TTJA 18.12.2025 kirja nr 16-12/25-17633-001 edastamine. Asuja ökodukti KMH eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

EELNÕU

OTSUSE EELNÕU

Asuja ökodukti ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Stricto Project OÜ (registrikood 12175455, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe

linnaosa, Kadaka tee 42b, 12915, e-post [email protected]) esitas 24.11.2025 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, registrikood 70003218, aadress Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu

ehitusloa taotluse nr 2511271/26305 Asuja ökodukti BR2670 (EHR kood 221497497)

ehitamiseks, mis asub Pärnu maakonna Saarde valla Laiksaare küla Laiksaare metsaonn

(katastritunnus: 71001:001:0147), Vangu (katastritunnus: 78201:001:0286) ja Uue-Krundi

(katastritunnus: 78201:001:0268) kinnistutele. Kavandatava tegevuse eesmärk on vähendada

Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks

vajaliku läbipääsu konfliktalades.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 toodud oluliste

keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH)

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse käigus kaalutakse

tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktidest 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 8 ja § 15 punktist 8.

KeHJS § 6 lõige 2 punktide 10 ja 22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab andma eelhinnangu

infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele ning muu tegevusele, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda

infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva tee rajamise või laiendamise kohta (välja arvatud

teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning KeHJS § 6 lõige

1 punktis 13 nimetatud juhul). Määruse nr 224 § 15 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse

eelhinnang anda sellisele muule tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega

või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatava tegevuse

ümbruskonda jääd mitmeid kaitstavaid loodusobjekte.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lõike 2 alusel, kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille

ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, seega on antud juhul TTJA otsustaja

KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise

või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Rail Balticu raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest. Asuja ökoduktiga seotud Rail Balticu

EELNÕU

raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju

hindamine, mille programmi on TTJA tunnistanud nõuetele vastavaks 13.08.2025. Asuja

ökodukti projekteerimisel arvestati muuhulgas eelnimetatud KMH alusuuringu „Ökoduktide ja

väikelooma truupide analüüs Rail Baltica lõigul Pärnu - Eesti/Läti piir„ (Tuulekaru OÜ ja

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega, sealhulgas järgnevate meetmetega: rajada

ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%; ökodukti pinnasega kattes ja seda haljastades

lisada risuvalle, kive jms, loomaks mikroelupaiku ja varjevõimalusi väiksematele loomadele;

ökodukti paremaks toimimiseks tuleb tõkestada müra ja valguse levimine raudteelt, piirata

ökodukt vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega. Eelhinnangus hinnati vaid

Asuja ökodukti rajamisega seotud mõju, kuivõrd Rail Baltica raudteetrassiga seotud mõju

käsitlevad raudteeprojekti raames läbiviidavad keskkonnamõju hindamised.

Ökodukti projekteerimisel on arvestatud ka järgnevate tehniliste tingimustega: rajatiste

projekteeritud eluiga peab olema vähemalt 100 aastat; eelistada tuleb võimalikult

hooldevabasid lahendusi. Kuluvosade olemasolul (näiteks vuugid, tugiosad, piirded, jne) tuleb

ette näha lahendus nende vahetamiseks; tuleb koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama

kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid,

seisukorra hindamise kriteeriumeid (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni

element väljavahetamist või remonti); ökodukti otsadesse peab jääma 3 m laiune läbipääs

ökoduktist teisele poole raudtee kraave; ökodukt ehitatakse peamiselt raudbetoonist ning

betoonkivist; rajatise kandekonstruktsioonid peavad taluma kloriididest tingitud mõjusid; kui

raudteerajatisel on konstruktsiooni taga muldkehas dreentoru, siis tuleb see viia võimalikult

madalale kõrgusele, kus vesi isevoolselt ära voolab. Reeglina eelistada lahendust, kus toru on

otsadest avatud ja keskelt kõrgem. Vajadusel näha toru otsade ette uhtumiskindlustus.

Projektlahenduse seletuskirja kohaselt kulgeb ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette

nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse minimaalselt 1 m paksuse pinnasega. Lisaks

ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Asuja ökodukti projekteerimise käigus täpsustunud

piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub hajaasustuses. Piirkonna peamiseks maakasutuse

sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Vaadeldaval alal majapidamisi ei asu. Ökodukti

piiranguvööndi alal, Sassi (katastritunnus: 78201:001:0011) kinnistul, asuvad kolme hoone

jäänukid (vundamendid, vare). Lähim eluhoone asub ökoduktist ~810 m kaugusel kagu suunas

Tiidu (katastritunnus: 78201:001:0020) kinnistul. Asuja ökodukti piiranguvööndisse jäävad

vähemal või suuremal määral järgnevad 12 kinnistut: Vangu (katastritunnus: 78201:001:0286),

Jaagumetsa (katastritunnus: 78201:001:0285), Uue-Krundi (katastritunnus: 78201:001:0268),

Laiksaare metsaonn (katastritunnus: 71001:001:0147), Orava (katastritunnus:

78201:001:0243), Aadu (katastritunnus: 78201:001:0031), Varese (katastritunnus:

78201:001:0150), Rehe (katastritunnus: 78201:001:0120), Sassi (katastritunnus:

78201:001:0011), Rautsikametsa (katastritunnus: 78201:001:0064), Karjalauda

(katastritunnus: 78201:001:0245 ja Roosamõisa (katastritunnus: 78201:001:0221).

Asuja ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonn (katastritunnus: 71001:001:0147; 85%

maatulundusmaa, 15% kaitsealune maa), Vangu (katastritunnus: 78201:001:0286; 100%

maatulundusmaa) ja Uue-Krundi (katastritunnus: 78201:001:0268; 100% maatulundusmaa)

kinnistutele, milledest ökodukt hõivab ~ 6,8 ha suuruse ala. Kavandatava tegevuse elluviimine

toob kaasa muutusi maakasutuses. Ökodukt rajatakse metsamaale ning toimub maapinna

EELNÕU

hõivamine, mille läbi väheneb loodusliku maa osakaal. Ökodukt rajatakse leevendusmeetmena

üle kavandatava Rail Baltica raudteetrassi. Ökodukt parandab maakasutuse funktsionaalset

sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu katkestatavad elupaigad ja

rohevõrgustiku koridorid. Ökodukti piiranguvööndis kehtestatud tingimused, mis keelavad

jahipidamise, ulatuslike lagealade tekitamise, liigpääsu takistavate hoonete ja rajatiste

ehitamise ja maavarade kaevandamise omavad mõju eeskätt võrreldes senise maakasutusega

seoses jahipidamise piirangute ja ulatuslike lagealade tekke keelamisega. Kuid siiski ei tähenda

see, et alal oleks metsa majandamine täielikult keelatud ja olemasolevat metsamaad saab selle

senisel otstarbel edasi kasutada. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk olulisi

negatiivseid mõjusid maa-alale ega maakasutusele.

Vaadeldavale alale ei ole registreeritud puurkaeve. Põhjavesi on piirkonnas valdavalt nõrgalt

kaitstud või kaitsmata, see tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud või kaitse praktiliselt puudub. Kavandatava

tegevuse elluviimisel asendataks ehitustööde käigus ökodukti alune pinnas kuni 3 m sügavuselt.

Lähtuvalt aga asjaolust, et piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud või kaitsmata (põhjaveekihil

lasub 20 - 40 m või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht), võib tekkida vajadus põhjavee

väljapumpamiseks ning vee tõkestamiseks. Põhjavee reostumise risk kaasneb eeskätt ehituse

ajal seoses kütuse või õlide leketega ehitusmasinatest. Kuna põhjavesi on nõrgalt kaitstud, on

oluline vältida lekkeid. Projekt näeb ette tankimise keelu ehitusalal, õlipüüdmismattide

kasutamise ja kohustusliku reostustõrje komplekti olemasolu. Tõenäosus põhjavee

saastumiseks ehitusperioodil on madal ja mõju välditav. Ehitusaegne alanduslehter võib ulatuda

arvutuslikult 77,5 meetrini. Ökodukti kasutamisega ei ole põhjust eeldada ka sademevee

reostumist, mis võiks mõjutada põhjavee kvaliteeti. Vaadeldav ala asub

maaparandussüsteemide maa-alal (6115080020071003, 6115080020071002,

6115080030020001) ning ökodukti rajamiseks on tarvis alal teatav arv kraave osaliselt või

täielikult sulgeda või ümber ehitada. Projekteerimisel on arvestatud asjaoludega, et oleks

tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni

Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide projekteerimise või

ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised lahendused olemasolevate süsteemide toimivuse

tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirja kohaselt käsitletakse raudtee pikikraavide ja

piirkonna vetejuhtimist ning ökodukti all (maa sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale

raudtee projektile, kuid juhul kui raudtee pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette

ökodukti muldkehas betoonist truubitoru paigaldamine. Kasutusperioodil puuduvad mõjud

veekeskkonnale. Ökodukt ei tõkesta vee liikumist, kuna rajatakse drenaaž muldkeha sisse ja

drenaaž ehitatakse isevoolseks. Ökodukt ei tekita juurde uusi veekogumise alasid, samuti ei

moodustu alal hüdroloogilisi barjääre ega tõkestata looduslikku äravoolu. Eelhinnanguga ei

tuvastatud ebasoodsaid ehk olulisi negatiivseid mõjusid veestikule, sh põhjaveele eeldusel, et

rakendatakse eelhinnangu peatükis 4.4 toodud meetmetega. Ehitusprojektiga seotud alal

puudub seos märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja/või kallaste ning

merekeskkonnaga.

Kavandatava tegevuse elluviimisega lisatakse metsamaale tehislik objekt. Ökodukt laiub ~6,8

ha suurusel alal. Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku pinnase struktuuri,

kasvupinnas eemaldatakse ning pinnast asendatakse kuni 3 m sügavuselt. Tegemist on alaga,

kus ei ole olulisi ja/või keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi kooslusi või ohustatud

pinnaseressurssi, mistõttu ei ole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist ebasoodsat mõju

ette näha. Seejuures on võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada ökodukti haljastuse

rajamisel (projektala korrastamisel või vertikaalplaneerimisel). Ökodukti maa-alale koostatakse

haljastusprojekt. Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate

EELNÕU

liikumine (heitgaasid, tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Samuti

kannavad veokid ja ehitusmasinad ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on

lühiajalised ja lokaalsed, ökodukti kasutusest heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja

levik on võimalik ka erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavatelt muldkehalt), kuid

haljastuse rajamise järgselt erosioon suuresti lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses

kujunenud tavapraktikaks teede puhastus ja harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist.

Seega ei mõjuta Asuja ökodukti rajamine õhu ja kliimaga (sealhulgas oht keskkonnale)

seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid mullale, pinnasele, õhule ega kliimale.

Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal tarbitakse eesmärgipäraselt. Materjalide ja maavarade

kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole

näha. Seejuures tehakse Asuja ökodukti tarbeks kaevetöid mahus 34 097 m3, millest enamuse

moodustab kasvumulla eemaldamine 32 137 m3 ning väiksema osa vundamendi kaeve 1 960

m3. Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu väljakaevatav

pinnase (kaevise) maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks ning mitte-

struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse kaevandamisloa taotlemise käigus ning

ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse riiklikul tasemel. Kavandatav Asuja

ökodukt asub üldgeoloogilise uurimistöö Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumis, mille läbiviimist kavandatava tegevusega ei takistata. Eelhinnanguga ei

tuvastatud olulisi ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid maavarade kasutusele.

Asuja ökodukti rajamine ei mõjuta ressursikasutuse (sealhulgas energiakasutuse), jääkide,

heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Jäätmetest tekivad

tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole

olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus,

samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Ökodukti kasutusperioodil

jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt

kehtivale korrale. Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside

säästliku kasutuse ja jäätmetekke osas. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk

negatiivseid mõjusid ressursikasutusele ega jääkide, heidete ning jäätmetekke aspektidest

lähtuvalt eeldusel, et rakendatakse eelhinnangu peatükis 4.7 toodud meetmega.

Asuja ökodukti rajamine mõjutab piirkonna maastikuilmet ning mis eelkõige võib mõjutada

piirkonnas elavaid metsloomi. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik maa-ala 6,8 ha,

millest metsa raadamine on vajalik hinnanguliselt 4,8 ha ulatuses (vahetult ökodukti alla jääv

metsaala). Seejuures tuleb silmas pidada, et osaline metsa raadamine (sealhulgas vaadeldaval

alal) toimub Rail Baltica raudteetrassi välja ehitamisel igal juhul. Metsa raadamine avardab

praegust maastikupilti. Ökodukti rajamise järgselt tekib maastikuliselt võrreldes praeguse

olukorraga loodusesse kõrgem objekt. Kuid arvestades asjaolu, et see paikneb keset metsaala,

mille läheduses puudub asustus või ka suuremad teed, kust ökodukt oleks vaadeldav, siis sellega

maastikuilmele olulist mõju ei kaasne. Muuhulgas rajatakse Asuja ökoduktile piirkonda sobituv

haljastus, mis leevendab maastikuilme muutuse mõju. Ökodukti rajamine võimaldab seejuures

loomadele turvalist ülekäiku üle raudteetrassi. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid maastikule, sh pinnavormidele.

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

EELNÕU

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendav objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Kavandatava Asuja ökodukti maa-alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist kaitsealust

objekti. Lähim Natura 2000 ala, Laiksaare loodusala (RAH0000310), mis kattub ühtlasi ka

Laiksaare looduskaitsealaga (KLO1000237), asub ökoduktist ~680 m kaugusel. Eelhinnangus

esitatud teave (kavandatava tegevuse asukoht Natura 2000 alade suhtes, kokkupuute

puudumine alade kaitse-eesmärkidega) näitab üheselt, et kavandatava tegevusega (ökodukti

rajamisega) ei ole Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele (sh olulised elupaigad/liigid

kavandatava tegevuse asupaigast piisavalt kaugel, ökoduktist ~680 m kaugusel) võimalikku

ebasoodsat mõju ette näha. Arvesse on võetud ka ELLE OÜ poolt 2023. aastal läbiviidud Natura

hindamist vaadeldaval raudteelõigul. Laiksaare loodusala ohustaks kuivendamise kaugmõju

ning kuigi ehitustegevusega kaasneb ajutise põhjavee alanduslehtri teke, ei ole ette näha selle

ulatumist Natura 2000 alale, kuna ajutise veetaseme alanduslehtri mõjuraadius on 77,5 m.

Muude mõjutegurite mõju ei ulatu samuti ökodukti rajamisel Laiksaare loodusalani ega

Laiksaare looduskaitsealani.

Ökodukti piiranguvööndi alale, ökoduktist ~205 m kaugusel, ulatub ~100 m2 ulatuses

männikute ja männisegametsade tüüpi vääriselupaik (VEPE00894). Ökodukti piiranguvööndis,

ligikaudu 240 m, 510 m ja 530 m kaugustele ökoduktist, on registreeritud teised lehtmetsade

tüüpi vääriselupaigad (VEPE00896, VEPE00879 ja VEP210619) ning ligikaudu 300 m, 420 m

ja 460 m kaugustele männikute ja männisegametsade tüüpi vääriselupaigad (VEPE00895,

VEP210620 ja VEP213518). Lisaks on ~320 m kaugusele ökoduktist registreeritud I

kaitsekategooria musta-toonekure (Ciconia nigra; KLO9128694, viimane vaatlus aastal 2023,

pesitsust ei ole vaatlusaastatel märgitud juba aastast 2002) leiuala, 680 m kaugusele II

kaitsekategooria loomaliikide laanerähni (Picoides tridactylus; KLO9104116; viimane vaatlus

aastal 2006) ja väike-punalamesklase (Cucujus cinnaberinus; KLO9201667; viimane vaatlus

aastal 2023) leiualad ning 300 m, 420 m, 510 m ja 530 m kaugustele III kaitsekategooria

taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera pennata) leiualad (kattuvus vääriselupaikadega VEPE00895,

VEP210620, VEPE00879 ja VEP210619).

Vääriselupaikade ning sulgjas õhiku leiualade säilimist kavandatava tegevusega ei mõjutata,

kuna need ei jää ehitusalale, vaid valdavalt ökodukti toimimiseks seatud piiranguvööndisse.

Vääriselupaikadeni ei ulatu ka ökodukti tarvis raadatavast alast valgustingimuste muutuste

mõju ega võimalik veerežiimi mõjutamise mõju lähtuvalt asjaolust, et ehituskaevikust pinnavee

väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri mõju ulatub arvutuslikult 77,5 m kaugusele ning

lähim vääriselupaik asub kavandatavast Asuja ökoduktist 240 m kaugusel.

Must-toonekure kaitse tegevuskava (2018) kohaselt on liigile väikese mõjuga ohuteguriteks

lindude tahtlik tapmine, munade ja poegadega kauplemine, keskkonnamürgid ning hukkumine

elektritaristutes. Keskmise mõjuga ohuteguriteks on teadmata pesapaikade hävimine ja

pesitsusaegne häirimine. Suure mõjuga ohuteguriteks on elupaikade killustumine,

toitumisalade degradeerumine ja looduslikud mõjutegurid. Peamiseks must-toonekure arvukust

ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning

inimese põhjustatud häirimist, seejuures pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt

metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus. Must-toonekurg on loodusliku

metsamaastiku lind, kelle elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate

toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid, seejuures on liik Eestis

EELNÕU

pesapaiga suhtes väga valiv. Musta-toonekure leiuala on registreeritud ökodukti

piiranguvööndisse, kus ehitustegevust ei toimu ja mille eesmärk on tagada ökodukti toimimine.

Eesti looduse infosüsteemi (02.12.2025) kohaselt on laanerähni ohustavateks teguriteks

metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade

pindala. Liigi elupaikade säilitamine eeldab raietest loobumist, mistõttu on majanduspiiranguna

ette nähtud kuni 100 m kauguseni punktobjektist uuendus- ja sanitaarraiete võimalik keeld.

