| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-5/3207-1 |
| Registreeritud | 19.12.2025 |
| Sünkroonitud | 22.12.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-5 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 1.2-5/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Anniki Lai (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sotsiaalministeerium Meie: 19.12.2025 nr 72
Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses nõuetega sotsiaalteenuste elukeskkonnale
Eesti Puuetega Inimeste Koda (edaspidi EPIKoda) avaldas 30.09.2025 arvamust1 sotsiaalministri nr 62
määrusele “Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel”2, mis reguleerib hoolekandeteenuste
elukeskkonna nõudeid, sh oleme samal teemal tagasisidet andnud ka 10.12.2024 „Tervisekaitsenõuded
erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ eelnõule3. Kohtusime ka pärast viimase määruse
tagasisidestamist Sotsiaalministeeriumi ametnikega ning otsisime üheskoos võimalusi EPIKoja
ettepanekute arvestamiseks. Kahjuks kohtumise järgselt siiski mitmeid ettepanekuid, mis on
inimväärikuse ja võrdse kohtlemise seisukohalt väga olulised, arvesse ei võetud ning täpsemaid selgitusi
ja argumenteeritud põhjendusi ei jagatud.
Kahetsusväärselt selgus, et peale määruse eelnõu kooskõlastamist muudeti meiega kooskõlastamata
määruse teksti inimese vaatest planeeritust veelgi halvemaks – enne Riigi Teatajas avaldamist muudeti
teatud juhtudel ühes magamistoas elavate inimeste arv kolmest neljaks. Avastasime selle
juhuslikult kooskõlastustabelit lugedes ning saatsime küsimuse Sotsiaalministeeriumile. Saime
Sotsiaalministeeriumist kirjaliku selgituse, milles põhjendati viimase hetke muudatust sellega, et lähtuti
Sotsiaalministeeriumi tegelikust soovist senikehtinud õiguses pikaajaliselt kasutusel olnut säilitada.
Selgitati, et eelnõu kooskõlastusversioonis olnud sõnastus, mille kohaselt võis erandjuhtudel ühes
magamistoas elada kuni neli äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikut, oli tehniline eksimus ega vastanud
kuni 1. septembrini kehtinud määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja
eraldusruumile“ § 6 lõikes 1 sätestatule. Lisati, et varasem õigus nägi ette võimaluse majutada ühes
magamistoas kuni neli suure abi- ja toetusvajadusega teenusesaajat. Põhjendati, et seetõttu korrigeeriti
1 https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-arvamus-sotsiaalministri-maarusele-nouded- sotsiaalteenuste-elukeskkonnale/ 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/114112025017 3 https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-arvamus-tervisekaitsenouded- erihoolekandeteenustele-ja-eraldusruumile-eelnoule/
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee
eelnõu tekst menetluse käigus vastavusse varem kehtinud nõudega, et vältida põhjendamatut lahknevust
ja tagada õigusselgus. Kooskõlastusringil sellest osapooli ei teavitatud, arusaadavalt ei saa EPIKojal ega
ühelgi teisel eelnõu kooskõlastajal/arvamuse avaldajal olla teadmist, et mõne punkti osas on
Sotsiaalministeeriumi tegelik tahe midagi muud, kui see, mida eelnõus presenteeritakse. Liiati ei olnud
ka 3 inimese ühte magamistuppa majutamine EPIKojale vastuvõetav ning vastava punkti osas oleme
teinud korduvalt muudatusettepanekuid, sh pakkudes kompromissina välja ka üleminekuaegu.
Kooskõlastusel olnud eelnõu punkt sätestas:
Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt võib ööpäevaringsel erihooldusteenusel äärmusliku abi-ja toetusvajadusega
isikuid ühes magamistoas elada erandjuhtudel kuni kolm. Kolme inimese majutamine ühte
magamistuppa on lubatud ainult erandjuhtudel, näiteks mil teenusesaajad vajavad ulatuslikku
ööpäevaringset järelevalvet või kõrvalabi, ei saa öisel ajal olla iseseisvalt või väiksemas ruumigrupis ning
ei ohusta üksteise turvalisust ega heaolu.
