormil, millele

viitab projektiplaan. Lisaks on vastutuse kohta Kolmas isik projektiplaanis andnud selgituse.

6.11. Vaidlustaja heidab Kolmanda isiku pakkumuse osas ka ette, et kõigi andmestike kogumine

ja töötlemine viiakse läbi ühekordselt enne “esimese [arendus]etapi” algust (Gantt, nädalad 11-

20), mis pole optimaalne. Hankija antud Vaidlustaja väitega ei nõustu. Esiteks pole tegemist

nädalatega 11-20. GANTT tabelist on näha, et 12-24 nädalad on esmaseks andmete

ülevaatamiseks, andmete puhastamise protseduuride tekitamise jaoks ning on selgelt kirjas et

tegemist on esmase andmete väljavõttega.

Lisaks GANTT tabelis on 6-76 nädalatel „Jooksev koostöö hankija andmete

ettevalmistaja(tega) “, mis eeldab et selle aja jooksul hankija poolt toodetakse andmeid juurde

koostöös pakkujaga.

6.12. Hankija vaidleb vastu ka Vaidlustaja väitele, et kui inimene nt haigestub, ei piisa

riskianalüüsi tabelis vaid „puhkusegraafiku kokkuleppimisest“ või geneerilisest lubadusest.

Meeskonnaliikmeid puudutavad riskid on Kolmas isik riskianalüüsis välja toonud ja

maandamistegevused kirjeldanud. Sellest piisab Hankijale, et olla veendunud Kolmanda isiku

võimekuses projekti tegevusi hankelepingu alusel ellu viia.

6.13. Vaidlustaja eksib ka väitega, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb teadaolevalt 2027.

aastal, siis ei ole realistlikult võimalik ka vaidluse lõppemisel vaidlustuskomisjonis

projektiplaani elluviimine pakkumuse koosseisus märgitud viisil. Hankija täpsustab, et

kõnealune periood lõppeb detsembris 2029, see tähendab kulusid saab veel teha kuni 2029.

aasta lõpuni. Rahastusotsuste tegemise (so uute projektide vastuvõtmise) periood lõppeb 2027.

13 (27)

aastal.

6.14. Vaidlustuses heidab Vaidlustaja Hankijale ette uuel pakkumuste hindamisel loobumist

seoses metoodikavalikuga kaasnevast survest 1. aasta ajakavale. Kolmas isik on põhjendanud,

et metoodikavalik on optimaalne ka ajakulu osas, mistõttu ei pidanud komisjon pakkumuste

uuel hindamisel metoodikast tulenevat survet 1. aasta ajakavale enam kriitiliseks.

6.15. Hankija täiendavad seisukohad.

6.15.1. Pakkumus ei ole muutunud. Hindamismetoodika pole ka muutunud. Muutunud on

asjaolud, mille alusel hindamiskomisjon kaalutleb hindepunktide andmist. Näiteks tõlgendas

hindamiskomisjon esimesel hindamisel hindamismetoodikat valesti, see on kohtumenetluse

käigus läbi vaieldud ja Hankijale selgeks saanud, mistõttu hindamiskomisjon tõlgendas teisel

hindamisel projektiplaani ja mudeli koodi kriteeriume õigesti hindamismetoodika alusel nagu

oleks seda pidanud tegema juba algselt.

6.15.2. Vale on Vaidlustaja väide, et Hankija pole 21.11.2025 hankeotsust sisuliselt

põhjendanud. Imelik on Vaidlustaja etteheide hindamiskomisjonile selles, et hindamiskomisjon

on tuginenud 21.11.2025 otsuse põhjendamisel hindamismetoodika kirjeldusele. Hankija

saabki omistada pakkumustele punke üksnes hindamismetoodikas sätestatud

hindamiskriteeriumide alusel. Hankija on ka hindamismetoodikas selgesõnaliselt öelnud, et

Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi ja omistab väärtuspunkte

hindamismetoodikas sätestatud hindamiskriteeriumide alusel.

Ei vasta tõele, et hindamiskomisjon on lakooniliselt ümber kopeerinud hindamismetoodika

sõnastust. Kui võrrelda hindamismetoodika vaidlusaluste hindamiskriteeriumide sõnastusi

hindamiskomisjoni protokollis toodud sisuliste põhjendustega väärtuspunktide omistamisel,

siis on hõlpsasti nähtav, et hindamiskomisjon pole jäänud lakooniliselt hindamismetoodika

kirjelduste juurde, vaid põhjendanud nii Vaidlustajale, kui ka Kolmandale isikule punktide

omistamist sisuliselt hindamismetoodika ja pakkumustes objektiivselt tuvastatud eluliste

asjaolude alusel.

6.15.3. RHS § 47 lg 4 p-i 3 puhul on tegemist üldnormiga, mitte erinormiga nagu seda väidab

Vaidlustaja. Riigihangete registri teabevahetuse lehelt nähtub üheselt arusaadavalt, et Hankija

on esitanud vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud

pakkumuse esitanud pakkuja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid

edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. Vastavasisulise info on Hankija

saatnud kõikidele pakkujatele, kes esitasid Riigihankes vastavad pakkumused ja kelle

pakkumused on jõus. Vaidlustajale on vastav info saadetud sõnumiga nr 1031277.

Hindamiskomisjon on protokollinud sisulised põhjendused ning põhjendanud 21.11.2025

hankeotsust. Nimetatud hankeotsus ja selle juures olev hindamiskomisjoni protokoll on leitavad

Riigihanke tulemdokumentide lehelt sh on leitavad Vaidlustaja ja Kolmanda isiku

pakkumustele omistatud väärtuspunktide põhjendused.

6.15.4. Kolmas isik on esitanud pakkumuses detailse projektiplaani, mille koostamisel on

Kolmas isik lähtunud vastavustingimuses seatud nõuetest ning tehnilises kirjelduse esitatud

nõuetest.

Hindamismetoodikas pole nõutud, et projektiplaan oleks „ühtne ja ideaalne tervik“, mistõttu ei

saa hindamiskomisjon ka hindamismetoodikas kirjeldamata kriteeriumi eest pakkumustele

punkte omistada ega neid suurendada või vähendada. Fakt on see, et nõutud projektiplaan koos

infoga on Kolmanda isiku pakkumuses esitatud. Projektiplaanis on kasutatud arusaadavaid

viiteid projektiplaani osadele. Lisaks on viidatud pakkumuse teistele dokumentidele,

meeskonna puhul nt meeskonnaliikmete vormile. Hankija ei võta ega saa võtta

14 (27)

hindamismetoodika alusel punkte maha selle eest, et pakkuja ei dubleeri infot ja kasutab

viitamist. Ka viited on projektiplaani osad ning olemasolevale infole viitamine ei tekita hankija

hindamiskomisjonis segadust. Kolmanda isiku pakkumusest on võimalik kogu info kätte saada

ja hindamiskomisjon sai sellest aru ega tekkinud küsitavusi.

6.15.5. Hankijal puudus vajadus midagi õigusvastaselt tuletada, kuna Kolmanda isiku

pakkumuses sh projektiplaanis on konkreetselt viidatud asjasse puutuvale infole. Nt oli

hindamiskomisjonile arusaadav GANTTi tabeli põhjal etappide arv jm. Kolmanda isiku

projektiplaan sisaldab Kolmanda isiku visiooni ja metoodika kirjeldust ning kirjeldab lähtuvalt

Riigihanke eesmärgist ja objektist planeeritavat metoodikat ja tegevusi projekti ellu viimiseks.

