Harjumaa Kuusalu vald Leesi küla Leesikalda sadama kinnistu detailplaneeringu algatamine ja strateegilise keskkonnamõju hindamise vajaduse määramine

E-kiri.eml

Kirja edastamine

Seisukoha küsimine (Leesi, Leesikalda).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TERJE KRAANVELT PNOEE-46604290226 2024-03-13 11:59:04

KSH eelhinnang_Leesikalda_DP.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

PIRET TOONPERE PNOEE-48502270236 2023-08-15 08:12:20

RAIVO PUKK PNOEE-35805290321 2023-08-16 10:54:24

KSH eelhinnang_Leesikalda_DP.pdf

Tallinn 2023

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

2

Nimetus: Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Raivo Pukk Kalda talu Leesi küla Kuusalu vald. Tel +372 56 54 888 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere

Töös osalesid: Laura Elina Tuovinen

Töö versioon: 15.08.2023

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 5

2 Seotus strateegiliste dokumentidega ....................................................................................... 7

2.1 Harju maakonna planeering ............................................................................................. 7

2.2 Loksa valla üldplaneering ................................................................................................. 7

2.3 Kehtiv detailplaneering ..................................................................................................... 8

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond ................................................................ 10

4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 13

4.1 Natura eelhindamine ...................................................................................................... 13

4.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta .......................................................... 13

4.1.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ........... 14

4.1.1 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 aladele ........................ 16

4.1.1 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 18

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ........ 18

4.3 Mõju veekeskkonnale ..................................................................................................... 19

4.4 Jäätmeteke ..................................................................................................................... 19

4.5 Müra ja vibratsioon ........................................................................................................ 19

4.6 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus ................................................................................ 20

4.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................. 20

4.8 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 20

4.9 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 20

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine............................................ 20

4.11 Tegevusega kaasnev kumulatiivne mõju ........................................................................ 20

4.12 Muud aspektid ................................................................................................................ 20

Järeldused ...................................................................................................................................... 22

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Abiveod OÜ tellimusel 2023 aasta augustis. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153), töö koostamises osales keskkonnakonsultant Laura Elina Tuovinen. Käesolev dokument on koostatud Leesi külas Leesikalda sadama detailplaneeringu algatamisotsuse lisana.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Detailplaneeringuga kavandatakse käesolevaks ajaks olemasoleva hoone ja olemasolevate väikesadama rajatiste seadustamist, mille puhul KSH eelhinnangu vajadus ei tulene KeHJS § 6 lg- st 2 ning KeHJS alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevustest, kuid tegevusele kohaldub määruse 224 § 15 p 8 ehk tegu on sellise tegevusega, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Planeeritav ala kattub Lahemaa rahvuspargi, Lahemaa loodusala ja Lahemaa linnualaga.

Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lg-te 3–5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringule on vajalik KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta asjakohastelt asutustelt.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest.

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Planeeritava ala asub Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Leesi külas hõlmates Leesikalda sadama (kat tunnus: 42301:001:0365) kinnistut ja osaliselt Loksa metskond 6 (kat tun 42301:001:0280) kinnistut ning sellega piirnev mereala.

Leesi küla Leesikalda sadama planeering soovitakse algatada olemasoleva tegevuse seadustamiseks. Detailplaneeringu algatamisega soovitakse suurendada alal kehtiva detailplaneeringuga1 kehtestatud ehitusõigust.

Detailplaneeringu maa-ala jääb Kuusalu-Leesi teest mere poole. Leesikalda sadama katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindalaga 2089 m². Planeeringualasse jääb osaliselt (ca 0,15 ha) kinnistu Loksa metskond 6 (42301:001:0280), sihtotstarbega maatulundusmaa.

Joonis 1. Planeeritava ala asukoht ja hoonete paigutus alal. Alus: Maa- amet_kaldaerofoto_ID6780481_2023-04-17

Detailplaneeringuga soovitakse suurendada alal kehtiva detailplaneeringuga antud paadikuuri ehitusõigust. Paadikuuri soovitud maht on põhja pindalaga 7 x10 m ja kõrgusega 5,2 m. Samuti soovitakse ette näha paadikuuri reovee kogumismahuti rajamist. Kuna tegu on väikesadamaga, siis kasutatakse paadikuuri hoonet ka sadama kontorina ning hoonesse on rajatud WC ja pesemisvõimalus. Tekkiv reovesi kogutakse kogumismahutisse. Puurkaevu alale ei kavandata. Vesi saadakse puurkaevust PRK0016060 (vesi pumbatakse veemahutisse vastavalt vajadusele).

Lisaks soovitakse võrreldes kehtiva detailplaneeringuga nähe ette sadama:

− põhjamuuli ümberkantimine põhja poole;

− läänemuuli 20 m lõunapoole pikemaks ehitamine;

− akvatooriumi suurendamine ja sügavaks kaevamine.

1 Kalda kinnistu detailplaneering, kehtestatud 17.06.2015

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

6

Reaalselt on tegevused praeguseks teostatud.

Võrreldes kehtiva detailplaneeringuga kavandatud lautrikohale on käesolevaks ajaks alale rajatud väikesadam. Detailplaneeringuga soovitakse väikesadam ka planeeringuliselt ette näha.

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

7

2 Seotus strateegiliste dokumentidega

2.1 Harju maakonna planeering

Harju maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala Lahemaa väärtuslikule loodus- ja puhkemaastikule. Lahemaa väärtuslik maastik hõlmab Lahemaa rahvuspargi ala looduskaunil merelisel maastikul.

Üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks:

− Väärtuslikule maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal koostatakse väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused.

− Väärtuslike maastike piire saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid hoolduskavadega või üldplaneeringuga.

− Juhul, kui väärtusliku maastiku alal on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule maastikule ning väärtusliku maastiku olemasoluga tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

− Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool külasüdamikke hajaasustuses eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele).

− Ehituskeeluvööndi laiuse määratlemisel rannikupiirkonnas tuleb lisaks õigusaktides sätestatud nõuetele arvestada muuhulgas väärtusliku maastiku eripära ja vaatelisuse säilitamise vajadusega.

− Tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide ja muude kõrgrajatiste kavandamine väärtuslikele maastikele ei ole üldjuhul lubatud. Objektide asukoha valikul on soovitav igal konkreetsel juhul lähtuda ekspertide maastikuanalüüsist.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada planeeringuala paiknemisega väärtuslikul maastikul. Kuna uusi rajatisi või hooneid reaalselt täiendavalt alale ei kavandata, siis ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju juba olemasolevale maastikule. Lahemaale on iseloomulik lautrikohtade ja väikesadamate esinemine.

2.2 Loksa valla üldplaneering

Alal kehtib Loksa valla üldplaneering. Üldplaneeringuga ei ole alale ette nähtud väikesadama rajamist.

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

8

Joonis 2. Väljavõte kehtivast Loksa valla üldplaneeringu maakasutuse skeemist

Detailplaneeringut saab lugeda üldplaneeringut muutvaks, sest detailplaneeringuga kavandatakse väikesadamat, mida kehtivas üldplaneeringus ette nähtud ei ole. Reaalselt on sadam käesolevaks ajaks olemas, sh on sadam kantud sadamaregistrisse. Otsustusõigus küsimuses kas detailplaneering on üldplaneeringu põhilahendust muutev on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

2.3 Kehtiv detailplaneering

Alal on kehtib detailplaneering „Kalda kinnistu detailplaneering“, mis on kehtestatud 17. juuni 2015 Kuusalu vallavolikogu otsusega nr 31. Detailplaneeringu näeb alale ette lautri, tuletõrje veevõtukoha, paadikuuri (ehitusaluse pinnaga kuni 60 m2 ja kõrgusega kuni 5 m), tuletõrjeautode ümberpööramise platsi ja neile juurdepääsutee rajamise.

