Leping

Kululiik 2024 2025 KOKKU

Otsene kulu 63952 53554 117506

Personalikulu, sh 59802 48854 108656

töötasud koos kõigi riiklike

maksudega, maksetega ja

seadusest tulenevate

hüvitistega, sh 59802 48854 108656

projektijuht/vastutav täitja: Kairi

Kasearu 12443 12443

0,4 koormusega (sh 0,2 projektijuhtimine) (täiskohaga töötades

3875 eurot, arvestuse aluseks TÜ professori kuutasu (bruto)

miinimumäär x 1,25); perioodil 01.07.-31.12.2024 ja 01.01-

31.12.2025 koormusega 0,2 (projektijuhtimine).

Põhitäitja 1: Dagmar Narusson 8831 4415

0,4 koormusega (täiskohaga töötades 2750 eurot, arvestuse

aluseks TÜ teaduri kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25) perioodil

01.07-31.12.2024; 0,1 koormusega perioodil 01.01-31.12.2025

Põhitäitja 2: Avo Trumm 6623 4415

0,3 koormusega (täiskohaga töötades 2750 eurot, arvestuse

aluseks TÜ teaduri kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25),

perioodil 01.07-31.12.2024 ja koormusega 0,1 01.01-31.12.2025

Põhitäitja 3: Merle Linno 11039 8831

0,5 koormusega (täiskohaga töötades 2750 eurot, arvestuse

aluseks TÜ teaduri kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25),

perioodil 01.07-31.12.2024; 0,2 koormusega perioodil 01.01 -

31.12.2025

Põhitäitja 4: Mai Beilmann 5138 5138

0,2 koormusega (täiskohaga töötades 3200 eurot, arvestuse

aluseks TÜ kaasprofessori kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25)

perioodil 01.07-31.12.2024 ja 0,1 koormusega perioodil 01.01-

31.12.2025

Projekti "Vabatahtlike ja kogukondlike tegevuste suundmuste ja seirevõimaluste analüüs" eelarve

Põhitäitja 5: Kadi Kass 4591 4897

0,3 koormusega (täiskohaga töötades 2287,5 eurot, arvestuse

aluseks TÜ nooremteaduri/nooremlektori kuutasu (bruto)

miinimumäär x 1,25) perioodil 01.08.-31.12.2024 ja koormusega

0,2 perioodil 01.01-31.08.2025

Põhitäitja 6: Ida Joao-Hussar 4591 4897

0,3 koormusega (täiskohaga töötades 2287,5 eurot, arvestuse

aluseks TÜ nooremteaduri/nooremlektori kuutasu (bruto)

miinimumäär x 1,25) perioodil 01.08.-31.12.2024 ja koormusega

0,2 perioodil 01.01-31.108.2025

Põhitäitja 7: Jean Pierre Lambert

Wilken 1037 2592

0,1 koormusega (täiskohaga töötades 3875 eurot, arvestuse

aluseks TÜ professori kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25);

perioodil 01.11.2024-31.05.2025

Täitja 1: Hanna Kerstina Kartau 5509 1224

0,3 koormusega (täiskohaga töötades 2287,5 eurot, arvestuse

aluseks TÜ peaspetsialisti kuutasu (bruto) miinimumäär x 1,25),

periood 01.08.-31.12.2024 ja 0,2 koormusega perioodil 01.01-

28.02.2025

kulu, sh 4150 4700 8850

lähetuskulud 500 700 1200

Uurmisrühma liikmete lähetuskulud (intervjuude läbiviimine,

tellija poolt korraldatud üritustel osalemine)

sisseostetavad teadus- ja

arendusteenused 1200 2000 3200

Aruannete ja teaduspublikatsioonide keeleline toimetamine,

tehniline toimetamine ja kujundamine.

muud teadustöö läbiviimiseks

vajalikud otsesed kulud lähtuvalt

uurimisprojekti eripärast 2450 2000 4450

Küsitlusuuringute/intervjuude läbiviimisega kaasnevad kulud, nt

transport, vajadusel ruumide üürimine; koosloome töötubade

korraldamine; juhtrühma koosolekute korraldamine.

Üldkulu 15988 13389 29377

Grandimaht kokku 79940 66943 146883

Uurimisrühma liikmete pädevused projektis.

Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“

1

1 Lisage tabelisse ridu vastavalt sellele nagu teil vaja on, et tellija saaks uurimisrühma pädevusest ja tööjaotusest hea ülevaate. 2 Lähtuge lähteülesande tehnilise kirjelduse alajaotusest „Nõuded uurimisrühmale“.

Uurimis-

rühma

pädevu-

sed1

Liikme

nimi ja

institutsioo

n, mida ta

esindab

Liikme

akadeemilised

kraadid,

omandatud

erialad,

kõrgkoolid)

Liikme kõik pädevused projektis2

(lisapädevuste puhul nende

asjakohasuse põhjendus)

Asjakohased

teadus-

publikatsioonid

koos märkega

nende kategooria

kohta ETISe

süsteemis

(sisulist

asjakohasust

tuleb lisaks

selgitada)

Varasemad projektid

(nende asjakohasust tuleb

selgitada)

Liikme

keelte-

oskus

seos-

tatuna

tema

rolliga

projek-

tis

Projekti

juhtimine

Kairi

Kasearu,

TÜ

ühiskonna-

teaduste

instituut

PhD

(sotsioloogia),

Tartu Ülikool,

magistriastmes

õpingud

Konstanzi

Ülikoolis

(sotsioloogia,

psühholoogia)

15 aastat teadus- ja uurimisprojektide

juhtimise kogemust. Hetkel juhib

kahte projekti, kogumahus 383 388

eurot.

Kvantitatiivse ja kvalitatiivse

analüüsi teostamine teadustöö

raames, ca 15 aastat õpetanud

ülikoolis sotsiaalteaduste

metodoloogia ja meetodite aineid BA

ja MA õppeastmetes;

Teostanud registriandmete põhiseid

analüüse (nt toimetulekusaajate

analüüs; noorte retsidiivsuse analüüs)

ning hinnanud andmete sobivust

protsesside monitoorimiseks, loonud

strateegiate jaoks arengumõõdikuid

Publikatsioonide

üldarv ETISes

130, nendest 52

1.1, 1.2, 3.1

kategoorias.

Teadusartiklites

rakendanud

erinevaid

kvalitatiivseid ja

kvantitatiivseid

andmeanalüüsi

meetodeid.

Kovaljov, A. jt

(2023). Vanglast,

kriminaalhooldus

est ja kinnisest

On viimase viie aasta jooksul

juhtinud 11 teadusprojekti (vt

CV-d), millest mitmed

haakuvad otseselt

uurimisprojekti jaoks oluliste

pädevustega (nt andmete

analüüs, seiremetoodika)

"Andmepädevuse kui

universaalse

tulevikukompetentsi

arendamine TÜ

ühiskonnateaduste ja Johan

Skytte poliitikauuringute

instituudi õppekavadel"

(1.03.2019−30.08.2020)

projekti juhtimine ja

Eesti,

inglise,

saksa,

vene.

Uurimisrühma liikmete pädevused projektis.

Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“

2

(nt Piiriveere Liider 2015-2020

strateegia).

Kodanikuühiskonna ja vabatahtliku

tegevuse valdkonna praktiline

kogemus: erinevate tasandite MTÜ-

de vedamise kogemus:

külakogukonna tasand (MTÜ

Leevakk juhatuse liige aastast 2009)

piirkonna tasand (MTÜ Piiriveere

Liider (Leader tegevusgrupp, alates

2010 erinevad rollid: liige, juhatuse

liige, hindamiskomisjoni liige,

strateegiarühma liige); maakonna

tasand (MTÜ Liikumine Põlvamaa

Kodukant, alates 2016 juhatuse liige.

2023 aasta KÜSK kogukonna

eestvedaja stipendiaat.

lasteasutusest

lahkunud noorte

edasise

toimetuleku ja

retsidiivsuse

monitooring, 1-

102.

meetodite õpetamise

arendamise eestvedamine.

LSVUH21427 "Vanglast,

kriminaalhooldusest ja

kinnisest lasteasutusest

lahkunud noorte edasise

toimetuleku ja retsidiivsuse

monitooring"

(9.08.2021−30.04.2023);

Tuginedes registriandmete

kvaliteedi hindamisele ja

analüüsimisele, koostasime

ettepanekud monitooringu

süsteemi mõõdikuteks.

Kodaniku

ühiskonna

ja vaba-

tahtliku

tegevuse

valdkonna

ekspertiis

Dagmar

Narusson,

TÜ

ühiskonna-

teaduste

instituut

PhD

(sotsioloogia),

Tartu Ülikool,

doktoriõpe

osaliselt Firenze

ja Tampere

ülikoolides

Kogukondade arenduse

uurimustööde kogemus. Hetkel kahes

projektis Eesti meeskonna tegevuse

juhtimine, ühe projekti juhtimine ja

Horizon projektis “CO-SUSTAIN”

osalemine.

Wilken, Jean

Pierre; Narusson,

Dagmar (2024).

The rediscovery

of community.

Community

develoment as

social innovation.

In: Jean Pierre

Wilken, Anne

Parpan-Blaser jt.

(Ed.). Social

Work and Social

Innovation:

Käimas on koostööprojekt

kolme kogukonnaga.

Osalemine Euroopa

Komisjoni rahastatud

projektis „Koosloomise teed

kohalike omavalitsuste ja

kodanike osaluse vahel

jätkusuutliku ülemineku

soodustamiseks“ on

temaatiliselt otseselt seotud

uurimisülesannete 2 ja 3

täitmisega.

Eesti,

inglise,

itaalia

keel

Uurimisrühma liikmete pädevused projektis.

Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“

3

Emerging Trends

and Challenges

for Practice,

Policy and

Education in

Europe (Research

in Social Work)

Bristol: Bristol

University Press

[ilmumas].

Narusson,

Dagmar; Võrk,

Maarja (2023).

Tegevusjuhendaja

d kui kogukonnas

taastumise

toetajad.

Sotsiaaltöö, 2,

57−63.

Tammist, Eiko;

Narusson,

Dagmar (2023).

Vaimse tervise

raskustega

inimeste lähedaste

toetuskogukonna

kujundamise

võimalused.

Sotsiaaltöö, 3.

Narusson,

Dagmar (2022).

Osalemine projektides „Eesti

rahvastiku vaimse tervise

uuring“; Sotsiaalse

rehabilitatisiooni teenuse

tulemulikkuse hindamise

metoodika väljatöötamine ja

tulemuslikkuse hindamine“,

„Rändesõltuvus ja lõimumise

väljakutsed Eesti riigile,

tööandjatele, kogukondadele

ja haridusele“

Uurimisrühma liikmete pädevused projektis.

Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“

4

Inspiring

experiences in

Estonia:

Open Dialogue,

dream day

project, and

reciprocity in the

community. Hans

van Ewijk. De-

institutionalizatio

n world-wide

SLON

Narusson,

Dagmar (2021).

Lootuse hoidjale.

Suhtlus- ja

nõustamisoskused

sotsiaal- ja

kogukonnatöös:

inimese

toimevõimekuse

arengu toetamine.

Tartu Ülikool

kirjastus.

Mai

Beilmann,

TÜ

ühiskonna-

teaduste

instituut

PhD

(sotsioloogia),

Tartu Ülikool,

sh välisõpingud

Konstanzi

Ülikoolis

(sotsioloogia,

psühholoogia)

15 aastat kogemust noorte osaluse

uurimisel teadus- ja

rakendusuuringute raames.

Kodanikuühiskonna ja vabatahtliku

tegevuse valdkonna praktiline

kogemus: erinevate noortealgatuste

ja erialaste ühenduste juhtimise

kogemus.

Vt kodaniku-

osalust ja

ühiskonna

sidusust

käsitlevate

publikatsioonide

loendit CV-s.

Horisont 2020 projekt

“CATCH-EyoU –

Kodanikuaktiivsuse

kujundamine koos Euroopa

noortega: poliitikad,

praktikad, välja­­kutsed ja

lahendused” (2015–2018) -

Eesti,

inglise,

saksa

Uurimisrühma liikmete pädevused projektis.

Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“

5

Nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete

andmete kogumine ning

kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi

teostamine teadustöö raames;

õpetanud ülikoolis erinevaid

sotsiaalteaduste metodoloogia ja

meetodite alaseid aineid BA ja MA

tasemel; sotsiaalteaduslike

andmekogumise ja -analüüsi

meetodite ning vahendite veebiõpiku

“Sotsiaalse analüüsi meetodite ja

metodoloogia õpibaas” vastutav

toimetaja.

Avaldanud

õppematerjale

sotsiaalteaduslike

andmete

kogumise ja

analüüsi ning

uuringueetika

kohta. Vt nt

https://samm.ut.ee

/

noorte kodanikuosaluse

mõtestamine ja mõõtmine.

"Andmepädevuse kui

universaalse

tulevikukompetentsi

arendamine TÜ

ühiskonnateaduste ja Johan

Skytte poliitikauuringute

instituudi õppekavadel"

(1.03.2019−30.08.2020) -

meetodiõppe ja

õppematerjalide arendamine

Kadi Kass,

TÜ

ühiskonna-

teaduste

instituut

MA

(kogukondade

arendamine ja

sotsiaalne

heaolu), Tartu

Ülikool

Kogukondade arendamise pädevus

läbi magistriõppekava Kogukondade

arendamine ja sotsiaalne heaolu

(Tartu Ülikool, 2020-2022);

vabatahtliku tegevuse valdkonna

praktiline kogemus.

Vaimse tervise raskusega inimeste

uurimine kvalitatiivsete

uurimismeetoditea dotktoriõppe

raames.

Ressursipõhise

kogukonna

arendamise ehk

ABCD mudeli

põhimõtted ja

rakendamine

(2023); Sidus

kogukond kui

vabatahtlike ja

avaliku sektori

koostöö võti

(2023);

Praktikakogukond

– mis ja milleks?

(2023);

Kogukondade

arendamine

(2022)

Ressursipõhise kogukondade

arendamise (asset-based

community development)

õppematerjali ettevalmistaja

ja pilootkoolituse läbiviija

Siseministeeriumi

strateegilises partnerluses

„Kogukonnakeskse

lähenemisviisi rakendamine

2023–2026“.

Teadus- ja arendusprojekt

“AS Hoolekandeteenuste

klientide retsiprookne

lõimumine piirkonna

kogukondade liikmetega ja

tõenduspõhiste teenuste

pakkumine”

Eesti,

inglise

Uurimisrühma liikmete pädevused projektis.

Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“

6

Ida Joao-

Hussar,

TÜ

ühiskonna-

teaduste

instituut

MA

(kogukondade

arendamine ja

sotsiaalne

heaolu), Tartu

Ülikool

Kogukondade arendamise pädevus

läbi magistriõppekava Kogukondade

arendamine ja sotsiaalne heaolu

(Tartu Ülikool, 2021-2023); Eesti

Tegevusterapeutide liidu juhtimise ja

kogukonna arendamise kogemus

juhatuse liikmena 2017-... ja aprill

2024 Eesti Tegevusterapeutide

Ametiühingu asutajaliige

Ukraina sõjapõgenikega tegelenud

ekspertide kogemuste uurimine

kvalitatiivse meetodiga kogukonna

arendamise ja sotsiaalse heaolu

magistriõppe lõputöö raames ning

füüsilise erivajadustega inimeste

kaasamiste praktikate uurimine

kvalitatiivsel uurimismeetodil

doktoriõppe raames. Tegevusteraapia

magistriõppe raames

tegevusterapeutide kriisiteadlikkuse

ja valmisoleku uurimine.

Eesti

(ema-

keel),

inglise,

suhtlus-

tasandil

soome,

vähene

vene

keel

Seire-

metoodika

välja-

töötamise

pädevus

Avo

Trumm,

TÜ

ühiskonna-

teaduste

instituut

PhD

(sotsioloogia)

Osalenud mitmete seiremetoodikate

väljatöötamises ja hindamises ning

mõõdikute loomises: Noorte

retsidiivsuse monitooring (2021-

2023), Tartu linna arengustrateegia

2040 mõõdikute süsteem (2020) jpt.

2024-2029 osaleb põhitäitjana

õiglase ülemineku teadusmeetme

uurimisprojektis, mille üks eesmärk

on Ida-Virumaa tööjõu seire

metoodika väljatöötamine. Õpetanud

Kvantitatiivsete ja

kvalitatiivsete

andmekogumis-

ja

analüüsimeetodite

valdamine (teinud

uuringuid ja

analüüse ning

juhtinud

uurimisprojekte

ligi 30 a vältel),

Uuringute/ projektide

tulemuseks on olnud

uurimisraportid ja

poliitikasoovitused, mis ei

ole avalikult kättesaadavad.