Väike-punalamesklast ohustavad lageraie tulemusel haavametsade killustatus ja haabade

väljaraiumine enne, kui need liigile sobivasse ikka jõuavad. Kavandatav tegevus ei ulatu

laanerähni ja väike-punalamesklase leiualadele ega laanerähni uuendus- ja sanitaarraie

keelualale, mistõttu puudub ka elupaikadele võimalik mõju. Võimaliku müra häiringu

leevendusmeetmena on planeeringus sätestatud ehitustöödele ajaline piirang 01.03 - 30.06.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ELLE OÜ, 2024) keskkonna strateegilises

hindamises (KSH) leiti, et raudteetrassi ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid mürahäiringuid,

mis ulatuvad eeldatavalt paarisaja meetri kaugusele tööde teostamise kohast. Eelnevast

lähtuvalt tuleks enne ehitustööde tegemist ornitoloogi poolt fikseerida, kas must-toonekurg on

alale tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks pesitsusrahu ajal vältida mürarikaste tööde

tegemist. Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust, mille müratase kaitsealuse linnuliigi

pesakohas või mängukohas ületab pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40

dB ja impulssmüra 55 dB. Kuid vaatamata sellele, kas must-toonekurg registreeritud alal

pesitseb või mitte, tuleb arvestada raadamistööde tegemisel pesitsusrahuga ja hoiduda

raietöödest 15. aprillist vähemalt 15. juulini. Eelnimetatud meetmed kattuvad ka

keskkonnamõju hindamise alusuuringus (Tuulekaru OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ)

toodud meetmetega. Eelnimetatud KSH-s (ELLE OÜ, 2024) toodi must-toonekure leiuala osas

asjakohase leevendusmeetmena välja, et kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel

lahendusi, mis muudavad tarad lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust

parendavad märgised

Rohelise võrgustiku planeerimisel on Saarde valla üldplaneeringus arvestatud Rail Baltica

raudteetrassiga. Asuja ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel, seejuures

tagatakse rohevõrgustiku toimimine strateegilistes planeerimisdokumentides

(maakonnaplaneering, üldplaneering) toodud rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimuste

järgimisega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud eelhinnanguga oluliselt ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid

looduslikule mitmekesisusele (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavatele

loodusobjektidele (sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladele) eeldusel, et rakendatakse

eelhinnangu peatükis 4.9 toodud meetmetega.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Saarde vallas Laiksaare külas hajaasustusega alal.

Vaadeldaval alal majapidamisi ei asu. Lähim eluhoone jääb ökoduktist ~810 m kaugusele kagu

suunda Tiidu (katastritunnus: 78201:001:0020) kinnistule. Arvestades tegevuse iseloomu,

kaugust lähimast elamust ning mastaapi, ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha

negatiivsete ehk ebasoodsate mõjude tekkimist piirkonna elanikkonnale, nende tervisele,

heaolule ega varale. Vaadeldaval alal ei asu pärandkultuuri objekte ega kultuurimälestisi. Lisaks

ei seostu kavandatava tegevuse elluviimine müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega

lõhnaga käesoleva teemavaldkonna (elanikkonna) mõistes. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid elanikkonnale, inimeste tervisele, heaolule ja varale (sh

EELNÕU

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus

ja lõhn) ega kultuuripärandile ja arheoloogilistele väärtustele.

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi, katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Asuja ökodukti ümbruses puuduvad ka muud tegevused,

millega kaasneks ökodukti rajamisega koosmõju.

Eelhinnangu tulemusena vajadus KMH algatamiseks puudub, kuna Asuja ökodukti rajamisega

ei ole oluliste negatiivsete ehk ebasoodsate keskkonnamõjude avaldumist ette näha, kui

kavandatava tegevuse elluviimisel rakendatakse eelhinnangu peatükkides 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud

meetmeid. Seiremeetmete rakendamise ja täiendavate keskkonnaalaste uuringute läbiviimise

vajadus puudub. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel KMH eelhinnangu

järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsate mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed on

järgmised:

1. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

(kütuse, kemikaalide, jmt) sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad ning

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada (maaparandussüsteemi) kraavidest

kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada.

2. Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema

sellised, kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh

põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad

ladustamisalast väljapoole, satuvad pinnasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud

materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda ja tekkinud pinnase- või veereostus

koheselt likvideerida.

3. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid)

ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale

ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

4. Betoonivalu ajal peab takistama betoonisegust välja nõrguva vee, tsementpiima või

betoonilisandite infiltratsiooni pinnasesse ja põhjavette. Sobiv tehnoloogiline viis

selleks valida ehituse käigus, kaaluda võib vajadusel ökodukti taldmiku alla

geomembraani paigaldamist. Juhul, kui ehitusplatsil toimub betooniautode ja/või

betoonipumpade pesu, siis peab olema tagatud, et pesuvesi ei saaks valguda otse

pinnasesse (näiteks kogutakse pesuveed plastikust või metallist mahutisse või

geomembraaniga vooderdatud kaevikusse).

5. Maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

EELNÕU

6. Tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Saarde valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

7. Enne ehitustöödega alustamist tuleb ornitoloogi poolt kirjalikult fikseerida, kas must-

toonekurg on alale tagasi pesitsema tulnud. Juhul kui must-toonekurg on alale pesitsema

tagasi tulnud, siis ei tohi mürarikaste tööde tegemist planeerida pesitsusrahu ajale.

8. Järgida ehitustöödele seatud ajalist piirangut 01.03 - 30.06, vähendades seeläbi ka

mürahäiringuid piirkonnas pesitsevatele linnuliikidele.

9. Pesitsusrahu ajal on keelatud raadamistööde tegemine perioodil 15. aprillist vähemalt

15. juulini.

10. Kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“.

11. Kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised.

Kavandatav tegevus ei ole piiriülese keskkonnamõjuga, mistõttu piiriülest keskkonnamõju

hindamist ei algatata. Samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, § 61, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 22, 23, 4 ja 8,

EhS § 39 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13

punkti 8 ja § 15 punkti 8 ning eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta Asuja ökodukti ehitamiseks keskkonnamõju hindamine algatamata.

Kliimaministeerium – [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus – [email protected]

Saarde Vallavalitsus – [email protected]

Keskkonnaamet – [email protected]

Maa- ja Ruumiamet – [email protected]

Eesti Geoloogiateenistus – [email protected]

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti

eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Stricto Project OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2025

2

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Publitseerimise üldised andmed

• Töö vormistatud: 15.12.2025

• Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))

koostajad:

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaekspert (KMH litsents

nr KMH0098).

o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus............................................................................ 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................. 8

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................... 13

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 18

4.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 18

4.2 Märgalad.................................................................................................................... 19

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 19

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 19

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 21

4.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 21

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 22

4.8 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 22

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 22

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime),

mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 24

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 25

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 25

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 29

4

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu maakonda

Saarde valda Laiksaare külla kavandatav Asuja ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi. Asuja

ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonn (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa, 15%

kaitsealune maa), Vangu (78201:001:0286; 100% maatulundusmaa) ja Uue-Krundi

(78201:001:0268; 100% maatulundusmaa) kinnistutele, ligikaudu 6,8 ha suurusele alale.

Kavandatava tegevuse eesmärk on vähendada Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale

looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks vajaliku läbipääsu konfliktalades. Rail Baltic

raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest.

Eelhinnangu tellijaks on Stricto Project OÜ ja töö koostajateks Alkranel OÜ keskkonnaekspert

Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja OÜ Alkranel keskkonnakonsultant Paula

Nikolajeva. Töö on koostatud Rail Baltic Estonia OÜ poolt tellitud projektile, mille koostamine

toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina

ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.

KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb

otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kui kaasnev tõenäoliselt puudutab

vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju

vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,

Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse samuti juhendist „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ja eelhinnangu ülesehitamisel

arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”

(Keskkonnaministeerium, 2017).

5

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

KMH eelhinnangu objektiks on Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla kavandatav

Asuja ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi (vt ka joonist 1). Asuja ökodukt on kavandatud

Laiksaare metsaonn (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa, 15% kaitsealune maa), Vangu

(78201:001:0286; 100% maatulundusmaa) ja Uue-Krundi (78201:001:0268; 100%

maatulundusmaa) kinnistutele, milledest ökodukt hõivab ligikaudu 6,8 ha suuruse ala.

Joonis 1. Kavandatava Asuja ökodukti asukoht. Ülemisel joonisel on lillaga märgitud ökodukt ning

tumehalli joonega raudteetrass, alumisel punase piirjoonega Saarde valla haldusterritoorium, rohelise

täpiga ökodukti asukoht (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

6

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Ökodukti projekteerimise lähteülesande kohaselt koostatakse ökodukti maa-alale

maastikuarhitekti kompetentsiga isiku poolt haljastusprojekt vastavalt tüüptingimustele „Rail

Baltica maastikukujunduse ja haljastuse projekteerimise tüüpülesanne“. Lisaks teostatakse

olemasolevat täiendavad geoloogilised, ehitusgeoloogilised, hüdrogeoloogilised,

hüdroloogilised, geotehnilised ja topo-geodeetilised uurimistööd. Seejuures projekteeritakse

ökodukt järgnevaid (esitatud valikuliselt) tehnilisi tingimusi silmas pidades:

• rajatiste projekteeritud eluiga peab olema vähemalt 100 aastat;

• eelistada tuleb võimalikult hooldevabasid lahendusi. Kuluvosade olemasolul (nt

vuugid, tugiosad, piirded jne) tuleb ette näha lahendus nende vahetamiseks;

• tuleb koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate

konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid,

seisukorra hindamise kriteeriumeid (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab

konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti);

• ökodukti otsadesse peab jääma 3 m laiune läbipääs ökoduktist teisele poole raudtee

kraave;

• ökodukti ehitatakse peamiselt raudbetoonist ning betoonkivist;

• rajatise kandekonstruktsioonid peavad taluma kloriididest tingitud mõjusid;

• kui raudteerajatisel on konstruktsiooni taga muldkehas dreentoru, siis tuleb see viia

võimalikult madalale kõrgusele, kus vesi isevoolselt ära voolab. Reeglina eelistada

lahendust, kus toru on otsadest avatud ja keskelt kõrgem. Vajadusel näha toru otsade

ette uhtumiskindlustus.

Projektlahenduse seletuskirja kohaselt (Stricto Project OÜ, seisuga 20.10.2025) kulgeb

ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse

minimaalselt 1 m paksuse pinnasega.

Lisaks ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Seejuures arvestatakse projekteerimisel asjaoludega, et oleks

tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni

Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide

projekteerimise/ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised lahendused olemasolevate

süsteemide toimivuse tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirja kohaselt (Stricto Project OÜ,

seisuga 20.10.2025) käsitletakse raudtee pikikraavide ja piirkonna vetejuhtimist ning ökodukti

all (maa sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale raudtee projektile, kuid juhul kui

raudtee pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette ökodukti muldkehas betoonist

truubitoru paigaldamine.

Asuja ökoduktiga seotud Rail Balticu raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli – Eesti Vabariigi

ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju hindamine1 (KMH 8), mille programm tunnistati

nõuetele vastavaks 13.08.2025. Asuja ökodukti projekteerimisel arvestatakse mh eelnimetatud

KMH alusuuringu „Ökoduktide ja väikelooma truupide analüüs Rail Baltica lõigul Pärnu –

Eesti/Läti piir„ (Tuulekaru OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega, sh meetmetega

nagu (lähtuvalt meetmete pidevast täienemisest, ei pruugi alljärgnev loetelu olla lõplik):

• rajada ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%;

1 Rail Balticu keskkonnamõjude hindamise info on koondatud siia.

7

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• ökodukti pinnasega kattes ja seda haljastades lisada risuvalle, kive jms, loomaks

mikroelupaiku ja varjevõimalusi väiksematele loomadele;

• ökodukti paremaks toimimiseks tuleb tõkestada müra ja valguse levimine raudteelt,

piirata ökodukt vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega.

8

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1-2, juhendmaterjalides ning avalikult

ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,

Keskkonnaagentuur, 02.12.2025), Maa-ameti kaardirakendused) sisalduvat teavet.

Lähtuvalt Pärnu maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas“, on planeeringulahendusega

suurulukite läbipääsude suudmealade tegevuste piiramiseks määratud ökoduktide ümber

piiranguvöönd vähemalt 500 m raadiuses ökodukti keskpunktist. Asuja ökodukti

maakonnaplaneeringu kohane piiranguvööndi läbimõõt on ligikaudu 1400 m, st

piiranguvööndi raadius on ligikaudu 700 m. Planeeringus on selgitatud, et ökodukti

piiranguvöönd on näidatud nihutamisruumiga ning täpne asukoht ja piirid täpsustuvad

projekteerimisel. Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva Asuja ökodukti projekteerimise

käigus täpsustunud piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist. Alljärgnevalt on

kirjeldatud olemasolevat olukorda ökodukti Pärnu maakonnaplaneeringust tulenevast ning

projekti käigus täpsustunud piiranguvöönditest.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Saarde vallas Laiksaare külas (hajaasustus), kus

Saarde valla kodulehe andmetel elab 01.01.2025 seisuga 77 inimest. Piirkonna peamiseks

maakasutuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa, seejuures vaadeldaval alal majapidamisi ei

asu. Ökodukti piiranguvööndi alal, Sassi (78201:001:0011) kinnistul, asuvad kolme hoone

jäänukid (vundamendid, vare), lähim eluhoone asub ökoduktist kagusuunas ligikaudu 810 m

kaugusel Tiidu (78201:001:0020) kinnistul. Asuja ökodukti piiranguvööndisse jäävad vähemal

või suuremal määral 12 kinnistut, mis on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Asuja ökodukti piiranguvööndisse jäävad kinnistud (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Nr Tunnus Lähiaadress

1 78201:001:0286 Vangu

2 78201:001:0285 Jaagumetsa

3 78201:001:0268 Uue-Krundi

4 71001:001:0147 Laiksaare metsaonn

5 78201:001:0243 Orava

6 78201:001:0031 Aadu

7 78201:001:0150 Varese

8 78201:001:0120 Rehe

9 78201:001:0011 Sassi

10 78201:001:0064 Rautsikametsa

11 78201:001:0245 Karjalauda

12 78201:001:0221 Roosamõisa

Maa- ja Ruumiamet kaardirakenduste kohaselt (2025) asub kavandatava tegevusega hõlmatud

alal jääjärveliste setete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) pinnakatte settetüüp. Ökodukti

piiranguvööndi alal levivad peamiselt küllastumata turvastunud mullad (Gl1), leetunud

gleimullad (LkG) ning leetjas gleimullad (Gl). Lisaks levivad alal leede-turvastunud mullad

(LG1), väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad (M´, M´´) ning gleistunud nõrgalt

9

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

leetunud mullad (LkIg) (vt ka joonist 2). Põhjavesi on piirkonnas valdavalt nõrgalt kaitstud või

kaitsmata.

Joonis 2. Vaadeldava ala mullakaart, kus sinise joonega on märgitud Asuja ökodukt, lilla joonega

ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine", punase joonega ökodukti täpsustunud piiranguvöönd 500 m ökodukti keskpunktist

lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Ökodukti piiranguvööndi alale, ökoduktist ligikaudu 205 m kaugusel, ulatub ca 100 m2 ulatuses

männikud ja männisegametsad tüüpi vääriselupaik (VEPE00894). Ökodukti piiranguvööndis,

ligikaudu 240 m, 510 m ja 530 m kaugusele ökoduktist, on registreeritud teised lehtmetsad

tüüpi vääriselupaigad (VEPE00896, VEPE00879, VEP210619) ning ligikaudu 300 m, 420 m

ja 460 m kaugusele männikud ja männisegametsad tüüpi vääriselupaigad (VEPE00895,

VEP210620, VEP213518). Lisaks on ligikaudu 320 m kaugusele ökoduktist registreeritud I

kaitsekategooria musta-toonekure (Ciconia nigra; KLO9128694, viimane vaatlus aastal 2023,

pesitsust pole vaatlusaastatel märgitud juba aastast 2002) leiuala, 680 m kaugusele II

kaitsekategooria loomaliikide laanerähn (Picoides tridactylus; KLO9104116; viimane vaatlus

aastal 2006) ja väike-punalamesklase (Cucujus cinnaberinus; KLO9201667; viimane vaatlus

aastal 2023) leiualad ning 300 m, 420 m, 510 m ja 530 m kaugusele III kaitsekategooria

taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera pennata) leiualad (kattuvus vääriselupaikadega VEPE00895,

VEP210620, VEPE00879, VEP210619) (vt ka joonist 3A). Vaadeldavale alale ei ole

registreeritud teisi kaitsealuseid objekte ega puurkaeve. Samuti ei asu alal pärandkultuuri ega

10

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

kultuurimälestise objekte. Seejuures lähim Natura 2000 ala, Laiksaare loodusala

(RAH0000310), mis kattub ühtlasi ka Laiksaare looduskaitsealaga (KLO1000237), asub

ökoduktist ligikaudu 680 m kaugusel (vt ka tabelit 2 ja joonist 4).

Joonis 3A. Kaitsealused objektid vaadeldavas asukohas (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025; EELIS,

02.12.2025)

Tabel 2. Vaadeldava ala ümbruses esinevad kaitstavad alad, nende pindala ja kaitse-eesmärgid (EELIS,

02.12.2025)

Kaitseala (KKR kood) Pindala Kaitse-eesmärgid

Laiksaare loodusala

(RAH0000310/EE0040322)

401,3 ha I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Laiksaare looduskaitseala

(KLO1000237)

401,3 ha • I lisas nimetatud elupaigatüübid - vanade

loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade

(9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080);

• I lisas nimetatud liik, mis on ühtlasi I kategooria

kaitsealune liik must-toonekurg (Ciconia nigra).