Olemas on ka projekti ajakava, mis sisaldab puhvrit, selles on arvestatud riiklike pühade,

puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. Seejuures pole projektiplaan tingimuslik. Kolmas isik

on välja toonud ka projekti eelarve, milles on lahti kirjutatud kulude tekkimine tegevuste ja

etappide kaupa (viidates seejuures tegevustele ja etappidele kuluvatele töötundidele eraldi

dokumendis) ning meeskonnaliimete rollide kirjeldused projektiplaani täitmisel (viidates

seejuures täiendava info saamiseks meeskonnaliikmete vormile). Samuti on olemas

riskianalüüs, projektiga kaasnevate projektiplaani edukat järgimist takistavate riskide kirjeldus

koos esinemise tõenäosuse ja tagajärjega ning riskide minimeerimise selgitus koos

lahendusettepanekutega.

6.15.6. Projektiplaani eelarve peatükis sisaldub eelarve kirjeldus, mille järgi on Hankijal

võimalik aru saada kulude tekkimise aluseks olevatest ühikutest, eelarve koostamise valemitest

ning kulude tekkimisest tegevuste ja etappide kaupa. Eelarve on detailne ja piisavalt

liigendatud. Vastavustingimustes oli nõutud, et projektiplaan sisaldaks eelarvet, kus on lahti

selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide kaupa. Ajakava osa esitamine eraldi

dokumendina ei ole keelatud, tegemist on samuti osaga projektiplaanist. Keelatud ei ole ka

viitamine teistele pakkumuse või projektiplaani osadele, kus asjakohane info on juba kirjas.

Kolmas isik on täitnud vastavustingimustes oleva nõude, sest eelarve peatükk on projektiplaanis

olemas. Selles on selge kirjeldus eelarvest koos valemite ja kirjeldusega, mis selgitavad eelarve

tekkimist. Detailsema info jaoks viitab eelarve peatükk GANTT tabelile, kust on võimalik näha

ainsa muutuva teguri (andmeteadlase töö ajakulu) väärtusi tegevuste lõikes.

6.15.7. Kolmas isik pole puhvrisse planeerinud põhitegevusi ega ühtki muud tegevust. Halliks

märgitud puhvri ees on veel 4 nädalat, kus pole ühtki tegevust.

6.15.8. Rollide selgitamine erinevates etappides ei ole sama, mis etapi kaupa meeskonnaliikme

töömahu välja toomine. Kolmas isik on pakkumuses selgitanud projektijuhi ja ruumiandmete

eksperdi rolle ja ülesandeid ning kirjeldanud nende tööd etappide üleselt. Ka selles osas on

Kolmanda isiku poolt nõue täidetud.

Kolmandal isikul on iga projektimeeskonna liige kajastatud projektiplaanis. Kolmas isik on

seostanud iga liikme rolli ja panuse konkreetsete etappide ja tegevustega, töö on etappide ülene,

keskmistatud ja põhjendatud. Hindamiskomisjon ei hinda meeskonnaliikmete panust või

töömahtu etappides või tegevustes. Hindamiskomisjon hindas seda, kas ja kui arusaadavalt on

pakkujad selgitanud meeskonnaliikmete rolle ja panust. Kolmanda isiku puhul on vastav info

olemas ja arusaadav.

Kolmas isik on kõik arusaadavalt projektiplaanis lahti selgitanud ja põhjendanud ning etapid

ajakavas vastavad projektiplaanis kirjeldatule. Tunnid on üheselt mõistetvalt GANTT tabelis

näha. Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi töömaht on keskmistatud.

7. Kolmas isik, MINDTITAN OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Vaidlustaja on Hankija 21.11.2025 otsuse vaidlustanud osas, milles Hankija omistas

15 (27)

Kolmanda isiku pakkumusele alakriteeriumi „Projektiplaani kirjeldus“ (Projektiplaani

kirjelduse kriteerium) eest 15 väärtuspunkti. Sama palju punkte omistas Hankija Kolmanda

isiku projektiplaani kirjeldusele 06.06.2025 otsusega.

7.2. Vaidlustaja näib väitvat, et 21.11.2025 otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleks arvestada

ka 06.06.2025 otsuse põhjendusi. See ei ole tõsi.

Vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse hindamisel pole võimalik lähtuda muudest põhjendustest kui

need, mille Hankija on selles otsuses esitanud.1 Vaidlusaluses otsuses ei ole viidatud 06.06.2025

otsusele. Sellele ei saakski viidata, sest 06.06.2025 otsus on jõustunud kohtuotsusega

tühistatud.

7.3. Euroopa Kohus on korduvalt selgitanud, et hindamiskomisjonile peab jääma teatud vabadus

oma tööd korraldada ja seega võib ta korraldada oma tööd esitatud pakkumuste analüüsimisel

ja kontrollimisel, muutmata hankedokumentides või hanketeates kehtestatud edukaks

tunnistamise kriteeriume.2

Hindamisotsus on kujunenud hindamiskomisjoni ulatuslikul vabadusel põhineva tegevuse

tulemusel. Vaidlustaja on sisuliselt vaidlustuses ise hakanud Kolmanda isiku pakkumust

hindama, kuna see on ekslikult talle avaldatud. Vaidlustaja ei ole tellija ega saa Hankijale ette

öelda, kuidas ta pakkumusi hinnata võiks.

7.4. Kui Hankija põhjendused ei võimalda otsusest aru saada, ei peaks neid olema võimalik 12

lehekülje ulatuses vaidlustuses käsitleda.

Riigihanke puhul võib teoretiseerida, kas Hankija üldse pidi põhjendama Kolmanda isiku

pakkumusele maksimumpunktide andmist. Põhjendamiskohustuse ulatus sõltub nimelt sellest,

kui üldine on hindamismetoodika3 Projektiplaani kirjelduse kriteeriumi metoodika on väga

detailne.

Kui Hankija annab pakkumusele 15 väärtuspunkti, iseloomustavad esitatud pakkumust kõik

kriteeriumis viidatud laused. Hankija ei pea hakkama välja mõtlema nö täiendavaid positiivseid

iseloomustusi. See on ka kooskõlas haldusmenetluse põhimõttega, mille kohaselt on isikut

soodustava haldusakti motiveerimisnõuded oluliselt madalamad kui isikut koormava haldusakti

nõuded.4 Kuigi riigihangete läbiviimine ei ole haldusmenetlus (HMS § 2 lg 2), kohaldatakse

analoogia korras hankija otsustele HMS-is haldusakti kohta sätestatut.5

7.5. Vaidlustaja esitab eksitavaid väiteid haldusasjas 3-25-2542 jõustunud halduskohtu otsuse

kohta.

Kohus ei ole tuvastanud puudust ega väitnud, et Hankija hindas Projektiplaani kirjelduse

kriteeriumis Kolmanda isiku pakkumust valesti: „Kui Hankija pidas kaebaja esitatud ajakava

ebarealistlikuks, tulnuks punkte maha võtta „projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumi raames,

kuid seal andis Hankija maksimumpunktid.“

Hankija oli nimelt põhjendanud, et kuigi ajakava on realistlik, kaasub sellega kõrgendatud risk,

mida tuleks riskianalüüsis käsitleda. Kuna Vaidlustaja oligi seda tegelikult käsitlenud, siis

1 VAKO 53-20/218279, p 26. 2 EKo C-6/15, p 29; EKo C-252/10 P, p 35; EKo T-10/17, p 53. 3 RKHKo 3-20-1198, p 21. 4 HMS § 56 lg 1, vt ka TlnHKo 3-13-25, p-d 9 ja 10. 5 RKHKm 3-3-1-92-16, p 15.

