Otsus

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 1

S E L E T U S K I R I

S E L E T U S K I R I.........................................................................................................................1 D O K U M E N T I D E N I M E K I R I..........................................................................................2 1. Ü L D O S A....................................................................................................................................3 2. A S E N D I P L A A N ..................................................................................................................5 3. A R H I T E K T U U R..................................................................................................................9 4. K O N S T R U K T S I O ON I D .............................................................................................. 17 5. T U L E O H U T U S .................................................................................................................. 22 6. K Ü T E J A V E N T I L A T S I O O N..................................................................................27 7. K E S K K O N N A K A I T S E.................................................................................................30 8. T E R V I S E K A I T S E...........................................................................................................32 9. V E E V A R U S T U S J A K A N A L I S A T S I O O N...................................................34 10. S A D E V E E K A N A L I S A T S I O O N .........................................................................34 12. E L E K T R I V A R U S T U S ...............................................................................................34 13. N Õ R K V O O L.......................................................................................................................35 14. E N E R G I A T Õ H U S U S .................................................................................................35 15. T E A D M I S E K S O M A N I K U L E..............................................................................36

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 2

D O K U M E N T I D E N I M E K I R I

1. AS-0/1 Situatsiooniskeem M 1:2000 2. AS-1 Asendiplaan M 1:500 3. A-1 Üksikelamu 1. korruse plaan M 1:100 4. A-2 Üksikelamu 2. korruse plaan M 1:100 5. A-3 Üksikelamu vaated M 1:100 6. A-4 Üksikelamu lõige A-A M 1:50 7. A-5 Üksikelamu vundamendi plaan M 1:100 8. A-6 Üksikelamu katuse plaan M 1:100 9. A-7 Üksikelamu avatäidete spetsifikatsioon M 1:50 10. A-8 Saunaaja põhikorruse plaan M 1:100 11. A-9 Saunaaja vaated M 1:100 12. A-10 Saunaaja lõige A-A M 1:50 13. A-11 Saunaaja vundamendi plaan M 1:100 14. A-12 Saunaaja katuse plaan M 1:100 15. A-13 Saunaaja avatäidete spetsifikatsioon M 1:50 16. A-14 Varjualuse põhikorruse plaan M 1:100 17. A-15 Varjualuse vaated M 1:100 18. A-16 Varjualuse lõige A-A M 1:50 19. A-17 Varjualuse vundamendi plaan M 1:100 20. A-18 Varjualuse katuse plaan M 1:100 21. A-19 Varjualuse avatäidete spetsifikatsioon M 1:50 22. Projekteerimistingimused (16.07.2025 nr 2 – 3/355; Otepää Vallavalitsus).

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 3

1. Ü L D O S A 1.1 Seletuskirja ülesehitus Käesolev seletuskiri on koostatud Valga maakonnas, Otepää vallas, Mäha külas, Lombi krundil üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekti jaoks ning koosneb asjakohasest peatükkidest. Seletuskiri sisaldab andmeid, mis hõlmavad arhitektuuri ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Projekt on koostatud vastavalt tellija lähteülesandele, soovidele, kooskõlas Eesti Vabariigis kehivate projekteerimisnormidega ning Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a. määrusega nr.97 – Nõuded ehitusprojektile. Projekt on koostatud vastavalt tellija soovidele kooskõlas Otepää Vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimustega üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekti koostamiseks (edasi „PT“), millega on krundile lubatud eramu, sauna ja garaaž.

1.2 Üldandmed

1.2.1 Ehitise asukoht

Hoone asub Valgamaal, Otepää vallas, Mäha külas, aadressil Lombi. Krundi katastritunnus on 63601:001:0520 (Elamumaa 100%) ning krundi suuruseks on 15722.0 m². Otepää valla üldplaneeringu kohaselt asub Lombi katastriüksus hajaasustuses. Ehitisregistri andmetel asuvad katastriüksusel elamu, saun, kasvuhoone, garaaž ja kuur. Katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Kavandatavaks ehitustegevuseks puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Elamu, sauna ja garaaži ja kuuri püstitamine Lombi katastriüksusele on kooskõlas Otepää valla üldplaneeringuga.

Maa-ala looduslik reljeef on langusega ida poole. Suurim osa kinnistult moodustab looduslik rohumaa (13347.0 m²) ülejäänud osa on õuemaa 2202.0 m² ning muu maa 173.0 m². Maapinna kõrgusarvud jäävad vahemikku 153.96 m - 146.98 m.

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus Üksikelamu vundamendilaheduseks on monoliitne r/b plaatvundament ilma keldrita, mis on soojustatud 300 mm EPS100 Silver soojustusega ja paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Eramu on kahekorruseline. Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on Fibo plokk paksusega 250 mm. Projekteeritud elamu vahelae osa on 220 mm paksustest õõnespaneelidest ning katuse kandev osa ehitatakse puidust, kattematerjaliks on plekk. Projekteeritud üksikelamu ehitisealune pind on 200 m2 ning kõrgus 8 m. Peamajale lisaks on krundile projekteeritud kaks abihoonet – abihoone ja garaaž - varjualune, mis paiknevad lõunapoole peamajast.

Saunamaja vundamendilaheduseks on monoliitne r/b plaatvundament ilma keldrita, mis on soojustatud 300 mm EPS100 Silver soojustusega ja paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Abihoone on ühekorruseline. Abihoone välisseinte kandvaks elemendiks on Fibo plokk paksusega 200 mm. Projekteeritud saunamaja katuse kandev osa on puidust. Projekteeritud abihoone ehitisealune pind on 56.1 m2 ning kõrgus on 5 m.

Varjualuse - garaaži vundamendilaheduseks on monoliitne r/b soojustamata

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 4

plaatvundament ilma keldrita, mis on paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Abihoone on ühekorruseline. Projekteeritud abihoone välisseinte kandekonstruktsioonid on põhiosas Fibo 5 (või analoog) plokkidest. Akna sillus on monoliitsest raudbetoonist ning need toetuvad 100..150 x 150 mm teraspostidele. Katuse kandev osa ehitatakse puidust, kattematerjaliks on valtsplekk terasest katusekate. Projekteeritud abihoone ehitisealune pind on kokku 66.1 m2 ja kõrgus maapinnast on 4.4 m.

Projekteeritud hoonete kasutusiga ette nähtud 50 aastat.

1.2.3 Projekteerija

Peaprojekteerija: UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Registrikood: 14672720 Telefon: +372 56849995 E-mail: [email protected] Aadress: Toompuiestee 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10149 MTR Reg: EEP004193 – Projekteerimine

AA, AS, AR osa koostaja: Irina Kazantseva Kutse: Diplomeeritud arhitekt tase 7 Kutsetunnistus: E003165

AA, AS, AR osa vastutav spetsialist: Irina Kazantseva Kutse: Diplomeeritud arhitekt tase 7 Kutsetunnistus: E003165

VK osa koostaja: KVVK PROJEKT OÜ Registrikood: 12242047 Telefon: +372 56450675 E-mail: [email protected] Aadress: Harjumaa, Tallinn, Peterburi tee 47 MTR Reg: EEP002365 – Projekteerimine

VK osa vastutav spetsialist: Andrei Malõšev Kutse: Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Kutsetunnistus: 173900; 173899;

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Lähteandmed Eelprojekti koostamise aluseks olid järgnevad lähteandmed: 1.3.1.1 Tellija lähteülesanne Tellija lähteülesanne nr. 250525I. 1.3.1.2 Eskiis või olemasolevad projektid Olemasolev eskiis, mille alusel väljastati PT. 1.3.1.3 Detailplaneering ja projekteerimistingimused Projekteerimistingimused (16.07.2025 nr 2 – 3/355; Otepää Vallavalitsus).

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 5

1.3.2 Ehitusuuringud Geo-mõõdistus dateeritud 04.05.2025 (OÜ AderGeo; töö nr. M200425).

1.3.3 Normdokumendid Projekti koostamises lähtuti UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ sisekorrast ning punktis 1.1 nimetatud normdokumenditest.

2. A S E N D I P L A A N 2.1 Üldandmed

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Hoone projekteerimisel on lähtunud projekteerimistingimustest, tellija soovist ning krundi suurusest. 2.1.2 Alusdokumendid 2.1.2.1 Lähteandmed Projekteerimistingimused ja katastri skeem. 2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Asendiplaani aluseks on geo-mõõdistus dateeritud 04.05.2025 (OÜ AderGeo; töö nr. M200425).

2.1.2.3 Normdokumendid Ehitusseadustik − Siseministri määrus nr. 17 vastu võetud 10.03.2021 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" − Siseministri määrus nr. 10 vastu võetud 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" − Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile. − EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus. − EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus. − EVS 812-6:2012+A1:2013 - Tuletõrje veevarustus − Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest − Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; Sotsiaalministri määrus nr 42, 04.03.2002 − Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise kord; Majandus- ja taristuministri määrus nr. 49; 26.07.2013. RT I, 30.07.2013, 2 − Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63 (11.12.2018) - Hoone energiatõhususe miinimumnõuded.

2.2 Olemasolev 2.2.1 Paiknemine Krundi sihtotstarve on 100% Elamumaa. Krunti piirab kirdest Andrese kinnistu (Maatulundusmaa 100%; 63601:001:1240), kagu poolt asub Saekoja kinnistu

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 6

(Tootmismaa 100%; 63601:001:1375) ning edela poolt Pedastiku kinnistu (Maatulundusmaa 100% ; 63601:001:1374). Lääne poolt asub 23236 Männiku- Pühajärve tee (Transpordimaa 100%; 63601:001:2120). Piirkonnas välja kujunenud hoonestusalad on elamud ja abihooned ning ka tootmishooned.

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised Ehitisregistri andmetel katastriüksusel hooneid pole.

2.2.3 Olemasolev kõrghaljastus Suurim osa kinnistult moodustab looduslik rohumaa (13347.0 m²) ülejäänud osa on õuemaa 2202.0 m² ning muu maa 173.0 m². Kõrghaljastuse likvideerimine ei ole ette nähtud. Võimalik kõrghaljastuse likvideerimine on võimalik ainult alal, kuhu on rajatakse elamu koos abihoonetega, kinnistu sisetee ning hoone teenindavaid kommunkatsioone. Olemasolev haljastus tuleb säilitada võimalikult suures mahus ja tagada ala funktsionaalne toimimine roheala. Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid. Ehitusjäätmed likvideerida.

