Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise määruse eelnõu

EELNÕU

18.12.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 5 lõike 4 alusel.

Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruses nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:

㤠11. Terminid

(1) Käesoleva määruse tähenduses on perpendikulaaridevaheline pikkus vööri loodsirge ja

ahtriloodjoone vaheline kaugus. Vööri loodsirge ühtib vöörtäävi välisservaga veeliinil, kus

pikkust mõõdetakse, ning ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil.

(2) Käesoleva määruse tähenduses on baaslaev sihtotstarbeline varustus- või töötlemislaev

kalalaevade teenindamiseks.“;

2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Laevapere eluruumid peavad olema puhtad ja elamiskõlblikud ning neis ei tohi hoida

kaupu ega varusid, mis ei ole laevapere liikmete isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse

või päästetööde jaoks.“;

3) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:

„(41) Kambüüs ja toiduvarude hoiuruum peavad olema puhtad.

(42) Laeval peab toiduvarude jaoks olema piisava mahutavusega kuiv, jahe ja hästi

ventileeritud toiduvarude hoiuruum, et vältida toiduvarude riknemist.

(43) Laevadel, mille perpendikulaaridevaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, peab olema

lõikes 42 sätestatud tingimustele vastav toiduvarude hoiuruum, külmik ja muu madala

temperatuuriga hoiukoht.“;

4) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Juhul kui kalapüük toimub kalalaeval, millel ei ole käesoleva paragrahvi nõuetele

vastavaid elu- ja olmeruume, tuleb laeval töötavatele kaluritele need võimaldada baaslaeval,

millega kalalaev on seotud.“.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“

muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa Nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.01.2017, lk 12–35)

Nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.01.2017, lk 12–35)

Vastavus Eesti õigusele

Eelnõu

MÕISTED Artikkel 1 j) loodsirgete vaheline pikkus – vööri loodsirge ja ahtriloodjoone vaheline kaugus; vööri loodsirge ühtib vöörträävi välisservaga veeliinil, kus pikkust (L) mõõdetakse; ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil;

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määrust nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Terminid (1) Käesoleva määruse tähenduses on perpendikulaaridevaheline pikkus vööri loodsirge ja ahtriloodjoone vaheline kaugus. Vööri loodsirge ühtib vöörtäävi välisservaga veeliinil, kus pikkust mõõdetakse, ning ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil. (2) Käesoleva määruse tähenduses on baaslaev sihtotstarbeline varustus- või töötlemislaev kalalaevade teenindamiseks.“

Artikkel 25 Ei ole vaja üle võtta. Üle

2

Õigusnormid või muud meetmed, mille liikmesriik võtab vastu artiklite 22–24 alusel, jõustavad täielikult kokkuleppe II lisa.

võetakse II lisas

sisalduvad punktid.

II LISA Eluruumid kalalaeval Üldsätted Punkt 6 Ilma sobivate eluruumide ja sanitaarsõlmedeta abilaevade pardal töötavatele kaluritele võimaldatakse sellised eluruumid ja sõlmed emalaeva pardal.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Juhul kui kalapüük toimub kalalaeval, millel ei ole käesoleva paragrahvi nõuetele vastavaid elu- ja olmeruume, tuleb laeval töötavatele kaluritele need võimaldada baaslaeval, millega kalalaev on seotud.“

II LISA Punkt 76 Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid tuleb hoida puhtana.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid peavad olema puhtad.“

II LISA Punkt 71 Toiduvarude jaoks peab olema piisava mahutavusega sobiv koht, mida saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida varude riknemist, ning kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, võimaluse korral külmikud või muu madala temperatuuriga hoiukoht.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Laeval peab toiduvarude jaoks olema piisava mahutavusega kuiv, jahe ja hästi ventileeritud toiduvarude hoiuruum, et vältida toiduvarude riknemist.“

II LISA Punkt 72 Laevadel, mille loodsirgete vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, kasutatakse toiduvarude hoiuruumi ja külmikut ning muud madala temperatuuriga hoiukohta.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

3

„(43) Laevadel, mille perpendikulaaridevaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, peab olema lõikes 42 sätestatud tingimustele vastav toiduvarude hoiuruum, külmik ja muu madala temperatuuriga hoiukoht.“

II LISA PUHTAD JA ELAMISKÕLBLIKUD TINGIMUSED Punkt 75 Eluruumid tuleb hoida puhta ja elamiskõlblikuna ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole nende asukate isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.

Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Laevapere eluruumid peavad olema puhtad ja elamiskõlblikud ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole laevapere liikmete isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.“

1

18.12.2025

Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase määruse eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle nõukogu 19. detsembri 2016. a

direktiivi (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise

liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu

kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012

sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö

konventsiooni rakendamist (edaspidi direktiiv 2017/159), seni üle võtmata sätted, mille üle

võtmata jätmise tõttu on Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatanud 24. jaanuaril 2020

Eesti suhtes rikkumismenetluse nr INFR(2020)0035.

Eelnõuga üle võetavad sätted puudutavad laevapere eluruumide, kambüüsi ja toiduvarude

hoiuruumi puhtust ja üldist seisukorda ning nõudeid toiduvarude hoidmise kohta. Eelnevaga

seoses lisatakse määrusesse ka perpendikulaaridevahelise pikkuse termin. Samuti lisatakse

määrusesse baaslaeva termin.

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 5 lõike 4 alusel.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunikud Kaia Läänemets-Ester (teenistusest lahkunud) ja Stella

Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172), töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa (e

post [email protected]) ja töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (e-post

[email protected], tel 5451 0226).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]).

Direktiivi 2017/159 sätete ülevõtmiseks muudetakse lisaks meretöö seadust, Vabariigi Valitsuse

10.07.2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ ja

tervise- ja tööministri 24.07.2014. a määrust nr 50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval

ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu“.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määrust §-ga 11, mille punktiga 1 lisatakse määrusesse

perpendikulaaridevahelise pikkuse termin ja punktiga 2 baaslaeva termin. Lisatava § 11 punkti

1 kohaselt on perpendikulaaridevaheline pikkus selle määruse tähenduses vööri loodsirge ja

ahtriloodjoone vaheline kaugus. Vööri loodsirge ühtib vöörtäävi välisservaga veeliinil, kus

pikkust mõõdetakse, ning ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil.

2

Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 artikli 1 punkti 1 alapunkti j ülevõtmisest, mis on

komisjoni hinnangul Eesti õigusesse seni üle võtmata. Selle sätte kohaselt on „loodsirgete

vaheline pikkus“ vööri loodsirge ja ahtriloodjoone vaheline kaugus; vööri loodsirge ühtib

vöörtäävi välisservaga veeliinil, kus pikkust (L) mõõdetakse; ahtriloodjoon ühtib roolipalleri

telgjoonega samal veeliinil.

Eelnõuga võetakse mõiste „loodsirgete vaheline pikkus“ üle kui „perpendikulaaridevaheline

pikkus“, kuna esiteks kasutatakse selle määruse § 1 mitmes lõikes terminit

„perpendikulaaridevaheline pikkus“ ning teiseks on nõukogu direktiivi 93/103/EÜ,

23. november 1993, kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu

miinimumnõuete kohta, artikkel 2 punktis b tõlgitud ingliskeelne termin length between

perpendiculars kui „perpendikulaaridevaheline pikkus“. Seejuures on ülevõetava direktiivi

2017/159 artikli 1 punkti 1 alapunkti j ingliskeelses tekstis kasutatud samuti terminit length

between perpendiculars, kuid eestikeelses tekstis on tõlgitud see kui „loodsirgete vaheline

pikkus“, kuid direktiivi 93/103/EÜ tõlget arvestades peaks olema „perpendikulaaridevaheline

pikkus“.

Lisatava § 11 punkti 2 kohaselt on baaslaev sihtotstarbeline varustus- või töötlemislaev

kalalaevade teenindamiseks. Baaslaeva termini määratlemine määruses on vajalik, kuna § 15

täiendatakse lõikega 6, milles kasutatakse seda terminit määruses esmakordselt.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 15 lõikega 31. Lõikega 31 sätestatakse, et laevapere

eluruumid peavad olema puhtad ja elamiskõlblikud ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid,

mis ei ole laevapere liikmete isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.

See muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 75 ülevõtmisest, mis on komisjoni

hinnangul Eesti õigusesse üle võtmata. Punkti 75 kohaselt tuleb eluruumid hoida puhta ja

elamiskõlblikuna ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole nende asukate isiklikud

esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 15 lõigetega 41–43.

Lisatava lõike 41 kohaselt peavad olema kambüüs ja toiduvarude hoiuruum puhtad.

Kõnealune muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 76 ülevõtmisest, mis on

komisjoni hinnangul Eesti õigusesse üle võtmata. Punkti 76 kohaselt tuleb kambüüs ja toidu

hoidmise ruumid hoida puhtana.