11

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 4. Laiksaare loodusala ja looduskaitseala koos Natura elupaigatüüpidega (alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025; EELIS, 02.12.2025)

Lähtuvalt käesolevas peatükis käsitletud teemadest, ei koostata käesoleva eelhinnangu

raames eraldiseisvat ning vaid Natura 2000 aladele keskenduvat eelhindamise ptk-i. Juba

kogunenud teave (kavandatava tegevuse asukoht Natura 2000 alade suhtes, kokkupuute

puudumine alade kaitse-eesmärkidega) näitab üheselt, et kavandatava tegevusega

(ökodukti rajamisega) ei ole Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele (sh olulised

elupaigad/liigid kavandatava tegevuse asupaigast piisavalt kaugel – ökoduktist ~680 m

kaugusel) võimalikku ebasoodsat mõju ette näha. Arvesse on võetud ka ELLE OÜ poolt

2023. aastal läbiviidud Natura hindamist vaadeldaval raudteelõigul. Laiksaare loodusala

ohustaks kuivendamise kaugmõju ning kuigi ehitustegevusega kaasneb ajutise põhjavee

alanduslehtri teke, pole ette näha selle ulatumist Natura 2000 alale, kuna ajutise

veetaseme alanduslehtri mõjuraadius on 77,5 m (vt täpsemalt ptk 4.4). Muude

mõjutegurite mõju ei ulatu samuti ökodukti rajamisel Laiksaare loodusalani.

Kavandatava tegevuse alal asuvad maaparandusega ja ressurssidega seotud kitsendusi

põhjustavad objektid ja nende mõjualad. Planeeringuala asub üldgeoloogilise uurimistöö

Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis. Lisaks asub projektala

maaparandussüsteemide maa-alal (6115080020071003, 6115080020071002,

6115080030020001) (vt ka joonist 5).

12

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 5. Maaparandusega seotud kitsendused kavandatava tegevuse alal, kus sinise joonega on

märgitud Asuja ökodukt, lilla joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", punase joonega ökodukti täpsustunud piiranguvöönd

500 m ökodukti keskpunktist lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

13

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähikonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonnaplaneering (2018) – planeeringus on arvestatud Rail Baltica rajamisega ning

kuigi Asuja ökodukt asub rohelise võrgustiku riigi tasandi väikeses rohekoridoris (K7), ei ole

kavandatav ökodukt võimalikus konfliktkohas (vt ka joonist 6). Maakonnaplaneeringus on

seatud üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks, mh:

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

• tagada, et looduslike alade osatähtsus ei langeks koridorides alla 70% koridori

keskmisest läbimõõdust;

• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia

läbi keskkonnamõju hindamine;

• vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende

rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning

rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid;

• säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja

looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust

suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid

(kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel).

14

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 6. Maakonnaplaneeringu kohane rohevõrgustiku koridor (triibutatud ala), kus sinise joonega on

märgitud Asuja ökodukt, lilla joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", punase joonega täpsustunud ökodukti piiranguvöönd

500 m ökodukti keskpunktist lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (alus: Maa- ja Ruumiamet,

2025)

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (2024) – planeeringu koostamise eesmärgiks

oli Rail Baltic raudteeliini trassikoridori asukoha määramine trassilõikudes 3A, 4A ja 4H, kus

vaadeldav Asuja ökodukt ka asub. Planeeringus on toodud Rail Balticu arendamise

põhimõtted, leevendus- ja hüvitusmeetmed lähtuvalt keskkonnamõju strateegilisest

hindamisest ning planeeringu elluviimise põhimõtted ja teave. Planeeringu joonistel on

näidatud suurulukite läbipääsu eelduslik asukoht ja selle nihutamisruum kui suurulukite

läbipääsu piirkond. Suurulukite läbipääsude toimimiseks on planeeringuga suuruluki

läbipääsude ümber kehtestatud 500 meetri raadiuses piiranguvöönd arvestatuna suuruluki

läbipääsu keskpunktist. Põhijoonisel on suuruluki läbipääsu piiranguvöönd näidatud koos

nihutamisruumiga. Piiranguvööndi asukoht ja piirid täpsustuvad raudtee projekteerimisel, kui

selguvad suuruluki läbipääsude täpsed asukohad. Suurulukite läbipääsude piiranguvööndis on

kehtestatud järgmised piirangud:

• keelatud on jahipidamine;

15

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• keelatud on ulatuslike lagealade tekitamine;

• keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis takistavad

loomade ligipääsu läbipääsule;

• keelatud on maavarade kaevandamine.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha

määramine“uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas keskkonnamõju

strateegiline hindamine (2024) – KSH eesmärk on kiire raudteeühenduse rajamisega

kaasneva keskkonnamõju prognoosimine ja hindamine, alternatiivide kirjeldamine ja

hindamine, positiivsete mõjude, sh hinnatavate alternatiivide eeliste väljatoomine ning

võimalike negatiivsete mõjude vältimise ja leevendamise meetmete kavandamine, et tagada

keskkonnakaalutluste integreerimine maakonnaplaneeringusse. Töö käigus uuriti seejuures

kõiki raudtee kavandamisega seotud olulisi keskkonnaaspekte ja nendega seotud võimaliku

mõju avaldumise tagajärgi. KSH tulemusena valmis nimekiri leevendavatest asjakohastest

meetmetest, millest olulisimad on seotud järgnevaga (esitatud valikuliselt, lähtuvalt Asuja

ökodukti piirkonna eripäradest):

• müra ja vibratsiooni tõkestavad meetmed (eelkõige barjäärid müraleviku

tõkestamiseks) nii inimese tervisele avalduvate mõjude ennetamiseks kui ka

tundlike elupaikade kaitseks;

• elupaikade fragmenteerumist takistavad meetmed (nt loomapääsud);

• elupaikade kvaliteedi muutust takistavad meetmed (eelkõige pinnaveerežiimi ja vee

kvaliteedi säilimist tagavad meetmed);

• juurdepääsu tagamine nii ehitus- kui kasutusaegselt nii elukohtadele, kui põllu- ja

metsamaadele;

• õnnetuseriskide vältimise ja tagajärgede mõju vähendamisega seotud meetmed.

Saarde valla üldplaneering (2008) – Asuja ökodukt asub rohevõrgustiku väikse tähtsusega

riikliku tasandi tugialal (T7). Rohelise võrgustiku toimimiseks on seatud tingimused:

• säilitada tuleb alade terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist;

• ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamiseks, peab väljaspool elamu- ja

tootmisalasid edaspidi lähtuma rohelisest võrgustikust;

• tugialal ei tohi looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%. Tuleb tagada alade

läbimõõdud/pindala ja kompaktsus. Tuleb vältida asustuse tekkimist ja uusehitisi (sh

uued tehnokoridorid). Keelatud on asfalteeritud teede rajamine ja olemasolevate

pinnasteede asfalteerimine. Tugialal paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse)

sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks

kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti.

Saarde valla üldplaneering (koostatav; vastu võetud Saarde vallavolikogu 21.11.2024

otsusega nr 1-3/161) – üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus sätestatud.

Üldplaneeringus on arvestatud nii Rail Baltic raudteetrassi kui ka kavandatava Asuja

ökoduktiga. Raudteetrass lõikab seejuures rohevõrgustiku tugiala pooleks (vt ka joonist 7).

Üldplaneeringuga on seatud tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks, mh:

16

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida looduslike alade

killustamist, metsade majandamisel arvestada metsa majandamise hea tava reegleid ja

vajadust säilitada rohelise võrgustiku sidusus;

• tagada, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus tugialadel ei

langeks alla 90% pindalast;

• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia

läbi keskkonnamõju hindamine;

• Rail Baltic raudtee rajamisel tuleb ehitada välja suurulukite läbipääsud (ökoduktid ja

läbipääsud loomadele nn kombineeritud lahendusega), et tagada rohelise võrgustiku

sidusus ja suurulukitele läbipääsu võimalus;

• rohelise võrgustiku sidususe ja ökoduktide toimivuse tagamiseks moodustatakse Rail

Baltic raudtee ökoduktidele suudmeala (kuni 500 m ökodukti keskpunktist), seejuures

arvestada, et:

o ökoduktide suudmealadel ja neid ümbritsevatel elupaikadel tuleb tagada

loomadele soodne ja inimtegevusest võimalikult vähe häiritud keskkond.

Häiringuid suudmealade piirkonnas ja nende vahetus ümbruses tuleb vältida;

o ökoduktide toimivuse tagamiseks on oluline säilitada suudmealade piirkonnas

looduslikud kooslused ja mitte takistada loomade liikumist. Suudmealade

piirkonnas on keelatud loomade liikumist takistavate uute teede, tarade,

hoonete ja rajatiste ehitamine, välja arvatud olemasoleval õuemaal;

o suudmealadel ei tohi muuta olemasolevat maakasutust (muuta maakasutuse

sihtotstarvet) tehislikumas suunas, va läbipääsude rajamise vajadust põhjustava

taristuobjekti rajamiseks;

o suudmealade piirkonnas tuleb säilitada puistu sidusus ökodukti rajatiste ja

ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ökodukti toimivuse ja rohelise

võrgustiku sidususe tagamiseks tuleb suudmealade piirkonnas maaomanikel

metsa majandades ja raieliiki valides arvestada, et suudmealade piirkonna

metsad toimivad ökoduktile juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa

majandada viisil, mis tagab puistu sidususe ja toetab loomade ökoduktini

jõudmist. Raiete planeerimisel tuleb teha koostööd ökodukti omanikuga juba

enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile ja kaasata vajadusel eksperte, et

koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohelise

võrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu.

17

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 7. Saarde valla koostatava üldplaneeringu (kaardiandmed seisuga 08.07.2024) kohane rohelise

võrgustiku tuumala (roheline ala) Asuja ökodukti piirkonnas, kus sinise joonega on märgitud Asuja

ökodukt, lilla joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine", punase joonega täpsustunud ökodukti piiranguvöönd 500 m

ökodukti keskpunktist lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Saarde valla arengukava 2026-2035 (2025) – arengukava strateegilise valdkonna nr 1 (hea

elukeskkonna igas eas inimesele) strateegiline eesmärk A3 (transport – ühistranspordi

kasutamise võimalused on paremad) haakub laiemalt Rail Balticu rajamisega. Ökodukti

rajamise seostub seejuures arengukavaga seatud strateegilise eesmärgiga A7 (keskkond) –

väärtustatud looduskeskkond, rohevõrgustiku arendamine ning taastuvenergia tootmise ja

keskkonnasäästlike energialahenduste propageerimine.

Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid, kuid vaadeldavas

piirkonnas puuduvad nii menetluses olevad või kehtestatud detailplaneeringud.

18

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab kas tegevuse elluviimisega

kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme ehk ebasoodsaid mõjusid (mh koosmõjus muude

mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate teiste tegevustega) ja vajadusel mõjude tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse

vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

Käesolevas peatükis on hinnatud vaid Asuja ökodukti rajamisega seotud mõju, kuivõrd Rail

Baltica raudteetrassiga seotud mõju käsitlevad raudteeprojekti raames läbiviidavad

keskkonnamõju hindamised. Asuja ökodukti ümbruses puuduvad muud tegevused, millega

kaasneks koosmõju ökodukti rajamisega. Ökodukti enda näol on tegemist raudtee rajamise

elustiku mõjude leevendusmeetmega ning seega võib järeldada, et ökodukt pigem aitab

vähendada raudteega kaasnevaid ebasoodsaid mõjusid.

4.1 Maa ja maakasutus

Asuja ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonn (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa,

15% kaitsealune maa), Vangu (78201:001:0286; 100% maatulundusmaa) ja Uue-Krundi

(78201:001:0268; 100% maatulundusmaa) kinnistutele, milledest ökodukt hõivab ligikaudu

6,8 ha suuruse ala. Kavandatava tegevuse elluviimine toob kaasa muutusi maakasutuses –

ökodukt rajatakse metsamaale, toimub maapinna hõivamine, mille läbi väheneb loodusliku

maa osakaal. Ökodukt rajatakse leevendusmeetmena üle kavandatava Rail Baltica

raudteetrassi. Ökodukt parandab maakasutuse funktsionaalset sidusust kahel pool Rail Baltica

19

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

trassi, kuna ühendab muidu katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Ökodukti

piiranguvööndis kehtestatud tingimused, mis keelavad jahipidamise, ulatuslike lagealade

tekitamise, liigpääsu takistavate hoonete ja rajatiste ehitamise ja maavarade kaevandamise

omavad mõju eeskätt võrreldes senise maakasutusega seoses jahipidamise piirangute ja

ulatuslike lagealade tekke keelamisega. Kuid siiski ei tähenda see, et alal oleks metsa

majandamine täielikult keelatud ja olemasolevat metsamaad saab selle senisel otstarbel edasi

kasutada.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk olulise negatiivse mõju eelduseid.

4.2 Märgalad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja/või

kallastega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos merekeskkonnaga, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

Põhjavesi on piirkonnas nõrgalt kaitstud või kaitsmata, st vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi

maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud või kaitse praktiliselt

puudub. Kavandatava tegevuse elluviimisel asendataks ehitustööde käigus ökodukti alune

pinnas kuni 3 m sügavuselt. Lähtuvalt aga asjaolust, et piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud

või kaitsmata (põhjaveekihil lasub 20–40 m või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht),

võib tekkida vajadus põhjavee väljapumpamiseks ning vee tõkestamiseks.

Põhjavee reostumise risk kaasneb eeskätt ehituse ajal seoses kütuse või õlide leketega

ehitusmasinatest. Kuna põhjavesi on nõrgalt kaitstud, on oluline vältida lekkeid. Projekt näeb

ette tankimise keelu ehitusalal, õlipüüdmismattide kasutamise ja kohustusliku reostustõrje

komplekti olemasolu. Tõenäosus põhjavee saastumiseks ehitusperooodil on madal ja mõju

välditav. Leevendusmeetmed on esitatud käesoleva alaptk-i lõpus.

Koha-spetsiifiliste andmete puudumisel saab vee väljapumpamise mõju raadiust hinnata

vabapinnalisele põhjaveele Sichardti (Sichardt, 1928) valemiga:

0 = √,

kus s – alanemine (m)

k – filtratsioonimoodul (m/s)

C – empiiriline kalibreerimisfaktor.

Radiaalse voolu puhul on C tavaliselt 3000 (Environment Agency 2007).

Valemi kasutamiseks on vajalik teada piirkonna kivimite filtratsioonimoodulit (e

filtratsioonikoefitsienti). Maa- ja Ruumiamet kaardirakenduste kohaselt (2025) asub

kavandatava tegevusega hõlmatud alal jääjärveliste setete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi,

savi) pinnakatte settetüüp. Kvaternaari setete filtratsioonikoefitsient on sageli 5-10 m/d (Eesti

20

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Geoloogiakeskus, 2001). Kui arvestada filtratioonikoefitsienti 10 m/d ja et vett on vaja välja

pumbata kuni 2,4 m ulatuses2, siis Sichardti valemiga arvutades võib ehitusaegne alanduslehter

ulatuda arvutuslikult 77,5 m-ni.

Ehitustööde teostamise aegsed aspektid ei ole aga sellised, mis nõuaksid KMH

menetlusprotsessi algatamist. Ökodukti kasutamisega pole põhjust eeldada ka sademevee

reostumist, mis võiks mõjutada põhjavee kvaliteeti.

Vaadeldav ala asub maaparandussüsteemide maa-alal (6115080020071003,

6115080020071002, 6115080030020001) ning ökodukti rajamiseks on tarvis alal teatav arv

kraave osaliselt või täielikult sulgeda või ümber ehitada. Projekteerimisel arvestatakse

asjaoludega, et oleks tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu

toimima jäämine kuni Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide

projekteerimise/ehitamiseni. Maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemiseks on vaja küsida

kooskõlastus/tingimused Maa- ja Ruumiametist.

Kasutusperioodil puuduvad mõjud veekeskkonnale. Ökodukt ei tõkesta vee liikumist, kuna

rajatakse drenaaž muldkeha sisse ja drenaaž ehitatakse isevoolseks. Ökodukt ei tekita juurde

uusi veekogumise alasid, samuti ei moodustu alal hüdroloogilisi barjääre ega tõkestata

looduslikku äravoolu.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-

s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

(kütuse, kemikaalide jmt) sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad ning

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada (maaparandussüsteemi) kraavidest

kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

• lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1) peavad

ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad olema sellised,

kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh põhjavette).

Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad ladustamisalast

väljapoole, satuvad pinasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud materjalid ja jäätmed

koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase- või veereostus koheselt likvideerida;

• ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal

reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis

võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat,

Päästeametit ja Keskkonnaametit;

• betoonivalu ajal peab takistama betoonisegust välja nõrguva vee, tsementpiima või

betoonilisandite infiltratsiooni pinnasesse ja põhjavette. Sobiv tehnoloogiline viis

selleks valida ehituse käigus, kaaluda võib vajadusel ökodukti taldmiku alla

2 September 2025 seisuga on Asuja ökodukti alal pinnaveetase 23,4 m ning kavandatava ehituskaeviku põhi 21,0

m. Sellest lähtuvalt on vaja vett välja pumbata 2,4 m ulatuses.

