Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 9.2-4/2024/4325-1 |
Registreeritud | 13.03.2024 |
Sünkroonitud | 30.03.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 9.2 Taristu haldamine |
Sari | 9.2-4 Teeregistri- ja riigimaanteede haldamise alane kirjavahetus |
Toimik | 9.2-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
Vastutaja | Kuno Männik (Users, Strateegilise planeerimise teenistus, Teevara osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE
Kambja vallas asuvad kohalikud teed
9490091 Rehepapi tee km 0 – 0,943
9490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455
9490264 Tehnopargi tee km 0 – 1,993
9490093 Tõrvandi sissesõit km 0 – 0,384
9490041 Ülenurme sissesõit km 0 – 0,263
Koostaja:
Transpordiameti teevara osakond
Tallinn 2023
2
Sisukord
1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3
2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused .......................................................................... 3
3. 9490091 Rehepapi tee km 0 – 1,993, 9490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455 ja 9490264
Tehnopargi tee km 0 – 0,943 riigitee tunnuste hindamine riigitee tunnuste hindamine……….5
4. 9490091 Rehepapi tee km 0 – 1,993, 9490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455 ja 9490264
Tehnopargi tee km 0 – 0,943 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte........................….……13
5. 9490093 Tõrvandi sissesõit km 0 – 0,384 ja 9490041 Ülenurme sissesõit
km 0 – 0,263 riigitee tunnuste hindamine………...…………………………………..……..15
6. 9490093 Tõrvandi sissesõit km 0 – 0,384 ja 9490041 Ülenurme sissesõit km 0 – 0,263
riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte………………………….………………….……..….18
7. Aruande kokkuvõte………………………………………………………………………..19
3
1. Sissejuhatus
Kambja Vallavolikogu 29.juuni 2022.a otsuse nr 41 alusel esitas Kambja Vallavalitsus
(edaspidi vald) oma kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 Tartu maakonnas Kambja vallas asuva 3
riigitee üleandmiseks kohalikuks teeks, 5 kohaliku tee üleandmiseks riigiteeks ja 6-l teel, mis
osaliselt paiknevad riigile kuuluval maaüksusel, asjaõiguste omandamiseks neil paiknevate
teede seadustamisel kohalikuks teeks. Riigitee tunnustele vastavuse hindamine teostatakse 3
aruandena, grupeerides taotluse esemed eelmainitud 3 eesmärgi põhiselt.
Käesolevas aruandes hinnatakse 5 kohaliku tee:
o 9490041 Ülenurme sissesõit km 0,0 – 0,263
o 9490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455
o 9490091 Rehepapi tee km 0,0 – 0,943
o 9490093 Tõrvandi sissesõit km 0,0 – 0,384
o 9490264 Tehnopargi tee km 0,0 – 1,993
vastavust riigitee tunnustele eesmärgil anda need Kambja valla kohalikud teed riigiteeks.
Teeregistri andmetel on kohaliku tee 9490091 Rehepapi tee tegelik aadress km 0 – 1,993 ja
kohaliku tee 9490264 Tehnopargi tee tegelik aadress km 0-0,943. Taotluse koostajal on
inimliku eksimusena aadressid vahetusse läinud. Edasiselt kasutatakse aruandes üleantavate
kohalike teede kohta teeregistri andmeid.
Loetletud 5 kohalikku teed on parema arusaadavuse nimel otstarbekas hinnata sihtkohti
ühendavate tulevaste tervikteedena, mille moodustavad 2 jätkuvat marsruuti:
1) 9490091 Rehepapi tee km 0 – 1,993, 490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455 ja
9490264 Tehnopargi tee km 0 – 0,943;
2) 9490093 Tõrvandi sissesõit km 0 – 0,384 ja 9490041 Ülenurme sissesõit
km 0 – 0,263.
2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused
Taotluse läbivaatamisel hinnatakse tee vastavust riigitee tunnustele s.h. eeldustele riigitee liigi
määramiseks. Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee
määramise juhendile analüüsitakse neljale riigitee tunnusele koosmõjus vastavust:
2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud
ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud
piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba
juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi
haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib
riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.
Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei
saa määrata riigiteeks.
2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud
asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene
liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise
liikluskorra.
Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:
4
Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis
võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri
piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.
Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus
reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste
(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.
Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine
kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale
tähtsate sihtkohtade vahel.
Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks
otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.
Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine
liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.
Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks
ajutisele teele üle jäätunud veekogu.
Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis
pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.
Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite
liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite
liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või
liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.
Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:
1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele
turvalisem, omaette liikluskeskkond;
2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi
„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada
mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks
kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.
2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee
liigile:
Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub
rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või
rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.
Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning
kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,
suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline
transpordisõlm.
Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise
linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või
suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:
1) transpordisõlme rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või
maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise
õigusega kaubasadamasse;
2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;
3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.
Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike
ja liiklussõlmede alal.
Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.
5
Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks
mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks
liigitatakse ka riigi kergliiklustee.
Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:
1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi
ja sõida“ parklaga;
2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;
3) riikliku huvikohaga;
4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.
2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada
teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:
1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega
tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,
arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike
piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.
2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja
võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.
3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba
juurdepääs teerajatistele.
Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee
liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.
3. 9490091 Rehepapi tee km 0 – 1,993, 9490066 Tamme tänav km 0,77 –
1,455 ja 9490264 Tehnopargi tee km 0 – 0,943 riigitee tunnuste hindamine
Need 3 kohalikku teed moodustavad jätkuva marsruudi ja parema arusaadavuse nimel on
otstarbekas hinnata neid koos sihtkohti ühendava tulevase tervikteena.
Kohalikud teed 9490091 Rehepapi tee km 0 – 1,993, 9490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455
ja 9490264 Tehnopargi tee km 0 – 0,943 (edaspidi tee või teed) paiknevad Tartu maakonnas
Kambja vallas Soinaste külas ja Tõrvandi alevikus.
Riigile üleandmisel moodustuks 3-st jätkuva marsruudiga kohalikust teest 1 riigi terviktee
paralleelselt põhimaanteega 2 Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa.
Teede asukoht on näidatud joonisel 1.
6
Joonis 1. Kohalike teede 9490091 Rehepapi tee km 0–1,993, 490066 Tamme tänav km 0,77 –
1,455 ja 9490264 Tehnopargi tee km 0– 0,943 asukoht Kambja vallas (sinine joon).
Kinnistute andmed ja maakorraldustööde vajadus enne üleandmist:
Kohaliku tee 9490091 Rehepapi tee km 0 – 1,993 maakasutus.
Peale Maanteeameti poolt tee rekonstrueerimist Tartu läänepoolse ümbersõidu koosseisus
paikneb tee osaliselt munitsipaalmaal ja osaliselt riigimaal:
1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 8031250, katastritunnus
94901:001:0609, pindala 6578 m², sihtotstarve transpordimaa 100%,
munitsipaalomand;
2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5256350, katastritunnus
94901:006:0732, pindala 894 m² ,sihtotstarve transpordimaa 100%, riigiomand;
3) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4595404, katastritunnus
94901:006:0736, pindala 2849 m² (osaliselt), sihtotstarve transpordimaa 100%,
riigiomand;
4) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3350804, katastritunnus
94901:006:0407, pindala 2733 m² (osaliselt), sihtotstarve transpordimaa 100%,
riigiomand;
7
5) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3409804, katastritunnus
94901:006:0418, pindala 841 m² (osaliselt), sihtotstarve transpordimaa 100%,
riigiomand;
6) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3351004, katastritunnus
94901:006:0409, pindala 2367 m² (osaliselt),sihtotstarve transpordimaa 100%,
riigiomand;
7) Kinnistusraamatusse kandmata, katastritunnus 94901:001:0567, pindala 6543 m²,
sihtotstarve transpordimaa 100%, munitsipaalmaa;
8) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3410704, katastritunnus
94901:006:0426, pindala 2920 m² (ühine teise riigiteega), sihtotstarve transpordimaa
100%, riigiomand;
9) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5767850, katastritunnus
94901:006:0751, pindala 276 m² (ühine teise riigiteega), sihtotstarve transpordimaa
100%, riigiomand;
10) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5758050 katastritunnus
94901:006:0274, pindala 2,70 ha (ühine teise riigiteega), sihtotstarve transpordimaa
100%, riigiomand;
11) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5767850, katastritunnus
94901:006:0752, pindala 187 m² (ühine teise riigiteega), sihtotstarve transpordimaa
100%, riigiomand;
12) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4596504, katastritunnus
94901:006:0748, pindala 891 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, riigiomand;
13) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 15503150, katastritunnus
94901:001:0566, pindala 6655 m², sihtotstarve transpordimaa 100%,
munitsipaalomand;
14) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4855504, katastritunnus
94901:007:1848, pindala 109 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, riigiomand;
15) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4813704, katastritunnus
94901:007:1850, pindala 46 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, riigiomand;
16) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4813604, katastritunnus
94901:007:1852, pindala 187 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, riigiomand;
Teede üleandmisele eelnevalt on vajalikud maakorraldustööd, moodustades olemasoleva
kinnisasja jagamisega eraldi maaüksused tulevase riigitee teenindamiseks.
Vajadus on riigile kuuluva 3 kinnisasja jagamiseks, kohalikule omavalitsusele kuuluva 1
kinnisasja jagamiseks ja kohalikule omavalitsusele kuuluvale ühele maaüksusele IKÕ
seadmiseks (või jagatud osa omandamiseks). Üks munitsipaalmaa maaüksus vajab
kinnistusraamatusse kandmist.
8
Joonis 2. Riigi maaüksuse 94901:006:0409 jagamise ettepanek (kollane joon punasel taustal).
Joonis 3. Riigi maaüksuste 94901:006:0407 ja 94901:006:0418 jagamise ettepanek (kollane
joon punasel taustal).
9
Joonis 4. Munitsipaalmaa üksuse 94901:001:0563 jagamise ettepanek (kollane joon punasel
taustal).
Joonis 5. Munitsipaalmaa üksuse 94901:006:0408 jagamise või riigi kasuks IKÕ seadmise
ettepanek
10
Kohaliku tee 9490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455 maaksustus.
Peale Maanteeameti poolt tee rekonstrueerimist Tartu läänepoolse ümbersõidu koosseisus
paikneb tee osaliselt munitsipaalmaal ja osaliselt riigimaal:
1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 13400150, katastritunnus
28301:001:0236, pindala 22166 m² (osaliselt), sihtotstarve transpordimaa 100%,
munitsipaalomand;
2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4865204, katastritunnus
94901:007:1854, pindala 4182 m² (osaliselt) ,sihtotstarve transpordimaa 100%, riigiomand
3) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 12867050, katastritunnus
94901:001:0563, pindala 9946 m² (osaliselt), sihtotstarve transpordimaa 100%,
munitsipaalomand
Teede üleandmisele eelnevalt on vajalikud maakorraldustööd, moodustades olemasoleva
kinnisasja jagamisega eraldi maaüksused tulevase riigitee teenindamiseks.
Vajadus kohalikule omavalitsusele kuuluva 1 kinnisasja jagamiseks:
Joonis 6. Munitsipaalmaa üksuse 28301:001:0236 jagamise ettepanek (kollane joon punasel
taustal).
KOV poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee 9490264 Tehnopargi tee km 0 – 0,943
maakasustus:
Tee paikneb eramaadel:
1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3438904, katastritunnus
94901:007:1345, pindala 3994 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, eraomand;
2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4444504, katastritunnus
94901:007:1698, pindala 664 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, eraomand;
3) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4442904, katastritunnus
94901:007:1682, pindala 2506 m² (osaliselt), sihtotstarve transpordimaa 100%, eraomand;
4) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4444504, katastritunnus
94901:007:1697, pindala 120 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, eraomand;
11
5) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4442904, katastritunnus
94901:007:1696, pindala 81 m² (osaliselt), sihtotstarve transpordimaa 100%, eraomand;
6) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 12351550, katastritunnus
94901:001:0576, pindala 2704 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, eraomand;
7) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3020104, katastritunnus
94901:007:1334, pindala 2430 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, eraomand;
8) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3272404, katastritunnus
94901:007:1137, pindala 4227 m², sihtotstarve transpordimaa 100%, eraomand;
Teede üleandmisele eelnevalt on vajalikud maakorraldustööd, moodustades olemasoleva
kinnisasja jagamisega eraldi maaüksused tulevase riigitee teenindamiseks.
Vajadus 2 eramaa üksuse jagamiseks ja üleantava tee teenindamiseks vajalike eramaa üksuste
omandamiseks kohaliku omavalitsuse poolt:
Joonis 7. Eramaa üksuse 94901:007:1682 jagamise ettepanek (kollane joon punasel taustal).
12
Joonis 8. Eramaa üksuse 94901:007:1696 jagamise ettepanek (kollane joon punasel taustal).
Teeregistri andmed:
9490091 Rehepapi tee km 0 – 1,993. Tee pikkus 1,993 km. Värskendamata andmetel
teeregistris kruusatee, aga tegelikult Maanteeamet ehitas Tartu läänepoolse ümbersõidu projekti
alusel sinna kattega tee. Tee pikkus 1,993 kilomeetrit. Teeregistris on 6 meetri laiuse
sõiduteega asfaltbetoonkattega tee, mis paikneb 8 m laiusel muldkehal. Laiuste andmed vajavad
täpsustamist.
9490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455. Teelõigu pikkus 0,685 km. Kattega tee, katte laius 6
m, muldkeha laius 9 m. Laiuste andmed vajavad täpsustamist.
9490264 Tehnopargi tee km 0 – 0,943. Tee pikkus 0,943 km. Asfaltbetoonkattega tee, katte
laius 7 m, muldkeha laius 10 m.
Kolme üleantava järjestikuse kohaliku tee kogupikkus 3,621 km.
Hindamine tulemused tunnuste lõikes:
3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
9490091 Rehepapi tee on 14.10.2008.a. valla poolt määratud avalikult kasutatavaks teeks selle
kandmisega kohalike teede nimekirja.