Peale kooskõlastust avaldati Riigi Teatajas järgmine sõnastus:
“Magamistoas võib elada kuni kaks samast soost ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajat. Erandjuhul
võib ühes magamistoas elada kuni neli suure abi- ja toetusvajadusega isikut. Eri soost teenusesaajaid võib
ühte magamistuppa panna üksnes nende enda või eestkostja kirjalikult esitatud soovi alusel.”
Tähelepanu ja muutmist vajavad järgmised punktid:
1-2-kohalised magamistoad kõikidel ööpäevaringse komponendiga teenustel
EPIKoda on seisukohal, et kõigi ööpäevaringse komponendiga teenuste puhul võib magamistoas
elada kuni kaks teenust saavat inimest. Võrdse kohtlemise, inimväärikuse ja inimkeskse lähenemise
seisukohalt on oluline, et haavatavas olukorras inimeste puhul arvestatakse sarnaselt teistega
maksimaalselt kahe inimese ühes toas ööbimise põhimõtet.
Mõistame, et teenuseosutajatel võib olla keeruline nõude täitmist lühiajalises perspektiivis tagada ning
riigil ja kohalikel omavalitsustel kohtade küsimusega tegeleda. Seetõttu oleme teinud ettepaneku, et
olemasolevatele teenuseosutajatele antakse kuni 7-aastane üleminekuaeg 1-2-kohaliste tubade nõude
täitmiseks. Oleme seisukohal, et uute teenuskohtade loomisel tuleb arvestatada 1-2-kohaliste
magamistubadega koheselt ning mitte lasta turule juurde teenuseosutajaid, kelle jaoks määrus
annab täna selge sõnumi: riigi vaatest on sobilik majutada ühte magamistuppa kuni 4 suure abi- ja
toetusvajadusega inimest ehk inimesed, kellel oma tervisliku seisundi tõttu on enese esindamine ja
enda õiguste eest seismine äärmiselt piiratud kui mitte võimatu.
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee
Neljakohalised magamistoad ei paku ega taga inimkesksust, privaatsust ega tavapärast kodusarnast
keskkonda. Liitpuudega (äärmusliku abi- ja toetusvajadusega) inimestel on õigus viibida ja puhata
rahulikus keskkonnas ja võimalikult privaatselt, sõltumata piiratud võimalustest enese tahet väljendada.
Täielikult abist sõltuvate inimeste puhul on riigi kohustus nende inimväärikust, privaatsust ja
valikuvabadust kaitsta eriti tähtis. Kehtiv erand, mis lubab just neid inimesi paigutada kuni
neljakohalistesse magamistubadesse, tähendab aga oluliselt vähem privaatsust ja vähem väärikust.
Selline korraldus on vastuolus nii põhiseaduse kui ka ÜRO Puuetega inimeste konventsiooni
põhimõttega, et kõik puudega inimesed peavad saama oma õigusi kasutada võrdselt teistega.
Magaamistoa nõue päeva- ja nädalahoiuteenusel
Magamistoa nõue peab kehtima ka päeva- ja nädalahoiuteenusel, kus puudub praegu eraldi
magamistoa nõue täielikult. Määrus näeb ette vaid privaatse magamisvõimaluse tagamise ning
lubab piisava suurusega ruumi korral panna ühte ruumi magama rohkem kui kaks inimest,
eraldades nad üksnes sirmide vms abil.