21

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

geomembraani paigaldamist. Juhul, kui ehitusplatsil toimub betooniautode ja/või

betoonipumpade pesu, siis peab olema tagatud, et pesuvesi ei saaks valguda otse

pinnasesse (nt kogutakse pesuveed plastikust või metallist mahutisse või

geomembraaniga vooderdatud kaevikusse);

• maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Maa- ja Ruumiamet kaardirakenduste kohaselt (2025) asub kavandatava tegevusega hõlmatud

alal jääjärveliste setete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) pinnakatte settetüüp. Ökodukti

piiranguvööndi alal levivad peamiselt küllastumata turvastunud mullad (Gl1), leetunud

gleimullad (LkG) ning leetjas gleimullad (Gl). Lisaks levivad leede-turvastunud mullad (LG1),

väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad (M´, M´´) ning gleistunud nõrgalt leetunud

mullad (LkIg). Kavandatava tegevuse elluviimisega lisatakse metsamaale tehislik objekt –

ökodukt laiub ligikaudu 6,8 ha suurusel alal. Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku

pinnase struktuuri, kasvupinnas eemaldatakse ning pinnast asendatakse kuni 3 m sügavuselt.

Tegemist on alaga, kus ei ole olulisi ja/või keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi

kooslusi/ohustatud pinnaseressurssi, mistõttu pole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist

ebasoodsat mõju ette näha. Seejuures on võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada

ökodukti haljastuse rajamisel (projektala korrastamisel/vertikaalplaneerimisel).

Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid,

tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Samuti kannavad veokid ja

ehitusmasinad ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed,

ökodukti kasutusest heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja levik on võimalik ka

erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavatelt muldkehalt), kuid haljastuse rajamise järgselt

see erosioon suuresti lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses kujunenud tavapraktikaks teede

puhastus/harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist. Seega ei mõjuta Asuja ökodukti

rajamine õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk

negatiivselt.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.6 Maavarade kasutus

Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid

sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Materjalide ja maavarade

kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole

näha. Seejuures tehakse Asuja ökodukti tarbeks kaevetöid mahus 34 097 m3, millest enamuse

moodustab kasvumulla eemaldamine (32 137 m3) ning väiksema osa vundamendi kaeve (1960

m3). Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu väljakaevatav

pinnase (kaevise) maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks ning mitte-

struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse aga maardlate/mäeeraldiste kasutuselevõtul

kaevandamisloa taotlemise käigus. Ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse

riiklikul tasemel.

Kavandatav Asuja ökodukt asub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumis, mille läbiviimist kavandatava tegevusega ei takistata. Lisaks saab ka välja tuua,

22

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on asunud Kliimaministeeriumi taotlusel ette

valmistama Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamise lõpetamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Asuja ökodukti rajamine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Jäätmetest tekivad tegevuse käigus

peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette

näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb

ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Ökodukti kasutusperioodil jäätmeid olulistes

kogustes ei teki. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt kehtivale korrale.

Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja

jäätmetekke osas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Saarde valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

4.8 Maastik (sh pinnavormid)

Asuja ökodukti rajamine mõjutab piirkonna maastikuilmet ning mis eelkõige võib mõjutada

piirkonnas elavaid metsloomi. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik maa-ala 6,8 ha,

millest metsa raadamine on vajalik hinnanguliselt 4,8 ha ulatuses (vahetult ökodukti alla jääv

metsaala). Seejuures tuleb silmas pidada, et osaline metsa raadamine (sh vaadeldaval alal)

toimub Rail Baltica raudteetrassi välja ehitamisel igal juhul. Metsa raadamine avardab praegust

maastikupilti. Ökodukti rajamise järgselt tekib maastikuliselt võrreldes praeguse olukorraga

loodusesse kõrgem objekt. Kuid arvestades asjaolu, et see paikneb keset metsaala, mille

läheduses puudub asustus või ka suuremad teed, kust ökodukt oleks vaadeldav, siis sellega

maastikuilmele olulist mõju ei kaasne. Muuhulgas rajatakse Asuja ökoduktile piirkonda

sobituv haljastus koostöös haljastuseksperdiga, mis leevendab maastikuilme muutuse mõju.

Ökodukti rajamine võimaldab seejuures loomadele turvalist ülekäiku üle raudteetrassi.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

23

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendav objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Kavandatava Asuja ökodukti alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist kaitsealust

objekti. Lähim Natura 2000 ala, Laiksaare loodusala (RAH0000310), mis kattub ühtlasi ka

Laiksaare looduskaitsealaga (KLO1000237), asub ökoduktist ligikaudu 680 m kaugusel, kuid

ptk-s 2 esitatud teave näitab üheselt, et mõju loodusalale ja looduskaitsealale puudub. Ökodukti

piiranguvööndi alale, ökoduktist ligikaudu 205 m kaugusel, ulatub ca 100 m2 ulatuses

männikud ja männisegametsad tüüpi vääriselupaik (VEPE00894). Ökodukti piiranguvööndis,

ligikaudu 240–530 m kaugusele ökoduktist, on registreeritud teised lehtmetsad tüüpi

vääriselupaigad (VEPE00896, VEPE00879, VEP210619) ning ligikaudu 300–460 m

kaugusele männikud ja männisegametsad tüüpi vääriselupaigad (VEPE00895, VEP210620,

VEP213518). Lisaks on ligikaudu 320 m kaugusele ökoduktist registreeritud I kaitsekategooria

musta-toonekure (Ciconia nigra; KLO9128694, viimane vaatlus aastal 2023, pesitsust pole

vaatlusaastatel märgitud juba aastast 2002) leiuala, ligikaudu 680 m kaugusele II

kaitsekategooria loomaliikide laanerähni (Picoides tridactylus; KLO9104116; viimane vaatlus

aastal 2006) ja väike-punalamesklase (Cucujus cinnaberinus; KLO9201667; viimane vaatlus

aastal 2023) leiualad ning 300–530 m kaugusele III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku

(Neckera pennata) leiualad (kattuvus vääriselupaikadega VEPE00895, VEP210620,

VEPE00879, VEP210619).

Vääriselupaikade ning sulgjas õhiku leiualade säilimist kavandatava tegevusega ei mõjutata,

kuna need ei jää ehitusalale, vaid valdavalt ökodukti toimimiseks seatud piiranguvööndisse.

Vastavalt ei ulatu VEPini ka ökodukti tarvis raadatavast alast valgustingimuste muutuste mõju

ega võimalik veerežiimi mõjutamise mõju lähtuvalt asjaolust, et ehituskaevikust pinnavee

väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri mõju ulatub arvutuslikult 77,5 m kaugusele (vt

lähemalt ptk-st 4.4) ning lähim vääriselupaik asub kavandatavast Asuja ökoduktist 240 m

kaugusel.

Must-toonekure kaitse tegevuskava (2018) kohaselt on liigile väikese mõjuga ohuteguriteks

lindude tahtlik tapmine, munade ja poegadega kauplemine, keskkonnamürgid, hukkumine

elektritaristutes. Keskmise mõjuga ohuteguriteks on teadmata pesapaikade hävimine ning

pesitsusaegne häirimine. Suure mõjuga ohuteguriteks on elupaikade killustumine,

toitumisalade degradeerumine ning looduslikud mõjutegurid. Peamiseks must-toonekure

arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse

vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist, seejuures pesitsuspaiga valikut mõjutab

oluliselt metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus. Must-toonekurg on loodusliku

metsamaastiku lind, kelle elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate

toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid, seejuures on liik Eestis

pesapaiga suhtes väga valiv. Musta-toonekure leiuala on registreeritud ökodukti

piiranguvööndisse, kus ehitustegevust ei toimu ning mille eesmärk on tagada ökodukti

toimimine.

EELISe (02.12.2025) kohaselt on laanerähni ohustavateks teguriteks metsade majandamine,

mille tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala. Liigi

elupaikade säilitamine eeldab raietest loobumist, mistõttu on majanduspiiranguna ette nähtud

kuni 100 m kauguseni punktobjektist uuendus- ja sanitaarraiete võimalik keeld. Väike-

24

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

punalamesklast ohustavad lageraie tulemusel haavametsade killustatus ja haabade

väljaraiumine enne, kui need liigile sobivasse ikka jõuavad. Kavandatav tegevus ei ulatu

laanerähni ja väike-punalamesklase leiualadele ega laanerähni uuendus- ja sanitaarraie

keelualale, mistõttu puudub ka elupaikadele võimalik mõju eeldus. Võimaliku müra häiringu

leevendusmeetmena on planeeringus sätestatud ehitustöödele ajaline piirang 01.03-30.06.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ELLE OÜ, 2024) KSH-s leiti, et raudteetrassi

ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid mürahäiringud, mis ulatuvad eeldatavalt paarisaja meetri

kaugusele tööde teostamise kohast. Eelnevast lähtuvalt tuleks enne ehitustööde tegemist

ornitoloogi poolt fikseerida, kas must-toonekurg on alale tagasi pesitsema tulnud. Kui on,

tuleks pesitsusrahu ajal vältida ka mürarikaste tööde tegemist. Mürarikka tegevusena

käsitletakse tegevust, mille müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas/mängukohas ületab

pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB. Kuid

vaatamata sellele, kas must-toonekurg registreeritud alal pesitseb või mitte, tuleb arvestada

raadamistööde tegemisel pesitsusrahuga – hoiduda raietöödest 15.aprillist vähemalt 15. juulini.

Eelnimetatud meetmed kattuvad ka KMH8 alusuuringus (Tuulekaru OÜ ja

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) toodud meetmetega. Eelnimetatud KSH-s (ELLE OÜ, 2024)

toodi must-toonekure leiuala osas asjakohase leevendusmeetmena välja ka kokkupõrkeohu

vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad lindudele nähtavaks ning

kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised.

Rohelise võrgustiku planeerimisel on Saarde valla üldplaneeringus arvestatud ka Rail Baltica

raudteetrassiga. Asuja ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel, seejuures

tagatakse strateegilistes planeerimisdokumentides (maakonnaplaneering, üldplaneering)

toodud rohelise võrgustiku toimimiseks seatud tingimuste järgimine.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• enne ehitustöödega alustamist tuleks ornitoloogi poolt fikseerida, kas must-toonekurg

on alale tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks mürarikaste tööde tegemist mitte

planeerida pesitsusrahu ajale;

• järgida ehitustöödele seatud ajalist piirangut 01.03-30.06, vähendades seeläbi ka

mürahäiringuid piirkonnas pesitsevatele linnuliikidele;

• pesitsusrahu ajal on keelatud raadamistööde tegemine perioodil 15. aprillist vähemalt

15. juulini;

• kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord;

• kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised.

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised

väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Saarde vallas Laiksaare külas hajaasustusega alal,

seejuures vaadeldaval alal majapidamisi ei asu ning lähim eluhoone asub ökoduktist

25

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

kagusuunas ligikaudu 810 m kaugusel Tiidu (78201:001:0020) kinnistul. Arvestades tegevuse

iseloomu, kaugust lähimast elamust ning mastaapi, pole kavandatava tegevuse elluviimisel ette

näha negatiivse ehk ebasoodsa mõju tekkimist piirkonna elanikkonnale, nende tervisele,

heaolule ega varale.

Vaadeldaval alal ei asu pärandkultuuri objekte ega kultuurimälestisi. Lisaks ei seostu

kavandatava tegevuse elluviimine müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga

käesoleva teemavaldkonna (elanikkonna) mõistes.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 4.1–4.11 esitatud infost, ei ole Asuja ökodukti rajamisega olulise

negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevuses.

..

26

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Pärnu maakonda

Saarde valda Laiksaare külla kavandatav Asuja ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi. Asuja

ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonn (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa, 15%

kaitsealune maa), Vangu (78201:001:0286; 100% maatulundusmaa) ja Uue-Krundi

(78201:001:0268; 100% maatulundusmaa) kinnistutele, ligikaudu 6,8 ha suurusele alale.

Kavandatava tegevuse eesmärk on vähendada Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale

looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks vajaliku läbipääsu konfliktalades. Rail Baltic

raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest.

Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh

otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve

või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad

osapooled või vajadus tuvastatakse.

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole Asuja ökodukti rajamisega negatiivse ehk

ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk-s 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Seega otsustaja saab otsustada ka esitatud

tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid alljärgnevad:

• Ptk 4.4:

o ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete (kütuse, kemikaalide jmt) sattumine keskkonda (sh

põhjavette), sh tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

(maaparandussüsteemi) kraavidest kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud

alade ja objektide paiknemine kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks

välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

o lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1)

peavad ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad

olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine

pinnasesse (sh põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms

kanduvad ladustamisalast väljapoole, satuvad pinasesse või põhjavette, tuleb

laialikandunud materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase-

või veereostus koheselt likvideerida;

o ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete

töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde

alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema.

27

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja

koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit;

o betoonivalu ajal peab takistama betoonisegust välja nõrguva vee, tsementpiima

või betoonilisandite infiltratsiooni pinnasesse ja põhjavette. Sobiv

tehnoloogiline viis selleks valida ehituse käigus, kaaluda võib vajadusel

ökodukti taldmiku alla geomembraani paigaldamist. Juhul, kui ehitusplatsil

toimub betooniautode ja/või betoonipumpade pesu, siis peab olema tagatud, et

pesuvesi ei saaks valguda otse pinnasesse (nt kogutakse pesuveed plastikust või

metallist mahutisse või geomembraaniga vooderdatud kaevikusse);

o maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga.

• Ptk 4.7:

o tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks

määratud ajutisse ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib

ajutiselt ladustada ainult inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb

ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Saarde valla

jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral

pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

• Ptk 4.9:

o enne ehitustöödega alustamist tuleks ornitoloogi poolt fikseerida, kas must-

toonekurg on alale tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks mürarikaste tööde

tegemist mitte planeerida pesitsusrahu ajale;

o järgida ehitustöödele seatud ajalist piirangut 01.03-30.06, vähendades seeläbi

ka mürahäiringuid piirkonnas pesitsevatele linnuliikidele;

o pesitsusrahu ajal on keelatud raadamistööde tegemine perioodil 15. aprillist

vähemalt 15. juulini;

o kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde

algust tuleb pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248

"Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord;

o kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad

tarad lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust

parendavad märgised.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevuses.

28

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

29

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 02.12.2025

seisuga;

• Eesti Geoloogiakeskus. (2001). Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Seletuskiri.

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Eesti%20p%C3%B5hjavee%20kaitstuse%20kaardi%20seletuskiri.pdf

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused. (2025)

• Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. (2018).

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-

05/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf

• Pärnu maakonnaplaneering. (2018). https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning/detail/10100023

• Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”. (2012).

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10102111

• Saarde valla arengukava 2026-2035. (2025).

https://saarde.ee/documents/119303/32120547/Arengukava+2018-

2028+p%C3%B5hitekst.pdf/3f467a12-15fa-42fc-8b2d-03b2e1fd4fb0

• Saarde valla üldplaneering. (2008). https://saarde.ee/uldplaneering

• Saarde valla üldplaneering. (2025). https://saarde.ee/uldplaneering

Nimekirja alusel 18.12.2025 nr 16-12/25-17633-001

Asuja ökodukti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2511271/26305 Asuja ökodukti ehitamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 05.01.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2511271/26305.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1.Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang 2.Asuja ökodukti KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3.Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Koopia: [email protected], [email protected]

Raili Kukk +372 667 2186 [email protected]

EELNÕU

OTSUSE EELNÕU

Asuja ökodukti ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Stricto Project OÜ (registrikood 12175455, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe

linnaosa, Kadaka tee 42b, 12915, e-post [email protected]) esitas 24.11.2025 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, registrikood 70003218, aadress Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu

ehitusloa taotluse nr 2511271/26305 Asuja ökodukti BR2670 (EHR kood 221497497)

ehitamiseks, mis asub Pärnu maakonna Saarde valla Laiksaare küla Laiksaare metsaonn

(katastritunnus: 71001:001:0147), Vangu (katastritunnus: 78201:001:0286) ja Uue-Krundi

(katastritunnus: 78201:001:0268) kinnistutele. Kavandatava tegevuse eesmärk on vähendada

Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks

vajaliku läbipääsu konfliktalades.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 toodud oluliste

keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH)

algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse käigus kaalutakse

tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktidest 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktist 8 ja § 15 punktist 8.

KeHJS § 6 lõige 2 punktide 10 ja 22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab andma eelhinnangu

infrastruktuuri ehitamisele või kasutamisele ning muu tegevusele, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Määruse nr 224 § 13 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda

infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluva tee rajamise või laiendamise kohta (välja arvatud

teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning KeHJS § 6 lõige

1 punktis 13 nimetatud juhul). Määruse nr 224 § 15 punkti 8 alusel tuleb KMH vajalikkuse

eelhinnang anda sellisele muule tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega

või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatava tegevuse

ümbruskonda jääd mitmeid kaitstavaid loodusobjekte.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lõike 2 alusel, kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille

ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, seega on antud juhul TTJA otsustaja

KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise

või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Rail Balticu raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest. Asuja ökoduktiga seotud Rail Balticu

EELNÕU

raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju

hindamine, mille programmi on TTJA tunnistanud nõuetele vastavaks 13.08.2025. Asuja

ökodukti projekteerimisel arvestati muuhulgas eelnimetatud KMH alusuuringu „Ökoduktide ja

väikelooma truupide analüüs Rail Baltica lõigul Pärnu - Eesti/Läti piir„ (Tuulekaru OÜ ja

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega, sealhulgas järgnevate meetmetega: rajada

ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%; ökodukti pinnasega kattes ja seda haljastades

lisada risuvalle, kive jms, loomaks mikroelupaiku ja varjevõimalusi väiksematele loomadele;

ökodukti paremaks toimimiseks tuleb tõkestada müra ja valguse levimine raudteelt, piirata

ökodukt vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega. Eelhinnangus hinnati vaid

Asuja ökodukti rajamisega seotud mõju, kuivõrd Rail Baltica raudteetrassiga seotud mõju

käsitlevad raudteeprojekti raames läbiviidavad keskkonnamõju hindamised.