DP taotlusega soovitakse suurendada paadikuuri ehitusõigust võrreldes kehtiva detailplaneeringuga. Paadikuuri soovitud maht on põhja pindalaga 7 x10 m ja kõrgusega 5,2 m. Reaalselt on alal käesoleval ajal taotletavate parameetritega paadikuur reaalselt olemas. Planeeringust huvitatud isiku selgituse kohaselt on tavapärasest väikeehitisest suuremad mõõtmed vajalikud tänapäevase merepäästealuse mahutamiseks.

Lahemaa rahvuspargi kaitse eeskirja (edaspidi kaitse eeskiri ) § 23 lg 1 p 2 alusel on Lahemaa piiranguvööndis keelatud ehitiste püstitamine ranna ehituskeeluvööndis, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul kaitse eeskirja lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel. Ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld ei laiene võrgu ja paadikuuri kasutusotstarbega väikeehitisele. Ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele.

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

9

Detailplaneeringuga soovitakse ka ette näha sadama laiendamist võrreldes kehtiva detailplaneeringuga soovitakse:

o põhjamuuli ümberkantimine põhja poole;

o läänemuuli 20 m lõunapoole pikemaks ehitamine;

o akvatooriumi suurendamine ja sügavaks kaevamine.

Reaalselt on käesolevaks ajaks tegevused ellu viidud (Joonis 3).

Joonis 3. Maa-ameti ortofoto 2017 a (vasakul). Maa ameti ajakohane ortofoto 2022 a (paremal).

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

10

3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond

Planeeritava ala asub Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Leesi külas hõlmates järgnevaid kinnistuid:

− Tervikuna Leesikalda sadam (kat tunnus: 42301:001:036, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 0,21 ha. Kinnistu on hoonestatud. Juurdepääs Kuusalu – Leesi (tee nr 11270) teelt.

− Osaliselt Loksa metskond 6 (42301:001:0280), pindala u 0,15 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%. Kinnistu ei ole hoonestatud.

Planeeringuala piirneb põhjast maatulundusmaa sihtotstarbega Uue-Metsakalda kinnistuga (kü 42301: 001:0366), idast transpordimaa sihtotstarbega 11270 Kuusalu-Leesi teega (kü 42301:001:0556) ja lõunast elamumaa sihtotstarbega Kallaste kinnistuga (kü 42301:001:0762). Läänest piirneb ala Läänemerega. Juurdepääs kinnistule on Kuusalu-Leesi teelt (11270).

Lähimad elumajad asuvad Leesikalda sadamast u 60 m kaugusel.

Planeeringuala maakasutust piiravad mitmed looduskaitse ja veekogudega seotud kitsendused. Lisaks ulatuvad planeeringualale Kuusalu – Leesi teega seotud piirangud (Joonis 3).

Joonis 4. Planeeringualal esinevad kitsendused ja kitsenduste mõjualad. Alus: Maa-ameti kaardirakendus.

Planeeritav ala jääb Lahemaa rahvuspargi (KLO1000511) koosseisu. Planeeringuala kattub Lahemaa loodusala (EE0010173) ja Lahemaa linnualaga (EE0010173). EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmete alusel planeeringualale ei jää kaitsealuste liikide leiukohti.

Ala ei kattu maardla alaga.

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

11

Muinsuskaitselise, arheoloogilise või kultuurilise väärtusega objekte planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne.

Planeeritav ala asub Läänemere kaldal ja maapinna reljeef tõuseb ida suunas ning maakõrguse vahe on alal kuni u 3 meetrit. Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse alusel on tegu üleujutuse riskipiirkonnaga.

Sadamaregistri alusel paikneb alal Leesikalda sadam2. Tegu on väikesadamaga, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Sadam võimaldab silduda kuni 1,5 m süvisega veesõidukeid. Sadamas on kaks statsionaarset ja üks ujuvkai.

Alale väljastati 2008. a korraldusega nr 831 „Otsus vee erikasutusloa väljastamise kohta“ vee erikasutusluba nr L.VT.EE-181082 vee erikasutuseks Harjumaal Kuusalu vallas Leesi külas lautrikoha, tuletõrje veevõtukoha ning päästepaatide vettelaskmise koha rajamiseks. Perioodi jooksul ei jõutud töid lõpetada. Alale väljastati 2017. a korraldusega nr 1-3/17/631 „Vee erikasutusloa andmine ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine „Vee erikasutusluba nr L.VV/328881 vee erikasutuseks lautrikoha akvatooriumi süvendamiseks (ca 200 m³) ning tahkete ainete paigutamiseks muulide ehitamisel (mahus kuni 2500 m³). Keskkonnaamet on andnud täiendavalt 2020. a korraldusega nr DM-107473-3 „Keskkonnaloa nr KL-506822 andmine“ keskkonnaloa nr KL-506822 akvatooriumi süvendamiseks mahus ca 200 m³.

Planeeringuala piirkonnas on merepõhja kalle 2.5% ja veesügavus vee erikasutuse asukohas kuni 2 m. Valdavalt on tegemist veeriselise rannikuga, kus setete transport on tavaolukorras suhteliselt väike.

Tänu sügavusele on Kolga lahel hea ühendus avamerega. Kolga lahe idaosas levivad kõvad kruusased ja liivased põhjad kuni 50 meetri sügavuseni. Inimtegevuse surve on väike, viimastel aastatel on suurenenud asustustihedus peamiselt Kaberneeme piirkonnas. Lahe avaosa on enim mõjutatud Soome lahe ava osa hoovustest, mis võivad kanda sinna toiteaineterikkamat ja magedamat vett ida poolt.

Planeeringuala piirkonna puhul on tegemist ajaloolise rannakülaga, kus on tihedalt lautreid ja väikesadamaid ning sügava merealaga, mistõttu ei ole piirkond sobiv rikkalikuks põhjataimestiku arenguks. Leesi Lautri piirkonnas Kolga lahes olulisi taimestiku elupaiku pole inventeeritud. Lähim mereelupaik 1110 – veealused liivamadalad asub muulidest 110 m kaugusel idas. Veealuste liivamadalate elupaigatüüp (1110) hõlmab eeskätt liivase põhjaga madalmerd kuni taimestiku alumise leviku piirini, mis jääb rannikumeres tavaliselt 5–15 m sügavusele.

Kolga lahes esinevateks peamisteks töönduslikku väärtust omavateks merekaladeks on räim, kilu, lest ja ogalik. Vähem arvukalt on esindatud veel teised Soome lahes elutsevad liigid nagu tursk, tuulehaug, kammeljas, lõhilased, merisiig, meritint, ahven jne. Leesi külaga piirneval merealal puuduvad olulised kalakoelmud.

Kõrghaljastus planeeringualal on vähene. Esineb üksikuid lehtpuid (valdavalt sanglepad, aga ka paar õunapuud). Hoonestusvabad alad on suures osas kruusakattega.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmete alusel jäävad planeeringualale loodusdirektiivi elupaigatüüpide liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ja püsitaimestuga kivirannad (1220) eraldised. Elupaigatüübi 6270 eraldis on inventeeritud 27.08.2017 kesisesse seisundisse. Elupaigatüübi 1220 eraldis on EELIS alusel väga hea esinduslikkusega. Seoses Leesikalda sadama väljaehitamisega on elupaigatüübi 1220 pindala vähenenud u 380 m2 ja elupaigatüübi 6270 pindala u 2300 m2.

