Vaie RTK 20.11.2025 otsuse nr 11.3-1/25/5307 „taotluse rahuldamata jätmise kohta“

OTSUS 17.11.2025 nr 11.3-1/25/5245

taotluse rahuldamise kohta

Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele

liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme

määrus) § 16 lõike 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või rakendusüksus) otsustab:

1. Rahuldada Aktsiaselts Keila Vesi (edaspidi toetuse saaja), registrikood 10221854, asukoht

Ehitajate tee 7, Keila linn, Harju maakond, 31.07.2025. a toetuse taotlus

registreerimisnumbriga Kliima2.9.01.25-0137 projekti „Keila Kooli Pargimaja liginullenergia

korpuse ehitamine“ rahastamiseks.

2. Projekti partner on Keila Linnavalitsus (registrikood 75014422, aadress Keskväljak 11, Keila

linn, Harju maakond).

3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 4 000 000,00 (neli miljonit) eurot.

4. Toetuse määr on 64 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 2 560

000,00 (kaks miljonit viissada kuuskümmend tuhat) eurot.

5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 36 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus

vähemalt 1 440 000,00 (üks miljon nelisada nelikümmend tuhat) eurot.

6. Otsusega määratud abikõlblike kulude maht väheneb, kui projekti tegevuste, maksetaotluste

menetluse, hankelepingu kontrollimise või järelevalve käigus selgub, et tehtud kulud ei ole

abikõlblikud.

7. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.09.2025 - 31.12.2028.

8. Toetuse saaja on kohustatud toetust kasutama ja projekti ellu viima kooskõlas taotlusega ja

selle lisadega ning vastavalt meetme määruses ja käesolevas otsuses sätestatule, sealhulgas:

8.1. toetust kasutama ja projekti ellu viima kooskõlas toetuse taotluse ja selle lisadega ning

vastavalt meetme määruses sätestatud nõuetele;

8.2. võimaldama RTK-le riigihangete registris vaatlejana juurdepääsu kõikidele hankega

seotud dokumentidele;

8.3. tagama projekti elluviimisesse kaasatud projekti partneriga sõlmitud koostöökokkuleppe

ja muude asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise

partneri poolt;

8.4. sõlmima hankelepingu, mis sisaldab liginullenergiahoone ehitamise tegevust, ühe aasta

jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine

on viibinud temast mitteoleneval põhjusel;

8.5. esitama RTK-le hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist;

8.6. tagama meetme määruses sätestatud kohustuste täitmise ning projekti eduka elluviimise

taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel;

8.7. saavutama taotluses sätestatud tulemused ning tagama projekti raames kavandatud

tegevuste elluviimist;

8.8. tagama projekti elluviimiseks vajalike ning õigusaktides ette nähtud lubade ja

kooskõlastuste olemasolu;

8.9. toetuse kasutamisel näitama, et tegemist on riikliku toetusega, kasutades selleks riiklikku

sümboolikat vastavalt meetme määruse §-le 20;

8.10. võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti

elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse

saaja või projekti partneri valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas

raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust

toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse

toetuse saaja ja projekti partneriga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega;

8.11. võimaldama rakendusüksusel ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti

elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal;

8.12. teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud

projekti elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone

tegelikku kasutust ja planeeritavat kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või

õiged;

8.13. teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb

käesoleva projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast;

8.14. tagama, et toetuse saaja ja projekti partner peavad eraldi raamatupidamisarvestust

toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti tagama, et toetuse saaja ja projekti

partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest

selgelt eristatavad;

8.15. maksma tagasi RTK poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses

märgitud summas ja tähtajaks;

8.16. teavitama viivitamata RTK-d projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti

lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või

toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses

nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused,

kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine,

ümberkujundamine, omandisuhete muutumine, hoone kasutuse muutumine,

käibemaksukohustuslase registriandmete muutumisest jms).

9. Toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) tähenduses ning on kohustatud

lähtuma projektiga seotud riigihanke korraldamisel riigihangete seadusest, sealhulgas meetme

määruse § 191 sätestatust.

10. Projektiga seotud teabevahetus ja dokumentide esitamine toimub elektroonilise taotluste

esitamise keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu.

11. Toetuse maksmine ja lõpparuande esitamine:

11.1. Toetus makstakse välja vastavalt meetme määruse §-s 21 sätestatule;

11.2. Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks kuludokumendid ja tõendid

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte

sagedamini kui kord kuus;

11.3. Toetuse saajale võib teha toetuse ettemakse meetme määruse § 21 lõikes 51

sätestatud tingimustel ja korras;

11.4. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste tõendamist lõpparuandega;

11.5. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva

jooksul alates 31.12.2028 e-toetuse keskkonna vahendusel;

11.6. Lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt meetme määruse § 22 lõikes 2

sätestatud informatsioon;

11.7. Lõpparuandele peab olema lisatud toetuse abil ehitatud hoone kasutusluba või viide

väljastatud kasutusloale ehitisregistris.

12. Toetuse saaja kohustub esitama e-toetuse keskkonna kaudu aruanded kasvuhoonegaaside

heitkoguse kokkuhoiust projektijärgsete täisaastate kohta hiljemalt 15.02.2030, 15.02.2031 ja

15.02.2032. Aruandes peab kajastuma projekti tulemusel muutunud tarnitud energia kasutus

energiakulu ühikutes ja selle mõju kasvuhoonegaaside heitkogusele võrreldes lammutatava

hoone energiamärgisel märgitud projektieelsete näitajatega.

13. RTK teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise ning toetuse osalise või täieliku

tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest meetme määruse § 23 lõikes 1 sätestatud

alustel.

14. maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise alused on toodud meetme määruse §-s 23.

Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse §-s 73 sätestatud korras, esitades vaide

rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või

oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Anu Kukk

5786 3929

[email protected]

Andmed hoone kohta Hoone kasutusotstarve 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone O Uusehitus

Aadress Pargi tn. 2e, Keila linn Oluline rekonstrueerimine Ehitusaasta 2025 Rekonstrueerimine

Toatemperatuuriga pind 3245.7 m2 Olemasolev hoone

Madala temp.seadega pind 0.0 m2

Köetav pind 3245.7 m2

Energiatõhususarv 94 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta)

Energiatõhususarv B 105 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta) B Energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud elektrita

Energiakasutuse Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutud kokkuvõte massi või energia energia energia energia tegur energiakasutus

kogus/a mahuühik kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) - kWh/(a m2)

Elekter - - 72 595 22.4 6 002 1.8 2.0 41.0

Tõhus kaugküte 246 956 76.1 0.65 49.5

…

Summa - - 319 551 98.5 - 90 Lokaalselt toodetud ja eksporditud Omatarbe energia osakaal

kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) %

Elekter päikesest (Kliimamin.kalkulaator) 23912.00 7.4 6 002 1.8 74.9%

Elekter päikesest (koos akupangaga 50 kW) Summaarne energiakasutus Elekter Soojus Elekter Soojus

kWh/a kWh/a kWh/(a m2) kWh/(a m2)

Küttesüsteem - - - - Ruumide küte 155239 0.0 47.8 Ventilatsiooniõhu soojendamine 8771 0.0 2.7 Tarbevee soojendamine 82946 0.0 25.6 Abiseadmete elekter 3245.7 - 1.0 -

Ventilatsioonisüsteem1 33758 - 10.4 - Jahutussüsteem 2756 0.8 Abiseadmete elekter 772 - -

Valgustus 26457 - 8.2 -

Seadmed 23517 - 7.2 - Summa (tehnosüsteemide 90 505 246 956 27.6 76.1

summaarne energiakasutus) 1 ventilatsiooniõhu soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks

Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(a m2)

Ruumide küte2 135969 41.9

Ventilatsiooniõhu soojendamine3 7894 2.4

Tarbevee soojendamine (koos ringlusega)4 74651 23.0 Ruumide jahutus 634 0.2 Ventilatsiooniõhu jahutus 9011 0 2 sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis 3 arvutatud koos soojustagastusega 4 Sooja vee ringlus M 58 2024

Arvutusprogrammi nimi ja versioon IDA-ICE 5.1

23.07.2025 Paavo Kangur

Kuupäev Nimi /allkirjastatud digitaalselt/

Energiaarvutuse tulemuste esitamine

Hangitud kütused

Lokaalselt toodetud Eksporditud

1/4

ENERGIAMÄRGIS

Kaalutud energiaerikasutus 156 kWh/m²•a

Energiamärgise nr 2511584/04235 Aadress Harju maakond, Keila linn, Pargi tn 2e (Kogu

hoone) Ehitisregistri kood 121438789 Märgis kehtib kuni 31.07.2035

KEK ≤ 95 96 ≤ KEK ≤ 115 116 ≤ KEK ≤ 155 156 ≤ KEK ≤ 195 196 ≤ KEK ≤ 240 241 ≤ KEK ≤ 290 291 ≤ KEK

2/4

KAALUTUD ENERGIAKASUTUS KOONDINFORMATSIOON Energiamärgise nr 2511584/04235 Hoone kategooria Haridushoone Hoone kasutamise otstarve 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Hoone aadress Harju maakond, Keila linn, Pargi tn 2e (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 121438789 Esmase kasutuselevõtu aasta 1959 Köetav pind 3 361,2 m² sh toatemperatuuriga pind 3 107,5 m² Energiamärgise algandmete allikas 01.07.2024 - 30.06.2025

Energiamärgise väljaandja Vastutav spetsialist PAVEL TITOV

Kaalutud energiaerikasutus 156 kWh/m²•a Märgise väljaandmise kuupäev 31.07.2025 Märgis kehtib kuni 31.07.2035

KEK ≤ 95 96 ≤ KEK ≤ 115 116 ≤ KEK ≤ 155 156 ≤ KEK ≤ 195 196 ≤ KEK ≤ 240 241 ≤ KEK ≤ 290 291 ≤ KEK

3/4

Hoone energiakasutus

Süsteem Liik Energiakandja

Energiakasutus Erikasutus

kWh/ (m²•a)

Kaalumistegur

Kaalutud erikasutus,

kWh/ (m²•a)

Kogus Ühik

Soojusallikas kaugküte soojus (tõhus

kaugküte) 476416.0

kWh /a

153.3 0.65 99.7

Elektrisüsteemi liik võrk elekter 87351.0 kWh

/a 28.1 2.00 56.2

Kaalutud erikasutus kokku, kWh/(m²•a) 155.9

Tarnitud ja eksporditud energia:

Energiakandja Tarnitud energia, kWh/a

Eksporditud energia, kWh/a

soojus (tõhus kaugküte) 423000.0

elekter 87351.0

31.07.2025 4/4

ENERGIASÄÄSTUMEETMED JA SOOVITUSED KÜTTESÜSTEEM

TARBEVEE SOOJENDAMISE SÜSTEEM

VENTILATSIOONISÜSTEEM

JAHUTUSSÜSTEEM

AUTOMAATIKASÜSTEEM

VALGUSTUSSÜSTEEM

KANALISATSIOONISÜSTEEM

VÄLISPIIRDED

MUUD MEETMED

energiaaudit Energiaauditi soovitused

TÄIENDAVAD SOOVITUSED Täiendavat informatsiooni energiatõhususe kohta saab eelkõige Sihtasutuse KredEx koduleheküljelt www.kredex.ee. Hoone energiakasutuse täpsemaks kaardistamiseks ja renoveerimisplaani koostamiseks on soovitatav tellida energiaaudit. Kutselised energiaaudiitorid on leitavad aadressilt www.kutsekoda.ee/et/kutseregister. Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse omandis olevas hoones on soovitatav rakendada energiamärgisel toodud energiasäästumeetmeid energiamärgise kehtivusaja jooksul.

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Andrus Umboja Teie 04.12.2025 nr 4-2/5323

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected] Meie 15.12.2025 nr 11.1-1/25/2412-4

Vastus teabenõudele

Esitasite 05.12.2025 Riigi Tugiteenuse Keskusele teabenõude, milles väljendasite soovi tutvuda

järgmiste dokumentidega:

1. aktsiaseltsi Keila Vesi taotluse „Keila Kooli Pargimaja liginullenergia korpuse ehitamine“

lammutatava hoone KEK energiamärgis;

2. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone projekt;

3. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone energiatõhususe arvutus (ETA);

4. mõlema taotluse (Jõelähtme vallavalitsus ja aktsiaseltsi Keila Vesi) hindamiskriteeriumite

järgsete suhtarvude kujunemise arvutustabelid;

5. hindamiskomisjoni otsuse protokollid (s.h. 13.11.2025 protokoll nr 11.3-4/25/79-1);

6. aktsiaseltsile Keila Vesi väljastatud taotluse rahuldamise otsus.

Käesolevaga edastame Teile järgmised dokumendid:

1. aktsiaseltsi Keila Vesi taotluse „Keila Kooli Pargimaja liginullenergia korpuse ehitamine“

lammutatava hoone KEK energiamärgis (lisas);

2. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone eelprojekt (vastavalt riigihalduse ministri

08.12.2020 määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete

ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 10

lg 4 punktile 8);

3. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone energiatõhususe arvutus (ETA) (lisas);

4. väljavõte 13.11.2025 hindamiskomisjoni protokollist nr 11.3-4/25/79-1, mis puudutab

Jõelähtme Vallavalitsuse ja aktsiaseltsi Keila Vesi taotlusi (vt allpool);

5. mõlema taotluse (Jõelähtme vallavalitsus ja aktsiaseltsi Keila Vesi) hindamiskriteeriumite

järgsete suhtarvude kujunemine (vt allpool);

6. aktsiaseltsile Keila Vesi väljastatud taotluse rahuldamise otsus (lisas).

Hindamiskriteeriumite kujunemine

Taotluste hindamine toimus vastavalt meetme määruse § 15 lõikele 2 ja Lisa 2 metoodikale.

Hindamiskriteerium 1. Energiatõhususe saavutamine avaliku sektori hoonetes (45 p)

Hinnatakse projektiga saavutatavat energiatõhusust avaliku sektori hoonetes, võttes aluseks

kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast lammutatavate hoonete või nende osade

energiamärgise kaalutud energiakasutuse (KEK), lammutatava köetava pinna ja uue

liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arvu. Kriteerium näitab suhtarvuna, kui suur hulk

suure energiakuluga pinda jääb avaliku sektori kasutuses vähemaks ja kui palju liginullenergia

pinda tekib juurde.

Suhtarv arvutatakse alloleva valemi abil:

(X : Y) × (KEK‒100), kus X – kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast lammutatava(te)

hoone(te) köetava pinna ruutmeetrite arv; Y – uue loodava liginullenergiahoone köetava pinna

ruutmeetite arv; KEK – energiamärgisel olev kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2a); 100 –

liginullenergiahoonele vastav kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2a).