Ökodukti projekteerimisel on arvestatud ka järgnevate tehniliste tingimustega: rajatiste

projekteeritud eluiga peab olema vähemalt 100 aastat; eelistada tuleb võimalikult

hooldevabasid lahendusi. Kuluvosade olemasolul (näiteks vuugid, tugiosad, piirded, jne) tuleb

ette näha lahendus nende vahetamiseks; tuleb koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama

kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid,

seisukorra hindamise kriteeriumeid (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni

element väljavahetamist või remonti); ökodukti otsadesse peab jääma 3 m laiune läbipääs

ökoduktist teisele poole raudtee kraave; ökodukt ehitatakse peamiselt raudbetoonist ning

betoonkivist; rajatise kandekonstruktsioonid peavad taluma kloriididest tingitud mõjusid; kui

raudteerajatisel on konstruktsiooni taga muldkehas dreentoru, siis tuleb see viia võimalikult

madalale kõrgusele, kus vesi isevoolselt ära voolab. Reeglina eelistada lahendust, kus toru on

otsadest avatud ja keskelt kõrgem. Vajadusel näha toru otsade ette uhtumiskindlustus.

Projektlahenduse seletuskirja kohaselt kulgeb ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette

nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse minimaalselt 1 m paksuse pinnasega. Lisaks

ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Asuja ökodukti projekteerimise käigus täpsustunud

piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub hajaasustuses. Piirkonna peamiseks maakasutuse

sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Vaadeldaval alal majapidamisi ei asu. Ökodukti

piiranguvööndi alal, Sassi (katastritunnus: 78201:001:0011) kinnistul, asuvad kolme hoone

jäänukid (vundamendid, vare). Lähim eluhoone asub ökoduktist ~810 m kaugusel kagu suunas

Tiidu (katastritunnus: 78201:001:0020) kinnistul. Asuja ökodukti piiranguvööndisse jäävad

vähemal või suuremal määral järgnevad 12 kinnistut: Vangu (katastritunnus: 78201:001:0286),

Jaagumetsa (katastritunnus: 78201:001:0285), Uue-Krundi (katastritunnus: 78201:001:0268),

Laiksaare metsaonn (katastritunnus: 71001:001:0147), Orava (katastritunnus:

78201:001:0243), Aadu (katastritunnus: 78201:001:0031), Varese (katastritunnus:

78201:001:0150), Rehe (katastritunnus: 78201:001:0120), Sassi (katastritunnus:

78201:001:0011), Rautsikametsa (katastritunnus: 78201:001:0064), Karjalauda

(katastritunnus: 78201:001:0245 ja Roosamõisa (katastritunnus: 78201:001:0221).

Asuja ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonn (katastritunnus: 71001:001:0147; 85%

maatulundusmaa, 15% kaitsealune maa), Vangu (katastritunnus: 78201:001:0286; 100%

maatulundusmaa) ja Uue-Krundi (katastritunnus: 78201:001:0268; 100% maatulundusmaa)

kinnistutele, milledest ökodukt hõivab ~ 6,8 ha suuruse ala. Kavandatava tegevuse elluviimine

toob kaasa muutusi maakasutuses. Ökodukt rajatakse metsamaale ning toimub maapinna

EELNÕU

hõivamine, mille läbi väheneb loodusliku maa osakaal. Ökodukt rajatakse leevendusmeetmena

üle kavandatava Rail Baltica raudteetrassi. Ökodukt parandab maakasutuse funktsionaalset

sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu katkestatavad elupaigad ja

rohevõrgustiku koridorid. Ökodukti piiranguvööndis kehtestatud tingimused, mis keelavad

jahipidamise, ulatuslike lagealade tekitamise, liigpääsu takistavate hoonete ja rajatiste

ehitamise ja maavarade kaevandamise omavad mõju eeskätt võrreldes senise maakasutusega

seoses jahipidamise piirangute ja ulatuslike lagealade tekke keelamisega. Kuid siiski ei tähenda

see, et alal oleks metsa majandamine täielikult keelatud ja olemasolevat metsamaad saab selle

senisel otstarbel edasi kasutada. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk olulisi

negatiivseid mõjusid maa-alale ega maakasutusele.

Vaadeldavale alale ei ole registreeritud puurkaeve. Põhjavesi on piirkonnas valdavalt nõrgalt

kaitstud või kaitsmata, see tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud või kaitse praktiliselt puudub. Kavandatava

tegevuse elluviimisel asendataks ehitustööde käigus ökodukti alune pinnas kuni 3 m sügavuselt.

Lähtuvalt aga asjaolust, et piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud või kaitsmata (põhjaveekihil

lasub 20 - 40 m või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht), võib tekkida vajadus põhjavee

väljapumpamiseks ning vee tõkestamiseks. Põhjavee reostumise risk kaasneb eeskätt ehituse

ajal seoses kütuse või õlide leketega ehitusmasinatest. Kuna põhjavesi on nõrgalt kaitstud, on

oluline vältida lekkeid. Projekt näeb ette tankimise keelu ehitusalal, õlipüüdmismattide

kasutamise ja kohustusliku reostustõrje komplekti olemasolu. Tõenäosus põhjavee

saastumiseks ehitusperioodil on madal ja mõju välditav. Ehitusaegne alanduslehter võib ulatuda

arvutuslikult 77,5 meetrini. Ökodukti kasutamisega ei ole põhjust eeldada ka sademevee

reostumist, mis võiks mõjutada põhjavee kvaliteeti. Vaadeldav ala asub

maaparandussüsteemide maa-alal (6115080020071003, 6115080020071002,

6115080030020001) ning ökodukti rajamiseks on tarvis alal teatav arv kraave osaliselt või

täielikult sulgeda või ümber ehitada. Projekteerimisel on arvestatud asjaoludega, et oleks

tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni

Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide projekteerimise või

ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised lahendused olemasolevate süsteemide toimivuse

tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirja kohaselt käsitletakse raudtee pikikraavide ja

piirkonna vetejuhtimist ning ökodukti all (maa sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale

raudtee projektile, kuid juhul kui raudtee pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette

ökodukti muldkehas betoonist truubitoru paigaldamine. Kasutusperioodil puuduvad mõjud

veekeskkonnale. Ökodukt ei tõkesta vee liikumist, kuna rajatakse drenaaž muldkeha sisse ja

drenaaž ehitatakse isevoolseks. Ökodukt ei tekita juurde uusi veekogumise alasid, samuti ei

moodustu alal hüdroloogilisi barjääre ega tõkestata looduslikku äravoolu. Eelhinnanguga ei

tuvastatud ebasoodsaid ehk olulisi negatiivseid mõjusid veestikule, sh põhjaveele eeldusel, et

rakendatakse eelhinnangu peatükis 4.4 toodud meetmetega. Ehitusprojektiga seotud alal

puudub seos märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja/või kallaste ning

merekeskkonnaga.

Kavandatava tegevuse elluviimisega lisatakse metsamaale tehislik objekt. Ökodukt laiub ~6,8

ha suurusel alal. Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku pinnase struktuuri,

kasvupinnas eemaldatakse ning pinnast asendatakse kuni 3 m sügavuselt. Tegemist on alaga,

kus ei ole olulisi ja/või keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi kooslusi või ohustatud

pinnaseressurssi, mistõttu ei ole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist ebasoodsat mõju

ette näha. Seejuures on võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada ökodukti haljastuse

rajamisel (projektala korrastamisel või vertikaalplaneerimisel). Ökodukti maa-alale koostatakse

haljastusprojekt. Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate

EELNÕU

liikumine (heitgaasid, tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Samuti

kannavad veokid ja ehitusmasinad ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on

lühiajalised ja lokaalsed, ökodukti kasutusest heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja

levik on võimalik ka erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavatelt muldkehalt), kuid

haljastuse rajamise järgselt erosioon suuresti lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses

kujunenud tavapraktikaks teede puhastus ja harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist.

Seega ei mõjuta Asuja ökodukti rajamine õhu ja kliimaga (sealhulgas oht keskkonnale)

seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid mullale, pinnasele, õhule ega kliimale.

Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal tarbitakse eesmärgipäraselt. Materjalide ja maavarade

kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole

näha. Seejuures tehakse Asuja ökodukti tarbeks kaevetöid mahus 34 097 m3, millest enamuse

moodustab kasvumulla eemaldamine 32 137 m3 ning väiksema osa vundamendi kaeve 1 960

m3. Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu väljakaevatav

pinnase (kaevise) maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks ning mitte-

struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse kaevandamisloa taotlemise käigus ning

ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse riiklikul tasemel. Kavandatav Asuja

ökodukt asub üldgeoloogilise uurimistöö Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumis, mille läbiviimist kavandatava tegevusega ei takistata. Eelhinnanguga ei

tuvastatud olulisi ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid maavarade kasutusele.

Asuja ökodukti rajamine ei mõjuta ressursikasutuse (sealhulgas energiakasutuse), jääkide,

heidete ning jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Jäätmetest tekivad

tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole

olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus,

samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Ökodukti kasutusperioodil

jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt

kehtivale korrale. Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside

säästliku kasutuse ja jäätmetekke osas. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt ebasoodsaid ehk

negatiivseid mõjusid ressursikasutusele ega jääkide, heidete ning jäätmetekke aspektidest

lähtuvalt eeldusel, et rakendatakse eelhinnangu peatükis 4.7 toodud meetmega.

Asuja ökodukti rajamine mõjutab piirkonna maastikuilmet ning mis eelkõige võib mõjutada

piirkonnas elavaid metsloomi. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik maa-ala 6,8 ha,

millest metsa raadamine on vajalik hinnanguliselt 4,8 ha ulatuses (vahetult ökodukti alla jääv

metsaala). Seejuures tuleb silmas pidada, et osaline metsa raadamine (sealhulgas vaadeldaval

alal) toimub Rail Baltica raudteetrassi välja ehitamisel igal juhul. Metsa raadamine avardab

praegust maastikupilti. Ökodukti rajamise järgselt tekib maastikuliselt võrreldes praeguse

olukorraga loodusesse kõrgem objekt. Kuid arvestades asjaolu, et see paikneb keset metsaala,

mille läheduses puudub asustus või ka suuremad teed, kust ökodukt oleks vaadeldav, siis sellega

maastikuilmele olulist mõju ei kaasne. Muuhulgas rajatakse Asuja ökoduktile piirkonda sobituv

haljastus, mis leevendab maastikuilme muutuse mõju. Ökodukti rajamine võimaldab seejuures

loomadele turvalist ülekäiku üle raudteetrassi. Eelhinnanguga ei tuvastatud oluliselt

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid maastikule, sh pinnavormidele.

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

EELNÕU

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendav objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Kavandatava Asuja ökodukti maa-alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist kaitsealust

objekti. Lähim Natura 2000 ala, Laiksaare loodusala (RAH0000310), mis kattub ühtlasi ka

Laiksaare looduskaitsealaga (KLO1000237), asub ökoduktist ~680 m kaugusel. Eelhinnangus

esitatud teave (kavandatava tegevuse asukoht Natura 2000 alade suhtes, kokkupuute

puudumine alade kaitse-eesmärkidega) näitab üheselt, et kavandatava tegevusega (ökodukti

rajamisega) ei ole Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele (sh olulised elupaigad/liigid

kavandatava tegevuse asupaigast piisavalt kaugel, ökoduktist ~680 m kaugusel) võimalikku

ebasoodsat mõju ette näha. Arvesse on võetud ka ELLE OÜ poolt 2023. aastal läbiviidud Natura

hindamist vaadeldaval raudteelõigul. Laiksaare loodusala ohustaks kuivendamise kaugmõju

ning kuigi ehitustegevusega kaasneb ajutise põhjavee alanduslehtri teke, ei ole ette näha selle

ulatumist Natura 2000 alale, kuna ajutise veetaseme alanduslehtri mõjuraadius on 77,5 m.

Muude mõjutegurite mõju ei ulatu samuti ökodukti rajamisel Laiksaare loodusalani ega

Laiksaare looduskaitsealani.

Ökodukti piiranguvööndi alale, ökoduktist ~205 m kaugusel, ulatub ~100 m2 ulatuses

männikute ja männisegametsade tüüpi vääriselupaik (VEPE00894). Ökodukti piiranguvööndis,

ligikaudu 240 m, 510 m ja 530 m kaugustele ökoduktist, on registreeritud teised lehtmetsade

tüüpi vääriselupaigad (VEPE00896, VEPE00879 ja VEP210619) ning ligikaudu 300 m, 420 m

ja 460 m kaugustele männikute ja männisegametsade tüüpi vääriselupaigad (VEPE00895,

VEP210620 ja VEP213518). Lisaks on ~320 m kaugusele ökoduktist registreeritud I

kaitsekategooria musta-toonekure (Ciconia nigra; KLO9128694, viimane vaatlus aastal 2023,

pesitsust ei ole vaatlusaastatel märgitud juba aastast 2002) leiuala, 680 m kaugusele II

kaitsekategooria loomaliikide laanerähni (Picoides tridactylus; KLO9104116; viimane vaatlus

aastal 2006) ja väike-punalamesklase (Cucujus cinnaberinus; KLO9201667; viimane vaatlus

aastal 2023) leiualad ning 300 m, 420 m, 510 m ja 530 m kaugustele III kaitsekategooria

taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera pennata) leiualad (kattuvus vääriselupaikadega VEPE00895,

VEP210620, VEPE00879 ja VEP210619).

Vääriselupaikade ning sulgjas õhiku leiualade säilimist kavandatava tegevusega ei mõjutata,

kuna need ei jää ehitusalale, vaid valdavalt ökodukti toimimiseks seatud piiranguvööndisse.

Vääriselupaikadeni ei ulatu ka ökodukti tarvis raadatavast alast valgustingimuste muutuste

mõju ega võimalik veerežiimi mõjutamise mõju lähtuvalt asjaolust, et ehituskaevikust pinnavee

väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri mõju ulatub arvutuslikult 77,5 m kaugusele ning

lähim vääriselupaik asub kavandatavast Asuja ökoduktist 240 m kaugusel.

Must-toonekure kaitse tegevuskava (2018) kohaselt on liigile väikese mõjuga ohuteguriteks

lindude tahtlik tapmine, munade ja poegadega kauplemine, keskkonnamürgid ning hukkumine

elektritaristutes. Keskmise mõjuga ohuteguriteks on teadmata pesapaikade hävimine ja

pesitsusaegne häirimine. Suure mõjuga ohuteguriteks on elupaikade killustumine,

toitumisalade degradeerumine ja looduslikud mõjutegurid. Peamiseks must-toonekure arvukust

ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning

inimese põhjustatud häirimist, seejuures pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt

metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus. Must-toonekurg on loodusliku

metsamaastiku lind, kelle elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate

toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid, seejuures on liik Eestis

EELNÕU

pesapaiga suhtes väga valiv. Musta-toonekure leiuala on registreeritud ökodukti

piiranguvööndisse, kus ehitustegevust ei toimu ja mille eesmärk on tagada ökodukti toimimine.

Eesti looduse infosüsteemi (02.12.2025) kohaselt on laanerähni ohustavateks teguriteks

metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade

pindala. Liigi elupaikade säilitamine eeldab raietest loobumist, mistõttu on majanduspiiranguna

ette nähtud kuni 100 m kauguseni punktobjektist uuendus- ja sanitaarraiete võimalik keeld.

Väike-punalamesklast ohustavad lageraie tulemusel haavametsade killustatus ja haabade

väljaraiumine enne, kui need liigile sobivasse ikka jõuavad. Kavandatav tegevus ei ulatu

laanerähni ja väike-punalamesklase leiualadele ega laanerähni uuendus- ja sanitaarraie

keelualale, mistõttu puudub ka elupaikadele võimalik mõju. Võimaliku müra häiringu

leevendusmeetmena on planeeringus sätestatud ehitustöödele ajaline piirang 01.03 - 30.06.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ELLE OÜ, 2024) keskkonna strateegilises

hindamises (KSH) leiti, et raudteetrassi ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid mürahäiringuid,

mis ulatuvad eeldatavalt paarisaja meetri kaugusele tööde teostamise kohast. Eelnevast

lähtuvalt tuleks enne ehitustööde tegemist ornitoloogi poolt fikseerida, kas must-toonekurg on

alale tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks pesitsusrahu ajal vältida mürarikaste tööde

tegemist. Mürarikka tegevusena käsitletakse tegevust, mille müratase kaitsealuse linnuliigi

pesakohas või mängukohas ületab pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40

dB ja impulssmüra 55 dB. Kuid vaatamata sellele, kas must-toonekurg registreeritud alal

pesitseb või mitte, tuleb arvestada raadamistööde tegemisel pesitsusrahuga ja hoiduda

raietöödest 15. aprillist vähemalt 15. juulini. Eelnimetatud meetmed kattuvad ka

keskkonnamõju hindamise alusuuringus (Tuulekaru OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ)

toodud meetmetega. Eelnimetatud KSH-s (ELLE OÜ, 2024) toodi must-toonekure leiuala osas

asjakohase leevendusmeetmena välja, et kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel

lahendusi, mis muudavad tarad lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust

parendavad märgised

Rohelise võrgustiku planeerimisel on Saarde valla üldplaneeringus arvestatud Rail Baltica

raudteetrassiga. Asuja ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel, seejuures

tagatakse rohevõrgustiku toimimine strateegilistes planeerimisdokumentides

(maakonnaplaneering, üldplaneering) toodud rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimuste

järgimisega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud eelhinnanguga oluliselt ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid

looduslikule mitmekesisusele (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavatele

loodusobjektidele (sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladele) eeldusel, et rakendatakse

eelhinnangu peatükis 4.9 toodud meetmetega.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Saarde vallas Laiksaare külas hajaasustusega alal.