Lisatava lõike 42 kohaselt peab laeval olema toiduvarude jaoks piisava mahutavusega kuiv, jahe

ja hästi ventileeritud toiduvarude hoiuruum, et vältida toiduvarude riknemist.

Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 71 ülevõtmisest, mis on komisjoni

hinnangul Eesti õigusesse seni üle võtmata. Punkti 71 kohaselt peab toiduvarude jaoks olema

piisava mahutavusega sobiv koht, mida saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et

vältida varude riknemist, ning kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, võimaluse korral külmik

või muu madala temperatuuriga hoiukoht.

Lisatava lõike 43 kohaselt peab laevadel, mille perpendikulaaridevaheline pikkus on 15 meetrit

ja rohkem, olema lõikes 42 sätestatud tingimustele vastav toiduvarude hoiuruum, külmik ja muu

madala temperatuuriga hoiukoht.

3

See muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 72 ülevõtmisest, mis on komisjoni

hinnangul Eesti õigusesse üle võtmata. Selle punkti kohaselt kasutatakse laevadel, mille

loodsirgetevaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, toiduvarude hoiuruumi ja külmikut ning

muud madala temperatuuriga hoiukohta. See säte on seotud ka direktiivi 2017/159 artikli 1

punkti 1 alapunktiga j, kus on esitatud „loodsirgete vahelise pikkuse“ ehk

„perpendikulaaridevahelise pikkuse“ mõiste, mis samuti Eesti õigusesse kõnealuse eelnõu

punktiga 1 üle võetakse.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse § 15 lõikega 6. Selle lõike kohaselt tuleb juhul, kui kalapüük

toimub kalalaeval, millel ei ole määruse § 15 nõuetele vastavaid elu- ja olmeruume, ja kalalaev

on seotud baaslaevaga, võimaldada need laeval töötavatele kaluritele baaslaeval.

See muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 6 ülevõtmisest, mis on komisjoni

hinnangul Eesti õigusesse üle võtmata. Selle sätte kohaselt võimaldatakse ilma sobivate

eluruumide ja sanitaarsõlmedeta abilaevade pardal töötavatele kaluritele sellised eluruumid ja

sõlmed emalaeva pardal. Seejuures ei kasutata termineid „abilaev“ ega „emalaev“ üheski teises

kõnealuse direktiivi sättes.

Eesti õiguses ei ole mõisted „abilaev“ ja „emalaev“ defineeritud, kuid emalaevaks peetakse

üldiselt baaslaeva1 ning abilaeva all peetakse silmas kalapüügilaeva, mis annab oma päeva

jooksul püütud kalakoguse merel üle baaslaevale kui n-ö vastuvõtulaevale. See on tavapärane

tegutsemisviis ookeanipüügil. Läänemerel kodusadama lähedal töötades annab kalapüügilaev

saagi üle sadamas ning vajaduse korral tagab reeder majutuse kaldal. Ookeani-, avamere- või

kaugpüügi korral on n-ö sadamaks baaslaev ning kütuse- ja muu varu täiendamine (ja vajadusel

meeskonna majutus, meditsiiniabi jne) toimub selle baaslaeva kaasabil.

Direktiivi 2017/159 üle võtmata sätete ja Eesti õiguse võrdlustabel on lisatud eelnõu

seletuskirjale (lisa).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on puutumus Euroopa Liidu õigusega, kuna eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle

direktiivi 2017/159 seni üle võtmata sätted.

4. Määruse mõjud

Praegu kehtiv regulatsioon näeb ette mitu nõuet kalalaevade elu- ja olmeruumidele, et tagada

nende ohutus ning vastavus töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Eelnõu muudatustega

täpsustatakse neid nõudeid, sätestades, et laevapere eluruum peab olema puhas ja elamiskõlblik

ning kambüüs ja toiduvarude hoiuruum peavad samuti olema puhtad, laevapere eluruumides ei

tohi hoida kaupa ega varusid, mis ei ole laevapere liikmete isiklikud esemed ega ole vajalikud

ohutuse või päästetööde jaoks ning toiduvarude hoidmiseks peab olema kuiv, jahe ja hästi

ventileeritud toiduvarude hoiuruum Lisaks täiendatakse kehtivat määrust sättega, et kui

kalapüük toimub kalalaeval, millel ei ole teatud nõuetele vastavaid elu- ja olmeruume, tuleb

laeval töötavatele kaluritele need võimaldada baaslaeval, millega kalalaev on seotud.