Suhtarvude alusel moodustatakse pingerida, mille alusel hinnatakse projekte järgmiselt:

- 45 punkti saab pingerea esimesel kohal olev maksimaalse suhtarvuga projekt;

- 5 punkti saab pingerea viimasel kohal olev minimaalse suhtarvuga projekt.

Pingerea esimese ja viimase koha vahel olevate projektide hindamisel kasutatakse järgmist

valemit:

45‒(45‒5) : (N‒1) : (P‒1), kus N – järjekorranumbrite arv pingereas (k.a esimene ja viimane koht);

P – konkreetse taotluse järjekorranumber pingereas.

Juhul kui on esitatud ainult üks taotlus, saab see maksimaalse hinde ‒ 45 punkti. Võrdse suhtarvu

väärtusega taotlused saavad pingereas sama järjekorranumbri.

17 projektitaotlustest maksimaalne suhtarv 330,90 ning minimaalne suhtarv 57,99.

Hindamiskriteerium 2. Lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus (25 p)

Uue hoone ehitamise vajadust ning tehtud valikute sobivust on hinnatud vastavalt esitatud

projektilahendusele ja kaalutud alternatiividele. Taotleja poolt projektis pakutud lahenduses on

arvestatud vajadusega teenust piirkonnas (kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium või

linnaosa) projektis esitatud mahus pakkuda. Kahaneva rahvastikuga piirkondades on rahvastiku

prognoosist lähtudes kaalutud alternatiive, jätkusuutlikkust ja rakendatud teenusvõrgustiku

optimeerimise võimalusi. Taotleja on kaalunud olemasoleva hoonefondi ümberkorraldamisel

alternatiive. Läbivalt on arvestatud hoone kasutuse jätkusuutlikkuse põhimõtetega ja teenuse

kasutajate sihtgruppide edasise dünaamikaga kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi

või linnaosatasandil. Ehitatava hoone pikaajaline jätkusuutlikkus on veenvalt selgitatud ja

põhjendatud. Hooneehitamisel kahaneva rahvastikuga/sihtgrupiga piirkondadesse on projekt

näiteks osa süsteemsest kohaliku omavalitsuse üksuse hoone- ja teenusvõrgustiku optimeerimise

kavast või muust sarnasest strateegiast, mis arvestab pikaajalisi rahvastikuprognoose.

Põhjendustes on vastavaltvajadusele kasutatud näiteks uuringuid ja analüüse, mis tõendavad

teenuse osutamise edasist vajadust projekti asukohas ning eeliseid alternatiivsete lahenduste ees.

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Kõik mainitu kajastub ka projekti lahenduse kirjelduses ning taotleja on leidnud sobivaima

lahenduse projekti elluviimiseks.

Hindamiskriteerium 3. Multifunktsionaalsus ja ligipääsetavus (15 p)

Hoone on projekteeritud multifunktsionaalsena või see on hõlpsasti multifunktsionaalseks

kohandatav. Võimalik on eraldada/ühendada ruume ja hoone osi. Hoone on ligipääsetav eri tüüpi

sihtgruppidele, sh liikumispuuetega isikutele, ning lahendused ligipääsetavuse tagamiseks on

kavandatud hooneloomuliku osana, ilma kohandamiste, ümberehituste ja erilahendusteta

(universaalne disain). Hoonet on võimalik kasutada eri funktsioonides, kasutades erinevaid

sissepääse jms.

Hindamiskriteerium 4. Ruumimõju ümbritsevale keskkonnale ja asukoha juurdepääsetavus

(15 p)

Hoone/hoonete/hooneosa lammutamine ja uue hoone rajamine on kooskõlas planeeringutes

kehtestatud põhimõtetega. Hoonefondi ümberkorraldamisel ei kavandata kultuurilise väärtusega

hoonete lammutamist või lammutamist toetab Muinsuskaitseameti vastavasisuline hinnang.

Ehitatav hoone asub funktsionaalselt sobivas asukohas, toetab kompaktse keskuse arenemist ja on

olenevalt sihtgrupist lihtsasti ligipääsetav jalgsi, kergliiklusvahendi või ühistranspordiga. Projekt

avaldab olulist positiivset mõju elukeskkonnale. Näiteks sobib rajatav objekt planeeringult

ümbritsevasse elukeskkonda ning sellega antakse panus säästliku ja otstarbeka maakasutuse

kujundamisse, püüdes vältida hoonestatud alade pindala laiendamist ja soodustades varem

kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Hoone kavandamisel

on korraldatud arhitektuurivõistlus ja projekti koostamisse on olnud kaasatud vähemalt volitatud

arhitekt tase 7 kutset omav ekspert. Kasutatud on BIM-tehnoloogiat.

Jõelähtme Vallavalitsuse ja aktsiaseltsi Keila Vesi projektide hindamiskriteeriumite lõikes saadud

punktid ja koondtulemused on järgmised:

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Zolin

avaliku taristu talituse juhataja

Lisa:

1. aktsiaseltsi Keila Vesi taotluse „Keila Kooli Pargimaja liginullenergia korpuse ehitamine“

lammutatava hoone KEK energiamärgis;

2. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone ETA;

3. aktsiaseltsile Keila Vesi väljastatud taotluse rahuldamise otsus.

Anna Zolin 5917 7506

[email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 19.11.2025

kehtiv kuni 19.11.2030

Alus: ÜSS2021_2027 § 20 lg 3

Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

OTSUS 20.11.2025 nr 11.3-1/25/5307

taotluse rahuldamata

jätmise kohta

Riigihalduse ministri 08.12.2020 määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele

liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi

meetme määrus) § 18 lõige 1 punkti 2 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus):

otsustab:

jätta rahuldamata Jõelähtme Vallavalitsuse (registrikood 75025973, aadress Postijaama tee 7,

Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, Harju maakond; edaspidi taotleja) 23.07.2025 esitatud taotlus

registreerimisnumbriga Kliima2.9.01.25-0124 (edaspidi taotlus) projekti „Loo Haridus- ja

tugikeskuse ehitus“ (edaspidi projekt) rahastamiseks.

1. Rakendusüksuse põhjendused ja õiguslik alus

Meetme määruse § 15 kohaselt hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi rakendusüksuse

moodustatud hindamiskomisjon, kes annab projektile hindepunkte ja moodustab pingerea

vastavalt meetme määruse lisas 2 toodud taotluste hindamiskriteeriumidele. Projekti koondhinne

kujuneb kõikide hindamiskriteeriumide järgi saadud hindepunktide liitmisel.

Vastavalt meetme määruse § 16 lõikele 4 koostatakse hindamise tulemusena üleriigiline pingerida

alates kõrgeima punktiarvu saanud taotlusest.

Pingeritta reastatud taotlusi rahuldatakse kuni taotlusvooru eelarveliste vahendite lõppemiseni, s.o

kuni regionaal- ja põllumajandusministri 03.03.2025 käskkirjaga nr 46 kinnitatud 25 000 000 euro

ulatuses.

Meetme määruse § 15 lõike 2 alusel ja hindamiskomisjoni 13.11.2025 protokolli nr 11.3-4/25/79

-1 kohaselt hinnati taotlust vastavalt hindamiskriteeriumitele järgnevalt:

1. Hindamiskriteerium 1 - energiatõhususe saavutamine. Skaala 5-45 punkti. Suhtarvu

104,74 eest sai projekt 10 punkti.

2. Hindamiskriteerium 2 - lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus.

Skaala 0 – 25 punkti, hinnati 20 punktiga. Komisjoni selgituste kohaselt ei ole esitatud

rahvastikuprognoosi joonise info arusaadav ega selgitatud. Esitatud sõnaline osa prognoosi

kokkuvõttest siiski kattub Cumulus Consulting prognoosiga. Prognoosi otse viidatud ei

olnud. Kavandatavate teenuste osutamist olemasoleva muu hoonefondi baasil (v.a

praegune hoone) ei ole piisavalt kaalutud, sh projekti elluviimiseks alternatiivina osa

teenuste teistes asukohtades korraldamist kogu hoonefondi võimalusi arvestades.

Lammutatava hoone energiaklass kasutuses olles on D, mis pigem võiks üldjuhul näidata

sobilikkust rekonstrueerimiseks. Täidetud on 7 tingimust 8-st. Esineb väiksemaid

ebatäpsusi ja puudusi esitatud info arusaadavuses.

3. Hindamiskriteerium 3 - multifunktsionaalsus ja ligipääsetavus. Skaala 0 – 15 punkti,

hinnati 10 punktiga. Komisjoni selgituste kohaselt ei tõenda projekt hoone

multifunktsionaalset kasutusvõimalust ega arvesta piisavalt eri sihtgruppide

ligipääsetavuse vajadustega.

4. Hindamiskriteerium 4 - ruumimõju ümbritsevale keskkonnale ja asukoha

juurdepääsetavus. Skaala 0 – 15 punkti, hinnati 15 punktiga. Komisjoni selgituste

kohaselt on täidetud on vähemalt viis tingimust kuuest, sh tingimus 6. Info tingimuse

täitmise hindamiseks on esitatud konkreetselt ja hinnangu andmiseks piisava selgusega.

Projekti koondhinne on nelja hindamiskriteeriumi hinde alusel 55 punkti.

Meetme määruse § 16 lõike 4 punkti 1 kohaselt koostatakse hindamise tulemusena pingerida.

Esitatud taotlus saavutas hindamise tulemusena pingereas 14. koha. Meetme eelarvest jagus raha

üksnes projektidele, mis asetsesid pingereas kohtadel 1- 12. Meetme määruse § 18 lõike 1 punkti

2 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotlus jääb hindamisel moodustunud pingereas

väljapoole taotluste rahastamise eelarvet.

Rakendusüksus selgitab, et haldusmenetluse seaduse § 15 lõigete 2 ja 3 antakse taotlejale üldjuhul

võimalus esitada oma seisukohad ja parandada taotluses esinenud puuduseid enne taotluse

rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning

puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Käesoleval juhul on tegemist voorulise

taotlemisega ehk võistleva taotlemisega, mis seab ka piirangud sellele, kas ja mida rakendusüksus

pärast taotluste vastuvõtmise tähtaega ja taotluse menetluse kestel saab taotlejalt seoses taotlusega

nõuda. Selleks, et oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine, lähtub rakendusüksus üksnes

tähtajaks esitatud ning nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusest ning selgitusi küsitakse, kui selline

vajadus on ilmne juba taotlusega esitatud andmete selgitamiseks, aga mitte taotluse täiendamiseks

või muutmiseks absoluutse positiivse tagajärje saavutamise eesmärgil, mis oleks ilmselges

vastuolus võistleva voorulise taotlemise eripära ja eesmärgiga.

Käesoleva otsuse koostamisel on rakendusüksus lähtunud taotluses esitatud andmetest. Taotlejal

ei ole vaja esitada täiendavaid seisukohti otsusele, kuna hindamise tulemusel moodustatud

pingerea alusel jääb taotlus rahuldamata ning täiendava ärakuulamise raames antud selgituste

tulemusel enam uut hindamisvooru ei korraldata. Ärakuulamisõigus vastandub võrdse kohtlemise

põhimõttele ning seetõttu on põhjendatud piirata ärakuulamisõigust ulatuses, millal see ei sobi

kokku voorulise taotlemise eesmärgiga.

2. Otsuse vaidlustamine

Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse 5. peatükis sätestatud korras, esitades

vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist

või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Sirje Allmaa

5885 4549

[email protected]

1/4

ENERGIAMÄRGIS

Kaalutud energiaerikasutus 177 kWh/m²•a

Energiamärgise nr 2511584/04665 Aadress Harju maakond, Jõelähtme vald, Loo alevik, Saha

tee 11 (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 120282172 Märgis kehtib kuni 07.09.2035

KEK ≤ 109 110 ≤ KEK ≤ 137 138 ≤ KEK ≤ 172 173 ≤ KEK ≤ 218 219 ≤ KEK ≤ 265 266 ≤ KEK ≤ 318 319 ≤ KEK

2/4

KAALUTUD ENERGIAKASUTUS KOONDINFORMATSIOON Energiamärgise nr 2511584/04665 Hoone kategooria Kontorihoone Hoone kasutamise otstarve 12201 Büroohoone

12615 Klubi, rahvamaja 12644 Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone 12319 Muu kaubandushoone 12311 Kaubandushoone 12331 Ilu- ja isikuteenuste hoone

Hoone aadress Harju maakond, Jõelähtme vald, Loo alevik, Saha tee 11 (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 120282172 Esmase kasutuselevõtu aasta 1978 Köetav pind 3 721,9 m² sh toatemperatuuriga pind 2 077,3 m² Energiamärgise algandmete allikas 2022 - 2024

Energiamärgise väljaandja Vastutav spetsialist PAVEL TITOV

Kaalutud energiaerikasutus 177 kWh/m²•a Märgise väljaandmise kuupäev 07.09.2025 Märgis kehtib kuni 07.09.2035

KEK ≤ 109 110 ≤ KEK ≤ 137 138 ≤ KEK ≤ 172 173 ≤ KEK ≤ 218 219 ≤ KEK ≤ 265 266 ≤ KEK ≤ 318 319 ≤ KEK

3/4

Hoone energiakasutus

Süsteem Liik Energiakandja

Energiakasutus Erikasutus

kWh/ (m²•a)

Kaalumistegur

Kaalutud erikasutus,

kWh/ (m²•a)

Kogus Ühik

Soojusallikas kaugküte soojus (tõhus

kaugküte) 263056.7

kWh /a

126.6 0.65 82.3

Elektrisüsteemi liik võrk elekter 84793.0 kWh

/a 40.8 2.00 81.7

Tarbevee soojendamine kaugküte soojus (tõhus

kaugküte) 43000.0

kWh /a

20.7 0.65 13.4

Kaalutud erikasutus kokku, kWh/(m²•a) 177.4

Tarnitud ja eksporditud energia:

Energiakandja Tarnitud energia, kWh/a

Eksporditud energia, kWh/a

soojus (tõhus kaugküte) 293000.0

elekter 84793.0

07.09.2025 4/4

ENERGIASÄÄSTUMEETMED JA SOOVITUSED KÜTTESÜSTEEM

TARBEVEE SOOJENDAMISE SÜSTEEM

VENTILATSIOONISÜSTEEM

JAHUTUSSÜSTEEM

AUTOMAATIKASÜSTEEM

VALGUSTUSSÜSTEEM

KANALISATSIOONISÜSTEEM

VÄLISPIIRDED

MUUD MEETMED

TÄIENDAVAD SOOVITUSED Täiendavat informatsiooni energiatõhususe kohta saab eelkõige Sihtasutuse KredEx koduleheküljelt www.kredex.ee. Hoone energiakasutuse täpsemaks kaardistamiseks ja renoveerimisplaani koostamiseks on soovitatav tellida energiaaudit. Kutselised energiaaudiitorid on leitavad aadressilt www.kutsekoda.ee/et/kutseregister. Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse omandis olevas hoones on soovitatav rakendada energiamärgisel toodud energiasäästumeetmeid energiamärgise kehtivusaja jooksul.

