Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määruse nr 265 „Jäämurdetööde kord“ muutmine

Kliimaministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määruse nr 265 „Jäämurdetööde kord“ muutmine“ eelnõu

seletuskirja lisa 1

KOOSKÕLASTUSTABEL

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Eelnõu

paragrahv,

lõige, punkt

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,

mittearvestamise põhjus

Eesti Sadamate Liit Määruse § 1

lõige 1

Jäämurdetöid teostab Riigilaevastiku hallatavate laevadega

Riigilaevastik koostöös Transpordiametiga. Samas, seletuskirjas

on teatud laiendus: Transpordiamet ja Riigilaevastik lepivad

omavahelise vastastikuse suhtlemise korra jäämurdetööde

korraldamisel kokku asutuste vahelises koostöökokkuleppes.

Poleks mõtet määruse seletuskirjas viidata koostöökokkuleppele,

kui määrus vastavat kokkulepet ette ei näe; või on see täpsustus

jäänud määruse eelnõu tekstist juhuslikult välja?

Redaktsiooniline märkus… Riigilaevastik on konkreetse

ettevõtlusvormiga juriidiline isik. Määruses tasuks korrektsuse

mõttes täpsustada, et tegemist on riigi hallatava asutusega.

Mittearvestatud. Riigiasutuste vahel

koostöökokkulepete sõlmimine on

tavapraktika ja nende sõlmimist ei

tooda eraldi õigusakti tekstis välja.

Seletuskirjas esimeses lauses on juba

täpsustatud, et Riigilaevastik on

Kliimaministeeriumi hallatav

riigiasutus.

Määruse § 3

lõikes 1

Eelnõu punkti 3 sõnastus vajab täiendamist, sest praegune

sõnastus tekitab arusaamatust. Esimeses lauses antakse lõplik

sadamate loetelu riigi poolt teenindavate sadamate kohta. Eelnõu

seletuskirjas: Riigilaevastik teostab jäämurret vaid jäämurdjatega

teenindatavates sadamates, mis on nimetatud määruse § 3 lõikes

1. Pärnu sadamat loetelus nimetatud ei ole. Ei ole ju võimalik, et

jäämurdetöid Pärnu sadama suunas riik ei tee. Praegusel juhul on

sätte esimene lause ja viimane lause sisulises vastuolus. Pärnu

sadamat riigi poolt ei teenindata, kuid teatud geograafilist punkti

arvestades siiski vist teenindatakse. Formaalselt on arusaamatu,

Arvestatud, määruse § 3 lõike 1

sõnastust on täpsustatud. Tegemist

pole siiski sisulise muudatusega.

Varem asus regulatsioon, mille alusel

Pärnu sadamat jäämurdjatega

teenindatakse, sätte kolmandas lauses.

Küsimust tekitanud sõnastus pärineb

seega kehtivast määrusest ning Pärnu

sadamas teostatakse jäämurret

sarnaselt kehtivale olukorrale ka

edaspidi.

kes jäämurret Pärnu sadama piirkonnas teeb? Selge, et tegemist

on redaktsioonilise eksitusega, palume parandada.

Määruse § 4 Kirjutatakse, et jäämurdetöid teostab Riigilaevastku hallatavate

laevadega Riigilaevastik. Eelnõu seletuskirjas kirjutatakse, et

need laevad on J/M Tarmo, EVA 316 ja teatud tingimustel ka J/M

Botnica. On ka teada, et näiteks EVA 316 rikke korral prahitakse

Pärnus jäämurdmiseks sobiv muu laev ning riigieelarve näeb

selleks ette ka asenduslaeva rentimiseks vajaliku rahastuse. Kuid

Botniuca ega ka renditav asenduslaev ole Riigilaevastiku

hallatavad laevad. Muide, seletuskirjas kirjutatakse hallatava

laevade asemel “Riigilaevastiku omandis olevad laevad”.

Selle punkti sõnastus vajab täiendamist viitega asenduslaevale

jäämurdja rikke korral. Ka viide Botnicale võiks olla täpsem.

Mittearvestatud. Seletuskirjas

puudub lauseosa „Riigilaevastiku

omandis olevad laevad”. Määruse

muudatused ei reguleeri asenduslaeva

temaatikat ja seega puudub vajadus

seletuskirja tekstis selle kohta ka

selgitusi anda. Samuti on selgitamata,

kuidas viidet Botnicale võiks

täpsustada.