2 https://www.sadamaregister.ee/sadam/8392

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

12

Joonis 5. Natura elupaigatüübid detailplaneeringuala suhtes. Alus: EELIS 11.08.2023

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

13

4 Hinnang keskkonnamõjudele

4.1 Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, muude loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel lähtutakse asjakohastest juhenditest3,4

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik

Detailplaneeringu koostamine ei ole Natura ala kaitsekorraldusega seotud ega selleks vajalik.

Lahemaa rahvuspargil (KLO1000511) kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 on kinnitatud 29. aprillil 2016. a Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/23 Lahemaa rahvuspargi alale.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi5 andmetel jääb planeeringuala Natura võrgustikku kuuluvale Lahemaa loodusalale (EE0010173) ja Lahemaa linnualale (EE0010173).

Mõjuala ulatuse määratlemine, s.h teiste Natura ala kaitse-eesmärke ebasoodsalt mõjutada võivate projektide kirjeldamine ja iseloomustamine

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata Lahemaa linnu- ja loodusalale avalduvat ulatuslikku ebasoodsat mõju. Mõjutatav ala piirneb planeeringuala piirkondadega, mis on juba praegu inimtegevusest tugevalt mõjutatud.

4.1.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud ptk 1.

3 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 4 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

5 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

14

4.1.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

4.1.2.1 Lahemaa loodusala (EE0010173)

Lahemaa loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0);

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

Loodusala kaitse eesmärgiks olevad püsitaimestuga kivirannad (1220) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) paiknevad osaliselt kavandatava tegevuse mõjualas.

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

15

Joonis 6. Natura elupaigatüüpide paiknemine planeeritaval alal. Alus: EELIS 14.08.2023

Lahemaa loodusalal on kehtiv kaitsekorralduskava, mis määrab ala täpsed kaitse-eesmärgid.

4.1.2.2 Lahemaa linnualaga (EE0010173)

Lahemaa linnuala liigid, mille isendite elupaiku linnualal kaitstakse, on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must- toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), randtiir (Sterna

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

16

paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);

EELIS andmebaasi alusel ei ole detailplaneeringu lähialal ega alla 600 m kaugusel registreeritud kaitse-eesmärgiks oleva linnuliikide elupaiku.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärkideks olevatest linnuliikidest lähim kaitsealune elupaik paikneb u 600 m kaugusel. Kavandatav tegevuse kaugust elupaikadele arvestades siis ei ole pesapaikade hävimist, pesitsusaegse häirimis ega toitumisalade kvaliteedi langust oodata.

4.1.1 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

Antud juhul on asjakohane hinnata mõju Lahemaa loodusala kaitse eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele 1220 ja 6270. Teisi loodusala kaitse eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ega liikide leiukohti planeeringualal või selle lähialal ei paikne. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine nimetatud elupaigatüüpidele on toodud Tõrge! Ei leia viiteallikat.-s.

Tabel 1. Mõju Lahemaa loodusala kaitse-eesmärkidele.

Kaitse- eesmärgiks olev liik või

Seisund, esinemine Kaitse-eesmärk6 Mõju

püsitaimestuga kivirannad (1220)

Osaliselt planeeringualale jääva elupaigatüübi eraldise esinduslikkus EELIS alusel on A. Natura standardaruande (2023) kohaselt on elupaigatüüpi loodusalal 90 ha esinduslikkusega B. Loodusala ja EELIS elupaigatüüpide kaardikihi kattuvuse alusel on elupaigatüübi kaardistatud eraldiste pindala loodusalal 82,9 ha. Kehtiva kaitsekorralduskava andmetel hõlmavad

Lühi- ja pikaajaline kaitse eesmärk: säilinud on elupaigatüüp püsitaimestuga kivirannad 96,3 ha esinduslikkusega B.

Elupaigatüübi mõjutegurid on seotud otsese inimmõjuga: nafta- ja õlireostus, suuremahulised süvendustööd, kaevandamine väljaspool kaitseala, ehitamine, sõidukiga sõitmine. Meetmed on administratiivsed ja täiendavaid meetmeid kaitsekorralduskavaga ei planeerita. Seoses Leesikalda sadama väljaehitamisega on elupaigatüübi 1220 pindala vähenenud u 380 m2. Planeeringuga kavandatud praeguseks olemasolevate sadamaehitiste ja hoonestuse seadustamise aluse loomine reaalselt alal kujunenud olukorda ei muuda. Täiendavalt

6 Kaitse-eesmärgi määramisel on lähtutud Lahemaa loodusala kaitsekorralduskavast 2016-2025

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

17

püsitaimestikuga kivirannad (1220) kokku 86,4 ha esinduslikkusega A– C.

tegevusi, mis võiksid elupaigatüübi pindala või seisundit mõjutada, ei kavandata. Ebasoodne täiendav mõju on seega välistatud. Arvestades väga väikest kattuvust sadama alaga, siis ei ole senise ehitustegevusega kaitse- eesmärke oluliselt kahjustatud – elupaigatüübi pindala vähenemine on jäänud alla 0,1 ha (elupaikade kaardistamise piir).

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270)

Elupaigatüübi eraldise esinduslikkus EELIS alusel C. Natura standardaruande (2023) kohaselt on elupaigatüüpi loodusalal 280 ha esinduslikkusega C. Loodusala ja EELIS elupaigatüüpide kaardikihi kattuvuse alusel on elupaigatüübi kaardistatud eraldiste pindala loodusalal 871,9 ha. Kehtiva kaitsekorralduskava andmetel on 6270 niidualasid kaardistatud kokku 804,5 ha esinduslikkusega A– D.

Lühiajaline kaitse eesmärk: lubjavaesel mullal liigirikkaid aruniite (6270*) on säilinud 241,8 ha esinduslikkusega C; Pikaajaline kaitse- eesmärk: lubjavaesel mullal liigirikkaid aruniite (6270*) on säilinud 241,8 ha esinduslikkusega B.

Niidud võivad hävida nii liiga intensiivse (liigsage niitmine, väetamine, purustamine jt valed hooldusvõtted) kui ka puuduva majandamise tagajärjel. Hooldamata niidud võsastuvad, puisniidud metsastuvad. Samuti tekitab probleeme koristatud heina jätmine niidule.

Seoses Leesikalda sadama väljaehitamisega on elupaigatüübi 6270 pindala vähenenud u 2300 m2.

Planeeringuga kavandatud praeguseks olemasolevate sadamaehitiste ja hoonestuse seadustamise aluse loomine reaalselt alal kujunenud olukorda ei muuda. Täiendavalt tegevusi, mis võiksid elupaigatüübi pindala või seisundit mõjutada, ei kavandata. Ebasoodne täiendav mõju on seega välistatud. Arvestades väikest kattuvust sadama alaga, siis ei ole senise ehitustegevusega kaitse- eesmärke oluliselt kahjustatud –

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

18

kaitsekorralduskava kohane kaitse-eesmärk on oluliselt väiksem kui loodusalal kaardistatud elupaigatüüpide esinemisala ulatus ning sadama ehitusega kaasnev elupaigatüübi madala esinduslikkusega eraldise pindala vähenemine ei ole seega kaitse-eesmärki kahjustanud.

Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole registreeritud Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevaid liike ega nende elupaiku. Eelnevate keskkonnalubade menetluses, mis on käsitlenud sadama süvendamist ja muulide rajamist on leitud, et linnuala kaitseväärtustele süvendus- ja pinnase paigutamine merealale eeldatavalt olulist mõju ei avalda. Ajutine mürafooni tõus piirkonnas viibivaid ja toituvaid linde tõenäoliselt ei häiri. Süvendustöödel tekkiv heljum võib sobivate tuulte või hoovuste korral kanduda lindude toitumiskohtadele või kalade kudealadele, kuid kuna tegevus on väikesemahuline ja lokaalne, ei halvene eeldatavalt lindude toitumistingimused. Siiski, lähtudes ettevaatusprintsiibist, ei ole olnud keskkonnalubades lubatud vee erikasutustööde teostamine kalade kudemisperioodil ja lindude pesitsusperioodil.