OTSUS 17.11.2025 nr 11.3-1/25/5245

taotluse rahuldamise kohta

Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele

liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme

määrus) § 16 lõike 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või rakendusüksus) otsustab:

1. Rahuldada Aktsiaselts Keila Vesi (edaspidi toetuse saaja), registrikood 10221854, asukoht

Ehitajate tee 7, Keila linn, Harju maakond, 31.07.2025. a toetuse taotlus

registreerimisnumbriga Kliima2.9.01.25-0137 projekti „Keila Kooli Pargimaja liginullenergia

korpuse ehitamine“ rahastamiseks.

2. Projekti partner on Keila Linnavalitsus (registrikood 75014422, aadress Keskväljak 11, Keila

linn, Harju maakond).

3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 4 000 000,00 (neli miljonit) eurot.

4. Toetuse määr on 64 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 2 560

000,00 (kaks miljonit viissada kuuskümmend tuhat) eurot.

5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 36 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus

vähemalt 1 440 000,00 (üks miljon nelisada nelikümmend tuhat) eurot.

6. Otsusega määratud abikõlblike kulude maht väheneb, kui projekti tegevuste, maksetaotluste

menetluse, hankelepingu kontrollimise või järelevalve käigus selgub, et tehtud kulud ei ole

abikõlblikud.

7. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.09.2025 - 31.12.2028.

8. Toetuse saaja on kohustatud toetust kasutama ja projekti ellu viima kooskõlas taotlusega ja

selle lisadega ning vastavalt meetme määruses ja käesolevas otsuses sätestatule, sealhulgas:

8.1. toetust kasutama ja projekti ellu viima kooskõlas toetuse taotluse ja selle lisadega ning

vastavalt meetme määruses sätestatud nõuetele;

8.2. võimaldama RTK-le riigihangete registris vaatlejana juurdepääsu kõikidele hankega

seotud dokumentidele;

8.3. tagama projekti elluviimisesse kaasatud projekti partneriga sõlmitud koostöökokkuleppe

ja muude asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise

partneri poolt;

8.4. sõlmima hankelepingu, mis sisaldab liginullenergiahoone ehitamise tegevust, ühe aasta

jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine

on viibinud temast mitteoleneval põhjusel;

8.5. esitama RTK-le hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist;

8.6. tagama meetme määruses sätestatud kohustuste täitmise ning projekti eduka elluviimise

taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel;

8.7. saavutama taotluses sätestatud tulemused ning tagama projekti raames kavandatud

tegevuste elluviimist;

8.8. tagama projekti elluviimiseks vajalike ning õigusaktides ette nähtud lubade ja

kooskõlastuste olemasolu;

8.9. toetuse kasutamisel näitama, et tegemist on riikliku toetusega, kasutades selleks riiklikku

sümboolikat vastavalt meetme määruse §-le 20;

8.10. võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti

elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse

saaja või projekti partneri valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas

raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust

toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse

toetuse saaja ja projekti partneriga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega;

8.11. võimaldama rakendusüksusel ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti

elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal;

8.12. teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud

projekti elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone

tegelikku kasutust ja planeeritavat kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või

õiged;

8.13. teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb

käesoleva projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast;

8.14. tagama, et toetuse saaja ja projekti partner peavad eraldi raamatupidamisarvestust

toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti tagama, et toetuse saaja ja projekti

partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest

selgelt eristatavad;

8.15. maksma tagasi RTK poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses

märgitud summas ja tähtajaks;

8.16. teavitama viivitamata RTK-d projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti

lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või

toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses

nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused,

kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine,

ümberkujundamine, omandisuhete muutumine, hoone kasutuse muutumine,

käibemaksukohustuslase registriandmete muutumisest jms).

9. Toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) tähenduses ning on kohustatud

lähtuma projektiga seotud riigihanke korraldamisel riigihangete seadusest, sealhulgas meetme

määruse § 191 sätestatust.

10. Projektiga seotud teabevahetus ja dokumentide esitamine toimub elektroonilise taotluste

esitamise keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu.

11. Toetuse maksmine ja lõpparuande esitamine:

11.1. Toetus makstakse välja vastavalt meetme määruse §-s 21 sätestatule;

11.2. Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks kuludokumendid ja tõendid

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte

sagedamini kui kord kuus;

11.3. Toetuse saajale võib teha toetuse ettemakse meetme määruse § 21 lõikes 51

sätestatud tingimustel ja korras;

11.4. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste tõendamist lõpparuandega;

11.5. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva

jooksul alates 31.12.2028 e-toetuse keskkonna vahendusel;

11.6. Lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt meetme määruse § 22 lõikes 2

sätestatud informatsioon;

11.7. Lõpparuandele peab olema lisatud toetuse abil ehitatud hoone kasutusluba või viide

väljastatud kasutusloale ehitisregistris.

12. Toetuse saaja kohustub esitama e-toetuse keskkonna kaudu aruanded kasvuhoonegaaside

heitkoguse kokkuhoiust projektijärgsete täisaastate kohta hiljemalt 15.02.2030, 15.02.2031 ja

15.02.2032. Aruandes peab kajastuma projekti tulemusel muutunud tarnitud energia kasutus

energiakulu ühikutes ja selle mõju kasvuhoonegaaside heitkogusele võrreldes lammutatava

hoone energiamärgisel märgitud projektieelsete näitajatega.

13. RTK teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise ning toetuse osalise või täieliku

tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest meetme määruse § 23 lõikes 1 sätestatud

alustel.

14. maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise alused on toodud meetme määruse §-s 23.

Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse §-s 73 sätestatud korras, esitades vaide

rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või

oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Anu Kukk

5786 3929

[email protected]

Andmed hoone kohta Hoone kasutusotstarve 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone O Uusehitus

Aadress Pargi tn. 2e, Keila linn Oluline rekonstrueerimine Ehitusaasta 2025 Rekonstrueerimine

Toatemperatuuriga pind 3245.7 m2 Olemasolev hoone

Madala temp.seadega pind 0.0 m2

Köetav pind 3245.7 m2

Energiatõhususarv 94 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta)

Energiatõhususarv B 105 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta) B Energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud elektrita

Energiakasutuse Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutud kokkuvõte massi või energia energia energia energia tegur energiakasutus

kogus/a mahuühik kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) - kWh/(a m2)

Elekter - - 72 595 22.4 6 002 1.8 2.0 41.0

Tõhus kaugküte 246 956 76.1 0.65 49.5

…

Summa - - 319 551 98.5 - 90 Lokaalselt toodetud ja eksporditud Omatarbe energia osakaal

kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) %

Elekter päikesest (Kliimamin.kalkulaator) 23912.00 7.4 6 002 1.8 74.9%

Elekter päikesest (koos akupangaga 50 kW) Summaarne energiakasutus Elekter Soojus Elekter Soojus

kWh/a kWh/a kWh/(a m2) kWh/(a m2)

Küttesüsteem - - - - Ruumide küte 155239 0.0 47.8 Ventilatsiooniõhu soojendamine 8771 0.0 2.7 Tarbevee soojendamine 82946 0.0 25.6 Abiseadmete elekter 3245.7 - 1.0 -

Ventilatsioonisüsteem1 33758 - 10.4 - Jahutussüsteem 2756 0.8 Abiseadmete elekter 772 - -

Valgustus 26457 - 8.2 -

Seadmed 23517 - 7.2 - Summa (tehnosüsteemide 90 505 246 956 27.6 76.1

summaarne energiakasutus) 1 ventilatsiooniõhu soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks

Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(a m2)

Ruumide küte2 135969 41.9

Ventilatsiooniõhu soojendamine3 7894 2.4

Tarbevee soojendamine (koos ringlusega)4 74651 23.0 Ruumide jahutus 634 0.2 Ventilatsiooniõhu jahutus 9011 0 2 sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis 3 arvutatud koos soojustagastusega 4 Sooja vee ringlus M 58 2024

Arvutusprogrammi nimi ja versioon IDA-ICE 5.1

23.07.2025 Paavo Kangur

Kuupäev Nimi /allkirjastatud digitaalselt/

Energiaarvutuse tulemuste esitamine

Hangitud kütused

Lokaalselt toodetud Eksporditud

1/4

ENERGIAMÄRGIS

Kaalutud energiaerikasutus 156 kWh/m²•a

Energiamärgise nr 2511584/04235 Aadress Harju maakond, Keila linn, Pargi tn 2e (Kogu

hoone) Ehitisregistri kood 121438789 Märgis kehtib kuni 31.07.2035

KEK ≤ 95 96 ≤ KEK ≤ 115 116 ≤ KEK ≤ 155 156 ≤ KEK ≤ 195 196 ≤ KEK ≤ 240 241 ≤ KEK ≤ 290 291 ≤ KEK

2/4

KAALUTUD ENERGIAKASUTUS KOONDINFORMATSIOON Energiamärgise nr 2511584/04235 Hoone kategooria Haridushoone Hoone kasutamise otstarve 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Hoone aadress Harju maakond, Keila linn, Pargi tn 2e (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 121438789 Esmase kasutuselevõtu aasta 1959 Köetav pind 3 361,2 m² sh toatemperatuuriga pind 3 107,5 m² Energiamärgise algandmete allikas 01.07.2024 - 30.06.2025

Energiamärgise väljaandja Vastutav spetsialist PAVEL TITOV

Kaalutud energiaerikasutus 156 kWh/m²•a Märgise väljaandmise kuupäev 31.07.2025 Märgis kehtib kuni 31.07.2035

KEK ≤ 95 96 ≤ KEK ≤ 115 116 ≤ KEK ≤ 155 156 ≤ KEK ≤ 195 196 ≤ KEK ≤ 240 241 ≤ KEK ≤ 290 291 ≤ KEK

3/4

Hoone energiakasutus

Süsteem Liik Energiakandja

Energiakasutus Erikasutus

kWh/ (m²•a)

Kaalumistegur

Kaalutud erikasutus,

kWh/ (m²•a)

Kogus Ühik

Soojusallikas kaugküte soojus (tõhus

kaugküte) 476416.0

kWh /a

153.3 0.65 99.7

Elektrisüsteemi liik võrk elekter 87351.0 kWh

/a 28.1 2.00 56.2

Kaalutud erikasutus kokku, kWh/(m²•a) 155.9

Tarnitud ja eksporditud energia:

Energiakandja Tarnitud energia, kWh/a

Eksporditud energia, kWh/a

soojus (tõhus kaugküte) 423000.0

elekter 87351.0

31.07.2025 4/4

ENERGIASÄÄSTUMEETMED JA SOOVITUSED KÜTTESÜSTEEM

TARBEVEE SOOJENDAMISE SÜSTEEM

VENTILATSIOONISÜSTEEM

JAHUTUSSÜSTEEM

AUTOMAATIKASÜSTEEM

VALGUSTUSSÜSTEEM

KANALISATSIOONISÜSTEEM

VÄLISPIIRDED

MUUD MEETMED

energiaaudit Energiaauditi soovitused

TÄIENDAVAD SOOVITUSED Täiendavat informatsiooni energiatõhususe kohta saab eelkõige Sihtasutuse KredEx koduleheküljelt www.kredex.ee. Hoone energiakasutuse täpsemaks kaardistamiseks ja renoveerimisplaani koostamiseks on soovitatav tellida energiaaudit. Kutselised energiaaudiitorid on leitavad aadressilt www.kutsekoda.ee/et/kutseregister. Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse omandis olevas hoones on soovitatav rakendada energiamärgisel toodud energiasäästumeetmeid energiamärgise kehtivusaja jooksul.

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Andrus Umboja Teie 04.12.2025 nr 4-2/5323

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected] Meie 15.12.2025 nr 11.1-1/25/2412-4

Vastus teabenõudele

Esitasite 05.12.2025 Riigi Tugiteenuse Keskusele teabenõude, milles väljendasite soovi tutvuda

järgmiste dokumentidega:

1. aktsiaseltsi Keila Vesi taotluse „Keila Kooli Pargimaja liginullenergia korpuse ehitamine“

lammutatava hoone KEK energiamärgis;

2. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone projekt;

3. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone energiatõhususe arvutus (ETA);

4. mõlema taotluse (Jõelähtme vallavalitsus ja aktsiaseltsi Keila Vesi) hindamiskriteeriumite

järgsete suhtarvude kujunemise arvutustabelid;

5. hindamiskomisjoni otsuse protokollid (s.h. 13.11.2025 protokoll nr 11.3-4/25/79-1);

6. aktsiaseltsile Keila Vesi väljastatud taotluse rahuldamise otsus.

Käesolevaga edastame Teile järgmised dokumendid:

1. aktsiaseltsi Keila Vesi taotluse „Keila Kooli Pargimaja liginullenergia korpuse ehitamine“

lammutatava hoone KEK energiamärgis (lisas);

2. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone eelprojekt (vastavalt riigihalduse ministri

08.12.2020 määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete

ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 10

lg 4 punktile 8);

3. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone energiatõhususe arvutus (ETA) (lisas);

4. väljavõte 13.11.2025 hindamiskomisjoni protokollist nr 11.3-4/25/79-1, mis puudutab

Jõelähtme Vallavalitsuse ja aktsiaseltsi Keila Vesi taotlusi (vt allpool);

5. mõlema taotluse (Jõelähtme vallavalitsus ja aktsiaseltsi Keila Vesi) hindamiskriteeriumite

järgsete suhtarvude kujunemine (vt allpool);

6. aktsiaseltsile Keila Vesi väljastatud taotluse rahuldamise otsus (lisas).

Hindamiskriteeriumite kujunemine

Taotluste hindamine toimus vastavalt meetme määruse § 15 lõikele 2 ja Lisa 2 metoodikale.

Hindamiskriteerium 1. Energiatõhususe saavutamine avaliku sektori hoonetes (45 p)

Hinnatakse projektiga saavutatavat energiatõhusust avaliku sektori hoonetes, võttes aluseks

kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast lammutatavate hoonete või nende osade

energiamärgise kaalutud energiakasutuse (KEK), lammutatava köetava pinna ja uue

liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arvu. Kriteerium näitab suhtarvuna, kui suur hulk

suure energiakuluga pinda jääb avaliku sektori kasutuses vähemaks ja kui palju liginullenergia

pinda tekib juurde.

Suhtarv arvutatakse alloleva valemi abil:

(X : Y) × (KEK‒100), kus X – kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast lammutatava(te)

hoone(te) köetava pinna ruutmeetrite arv; Y – uue loodava liginullenergiahoone köetava pinna

ruutmeetite arv; KEK – energiamärgisel olev kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2a); 100 –

liginullenergiahoonele vastav kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2a).

Suhtarvude alusel moodustatakse pingerida, mille alusel hinnatakse projekte järgmiselt:

- 45 punkti saab pingerea esimesel kohal olev maksimaalse suhtarvuga projekt;

- 5 punkti saab pingerea viimasel kohal olev minimaalse suhtarvuga projekt.