Eesti,

inglise,

vene

Uurimisrühma liikmete pädevused projektis.

Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“

7

TÜ-s aineid “Sotsiaalsed

indikaatorid”, “Sotsiaalsete mõjude

hindamine” jmt.

Poliitika

kujundamise,

analüüsi ja

hindamise

pädevus

Uuringus

kasuta-

tavate

kvalita-

tiivsete ja

kvantita-

tiivsete

andmete

kogumise

ja

analüüsi-

mise

meetodite

valdamine

Merle

Linno,

TÜ

ühiskonna-

teaduste

instituut

MSW

(sotsiaaltöö)

Tartu Ülikool

Kvalitatiivsete uuringute läbiviimise

kogemus (uurimuse planeerimine,

andmekogumine, andmete analüüs,

raportite kirjutamine).

Kvalitatiivsete meetodite õpetamise

kogemus ülikoolis nii BA kui MA

tasemel.

Kvalitatiivsete meetodite

täienduskoolituse läbiviimise

kogemus.

Kirjanduse ülevaate uuringu

metoodika pädevus ja kogemus.

Kogukondade arendamise ja

sotsiaalse heaolu magistriõppe

programmijuht; praktiline kogemus:

kogukonna arendajate kogukonna

tegevustes osalemine

Kirjanduse

ülevaate

metoodika

kasutamise

kogemuse näited:

Tilga, Kairi;

Lepik, Krista;

Linno, Merle

(2022).

Raamatukogu kui

kogukonna ankur:

kvalitatiivne

kirjandusülevaade

. Eesti

Raamatukoguhoid

jate Ühingu

aastaraamat 2021.

(16−27). Tallinn;

Lahti, Mari Elina;

Linno, Merle jt

(2018). Mental

Health Care

Interventions in

Child Welfare:

Integrative

Review of

Evidence-Based

Literature. Issues

Kõik projektid, mis

nimetatud CV-s on olnud

seotud kvalitatiivsete

meetodite kasutamisega

Ressursipõhise kogukondade

arendamise (asset-based

community development)

pilootkoolituse läbiviija

Siseministeeriumi

strateegilises partnerluses

„Kogukonnakeskse

lähenemisviisi rakendamine

2023–2026“.

Eesti,

inglise,

vene

keel

Uurimisrühma liikmete pädevused projektis.

Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“

8

in Mental Health

Nursing, 39 (9),

746−756. DOI:

10.1080/0161284

0.2018.1479902

Lisa-

pädevus:

Kogu-

konna

valmis-

tumine

kriisiks

Kadi Kass,

TÜ

ühiskonna-

teaduste

instituut

Vabatahtliku riigikaitselise

organisatsiooni Naiskodukaitse

liikmena erinevad elanikkonnakaitse

teemad vabatahtlike mentor ja

kriisikoolitaja,

https://epale.ec.eu

ropa.eu/et/blog/ka

di-kass-

ebakindlusega-

toimetulekuks-

suurenda-teadmisi

Kaasumine Covid-19 kriisi

lahendamisse, vabatahtlik töö

Ukraina põgenike

vastuvõtukeskuses

Lisa-

pädevus:

Rahvus-

vaheline

vaade

Jean Pierre

Wilken, TÜ

külalis-

professor,

Utrechti

Ülikooli

sotsiaaltöö

professor

PhD (sotsiaal-

teadused)

Teadustöö fookused: erivajadustega

inimeste osalemine kogukonnas,

kogukonna loome ja arendamine.

Kogukonnapõhine hooldus ja toetus.

Kogukonda integreeritud teenused.

Meetodid: tegevus- ja disainuuringud

Avaldanud üle

500

publikatsiooni.

Wilken jt (2014).

Community supp

ort and participat

ion among pers

ons with disabiliti

es. A study in

three European

countries. Journal

of social

intervention:

theory and

practice – 2014 –

volume 23, issue

3.

Jeroen, Wilken,

Schippers (2022).

Experiences of

Inclusive Action

Uurimisrühma liikmete pädevused projektis.

Konkurss „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku sektoriga“

9

and Social Design

Research with

Social Workers

and People with

Intellectual

Disabilities. Socia

l Sciences 11, no.

3: 121.

https://doi.org/10.

3390/socsci11030

121

UURIMISPROJEKTI „VABATAHTLIKE JA KOGUKONDLIKE TEGEVUSTE SUUNDMUSTE JA SEIREVÕIMALUSTE ANALÜÜS“ RISKIDE KIRJELDUS JA MAANDAMISE PLAAN

Uuringu käigus võivad esile kerkida kahte tüüpi riskid: (1) juhtimine ja töökorralduslikud riskid; (2) uuri- muse sisulise teostusega kaasnevad riskid.

RISKIDE KIRJELDUS RISKIDE MAANDAMISE VÕIMALUSED Juhtimine ja töökorralduslikud riskid Ajaressursi nappus projekti üle- sannete täitmiseks. Projekti täi- detakse õppetöö ja teiste tea- dusprojektidega paralleelselt, mis võib vähendada uurimispro- jektile pühendumist. Riski tõenäosus: keskmine

Tööülesannete täpne planeerime vastavalt uurimisrühma liikmete pädevustele ja ajalistele ressurssidele, võttes arvesse iga uurimis- rühma liikme teisi tööülesandeid ja nende ajalist jaotust (nt ses- sioonõppes tunniplaani planeerimisel uurimistöö etappidega arves- tamine). Vastutaja: uurimisprojekti vastutav täitja

Planeeritud uurimisülesannete nihkumine ajateljel, sellest tule- nevalt projektitähtaja ületa- mine. Riski tõenäosus: madal

Tegevusplaan on koostatud võimalikult realistlikult ning igale eta- pile on planeeritud sisse puhveraeg, lisaks on planeeritud uurimisü- lesannete I, II, III osaliselt paralleelne täitmine ning sisuline koos- töö. Vastutaja: vastutav täitja

Uurimisrühma liikmete „väsi- mus“ ehk läbipõlemine või siir- dumine uute teadusprojektide juurde. Riski tõenäosus: keskmine

Uurimisrühm on teadlikult moodustatud suurem kui lähteüle- sandes eeldati, millest tulenevalt on projekti täitmiseks nõutud pä- devused olemas paralleelselt mitmel uurimisrühma liikmel. Näiteks vastavad projektijuhtimise pädevuse kriteeriumile lisaks vastuta- vale täitjale ka kolm põhitäitjat, samuti on kõigil uurimisrühma liik- metel olemas kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite rakenda- mise kogemus ja vastavad pädevused. Vajadusel on võimalik pro- jekti täitmisesse kaasata lisajõude uurimisrühma liikmete kollee- gide seast TÜ ühiskonnateaduste instituudist, kellel on olemas pro- jekti täitmiseks nõutud pädevused ja kellega on varasemalt uuri- misrühma liikmed teinud sarnaste projektide raames koostööd. Kuna uurimisrühma liikmed juhivad programmijuhtidena magist- riõppekavu „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ (Merle Linno) ning „Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi metodo- loogia“ (Kairi Kasearu), on võimalik projekti ülesanded siduda otse- selt õppetööga, nt magistritööde, projektipraktika ja jooksvate analüütiliste ülesannetega õppeainete raames. Vastutaja: vastutav täitja ja põhitäitjad

RISKIDE KIRJELDUS RISKIDE MAANDAMISE VÕIMALUSED Vähene suhtlus tellija ja uuri- misrühma vahel ning mööda- rääkimised. Riski tõenäosus: madal

Lähtuvalt lähteülesandest moodustatakse uurimisprojekti alguses juhtkomitee, kus on esindatud ka tellija esindajad ning täpsusta- takse ja kooskõlastatakse uurimuse ajakava ning tööülesannete ajaline jaotus. Vastutav täitja hoiab juhtkomiteed pidevalt kursis uurimisprojekti käekäiguga, lisaks vahearuandele kord kvartalis lü- hikirjeldus (1-2 lk-d) projekti hetkeseisust. Vastutaja: vastutav täitja

Projekti kehv finantsiline juhti- mine. Riski tõenäosus: madal

Vastutaval täitjal on pikaajaline mahukate uurimisprojektide juhti- mise kogemus, samuti on olemas instituudipoolne ja ülikooli keskne tugi projektide eelarvestamisel, eelarve järgimisel ning töö- koormuste arvestamisel ja jälgimisel.

Andmehalduse ja GDPR reeglite tahtmatu rikkumine. Riski tõenäosus: madal

Uurimisrühmal on pikaajaline kogemus uuringute läbiviimisel, sh eetikakomiteesse taotluste esitamisel ning andmekaitse inspekt- sioonist uuringu lubade taotlemisel. Lisaks konsulteeritakse uuri- misprojekti alguses TÜ sotsiaalteaduste valdkonna eetikanõusta- jaga ning täpsustakse eetikakomiteesse pöördumise vajadus. Koos- tatakse andmehaldusplaan, vajadusel on võimalik paluda tuge TÜ raamatukogust. Vastutajad: vastutav täitja ja põhitäitjad

Uurimisprojekti sisulise teostusega kaasnevad riskid Sekundaarandmete analüüsi et- tearvamatus: (1) andmete kät- tesaadavus; (2) andmete kvali- teet Riski tõenäosus: keskmine

Andmete kättesaadavuse eelkaardistus on teostatud taotluse esi- tamise faasis (nt avaandmed, Tööjõu-uuringu andmed). Siiski soo- vib uurimisrühm kohe projekti alguses koostöös tellijate määratud esindajatega selgitada välja sekundaarandmete kättesaadavuse, et optimeerida ajakulu. Tuginedes varasemale kogemusele on uuri- misrühm teadlik registriandmete kvaliteedi ohukohtadest. Vastutaja: uurimisülesande I põhitäitjad

Kvalitatiivses uurimuses rasku- sed osalejate värbamisel. Riski tõenäosus: keskmine

Uurimisrühma liikmetel on pikaajaline kogemus vabaühendustega nii uurijate kui praktikute kui vabaühenduste liikmetena, lisaressur- siks on kogukonna arendamise ja sotsiaalse õppekava vilistlased, kes on tegevad erinevate tasandite vabaühendustes. Seega oma- takse laiahaardelist võrgustikku ning uuringus osalejate värbamine ei osutu keeruliseks. Vastutaja: uurimisülesande II põhitäitjad

Uurimisrühma, tellija ja juhtko- mitee lahkarvamused uurimuse eetilistes, teoreetilistes või me- todoloogilistes küsimustes. Riski tõenäosus: madal

Uurimisrühm eeldab, et kui taotlus osutub valituks, siis tellija on hinnanud selle sobivaks. Siiski oleme avatud teoreetiliste ja meto- doloogiliste küsimuste aruteluks ning konsensuse leidmiseks. Eba- kõlade lahendamiseks oleme valmis kaasama erapooletuid eks- perte. Vastutaja: vastutav täitja ja põhitäitjad

Uuringutaotlus "Vabatahtlike ja kogukondlike tegevuste suundmuste ja seirevõimaluste analüüs" Projekti tegevused ja ajakava

Projekti algus: juuni.24 Projekti lõpp 31.dets.25

Töö- paketi nr

Tegevus Vastutaja/ täitjad Tegevuse algus

Tegevuse lõpp

ju un

i.2 4

ju ul

i.2 4

au g.

24

se pt

.2 4

ok t.2

4

no v.

24

de ts

.2 4

ja an

.2 5

ve eb

r. 25

m är

ts .2

5

ap r.

25

m ai

.2 5

ju un

i.2 5

ju ul

i.2 5

au g.

25

se pt

.2 5

ok t.2

5

no v.

25

de ts

.2 5

Projekti käivitamine. Projekti strateegia väljatöötamine Kasearu 01.06.2024 30.06.2024

1,2,3 Teaduskirjanduse analüüs Kasearu, kõik

töörühma liikmed 01.07.2024 30.11.2024

1,2 Olemasolevate andmestike kaardistamine ja hindamine Kasearu, kõik

töörühma liikmed 01.07.2024 31.10.2024

1 Seiremetoodika kontseptuaalse raamistiku väljatöötamine Trumm, Kasearu,

Beilmann 01.09.2024 31.12.2024

1,2 Vabatahtliku tegevuse kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs olemasolevate andmete baasil ja lühiraporti koostamine

Kasearu, kõik töörühma liikmed

01.10.2024 31.12.2024

Vahearuande koostamine ja esitamine Kasearu, kõik

töörühma liikmed 01.12.2024 14.12.2024 X

2 Andmekogumine (intervjuud, koosloomemeetodid) Linno, Kass, Hussar,

Narusson 01.10.2024 28.02.2025

2 Kvalitatiivandmete analüüs Linno, Kass, Hussar,

Narusson 01.11.2024 30.04.2025

1 Seiremetoodika esmase versiooni koostamine Trumm, Kasearu,

Beilmann 01.04.2025 30.09.2025

1,2,3 Uuringutulemuste valideerimine kohalike ja rahvusvaheliste ekspertidega

Narusson, kõik töörühma liikmed

01.08.2025 30.10.2025

1,2,3 Lõpliku seiremetoodika koostamine Kasearu, kõik

töörühma liikmed 01.09.2025 30.11.2025

1,2,3 Uuringu lõpparuande ja poliitikasoovituste koostamine ja esitamine

Kasearu, kõik töörühma liikmed

01.10.2025 31.12.2025 x

Kohtumised projekti juhtrühma/ tellijaga Kasearu o o o o o o

Kasutatud kirjandus

Dederichs, K. (2023). Volunteering in the United Kingdom During the COVID-19 Pandemic: Who Started and Who Quit? Nonprofit and Voluntary Sector Quarterly, 52(5), 1458- 1474. https://doi.org/10.1177/08997640221122814

Drabek, T. E., & McEntire, D. A. (2003). Emergent phenomena and the sociology of disaster: Lessons, trends and opportunities from the research literature. Disaster Prevention and Management, 12(2), 97–112. https://doi.org/10.1108/09653560310474214

Enjolras, B. (2021). Explaining the Varieties of Volunteering in Europe: A Capability Approach. Voluntas 32, 1187–1212 (2021). https://doi.org/10.1007/s11266-021-00347-5

Enjolras B., Salamon, L. M., Sivesind, K. H., Zimmer, A. (2018). The Third Sector as Renewable Reseource for Europe. Concepts, Impacts, Challenges and Opportunities. Palgrave Macmillan

Esping-Andersen, G. (1990). The three worlds of welfare capitalism. Princeton, New Jersey: Princeton University Press

European Economic and Social Committee, Meijs, L., Hendriks, P. (2021). New trends in the development of volunteering in the European Union, European Economic and Social Committee. https://data.europa.eu/doi/10.2864/12288’

Gilchrist A. Community Development: Principles and Practice. In: The Well-Connected Community: A Networking Approach to Community Development. Bristol University Press; 2019:33-48.

Harris, M., Shaw, D., Scully, J., Smith, C. M., & Hieke, G. (2017). The Involvement/Exclusion Paradox of Spontaneous Volunteering: New Lessons and Theory From Winter Flood Episodes in England. Nonprofit and Voluntary Sector Quarterly, 46(2), 352–371. https://doi.org/10.1177/0899764016654222

Millora, C. (2020). Volunteering practices in the twenty-first century. https://www.unv.org/sites/default/files/Volunteering%20Practices%20in%20the%2021st%20Cen tury_en_1.pdf

Orru, K., Hansson, S., Gabel, F., Tammpuu, P., Krüger, M., Savadori, L., Meyer, S. F., Torpan, S., Jukarainen, P., Schieffelers, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). Approaches to ‘vulnerability’ in eight European disaster management systems. Disasters, 46(3), 742–767. https://doi.org/10.1111/disa.12481

Pankiv, O, Onyschchuk, O., Stebelska, O. (2023). Military volunteering as a unique experience and ethical practice. TRAMES: Journal of Humanities and Social Sciences, XXVII, 2, 175-188.

Ramaekers, M. J. M., Verbakel, E., & Kraaykamp, G. (2023). Decline in informal helping during the first COVID-19 lockdown: a longitudinal analysis of Dutch data. European Societies, 1–28. https://doi.org/10.1080/14616696.2023.2200503

Randla, K. (2023). Päästeamet ja Naiskodukaitse. Koos elanikkonna kaitseks! Kaitse Kodu!, 70–71.

Randla, K., & Joao-Hussar, I. (2023). Elanikkonnakaitse – üksi võime olla tugevad, kuid kogukonnas oleme võimsamad. Sotsiaaltöö, Nr 2, 52–56.

Rochester, C. (2021). Trends in volunteering. In The Routledge Handbook of Volunteering in Events, Sport and Tourism. Routledge, pp.