13
9490066 Tamme tänav on 07.12.2004.a. valla poolt määratud avalikult kasutatavaks teeks selle
kandmisega kohalike teede nimekirja.
9490264 Tehnopargi tee kohta on vallal sõlmitud avalikult kasutatava eratee leping
23.03.2015.a.
Teedel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.
Taotluses esitatud asukohtades teed vastavad riigitee tunnusele.
3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
Teedel on kahesuunaline 1+1 sõiduradadega liiklus. Tee alguspunktist Soinaste külas
ringristmikul Variku viadukti lähedal kuni Tõrvandi alevikuni on ca 2,0 km ulatuses asulaväline
liikluskord. Liiklussageduse loenduse andmeid ei ole. Piirkiirus 50 km/h, kohati ka 40 km/ h ja
30 km/h. Tõrvandi alevikus kuni teede lõpuni ringristmikul riigiteega 22132 Ülenurme-Külitse
ca 1,62 km ulatuses on asulasisene liikluskord tähistatuna liiklusmärgiga 571 „Asula“. Valdav
on asulaväline liikluskord – 55% teede kogupikkusest. Kergliiklejad on mootorsõidukitest
eraldatud omaette kergliiklusteega (teede algusest kuni Tõrvandi ringristmikuni) ja
kõnniteedega (Tehnopargi teel). Hinnanguliselt on teedel kergliiklejate sagedus >40 ja
mootorsõidukite sagedus >2000 ühiku ööpäevas, mis „Kergliiklustaristu kavandamise juhendi“
rakendamisel panebki sõidutee omanikule kohustuse kergliiklustee rajamiseks. See nõue on
täidetud. Teede äärsed kergliiklusteed riigi transpordimaal tagavad kergliiklejatele võimaluse
liigelda Tartu linna ja lõuna poole jääva piirkonna vahel, kuna paralleelselt kulgeva 2+2
sõidurajaga ja lubatud suurima kiirusega 100 km/h põhimaantee kõrval kergliiklusteid pole.
Teede ääres on kogu ulatuses teevalgustus. Tuginedes Transpordiameti riigiteede valgustamise
juhisele, ei ole sõiduteede valgustamine teeomanikule kohustuslik 9490091 Rehepapi teel ja
9490066 Tamme tänaval km 0,77 – 1,455, kus kergliiklejatele on ehitatud omaette teed. Need
valgustusrajatised peaksid jääma kohalikule omavalitsusele, vajadusel seadustades nende
paiknemise riigimaal isikliku kasutusõiguse seadmisega. 9490264 Tehnopargi teel km 0 – 0,943
äärekiviga kõnniteedega osal tuleks kohalikul omavalitsusel ja Transpordiametil kokku leppida
ratsionaalne valgustuse omand ja juhtimine. Liikluse iseloomuks on hargnevate kohalike
põiktänavate liikluse kogumine ja jaotamine, tootmisettevõtetele juurdepääsu tagamine.
Intensiivse kasutusega põhimaanteega 2 paralleelselt kulgedes on teede üheks funktsiooniks
ajutiselt ümbersõidu võimaldamine, kui põhimaantee avarii korral suletakse. Tartu läänepoolse
ümbersõidu projekti koosseisus põhimaanteele 2+2 sõiduradade rajamisel muutus võimatuks
kõrvalmaanteelt 22129 Tõrvandi-Lemmatsi vasakpööre põhimaanteele 2, mistõttu vasakule
pöörajad peavad läbima praegust kohalikku Rehepapi teed. Teatud määral võib teedel olla ka
läbivat liiklust, sest teede lõpp-punktist jätkuvad marsruudid põhimaanteele 2 ja
kõrvalmaanteed 22132 pidi Tartu lennujaama. Teedel on maakondlik bussiliiklus.
Teeliikluse iseloom vastab osaliselt riigi kõrvalmaantee tunnusele.
3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Teed ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teedel ei ole tähtsust
rahvusvaheliste teede võrgustikus. Teed paiknevad kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse
halduspiirides, ühes külas ja ühes alevikus. Teed ühendavad alevit linnaga, teede alguspunkt on
Tartu linna (asustusüksus) piiril ja lõpp-punkt riigi kõrvalmaanteel Tõrvandi alevikus.
Tee omab tähtsust riigiteede võrgu toimepidevuse tagamisel, sest on kasutatav ajutise
ümbersõiduna avarii korral 2+2 sõidurajaga põhimaanteel 2. Teed võimaldavad ühenduse riigi
transpordisüsteemi sihtkohaga – Tartu lennujaamaga.
Teed vastavad riigi kõrvalmaantee ühendusfunktsiooni tunnusele.
14
3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Transpordiamet koos korrashoiu ettevõtjaga saab teedel tagada avalikult kasutatava tee
seisundinõuete ühtse täitmise, sest teed moodustavad koos olemasolevate riigiteedega 2, 2258,
2219, 22129,22132, 2264 ja 2268 optimaalse võrgustiku. Teede asukohas pole teetöid
takistavaid keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike piiranguid ning tehnovõrkude
kaitsevööndite kitsendusi. Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu
liikluskorralduse ja võimaldada sujuva liikuvuse mootorsõidukitele ja kergliiklejatele.
Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba
juurdepääs teerajatistele.
Teede konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval
hooldefirmal täita tee seisundinõudeid. Avalikuks kasutamiseks määratud erateel 9490264
Tehnopargi tee on enne üleandmist vaja teha korrastustöid, peamiselt kõnniteedel. Kohalikul
omavalitsusel tuleb enne teede üleandmist seadustada sundvalduse seadmisega teid
teenindavatel munitsipaalmaa ja eramaa üksustel veevarustuse, elektri- ja sidetrasside
paiknemine.
Teed vastavad teehoiu ja liikuvuse ühtseks korraldamiseks riigitee tunnusele.
4. 9490091 Rehepapi tee km 0 – 1,993, 9490066 Tamme tänav km 0,77 –
1,455 ja 9490264 Tehnopargi tee km 0 – 0,943 riigitee tunnuste hindamise
kokkuvõte
Kambja Vallavalitsus on oma kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 esitanud taotluse Tartu
maakonnas Kambja vallas Soinaste külas ja Tõrvandi alevikus kohalike teede 9490091
Rehepapi tee km 0 – 1,993, 490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455 ja 9490264 Tehnopargi tee
km 0 – 0,943 üleandmiseks riigiteeks.
9490091 Rehepapi tee pikkus 1,993 km. 9490066 Tamme tänavalõigu pikkus on 0,685 km.
Avalikult kasutatava eratee 9490264 Tehnopargi tee pikkus 0,943 km. Kolme üleantava
järjestikuse kohaliku tee kogupikkus 3,621 km.
Tegemist on 6 kuni 8 meetri laiuse asfaltbetoonist sõiduteega, mis paikneb 8 kuni 10 m laiusel
muldkehal. Sõidutee kõrval on omaette kergliiklusteed, osaliselt kõnniteed. Teed on
valgustatud.
Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.
Riigitee tunnus Kohalikest teedest 9490091 Rehepapi
tee km 0 – 1,993, 490066 Tamme
tänav km 0,77 – 1,455 ja 9490264
Tehnopargi tee km 0 – 0,943
moodustatav terviktee
Vastab Vastab
osaliselt
Ei vasta
1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides
sätestatud piiranguid järgides
V
15
2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX
3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti V
4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt
korraldada teehoidu ja liikuvust V
Tabel 1 Kohalikest teedest 9490091 Rehepapi tee km 0 – 1,993, 490066 Tamme tänav km
0,77 – 1,455 ja 9490264 Tehnopargi tee km 0 – 0,943 moodustatava terviktee riigitee tunnustele
vastavuse koondhinnang.
Kokkuvõttes praegustest kohalikest teedest 9490091 Rehepapi tee km 0 – 1,993, 490066
Tamme tänava lõigust km 0,77 – 1,455 ja 9490264 Tehnopargi tee km 0 – 0,943 moodustatav
terviktee vastab riigi kõrvalmaantee tunnustele. Kambja Vallavalitsuse taotluse 3,621 km
sõiduteede ja kõrval paiknevate kergliiklusteede üleandmiseks riigiteeks koos teid teenindavate
kinnisasjade tasuta omandamisega saab rahuldada.
Teede üleandmisele eelnevalt on kohalikul omavalitsusel vaja:
1) omandada eratee Tehnopargi tee km 0 – 0,943 koos teenindavate maaüksustega;
2) maakorraldustööna jagada tee alune 7 maaüksuse maa kaheks kinnisasjaks, andes riigile
tulevase riigi kõrvalmaantee teenindamiseks vajalikud maaüksused
3) kinnistada kinnistusraamatusse kandmisega munitsipaalmaa üksus katastritunnusega
94901:001:0567;
4) viia seisundinõuetele vastavasse seisukorda Tehnopargi tee km 0 – 0,943 äärsed
kõnniteed;
5) seadustada riigile üleantavatel maaüksustel võõraste tehnorajatiste paiknemine.
5. 9490093 Tõrvandi sissesõit km 0 – 0,384 ja 9490041 Ülenurme sissesõit km
0 – 0,263 riigitee tunnuste hindamine
Need 2 kohalikku teed moodustavad jätkuva marsruudi ja parema arusaadavuse nimel on
otstarbekas hinnata neid koos, sihtkohti ühendava tulevase tervikteena.
Kohalikud teed 9490093 Tõrvandi sissesõit km 0 – 0,384 ja 9490041 Ülenurme sissesõit
km 0 – 0,263 (edaspidi teed) paiknevad Tartu maakonnas Kambja vallas Tõrvandi alevikus ja
Ülenurme alevikus. Riigile üleandmisel moodustuks 2-st jätkuva marsruudiga kohalikust teest
1 riigi terviktee, mis ühendab kahel pool põhimaanteed 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa
paiknevaid kõrvalmaanteid.
Teede asukoht on näidatud joonisel 9.
16
Joonis 9. kohalike teede 9490093 Tõrvandi sissesõit km 0 – 0,384 ja 9490041 Ülenurme
sissesõit km 0 – 0,263 asukoht Kambja vallas (sinine joon).
Tee 9490093 Tõrvandi sissesõit kinnistute andmed ja kinnisasjade maakorraldusliku jagamise
vajadus.
Peale Maanteeameti poolt teede rekonstrueerimist Tartu läänepoolse ümbersõidu koosseisus
paikneb tee osaliselt munitsipaalmaal ja osaliselt riigimaal:
1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 12867050, katastritunnus
94901:001:0563, pindala 7972 m² (osaliselt) , sihtotstarve transpordimaa 100%,
munitsipaalomand;
2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 12867050, katastritunnus
94901:007:1679, pindala 5230 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%,
munitsipaalomand;
3) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4865204, katastritunnus
94901:007:1854, pindala 4182 m² (ühine teemaa teise riigiteega)) , sihtotstarve
transpordimaa 100%, riigiomand;
17
4) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 2451204, katastritunnus
94901:007:1693, pindala 3387 m² (ühine teemaa teise riigiteega) , sihtotstarve
transpordimaa 100%, riigiomand;
5) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4679904, katastritunnus
94901:007:1777, pindala 4056 m² (ühine teemaa teise riigiteega) , sihtotstarve
transpordimaa 100%, riigiomand;
6) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 6102550, katastritunnus
94901:007:0686, pindala 83970 m² (ühine teemaa teise riigiteega) , sihtotstarve
transpordimaa 100%, riigiomand, hoonestusõigus raudteefirmale.
Enne üleandmist on kohalikul omavalitsusel vaja jagada munitsipaalmaa üksus
94901:001:0563, andes riigile üle tulevase riigitee teenindamiseks vajaliku maaüksuse. Sama
maaüksuse jagamine on vajalik ka kohaliku tee 9490091 Rehepapi tee üleandmise eelselt.
Maaüksuse jagamise ettepanek käesoleva aruande leheküljel 9 joonis 4.
Tee 9490041 Ülenurme sissesõit km 0 – 0,263 kinnistute andmed ja kinnisasjade
maakorraldusliku jagamise vajadus.
1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4375604, katastritunnus
94901:007:1675, pindala 3074 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%,
munitsipaalomand;
2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 18142850 katastritunnus
28301:001:0829, pindala 27 m² , sihtotstarve transpordimaa 100%, riigiomand;
3) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3215704, katastritunnus
94901:007:1760, pindala 125171 m² (osaliselt) , sihtotstarve transpordimaa 100%,
riigiomand;
4) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 6102550, katastritunnus
94901:007:0686, pindala 83970 m² (osaliselt), sihtotstarve transpordimaa 100%,
riigiomand, hoonestusõigus raudteefirmale.
Enne üleandmist ei ole vaja jagada teed teenindavat munitsipaalmaa kinnisasja.
Teeregistri andmed:
4940093 Tõrvandi sissesõit on pikkus on 0,384 km, 8 m laiuse püsikattega 11 m laiusel
muldkehal kohalik tee.
9490041 Ülenurme sissesõidu pikkus on 0,263 km, 8 m laiuse kattega tee, muldkeha laius
10,5m.
Kahe üleantava järjestikuse kohaliku tee kogupikkus 0,647 km.
Hindamine tulemused tunnuste lõikes:
5.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
Tee 4940093 Tõrvandi sissesõit on 14.10.2008.a valla poolt määratud avalikult kasutatavaks
teeks selle kandmisega kohalike teede nimekirja.
Tee 9490041 Ülenurme sissesõit on 07.12.2004.a. valla poolt määratud avalikult kasutatavaks
teeks selle kandmisega kohalike teede nimekirja.
Teedel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.
Taotluses esitatud asukohtades teed vastavad riigitee tunnusele.
5.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
18
Teedel on 1+1 sõiduradadega kahesuunaline liiklus. Tee alguspunktist ringristmikul
kõrvalmaanteega 22130 ja enne lõpp-punkti Tõrvandi ringristmikul on ca 130 m ulatuses
asulasisene liikluskord, tähistatuna liiklusmärkidega 571 „Asula“. Ülejäänud osal on
asulaväline liikluskord. Valdav on asulaväline liikluskord – 80% teede kogupikkusest.