Arvestades, et paljud päeva- ja nädalahoidu saavad inimesed ei saa verbaalselt ka oma soove ja vajadusi
väljendada, on äärmiselt murettekitav ja põhjendamatu, et on jäetud teenuseosutajatele nõuete osas nii lai
kaalutlusruum. Teenusel viibib inimesi, kes veedavad valdava osa kuust teenuseosutaja juures, sh
ööpäevaringselt. EPIKoda ei saa nõus olla, et teenusel, kus inimene võib viibida ka 23 ööpäeva kuus
ehk enamuse oma ajast, ei ole talle tagatud magamistuba, eraldumise võimalust, puhkamise, sh
päevase puhkamise kohta, mis oleks teenuse osutamise tegevusruumist (elutoast) eraldi. Raske ja
sügava intellektipuudega inimesed peavad sarnaselt teiste teenuste kasutajatega saama inimväärset
ja nende privaatsust austavat ja tagavat teenust. Magamistuba on oluline ka hügieeni seisukohalt:
elutoas olevad diivanid ja voodid ning nende katted on igapäevategevuste käigus kasutuses.
Vähemoluline ei ole ka unehügieen ja õigus mahedama valgusega, vähemintensiivse ja puhkamist
mittesegava sisustusega, kõrvaliste helideta ja magamiseks sobival ja mugaval asemel magada ja
puhata.
Ka siin olime ettepaneku tegemise osas paindlikud ning palusime, et teenuseosutajatele antakse 5-
aastane üleminekuaeg, mille kohaselt tuleb päeva- ja nädalahoiuteenusel tagada magamistoad.
Oleme seisukohal, et uute teenuskohtade loomisel peab eraldi magamistoa nõudega sarnaselt
ööpäevaringse teenusesega arvestama koheselt.
Arutelus Sotsiaalministeeriumiga jõudsime ühisele arusaamale, et magamistuba ei pea olema tagatud
kõikidele teenusaajatele, kuna on ka neid, kes ei kasuta teenust igapäevaselt või kes kasutavad teenust
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee
päevasel ajal, On vajalik, et teenuskohas on tagatud teatud hulk magamistube (nt 50% klientide kohta),
sest inimeste profiil, kes teenust kasutavad, on erinev ja ajas muutuv, samuti on ajas muutuv lähedaste
valmisolek kasutada teenust ka ööpäevaringselt ja öösiti, see eeldab teenuseosutajate suhtes usalduse
kasvu ja sobiva profiiliga sisulise teenuse arengut.
Erihoolekandeteenuste hoonete uuendamise dokumentidest joonistub väga selgelt välja riigi suund,
et standardiks on privaatne magamistuba. Erinevad reorganiseerimist kajastavad dokumendid
sätestavad, et uutes teenuseüksustes peavad magamistoad olema ühekohalised ning
rekonstrueeritavates hoonetes on kahekohalised toad lubatud üksnes põhjendatud erandina ja
rakendusasutuse eelneval nõusolekul. See tähendab, et riigi ametlik reformisuund on rohkem kui
10 aastat olnud liikuda väiksemate, peresarnaste üksuste ja individuaalse magamistoa poole.
Erinevate teenuseosutajatega kohtudes on selgelt välja tulnud trend, mille kohaselt ootavad paljud
inimesed erihoolekandeteenuste järjekorras teenuskohta lisaks sobivale asukohale ka sobivates
tingimustes, eelkõige ühekohalise magamistoaga. Kehtivate, oluliselt madalamate, nõuetega saadab
riik potentsiaalsetele erihoolekandeteenuste turule tulijatele sõnumi, et ka neljakohalised
magamistoad on sobivad, teades, et tegelikult on üks teenusele mitteminemise põhjus piisava
privaatsuseta tubade pakkmine.
Seega on arusaamatu, miks lubab riik uutel teenuseosutajatel tulla turule 3-4-kohaliste
magamistubadega ega suuna praeguseid teenuseosutajaid järjekindlalt riigi valitud suunas, st
väärikama ja inimkesksema hoolekande suunas. Oleme seisukohal, et EPIKoja tehtud ettepanekud
on vajalikud, põhjendatud ning olulise tähtsusega, et tagada teenusel viibivate inimeste heaolu,
privaatsus, õigused ning sätete kooskõla ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Me ei saa
olla rahul senise kaasamise ega ilma ettepanekuid sisuliselt analüüsimata jõupositsioonilt
muudatuste seadustamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee
Kristi Kähär; Toetuste ja teenuste nõunik
+372 5401 0462; [email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Saadame EPIKoja pöördumise.