Määruse § 4

lõige 3

Transpordiamet avaldab jäämurdmise alguse ja lõpu ning muud

tingimused arvestades piirkondlikke vajadusi, mis tekivad

piirkonniti erineval ajal või mõnedes piirkondades ei teki

arvestusaastal üldse. Seega jäämurdmise alguse ja lõpu ning

muude tingimuste avaldamine võib väga tõenäoliselt olla

piirkonniti erinev. Punkti sõnastus võiks määrata, et

Transpordiameti avaldus puudutab vastavat jäämurdepiirkonda

ega ole üldiselt rakendatav.

Mittearvestatud. Puudub sisuline

vajadus sätte sõnastust muuta. Sätte

sõnastus ei piira ka praegu vastava

info avaldamist piirkonniti. Seni on

Transpordiamet avaldanud kodulehel

vastavat infot eraldi konkreetse

piirkonna kohta:

https://transpordiamet.ee/jaamurre-

ja-talvine-navigatsioon

Määruse § 4

lõige 3

Teeme ettepaneku täiendada ja kirjutada, et Transpordiamet

edastab infot ka sadama pidajatele või käsitletava piirkonna

sadama pidajale. Tavaliselt on sadama pidaja kontaktisikuks

sadamakapten. Praktikas nii tegelikult ka tehakse, kuid määruses

võiks niisugune täpsustus siiski kirjas olla.

Mittearvestatud. „Teadaanded

meremeestele“ ning Transpordiameti

koduleheküljel olev info on

kättesaadav ka sadama pidajatele.

MÄÄRUS

Tallinn

Kuupäev digiallkirjas

nr 1-1/24/18

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.

detsembri 2003. a määruse nr 265 „Jäämurdetööde

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 50 lõike 1 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määruses nr 265 „Jäämurdetööde

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrus sätestab jäämurdetööde korra ja määrab kindlaks sadama pidaja, jäämurdja teenuseid

vajava laeva kapteni, laevaagendi ja Transpordiameti vastastikuse suhtlemise jäämurdetööde

korraldamisel.“;

2) paragrahvis 2 asendatakse sõnad „Transpordiameti peadirektor“ sõnadega „Transpordiamet“;

3) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi poolt jäämurdjaga teenindatavad sadamad on Muuga sadam, Tallinna ja Kopli lahe

sadamad, Paldiski Põhjasadam, Paldiski Lõunasadam, Pakrineeme sadam, Pärnu sadam, Kunda

sadam ja Sillamäe sadam. Pärnu sadamat teenindatakse Liivi lahe piires avamere poolt kuni

kohani, mis on määratud koordinaatidega 58º 21',4 N ja 24º 27',0 E. Teisi sadamaid teenindatakse

Soome lahe piires kuni sadama akvatooriumini.“;

4) paragrahvi 3 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „sadama valdaja“ sõnadega „sadama pidaja“;

5) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4. Jäämurdetööde korraldamine ja teostamine

(1) Jäämurdetöid korraldab Transpordiamet. Jäämurdetöid teostab Riigilaevastiku hallatavate

laevadega Riigilaevastik koostöös Transpordiametiga.

(2) Transpordiamet võib moodustada jäämurdetööde korraldamiseks nõuandva organina jäästaabi.

(3) Transpordiamet avaldab jäämurdetööde perioodi alguse ja lõpu ning jäämurdja

teenindatavatele laevadele kehtestatud piirangud „Teadaannetes meremeestele“ ning

Transpordiameti koduleheküljel.“;

6) paragrahvi 5 lõike 7 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) liinilaevad ja strateegilist julgeolekut tagavad laevad;“;

7) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kantsler

1

Kliimaministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a

määruse nr 265 „Jäämurdetööde kord“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Majandus- ja taristuministri 30. novembri 2022. a käskkirja nr 239 „Riigilaevastiku

moodustamine“ punkti 1 kohaselt loodi alates 1. jaanuarist 2023 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning alates 1. juulist 2023 Kliimaministeeriumi hallatav

riigiasutus Riigilaevastik, mis alustas ülesannete täitmist ning teenuste osutamist 1. juulil 2023.

Samal kuupäeval liikusid riigile kuuluvad jäämurdevõimega laevad „Tarmo“ ja „EVA-316“

koos meeskondadega Riigilaevastiku koosseisu. Jäämurdetöid jäi korraldama ja koordineerima

endiselt Transpordiamet, sealhulgas haldama jäämurdja Botnica prahilepingut. Muudatuste

tõttu on vaja ajakohastada määrus, mis reguleerib jäämurdetööde korda ning reguleerida

Transpordiameti ning Riigilaevastiku tööjaotus jäämurde korraldamisel ja tegemisel.