2.2.4 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Juurdepääs Lombi kinnistule toimub 23236 Männiku-Pühajärve tee kaudu. Krundi olemasolev juurdepääsutee ja sissesõit asub krundi läänest.

2.2.5 Krundi kitsendused ja kaitsealused objektid. Riigitee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Vastavalt PT-le, Transpordiamet nõustub uue elamu kavandamisega riigitee kaitsevööndisse, kuid mitte lähemale riigitee olemsolevast elamust (25 m kaugusele riigitee servast). Transpordiamet nõustub samuti abihoonete kavandamisega riigitee kaitsevööndisse, kuid mitte lähemale riigitee olemasolevast abihoonest (10 m riigitee servast).

2.3 Asendiplaanilahendus 2.3.1 Vastavus lähteandmetele

Jrk. nr

Ehitusõigus ja piirangud, Hoonestustingimused

Projekteerimistingimused Projektlahendus

1. Krundi suurus 15722 m2 15722 m2

1. Hoonete arv krundil (põhihoone / abihoone)

1 / 2 1 / 2

2. Max. Ehitisealune pind Ehitisalune pindala elamul kuni 200 m², garaažil kuni 125 m² ja saunal kuni 125 m²

Üksikelamu – 200 m2

Saunaaja – 56.1 m2

Varjualune – garaaz – 66. 1 m2

3. Hoonete kõrgus Elamul kuni 8 m, saunal kuni 6 m ja garaažil kuni 6 m

Üksikelamu – 8 m Saunaaja – 5 m

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 7

Varjualune – garaaz – 4.4 m 4. Katused, kalle Katusekatte materjaliks mitte

kasutada värvikatteta (metalliläikelist) tsinkplekki ja erksavärvilisi toone. Eelistada looduslähedasi värvitoone. Katuse kalle elamul ja saunal 20–45 kraadi ja garaažil 5–30 kraadi.

Üksikelamu - Katus - terasest katusekivi tumehallis toonis, katusekalle – 37 °- 40 ° Saunamaja – terasest katusekivi tumehallis toonis ning katusekalle 25 ° Varjualune – terasest katusekivi tumehallis toonis ning katusekalle 10 °

5. Maa sihtotstarve Elamumaa 100% Elamumaa 100% 6. Minimaalne tulepüsivusklass TP-3 TP-3

Projekteeritud elamu vastab seega projekteerimistingimustele ja on vastavuses ka tellija lähteülesandega.

2.3.2 Hoone paigutus Projekteeritav üksikelamu hakkab asuma Männiku-Pühajärve tee piirist 25 meetri kaugusel; Andrese kinnistu põhjapoolsest piirist 14.2 meetri kaugusel ning idapoolsest piirist 65.8 meetri kaugusel. Projekteeritud elamu paikneb projekteerimistingimustes mainitud hoonestusalas. Projekteeritud eramu on paigutatud kinnistu loodepoolsesse külge. Peasissekäik on projekteeritud hoone keskele, sissepääsuga parkimisalalt. Parkimine on planeeritud hoone varjualuses

Projekteeritud saunamaja hakkab asuma kinnistu keskel, 41.8 meetri kaugusel Männiku- Pühajärve tee piirist, 63.3 meetri kaugusel kinnistu idapoolsest piirist ning mitte lähemal kui 62.7 meetri kaugusel kinnistu lõunapoolsest piirist.

Projekteeritud varjualune - garaaž hakkab asuma kinnistu läänepoolses osas, 7 meetri kaugusel Männiku-Pühajärve tee piirist ning mitte lähemal kui 90 meetri kaugusel Pedastiku kinnistu piirist.

Projekteeritud elamu hakkab asuma 25 m kaugusele riigitee servast ning abihooned vähemalt 10 m riigitee servast.

2.4 Vertikaalplaneering

2.4.1 Hoone paiknemiskõrgus Üksikelamu +0.00 seotakse ABS-iga +151.00. Hoone harja kõrgus maapinnast 8 m. Hoone absoluutne kõrgus on 158.8 m.

Saunamaja +0.00 seotakse ABS-iga +150.80. Hoone harja kõrgus maapinnast 5 m. Hoone absoluutne kõrgus on 155.5 m.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 8

Varjualuse - garaaži +0.00 seotakse ABS-iga +150.80. Hoone harja kõrgus maapinnast 4.4 m. Hoone absoluutne kõrgus on 155 m.

2.4.2 Sademevee käitlemine Krundi sademevesi hajutatakse võimalikult suures mahus krundi piires haljasalal. Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele (kaasa arvatud teemaa- ala) on keelatud.

2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil Juurdepääs Lombi kinnistule toimub 23236 Männiku-Pühajärve tee kaudu. Krundi olemasolev juurdepääsutee ja sissesõit asub krundi läänest. Ristumiskoht remontida – eemaldada kasvu pinnas ning asendada samaväärsega (kruuskatte). Ristumiskoha remontimisel lähtuda meie näidislahenduse (Lisa 2) parameetritest – juurdepääsutee laius, pöördekõverad, piki- ja põikikalde; ristumiskoha katteks kavandada kruuskatte (näidislahendus Tüüp-VIIa).

Parkimine on lahendatud oma krundil – kokku on planeeritud 4 parkimiskohta: 2 asuvad varjualuse all, üks koht garaažis (abihoones) ning vähemalt üks lisaparkimiskoht on hoovis. Liikluskorraldus puudub. Projekteeritud hoonete ette on planeeritud samasugune kate nagu olemasoleval juurdepääsuteel – killustikkate. Tee-osa lahendus on käesoleva ehitusprojekti raames antud põhimõtteliselt ning vajadusel käsitletakse eraldi tee-ehitusliku projekti raames.

2.7 Haljastus ja heakorrastus 2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Olemasolev haljastus tuleb säilitada võimalikult suures mahus ja tagada ala funktsionaalne toimimine roheala. Krundihaljastamiseks vajadusel tuleb koostada haljastusprojekt. Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid. Ehitusjäätmed likvideerida.

2.7.2 Projekteeritud haljastus Teede- ja platsideäärsed haljasalad tuleb planeerida, vajadusel täiendada täitepinnasega, katta seejärel kasvumullaga paksusega 20 cm. Kasvumullana kasutada tavalist põllumulda, mis ei sisalda prahti ja kive, mille mõõtmed ületavad 2/3 kasvukihi paksusest. Kasvumullana võib kasutada varem eemaldatud kasvumulda, kui on kontrollitud selle saasteainete sisaldus. Taimede istutusaugud kaevatakse valmis ja täidetakse kasvumullaga. Seejärel täidetakse kogu murualune maa-ala väetisega segatud kasvumulla kihiga 15-20 cm. Väetise võib ka kasvukihile ühtlaselt jaotada kulunormiga 75 g/m2 ja rehitseda pinnasesse. Mullakiht vajub 3-5 cm. Mullakiht tasandatakse ja rullitakse kinni ning pind peaks lõpptulemusena jääma sillutisest 1 cm võrra madalamale, siis saab ka muru ääre ühtlaselt tasaseks niita. Seemnesegu valitakse kasvutingimust järgi (varjumuru, kuiva ala muru jne.). Seemnekogus jagatakse pooleks, pool kogust külvatakse piki ja teine pool

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 9

põikisuunas. Külvata on soovitav tuulevaikse ilmaga. Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud valik muruseemet tuleb ühtlaselt külvata kulunormiga vähemalt 20 g/m2, seeme tuleb kergelt mulda rehitseda. Sobiv muruseemne koostis: karjamaa raihein 15%, võsundiline punane aruhein 25%, puhmikuline punane aruhein 20%, aasnurmikas 40%. Muru hooldamiseks tuleb kevadel ja sügisel ära riisuda lehed. Kasta-vihmutada 10 l/m² vastavalt vajadusele, kuid enne muru kolletumist. Muru niita vastavalt ilmastikutingimustele kord 1-2 nädala jooksul. Põuaperioodil peab muru kõrgus olema vähemalt 6 cm. Muru väetada 3 korda aastas, kevadel ja kaks korda lämmastikväetisega, augustis fosfor- ja kaaliumväetisega.

Krundi täpseks haljastuse lahenduseks vajadusel tellida eraldi haljastusprojekt.

2.7.3 Piirded ja väravad Puuduvad.

2.7.4 Jäätmekäitlus Ehitusjäätmed sorteerida ja koguda kokku ehitusjäätmete konteinerisse ja ladustada litsentseeritud firma poolt. Ehitamise käigus ei tekki jäätmeid rohkem kui 1 m3 päevas ja kogu ehitusperioodi kestel üle 10 m3. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast.

2.8 Maa-ala tehnilised andmed Krundi pind 15722 m2

Hoonetealune pind kokku 322.2 m2

Suletud brutopind kokku 470.5 m2

Eramu ehitisealune pind 200 m2

Saunamaja ehitisealune pind 56.1 m2

Varjualuse - garaazi ehitisealune pind 66.1 m2

Parkimiskohtade arv 4 kohta

3. A R H I T E K T U U R Arhitektuuri seletuskirja koostab arhitekt.

Käesoleva projektiga on lahendatud kahekorruseline üksikelamu koos seda teenindavate abihoonetega. Projekteeritud üksikelamu on 18.9 x 12.4 meetri suurune ja maksimaalselt 8 meetri kõrgune ehitis. Hoone arhitektuurse kontseptsiooni valikul oli arvestatud tellija sooviga projekteerida võimalikult lihtsa mahuga ja konstruktsioonide lahendusega kivihoonet. Saunamaja on 8.5 x 6.6 meetri suurune ja 5 meetri kõrgune kompaktne kivihoone suure läänepoolse terrassiga. Varjualune - garaaž on mõõtmetega 8.5 × 6.6 m, kõrgusega 4.4 m ja koosneb kahest osast – avatud varikatusest kahele autole ning suletud osast ühest Fibo plokkidest ehitatud autokohast.

3.1 Üdandmed

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 10

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Arhitektuuri osa hõlmab hoone korruste plaane, vaateid koos lõikega, katuse ja vundamendi plaani.

3.1.2 Alusdokumendid

3.1.2.1 Lähteandmed Lähteandeteks projekti koostamisel olid tellija soov ning punktis 1.1 nimetatud ehitusnormid ja projekteerimisstandardid.

3.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Geo-mõõdistus dateeritud 04.05.2025 (OÜ AderGeo; töö nr. M200425).