16 (27)

põhjendus oli ebaõige. Aga kohus pidas vajalikuks märkida, et Hankija põhjendus ka

põhimõtteliselt ei sobi sellesse hindamise kriteeriumisse. Kohus ei väitnud, et see puudus on

olemas.

Eelmine otsus on seega asjassepuutumatu. Kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 1.1 tühistas kohus

Hankija 06.06.2025 otsuse. Kohtuotsuse põhjenduste p-s 15 selgitas kohus: „Hankijal tuleb

pakkumuste hindamine uuesti läbi viia.“ Kohus ei ole resolutsioonis ega põhjendavas osas

kohustanud Hankijat kindlasisuliste põhjenduste esitamiseks. See ei olekski võimalik, sest

kohus ei teosta hindamist Hankija eest.

7.6. Ebaõiged on kõik Vaidlustaja väited Kolmanda isiku Projektiplaani kirjelduse puuduste

kohta. Vaidlustaja on sisuliselt asunud hindamiskomisjoni rolli, proovides Hankijale ette öelda,

kuidas pakkumusi hinnata. Hindamisotsuses ei ole ühtegi puudust, mis õigustaks otsuse

kehtetuks tunnistamist.

7.6.1. Projektiplaani eelarve kajastab kulu tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa

Hindamismetoodika kohaselt peab projekti eelarve kajastama selgelt esitatud kulude tekkimist

tegevuste ja/või etappide kaupa.

Vaidlustusest pole võimalik sisuliselt aru saada, milles puudus seisneb. Kolmanda isiku

projektiplaanis on selgitatud, milline on tunnihind, ekspertide igakuine tundide maht ning

summaarne tundide arv ja kulu (vaidlustuse lisa 6, lk 28). Meeskonnaliikmete tegevused ja

vastutusalad nähtuvad mh meeskonnakirjeldusest (vaidlustuse lisa 8). Tegevuste sisu nähtub

etapiti ja detailselt projektiplaanist, kus on täiendavalt selgitatud erinevate spetsialistide

ülesandeid (vaidlustuse lisa 6). Projektiplaani kestused, maht ja järgnevus on ära toodud

GANTT tabelis (vaidlustuse lisa 7). Seega on Kolmas isik esitanud ammendavad andmed, mis

võimaldavad selgelt mõista kulude tekkimist tegevuste ja etappide kaupa (kuigi

hindamismetoodika nõuab üht või teist).

Vaidlustaja üritab eksitavalt jätta muljet, justkui peab iga spetsialisti iga üksik tegevus olema

hinnastatud. Sellist nõuet hindamismetoodikast ei tulene ning see pole praktiliselt teostatav.

Utreerides võib väita, et sellisel juhul peaks olema eraldi hinnastatud ka iga koosolek – või kas

või iga hiireklõps, mida spetsialist teeb. Hindamismetoodikat pole võimalik mõistlikult nõnda

tõlgendada.

Selgelt ebaõige on väide, et projektiplaanis on kirjeldatud kahe meeskonnaliikme töö, kuigi

komplekteerida tuli kolmeliikmeline meeskond. Eelarves on selgelt välja toodud kolm rolli:

projektijuht, ruumiandmete ekspert ja andmeteadlane. See on näha isegi vaidlustuses esitatud

kuvatõmmistelt. Projektiplaanis on kirjeldatud andmeinseneri ja andmeteadlase ühistööd

andmete ettevalmistamisel, mis näitab, et kõik vajalikud rollid on kaetud. Projektiplaani

kirjelduses on selgelt välja toodud, et projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes

ning vastutab läbiviija panuse, projekti-väliste tegurite haldamise ja vajadusel lisatööjõu

kaasamise eest.

Ebaõige on ka Vaidlustaja väide, et Kolmas isik ei võinud koostada kolme mudelit. Õieti pole

aru saada, kuidas mõjutab see kohustust kajastada kulude tekkimist tegevuste ja/või etappide

kaupa. Tehnilises kirjelduses on öeldud: „Hankija eeldab, et luuakse viis mudelit

(lõppversiooni), st igale andmegrupile eraldi mudel. Samas võib mudeleid olla ka

rohkem/vähem, eeldusel et saavutatakse soovitud sihttasemed iga andmegrupikohta.“ Kolmas

isik ei ole pakkumuses teinud ettepanekut muuta hankelepingu p 2.2, milles Hankija on ette

näinud töö eest tasumise viies osas. Kolmanda isiku pakutud kolme mudeli kasutamine ei

takista projekti eest tasumist hankelepingus ette nähtud viisil

17 (27)

7.6.2. Projektiplaanis on detailselt selgitatud spetsialistide tegevusi

Hindamismetoodika kohaselt pidi kajastama kõiki meeskonna kirjelduses esitatud liikmeid ning

selgitama meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides, samuti märgitud

vastutajad.

Meeskonnaliikmete vormis, millele projektiplaan viitab, on detailselt kirjeldatud kõigi kolme

meeskonnaliikme (projektijuhi, andmeteadlase ja ruumiandmete eksperdi) tööülesanded ja

vastutus. Vaidlustaja väide, et puudub informatsioon andmeinseneri kohta, on ebaõige.

Meeskonnaliikmete vormil on selgitatud, et andmete ettevalmistamise ja andmeinseneeria tööd

teostavad andmeteadlane ja ruumiandmete ekspert.

Projektiplaanis on selgitatud, et tegevuste all ei ole läbiviijana eraldi välja toodud projektijuhti,

sest projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes. Tegevuste eest vastutamise

loogika on kõigil tegevustel sama: läbiviija vastutab tegevuse edu eest; projektijuht vastutab, et

läbiviija panustab täies ulatuses ning läbiviija töö ei ole pärsitud projekti-ülestest teguritest,

samuti kaasab vajadusel lisatööjõudu. Tegevuste ja vastutuse jaotus ei saanud jääda ebaselgeks.

Vaidlustaja näib seda tegelikult mõistvat ka ise, kuna on asunud esitama etteheited hoopis

sellele, kuidas on dokumendid esitatud: „[Ü]ksnes viide sellele, et see info sisaldub kuskil muus

dokumendis, ei ole hindamismetoodika kohaselt sobilik.“ Hindamismetoodika, ükski teine

RHAD tingimus ega seadus ei keela projektiplaani koostamast nii, et selles viidatakse ka

mingile muule pakkumuse dokumendile.

7.6.3. Ajakava on mõistlik ja objektiivselt põhjendatud

Hindamismetoodika kohaselt peab ajakava olema hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks

mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vaidlustaja hinnangul pole Kolmanda isiku ajakava

realistlik.

Kuigi hindamismetoodika kohaselt ei tule hinnata ajakava realistlikkust, Kolmanda isiku

pakutud ajakava seda siiski on. Kolmas isik tugines ajakava koostamisel oma senisele

kogemusele ja tööprotsesside efektiivsusele. Vaidlustaja on Kolmanda isiku pakutud ajakava

hindamisel lähtunud ilmselt omaenda väiksemast efektiivsusest. Kolmanda isiku võimekust

täita projekti ajakava ei hinnata aga Vaidlustaja võimekuse ega efektiivsuse põhjal.

Kõik Vaidlustaja selgitused puudutavad Hankija 06.06.2025 otsuse põhjendusi alakriteeriumis

„Riskianalüüs“. Nendele põhjendustele andis halduskohus ammendava hinnangu haldusasjas

nr 3-25-2542. Kohus leidis, et Kolmanda isiku „Riskianalüüs“ ei sisalda Hankija väidetud

puudusi. Pakkumuste uuel hindamisel lähtus Hankija kohtu selgitustest „Riskianalüüsi“

alakriteeriumi kohta ja loobus selles alakriteeriumis esitatud põhjendustest. „Projektiplaani

kirjelduse“ alakriteeriumit hindas Hankija samamoodi nagu 06.06.2025 otsuses, sest tema

hinnang ei ole selles alakriteeriumis muutunud.