Rosilawati, Y., & Dewi, A. (2021). Empowering communities for resolving the environmental crisis in forest and land fires in Riau Province. 232, 2005. https://doi.org/10.1051/e3sconf/202123202005

Salamon, L. M., Sokolowski, W. (2014). The Third Sector in Europe: Towards a Consensus Conceptualization, TSI Working Paper Series No. 2. Seventh Framework Programme (grant agreement 613034), European Union. Brussels: Third Sector Impact

Scaffa, M. E., Reitz, S. M., Smith, T. M., & DeLany, J. V. (2011). The Role of Occupational Therapy in Disaster Preparedness, Response, and Recovery. The American Journal of Occupational Therapy, 65(6), S11–S25. https://doi.org/10.5014/ajot.2011.65S11

Siseministeerium. (2021). Kriisireguleerimispoliitika ülevaade 2021.

Van Overbeeke, P., Meijs, L & Koolen-Maas, S., Brudney, J. (2021). Volunteering: A modern perception. Centre for European Volunteering / RSM collaboration articles.

World Federation of Occupational Therapists. (2016). Occupational Therapy in Disaster Risk Reduction (DRR). https://wfot.org/resources/occupational-therapy-in-disaster-risk-reduction-drr

World Federation of Occupational Therapists. (2019). Guide for Occupational Therapy First Responders to Disasters and Trauma. World Federation of Occupational Therapists. https://wfot.org/resources/wfot-guide-for-occupational-therapy-first-responders-to-disasters- and-trauma

World Federation of Occupational Therapists. (2022). Disaster Preparedness and Risk Reduction Manual. World Federation of Occupational Therapists. https://wfot.org/resources/wfot-disaster- preparedness-and-risk-reduction-manual

Ava vorm

NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida

VABU4 2024

Vabatahtlike ja kogukondlike tegevuste suundmuste ja seirevõimaluste analüüs

Analysis of trends and monitoring opportunities of voluntary and community activities

Kairi Kasearu

Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut

01.07.2024

31.12.2025

146883,00

179197,26

Muutuvates ühiskondlikes oludes vajame süstemaatilist tervikpilti vabatahtliku tegevuse hetkeolukorrast selle erinevates

aspektides ja avaldumisvormides, mõtestatud teaduspõhist käsitlust vabatahtlikku tegevust kujundavatest ja mõjutavatest

strukturaalsetest ja individuaalsetest teguritest ning teadmist ja oskust vabatahtlikku tegevust tõepäraselt ja kulutõhusalt

mõõta. Uurimisprojekti eesmärk on töötada välja seiremetoodika kodanikuühiskonna arengutrendide hindamiseks Eestis,

tuginedes vabatahtlike tegevuse arengusuundumuste ning vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori koostöövormide

kaardistuse tulemustele ning kõrvutamisele rahvusvahelise kogemusega Hollandi, Tsehhi ja Rootsi näitel.

Üldandmed

Uuringu nimi eesti keeles

Uuringu nimi inglise keeles

Vastutav täitja

Asutus (juhtpartner)

Uuringu algus

Uuringu lõpp

Taotletav summa (ilma käibemaksuta)

Taotletav summa (koos käibemaksuga)

Frascati

Manuali

valdkond

ETIS valdkond CERCS valdkond %

5.4

Sotsioloogia

2. Ühiskonnateadused ja

kultuur 2.11.

Sotsiaalteadused

S210 Sotsioloogia 50,0

5.4

Sotsioloogia

2. Ühiskonnateadused ja

kultuur 2.11.

Sotsiaalteadused

S215 Sotsiaalsed

probleemid ja heaolu,

sotsiaalkindlustus

50,0

Valdkond ja eriala

Lühikokkuvõte eesti keeles

1

Given the changing landscape of society, it's essential to have a comprehensive understanding of the current state of

volunteering, including its various manifestations and factors that shape it. This includes scientific research that examines both

the structural and individual components of volunteering and reliable measures for tracking and assessing it cost-effectively.

Our research project aims to create a monitoring methodology that will help us track the growth of civil society in Estonia. We

will achieve this by analyzing trends in voluntary activities and forms of cooperation among volunteers, non-governmental

organizations, and the public sector. By comparing our findings with experiences in other countries, such as the Netherlands,

the Czech Republic, and Sweden, we hope to gain valuable insights into how to best support and strengthen the Estonian civil

society.

Lühikokkuvõte inglise keeles

Kodanikuühiskonna, vabatahtlikus tegevuses osalemise, kogukondlikkuse arendamiseks ja kogukondade ning avaliku sektori koostöö

kujundamiseks on vajadus teada saada, milline on Eestis vabaühenduste tegevuse hetkeseis ning millises suunas on see tänaseks

arenenud, millised on vabaühenduste suundumused ja millised on vabatahtlikus ning kogukondlikus tegevuses osalemise trendid Eesti

elanike seas. Eestis on hetkel “Sidusa Eesti 2021-2030“ arengukavas olemas visioon vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse osa kohta

ühiskonnas, kuid puuduvad värsked ülevaatlikud uuringud vabatahtliku tegevuse tegelikust olukorrast. Ühiskonda viimastel aastatel

tugevalt mõjutanud nähtuste põhjal nagu Ukraina sõjapõgenikega kaasnenud kriis, COVID, kliimakriis, vaimse tervise kriis, on märgata, et

vabatahtlikus tegevuses osalemine on transformeerunud. Ka kogukondade tasandil on toimumas märkimisväärsed muutused: uute

kogukogukondade formeerumine (ühendavate väärtuste, uute algatuste jmt ümber) ja olemasolevate asukohapõhiste kogukondade

muutumine (osaliselt haldusreformi, haridusasutuste sulgemise jmt ning naabruskondade elavnemisega seoses). Vajadus on uuringu

järele, mis näitaks, kuidas arendada süsteemselt ja tõenduspõhiselt kodanikuühiskonda ja vabatahtlikku tegevust, kuidas toetada

produktiivseid (esile kerkinud) uusi suundumusi ja lahendada esile kerkinud probleeme.

Kodanike vabatahtlikul tegevusel, vabaühendustel ja kogukondadel on kõigil oma roll ühiskonnas ning see seoste maatriks ja

võrgustiku toimimine vajab uurimuses tähelepanu. Kõigis eelpool nimetatud valdkondades tegutsevad kodanikud vabatahtlikkuse

alusel, kuid tegevuse korraldus, inimeste sidusus jmt on erinevad.

Vabatahtlikku tegevust iseloomustab suur variatiivsus, mis väljendub erinevates tegutsemis- ja korraldusvormides (formaalne ja

mitteformaalne tegutsemine; individuaalne vabatahtlik tegevus, vabaühendused, sotsiaalsed liikumised, kogukonnad), erinevates

tegutsemisvaldkondades (sotsiaalabi, poliitika, keskkond, turvalisus ja julgeolek, kultuur jpt), erinevates tegutsemiskeskkondades

(füüsiline ja virtuaalruum), erinevas ajastuses ja regulaarsuses (ühekordne, lühiajaline vs püsiv).

Uurimisprojekt teoreetiline-analüütiline raamistik toetub erinevate käsitluste sünteesile (Meijs, Hendriks ja Dobreva, 2021; Millora, 2020;

van Overbeeke jt 2021) ning on võetav kokku järgnevate põhimõtetega:

- Vabatahtliku tegevuse realiseerumise aluseks on vabatahtlike panustamisvalmidus (pakkumine) ja panustamisvõimaluste (nõudlus)

omavaheline kokkusobivus.

- Vabatahtlike panustamisvalmidus jaguneb kolmeks aladimensiooniks: a) individuaalne tahe ja sisemine motivatsioon; b) võimekus, mille

alla kuuluvad oskused, teadmised ja pädevused; c) kättesaadavus ehk millal ja kui palju saab panustada ehk ajaline ressurss;

- Vabatahtlike panustamisvõimalus (nõudlus) on määratletud ära: a) vabaühenduste arvu, vajaduste ja võimekuse poolt vabatahtlikke

kaasata; b) vabatahtliku tegevust toetava infrastruktuuri olemasoluga (nt kogukonnakeskused, teenused, organisatsioonide toetus oma

töötajate kollektiivsele või individuaalsele vabatahtlikule tegevusele); c) tehnoloogilise innovatsiooni poolt (tehnoloogiliste võimaluste

rakendamine vabatahtliku tegevuse toetava kanaline kui ka vabatahtliku tegevuse keskkonnana)

- Panustamisvalmiduse ja –võimaluste kokkusobivus varieerub sõltuvalt institutsionaalsest ja sotsiaalkultuurilisest kontekstist, mille

tulemusel eristuvad erinevate riikide praktikad järgmiste tegurite alusel: a) vabatahtlike ja vabaühenduste arv, nähtavus, rollid ja

kogukonnapõhisus; b) formaalse ja mitteformaalse vabatahtlikku tegevuse osakaal; c) virtuaalse ja traditsioonilise vabatahtliku tegevuse

omavaheline tasakaal; d) vabatahtliku tegevuse eesmärk: kogukonna loome (altruistlikud ja kogukonna heaollu panustamise kaalutlused)

Uuringu kirjeldus

Taotleja tõlgendus uuringu eesmärkidest ja sisust

2

vs eneseareng (lisaks üldisele panustamisele arvestatakse ka kasuga vabatahtlikule). Lisaks reageerib vabatahtlik tegevus olukordadele,

kus vajadus ootamatul kasvab: nt kriisid, katastroofid, mis omakorda mõjutab seda, mil määral on vabatahtlik tegevus regulaarne või

episoodiline.

- Muutused vabatahtlikus tegevuses, nt vabatahtlikkuse kasv, vabaühenduste arvu suurenemine võib tuleneda ühelt poolt

panustamisvalmiduse kasvust (indiviidide reaktsioon tekkinud olukorrale), mis initsieerib panustamisvõimaluste loomist, sh indiviidide

endi kollektiivse tegevuse tulemusel tekivad uued struktuurid ja organisatsioonid (nt vabatahtlikud platvormid, kampaaniad ja

aktsioonid, uued kogukonnad ja vabaühendused), teiselt poolt võib panustamisvõimaluste teadlik arendamine ja toetamine luua

võimalusi, mis suurendab (uute) indiviidide panustamisvalmidust ehk vabatahtlikusse tegevustesse panustajate arv kasvab või

suurendatakse individuaalset panust.

- Panustamisvalmiduse ja -võimaluste kokkusobimatus on kirjeldatav kolme peamise teguri kaudu: a) aeg – potentsiaalsete vabatahtkile

ajalised võimalused ja ootused ei vasta organisatsioonide praktikatele ja ootustele; b) oskused ja pädevused – potentsiaalsete

vabatahtlike oskused ja pädevused ei sobitu kokku organisatsioonide vajadustega või ei osata neid rakendada; c) eesmärk –

potentsiaalsete vabatahtlike motiivid ja tegevuseesmärk ei ühti organisatsioonide vajaduste ja tegevuseesmärkidega.

- Panustamisvalmiduse ja – võimaluste hea sobitumine toetab ühiskonna toimepidevust ja selle erinevaid tahke: osalusdemokraatia,

kodanikuaktiivsus, kogukonnapõhine tegutsemine, konsensuse saavutamine jms.

Uurimisprojekti fookuse raamistamisel lähtume järgmistest teadmuslünkadest ja eeldustest:

(1) Vabatahtlikus tegevuses osalemise määra suurendamiseks on vajadus teada saada, milliseks vabatahtlikuks tegevuseks on Eesti

elanikud valmis ja milliseks mitte. Samuti on vajadus mõista, milline on erinevate elanikkonnarühmade (nt noored, aga ka vanemaealised

ja eesti keelest erineva emakeelega inimesed (sh ka Ukraina sõjapõgenikud) valmidus osaleda vabatahtlikus tegevuses. Vabatahtliku

tegevuse tõhusamaks suunamiseks riigi tasandil vajame teadmust, millised võtmetegurid võimaldavad analüüsida vabatahtlikus

tegevuses osalemise trende ja ning kuidas on poliitikakujundajatel võimalik arvestada vabatahtliku tegevuse valdkonda puudutavate

ootustega ühiskonnas.

(2) Kogukonnad on lokaalsetes ja globaalsetes kriisides ning ressursside katkestuste korral asendamatud. Kogukonnad koosnevad

väiksematest võrgustikest, mis suudavad kriisides oma ressursse ühendades leiutada lahendusi, mis võimaldavad ebakindlas ja

ebaturvalises olukorras toimida ning kõige kriitilisemad perioodid üle elada (kuni omavalitsused ja riik saavad süsteemsema abiga

olukorra lahendusse liituda). Kriisides levivad väike-võrgustikes tekkivad praktikad kiiresti edasi oma kogukonnas ning seejärel teistesse

kogukondadesse. Seega on kogukondlikkust ühiskonnas soodustades võimalik kujundada tingimused, et kodanikud on

naabruskondades kriiside korral agentsemad (toimevõimekamad) ja sidusate suhete korral ühendatakse oma isiklikud ressursid

tõhusamalt.

(3) Vabaühenduste puhul on küsimuseks, kuidas hoiduda liigse ja suuremahulise bürokraatia tekkest vabaühenduste tegevuses, kuna

see võib pärssida vabatahtlike laiemat kaasamist ning olemasolevate liikmete passiivsemaks muutumist. Vabaühendused aga toovad

ühiskonda oma teadmiste, kogemuste ja ressursside kaudu lisaväärtust ning seetõttu on vajadus nende tegevuse reguleerimist

kaasajastada.

(4) Tänases kontekstis on ühiskonnas omaette oluliseks küsimuseks vaimsele tervisele kogukondade tasandil tähelepanu pööramine.

Vaimse tervise püramiidis on kogukonna tasandil ja kogukondades inimeste vaimse tervisega tegelemine nö püramiidi vundament, millel

ülejäänud tasandite interventsioonid seisavad. Seega on vajadus pöörata senisest rohkem tähelepanu kogukondades vaimse tervise

hoidmise ja vastastikuse toetamise oskustele. Vaimse tervise esmaabi koolituste kättesaadavaks tegemine on olnud oluline tegevus.

Samas on teistes riikides arendatud välja erinevaid viise, kuidas soodustada inimeste isiklike ressursside ja võrgustike ning kogukondade

tugevuste rakendamist vaimse tervise mureolukordadega toimetulemisel. Uurimuses on vajalik välja selgitada, mida inimesed

kogukondade tasandil ja vabaühendustes on valmis juba praegu tegema vaimse tervise tugitegevustena ning mida vajatakse. Teiste

riikide kogukonna tasandi vaimse tervise tugitegevuste võrdlev analüüs võimaldab anda ülevaate trendidest, mida Eestis arvestada.

Kokkuvõttes vajame muutuvates ühiskondlikus oludes süstemaatilist tervikpilti vabatahtliku tegevuse hetkeolukorrast selle erinevates

aspektides ja avaldumisvormides, mõtestatud teaduspõhist käsitlust vabatahtlikku tegevust kujundavatest ja mõjutavatest

strukturaalsetest ja individuaalsetest teguritest ning teadmist ja oskust vabatahtlikku tegevust tõepäraselt ja kulutõhusalt mõõta.

Lähtuvalt lähteülesandes püstitatud eesmärgist ning eelpool esitletud teoreetilistest eeldusest ning teadmusvajadusest on

uurimisprojekti eesmärgiks töötada välja seiremetoodika kodanikuühiskonna arengutrendide hindamiseks, tuginedes

vabatahtlike tegevuse arengusuundumuste ning vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori koostöövormide kaardistuse

3

tulemusele.

Eesmärgi täitmine jaguneb kolmeks omavahel tihedalt seotud uurimisülesandeks:

(1) Uurimis- ja arendusülesanne nr 1: Viimase viie aasta arengusuundumuste kvantitatiivne analüüs ja seiremetoodika väljatöötamine

(2) Uurimis-ja arendusülesanne nr 2: Vabatahtliku tegevuse ja vabaühenduste arengusuundumuste mõtestamine (sh vabatahtlike ja

kogukonna vaimne heaolu ja kriisid).

(3) Uurimis- ja arendusülesanne nr 3: Vabatahtlike ja vabaühenduste ning avaliku sektori koostöövormide kaardistus, efektiivsuse

hindamine ja uute koostöömudelite disainimine tuginedes Eesti ja teiste riikide praktikatele.

Uurimuse uurimisplaan ja uurimisküsimused on detailsemalt esitatud uurimisülesannete kirjelduses ning projekti tegevus- ja ajakavas.

Kasutatud viited on lisatud eraldi failina.

Viimase viie aasta arengusuundumuste kvantitatiivne analüüs ja seiremetoodika väljatöötamine

Seiremetoodika väljatöötamine on uuringu keskseks ülesandeks ning see lähtub järgmistest uurimisküsimustest:

U.1.1 Milline on Eesti elanikkonna vabatahtlikus tegevuses osalemise muster (sh määr, osalemise viisid, peamised tegevused) ja

vabatahtlike profiil ning kuivõrd püsiv või muutlik see on?