3.1.3 Normdokumendid − Siseministri määrus nr.17 vastu võetud 01.03.2021 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.“ − Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile. − EVS 840:2023 - Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. − EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus. − EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus. − EVS 812-6:2012+A1:2013 - Tuletõrje veevarustus − Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest − Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast − Müra normtasemed elu- ja puhkeala, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; Sotsiaalministri määrus nr 42 04.03.2002 − Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise kord; Majandus- ja taristuministri määrus nr. 49; 26.07.2013. RT I, 30.07.2013, 2 − Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63 (11.12.2018) - Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. − Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 19 (28.02.2019) - Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase.

3.2 Arhitektuuri üldlahendus

3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Kõik vahekaugused naaberkruntidest on kõik vähemalt 7 m.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 11

3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused

Hoonete tulevane laiendamine ei ole ettenähtud.

3.3.3 Energiatõhusus ja sisekliima Kõik seinad ja konstruktsioonid on valitud KEK≤160 saavutamiseks (vt pt.10).

3.3.4 Hoone ruumid Hoone peasissepääs paikneb lõunaküljel, juurdepääsuga parkimisalalt. Plaanilahendus tagab mugava ja loogilise liikumistee kõikide funktsionaalsete tsoonide vahel. Sissepääsust avaneb esik, millest pääseb otse avarasse elutuppa ning edasi köögi ja söögitoa alale. Elutoal on vahetu ühendus lõunaküljele avaneva terrassiga, mis on osaliselt varikatusega kaetud. Köögi ja söögitoa ruum on valgusküllane ning avaneb eraldi põhjapoolsele terrassile. Esimesel korrusel asuvad lisaks majapidamisruum, tehnoruum ja tualettruum, samuti garderoob. Trepihall seob mõlemad korrused. Teisele korrusele viib mugav trepp, mille ülaosas asub avar koridor. Ülemisel korrusel paiknevad kolm magamistuba, Igal magamistoal on eraldi vannituba ja WC. Esimese korruse lae kõrgus on 3,0 m ning teise korruse kõrgus 1.6 kuni 2.8 m.

Saunamaja peasissepääs asub lääneküljel, kust avaneb vahetu juurdepääs puhkeruumi ja köögi alale. Puhkeruum koos kööginurgaga on valgusküllane ja avatud ruum, kust on väljapääs hoone lääneküljele jäävale terrassile. Saunakompleks paikneb hoone idapoolses osas ning koosneb riietusruumist, duširuumist ja leiliruumist, millel on eraldi väljapääs õue. Lisaks on majas väike WC, mis on mugavalt ligipääsetav puhkeruumist. Hoone on ühekorruseline, viilkatusega. Siseruumide kõrgus on 2,7 m.

Projekteeritud garaaž koosneb ühest ruumist, mis on ette nähtud kahe auto parkimiseks, ning millel on katuslagi.

3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted Ehitustööde maksumuse määramisel lähtuda üheaegselt nii joonistest kui tööseletusest. Kui käesolev tööseletus või joonised ei võimalda täpselt määrata mõne ehituslikku teostatavust, või kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist hankima täiendavat informatsiooni projekteerijalt või tellijalt. Ehitustööd teostada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning ehitustööde teostamise normatiividele. Ehitustööde kvaliteet peab vastama RYL 2000 nõudele.

Ehituse käigus tekkitud probleemid lahendatakse eraldi töövõtulepinguga järelvalvetööde käigus koostöös ehitajaga, arhitekti ja kinnistu omanikuga.

3.4.1 Vundament Üksikelamu põrandakonstruktsioon koosneb monoliitsest raudbetoonplaadist, mis on soojustatud vahtpolüstüreeniga EPS100 Silver ja paigaldatud tihendatud liiva aluse peale. Põranda betoonkeha mark, konfiguratsioon, armeering ning soojustuse mark täpsustatakse konstruktiivses projektis. Põranda alused ja sisesed kommunikatsioonid

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 12

ning läbiviigud vajadusel täpsustatakse eriosade projektis. Terrasside vundamendi tüüp ja asetus määratakse järgmises projekti staadiumis või tööde käigus.

Vundamendi ehitamisel tuleb kindlasti arvestada radooni kaitsega so. kasutada radoonikilet ja vundamendi tuulutust (radoonikaevud).

Mõlemad abihooned on projekteeritud plaatvundamendile.

Terrasside ja esitrepi vundamendi tüüp ja asetus määratakse järgmises projekti staadiumis või tööde käigus.

3.4.2 Põrand pinnasel - Üksikelamu Põrandad – WC-s ja abiruumis, dussiruumides – keraamilised plaadid; esikus, elutoas, köögis, teise korruse hallis, magamistubades – parkettpõrand, tehnilises ruumis – betoonpõrand.

- Põrandakate (parkett (+ aluspõrand) / keraamiline plaat (+ paigaldussegu) / betoonpõrand) - Niiskustõke (märgades ruumides) - R/b plaat (põrandaküttetorud sees) - Vee- ja radoonikindel membraan (nt. Grace Preprufe 160 R) - Soojustus, vahtpolüstüreen EPS100 Silver 3x100=300 mm (λ£0,031W/(mK) (soojavee torud on ülemise soojustuse kihi sees) - Tihendatud liivalus min. 350 mm - Tihendatud mineraalne täitepinnas

3.4.3 Põrand pinnasel - Saunamaja Põrandad – dussiruumis, leiliruumis, WC – s, köögis – keraamilised plaadid; puhkeruumis, riietusruumis – parkettpõrand; terrass – sügavimmutatud puit.

- Põrandakate (parkett (+ aluspõrand) / keraamiline plaat (+ paigaldussegu) / betoonpõrand) - Niiskustõke (märgades ruumides) - Armeeritud betoon ääreelementide ja paksendustega kandeseinte all (põrandaküttetorud sees) - Vee- ja radoonikindel membraan (nt. Grace Preprufe 160 R) - Soojustus, vahtpolüstüreen EPS100 3x100=300 mm (λ£0,031W/(mK) (soojavee torud on ülemise soojustuse kihi sees) - Tihendatud mineraalne alus min 350 mm - Tihendatud mineraalne täitepinnas

3.4.4 Põrand pinnasel – Varjualune - garaaž - Armeeritud betoon C25/35 120 mm - Tihendatud liiv - Tihendatud killustik

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 13

3.4.5 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Projekteeritud elamu välisseinte kandekonstruktsioonid on põhiosas Fibo 5 Mpa (või analoog) plokkidest. Vahelae osa on 220 mm paksustest õõnespaneelidest. Katuse kandev osa ehitatakse puidust.

Saunamaja välisseinte kandvaks elemendiks on Fibo plokk paksusega 200 mm. Projekteeritud saunamaja katuse kandev osa on puidust.

Varjualuse – garaazi osa seinad on Fibo plokkidest 5 paksusega 200 mm. Katuse kande osa on puidust.

Ehitiste kandvad konstruktsioonid lahendada konstruktioonide projekti raames.

3.4.6 Trepid Üksikelamu esitrepi ja terrassi vundamendi tüüp ja asetus määratakse järgmises projekti staadiumis või tööde käigus. Sisetrepp on puit – metalltrepp.

3.4.7 Välissein – Üksikelamu - Krohv / Soojustus (nt. EPS60 Silver) 200 mm;

või - Vertikaalne puitlaudis puit- või metallkarkassil 50 mm / Soojustus (nt. EPS60 Silver) 150 mm - Kergkruus-väikeplokk (nt. Fibo) 250 mm - Siseviimistlus / Krohv

3.4.8 Kandev sisesein - Üksikelamu - Siseviimistlus / krohv - Fibo plokk 5MPa 250 mm - Siseviimistlus / krohv

3.4.9 Mittekandev sisesein - Üksikelamu - Siseviimistlus / krohv - Fibo plokk 100...150 mm - Siseviimistlus / krohv

3.4.10 Välissein – Saunamaja - Horisontaalne puitlaudis puit- või metallkarkassil 50 mm - Soojustus (nt. EPS60 Silver) 200 mm - Kergkruus-väikeplokk (nt. Fibo) 200 mm - Siseviimistlus / Krohv

3.4.11 Sisesein – Saunamaja - Siseviimistlus / krohv - Fibo plokk 100 mm - Siseviimistlus / krohv

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 14

3.4.12 Välissein – Varjualune - garaaz - Dekoratiivne krohv - Kergkruus-väikeplokk (nt. Fibo 5) 200 mm - Siseviimistlus / Krohv

3.4.13 Katus (soojustatud katuslagi) - Üksikelamu - Teraskivi katusekate (nt.Ruukki FEB forma) - paigaldus vastavalt tootja juhendile - Alusroov 25x100 s.200 mm - Puitdistantspruss 25x100 mm s.600 mm - Aluskate - Puitdistantspruss 25x50 mm s.600 mm - Tuuletõkkeplaat ISOVER VKL-13 - Liittalad 245+195x45 / mineraalvill Isover KL33, 400 mm - Aurutõke Isover Xtra - Roov 28x70, samm 400 - Kipskartongplaat kahes kihis, 2x13 mm - Siseviimistlus / Krohv

3.4.14 Katus (soojustatud vahelagi ja kütmata pööning) - Saunamaja - Teraskivi katusekate (nt.Ruukki FEB forma) - paigaldus vastavalt tootja juhendile - Alusroov 25x100 s.200mm (kui profiili paksus 0,6mm siis samm 300mm) - Distantsliist 50x50mm - Katusekile - Puitsarikas / alumises pinnas soojustus puistevill (nt. Isover KL) 400mm - Aurutõke - Puit- või metallkarkass (nt. AP-25 profiil) 25mm - Kipskartongplaat 2x13 mm - Siseviimistlus / Krohv

3.4.15 Katus (soojustaata katuslagi) - Garaaz - Teraskivi katusekate (nt.Ruukki FEB forma) - paigaldus vastavalt tootja juhendile - Alusroov 25x100 s.200 mm (kui profiili paksus 0,6mm siis samm 300 mm) - Distantsliist 50x50mm - Puitsarikas 50x200 mm s.600 mm

3.4.16 Avatäited - Üksikelamu Üksikelamu aknad ja terrassiuksed on plastprofiiliga. Läänepoolne klaasfassaad on alumiiniumraamis – toon: tumehall, RAL 7021. Välisuks on soojustatud turvauks puidust – toon: tumehall, RAL 7021. Akende MAX U=1.0 W/m2K. Uste MAX U=1.0 W/m2K. Siseuksed on puituksed.

Abihoone aknad ja terrassiuks on plastprofiiliga – toon: tumehall, RAL 7021. Leiliruumi aken on puitraamis. Siseuksed on puituksed.