Pingerea esimese ja viimase koha vahel olevate projektide hindamisel kasutatakse järgmist

valemit:

45‒(45‒5) : (N‒1) : (P‒1), kus N – järjekorranumbrite arv pingereas (k.a esimene ja viimane koht);

P – konkreetse taotluse järjekorranumber pingereas.

Juhul kui on esitatud ainult üks taotlus, saab see maksimaalse hinde ‒ 45 punkti. Võrdse suhtarvu

väärtusega taotlused saavad pingereas sama järjekorranumbri.

17 projektitaotlustest maksimaalne suhtarv 330,90 ning minimaalne suhtarv 57,99.

Hindamiskriteerium 2. Lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus (25 p)

Uue hoone ehitamise vajadust ning tehtud valikute sobivust on hinnatud vastavalt esitatud

projektilahendusele ja kaalutud alternatiividele. Taotleja poolt projektis pakutud lahenduses on

arvestatud vajadusega teenust piirkonnas (kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium või

linnaosa) projektis esitatud mahus pakkuda. Kahaneva rahvastikuga piirkondades on rahvastiku

prognoosist lähtudes kaalutud alternatiive, jätkusuutlikkust ja rakendatud teenusvõrgustiku

optimeerimise võimalusi. Taotleja on kaalunud olemasoleva hoonefondi ümberkorraldamisel

alternatiive. Läbivalt on arvestatud hoone kasutuse jätkusuutlikkuse põhimõtetega ja teenuse

kasutajate sihtgruppide edasise dünaamikaga kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi

või linnaosatasandil. Ehitatava hoone pikaajaline jätkusuutlikkus on veenvalt selgitatud ja

põhjendatud. Hooneehitamisel kahaneva rahvastikuga/sihtgrupiga piirkondadesse on projekt

näiteks osa süsteemsest kohaliku omavalitsuse üksuse hoone- ja teenusvõrgustiku optimeerimise

kavast või muust sarnasest strateegiast, mis arvestab pikaajalisi rahvastikuprognoose.

Põhjendustes on vastavaltvajadusele kasutatud näiteks uuringuid ja analüüse, mis tõendavad

teenuse osutamise edasist vajadust projekti asukohas ning eeliseid alternatiivsete lahenduste ees.

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Kõik mainitu kajastub ka projekti lahenduse kirjelduses ning taotleja on leidnud sobivaima

lahenduse projekti elluviimiseks.

Hindamiskriteerium 3. Multifunktsionaalsus ja ligipääsetavus (15 p)

Hoone on projekteeritud multifunktsionaalsena või see on hõlpsasti multifunktsionaalseks

kohandatav. Võimalik on eraldada/ühendada ruume ja hoone osi. Hoone on ligipääsetav eri tüüpi

sihtgruppidele, sh liikumispuuetega isikutele, ning lahendused ligipääsetavuse tagamiseks on

kavandatud hooneloomuliku osana, ilma kohandamiste, ümberehituste ja erilahendusteta

(universaalne disain). Hoonet on võimalik kasutada eri funktsioonides, kasutades erinevaid

sissepääse jms.

Hindamiskriteerium 4. Ruumimõju ümbritsevale keskkonnale ja asukoha juurdepääsetavus

(15 p)

Hoone/hoonete/hooneosa lammutamine ja uue hoone rajamine on kooskõlas planeeringutes

kehtestatud põhimõtetega. Hoonefondi ümberkorraldamisel ei kavandata kultuurilise väärtusega

hoonete lammutamist või lammutamist toetab Muinsuskaitseameti vastavasisuline hinnang.

Ehitatav hoone asub funktsionaalselt sobivas asukohas, toetab kompaktse keskuse arenemist ja on

olenevalt sihtgrupist lihtsasti ligipääsetav jalgsi, kergliiklusvahendi või ühistranspordiga. Projekt

avaldab olulist positiivset mõju elukeskkonnale. Näiteks sobib rajatav objekt planeeringult

ümbritsevasse elukeskkonda ning sellega antakse panus säästliku ja otstarbeka maakasutuse

kujundamisse, püüdes vältida hoonestatud alade pindala laiendamist ja soodustades varem

kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Hoone kavandamisel

on korraldatud arhitektuurivõistlus ja projekti koostamisse on olnud kaasatud vähemalt volitatud

arhitekt tase 7 kutset omav ekspert. Kasutatud on BIM-tehnoloogiat.

Jõelähtme Vallavalitsuse ja aktsiaseltsi Keila Vesi projektide hindamiskriteeriumite lõikes saadud

punktid ja koondtulemused on järgmised:

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Zolin

avaliku taristu talituse juhataja

Lisa:

1. aktsiaseltsi Keila Vesi taotluse „Keila Kooli Pargimaja liginullenergia korpuse ehitamine“

lammutatava hoone KEK energiamärgis;

2. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone ETA;

3. aktsiaseltsile Keila Vesi väljastatud taotluse rahuldamise otsus.

Anna Zolin 5917 7506

[email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 19.11.2025

kehtiv kuni 19.11.2030

Alus: ÜSS2021_2027 § 20 lg 3

Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

OTSUS 20.11.2025 nr 11.3-1/25/5307

taotluse rahuldamata

jätmise kohta

Riigihalduse ministri 08.12.2020 määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele

liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi

meetme määrus) § 18 lõige 1 punkti 2 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus):

otsustab:

jätta rahuldamata Jõelähtme Vallavalitsuse (registrikood 75025973, aadress Postijaama tee 7,

Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, Harju maakond; edaspidi taotleja) 23.07.2025 esitatud taotlus

registreerimisnumbriga Kliima2.9.01.25-0124 (edaspidi taotlus) projekti „Loo Haridus- ja

tugikeskuse ehitus“ (edaspidi projekt) rahastamiseks.

1. Rakendusüksuse põhjendused ja õiguslik alus

Meetme määruse § 15 kohaselt hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi rakendusüksuse

moodustatud hindamiskomisjon, kes annab projektile hindepunkte ja moodustab pingerea

vastavalt meetme määruse lisas 2 toodud taotluste hindamiskriteeriumidele. Projekti koondhinne

kujuneb kõikide hindamiskriteeriumide järgi saadud hindepunktide liitmisel.

Vastavalt meetme määruse § 16 lõikele 4 koostatakse hindamise tulemusena üleriigiline pingerida

alates kõrgeima punktiarvu saanud taotlusest.

Pingeritta reastatud taotlusi rahuldatakse kuni taotlusvooru eelarveliste vahendite lõppemiseni, s.o

kuni regionaal- ja põllumajandusministri 03.03.2025 käskkirjaga nr 46 kinnitatud 25 000 000 euro

ulatuses.

Meetme määruse § 15 lõike 2 alusel ja hindamiskomisjoni 13.11.2025 protokolli nr 11.3-4/25/79

-1 kohaselt hinnati taotlust vastavalt hindamiskriteeriumitele järgnevalt:

1. Hindamiskriteerium 1 - energiatõhususe saavutamine. Skaala 5-45 punkti. Suhtarvu

104,74 eest sai projekt 10 punkti.

2. Hindamiskriteerium 2 - lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus.

Skaala 0 – 25 punkti, hinnati 20 punktiga. Komisjoni selgituste kohaselt ei ole esitatud

rahvastikuprognoosi joonise info arusaadav ega selgitatud. Esitatud sõnaline osa prognoosi

kokkuvõttest siiski kattub Cumulus Consulting prognoosiga. Prognoosi otse viidatud ei

olnud. Kavandatavate teenuste osutamist olemasoleva muu hoonefondi baasil (v.a

praegune hoone) ei ole piisavalt kaalutud, sh projekti elluviimiseks alternatiivina osa

teenuste teistes asukohtades korraldamist kogu hoonefondi võimalusi arvestades.

Lammutatava hoone energiaklass kasutuses olles on D, mis pigem võiks üldjuhul näidata

sobilikkust rekonstrueerimiseks. Täidetud on 7 tingimust 8-st. Esineb väiksemaid

ebatäpsusi ja puudusi esitatud info arusaadavuses.

3. Hindamiskriteerium 3 - multifunktsionaalsus ja ligipääsetavus. Skaala 0 – 15 punkti,

hinnati 10 punktiga. Komisjoni selgituste kohaselt ei tõenda projekt hoone

multifunktsionaalset kasutusvõimalust ega arvesta piisavalt eri sihtgruppide

ligipääsetavuse vajadustega.

4. Hindamiskriteerium 4 - ruumimõju ümbritsevale keskkonnale ja asukoha

juurdepääsetavus. Skaala 0 – 15 punkti, hinnati 15 punktiga. Komisjoni selgituste

kohaselt on täidetud on vähemalt viis tingimust kuuest, sh tingimus 6. Info tingimuse

täitmise hindamiseks on esitatud konkreetselt ja hinnangu andmiseks piisava selgusega.

Projekti koondhinne on nelja hindamiskriteeriumi hinde alusel 55 punkti.

Meetme määruse § 16 lõike 4 punkti 1 kohaselt koostatakse hindamise tulemusena pingerida.

Esitatud taotlus saavutas hindamise tulemusena pingereas 14. koha. Meetme eelarvest jagus raha

üksnes projektidele, mis asetsesid pingereas kohtadel 1- 12. Meetme määruse § 18 lõike 1 punkti

2 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotlus jääb hindamisel moodustunud pingereas

väljapoole taotluste rahastamise eelarvet.

Rakendusüksus selgitab, et haldusmenetluse seaduse § 15 lõigete 2 ja 3 antakse taotlejale üldjuhul

võimalus esitada oma seisukohad ja parandada taotluses esinenud puuduseid enne taotluse

rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning

puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Käesoleval juhul on tegemist voorulise

taotlemisega ehk võistleva taotlemisega, mis seab ka piirangud sellele, kas ja mida rakendusüksus

pärast taotluste vastuvõtmise tähtaega ja taotluse menetluse kestel saab taotlejalt seoses taotlusega

nõuda. Selleks, et oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine, lähtub rakendusüksus üksnes

tähtajaks esitatud ning nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusest ning selgitusi küsitakse, kui selline

vajadus on ilmne juba taotlusega esitatud andmete selgitamiseks, aga mitte taotluse täiendamiseks

või muutmiseks absoluutse positiivse tagajärje saavutamise eesmärgil, mis oleks ilmselges

vastuolus võistleva voorulise taotlemise eripära ja eesmärgiga.

Käesoleva otsuse koostamisel on rakendusüksus lähtunud taotluses esitatud andmetest. Taotlejal

ei ole vaja esitada täiendavaid seisukohti otsusele, kuna hindamise tulemusel moodustatud

pingerea alusel jääb taotlus rahuldamata ning täiendava ärakuulamise raames antud selgituste

tulemusel enam uut hindamisvooru ei korraldata. Ärakuulamisõigus vastandub võrdse kohtlemise

põhimõttele ning seetõttu on põhjendatud piirata ärakuulamisõigust ulatuses, millal see ei sobi

kokku voorulise taotlemise eesmärgiga.

2. Otsuse vaidlustamine

Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse 5. peatükis sätestatud korras, esitades

vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist

või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Sirje Allmaa

5885 4549

[email protected]

1/4

ENERGIAMÄRGIS

Kaalutud energiaerikasutus 177 kWh/m²•a

Energiamärgise nr 2511584/04665 Aadress Harju maakond, Jõelähtme vald, Loo alevik, Saha

tee 11 (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 120282172 Märgis kehtib kuni 07.09.2035

KEK ≤ 109 110 ≤ KEK ≤ 137 138 ≤ KEK ≤ 172 173 ≤ KEK ≤ 218 219 ≤ KEK ≤ 265 266 ≤ KEK ≤ 318 319 ≤ KEK

2/4

KAALUTUD ENERGIAKASUTUS KOONDINFORMATSIOON Energiamärgise nr 2511584/04665 Hoone kategooria Kontorihoone Hoone kasutamise otstarve 12201 Büroohoone

12615 Klubi, rahvamaja 12644 Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone 12319 Muu kaubandushoone 12311 Kaubandushoone 12331 Ilu- ja isikuteenuste hoone

Hoone aadress Harju maakond, Jõelähtme vald, Loo alevik, Saha tee 11 (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 120282172 Esmase kasutuselevõtu aasta 1978 Köetav pind 3 721,9 m² sh toatemperatuuriga pind 2 077,3 m² Energiamärgise algandmete allikas 2022 - 2024

Energiamärgise väljaandja Vastutav spetsialist PAVEL TITOV

Kaalutud energiaerikasutus 177 kWh/m²•a Märgise väljaandmise kuupäev 07.09.2025 Märgis kehtib kuni 07.09.2035

KEK ≤ 109 110 ≤ KEK ≤ 137 138 ≤ KEK ≤ 172 173 ≤ KEK ≤ 218 219 ≤ KEK ≤ 265 266 ≤ KEK ≤ 318 319 ≤ KEK

3/4

Hoone energiakasutus

Süsteem Liik Energiakandja

Energiakasutus Erikasutus

kWh/ (m²•a)

Kaalumistegur

Kaalutud erikasutus,

kWh/ (m²•a)

Kogus Ühik

Soojusallikas kaugküte soojus (tõhus

kaugküte) 263056.7

kWh /a

126.6 0.65 82.3

Elektrisüsteemi liik võrk elekter 84793.0 kWh

/a 40.8 2.00 81.7

Tarbevee soojendamine kaugküte soojus (tõhus

kaugküte) 43000.0

kWh /a

20.7 0.65 13.4

Kaalutud erikasutus kokku, kWh/(m²•a) 177.4

Tarnitud ja eksporditud energia:

Energiakandja Tarnitud energia, kWh/a

Eksporditud energia, kWh/a

soojus (tõhus kaugküte) 293000.0

elekter 84793.0

07.09.2025 4/4

ENERGIASÄÄSTUMEETMED JA SOOVITUSED KÜTTESÜSTEEM

TARBEVEE SOOJENDAMISE SÜSTEEM

VENTILATSIOONISÜSTEEM

JAHUTUSSÜSTEEM

AUTOMAATIKASÜSTEEM

VALGUSTUSSÜSTEEM

KANALISATSIOONISÜSTEEM

VÄLISPIIRDED

MUUD MEETMED

TÄIENDAVAD SOOVITUSED Täiendavat informatsiooni energiatõhususe kohta saab eelkõige Sihtasutuse KredEx koduleheküljelt www.kredex.ee. Hoone energiakasutuse täpsemaks kaardistamiseks ja renoveerimisplaani koostamiseks on soovitatav tellida energiaaudit. Kutselised energiaaudiitorid on leitavad aadressilt www.kutsekoda.ee/et/kutseregister. Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse omandis olevas hoones on soovitatav rakendada energiamärgisel toodud energiasäästumeetmeid energiamärgise kehtivusaja jooksul.