Ebaõige on Vaidlustaja arvamus andmestiku kogumise ja töötlemise kohta. Kolmas isik on

pakkumuses selgelt välja toonud, et töö andmetega on pidev ja toimub kogu projekti kestel.

Kolmas isik on nii GANTTis kui projektiplaanis välja toonud projekti kogukestust läbiva

jooksva koostöö Hankija andmete ettevalmistajaga. Koostöö eesmärk on tagada

treeningandmete pidev kvaliteet. Pakkumuses on kirjeldatud torustike loomist protsessi

sujuvuse ja taastoodetavuse tagamiseks. Ajakava on realistlik ka andmetele ligipääsude

andmise osas. Kolmas isik oli pakkumuse koostamise ajaks vahetult omandanud kogemuse

Hankija andmetega töötamisel. Sellele kogemusele tuginedes koostaski Kolmas isik ajakava,

mis on ka andmetele ligipääsu võimaldamise osas realistlik ja mõistlik nii Hankija kui töövõtja

suhtes.

18 (27)

Ebaõige on Vaidlustaja arvamus andmeteadlase rolli kohta. Juhtiva andmeteadlase rolli üks

ülesandeid ongi andmeteadusmahukates projektides kõigis tegevustes sisulise vastutuse

kandmine. Kolmandal isikul on olemas piisav juhtivate andmeteadlaste reserv.

Geoinformaatika kompetents on tiimis reservina tagatud ruumiandmete eksperdi näol.

Efektiivne tööjaotus võimaldas kolmandal isikul pakkuda vaidlustajast paremat hinda. Töö

efektiivsus ja sellest tulenev madalam hind on Hankijale kasulik. Seda saab hinnata ainult

maksimumpunktidega, nagu Hankija õigesti tegigi.

Vaidlustaja väited Kolmanda isiku ruumiandmete eksperdi I.S. kohta on ebaõiged ja

pahausksed. Kolmas isik ei ole I. S.-i projekti kaasanud „pelgalt vastavustingimuste täitmise

eesmärgil“, nagu Vaidlustaja väidab. Isegi kui oleks, puudub sellel hindamise kontekstis mis

tahes asjakohasus. I. S. töötab Kolmanda isiku juures võlaõigusliku lepingu alusel juba alates

2024 detsembrist (lisa 1). Seega algas I.S. töö Kolmanda isiku juures enne Riigihanke

väljakuulutamist. I. S. on paralleelselt töötanud nii Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis

kui Kolmanda isiku juures. Mitme tööandja juures töötamine on õiguspärane. Seega on väited

fiktiivse kaasamise kohta alusetud. I.S. osaleb projektis ruumiandmete eksperdina. Tema

töötunnid on pakkumuses välja toodud ning tema rolli ja ülesandeid on Kolmas isik selgitanud

ammendavalt.

Ebaõige on Vaidlustaja väide projektiplaani teostamise realistlikkuse kohta seoses projekti

abikõlbulikkuse lõppemisega 2027. Projekti tähtaegne lõpetamine on pakkumuse ajakava

kohaselt realistlik. Kolmanda isiku pakkumuses on ette nähtud 3 kuud puhveraega. Vaidlustaja

on vaidlustuses ka ise viidanud, et Hankija on 3-kuulist puhveraega eraldi esile tõstnud.

Ebaõige on Vaidlustaja väide tööde 1,5-kordse mahu kohta esimesel projektiaastal. Ühe

baasmudeli tegemine ei tähenda 1,5-kordses mahus tööde tegemist. Vaidlustaja ei ole oma

väidet millegagi põhjendanud, vaid on selle kopeerinud Hankija 06.06.2025 otsuse

põhjendustest. Hankija ei ole sellist põhjendust 21.11.2025 otsuses esitanud.

7.6.4. Vaidlustaja väidab, et projektiplaani kirjeldus on puudulikult vormistatud ja mahu tõttu

raskesti hoomatav: puudu on tiitelleht, sisukord ja numeratsioon. Vaidlustaja etteheide on

asjakohatu. Hindamismetoodika ei nõua tiitellehte, sisukorda ega numeratsiooni. Etteheide on

ka vastuoluline, kuna ühelt poolt heidab Vaidlustaja ette projektiplaani ebapiisavat

põhjendatust, teisalt mahukust. Vaidlustaja ei peagi proovima Kolmanda isiku pakkumust

hoomata, kuna pakkumus on suunatud Hankijale, kelle jaoks oli hindamisotsusest nähtuvalt

kõik arusaadav.

7.7. Kolmanda isiku täiendavad seisukohad.

7.7.1. Hindamiskomisjoni protokollis on kirjeldatud, kuidas Kolmanda isiku projektiplaan

vastab 15 punkti kirjeldusele. Protokollis ei ole piirdutud ainult hindamismetoodika

sõnastusega, kuigi Hankija võinuks otsuse koostada ka nii. Hankija ei pea sedavõrd detailse

hindamismetoodika puhul mõtlema maksimumpunktide andmiseks välja täiendavaid

iseloomustusi, mis hindamisel tähtsust ei oma.

Asjakohatu on Vaidlustaja viide RHS § 47 lg 4 p-le 3 väitega, et Hankija peab põhjendama

eduka pakkuja eeliseid. Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste vahe seisneb pakkumuse

maksumuses. Kvaliteedi eest said mõlemad pakkumused samad punktid. Põhjendused selle

kohta nähtuvad hindamiskomisjoni protokollist.

Hankija ei tuvastanud Kolmanda isiku projektiplaanis ühtegi puudust, mis õigustaks punktide

vähendamist. Ainuüksi sellest, et Vaidlustaja esitab Kolmanda isiku pakkumuse kohta rea

ebaõigeid väiteid, mida on seejärel Hankijal vaja vaidlustusmenetluses hakata ümber lükkama,

ei tulene, et projektiplaanis on küsitavused.

19 (27)

Projektiplaani ei ole võimalik hinnata nii, et hindamiskomisjon sellesse ei süvene. Kõik nõutud

teave on pakkumuses olemas. Kõik ristviited on üheselt mõistetavad ja nende kasutamine

tavapärane. Oleks selgelt ebamõistlik nt Excelis koostatud GANTT tabelit hakata ümber tõstma

Word dokumenti, kuhu see ei mahu ega vormistuselt sobi.

7.7.2. Vaidlustaja põhiline etteheide on seega jätkuvalt selles, et Kolmas isik kasutab ristviiteid,

selmet panna kogu teave ühte dokumenti. Vaidlustaja väidab seega üheaegselt, et projektiplaani

kirjeldus on liiga mahukas, teisalt, et projektiplaani kirjeldusse pidanuks lisama ka kogu

ülejäänud teabe, mis asub teistes dokumentides. Vaidlustaja etteheide on selgelt otsitud ja

Kolmas isik ei pea vajalikuks sel pikemalt peatuda. Pakkumusi hindab Hankija, kelle jaoks oli

projektiplaan arusaadav.

Vaidlustaja heidab ette, et GANTT tabelis on esitatud üksnes andmeteadlase aeg ja seega on

eelarves ülejäänud meeskonna panus tegevustega otseselt seostamata. See ei vasta tõele.

