Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22263000769

1 (4)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 14.11.2025, Paide

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Merike Lugna

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 22263000769

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX ( ik XXX)

Kuriteo toimepanemise aeg: 28.06.2024

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on 04.12.2022

alustatud kriminaalmenetlus KarS § 423 lg 1 järgi.

Kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal on alust XXX XXXit kahtlustada selles, et tema

juhtis 04.12.2022 kella 11:45 ajal Järvamaal XXX vallas XXX XXX mnt 103,2 kilomeetril

mootorsõidukit Opel Vectra registreerimisnumbriga XXXX, liikudes oma sõidurajas Tallinna

suunas, alustas möödasõitu ning selle käigus põrkas kokku Tartu suunas liikunud

mootorsõidukiga Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXXX, mida juhtis

juhtimisõigusega XXX XXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada mootorsõiduki

Volkswagen Passat juht XXX XXX, kellel diagnoositi järgmised tervisekahjustused:

04.12.2022 rinnakumurd ja paremal esimese roidemurd koos nahaaluse verevalumiga rinnaku

piirkonnas. Samuti said vigastada XXX XXX kõrvalistuja XXX XXX, kellel diagnoositi

järgmised tervisekahjustused: 04.12.2022 5. ja 6. kaelalüli lülikaarte ja ogajätkete murd, 3.

kaelalüli kerge nihkumine eesmisele, 1. ja 2. rinnalüli kerged kompressioonmurrud,

rinnakumurd koos verevalumiga murduümbritsevates pehmetes kudedes. XXX XXX

tagaistmel sõitnud XXX XXX, kellel diagnoositi järgmised tervisekahjustused: parema

kodarluu alumise otsa nihketa murd, parema ülalõuaurke eesmise seina olulise nihketamurd,

pehmete kudede turse ja nahaalune verevalum näol parema sarna piirkonnas. XXX XXX taga

sõitnud XXX XXX, kellel diagnoositi tervisekahjustused: 2. kaelalüli lülikaare nihketa murd

paremal, 12 rinnalüli kerge kompressioonmurd, vasaku rangluu nihkega murd, rinnaku

kehaosa nihketa murrud koos verevalumiga murde ümbritsevates pehmetes kudedes,

põrutuskolded mõlemas kopsus, nahaalused verevalumid rindkerel. 21.01.2023 diagnoositud

vasaku ülajäseme venoosne tromboos ning 14.02.2023 diagnoositud parema

sternoklavikulaarliiduse vigastus ja rangluukaugmise osa osanihestus. Sündmuskohal hukkus

Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX XXX juhi kõrval istunud XXX XXX. Kõigil

liiklejatel kasutatud turvavööd.

XXX XXX rikkus sellega liiklusseaduse:

§ 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

inimesi, vara või keskkonda;

2 (4)

§ 50 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale

vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:

1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit,

veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks

seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees,

mida juht pidi ette aimama;

§ 51 lg 3 p 3, 4 nõudeid – enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei

ohusta ega takista teisi liiklejaid, et sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba;

§ 51 lg 4 nõudeid - enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et kui möödasõidu ajal

ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne

möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada.

Oma tegevusega pani XXX XXX toime mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise

ettevaatamatusest, tekitades sellega neljale inimesele tervisekahjustused ja põhjustas ühe

inimese surma, mis on kuritegu KarS § 423 lg 1 järgi.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja menetluse käigus kogutud tõenditega ning hinnanud

neid kogumis, leidis, et eelkirjeldatud kuriteo toimepanemine XXX XXXi poolt kahtlustuses

nimetatud asjaoludel on leidnud tõendamist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid,

kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust ning kuriteo olulisust ja raskusastet,

on kohane, võimalik ja mõistlik XXX XXXi suhtes kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202

alusel.

KrMS §-s 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise

astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on kahju heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud kohustuse need tasuda ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 alusel võib

kriminaalmenetluse lõpetamise korral kahtlustatavale panna kohustusi. KrMS § 202 lg 7 järgi

võib prokuratuur nimetatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse.

Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta

jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime

pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul

puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja

materjalide kohaselt kahtlustatav ei ole viimase aasta jooksul süüliselt käitunud ega

karistatud, kahtlustatav ei ole avaliku elu tegelane ega ametilt erilist usaldusväärsust eeldav

isik, samuti on temale kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuste panemisega tagatud

kannatanule kahju hüvitamine ning karistusmeetme kohaldamine.

Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine

ning XXX XXXi õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude

vahenditega kui avaliku karistamisega. XXX XXX on varasemalt Karistusregistri andmete

kohaselt kriminaalkorras karistamata. XXX XXX on nõus tasuma menetluskulud summas

1495 eurot, mis vähendab kriminaalasja avalikku menetlushuvi, mistõttu võib asuda

3 (4)

seisukohale, et õiguskuuleka käitumise saavutamiseks piisab õiguskorra selgitamisest.

Prokuratuuri üheks eesmärgiks riikliku süüdistajana on õigusrahu saavutamine ning

süüdistuse esitamisel ei pea olema mõjutusvahendiks üksnes kohtulik karistamine. Kui

õigusrikkumisega tekitatud ebaõiglus saab hüvitatud ning isiku kohtulik karistamine eri- ja

üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole tingimata vajalik, siis on võimalik

kriminaalmenetlus lõpetada kohustusi määrates. Prokuratuuri määratud kohustuste täitmata

jätmisel uuendatakse kriminaalmenetlus ning menetlust jätkatakse üldises korras, s.t

saadetakse kriminaalasi kohtusse.

XXX XXX on oma tegu kahetsenud, sai ka ise liiklusõnnetuse tagajärjel kannatada, hukkunu

oli tema elukaaslane. Oli emotsionaalselt murtud, sügavas depressioonis ja šokis ning aasta

aega võttis aega sellest üle saada, võttis antidepressante, käis psühholoogi juures abi saamas ja

ei olnud suuteline mitte midagi tegema. Kannatanuks on tunnistajatud hukkunu XXX XXXi

isa XXX XXX, kes on avaldanud, et tal ei ole XXX XXXi vastu rahalisi nõudeid, ta ei hakka

osalema selles asjas, ei ole mingeid pretensioone.

XXX XXXile etteheidetav kuritegu on II astme kuritegu, toimepanduna ettevaatamatusest,

karistusena näeb KarS § 423 lg 1 ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse,

seega on menetluse lõpetamine võimalik, arvestades XXX XXXi isikut, süü suurust, kuriteo

toimepanemise asjaolusid ning avaliku menetlushuvi puudumist.

Prokurör peab vajalikuks selgitada, et määrus edastatakse samuti Tervisekassale, kellel on

RaKS § 26 lg 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi

toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Võttes arvesse

kannatanu vigastuste olemust, võib eeldada, et Tervisekassa esitab kahtlustatava vastu

tagasinõude ravikindlustushüvitise osas, mis ei ole eeldatavalt väike summa.

Riigi peaprokuröri juhise 15.03.2022 nr RP-1-2/22/1 p 2.4.1 kohaselt pannakse süüdlasele

kriminaalmenetluse lõpetamisel lisakohustus rahaline kohustus pool miinimumpalgast, so

hetkel 410 eurot/ p 2.4.2 üldkasuliku töö tegemise kohustus 60 tundi, p 5.1 järgi juhisega

vastuolus olevatel juhtudel tuleb lõpetamisel koostada põhistatud määrus.

Eelnevast tulenevalt leiab prokurör, et resotsialiseerumise mõttes ei ole otstarbekas kohaldada

juhises ettenähtud rahalist kohustust ega üldkasuliku töö tegemise kohustust.

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 7 ja 206, ringkonnaprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasja nr 22263000769 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXX XXX tasuma kriminaalmenetluse kulud

summas 1495 eurot. Tähtajaks määrata 14.05.2026. Kui isik ei täida määratud

tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse

määrusega uuendada.

3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -

4 (4)

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

5. Kriminaalmenetluse kulud: 1495 eurot on arvestatud kohustuse tasumise hulka.

6. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt,

võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanu XXX XXX, kahtlustatav XXX XXX, v.adv Jevgeni

Tverdohlebov, Eesti Tervisekassa.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

( allkirjastatud digitaalselt)

Merike Lugna

Minule on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise alust ning seda, et kui ma ei täida minule

pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlust

juhindudes KrMS § 202 lg 6 ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega

nõus.

XXX XXX

Juures viibis: v.adv Jevgeni Tverdohlebov