Garaaziuks on metallist, aknad on plastprofiiliga – toon: tumehall, RAL 7021.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 15

1. Avade mõõdud täpsustada üldehitustööde käigus; 2. Profiili toon: väljast - toon: tumehall, RAL 7021 / seest - toon: valge RAL 9016; 3. Käepide: valge RAL 9016; 4. Heliisolatsiooniandmed: 35dB; 5. Päikesefaktor SF=0.5 6. Paigaldusel aknad teipida nii väljast kui seestpoolt; 3.4.17 Välisviimistlus - Üksikelamu • Sokkel (nt. Caparol silikoonkrohvisüsteem): krohvitud soklikrohvisüsteemiga - toon: tumehall, RAL 7021; • Välisseinad: valge krohv, RAL 9003; vertikaalne puitlaudis – toon: helepruun, RAL 1001; • Katuse ja varjualuse parapettide veeplekid, uste ja akende veeplekid on tehases värvitud plekist – toon: RR2H3 Antratsiithall; • Esitrepp ja terrass – sügavimmutatud puit – toon: meepruun, RAL 1011; • Katus - terasest katusekivi – toon: RR2H3 Antratsiithall; • Keraamilise sisuga moodulkorsten, viimistletud plekiga – toon: RR2H3 Antratsiithall; • Tuulekapp, esitrepi krohvitud post – toon: valge, RAL 9003; • Kaetud puidust restiga õhk - vesi soojuspumba välisosa, fassaadiga ühes toonis – toon: valge, RAL 9003; • Esitrepp – sokliga ühes toonis – toon: tumehall, RAL 7021;

3.4.18 Välisviimistlus - Abihoone • Sokkel: krohvitud soklikrohvisüsteemiga (nt.Caparol) - toon: tumehall, RAL 7021; • Välisseinad: horisontaalne puitlaudis – toon: helepruun, RAL 1001; • Uste ja akende veeplekid, katuse veeplekid ja vihmaveetorud on tehases värvitud plekist – toon: RR2H3 Antratsiithall; • Katus - terasest katusekivi – toon: RR2H3 Antratsiithall; • Tuulekapp – katusega ühes toonis – toon: tumehall, RAL 7021; • Kaetud puidust restiga õhk - vesi soojuspumba välisosa, fassaadiga ühes toonis – toon: helepruun, RAL 1001;

3.4.19 Välisviimistlus – Varjualune - garaaz • Sokkel: krohvitud soklikrohvisüsteemiga (nt.Caparol) - toon: tumehall, RAL 7021; • Välisseinad: valge krohv, RAL 9003; • Uste ja akende veeplekid, katuse veeplekid ja vihmaveetorud on tehases värvitud plekist – toon: RR2H3 Antratsiithall; • Katus - terasest katusekivi – toon: RR2H3 Antratsiithall; • Tuulekapp – katusega ühes toonis – toon: tumehall, RAL 7021; • Värvitud puitelemendid – toon: helepruun, RAL 1001; 3.4.20 Üldnõuded siseviimistlusele Siseviimistlus teostada järgides SisetöödeRYL 2013 Hoone sisetööd ja MaalritöödeRYL 2012 Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid. Tubade ja abiruumide seinad värvitakse või tapeeditakse. Märgade ruumide viimistlemisel kasutada keraamilisi plaate vms sobivadi materjale. 3.5 Hoone tehnilised andmed

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 16

Üksikelamu ehitisealune pind 200 m2

Üksikelamu maapealse osa alune pind 200 m2

Üksikelamu maht 1265 m3

Üksikelamu maapealse osa maht 1265 m3

Üksikelamu maapealsete korruste arv 2 Üksikelamu maa-aluste korruste arv 0 Üksikelamu korruselisus 2 Üksikelamu harja kõrgus maapinnast 8 m Üksikelamu absoluutne kõrgus 158.8 m Üksikelamu pikkus 18.9 m Üksikelamu laius 12.4 m Üksikelamu katusekalle 37 - 40º Üksikelamu suletud brutopind 394.8 m2

Üksikelamu suletud netopind 261 m2

Üksikelamu köetav pind 261 m2

Üksikelamu eluruumide pind 254.6 m2

Üksikelamu tehnopind 6.4 m2

Üksikelamu üldkasutatav pind 0 m2

Üksikelamu tubade arv 4 Üksikelamu tulepüsivusklass TP-3

Saunamaja ehitisealune pind 56.1 m2

Saunamaja maapealse osa alune pind 56.1 m2

Saunamaja maht 238 m3

Saunamaja maapealse osa maht 238 m3

Saunamaja maapealsete korruste arv 1 Saunamaja maa-aluste korruste arv 0 Saunamaja korruselisus 1 Saunamaja harja kõrgus maapinnast 5.0 m Saunamaja absoluutne kõrgus 155.5 m Saunamaja pikkus 8.5 m Saunamaja laius 6.6 m Saunamaja katusekalle 25° Saunamaja suletud brutopind 56.1 m2

Saunamaja suletud netopind 42.1 m2

Saunamaja köetav pind 42.1 m2

Saunamaja mitteeluruumide pind 42.1 m2

Saunamaja tehnopind 0 m2

Saunamaja üldkasutatav pind 0 m2

Saunamaja tulepüsivusklass TP-3

Garaazi ehitisealune pind 66.1 m2

Garaazi maapealse osa alune pind 66.1 m2

Garaazi maht 90 m3

Garaazi maapealse osa maht 90 m3

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 17

Garaazi maapealsete korruste arv 1 Garaazi maa-aluste korruste arv 0 Garaazi korruselisus 1 Garaazi harja kõrgus maapinnast 4.4 m Garaazi absoluutne kõrgus 155 m Garaazi pikkus 11.0 m Garaazi laius 6.0 m Garaazi katusekalle 10° Garaazi suletud brutopind 24 m2

Garaazi suletud netopind 20.2 m2

Garaazi köetav pind 0 m2

Garaazi mitteeluruumide pind 20.2 m2

Garaazi tehnopind 0 m2

Garaazi üldkasutatav pind 20.2 m2

Garaazi tulepüsivusklass TP-3

4. K O N S T R U K T S I O ON I D 4.1 Üldandmed

4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Selles peatükkis määratletud koormused on ligikaudsed ning vajavad täpsustust ehituskonstruktsiivses osas.

4.1.2 Alusdokumendid

4.1.2.1 Lähteandmed Lähteandeteks projekti koostamisel olid tellija soov ning punktis 2.1.2.3 nimetatud ehitusnormid ja projekteerimisstandardid. 4.1.2.2 Ehitusuuringud Geo-mõõdistus dateeritud 04.05.2025 (OÜ AderGeo; töö nr. M200425). 4.1.2.3 Normdokumendid Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse alljärgnevatest seadustest ja norm- dokumentidest:

Ehitusseadustik EVS 932:2017 Ehitusprojekt „EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1991-1-2:2004 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 18

„EVS-EN 1991-1-4:2005 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1993-1-1:2005 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1994-1-1:2006 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1997-1:2005 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.“ ja sellega liituvad abimaterjalid.

Muud asjakohased Eesti ehitusnormid, viimaste puudumisel Euronormid, Eesti Vabariigi Standardid.

4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele

4.2.1 Projekteeritud kasutusiga Kuna ei ole teisiti kokku lepitud, siis loetakse EVS-EN 1990:2002 kohaselt uute kandekonstruktsioonide kasutusea kategooriaks klass 4 (hooned ja muud sarnased kandekonstruktsioonid), planeeritav kasutusiga 50 aastat.

4.2.2 Tagajärgede- ja töökindlusklass Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on eluhoone kandekonstruktsioonid määratletud tagajärgede klassiks CC1.

4.2.3 Järelevalvetase Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on järelevalve tase IL3 ehk teostatakse suurendatud järelevalvet: kolmanda poole järelevalve.

4.2.4 Koormused 4.2.4.1 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-2:2002 liigitakse uusehitise järgmistele kasutusklassile: klass A – qk=2,0 kN/m2, Qk=2,0 kN; Horisontaalse koormuse klassid rinnatisele ja barjäärile on standardi EVS-EN 1991-1- 2:2002 põhjal: klass A – qk=0,5 kN/m (rinnatisele ja barjäärile kuni 1,2 m kõrguseni); Koormuse osavarutegur γG=1,5.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 19

4.2.4.2 Lumekoormus Normatiivne lumekoormus maapinnal sk=1,5 kN/m2. Katuse lumekoormuse kujutegur μ1=0,4. Lumekoormused ja lumekotid arvutatakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1- 3:2006. Koormuse osavarutegur γQ=1,5.

4.2.4.3 Tuulekoormus Tuule põhiline baaskiiruse väärtus on vb=21,0 m/s ja keskmine tuule baaskiirusrõhk qp=0,618 kN/m2. Maastiku tüüp – II. Välis- ja siseõhutegurid vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2007. Koormuse osavarutegur γQ=1,5. 4.2.4.4 Muud koormused Omakaalukoormused on leitud vastavalt projekteeritud konstruktsioonidele ning tehniliste seadmete kaaludele. Alalise koormuse osavarutegur γQ=1,2. 4.3 Hoone kandeskelett Ehitiste kandvad konstruktsioonid täpsustada konstruktioonide projekti raames.

• Üksikelamu on kavandatud monoliitsest raudbetoonist plaatvundamendiga ribidega allapoole. Betooni tugevusklass on C30/37 XC2. Armatuuri klass B500B. Vundamendiplaat on paksusega 200 mm. Betoonplaat armeeritakse võrguga 12x200x200mm. Kandvate seinte all ja piki hoone kesktelge ehitatakse laiendatud vöö paksusega 300 mm, mis täiendavalt armeeritakse. Betoonplaadi valamisel tuleb tagada, et plaatvundamendis ei jääks mitteõhutihedaid kohti. Pinnase kõrge radoonisisalduse tõttu tuleb korraldada raudbetoon-põrandaplaadi all paikneva poorse ventileerimine selle sisse paigaldatava perforeeritud plasttorude abil. Vundament soojustatakse EPS SILVER 100 soojustusplaadiga põhja all ning Benders L – plokiga kandvate seinte all. EPS plaatide vahel rajada radoonitõkkekile. Kanalisatsioonitrapid ja teised põrandas paiknevad kommunikatsioonid tuleks paigaldada nii, et oleks välditud radoonimembraani vigastamine. Iga radoonimembraani läbiva toru/kaabli ümber tuleb tekitada õhukindel tihend, selleks pakuvad mitmed radoonitõkkematerjalide tootjad spetsiaalseid läbiviigutükke. Läbiviigu ümbris tuleb lisaks kattematerjalile vajadusel tihendada ka elastse mastiksiga. Enne tõkkekihi kinnikatmist tuleb kontrollida ühenduskohad ja veenduda, et membraani pole paigalduse ajal vigastatud. Kui läbiviigud radoonimembraanist paiknevad tihedalt koos, tuleb tihenduseks kasutada torude ümber valatavat mastiksit. Radoonimembraan peab ulatuma kuni välisõhuni ja paiknema ka siseseinte ning põrandani ulatuvate akende all.