Lugupidamisega
|
|
Kristi Kähär Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 5401 0462
|
Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!
Sotsiaalministeerium Meie: 19.12.2025 nr 72
Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses nõuetega sotsiaalteenuste elukeskkonnale
Eesti Puuetega Inimeste Koda (edaspidi EPIKoda) avaldas 30.09.2025 arvamust1 sotsiaalministri nr 62
määrusele “Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel”2, mis reguleerib hoolekandeteenuste
elukeskkonna nõudeid, sh oleme samal teemal tagasisidet andnud ka 10.12.2024 „Tervisekaitsenõuded
erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ eelnõule3. Kohtusime ka pärast viimase määruse
tagasisidestamist Sotsiaalministeeriumi ametnikega ning otsisime üheskoos võimalusi EPIKoja
ettepanekute arvestamiseks. Kahjuks kohtumise järgselt siiski mitmeid ettepanekuid, mis on
inimväärikuse ja võrdse kohtlemise seisukohalt väga olulised, arvesse ei võetud ning täpsemaid selgitusi
ja argumenteeritud põhjendusi ei jagatud.
Kahetsusväärselt selgus, et peale määruse eelnõu kooskõlastamist muudeti meiega kooskõlastamata
määruse teksti inimese vaatest planeeritust veelgi halvemaks – enne Riigi Teatajas avaldamist muudeti
teatud juhtudel ühes magamistoas elavate inimeste arv kolmest neljaks. Avastasime selle
juhuslikult kooskõlastustabelit lugedes ning saatsime küsimuse Sotsiaalministeeriumile. Saime
Sotsiaalministeeriumist kirjaliku selgituse, milles põhjendati viimase hetke muudatust sellega, et lähtuti
Sotsiaalministeeriumi tegelikust soovist senikehtinud õiguses pikaajaliselt kasutusel olnut säilitada.
Selgitati, et eelnõu kooskõlastusversioonis olnud sõnastus, mille kohaselt võis erandjuhtudel ühes
magamistoas elada kuni neli äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikut, oli tehniline eksimus ega vastanud
kuni 1. septembrini kehtinud määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja
eraldusruumile“ § 6 lõikes 1 sätestatule. Lisati, et varasem õigus nägi ette võimaluse majutada ühes
magamistoas kuni neli suure abi- ja toetusvajadusega teenusesaajat. Põhjendati, et seetõttu korrigeeriti
1 https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-arvamus-sotsiaalministri-maarusele-nouded- sotsiaalteenuste-elukeskkonnale/ 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/114112025017 3 https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-arvamus-tervisekaitsenouded- erihoolekandeteenustele-ja-eraldusruumile-eelnoule/
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee
eelnõu tekst menetluse käigus vastavusse varem kehtinud nõudega, et vältida põhjendamatut lahknevust
ja tagada õigusselgus. Kooskõlastusringil sellest osapooli ei teavitatud, arusaadavalt ei saa EPIKojal ega
ühelgi teisel eelnõu kooskõlastajal/arvamuse avaldajal olla teadmist, et mõne punkti osas on
Sotsiaalministeeriumi tegelik tahe midagi muud, kui see, mida eelnõus presenteeritakse. Liiati ei olnud
ka 3 inimese ühte magamistuppa majutamine EPIKojale vastuvõetav ning vastava punkti osas oleme
teinud korduvalt muudatusettepanekuid, sh pakkudes kompromissina välja ka üleminekuaegu.
Kooskõlastusel olnud eelnõu punkt sätestas:
Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt võib ööpäevaringsel erihooldusteenusel äärmusliku abi-ja toetusvajadusega
isikuid ühes magamistoas elada erandjuhtudel kuni kolm. Kolme inimese majutamine ühte
magamistuppa on lubatud ainult erandjuhtudel, näiteks mil teenusesaajad vajavad ulatuslikku
ööpäevaringset järelevalvet või kõrvalabi, ei saa öisel ajal olla iseseisvalt või väiksemas ruumigrupis ning
ei ohusta üksteise turvalisust ega heaolu.