U.1.2 Milline on vabatahtlikus tegevuses osalejate profiil (sotsiodemograafiline + väärtuspõhine) võrreldes teiste riikide (Holland, Rootsi,

Tsehhi) vabatahtlikega?

U.1.3 Kuivõrd erineb formaalses vabatahtlikus tegevuses osalejate heaolu mitteosalejate heaolust erinevas institutsionaalses kontekstis?

U.1.4 Milline on vabaühenduste profiil (tegevusvaldkonnad, liikmete arv jne) ja kuidas see on muutunud?

U.1.5 Milline on kulutõhus metoodika ja täpsemalt kasutatavad tunnused, mis kõige paremini seiravad vabatahtliku tegevuse,

vabaühenduste ning avaliku sektori koostööd ja võimekust (panustamisvalmiduse ja -võimaluste sobitumine)?

U.1.6 Millised seiremetoodikas rakendatavad tunnused on võrreldavad rahvusvaheliste näitajatega?

Ülesande täitmine toimub üksteisele loogiliselt järgnevate tööetappidena.

1. Kuna tellija sooviks on metoodika seostamine juba olemasolevate andmetega, siis esmalt kaardistatakse koostöös tellijaga

olemasolevad andmeallikad (lähtume tellija jagatud kirjeldusest “Kodanikuühiskonna näitajad_andmestik”). Selleks selgitatakse, milliseid

andmeid kogutakse regulaarselt erinevatesse registritesse. Samuti analüüsitakse, milliseid andmeid kogutakse regulaarsete

küsitlusuuringutega, nt Eesti Sotsiaaluuring, Eesti Tööjõu-uuring, Euroopa Sotsiaaluuring jt. Olemasolevate näitajate põhjal teostatakse

kvantitatiivne analüüs viimase viie aasta vabatahtliku tegevuse arengusuundadest ning koostatakse sellesisuline lühiaruanne.

2. Teaduskirjanduse analüüsile tuginedes selgitatakse, millised on vabatahtliku tegevuse olulisemad tulemusnäitajad ning töötatakse

välja loodava seiremetoodika kontseptuaalne raamistik. Raamistiku väljatöötamisel lähtutakse sellest, et seiremetoodika hõlmaks kogu

vabatahtliku tegevuse arendamise protsessi, sisaldades nii sisend-, väljund-, tulemus- ja mõjuindikaatorid. Kõige olulisemaks

seiresüsteemi osaks on tulemusindikaatorid, mis peegeldavad nii vabatahtliku tegevuse “mahtu” kui ka kvaliteeti. Kui vabatahtliku

tegevuse mahtu iseloomustavad mõõdikud (nt vabatahtlikus tegevuses osalevate inimeste arv) on laialdaselt kasutusel, on oluline mõõta

ka vabatahtliku tegevuse kvaliteeti iseloomustavaid parameetreid (tegevuste mitmekesisus/ valdkondlik kaetus, jätkusuutlikkus,

vabatahtlikus tegevuses osalejate ja “klientide”, kellele tegevused on suunatud, rahulolu jm). Sellise analüüsi tulemusel leitakse lüngad

olemasolevates andmetes, mille täitmiseks töötatakse välja ettepanekud vajalike andmete kogumiseks (ilma eriuuringuid ja küsitlusi

tegemata). Tagamaks seirega kogutavate andmete rahvusvaheline võrreldavus, harmoneeritakse võimalusel kõige olulisemad näitajad

Euroopa Liidus kasutatavate valdkondlike indikaatoritega (Eurostat).

3. Oluline on siduda kavandatav seiremetoodika olemasolevate arengudokumentidega ning nendes sisalduvate võtmenäitajatega (Eesti

2035, Sidusa Eesti tegevuskava jt).

I uurimis- ja arendusülesanne

4

Metoodika väljatöötamisel pööratakse eraldi tähelepanu andmekvaliteedile ja seiresüsteemi kulutõhususele. Peamisteks kriteeriumiteks

on siinjuures:

- Sisuline asjakohasus, valiidus. Milline on tunnuste sisuline olulisus ja prognoosimisvõime vabatahtliku tegevusega seotud erinevatele

aspektidele?

- Andmete sisuline kaetus. Mil määral katavad seiresüsteemi mõõdikud kogu vabatahtliku tegevusega seotud spektri?

- Tehniline andmekvaliteet, reliaablus. Milline on tunnuste andmekaetus sihtrühma suhtes? Kui suured on andmelüngad? Milline on

andmete täpsusaste ja usaldusväärsus?

- Rakendatavus. Milliseid ressursse (aeg/ raha) mõõdiku kasutuselevõtt eeldab? Kui lihtne/ keeruline on seda rakendada? Palju see

maksab?

- Kasulikkus. Mida mõõdiku kasutuselevõtt annab? Mis selle kasutuselevõtu järel muutub? Kas see on oluline?

Projekti käigus toimub väljatöötatud seiremetoodika valideerimine koostöös valdkonna eri tasandite ekspertidega (ekspertintervjuud,

töötoad) ja piloteerimine. Valideerimisse kaasame järgmised eksperdid: (1) SA Kodanikühiskonna Sihtkapitali, Vabaühenduste Liidu,

Maakondlike Arenduskeskuste, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad, kes annavad tagasisidet seiremetoodika sisulise

asjakohasuse ja kasulikkuse kohta; (2) Maksu- ja tolliameti, Äriregistri, Statistikaameti esindajad, kellega valideerime seiremetoodika

tehnilist rakendatavust.

Eesti elanike vabatahtlikus tegevuses osalemise arengusuundumused viimasel viiel aastal

Vabatahtlik tegevus ja panustamine on mõjutatud erinevate ühiskonnas toimuvate üldiste suundumuste: sotsiaalsete institutsioonide

nõrgenemine, elanikkonna vananemine, tehnoloogiline innovatsioon ja sotsiaalmeedia, kuid ka ootamatute sündmuste: COVID-19

pandeemia ja erinevad kriisid, poolt (Rochester, 2021). Hollandi näitel vabatahtlik abistamine COVID-19 pandeemia perioodil vähenes,

hoolimata sellest, et valitsus kutsus elanikkonda üles suuremale solidaarsusele ja üksteise toetamisele (Ramaekers jt 2023). Vabatahtliku

töö vähenemise trend ilmnes ka teistes riikides, nt Ühendkuningriigid (Dederichs, 2023). Samas vabatahtlikus tegevuses osalemine võib

just tulenevalt kriisi olemusest suureneda ja omandada eksistentsiaalse tähenduse riigi püsimise jaoks (Pankiv, jt 2023). Eesti elanike

osalemist vabatahtlikus tegevuses on viimati süvitsi analüüsitud 2018. aasta andmetele tuginedes. Võib eeldada, et COVID-19 pandeemia

ja Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, on toonud kaasa muutuse ka Eesti elanike vabatahtlikus tegevuses. Muutuse taga võime

eeldada kahte mehhanismi: (1) indiviid enda eelistustest ja sisemisest motivatsioonist ning ressursside olemasolust tulenev soov ja

valmidus vabatahtlikult panustada; (2) struktuursed võimalused, mis soodustavad ja toetavad individuaalset vabatahtlikku tegutsemist

(nt MTÜ-d, kes asusid koguma annetusi; kogukondadele suunatud kriisimeetmed, uued algatused aktiviseerivad inimesi tegutsema). Võib

eeldada, et vabatahtlikus tegevuses osalemine on kahe eelpooltoodu teguri kombineeritud tulem ehk määravaks saab kokkusobivus

individuaalsete ressursside (sh motivatsioon, oskused) ning struktuursete tingimuste vahel.

Arengusuundumuste seire esimeses etapis me täpsustame vabatahtliku tegevuse mõiste operatsionaliseerimise võimalused

olemasolevates sekundaarallikates (küsitlusuuringud ja registriandmed) ning hindame kuivõrd andmed on võrreldavad varasemate

uuringutega (nt Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2019 ning Eesti Tööjõu-uuringus (edaspidi ETU) on kasutatud sarnast

operatsionaliseerimist vabatahtlikus tegevuses osalemise mõõtmiseks ja on seega hästi võrreldavad; Euroopa Sotsiaaluuringu (edaspidi

ESS) 2020/21 küsitluses on küsitud vabatahtliku panustamist mõne organisatsiooni või MTÜ heaks ning annetuste tegemist. Annetuste

tegemine on nt ETU-s ja vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringus teadlikult jäetud vabatahtliku tegevuse määratlusest välja). Lisaks

indiviiditasandi andmetele analüüsime vabaühenduste profiili põhinedes esmalt äriregistri avaandmetel (nt EMTAK) ja Maksu- ja

Tolliameti registrite andmetele (nt töötamise register). Oluline on kaardistada kuidas on muutunud viimase viie aasta jooksul

vabaühenduste jaotus tegevusvaldkondade vahel, millised on muutused vabaühenduste tegevuses (mahud, registreeritud töötajad,

liikmeskonna suurus, rahastusallikate mitmekesisus). Viime läbi andmepõhise vabaühenduste profileerimise.

Vabatahtliku tegevuse arengute analüüsimise fookused lähtuvalt olemasolevate sekundaarandmete võimalustest:

(1) ETU (2022-2024): Vabatahtlikus tegevuses osalevate inimeste osakaal erinevates sotsiaaldemograafilistes lõigetes: vanus, sugu,

haridustase, hõive staatus, sissetulek, tervise seisund, kodune keel; Jaotus 13 vabatahtliku tegevuse lõikes; vabatahtlikus tegevuste

mitmekesisuse alusel (nt mitmes tegevuses osalemine) vabatahtlike tüpoloogia loomine ning tüpoloogia iseloomustamine

sotsiaaldemograafiliste tegurite alusel. Tööjõu-uuringu unikaalsus seisneb võimaluses süvitsi analüüsida töötamise profiili (täisajaga,

mitmel kohal jne) ja vabatahtliku tegevuse omavahelist seost. Ühtse metoodika alusel läbiviidud küsitlusandmed on aastate lõikes

omavahel võrreldavad, seega saab hinnata väliste tegurite: COVID-19, sõda Ukrainas ja selle tulemid Eestile (põgenikud, elanikkonna

kriisivalmiduse tõstmisega kaasnevad tegevused) mõju elanikkonna vabatahtlikus tegevuses osalemisele. Lisaks on võimalik võrrelda

tulemusi varasema perioodi ehk 2018. aastal läbiviidud vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu andmetega. Vabatahtlik tüpoloogia

5

loomisel rakendame klasteranalüüsi ning koostame tüüpidesse kuulumise prognoosimudelid.

(2) ESS: Formaliseerituma vabatahtliku tegevuse analüüsimine sotsiaaldemograafilistes lõigetes: vanus, sugu, haridustase, hõive staatus,

tervise seisund, perekonnaseis jne. ESS võimaldab: a) selgitada välja vabatahtlikus tegevuses osalejate väärtushoiakuline profiil (nt

poliitiline maailmavaade, sotsiaalne õiglustunne jne); b) vabatahtlikus tegevuses osalemise seos individuaalse heaoluga ( nt eluga

rahulolu, töö tajutud pingelisus); c) Eesti võrdlust Hollandi, Rootsi ja Tšehhi

andmetega. Seega saame lisaks kirjutuslauauuringule võrrelda vabatahtlike profiile ja väärtushoiakuid ning subjektiivset heaolu valitud

riikide võrdluses. Hoiakute põhiste profiilide loomine toetub tunnuste koondamise ideele ning mõõdetavate tunnuste taga peituvatele

latentsetele tunnustele, seega rakendame faktoranalüüsi ja/või struktuurivõrrandite mudeleid formaliseeritud vabatahtlikus tegevuse

osalemise selgitamiseks, võttes arvesse ka kodanikuaktiivsuse, poliitilise maailmavaate, sotsiaalse õiglustunde aspektid ning

institutsionaalse konteksti (Eesti, Hollandi, Rootsi ja Tšehhi

võrdlus).

Vabatahtliku tegevuse ja vabaühenduste arengusuundumuste mõtestamine (sh vabatahtlike ja kogukonna vaimne heaolu ja

kriisid).

Uurimisprojekti raames viiakse läbi kvalitatiivne uuring, mis täiendab ja seletab olemasolevate kvantitatiivsete ja registriandmete alusel

tehtud analüüse ning võimaldab saada ülevaate vabatahtlikkuse väljal tegutsevate erinevate tasandite ja tegevuste esindajate

eksperthinnangutest olukorrale ning ettepanekuid poliitikasoovitusteks. Kvalitatiivses uuringus keskendutakse järgmistele

uurimisküsimustele:

U.2.1 Millisena kirjeldavad praegust vabatahtliku töö konteksti ja maastikku vabaühenduste, vabatahtlike ja kogukondade esindajad?

U.2.2 Milliseid muutusi on vabatahtliku töö kontekstis ja maastikul toimetavad vabaühendused, vabatahtlikud ja kogukondade esindajad

täheldanud viimase 5 aasta jooksul?

U.2.3 Kuivõrd ja milliseid kaasamistehnikad vabaühendused ja kogukonnad rakendavad erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamisel

erinevatesse tegevustesse?

U.2.4 Millised on vabaühenduste, vabatahtlike ja kogukondade ettepanekuid struktuurse toetuse korraldamiseks?

U.2.5 Millised suundumused (toimepidevus, kogukonna vaimne heaolu) on täheldatavad kogukondades vabatahtliku tegevuse

tõhustumise tulemil?

Tänases rahvusvahelises julgeolekusituatsioonis ja erinevate kriiside tingimuses on oluline analüüsida vabatahtlike, vabaühenduste ja

kogukondade tegutsemist reaalsetes ja potentsiaalsetes kriisisituatsioonides, samuti pöörata tähelepanu vaimse tervise olukorrale. Eesti

Inimarengu aruandest selgus, et vaimse tervise probleemide levik on suurem, kui tavaliselt arvatakse, ning koroonapandeemia ajal

suurenes see veelgi (Konstabel, 2023). Merike Sisask ja Airi Värnik (2023) rõhutavad, et inimeste vaimne tervis ja ühiskonna valmisolek

kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ning seotusest kogukonnaga. Seega on oluline analüüsida,

millisena nähakse vabatahtliku ja kogukondliku tegevuse mõju vaimsele tervisele ning millised on kasutusel olevad toimuvad

tegutsemisviisid, mille puhul on leitud, et need toetavad vaimset tervist.

Euroopa riikides on kriisihaldussüsteem suuresti tuginenud ametlikele kriisihaldusasutustele ning tavakodanikke ja kogukondi ei ole

kaasatud kriisihalduse aktiivseteks osalisteks (Drabek & McEntire, 2003; Harris et al., 2017). Nüüdseks on üha rohkem jõutud aga

arusaamisele, et kriisideks valmistumiseks ja nende ajal hakkamasaamiseks on vajalik ametlike kriisihaldusasutuste koostöö

sidusrühmadega, sealhulgas kogukondade ja valitsusväliste organisatsioonidega (Rosilawati & Dewi, 2021). See nõuab ka haavatavate

sihtgruppide mõjuvõimu suurendamist, keda tavapäraselt kriisihaldusesse ei kaasata (näiteks füüsilise erivajadusega inimesed) ning

kaasavat, kättesaadavat ja mittediskrimineerivat osalust, pöörates erilist tähelepanu inimestele, keda hädaolukorrad

ebaproportsionaalselt mõjutavad. Haavatavates olukordades olevate inimeste vajaduste ja suutlikkuse teadvustamine ning nende

kogemuste arvestamine on vajalik meetmete ja asjakohaste ressursside kavandamisel valmisoleku, reageerimise ja sealhulgas

kriisikommunikatsiooni ülesehitamiseks. Selleks on oluline selgitada, kuidas, millises rollis ning millistel tingimustel on vabatahtlikud

reaalses kriisiolukorras valmis vabatahtlikuna kriisiülesandeid täitma ning millised on nende hoiakud ja ootused.

Elanikkonna kaitse on kriisidele ja konfliktidele vastupanuvõimelise vastupidava ühiskonna ülesehitamisel ülioluline (Randla, 2023). Kõik

osapooled, sealhulgas üksikisikud, kogukonnad, kohalikud omavalitsused ja osariigid, mängivad oma rolli hädaolukordadeks

valmistumisel (Siseministeerium, 2021). Haavatavad rühmad, näiteks erivajadustega või terviseprobleemidega inimesed, nõuavad

II uurimis- ja arendusülesanne

6

kriisiolukordades erilist tähelepanu. Haavatavus on dünaamiline ja võib mõjutada kõiki, rõhutades vajadust teha kõikehõlmavaid

valmisolek (Orru et al., 2022). Hiljutised sündmused Ukrainas rõhutavad elanikkonna kaitse tähtsust kogukonna jätkusuutlikkuse ja

turvalisuse tagamisel.