Liiklussageduse loenduse andmeid ei ole. Piirkiirus 50 km/h. Tartu-Petseri raudteeviadukti all
on sõidukitele kõrguspiirang 4 m. Kergliiklejad on mootorsõidukitest eraldatud omaette
kergliiklusteega. Hinnanguliselt on teedel kergliiklejate sagedus >40 ja mootorsõidukite
sagedus >2000 ühiku ööpäevas, mis „Kergliiklustaristu kavandamise juhendi“ rakendamisel
panebki sõidutee omanikule kohustuse kergliiklustee rajamiseks. See nõue on täidetud. Teede
äärsed kergliiklusteed riigi transpordimaal tagavad kergliiklejatele võimaluse turvaliselt
omaette liigelda. Teede ääres on kogu ulatuses teevalgustus. Tuginedes Transpordiameti
riigiteede valgustamise juhisele, ei ole sõiduteede valgustamine teeomanikule kohustuslik
kohtades, kus kergliiklejatele on ehitatud omaette teed või mis pole fikseeritud liiklusohtliku
kohana. Need alevikusisesed valgustusrajatised peaksid jääma kohalikule omavalitsusele (v.a
põhimaantee 2 viadukti alused valgustid) , vajadusel seadustades nende paiknemise riigimaal
isikliku kasutusõiguse seadmisega. Liikluse iseloomuks on hargnevate kohalike põiktänavate
liikluse kogumine ja jaotamine.
Teeliikluse iseloom vastab osaliselt riigi kõrvalmaantee tunnusele.
5.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Teed ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teedel ei ole tähtsust
rahvusvaheliste teede võrgustikus. Teed paiknevad kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse
halduspiirides, täites kahte alevikku ühendava tee funktsiooni.
Teed algavad Ülenurme alevikus ringristmikult riigiteega 22130 ja lõppevad Tõrvandi alevikus
ringristmikul kohaliku teega 490066 Tamme tänav, mille üleandmist riigiteeks Kambja vald
sama taotlusega soovib.
Teed omavad tähtsust riigiteede optimaalse võrgu toimimiseks, tagades otseühenduse kahel
pool 2+2 sõidurajaga põhimaanteed 2 ja Tartu-Petseri raudteed paiknevate riigiteede vahel.
Teed vastavad riigi kõrvalmaantee ühendusfunktsiooni tunnusele.
5.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Transpordiamet koos korrashoiu ettevõtjaga saab teedel tagada avalikult kasutatava tee
seisundinõuete ühtse täitmise, sest teed moodustavad optimaalse võrgustiku koos
olemasolevate riigiteedega 2264 ja 22130 ning riigiteeks perspektiivselt üleantavate praeguste
kohalike teedega 490066 Tamme tänav ning 9490264 Tehnopargi tee. Teede asukohas pole
teetöid takistavaid keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike piiranguid ning tehnovõrkude
kaitsevööndite kitsendusi. Madala raudteeviadukti tõttu on keelatud 4 meetrist kõrgemate
veokite, sh hooldesõidukite läbiv liiklus. Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada
ühtse ohutu liikluskorralduse ja võimaldada sujuva liikuvuse mootorsõidukitele ja
kergliiklejatele. Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal
on vaba juurdepääs teerajatistele.
Teede konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval
hooldefirmal täita tee seisundinõudeid. Kohalikul omavalitsusel on vaja enne teede üleandmist
seadustada sundvalduse seadmisega teid teenindaval munitsipaalmaal veevarustuse ja elektri-
trasside paiknemine, tagades sõiduteel vaatluskaevude kaante nõuetele vastavuse.
Teed vastavad teehoiu ja liikuvuse ühtseks korraldamiseks riigitee tunnusele.
19
6. 9490093 Tõrvandi sissesõit km 0 – 0,384 ja 9490041 Ülenurme sissesõit
km 0 – 0,263 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte
Kambja Vallavalitsus on oma kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 esitanud taotluse Tartu
maakonnas Kambja vallas Tõrvandi alevikus ja Ülenurme alevikus paiknevate kohalike teede
9490093 Tõrvandi sissesõit km 0 – 0,384 ja 9490041 Ülenurme sissesõit km 0 – 0,263
üleandmiseks riigiteeks.
4940093 Tõrvandi sissesõit tee pikkus on 0,384 km. 9490041 Ülenurme sissesõidu pikkus on
0,263 km. Kahe üleantava järjestikuse kohaliku tee kogupikkus 0,647 km.
Tegemist on 8 meetri laiuse asfaltbetoonist sõiduteega, mis paikneb kuni 10,5 m laiusel
muldkehal. Sõidutee kõrval on omaette kergliiklusteed. Teed on valgustatud.
Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 2.
Riigitee tunnus Kohalikest teedest 9490093 Tõrvandi
sissesõit km 0 – 0,384 ja 9490041
Ülenurme sissesõit km 0 – 0,263
moodustatav terviktee
Vastab Vastab
osaliselt
Ei vasta
1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides
sätestatud piiranguid järgides
V
2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX
3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti V
4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt
korraldada teehoidu ja liikuvust V
Tabel 2 Kohalikest teedest 9490093 Tõrvandi sissesõit km 0 – 0,384 ja 9490041 Ülenurme
sissesõit km 0 – 0,263 moodustatava terviktee riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang.
Kokkuvõttes praegustest kohalikest teedest 9490093 Tõrvandi sissesõit km 0 – 0,384 ja
9490041 Ülenurme sissesõit km 0 – 0,263 moodustatav terviktee pikkusega 0,647 km vastab
riigi kõrvalmaantee tunnustele. Kambja Vallavalitsuse taotluse sõiduteede ja kõrval paiknevate
kergliiklusteede üleandmiseks riigiteeks koos teega kinnisasjade tasuta omandamisega saab
rahuldada.
Teede üleandmisele eelnevalt on kohalikul omavalitsusel vaja:
1) maakorraldustööna jagada tee alune 1 maaüksuse maa kaheks kinnisasjaks, andes riigile
tulevase riigi kõrvalmaantee teenindamiseks vajaliku maaüksuse;
2) seadustada riigile üleantavatel munitsipaalmaa üksustel võõraste tehnorajatiste
paiknemine.
20
7. Aruande kokkuvõte
Kambja Vallavalitsus oma kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 taotleb Tartu maakonnas Kambja
vallas asuva 3 riigitee üleandmist kohalikuks teeks, 5 kohaliku tee üleandmist riigiteeks ja 6-l
teel, mis osaliselt paiknevad riigile kuuluval maaüksusel, asjaõiguste omandamiseks neil
paiknevate teede seadustamisel kohalikuks teeks..
Käesolevas aruandes hinnatakse 5 kohaliku tee:
9490091 Rehepapi tee km 0,0 – 0,943
9490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455
9490264 Tehnopargi tee km 0,0 – 1,993
9490093 Tõrvandi sissesõit km 0,0 – 0,384
9490041 Ülenurme sissesõit km 0,0 – 0,263
vastavust riigitee tunnustele eesmärgil anda need Kambja valla kohalikud teed kogupikkusega
4,268 km riigiteeks.
Loetletud 5 kohalikku teed hinnati parema arusaadavuse nimel kahe sihtkohti ühendava
tulevase tervikteena, mille moodustavad 2 jätkuvat marsruuti:
1) 9490091 Rehepapi tee km 0 – 1,993, 490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455 ja
9490264 Tehnopargi tee km 0 – 0,943;
2) 9490093 Tõrvandi sissesõit km 0 – 0,384 ja 9490041 Ülenurme sissesõit
km 0 – 0,263.
Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile
hinnati aruandes nende 5 tee riigitee neljale tunnusele koosmõjus vastavust.
Hindamise tulemuste koond on tabelis 3.
21
Tabel 3. Hindamise tulemuste koond Kambja vallas 5 kohaliku tee üleandmisel riigiteeks
Kambja Vallavalitsuse taotluse kohalike teede:
9490091 Rehepapi tee km 0,0 – 0,943
9490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455
9490264 Tehnopargi tee km 0,0 – 1,993
9490093 Tõrvandi sissesõit km 0,0 – 0,384
9490041 Ülenurme sissesõit km 0,0 – 0,263
üleandmiseks riigiteeks kogupikkusega 4,268 km koos kõrval paiknevate kergliiklusteega ja
teede teenindamiseks vajalike kinnisasjade tasuta riigile võõrandamisega saab rahuldada.
Sõiduteed vastavad riigi kõrvalmaantee tunnustele.
Alevikusisesed teevalgustuse rajatised peaksid jääma kohalikule omavalitsusele v.a
põhimaantee 2 viadukti altpääsu valgustid.
Tee number, nimi ja km aadress Vastavus riigitee
tunnustele
Haldusakti andmiseks
eeltoimingute vajadus
Vastab Ei vasta On vaja Ei ole vaja
9490091 Rehepapi tee km 0,0 – 0,943
V
Kinnisasja
jagamine;
Tehnorajatiste
seadustamine
munitsipaalmaal
9490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455
V Kinnisasja
jagamine;
Tehnorajatiste
seadustamine
munitsipaalmaal
9490264 Tehnopargi tee km 0,0 – 1,993
V Erakinnistute
omandamine
KOV-ile;
Kinnisasja
jagamine;
Tehnorajatiste
seadustamine
munitsipaalmaal
9490093 Tõrvandi sissesõit km 0,0 – 0,384
V Kinnisasja
jagamine;
Tehnorajatiste
seadustamine
munitsipaalmaal
9490041 Ülenurme sissesõit km 0,0 – 0,263
V Tehnorajatiste
seadustamine
munitsipaalmaal
22
Riigiteeks määramiseks on üleandmisele eelnevalt Kambja vallavalitsusel vaja läbi viia tabelis
3 toodud ja käesolevas aruandes konkreetseid teid käsitletavates osades täpsemalt kirjeldatud
toimingud.
Üleandmise järgselt on otstarbekas moodustada 5-st kohalikust teest 2 riigi kõrvalmaanteed.
Avalikult kasutatava teega kinnisasja riigile omandamine põhjustab muudatuse riigiteede
nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr 72
„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Seetõttu on Transpordiametil vaja enne kinnisasjade
omandamise otsustamist saada kirjalik nõusolek valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt.
RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE
Kambja vallas asuvad riigi kõrvalmaanteed
22125 Erika - Kandiküla km 0-0,87
22130 Tartu - Ülenurme km 2,5-3,303
22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385
Koostaja:
Transpordiameti teevara osakond
Tallinn 2023
2
Sisukord
1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3
2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused .......................................................................... 3
3. 22125 Erika – Kandiküla km 0-0.87 riigitee tunnuste hindamine ........................................ 5
4. 22125 Erika – Kandiküla km 0-0.87 hindamise kokkuvõte …………………………….….8
5. 22130 Tartu - Ülenurme km 2,5-3,303 riigitee tunnuste hindamine …………..………..…8
6 22130 Tartu - Ülenurme km 2,5-3,303 hindamise kokkuvõte………………………..…….11
7. 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 riigitee tunnuste hindamine…………..……..…...12
8. 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 hindamise kokkuvõte……………...………….…14
9. Aruande kokkuvõte…………………………………………………………...……………15
3
1. Sissejuhatus
Kambja Vallavolikogu 29.juuni 2022.a otsuse nr 41 alusel esitas Kambja Vallavalitsus oma
kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 Tartu maakonnas Kambja vallas asuva 3 riigitee üleandmiseks
kohalikuks teeks, 5 kohaliku tee üleandmiseks riigiteeks ja 7-l riigile kuuluval maaüksusel
asjaõiguste omandamiseks neil paiknevate teede seadustamisel kohalikus teeks. Riigitee
tunnustele vastavuse hindamine teostatakse 3 aruandena, grupeerides taotluse esemed
eelmainitud 3 eesmärgi põhiselt.
Käesolevas aruandes hinnatakse 3 riigi kõrvalmaantee:
o 22125 Erika - Kandiküla km 0-0,87
o 22130 Tartu - Ülenurme km 2,5-3,303
o 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385
vastavust riigitee tunnustele eesmärgil anda need riigiteed tasuta Kambja vallale kohalikuks
teeks seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused
Taotluse läbivaatamisel hinnatakse tee vastavust riigitee tunnustele s.h. eeldustele riigitee liigi
määramiseks. Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee
määramise juhendile analüüsitakse neljale riigitee tunnusele koosmõjus vastavust:
2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud
ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud
piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba
juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi
haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib
riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.
Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei
saa määrata riigiteeks.
2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud
asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene
liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise
liikluskorra.
Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:
Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis
võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri
piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.
Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus
reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste
(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.
Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine
kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale
tähtsate sihtkohtade vahel.
Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks
otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.
Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine
liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.
4
Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks
ajutisele teele üle jäätunud veekogu.
Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis
pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.
Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite
liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite
liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või
liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.
Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:
1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele
turvalisem, omaette liikluskeskkond;
2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi
„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada
mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks
kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.
2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee
liigile:
Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub
rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või
rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.
Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning
kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,
suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline
transpordisõlm.
Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise
linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või
suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:
1) transpordisõlme rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või
maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise
õigusega kaubasadamasse;
2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;
3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.
Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike
ja liiklussõlmede alal.
Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.
Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks
mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks
liigitatakse ka riigi kergliiklustee.
Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:
1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi
ja sõida“ parklaga;
2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;
3) riikliku huvikohaga;
4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.
5
2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada
teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:
1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega
tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,
arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike
piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.
2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja
võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.
3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba
juurdepääs teerajatistele.
Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee
liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.
3. 22125 Erika - Kandiküla km 0-0,87 riigitee tunnuste hindamine
Riigitee 22125 Erika - Kandiküla (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas Õssu
külas riigimaal. Kinnistu andmed: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number
5780050, katastritunnus 94901:005:0309, pindala 7972 m², sihtotstarve transpordimaa 100%.
Tee asukoht on näidatud joonisel 1.