Peale kooskõlastust avaldati Riigi Teatajas järgmine sõnastus:
“Magamistoas võib elada kuni kaks samast soost ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajat. Erandjuhul
võib ühes magamistoas elada kuni neli suure abi- ja toetusvajadusega isikut. Eri soost teenusesaajaid võib
ühte magamistuppa panna üksnes nende enda või eestkostja kirjalikult esitatud soovi alusel.”
Tähelepanu ja muutmist vajavad järgmised punktid:
1-2-kohalised magamistoad kõikidel ööpäevaringse komponendiga teenustel
EPIKoda on seisukohal, et kõigi ööpäevaringse komponendiga teenuste puhul võib magamistoas
elada kuni kaks teenust saavat inimest. Võrdse kohtlemise, inimväärikuse ja inimkeskse lähenemise
seisukohalt on oluline, et haavatavas olukorras inimeste puhul arvestatakse sarnaselt teistega
maksimaalselt kahe inimese ühes toas ööbimise põhimõtet.
Mõistame, et teenuseosutajatel võib olla keeruline nõude täitmist lühiajalises perspektiivis tagada ning
riigil ja kohalikel omavalitsustel kohtade küsimusega tegeleda. Seetõttu oleme teinud ettepaneku, et
olemasolevatele teenuseosutajatele antakse kuni 7-aastane üleminekuaeg 1-2-kohaliste tubade nõude
täitmiseks. Oleme seisukohal, et uute teenuskohtade loomisel tuleb arvestatada 1-2-kohaliste
magamistubadega koheselt ning mitte lasta turule juurde teenuseosutajaid, kelle jaoks määrus
annab täna selge sõnumi: riigi vaatest on sobilik majutada ühte magamistuppa kuni 4 suure abi- ja
toetusvajadusega inimest ehk inimesed, kellel oma tervisliku seisundi tõttu on enese esindamine ja
enda õiguste eest seismine äärmiselt piiratud kui mitte võimatu.
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee
Neljakohalised magamistoad ei paku ega taga inimkesksust, privaatsust ega tavapärast kodusarnast
keskkonda. Liitpuudega (äärmusliku abi- ja toetusvajadusega) inimestel on õigus viibida ja puhata
rahulikus keskkonnas ja võimalikult privaatselt, sõltumata piiratud võimalustest enese tahet väljendada.
Täielikult abist sõltuvate inimeste puhul on riigi kohustus nende inimväärikust, privaatsust ja
valikuvabadust kaitsta eriti tähtis. Kehtiv erand, mis lubab just neid inimesi paigutada kuni
neljakohalistesse magamistubadesse, tähendab aga oluliselt vähem privaatsust ja vähem väärikust.
Selline korraldus on vastuolus nii põhiseaduse kui ka ÜRO Puuetega inimeste konventsiooni
põhimõttega, et kõik puudega inimesed peavad saama oma õigusi kasutada võrdselt teistega.
Magaamistoa nõue päeva- ja nädalahoiuteenusel
Magamistoa nõue peab kehtima ka päeva- ja nädalahoiuteenusel, kus puudub praegu eraldi
magamistoa nõue täielikult. Määrus näeb ette vaid privaatse magamisvõimaluse tagamise ning
lubab piisava suurusega ruumi korral panna ühte ruumi magama rohkem kui kaks inimest,
eraldades nad üksnes sirmide vms abil.