Elanikkonnakaitse keskendub kogukonna ja üksikisiku valmisoleku suurendamisele, keskendudes geograafilistele kogukondadele, nagu

külad ja linnapiirkonnad. Huvipõhised kogukonnad, nagu vabatahtlikud seltsid ja ühendused, mängivad samuti elanikkonnakaitses

üliolulist rolli. Kogukonnakeskused, koolid ja muud kohalikud asutused toimivad ankrutena väiksemates kogukondades, edendades

suhteid ja vastupidavust. Koostöö nende rühmade vahel ja ühised väärtused on kogukonna säilitamiseks hädavajalikud. (Randla & Joao-

Hussar, 2023).

Kvalitatiivse uuringu läbiviimiseks kasutatakse selle esimeses etapis meeskonnaliikmete teiste uuringute raames kogutud andmete

täiendavat analüüsi praegusest olukorrast ja uutest praktikatest ülevaate saamiseks. Käimasoleva uurimustöö „Estonian occupational

therapists’ role in disaster preparedness and management: A phenomenographic study“ raames intervjueeritud tegevusterapeudid on toonud

välja, et nad on valmis oma teadmiste ja oskustega kriiside valmisolekusse ja kogukonna heaolusse panustama, aga nad ei tea kelle

poole pöörduda ning nende poole ka ei pöörduta. Samas nad oleksid oskuste poolest olulisel kohal näiteks erivajadustega inimeste

kriisivalmidusega abistamisel, evakuatsioonipaikade kujundamisel, kriisis sobivate abivahendite leidmisel, ortooside valmistamisel (World

Federation of Occupational Therapists, 2016, 2019, 2022). Seega näitab esialgne analüüs ühte võimalikku uut vabatahtlikke rühma, kelle

unikaalsed oskused on oluline ressurss kriisi olukorras haavatavate inimestega tegelemisel.

Käimasolevatest uuringutest kogukondade profiili koostamisel on tõusetunud teemad, mis on avardanud kogukonna mõiste tähendust

kogukonna inimeste jaoks, paikkondlike kogukondade kõrval on aina rohkem esile kerkimas huvipõhised ja praktikakogukonnad, samuti

näitab esialgne analüüs kogukondade agentsuse tõusu, soovi osaleda kohaliku elu kujundamises ja partnerluse loomises KOViga.

Need ja teised eelpool nimetatud olulised teadmised vajavad täiendavat analüüsi ning on täiendavaks sisendiks projekti raames

läbiviidavale kvalitatiivsele uuringule. Kvalitatiivse uurimuse eetikast tulenevalt juba olemasolevate intervjuude transkriptsioone tellijale

üle ei anta, nendest on võimalik teha vajadusel kokkuvõtvad lühimemod.

Olemasolevate andmete analüüsi järel viiakse läbi fookusgrupi intervjuu formaati kasutades kuni kolm koosloome töötuba.

Töötubadesse kutsutakse osalema erinevad vabatahtliku tegutsemise valdkonna esindajaid (pääste, politsei, ohvriabi, kaitseliit,

noorsootöö jne), kellel on kogemused nii vabatahtliku töö korraldamisega kui ka ise vabatahtlikuna tegutsemisest. Heterogeensetes

töötubades kasutatakse loovmeetodeid, et osalejate unikaalsete teadmiste ja kogemuste alusel kujundada lõpptulemusena

ettepanekute pakett vabatahtliku tegevuse struktuurseks toetamiseks. Töötubades toimuvaid arutelusid ei salvestada, võtmetulemustest

koostatakse memo, mis esitatakse kirjaliku dokumendina raporti lisas.

Töötoa tulemusi valideeritakse individuaalsete süvaintervjuude vormis nii kohalike kui ka rahvusvaheliste ekspertidega tulenevalt

töötoas tõstatud teemadest ja pakutud uutest lahendustest, fookuses hoitakse eesmärki saada võimalikult mitmekülgne ja

mitmetasandiline ülevaade. Viiakse läbi kuni viis ekspertintervjuud.

Uurimisülesande täitmise tulemusena saadakse põhjalik sissevaade sellest, kuidas vabatahtliku tegevuse eri vormides ja erinevates

rollides osalevad inimesed tajuvad, tõlgendavad ja mõtestavad vabatahtliku tegevuse tänast sisu, motiive ja probleemkohti ning milline

on nende visioon vabatahtliku tegevuse tulevikust. Saadavad tulemused on oluliseks sisendiks poliitikasoovituste ja ettepanekute

kujundamiseks.

Vabatahtlike ja vabaühenduste ning avaliku sektori koostöövormide kaardistus, efektiivsuse hindamine ja uute

koostöömudelite disainimine tuginedes Eesti ja teiste riikide praktikatele.

Ühiskonda viimastel aastatel tugevalt mõjutanud nähtuste põhjal nagu Ukraina sõjapõgenikega kaasnenud kriis, COVID, kliimakriis,

vaimse tervise kriis on märgata, et vabatahtlikus tegevuses osalemine on transformeerunud. Ka on kogukondade tasandil toimumas

muutused nagu uute kogukondade formeerumine (ühendavate väärtuste, uute algatuste jmt ümber) ja olemasolevate asukoha põhiste

kogukondade muutumine (osaliselt haldusreformi, haridusasutuste sulgemise jmt ning naabruskondade elavnemisega seoses). Sellega

seoses on hädavajalik kaasajastada ja täiendada vabatahtlike, vabaühenduste, kogukondade ja avaliku sektori omavahelisi

koostöövorme.

III uurimis- ja arendusülesanne

7

Selleks on püstitatud järgmised uurimisküsimused:

U.3.1 Milliseid koostöövorme kasutavad avaliku sektori esindajad, vabaühendused ja vabatahtlikud erinevates valdkondades (nt vaimne

heaolu, kriisid, sotsiaalteenused, piirkondlik kogukonna edendamine) ning institutsionaalses kontekstis (4 riigi võrdlus)?

U.3.2 Millised on koostööpraktikate ja tugitegevuste sarnasused ja erinevused ning kuivõrd on tõhusad koostöövormid ülekantavad teise

institutsionaalsesse konteksti (riikide vaheline ülekantavus ja rakendatavus)?

U.3.3 Milline on vabatahtlike, kogukondade ja vabaühenduste panustamisvalmidus ja - võimalused kriisiolukordades? Kuivõrd hästi on

panustamisvalmidus (pakkumine) ja panustamisvõimalused (nõudlus) on omavahelises tasakaalus?

U.3.4 Kuidas tõhustada (panustamisvõimalused) vabatahtlikku tegevuse erinevaid viise (nt regulaarne vs episoodiline; formaalne vs

mitteformaalne) ja vabatahtlikkuse tüüpe (nt virtuaalne vs traditsiooniline vabatahtlik)?

U.3.5 Kuidas struktuursete võimaluste loomisel (panustamisvõimalused) vältida vabatahtliku tegevuse liigset formaliseerimist

(bürokratiseerumine)?

Koostöövormide analüüsimisel on oluline rõhk rahvusvahelisel võrdlusel ning parimate praktikatega selgitamisel on määrava tähtsusega

võrdlusriikide valik. Kuigi vabatahtlik tegevus oma põhiolemuses lähtub kõikjal sarnastest põhimõtetest ja väärtustest, on vabatahtliku

tegevuse maastik sotsiaalmajanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja ühiskonnakorralduslike erisuste tõttu riigiti ja kultuuriti erinev. Nende

erisuste selgitamiseks on tehtud hulgaliselt uuringuid ning loodud mitmeid riikide tüpoloogiaid ja klassifikatsioone. Enjolras (2021) on

Sen’i võimekusepõhisest lähenemisest lähtuvalt eristanud Euroopas neli vabatahtliku tegevuse ‘režiimi’: 1) Põhjamaade, 2) kontinentaal-

Euroopa, 3) Vahemere ja 4) post-kommunistlike riikide mudel, mis eristuvad nii vabatahtliku tegevuse ulatuse, ühiskonna sotsiaalse

usalduse, sotsiaalse kapitali ja majandusliku ebavõrduse poolest. Selline riikide jaotus kattub üsna suurel määral traditsiooniliste

heaolurežiimidega (vt näit Esping-Andersen, 1990). Üsna sarnastele tulemustele on jõudnud ka Salamon, Sivesind, Zimmer (2018) ja

Salamon, Sokolowski (2014) analüüsid (vt ka European Economic and Social Committee, 2021). Võrdlusuuringutes leitakse, et

vabatahtliku tegevuse ulatus ja tulemuslikkus on suurim Põhjamaades, kus tugevad sotsiaaldemokraatlikud traditsioonid ning ühiskonna

üldine jõukus ja majanduslike ressursside suur ümberjaotamine on toetanud ühiskonnaliikmete võrdsust, solidaarsust ja üldist

sotsiaalset usaldust. Vabatahtlikul tegevusel on nendes riikides ühiskonnas suur roll ning selle arendamisele pööratakse suurt

tähelepanu, mistõttu valdkondlike rahvusvaheliste poliitikasoovituste kujundamiseks lähtutakse sageli just nende riikide praktikatest.

Põhjamaadega vabatahtliku tegevuse “maastikuga” sarnane on Holland, kuid kus ajalooline, poliitiline ja kultuuriline kontekst on siiski

erinev (European Economic and Social Committee, 2021). Eesti kontekstis pakub huvi teiste endise idabloki riikide kogemus, et näha, mil

määral on sarnase poliitilise ajaloo, kuid erineva kultuurilise ja sotsiaalse tausta ja sotsiaalmajanduslike arenguteedega riikide

vabatahtliku tegevuse spekter erinev.

Eeltoodust tulenevalt analüüsitakse võrdlevalt Hollandi, Rootsi ja Tšehhi vabatahtlikku tegevuse olukorda, viies läbi kirjutuslauauuringu.

Projekti meeskonnal on kontaktid kõigis nimetatud riikides, mis võimaldab dokumentide jm kirjanduse analüüsi täiendada kohalike

ekspertide intervjuudega, mõistmaks sügavuti erinevaid praktikaid.

Koostöövormide kaardistamiseks viiakse kõigepealt läbi kirjutuslauauuring Hollandi, Rootsi ja Tšehhi praktikate analüüsiks ja kaasatakse

vastavate riikide eksperte, eesmärgiga kaardistada nende riikide toimivad praktikad vabatahtliku ja avaliku sektori koostöös. Nagu

eelnevalt mainitud, on nendes riikides erinev struktuurne toetus vabatahtlikuks ja kogukondlikuks tööks, seega on võimalik välja tuua,

milliseid erinevaid koostööviise kasutatakse.

Lisaks teiste riikide praktikatele aitab kvalitatiivne uuring kaardistada praeguseid toimivaid koostööviise ning õppida tundma vabatahtlike

vajadusi ning ettepanekuid koostööviisideks avaliku sektoriga.

Hetkel (algas 2023) on projekti liikmed strateegilise parnterluse raames Eesti Rahavülikoolide Liidu eestvedamisel koostöös maakondlike

arenduskeskustega algatanud projekti Ressursipõhise kogukondade arendamise (asset-based community development) lähenemise

juurutamiseks Eestis. Selle aluseks on kogukonnas leiduvad ressursid, nende avastamine, omavahel ühendamine ja koos tegutsemine.

Oluline on, et ressursse avastatakse kogukonnas koos, kaasatakse nii inimesed, seal tegutsevad ühingud ja institutsioonid. Selleks on

koostatud juhendmaterjal, viidud 8 maakonna19 kogukondade hõlbustajale läbi treeningu. Hõlbustajatest pooled on maakondade

arenduskeskuste konsultandid ja pooled Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava vilistlased.

Mõistet „kogukond” kasutatakse järjest sagedamini, kuid tihti liiga üldises või ühekülgses, mõnikord ka vales tähenduses. Näiteks ei

moodusta sama naabruskonna või omavalitsuse elanikud kohe kogukonda, kuigi sageli kiputakse nii arvama. Ühine elupiirkond on vaid

mitteformaalse suhtluse tekke, üksteise tundmaõppimise ja koos tegutsemise soodne võimalus. Ka ükski organisatsioon ei ole

automaatselt kogukond, kuid selle inimestest võib kogukond kujuneda. Mõiste „kogukond“ sügavam tähendus on just inimeste

vastastikkused suhted, üksteise praktiline abistamine, mõistmise või toe pakkumine, jagatud väärtused ja eesmärgid. Kogukonnas

8

kogetakse solidaarsust, s.t tunnetatakse, et ollakse millegi poolest sarnases olukorras ja koos tegutsedes saab edasi liikuda ja lahendusi

leida.

Avalik võim ja kogukond ei ole vastandid, vaid saavad üksteist toetada ja rikastada. Eesti arengu prognoosis Eesti 2035 kirjeldatakse

olukorda, kus elanikkond on kümmekonna aastaga veelgi vananenud, kuid nõudlus avalike teenuste järele on sama kui mitte suurem.

Seega on viimane aeg leida lisavõimalusi ja neid otstarbekalt rakendada. Seejuures tuleks siduda kogukonnad avaliku sektoriga nii, et see

oleks kasulik kõigile: tõhusa koostööni jõuab mõlema poole vajadusi, võimalusi ja vahendeid arvestades.

Kogukonnavõrgustike kujundamine hõlmab tavaliselt üksikisikute ja rühma või organisatsiooni tegevuse keerulist põimumist. See on

dünaamiline protsess, kus inimene tegutseb mõnikord üksikisikuna, mõnikord organisatsiooni või rühma osana ja mõnikord

kombineerib mõlemat rolli (Baker jt 2011). Sidusad kogukonnad saavutavad hea iseseisva organiseerituse, kus üksikisikud lähtuvad

vastastikmõju kooskõlast ning on saavutanud ühiseks tegutsemiseks piisavad teadmised ja motivatsiooni (Gilchrist 2019).

Kaasamine ei ole võluvits, mis kõik mured lahendab. Tähtis on mõista selle tegevuse mitmekülgsust ja komplekssust. Muutused ei toimu

kohe. Nii nagu meie inimestena ei leia sõpru üleöö, ei ole võimalik kiiresti kujundada avaliku sektori ja kogukondade tõhusat

võrgustumist. Mõnel juhul on otstarbekas kaasata olemasolev kogukond, teisel juhul tuleb see ise luua. Üks aga on kindel: nii avalikul

sektoril kui ka kogukonnal tuleb tegutseda tõhusa koostöö ja dialoogi kujundamiseks. Ka juba toimiva sidusa kogukonna kaasamisel

avalike teenuste osutamiseks tuleb osalistel teha tööd hea suhte loomiseks ja hoidmiseks. Kui aga on kavas kaasata vabatahtlikke, tuleb

koostöö hästi läbi mõelda ja hoolitseda, et vabatahtlikest kujuneks omakorda sidus kogukond.

Uurimisülesande täitmise tulemusena luuakse teadmus vabatahtliku tegevuse eri vormide ja avaliku sektori institutsioonide senistest

vormidest Eestis, toimivatest (või ka mittetoimivatest) koostöövormidest teistes riikides, mille põhjal on võimalik kujundada

poliitikasoovitused ja ettepanekud vabatahtliku tegevuse tõhustamiseks lähemas ja kaugemas tulevikus.

Riskide kirjeldus ja maandamise plaan on lisatud eraldi failina.

Uuringu jaoks ei ole vaja taotleda AKI ega eetikakomitee luba, sest kvantitatiivne analüüs viiakse läbi anonümiseeritud andmetega ning

kvalitatiivse uuringu raames ei koguta eriliigilisi isikuandmeid.