Muudatuste rakendamisega kaasneb järgmine mõju: 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline

mõju; 2) majanduslik mõju. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõju nelja

1 Täpsem info emalaeva ehk baaslaeva selgituse kohta on siin: https://www.kalapeedia.ee/5189.html.

4

kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta haridust, kultuuri ja sporti,

infotehnoloogiat ja infoühiskonda; keskkonda; riigivalitsemist, riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldust, riigikaitset ja välissuhteid, siseturvalisust ega

regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud

Mõjutatud sihtrühm: kasutuses olevate vähemalt 18-meetrise perpendikulaaridevahelise

pikkusega või (ümber)ehitatavate vähemalt 15-meetrise perpendikulaaridevahelise pikkusega

kalalaevade laevapere liikmed

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Põllumajandus- ja Toiduameti peetava kalalaevade registri2 andmetel oli 1. jaanuari 2023. a

seisuga Eestis registreeritud 31 kalalaeva, mille perpendikulaaridevaheline pikkus on 18 m või

enam. Ehitatavate või ümberehitatavate laevade arv ei ole teada. Sihtrühma kuuluvate laevapere

liikmete arv ei ole teada. Statistikaameti andmetel3 töötas 2023. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse

tegevusalal 900 inimest, mis moodustab kogu Eesti hõivatutest ca 0,1%, seega on muudatustest

mõjutatud sihtrühm väike.

Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad sihtrühma positiivselt, kuna tagavad laevapere

liikmetele ohutud, puhtad ning mugavad elu- ja töötingimused. Juba praegu on kehtivas

määruses esitatud kalalaevade eluruumidele mitu nõuet. Nimelt määruse § 2 sätestab kapteni

kohustuse tagada, et töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid täidetakse igas tööga seotud olukorras,

arvestades kõigi ohtudega, millega laevapere liikmed võivad kokku puutuda, ja § 15 nõuab, et

kalalaeva kambüüs ja mess peavad olema hästi valgustatud ja ventileeritud, kergesti

puhastatavate pindadega ja varustatud külmkapiga, ning § 17 kehtestab

üldventilatsiooninõuded. Seega võib eeldada, et valdavalt on nende sätete alusel juba tagatud,

et laevapere eluruumid oleksid puhtad, elamiskõlblikud ja ohutud, samuti kambüüs ja

toiduvarude hoiuruum oleksid puhtad ning et toiduvarusid säilitatakse nõuete järgi.

Samuti sätestatakse, et olukorras, kus kalalaeval kõnealuse määruse § 15 nõuetele vastavad

elu- ja olmeruumid puuduvad ja kalalaev on seotud baaslaevaga, tuleb need ruumid võimaldada

baaslaeval. Praktikas mõjutab see muudatus eeskätt ookeani-, avamere- või kaugpüügiga

tegelevaid sihtrühma laevu, kuna Läänemerel kodusadama lähedal töötades annab

kalapüügilaev tavaliselt saagi üle sadamas ning vajadusel tagab reeder majutuse kaldal. Seetõttu

on muudatuse mõju ulatus praktikas väike. Nendel laevadel, kus praegu veel kõik muudatusega

kaasnevad tingimused täidetud ei ole, muutub nende täitmine kohustuslikuks, mis parandab

laevapere liikmete töötingimusi ja heaolu. Eelduse kohaselt on praktikas muudatusest tulenev

mõju siiski väikese ulatusega ja seega on ka mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad sihtrühma positiivselt, kuna tagavad

kalalaevade laevapere liikmetele ohutud ja puhtad elu- ja töötingimused. Mõjutatud sihtrühm

2 https://pta.agri.ee/kalalaevade-register-klr 3 Tabel TT0200: Hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

5

moodustab ca 0,1% kõikidest töötajatest ja on seega väike. Ka juba praegu kehtiva

regulatsiooniga on sätestatud mitu nõuet ohutuse ja puhtuse tagamiseks kalalaeva eluruumides

ning praktikas tagab reeder Läänemerel tegutseva kalalaeva laevapere liikmete majutuse

valdavalt kaldal, seega on muudatustega kaasneva mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus

väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Majanduslikud mõjud

Mõjutatud sihtrühm: kasutuses olevate vähemalt 18-meetrise perpendikulaaridevahelise

pikkusega või (ümber)ehitatavate vähemalt 15-meetrise perpendikulaaridevahelise pikkusega

kalalaevade omanikud

Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus

Põllumajandus- ja Toiduameti peetava kalalaevade registri4 andmetel oli 1. jaanuari 2023. a

seisuga Eestis registreeritud 31 kalalaeva, mille perpendikulaaridevaheline pikkus on 18 m või

enam. Ehitatavate või ümberehitatavate laevade arv ei ole teada. Sihtrühma kuuluvate

laevaomanike arv ei ole teada. Statistikaameti viimaste andmete5 kohaselt tegutses 2022. aastal

kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 222 ettevõtet, mis moodustab kõikidest Eesti ettevõtetest

ca 0,15%, seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike.