Külmakahjustuse vältimiseks hoone vundament soojustatakse horisontaalselt, kus soojustuseks on vahtpolüstüreen EPS 120 Perimeeter paksusega 100mm ning 1m laiune, mille veeimavus on alla 2 %. Horisontaalse soojusisolatsiooni kaitsta kaitsemembraaniga. Sokliseina maapealne osa soojustamiseks paigaldatakse Benders L – plokk, mille veeimavus on alla 2 %.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 20

Tagasitäidet teostada õhukeste kihtida kaupa (200…300mm) Täitekiht peab olema korralikult tihendatud ((D > 98%; E1 > 60 MN/m2; Emax/E1 < 2,2 (d 132mm löök penetromeeter)).

Elamu esimese korruse põrandad ehitatakse plaatvundamendile. Betoonplaadi sisse paigaldatakse põrandaküttetorustik sammuga 150 mm. Niisketes ruumides paigaldatakse põrandaviimistluse alla hüdroisolatsiooni kiht ülespöördega seintele. Põrandad viimistletakse vastavalt ruumide kasutusotstarbele kas keraamilise plaadiga, parketiga, LVT plaatidega või vaipkattega – vastavalt sisekujunduse projektile. Kõikides niisketes ruumides rajatakse keraamilise plaadi alla hüdroisolatsiooni kiht. Leiliruumis, pesemisruumis ja tehnilises ruumis paigaldatakse põrandatrapid ning põrandad rajatakse kaldega vähemalt 1:100 trapi suunas.

Projekteeritud elamu vahelae ja katuse kandev osa on 220 mm paksustest õõnespaneelidest. Paneelid toetatakse hoone välisseintele ja kandvatele siseseintele. Õõnespaneelid valmistatakse vältavalt tootjapoolsetele tööjoonistele. Paneel toetatakse montaažil ribi kogu toetuspinna ulatuses 8…10mm paksusele neopreenribale. Paneeli nominaalne toetuspikkus on vähemalt 100mm. Vahelae paneelide toepinnaks välisseinale valada monoliitne r/betoonist vöö. Vöö pikiarmeeringuks kasutada armeerimisterast Ø12 mm B500B ja põikarmeeringuks armeerimisterast Ø6 mm B500B. Vöö valuks on planeeritud betoon C30/37, keskkonnaklassiga XC2. Õõnespaneelide vuukidesse paigaldatakse vajalik sarrus ja ankrud, ning pärast sidumist kõik vuugid ja tühimikud täidetakse jootebetooniga.

Vahelagi soojustatakse ISOVER FLO 30 mm paksuse soojustusega. Vahelae soojustuse peale paigaldatakse PE-kile (ülekatted 200mm), et vältida betooni sattumist plaatide vahele ning väiksema hõõrdeteguri raudbetoonplaadi ja aluse vahel saavutamiseks. Viimase peale valada r/betoonist 70mm paksune valukiht, kuhu on ettenähtud paigaldada põrandakütte torustik. Põranda kandev betoonkiht armeeritakse terasvõrguga Ø6 mm B500B #150x150. Põranda valuks on planeeritud betoon C25/30, keskkonnaklassiga XC2. Mõlema korruse põrandad on küttetorudega. Üksikelamu välisseinad ning siseised kandad seinad on projekteeritud kergkruusaplokkidest „Fibo 5“ paksusega 250 mm. Plokkseinte ladumisel lähtuda tootjapoolsetest ladumisjuhenditest ning normidest. Avade sildamiseks poorbetoonist müüriseintes on arvestatud enamasti monoliitsest raudbetoonist sillused mis on jäigalt ühendatud korrustevaheliste raudbetoonvööga. Mõnedes kohades jäävad aga tehases toodetud Fibo – sillused. Välisseintel on kavandatud täiendav lisasoojustus.

• Saunamaja on kavandatud monoliitsest raudbetoonist plaatvundamendiga ribidega allapoole. Betooni tugevusklass on C30/37 XC2. Armatuuri klass B500B. Vundamendiplaat on paksusega 200mm. Betoonplaat armeeritakse võrguga 12x200x200mm. Kandvate seinte all ja piki hoone kesktelge ehitatakse laiendatud vöö paksusega 300mm, mis täiendavalt armeeritakse. Betoonplaadi valamisel tuleb tagada, et plaatvundamendis ei jääks mitteõhutihedaid kohti. Pinnase kõrge radoonisisalduse tõttu tuleb korraldada raudbetoon-põrandaplaadi

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 21

all paikneva poorse ventileerimine selle sisse paigaldatava perforeeritud plasttorude abil. Vundament soojustatakse EPS SILVER 100 soojustusplaadiga põhja all ning koormustaluva XPS- 300 plaadiga paksusega 100mm kandvate seinte all. EPS plaatide vahel rajada radoonitõkkekile. Kanalisatsioonitrapid ja teised põrandas paiknevad kommunikatsioonid tuleks paigaldada nii, et oleks välditud radoonimembraani vigastamine. Iga radoonimembraani läbiva toru/kaabli ümber tuleb tekitada õhukindel tihend, selleks pakuvad mitmed radoonitõkkematerjalide tootjad spetsiaalseid läbiviigutükke. Läbiviigu ümbris tuleb lisaks kattematerjalile vajadusel tihendada ka elastse mastiksiga. Enne tõkkekihi kinnikatmist tuleb kontrollida ühenduskohad ja veenduda, et membraani pole paigalduse ajal vigastatud. Kui läbiviigud radoonimembraanist paiknevad tihedalt koos, tuleb tihenduseks kasutada torude ümber valatavat mastiksit. Radoonimembraan peab ulatuma kuni välisõhuni ja paiknema ka siseseinte ning põrandani ulatuvate akende all.

Külmakahjustuse vältimiseks hoone vundament soojustatakse horisontaalselt, kus soojustuseks on vahtpolüstüreen EPS 120 Perimeeter paksusega 100mm ning 1m laiune, mille veeimavus on alla 2,0. Horisontaalse soojusisolatsiooni kaitsta kaitsemembraaniga. Sokliseina maapealne osa soojustamiseks paigaldatakse EPS Perimeeter 120 soojustusplaadid või XPS soojustusega (paksus - 150 mm; veeimavus alla 2%).

Tagasitäidet teostada õhukeste kihtida kaupa (200…300mm) Täitekiht peab olema korralikult tihendatud ((D > 98%; E1 > 60 MN/m2; Emax/E1 < 2,2 (d 132mm löök penetromeeter)).

Abihoone põhikorruse põrandad ehitatakse plaatvundamendile toetuva raudbetoonist plaadina paksusega 100mm, mis rajatakse EPS-100 soojustusele (100mm). Betoonplaadi sisse paigaldatakse põrandaküttetorustik sammuga 150 mm. Niisketes ruumides paigaldatakse põrandaviimistluse alla hüdroisolatsiooni kiht ülespöördega seintele.

Põrandad viimistletakse vastavalt ruumide kasutusotstarbele kas keraamilise plaadiga, parketiga, LVT plaatidega või vaipkattega. Kõikides niisketes ruumides rajatakse keraamilise plaadi alla hüdroisolatsiooni kiht. Leiliruumis, pesemisruumis paigaldatakse põrandatrapid ning põrandad rajatakse kaldega vähemalt 1:100 trapi suunas. Projekteeritud saunamaja katuse kandev osa on puidust. Abihoone välisseinad on projekteeritud kergkruusaplokkidest „Fibo 5“ paksusega 200mm. Plokkseinte ladumisel lähtuda tootjapoolsetest ladumisjuhenditest ning normidest. Avade sildamiseks poorbetoonist müüriseintes on arvestatud enamasti monoliitsest raudbetoonist sillused mis on jäigalt ühendatud korrustevaheliste raudbetoonvööga. Mõnedes kohades jäävad aga tehases toodetud Fibo – sillused.

• Varjualuse - garaazi vundament projekteeritud plaatvundamendina ja paigaldatud tihendatud liiva aluse peale. Põranda konstruktsiooniks on Armeeritud betoon C25/35 120 mm, paigaldatud tihendatud liiva ja killustiku aluse peale. Hoone välisseinad on väikeplokkidest seinad, nt Fibo 5 200 mm. Varjualuse kandvad postid on täisvalatud

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 22

Columbia kivist 240x240 mm. Kõik kandvate elementide täpsed mõõdud vajadusel lahendada edasistes projekteerimise staadiumites. Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis olema vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Need tuleb hankida materjalide ja konstruktsioonide tootjatelt või müüjatelt.

Kõik kandvate elementide täpsed mõõdud vajadusel lahendada edasistes projekteerimise staadiumites. Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis olema vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Need tuleb hankida materjalide ja konstruktsioonide tootjatelt või müüjatelt.

5. T U L E O H U T U S 5.1 Üldandmed Tuleohutuse osa koostatud vastavalt MTM määrusele nr. 97 (17.07.15) p.3. § 22 „Tuleohutuse osa“ ja koosneb seletuskirjast ning joonistest.