Kvalitatiivses uuringus kasutatakse fookusgrupi ning eksperdiintervjuud. Uuringus osalejatele tagatakse konfidentsiaalsus, nende isikuid

ei avalikustata, raportite esitamisel jälgitakse hoolikalt, et inimesed ei oleks äratuntavad ka kaudsete detailide kaudu.

vabatahtlike projekti riskide maandamise plaan.pdf

vabatahtlikud Kasutatud kirjandus.pdf

vabatahtlike tegevus- ja ajakava.pdf

Uuringuga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan koos vastutajate nimedega

Uuringuga seotud võimalikud eetilised väljakutsed

Lisafailid

Projektijuht ja täitjad (8)

Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev

Kairi Kasearu doktorikraad Vastutav täitja 1.07.2024 31.12.2025

Dagmar Narusson doktorikraad Põhitäitja 1.07.2024 31.12.2025

Avo Trumm doktorikraad Põhitäitja 1.07.2024 31.12.2025

9

Merle Linno CV.pdf

trumm cv 2024.pdf

Kadi_Kass_CV_ETIS_2024.pdf

Beilmann_CV valitud publikatsioonide loend.pdf

CV_Dagmar_Narusson.pdf

CV_Kairi Kasearu.pdf

CV_Jean Pierre Wilken.pdf

CV_Ida Joao-Hussar.pdf

Uurimisruhma-padevused.pdf

Uurimis- ja arendusülesanne nr 1: Viimase viie aasta arengusuundumuste kvantitatiivne analüüs ja seiremetoodika väljatöötamine

Antud uurimisülesande täitmise eest vastutavad Kasearu, Trumm, Beilmann kaasates tehnilise andmepuhastuse ja esmaanalüüside

jaoks appi "Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi" õppekava magistrandi Hanna Kerstina Kartau. A. Trumm vastutab seiremetoodika

väljatöötamise eest, tal on pikaajaline teadus- kui õpetamisalane kogemus seiremetoodikate, strateegiate ja mõjude analüüsi

valdkonnas. K. Kasearu ja M. Beilmann toetavad seiremetoodika kontseptuaalse raamistku väljatöötamisel ning teostavad

arengusuundumuste kvantitatiivse analüüsi. Mõlemal uurimisrühma liikmel on sotsiaalteaduste metodoloogia ja meetodite alane

kompetents, mis tuleneb nii teadustööst kui vastavata ainekursuste õpetamisest ülikooli BA ja MA õppeastmel. M. Beilmann ja K.

Kasearu on mõlemad töötanud küsitlusuuringute andmetega, sh M. Beilmann on töötanud Euroopa Sotsiaaluuringu meeskonnas, K.

Kasearu on analüüsinud registriandmed (nt toimetulekutoetuse saajate andmed, erinevate registrite ühendamisel loodud uut

andmekogu, kui andmekogu, kus küsitlusuuringu andmed on seotud registriandmetega (vt eraldi faili uurimisrühma pädevuste kohta).

Uurimis-ja arendusülesanne nr 2: Vabatahtliku tegevuse ja vabaühenduste arengusuundumuste mõtestamine (sh vabatahtlike ja

kogukonna vaimne heaolu ja kriisid).

Antud uurimisülesande eest vastutavad M. Linno, D. Narusson, K. Kass ja I. Joao-Hussar. Eksperdina kaasub TÜ ühiskonnateaduste

instituudi külalisprofessor J.P. Wilken.

Narussoni teadustöö üks suund on kogukondade arenduse uurimine, ta on hetkel osalemas projektides, mis otseselt haakuvad antud

uurimisprojektiga, nt hetkel viib läbi uurimust, mis annab ülevaate kogukonna (kolm piirkonda: Pöide, Vormsi, Rannu) hetke profiilist

kuues valdkonnas ja kogukonnas toimuvatest dünaamikatest, haldusreformi teguritest kogukonna praegustes tegevussuundades,

kogukonnaliikmete ja omavalitsuse suhetest (32 intervjuud ja paikvaatlused). Osaliselt on tulemused ülekantavad ja rakendatavad ka

Mai Beilmann doktorikraad Põhitäitja 1.07.2024 31.12.2025

Merle Linno magistrikraad Põhitäitja 1.07.2024 31.12.2025

Kadi Kass magistrikraad Põhitäitja 1.08.2024 31.12.2025

Ida Joao-Hussar magistrikraad Põhitäitja 1.08.2024 31.12.2025

Jean Pierre Lambert Wilken Põhitäitja 1.11.2024 31.05.2025

Projektijuhi ja täitjate CV-d eesti keeles

Uurimisrühma pädevused ja liikmete rollide kirjeldus uurimisülesannete kaupa

Uurimisrühma pädevused ja liikmete rollide kirjeldus uurimisülesannete kaupa

Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev

10

planeeritavas projektis. Narusson rakendab oma senise kogemuse kogukondade, vabaühenduste ja vabatahtlike vaate kaardistamisesse,

sh uurimismeetodite täiendamise kaudu (nt koosloome meetod). M. Linno vastutab koosloome töötubade korraldamise ja läbiviimise

eest, kogutud materjali analüüsimisse panustavad Joao-Hussar ja Kass, kes viivad läbi lisanduvad süvaintervjuud ning teostavad analüüsi.

Linno omab pikaajalist kogemust kvalitatiivsete uuringute läbiviimisel (uurimuse planeerimine, andmekogumine, andmete analüüs,

raportite kirjutamine), õpetab kvalitatiivsete meetodeid ülikoolis nii BA kui MA tasemel ning on viinud läbi ka kvalitatiivsete meetodite

täienduskoolitusi.

Kirjanduse ülevaate uuringu metoodika pädevus ja kogemus.

Uurimis- ja arendusülesanne nr 3: Vabatahtlike ja vabaühenduste ning avaliku sektori koostöövormide kaardistus, efektiivsuse

hindamine ja uute koostöömudelite disainimine tuginedes Eesti ja teiste riikide praktikatele.

Antud uurimisülesandess panustavad kõik uurimisrühma liikmed, kuid suurem roll on Narussonil, kes veab eest on koostöömudelite

valideerimist rahvusvaheliste ekspertidega ning Wilkenil, kelle ekspertiis katab haavatavate gruppide sotsiaalse kaasamise, kogukondade

arendamise, sotsiaalse innovatsiooni, võimestamise ja tegevusuuringu valdkonda. Wilken aitab valideerida erinevaid koostöömudeleid ja

sotsiaalse innovatsiooni uurinaja panustab kogukonna arenguid arvestavata koostöömudelite disainimisse. Uurimisrühma liikmed

kuuluvad rahvusvahelisse võrgustikku ning omavad kontakte teiste riikide ekspertidega.

Varem läbiviidud sarnased projektide ja/või uurimused (kuni 10 kõige oluliemat kirjet) (10)

Number Projekti nimetus

eesti keeles

Vastutav

täitja Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta

Keskmine

aastane

summa

Kogusumma

LSVUH21427

Vanglast,

kriminaalhooldusest

ja kinnisest

lasteasutusest

lahkunud noorte

edasise toimetuleku

ja retsidiivsuse

monitooring

Kairi

Kasearu Ministeeriumid 2021 2023 23 598,00 EUR

41 230,00

EUR

LSVUH20589

AS

Hoolekandeteenuste

klientide

retsiprookne

lõimumine piirkonna

kogukondade

liikmetega ja

tõenduspõhiste

teenuste pakkumine

Dagmar

Narusson

Muu siseriiklik avalik

sektor 2020 2023 13 406,40 EUR

33 332,44

EUR

MSHUH14191R

CATCH-EyoU –

Kodanikuaktiivsuse

kujundamine koos

Euroopa noortega:

poliitikad, praktikad,

väljakutsed ja

lahendused

Veronika

Kalmus

Horisont 2020

programm 2015 2018 51 782,40 EUR

157 500,00

EUR

11

Esitatud on valik uurimisprojektidest, kus uurimisrühma liikmed on olnud vastutava täitja või põhitäija rollis. Taotlusele lisatud

uurimisporjektid on valitud esindama uurimisrühma liikmete vastavust projekti täitmiseks vajalikele pädevustele.

Kodanikuühiskonna ja vabatahtliku tegevuse valdkonnaga on seotud projektid, mille fookus on olnud erivajadusega inimeste ja

LSVUH20121

Tartu linna

strateegiadokumendi

„Visioon 2040“

koostamine

Triin

Vihalemm

Kohalikud

omavalitsused 2020 2021 11 005,20 EUR

14 000,00

EUR

ÕÜF21

Ida-Viru elanike

sotsiaalmajanduslik

heaolu ning tööjõu

seire

Triin

Vihalemm

Õiglase Ülemineku

Fondi meede (ÕÜF) 2023 2029 246 175,20 EUR

1 436 028,00

EUR

LSVUH19072

Tartu 2024 seire- ja

hindamisplaanide

koostamine ning

pikaajaliste mõjude

mõõdikute

väljatöötamine

Külliki

Seppel

Kohalikud

omavalitsused 2019 2019 16 250,00 EUR

16 250,00

EUR

RE.5.04.22-

0141 Radar

Marko

Uibu Muu 2023 2024 16 250,00 EUR

16 250,00

EUR

101132467

Koosloomise teed

kohalike

omavalitsuste ja

kodanike osaluse

vahel jätkusuutliku

ülemineku

soodustamiseks

Anneli

Kährik

Euroopa Horisont

programm 2024 2026 121 129,20 EUR

368 437,50

EUR

SSVUH22227

Kaitsealase teadus-

ja arendustegevuse

üldpädevuse

"Ressursihaldus"

arendamine ja

hoidmine

Kairi

Kasearu

Muu siseriiklik avalik

sektor 2022 2026 70 232,40 EUR

310 000,00

EUR

DSVUH19187

Andmepädevuse kui

universaalse

tulevikukompetentsi

arendamine TÜ

ühiskonnateaduste

ja Johan Skytte

poliitikauuringute

instituudi

õppekavadel

Kairi

Kasearu

Riiklikud

sihtasutused ja

ametid

2019 2020 46 468,80 EUR 70 737,62

EUR

Kommentaar seotud projektide/uuringute kohta

Number Projekti nimetus

eesti keeles

Vastutav

täitja Rahastusprogramm Algusaasta Lõppaasta

Keskmine

aastane

summa

Kogusumma

12

kogukondade lõimumisel (vastutav täitja D. Narusson), kodanike ploliitilise osaluse suurendamisel, kogukondliku tegevusel ja koosloomel

kohalike omavalitsustega jätkusuutliku ülemineku kontekstis (põhitäitja D. Narusson); kogukonna ja kogukondlikkuse mudeli välja

töötamine ja selle mõju erinevatele osapooltele (põhitäitjad M. Linno ja A. Trumm) ning noorte kodaniku aktiivsuse kujundamine

(põhitäitja M. Beilmann).

Seiremetoodika väljatöötamisega on otseselt seotud uurimisrühma liikmete uurimis- ja teadustöö projektides, mille raames on töötatud

välja noorte toimetuleku ja retsidiivsuse monitooring (vastutav täitja K. Kasearu; põhitäitja A. Trumm), alustatud on mahuka Ida-Viru

elanike sotsiaalmajandusliku heaolu ning tööjõu seire projektiga (põhitäijta A. Trumm) ning panustatud on kultuuripealinna seire- ja

hindamisplaani ning pikaajalste mõjude mõõdikute väljatöötamisse (põhitäitjad A. Trumm ja M. Beilmann) ja osaletud Tartu linna

strateegiadokumendi "Visioon 2040" loomisel (põhitäitja A. Trumm).

Eelpooltoodud uurimisprojektides on uurimisrühma liikmed rakendanud nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid ning arendanud

edasi metoodikat kui ka juurutanud uusi lähenemisi (nt kaitsevaldkonnas ressursihalduse arendamine ja hoidmine, vastutav täitja K.

Kasearu, põhitäitja A. Trumm) ning arendanud andmepädevust ja meetodite õpet Tartu Ülikoolis (vastutav täitja K. Kasearu, põhitäitja M.

Beilmann).

1.1. Teadusartiklid, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social

Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis

Scopus (v.a. kogumikud)

Avatud juurdepääs

Kotera, Yasuhiro; Ronaldson, Amy; Hayes, Daniel; Hunter-Brown, Holly; McPhilbin, Merly;

Dunnett, Danielle; Jebara, Tesnime; Takhi, Simran; Masuda, Takahiko; Camacho, Elizabeth M.;

Bakolis, Ioannis; Repper, Julie; Meddings, Sara; Stergiopoulos, Vicky; Brophy, Lisa; De Ruysscher,

Clara; Okoliyski, Michail; Kubinová, Petra; Eplov, Lene; Toernes, Charlotte ... (2024). Cross-cultural

insights from two global mental health studies: self-enhancement and ingroup biases. Evidence-

Based Mental Health [ilmumas].

Allaste, Airi-Alina; Beilmann, Mai; Pirk, Reelika (2022). Non-formal and Informal Learning as

Citizenship Education: the Views of Young People and Youth Policymakers. Journal of Applied

Youth Studies, 5 (1), 19−35. DOI: 10.1007/s43151-021-00059-z.

Beilmann, Mai; Kalmus, Veronika; Macek, Jakub; Macková, Alena; Šerek, Jan (2018). Youth in the

Kaleidoscope: Civic Participation Types in Estonia and the Czech Republic. Sociální studia / Social

Studies, 15 (2), 11−33.

Dahl, Viktor; Amnå, Erik; Banaji, Shakuntala; Landberg, Monique; Šerek, Jan; Ribeiro, Norberto;

Beilmann, Mai; Pavlopoulus, Vassilis; Zani, Bruna (2018). Apathy or Alienation? Political Passivity

among Youths across Eight European Union Countries. European Journal of Developmental

Psychology, 15 (3), 284−301. DOI: 10.1080/17405629.2017.1404985.

1.2. Teadusartiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline

toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine, rahvusvaheline levik ning kättesaadavus ja avatus

kaastöödele

Avatud juurdepääs

Narusson, Dagmar; Wilken, Jean Pierre (2018). Recovery in the Community: Relational and

Cultural Sensitivity. Journal of Recovery in Mental Health, 2 (1), 68−81.

Uuringuga seotud publikatsiooni (kuni 10 kõige olulisemat kirjet) (10)

13

3.1. Artiklid/peatükid lisas loetletud kirjastuste välja antud kogumikes (kaasa arvatud Web of Science Book

Citation Index, Web of Science Conference Proceedings Citation Index, Scopus refereeritud kogumikud)

Avatud juurdepääs

Wilken, Jean Pierre; Narusson, Dagmar (2024). The rediscovery of community. Community

develoment as social innovation. In: Jean Pierre Wilken, Anne Parpan-Blaser, Sarah Prosser,

Suzan van der Pas, Erik Jansen (Ed.). Social Work and Social Innovation: Emerging Trends and

Challenges for Practice, Policy and Education in Europe (Research in Social Work) Bristol: Bristol

University Press [ilmumas].

Beilmann, Mai; Lilleoja, Laur; Realo, Anu (2021). Learning to Trust: Trends in Generalized Social

Trust in the Three Baltic Countries from 1990 to 2018. In: Almakaeva, Anna; Moreno, Alejandro;

Wilkes, Rima (Ed.). Social Capital and Subjective Well-Being. Insights from Cross-Cultural Studies.

(19−43). Cham, Switzerland: Springer International Publishing. DOI: 10.1007/978-3-030-75813-

4_2.

Beilmann, Mai (2020). The Cost of Intensive Civic Participation: Young Activists on the Edge of

Burnout. In: Banaji, Shakuntala & Mejias, Sam (Ed.). Youth Active Citizenship in Europe.

(189−219). Cham: Palgrave Macmillan. (Ethnographies of Participation). DOI: 10.1007/978-3-030-

35794-8_7.

3.2. Artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes

Avatud juurdepääs

Allaste, Airi-Alina; Beilmann, Mai; Tiidenberg, Katrin (2018). Digitaalne osalus. Noorteseire

aastaraamat 2017-2018. (119−139). Tallinn: Eesti Noorsootöö Keskus.

Nugin, Raili; Beilmann, Mai; Allaste, Airi-Alina; Kalmus, Veronika (2018). Organisatsioonides

osalejad, multiaktivistid ja teised. Millist tüüpi kodanikud on Eesti noored? Noorteseire

aastaraamat 2017-2018. (91−112). Tallinn: Eesti Noorsootöö Keskus.

Eelarve.pdf

Eelarve

Eelarve

Lisainfo

Lisainfo

14

UURINGU LÄHTEÜLESANDE VORM

Uurimisteema

Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja koostöö soodustamine avaliku

sektoriga

Lahendatavad probleemid

Eesti inimeste kõrval on sidusa ja kaasava ühiskonna alustala kodanikuühiskond. Eestis on

kokku 24 345 mittetulundusühendust1 ja vabatahtlikus tegevuses on osalenud 49%

inimestest2. Selleks, et inimestel oleks piisavalt mitmekülgseid võimalusi ühiskondlikus ja

kogukondlikus elus kaasa lüüa, on “Sidusa Eesti arengukavas 2021–2030” plaanitud

toetavaid tegevusi nii inimeste aktiivsuse kui ka kogukondade ja vabaühenduste võimekuse

suurendamiseks. Selleks, et kodanikuühiskonna ja vabatahtliku tegevuse valdkonda

süsteemselt ja tõenduspõhiselt arendada, on vajalik lahendada allolevad probleemid.