Planeeringuga kavandatav praeguseks elluviidud sadama ehitusalade seadustamine ei mõjuta täiendavalt linnuala kaitse eesmärke. Kuna väikesadama ala jääb väljaspoole kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide olulisi elupaiku, siis väikesadama edasise kasutuse jätkumisel ei ole oodata ebasoodsat mõju linnuala kaitse eesmärkidele.

4.1.1 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 võrgustikku kuuluva Lahemaa loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamine.

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Planeeritav ala paikneb Lahemaa rahvuspargis. Lahemaa rahvuspargis kehtib looduskaitseseaduses ja Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määruses nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekord. Kaitse-eeskirja § 1 lõike 1 kohaselt on Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurmaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise. Planeeringuga kavandatav praeguseks elluviidud sadama ehitusalade seadustamine ei mõjuta Lahemaa rahvuspargi kaitse eeskirju. Lahemaale on iseloomulik rohke lautrikohtade ja väikesadamate esinemine, seega võib tegevust pidada piirkonnale iseloomulikuks.

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

19

Planeeringualal ei ole registreeritud kaitsealuste taimede või loomade elupaiku. Väikesadam on praeguseks rajatud ja planeeringuga ei suurendata inimtegevuse poolt juba praeguseks mõjutatud ala ulatust. Eelneva alusel ei ole oodata olulist mõju taimestikule või loomastikule.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

4.3 Mõju veekeskkonnale

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Planeeritavate tegevustega ei kaasne veetarbe suurenemist ega heitvee teket.

Tegevus ei vaja veehaaret ega reoveepuhasti kavandamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Paadikuuri on rajatud pesemisvõimalus ja WC, mille reovesi kogutakse kogumismahutisse ja antakse üle vastavale teenusepakkujale. Sademevee imbumine pinnasesse on tagatud kogu ala ulatuses, selleks on piisavalt haljaspinda. Arvestades kallakut mereäärsel alal, siis looduslikult valgub sademevesi merre.

Planeeringuga ei kavandata täiendavaid tegevusi veekeskkonnas. Planeeringuga seadustatavad ehitusalad meres on praeguseks rajatud. Väikesadama võimalikud tulevased hooldussüvendused viiakse läbi vastava keskkonnaloa alusel. Teostatud süvendustöödega on kaasnenud ja võimalike tulevaste hooldussüvendustega kaasneb süvendatavalt alalt põhjaloomastiku lokaalne hävimine. Kõige enam mõjutab põhjakooslusi otsene hävitamine kui ka süvendamise käigus vette paisatav heljum. Heljumi mõju avaldub eeskätt valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovustega kanduda akvatooriumist kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal. Kuna väikesadama suurust arvestades on süvendatava pinnase osakaal väga väike, siis on muutused ajutised. Põhjaloomastik taastub 2 kuni 3 aasta möödumisel.

Planeeringuala veekeskkond on juba praegu inimese poolt mõjutatud, olemas on kaks muuli, slipp, ujuvkai ja tugimüür. Akvatooriumis ei ole väljakujunenud olulisi looduskooslusi.

Tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju veekeskkonnale.

4.4 Jäätmeteke

Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Väikesadama ja tuletõrjeveevõtukoha kasutusega jäätmeteket ei ole oodata ulatuses, mis ületaks piirkonna jäätmekäitlusvõimekuse. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste jäätmete teket, mille käitlemine oleks raskendatud.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.5 Müra ja vibratsioon

Kuna planeeritavad tegevused on käesolevaks ajaks reaalselt ellu viidud, siis ei ole oodata ehitustegevusega kaasnevaid ehitusmüra ja vibratsiooni teket. Kuna tegu on väikesadamaga, siis

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

20

ei ole oodata veesõidukite liiklust tasemel, mis võiks põhjustada piirkonnas olulist müra või vibratsiooni teket.

Kavandatava tegevusega kaasnevat olulist müra ja vibratsiooni teket pole oodata.

4.6 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus

Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana ette näha.

4.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Olulist avariiohtu ette näha ei ole. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on pigem positiivse mõjuga avariiolukordadele reageerimise osas, kuna tegemist on ka merepääste poolt kasutatava väikesadamaga.

4.8 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Planeeringu positiivne mõju sotsiaalsetele vajadustele seisneb üldises sadama avalikkuses kasutusvõimaluses.

4.9 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri järgi piirkonnas kultuurimälestised puuduvad. Olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata.

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Planeeringuga kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele on ebaoluline. Ei kavandata paikseid heiteallikaid ega kõvakattega pindade olulist suurenemist.

Arvestada tuleb, et seoses kliimamuutustega on oodata tormituulte sagenemist. Kuna tegu on tuultele avatud rannikuga, siis on sadama vastupidavus oluline. Just tormikindluse suurendamiseks on ka esialgne muulide lahendus osutunud ebapiisavaks ning praeguseks on rajatud muulid suurema materjali mahuga kui esialgne planeering seda ette nägi.

4.11 Tegevusega kaasnev kumulatiivne mõju

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole olulise kumulatiivse mõju esinemist oodata. Piirkonnas puuduvad teadaolevad teised arendused, mis võiksid koosmõjusid või mõjude kumuleerumist põhjustada

4.12 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu väikesadamat kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

21

detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 15.08.2023

22

Järeldused

Käesolev KSH eelhinnang on koostatud Leesi küla Leesikalda sadama planeeringu algatamisotsuse lisana. KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:

1) Natura eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et detailplaneeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Lahemaa loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele välistatud ning puudub vajadus Natura asjakohase hindamise teostamiseks.

2) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;

3) kavandatav tegevus ei avalda ebasoodsat mõju taimestikule, rohevõrgustikule või bioloogilisele mitmekesisusele;

4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

5) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; Tegevusel esineb positiivne sotsiaalmajanduslik mõju ning mõju kultuuriväärtustele.

6) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

7) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;

8) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu;

9) Kavandatav tegevus ei kaasne ebasoodsat mõju õhukvaliteedile või kliimale;

10) Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust.

Väikesadama edasisel arendamisel, sh hooldussüvendamistel, tuleb arvestada järgnevaid keskkonnameetmeid:

− Peab vältima rasketehnika sattumist väljapoole ehitusalasid.

− Süvendus- ja kaadamistööde tegemine on keelatud kalade kudeajal ja lindude pesitsusajal vahemikus 01. aprillist kuni 15. juulini.

− Süvendus- ja kaadamistöid on keelatud teostada tugeva tuule (üle 15m/s) korral, vältimaks avariisid.

− Igasugusel ehitustegevusel, sh pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamisel, tuleb vältida elupaigatüüpide 1220 (püsitaimestuga kivirannad) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) kahjustamist.

Kalda ranna-ala ja akvatoorium_toimik.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

GERLI SVETA PAJUPUU PNOEE-46402190215 2022-01-21 09:35:17

JÜRI PAJUPUU PNOEE-36003240233 2022-01-22 07:08:37

Kalda ranna-ala ja akvatoorium_toimik.pdf

HARJU MAAKOND

KUUSALU VALD

LEESI KÜLA

KALDA

Ranna-ala ja sadama akvatoorium

GEODEETILISTE TÖÖDE ARUANNE

Töö nr: 16JA22

Vastutav isik: Gerli Sveta Pajupuu / allkirjastatud digitaalselt /

Koostas: Jüri Pajupuu / allkirjastatud digitaalselt /

Pajupuu Holding OÜ Pajupuu Holding OÜ reg. kood 10587880 EEG000369

74602 Kullava tee 1-1 Kolga alevik Kuusalu vald Harju mk.

Tel +372 5223116 e-mail: [email protected]

S I S U K O R D

Jrk. Lk.