Samuti lisatakse riigi poolt jäämurdjatega teenindatavate sadamate hulka Paldiski

lootsimispiirkonnas asuv Pakrineeme sadam, mille kaudu on võimalik laevadel Eestisse tarnida

LNG-d. Tegemist on energiajulgeolekut tagava sadamaga.

Eelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi merendusosakonna

õigusnõunik Katerin Peärnberg ([email protected]), Riigilaevastiku

õigus- ja hankeüksuse juht Katrin Andre ([email protected]) ja sama asutuse

lootsinduse teenistuse direktor Margus Haljaste ([email protected]).

Eelnõu koostamisel osalesid Transpordiameti õigusosakonna jurist Ene Lillipuu

([email protected]) ja laevaliikluse juhtimise osakonna jäämurde koordinaator

Martin Kaarjärv ([email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Helen Holtsman

([email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi

õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on jäämurdetööde korra ajakohastamine.

3. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kaheksast muutmispunktist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõiget 1 ning täpsustatakse määruse reguleerimisala.

Kuna alates 1. juulist 2023. a haldab riigile kuuluvaid jäämurdevõimega laevu ning nende meeskondi

Riigilaevastik ning seetõttu teeb ka jäämurdetöid, on korrigeeritud ebatäpsus, mille kohaselt sätestab

määrus vaid jäämurdetööde tegemise korra. Määrus reguleerib nii jäämurdetööde korraldamist kui ka

teostamist. Seega on sarnaselt määruse pealkirjale kasutatud sõnastuse „jäämurdetööde teostamise

kord“ asemel üldisemat sõnastust „jäämurdetööde kord“, mis hõlmab nii jäämurdetööde korraldamist

kui ka teostamist.

Transpordiamet ja Riigilaevastik lepivad vastastikuse suhtlemise korra jäämurdetööde korraldamisel

kokku omavahelises koostöökokkuleppes.

2

Samuti on sättes asendatud mõiste „sadama valdaja“ mõistega „sadama pidaja“, asendades varem

õigusaktides kasutatud mõiste korrektse kehtivas sadamaseaduses kasutatava mõistega. „Sadama

valdaja“ mõistet kasutati varem kehtinud sadamaseaduses. Aastal 2009 võeti vastu uus sadamaseadus,

kus kasutatakse mõistet „sadama pidaja“. Määrus pärineb aastast 2003, kui kehtis veel vana

sadamaseadus.

Samuti on täpsustatud sätet keeleliselt ja normitehniliselt.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 2 sõnastust selliselt, et jäämurdetööde perioodi alguse ja

lõpu määrab Transpordiameti peadirektori asemel Transpordiamet. Sõnastus ühtlustatakse

meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) sõnastusega.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõiget 1. Riigi poolt jäämurdjatega teenindatavate

sadamate hulka lisatakse Paldiski lootsimispiirkonnas asuv Pakrineeme sadam, mille kaudu on

võimalik laevadel Eestisse tarnida LNG-d. Kuna tegu on energiajulgeoleku tagamisega seotud

sadamaga, siis vaatama sellele, et jääkaartide järgi on Pakrineeme sadama piirkond olnud

üldiselt läbi aastate jäävaba, on oluline, et külmematel talvedel, kui jää katab suuremat osa

Soome lahte, oleks Pakrineeme sadamas jäämurre tagatud.

Samuti täiendatakse sätte teist ja kolmandat lauset ning täpsustatakse, et Pärnu sadamat

teenindatakse vaid Liivi lahe piires sättes nimetatud kohani ning ülejäänuid sättes nimetatud

sadamaid teenindatakse (kuni sadama akvatooriumini) vaid Soome lahe piires (Eesti

jurisdiktsiooni alla kuuluvatel merealadel). Vastasel juhul võib määrust tõlgendada selliselt, et

laev võib nõuda jäämurret läbi Väinamere näiteks Pärnust Paldiskisse ja vastupidi.

Samuti on Eesti Sadamate Liidu palvel lisatud sätte esimesse lausesse Pärnu sadam, et sõnaselgelt

sätestada, et ka Pärnu sadam on riigi poolt jäämurdjaga teenindatav sadam. Varem oli see

sätestatud kolmandas lauses. Redaktsioonilise muudatuse tõttu on ümber tõstetud ka sätte teine

ja kolmas lause. Sisulist muudatust siiski ei tehta ning Pärnu sadamas teostatakse jäämurret

sarnaselt tänasele ka edaspidi.