1. Puudub terviklik seiremetoodika vabaühenduste ja vabatahtlike tegevuse ning

arengu hindamiseks

Eestis on “Sidusa Eesti 2021–2030” arengukava näol olemas visioon kaasavast

ühiskonnast ja sellest, kuidas inimestel on mitmekesised võimalused osaleda otsuste

tegemisel ja aidata kaasa ühiskonna arengule. Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus on

aluseks ühistegevusele ja tugevate kogukondade kujunemisele. Visiooni saavutamise

hindamiseks on arengukava tasandil seatud mõõdikud (sh: rahulolu elanike

kaasamisega kohalikus omavalitsuses; vabatahtlikus tegevuses osalemise määr;

osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda ning

Eesti vabaühenduste elujõulisuse indeks), kuid need on üldised ega anna terviklikku

vaadet valdkonna arengust.

Olulisi lünki on täidetud üksikute ebaregulaarsete uuringutega, nagu nt viimati

“Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2019”2, milles analüüsiti vabatahtliku

tegevuse olukorda Eestis, muutusi viimase viie aasta jooksul ja nende võimalikke

põhjusi, või “Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine”3 2019. aastal,

kus anti ülevaade vabaühenduste tegevuse hetkeseisust ja analüüsiti vabaühenduste

rolle Eestis. Samuti on seni abiks olnud rahvusvahelised uuringud, näiteks Ameerika

Ühendriikide Arengukoostöö Agentuuri (USAID) läbi viidud kodanikuühenduste

elujõulisuse indeks, mida 2023. aastast enam Eestis ei mõõdeta.

2. Puudub ülevaade arengusuundumustest Eesti elanike osalemises vabatahtlikus

tegevuses ning põhjustest nende muutuste taga

Viimane uuring, mis analüüsis Eesti elanike osalemist vabatahtlikus tegevuses

avaldati 2019. aastal ja käsitles arenguid 2018. aasta kohta1. Seega puudub täna

teadmine, kas ja kus suunas on vabatahtlik tegevus arenenud 2018. aastaga võrreldes,

arvestades ka vabatahtlike panustamist COVIDi ja Ukraina sõjapõgenikega

kaasnenud kriiside leevendamisse. Oluline on mõista, kas 2018. aastal välja toodud

trendid on jätkunud või mitte. Näiteks on märgata suundumust, et nii vanemaealiste,

noorte kui ka eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas on soov vabatahtlikuna

panustada suurem kui senine tegelik osalus4.

Ühiskonna ees seisvad väljakutsed nagu vananev elanikkond, valmisolek kriisideks,

sõjalised konfliktid ja pinged maailmas, on esile tõstnud vajaduse elanike

1 Äriregister, 1. märtsi 2024. a seisuga. 2 Vt: https://www.siseministeerium.ee/media/334/download

3 Vt: https://www.siseministeerium.ee/media/331/download

4 Ibid.

vabatahtlikus tegevuses osalemist, sh tugitegevuste elluviimist, suurendavate

poliitikameetmete rakendamiseks. Selleks, et tõhusamalt oma tegevusi vabatahtlikega

koostöös suunata, on riigil vaja mõista vabatahtlikus tegevuses osalemisega seotud

võtmetegureid.

Kui meil ei ole teadmist ja mõistmist, milleks on Eesti elanikud valmis ja milleks

mitte ning milline on Eesti kodanikuühiskond, ei ole poliitikakujundajatel võimalik

tõenduspõhiselt planeerida sekkumisi, mis kaasaksid vabatahtlikke piisaval määral ja

soovitud viisidel ning arvestaksid ühiskonna ootustega.

3. Puudub ühtne arusaam, mil viisil saaks ja võiks riik poliitikakujundamisel ja

elluviimisel rakendada vabatahtlikke ja vabaühendusi ning millised on

teadmispõhised parimad praktikad

Eestis ei ole kogukondlik ja vabatahtlik tegevus eraldi seadusega reguleeritud

(vajalikke aspekte on käsitletud erinevates seadustes ja määrustes, nt abipolitseinike

ja vabatahtlike päästjate puhul). Avaliku sektori üha olulisem vajadus kaasata

vabatahtlikke ning mõjukamate vabaühenduste professionaliseerumine võib endaga

kaasa tuua aina suuremahulisema bürokraatia, mis võib kokkuvõttes vabatahtlike

laiemat kaasamist hoopis pärssida. Vabatahtliku tegevuse arendamist kogukonna

tasandil tuleks aga igati soosida ja soodustada.

Kogukond on asendamatu kriisides ja teatud ressursside katkestuse korral hakkama

saamiseks5. Vabatahtlikud ja vabaühendused toovad kaasa lisaväärtust oma

teadmiste, kogemuste ja ressursside kaudu. Nende kaasamine võimaldab riigil

ressursse tõhusamalt kasutada, rakendades kodanikuühiskonna potentsiaali

probleemide ennetamisel ja lahendamisel.

Kogukonna tugitegevused on vaimse tervise püramiidis6 kiht, mida katab suures osas

vabatahtlik tegevus. Kogukonna tugitegevused toetavad kohalikul tasandil heaolu

edendamist ja elukeskkonna arendamist. Kogukondlikke tugitegevuste

tegevusulatust ja tegevuse kestust on keeruline kindlaks määrata. Lisaks võib

mittetulundusühingute või sihtasutuste eestvedamisega kaasneda oht, et ei suudeta

tagada jätkusuutlikke teenuseid, tugitegevusi, kuna neid on ellu viidud projektidena,

nende rahastamine ei ole pärast projekti lõppemist pahatihti tagatud ning pelgalt

vabatahtliku tegevusega ei saavutata vajadustele vastavat teenuste mahtu ega

piirkondlikku kaetust.

Puudu on ka ülevaade teiste riikide heade tavade kohta vabatahtlike tegevustest

kohalikul tasandil ja sellest, kuidas on leitud tasakaal sellist tegevust innustava

seesmise motivatsiooni ja selle avaliku sektori poolse korraldamise vahel. Sellise

tasakaalu leidmine ja institutsionaliseerimine on siiski väga oluline, et vähendada

vabatahtlike pakutavate tugiteenuste ebastabiilsust ning suurendada nende teenuste

piirkondlikku katvust.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on välja töötada seiremetoodika kodanikuühiskonna arengu

hindamiseks, analüüsides seejuures põhjalikumalt vabatahtlike tegevuse

arengusuundumusi ning vabatahtlike ja vabaühenduste koostöövorme avaliku

sektoriga.

5 Vt: https://www.jstor.org/stable/44257557

6 Vt: https://www.sm.ee/media/2999/download (joonis 2)

Uuringu täpsemad eesmärgid on:

1. välja töötada seiremetoodika vabaühenduste ja vabatahtlike tegevuse arengu

hindamiseks, sh viia läbi pilootseire ja valideerida metoodika;

2. analüüsida arengusuundumusi vabatahtlike tegevuses Eestis viimasel viiel aastal;

3. analüüsida vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori koostöövorme Eestis ja

välisriikides ning teha soovitused Eestile koostööpraktikate ülevõtmiseks. Analüüsi

läbivaks teemaks on heaolu ja turvalisus kogukondades ning selle kujundamine

kogukonnaliikmete koostööpraktikate kaudu. Analüüsi fookuses on kogukondlikud

tugitegevused vaimse heaolu edendamiseks ning kriisideks valmisolekuks.

Uurimis- ja arendusülesanded ning uurimisküsimused

1. Välja töötada seiremetoodika optimaalselt ja ressursitõhusalt vabaühenduste ja

vabatahtlike tegevuse arengu seiramiseks

● Seiremetoodika olulisemad aspektid on nii vabatahtlike kui ka vabaühenduste

võimekus (palgatöötajate olemasolu, vabatahtlike kaasamise võimekus,

liikmeskondade suurus, tegevusvaldkonnad, rahastusallikate mitmekesisus (sh oma-

ehk ettevõtlustulu teenimine, annetuste kogumine, liikmemaksud)), osalemise ja

tegevuste regionaalne mõõde jmt.

● Seiremetoodika peab hõlmama (i) minimaalse vajaliku hulga tegevus- ja

mõjuindikaatoreid nii vabatahtlike kui vabaühenduste kohta, mis näitavad

valdkondliku arengu terviklikku muutust, sh aitama seirata vabatahtlike ja

vabaühenduste koostööd kui ka (ii) optimaalse hulga samu indikaatoreid. Indikaatorid

lähtuvad kodanikuühiskonna käsitlusest üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna tasandil.

● Seiresüsteem peab tuginema maksimaalselt kas juba olemasolevatel andmestikel või

nende täiendamisel, et tagada indikaatorite optimaalsus ja ressursitõhusus.

Siseministeerium jagab töö käigus läbiviijaga olemasolevat kaardistust juba

olemasolevast infost ja andmetest koos allikatega.

● Vajadusel teeb töö läbiviija täiendavate andmete kogumise korraldamiseks

ettepanekuid, kui seiresüsteemiks vajalike andmete kogumise süsteem või kogutavad

andmed erinevad tänasest asutuste rollijaotustest ja nende kogutavatest andmetest.

● Seiremetoodika väljatöötamine peab välja tooma ka, kas ja milliseid Eesti võimekuse

näitajaid on võimalik juba praegu ning peaks olema võimalik edaspidi võrrelda

rahvusvaheliste näitajatega, sh Kesk- ja Ida-Euroopa ning Põhjamaade vastavate

näitajatega.

2. Läbi viia analüüs Eesti elanike vabatahtlikus tegevuses osalemise trendide kohta

viimasel viiel aastal, tuginedes olemasolevate materjalide sekundaarsele analüüsile ja

täiendavale, eelkõige kvalitatiivsele uuringule (fookusgrupi- või süvaintervjuud,

tagasisideküsitlused jne)

● Millised muutused iseloomustavad elanike osalust olulisemates näitajates (sh määr,

osalemise viisid, peamised tegevused ja tegevusvaldkonnad, motivatsioon, mõju

vabatahtlike heaolule jm)?

● Millised on ühiskondlikud, kultuurilised, poliitilised, käitumuslikud, rahalised vm

põhjused osaluse muutumise (arengute) taga?

● Millised on vabatahtlikus tegevuses osalemist motiveerivad ja määravad

võtmetegurid osalejate jaoks (sotsiaalmajanduslikud, poliitilised, rahalised,

kultuurilised jne)?

● Võimalusel saadud tulemuste võrdlus teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning

Põhjamaadega.

● Kuidas mõjutab vabatahtlikus tegevuses osalemine vabatahtlike heaolu, sh vaimset

heaolu?

● Millised on trendid vanemaealiste, põgenike ja virtuaalsete vabatahtlike kaasamise ja

osalemisega vabatahtlikes tegevustes? Taotleja võib teha täiendavaid ettepanekuid

lisavaldkondadeks, mida uurida.

3. Analüüsida Eestis ja välisriikides rakenduvaid koostöövorme (sh suhted, kaasamine)

vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori vahel, mis toetavad riiklike poliitikate

kujundamist ja elluviimist ning teha soovitused Eestile selliste koostööpraktikate

ülevõtmiseks

● Milliseid riigi, vabatahtlike ja vabaühenduste koostöövorme kasutatakse Eestis?

● Kuidas tagatakse kogukonna tugitegevuste jätkusuutlikkus välisriikides ja Eestis?

● Millised on valitud erinevate välisriikide uudsed koostöövormid riigi, vabatahtlike ja

vabaühenduste vahel?

● Kuidas vabatahtlike ja vabaühenduste tegevust paremini sidustada riiklike poliitikate

kujundamisse ja elluviimisesse Eestis?

● Milliseid riigi, vabatahtlike ja vabaühenduste koostöövorme kasutatakse Eestis

vaimse heaolu valdkonnas?

● Kuidas kaasata vabatahtlikku tegevusse senisest enam vanemaealisi, põgenikke ning

virtuaalseid vabatahtlikke?

Tehnilised nõuded

Ootused uurimismetoodikale uurimis- ja arendusülesannete kaupa

1. Seiremetoodika peab tuginema maksimaalselt olemasolevatel andmestikel või nende

täiendamisel. Sihiks on, kus võimalik, koguda andmeid riiklikest registritest (näiteks

palgatöötajatega vabaühenduste osakaal töötamise registrist, majandusaasta

aruanded, Maksu- ja Tolliameti kogutavad andmed), mitte uue kvantitatiivse

uuringuga. Metoodika väljatöötamisse tuleb kaasata senised või uued andmekogujad

tagamaks, et tellitava uuringu raames uute andmete kogumine ja analüüs oleks

kooskõlas andmeid koguvate asutuste võimekusega.

2. Eesti elanike vabatahtlikus tegevuses osalemise trendide analüüsi puhul eeldame

eelkõige laialdast andmete taaskasutust: Eestis viimastel aastatel läbi viidud

vabatahtlikku tegevust puudutavad uuringud ja analüüsid, kogutud andmestikud (nt

Statistikaameti regulaarne tööjõu uuring, ajakasutuse uuring 2019), asjakohaste

registrite andmestikud (nt vabaühenduste esitatavad andmed Maksu- ja Tolliametile

ning majandusaasta aruanded). Uute kavandatavate alauuringute läbiviimist tuleb

põhjendada, need peaksid olema soovitavalt kvalitatiivsed sissevaated tellijat

iseäranis huvitavatesse valdkondadesse ja täitma olulist teadmiste lünki valdkonna

uuringutes.

3. Vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori koostöövorme tuleb analüüsida ning

võrrelda Eesti ja vähemalt kolme Kesk- ja Ida-Euroopa või Põhjamaa riigi näitel, kus

on vabatahtlikke tõhusalt kaasatud. Riikide valikut tuleb taotluses põhjendada.

Raportites tuleb selgelt kirjeldada, kuidas nende riikide praktikad oleksid

kohaldatavad Eesti oludes. Ootame, et lisaks kirjandusanalüüsile intervjueeritakse

välisriikide eksperte uuringu fookuses olevates valdkondades (sh: vaimse heaolu

valdkonnas; vanemaealiste, põgenike ja virtuaalsete vabatahtlike valdkonnas)

töötavate poliitikakujundajate seast ning vabatahtlikke kaasavatest

organisatsioonidest (nt ekspertintervjuud, fookusrühmad). Taotluses tuleb täpsustada

ja põhjendada intervjueeritavate ekspertide valikut (mitte konkreetse eksperdi

tasandil, vaid asutuse ja ekspertiisi tüübi tasandil, mida ta esindab).

Taotleja pakub taotluses ise välja detailsemad uurimisküsimused ja lisasihtrühmad ning

täpsustab metoodika küsimustele vastuste leidmiseks. Uuringu tegija peab olema teadlik

kehtivatest uurimiseetika ja andmekaitse põhimõtetest ning vajadusel ette nägema aja

Andmekaitse Inspektsiooni ja/või eetikakomitee lubade taotlemiseks.

Andmed antakse pseudonümiseeritult üle tellija-ministeeriumi(te)le või tehakse

avalikkusele kättesaadavaks mõnes avalikus repositooriumis. Uuringu tulemusena loob

uuringu läbiviija eeldatavasti nii kvalitatiivseid kui (ka juba olemasolevatel andmetel

põhinevaid) kvantitatiivseid andmestikke. Tellija huviks on säilitada võimalus kasutada neid

andmestikke ka edaspidi kas poliitikaanalüüside eesmärgil või teadusuuringute jaoks.

Seetõttu on uuringu läbiviijal kohustus anda kõik uuringuga kogutud ja selle läbiviimiseks

koondatud andmed tellija(te)le üle edasist statistilist analüüsi võimaldaval

anonümiseeritud kujul.

Aja- ja tegevuskava koostamisel tuleb taotlejal silmas pidada vajadust kaasata uuringu

olulistes etappides valikute tegemisse ja tulemuste vastuvõtmisesse uuringu juhtrühma.

Juhtrühma paneb kokku tellija ja see koosneb konkursiga seotud ministeeriumite ja

teiste asjakohaste asutuste, sh taotlejate, ekspertidest. Koosolekud projekti etappides, kus

tuleb langetada olulisi valikuid või anda tagasisidet töölõikudele, tuleb kanda ajakava

tabelisse (hiljem, tegevuskava täpsustudes võidakse neid aegu muuta, lisada).

Projekti raames koostatud ja avalikustamiseks mõeldud dokumendid, sh vahe- ja

lõpparuanded, peavad olema eesti keeles (v.a uurimistulemuste lühikokkuvõte, mis peab

olema nii eesti- kui ka inglise keeles), keeleliselt korrektsed ja vajadusel keeleliselt

toimetatud.

Projekti kestus ja eelarve

Uuring peab olema teostatud hiljemalt 31.12.2025.

Uuringu maksimaalne eelarve on kuni 147 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kui

läbiviija on käibemaksukohuslane. Aja- ja tegevuskava planeerimisel arvestada:

- 2024 – 80 000 eurot + km

- 2025 – 67 000 eurot + km

Taotleja esitab projekti aja- ja tegevuskava Gantti tabeli kujul ning lisab juurde ka

vastutajad (mitte vastutaja nime, vaid rolli tasandil, mida konkreetse töölõigu eest vastutaja

selles projektis täidab).