Vaadeldaval alal majapidamisi ei asu. Lähim eluhoone jääb ökoduktist ~810 m kaugusele kagu

suunda Tiidu (katastritunnus: 78201:001:0020) kinnistule. Arvestades tegevuse iseloomu,

kaugust lähimast elamust ning mastaapi, ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha

negatiivsete ehk ebasoodsate mõjude tekkimist piirkonna elanikkonnale, nende tervisele,

heaolule ega varale. Vaadeldaval alal ei asu pärandkultuuri objekte ega kultuurimälestisi. Lisaks

ei seostu kavandatava tegevuse elluviimine müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega

lõhnaga käesoleva teemavaldkonna (elanikkonna) mõistes. Eelhinnanguga ei tuvastatud olulisi

ebasoodsaid ehk negatiivseid mõjusid elanikkonnale, inimeste tervisele, heaolule ja varale (sh

EELNÕU

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus

ja lõhn) ega kultuuripärandile ja arheoloogilistele väärtustele.

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi, katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Asuja ökodukti ümbruses puuduvad ka muud tegevused,

millega kaasneks ökodukti rajamisega koosmõju.

Eelhinnangu tulemusena vajadus KMH algatamiseks puudub, kuna Asuja ökodukti rajamisega

ei ole oluliste negatiivsete ehk ebasoodsate keskkonnamõjude avaldumist ette näha, kui

kavandatava tegevuse elluviimisel rakendatakse eelhinnangu peatükkides 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud

meetmeid. Seiremeetmete rakendamise ja täiendavate keskkonnaalaste uuringute läbiviimise

vajadus puudub. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel KMH eelhinnangu

järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsate mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed on

järgmised:

1. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

(kütuse, kemikaalide, jmt) sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad ning

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada (maaparandussüsteemi) kraavidest

kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada.

2. Ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema

sellised, kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh

põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad

ladustamisalast väljapoole, satuvad pinnasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud

materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda ja tekkinud pinnase- või veereostus

koheselt likvideerida.

3. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal reostustõrjevahendid)

ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale

ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

4. Betoonivalu ajal peab takistama betoonisegust välja nõrguva vee, tsementpiima või

betoonilisandite infiltratsiooni pinnasesse ja põhjavette. Sobiv tehnoloogiline viis

selleks valida ehituse käigus, kaaluda võib vajadusel ökodukti taldmiku alla

geomembraani paigaldamist. Juhul, kui ehitusplatsil toimub betooniautode ja/või

betoonipumpade pesu, siis peab olema tagatud, et pesuvesi ei saaks valguda otse

pinnasesse (näiteks kogutakse pesuveed plastikust või metallist mahutisse või

geomembraaniga vooderdatud kaevikusse).

5. Maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

EELNÕU

6. Tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Saarde valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

7. Enne ehitustöödega alustamist tuleb ornitoloogi poolt kirjalikult fikseerida, kas must-

toonekurg on alale tagasi pesitsema tulnud. Juhul kui must-toonekurg on alale pesitsema

tagasi tulnud, siis ei tohi mürarikaste tööde tegemist planeerida pesitsusrahu ajale.

8. Järgida ehitustöödele seatud ajalist piirangut 01.03 - 30.06, vähendades seeläbi ka

mürahäiringuid piirkonnas pesitsevatele linnuliikidele.

9. Pesitsusrahu ajal on keelatud raadamistööde tegemine perioodil 15. aprillist vähemalt

15. juulini.

10. Kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“.

11. Kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised.

Kavandatav tegevus ei ole piiriülese keskkonnamõjuga, mistõttu piiriülest keskkonnamõju

hindamist ei algatata. Samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, § 61, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 22, 23, 4 ja 8,

EhS § 39 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13

punkti 8 ja § 15 punkti 8 ning eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta Asuja ökodukti ehitamiseks keskkonnamõju hindamine algatamata.

Kliimaministeerium – [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus – [email protected]

Saarde Vallavalitsus – [email protected]

Keskkonnaamet – [email protected]

Maa- ja Ruumiamet – [email protected]

Eesti Geoloogiateenistus – [email protected]

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti

eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Stricto Project OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2025

2

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Publitseerimise üldised andmed

• Töö vormistatud: 15.12.2025

• Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))

koostajad:

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaekspert (KMH litsents

nr KMH0098).

o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus............................................................................ 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................. 8

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähikonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................... 13

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 18

4.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 18

4.2 Märgalad.................................................................................................................... 19

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 19

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 19

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 21

4.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 21

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 22

4.8 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 22

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 22

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime),

mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 24

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 25

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 25

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 29

4

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu maakonda

Saarde valda Laiksaare külla kavandatav Asuja ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi. Asuja

ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonn (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa, 15%

kaitsealune maa), Vangu (78201:001:0286; 100% maatulundusmaa) ja Uue-Krundi

(78201:001:0268; 100% maatulundusmaa) kinnistutele, ligikaudu 6,8 ha suurusele alale.

Kavandatava tegevuse eesmärk on vähendada Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale

looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks vajaliku läbipääsu konfliktalades. Rail Baltic

raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest.

Eelhinnangu tellijaks on Stricto Project OÜ ja töö koostajateks Alkranel OÜ keskkonnaekspert

Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja OÜ Alkranel keskkonnakonsultant Paula

Nikolajeva. Töö on koostatud Rail Baltic Estonia OÜ poolt tellitud projektile, mille koostamine

toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina

ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.

KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb

otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kui kaasnev tõenäoliselt puudutab

vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju

vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,

Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse samuti juhendist „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018) ja eelhinnangu ülesehitamisel

arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”

(Keskkonnaministeerium, 2017).

5

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

KMH eelhinnangu objektiks on Pärnu maakonda Saarde valda Laiksaare külla kavandatav

Asuja ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi (vt ka joonist 1). Asuja ökodukt on kavandatud

Laiksaare metsaonn (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa, 15% kaitsealune maa), Vangu

(78201:001:0286; 100% maatulundusmaa) ja Uue-Krundi (78201:001:0268; 100%

maatulundusmaa) kinnistutele, milledest ökodukt hõivab ligikaudu 6,8 ha suuruse ala.

Joonis 1. Kavandatava Asuja ökodukti asukoht. Ülemisel joonisel on lillaga märgitud ökodukt ning

tumehalli joonega raudteetrass, alumisel punase piirjoonega Saarde valla haldusterritoorium, rohelise

täpiga ökodukti asukoht (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

6

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Ökodukti projekteerimise lähteülesande kohaselt koostatakse ökodukti maa-alale

maastikuarhitekti kompetentsiga isiku poolt haljastusprojekt vastavalt tüüptingimustele „Rail

Baltica maastikukujunduse ja haljastuse projekteerimise tüüpülesanne“. Lisaks teostatakse

olemasolevat täiendavad geoloogilised, ehitusgeoloogilised, hüdrogeoloogilised,

hüdroloogilised, geotehnilised ja topo-geodeetilised uurimistööd. Seejuures projekteeritakse

ökodukt järgnevaid (esitatud valikuliselt) tehnilisi tingimusi silmas pidades:

• rajatiste projekteeritud eluiga peab olema vähemalt 100 aastat;

• eelistada tuleb võimalikult hooldevabasid lahendusi. Kuluvosade olemasolul (nt

vuugid, tugiosad, piirded jne) tuleb ette näha lahendus nende vahetamiseks;

• tuleb koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate

konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid,

seisukorra hindamise kriteeriumeid (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab

konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti);

• ökodukti otsadesse peab jääma 3 m laiune läbipääs ökoduktist teisele poole raudtee

kraave;

• ökodukti ehitatakse peamiselt raudbetoonist ning betoonkivist;

• rajatise kandekonstruktsioonid peavad taluma kloriididest tingitud mõjusid;

• kui raudteerajatisel on konstruktsiooni taga muldkehas dreentoru, siis tuleb see viia

võimalikult madalale kõrgusele, kus vesi isevoolselt ära voolab. Reeglina eelistada

lahendust, kus toru on otsadest avatud ja keskelt kõrgem. Vajadusel näha toru otsade

ette uhtumiskindlustus.

Projektlahenduse seletuskirja kohaselt (Stricto Project OÜ, seisuga 20.10.2025) kulgeb

ökodukti peal metsloomade liikumiseks ette nähtud ala laiusega 60,3 m, mis kaetakse

minimaalselt 1 m paksuse pinnasega.

Lisaks ökoduktile projekteeritakse raudteeinfrastruktuuri hooldusteed ja piirnevate kinnistute

juurdepääsuteed, projektlahenduse rakendumisel ajutised ehitised, konstruktsioonid,

juurdepääsuteed ja möödasõidud. Seejuures arvestatakse projekteerimisel asjaoludega, et oleks

tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine kuni

Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide

projekteerimise/ehitamiseni. Vajadusel nähakse ette ajutised lahendused olemasolevate

süsteemide toimivuse tagamiseks. Projektlahenduse seletuskirja kohaselt (Stricto Project OÜ,

seisuga 20.10.2025) käsitletakse raudtee pikikraavide ja piirkonna vetejuhtimist ning ökodukti

all (maa sees) muldkeha rajamist vastavalt koostatavale raudtee projektile, kuid juhul kui

raudtee pikikraav saab kulgema ka ökodukti alas, nähakse ette ökodukti muldkehas betoonist

truubitoru paigaldamine.

Asuja ökoduktiga seotud Rail Balticu raudteetrassi lõigul on algatatud „Kabli – Eesti Vabariigi

ja Läti Vabariigi piiri“ keskkonnamõju hindamine1 (KMH 8), mille programm tunnistati

nõuetele vastavaks 13.08.2025. Asuja ökodukti projekteerimisel arvestatakse mh eelnimetatud

KMH alusuuringu „Ökoduktide ja väikelooma truupide analüüs Rail Baltica lõigul Pärnu –

Eesti/Läti piir„ (Tuulekaru OÜ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) tulemustega, sh meetmetega

nagu (lähtuvalt meetmete pidevast täienemisest, ei pruugi alljärgnev loetelu olla lõplik):

• rajada ökodukt maksimaalse nõlvade kaldega 10%;

1 Rail Balticu keskkonnamõjude hindamise info on koondatud siia.

7

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• ökodukti pinnasega kattes ja seda haljastades lisada risuvalle, kive jms, loomaks

mikroelupaiku ja varjevõimalusi väiksematele loomadele;

• ökodukti paremaks toimimiseks tuleb tõkestada müra ja valguse levimine raudteelt,

piirata ökodukt vähemalt 2,5 m kõrguse läbipaistmatu aia või müratõkkega.

8

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1-2, juhendmaterjalides ning avalikult

ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,

Keskkonnaagentuur, 02.12.2025), Maa-ameti kaardirakendused) sisalduvat teavet.

Lähtuvalt Pärnu maakonnaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas“, on planeeringulahendusega

suurulukite läbipääsude suudmealade tegevuste piiramiseks määratud ökoduktide ümber

piiranguvöönd vähemalt 500 m raadiuses ökodukti keskpunktist. Asuja ökodukti

maakonnaplaneeringu kohane piiranguvööndi läbimõõt on ligikaudu 1400 m, st

piiranguvööndi raadius on ligikaudu 700 m. Planeeringus on selgitatud, et ökodukti

piiranguvöönd on näidatud nihutamisruumiga ning täpne asukoht ja piirid täpsustuvad

projekteerimisel. Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva Asuja ökodukti projekteerimise

käigus täpsustunud piiranguvööndi ulatus on 500 m selle keskpunktist. Alljärgnevalt on

kirjeldatud olemasolevat olukorda ökodukti Pärnu maakonnaplaneeringust tulenevast ning

projekti käigus täpsustunud piiranguvöönditest.

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Saarde vallas Laiksaare külas (hajaasustus), kus

Saarde valla kodulehe andmetel elab 01.01.2025 seisuga 77 inimest. Piirkonna peamiseks

maakasutuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa, seejuures vaadeldaval alal majapidamisi ei

asu. Ökodukti piiranguvööndi alal, Sassi (78201:001:0011) kinnistul, asuvad kolme hoone

jäänukid (vundamendid, vare), lähim eluhoone asub ökoduktist kagusuunas ligikaudu 810 m

kaugusel Tiidu (78201:001:0020) kinnistul. Asuja ökodukti piiranguvööndisse jäävad vähemal

või suuremal määral 12 kinnistut, mis on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Asuja ökodukti piiranguvööndisse jäävad kinnistud (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Nr Tunnus Lähiaadress

1 78201:001:0286 Vangu

2 78201:001:0285 Jaagumetsa

3 78201:001:0268 Uue-Krundi

4 71001:001:0147 Laiksaare metsaonn

5 78201:001:0243 Orava

6 78201:001:0031 Aadu

7 78201:001:0150 Varese

8 78201:001:0120 Rehe

9 78201:001:0011 Sassi

10 78201:001:0064 Rautsikametsa

11 78201:001:0245 Karjalauda

12 78201:001:0221 Roosamõisa

Maa- ja Ruumiamet kaardirakenduste kohaselt (2025) asub kavandatava tegevusega hõlmatud

alal jääjärveliste setete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) pinnakatte settetüüp. Ökodukti

piiranguvööndi alal levivad peamiselt küllastumata turvastunud mullad (Gl1), leetunud

gleimullad (LkG) ning leetjas gleimullad (Gl). Lisaks levivad alal leede-turvastunud mullad

(LG1), väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad (M´, M´´) ning gleistunud nõrgalt

9

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

leetunud mullad (LkIg) (vt ka joonist 2). Põhjavesi on piirkonnas valdavalt nõrgalt kaitstud või

kaitsmata.

Joonis 2. Vaadeldava ala mullakaart, kus sinise joonega on märgitud Asuja ökodukt, lilla joonega

ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine", punase joonega ökodukti täpsustunud piiranguvöönd 500 m ökodukti keskpunktist

lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Ökodukti piiranguvööndi alale, ökoduktist ligikaudu 205 m kaugusel, ulatub ca 100 m2 ulatuses

männikud ja männisegametsad tüüpi vääriselupaik (VEPE00894). Ökodukti piiranguvööndis,

ligikaudu 240 m, 510 m ja 530 m kaugusele ökoduktist, on registreeritud teised lehtmetsad

tüüpi vääriselupaigad (VEPE00896, VEPE00879, VEP210619) ning ligikaudu 300 m, 420 m

ja 460 m kaugusele männikud ja männisegametsad tüüpi vääriselupaigad (VEPE00895,

VEP210620, VEP213518). Lisaks on ligikaudu 320 m kaugusele ökoduktist registreeritud I

kaitsekategooria musta-toonekure (Ciconia nigra; KLO9128694, viimane vaatlus aastal 2023,

pesitsust pole vaatlusaastatel märgitud juba aastast 2002) leiuala, 680 m kaugusele II

kaitsekategooria loomaliikide laanerähn (Picoides tridactylus; KLO9104116; viimane vaatlus

aastal 2006) ja väike-punalamesklase (Cucujus cinnaberinus; KLO9201667; viimane vaatlus

aastal 2023) leiualad ning 300 m, 420 m, 510 m ja 530 m kaugusele III kaitsekategooria

taimeliigi sulgjas õhiku (Neckera pennata) leiualad (kattuvus vääriselupaikadega VEPE00895,

VEP210620, VEPE00879, VEP210619) (vt ka joonist 3A). Vaadeldavale alale ei ole

registreeritud teisi kaitsealuseid objekte ega puurkaeve. Samuti ei asu alal pärandkultuuri ega

10

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

kultuurimälestise objekte. Seejuures lähim Natura 2000 ala, Laiksaare loodusala

(RAH0000310), mis kattub ühtlasi ka Laiksaare looduskaitsealaga (KLO1000237), asub

ökoduktist ligikaudu 680 m kaugusel (vt ka tabelit 2 ja joonist 4).

Joonis 3A. Kaitsealused objektid vaadeldavas asukohas (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025; EELIS,

02.12.2025)

Tabel 2. Vaadeldava ala ümbruses esinevad kaitstavad alad, nende pindala ja kaitse-eesmärgid (EELIS,

02.12.2025)

Kaitseala (KKR kood) Pindala Kaitse-eesmärgid

Laiksaare loodusala

(RAH0000310/EE0040322)

401,3 ha I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Laiksaare looduskaitseala

(KLO1000237)

401,3 ha • I lisas nimetatud elupaigatüübid - vanade

loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade

(9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning

soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080);

• I lisas nimetatud liik, mis on ühtlasi I kategooria

kaitsealune liik must-toonekurg (Ciconia nigra).

11

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 4. Laiksaare loodusala ja looduskaitseala koos Natura elupaigatüüpidega (alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025; EELIS, 02.12.2025)

Lähtuvalt käesolevas peatükis käsitletud teemadest, ei koostata käesoleva eelhinnangu

raames eraldiseisvat ning vaid Natura 2000 aladele keskenduvat eelhindamise ptk-i. Juba

kogunenud teave (kavandatava tegevuse asukoht Natura 2000 alade suhtes, kokkupuute

puudumine alade kaitse-eesmärkidega) näitab üheselt, et kavandatava tegevusega

(ökodukti rajamisega) ei ole Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele (sh olulised

elupaigad/liigid kavandatava tegevuse asupaigast piisavalt kaugel – ökoduktist ~680 m

kaugusel) võimalikku ebasoodsat mõju ette näha. Arvesse on võetud ka ELLE OÜ poolt

2023. aastal läbiviidud Natura hindamist vaadeldaval raudteelõigul. Laiksaare loodusala

ohustaks kuivendamise kaugmõju ning kuigi ehitustegevusega kaasneb ajutise põhjavee

alanduslehtri teke, pole ette näha selle ulatumist Natura 2000 alale, kuna ajutise

veetaseme alanduslehtri mõjuraadius on 77,5 m (vt täpsemalt ptk 4.4). Muude

mõjutegurite mõju ei ulatu samuti ökodukti rajamisel Laiksaare loodusalani.