5.1.1 Alusdokumendid

5.1.1.1 Lähteandmed Tuleohutusosa koostamisel on lähtutud: − Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile. − Siseministri määrus nr. 17 vastu võetud 01.03.2021 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ − Siseministri määrus nr. 10 vastu võetud 18.02.2021 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" − EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus; − EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus; − EVS 812-2:2014+AC:2017 – Ehitise tulohutus. Osa 2: Ventilatsiooni süsteemid; − EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; − EVS 812-7:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus;

5.2 Projekteeritav Eramus planeeritakse paigaldada maasoojuspump. Mõlemal korrustel paigaldatakse vesipõrandaküte. Eramu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniseadmega, mis hakkab asuma tehnilises ruumis. Lisaks sellele elutoas hakkab asuma soojustsalvestav kamin tahke küte jaoks. Päikesepaneele ei ole ettenähtud. Üksikelamu ventilatsioon: rootorsoojusvahetiga (min. 80%), sissepuhe- väljatõmme ventseade elektrikalorifeeriga. Hoones on ettenähtud ka jahutusüsteem. Jahutusseadmed paigaldatakse elutuppa ja 3 x magamistuppa. Paigaldatakse jahutussüsteem õhk-õhk soojuspumba baasil, „multi-split“ süsteem 1x välis- ja 4x siseosaga.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 23

Saunamajas planeeritakse paigaldada õhk – vesi soojuspump kütteks ja tarbevee soojendamiseks. Pump on integreeritud boileriga. Abihoone ventilatsioon on loomulik. Abihoone seintesse paigaldada värskeõhuklapid ehk FRESH klapid. Väljatõmme toimub sanitaar ruumist ventilaatoriga, mis asub seinal. Köögi pliidi ventilatsioon on lahendatud eraldi väljatõmbega pliidi kubult. Lisaks leiliruumis paigaldatakse puukeris.

Garaazihoone jääb kütmata, ventilatsioon on loomulik.

5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Kõik projekteeritud hooned vastavad tuleohutusklassile TP3 ja kasutusviisile I (elamu ja selle juurde kuuluvad abihooned); see kehtib kõigi hoonete kohta.

1. Tulepüsivusklass – TP3 Nõudeid kandetarindite tulepusivusele ei ole.

2. Ehitise tuleohutusest tulenev ehitise liigitus – I kasutusviis (eluhoone / üksikelamu) 3. Tuletundlikkus –

Seinad ja lagi nõue D-s2, d2 Põrandad - nõue puudub Kasutatav pööning -ruum puudub Mittekasutatav pööning madal pööning, katusealse õõnsus -nõue puudub Tehnilised ruumid seinad ja lagi - B-s1, d0 (nõuded kohaldatakse ruum nr 09, kus asuvad tehnoseadmed). Tehnilised ruumid põrandad - DFL-s1(nõuded kohaldatakse ruum nr 09, kus asuvad tehnoseadmed). Evakuatsioonitee seinad ja lagi B-s1, d0 Evakuatsioonitee põrandad DFL-s1 Välisseina välispind D,d0 Õhutuspilu välispind D,d2 Katusekatte väline tuletundlikkus Broof(t2-t4) Avatäidete paigalduseks või kinnituseks nõue kasutada materjale, mille tuletundlikkus on vähemalt B Kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2 Torupaigaldiste tuletundlikkus – Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast seinavõi laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele Tuletundlikkustele 1)BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0; Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0; Terrassipõranda tuletundlikkus - vähemalt Dfl-s2; 2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1;

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 24

3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2

4. Eramu korruste arv - 2 Abihoonete korruste arv - 1

5.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

5.4.1 Tuleohutuskujad Ehitiste vahelised tuleohutuskujad on tagatud hoone igalt poolt. Hoonete vahekaugused kinnistupiiridest on vahemalt 7 m.

5.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad TP3-klassi hoonetes kandekonstruktsioonide tulepüsivusaja nõudeid ei ole, välja arvatud maaaluste keldritega hoonete keldrikorruse vahelae puhul ning EVS 812-7:2018 jaotises 7.1.9 toodu korral.

5.4.3 Põlemiskoormus Hoone põlemiskoormus jääb alla 600MJ/m²

5.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus TP3 hoonete kandetarinditele tulepüsivuse nõuet ei ole, tuletõkkesektsioone puuduvad. Põlemiskoormus 600 MJ/m.

5.6 Evakuatsioonilahendus

5.6.1 Maksimaalne inimeste arv Ühes korteris viibivate inimeste arv on üldjuhul 6. Projekteeritav üksikelamu koosneb ühest korterist.

5.6.2 Evakuatsiooniteed 5.6.2.1 Evakuatsiooniteede laiused ja arv Üksikelamu: Evakuatsioonitee I (VU-01) – välisuksest hoovi, laiusega 1000 mm;

Varuevakuatsioonitee I (VU-02) – terrassiuks elutoast hoovi, laiusega 1100 mm; Varuevakuatsioonitee II (VU-03) – terrassiuks elutoast hoovi, laiusega 1100 mm; Varuevakuatsioonitee III (VU-04) – terrassiuks köögist hoovi, laiusega 1100 mm;

Abihoone: Evakuatsioonitee I (VU-01) – välisuksest hoovi, laiusega 1000 mm.

Garaaz: Evakuatsioonitee I (VU-01) – garaaziuksest hoovi, laiusega 2700 mm,

5.6.2.2 Evakuatsiooniväljapääsud Üksikelamu:

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 25

Evakuatsiooniväljapääse on kokku 4.

Abihoone: Evakuatsiooniväljapääse on 1.

Garaaz: Evakuatsiooniväljapääse on kokku 1.

5.6.3 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele Üksikelamu: Kelder puudub. Pääs katusele on ettenähtud redeli kaudu. Pööninguluuk asub magamistoas. Pööningule ja katusetühimikku pääsemiseks on ette nähtud vähemalt 600 × 800 mm suurune valgusava, luukide ligikaudne asukoht on näidatud teise korruse plaanil. Krundile sisesõit on läänest.

Abihoone: Kelder puudub. Pääs katusele on ettenähtud redeli kaudu. Pööninguluuk asub otsaviilu seinas.

Garaaz: Kelder puudub. Pääs katusele on ettenähtud redeli kaudu. Pööning puudub.

5.7 Tuleohutuspaigaldised

5.7.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon

Eramu igal korrusel peab olema paigaldatud autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ja vingugaasiandur (Alus: Siseministri määrus nr 17 § 29). Andurite asukohta ta ̈psustada ehituse ka ̈igus. Saunamaja põhikorrusel peab olema paigaldatud autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ja vingugaasiandur (Alus: Siseministri määrus nr 17 § 29). Andurite asukohta ta ̈psustada ehituse ka ̈igus. Garaazis peab olema paigaldatud autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. 5.7.2 Suitsueemaldamine Käsitsi avatavate akende abil.

5.7.3 Tulekustutid Majas peavad olema esmased tulekustutusvahendid. Nende all on mõeldud kantavaid vahendeid, mis on valmis kiireks kasutamiseks ja tulekahju korral kiiresti kättesaadavad. Projektiga kavandatakse A-B-C klassi pulbertulekustuti pulberaine massiga 6 kg, mis hakkab asuma üksikelamu tehnilises ruumis. Tulekustuti peab olema õigeaegselt kontrollitud, töökorras, siltidega varustatult nähtavas ja kättesaadavas kohas. Tulekustutid paigaldatakse kuni 1,4 m kõrgusele põranda tasapinnast.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 26

5.8 Tehnosüsteemide tuleohutus

5.8.1 Kütteseadmete tuleohutus Kütteseadmed tuleb ehitada ja paigaldada vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele. Üksikelamu köetakse maasoojuspumbaga. Elamu mõlemal korrusel paigaldatakse paigaldatakse vesiporandaküte. Lisaks sellele esimese korruse eluruumis hakkab asuma kamin tahke küte jaoks. Kamina ees kasutada kaitset (kaitset teostada vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele). Kamina ja korstna paigaldamisel lähtuda tootja juhendist, tootja juhendis reguleerimata osades juhinduda EVS 812-3:2018 toodud nõuetest.

Eluhoones asuva kamina tarbeks on projekteeritud eraldi ühe suitsulõõriga keraamilise sisuga moodulkorsten. Korstna töötemperatuur T°600. Korstna temperatuuriklass ei tohi olla väiksem kütteseadme väljundgaaside temperatuurist. Pliidi ette paigaldada mittepõlevast materjalist ala (karastatud klaas, kivi või plekk), mis ulatub koldest 750 mm ettepoole ja 150 mm külgedele. Küttekolde ja korstna välispinda võib viimistleda mördi või kuumuskindla värviga. Korstna katmine kipsplaadiga vms ei ole lubatud, kui tootja ei näe ette teisiti. Korsten ulatub min 0.8 m üle katusepinna.

Kütteseadmete ees peab olema vähemalt 1m ja tahmaluukide eest 0.6 m vaba ruumi. Tahmaluugi alumine serv peab põrandast olema 100 mm kõrgemal. Korsten peab olema täies pikkuses vähemalt kahest küljest jälgitav. Korstna läbiviikude teostamisel vahelaest ja katusest juhinduda tootja juhistest. Läbiviigu isolatsiooni materjalina kasutada mittepõlevat, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ja töötemperatuuriga vähemalt 600 C materjali.

Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV süsteemide elementide tööea määrab tootja.

Kõik torude ja kaablite tuletõkketarindes läbiminekukohad nõuetekohaselt tehakse tulekindlaks. Kajastada kaablite tuletundlikkused vastavalt Siseministri määrusele nr 17 lisa 10.

5.9 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Päästekommando juurdepääs on ette nähtud krundi läänest. Olemasoleva Männiku- Pühajärve tee laius on piisav ühe tuletõrjeauto juurdesõiduks ning ei takista evakuatsiooni.

5.10 Väline tulekustutusvesi Kuna piirkonnas puudub tuletõrje veevõtukoht, mis vastaks EVS 812-6:2012+A1:2013 nõuetele ja tagaks nõutud vooluhulk 10l/sek 3 tunni jooksul, siis vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 tulekahju kustutamiseks on projekteeritud tulekustutusvee kogumismahuti (V=36m3). Kogumismahuti peab olema lekkekindel. Tuletõrjevee mahuti asukoht tähistatud asendiplaanil. Tuletõrjevee ohutu saamiseks paigaldada soojustatud tuletõrjevee võtukaev mitte lähemal kui 10 meetrit kaugusel üksikelamust. Tuletõrjevee

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 27

mahuti paigaldada vastavalt tootja juhendile. Veevõtukaevu ja torustiku suurused määrata vastavalt mahuti tüüpile ning tootja juhendile. Juhul, kui kasutusloa taotlemise ajaks piirkonnas rajatakse nõuetekohane tuletõrjevee võtukoht, siis kogumismahuti olemasolu pole nõutud.

6. K Ü T E J A V E N T I L A T S I O O N 6.1 Üldandmed

6.1.1 Alusdokumendid 6.1.1.1 Normdokumendid − Eesti Standard EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete energiatõhusus. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod. Osa 1: Ruumi soojuskoormus, moodul M3-3. Kehtiv alates 02.08.2017. − Eesti Standard EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. Kehtiv alates 15.10.2019. − Eesti Standard EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

Kõik tehnosüsteemid peavad olema paigaldatud vastavalt RYL 2002. Tehnosüsteemide paigaldamise üldised kvaliteetnõuded ja toote valmistaja poolt toodetele kaasaantavatele paigaldusjuhenditele.