Loo Haridus- ja tugikeskuse jätkusuutliku kasutamise plaan

Koostatud: 07.07.2025 (parandatud 05.09.2025)

1. Projekti üldine kirjeldus ja probleemi püstitus Saha tee 11 endine teenindusmaja hoone on ehitatud 1978. aastal tollaste ehitustavade kohaselt ja ehituskvaliteedist tulenevalt on tänaseks tugevalt amortiseerunud. Hoonet on aegade jooksul pisut kohandatud selliselt, et täna paiknevad seal Loo noortekeskus, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool, Jõelähtme Valla Päevakeskus.

Nimetatud Jõelähtme valla allasutused vajavad oma igapäevaste funktsioonide tõhusaks täitmiseks ja avalike teenuste pakkumiseks tänapäevasemaid ja energiasäästlikumaid ruume Saha tee 7 ehitatavas Loo Haridus- ja tugikeskuse hoones mis vastaks liginullenergiaga hoone nõuetele. See võimaldaks märkimisväärselt vähendada energiakulu avalike teenuste osutamiseks kasutatavate ehitiste ekspluateerimisel ning kokku hoida maksumaksjalt laekunud eelarvevahendeid.

Saha tee 11, Loo ruumide tänane kasutuskord:

1. Loo noortekeskust1 kasutab aastaringselt kokku ca 145 noort, kellele on tagatud võimalused mitmekülgseteks tegevusteks alates lauamängudest kuni Playstation virtuaalmaailma loomiseni.

2. Jõelähtme Muusika- ja Kunstikooli Loo piirkonna muusikaosakonnas õpib kokku 91 ja kunstiosakonnas 45 õpilast. Neist kümmekond õpilast õpib mõlemas osakonnas2. Jõelähtme Muusika ja Kunsti kool kasutab ruume 5x nädalas õhtuti 3h.

3. Jõelähtme Valla Päevakeskuses3 Loo piirkonna harus toimetab eakate päevakeskus Pihlakobar4 kus toimuvad bridžiõhtud, muusika-, teatri- ja kirjandusüritused, lauamänguklubi käis koos kaks korda nädalas ning aktiivsete seeniorite arv, kes Saha tee 11 asuvaid ruume kasutab, on ca 135 inimest.

a. Tantsuansambel "Pihlakobar" kasutab ruume 1x nädalas teisipäeviti 2h, u. 10 inimest; 1x kuus kohtuvad fännidega, u. 20 inimest.

b. Seenioride Rahvatantsuansambel kasutab ruume 1x nädalas kolmapäeviti 2-3h, u.10 inimest.

1 https://noored.joelahtme.ee/loo-noortekeskus/ 2 http://joelahtmemkk.ee/?page_id=8 3 https://joelahtmepaevakeskus.ee/ 4 https://joelahtmekultuur.ee/lookultuurikeskus/loo-perepaev/

c. Jõelähtme Bridžiklubi "Ahti" kasutab ruume 2x nädalas esmaspäeviti ja neljapäeviti 7h, u. 15-20 inimest, 1x kuus kohtumine bridžiklubidega Harjumaalt.

d. Seenioride infotund 1x kuus 6h, u. 25 inimest. Seenioride peod iga kahe kuu tagant 8h, u. 40 inimest.

e. Seenioride jututuba kasutab ruume 1x nädalas kolmapäeviti 3h, u. 5-7 inimest.

4. Samades Saha tee 11 ruumides osutatakse lisaks isikukeskse erihoolekande teenusmudeli ehk ISTE-üksuse teenuseid Jõelähtme valla elanikele. Projekti eesmärk on, et teenuseid pakutakse abivajaja kodule võimalikult lähedal. Projekti rakendamise käigus katsetataks uut teenusmudelit, mille käigus korraldab omavalitsus psüühilise erivajadusega inimestele ja nende lähedastele vajalikku abi. Teenuseid osutavad ISTE projekti töötajad ning välised teenuseosutajad - psühholoogiline nõustamine, loovteraapia, kogemusnõustamine. Teenuskohtade arv on 25 ja töötajate arv on 4. Koduhoolduse teenuse klientide arv – 28 ja töötajate arv – 3. Tugiisikuteenuse klientide arv – 4 (lapsed) + 6 (pered, koos lähedastega 16) ja töötajate arv – 55.

Oleme kaalunud võimalust vana hoone (lammutatav Saha tee 11 hoone osa) renoveerimiseks, aga arvestades kõrget energiatarbimist ja ruumide ebafunktsionaalsust, on käesoleval juhul otstarbekam vana hoone lammutada ja ehitada uus energiatõhus ja funktsionaalne hoone. Olemasolev hoonestus ei vasta enam ei energiatõhususe, kasutusmugavuse ega ligipääsetavuse nõuetele. Saha tee 11 hooneosa energiamärgis (nr 2511584/04665) kinnitab hoone väga kõrget energiakulu (177 kWh/m²·a) ehk D-klassi ja soovitab selle täielikku rekonstrueerimist või lammutamist. Samal ajal on ruumide funktsionaalne paigutus ajale jalgu jäänud, mis ei võimalda optimaalset ruumikasutust ega vastavust erinevate kasutajate vajadustele6.

Kavandatav uus Loo Haridus- ja tugikeskus on plaanis rajada Loo kooli kõrvale, kuid sellest hoolimata on tegemist uue hoone püstitamisega ehitisseadustiku mõistes: hoonel on oma autonoomsed tehnosüsteemid ja selle kasutamise funktsionaalsus ei sõltu kõrval asuvast kooli toimimisest ega ole seotud kooli igapäevase tegevusega. Hoone on funktsionaalselt iseseisev, so. noortekeskus, muusika- ja kunstikool, eakate päevakeskus, ehk on mõeldud multifunktsionaalsena KOKS-is ettenähtud teenuste osutamiseks7. Uues hoones on eraldi mõõdetavad elektri ja kaugkütte kulud, omab iseseisvat ehitisregistri koodi ja funktsionaalselt omab ka eraldi sissepääse hoonesse.

Ühtlasi täidab energiatõhusa hoone püstitamine riigi poolt seatud kliima eesmärke ja aitab vabaneda keskkonnahoiu seisukohalt ebatõhusast ehitisest, mille ekspluateerimisega kaasneb ebamõistlikult suur keskkonnavaenulik jalajälg.

5 Hindamiskriteerium 2, tingimus 6 6 Hindamiskriteerium 2, tingimus 5 7 Hindamiskriteerium 3, tingimus 1

Kavandatav hoone on planeeritud Jõelähtme valla üldplaneeringu järgi8 üldkasutatava hoone maa- alale kus juba hetkel asub Loo kool, seega ei teki projekti loamenetluses tõrkeid ehitusloa väljastamiseks9.

Uus Loo Haridus- ja tugikeskus omab ka paremat mõõdet elanike tarbimismugavusele olles lähemal aleviku keskusele ja elamutele. Uut hoonet on plaanis kasutada vähemalt kümme aastat peale projekti lõppemist, tõenäoliselt siiski veelgi kauem. Teenust on vaja osutada võimalikult kohapeal ja ei ole võimalik osutada koostöös naaberomavalitsustega või alternatiivselt korraldada teenuse osutamine erasektori kaudu kas tervikuna või osaliselt. Iseseisva hoone mudelit toetab ka muutuv rahvastikuprognoos ja pakutavate teenuste järjepidevuse tagamine. Lisaks ei soodusta rendipindade kasutust Loo aleviku asukoht ja limiteeritud rendipindade kättesaadavus – vajalikus mahus saaks ruume rentida ehk Tallinna linnast, kuid see muudaks niigi keerulise logistika tõttu teenusepakkumise koduläheduse pea olematuks10.

Erivajadustega isikutele on projekteeritud lift, kaldteed ja inva-WC igale korrusele. Hoone jääb 60 meetri kaugusele Loo aleviku bussipeatusest ja hoone juurde on planeeritud ka autoparkla. Projekti on koostanud pädev arhitekt Madis Karu koostöös 7-taseme arhitekti Veiko Koppe´ga (Kutsetunnistus 173580) ja projekti koostamisel on kasutatud Archicad tarkvara BIM tehnoloogilise tulemi saavutamiseks ning projekti koostamise käigus on peetud erinevaid koosolekuid parema projektlahenduse leidmiseks11.

Lammutatava hoone (Saha tee 11) kinnistu osa on plaanis enampakkumisel maha müüa ja sellega rahastada antud projekti omaosalust. Kindlasti on edaspidi vajadus ka Loo keskkoolile uute õppeklasside, uue spordihoone ja raamatukogu ehitamiseks samale kinnistule tekitades suure multifunktsionaalse kinnistu, kuid selle ehitamise rahastus ei ole käesoleva projekti osa ning selleks tuleb Jõelähtme vallal leida eraldi täiendavaid vahendeid.

Projekti lähtekohaks on vajadus tagada valla elanikele kvaliteetne ja säästlik avalik ruum, mis arvestab nii rahvastikumuutustega kui ka energiapoliitiliste eesmärkidega. Eesti riiklikus energiatõhususe tegevuskavas on seatud sihiks vähendada avaliku sektori hoonete energiatarbimist ja CO₂ heitmeid. Käesolev projekt vastab otseselt nendele eesmärkidele. Hoone ehituse käigus realiseeritakse lisaks ka ruumiline kontsentratsioon, mis võimaldab vähendada hajusaid kulusid, luua sünergiat erinevate teenuste vahel ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti läbi füüsilise läheduse.

Uue hoone projekteerimisel on arvestatud hoone elukaare kulude, kasutusotstarbe muutlikkuse, energiatõhususe, sotsiaalse kättesaadavuse ja ruumilise konteksti vajadustega. Hoone planeeritud eluiga on 50 aastat ning see rajatakse iseseisva juriidilise ja tehnilise üksusena, koos oma EHR- koodi, energiamärgise, tehnosüsteemide ja eraldi infrastruktuuriga.

8 https://joelahtme.ee/loo-aleviku-liivamae-kula-saha-kula-ja-nehatu-kula-uldplaneering 9 Hindamiskriteerium 4, tingimus 1 10 Hindamiskriteerium 2, tingimus 3 11 Hindamiskriteerium 3, tingimus 2 ja hindamiskriteerium 4, tingimus 4

2. Vajaduse põhjendus rahvastikuprognoosi alusel12 Lähiaastatel on olnud ning ka lähitulevikus on oodata Jõelähtme valla rahva- ning seejuures ka maksumaksjate arvu kasvu, kuna umbes ⅔ sisserändajatest on tööealised (vahemikus 2018-2022 oli valla rahvaarvu kasv üks maakonna kiiremaid ning vallavalitsuse tellitud valla rahvastikuanalüüsi ja -prognoosi (2023)1 kohaselt peaks jätkuma see ka edaspidi). Aastaks 2035 peaks tööealise elanikkonna arv kasvama rahvastikuprognoosi kohaselt vallas praeguselt umbes 7750 inimeselt tagasihoidlikuma rändestsenaariumi korral paari tuhande võrra ning senise kiire sisserändetempo jätkudes kogunisti 9200-ni. Mõlema stsenaariumi puhul jääb valla tööealiste osakaal praegusega võrreldes samaks (u 60% kogu elanikkonnast). See tõotab suurendada valla maksutulu ning võimalikku majanduslikku ebastabiilsust tasakaalustada.

Rahvaarvu kasvuga kaasneb aga ka täiendav koormus valla pakutavatele avalikele teenustele ning seda eriti hariduse, noorte ning sotsiaalkaitse ja tervise valdkonnas. Samuti suureneb sellega ilmselt ka liiklustihedus ning koormus keskkonnale ja avalikule ruumile.

Vallas on oodata lasteaia- ja koolikohtade vajaduse kasvu õppeaastaks 2035/2036 kõigi haridusastmete lõikes. Lasteaiakohtade vajadus võib tõusta praeguselt umbes 460 kohalt 586 kohani. Põhikoolieas laste arv võib kasvada praeguselt umbes 859-lt 1172-ni. Gümnaasiumieas noorte arv võib peaaegu kahekordistuda, kasvades praeguselt 232-lt kuni 429-ni.

Kõige suurem kasv toimub Loo piirkonnas, kus lasteaiakohtade vajadus võib tõusta praeguselt 293- lt kiire sisserände jätkudes kuni 416-ni. Põhikooliealise õpilaste arv võib tõusta tänaselt 501-lt kuni 821-ni. Kostiveres jääb rahvastikuprognoosi alusel lasteaiakohtade vajadus praegusega võrreldes umbes samaks ning põhikooliealiste õpilaste arv võib langeda 20 võrra. Neeme piirkonnas võib lasteaiakohtade vajadus langeda 4 koha võrra. Põhikoolieas õpilaste arv võib aga tõusta 77-lt kuni 89 õpilaseni. Eakate (vanuses 65+ elanike) absoluutarvu kasv on tööealiste ning laste ja noorte arvu kasvuga võrreldes tagasihoidlikum, tõustes aastaks 2035 seniselt praeguselt u 1100 inimeselt nii tagasihoidlikuma kui ka kiire rännustsenaariumi korral umbes 1600 inimeseni (+/- 35 inimest). Samas tähendab ka see eakatele vajalike teenuste nõudluse kasvu umbes poole võrra13.

Need muutused rõhutavad vajadust uue teenuskeskuse järele, mis suudab pakkuda kaasaegseid ja kvaliteetseid teenuseid nii noortele, kui eakatele.

Loo Hariduse- ja tugikeskuse ruumiplaan koostati rahvastikuprognoosi muutuse kontekstis kahte põhikomponenti arvestavana: a) lammutatava Saha tee 11 ruumifunktsioonide ülevõtmine (Loo noortekeskus, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool, Jõelähtme Valla Päevakeskus), tagades tegevusi kokku ca 500 inimesele ja b) tuginedes valla kooliealiste ning eakate inimeste osakaalu kasvuprognoosile.

Kavandatav hoone, mille köetav pind on 1950 m², on funktsionaalselt jaotatud neljale korrusele, millest igaüks teenindab konkreetseid sihtgruppe. Hoones hakkavad tegutsema Loo noortekeskus, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool ning Jõelähtme valla Päevakeskus. Kokku kasutaks ruume

12 Hindamiskriteerium 2, tingimus 1 13 Jõelähtme valla arengukava 2025-2035 Lisa 1, lk. 7, https://www.riigiteataja.ee/akt/424102024018

regulaarselt hinnanguliselt ca 500 inimest, ent hoone ei ole kavandatud kõigi samaaegseks viibimiseks.

Hoone kasutusloogika põhineb jaotatud koormusel ja ajalisel roteerumisel: Noortekeskuse ruumid (nt piljardisaal, mängutuba, vaikne ruum) mahutavad korraga 10–25 inimest, kuid teenindavad nädalas oluliselt rohkem noori. Muusika- ja kunstikooli ruumid (nt viiuliklass, muusikaõpetaja kabinet) on kavandatud individuaalõppeks (2–3 inimest korraga), ent rotatsiooni kaudu teenindavad kümneid õpilasi päevas. Päevakeskuse nõustamis- ja tegevusruumid (nt tegevustuba, hoolitsusruum, perepesa mänguruum) võimaldavad hajutatult, väärikalt ja privaatselt teenust pakkuda 20–40 inimesele päevas14.