Kolmas isik selgitas seda põhjalikult juba vastuses vaidlustusele. Projektijuhi ja ruumiandmete

eksperdi kohta on esitatud igakuine tundide maht. Tegevused, mida see hõlmab, on esitatud

projektiplaani etappides ja meeskonnaliikmete vormil. GANTT tabelis on andmed

andmeteadlase tegevuste kohta põhjusel, et tema panus projektis on muutuv.

Kolmanda isiku pakkumusest ei saa jääda mingit ebaselgust selles, kuidas eelarve kujuneb.

Vaidlustaja saab eelarvest tegelikult aru, kuna vaidlustuses heitis ette peamiselt taaskord seda,

et Kolmas isik kasutab teabe esitamiseks ristviiteid. See etteheide on asjakohatu.

Vaidlustaja väidab, et kuna projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmine töökoormus 20

tundi kuus on arvutatud kogu lepinguperioodiga, on tegevused planeeritud ka puhveraega, mis

tühistab puhveraja mõtte. See ei ole tõsi. Ühtegi põhitegevust pole puhveraega planeeritud.

Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmine töökoormus hõlmab puhveraega seetõttu, et

puhverajal võib tekkida vajadus toetada projekti lõpetamisega seotud tegevusi. Puhveraja mõtte

tühistaks hoopis olukord, kus viimasel kolmel kuul ei ole kellegi tööd eelarvestatud ega

ressurssi planeeritud. See tähendaks, et puhveraega tegelikult polegi, kuna meeskonnaliikmed

niikuinii kättesaadavad pole.

Kuigi projektiplaanis on kasutatud sõnu „keskmine tundide maht“ ja Vaidlustaja viitab sellele

ka ise, kasutab Vaidlustaja kohe järgmises lauses sõnastust „fikseeritud ja ühtlaselt jaotatud“.

Keskmisele taandamine on vastupidine fikseeritud jaotusele. Kui projekt õnnestub läbi viia

intensiivsema graafikuga, siis projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi maht ühes kuus on

suurem, kuid tundide kogumaht ja eelarve jäävad samaks. Kuna tegemist on tehnilise kirjelduse

kohaselt eksperimentaalarendusega, on mõistlik selline paindlikkus sisse arvestada. Tundide

fikseerimine ohustaks projekti edukat läbiviimist, kuna see ei võimalda reageerida projekti

tegelikele vajadustele.

Vaidlustaja väidab, et projektiplaan kirjeldab „mitmeid tegevusi“, mis on ühistöö, kuid mida

GANTT tabelis kajastatakse ainult andmeteadlase tööajana. See on üheti ebaõige, teisalt

eksitav. Projektiplaan kirjeldab üht sellist tegevust: andmete ettevalmistamine. See tegevus asub

projektiplaani lk-l 3, mis käsitleb metoodikat. Andmeinsener ei ole neljas roll, vaid tähendab

metoodilist tegevust. Metoodika rakendamine on täpsustatud meeskonnaliikmete valiku ja

tegevustega. Meeskonnaliikmete vormil on kirjas, et andmete ettevalmistust viivad läbi

andmeteadlane ja ruumiandmete ekspert. Selle on tegelikult õigesti tuvastanud ka Vaidlustaja:

Ka Vaidlustaja enda sõnul on pakkumusest selge, kes tegeleb andmete ettevalmistusega.

Vaidlustaja väidab, et kahe eraldi etapi kasutamine ühe mudeli jaoks muudab keeruliseks

koormuse seostamise algselt pakutud kolme mudeli kontseptsiooniga. See ei vasta tõele. Nagu

vastuses vaidlustusele käsitletud, oli kolme mudeli pakkumine tehnilise kirjelduse kohaselt

20 (27)

lubatud. Selles pole midagi keerulist, et Kolmas isik on ühe mudeli jaganud kaheks etapiks. See

lähtub soovist põhjalikumalt analüüsida iteratsioonide vahel juba õpitut, mida ei ole kuidagi

kohane eksperimentaalarenduses ette heita. Kolmas isik on seda projektiplaanis selgitanud.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Käesoleva vaidlusega seondub (kas otseselt või kaudselt) Tallinna Halduskohtu 15.09.2025

otsusest 3-25-2542 (otsus jõustus 26.09.2025) järgnev:

1) vaidlus oli MINDTITAN OÜ pakkumuse hindamises „proovitöö“ hindamiskriteeriumis

alakriteeriumi väljund 2: „Mudeli kood“ ja „projektiplaani“ hindamiskriteeriumis

alakriteeriumi „riskianalüüs“ (Riskianalüüsi kriteerium);

2) kui Hankija pidas kaebaja esitatud ajakava ebarealistlikuks, tulnuks punkte maha võtta

„projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumi raames, kuid seal andis Hankija

maksimumpunktid;

3) projekti eelarvet tuli kajastada ja hinnata alakriteeriumi „Projektiplaani kirjeldus“ all,

milles nõuti maksimumpunktide saamiseks, et projekti eelarve on esitatud detailselt

ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. Kuna

seda on kaebaja teinud pakkuja hinnangul maksimumpunktide vääriliselt, siis ei nähtu

ka kohtule, et kaebaja oleks jätnud riskianalüüsis kajastamata aspektid, mis takistaksid

hankelepingu nõuetekohast täitmist;

4) Hankija 16.05.2025 otsus, millega tunnistati edukaks ühispakkujate STACC OÜ ja

REGIO OÜ pakkumus, tühistati.

Pärast viidatud kohtu otsuse jõustumist pidi Hankija pakkumuste hindamise uuesti läbi viima

(kohtu otsuse p 15).

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija ja Kolmanda isikuga, et eelmise pakkumuste hindamise

põhjendused ei oma mingit tähendust käesolevas vaidlustusasjas, sest seisukoht tuleb võtta

selles, kas 21.11.2025 Hankija otsus tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks on

õiguspärane. Selle otsuse põhjendused on toodud vaidlustuse lisas 4 esitatud „Hindamise

protokoll 21.11.2025 otsuse juurde“. Sellest tulenevalt ei pea vaidlustuskomisjon vajalikuks

anda hinnangut sellele, miks Hankija on põhjendusi uue otsuse tegemisel mõnevõrra muutnud.

9. Vaidlustaja on vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

põhjendusel, et Hankija on hinnanud Kolmanda isiku pakkumust valesti hindamiskriteeriumi

„Projektiplaan (maksimaalselt 20 punkti)“ alakriteeriumi „Projektiplaani kirjeldus“ (edaspidi

Alakriteerium) alusel.

„Hindamismetoodika kirjeldus“ p-i 6 järgi projektiplaani kirjeldus peab sisaldama:

1) pakkuja visiooni, metoodika ja tegevuste kirjeldust;

2) projekti ajakava nädala täpsusega, koos etappide ja vastutajatega;

3) meeskonnaliikmete rollide kirjeldust;

4) projekti eelarvet, mis selgitab kulude tekkimist tegevuste või etappide kaupa

Nõuded projektiplaanile on toodud ka „Vastavustingimustes“: „Pakkuja esitab pakkumuses

detailse projektiplaani, mille koostamisel tuleb lähtuda allpool toodud tingimustest ja tehnilises

kirjelduse punktis 5 ja 6 esitatud nõuetest.

Pakkuja esitab töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse ehk töö

teostamise projektiplaani, mis peab vastama vähemalt riigihanke alusdokumendis "Tehniline

kirjeldus" punktis 5 (Väljundid) ja 6 (Töö korraldus) toodud tingimustele.