Eelnõuga kavandatavad muudatused võivad kalalaevade omanikele tuua kaasa lisakulusid.

Puuduvad andmed, kui paljudel kalalaevadel vastavad praegu eluruumid ja toiduvarude

hoiuruumid eelnõuga sätestatavatele nõuetele.

Juba praegu on kehtivas regulatsioonis esitatud kalalaevade eluruumidele mitu nõuet. Kehtiva

määruse § 2 lõike 2 punkt 1 sätestab kapteni kohustuse tagada, et töötervishoiu ja tööohutuse

nõudeid täidetakse igas tööga seotud olukorras, arvestades kõigi ohtudega, millega laevapere

liikmed võivad kokku puutuda, ja § 15 nõuab, et kalalaeva kambüüs ja mess peavad olema hästi

valgustatud ja ventileeritud, kergesti puhastatavate pindadega ja varustatud külmkapiga, ning

§ 17 kehtestab üldventilatsiooninõuded. Seega võib eeldada, et valdavalt on nende sätete alusel

juba eelnõuga sätestatavad muudatused praktikas tagatud. Samuti sätestatakse, et olukorras, kus

kalalaeval endal teatud nõuetele vastavad elu- ja olmeruumid puuduvad ja kalalaev on seotud

baaslaevaga, tuleb need ruumid võimaldada baaslaeval. Praktikas mõjutab see muudatus

eeskätt ookeani-, avamere- või kaugpüügiga tegelevaid sihtrühma laevu, kuivõrd Läänemerel

kodusadama lähedal töötades tagab reeder vajaduse korral majutuse kaldal, seega on praktikas

muudatuse mõju väikese ulatusega. Kuigi võib eeldada, et eelnõuga kavandatavad muudatused

on praktikas valdavalt juba tehtud, tekivad ühekordsed kulud siiski neil kalalaevade omanikel,

kelle laevadel praegu veel kõik muudatustega kaasnevad nõuded täidetud ei ole. Eelduse

kohaselt on siiski praktikas muudatusest tuleneva mõju ulatus väike ja seega on ka mõju

avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Järeldus mõju olulisuse kohta

Juba praegu kehtiva regulatsiooniga on sätestatud mitu nõuet ohutuse ja puhtuse tagamiseks

kalalaeva eluruumides ning praktikas tagab reeder Läänemerel tegutseva kalalaeva laevapere

liikmete majutuse valdavalt kaldal, seega on muudatustega kaasnev mõju väikese ulatusega.

4 https://pta.agri.ee/kalalaevade-register-klr 5 Tabel EM001: Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi.

6

Siiski kaasnevad muudatuste elluviimisega lisakulud nende kalalaevade omanike jaoks, kus

kõik nõuded praegu veel täidetud ei ole. Kui muudatuste elluviimiseks on vaja siiski kulutusi

teha, on tegemist ühekordse investeeringuga, seega on avalduv mõju väikese sagedusega. Ka

muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

5. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud seoses määruse

rakendamisega

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid

kulusid ja tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid,

millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu,

Välisministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevaomanike

Liidule ja Eesti Laevajuhtide Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Välisministeerium

Kliimaministeerium

Sotsiaalministeerium

19.12.2025 nr 2-2/4269-1

Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruse

nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded“ muutmise määruse

eelnõu

Esitame Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a

määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise määruse

eelnõu. Ootame tagasisidet 14 päeva jooksul.

Arvestades, et nõukogu direktiivi (EL) 2017/159 seni üle võtmata sätete Eesti õigusesse ülevõtmiseks

muudetakse lisaks sellele Vabariigi Valitsuse määrusele ka meretöö seadust (meretöö seaduse

muutmise seadus 700 SE), mis on praegu Riigikogu menetluse lõppetapis, on vajalik tagada meretöö

seaduse ja kõnealuse Vabariigi Valitsuse määruse ajaliselt lähestikune vastuvõtmine, mistõttu on

põhjendatud lühendatud kooskõlastamistähtaeg.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) vastavustabel (direktiiv 2017/159).

Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

Eesti Laevaomanike Liit

Eesti Laevajuhtide Liit

Stella Vogt

5886 4172, [email protected]