Nr. DOKUMENDI NIMETUS nr.

1. TIITELLEHT 1

2. SISUKORD 2

3. SELETUSKIRI 3

4. ASENDIPLAAN 4

5. MÕÕDISTUSSKEEM 5

6. MAA – ALA PLAAN 6

21.01.2022.a. Koostas Gerli Sveta Pajupuu / allkirjastatud digitaalselt /

GEODEETILISTE TÖÖDE SELETUSKIRI

Pajupuu Holding OÜ, Töö nr 16JA22

1.Üldandmed

Objekti asukoht: Harju maakond, Kuusalu vald, Leesi küla.

Objekti nimetus: KALDA ranna-ala ja sadama akvatoorium.

Tellija: Raivo Pukk.

Töö sisu: Ranna-ala ja sadama akvatooriumi geodeetiline mõõdistamine.

Töö teostaja: Pajupuu Holding OÜ, MTR reg. EEG000369.

Vastutav geodeet Gerli Sveta Pajupuu (geodeet tase 6, kutsetunnistus nr 119509).

Mõõdistaja Jüri Pajupuu ja Gerli Sveta Pajupuu

Töö teostamise aeg: välitööd 13.11.2021.a. ja 16.01.2022.a.

kameraaltööd 18.01.2022.a.

2.Lähtepunktid

63991 X=6593929,51 Y=590414,43 H=44,14

3591 X=6593770,30 Y=589829,11 H=42,77

Koordinaadid on L-Est 97 ja kõrgused EH 2000 süsteemis.

Katastripiiride andmed on saadud Maa-a metist seisuga 16.01.2022.a.

3.Mõõdistamine

Mõõdistamisel kasutati GPS ja tahhümeetrilist mõõdistust. Objektile paigaldati GPS seadmega

mõõdistusvõrgu punktid L10 ja L11, milleldet teostati tahhümeetriline mõõdistus.

RTK tehnoloogia kvaliteeti kontrolliti enne ja pärast mõõdistamist punktidel 63991 ja 3591.

Sidumiseks kasutatud mõõdistuskäigu täpsus vastab MKM nõuetele.

Mõõdistamisel 13.11.2021.a. oli merevee tase ca +0,35m EH2000 süsteemis.

Mõõdistamisel 16.01.2022.a. oli merevee tase ca +0,47m EH2000 süsteemis ja lumikatte paksus 0,15m.

EST- Geoidi mudelit on kasutatud vastavalt litsentsilepingule nr 8-13/19/105 mis on registreeritud Maa-ameti

dokumendihaldussüsteemis 27.11.2019.a. (Ellmann, A.; Märdla, S.; Oja, T.: Eesti geoidi mudel EST-GEOID

2017. Tallinna Tehnikaülikool 2017).

4.Kasutatud tehnika

1. Mitmesageduslik GNSS seade Trimble R8s

2. Väliarvuti Trimble TSC3

3. Elektrontahhümeeter TOPCON GPT-3100N

4. Personaalarvuti

5. Printer/skänner Konica Minolta 1611

5.Kasutatud programmid

AutoCad LT 2015, MS Office 2013

6.Kasutatud materjalid

Maa-ameti ruumiandmed 16.01.2022.

7.Muud andmed

Mõõdistatud ala 1,24 ha. Plaan koostatud mõõtkavas 1:500.

Seisuga 18.01.2022.a. puuduvad mõõdistatud alal ELA SA-le, Telia Eesti AS-le ja Elektrilevi OÜ-le kuuluvad

maa-alused tehnorajatised.

Töö käigus olemasolevad piirimärke ei tuvastatud.

Topo-geodeetilise uuringu nr 16JA22 tulemus esitatakse tellijale digitaalselt.

21.01.2022.a

Koostas Gerli Sveta Pajupuu / allkirjastatud digitaalselt /.

S

N

Kalda.dwg

Keskkonnaameti seisukoht enne algatamist.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARET VILDAK PNOEE-46412275229 2023-01-09 15:07:43

Leesi küla Leesikalda kinnistu detailplaneeringust.pdf

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Teie 16.11.2022 nr 7-1/3910-2

Meie 09.01.2023 nr 6-2/22/18854-5

Leesi küla Leesikalda kinnistu

detailplaneeringust

Austatud Terje Kraanvelt

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud avaldus (07.09.2022 nr 7-1/3523-1) ettepanekuga Leesi

küla Kalda (42301:001:0365, hetkeseisuga Leesikalda) kinnistule detailplaneeringu

algatamiseks sooviga suurendada detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõigust. Kuusalu

Vallavalitsus soovib Keskkonnaametilt esialgset seisukohta ja sisendit detailplaneeringu

algatamiseks.

Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsusega nr 31 on kehtestatud Leesi küla Kalda kinnistu

(42301:001:0365) detailplaneering. Keskkonnaamet on andnud 12.05.2014 kirjaga nr HJR 14-

4/14/31786-6 nõusoleku Kalda kinnistu detailplaneeringu kehtestamiseks tuletõrje

veevõtukoha, paadikuuri, tuletõrjeauto ümberpööramise koha ja lautrikoha rajamiseks.

Keskkonnaamet 26.10.2022 kirjaga nr 6-2/22/18854-2 palus seisukoha kujundamiseks

täiendavat infot. Detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise taotluse esitanud isik on

vallavalitsusele esitanud täpsustused ja vastused Keskkonnaameti kirjas toodule.

Keskkonnaamet on tutvunud edastatud materjalidega ning alljärgnevalt toob välja omapoolsed

seisukohad ja märkused.

1) Edastatud materjalides ei ole lisatud teavet olemasolevate merepääste abisadamate

kohta – kui palju on olemas ja kui palju neid peab olema. Ei ole täpsustatud, kas on ette

näha sadama kasutamise intensiivistumist seoses arendustöödega – näiteks

akvatooriumi süvendamine ei ole seotud tormikindluse suurendamisega. Alale väljastati 2008. a korraldusega nr 831 „Otsus vee erikasutusloa väljastamise kohta“ vee

erikasutusluba nr L.VT.EE-181082 vee erikasutuseks Harjumaal Kuusalu vallas Leesi külas

lautrikoha, tuletõrje veevõtukoha ning päästepaatide vettelaskmise koha rajamiseks. Perioodi

jooksul ei jõutud töid lõpetada. Alale väljastati 2017. a korraldusega nr 1-3/17/631 „Vee

erikasutusloa andmine ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine (R. P.)„Vee

erikasutusluba nr L.VV/328881 vee erikasutuseks lautrikoha akvatooriumi süvendamiseks (ca

200 m³) ning tahkete ainete paigutamiseks muulide ehitamisel (mahus kuni 2500 m³).

Keskkonnaamet on andnud 2020. a korraldusega nr DM-107473-3 „Keskkonnaloa nr KL-

2 (5)

506822 andmine“ keskkonnaloa nr KL-506822 akvatooriumi süvendamiseks mahus ca 200

m³1.

Käesolevalt soovitakse algatada DP sadama laiendamiseks:

 põhjamuuli ümberkantimine põhja poole;

 läänemuuli 20 m lõunapoole pikemaks ehitamine;

 akvatooriumi suurendamine ja sügavaks kaevamine – kogu akvatooriumi süvendatakse

2-2,5m sügavuseks. Sadamaregistri andmetel on akvatooriumi sügavus praegu1,5 m.