Tehnilisele kirjeldusele vastav pakutava teenuse projektiplaani kirjeldus peab sisaldama selgelt

eristatavaid osi, mis on aluseks pakkumuse vastavuse kontrollimisel, pakkumuse hindamisel

vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele:

21 (27)

1. Pakkuja visiooni ja metoodika kirjeldust. Lähtuvalt hanke eesmärgist ja objektist,

kirjeldabpakkuja planeeritavat metoodikat ja tegevusi projekti ellu viimiseks..

2. Projekti ajakava. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab

arvestama riiklikepühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. Projektiplaan ei

tohi olla tingimuslikult ja muutmatult seotud konkreetsete kuupäevadega, st

projektiplaan peab olema muudetav vastavalt tegelikele lepingu täitmise

kuupäevadele.

3. Projekti eelarvet, kus on lahti selgitatud kulude tekkimine tegevuste või etappide

kaupa;

4. Meeskonnaliikmete rollide kirjeldused projektiplaani täitmisel;

5. Projekti riskianalüüsi. Projektiga kaasnevate võimalike projektiplaani edukat

järgimisttakistavate riskide kirjeldus, iga riski kohta selle esinemise tõenäosus ja

tagajärg ning nende vältimise ja/või maandamise võimaluste kirjeldus ja

lahendusettepanekud.

Pakkuja esitatud projektiplaan kuulub hindamisele hindamiskriteeriumis "Projektiplaan",

mistõttu esitatud andmed peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks

nende alusel võimalik läbi viia pakkumuse hindamine. Hindamismetoodika kirjeldus on esitatud

riigihanke alusdokumentide koosseisus.

Riigihanke alusdokumentide koosseisus oleva, hankija poolt koostatud tehnilise kirjelduse

esitamine pakkumuse koosseisus projektiplaanina ei ole lubatud, sest see ei võimalda hankijal

kontrollida pakkumuse sisulist vastavust ning omistada hindamiskriteeriumi alusel

väärtuspunkte. Selline pakkumus ei vasta tingimustele ning lükatakse tagasi.

Küsimused ettevõtjale:

1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument)“

„Hindamismetoodika kirjeldus“ p-is 6.1 on toodud hindamismetoodika kirjeldus.

Hankija on andnud Kolmanda isiku pakkumusele Alakriteeriumi alusel maksimaalsed 15

väärtuspunkti.

Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku projektiplaani kirjelduse eest oleks pidanud Hankija andma

Alakriteeriumi alusel 5 väärtuspunkti (või ka 10 väärtuspunkti). Vaidlustaja on välja toonud

kolm puudust Kolmanda isiku projektiplaani kirjelduses:

1) Eelarve puudulikkus;

2) projektiplaani kirjeldus ja GANTT ei kirjelda detailselt, milline ekspert millise tegevuse

eest vastutab;

3) ajakava ebarealistlikkus.

10. Riigikohtu 11.12.2020 otsuses 3-20-1198 (p 16) on Riigikohus välja toonud kolm

pakkumuste hindamise kontrollimise alust:

1) ratsionaalsuse või mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse test;

2) ilmselgete vigade test;

3) intensiivne kontroll.

Riigikohus on viidatud otsuse p-is 12 märkinud, et VAKO ja kohus võivad hankeasjas

vaidlustuse ja kaebuse rahuldada vaid juhul, kui hankija on tegutsenud õigusvastaselt. VAKO

ega kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi,

sh otsuste otstarbekust.

Käesoleval juhul on võimalik Hankija otsuse tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks

kontroll lähtudes Vaidlustaja vaidlustusest ja sellest, kas Hankija on Kolmanda isiku

projektiplaani kirjeldust hinnanud Alakriteeriumi alusel vastavalt „Hindamismetoodika

22 (27)

kirjeldusele“ ja kas põhjendused väärtuspunktide andmise kohta on vastavuses

„Hindamismetoodika kirjeldusega“, arvestades teadaolevaid asjakohaseid ja tõendatud fakte

ning õiguse üldpõhimõtteid.

11. Alakriteeriumi alusel 15 väärtuspunkti saamine eeldab mh, et projektiplaani kirjelduses:

1) on välja toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja

läbiviija(d);

2) on kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud

meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud

vastutajad;

3) pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks

mõistlik ja objektiivselt põhjendatud;

4) toodud projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude

tekkimise tegevuste ja/või etappide kaupa.

Hankija on põhjendanud 15 väärtuspunkti andmist Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusele

järgmiselt:

„Projektiplaan vastab täielikult hanke alusdokumentides toodud ootustele, on hästi

põhjendatud ja realistliku eelarve ja ajakavaga. Hindamiskomisjon leiab, et pakkuja on

metoodika väga hästi lahti seletanud, arvestab võimalike tõrgetega ning on läbi mõelnud

metoodika muutmise vajadusest tingitud võimalikud alternatiivsed suunad (nt valmidus iga

mudeli puhul erinevaid arhitektuure katsetada, testida kommertssatelliidiandmeid). Metoodika

on usaldusväärne, teaduspõhine ja korrektselt dokumenteeritud. Pakkuja lähenemine on

katsetava iseloomuga, mis toetab innovatsiooniprojekti ellu viimist. Hindamiskomisjon pidas

tähelepanuväärseks seda, et pakkuja paneb rõhku andmete ühilduvusele rahvusvahelisel

tasandil ning omab head tunnetust ruumiandmete valdkonna tulevikusuundadest. Pakkuja

demonstreerib eeskujulikke võtteid masinõppeprojekti juhtimisest (nt välja toodud igas etapis

ka kasutusjuhu testimine (Ehitisregister, Päästeamet), reaalse kasu mõõtmise töövoo loomine).

Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja

objektiivselt põhjendatud (projekti lõpus 3 kuud puhvrit). Projekti eelarve on esitatud detailselt

ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa ning on

realistlik. [---]1“

Seega on Hankija asunud seisukohale, et Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus vastab täielikult RHAD-s kirjeldatud tellija ootustele, st hindamisel 15 väärtuspunkti andmist.

Järgnevalt võtab vaidlustuskomisjon seisukoha selles, kas Vaidlustaja poolt välja toodud

puudused Kolmanda isiku projektiplaani kirjelduses esinevad.

12. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus koosneb kolmest pakkumuses esitatud dokumendist:

1) „Projektiplaan“;

2) „Andmed meeskonna liikmete kohta“;

3) „GANTT“.

„Projektiplaanis“ on Kolmas isik viidanud nii „Andmed meeskonna liikmete kohta“, kui ka „GANTTile“. Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga, et RHAD ei keela projektiplaani kirjeldust

koostamast nii, et põhidokumendis (käesoleval juhul „Projektiplaan“) viidatakse ka mingitele

muudele pakkumuses esitatud dokumendile ja et Hankija sai Alakriteeriumi alusel Kolmanda

1 Vaidlust ei ole alakriteeriumis Projekti riskianalüüs

23 (27)

isiku pakkumuse hindamisel lähtuda mitmest Kolmanda isiku pakkumuses esitatud

dokumendist. Seega Kolmanda isiku pakkumuse hindamisel Alakriteeriumi alusel tuli lähtuda

kõigis kolmes eelpoolnimetatud dokumendis toodust. 13. 15 väärtuspunkti saamine eeldab, et projekti eelarve on esitatud detailselt ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et detailsuse astet pole ära määratletud, mistõttu ei saa ette

heita, et eelarve pole piisavalt detailne. Kuid esitatud eelarves pidid olema kulud tegevuste

ja/või etappide kaupa.

Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku pakkumuses pole välja toodud projekti detailset eelarvet

projekti etappide või tegevuste kaupa. Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei nõustu.