Kavandatava tegevuse alal asuvad maaparandusega ja ressurssidega seotud kitsendusi

põhjustavad objektid ja nende mõjualad. Planeeringuala asub üldgeoloogilise uurimistöö

Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis. Lisaks asub projektala

maaparandussüsteemide maa-alal (6115080020071003, 6115080020071002,

6115080030020001) (vt ka joonist 5).

12

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 5. Maaparandusega seotud kitsendused kavandatava tegevuse alal, kus sinise joonega on

märgitud Asuja ökodukt, lilla joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", punase joonega ökodukti täpsustunud piiranguvöönd

500 m ökodukti keskpunktist lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

13

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähikonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonnaplaneering (2018) – planeeringus on arvestatud Rail Baltica rajamisega ning

kuigi Asuja ökodukt asub rohelise võrgustiku riigi tasandi väikeses rohekoridoris (K7), ei ole

kavandatav ökodukt võimalikus konfliktkohas (vt ka joonist 6). Maakonnaplaneeringus on

seatud üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks, mh:

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;

• tagada, et looduslike alade osatähtsus ei langeks koridorides alla 70% koridori

keskmisest läbimõõdust;

• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia

läbi keskkonnamõju hindamine;

• vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende

rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning

rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid;

• säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja

looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust

suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid

(kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel).

14

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 6. Maakonnaplaneeringu kohane rohevõrgustiku koridor (triibutatud ala), kus sinise joonega on

märgitud Asuja ökodukt, lilla joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", punase joonega täpsustunud ökodukti piiranguvöönd

500 m ökodukti keskpunktist lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (alus: Maa- ja Ruumiamet,

2025)

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (2024) – planeeringu koostamise eesmärgiks

oli Rail Baltic raudteeliini trassikoridori asukoha määramine trassilõikudes 3A, 4A ja 4H, kus

vaadeldav Asuja ökodukt ka asub. Planeeringus on toodud Rail Balticu arendamise

põhimõtted, leevendus- ja hüvitusmeetmed lähtuvalt keskkonnamõju strateegilisest

hindamisest ning planeeringu elluviimise põhimõtted ja teave. Planeeringu joonistel on

näidatud suurulukite läbipääsu eelduslik asukoht ja selle nihutamisruum kui suurulukite

läbipääsu piirkond. Suurulukite läbipääsude toimimiseks on planeeringuga suuruluki

läbipääsude ümber kehtestatud 500 meetri raadiuses piiranguvöönd arvestatuna suuruluki

läbipääsu keskpunktist. Põhijoonisel on suuruluki läbipääsu piiranguvöönd näidatud koos

nihutamisruumiga. Piiranguvööndi asukoht ja piirid täpsustuvad raudtee projekteerimisel, kui

selguvad suuruluki läbipääsude täpsed asukohad. Suurulukite läbipääsude piiranguvööndis on

kehtestatud järgmised piirangud:

• keelatud on jahipidamine;

15

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• keelatud on ulatuslike lagealade tekitamine;

• keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis takistavad

loomade ligipääsu läbipääsule;

• keelatud on maavarade kaevandamine.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha

määramine“uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas keskkonnamõju

strateegiline hindamine (2024) – KSH eesmärk on kiire raudteeühenduse rajamisega

kaasneva keskkonnamõju prognoosimine ja hindamine, alternatiivide kirjeldamine ja

hindamine, positiivsete mõjude, sh hinnatavate alternatiivide eeliste väljatoomine ning

võimalike negatiivsete mõjude vältimise ja leevendamise meetmete kavandamine, et tagada

keskkonnakaalutluste integreerimine maakonnaplaneeringusse. Töö käigus uuriti seejuures

kõiki raudtee kavandamisega seotud olulisi keskkonnaaspekte ja nendega seotud võimaliku

mõju avaldumise tagajärgi. KSH tulemusena valmis nimekiri leevendavatest asjakohastest

meetmetest, millest olulisimad on seotud järgnevaga (esitatud valikuliselt, lähtuvalt Asuja

ökodukti piirkonna eripäradest):

• müra ja vibratsiooni tõkestavad meetmed (eelkõige barjäärid müraleviku

tõkestamiseks) nii inimese tervisele avalduvate mõjude ennetamiseks kui ka

tundlike elupaikade kaitseks;

• elupaikade fragmenteerumist takistavad meetmed (nt loomapääsud);

• elupaikade kvaliteedi muutust takistavad meetmed (eelkõige pinnaveerežiimi ja vee

kvaliteedi säilimist tagavad meetmed);

• juurdepääsu tagamine nii ehitus- kui kasutusaegselt nii elukohtadele, kui põllu- ja

metsamaadele;

• õnnetuseriskide vältimise ja tagajärgede mõju vähendamisega seotud meetmed.

Saarde valla üldplaneering (2008) – Asuja ökodukt asub rohevõrgustiku väikse tähtsusega

riikliku tasandi tugialal (T7). Rohelise võrgustiku toimimiseks on seatud tingimused:

• säilitada tuleb alade terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist;

• ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamiseks, peab väljaspool elamu- ja

tootmisalasid edaspidi lähtuma rohelisest võrgustikust;

• tugialal ei tohi looduslike alade osatähtsus langeda alla 90%. Tuleb tagada alade

läbimõõdud/pindala ja kompaktsus. Tuleb vältida asustuse tekkimist ja uusehitisi (sh

uued tehnokoridorid). Keelatud on asfalteeritud teede rajamine ja olemasolevate

pinnasteede asfalteerimine. Tugialal paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse)

sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks

kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti.

Saarde valla üldplaneering (koostatav; vastu võetud Saarde vallavolikogu 21.11.2024

otsusega nr 1-3/161) – üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus sätestatud.

Üldplaneeringus on arvestatud nii Rail Baltic raudteetrassi kui ka kavandatava Asuja

ökoduktiga. Raudteetrass lõikab seejuures rohevõrgustiku tugiala pooleks (vt ka joonist 7).

Üldplaneeringuga on seatud tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks, mh:

16

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida looduslike alade

killustamist, metsade majandamisel arvestada metsa majandamise hea tava reegleid ja

vajadust säilitada rohelise võrgustiku sidusus;

• tagada, et looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus tugialadel ei

langeks alla 90% pindalast;

• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia

läbi keskkonnamõju hindamine;

• Rail Baltic raudtee rajamisel tuleb ehitada välja suurulukite läbipääsud (ökoduktid ja

läbipääsud loomadele nn kombineeritud lahendusega), et tagada rohelise võrgustiku

sidusus ja suurulukitele läbipääsu võimalus;

• rohelise võrgustiku sidususe ja ökoduktide toimivuse tagamiseks moodustatakse Rail

Baltic raudtee ökoduktidele suudmeala (kuni 500 m ökodukti keskpunktist), seejuures

arvestada, et:

o ökoduktide suudmealadel ja neid ümbritsevatel elupaikadel tuleb tagada

loomadele soodne ja inimtegevusest võimalikult vähe häiritud keskkond.

Häiringuid suudmealade piirkonnas ja nende vahetus ümbruses tuleb vältida;

o ökoduktide toimivuse tagamiseks on oluline säilitada suudmealade piirkonnas

looduslikud kooslused ja mitte takistada loomade liikumist. Suudmealade

piirkonnas on keelatud loomade liikumist takistavate uute teede, tarade,

hoonete ja rajatiste ehitamine, välja arvatud olemasoleval õuemaal;

o suudmealadel ei tohi muuta olemasolevat maakasutust (muuta maakasutuse

sihtotstarvet) tehislikumas suunas, va läbipääsude rajamise vajadust põhjustava

taristuobjekti rajamiseks;

o suudmealade piirkonnas tuleb säilitada puistu sidusus ökodukti rajatiste ja

ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel. Ökodukti toimivuse ja rohelise

võrgustiku sidususe tagamiseks tuleb suudmealade piirkonnas maaomanikel

metsa majandades ja raieliiki valides arvestada, et suudmealade piirkonna

metsad toimivad ökoduktile juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa

majandada viisil, mis tagab puistu sidususe ja toetab loomade ökoduktini

jõudmist. Raiete planeerimisel tuleb teha koostööd ökodukti omanikuga juba

enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile ja kaasata vajadusel eksperte, et

koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohelise

võrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu.

17

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 7. Saarde valla koostatava üldplaneeringu (kaardiandmed seisuga 08.07.2024) kohane rohelise

võrgustiku tuumala (roheline ala) Asuja ökodukti piirkonnas, kus sinise joonega on märgitud Asuja

ökodukt, lilla joonega ökodukti piiranguvööndi ala Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine", punase joonega täpsustunud ökodukti piiranguvöönd 500 m

ökodukti keskpunktist lähtuvalt projektist, halli joonega raudteetrass (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Saarde valla arengukava 2026-2035 (2025) – arengukava strateegilise valdkonna nr 1 (hea

elukeskkonna igas eas inimesele) strateegiline eesmärk A3 (transport – ühistranspordi

kasutamise võimalused on paremad) haakub laiemalt Rail Balticu rajamisega. Ökodukti

rajamise seostub seejuures arengukavaga seatud strateegilise eesmärgiga A7 (keskkond) –

väärtustatud looduskeskkond, rohevõrgustiku arendamine ning taastuvenergia tootmise ja

keskkonnasäästlike energialahenduste propageerimine.

Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid, kuid vaadeldavas

piirkonnas puuduvad nii menetluses olevad või kehtestatud detailplaneeringud.

18

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab kas tegevuse elluviimisega

kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme ehk ebasoodsaid mõjusid (mh koosmõjus muude

mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate teiste tegevustega) ja vajadusel mõjude tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse

vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

Käesolevas peatükis on hinnatud vaid Asuja ökodukti rajamisega seotud mõju, kuivõrd Rail

Baltica raudteetrassiga seotud mõju käsitlevad raudteeprojekti raames läbiviidavad

keskkonnamõju hindamised. Asuja ökodukti ümbruses puuduvad muud tegevused, millega

kaasneks koosmõju ökodukti rajamisega. Ökodukti enda näol on tegemist raudtee rajamise

elustiku mõjude leevendusmeetmega ning seega võib järeldada, et ökodukt pigem aitab

vähendada raudteega kaasnevaid ebasoodsaid mõjusid.

4.1 Maa ja maakasutus

Asuja ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonn (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa,

15% kaitsealune maa), Vangu (78201:001:0286; 100% maatulundusmaa) ja Uue-Krundi

(78201:001:0268; 100% maatulundusmaa) kinnistutele, milledest ökodukt hõivab ligikaudu

6,8 ha suuruse ala. Kavandatava tegevuse elluviimine toob kaasa muutusi maakasutuses –

ökodukt rajatakse metsamaale, toimub maapinna hõivamine, mille läbi väheneb loodusliku

maa osakaal. Ökodukt rajatakse leevendusmeetmena üle kavandatava Rail Baltica

raudteetrassi. Ökodukt parandab maakasutuse funktsionaalset sidusust kahel pool Rail Baltica

19

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

trassi, kuna ühendab muidu katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Ökodukti

piiranguvööndis kehtestatud tingimused, mis keelavad jahipidamise, ulatuslike lagealade

tekitamise, liigpääsu takistavate hoonete ja rajatiste ehitamise ja maavarade kaevandamise

omavad mõju eeskätt võrreldes senise maakasutusega seoses jahipidamise piirangute ja

ulatuslike lagealade tekke keelamisega. Kuid siiski ei tähenda see, et alal oleks metsa

majandamine täielikult keelatud ja olemasolevat metsamaad saab selle senisel otstarbel edasi

kasutada.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk olulise negatiivse mõju eelduseid.

4.2 Märgalad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja/või

kallastega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos merekeskkonnaga, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

Põhjavesi on piirkonnas nõrgalt kaitstud või kaitsmata, st vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi

maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud või kaitse praktiliselt

puudub. Kavandatava tegevuse elluviimisel asendataks ehitustööde käigus ökodukti alune

pinnas kuni 3 m sügavuselt. Lähtuvalt aga asjaolust, et piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud

või kaitsmata (põhjaveekihil lasub 20–40 m või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht),

võib tekkida vajadus põhjavee väljapumpamiseks ning vee tõkestamiseks.

Põhjavee reostumise risk kaasneb eeskätt ehituse ajal seoses kütuse või õlide leketega

ehitusmasinatest. Kuna põhjavesi on nõrgalt kaitstud, on oluline vältida lekkeid. Projekt näeb

ette tankimise keelu ehitusalal, õlipüüdmismattide kasutamise ja kohustusliku reostustõrje

komplekti olemasolu. Tõenäosus põhjavee saastumiseks ehitusperooodil on madal ja mõju

välditav. Leevendusmeetmed on esitatud käesoleva alaptk-i lõpus.

Koha-spetsiifiliste andmete puudumisel saab vee väljapumpamise mõju raadiust hinnata

vabapinnalisele põhjaveele Sichardti (Sichardt, 1928) valemiga:

0 = √,

kus s – alanemine (m)

k – filtratsioonimoodul (m/s)

C – empiiriline kalibreerimisfaktor.

Radiaalse voolu puhul on C tavaliselt 3000 (Environment Agency 2007).

Valemi kasutamiseks on vajalik teada piirkonna kivimite filtratsioonimoodulit (e

filtratsioonikoefitsienti). Maa- ja Ruumiamet kaardirakenduste kohaselt (2025) asub

kavandatava tegevusega hõlmatud alal jääjärveliste setete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi,

savi) pinnakatte settetüüp. Kvaternaari setete filtratsioonikoefitsient on sageli 5-10 m/d (Eesti

20

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Geoloogiakeskus, 2001). Kui arvestada filtratioonikoefitsienti 10 m/d ja et vett on vaja välja

pumbata kuni 2,4 m ulatuses2, siis Sichardti valemiga arvutades võib ehitusaegne alanduslehter

ulatuda arvutuslikult 77,5 m-ni.

Ehitustööde teostamise aegsed aspektid ei ole aga sellised, mis nõuaksid KMH

menetlusprotsessi algatamist. Ökodukti kasutamisega pole põhjust eeldada ka sademevee

reostumist, mis võiks mõjutada põhjavee kvaliteeti.

Vaadeldav ala asub maaparandussüsteemide maa-alal (6115080020071003,

6115080020071002, 6115080030020001) ning ökodukti rajamiseks on tarvis alal teatav arv

kraave osaliselt või täielikult sulgeda või ümber ehitada. Projekteerimisel arvestatakse

asjaoludega, et oleks tagatud maaparandussüsteemide ja kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu

toimima jäämine kuni Rail Baltica põhitrassi ja lõplike maaparandus- ja drenaažisüsteemide

projekteerimise/ehitamiseni. Maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemiseks on vaja küsida

kooskõlastus/tingimused Maa- ja Ruumiametist.

Kasutusperioodil puuduvad mõjud veekeskkonnale. Ökodukt ei tõkesta vee liikumist, kuna

rajatakse drenaaž muldkeha sisse ja drenaaž ehitatakse isevoolseks. Ökodukt ei tekita juurde

uusi veekogumise alasid, samuti ei moodustu alal hüdroloogilisi barjääre ega tõkestata

looduslikku äravoolu.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-

s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

(kütuse, kemikaalide jmt) sattumine keskkonda (sh põhjavette), sh tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse hoidmise alad ning

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada (maaparandussüsteemi) kraavidest

kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

• lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1) peavad

ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad olema sellised,

kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine pinnasesse (sh põhjavette).

Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms kanduvad ladustamisalast

väljapoole, satuvad pinasesse või põhjavette, tuleb laialikandunud materjalid ja jäätmed

koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase- või veereostus koheselt likvideerida;

• ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde alal

reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis

võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat,

Päästeametit ja Keskkonnaametit;

• betoonivalu ajal peab takistama betoonisegust välja nõrguva vee, tsementpiima või

betoonilisandite infiltratsiooni pinnasesse ja põhjavette. Sobiv tehnoloogiline viis

selleks valida ehituse käigus, kaaluda võib vajadusel ökodukti taldmiku alla

2 September 2025 seisuga on Asuja ökodukti alal pinnaveetase 23,4 m ning kavandatava ehituskaeviku põhi 21,0

m. Sellest lähtuvalt on vaja vett välja pumbata 2,4 m ulatuses.

21

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

geomembraani paigaldamist. Juhul, kui ehitusplatsil toimub betooniautode ja/või

betoonipumpade pesu, siis peab olema tagatud, et pesuvesi ei saaks valguda otse

pinnasesse (nt kogutakse pesuveed plastikust või metallist mahutisse või

geomembraaniga vooderdatud kaevikusse);

• maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Maa- ja Ruumiamet kaardirakenduste kohaselt (2025) asub kavandatava tegevusega hõlmatud

alal jääjärveliste setete (klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi) pinnakatte settetüüp. Ökodukti

piiranguvööndi alal levivad peamiselt küllastumata turvastunud mullad (Gl1), leetunud

gleimullad (LkG) ning leetjas gleimullad (Gl). Lisaks levivad leede-turvastunud mullad (LG1),

väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad (M´, M´´) ning gleistunud nõrgalt leetunud

mullad (LkIg). Kavandatava tegevuse elluviimisega lisatakse metsamaale tehislik objekt –

ökodukt laiub ligikaudu 6,8 ha suurusel alal. Kavandatava tegevusega muudetakse loodusliku

pinnase struktuuri, kasvupinnas eemaldatakse ning pinnast asendatakse kuni 3 m sügavuselt.

Tegemist on alaga, kus ei ole olulisi ja/või keskmisest väärtuslikemaid ökoloogilisi

kooslusi/ohustatud pinnaseressurssi, mistõttu pole kavandatava tegevuse elluviimisega olulist

ebasoodsat mõju ette näha. Seejuures on võimalik välja kaevatud kasvupinnast taaskasutada

ökodukti haljastuse rajamisel (projektala korrastamisel/vertikaalplaneerimisel).

Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid,

tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Samuti kannavad veokid ja

ehitusmasinad ehitusobjektil liikumisega laiali tolmu. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed,

ökodukti kasutusest heitgaase keskkonda ei lisandu. Tolmu teke ja levik on võimalik ka

erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavatelt muldkehalt), kuid haljastuse rajamise järgselt

see erosioon suuresti lakkab. Seejuures on Rail Baltica ehituses kujunenud tavapraktikaks teede

puhastus/harjamine, vähendamaks tolmu edasi kandumist. Seega ei mõjuta Asuja ökodukti

rajamine õhu ja kliimaga (sh oht keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk

negatiivselt.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.6 Maavarade kasutus

Objekti jaoks kasutatav ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid

sellistele ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Materjalide ja maavarade

kasutamisel lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole

näha. Seejuures tehakse Asuja ökodukti tarbeks kaevetöid mahus 34 097 m3, millest enamuse

moodustab kasvumulla eemaldamine (32 137 m3) ning väiksema osa vundamendi kaeve (1960

m3). Kohapeal kasutatakse ökodukti ümbritseva muldkeha rajamiseks ära kogu väljakaevatav

pinnase (kaevise) maht, seejuures on ökoduktile kasvumulla kihi rajamiseks ning mitte-

struktuurse täitepinnase tarbeks vaja materjali juurde transportida. Ehitusmaavarade

kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse aga maardlate/mäeeraldiste kasutuselevõtul

kaevandamisloa taotlemise käigus. Ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine lahendatakse

riiklikul tasemel.

Kavandatav Asuja ökodukt asub Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruumis, mille läbiviimist kavandatava tegevusega ei takistata. Lisaks saab ka välja tuua,

22

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on asunud Kliimaministeeriumi taotlusel ette

valmistama Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamise lõpetamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Asuja ökodukti rajamine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Jäätmetest tekivad tegevuse käigus

peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette

näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb

ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Ökodukti kasutusperioodil jäätmeid olulistes

kogustes ei teki. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt kehtivale korrale.

Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja

jäätmetekke osas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida tulenevalt

nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse

ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib ajutiselt ladustada ainult

inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada

jäätmeseaduses, Saarde valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004

määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

4.8 Maastik (sh pinnavormid)

Asuja ökodukti rajamine mõjutab piirkonna maastikuilmet ning mis eelkõige võib mõjutada

piirkonnas elavaid metsloomi. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik maa-ala 6,8 ha,

millest metsa raadamine on vajalik hinnanguliselt 4,8 ha ulatuses (vahetult ökodukti alla jääv

metsaala). Seejuures tuleb silmas pidada, et osaline metsa raadamine (sh vaadeldaval alal)

toimub Rail Baltica raudteetrassi välja ehitamisel igal juhul. Metsa raadamine avardab praegust

maastikupilti. Ökodukti rajamise järgselt tekib maastikuliselt võrreldes praeguse olukorraga

loodusesse kõrgem objekt. Kuid arvestades asjaolu, et see paikneb keset metsaala, mille

läheduses puudub asustus või ka suuremad teed, kust ökodukt oleks vaadeldav, siis sellega

maastikuilmele olulist mõju ei kaasne. Muuhulgas rajatakse Asuja ökoduktile piirkonda

sobituv haljastus koostöös haljastuseksperdiga, mis leevendab maastikuilme muutuse mõju.

Ökodukti rajamine võimaldab seejuures loomadele turvalist ülekäiku üle raudteetrassi.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Ökodukt parandab rohevõrgustiku sidusust kahel pool Rail Baltica trassi, kuna ühendab muidu

katkestatavad elupaigad ja rohevõrgustiku koridorid. Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt 2022.

23

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

aastal läbiviidud töös „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning nendega seotud ulukirajatiste toimivuse

seire“ leiti, et metsloomad on ökoduktide kasutamise omaks võtnud, seejuures kasutavad

seirekohtades ökodukti kõik potentsiaalsed piirkonnas leiduvad sihtliigid ööpäevaringselt.

Seega on ökodukti rajamine oma olemuselt Rail Baltica raudtee mõjusid leevendav objekt ja

seeläbi kaasneb ökodukti rajamisega pigem positiivne mõju looduslikule mitmekesisusele.

Kavandatava Asuja ökodukti alale ei jää ühtegi siseriiklikku ega rahvusvahelist kaitsealust

objekti. Lähim Natura 2000 ala, Laiksaare loodusala (RAH0000310), mis kattub ühtlasi ka

Laiksaare looduskaitsealaga (KLO1000237), asub ökoduktist ligikaudu 680 m kaugusel, kuid

ptk-s 2 esitatud teave näitab üheselt, et mõju loodusalale ja looduskaitsealale puudub. Ökodukti

piiranguvööndi alale, ökoduktist ligikaudu 205 m kaugusel, ulatub ca 100 m2 ulatuses

männikud ja männisegametsad tüüpi vääriselupaik (VEPE00894). Ökodukti piiranguvööndis,

ligikaudu 240–530 m kaugusele ökoduktist, on registreeritud teised lehtmetsad tüüpi

vääriselupaigad (VEPE00896, VEPE00879, VEP210619) ning ligikaudu 300–460 m

kaugusele männikud ja männisegametsad tüüpi vääriselupaigad (VEPE00895, VEP210620,

VEP213518). Lisaks on ligikaudu 320 m kaugusele ökoduktist registreeritud I kaitsekategooria

musta-toonekure (Ciconia nigra; KLO9128694, viimane vaatlus aastal 2023, pesitsust pole

vaatlusaastatel märgitud juba aastast 2002) leiuala, ligikaudu 680 m kaugusele II

kaitsekategooria loomaliikide laanerähni (Picoides tridactylus; KLO9104116; viimane vaatlus

aastal 2006) ja väike-punalamesklase (Cucujus cinnaberinus; KLO9201667; viimane vaatlus

aastal 2023) leiualad ning 300–530 m kaugusele III kaitsekategooria taimeliigi sulgjas õhiku

(Neckera pennata) leiualad (kattuvus vääriselupaikadega VEPE00895, VEP210620,

VEPE00879, VEP210619).

Vääriselupaikade ning sulgjas õhiku leiualade säilimist kavandatava tegevusega ei mõjutata,

kuna need ei jää ehitusalale, vaid valdavalt ökodukti toimimiseks seatud piiranguvööndisse.

Vastavalt ei ulatu VEPini ka ökodukti tarvis raadatavast alast valgustingimuste muutuste mõju

ega võimalik veerežiimi mõjutamise mõju lähtuvalt asjaolust, et ehituskaevikust pinnavee

väljapumpamisega kaasneva alanduslehtri mõju ulatub arvutuslikult 77,5 m kaugusele (vt

lähemalt ptk-st 4.4) ning lähim vääriselupaik asub kavandatavast Asuja ökoduktist 240 m

kaugusel.

Must-toonekure kaitse tegevuskava (2018) kohaselt on liigile väikese mõjuga ohuteguriteks

lindude tahtlik tapmine, munade ja poegadega kauplemine, keskkonnamürgid, hukkumine

elektritaristutes. Keskmise mõjuga ohuteguriteks on teadmata pesapaikade hävimine ning

pesitsusaegne häirimine. Suure mõjuga ohuteguriteks on elupaikade killustumine,

toitumisalade degradeerumine ning looduslikud mõjutegurid. Peamiseks must-toonekure

arvukust ja levikut piiravaks faktoriks on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse

vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist, seejuures pesitsuspaiga valikut mõjutab

oluliselt metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus. Must-toonekurg on loodusliku

metsamaastiku lind, kelle elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate

toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid, seejuures on liik Eestis

pesapaiga suhtes väga valiv. Musta-toonekure leiuala on registreeritud ökodukti

piiranguvööndisse, kus ehitustegevust ei toimu ning mille eesmärk on tagada ökodukti

toimimine.

EELISe (02.12.2025) kohaselt on laanerähni ohustavateks teguriteks metsade majandamine,

mille tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala. Liigi

elupaikade säilitamine eeldab raietest loobumist, mistõttu on majanduspiiranguna ette nähtud

kuni 100 m kauguseni punktobjektist uuendus- ja sanitaarraiete võimalik keeld. Väike-

24

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

punalamesklast ohustavad lageraie tulemusel haavametsade killustatus ja haabade

väljaraiumine enne, kui need liigile sobivasse ikka jõuavad. Kavandatav tegevus ei ulatu

laanerähni ja väike-punalamesklase leiualadele ega laanerähni uuendus- ja sanitaarraie

keelualale, mistõttu puudub ka elupaikadele võimalik mõju eeldus. Võimaliku müra häiringu

leevendusmeetmena on planeeringus sätestatud ehitustöödele ajaline piirang 01.03-30.06.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ELLE OÜ, 2024) KSH-s leiti, et raudteetrassi

ehitusetapis tekib ajutisi ja lokaalseid mürahäiringud, mis ulatuvad eeldatavalt paarisaja meetri

kaugusele tööde teostamise kohast. Eelnevast lähtuvalt tuleks enne ehitustööde tegemist

ornitoloogi poolt fikseerida, kas must-toonekurg on alale tagasi pesitsema tulnud. Kui on,

tuleks pesitsusrahu ajal vältida ka mürarikaste tööde tegemist. Mürarikka tegevusena

käsitletakse tegevust, mille müratase kaitsealuse linnuliigi pesakohas/mängukohas ületab

pesitsusperioodil järgmisi näitajaid: keskmine müratase 40 dB ja impulssmüra 55 dB. Kuid

vaatamata sellele, kas must-toonekurg registreeritud alal pesitseb või mitte, tuleb arvestada

raadamistööde tegemisel pesitsusrahuga – hoiduda raietöödest 15.aprillist vähemalt 15. juulini.

Eelnimetatud meetmed kattuvad ka KMH8 alusuuringus (Tuulekaru OÜ ja

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) toodud meetmetega. Eelnimetatud KSH-s (ELLE OÜ, 2024)

toodi must-toonekure leiuala osas asjakohase leevendusmeetmena välja ka kokkupõrkeohu

vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad lindudele nähtavaks ning

kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised.

Rohelise võrgustiku planeerimisel on Saarde valla üldplaneeringus arvestatud ka Rail Baltica

raudteetrassiga. Asuja ökodukt on ühenduseks rohevõrgustiku kahe tugiala vahel, seejuures

tagatakse strateegilistes planeerimisdokumentides (maakonnaplaneering, üldplaneering)

toodud rohelise võrgustiku toimimiseks seatud tingimuste järgimine.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

• enne ehitustöödega alustamist tuleks ornitoloogi poolt fikseerida, kas must-toonekurg

on alale tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks mürarikaste tööde tegemist mitte

planeerida pesitsusrahu ajale;

• järgida ehitustöödele seatud ajalist piirangut 01.03-30.06, vähendades seeläbi ka

mürahäiringuid piirkonnas pesitsevatele linnuliikidele;

• pesitsusrahu ajal on keelatud raadamistööde tegemine perioodil 15. aprillist vähemalt

15. juulini;

• kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde algust tuleb

pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 "Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord;

• kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad tarad

lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust parendavad märgised.

4.10 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised

väärtused (vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Kavandatava tegevusega hõlmatud ala asub Saarde vallas Laiksaare külas hajaasustusega alal,

seejuures vaadeldaval alal majapidamisi ei asu ning lähim eluhoone asub ökoduktist

25

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

kagusuunas ligikaudu 810 m kaugusel Tiidu (78201:001:0020) kinnistul. Arvestades tegevuse

iseloomu, kaugust lähimast elamust ning mastaapi, pole kavandatava tegevuse elluviimisel ette

näha negatiivse ehk ebasoodsa mõju tekkimist piirkonna elanikkonnale, nende tervisele,

heaolule ega varale.

Vaadeldaval alal ei asu pärandkultuuri objekte ega kultuurimälestisi. Lisaks ei seostu

kavandatava tegevuse elluviimine müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga

käesoleva teemavaldkonna (elanikkonna) mõistes.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid.

4.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

4.12 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 4.1–4.11 esitatud infost, ei ole Asuja ökodukti rajamisega olulise

negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevuses.

..

26

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Pärnu maakonda

Saarde valda Laiksaare külla kavandatav Asuja ökodukt üle Rail Baltica raudteetrassi. Asuja

ökodukt on kavandatud Laiksaare metsaonn (71001:001:0147; 85% maatulundusmaa, 15%

kaitsealune maa), Vangu (78201:001:0286; 100% maatulundusmaa) ja Uue-Krundi

(78201:001:0268; 100% maatulundusmaa) kinnistutele, ligikaudu 6,8 ha suurusele alale.

Kavandatava tegevuse eesmärk on vähendada Rail Baltica raudteetrassi mõju ümbritsevale

looduskeskkonnale, tagades loomade liikumiseks vajaliku läbipääsu konfliktalades. Rail Baltic

raudteeliini trassi koridor ning võimalike ökoduktide asukohad tulenevad Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H planeeringulahendusest.

Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (mh

otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve

või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad

osapooled või vajadus tuvastatakse.

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk 4.12 esitatud infost, ei ole Asuja ökodukti rajamisega negatiivse ehk

ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on

võimalik rakendada ptk-s 4.4, 4.7 ja 4.9 toodud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Seega otsustaja saab otsustada ka esitatud

tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid alljärgnevad:

• Ptk 4.4:

o ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud aladel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete (kütuse, kemikaalide jmt) sattumine keskkonda (sh

põhjavette), sh tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,

kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

(maaparandussüsteemi) kraavidest kaugemale kui 25 m. Juhul kui eelmainitud

alade ja objektide paiknemine kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks

välistatud reostuse sattumine pinnasesse. Mitte töökorras olevaid

reostusohtlikke masinaid ei tohi kasutada;

o lähtuvalt koostatavast Rail Baltica KMH 8 meetmekavast (vt täpsemalt ptk 1)

peavad ehitusmaterjalide ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad

olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine või sattumine

pinnasesse (sh põhjavette). Juhul, kui materjalid, jäätmed, ohtlikud ained vms

kanduvad ladustamisalast väljapoole, satuvad pinasesse või põhjavette, tuleb

laialikandunud materjalid ja jäätmed koheselt kokku koguda, tekkinud pinnase-

või veereostus koheselt likvideerida;

o ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete

töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks (tööde

alal reostustõrjevahendid) ja nende puhul vastavalt tegutsema.

27

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja

koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit;

o betoonivalu ajal peab takistama betoonisegust välja nõrguva vee, tsementpiima

või betoonilisandite infiltratsiooni pinnasesse ja põhjavette. Sobiv

tehnoloogiline viis selleks valida ehituse käigus, kaaluda võib vajadusel

ökodukti taldmiku alla geomembraani paigaldamist. Juhul, kui ehitusplatsil

toimub betooniautode ja/või betoonipumpade pesu, siis peab olema tagatud, et

pesuvesi ei saaks valguda otse pinnasesse (nt kogutakse pesuveed plastikust või

metallist mahutisse või geomembraaniga vooderdatud kaevikusse);

o maaparandussüsteemi maa-alal tööde tegemine kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga.

• Ptk 4.7:

o tööde piirkonnas peavad olema jäätmekogumismahutid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks

määratud ajutisse ladustamiskohta. Väljaspool jäätmekogumismahuteid võib

ajutiselt ladustada ainult inertseid jäätmeid ehk püsijäätmeid. Jäätmed tuleb

ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt

jäätmeseaduses kirjeldatud viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses, Saarde valla

jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral

pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

• Ptk 4.9:

o enne ehitustöödega alustamist tuleks ornitoloogi poolt fikseerida, kas must-

toonekurg on alale tagasi pesitsema tulnud. Kui on, tuleks mürarikaste tööde

tegemist mitte planeerida pesitsusrahu ajale;

o järgida ehitustöödele seatud ajalist piirangut 01.03-30.06, vähendades seeläbi

ka mürahäiringuid piirkonnas pesitsevatele linnuliikidele;

o pesitsusrahu ajal on keelatud raadamistööde tegemine perioodil 15. aprillist

vähemalt 15. juulini;

o kaitsealuste kuklasepesade esinemise korral enne raadamis- ja ehitustööde

algust tuleb pesad teisaldada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248

"Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord;

o kokkupõrkeohu vältimiseks rakendada tarastamisel lahendusi, mis muudavad

tarad lindudele nähtavaks ning kontaktliinidele paigaldada nähtavust

parendavad märgised.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH algatamiseks

vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks.

Otsustaja saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise

üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelhinnangu läbiviimisel

ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud

teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja

ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pädevuses.

28

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

29

Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 02.12.2025

seisuga;

• Eesti Geoloogiakeskus. (2001). Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Seletuskiri.

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Eesti%20p%C3%B5hjavee%20kaitstuse%20kaardi%20seletuskiri.pdf

• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused. (2025)

• Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. (2018).

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-

05/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf

• Pärnu maakonnaplaneering. (2018). https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning/detail/10100023

• Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”. (2012).

https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10102111

• Saarde valla arengukava 2026-2035. (2025).

https://saarde.ee/documents/119303/32120547/Arengukava+2018-

2028+p%C3%B5hitekst.pdf/3f467a12-15fa-42fc-8b2d-03b2e1fd4fb0

• Saarde valla üldplaneering. (2008). https://saarde.ee/uldplaneering

• Saarde valla üldplaneering. (2025). https://saarde.ee/uldplaneering

Nimekirja alusel 18.12.2025 nr 16-12/25-17633-001

Asuja ökodukti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2511271/26305 Asuja ökodukti ehitamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 05.01.2026 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2511271/26305.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1.Rail Baltica Pärnumaa Asuja ökodukti eelprojekti KMH eelhinnang 2.Asuja ökodukti KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3.Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Koopia: [email protected], [email protected]

Raili Kukk +372 667 2186 [email protected]