Juhime tähelepanu asjaolule, et Keskkonnaamet on andnud 12.05.2014 kirjaga nõusoleku

lautrikoha rajamiseks, mistõttu ei saa planeerida sadama laiendamist. Ka ei ole endise Loksa

valla üldplaneeringuga antud asukohas sadamat ja seda ei ole üldplaneeringuga ka kavandatud.

2) Antud ala merekindlamaks muutmisega suureneb oluliselt akvatooriumi ja muulide ala.

Kavandatava tegevuse ala asub Natura võrgustiku alal (Lahemaa rahvuspark), seega

peab arvestama, et DP käigus peab käsitlema rajatise laienemise mõju

rannaprotsessidele, välja selgitama, kuhu paigutatakse süvenduspinnas, kuna rannaalal

on inventeeritud elupaigatüübid. OÜ Adepte Ekspert poolt koostatud töös „Kalda

kinnistu, Leesi küla, Kuusalu vald, Harjumaa, Keskkonnaalane hinnang, 2011“

rõhutab, et elupaigatüüpe tuleks säilitada.

Lisaks on merealal olemasolevatest muulidest 100 m kaugusel registreeritud loodusdirektiivi

elupaigatüüp veealused liivamadalad 1110*. Kuna kavandatakse töid oluliselt suuremas mahus,

tuleb nimetatud asjaoludega arvestada.

Seega jääb arusaamatuks, miks tormikindluse suurendamiseks on vajalik lautrikoha

laiendamine ja süvendamine. Kui tööd on siiski põhjendatud ja vajalikud, tuleb DP koostamisel

arvestada kõige võimalike mõjudega ning peab arvestama võimalusega, et vajalik võib olla

KSH koostamine ning edaspidi vee erikasutuse keskkonnaloa taotlemine (VeeS § 187 p 8, p

10, p 11).

3) Teisalt, analüüsides Maa-ameti ajaloolisi ortofotosid (2016. a, 2017. a ja 2022. a, joonis

1.), siis on näha, et põhjamuuli on juba põhjapoole nihutatud ning läänemuuli

pikendatud. Olemasolev olukord on võrreldav soovitud tulemusega (joonis 2). Seega

tekib küsimus, kas DP soovitakse algatada, et seadustada olemasolevat olukorda.

Olemasolev planeering näeb ette lautrikohta.

Joonis 1. Maa-ameti ortofoto 2016. a

1 Taotlus registreeritud KOTKAS dokumendi nr DM-107473-2 all.

3 (5)

Joonis 1. Maa-ameti ortofoto 2017. a (vasakul). Maa-ameti ajakohane ortofoto 2022. a

(paremal).

Joonis 2. Kavandatav tegevus.

Rahandusministeerium on juhtinud tähelepanu, et vastavalt mereleksikoni

(https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Lauter) definitsioonile on lauter paatide

randumiseks ja hoidmiseks kividest jm puhastatud rand, kuhu paatide ülestõmbamiseks ja vette

lükkamiseks olid asetatud ümarpuud. Samas selgitatakse ka, mille poolest erineb lauter

paadisadamast: Paatide sildumiseks ehitati paadisadam, mille juures oli paadisild ja harilikult

ka paadiinventari (aerude, päramootori) hoidmise hoone. Samuti on lautri tähendus sisustatud

riigihalduse ministri poolt heakskiidu saanud Pärnu maakonnaga piirneva mereala

maakonnaplaneeringus (kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-

1/17/152), kus peatükis 6 „Kasutatud mõisted“ on antud lautrile järgmine tähendus: Lauter -

üksikute paatide randumiseks ja hoidmiseks kividest jm puhastatud rand. Lauter ei ole sadam

ja lautri eripäraks on see, et selle kaudu saab randuda ja vajadusel paati kuivale tõmmata,

mitte silduda. Puuduvad rajatised. Seega võib lautrina käsitleda rajatist, millega seoses on

ehitustegevus olnud minimaalne.

Ka Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja seletuskiri defineerib lautrikoha mõiste: „Lauter –

randumiseks ja paadi kaldale tõmbamiseks või vettelaskmiseks ettevalmistatud koht. Sõltuvalt

looduslikest oludest võib lautri rajamisega kaasneda ehitamine, näiteks kaldast vette ulatuvate

raamide ja redelite paigaldamine, mis hõlbustavad paadi vette laskmist või välja tõmbamist.

Lauter võib olla rajatud ka kohapealsete looduslike materjalide ümberpaigutamise või rannaala

puhastamise teel. Lautri juurde ei kuulu paadisild ja muul, mis on iseseisvate ehitistena

paadisadama koosseisus.“.

4 (5)

Antud asukohas võib, tuginedes Maa-ameti poolt alates 2016. aastast tehtud aerofotodele,

tuvastada ulatuslikumat ehitustegevust seoses muulide rajamise ning akvatooriumi

süvendamisega ning antud kujul ei ole tegemist lautriga.

4) EHR-i andmetel on Kuusalu Vallavalitsus 15.03.2018 väljastanud ehitusteatise nr

1811201/00875 paadikuuri (EHR kood 120850691) püstitamiseks ehitisealuse pinnaga

60 m2 ja kõrgusega kuni 5 m. DP taotlusega soovitakse suurendada paadikuuri

ehitusõigust. Paadikuuri soovitud maht on põhja pindalaga 7x10 m ja kõrgusega 5,2 m.

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja2 (edaspidi kaitse-eeskiri) § 23 lg 1 p 2 alusel on Lahemaa

piiranguvööndis keelatud ehitiste püstitamine ranna ehituskeeluvööndis, välja arvatud kaitseala

valitseja nõusolekul kaitse-eeskirja lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel. Ranna ehituskeeluvööndi

ehituskeeld ei laiene võrgu- ja paadikuuri kasutusotstarbega väikeehitisele3.

Rahvuspargi alapõhise kaitse korraldamiseks koostatud Lahemaa rahvuspargi

kaitsekorralduskava toob välja, et rannakalandustraditsioonide säilitamiseks tuleb taastada

ajaloolisi paadikuure, taaselustada siinsete puupaatide ehitamise traditsioon, teha

rannakalanduse töötubasid. Paadikuuride puhul on oluline paadikuurile iseloomulik funktsioon

ja välisilme. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja seletuskirja kohaselt on võrgu- ja paadikuur

väikeehitis, mille ehitisealune pind on kuni 60 m² ja kõrgus kuni 5 m. Tegemist on valdavalt

puidust kergkonstruktsioonis hoonega. Nendel ei ole valdavalt korstnat, vee ja kanalisatsiooni

trasse, suuri aknaid ja teistele hoonetele (suvilad, saunad) iseloomulikku arhitektuurset

lahendust.

Üldreeglina on kaitsealadel ehitamine keelatud4 ning Lahemaa rahvuspargis saab kaitseala

valitseja ehitustegevuseks nõusoleku anda üksnes juhul kui see on kooskõlas kaitsekorraga ega

ohusta kaitseala kaitse-eesmärke ega kaitseala seisundit5. Võrgu- ja paadikuuride otstarve

ajaloolises kalandustegevuses on piirdunud püügivahendite hoiustamisega ja sellisena on

mõeldud ka nende lubamine kehtiva kaitsekorra alusel. Erandit ei ole tehtud teistele

hoonetüüpidele, kuna vältida tuleb hoonestuse laiendamist ranna ja kalda alale. Paadi- ja

võrgukuurid on olnud kütteta, vee- ja kanalisatsioonilahenduseta ning nende kasutuseesmärk

on olnud vaid kaitse ilmastikutingimuste eest. Võrgu- ja paadikuuridesse kütte-, vee- või

kanalisatsioonilahenduse paigaldamine muudaks hoonete ajaloolist olemust ja

kasutuseesmärki. Sel juhul ei ole tegemist enam võrgu- või paadikuuriga vaid elamu / suvila

või selle teenindamiseks mõeldud hoonega.