Kolmanda isiku projekti eelarve on „Projektiplaani“ lk-l 28:

1) projekti eelarve kujuneb vastavalt tunnihinnale 90 eurot/tund;

2) projekti kestuseks on arvestatud 24 kuud, millest viimased 3 kuud on puhveraeg;

3) projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmiseks (hõlmab ka kolme viimast

puhverajaks mõeldud kuud) igakuiseks tundide mahuks on hinnatud 20tundi;

4) ühe meeskonna liikme (andmeteadlane) töönädalate maht on 57, 40 tundi nädalas ja

töötundide arv kokku 2280, lisaks viide sellele, et andmeteadlase tegevused on

nädalate kaupa toodud „GANTTis“;

5) kogu projekti eelarve kokku (töötundide arv korrutatud töötunni maksumusega).

Peamine kulu on tööjõukulu ja kulud pidi olema toodud kas tegevuste ja/või etappide kaupa.

Kolmanda isiku „Projektiplaanis“ sellist kulude jaotamist pole. „GANTTist“ tulenevad üksnes

andmeteadlase tegevused „Projektiplaanis“ toodud kõikide etappide ja alaetappide kaupa, ära

on näidatud mitu nädalat andmeteadlane igas alaetapis tegutseb ja sellest saab järeldada

andmeteadlase kulu igas projekti alaetapis, sest teada on andmeteadlase töötundide arv nädalas.

Meeskonnaliikmete tegevused ja vastutusalad nähtuvad dokumendist „Andmed

meeskonnaliikmete kohta“ ning „Projektiplaani“ lk-lt 15. Projektijuhi ja ruumiandmete

eksperdi kulu on „Projektiplaani“ lk-lt 28 teada ja nende tegevused projektis on teada.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, kuna kulude tekkimine tuli esitada tegevuste ja/või etappide

kaupa, siis Kolmanda isiku pakkumuses on projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi kulud toodud

tegevuste kaupa – teada on see, millised on nende meeskonna liikmete tööülesanded ja vastutus

ning see, mitu tundi nad igakuiselt projektis osalevad ja mis on tunni tasu.

Projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi keskmine töökoormus hõlmab puhveraega.

Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga, et puhverajal võib tekkida vajadus toetada

projekti lõpetamisega seotud tegevusi. Puhveraeg ei tähenda seda, et sel ajal mingit tegevust ei

saa toimuda.

Õige on ka Kolmanda isiku väide, et kui projekt õnnestub läbi viia intensiivsema graafikuga,

siis projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi maht ühes kuus on suurem, kuid tundide kogumaht

ja eelarve jäävad samaks.

Vaidlustuskomisjon nõustub sellega, et iga üksiku tegevuse maksumus ei pidanud eelarves

kajastatud olema ja ka sellega, et Kolmanda isiku esitatud tunnihinnast ja Kolmanda isiku

pakkumuses antud selgitustest lähtuvalt on võimalik projektijuhi ja ruumiandmete eksperdi

kulude tekkimist hinnata nii etappide kui ka tegevuste kaupa. Nimelt on Kolmas isik

„Projektiplaani“ lk 15 andnud teada seda, kuidas projektijuht ja ruumiandmete ekspert projektis

osalevad. Kuna projektijuht osaleb kõikides etappides, siis on võimalik tema töötundide

24 (27)

maksumus arvestada nii dokumendis „Andmed meeskonnaliikmete kohta“ ning

„Projektiplaani“ lk-l 15 toodud tegevuste, kui ka „Projektiplaanis“ toodud etappide lõikes.

Sama on kehtiv ka ruumiandmete eksperdi kohta – „Projektiplaani“ lk 15 kohaselt kasutatakse

teda etappides ja alaetappides konsulteerimiseks.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku projektiplaani kirjelduses on projekti

eelarve esitatud selliselt, et kulud (tööjõukulud) on tuvastatavad tegevuste ja/või etappide

kaupa.

14. 15 väärtuspunkti saamine eeldab, et välja on toodud konkreetsed etapid ja (ala)tegevused

ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d). Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses

esitatud liikmed ning selgitatud meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse

etappides ning märgitud vastutajad.

Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku „Projektiplaan“ ja „GANTT“ ei kirjelda detailselt, milline

ekspert millise tegevuse eest vastutab, ei selgu iga projekti meeskonna liikme kohta eraldi,

millise tegevuse eest ta vastutab ja millal tegevusi ellu viib. Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga

ei nõustu.

Hankija on jätnud mudelite arvu pakkuja otsustada (tehnilise kirjelduse p-i 5.2 kohaselt Hankija

eeldab, et luuakse viis mudelit (lõppversiooni), st igale andmegrupile eraldi mudel. Samas võib

mudeleid olla ka rohkem/vähem, eeldusel et saavutatakse soovitud sihttasemed iga andmegrupi

kohta.)

Kolmanda isiku „Projektiplaanis“ on toodud 3 mudelit ja 4 etappi (iga etapp on jaotatud

alaetappideks). Kuigi Hankija on hankelepingus projektis (p-id 2.2 ja 3.1) ette näinud viies

etapis tasumise, pole mingit alust asuda seisukohale, et Kolmas isik ei saanud sellisel viisil

projekti jagada ja et sõlmitava hankelepingu alusel tasumisega võib olla probleemne.

Hankelepingu projekti p-ide 2.2.1 kuni 2.2.5 kohaselt toimub tasumine töövõtja esitatud arve

alusel, kui töövõtja on üle andnud ja Hankija vastu võtnud kõik vastava etapi lõpuks nõutud

väljundid. Vaidlustuskomisjon nõustub sellega, et olukorras, kus mitu andmegruppi

tuvastatakse ühe mudeliga, on etapi lõpp koondmudeli valmimine ning näiteks kolmest

andmegrupist koosneva mudeli lõppversiooni valmimisel saab Hankija hankelepingu projekti

p 2.2.3. alusel teha korraga väljamaksed 1-3.

Kolmanda isiku „Projektiplaanis“ on iga etapi alaetapi kohta toodud kirjeldus, eeldused ja

tulemid.

Kolmanda isiku pakkumuses on dokument „Andmed meeskonnaliikmete kohta“

(„Projektiplaani“ lk 15 on märgitud, et meeskonnaliikmete rollid on põhjalikumalt lahti

seletatud meeskonnaliikmete vormis), kus on kirjas iga meeskonna liikme (projektijuht,

ruumiandmete ekspert, andmeteadlane) roll, meeskonnaliikme tööülesanded ja

meeskonnaliikme vastutuse kirjeldus. Põhjendatud on meeskonna valikut.

„Andmed meeskonnaliikmete kohta“ ei kajasta otseselt seda, millises etapis, alaetapis iga

meeskonna liige osaleb.

„Projektiplaanis“ lk 15 on Kolmas isik mh selgitanud, et:

1) tegevuste all ei ole läbiviijana eraldi välja toodud projektijuhti, sest projektijuht on

läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes;

2) ei ole välja toodud sidustööde tegijaid, vaid ainult peamised rollid tegevuses;

3) paljudes punktides osaleb ruumiandmete ekspert konsulteerivas rollis;

25 (27)

4) iga tegevuse juures: 1. Läbiviija (andmeteadlane) vastutab tegevuse edu eest 2.

Projektijuht vastutab, et: a. läbiviija panustab täies ulatuses b. läbiviija töö ei oleks

pärsitud projekti-ülestest teguritest c. vajadusel kaasab lisatööjõudu.

Vaidlustuskomisjon järeldab sellest selgitusest, et:

1) projektijuht osaleb kõigis etappides ja alaetappidest;

2) ruumiandmete eksperti kasutatakse etappides ja alaetappides konsulteerimiseks;

3) andmeteadlane vastutab kõigi etappide ja alaetappide eest, seega osaleb kõigis

etappides ja alaetappides (see tuleneb ka „GANTTist“).