Arvestades, et paljud päeva- ja nädalahoidu saavad inimesed ei saa verbaalselt ka oma soove ja vajadusi
väljendada, on äärmiselt murettekitav ja põhjendamatu, et on jäetud teenuseosutajatele nõuete osas nii lai
kaalutlusruum. Teenusel viibib inimesi, kes veedavad valdava osa kuust teenuseosutaja juures, sh
ööpäevaringselt. EPIKoda ei saa nõus olla, et teenusel, kus inimene võib viibida ka 23 ööpäeva kuus
ehk enamuse oma ajast, ei ole talle tagatud magamistuba, eraldumise võimalust, puhkamise, sh
päevase puhkamise kohta, mis oleks teenuse osutamise tegevusruumist (elutoast) eraldi. Raske ja
sügava intellektipuudega inimesed peavad sarnaselt teiste teenuste kasutajatega saama inimväärset
ja nende privaatsust austavat ja tagavat teenust. Magamistuba on oluline ka hügieeni seisukohalt:
elutoas olevad diivanid ja voodid ning nende katted on igapäevategevuste käigus kasutuses.
Vähemoluline ei ole ka unehügieen ja õigus mahedama valgusega, vähemintensiivse ja puhkamist
mittesegava sisustusega, kõrvaliste helideta ja magamiseks sobival ja mugaval asemel magada ja
puhata.
Ka siin olime ettepaneku tegemise osas paindlikud ning palusime, et teenuseosutajatele antakse 5-
aastane üleminekuaeg, mille kohaselt tuleb päeva- ja nädalahoiuteenusel tagada magamistoad.
Oleme seisukohal, et uute teenuskohtade loomisel peab eraldi magamistoa nõudega sarnaselt
ööpäevaringse teenusesega arvestama koheselt.
Arutelus Sotsiaalministeeriumiga jõudsime ühisele arusaamale, et magamistuba ei pea olema tagatud
kõikidele teenusaajatele, kuna on ka neid, kes ei kasuta teenust igapäevaselt või kes kasutavad teenust
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee
päevasel ajal, On vajalik, et teenuskohas on tagatud teatud hulk magamistube (nt 50% klientide kohta),
sest inimeste profiil, kes teenust kasutavad, on erinev ja ajas muutuv, samuti on ajas muutuv lähedaste
valmisolek kasutada teenust ka ööpäevaringselt ja öösiti, see eeldab teenuseosutajate suhtes usalduse
kasvu ja sobiva profiiliga sisulise teenuse arengut.
Erihoolekandeteenuste hoonete uuendamise dokumentidest joonistub väga selgelt välja riigi suund,
et standardiks on privaatne magamistuba. Erinevad reorganiseerimist kajastavad dokumendid
sätestavad, et uutes teenuseüksustes peavad magamistoad olema ühekohalised ning
rekonstrueeritavates hoonetes on kahekohalised toad lubatud üksnes põhjendatud erandina ja
rakendusasutuse eelneval nõusolekul. See tähendab, et riigi ametlik reformisuund on rohkem kui
10 aastat olnud liikuda väiksemate, peresarnaste üksuste ja individuaalse magamistoa poole.
Erinevate teenuseosutajatega kohtudes on selgelt välja tulnud trend, mille kohaselt ootavad paljud
inimesed erihoolekandeteenuste järjekorras teenuskohta lisaks sobivale asukohale ka sobivates
tingimustes, eelkõige ühekohalise magamistoaga. Kehtivate, oluliselt madalamate, nõuetega saadab
riik potentsiaalsetele erihoolekandeteenuste turule tulijatele sõnumi, et ka neljakohalised
magamistoad on sobivad, teades, et tegelikult on üks teenusele mitteminemise põhjus piisava
privaatsuseta tubade pakkmine.
Seega on arusaamatu, miks lubab riik uutel teenuseosutajatel tulla turule 3-4-kohaliste
magamistubadega ega suuna praeguseid teenuseosutajaid järjekindlalt riigi valitud suunas, st
väärikama ja inimkesksema hoolekande suunas. Oleme seisukohal, et EPIKoja tehtud ettepanekud
on vajalikud, põhjendatud ning olulise tähtsusega, et tagada teenusel viibivate inimeste heaolu,
privaatsus, õigused ning sätete kooskõla ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Me ei saa
olla rahul senise kaasamise ega ilma ettepanekuid sisuliselt analüüsimata jõupositsioonilt
muudatuste seadustamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee
Kristi Kähär; Toetuste ja teenuste nõunik
+372 5401 0462; [email protected]