Joonis 1. Riigitee 22125 Erika - Kandiküla km 0-0,887 asukoht Kambja vallas (sinine joon).
Teeregistri andmetel on tee pikkus 0,887 kilomeetrit ja tee paikneb aadressil km 0-0,887.
Tegemist on 4,7 meetri laiuse sõiduteega asfaltbetoonkattega teega, mis paikneb 6,7 m laiusel
muldkehal.
6
Tee paikneb maaüksusel katastritunnusega 94901:005:0309, mis tee alguses on ühiseks
teemaaks riigi põhimaanteele 92 Tartu -Viljandi - Kilingi-Nõmme ja riigi kergliiklusteele
22817 Tartu - Haage kergliiklustee. Seetõttu on tee üleandmisele eelnevalt vajalikud
maakorraldustööd. Nimetatud riigimaa üksus tuleb jagada kaheks, jättes riigiteede 92 ja 22817
teenindamiseks vajaliku maa riigile.
Maaüksuse 94901:005:0309 jagamise ettepanek on joonisel 2.
Joonis 2. Riigiteed 22125 Erika - Kandiküla teenindava maaüksuse jagamise ettepanek (kollane
joon punasel taustal).
Hindamine tulemused tunnuste lõikes:
3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on
kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede
nimekiri“. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.
Tee vastab riigitee tunnusele.
3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
Teel prevaleerib asulasisene kahesuunaline liikluskord. Tee alguspunktist ristmikul riigiteega
92 kuni ristmikuni Õssu külas Hõbepaju tänavaga on ca 480 m ulatuses asulasisene liikluskord.
Piirkiirus 50 km/h ja tähistus liiklusmärgiga 571 „Asula“. Sealt edasi kuni tee lõpuni ca 400 m
ulatuses on asulaväline liikluskord lubatud suurima kiirusega 90 km/h. Kehtestatud
detailplaneeringu kohaselt hoonestatakse ka see piirkond ühepere- ja ridaelamutega, millega
kaasneb ka sel teeosal asulasisese liikluskorra kehtestamine. Kurvilise geomeetria tõttu sel
teeosal lubatud suurimat kiirust üldjuhul ei saavutata. Kitsas kate ei võimalda katte
märgistusega eraldada kahesuunalisi liiklusvooge. Liikluse iseloomuks on erakinnistute ja teelt
hargnevate kohalike põiktänavate liikluse kogumine ja jaotamine. Jalakäijad, jalgratturid ja
mootorsõidukid liiklevad ühises liiklusruumis, kuna kitsad teeolud ei võimalda eraldi
kergliiklustee rajamist. Teel võib vähesel määral olla ka kohalikku läbivat liiklust, sest riigitee
7
lõpp-punktist jätkub marsruut kohaliku kruusateena (Tartu linnale kuuluv tee 8310026
Laikasküla tee).
Teel oli 2019.a keskmine liiklussagedus 889 sõidukit ööpäevas, 100% sõidu- ja pakiautod.
Veokid ja bussid kasutavad teisi läheduses paiknevaid riigiteid.
Teeliikluse iseloom ei vasta riigitee tunnusele, kuna valdavalt ei ole teel asulaväline liikluskord
ja prevaleerib kohalik liiklus.
3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste
teede võrgustikus. Tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides.
Tee on riigiteena tupiktee, lõppedes Kambja valla ja Tartu linna piiril. Marsruuti saab jätkata
Tartu linnale kuuluvat teed 8310026 Laikasküla tee pidi, mis on vähekasutatav kruusatee.
Tee põhiliseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele. Tee ühendab Tartu
linna Kambja vallas Õssu külas paiknevate erakinnistutega. Tee ei oma tähtsust riigi
toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses riigile alles jäävad teed (riigi põhimaantee 2,
tugimaantee 92 ja kõrvalmaantee 22103) tagavad piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise.
Tee üleandmisel kohalikuks teeks säilib selle põhiotstarbena erakinnistute ühendamine
avalikult kasutatava teega.
Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.
3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Teeäärse hoonestusega teel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja talvisel lumetõrjel
kasutada asulavälisele (teeäärse hoonestuseta) riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid
kiirlumesahku, mis paiskavad lume teest eemale. Intensiivse kergliiklusega tänava sõiduteel
üldjuhul ei sobi katte säilitusremondiks pindamine, mis on peamise meetodina kasutusel
maanteede remondil.
Kuna Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on
ette nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks, ei saa Transpordiamet asulasiseses
liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt
spetsiifilise masinapargi soetamist. Tupiktee korrashoid suurendab Transpordiameti kulutusi
korrashoiulepingutes.
Teelõigu üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt
teehoidu ja liiklust kõigil Õssu küla teedel tänavatel ja kergliiklusteedel, parendada liikuvust
kohalike elanike ja ettevõtete huvides. Alles jääval riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet
ühtselt korraldada teehoidu.
Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval
hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.
Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtses korraldamise tunnusele.
4. 22125 Erika - Kandiküla riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte
Kambja Vallavalitsus oma kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 on esitanud taotluse Tartu
maakonnas Kambja vallas Õssu külas asuva riigi kõrvalmaantee 22125 Erika - Kandiküla km
0-0,87 üleandmiseks vallale kohalikuks teeks koos teed teenindava maaga. Teeregistri andmetel
8
on tee pikkus 0,887 kilomeetrit ja tee paikneb aadressil km 0-0,887. Tegemist on 4,7 meetri
laiuse sõiduteega asfaltbetoonkattega teega, mis paikneb 6,7 m laiusel muldkehal. Riigiteena
tupiktee. Teel oli 2019.a keskmine liiklussagedus 889 sõidukit ööpäevas, 100% sõidu- ja
pakiautod.
Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.
Riigitee tunnus Riigitee 22125 Erika - Kandiküla
Vastab Vastab
osaliselt
Ei vasta
1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides
sätestatud piiranguid järgides
V
2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X
3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X
4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt
korraldada teehoidu ja liikuvust VX
Tabel 1 Riigitee 22125 Erika – Kandiküla riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang
Kokkuvõttes praegune riigitee 22125 Erika – Kandiküla ei vasta riigitee tunnustele, sest neljast
riigiteele iseloomulikust tunnusest kahele puudub vastavus. Kambja Vallavalitsuse taotluse tee
üleandmiseks kohalikuks teeks koos teega kinnisasja riigilt tasuta omandamisega saab
rahuldada.
Tee üleandmisele eelnevalt on vaja maakorraldustööna jagada tee alune riigimaa üksus
katastritunnusega 94901:005:0309 kaheks kinnisasjaks, jättes riigile samal maaüksusel
paiknevate riigiteede 92 ja 22817 teenindamiseks vajaliku maa.
5. 22130 Tartu-Ülenurme km 2,5-3,303 riigitee tunnuste
hindamine
Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme km 2,5-3,303 (edaspidi teelõik) pikkusega 0,803 km paikneb
Tartu maakonnas Kambja vallas Ülenurme alevikus riigimaal. Kinnistu andmed: Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5780050, katastritunnus 94901:007:0699,
pindala 7972 m², sihtotstarve transpordimaa 100%.
Tee asukoht on näidatud joonisel 3.
9
Joonis 3. Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme km 2,5-3,303 asukoht Kambja vallas (sinine joon).
Tegemist on 8 meetri laiuse asfaltbetoonkattega teega, mille sõidutee laius on 6,0 m ja mis
paikneb 11 m laiusel muldkehal. Teelõigu ääres on ühepoolne tänavavalgustus. Teelõigu
kõrval, haljasribaga eraldatult paikneb munitsipaalmaal omaette kergliiklustee, mis ei ole
teeregistrisse kantud. Teelõigul on üks väljaehitatud bussipeatus.
Teelõik paikneb riigi transpordimaal. Samal maaüksusel paikneb ka tee eesmine osa, mille
üleandmist vald ei taotle. Seetõttu on tee üleandmisele eelnevalt vajalikud maakorraldustööd.
Nimetatud riigimaa üksus tuleb jagada kaheks, jättes riigitee 22130 Tartu-Ülenurme km 0-2,5
teenindamiseks vajaliku maa riigile.
Maaüksuse 94901:007:0699 jagamise ettepanek on joonisel 4.
10
Joonis 4. Riigiteed 22130 Tartu-Ülenurme teenindava maaüksuse jagamise ettepanek (kollane
joon punasel taustal).
Hindamine tulemused tunnuste lõikes:
5.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
Teelõik on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on
kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede
nimekiri“. Teelõigul ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.
Teelõik vastab riigitee tunnusele.
5.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
Teelõigul on asulasisene kahesuunaline liikluskord. Liikluskorra ja piirkiiruse 50 km/h määrab
tähistus liiklusmärgiga 571 „Asula“, kusjuures lõigu alguses 330 m ulatuses on piirkiiruseks
40 km/h. Kergliikluse ja mootorsõidukite liiklusvood on teineteisest eraldatud haljasribaga.
Teeliikluse iseloomuks on erakinnistute ja teelt hargnevate kohalike põiktänavate liikluse
kogumine ja jaotamine, koolimajale ja kaubanduskeskusele juurdepääsu võimaldamine.
Valdavalt kohalik liiklus. Teelõigul on teatud määral ka alevikku läbivat liiklust, sest teelõigu
lõpust jätkub marsruut kohaliku teena. Teel toimib kohalik bussiliin.
Teelõigul oli 2021.a keskmine liiklussagedus 5788 sõidukit ööpäevas, 99% sõidu- ja pakiautod.
Bussid ja autorongid kasutavad teisi läheduses paiknevaid riigiteid.
Teelõik ei vasta liikluse iseloomult riigitee tunnusele, kuna kogu ulatuses on kehtestatud
asulasisene liikluskord, sh täiendav kiiruse piirang ja prevaleerib kohalik liiklus.
11
5.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Teelõik ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teelõigul ei ole tähtsust
rahvusvaheliste teede võrgustikus. Teelõik paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse
halduspiirides, täites aleviku sisese tee funktsiooni.
Teelõik algab ringristmikult kohaliku teega 9490041 Ülenurme ülesõit, mille üleandmist
riigiteeks Kambja vald sama taotlusega soovib. Teelõik on riigiteena tupiktee, lõppedes
Ülenurme alevikus COOP kaubanduskeskuse ees. Teeliikleja otsemarsruut jätkub Kambja
vallale kuuluval kohalikul teel 9490024 Võru mnt. Teelõigu lõpust hargneb kohalik
kergliiklustee, mis Tartu-Petseri raudteed ületades ning põhimaantee 2 altpääsu kaudu tagab
kergliiklejatele ühenduse Ülenurme aleviku läänepoolse osaga ning Tõrvandi alevikuga.
Teelõigu põhiliseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele ja
hargnevatele kohalikele teedele. Teelõik ei oma tähtsust riigi toimepidevuseks vajaliku teena,
sest läheduses riigile alles jäävate teede (riigi põhimaantee 2, kõrvalmaantee 22130 ja teisel
pool põhimaanteed 2 riigiteeks üleantavad kohalikud teed ) tihedus tagab piirkonnas riigiteede
võrgustikuna toimimise, sh vajadusel liikluse ajutise ümbersuunamise. Teelõigu üleandmisel
kohalikuks teeks säilib selle põhiotstarbena erakinnistutele juurdepääsu tagamine ja kohalike
tänavate ühendamine ühtseks kohalikuks teedevõrguks.
Teelõik ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.
5.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Teeäärse hoonestusega, väikese liikumiskiirusega teel ei saa Transpordiameti partner -
teehooldaja talvisel lumetõrjel kasutada asulavälisele (teeäärse hoonestuseta) riigitee liiklusele
kohandatud efektiivseid kiirlumesahku, mis paiskavad lume teest eemale.
Kuna Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on
ette nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks, ei saa Transpordiamet asulasiseses
liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt
spetsiifilise masinapargi soetamist. Tupiktee korrashoid suurendab Transpordiameti kulutusi
korrashoiulepingutes.
Teelõigu üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt
teehoidu ja liiklust Ülenurme tänavatel ja kergliiklusteedel, parendada liikuvust kohalike
elanike ja ettevõtete huvides. Alles jääval riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt
korraldada teehoidu.
Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval
hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.
Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.
6. 22130 Tartu – Ülenurme km 2,5-3,303 riigitee tunnuste
hindamise kokkuvõte
Kambja Vallavalitsus oma kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 on esitanud taotluse Tartu
maakonnas Kambja vallas Ülenurme alevikus asuva riigi kõrvalmaantee 22130 Tartu-
Ülenurme km 2,5-3,303 üleandmiseks vallale kohalikuks teeks koos teed teenindava maaga.
Teelõigu pikkus 0,803 kilomeetrit. Tegemist on 8 meetri laiuse a/b kattega, 1+1 sõiduradadega
12
teega, mis paikneb 11 m laiusel muldkehal. Riigiteena tupiktee. Teel oli 2021.a keskmine
liiklussagedus 5788 sõidukit ööpäevas, neist 99% sõidu- ja pakiautod.
Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 2.
Riigitee tunnus Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme
km 2,5-3,303
Vastab Vastab
osaliselt
Ei vasta
1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud
piiranguid järgides
V
2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X
3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X
4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt
korraldada teehoidu ja liikuvust VX
Tabel 2 Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme km 2,5-3,303 riigitee tunnustele vastavuse
koondhinnang.
Kokkuvõttes praeguse riigitee 22130 Tartu-Ülenurme lõik km 2,5-3,303 ei vasta riigitee
tunnustele, sest neljast riigiteele iseloomulikust tunnusest kahele puudub vastavus. Kambja
Vallavalitsuse taotluse tee üleandmiseks kohalikuks teeks koos teega kinnisasja riigilt tasuta
omandamisega saab rahuldada.
Tee üleandmisele eelnevalt on vaja maakorraldustööna jagada tee alune riigimaa üksus
katastritunnusega 94901:007:0699 kaheks kinnisasjaks, jättes riigile samal maaüksusel
paikneva riigitee 22130 Tartu-Ülenurme alguse osa (km 0-2,5) teenindamiseks vajaliku maa.