5) Lisaks juhime tähelepanu, et detailplaneeringu algatamisel peab kohalik omavalitsus

kaaluma keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust

ning andma eelhinnangu (sh ka Natura eelhinnangu), kuna algatatava detailplaneeringu

alusel planeeritakse tegevusi Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis, mis on ühtlasi

Natura 2000 võrgustiku Lahemaa loodus- ja linnuala (planeerimisseaduse § 124 lg 6,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p

4, § 6 lg 2 p 22, § 6 lg 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 15 p 8).

Samuti tuleneb KSH algatamise vajalikkuse kaalumine KeHJS § 6 lg 2 p-st 18 ja määruse nr

224 § 11 p-st 1 ning olenevalt veekogu süvendamise mahust ka määruse nr 224 § 11 p-st 7

(antud säte ütleb, et mõjude vajalikkust tuleb kaaluda, kui toimub veekogu süvendamine või

2 Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr 18 3 Kaitse-eeskirja § 23 lg 4 p 9 4 LKS § 31 lg 2 p 8 5 LKS § 14 lk-d 2 ja 3, kaitse-eeskirja § 23

5 (5)

veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja arvatud KeHJS § 6

lg 1 p-des 17 ja 171 nimetatud juhtudel).

Lisaks märgime, et KeHJS § 33 lg 6 kohaselt tuleb käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud

juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 p-des

1 ja 2 ning lg-tes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Krista Pukk 5699 5021

[email protected]

Kai Ginter 56994373

[email protected]

Egle Smith 56970213

[email protected]

Leesi küla Leesikalda kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine.doc

KORRALDUS EELNÕU

Kiiu xxxxxx 2024 nr

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle
lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande
kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu (42301:001:0365) ja selle lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Vastavalt esitatud taotluses toodule soovitakse muuta alal kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõigust. Ehitusõigust soovitakse olemasolevate muulide ning akvatooriumi suurendamiseks selleks, et muuta sadam tormikindlamaks. Samuti soovitakse ehitusõigust olemasoleva paadikuuri suurendamiseks (kuni 70 m2).

Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2015 otsusega nr 31 on kehtestatud Leesi küla Kalda kinnistu detailplaneering. Kuna kehtiv Loksa valla üldplaneeringuga ei kavandanud antud asukohta sadamat, siis on 2015.a kehtestatud detailplaneeringut menetletud üldplaneeringut muutvana. Kehtestatud detailplaneeringuga on määratud hoonestusala paadikuuri rajamiseks, tuletõrjeautode ümberkeeramise plats, slipp ning muule ümbritsev krunt (389 m2).

Kuusalu Vallavalitsuse 08.09.2022 korraldusega nr 432 on määratud Kalda kinnistu uueks koha-aadressiks Leesikalda sadam.

Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud avaliku kasutusega Kuusalu-Leesi teelt. Leesi küla Leesikalda sadam on sadamaregistris registreeritud. Leesikalda sadam kinnistul asub vastavalt ehitisregistri andmetele tuletõrje veevõtu koht ning paadikuur. Alale on rajatud paadikuur, tuletõrje veevõtu koht koos ümberkeeramise alaga ning muulid ja slipp. Tegevuste ulatus väljub kehtestatud detailplaneeringuga määratust, seega on menetluses olev detailplaneering vajalik olemasolevate ehitiste seadustamise võimalikkuse väljaselgitamiseks ning uute ehitusõiguste määramiseks.

Leesi küla Leesikalda sadama kinnistu asub Lahemaa rahvuspargis, Lahemaa piiranguvööndis.
Kaitseala valitseja, Keskkonnaamet on 09.01.2023 kirjas nr 6-2/22/18854-5 esitanud seisukohad ning märkused.

15.08.2023 on Kuusalu Vallavalitsusele esitatud OÜ Lemma koostatud Kuusalu valla, Leesi küla, Leesikalda sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

04.03.2024 esitati Kuusalu Vallavalitsusele on kiri (nr 7-1/869), millele alla kirjutanud kodanikud avaldavad toetust Leesikalda sadamale ning leiavad, et rajatud sadam on kogukonnale vajalik, merekultuuri edendav ja elanikkonna turvalisust lisav rajatis.

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus. (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa; [email protected]; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edasipidi KeHJS) § 33 lg 2 punkti 4 sätestab, et keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, § 35 lõikest 5 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangus kaalutakse KSH algatamise KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 lõike 8 alusel. KSH vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat 2017”, Natura eelhinnangu koostamisel kasutatakse juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ ning juhendit „EELHINDAMINE KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“.

Vastavalt OÜ Lemma koostatud eelhinnangu järeldustele ei pea KSH eelhinnangu koostaja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:
1) Natura eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et detailplaneeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Lahemaa loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele välistatud ning puudub vajadus Natura asjakohase hindamise teostamiseks.
2) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;
3) kavandatav tegevus ei avalda ebasoodsat mõju taimestikule, rohevõrgustikule või bioloogilisele mitmekesisusele;
4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
5) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; Tegevusel esineb positiivne sotsiaalmajanduslik mõju ning mõju kultuuriväärtustele.
6) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
7) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;
8) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu;
9) Kavandatav tegevus ei kaasne ebasoodsat mõju õhukvaliteedile või kliimale;
10) Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust.

Väikesadama edasisel arendamisel, sh hooldussüvendamistel, tuleb arvestada järgnevaid keskkonnameetmeid:
− Peab vältima rasketehnika sattumist väljapoole ehitusalasid.
− Süvendus- ja kaadamistööde tegemine on keelatud kalade kudeajal ja lindude pesitsusajal vahemikus 01. aprillist kuni 15. juulini.
− Süvendus- ja kaadamistöid on keelatud teostada tugeva tuule (üle 15m/s) korral, vältimaks avariisid.
− Igasugusel ehitustegevusel, sh pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamisel, tuleb vältida elupaigatüüpide 1220 (püsitaimestuga kivirannad) ja liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) kahjustamist.

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha xxxxxx

Lähtudes eelpool toodust, Loksa Vallavolikogu 27.01.2000 määrusega nr 1 kehtestatud Loksa valla üldplaneeringust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, planeerimisseaduse § 4 lõikest 2, § 124 lõikste 6, § 128 lõikest 1, Kuusalu Vallavolikogu 25.05.2022 otsuse nr 11 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine“ § 3 lõikest 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 punktist 4, lõigetest 3 - 6, KeHJS § 35 lõikest 5 ja § 33 lõikest 6, § 6 lõike 2 punktist 22 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu”, § 15 lõikest 8:

1. Algatada Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu (42301:001:0365) ja selle lähiala detailplaneering.

2. Jätta algatamata detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegiline hindamine vastavalt OÜ Lemma koostatud eelhinnangule.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
Mart Külvi
vallavanem
vallasekretär

Lisa 1
Kuusalu Vallavalitsuse
XXXXXX
korraldusele nr

LEESI KÜLA LEESIKALDA SADAM KINNISTU
JA SELLE LÄHIALA DETAILPLANEERINGU
LÄHTEÜLESANNE

Leesikalda kinnistu:
Kinnistu pindala: 2089 m².
Katastritunnus: 42301:001:0365.
Kinnistu maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Kinnistule on rajatud ehitisregistri andmetel:
Paadikuur (ehr kood: 120850691)
Tuletõrje veevõtukoht (220808224)

Planeeringu koostaja: tellija valikul vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUSED
1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks.
2. Kuusalu valla üldplaneering.