Ruumikasutusindeks (ca 6,1 m²/inimene) ei tähenda, et iga kasutaja vajab oma pinda samal ajal. Pigem toetab kavandatud maht seda, et hoone suudab täita nii: päevast ja nädalast koormust, õppetegevuse ja sotsiaalse osaluse vajadusi, kui ka füüsilise ligipääsetavuse ning helieraldatuse standardeid, mis on noorsootöö ja huvihariduse puhul hädavajalikud15.

Seega on hoonemahu ja teenuse vajaduse vaheline seos mitte pelgalt ruutmeetrites, vaid kasutusmustris ja funktsionaalsuses. Kavandatud lahendus on modulaarne, ruume saab jagada erinevate sihtgruppide vahel ning see toetab paindlikku kasutust ka tuleviku vajadusi silmas pidades.

Võrdluseks võib tuua mõningaid orientiire avalike hoonete planeerimisstandarditest ja praktikatest: Noortekeskused – soovituslik üldpind on 5–8 m² aktiivse külastaja kohta (sh puhkealad, loomeruumid, personaliruumid). Huviharidus (muusika- ja kunstikool) – individuaaltundideks arvestatakse 8–12 m² ruumipinda õppuri kohta, klassiruumid vajavad heliisolatsiooni ja spetsiaalset sisustust. Päevakeskused ja sotsiaalteenuste ruumid – minimaalselt 6–8 m² inimese kohta, sageli rohkem, arvestades liikumisabivahendeid, privaatsust ja abitegevusi16.

Nende võrdluste põhjal võib järeldada, et kavandatud 2000 m² pind 500 sihtgrupi inimese kohta on igati mõistlik ja kooskõlas kaasaegse avaliku hoone kasutusloogikaga. Veelgi enam — modulaarne ja vahetustega kasutus võimaldab teenindada suuremat arvu inimesi ööpäeva ja nädala lõikes kui ainult staatiline hetkekoormus viitaks17.

14 Hindamiskriteerium 2, tingimus 6 15 Hindamiskriteerium 2, tingimus 2 16 Ruumivajaduse orientiirid põhinevad Eesti Noorsootöö Keskuse juhendil (2015), Eesti Kunstikoolide Liidu soovitustel, RT 10303:2021 juhistel päevakeskustele ning rahvusvahelistel Interreg kogukonnakeskuste disainijuhistel. 17 Hindamiskriteerium 2, tingimus 4

Joonis 1. Jõelähtme valla rahvastikuprognoos (2021–2036)¹

3. Alternatiivide kaalumine Projekti varajases etapis kaaluti kahte peamist stsenaariumi: olemasoleva hooneosa (Saha tee 11) täielikku renoveerimist või osalist lammutamist ja uue hoone ehitamist Saha tee 7 kinnistule. Pärast energiamärgise analüüsi ja hoone tehnilist hindamist selgus, et rekonstrueerimine ei võimaldaks saavutada soovitud energiatõhusust, funktsionaalsust ega ligipääsetavust. Hoone energiamärgis nr 2511584/04665 kinnitab, et kaalutud energiakasutus on 177 kWh/m²·a ja tarnitud energia aastane kogus 464 418 kWh viitab tugevale tehnilisele vananemisele ja kõrgetele ülalpidamiskuludele. Võrreldes sellega näeb uus hoone ette oluliselt väiksema energiatarbe: 159 221,8 kWh aastas18, mis tähendab 64% suurust energiasäästu. Lisaks vähenevad CO₂ heitmed järgnevalt:

Vana hoone heide: 130,8 tonni/a

Uus hoone heide: 20,05 tonni/a

CO₂ kokkuhoid: 110,3 tonni aastas ehk ca −84%

Lisaks väheneb aastane rahaline energiakulu 53 095 € pealt ca 20 000 € peale. See sääst mitte ainult ei kaalu üles ehituskulud pikaajaliselt, vaid võimaldab suunata vallapoolseid ressursse sisulistesse teenustesse, mitte vanade hoonete kütmisse ja hooldusse.

Funktsionaalsuse seisukohalt on olemasolev hoone Saha tee 11 ruumiliselt ebaotstarbekas: puuduvad eraldi ligipääsud, puuduvad liftid ja inva-WC-d ning teenused on killustunud. Uue hoone ruumiplaneering on moodulipõhine ja võimaldab tulevikus ruume ümber profileerida vastavalt

18 Ehitusprojekti energiatõhususe osa, Töö nr: 1190725

sihtrühmade muutuvatele vajadustele. Alternatiivide kaalumisel tugineti lisaks tehnilistele analüüsidele ka arengukava eesmärkidele ja liginullenergiahoonete strateegiale19. Allolev joonis toob välja peamised kvantitatiivsed erinevused vana ja uue hoone vahel, tuginedes mõõdetud näitajatele.

Joonis 2. Vana ja uue hoone energia- ja pindalanäitajate võrdlus²

4. Tulevikukindlus ja multifunktsionaalsus Uue Haridus- ja tugikeskuse kavandamisel on arvestatud mitte ainult tänaste, vaid ka homsete kasutusvajadustega. Projekti eelduseks on olnud, et hoone peab säilitama funktsionaalse ja ruumilise paindlikkuse kogu oma elukaare jooksul. Eskiisprojektis on ruumiplaneering lahendatud moodulitena, mis võimaldavad ruumide osalist ümberprofileerimist või kasutusotstarbe muutmist ilma suuremate ehituslike sekkumisteta. Näiteks on võimalik kasutada noortekeskuse ruume täiskasvanuhariduseks, avada päevakeskusesse taastusravi kabinetid või jagada kunstikooli ruume kohalike ringide ja seltside vahel.

Hoone arvestab lisaks ruumilisele paindlikkusele ka tehnosüsteemide iseseisvust: igal tsoonil on oma juurdepääs, omaaegsed tehnoruumid ning vajadusel võimalus lahutada teenuseplokke logistiliselt. Planeeritud eluiga (vähemalt 50 aastat) on realistlik, kuna kavandatud on liginullenergia standard, kestvad ehitusmaterjalid ja hea sisekliimaga ruumid. Tänu kaasaegsele arhitektuursele lahendusele sobitub uus hoone hästi nii olemasolevasse koolikompleksi kui ka võimaldab tulevikus selle edasiarendamist (nt sporthoone lisamine). Järgneval visuaalil on näha

19 Hindamiskriteerium 2, tingimus 5

kavandatava hoone üks korruseplaane, mis illustreerib ruumide loogilist jaotust ja multifunktsionaalsust20.

Joonis 3. Kavandatava tugikeskuse 1. korruse plaan (fookusega uuel hooneosal)³

5. Asukoha sobivus ja juurdepääsetavus Uue hoone paiknemine Saha tee 7 kinnistul on strateegiliselt väga hästi läbimõeldud. Asukoht Loo aleviku keskmes tähendab, et teenused saavad olema kergesti ligipääsetavad kõigile sihtrühmadele – eakatele, lastele, noortele ja liikumisraskustega inimestele. Uus hoone paikneb vahetus läheduses olemasolevale koolihoonele, moodustades sellega loomuliku haridus- ja tugikeskuse tuuma. Lähim ühistranspordi peatus paikneb 60 meetri kaugusel, tagades ligipääsu nii aleviku sees kui kaugemalt tulijatele21.

Asendiplaan näeb ette eraldi juurdepääsuteed, kergliiklusteed ning parklad, mis arvestavad ka ratastooliga liiklejate ja vanemate lastevanemate vajadustega. Kõik hoone sissepääsud on ligipääsetavad ratastooliga ning varustatud kaldteede ja automaatuste lahendustega. Lisaks on hoones lift ning igal korrusel inva-WC. Planeeritud ruumiline lahendus võimaldab loogilist liikumist hoones sees – erinevate teenuste kasutajad ei koorma üksteist ruumiliselt ega logistiliselt, kuid nende paiknemine ühes hoones loob sünergia ning tõstab teenuste nähtavust. Hoone paikneb aktiivselt kasutatava liikumiskoridori ääres, ühendades kooli, lasteaia ja aleviku

20 Hindamiskriteerium 3, tingimus 1 21 Hindamiskriteerium 4, tingimus 2 ja 3 ja 5

avalikud teenused. See suurendab mitte ainult kasutusaktiivsust, vaid ka avaliku ruumi turvalisust ja kogukondlikku sidusust. Planeering arvestab ka võimalike tulevaste laienemistega – ruumi on jäänud sporthoone või parkla laienduse lisamiseks. Haridus- ja tugikeskuse asukoht toetab täielikult ligipääsetavuse, kasutatavuse ja arengupotentsiaali eesmärke, nagu nõuab toetuse juhend22.

6. Lammutamise põhjendus ja kultuuriväärtuse puudumine Lammutamisele minev hooneosa aadressil Saha tee 11 on rajatud 1978. aastal ja moodustab osa Loo Haridus- ja Kultuurikeskuse vanemast kompleksi osast. Hoone on tehniliselt amortiseerunud: energiamärgis näitab KEK väärtust 177 kWh/m²·a, tarnitud energia 440 218 kWh aastas ning CO₂ heide 93,77 tonni aastas, ehk D-klass. Hoone ei vasta kaasaegsetele nõuetele ei energiatõhususe, sisekliima, ligipääsetavuse ega ruumilise paindlikkuse osas. Lisaks puuduvad selles hooneosas lifti, kaldtee- või inva-WC lahendused, mis muudab selle ligipääsmatuks mitmetele sihtrühmadele.

Ekspertanalüüsi ja energiamärgise soovituse põhjal oleks optimaalne lahendus kas täielik rekonstrueerimine või lammutamine. Arvestades hoone ehitusaega, ehitusviisi ja tehnosüsteemide kulumust, kujuneks rekonstrueerimine kallimaks ja ebaefektiivsemaks kui uus ehitus. Lammutamisele läheb ca 2404 m² köetava pinnaga hooneosa.

Hoone ei ole kantud ei riiklikku ega kohaliku tasandi kultuuriväärtuslike hoonete nimistusse. Jõelähtme valla üldplaneeringus ega Muinsuskaitseameti andmebaasis ei ole sellele hoonele määratud kultuurilist või ajaloolist väärtust. Seetõttu ei ole lammutamine seotud avaliku huvi või pärandi säilitamise küsimustega23.

Alloleval visuaalil on näidatud lammutatav hooneosa, mida projekt otseselt puudutab ja asendab energiatõhusa uue hoonega.

22 Hindamiskriteerium 3, tingimus 2 23 Hindamiskriteerium 4, tingimus 6

Joonis 4. Lammutatav hooneosa Saha tee 11 kinnistul⁴

Kasutatud allikad 1. Jõelähtme valla arengukava 2021–2036, Lisa 3: Rahvastikuanalüüs ja prognoos.

URL: https://joelahtme.ee/valla-arengudokumendid

2. Energiamärgise teatis hoonele Saha tee 11, nr 2511584/03993, 2025.

3. Kavandatava Loo Haridus- ja Kultuurikeskuse eskiisprojekt, Nafta Arhitektid OÜ, 2025.

4. EHR hoonete pindala- ja energiakasutusandmed, 2025.

5. Jõelähtme valla üldplaneering ja kultuuriväärtuste registrid (Muinsuskaitseamet, 2024).

1/4

ENERGIAMÄRGIS

Kaalutud energiaerikasutus 156 kWh/m²•a

Energiamärgise nr 2511584/04235 Aadress Harju maakond, Keila linn, Pargi tn 2e (Kogu

hoone) Ehitisregistri kood 121438789 Märgis kehtib kuni 31.07.2035

KEK ≤ 95 96 ≤ KEK ≤ 115 116 ≤ KEK ≤ 155 156 ≤ KEK ≤ 195 196 ≤ KEK ≤ 240 241 ≤ KEK ≤ 290 291 ≤ KEK

2/4

KAALUTUD ENERGIAKASUTUS KOONDINFORMATSIOON Energiamärgise nr 2511584/04235 Hoone kategooria Haridushoone Hoone kasutamise otstarve 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Hoone aadress Harju maakond, Keila linn, Pargi tn 2e (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 121438789 Esmase kasutuselevõtu aasta 1959 Köetav pind 3 361,2 m² sh toatemperatuuriga pind 3 107,5 m² Energiamärgise algandmete allikas 01.07.2024 - 30.06.2025

Energiamärgise väljaandja Vastutav spetsialist PAVEL TITOV

Kaalutud energiaerikasutus 156 kWh/m²•a Märgise väljaandmise kuupäev 31.07.2025 Märgis kehtib kuni 31.07.2035

KEK ≤ 95 96 ≤ KEK ≤ 115 116 ≤ KEK ≤ 155 156 ≤ KEK ≤ 195 196 ≤ KEK ≤ 240 241 ≤ KEK ≤ 290 291 ≤ KEK

3/4

Hoone energiakasutus

Süsteem Liik Energiakandja

Energiakasutus Erikasutus

kWh/ (m²•a)

Kaalumistegur

Kaalutud erikasutus,

kWh/ (m²•a)

Kogus Ühik

Soojusallikas kaugküte soojus (tõhus

kaugküte) 476416.0

kWh /a

153.3 0.65 99.7

Elektrisüsteemi liik võrk elekter 87351.0 kWh

/a 28.1 2.00 56.2

Kaalutud erikasutus kokku, kWh/(m²•a) 155.9

Tarnitud ja eksporditud energia:

Energiakandja Tarnitud energia, kWh/a

Eksporditud energia, kWh/a

soojus (tõhus kaugküte) 423000.0

elekter 87351.0

31.07.2025 4/4

ENERGIASÄÄSTUMEETMED JA SOOVITUSED KÜTTESÜSTEEM

TARBEVEE SOOJENDAMISE SÜSTEEM

VENTILATSIOONISÜSTEEM

JAHUTUSSÜSTEEM

AUTOMAATIKASÜSTEEM

VALGUSTUSSÜSTEEM

KANALISATSIOONISÜSTEEM

VÄLISPIIRDED

MUUD MEETMED

energiaaudit Energiaauditi soovitused

TÄIENDAVAD SOOVITUSED Täiendavat informatsiooni energiatõhususe kohta saab eelkõige Sihtasutuse KredEx koduleheküljelt www.kredex.ee. Hoone energiakasutuse täpsemaks kaardistamiseks ja renoveerimisplaani koostamiseks on soovitatav tellida energiaaudit. Kutselised energiaaudiitorid on leitavad aadressilt www.kutsekoda.ee/et/kutseregister. Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse omandis olevas hoones on soovitatav rakendada energiamärgisel toodud energiasäästumeetmeid energiamärgise kehtivusaja jooksul.

Loo Haridus- ja tugikeskuse jätkusuutliku kasutamise plaan

Koostatud: 07.07.2025 (parandatud 05.09.2025)

1. Projekti üldine kirjeldus ja probleemi püstitus Saha tee 11 endine teenindusmaja hoone on ehitatud 1978. aastal tollaste ehitustavade kohaselt ja ehituskvaliteedist tulenevalt on tänaseks tugevalt amortiseerunud. Hoonet on aegade jooksul pisut kohandatud selliselt, et täna paiknevad seal Loo noortekeskus, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool, Jõelähtme Valla Päevakeskus.

Nimetatud Jõelähtme valla allasutused vajavad oma igapäevaste funktsioonide tõhusaks täitmiseks ja avalike teenuste pakkumiseks tänapäevasemaid ja energiasäästlikumaid ruume Saha tee 7 ehitatavas Loo Haridus- ja tugikeskuse hoones mis vastaks liginullenergiaga hoone nõuetele. See võimaldaks märkimisväärselt vähendada energiakulu avalike teenuste osutamiseks kasutatavate ehitiste ekspluateerimisel ning kokku hoida maksumaksjalt laekunud eelarvevahendeid.

Saha tee 11, Loo ruumide tänane kasutuskord:

1. Loo noortekeskust1 kasutab aastaringselt kokku ca 145 noort, kellele on tagatud võimalused mitmekülgseteks tegevusteks alates lauamängudest kuni Playstation virtuaalmaailma loomiseni.

2. Jõelähtme Muusika- ja Kunstikooli Loo piirkonna muusikaosakonnas õpib kokku 91 ja kunstiosakonnas 45 õpilast. Neist kümmekond õpilast õpib mõlemas osakonnas2. Jõelähtme Muusika ja Kunsti kool kasutab ruume 5x nädalas õhtuti 3h.

3. Jõelähtme Valla Päevakeskuses3 Loo piirkonna harus toimetab eakate päevakeskus Pihlakobar4 kus toimuvad bridžiõhtud, muusika-, teatri- ja kirjandusüritused, lauamänguklubi käis koos kaks korda nädalas ning aktiivsete seeniorite arv, kes Saha tee 11 asuvaid ruume kasutab, on ca 135 inimest.

a. Tantsuansambel "Pihlakobar" kasutab ruume 1x nädalas teisipäeviti 2h, u. 10 inimest; 1x kuus kohtuvad fännidega, u. 20 inimest.

b. Seenioride Rahvatantsuansambel kasutab ruume 1x nädalas kolmapäeviti 2-3h, u.10 inimest.

1 https://noored.joelahtme.ee/loo-noortekeskus/ 2 http://joelahtmemkk.ee/?page_id=8 3 https://joelahtmepaevakeskus.ee/ 4 https://joelahtmekultuur.ee/lookultuurikeskus/loo-perepaev/

c. Jõelähtme Bridžiklubi "Ahti" kasutab ruume 2x nädalas esmaspäeviti ja neljapäeviti 7h, u. 15-20 inimest, 1x kuus kohtumine bridžiklubidega Harjumaalt.

d. Seenioride infotund 1x kuus 6h, u. 25 inimest. Seenioride peod iga kahe kuu tagant 8h, u. 40 inimest.

e. Seenioride jututuba kasutab ruume 1x nädalas kolmapäeviti 3h, u. 5-7 inimest.

4. Samades Saha tee 11 ruumides osutatakse lisaks isikukeskse erihoolekande teenusmudeli ehk ISTE-üksuse teenuseid Jõelähtme valla elanikele. Projekti eesmärk on, et teenuseid pakutakse abivajaja kodule võimalikult lähedal. Projekti rakendamise käigus katsetataks uut teenusmudelit, mille käigus korraldab omavalitsus psüühilise erivajadusega inimestele ja nende lähedastele vajalikku abi. Teenuseid osutavad ISTE projekti töötajad ning välised teenuseosutajad - psühholoogiline nõustamine, loovteraapia, kogemusnõustamine. Teenuskohtade arv on 25 ja töötajate arv on 4. Koduhoolduse teenuse klientide arv – 28 ja töötajate arv – 3. Tugiisikuteenuse klientide arv – 4 (lapsed) + 6 (pered, koos lähedastega 16) ja töötajate arv – 55.

Oleme kaalunud võimalust vana hoone (lammutatav Saha tee 11 hoone osa) renoveerimiseks, aga arvestades kõrget energiatarbimist ja ruumide ebafunktsionaalsust, on käesoleval juhul otstarbekam vana hoone lammutada ja ehitada uus energiatõhus ja funktsionaalne hoone. Olemasolev hoonestus ei vasta enam ei energiatõhususe, kasutusmugavuse ega ligipääsetavuse nõuetele. Saha tee 11 hooneosa energiamärgis (nr 2511584/04665) kinnitab hoone väga kõrget energiakulu (177 kWh/m²·a) ehk D-klassi ja soovitab selle täielikku rekonstrueerimist või lammutamist. Samal ajal on ruumide funktsionaalne paigutus ajale jalgu jäänud, mis ei võimalda optimaalset ruumikasutust ega vastavust erinevate kasutajate vajadustele6.

Kavandatav uus Loo Haridus- ja tugikeskus on plaanis rajada Loo kooli kõrvale, kuid sellest hoolimata on tegemist uue hoone püstitamisega ehitisseadustiku mõistes: hoonel on oma autonoomsed tehnosüsteemid ja selle kasutamise funktsionaalsus ei sõltu kõrval asuvast kooli toimimisest ega ole seotud kooli igapäevase tegevusega. Hoone on funktsionaalselt iseseisev, so. noortekeskus, muusika- ja kunstikool, eakate päevakeskus, ehk on mõeldud multifunktsionaalsena KOKS-is ettenähtud teenuste osutamiseks7. Uues hoones on eraldi mõõdetavad elektri ja kaugkütte kulud, omab iseseisvat ehitisregistri koodi ja funktsionaalselt omab ka eraldi sissepääse hoonesse.

Ühtlasi täidab energiatõhusa hoone püstitamine riigi poolt seatud kliima eesmärke ja aitab vabaneda keskkonnahoiu seisukohalt ebatõhusast ehitisest, mille ekspluateerimisega kaasneb ebamõistlikult suur keskkonnavaenulik jalajälg.

5 Hindamiskriteerium 2, tingimus 6 6 Hindamiskriteerium 2, tingimus 5 7 Hindamiskriteerium 3, tingimus 1

Kavandatav hoone on planeeritud Jõelähtme valla üldplaneeringu järgi8 üldkasutatava hoone maa- alale kus juba hetkel asub Loo kool, seega ei teki projekti loamenetluses tõrkeid ehitusloa väljastamiseks9.

Uus Loo Haridus- ja tugikeskus omab ka paremat mõõdet elanike tarbimismugavusele olles lähemal aleviku keskusele ja elamutele. Uut hoonet on plaanis kasutada vähemalt kümme aastat peale projekti lõppemist, tõenäoliselt siiski veelgi kauem. Teenust on vaja osutada võimalikult kohapeal ja ei ole võimalik osutada koostöös naaberomavalitsustega või alternatiivselt korraldada teenuse osutamine erasektori kaudu kas tervikuna või osaliselt. Iseseisva hoone mudelit toetab ka muutuv rahvastikuprognoos ja pakutavate teenuste järjepidevuse tagamine. Lisaks ei soodusta rendipindade kasutust Loo aleviku asukoht ja limiteeritud rendipindade kättesaadavus – vajalikus mahus saaks ruume rentida ehk Tallinna linnast, kuid see muudaks niigi keerulise logistika tõttu teenusepakkumise koduläheduse pea olematuks10.

Erivajadustega isikutele on projekteeritud lift, kaldteed ja inva-WC igale korrusele. Hoone jääb 60 meetri kaugusele Loo aleviku bussipeatusest ja hoone juurde on planeeritud ka autoparkla. Projekti on koostanud pädev arhitekt Madis Karu koostöös 7-taseme arhitekti Veiko Koppe´ga (Kutsetunnistus 173580) ja projekti koostamisel on kasutatud Archicad tarkvara BIM tehnoloogilise tulemi saavutamiseks ning projekti koostamise käigus on peetud erinevaid koosolekuid parema projektlahenduse leidmiseks11.

Lammutatava hoone (Saha tee 11) kinnistu osa on plaanis enampakkumisel maha müüa ja sellega rahastada antud projekti omaosalust. Kindlasti on edaspidi vajadus ka Loo keskkoolile uute õppeklasside, uue spordihoone ja raamatukogu ehitamiseks samale kinnistule tekitades suure multifunktsionaalse kinnistu, kuid selle ehitamise rahastus ei ole käesoleva projekti osa ning selleks tuleb Jõelähtme vallal leida eraldi täiendavaid vahendeid.

Projekti lähtekohaks on vajadus tagada valla elanikele kvaliteetne ja säästlik avalik ruum, mis arvestab nii rahvastikumuutustega kui ka energiapoliitiliste eesmärkidega. Eesti riiklikus energiatõhususe tegevuskavas on seatud sihiks vähendada avaliku sektori hoonete energiatarbimist ja CO₂ heitmeid. Käesolev projekt vastab otseselt nendele eesmärkidele. Hoone ehituse käigus realiseeritakse lisaks ka ruumiline kontsentratsioon, mis võimaldab vähendada hajusaid kulusid, luua sünergiat erinevate teenuste vahel ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti läbi füüsilise läheduse.

Uue hoone projekteerimisel on arvestatud hoone elukaare kulude, kasutusotstarbe muutlikkuse, energiatõhususe, sotsiaalse kättesaadavuse ja ruumilise konteksti vajadustega. Hoone planeeritud eluiga on 50 aastat ning see rajatakse iseseisva juriidilise ja tehnilise üksusena, koos oma EHR- koodi, energiamärgise, tehnosüsteemide ja eraldi infrastruktuuriga.

8 https://joelahtme.ee/loo-aleviku-liivamae-kula-saha-kula-ja-nehatu-kula-uldplaneering 9 Hindamiskriteerium 4, tingimus 1 10 Hindamiskriteerium 2, tingimus 3 11 Hindamiskriteerium 3, tingimus 2 ja hindamiskriteerium 4, tingimus 4

2. Vajaduse põhjendus rahvastikuprognoosi alusel12 Lähiaastatel on olnud ning ka lähitulevikus on oodata Jõelähtme valla rahva- ning seejuures ka maksumaksjate arvu kasvu, kuna umbes ⅔ sisserändajatest on tööealised (vahemikus 2018-2022 oli valla rahvaarvu kasv üks maakonna kiiremaid ning vallavalitsuse tellitud valla rahvastikuanalüüsi ja -prognoosi (2023)1 kohaselt peaks jätkuma see ka edaspidi). Aastaks 2035 peaks tööealise elanikkonna arv kasvama rahvastikuprognoosi kohaselt vallas praeguselt umbes 7750 inimeselt tagasihoidlikuma rändestsenaariumi korral paari tuhande võrra ning senise kiire sisserändetempo jätkudes kogunisti 9200-ni. Mõlema stsenaariumi puhul jääb valla tööealiste osakaal praegusega võrreldes samaks (u 60% kogu elanikkonnast). See tõotab suurendada valla maksutulu ning võimalikku majanduslikku ebastabiilsust tasakaalustada.

Rahvaarvu kasvuga kaasneb aga ka täiendav koormus valla pakutavatele avalikele teenustele ning seda eriti hariduse, noorte ning sotsiaalkaitse ja tervise valdkonnas. Samuti suureneb sellega ilmselt ka liiklustihedus ning koormus keskkonnale ja avalikule ruumile.

Vallas on oodata lasteaia- ja koolikohtade vajaduse kasvu õppeaastaks 2035/2036 kõigi haridusastmete lõikes. Lasteaiakohtade vajadus võib tõusta praeguselt umbes 460 kohalt 586 kohani. Põhikoolieas laste arv võib kasvada praeguselt umbes 859-lt 1172-ni. Gümnaasiumieas noorte arv võib peaaegu kahekordistuda, kasvades praeguselt 232-lt kuni 429-ni.

Kõige suurem kasv toimub Loo piirkonnas, kus lasteaiakohtade vajadus võib tõusta praeguselt 293- lt kiire sisserände jätkudes kuni 416-ni. Põhikooliealise õpilaste arv võib tõusta tänaselt 501-lt kuni 821-ni. Kostiveres jääb rahvastikuprognoosi alusel lasteaiakohtade vajadus praegusega võrreldes umbes samaks ning põhikooliealiste õpilaste arv võib langeda 20 võrra. Neeme piirkonnas võib lasteaiakohtade vajadus langeda 4 koha võrra. Põhikoolieas õpilaste arv võib aga tõusta 77-lt kuni 89 õpilaseni. Eakate (vanuses 65+ elanike) absoluutarvu kasv on tööealiste ning laste ja noorte arvu kasvuga võrreldes tagasihoidlikum, tõustes aastaks 2035 seniselt praeguselt u 1100 inimeselt nii tagasihoidlikuma kui ka kiire rännustsenaariumi korral umbes 1600 inimeseni (+/- 35 inimest). Samas tähendab ka see eakatele vajalike teenuste nõudluse kasvu umbes poole võrra13.

Need muutused rõhutavad vajadust uue teenuskeskuse järele, mis suudab pakkuda kaasaegseid ja kvaliteetseid teenuseid nii noortele, kui eakatele.

Loo Hariduse- ja tugikeskuse ruumiplaan koostati rahvastikuprognoosi muutuse kontekstis kahte põhikomponenti arvestavana: a) lammutatava Saha tee 11 ruumifunktsioonide ülevõtmine (Loo noortekeskus, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool, Jõelähtme Valla Päevakeskus), tagades tegevusi kokku ca 500 inimesele ja b) tuginedes valla kooliealiste ning eakate inimeste osakaalu kasvuprognoosile.

Kavandatav hoone, mille köetav pind on 1950 m², on funktsionaalselt jaotatud neljale korrusele, millest igaüks teenindab konkreetseid sihtgruppe. Hoones hakkavad tegutsema Loo noortekeskus, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool ning Jõelähtme valla Päevakeskus. Kokku kasutaks ruume

12 Hindamiskriteerium 2, tingimus 1 13 Jõelähtme valla arengukava 2025-2035 Lisa 1, lk. 7, https://www.riigiteataja.ee/akt/424102024018

regulaarselt hinnanguliselt ca 500 inimest, ent hoone ei ole kavandatud kõigi samaaegseks viibimiseks.

Hoone kasutusloogika põhineb jaotatud koormusel ja ajalisel roteerumisel: Noortekeskuse ruumid (nt piljardisaal, mängutuba, vaikne ruum) mahutavad korraga 10–25 inimest, kuid teenindavad nädalas oluliselt rohkem noori. Muusika- ja kunstikooli ruumid (nt viiuliklass, muusikaõpetaja kabinet) on kavandatud individuaalõppeks (2–3 inimest korraga), ent rotatsiooni kaudu teenindavad kümneid õpilasi päevas. Päevakeskuse nõustamis- ja tegevusruumid (nt tegevustuba, hoolitsusruum, perepesa mänguruum) võimaldavad hajutatult, väärikalt ja privaatselt teenust pakkuda 20–40 inimesele päevas14.

Ruumikasutusindeks (ca 6,1 m²/inimene) ei tähenda, et iga kasutaja vajab oma pinda samal ajal. Pigem toetab kavandatud maht seda, et hoone suudab täita nii: päevast ja nädalast koormust, õppetegevuse ja sotsiaalse osaluse vajadusi, kui ka füüsilise ligipääsetavuse ning helieraldatuse standardeid, mis on noorsootöö ja huvihariduse puhul hädavajalikud15.

Seega on hoonemahu ja teenuse vajaduse vaheline seos mitte pelgalt ruutmeetrites, vaid kasutusmustris ja funktsionaalsuses. Kavandatud lahendus on modulaarne, ruume saab jagada erinevate sihtgruppide vahel ning see toetab paindlikku kasutust ka tuleviku vajadusi silmas pidades.

Võrdluseks võib tuua mõningaid orientiire avalike hoonete planeerimisstandarditest ja praktikatest: Noortekeskused – soovituslik üldpind on 5–8 m² aktiivse külastaja kohta (sh puhkealad, loomeruumid, personaliruumid). Huviharidus (muusika- ja kunstikool) – individuaaltundideks arvestatakse 8–12 m² ruumipinda õppuri kohta, klassiruumid vajavad heliisolatsiooni ja spetsiaalset sisustust. Päevakeskused ja sotsiaalteenuste ruumid – minimaalselt 6–8 m² inimese kohta, sageli rohkem, arvestades liikumisabivahendeid, privaatsust ja abitegevusi16.

Nende võrdluste põhjal võib järeldada, et kavandatud 2000 m² pind 500 sihtgrupi inimese kohta on igati mõistlik ja kooskõlas kaasaegse avaliku hoone kasutusloogikaga. Veelgi enam — modulaarne ja vahetustega kasutus võimaldab teenindada suuremat arvu inimesi ööpäeva ja nädala lõikes kui ainult staatiline hetkekoormus viitaks17.

14 Hindamiskriteerium 2, tingimus 6 15 Hindamiskriteerium 2, tingimus 2 16 Ruumivajaduse orientiirid põhinevad Eesti Noorsootöö Keskuse juhendil (2015), Eesti Kunstikoolide Liidu soovitustel, RT 10303:2021 juhistel päevakeskustele ning rahvusvahelistel Interreg kogukonnakeskuste disainijuhistel. 17 Hindamiskriteerium 2, tingimus 4

Joonis 1. Jõelähtme valla rahvastikuprognoos (2021–2036)¹

3. Alternatiivide kaalumine Projekti varajases etapis kaaluti kahte peamist stsenaariumi: olemasoleva hooneosa (Saha tee 11) täielikku renoveerimist või osalist lammutamist ja uue hoone ehitamist Saha tee 7 kinnistule. Pärast energiamärgise analüüsi ja hoone tehnilist hindamist selgus, et rekonstrueerimine ei võimaldaks saavutada soovitud energiatõhusust, funktsionaalsust ega ligipääsetavust. Hoone energiamärgis nr 2511584/04665 kinnitab, et kaalutud energiakasutus on 177 kWh/m²·a ja tarnitud energia aastane kogus 464 418 kWh viitab tugevale tehnilisele vananemisele ja kõrgetele ülalpidamiskuludele. Võrreldes sellega näeb uus hoone ette oluliselt väiksema energiatarbe: 159 221,8 kWh aastas18, mis tähendab 64% suurust energiasäästu. Lisaks vähenevad CO₂ heitmed järgnevalt:

Vana hoone heide: 130,8 tonni/a

Uus hoone heide: 20,05 tonni/a

CO₂ kokkuhoid: 110,3 tonni aastas ehk ca −84%

Lisaks väheneb aastane rahaline energiakulu 53 095 € pealt ca 20 000 € peale. See sääst mitte ainult ei kaalu üles ehituskulud pikaajaliselt, vaid võimaldab suunata vallapoolseid ressursse sisulistesse teenustesse, mitte vanade hoonete kütmisse ja hooldusse.

Funktsionaalsuse seisukohalt on olemasolev hoone Saha tee 11 ruumiliselt ebaotstarbekas: puuduvad eraldi ligipääsud, puuduvad liftid ja inva-WC-d ning teenused on killustunud. Uue hoone ruumiplaneering on moodulipõhine ja võimaldab tulevikus ruume ümber profileerida vastavalt

18 Ehitusprojekti energiatõhususe osa, Töö nr: 1190725

sihtrühmade muutuvatele vajadustele. Alternatiivide kaalumisel tugineti lisaks tehnilistele analüüsidele ka arengukava eesmärkidele ja liginullenergiahoonete strateegiale19. Allolev joonis toob välja peamised kvantitatiivsed erinevused vana ja uue hoone vahel, tuginedes mõõdetud näitajatele.

Joonis 2. Vana ja uue hoone energia- ja pindalanäitajate võrdlus²

4. Tulevikukindlus ja multifunktsionaalsus Uue Haridus- ja tugikeskuse kavandamisel on arvestatud mitte ainult tänaste, vaid ka homsete kasutusvajadustega. Projekti eelduseks on olnud, et hoone peab säilitama funktsionaalse ja ruumilise paindlikkuse kogu oma elukaare jooksul. Eskiisprojektis on ruumiplaneering lahendatud moodulitena, mis võimaldavad ruumide osalist ümberprofileerimist või kasutusotstarbe muutmist ilma suuremate ehituslike sekkumisteta. Näiteks on võimalik kasutada noortekeskuse ruume täiskasvanuhariduseks, avada päevakeskusesse taastusravi kabinetid või jagada kunstikooli ruume kohalike ringide ja seltside vahel.

Hoone arvestab lisaks ruumilisele paindlikkusele ka tehnosüsteemide iseseisvust: igal tsoonil on oma juurdepääs, omaaegsed tehnoruumid ning vajadusel võimalus lahutada teenuseplokke logistiliselt. Planeeritud eluiga (vähemalt 50 aastat) on realistlik, kuna kavandatud on liginullenergia standard, kestvad ehitusmaterjalid ja hea sisekliimaga ruumid. Tänu kaasaegsele arhitektuursele lahendusele sobitub uus hoone hästi nii olemasolevasse koolikompleksi kui ka võimaldab tulevikus selle edasiarendamist (nt sporthoone lisamine). Järgneval visuaalil on näha

19 Hindamiskriteerium 2, tingimus 5

kavandatava hoone üks korruseplaane, mis illustreerib ruumide loogilist jaotust ja multifunktsionaalsust20.

Joonis 3. Kavandatava tugikeskuse 1. korruse plaan (fookusega uuel hooneosal)³

5. Asukoha sobivus ja juurdepääsetavus Uue hoone paiknemine Saha tee 7 kinnistul on strateegiliselt väga hästi läbimõeldud. Asukoht Loo aleviku keskmes tähendab, et teenused saavad olema kergesti ligipääsetavad kõigile sihtrühmadele – eakatele, lastele, noortele ja liikumisraskustega inimestele. Uus hoone paikneb vahetus läheduses olemasolevale koolihoonele, moodustades sellega loomuliku haridus- ja tugikeskuse tuuma. Lähim ühistranspordi peatus paikneb 60 meetri kaugusel, tagades ligipääsu nii aleviku sees kui kaugemalt tulijatele21.

Asendiplaan näeb ette eraldi juurdepääsuteed, kergliiklusteed ning parklad, mis arvestavad ka ratastooliga liiklejate ja vanemate lastevanemate vajadustega. Kõik hoone sissepääsud on ligipääsetavad ratastooliga ning varustatud kaldteede ja automaatuste lahendustega. Lisaks on hoones lift ning igal korrusel inva-WC. Planeeritud ruumiline lahendus võimaldab loogilist liikumist hoones sees – erinevate teenuste kasutajad ei koorma üksteist ruumiliselt ega logistiliselt, kuid nende paiknemine ühes hoones loob sünergia ning tõstab teenuste nähtavust. Hoone paikneb aktiivselt kasutatava liikumiskoridori ääres, ühendades kooli, lasteaia ja aleviku

20 Hindamiskriteerium 3, tingimus 1 21 Hindamiskriteerium 4, tingimus 2 ja 3 ja 5

avalikud teenused. See suurendab mitte ainult kasutusaktiivsust, vaid ka avaliku ruumi turvalisust ja kogukondlikku sidusust. Planeering arvestab ka võimalike tulevaste laienemistega – ruumi on jäänud sporthoone või parkla laienduse lisamiseks. Haridus- ja tugikeskuse asukoht toetab täielikult ligipääsetavuse, kasutatavuse ja arengupotentsiaali eesmärke, nagu nõuab toetuse juhend22.

6. Lammutamise põhjendus ja kultuuriväärtuse puudumine Lammutamisele minev hooneosa aadressil Saha tee 11 on rajatud 1978. aastal ja moodustab osa Loo Haridus- ja Kultuurikeskuse vanemast kompleksi osast. Hoone on tehniliselt amortiseerunud: energiamärgis näitab KEK väärtust 177 kWh/m²·a, tarnitud energia 440 218 kWh aastas ning CO₂ heide 93,77 tonni aastas, ehk D-klass. Hoone ei vasta kaasaegsetele nõuetele ei energiatõhususe, sisekliima, ligipääsetavuse ega ruumilise paindlikkuse osas. Lisaks puuduvad selles hooneosas lifti, kaldtee- või inva-WC lahendused, mis muudab selle ligipääsmatuks mitmetele sihtrühmadele.

Ekspertanalüüsi ja energiamärgise soovituse põhjal oleks optimaalne lahendus kas täielik rekonstrueerimine või lammutamine. Arvestades hoone ehitusaega, ehitusviisi ja tehnosüsteemide kulumust, kujuneks rekonstrueerimine kallimaks ja ebaefektiivsemaks kui uus ehitus. Lammutamisele läheb ca 2404 m² köetava pinnaga hooneosa.

Hoone ei ole kantud ei riiklikku ega kohaliku tasandi kultuuriväärtuslike hoonete nimistusse. Jõelähtme valla üldplaneeringus ega Muinsuskaitseameti andmebaasis ei ole sellele hoonele määratud kultuurilist või ajaloolist väärtust. Seetõttu ei ole lammutamine seotud avaliku huvi või pärandi säilitamise küsimustega23.

Alloleval visuaalil on näidatud lammutatav hooneosa, mida projekt otseselt puudutab ja asendab energiatõhusa uue hoonega.

22 Hindamiskriteerium 3, tingimus 2 23 Hindamiskriteerium 4, tingimus 6

Joonis 4. Lammutatav hooneosa Saha tee 11 kinnistul⁴

Kasutatud allikad 1. Jõelähtme valla arengukava 2021–2036, Lisa 3: Rahvastikuanalüüs ja prognoos.

URL: https://joelahtme.ee/valla-arengudokumendid

2. Energiamärgise teatis hoonele Saha tee 11, nr 2511584/03993, 2025.

3. Kavandatava Loo Haridus- ja Kultuurikeskuse eskiisprojekt, Nafta Arhitektid OÜ, 2025.

4. EHR hoonete pindala- ja energiakasutusandmed, 2025.

5. Jõelähtme valla üldplaneering ja kultuuriväärtuste registrid (Muinsuskaitseamet, 2024).

1/4

ENERGIAMÄRGIS

Kaalutud energiaerikasutus 156 kWh/m²•a

Energiamärgise nr 2511584/04235 Aadress Harju maakond, Keila linn, Pargi tn 2e (Kogu

hoone) Ehitisregistri kood 121438789 Märgis kehtib kuni 31.07.2035

KEK ≤ 95 96 ≤ KEK ≤ 115 116 ≤ KEK ≤ 155 156 ≤ KEK ≤ 195 196 ≤ KEK ≤ 240 241 ≤ KEK ≤ 290 291 ≤ KEK

2/4

KAALUTUD ENERGIAKASUTUS KOONDINFORMATSIOON Energiamärgise nr 2511584/04235 Hoone kategooria Haridushoone Hoone kasutamise otstarve 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Hoone aadress Harju maakond, Keila linn, Pargi tn 2e (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 121438789 Esmase kasutuselevõtu aasta 1959 Köetav pind 3 361,2 m² sh toatemperatuuriga pind 3 107,5 m² Energiamärgise algandmete allikas 01.07.2024 - 30.06.2025

Energiamärgise väljaandja Vastutav spetsialist PAVEL TITOV

Kaalutud energiaerikasutus 156 kWh/m²•a Märgise väljaandmise kuupäev 31.07.2025 Märgis kehtib kuni 31.07.2035

KEK ≤ 95 96 ≤ KEK ≤ 115 116 ≤ KEK ≤ 155 156 ≤ KEK ≤ 195 196 ≤ KEK ≤ 240 241 ≤ KEK ≤ 290 291 ≤ KEK

3/4

Hoone energiakasutus

Süsteem Liik Energiakandja

Energiakasutus Erikasutus

kWh/ (m²•a)

Kaalumistegur

Kaalutud erikasutus,

kWh/ (m²•a)

Kogus Ühik

Soojusallikas kaugküte soojus (tõhus

kaugküte) 476416.0

kWh /a

153.3 0.65 99.7

Elektrisüsteemi liik võrk elekter 87351.0 kWh

/a 28.1 2.00 56.2

Kaalutud erikasutus kokku, kWh/(m²•a) 155.9

Tarnitud ja eksporditud energia:

Energiakandja Tarnitud energia, kWh/a

Eksporditud energia, kWh/a

soojus (tõhus kaugküte) 423000.0

elekter 87351.0

31.07.2025 4/4

ENERGIASÄÄSTUMEETMED JA SOOVITUSED KÜTTESÜSTEEM

TARBEVEE SOOJENDAMISE SÜSTEEM

VENTILATSIOONISÜSTEEM

JAHUTUSSÜSTEEM

AUTOMAATIKASÜSTEEM

VALGUSTUSSÜSTEEM

KANALISATSIOONISÜSTEEM

VÄLISPIIRDED

MUUD MEETMED

energiaaudit Energiaauditi soovitused

TÄIENDAVAD SOOVITUSED Täiendavat informatsiooni energiatõhususe kohta saab eelkõige Sihtasutuse KredEx koduleheküljelt www.kredex.ee. Hoone energiakasutuse täpsemaks kaardistamiseks ja renoveerimisplaani koostamiseks on soovitatav tellida energiaaudit. Kutselised energiaaudiitorid on leitavad aadressilt www.kutsekoda.ee/et/kutseregister. Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse omandis olevas hoones on soovitatav rakendada energiamärgisel toodud energiasäästumeetmeid energiamärgise kehtivusaja jooksul.