7. 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 riigitee tunnuste
hindamine
Riigitee 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas
Kambja vallas Külitse alevikus riigimaal. Kinnistu andmed: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
registriosa number 5881550, katastritunnus 94901:005:0304, pindala 5091 m², sihtotstarve
transpordimaa 100%.
Tee asukoht on näidatud joonisel 5.
13
Joonis 5. Riigitee 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 asukoht Kambja vallas (sinine joon).
Tegemist on 6,2 meetri laiuse mustkattega teega, mille sõidutee laius on 6,0 m ja mis paikneb
9,2 m laiusel muldkehal. Tee pikkus 0,385 km. Tee paikneb ühel riigi transpordimaa üksusel.
Hindamine tulemused tunnuste lõikes:
7.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega riigiteede nimekirja, mis on
kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede
nimekiri“. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.
Tee vastab riigitee tunnusele.
7.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
Riigiteena tupikteel on asulasisene kahesuunaline liikluskord. Liikluskorra ja piirkiiruse 50
km/h määrab tähistus liiklusmärgiga 571 „Asula“ Külitse aleviku piiril. Teeliikluse iseloomuks
on era- ja munitsipaalomandis kinnistutelt ning teelt hargnevalt kohalikelt teedelt liikluse
kogumine ja jaotamine. Ainult kohalik liiklus. Teelõigu lõpus hargneb marsruut erateeks ja
kergliiklejatele ühendusteeks põhimaantee 3 äärse kergliiklusteeni.
Teel oli 2021.a keskmine liiklussagedus 79 sõidukit ööpäevas, neist 100% sõidu- ja pakiautod.
Tee ei vasta liikluse iseloomult riigitee tunnusele, kuna kogu ulatuses on kehtestatud
asulasisene liikluskord ning teel on ainult kohalik liiklus.
14
7.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste
teede võrgustikus. Tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides, täites
aleviku sisese tee funktsiooni.
Tee algab ristmikult riigi kõrvamaanteega 22194 Külitse järve tee. Tee on riigiteena tupiktee,
lõppedes erakinnistu piiril. Kergliikleja teekonna jätkuks on rajatud ühendustee põhimaantee 3
kõrval paikneva kergliiklusteega.
Tee funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele ja hargnevatele kohalikele
teedele. Varasemalt oli tee põhifunktsiooniks juurdepääs kohaliku kaupluseni, aga pood on
ammu likvideeritud. Tee ei oma tähtsust riigi toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses
riigile alles jäävad riigi põhimaantee 2, kõrvalmaanteed 22194 ja 22195 tagavad piirkonnas
riigiteede võrgustikuna toimimise, sh vajadusel liikluse ajutise ümbersuunamise. Teelõigu
üleandmisel kohalikuks teeks säilib selle põhiotstarbena erakinnistutele juurdepääsu tagamine
ja kohalike tänavate ühendamine ühtseks kohalikuks teedevõrguks.
Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.
7.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Väikese liikumiskiirusega lühikesel tupikteel ei saa Transpordiameti partner - teehooldaja
talvisel lumetõrjel kasutada asulavälisele riigitee liiklusele kohandatud efektiivseid
kiirlumesahku, mis paiskavad lume teest eemale.
Kuna Transpordiameti partnerite - hooldefirmade masinapark ja kasutatavad tehnoloogiad on
ette nähtud eelkõige asulaväliste teede korrashoiutöödeks, ei saa Transpordiamet asulasiseses
liikluskeskkonnas tänavate hoidu efektiivselt korraldada. Eeldab teehooldajal täiendavalt
spetsiifilise masinapargi soetamist. Tupiktee korrashoid suurendab Transpordiameti kulutusi
korrashoiulepingutes.
Teelõigu üleandmine kohalikuks teeks võimaldab kohalikul omavalitsusel korraldada ühtselt
teehoidu ja liiklust Külitse aleviku tänavatel ja kergliiklusteedel, parendada liikuvust kohalike
elanike ja ettevõtete huvides. Alles jääval riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt
korraldada teehoidu.
Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval
hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.
Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.
8. 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 riigitee tunnuste
hindamise kokkuvõte
Kambja Vallavalitsus oma kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 on esitanud taotluse Tartu
maakonnas Kambja vallas Külitse alevikus asuva riigi kõrvalmaantee 22193 Külitse kaupluse
tee km 0-0,385 üleandmiseks vallale kohalikuks teeks koos teed teenindava maaga. Teelõigu
pikkus 0,385 kilomeetrit. Tegemist on 6,2 meetri laiuse mustkattega teega, mis paikneb 9,2 m
laiusel muldkehal. Sõidukitele tupiktee. Teel oli 2021.a keskmine liiklussagedus 79 sõidukit
ööpäevas, neist 100% sõidu- ja pakiautod.
Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 3.
15
Riigitee tunnus Riigitee 22193 Külitse kaupluse tee
km 0-0,385
Vastab Vastab
osaliselt
Ei vasta
1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud
piiranguid järgides
V
2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X
3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X
4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt
korraldada teehoidu ja liikuvust VX
Tabel 3 Riigitee 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 riigitee tunnustele vastavuse
koondhinnang.
Kokkuvõttes praegune riigitee 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 ei vasta riigitee
tunnustele, sest neljast riigiteele iseloomulikust tunnusest kahele puudub vastavus. Kambja
Vallavalitsuse taotluse tee üleandmiseks kohalikuks teeks koos teega kinnisasja riigilt tasuta
omandamisega saab rahuldada.
Tee üleandmisele eelnevalt ei ole vaja teha maakorraldustöid.
9. Aruande kokkuvõte
Kambja Vallavalitsus oma kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 taotleb Tartu maakonnas Kambja
vallas asuva 3 riigitee üleandmist kohalikuks teeks, 5 kohaliku tee üleandmist riigiteeks ja 7-l
riigile kuuluval maaüksusel asjaõiguste omandamist neil paiknevate teede seadustamisel
kohalikus teeks.
Käesolevas aruandes hinnati 3 riigi kõrvalmaanteed:
22125 Erika - Kandiküla km 0-0,87
22130 Tartu - Ülenurme km 2,5-3,303
22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385
eesmärgil anda need riigiteed tasuta Kambja vallale kohalikuks teeks seadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks.
Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile
hinnati aruandes nende 3 tee neljale riigitee tunnusele koosmõjus vastavust.
Hindamise tulemuste koond on tabelis 4.
16
Tabel 4. Hindamise tulemuste koond Kambja vallas 3 riigitee kohalikuks teeks üleandmisel
Kambja Vallavalitsuse taotluse riigiteede 22125 Erika - Kandiküla km 0-0,87, 22130 Tartu -
Ülenurme km 2,5-3,303 ja 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 üleandmiseks kohalikuks
teeks koos teega kinnisasjade riigilt tasuta omandamisega saab rahuldada. Kohalikule
omavalitsusele üleantava 3 riigitee kogupikkus on 2,075 km.
Tee üleandmiseks haldusakti andmisele eelnevalt on riigiteedel 22125 Erika - Kandiküla km 0-
0,87 ja 22130 Tartu - Ülenurme km 2,5-3,303 vaja teha maakorraldustöid kinnisasjade
jagamiseks. Riigitee 22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 üleandmise otsustamiseks
eelnevad tegevused ei ole vajalikud.
Riigiteega kinnisasja üleandmine kohalikule omavalitsusele põhjustab muudatuse riigiteede
nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr 72
„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Seetõttu on Transpordiametil vaja enne kinnisasjade
tasuta võõrandamise otsustamist saada kirjalik nõusolek valdkonna eest vastutavalt
ministeeriumilt
Tee number, nimi ja km aadress Vastavus riigitee tunnustele Haldusakti andmiseks
eeltoimingute vajadus
Vastab Ei vasta On vaja Ei ole vaja
22125 Erika - Kandiküla km 0-0,87 X Kinnisasja
jagamine
22130 Tartu - Ülenurme km 2,5-3,303 X Kinnisasja
jagamine
22193 Külitse kaupluse tee km 0-0,385 X X
RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE
Kambja vallas asuvad teed, mis osaliselt paiknevad riigimaal
Kohalik tee 9490098 Variku-Partsi
Registreerimata tee Variku liiklussõlmes
Registreerimata kergliiklustee Ülenurme-Tartu
Kohalik tee 2820227 Kuuste jalgtee
Kohalik tee 9490248 Kesa tee
Registreerimata tee Kambja alevikus
Koostajad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalitus
Transpordiameti taristu varahalduse osakond
Tallinn 2022
2
Sisukord
1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3
2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused .......................................................................... 3
3. Kohaliku tee 9490098 Variku-Partsi riigitee tunnuste hindamine ......................................... 5
4. Registreerimata tee Variku liiklussõlmes riigitee tunnuste hindamine ……………………..7
5. Registreerimata Ülenurme-Tartu kergliiklustee riigitee tunnuste hindamine………....…...10
6 Kohaliku tee 2820227 Kuuste jalgtee riigitee tunnuste hindamine …………………..……14
7. Kohaliku tee 9490159 Kesa tee riigitee tunnuste hindamine …………………..…….…...20
8. Registreerimata tee Kambja alevikus riigitee tunnuste hindamine………. ………………22
9. Aruande kokkuvõte……………………………………… ………………………………25
3
1. Sissejuhatus
Kambja Vallavolikogu 29.juuni 2022.a otsuse nr 41 alusel esitas Kambja Vallavalitsus oma
kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 taotluse Tartu maakonnas Kambja vallas asuva 3 riigitee
üleandmiseks kohalikuks teeks, 5 kohaliku tee üleandmiseks riigiteeks ja 6-l teel, mis osaliselt
paiknevad riigile kuuluval maaüksusel, asjaõiguste omandamiseks neil paiknevate teede
seadustamisel kohalikuks teeks. Riigitee tunnustele vastavuse hindamine teostatakse 3
aruandena, grupeerides taotluse esemed eelmainitud 3 eesmärgi põhiselt.
Käesolevas aruandes hinnatakse 6 tee:
o kohalik tee 9490098 Variku-Partsi (riigitee 2 kinnistutel)
o registreerimata tee Variku liiklussõlmes (riigitee 2 kinnistutel)
o registreerimata kergliiklustee Ülenurme-Tartu (riigitee 22130 kinnistul)
o kohalik tee 2820227 Kuuste jalgtee (riigitee 61 kinnistutel)
o kohalik tee 9490159 Kesa tee (riigitee 92 Teeääre kinnistul)
o registreerimata tee Kambja alevikus (riigitee 22180 Nõo-Kambja vana haru)
vastavust riigitee tunnustele eesmärgil, kas riigi huvi kahjustamata on võimalik rahuldada valla
taotlus nende teede aluse riigimaa tasuta võõrandamiseks Kambja vallale või seada riigimaale
isiklik kasutusõigus valla kasuks. Kui tee praegust paiknemist riigimaal asjaõiguslikult valla
kasuks ei seadustata, kuulub see kinnisasja olulise osana riigile vastavalt tsiviilseadustiku
üldosa seaduse §54-le.
2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused
Taotluse läbivaatamisel hinnatakse tee vastavust riigitee tunnustele. Vastavalt ehitusseadustiku
paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile analüüsitakse neljale riigitee
tunnusele koosmõjus vastavust:
2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud
ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud
piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba
juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi
haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib
riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.
Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei
saa määrata riigiteeks.
2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud
asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene
liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise
liikluskorra.
Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:
Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis
võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri
piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.
Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus
reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste
(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.
4
Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine
kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale
tähtsate sihtkohtade vahel.
Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks
otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.
Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine
liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.
Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks
ajutisele teele üle jäätunud veekogu.
Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis
pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.
Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite
liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite
liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või
liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.
Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:
1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele
turvalisem, omaette liikluskeskkond;
2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi
„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada
mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks
kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.
2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee
liigile:
Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub
rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või
rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.
Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning
kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,
suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline
transpordisõlm.
Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise
linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või
suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:
1) transpordisõlme rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või
maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise
õigusega kaubasadamasse;
2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;
3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.
Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike
ja liiklussõlmede alal.
Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.
Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks
mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks
liigitatakse ka riigi kergliiklustee.
Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:
5
1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi
ja sõida“ parklaga;
2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;
3) riikliku huvikohaga;
4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.
2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada
teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:
1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega
tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,
arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike
piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.
2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja
võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.
3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba
juurdepääs teerajatistele.
Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee
liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.
3. Kohaliku tee 9490098 Variku-Partsi riigitee tunnuste hindamine
Kohalik tee 9490098 Variku-Partsi (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas
Soinaste külas riigimaal ja munitsipaalmaal. Kinnistute andmed:
1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4576604, riigimaa, katastritunnus
94901:006:0719 (ühine teemaa riigiteega 2 ja 2261), pindala 3563 m2, sihtotstarve
transpordimaa 100%;
2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 6102150, riigimaa, katastritunnus
94901:006:0754 (ühine teemaa riigiteega 2 ja 2261), pindala 4,33 ha, sihtotstarve
transpordimaa 100%;
3) Tartu Maakohtu kinnistusosakond, katastritunnus 28301:001:0838, munitsipaalmaa, pindala
9671 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%.
Tee asukoht on näidatud joonisel 1 sinise joonega.
6
Joonis 1. Riigi maaüksuste 94901:006:0719 ja 94901:006:0754 jagamise ettepanek kohaliku
tee 9490098 Variku-Partsi teenindamiseks
1,152 km pikkune tee on kantud teeregistrisse 4 m laiuse kruusateena.
Enne liitumist riigiteega on 73 m pikkune teeosa Tartu linna administratiivpiirides.
Kohaliku tee asjaõiguslikuks seadustamiseks on vajalikud maakorraldustööd, tehes äralõiked
riigiteid teenindavatest riigimaa üksustest 94901:006:0719 ja 94901:006:0754. Joonisel 1 on
riigimaa üksuste jagamise ettepanek, jättes riigile riigiteede 2 ja 2261 teenindamiseks vajaliku
maa.
Hindamine tulemused tunnuste lõikes:
3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega 14.10.2008.a valla kohalike teede
nimekirja. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.
Tee vastab riigitee tunnusele.
3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
Teel on asulaväline kahesuunaline liikluskord. Tupikteel on kohalik liiklus. Liiklussageduse
kohta andmed puuduvad.
Teeliikluse iseloom vastab osaliselt riigitee tunnusele, kuna valdavalt on teel asulaväline
liikluskord, aga prevaleerib kohalik liiklus.
3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste
teede võrgustikus. Hinnatav teeosa paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse
halduspiirides.
Tee on tupiktee, mille alguspunkt paikneb Tartu linnas ja lõpp-punkt Kambja vallas erakinnistu
piiril.
7
Tee põhiliseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele. Tee ei oma tähtsust
riigi toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses paiknevad põhimaantee 2 ja ühendustee
2261 tagavad piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise. Tee ei ühenda riigile olulisi
sihtkohti.
Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.
3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Kohaliku teena on kohalikul omavalitsusel võimalus korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust
kõigil Soinaste küla teedel, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete huvides.
Läheduses riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu. Tupiktee
korrashoid suurendab Transpordiameti kulutusi korrashoiulepingutes.
Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval
hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.
Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.
Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 1.
Riigitee tunnus Kohalik tee 9490098 Variku-Partsi
Vastab Vastab
osaliselt
Ei vasta
1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides
sätestatud piiranguid järgides
V
2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX
3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X
4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt
korraldada teehoidu ja liikuvust VX
Tabel 1 Kohaliku tee 9490098 Variku-Partsi riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang
Kokkuvõttes kohalik tee 9490098 Variku-Partsi ei vasta riigitee tunnustele ja Kambja
Vallavalitsuse taotluse selle tee teenindamiseks vajaliku riigimaa tasuta võõrandamiseks vallale
saab rahuldada.
Maakorraldustööna on vaja jagada tee alused riigimaa üksused katastritunnustega
94901:006:0719 ja 94901:006:0754 kaheks kinnisasjaks, jättes riigile samadel maaüksustel
paiknevate riigiteede 2 ja 2261 teenindamiseks vajaliku maa.
4. Registreerimata tee Variku liiklussõlmes riigitee tunnuste hindamine
Registreerimata tee Variku liiklussõlmes (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja
vallas Soinaste külas riigimaal. Kinnistute andmed:
1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 6102150, riigimaa,
katastritunnus 94901:006:0754 (ühine teemaa põhimanteega 2), pindala 4,33 ha,
sihtotstarve transpordimaa 100%;
2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5781350, riigimaa,
katastritunnus 94901:006:0273 (ühine teemaa põhimanteega 2), pindala 7,20 ha,
sihtotstarve transpordimaa 100%.
8
Tee asukoht on näidatud joonistel 2 ja 3 sinise joonega.
Joonis 2. Riigi maaüksuse 94901:006:0754 jagamise ettepanek kohaliku tee teenindamiseks
(kollane joon)
Joonis 3. Riigi maaüksuse 94901:006:0273 jagamise ettepanek kohaliku tee teenindamiseks
(kollane joon)
0,345 km pikkune ja 7 m laiune püsikattega tee on ei ole kantud teeregistrisse .
Mitteriigitee asjaõiguslikuks seadustamiseks riigimaal on vajalikud maakorraldustööd, tehes
äralõiked riigiteid teenindavatest riigimaa üksustest 94901:006:0754 ja 94901:006:0273.
Joonistel 2 ja 3 on riigimaa üksuste jagamise ettepanek, jättes riigile riigitee 2 ja selle ääres
kergliiklustee teenindamiseks vajaliku maa.
Hindamine tulemused tunnuste lõikes:
9
4.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
Tee ei ole haldusaktiga määratud avalikult kasutatavaks. Samas ei ole teel piiranguid või
kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.
Tee vastab osaliselt riigitee tunnusele.
4.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
Teel on asulaväline kahesuunaline liikluskord. Tupikteel on ainult kohalik liiklus.
Liiklussageduse kohta andmed puuduvad.
Teeliikluse iseloom vastab osaliselt riigitee tunnusele, kuna teel on asulaväline liikluskord, aga
tegemist kohaliku liiklusega.
4.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste
teede võrgustikus. Tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides.
Tee on tupiktee, mille alguspunkt paikneb riigitee ringristmikul ja lõpp-punkt erakinnistu piiril.
Tee põhiliseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine 4-le erakinnistule. Tee ei oma
tähtsust riigi toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses paiknevad põhimaantee 2 ja
liiklussõlme ühendusteed tagavad piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise. Tee ei ühenda
riigile olulisi sihtkohti.
Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.
4.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Kohaliku teena on kohalikul omavalitsusel võimalus korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust
kõigil Soinaste küla teedel, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete huvides.
Läheduses riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu. Tupiktee
korrashoid suurendab Transpordiameti kulutusi korrashoiulepingutes.
Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval
hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.
Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.
Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 2.
Riigitee tunnus Registreerimata tee Variku
liiklussõlmes
Vastab Vastab
osaliselt
Ei vasta
1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides
sätestatud piiranguid järgides
VX
2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX
3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X
4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt
korraldada teehoidu ja liikuvust VX
Tabel 2. Registreerimata tee Variku liiklussõlmes riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang
10
Kokkuvõttes registreerimata tee Variku liiklussõlmes ei vasta riigitee tunnustele ja Kambja
Vallavalitsuse taotluse selle tee teenindamiseks vajaliku riigimaa tasuta võõrandamiseks vallale
saab rahuldada.
Maakorraldustööna on vaja jagada tee alused riigimaa üksused katastritunnustega
94901:006:0754 ja 94901:006:0273 kaheks kinnisasjaks, jättes riigile samadel maaüksustel
paiknevate riigiteede 2 ja kergliiklustee teenindamiseks vajaliku maa.
Riigilt tee teenindamiseks vajaliku maa omandamise järgselt tuleb vallal tee registreerida
teeregistris kohaliku teena.
5. Registreerimata Ülenurme-Tartu kergliiklustee riigitee tunnuste
hindamine
Registreerimata kergliiklustee Ülenurme aleviku ja Tartu linna vahel (edaspidi terviktee)
paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas Kambja alevikus ja Soinaste külas. Kuigi valla
taotluses on ainult teelõik riigitee 22140 ristmikust kuni kohaliku teen 9490022 ristmikuni, saab
hinnata seda valla poolt ehitatud kergliiklusteed tervikuna Ülenurme aleviku ja Tartu linna
vahel. Tervikteest 0,36 km pikkuse osa munitsipaalmaal on kohalik omavalitsus registreerinud
teeregistris kohaliku kergliiklusteena 9490048 Linnatee.
Terviktee paikneb riigimaal ja munitsipaalmaal. Kinnistute andmed:
1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5746259, riigimaa,
katastritunnus 94901:007:0699 (ühine teemaa kõrvalmaanteega 22130), pindala 28308
m2, sihtotstarve transpordimaa 100%;
2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5769450, riigimaa,
katastritunnus 94901:007:0275 (ühine teemaa kõrvalmaanteega 22130), pindala 32980
m2, sihtotstarve transpordimaa 100%;
3) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5774450, riigimaa,
katastritunnus 94901:006:0272 (ühine teemaa kõrvalmaanteega 22140), pindala 3,33
ha, sihtotstarve transpordimaa 100%;
4) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4286750, riigimaa,
katastritunnus 94901:001:0392 (ühine teemaa kõrvalmaanteega 22130), pindala 116 m2,
sihtotstarve transpordimaa 100%;
5) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5782950, riigimaa,
katastritunnus 94901:001:0395 (ühine teemaa kõrvalmaanteega 22130), pindala 90 m2,
sihtotstarve transpordimaa 100%;
6) Tartu Maakohtu kinnistusosakond, katastritunnus 94901:007:1663, munitsipaalmaa,
pindala 96644 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%. Samal maaüksusel on selle
terviktee osa registreeritud kohaliku kergliiklusteena 9490048 Linnatee nime all.
Terviktee asukoht on näidatud joonisel 4 sinise joonega.
Selles asukohas ei saa mitteriigitee paiknemise asjaõiguslikuks seadustamiseks riigi maaüksusi
jagada, sest ehitustehniliselt paikneb kergliiklustee samal muldkehal kõrval asuva riigiteega.
Lahenduseks saab olla servituudi (IKÕ) seadmine ühisele riigitee maale. Joonistel 5, 6 ja 7 on
5-le riigimaa üksustele 94901:007:0699, 94901:006:0272, 94901:001:0395, 94901:001:0392 ja
94901:007:0275 IKÕ alade seadmise ettepanek terviktee teenindamiseks.
11
Joonis 4.Ülenurme aleviku ja Tartu linna vahelise kohaliku kergliiklustee asukoht
Joonis 5. Riigi maaüksusele 94901:007:0699 isikliku kasutusõiguse ala määramise ettepanek
kohaliku kergliiklustee teenindamiseks
12
Joonis 6. Riigi maaüksustele 94901:006:0272, 94901:001:0395 ja 94901:001:0392 isikliku
kasutusõiguse ala määramise ettepanek kohaliku kergliiklustee teenindamiseks
Joonis 7. Riigi maaüksusele 94901:007:0275 isikliku kasutusõiguse ala (sinine) määramise
ettepanek kohaliku kergliiklustee teenindamiseks
13
1,9 km pikkusest kergliikluse tervikteest on 0,36 km pikkune osa kantud teeregistrisse
kergliiklusteena 9490048 Linnatee, ülejäänud 1,54 km ei ole teeregistris.
Hindamine tulemused tunnuste lõikes:
5.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
Terviktee ei ole haldusaktiga määratud avalikult kasutatavaks, v.a 0,36 km pikkune osa
9490048 Linnatee. Samas ei ole tervikteel piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku
kasutamist.
Terviktee vastab osaliselt riigitee tunnusele.
5.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
Kergliiklustee kõrval sõiduteel on asulaväline liikluskord. Kergliiklusteel prevaleerib kohalik
liiklus. Kergliikluse sageduse kohta andmed puuduvad. Kõrval paikneval kõrvalmaanteel
22130 oli 2021 a. mootorsõidukite liiklussagedus 5911a/ööp., Tartu linna lähistel 9037 a/ööp.
Sõiduteel kiiruse piirangud 50 km/h ja 70 km/h.
Teeliikluse iseloom vastab osaliselt riigitee tunnusele, kuna kergliiklustee kõrval sõiduteel on
asulaväline liikluskord, aga kergliiklusteel on tegemist valdavalt kohaliku liiklusega.
5.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste
teede võrgustikus. Tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides.
Terviktee alguspunkt paikneb Ülenurme aleviku piiril ja lõpp-punkt Tartu linna piiril.
Aluspunkti lähedal on Ülenurme gümnaasium.
Terviktee põhiliseks funktsiooniks on kohaliku kergliikluse võimaldamine sõiduteest
ehituslikult eraldatud liiklusruumis. Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee ei taga
ühendust bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga, riikliku
huvikohaga. Terviktee ei paikne rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudil.
Terviktee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.
5.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Kohalikul omavalitsusel on võimalus korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust kõigil Soinaste küla
ja Ülenurme aleviku teedel, sh kergliiklusteedel, ja parendada liikuvust kohalike elanike ja
ettevõtete huvides. Vastavalt varasemale kokkuleppele teebki Kambja vallavalitsus tervikteel
korrashoiutöid, sh terviktee koosseisus oleval, teeregistrisse kantud kohalikul kergliiklusteel
9490048 Linnatee.
Läheduses riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu.
Terviktee konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval
hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.
Tee vastab osaliselt riigitee teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.
Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 3.
14
Riigitee tunnus Registreerimata kergliiklustee
Ülenurme aleviku ja Tartu linna vahel
Vastab Vastab
osaliselt
Ei vasta
1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides
sätestatud piiranguid järgides
VX
2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX
3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X
4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt
korraldada teehoidu ja liikuvust VX
Tabel 3. Registreerimata kergliiklustee Ülenurme - Tartu riigitee tunnustele vastavuse
koondhinnang
Kokkuvõttes registreerimata kergliiklustee Ülenurme - Tartu ei vasta riigitee tunnustele ja
Kambja Vallavalitsuse taotluse terviktee teenindamiseks vajaliku riigimaa tasuta kasutada
andmiseks saab rahuldada.
Isiklik kasutusõigus Kambja valla kasuks tuleb seada 5-le riigimaa üksusele katastritunnustega
94901:007:0699, 94901:006:0272, 94901:001:0395, 94901:001:0392 ja 94901:007:0275
vastavalt joonistele 5, 6 ja 7.
Riigile jääb piisav teemaa samadel maaüksustel paiknevate kõrvalmaanteede 22130 ja 22140
teenindamiseks.
Peale isikliku kasutusõiguse notariaalset vormistamist ja kinnistusraamtusse kandmist tuleb
vallal terviktee registreerida teeregistris kohaliku teena.
6. Kohaliku tee 2820227 Kuuste jalgtee riigitee tunnuste hindamine
Kohalik kergliiklustee 2820227 Kuuste jalgtee (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja
vallas Vana-Kuuste külas ja Lalli külas riigimaal, munitsipaalmaal ja eramaal. Kinnistute
andmed:
1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 10463550, munitsipaalmaa,
katastritunnus 28201:001:0335, pindala 1033 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%;
2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5607750, riigimaa,
katastritunnus 28204:004:0037, pindala 13,38 ha, sihtotstarve transpordimaa 100%;
3) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4297704, riigimaa,
katastritunnus 28204:004:0186 (ühine teemaa kõrvalmaanteega 22140), pindala 473 m2,
sihtotstarve transpordimaa 100%;
4) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4299704, riigimaa,
katastritunnus 28204:004:0188 , pindala 398 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%;
5) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 1421004, eramaa,
katastritunnus 28204:004:0193 , pindala 219 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%;
6) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4200304, riigimaa
katastritunnus 28204:004:0184, pindala 189 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%;
15
7) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4166304, riigimaa,
katastritunnus 28204:004:0151, pindala 311 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%;
8) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4207404, riigimaa,
katastritunnus 28204:004:0157, pindala 181 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%;
9) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4207404, riigimaa,
katastritunnus 28204:004:0155, pindala 104 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%.
10) Tartu Maakohtu kinnistusosakond, munitsipaalmaa, katastritunnus 28204:004:0238,
pindala 1481 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%.
Tee asukoht on näidatud joonistel 8 sinise joonega.
Joonis 8 . Kohaliku kergliiklustee 2820227 asukoht (punane joon)
Mitteriigitee paiknemise asjaõiguslikuks seadustamiseks on vajalikud alljärgnevad
maatoimingud:
1) Ühes kohas, kus ehitustehniliselt paikneb kergliiklustee terviktee samal muldkehal kõrval
asuva riigiteega, saab lahenduseks olla servituudi (IKÕ) seadmine ühisele riigitee maale.
Joonisel 9 on näidatud isikliku kasutusõiguse ala ettepanek riigimaa üksusel 28204:004:0037
kohaliku kergliiklustee teenindamiseks.
2) Jagada riigi maaüksus. Joonistel 9, 12 ja 13 on ettepanekud riigi maaüksusest
28204:004:0037 3-s kohas äralõigete tegemisega uute maaüksuste moodustamiseks, mis on
vajalikud kohaliku kergliiklustee teenindamiseks.
3) Olemasolevad riigi maaüksused tervikuna võõrandada vallale. Joonistel 10, 11, 12 ja 13 on
näidatud 6 olemasoleva riigimaa üksuse tasuta võõrandamise ettepanekud kohaliku
kergliiklustee teenindamiseks: 28204:004:0186; 28204:004:0188; 28204:004:0184;
28204:004:0151; 28204:004:0157; 28204:004:0155.
16
Joonis 9. Riigi maaüksusele 28204:004:0037 isikliku kasutusõiguse ala määramise ettepanek
kohaliku kergliiklustee 2820227 Kuuste jalgtee teenindamiseks
Joonis 10. Riigi maaüksuse 28204:004:0186 võõrandamise ettepanek kohaliku kergliiklustee
2820227 Kuuste jalgtee teenindamiseks
17
Joonis 11. Riigi maaüksuse 28204:004:0188 võõrandamise ettepanek kohaliku kergliiklustee
2820227 Kuuste jalgtee teenindamiseks
Joonis 12. Riigi maaüksuse 28204:004:0037 jagamise ja riigi maaüksuse 28204:004:0188
võõrandamise ettepanek kohaliku kergliiklustee 2820227 Kuuste jalgtee teenindamiseks
18
Joonis 13. Riigi maaüksuse 28204:004:0037 jagamise ja riigi maaüksuste 28204:004:0151,
28204:004:0157, 28204:004:0155 võõrandamise ettepanek kohaliku kergliiklustee 2820227
Kuuste jalgtee teenindamiseks
0,501 km pikkune tee on kantud teeregistrisse kohaliku kergliiklusteena 2820227 Kuuste
jalgtee.
Hindamine tulemused tunnuste lõikes:
6.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega 25.11.2010.a valla kohalike teede
nimekirja. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.
Tee vastab riigitee tunnusele.
6.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
Kergliiklustee kõrval sõiduteel on asulaväline liikluskord. Kergliiklusteel prevaleerib kohalik
liiklus. Kergliikluse sageduse kohta andmed puuduvad. Kõrval paikneval tugimaanteel 61
Põlva-Reola oli 2021 a. mootorsõidukite liiklussagedus 3602 a/ööp. Sõiduteel on lubatud
suurim kiirus 90 km/h. Transpordiameti „Kergliiklustaristu kavandamise juhendi“ kohaselt on
sellises liikluskeskkonnas vajalik kas laia kindlustatud peenra või omaette kergliiklustee
rajamine. Nõue on täidetud.
Teeliikluse iseloom vastab osaliselt riigitee tunnusele, kuna kergliiklustee kõrval sõiduteel on
asulaväline liikluskord, aga kergliiklusteel on kohalik liiklus.
19
6.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste
teede võrgustikus. Tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides.
Tee põhiliseks funktsiooniks on kohaliku kergliikluse võimaldamine sõiduteest ehituslikult
eraldatud liiklusruumis, üksikelamute ja vanas mõishoones asuva kooli vahel. Riigi sõidutee
kõrval paiknev kergliiklustee ei taga ühendust bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga,
lennujaamaga, piiripunktiga, riikliku huvikohaga. Tee ei paikne rahvusvahelise EuroVelo või
üleriigilise jalgrattamarsruudil.
Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.
6.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Kohalikul omavalitsusel on võimalus korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust kõigil Vana-Kuuste
küla ja Lalli küla teedel, sh kergliiklusteedel, ja parendada liikuvust kohalike elanike ja
ettevõtete huvides. Olustikku hinnates ja kokkuleppel Transpordiametiga ongi Kambja vald tee
registreerinud teeregistris kohaliku teena.
Läheduses riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu.
Tee konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval
hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.
Tee vastab osaliselt riigitee teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.
Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 4.
Riigitee tunnus 2820227 Kuuste jalgtee
Vastab Vastab
osaliselt
Ei vasta
1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides
sätestatud piiranguid järgides
V
2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX
3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X
4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt
korraldada teehoidu ja liikuvust VX
Tabel 4. Kergliiklustee 2820227 Kuuste jalgtee riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang
Kokkuvõttes 2820227 Kuuste jalgtee ei vasta riigitee tunnustele ja Kambja Vallavalitsuse
taotluse tee teenindamiseks vajaliku riigimaa võõrandamiseks ja tasuta kasutada andmiseks
saab rahuldada. Eelnevalt on vajalikud maatoimingud:
-isiklik kasutusõigus Kambja valla kasuks tuleb seada ühele riigimaa üksusele
vastavalt joonisele 9.
- sama, riigi tugimaanteed teenindav maaüksus tuleb jagada äralõigetena eraldi maaüksuste
moodustamiseks vastavalt joonistele 9, 12 ja 13.
Kuus olemasolevat riigi maaüksust saab tervikuna võõrandada vallale vastavalt joonistele 10,
11, 12 ja 13 kohaliku kergliiklustee teenindamiseks.
Riigile jääb piisav teemaa tugimaantee 61 ja kõrvalmaantee 22141 teenindamiseks.
20
7. Kohaliku tee 9490159 Kesa tee riigitee tunnuste hindamine
Kohalik tee 9490159 Kesa tee (edaspidi tee) paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas Õssu
külas riigimaal ja munitsipaalmaal. Kinnistute andmed:
1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3157604, munitsipaalmaa,
katastritunnus 94901:005:0878 , pindala 4544 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%;
2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 2935104, riigimaa, katastritunnus
94901:005:0876 (ühine teemaa riigiteedega 92 ja 22817), pindala 6299 m2, sihtotstarve
transpordimaa 100%.
Samas asukohas vajab seadustamist ka riigi kergliiklustee 22817 Tartu - Haage osaline
paiknemine munitsipaalmaa üksusel 94901:005:0878.
Tee asukoht on näidatud joonisel 14 sinise joonega.
Joonis 14. Riigi maaüksuse 94901:005:0876 jagamise ettepanek kohaliku tee 9490159 Kesa
tee teenindamiseks ning munitsipaalmaa üksuse 94901:005:0878 ettepanek riigi kergliiklustee
22817 Tartu - Haage teenindamiseks
0,859 km pikkune tee on kantud teeregistrisse 6 m laiuse kruusa- ja asfaltbetoonteena.
Tegelikkuses on tegemist kogu ulatuses püsikattega teega.
Kohaliku tee asjaõiguslikuks seadustamiseks on vajalikud maakorraldustööd, jagades riigiteid
teenindava riigimaa üksuse 94901:005:0876 kaheks. Joonisel 14 on riigimaa üksuse jagamise
ettepanek, jättes riigile riigiteede 92 ja 22817 teenindamiseks vajaliku maa.
Ettepaneku alusel riigimaa jagamisel jääb riigiteede teenindamiseks väiksem osa, kohaliku tee
teenindamiseks suurem osa. Kohaliku tee transpordimaaks ei ole nii suur maa-ala tingimata
vajalik. Samas puudub riigil huvi ja võimalus selle maa ehituslikuks kasutamiseks, sest ala jääb
KOV poolt rajatud, piirkonna veevarustust tagava puurkaevu kaitsevööndisse ning Tartu-
Pihkva ja Tartu-Valmiera kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndisse (joonis 15). Kambja valla
üldplaneeringu kohaselt saab sinna rajada pargi või muu haljasala.
21
Samas asukohas vajab seadustamist ka riigi kergliiklustee 22817 Tartu - Haage osaline
paiknemine munitsipaalmaa üksusel 94901:005:0878.
Joonis 15. Tehnovõrkudest põhjustatud kitsenduste alad riigimaa üksusel 94901:005:0876.
Hindamine tulemused tunnuste lõikes:
7.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega 13.12.2016.a Kambja valla kohalike
teede nimekirja. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.
Tee vastab riigitee tunnusele.
7.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
Tee paikneb üksikelamute alal, kus on kehtestatud kiiruspiirang 30 km/h. Elamupiirkonna
siseteedel on ainult kohalik liiklus. Liiklussageduse kohta andmed puuduvad.
Teeliikluse iseloom ei vasta riigitee tunnusele.
7.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste
teede võrgustikus. Tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides.
Tee funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistutele. Tee ei oma tähtsust riigi
toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses on tugimaantee 92 koos kergliiklusteega 22817.
Tee ei ühenda riigile olulisi sihtkohti.
Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.
7.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Kohaliku teena on kohalikul omavalitsusel võimalus korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust
kõigil Õssu küla elamupiirkonna siseteedel, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete
huvides. Kitsas tihehoonestusega ääristatud tee ei sobi maanteehoolduse tehnikale. Läheduses
riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu.
22
Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval
hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.
Tee ei vasta teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.
Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 5.
Riigitee tunnus 9490159 Kesa tee
Vastab Vastab
osaliselt
Ei vasta
1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides
sätestatud piiranguid järgides
V
2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X
3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X
4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt
korraldada teehoidu ja liikuvust VX
Tabel 5 Kohaliku tee 9490159 Kesa tee riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang
Kokkuvõttes kohalik tee 9490159 Kesa tee ei vasta riigitee tunnustele ja Kambja Vallavalitsuse
taotluse selle tee teenindamiseks vajaliku riigimaa tasuta võõrandamiseks vallale saab
rahuldada.
Maakorraldustööna on vaja jagada tee alune riigimaa üksus katastritunnustega 94901:005:0876
kaheks kinnisasjaks, jättes riigile samadel maaüksustel paiknevate riigiteede 92 ja 22817
teenindamiseks vajaliku maa.
Samas asukohas vajab seadustamist ka riigi kergliiklustee 22817 Tartu - Haage osaline
paiknemine munitsipaalmaa üksusel 94901:005:0878. Sellest maaüksusest tuleb väikse
äralõikena moodustada teine kinnisasi ja anda see riigile kergliiklustee teemaaks.
8. Registreerimata tee Kambja alevikus riigitee tunnuste hindamine
Tartu maakonnas Kambja vallas Kambja alevikus riigimaal paikneb kõrvalmaantee 22180 Nõo-
Kambja vana teeosa (edaspidi tee), mis jäi sinna peale kõrvalmaantee ümberehitamist uude
asukohta. Tee ei ole teeregistrisse ühegi omaniku poolt kantud.
Kinnistu andmed:
1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 5619250, riigimaa, katastritunnus
28203:005:0040, pindala 12272 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%.
Tee asukoht on näidatud joonisel 16.
23
Joonis 16. Registreerimata tee (sinine joon) ja riigi maaüksuse 28203:005:0040 jagamise
ettepanek.
0,2 km pikkune tee on 6 m laiune, püsikattega.
Mitteriigiteega maa üleandmiseks on vaja maakorraldustööna jagada riigimaa üksus
28203:005:0040 kaheks ja moodustada uus maaüksus registreerimata tee teenindamiseks.
Joonisel 16 on riigi maaüksuse jagamise ettepanek, jättes riigile riigitee 22180 ja selle kõrval
kergliiklustee teenindamiseks vajaliku maa.
Hindamine tulemused tunnuste lõikes:
8.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides
Tee ei ole haldusaktiga määratud avalikult kasutatavaks. Samas ei ole teel piiranguid või
kitsendusi, mis takistaks avalikku kasutamist.
Tee vastab osaliselt riigitee tunnusele.
8.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord
Tee paikneb alevikus, aga teel on asulaväline kahesuunaline liikluskord. Sõidukite jaoks
tupikteel on ainult kohalik liiklus. Liiklussageduse kohta andmed puuduvad. Kergliiklejatele
on läbipääs põhimaanteele 2.
Teeliikluse iseloom vastab osaliselt riigitee tunnusele, kuna teel on asulaväline liikluskord, aga
tegemist ainult kohaliku liiklusega.
8.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti
Tee ei ole TEN-T teedevõrgu ega E-teede võrgustiku osa. Teel ei ole tähtsust rahvusvaheliste
teede võrgustikus. Tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse halduspiirides.
Tee on mootorsõidukitele tupiktee, mille alguspunkt paikneb riigitee 22180 ristmikul.
Mootorsõidukitele on lõpp-punkt erakinnistu piiril enne läbisõidu tõkendit. Kergliiklejatele on
lõpp-punkt põhimaanteel 2.
24
Tee funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine erakinnistule. Vastavalt hiljuti kehtestatud
detailplaneeringule tagab tee juurdepääsu aleviku perspektiivsele elamupiirkonnale.
Kergliiklejatele võimaldab tee optimaalse alevikusisese ühendusmarsruudi. Tee ei oma tähtsust
riigi toimepidevuseks vajaliku teena, sest läheduses paiknevad põhimaantee 2 ja kõrvalmaantee
22180 tagavad piirkonnas riigiteede võrgustikuna toimimise. Tee ei ühenda riigile olulisi
sihtkohti.