6.2 Olemasolev ja projekteeritav Käesoleva projektiga on lahendatud kahekorruseline eramu ehitisealuse pinnaga 200 m2. Hoone eluruumide pind on 254.6 m2, tehnopind on 6.4 m2. Üksikelamu köetav pind on 261 m2. Eramus planeeritakse paigaldada maasoojuspump. Mõlemal korrustel paigaldatakse vesipõrandaküte. Eramu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniseadmega, mis hakkab asuma tehnilises ruumis. Lisaks sellele elutoas hakkab asuma soojustsalvestav kamin tahke küte jaoks. Päikesepaneele ei ole ettenähtud. Üksikelamu ventilatsioon: rootorsoojusvahetiga (min. 80%), sissepuhe- väljatõmme ventseade elektrikalorifeeriga. Hoones on ettenähtud ka jahutusüsteem. Jahutusseadmed paigaldatakse elutuppa ja 3 x magamistuppa. Paigaldatakse jahutussüsteem õhk-õhk soojuspumba baasil, „multi-split“ süsteem 1x välis- ja 4x siseosaga.

Soojusvajaduste arvutamisel on lähtutud järgmistest piirdetarindite soojajuhtivustest (U- arvudest):

- Välissein 0.18 W/m²K - Katuslagi 0.10 W/m²K - Põrand pinnasel 0.09 W/m²K - Aknad 0.8 W/m²K - Välisuksed 1.0 W/m²K

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 28

Saunamajas paigaldada õhk – vesi soojuspump, põhikorrusel paigaldada vesipõrandaküte. Ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniseadmega. Lisaks sellele leiliruumis hakkab asuma puukeris tahke küte jaoks.

Varjualuses – garaazis kütteseadmed puuduvad. Abihoones on ettenähtud loomulik ventilatsioon; tuulutamine toimub avanevate akende abil.

6.3 Välisõhu arvutuslikud parameetrid

6.3.1 Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid Arvutuslik talvine välistemperatuur on -23°C.

6.3.2 Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid Arvutuslik õhutemperatuur +21°C

Sissekliima parameetrid Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ja tehnoloogiale.

Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤30dB(A) Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) WC-s- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)

6.4 Ventilatsioon ja jahutus Hoonele projekteeritakse mehaaniline sissepuhke – väljatõmbeventilatsioon ja mehaaniline väljatõmbeventilatsioon. Ventileeritava õhu soojendamine toimub elektrikalorifeeriga. Ventseadme paigaldatakse tehnilise ruumi. Heitõhk on suunatud katusele tulutuskorstna kaudu. Heitõhu puhastamist ei ole ette nähtud. Heitvee soojustagastust ei ole plaaneeritud. Ventilatsiooni paigaldamiseks tubadesse kasutatakse karpi, mis varjab venttoru. Väljatõmme on organiseeritud vannitubadest ja köögist, sissepuhe on ette nähtud elutuppa ja magamistubadesse. Õhukanalid valmistatakse tsingitud terasplekist. Võimalusel kasutatakse ümararistlõikelisi kanaleid. Kanalid paiknevad valdavalt ruumide lae all. Süsteemi mõõdistamiseks ja seadistamiseks paigaldatakse kanalitele vajalikul hulgal reguleerklappe (näit. PRA, Halton). Ventilatsioonisüsteemid varustatakse aerodünaamilise mürataseme alandamiseks mürasummutajatega. Tuleb kasutada kõiki meetmeid, et ei oleks ületatud ruumides lubatud mürataset. Ventilatsiooni väljaviigude asukoht lahendatakse ventilatsiooni eriprojekti raames. Kui ventilatsiooni väljaviigud tulevad fassaadile, siis kasutada näiteks Wirplast (Perfekta) valget mudeli.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 29

Objektile on ette nähtud järgmised sissepuhke-, väljatõmbesüsteemid:

1. Üksikelamu ventilatsioon: rootorsoojusvahetiga (min. 80%), sissepuhe-väljatõmme ventseade elektrikalorifeeriga. SP-1/VT-1 (± 120 l/s); ventseade paigaldatakse tehnoruumi.

2. Üksikelamu osa pliidikubu: väljatõmme väljatõmbeventilaatoriga pliidikubust VT-2 (min. -50 l/s). Ventilatsiooniagregaat peab olema varustatud juhtpuldiga seadme töö seadistamiseks.

Ruumidesse paigaldatakse jahutuskonvektorid seina peale ja laekasettid. Ruumi temperatuuri reguleerimine toimub ruumi seinal asuvate regulaatorite või IR juhtpultide abil sõltuvalt konkreetsete valitud mudelite varustusest. Jahutuse tööle panek toimub käsitsi, vastavalt vajadusele.Kondensaadi torustiku paigaldamisel kasutatakse jaika plastmasstoru, mis tuleb monteerida vastava kaldega.

6.4.1 Ventilatsiooni õhuhulgad

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 30

7. K E S K K O N N A K A I T S E 7.1 Jäätmed Olmejäätmed ja prügi kogutakse omal krundil asuvasse konteinerisse, asukoht näidatud asendiplaanil, mida tühjendatakse vastavalt omanike poolt sõlmitud lepingutele jäätmefirmaga. Konteiner paigutatakse kõvakattega pinnale. Kokkuleppel pakendiettevõtjaga tuleb kinnistutel koguda eraldi ka pakendijäätmeid (klaas-, metall-, plast- ja komposiitpakendeid ning teisi pakendijäätmeid). Tehiskeskkonna projekteerimisel on lähtutud kõikidest normidest ja seadusaktidest.

Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastavate kleebistega. Soovitatavad värvilahendused on:

1) hall ja must – segaolmejäätmed; 2) kollane – plast-, metall- ja segapakend; 3) roheline – klaaspakend; 4) sinine – paber- ja kartong; 5) punane - ohtlikud jäätmed; 6) pruun - biolagunevad jäätmed.

Ehitusjäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest:  Jäätmeseadus (17.06.1998 nr. 360)  Otepää valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 22.03.2012 nr 2)

Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel.

1)Näidata jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi; 2)pinnasetööde mahtude bilanss 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil ja näidata ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad;

Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmete konteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt. Kiletamata paber ja papp peavad olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse. Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 31

detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaselt. Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse. Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse. Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse. Pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning ladustatakse vastavatesse ladustamiskohtadesse, kust neid saab edasi suunata täiteks jne. Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Ohtlikud jäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale kellel on täiendavalt ohtlike jäätmete käitluslitsents. Värvi-, laki-, liimi-, vaigujäätmed, plastikud ja reliinid, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms koguda kokku eraldi konteinerisse. Vanad päevavalguslampide torud peavad olema kokku kogutud eraldi konteinerisse ja üle antud jäätmekäitlusettevõttele. Hoiduda päevavalguslampide purustamisest. Õlid ja kütusejäägid, värvid ja lakijäägid koguda kokku eraldi anumatesse. Jäätmete edasine suunamine: Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks,

kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike

ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse (pinnas) või kõrvaldatakse ehitusjäätmete ladustamispaigas vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile) või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele. Ehitise kasutusloa taotlemisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see kohalikus omavalitsuses. Jäätmeõiend tuleb lisada kasutusloa taotlemise dokumentide juurde. Käesolevas jäätmekavas sätestamata juhtudel peab lähtuma kehtivatest riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:

1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud isikule. Ohtlike jäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4. võtma tarvidusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete

paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;

5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;

6. kooskõlastama transpordiametiga jäätmekonteinerite paigutamise

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 32

tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel; 7. tagama, et kinnistul või krundil oleks eraldi märgistatud konteinerid

olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 8. teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.

8. T E R V I S E K A I T S E 8.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu - EVS 842:2003 Ehitise Heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest; - Sotsiaalministri määrus nr. 42 4.03.2002 – “Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid “.

8.2 Müra minimaliseerimine Kinnistu lääneosas jääb riigitee, 23236 Männiku-Pühajärve tee. Kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB.

Liiklusmüra normtasemed elamutes, ühiskasutusega hoonetes EVS 842:2003 järgi: Hoone ja ruum Päev Öö Elamu Elu-, magamisruumides 35 30

Vastavalt EVS 842:2003 tabeli 6.3 „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral planeeritavate hoonete välispiirde ühisisolatsiooniks arvestama R’tr,s,w = 30 dB, olenevalt mürataseme suurusest. Tehnoseadmetest tekkiv müra piirväärtus ei tohi ületada päeval 40 dB ja öösel 30 dB. Tualettruumide ja magamisruumide vaheliste seinte ja vahelagede õhumüra isolatsioonindeks peab olema >49db. Välispiirdel nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Projekteerimisel osaledes sai arhitekt esmase lähteülesandena tellija nõude, et elutoas oleksid suured aknapinnad. See maja pool on suunatud edelasse, kus on liiklusmüra mõju vähem oluline (võrreldes näiteks kirdeosaga) . Ohutu müratase tagamiseks plaanib tellija paigaldada kõrgendatud müraisolatsiooniga aknad ja uksed. Aknad ja terrassiuksed on projekteeritud plastraamidega (3 x klaaspaketiga). Akende ja välisuste valikul tuleb tähelepanu pöörduda akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes ning rakendada rangemaid välispiirete heliisolatsiooni meetmeid magamistubades. Samuti on müra vähendamiseks plaanis istutada kõrghaljastust, mis suudavad õueala teepoolsest mürast eraldada.

8.3 Piirdekonstruktsioonide mürapidavus Heliisolatsiooninõuded vastavalt sotsiaalministri 4. märts 2002.a määrusele nr.42. Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 33

Uksed või ustekompleks R´w=27 (32)dB. Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB.

Üksikelamu ja saunamaja õhksoojuspumbadest tulenev müra peab olema vastavuses Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Tehnoseadmete müra ei tohi ületada ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Õhksoojuspumba välisosa müratase ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db. Vibratsiooni minimeerimiseks näha ette väliagregaadi kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid. Õhksoojustpumbadest tuleneva müra vähendamiseks vajadusel rakendatakse täiendavaid meetmeid. Vastavalt tootja juhistele, see mudel vajab paigalduseks väga vähe ruumi võrreldes teiste soojuspumpadega (600×600 mm). Soojuspump kaetakse puidust restiga fassaadiga ühes toonis.