Nõuded taotlejale

Taotlejal tuleb komplekteerida uurimisrühm, mida juhib projektijuht ning kus on olemas

järgnevad minimaalsed pädevused ja kogemused:

• projektijuhtimise pädevus:

o vähemalt ühe tellitava analüüsiga sarnase mahuga projekti (nt alus-, rakendus-

või turu-uuring, mõjuanalüüs vmt) juhtimise kogemus.

• kodanikuühiskonna ja vabatahtliku tegevuse valdkonna ekspertiis:

o sotsiaal- või seotud valdkonna alane kõrgharidus (vähemalt magistrikraad);

o laialdane tööalane praktiline või akadeemiline kogemus valdkonnas viimase

viie aasta jooksul;

o vajalik keeleoskus välisriikide materjalide kogumiseks ja analüüsimiseks.

• seiremetoodika väljatöötamise pädevus:

o sotsiaal- või seotud valdkonna alane kõrgharidus (vähemalt magistrikraad);

o viimase 10 aasta jooksul kogutud tugev tööalane kogemus (nt seiremetoodika

väljatöötamise projektis osalemine või samal teemal teadustöö avaldamine);

o vajalik keeleoskus välisriikide materjalide kogumiseks ja analüüsimiseks.

• uuringus kasutatavate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kogumise ja

analüüsimise meetodite valdamine:

o analüütikul peab olema kõrgharidus (vähemalt magistrikraad) eeldatavalt

sotsiaal- või terviseteadustes;

o vähemalt ühe kvalitatiivse ja ühe kvantitatiivse uuringu ja/või analüüsi

läbiviimise kogemus viimase viie aasta jooksul, sh vähemalt üks neist

kodanikuühiskonna valdkonnaga haakuval teemal;

o vajalik keeleoskus välisriikide materjalide kogumiseks ja analüüsimiseks.

Üks uurimisrühma liige võib katta mitut pädevust/kogemust. Minimaalne uurimisrühma

liikmete arv on neli. Uurimisrühma liikmete pädevust ja/või kogemust tuleb taotluses

tõendada. Kui üks uurimisrühma liige täidab mitme pädevuse nõuet, peab ta vastama

mõlemale rollile pandud nõuetele.

Kui taotleja kaasab uurimisrühma asjakohaseid lisapädevusi, mis on tellija hinnangul

projekti läbiviimiseks olulised (nt vaimse tervise ekspertiis), arvestatakse seda taotluse

hindamisel. Lisapädevuseks on nt ka: poliitikasoovituste tegemise kogemus;

rahvusvahelistes, võrdlevates uurimis- ja arendusprojektides osalemise ja/või nende

juhtimise kogemus. Lisapädevuste asjakohasust tuleb taotluses põhjendada.

Taotluse hindamisel võetakse arvesse uurimisrühma liikmete avaldatud teaduspublikatsioone

tellija hinnangul analüüsiga haakuvates valdkondades.

Taotleja esitab uurimisrühma liikmete pädevused, kogemused ja rollide kirjeldused.

Taotlusele lisatakse uurimisrühma liikmete CV-d või link ETIS-es asuvale CV-le, kust peab

saama näha ka uurimisrühma liikmete keeleoskuseid.

Kui projekti kaasatakse alltöövõtjaid, tuleb nende kohta esitada kaasamise põhjendus, mis

sisaldab infot alltöövõtja pädevus(t)e kohta.

Taotlusvoor korraldatakse ETISes ning taotlusvoor jääb avatuks kuni 6. mai kell 17.00

võimalusega vajadusel pikendada kuni 13. mai kell 17.00. Pikenduse vajadusest anda

ETAGile teada hiljemalt 30. aprillil. Enne taotluse esitamist on taotlejatel võimalik kohtuda

Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium esindajatega avaliku infotunni raames, et küsida

täiendavaid küsimusi.

Oodatav tulemus/väljundid

Projekti tulemuseks on uurimisraport (lõpparuanne).

Makseid tehakse peale (vahe)aruannete heaks kiitmist. Juhul, kui taotlejal on erisoove

(sagedasemad väljamaksed kui allpool pakutud intervall), siis tuleb see taotluses ära märkida.

Tehtud kulusid tuleb eelarve real üldistatult kajastada nii vahearuande kui ka

lõpparuandega kood esitatavas kuluaruandes (nt kogusumma personalikuludeks, kuid ilma

kuludokumentide, nimede ja tööajatabeliteta). Kuluaruandes esitatakse lühidalt ka tegevuste

kirjeldus.

Uuringu tulemus tuleb vormistada järgmiste aruannetena:

1. Vahearuanne (hiljemalt 15.12.2024).

○ Vahearuandes esitatakse uurimistulemused kõigi kolme uurimis- ja

arendusülesande kohta vastavalt taotluses esitatud aja- ja tegevuskavale (nt

seiremetoodika kirjeldus, vabatahtlikus tegevuses osalemise kaardistus,

ülevaade koostöömudelitest vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori

vahel).

○ Samuti esitatakse selles ülevaade tehtust, kasutatud metoodikate kirjeldus

ning ka järgnevate etappide täpsustatud uuringudisain.

○ Vahearuande peab heaks kiitma ETAG-i moodustatud juhtrühm, kuhu

kuuluvad tellijate ja täitjate esindajad. Vajadusel korrigeeritakse projekti

fookust pärast vahearuande heakskiitmist.

2. Lõpparuanne (hiljemalt 31.12.2025) koondab terviklikult kõiki tulemusi ja

väljatöötatud metoodikaid, mis katavad kõik uurimis- ja arendusülesanded ning

uurimisküsimusi:

○ Seiremetoodika valdkondliku arengu seiramiseks.

○ Aruanne “Analüüs vabatahtlike tegevusest ja trendidest Eestis viimasel 5

aastal”.

○ Analüüs vabatahtlike, vabaühenduste ja avaliku sektori koostöövormidest

Eestis ja välisriikides ning soovitused Eestile selliste koostööpraktikate

ülevõtmiseks (vajadusel igale valdkonnale või ministeeriumile eraldi).

○ Lõpparuande peab heaks kiitma ETAG-i moodustatud juhtrühm.

Lisaks aruannetele ootame:

1. analüüsi läbiviija poolt valmisolekut tutvustada analüüsi tulemusi kuni kahel

tellija(te) poolt korraldatud üritusel;

2. analüüsi läbiviija poolt kujundatud ja visuaalidega täiendatud keeleliselt korrektset ja

keeleliselt toimetatud uurimistulemuste lühikokkuvõtet (kuni 2 lk) eesti ja inglise

keeles.

Taotleja võib esitada ettepanekuid täiendavateks uurimistulemuste tutvustamise väljunditeks,

sh teaduspublikatsioonideks.

Lähteülesande lisad:

1. Hindamisjuhend ja -kriteeriumid 2. Juhtrühma töökord (näidis, koostöös juhtrühmaga võib

seda muuta) 3. Ajakava Gantti tabelina (vabatahtlik näidis) 4. Kuluaruande vorm (eelnõu, koostöös tellijaga võib seda

muuta) 5. Vahe- ja lõpparuande vorm (eelnõu, koostöös

juhtkomisjoniga võib seda muuta) 6. Teenuse osutamise lepingu eelnõu

1. Rahuldan konkursile „Vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse arengusuundumused ja võimalused. Analüüs ja ettepanekud poliitika või sekkumiste kujundamiseks“ esitatud

uuringuettepaneku: 1.1. „Vabatahtlike ja kogukondlike tegevuste suundumuste ja seirevõimaluste analüüs“,

taotleja Tartu Ülikool (Eesti Teadusinfosüsteemis taotlus nr VABU4).

2. Jätan rahuldamata järgmised uuringuettepanekud Eesti Teadusinfosüsteemis: 2.1. taotlus nr VABU2; 2.2. taotlus nr VABU3;

2.3. taotlus nr VABU5.

3. Konkursi hindamise tulemused on uuringuettepaneku esitajatele edastatud Eesti Teadusinfosüsteemi vahendusel.

Käskkirja andmise alused:

1. Hindamiskomisjoni 31.05.2024 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 7.1-1/24/2); 2. Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur vahel

10.04.2024 sõlmitud teenuse osutamise leping nr 1.4-6/24/5.

(allkirjastatud digitaalselt) Anu Noorma

juhatuse esimees

JUHATUSE KÄSKKIRI

Tartu 27.06.2024 nr 1.1-4/24/145

Konkursi tulemuste kinnitamine

1 (4)

Teenuse osutamise leping nr 1.4-6/24/11

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG), keda esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Anu Noorma, (edaspidi ETAG), ja

Siseministeerium keda esindab põhimääruse alusel kantsler Tarmo Mii l i ts, ja

Sotsiaalministeerium, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Maarjo Mändmaa

(edaspidi koos tellija või tellijad),

ja

Tartu Ülikool, keda esindab Tartu Ülikooli rektori 29. detsembri 2017. a käskkir ja nr 19 „Grandikeskuse

kirjeldus“ alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku, (edaspidi teenuse osutaja)

lähtudes ETAGi korraldatud avaliku konkursi „Vabatahtliku tegevuse arengud, nende seiramine ja

koostöö soodustamine avaliku sektoriga“ tulemustest sõlmisid käesoleva lepingu järgnevas:

1. Lepingu ese

1.1. Lepingu alusel teeb teenuse osutaja teadus- ja arendustöö „Vabatahtlike ja kogukondlike tegevuste suundumuste ja seirevõimaluste analüüs“ (ETISe kood VABU4; edaspidi töö või uuring)

ning tellija tasub selle eest 146 883 eurot ( l isandub seaduses sätestatud käibemaks). 1.2. Töö eesmärk, selle juurde kuuluvad osad, töö tulemuse kirjeldus, töö tegemise tähtajad, nõuded,

millele valmis töö peab vastama ning muu vajalik informatsioon lepingu täitmiseks on toodud lepingu lisades „Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega“ (lisa 1), „Lähteülesanne“ (lisa 2), „ETAGi juhatuse

otsus uuringu rahastamise kohta” (lisa 3).

2. Lepingu dokumendid 2.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja muudest kokkulepetest, mis sõlmitakse lepingu

sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ja mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

2.2. Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.3. Lisa 1 – Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega;

2.4. Lisa 2 – Lähteülesanne;

2.5. Lisa 3 – Rahastusotsus.

3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

3.1. Teenuse osutaja annab kokkulepitud nõuetele vastava töö ETAGile üle järgmiselt:

3.1.1. vahearuanne hiljemalt 15.12.2024;

3.1.2. lõpparuanne hiljemalt 31.12.2025.

3.2. Aruandeid hindab juhtrühm, kes teeb vajadusel ettepanekuid asjaomase aruande täiendamiseks.

3.3. Töö loetakse vastuvõetuks asjaomase aruande heakskiitmisega juhtrühma poolt. Eraldi

üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata.

4. Autoriõigused

4.1. Varalised õigused töö ja selle tulemuste suhtes, sealhulgas õigus taotleda töö ja selle tulemuse suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi omanikuks,

kuuluvad teenuse osutajale.

2 (4)

4.2. Teenuse osutaja annab Sotsiaalministeeriumile ja Siseministeeriumile tasuta lihtlitsentsi töö ja selle tulemuste ning nendega seotud intellektuaalse omandi kasutamiseks. Lihtlitsents antakse koos

all-litsentsi andmise õigusega. 4.3. Kui töö ja selle tulemuste kasutamiseks litsentsisaajate poolt on vajalik kolmanda isiku

intellektuaalse omandi litsents, siis tagab teenuse osutaja ka sellise litsentsi saamise tellijale ühes all- litsentsi andmise õigusega.

4.4. Kolmandatele isikutele antakse lihtlitsentse töö tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel turutingimustel.

4.5. Litsents loetakse antuks punktis 1.2 nimetatud dokumentide või andmete üleandmisega tellijale.

5. Tasu 5.1. Töö korrektse teostamise eest maksavad Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium teenuse

osutajale tasu 146 883 eurot (lisandub seaduses sätestatud käibemaks), millest Sotsiaalministeerium katab 40% ja Siseministeerium 60%

5.2. Tasu makstakse kahes osas:

5.2.1. 80 000 eurot ( lisandub seaduses sätestatud käibemaks) pärast vahearuande heakskiitmist; 5.2.2. 66 883 eurot ( lisandub seaduses sätestatud käibemaks) pärast lõpparuande heakskiitmist.

5.3. Tasu maksmise aluseks on teenuse osutaja esitatud arve. Teenuse osutaja esitab Sotsiaalministeeriumile ja Siseministeeriumile eraldi arve vastavalt asjaomase ministeeriumi

proportsiooni le makstavas tasus.

6. Poolte kohustused

6.1. ETAG kohustub: 6.1.1. nõustama teenuse osutajat vajadusel aruannete täitmisel ja esitamisel; 6.1.2. andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm; 6.1.3. korraldama juhtrühma tööd, sealhulgas korraldama aruannete hindamise.

6.2. Sotsiaal - ja Siseministeerium kohustuvad: 6.2.1. tasuma tehtud töö eest teenuse osutajale vastavalt lepingu punktile 5; 6.2.2. tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel.

6.3. Teenuse osutaja kohustub: 6.3.1. tegema töö vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitud eesmärkidele ja kirjeldusele; 6.3.2. Informeerima tellijaid koheselt töö tegemise käigus ilmnenud probleemidest ja lepingu või selle

lisade muutmise vajadusest; 6.3.3. andma Sotsiaal- ja Siseministeeriumile üle lepingus ja selle lisades nimetatud dokumendid ja

andmed;

6.3.4. viima koostöös tellijaga ellu lepingus ja selle lisades nimetatud koostöövormid (sealhulgas analüüsi tutvustamine, kohtumised tellija esindajatega);

6.3.5. esitama ETAGile aruanded vastavalt lepingu punktile 3; 6.3.6. esitama ETAGile uurimisprojekti esimese kuue kuu jooksul uurimistöö andmehaldusplaani;

6.3.7. arvestama tellija kirjalikult tehtud märkustega ja antud juhistega, kui need on kooskõlas lepinguga;

6.3.8. nimetama Sotsiaalministeeriumit ja Siseministeeriumit lepingu esemes kirjeldatud tegevuse rahastajana kõigis asjakohastes trükistes (artiklid, raamatud, muud trükised jne) ja avalikel esinemistel.

7. Vastutus

7.1. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus ja hoolsalt ning lähtudes hea teadustava põhimõtetest.

3 (4)

7.2. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittetäitmise korral, kui täitmisest keeldumise õigus ei tulene lepingust või seadusest.

7.3. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei

saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

7.4. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega.

7.5. Pool teatab teistele pooltele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt

kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises.

7.6. Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja lepingut rikkunud pool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne) päevase tähtaja jooksul asunud kohustust täitma.

7.7. Juhul, kui teenuse osutaja viivitab põhjendamatult töö tegemisega ja ei ole tööd üle andnud kahe kuu möödumisel arvates punktis 3 sätestatud üleandmise tähtajast või rikub oluliselt lepingus ja selle lisades toodud töö teostamise nõudeid, on tellijatel õigus lepingust ühepoolselt taganeda.

7.8. Juhul, kui tellija on viivitanud teenuse osutajale tasu maksmisega rohkem kui kuu üle punktis 5

kokkulepitud tähtaja või rikub oluliselt käesolevas lepingus või selle lisades sätestatud kohustusi, on teenuse osutajal õigus ilma tööd üle andmata lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse teenuse osutajale tekitatud kahju (eelkõige viivist).

8. Lepingu kehtivus ja l õppsätted

8.1. Leping sõlmitakse eesti keeles elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt. Leping jõustub allkirjastamisest.

8.2. Tellijal on õigus leping üles öelda igal ajal, tasudes teenuse osutajale lepingu ülesütlemise päevaks faktiliselt teostatud ja üle antud töö eest.

8.3. Juhul kui poolele saab aruannete hindamisel teatavaks, et uuringu tegevused ei võimalda saavutada lepingus ja selle lisades ära toodud eesmärke ja tulemusi või töö valmimisele esitatavaid

nõudeid on võimatu saavutada, on tellijal õigus tegevuste elluviimine osaliselt või täielikult peatada ja alustada läbirääkimisi teenuse osutajaga muudatuste tegemiseks uuringu edasisel tegemisel.

8.4. Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras

Tartu Maakohtus. 8.5. Lepingu kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täitmiseni.

4 (4)

9. Poolte andmed:

Tel l i jad:

Tarmo Miilits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maarjo Mändmaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Noorma

/allkirjastatud digitaalselt/

Teenuse osutaja:

Siret Rutiku

/allkirjastatud digitaalselt/