| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 14-5/252634/2509209 |
| Registreeritud | 19.12.2025 |
| Sünkroonitud | 22.12.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine |
| Sari | 14-5 Menetlusse võtmata avaldus (isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid) |
| Toimik | 14-5/252634 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Maksu- ja Tolliamet |
| Saabumis/saatmisviis | Maksu- ja Tolliamet |
| Vastutaja | Kristi Lahesoo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Maksu- ja Tolliamet
Teie nr
Meie 19.12.2025 nr 14-5/252634/2509209
Liisinguandja mootorsõidukimaksu seaduse tähenduses
Austatud peadirektor
Pöördun Teie poole liisinguandja mõiste sisustamise küsimuses mootorsõidukimaksu kontekstis.
Küsimusi on selle mõistega kahest aspektist.
Esiteks. Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kes sõlmis 2021. aasta aprillis liisingulepingu AS-
ga Kreditex AB. AS-l Kreditex AB oli lepingu sõlmimise ajal olemas Finantsinspektsiooni
tegevusluba krediidi andmiseks. 2023. aastal tunnistas Finantsinspektsioon tegevusloa kehtetuks1
ning liisinguandja rolli võttis üle hoiu-laenuühistu (Eestihoius HLÜ). Majandustegevuse registri
järgi on sellel ettevõtjal tegevusluba, tegevusalana on märgitud finantseerimisasutusena
tegutsemine.2 Avaldaja jäi ilma lastelt ettenähtud maksusoodustusest. Maksu- ja Tolliametilt saadud
teabe järgi ei käsitleta hoiu-laenuühistut praegu liisinguandjana.
Teiseks on õiguskantslerile laekunud avaldusi inimestelt, kes kasutavad mootorsõidukit
liisingulepingu alusel, mis on sõlmitud ettevõtjatega, kellel pole krediidi andmiseks
Finantsinspektsiooni tegevusluba. Need inimesed ei saa maksusoodustust, kuigi on liiklusregistris
märgitud liisitud sõiduki vastutava kasutajana. Riigi silmis on maksumaksja liisinguandja, inimesed
tasuvad maksu liisinguandjate kaudu.
Seadus ei sätesta liisinguandja mõistet ega sea piirangut selle kohta, et isikut saaks käsitleda
liisinguandjana, peab tal olema krediidi andmiseks tegevusluba või täidetud muud sarnased nõuded.
Maksu- ja Tolliamet on oma kodulehel avaldanud allpool toodud liisinguandja mõiste
(Mootorsõidukimaksu käsiraamatus, alajaotise „Mõisted“ all).
Liisinguandjad mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS) § 5 lõike 2 tähenduses on:
1. krediidiasutused ehk pangad – võivad liisingut anda neile väljastatud tegevusloa alusel;
2. krediidiasutusega ühte gruppi kuuluvad liisinguettevõtted, kellel ei ole vaja eraldi tegevusluba
ning kes peavad krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõike 8 alusel nõudeid täitma ja
kelle kohta Finantsinspektsioon peab eraldi nimekirja
1 AB Kreditex AS (tegevusluba kehtetuks tunnistatud 31.10.2023 otsusega) | Finantsinspektsioon 2 MTR, loa nr FFA000078
2
3. muud tarbijatele liisingut pakkuvad ettevõtted, kes ei kuulu punktide 1 ja 2 kategooriate alla,
ning kes tegutsevad Finantsinspektsiooni väljastatud krediidiandja loa alusel;
4. hoiu-laenuühistud ja muud liisingfirmad – kvalifitseeritakse finantseerimisasutuseks rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel ning kuuluvad Rahapesu Andmebüroo
järelevalve alla. Ettevõttel peab olema majandustegevuse registris kehtiv tegevusluba
„Finantseerimisasutusena tegutsemine“, tegevusala liik „Hoiu-laenuühistud“ või
„Liisingutehingud“.
Liisinguandjateks ei loeta MSMSi tähenduses ülepiirilisi pangateenuste pakkujaid ja
krediidivahendajaid.
Maksukorralduse seaduse § 83 lg 1 järgi maksustatakse seaduse või heade kommetega vastuolus
olevat tehingut võrdväärselt õiguspärase tehinguga, kusjuures seadusevastase tegevuse tagajärjed
toovad kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest
sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. Maksukorralduse seaduse § 83 lõike 2 järgi võib tehingu
või toimingu vastuolu seaduse või heade kommetega kaasa tuua maksukohustuse suurenemise, kui
nii on seadusega sätestatud.
Millele tuginedes on Maksu- ja Tolliamet liisinguandja mõiste määratlenud, kitsendades seda
tegevusloa nõudega?
Palun selgitada ka eespool kirjeldatud juhtumit, mil liisinguleping oli sõlmitud tegevusloa alusel
tegutsenud ettevõtjaga, kelle tegevusloa kehtetuks tunnistamisel võttis liisinguandja kohustused üle
hoiu-laenuühistu. Mis põhjusel ei käsitleta kirjeldatud juhtumil avaldajat maksumaksjana (kellel
oleks õigus lastelt ettenähtud maksusoodustusele), kuigi hoiu-laenuühistu vastab Maksu- ja
Tolliameti kodulehel avaldatud määratlusele sellest, kes on liisinguandja?
Võimalusel palun vastust hiljemalt 9. jaanuaril 2026.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristi Lahesoo 693 8409