Kolmanda isiku „Projektiplaani“ lk 3-4 on toodud järgnev: „ Vajalike andmete ettevalmistamine

- andmeinseneri ja andmeteadlase ühistöö, kus valmistatakse andmed ette, et nende pealt oleks

võimalik õpetada masinõppe mudelit. Võib sisaldada tööd, kus on tarvis andmete kvaliteeti

parandada, neid juurde koguda või andmeallikaid lisada.“

Andmeinseneri pole Kolmas isik meeskonna liikmena märkinud, kuid Kolmas isik on andnud

„Projektiplaanis“ lk 15 teada, et sidustööde tegijaid pole eraldi välja toodud. Sellest saab

järeldada, et andmeinsener on Kolmanda isiku jaoks sidustööde tegija. Kolmas isik ise on aga

vaidlustusmenetluses selgitanud, et andmeinsener ei ole neljas roll, vaid tähendab metoodilist

tegevust.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku projektiplaani kirjelduses on välja toodud

etapid ja alaetapid, peamine sisulise poole vastutaja igas etapis on meeskonna liige

andmeteadlane, teada on teiste meeskonna liikmete rollid, tööülesanded ja vastutus erinevates

etappides.

15. 15 väärtuspunkti saamiseks pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu

nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud.

Vaidlus on Kolmanda isiku esitatud ajakavas. Õige on see, et otseselt realistlikkust ei pidanud

Hankija hindama. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija põhjendustest peab tulenema

see, miks Kolmanda isiku esitatud projekti ajakava on mõistlik ja objektiivselt põhjendatud.

Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku esitatud ajakava on ebarealistlik, sest:

1) kõigi andmestike kogumine ja töötlemine viiakse läbi ühekordselt enne „esimese

[arendus]etapi” algust;

2) kõikide sisuliste ülesannete täitmise eest on vastutav ainult andmeteadlane, kes peab

samaaegselt täitma geoinformaatiku, andmeteadlase ja andmeinseneri/

tarkvaraarendaja ülesandeid;

3) ruumiandmete eksperdi koormus 20 tundi kuus, so ca 1 tund päevas või 5 tundi nädalas

pole piisav ja ta kaasati projekti meeskonda ainult vastavustingimuste täitmise

eesmärgil;

4) projekti abikõlblikkuse periood lõpeb teadaolevalt 2027, mistõttu ei ole realistlikult

võimalik ka vaidluse lõppemisel projektiplaani elluviimine Kolmanda isiku

pakkumuses märgitud viisil.

Kolmanda isiku pakutud ajakava on tuvastatav „GANTTist“ – kõigi „Projektiplaanis“ toodud

alaetappide kestused on toodud, jäetud on nn puhveraeg.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et „GANTTist“ on näha, et 12-24 nädalad on esmaseks

andmete ülevaatamiseks, andmete puhastamise protseduuride tekitamise jaoks ja tegemist on

esmase andmete väljavõttega. „GANTTis“ on 6-76 nädalatel „Jooksev koostöö hankija andmete

ettevalmistaja(tega)“, st, et selle aja jooksul Hankija poolt toodetakse andmeid juurde koostöös

26 (27)

pakkujaga. Seega ei tulene Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusest, et Kolmandas isiku

pakkumuses nähakse ette kõigi andmestike kogumine ja töötlemine ühekordselt alguses.

Kolmanda isiku pakkumuse kohaselt on peamine sisuline vastutaja tõepoolest andmeteadlane.

Kolmas isik on „Andmed meeskonna liikmete kohta“ andnud teada järgmist: „Välja toodud

meeskond on varasemalt edukalt koos töötanud masinõppe projektides (sealhulgas sarnaseid

kaugseire andmeid kasutavas projektis). Pakkuja kinnitab, et võtmeisikutele (projektijuht ja

andmeteadlane) on valmidus tagada asendaja. Asendus-või lisaliikmete potentsiaalne vajadus

tulenes ka riskianalüüsist ning pakkujal on valmidus asendus-või lisaliikmeid kaasata.“

Lisaks on Kolmas isik vaidlustusmenetluses kinnitanud, et andmeteadlase rolli üks ülesandeid

ongi andmeteadusmahukates projektides kõigis tegevustes sisulise vastutuse kandmine.

Kolmandal isikul on olemas piisav juhtivate andmeteadlaste reserv. Geoinformaatika

kompetents on tiimis reservina tagatud ruumiandmete eksperdi näol.

Üksnes Vaidlustaja arvamus, et andmeteadlase koormus on suur ja ette võib tulla vajadus

asendamiseks, ei tähenda, et Kolmanda isiku ajakava pole mõistlik ja objektiivselt

põhjendatud.

Vaidlustaja pole millegagi tõendanud, et Kolmanda isiku ruumiandmete eksperdi koormus

projektis ei ole piisav. Vaidlustuskomisjon leiab, et Alakriteeriumi alusel hindamisel ei oma

tähtsust Vaidlustaja väide, et ruumiandmete ekspert I.S. on kaasatud üksnes vastavustingimuste

täitmiseks.

Kolmanda isiku ajakavas on puhveraeg, mis võimaldab teostada projekti lõpetamisega

seonduvaid tegevusi.

Hankija selgituste kohaselt lõpeb projekti abikõlblikkuse detsembris 2029, kulusid saab veel

teha kuni 2029 lõpuni. Seega pole õige Vaidlustaja väide, et projekti abikõlblikkuse lõppemine

võib seada kahtluse alla Kolmanda isiku projekti ajakava.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustusmenetluses pole leidnud tõendamist, et

Vaidlustaja väited Kolmanda isiku ajakava oleksid õiged.

16. Vaidlustaja viidatud „Projektiplaani“ vormistuslikest puudustest ei saa teha järeldust, et

Kolmanda isiku pakkumust Alakriteeriumi alusel on hinnatud valesti.

17. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Kolmanda isiku

pakkumuse hindamine Alakriteeriumi alusel toimus vastavalt „Hindamismetoodika

kirjeldusele“ ja Hankija põhjendustest nähtuvalt on 15 väärtuspunkti andmine Kolmanda isiku

pakkumusele Alakriteeriumi alusel põhjendatud, st Hankija ei ole Kolmanda isiku pakkumust

Alakriteeriumi alusel valesti hinnanud, mistõttu Hankija otsus tunnistada edukaks Kolmanda

isiku pakkumus on kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning on läbipaistev ja kontrollitav (RHS § 3

p 1) ning selle kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.

18. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

27 (27)

Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel Kolmas isik on esitanud kaks taotlust

menetluskulude välja mõistmiseks kokku summas 4444 eurot käibemaksuta, 20,2 tunni

õigusabi osutamise eest, keskmise tunnihinnaga 220,00 eurot käibemaksuta.

Lepinguliste esindajate kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel võtab

vaidlustuskomisjon arvesse läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, vaidlusaluste

küsimuste keerukust, samuti menetluse kestust ja seda, et väljamõistetavad esindajate kulud ei

tohiks tervikuna olla vaidlustusasja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud on mõnevõrra

ülepaisutatud. Vaidlustusasi ei ole tavapärasest mahukam ja keerukam. Vaidlus on üksnes

selles, kas Hankija on Kolmanda isiku pakkumust ühe alakriteeriumi alusel õigesti hinnanud.

Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Kolmanda isiku lepinguliste

esindajate kulud kokku 3080 eurot käibemaksuta (14 tunni õigusabi osutamise eest, keskmise

tunnitasuga 220 eurot käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets