Selgitustaotlus

Eesti Vee-ettevõtete Liit Registrikood: 80091146 Järvevana tee 3, 10132 Tallinn Tel: (+372) 511 5154 [email protected], www.evel.ee

Pr Birgit Lao

peadirektor

Terviseamet

Paldiski mnt 81

10614 Tallinn

[email protected]

[email protected]

[email protected]

Teie: 07.02.2024 e-kiri

Meie: 23.02.2024 nr 2-2/136

Tagasiside Terviseameti tegutsemissoovitustele, mis on koostatud

veekäitlejatele ja riskihindamise juhend coli-laadsete bakterite

avastamisel joogivees

Eesti Vee-ettevõtete Liit esitab alljärgnevalt oma tähelepanekud Terviseameti koostatud juhendile, mis

käsitleb coli-laadsete bakterite avastamist joogiveest.

Üldise kommentaarina palume juhendis läbivalt üle vaadata terminite kasutus. Näiteks on juhendis

läbisegi kasutatud coli-laadsed ja koliformsed bakterid. Lisaks kasutatakse juhendis mõisteid algvesi,

joogiveepaigaldis jms. Palume mõisted viia kooskõlla kehtiva õigusega ning pöörata tähelepanu ka

kirjavigadele ning juhendi vormistusele.

1. Juhendi lk 2 punktis 2 on kirjas, et coli-laadsete bakterite paljunemist võib veetorustikus

oodata üksnes juhul, kui torustiku ehitamiseks on kasutatud ebasobivaid materjale, mille

kaudu pääsevad vette toitained, kui veetemperatuur on suurem kui 20 °C, ja/või kui esinevad

anaeroobsed tingimused.

Palume selgitada, millised on ebasobivad materjalid ja vajalik oleks juurde tuua ka

konkreetsed näited.

2. Juhendi lk 2 joonisel on kasutatud mõisteid nagu „algvesi“, „veetorn“, „joogiveepaigaldis“

jne.

Palume juhendis toodud terminid viia kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Näiteks on

veeseaduses ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määruses nr 61 kasutatud mõistet

"toorvesi", mitte „algvesi“. Algvesi on juhendis kasutusel ka näiteks lk 3 toodud joonisel, sama

kehtib ka joogiveepaigaldise osas. Lisaks palume uute mõistete kasutamisel tuua konkreetsed

näited ja selgitused, et kasutatavad terminid oleksid kõigile üheselt arusaadavad.

Lisaks palume selgitada juhendi lk 2 joonisel veejaotusvõrgu osas, millist lisaväärtust annab

loetelus "uuesti saastumine veejaotusvõrgus"?

Palume ka täpsustada, millised on "keelatud ühendused teiste veesüsteemidega" jaotusvõrgu

korral. Palume tuua konkreetsed soovitused ja näited.

Lisaks palume joonist täiendada, kuna biokile tekkimine/esinemine veevõrgus ei pruugi olla

tingitud ainult kummist detailidest. Seda on meie hinnangul vajalik põhjalikumalt selgitada

või üldistada, vastasel juhul on sisu eksitav.

Omalt poolt lisame, et jaotusvõrgus võib vee saastumise põhjuseks olla ka nn seisev vesi.

Eesti Vee-ettevõtete Liit Registrikood: 80091146 Järvevana tee 3, 10132 Tallinn Tel: (+372) 511 5154 [email protected], www.evel.ee

2

3. Juhendi lk 3 joonisel on märgitud torustiku puudutatud osade läbipesemine ja/või

desinfektsioon, olukorrast puudutatud asutuste (nt haiglate) teavitamine. Meie hinnangul on

vajalik mitte ainult asutuste, vaid kõigi mõjutatud tarbijate teavitamine. Lisaks vajab lause

keelelist parandust.

Lisaks on lk 3 joonisel märgitud coli-laadsete bakterite liigi väljaselgitamine.

Palume täpsustada, kuidas veekäitleja coli-laadse liigi välja selgitab, näiteks soovitus MALDI-

TOF analüüsiks. Lisaks tuleb selgitada, kuidas tuvastatakse, kas tegemist on patogeense coli-

laadse, obligaatse või fakultatiivse coli-laadse bakteriga. Palume ka anda konkreetne nimekiri

laboritest, kes Eestis vajalikke analüüse teostavad, kuna Eesti Vee-ettevõtete Liidule

teadaolevalt ei ole selliseid laboreid väljaspool Tallinna. Palume selgitada ka protseduuri,

kuidas tagatakse proovi analüüsimine 24-tunni jooksul, kui see võetakse näiteks Tartust.

Joonisel lk 3 on märgitud, et vee keetmiskohustuse kehtestamine on näidustatud üksnes juhul,

kui esineb viiteid fekaalreostusele.

Meie hinnangul on see vastuolus juhendi tabelis 3 toodud meetmetega. Jääb selgusetuks,

kuidas siis tuleb vee-ettevõttel käituda, kas anda keetmise soovitus või mitte?

Joonisel lk 3 on märgitud, et tuleb tulemustest teavitada meditsiiniasutusi. Kas ainult

meditsiiniasutusi?

Joonisel lk 3 on märgitud sissetulevate veeühenduskohtade kontrollimine. Palume selgitada,

missuguseid veeühendusi nende all täpselt silmas peetakse?

Joonisel lk 3 on kasutatud mõisteid keskmise pikkusega ja pikaajaline seirekava. Palume

selgitada, mida tähendavad "keskmise pikkusega seirekava" ja "pikaajaline seirekava".

Joonisel lk 3 on kirjas, et desinfektsioonimeetmete tühistamine toimub sõltuvalt

väljaselgitatud põhjustest ning kui veevõrgu vähemalt kolm järjestikust analüüsiseeriat on

ilma leidudeta. Palume täpsustada, milline on sobiv ajaperiood, mille jooksul kolm analüüsi

võetakse?

4. Juhendi lk 4 on toodud soovitus, et eriti oluline on selgitada välja, kas tegu on süsteemse (st

pikaajalise, korduva) reostusega või mitte. Juhtudel, kus leid avastatakse joogiveepaigaldisest,

tuleb üleminekukohas kontrollida, kas suurenenud kontsentratsioonid on sisse kandunud juba

veejaotusvõrgu kaudu.

Lause sisu jääb meile arusaamatuks. Mida on mõeldud üleminekukoha all, mida peetakse

silmas joogiveepaigaldises, veejaotusvõrgu all?

5. Juhendi lk 4 on toodud viide meetodile „Mikroorganismi samastamine biokeemilise või

immunoloogilise spetsiaalse/automatiseeritud süsteemi abil“. Palume täpsustada, mis

metoodikaga on tegemist ja kust veekäitleja selleks juhised leiab? Lisaks palume juhendisse

tuua nimekiri laboritest, kellel on võimekus nimetatud meetodiga bakterite liike määrata.

6. Juhendi lk 4 on kirjas, et vee keetmist võib profülaktilistel kaalutlustel soovitada, kuid

enamasti on see vajalik üksnes juhtudel, kui on tuvastatud E. coli ja/või fekaalsete

enterokokkide olemasolu joogivees. Samal ajal juhendi tabelis 3 on antud konkreetne

keetmise soovitus. Kuidas seda soovitust peab kasutama?

Eesti Vee-ettevõtete Liit Registrikood: 80091146 Järvevana tee 3, 10132 Tallinn Tel: (+372) 511 5154 [email protected], www.evel.ee

3

7. Juhendi lk 6 tabelis 3 on kirjas, et kui kordusproov 4, anda soovitus joogivett keeta. Samal

ajal juhendi tabel 1 annab keetmise soovituse, kui eksisteerib ka E.Coli, st fekaalne reostus.

Palume täpsustada, kas siis on vaja anda soovitus vee keetmiseks või mitte?

8. Juhendi lk 6 tabel 3 ütleb, et 0-1 coli-laadse puhul meetmeid ei rakendu. Samas on ka kirjas,

et antud riskihinnang kehtib vaid juhul, kui on välja selgitatud coli-laadsete bakterite liik ja

nad kuuluvad tabelis 2 teise ja kolmandasse veergu. Seega peaks mistahes arvu coli-laadsete

avastamisel olema esimene meede ikka ja alati bakteri liigi määramine? Seejärel saab toimida,

kas vastavalt riskihinnangu tabelile või tõendatult fakultatiiv-patogeense toimega coli-laadsed

bakterite leiu puhul juhisele: „Kui coli-laadsete liikide tuvastamisel selgub, et tegemist on

Enterobacter, Citrobacter, Klebsiella ja Serratia ohtlikumatega liikidega, teha torustiku

läbipesu ja kui see osutub ebaefektiivseks, läbi uhtuda ja desinfitseerida“. Palume juhist selles

osas täpsustada.

9. Juhendi lk 4 on kirjas tegutsemissoovitus, mille kohaselt veekäitleja võib pärast üksikjuhtumi

kontrollimist jõuda ka otsuseni meetmeid kohe mitte kasutusele võtta, vaid jätkata

kordusproovide võtmist (seiret) ning leppida veekvaliteedi kehtestatud nõuetele

mittevastavusega kuni teatud väärtuseni, määratledes selle jaoks konkreetse piiri ja

ajavahemiku (vt riskianalüüsi tabel).

Kas see tähendab, et vee-ettevõte määrab iseseisvalt „konkreetse piiri ja ajavahemiku“, näiteks

järgmise 3 kuu jooksul ei ületa ükski analüüs 3 coli-laadset ning sel juhul ei pea meetmeid

kasutusele võtma? Lähtudes meie kirja punktis 8 toodust, on meie hinnangul sellise

tegutsemissoovituse aluseks siiski coli-laadse liigi määramine. Kas saame õigesti aru? Palume

seda täpsemini juhendis selgitada.

10. Palume juhendis selgitada ka käitumisjuhist olukorras, kui joogivee analüüsiakt on vaja panna

avalikkuse jaoks ülesse vee-ettevõtte kodulehele, kuid analüüsiaktil on 1 coli-laadne bakter.

Juhendi kohaselt 0-1 coli-laadse bakteri tuvastamisel ei rakendu meetmeid (st ei pea võtma ka

kordusproovi), kuigi määrusest nr 61 tulenev piirnorm on 0. Elaniku jaoks, kes vaatab

määrusest tulenevat coli-laadse bakteri piirnormi ning ei ole teadlik käesolevast juhendist, on

joogivesi nõuetele mittevastav, mis tekitab koheselt avalikku paanikat.

Samuti ei rakendu juhendi kohaselt meetmeid, kui on tuvastatud 2-3 coli-laadset bakterit

(väljaarvatud haiglad ja hooldekodud), tingimusel, et kõik ülejäänud mikrobioloogilised

näitajad on normis. Kui tegemist on väikese asulaga, kus puudub avalik asutus (nt nagu kool,

lasteaed, haigla vms), siis üldjuhul on regulaarseks proovivõtukohaks joogivee kontrolli kava

järgi kortermaja. Kui tavakontrolli raames tuvastatakse kortermaja joogiveest 2-3 coli-laadset

bakterit, siis juhendi alusel meetmeid ei rakendu. Kuna analüüsiakt tuleb avalikustada vee-

ettevõtte kodulehel, siis tekitab see kohalikele elanikele alusetut paanikat. Palume juhendisse

lisada ka juhised ja tegutsemissoovitused kirjeldatud olukordadeks, kuna joogivee käitleja

peab esitama tarbijale teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Kärmas

Tegevjuht

Eesti Vee-ettevõtete Liit Registrikood: 80091146 Järvevana tee 3, 10132 Tallinn Tel: (+372) 511 5154 [email protected], www.evel.ee

Pr Birgit Lao

peadirektor

Terviseamet

Paldiski mnt 81

10614 Tallinn

[email protected]

[email protected]

[email protected]

Teie: 07.02.2024 e-kiri

Meie: 23.02.2024 nr 2-2/136

Tagasiside Terviseameti tegutsemissoovitustele, mis on koostatud

veekäitlejatele ja riskihindamise juhend coli-laadsete bakterite

avastamisel joogivees

Eesti Vee-ettevõtete Liit esitab alljärgnevalt oma tähelepanekud Terviseameti koostatud juhendile, mis

käsitleb coli-laadsete bakterite avastamist joogiveest.

Üldise kommentaarina palume juhendis läbivalt üle vaadata terminite kasutus. Näiteks on juhendis

läbisegi kasutatud coli-laadsed ja koliformsed bakterid. Lisaks kasutatakse juhendis mõisteid algvesi,

joogiveepaigaldis jms. Palume mõisted viia kooskõlla kehtiva õigusega ning pöörata tähelepanu ka

kirjavigadele ning juhendi vormistusele.

1. Juhendi lk 2 punktis 2 on kirjas, et coli-laadsete bakterite paljunemist võib veetorustikus

oodata üksnes juhul, kui torustiku ehitamiseks on kasutatud ebasobivaid materjale, mille

kaudu pääsevad vette toitained, kui veetemperatuur on suurem kui 20 °C, ja/või kui esinevad

anaeroobsed tingimused.

Palume selgitada, millised on ebasobivad materjalid ja vajalik oleks juurde tuua ka

konkreetsed näited.

2. Juhendi lk 2 joonisel on kasutatud mõisteid nagu „algvesi“, „veetorn“, „joogiveepaigaldis“

jne.

Palume juhendis toodud terminid viia kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Näiteks on

veeseaduses ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määruses nr 61 kasutatud mõistet

"toorvesi", mitte „algvesi“. Algvesi on juhendis kasutusel ka näiteks lk 3 toodud joonisel, sama

kehtib ka joogiveepaigaldise osas. Lisaks palume uute mõistete kasutamisel tuua konkreetsed

näited ja selgitused, et kasutatavad terminid oleksid kõigile üheselt arusaadavad.

Lisaks palume selgitada juhendi lk 2 joonisel veejaotusvõrgu osas, millist lisaväärtust annab

loetelus "uuesti saastumine veejaotusvõrgus"?

Palume ka täpsustada, millised on "keelatud ühendused teiste veesüsteemidega" jaotusvõrgu

korral. Palume tuua konkreetsed soovitused ja näited.

Lisaks palume joonist täiendada, kuna biokile tekkimine/esinemine veevõrgus ei pruugi olla

tingitud ainult kummist detailidest. Seda on meie hinnangul vajalik põhjalikumalt selgitada

või üldistada, vastasel juhul on sisu eksitav.

Omalt poolt lisame, et jaotusvõrgus võib vee saastumise põhjuseks olla ka nn seisev vesi.

Eesti Vee-ettevõtete Liit Registrikood: 80091146 Järvevana tee 3, 10132 Tallinn Tel: (+372) 511 5154 [email protected], www.evel.ee

2

3. Juhendi lk 3 joonisel on märgitud torustiku puudutatud osade läbipesemine ja/või

desinfektsioon, olukorrast puudutatud asutuste (nt haiglate) teavitamine. Meie hinnangul on

vajalik mitte ainult asutuste, vaid kõigi mõjutatud tarbijate teavitamine. Lisaks vajab lause

keelelist parandust.

Lisaks on lk 3 joonisel märgitud coli-laadsete bakterite liigi väljaselgitamine.

Palume täpsustada, kuidas veekäitleja coli-laadse liigi välja selgitab, näiteks soovitus MALDI-

TOF analüüsiks. Lisaks tuleb selgitada, kuidas tuvastatakse, kas tegemist on patogeense coli-

laadse, obligaatse või fakultatiivse coli-laadse bakteriga. Palume ka anda konkreetne nimekiri

laboritest, kes Eestis vajalikke analüüse teostavad, kuna Eesti Vee-ettevõtete Liidule

teadaolevalt ei ole selliseid laboreid väljaspool Tallinna. Palume selgitada ka protseduuri,

kuidas tagatakse proovi analüüsimine 24-tunni jooksul, kui see võetakse näiteks Tartust.

Joonisel lk 3 on märgitud, et vee keetmiskohustuse kehtestamine on näidustatud üksnes juhul,

kui esineb viiteid fekaalreostusele.

Meie hinnangul on see vastuolus juhendi tabelis 3 toodud meetmetega. Jääb selgusetuks,

kuidas siis tuleb vee-ettevõttel käituda, kas anda keetmise soovitus või mitte?

Joonisel lk 3 on märgitud, et tuleb tulemustest teavitada meditsiiniasutusi. Kas ainult

meditsiiniasutusi?

Joonisel lk 3 on märgitud sissetulevate veeühenduskohtade kontrollimine. Palume selgitada,

missuguseid veeühendusi nende all täpselt silmas peetakse?

Joonisel lk 3 on kasutatud mõisteid keskmise pikkusega ja pikaajaline seirekava. Palume

selgitada, mida tähendavad "keskmise pikkusega seirekava" ja "pikaajaline seirekava".

Joonisel lk 3 on kirjas, et desinfektsioonimeetmete tühistamine toimub sõltuvalt

väljaselgitatud põhjustest ning kui veevõrgu vähemalt kolm järjestikust analüüsiseeriat on

ilma leidudeta. Palume täpsustada, milline on sobiv ajaperiood, mille jooksul kolm analüüsi

võetakse?

4. Juhendi lk 4 on toodud soovitus, et eriti oluline on selgitada välja, kas tegu on süsteemse (st

pikaajalise, korduva) reostusega või mitte. Juhtudel, kus leid avastatakse joogiveepaigaldisest,

tuleb üleminekukohas kontrollida, kas suurenenud kontsentratsioonid on sisse kandunud juba

veejaotusvõrgu kaudu.

Lause sisu jääb meile arusaamatuks. Mida on mõeldud üleminekukoha all, mida peetakse

silmas joogiveepaigaldises, veejaotusvõrgu all?

5. Juhendi lk 4 on toodud viide meetodile „Mikroorganismi samastamine biokeemilise või

immunoloogilise spetsiaalse/automatiseeritud süsteemi abil“. Palume täpsustada, mis

metoodikaga on tegemist ja kust veekäitleja selleks juhised leiab? Lisaks palume juhendisse

tuua nimekiri laboritest, kellel on võimekus nimetatud meetodiga bakterite liike määrata.

6. Juhendi lk 4 on kirjas, et vee keetmist võib profülaktilistel kaalutlustel soovitada, kuid

enamasti on see vajalik üksnes juhtudel, kui on tuvastatud E. coli ja/või fekaalsete

enterokokkide olemasolu joogivees. Samal ajal juhendi tabelis 3 on antud konkreetne

keetmise soovitus. Kuidas seda soovitust peab kasutama?

Eesti Vee-ettevõtete Liit Registrikood: 80091146 Järvevana tee 3, 10132 Tallinn Tel: (+372) 511 5154 [email protected], www.evel.ee

3

7. Juhendi lk 6 tabelis 3 on kirjas, et kui kordusproov 4, anda soovitus joogivett keeta. Samal

ajal juhendi tabel 1 annab keetmise soovituse, kui eksisteerib ka E.Coli, st fekaalne reostus.

Palume täpsustada, kas siis on vaja anda soovitus vee keetmiseks või mitte?

8. Juhendi lk 6 tabel 3 ütleb, et 0-1 coli-laadse puhul meetmeid ei rakendu. Samas on ka kirjas,

et antud riskihinnang kehtib vaid juhul, kui on välja selgitatud coli-laadsete bakterite liik ja

nad kuuluvad tabelis 2 teise ja kolmandasse veergu. Seega peaks mistahes arvu coli-laadsete

avastamisel olema esimene meede ikka ja alati bakteri liigi määramine? Seejärel saab toimida,

kas vastavalt riskihinnangu tabelile või tõendatult fakultatiiv-patogeense toimega coli-laadsed

bakterite leiu puhul juhisele: „Kui coli-laadsete liikide tuvastamisel selgub, et tegemist on

Enterobacter, Citrobacter, Klebsiella ja Serratia ohtlikumatega liikidega, teha torustiku

läbipesu ja kui see osutub ebaefektiivseks, läbi uhtuda ja desinfitseerida“. Palume juhist selles

osas täpsustada.

9. Juhendi lk 4 on kirjas tegutsemissoovitus, mille kohaselt veekäitleja võib pärast üksikjuhtumi

kontrollimist jõuda ka otsuseni meetmeid kohe mitte kasutusele võtta, vaid jätkata

kordusproovide võtmist (seiret) ning leppida veekvaliteedi kehtestatud nõuetele

mittevastavusega kuni teatud väärtuseni, määratledes selle jaoks konkreetse piiri ja

ajavahemiku (vt riskianalüüsi tabel).

Kas see tähendab, et vee-ettevõte määrab iseseisvalt „konkreetse piiri ja ajavahemiku“, näiteks

järgmise 3 kuu jooksul ei ületa ükski analüüs 3 coli-laadset ning sel juhul ei pea meetmeid

kasutusele võtma? Lähtudes meie kirja punktis 8 toodust, on meie hinnangul sellise

tegutsemissoovituse aluseks siiski coli-laadse liigi määramine. Kas saame õigesti aru? Palume

seda täpsemini juhendis selgitada.

10. Palume juhendis selgitada ka käitumisjuhist olukorras, kui joogivee analüüsiakt on vaja panna

avalikkuse jaoks ülesse vee-ettevõtte kodulehele, kuid analüüsiaktil on 1 coli-laadne bakter.

Juhendi kohaselt 0-1 coli-laadse bakteri tuvastamisel ei rakendu meetmeid (st ei pea võtma ka

kordusproovi), kuigi määrusest nr 61 tulenev piirnorm on 0. Elaniku jaoks, kes vaatab

määrusest tulenevat coli-laadse bakteri piirnormi ning ei ole teadlik käesolevast juhendist, on

joogivesi nõuetele mittevastav, mis tekitab koheselt avalikku paanikat.

Samuti ei rakendu juhendi kohaselt meetmeid, kui on tuvastatud 2-3 coli-laadset bakterit

(väljaarvatud haiglad ja hooldekodud), tingimusel, et kõik ülejäänud mikrobioloogilised

näitajad on normis. Kui tegemist on väikese asulaga, kus puudub avalik asutus (nt nagu kool,

lasteaed, haigla vms), siis üldjuhul on regulaarseks proovivõtukohaks joogivee kontrolli kava

järgi kortermaja. Kui tavakontrolli raames tuvastatakse kortermaja joogiveest 2-3 coli-laadset

bakterit, siis juhendi alusel meetmeid ei rakendu. Kuna analüüsiakt tuleb avalikustada vee-

ettevõtte kodulehel, siis tekitab see kohalikele elanikele alusetut paanikat. Palume juhendisse

lisada ka juhised ja tegutsemissoovitused kirjeldatud olukordadeks, kuna joogivee käitleja

peab esitama tarbijale teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Kärmas

Tegevjuht