9. V E E V A R U S T U S J A K A N A L I S A T S I O O N Projekteerimisel kasutada järgmiseid normatiivdokumente:

Eesti Standard EVS 835:2022 Hoone veevärk. Eesti Standard EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon. Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk. Eesti Standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk.

Veevarustus – lokaalne, kinnistu asuvast puurkaevust. Kanaliseerimine – lokaalne, kinnistule projekteeritava septiku baasil. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. VK süsteemide elementide tööea määrab tootja. Arvutuslik majandus-joogivee vooluhulk – 0.4 l/s Olmereoveeallikateks on saansõlmed, dussiruumid. Reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk – 2.2 l/s Lisaks peamajale ühendatakse vee- ja kanalisatsioonivõrguga ka abihoone, mis asub krundi idapoolses osas. Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus, vooluhulgad ning torustike asukohad täpsustuvad veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti raames (KVVK Projekt OÜ töö nr KV-133-25).

10. S A D E V E E K A N A L I S A T S I O O N Sadeveed üksikelamu ja abihoonete katuselt ja sissesõiduteelt krundil juhitakse olemasoleva maapinna vertikaalplaneerimisega haljasalale, kus toimub sadevee loomulik imbumine pinnasesse. Välistada tuleb liigvee valgumine naaberkinnistutele ja

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 34

riigimaanteele. Sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele (kaasa arvatud teemaa-ala) on keelatud. 11. E H I T U S E O R G A N I S E E R I M I S E L A H E N D U S Tööd ehitusplatsil korraldatakse nii, et oleks tagatud ohutu läbipääs elanikele ning keskkonna ohutus. Ehitamise ajaks paigaldada piire ohumärkidega. Padigaldada infoplakat tellija, projekteerija, töövõtja ning omanikujärelevalve esindaja kontaktandmetega. Tööd viiakse läbi ohutustehnika reeglite ja Eesti Vabariigis kehtivate normatiivide järgi.

12. E L E K T R I V A R U S T U S Krundil on olemas õhuliini post, mille külge on kinnitatud liitumiskilp. See plaanitakse ümber paigutada seoses põhimaja projekteerimisega. Liitumiskilbi peakaitse on 3x20A. Elektripaigaldise liitumispunkt hakkab paiknema liitumiskilbis väljuva toitekaabli klemmidel. Üksikelamu toiteks Tarbija paigaldab maakaabelliini AXPK 4G16 liitumiskilbist ühepereelamu peakilpi vastavalt asendiplaanile (vt joonis AS-1).

Kaabel paigaldada pinnasesse, sügavusele 0.7 m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli alla ja peale paigaldada 0.1 m paksused ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5m, puutüveni 2m.

Teiste trasside ristumisel tagada puhas vahekaugus 0.3 m. Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline hoiatuslint. Paigaldatud kaablist tuleb teha täpne teostusjoonis.

Vundamendis tuleb teha mõned reservtorud võimalikele väljas asuvatele elektritarbijatele. Torude asukohad kooskõlastada tellijaga.

Üksikelamu peajaotuskilp PJK projekteeritakse tehnilisse ruumi. Saunamaja ühendatakse samuti elektrivõrguga – kaabel tuuakse neisse vastavalt asendiplaanile üksikelamust.

13. N Õ R K V O O L Üksikelamu nõrkvoolupaigaldisse kuuluvad hoonesisesed arvutiside ja televisiooni jaotusvõrgud ning valvesignalisatsioon. Nõrkvoolupaigaldis (sidevõrk, tv-võrk, valvesignalisatsioon, videovalve, fonosüsteem jne) lahendatakse eriprojektidega.

14. E N E R G I A T Õ H U S U S Energiatõhususe arvutustel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja määrustest. Andmed on esitatud vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr. 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded (vastu võetud 01.01.2019). Energiatõhususe meetmed hoone paiknemine ilmakaarte suhtes; soojapidavad välispiirded – U arvud:

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 35

- Välissein 0.18 W/m²K - Katuslagi 0.10 W/m²K - Põrand pinnasel 0.09 W/m²K - Aknad 0.8 W/m²K - Välisuksed 1.0 W/m²K Käesoleva projektiga on lahendatud kahekorruseline eramu. Mõlemal korrustel paigaldatakse vesipõrandaküte. Eramu ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega ventilatsiooniseadmega, mis hakkab asuma tehnilises ruumis. Lisaks sellele elutoas hakkab asuma soojustsalvestav kamin tahke küte jaoks. Päikesepaneele ei ole ettenähtud. Üksikelamu ventilatsioon: rootorsoojusvahetiga (min. 80%), sissepuhe- väljatõmme ventseade elektrikalorifeeriga. Hoones on ettenähtud ka jahutusüsteem õhk- õhk soojuspumba baasil.

Projekteeritava hoone energiaarvutustel põhinev energiatõhususarv on 114 kWh/m2 kohta aastas. Seega täidab projekteeritud hoone energiatõhususe miinimumnõudeid ning kuulub vastavalt VV määruse „Energiatõhususe miinimnõuded“ p2 §3 alusel klassi B. Antud energiamärgis on kehtiv 10 aastat. Juhul, kui hoone projektis tehakse edasise projekteerimise või ehitustööde käigus olulisi muudatusi, on antud energiamärgis kehtetu.

15. T E A D M I S E K S O M A N I K U L E 1. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“)

2. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1))

3. Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba.

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Toompuiestee 30, Tallinn, Harju maakond, 10149 www.idearhitektid.ee

Töö nr. 250525I – Üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekt – Eelprojekt – Lombi, Mäha küla, Otepää vald, Valga maakond 36

Arhitekt: I. Kazantseva Vastutav arhitekt: Irina Kazantseva, diplomeeritud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus

E003165

A

B 3

1

1

A

B

2

±0.00=+150.80

1 2

3 4

1 2

3 4

± 0 . 0 0 = + 1 5 0 . 8 0

A

D

1

5

±0.00=+151.00

1 2 3

8

5 6

7

4

A S E N D I P L A A N AS - 1

J o o n i s e n i m e t u s

K u u p ä e v

M õ õ t k a v a

S t a a d i u m

T ö ö n r .

J o o n i s e n r .

1:500

EP

05.12.2025

250525I

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Reg.nr.14672720 / MTR EEP001952 Väike-Ameerika tn 19, 10129 Tallinn [email protected] tel. +372 56 84 999 5

T e l l i j a

A r h i t e k t

K o n t r o l l i s

I r i n a K a z a n t s e v a

V a l g a m a a k o n d , O t e p ä ä v a l d , M ä h a k ü l a , L o m b i

Ü K S I K E L A M U J A A B I H O O N E T E E H I T U S P R O J E K Tarhitektid

IDEA

V i k t o r P o l o z o v

I r i n a K a z a n t s e v a , d i p l o m e e r i t u d a r h i t e k t , t a s e 7

Nähtavuskolmnurk 7x160m

De110;PVC SN8;L=41,2m ;i= -0,010

De110;PVC SN8;L=8,0m;i= -0,010 1

2

De110;PVC SN8;L=19,2m ;i= -0,010

3

De110;PVC SN8;L=3,8m;i= -0,010 1

2

Ø 12

00

1-50 m

Ühendusmuhv D110

Jaotustoru D110

Painduv põlv D110

Vooluregulaator

Kolmekambriline septik

Maht: 1. kamber 1500 l

2. kamber 750 l

3. kamber 750 l

1 m

Tühjendustoru D200

2 1

De 32

;PE PN

16 ;L=

36 ,9m

De32;PE PN16;L=14,8m

Olemasolev puurkaev sukelpumbaga nt Grundfos SQ hüdrofoor ja automaatika paigaldatakse eramu tehnilises ruumis

Projekteeritud septik

puurkaev 150,00 1) 148,20 De32

V11väljund150,70 1) 148,90 De32

sisend-1150,50 1) 148,70 De32

sisend150,70 1) 148,90 De32

LVV-1150,50 1) 149,50 De110

septik 150,45 1) 149,00 De110

K-1 150,45 1) 149,01 De110 2) 149,01 De110

K-2150,40 1) 149,42 De110 2) 149,42 De110 3) 149,42 De110

K-3150,60 1) 149,61 De110 2) 149,61 De110

LVV-2150,70 1) 149,65 De110

De 32

;PE PN

16 ;L=

52 ,8m

De32; L=1,2

36 m3 TULETÕRJE-VEEHOIDLA koos kuiva hüdrandiga

V11väljund-2150,70 1) 148,90 De32

TTmahuti 150,70 1) 149,70 De32

V-3 150,70 1) 148,90 De32 2) 148,90 De32

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Otepää Vallavalitsus

[email protected]

Lipuväljak 13

67405, Valga maakond, Otepää vald,

Otepää linn

Teie 08.12.2025

Meie 21.12.2025 nr 7.1-2/25/10435-6

Lombi kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile korduvaks kooskõlastamiseks Valga maakonna Otepää valla Mäha küla

Lombi kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 520635, EHR koodid nr 121447072 (üksikelamu),

121447073 (saunamaja), 121447074 (varjualune) ja 221495342 (septik)).

Kinnistu (katastritunnus 63601:001:0520) asub riigitee nr 23236 Männiku-Pühajärve tee (edaspidi

riigitee) km 0,13-0,29 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse üksikelamu, saunamaja ja varjualuse

ehitamiseks ning septiku paigaldamiseks. Ehitusloa aluseks on Uus Maailm Arhitektuuribüroo

OÜ, töö nr 2505251 „Lombi, Mäha küla, Valga maakond. Üksikelamu ja abihoonete

ehitusprojekt“.

Esitasime ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 26.06.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/10435-2

(edaspidi ettepanekud) ning märkused ehitusloa eelnõu aluseks oleva projekti korrigeerimiseks

17.11.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/10435-4.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et ehitusloa aluseks

oleva projekti seletuskirja (Lisa 1) sobivasse kohta lisatakse meie ettepanekute p 8 järgmine lause:

Transpordiamet on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest (müra,

vibratsioon, õhusaaste) ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik vastavate leevendusmeetmetega seotud kulud

kannab arendaja.

Juhime tähelepanu, et projekti asendiplaanil (Lisa 2) on kujutatud prügikonteinerid ekslikult kahes

asukohas – riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgas asuvad prügikonteinerid tuleb jooniselt

eemaldada.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 250525I_EP_AR-3-01_v03_seletus

2. 250525I_EP_AR-4-01_v03_asend

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]