II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANNE
1. Ehitusõiguse määramine paadikuuri laiendamiseks ning muulise suurendamiseks.
2. Maakasutuse sihtotstarbe määramine.
3. Keskkonnatingimuste määramine. Juhul kui detailplaneeringu menetlemise kestel ilmnevad täiendavaid keskkonnauuringuid vajavad asjaolud, kaalub Kuusalu Vallavalitsus uuesti keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.
4. Kõigi vajalike piirangute servituutide vajaduste määramine.
5. Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks.

IV ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID
1. Kuusalu valla üldplaneering.

V OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD
1. Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.

VI NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD
1. Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega.
2. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500.
3. Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist.

VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ
1. Keskkonnaamet.
2. Päästeameti Põhja päästekeskus.
3. Transpordiamet.
4. RMK.
5. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad.
6. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse.

VIII DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD
1. Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Lepingu projekti edastab vallavalitsuse planeeringute spetsialist huvitatud isikule.
2. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks.
3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt:
3.1 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;
3.2 Eskiisi seletuskirja;
3.3 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust;
4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.
5. Vajadusel peale eskiislahenduse avalikustamist korrigeeritud detailplaneeringu põhilahendus esitatakse vallavalitsusele ametitega kooskõlastamiseks. Tehnovõrkude valdajatega korraldab planeeringu kooskõlastamise huvitatud isik või siis tema poolt valitud planeeringu koostaja.
6. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit ning kokkuleppeid eramaadel asuva juurdepääsutee kasutamise osas või vastavad notariaalsed servituudilepingud. Vajadusel esitab planeerija detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). Vajadus täpsustatakse täiendavalt.
7. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.
8. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.
9. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. Juhul, kui planeeringu lahendus näeb ette juurdepääsuservituudi, siis on selle sõlmimine enne detailplaneeringu kohustust huvitatud isikute vahel kohustuslik.
10. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates.
11. Kehtestamiseks esitada Kuusalu Vallavalitsusele planeeringute riikliku andmekogu (PLANK) jaoks vajalik digitaalne planeering planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering edastatakse vallavalitsuse poolt PLANK-i kontrollsüsteemi. Kontrolli mitte läbinud detailplaneering tagastatakse planeeringu koostajale korrigeerimiseks enne kehtestamist.
12. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest ühe eksemplari paberkandjal.

Leesikalda toetuskiri (002) (1) (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ARTUR TALVIK PNOEE-36406130236 2024-02-26 10:51:22

AGO KATVEL PNOEE-37703130210 2024-02-26 12:27:49

TIINA VIIRNA PNOEE-47511184233 2024-02-26 12:57:46

AIVAR HINN PNOEE-37007200325 2024-02-27 07:11:20

LIDIA MÕSOVSKI PNOEE-48609290233 2024-02-27 09:03:55

ANTS-AARNE VIIRMAA PNOEE-36901030329 2024-02-27 10:00:29

ANU MÜÜRSEPP PNOEE-46806012746 2024-02-27 10:05:29

HENN ZVOROVSKI PNOEE-36705150210 2024-02-27 14:47:54

MART SESTVERK PNOEE-38906220210 2024-03-02 09:42:51

Leesikalda toetuskiri.pdf

Kõikidel Leesikalda sadama rajamisega seotud ametkondadele

Toetuskiri. 26.02.2024

Käesoleva kirjaga avaldame allkirja andnud organisatsioonide nimel toetust Raivo Pukk’i rajatud Leesikalda sadama igakülgseks vormistamiseks. Leiame ühiselt, et selline lauter-tüüpi sadam on igati sobilik oma asukohas. See on suurepärane koht kohalikele paadiomanikele oma paadi hoidmiseks või käru peal hoitava paadi veeskamiseks.

Samuti on sadam vajalik pääste eesmärgil. Alates 2023 aastast kasutab Juminda Poolsaare Vabatahtlik Merepääste sadamat reageerimiskohana Kolga lahel toimuvatele võimalikele merehädasündmustele reageerimiseks ja oma abipäästekaatri hoidmiseks. Sadama slipp on ainus võimalus lähikonnas paatide veeskamiseks iga ilmaga. See slipp on vajalik ka Päästeameti paatide veeskamiseks. Sadamas on ka suurepärane võimalus tuletõrje veevõtukohaks, kuna see on ainus koht Kiiu-Aabla, Tammistu ja Leesi külades, kus suuregabariidilised autod (näit tuletõrje) saavad takistamatult vee piirini sõita. Ajalooliselt on Leesi külas sadam olnud, aga vana sadamaala on eraomandis ja omanikul ei ole plaanis sinna avalikku sadamat rajada.

Kokkuvõtteks leiame, et rajatud sadam on kogukonnale vajalik merekultuuri edendav ja elanikkonna turvalisust lisav rajatis.

Allkirjad:

Leesi Tarwitajate Ühisus MTÜ ( 75 liiget, üldkoosoleku otsusega) Juminda Poolsaare Selts MTÜ koos allüksustega: Juminda Poolsaare Vabatahtlik Merepääste Juminda Poolsaare Korrakaitse (60 liiget, juhatuse otsusega) Kolga Vabatahtlik Tuletõrjeühing (juhatuse otsusega) Kuusalu Vabatahtlike Selts MTÜ

R.Pukk_täiendatud taotlus.pdf

Seisukoha küsimine DP algatamiseks ning KSH mittealgatamiseks (Leesi, Leeskikalda).pdf

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586

74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank Reg. Kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Keskkonnaamet 13.03.2024 nr 7-1/3523-4

[email protected]

RMK

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Detailplaneeringu algatamine ja

strateegilise keskkonnamõju hindamise

vajaduse määramine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu

(42301:001:0365) ja selle lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Vastavalt esitatud

taotluses toodule soovitakse muuta alal kehtiva detailplaneeringuga määratud

ehitusõigust. Ehitusõigust soovitakse olemasolevate muulide ning akvatooriumi

suurendamiseks selleks, et muuta sadam tormikindlamaks. Samuti soovitakse

ehitusõigust olemasoleva paadikuuri suurendamiseks (kuni 70 m2). Algatamise

dokumentidele on lisatud OÜ Lemma koostatud eelhinnang.

Palume tingimusi ning seisukohti detailplaneeringu algatamise ja strateegilise

keskkonnamõju hindamise vajaduse määramise osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

Vallavanem

Lisad: 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks;

2. OÜ Lemma koostatud eelhinnang;

3. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning

keskkonnamõjude hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu.

4. Keskkonnaameti 09.01.2023 kiri nr 6-2/22/18854-5

5. Kuusalu Vallavalitsusele laekunud toetuskiri.

Kadi Raudla

[email protected]

Margus Kirss

[email protected]

Seisukoha küsimine DP algatamiseks ning KSH mittealgatamiseks (Leesi, Lees...rtf

Mõisa tee 17 Kiiu alevikTelefon +372 6066 370Arvelduskonto EE742200001120050586

74604 HarjumaaFaks +372 6066 371Swedbank

Reg. Kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Keskkonnaamet 13.03.2024 nr 7-1/3523-4

[email protected]

RMK

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Detailplaneeringu algatamine ja

strateegilise keskkonnamõju hindamise

vajaduse määramine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu (42301:001:0365) ja selle lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Vastavalt esitatud taotluses toodule soovitakse muuta alal kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõigust. Ehitusõigust soovitakse olemasolevate muulide ning akvatooriumi suurendamiseks selleks, et muuta sadam tormikindlamaks. Samuti soovitakse ehitusõigust olemasoleva paadikuuri suurendamiseks (kuni 70 m2). Algatamise dokumentidele on lisatud OÜ Lemma koostatud eelhinnang.

Palume tingimusi ning seisukohti detailplaneeringu algatamise ja strateegilise keskkonnamõju hindamise vajaduse määramise osas.