Tee ei vasta riigitee ühendusfunktsiooni tunnusele.
8.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust
Kohaliku teena on kohalikul omavalitsusel võimalus korraldada ühtselt teehoidu ja liiklust
kõigil Kambja aleviku teedel, parendada liikuvust kohalike elanike ja ettevõtete huvides.
Läheduses riigiteede võrgustikul saab Transpordiamet ühtselt korraldada teehoidu.
Teelõigu konstruktsiooni ja tehnovõrkude seisukord võimaldavad korrashoidu teostaval
hooldefirmal täita tee seisundinõudeid.
Tee vastab osaliselt teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.
Riigitee tunnustele vastavuse hindamine tulemused tunnuste lõikes on tabelis 6.
Riigitee tunnus Registreerimata tee Kambja alevikus
Vastab Vastab
osaliselt
Ei vasta
1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides
sätestatud piiranguid järgides
VX
2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX
3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti X
4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt
korraldada teehoidu ja liikuvust VX
Tabel 6. registreerimata tee Kambja alevikus riigitee tunnustele vastavuse koondhinnang
Kokkuvõttes registreerimata tee Kambja alevikus ei vasta riigitee tunnustele ja Kambja
Vallavalitsuse taotluse selle tee teenindamiseks vajaliku riigimaa tasuta võõrandamiseks vallale
saab rahuldada.
Maakorraldustööna on vaja jagada tee alune riigimaa üksus katastritunnustega 28203:005:0040
kaheks kinnisasjaks, jättes riigile samal maaüksusel paikneva riigitee 22180 ja selle kõrval
kergliiklustee teenindamiseks vajaliku maa.
Riigilt tee teenindamiseks vajaliku maa omandamise järgselt tuleb vallal tee registreerida
teeregistris kohaliku teena.
25
9. Aruande kokkuvõte
Kambja Vallavalitsus esitas oma kirjaga 26.07.2022 nr 4-11/2796 taotluse Tartu maakonnas
Kambja vallas asuva 6-l teel, mis osaliselt paiknevad riigile kuuluval maaüksusel, asjaõiguste
omandamiseks, et seadustada neil maaüksustel paiknevad teed kohalikus teeks.
Käesolevas aruandes hinnati 6 tee:
o kohalik tee 9490098 Variku-Partsi
o registreerimata tee Variku liiklussõlmes
o registreerimata kergliiklustee Ülenurme-Tartu
o kohalik tee 2820227 Kuuste jalgtee
o kohalik tee 9490159 Kesa tee
o registreerimata tee Kambja alevikus
vastavust riigitee tunnustele eesmärgil, kas riigi huvi kahjustamata on võimalik rahuldada valla
taotlus nende teede aluse riigimaa tasuta võõrandamiseks Kambja vallale või seada riigimaale
isiklik kasutusõigus valla kasuks.
Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile
hinnati aruandes nende teede vastavust riigitee tunnustele.
Hindamise tulemuste koond on tabelis 7.
Tabel 7. Hindamise tulemuste koond Kambja vallas 6 tee teenindamiseks vajaliku riigimaa
võõrandamisel ja piiratud asjaõiguste seadmisel.
Tee number, nimi ja km aadress Vastavus riigitee tunnustele Haldusakti andmiseks
eeltoimingute vajadus
Vastab Ei vasta On vaja Ei ole vaja
Kohalik tee 9490098 Variku-Partsi X 2 kinnisasja
jagamine
Registreerimata tee Variku liiklussõlmes X 2 kinnisasja
jagamine
Registreerimata kergliiklustee
Ülenurme-Tartu
X 5 IKÕ
seadmine
Kohalik tee 2820227 Kuuste jalgtee X 1 kinnisasja
jagamine,
1 IKÕ
seadmine
Kohalik tee 9490248 Kesa tee X 2 kinnisasja
jagamine
Registreerimata tee Kambja alevikus X 1 kinnisasja
jagamine
26
Hindamisaruandes käsitletud 6 tee transpordimaal asjaõiguste seadustamise tulemusena
riigiteid ei tule juurde ega vähene. Kuna need teed ei vasta riigitee tunnustele, saab rahuldada
Kambja Vallavalitsuse taotluse 6 tee - kohaliku tee 9490098 Variku-Partsi, registreerimata tee
Variku liiklussõlmes, registreerimata kergliiklustee Ülenurme-Tartu, kohaliku tee 2820227
Kuuste jalgtee, kohaliku tee 9490159 Kesa tee ja registreerimata tee Kambja alevikus -
teenindamiseks vajaliku riigimaa tasuta üleandmiseks vallale ja isikliku kasutusõiguse
seadmiseks valla kasuks.
Kohalikul omavalitsusel tuleb peale asjaõiguste vormistamist 3 registreerimata teed kanda
teeregistrisse kohaliku teena.
Enne riigi haldusakti andmist on vaja teha maakorraldustööd kinnisasjade jagamiseks ja
vormistada riigimaale isiklik kasutusõigus valla kasuks vastavalt käesolevas hindamisaruandes
konkreetset teed käsitlevas osas toodud ettepanekutele. Kambja vallavalitsusel tuleks täiendada
taotluses maaüksuste loetelu, sh registreerimata kergliiklustee Ülenurme-Tartu muutmiseks
kohalikuks teeks kuni Tartu linnani.
Samaaegselt on vajalik seadustada ka riigi kergliiklustee 22817 Tartu - Haage osaline
paiknemine munitsipaalmaa üksusel 94901:005:0878. Selleks tuleb vallal anda
Transpordiametile nõusolek munitsipaalmaast äralõike riigile tasuta võõrandamiseks kinnisasja
avalikes huvides omandamise seaduse alusel.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Kambja Vallavalitsus
Pargi tn 2
61714, Tartu maakond, Kambja vald,
Ülenurme alevik
Meie 13.03.2024 nr 9.2-4/2024/4325-1
Kambja valla kohalike teede üleandmine
riigile ja riigitee tunnusteta kõrvalmaanteede
üleandmine Kambja vallale
Kambja Vallavalitsus on 26.07.2022 .a oma kirjaga nr 4-11/2796 esitanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) taotluse valla kohalike teede üleandmiseks
riigile ja riigitee tunnusteta kõrvalmaanteede üleandmiseks Kambja vallale. Sama taotlus käsitab
ka teealuse maa asjaõiguslikku korrastamist, ilma et teeomanik muutuks.
Peale riigivara seaduse muutmist 2023.a volitas MKM Transpordiameti peadirektorit otsustama
riigi kinnisasja otsustuskorras tasuta võõrandamise kohaliku omavalitsuse üksusele tema
seadusjärgsete ülesannete täitmiseks. Volitusega kaasnevalt anti Transpordiametile üle
pooleliolevad menetlused. Kui kinnisasja omandi vahetus põhjustab riigiteede nimekirja
muutmise, on enne Transpordiameti haldusakti andmist vajalik ministeeriumi nõusolek.
Informeerime, et kliimaminister on andnud nõusoleku riigiteede 22125 Erika – Kandiküla km 0 –
0,87; 22130 Tartu – Ülenurme km 2,5 – 3,303 ja 22193 Külitse kaupluse tee km 0 – 0,385
üleandmiseks Kambja vallale ning kohalike teede 9490091 Rehepapi tee km 0,0 – 0,943; 9490066
Tamme tänav km 0,77 – 1,455; 9490264 Tehnopargi tee km 0,0 – 1,993; 9490093 Tõrvandi
sissesõit km 0,0 – 0,384 ning 9490041 Ülenurme sissesõit km 0,0 – 0,263 muutmiseks riigiteeks.
Kuivõrd omandivahetus toimub notariaalse asjaõigusliku tehinguna, on enamikul juhtudel
eelnevalt vaja moodustada uued teega kinnisasjad, jagades olemasolevad suuremad kinnistud.
Kirja lisas on abistav tabel, kus loetletud maakorralduslike tegevuste jaotus Transpordiameti ja
Kambja valla vahel. Piiriettepanekute joonised on riigitee tunnustele vastavuse hindamise
aruannetes, mis samuti kirjale lisatud.
Eelnev maakorraldus ei ole vajalik riigitee 22193 Külitse kaupluse tee km 0 – 0,385 üleandmiseks
kohalikuks teeks, mis paikneb maaüksusel katastritunnusega 94901:005:0304. Selle riigiteega
maaüksuse üleandmise saaks vormistada koheselt, eeldusel et vallavolikogu on nõus.
Üleandmise haldusakti valmistab ette Transpordiameti maade osakond. Riigitee üleandmisega
kaasneb teehoiuvahendite toestussumma suunamine valla eelarvesse.
Peale omandivahetuseks ettenähtud uute kinnisasjade moodustamist palume vallavalitsusel saata
Transpordiametile varasema taotluse täpsustus, kus näidatud uute maaüksuste katastritunnused.
2 (2)
Ühtlasi palume vallavalitsusel esitada taotlused isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Taotluse vorm
saadaval Transpordiameti kodulehel https://transpordiamet.ee/riigiteede-
juhendid#kergliiklusteed--2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mehis Leigri
juhataja
teevara osakond
Lisad: Maatoimingud
Aruanne riigiteed 22125, 22130, 22193
Aruanne kohalikud teed riigiteeks
Hindamisaruanne riigimaa võõrandamiseks riigitee tunnustele mittevastavate teede
teenindamiseks
Kuno Männik
5078810, [email protected]
Vajalikud maatoimingud teede omandi muutmiseks Kambja vallas
1
Tabeli koostamise aluseks olevad Riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanded teede lõikes:
1) Kambja vallas asuvad kohalikud teed (tulevased riigiteed)
9490091 Rehepapi tee km 0 – 0,943
9490066 Tamme tänav km 0,77 – 1,455
9490264 Tehnopargi tee km 0 – 1,993
9490093 Tõrvandi sissesõit km 0 – 0,384
9490041 Ülenurme sissesõit km 0 – 0,263
2) Kambja vallas asuvad riigi kõrvalmaanteed (tulevased kohalikud teed) 22125 Erika - Kandiküla km 0-0,87 22130 Tartu - Ülenurme km 2,5-3,303 22193 Külitse kaupluse tee
3) Kambja vallas asuvad teed, mis osaliselt paiknevad riigimaal (maade korrastamine olemasolevatel ja tulevastel kohalikel teedel)
Kohalik tee 9490098 Variku-Partsi
Registreerimata tee Variku liiklussõlmes
Registreerimata kergliiklustee Ülenurme-Tartu
Kohalik tee 2820227 Kuuste jalgtee
Kohalik tee 9490248 Kesa tee
Registreerimata tee Kambja alevikus
Vajalikud maatoimingud teede omandi muutmiseks Kambja vallas
2
Katastritunnus Viide piiriettepanekule vastavalt hindamisaruande nimele
ja lehekülje numbrile. Täielikud nimed tabeli lõpus.
Vajalik toiming olemasoleva kinnisasjaga Teostaja koos
kulude eest
tasumisega
Kambja vallas
asuvad riigi
kõrvalmaanteed
Kambja vallas
asuvad
kohalikud teed
Kambja vallas asuvad
teed, mis osaliselt
paiknevad riigimaal
1 2 3 4 5 6
94901:005:0309
94901:007:0699
94901:006:0409
94901:006:0407
94901:006:0418
94901:006:0719
94901:006:0754
94901:006:0273
28204:004:0037
28204:004:0037
94901:005:0876
28203:005:0040
Lk 6
Lk 10
Lk 8
Lk 8
Lk 8
Lk 6
Lk 6 ja 8
Lk 8
Lk 17 ja 18
Lk 18
Lk 20
Lk 23
Riigi kinnisasja jagamine
Riigi kinnisasja jagamine
Riigi kinnisasja jagamine
Riigi kinnisasja jagamine
Riigi kinnisasja jagamine
Riigi kinnisasja jagamine
Riigi kinnisasja jagamine
Riigi kinnisasja jagamine
Riigi kinnisasja jagamine
Riigi kinnisasja jagamine
Riigi kinnisasja jagamine
Riigi kinnisasja jagamine
Transpordiameti
maade osakond
Vajalikud maatoimingud teede omandi muutmiseks Kambja vallas
3
1 2 3 4 5 6
94901:001:0563
94901:006:0408
28301:001:0236
94901:007:1682
94901:007:1696
94901:007:0699
94901:006:0272
94901:001:0395
94901:001:0392
Lk 9
Lk 9
Lk 10
Lk 11
Lk 12
Lk 11
Lk 12
KOV kinnisasja jagamine, tehnorajatiste
seadustamine riigile võõrandataval
maaüksusel
KOV kinnisasja jagamine, tehnorajatiste
seadustamine riigile võõrandataval
maaüksusel
KOV kinnisasja jagamine, tehnorajatiste
seadustamine riigile võõrandataval
maaüksusel
Kinnisasja jagamine, eramaast äralõike
omandamine, tehnorajatiste seadustamine
riigile võõrandataval maaüksusel
KOV kinnisasja jagamine, eramaast äralõike
omandamine, tehnorajatiste seadustamine
riigile võõrandataval maaüksusel
Taotluse esitamine Transpordiameti maade
osakonnale isikliku kasutusõiguse
seadmiseks kohalikule kergliiklusteele
riigimaal
Taotluse esitamine Transpordiameti maade
osakonnale isikliku kasutusõiguse
seadmiseks kohalikule kergliiklusteele
riigimaal
Kambja
Vallavalitsus
Vajalikud maatoimingud teede omandi muutmiseks Kambja vallas
4
94901:007:0275
28204:004:0037
Lk 12
Lk 16
Taotluse esitamine Transpordiameti maade
osakonnale isikliku kasutusõiguse
seadmiseks kohalikule kergliiklusteele
riigimaal
Taotluse esitamine Transpordiameti maade
osakonnale isikliku kasutusõiguse
seadmiseks kohalikule kergliiklusteele
riigimaal
1 2 3 4 5 6
Koostas Kuno Männik 08.02.24
Tel 5078810