Eelnõu punktiga 4 asendatakse määruse § 3 lõigetes 2 ja 3 sõnad „sadama valdaja“ sõnadega

„sadama pidaja“, sest punktiga 1 tehakse see muudatus määruse § 1 lõikes 1.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 4. Sätte pealkirja muudetakse selliselt, et säte reguleeriks

lisaks jäämurdetööde korraldamisele ka jäämurdetööde teostamist.

Lõikesse 1 lisatakse teine lause, sätestades Riigilaevastiku ja Transpordiameti tööjaotuse

jäämurdetöödel. Jäämurdetöid korraldab Transpordiamet ning jäämurdetöid teeb ehk teostab

Riigilaevastik koostöös Transpordiametiga. Sama täpsustus tehakse ka MSOS-is. Kuna

Transpordiamet korraldab jäämurret, on koostöö ja omavaheline suhtlus kahe asutuse vahel vajalik

ning seetõttu on sätestatud, et Riigilaevastik teostab jäämurret koostöös Transpordiametiga.

Riigilaevastik teostab sealjuures jäämurret nende laevadega, mis liikusid alates 1. juulist 2023. a

Riigilaevastiku koosseisu (jäämurdevõimega laevad „Tarmo“ ja „EVA-316“) ning mida

Riigilaevastik põhimääruse järgi haldab. Riigilaevastik teostab jäämurret vaid jäämurdjatega

teenindatavates sadamates, mis on nimetatud määruse § 3 lõikes 1. Lisaks Riigilaevastiku laevadele

teostab jäämurdetöid jäämurdja Botnica riigihanke tulemusena Transpordiametiga sõlmitud lepingu

alusel.

Lõikes 2 tehakse Transpordiameti kohta samasugune muudatus, nagu tehakse punktiga 2 määruse §-s

2. Lisaks on mõiste „jäämurdetegevus“ asendatud mõistega „jäämurdetööd“, et ühtlustada määruses

3

kasutatavaid mõisteid.

Lõige 3 reguleerib jäämurdetöödega seotud info avaldamist. Muudatuse alusel täpsustatakse

Transpordiameti avaldatav teave ning teabe avaldamise kanalid. Uuendatud sõnastuses säte näeb ette,

et Transpordiamet avaldab jäämurdetööde perioodi alguse ja lõpu ning jäämurdja

teenindatavatele laevadele kehtestatud (MSOS-i § 45 lõikest 51 tulenevad) piirangud

„Teadaannetes meremeestele“ ning Transpordiameti koduleheküljel.1 NAVTEX teel teateid

praktikas ei edastata ning seega on see määrusest välja jäetud.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 5 lõike 7 punkti 1 ning täiendatakse eelistuste nimekirja,

millest lähtutakse laevadele jäämurdeteenuste osutamisel. Sõnastust on täiendatud, kuna

Pakrineeme sadam lisatakse riigi poolt jäämurdjatega teenindatavate sadamate hulka.

Pakrineeme sadama puhul on tegemist energiajulgeoleku tagamisega seotud sadamaga ning

sellisesse sadamasse peavad strateegilist julgeolekut tagavad laevad saama vajaduse korral

siseneda eelisjärjekorras. Samuti on oluline, et eelisjärjekorras teenindatakse ka muid

strateegilist julgeolekut tagavaid laevu. Sõnastust on sellest lähtudes täpsustatud.

Eelnõu punktiga 7 tunnistatakse määruse § 7 lõige 2 kehtetuks. Inimeste pääste ja varapääste kord

on sätestatud teistes õigusaktides ning puudub vajadus korrata seda jäämurdetööde korda reguleerivas

määruses. Päästeoperatsioone (merel või laevatatavates vetes ohus oleva laeva või muu vara päästmise

toiming) reguleerib kaubandusliku meresõidu seadus ning vara merepääste 1989. aasta rahvusvaheline

konventsioon. Otsingu- ja päästetöid (ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, veesõiduki,

õhusõiduki või sõiduki otsimine ja päästmine) reguleerib Vabariigi Valitsuse 30.06.2022 määrus nr 65

„Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise

kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ ning rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste 1979. aasta

konventsioon.

Eelnõu punktiga 8 tunnistatakse määruse § 8 kehtetuks. Riigilaevastikul on võimalik

jäämurdeteenust osutada ka tasulise teenusena, prahtides jäämurdevõimega laeva koos meeskonnaga

välja. MSOS-i 144. peatükk reguleerib Riigilaevastiku osutatavaid tasulisi teenuseid, sealhulgas võib

Riigilaevastik osutada tasulist veesõiduki rendi-, haldamis- ja mehitamisteenust. Teenuste tasumäärad

ja nende eest tasumise kord on sätestatud kliimaministri 22. juuni 2023. a määruses nr 39

„Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste

teenuste osutamise kord“.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei tehta terminoloogilisi muudatusi.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega.

6. Määruse mõjud

Määrusel on positiivne mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste

asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Määrusel

puuduvad mõjud muudele valdkondadele.

1 Transpordiameti koduleht: https://transpordiamet.ee/jaamurre-ja-talvine-navigatsioon (27.02.2024).

4

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste korraldusele, kuludele ja

tuludele

Mõju majandusele

Jäämurde valmidus on otseselt seotud Eesti meremajandusega. Statistikaameti andmetel toimub

vähemalt 60% Eesti ekspordist ja impordist meritsi.2 Kui laevadel pole võimalik jää tõttu

sadamatesse siseneda, mõjutab see otseselt Eesti eksporti ja importi. Koostöö täpsustamine

asutuste vahel tagab jäämurdetööde sujuvama korralduse, mis omakorda parandab talvisel

perioodil jäämurdetööde teostamist.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Jäämurre on riigikaitseline ülesanne. Liitlasvägedel peab olema 24/7 ligipääs Eesti

sadamatesse. Külmematel talvedel võivad mereteed Balti riikidesse olla jäätunud.

Määrusel on samuti positiivne mõju energiajulgeolekule, arvestades Pakrineeme sadama

lisamist riigi poolt jäämurdjatega teenindatavate sadamate hulka. Pakrineeme sadamale on

gaasitarnete tagamine tõenäoliselt kriitilisim just talveperioodil, mil jääolud meie piirkonnas

võivad häirida vajalike aluste ligipääsu sadamale.

7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Jääkaartide järgi on Pakrineeme sadama piirkond olnud üldiselt jäävaba ning seega ei too selle

sadama lisamine jäämurdjatega teenindatavate sadamate nimekirja Transpordiametile ja

Riigilaevastikule juurde olulist lisatööd. Töökoormus võib suureneda väga külmadel talvedel,

kui sissesõit Pakrineeme sadamasse ning sadama akvatoorium võivad olla jäätunud.

Riigilaevastik ja Transpordiamet peavad seega sellistes oludes olema valmis teenindama

Pakrineeme sadamat.

Pakrineeme sadama lisandumisega jäämurdjate valmisoleku kulubaas siiski ei suurene.

Jooksvate kulude lisandumisega (kütus, laevapere liikmetega seotud jm kulud) tuleb arvestada

külmadel talvedel, kui sissesõit Pakrineeme sadamasse ning sadama akvatoorium võivad olla

jäätunud.

Jäämurdeteenust rahastatakse kaudselt kogutavast veeteetasust. MSOS-i § 501 lõige 2 näeb ette,

et laeva Eesti sadamasse või sadama reidile sisenemise eest peab maksma veeteetasu ning

veeteetasu peab maksma kõigi laevade eest laeva lipuriigist sõltumata. Seega makstakse

veeteetasu ka Pakrineeme sadamasse sisenemisel (välja arvatud MSOS-i §-s 509 ettenähtud

erandid, nagu riigi haldusülesandeid täitvad laevad). MSOS-i § 504 lõike 1 tähenduses kuulub

Pakrineeme sadam koordinaatidel 59°23'03.44''N; 24°04'25.53''E Soome lahe lääneosa

sadamate piirkonda, kuhu kuuluvad Soome lahes meridiaanist 24°00'E kuni meridiaanini

25°30'E asuvad sadamad (MSOS-i § 504 lõike 11 punkt 2).

Riigilaevastikul on võimalik jäämurdeteenust osutada ka tasulise teenusena, prahtides

jäämurdevõimega laev koos meeskonnaga välja, teenides riigile sellega tulu. MSOS-i 144.

peatükk reguleerib Riigilaevastiku osutatavaid tasulisi teenuseid, sealhulgas võib Riigilaevastik

osutada tasulist veesõiduki rendi-, haldamis- ja mehitamisteenust, sealhulgas prahtida koos

meeskonnaga välja jäämurdevõimega laevu „Tarmo“ ja „EVA-316“. Teenuste hinnad on

2 Meremajanduse valge raamat 2022–2035.

5

sätestatud kliimaministri 22. juuni 2023. a määruses nr 39 „Riigilaevastiku osutatavate tasuliste

teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile,

Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Sadamate Liidule ning Logistika ja Transiidi

Assotsiatsioonile. Eelnõu saadeti teadmiseks Riigilaevastikule, Transpordiametile ja AS-ile

Eesti Varude Keskus. Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Arvamuse esitas Eesti

Sadamate Liit (likvideerimisel).