OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Valga Vallavalitsus

[email protected]

Puiestee tn 8

Valga linn

68203, Valga maakond

77000507

19.12.2025 nr 11.3-1/25/5574

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Õpivõimalused ja hariduse korraldus” sekkumise „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine

perioodil 2021–2027” raames otsuse Valga Vallavalitsuse (edaspidi ka toetuse saaja) projektile

2021-2027.4.08.24-0019 „Valga valla haridusasutustes kaasava hariduse meetmete rakendamine“

(edaspidi projekt).

Rakendusüksus on projektiga seotud kuludokumentide kontrollimisel tuvastanud, et toetuse saaja

ei ole järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS1) sätestatud korda, mistõttu kohaldab

rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb abikõlbmatuks kulud

summas 1982,77 eurot (sh käibemaks).

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 28, Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 36 ja § 37 lg 4, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi

ÜM2014) § 21 lg 1 ja § 228, haridus- ja teadusministri 16.11.2023 määruse nr 43 „Kaasava

hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ (edaspidi meetme määrus)2 § 26, samuti

antud projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud

kirjavahetus.

1. Toetuse saaja on jätnud koolidele sisustuse ostmisel lihthanke korraldamata

1.1. Rikkumise asjaolud

Valga Vallavalitsus ostis projekti raames Valga Põhikoolile ja Lüllemäe Põhikoolile sisustust.

Toetuse saaja avaldas 2024. aasta novembris sisustuse3 ostmiseks valla kodulehel hanketeate ning

1 Sisustuse soetuste väljakuulutamise ajal kehtinud redaktsioon. 2 Taotluse esitamise ajal, so 29.05.2024, kehtinud redaktsioon. 3 Vaikusepesad, lugemispesad, toolid, lauad, helisummutavad vaheseinad jms.

saatis täiendavalt kuuele ettevõttele kutse pakkumuse esitamiseks. Tähtajaks laekus kolm

pakkumust, millest kahe puhul pakuti soovitud tooteid osaliselt4. Ainsana pakkus kõiki soovitud

tooteid A&T Trading OÜ, kellega sõlmiti 13.12.2024 vastav hankeleping summas 27 247,48 eurot

(käibemaksuta 22 334 eurot).

Toetuse saaja on rakendusüksusele esitanud projekti tegevuse 3 Sisustuse või seadmete ostmine

raames kuludokumendi (edaspidi KD) 85, mis on väljastatud eelnimetatud lepingu alusel ja mille

käibemaksuta summa 22 334 eurot jääb alla lihthanke piirmäära.

Toetuse saaja suulise info kohaselt viis valla haridusasutus Hargla kool samal ajal (2024. aasta

novembris) läbi hanke projekti eelarves ette nähtud akustilise kabiini (sisustus) soetamiseks, mille

maksumus oli eeldatavalt samuti alla lihthanke piirmäära. Kuna aga esitatud pakkumused ületasid

oluliselt eelarves ette nähtud summat, siis otsustati selle ostmisest loobuda ja hinnapakkumuse

esitanud ettevõtetele saadeti vastav hanke tühistamise teade.

2025. aasta veebruaris selgus, et nii projekti kui ka valla eelarved siiski võimaldavad akustilist

kabiini soetada. Vald otsustas seekord pakkumused ise küsida. Hanget kodulehel välja ei

kuulutatud, küll aga saadeti kuuele ettevõttele 19.02.2025 e-kirjaga ettepanek pakkumuse

esitamiseks, mille oli lisatud failina vastav hanketeade (algselt ilma sisustuseta). Kuna

potentsiaalsetest pakkujatest kaks esitasid hangitava kohta täiendavaid küsimusi, siis edastas

toetuse saaja 25.02.2025 kõigile uue e-kirja, milles täpsustas kabiini andmeid ja soovis sinna ka

mööblit. Vastused saadi viielt ettevõttelt, nendest kahe pakkumused ei sisaldanud mööblit ja üks

pakkuja saatis kogu oma toodete kataloogi. Hanketeates nõutule vastasid kahe ettevõtte

pakkumused, millest AT Trading OÜ oma oli odavaim, seetõttu osteti Hargla koolile akustiline

kabiin neilt. Rakendusüksusele on toetuse saaja esitanud selle kohta projekti tegevuse 3 Sisustuse

või seadmete ostmine raames KD 96 käibemaksuta summas 8 483,61 eurot.

Toetuse saaja on koolidele sisustuse ostmisel ületanud lihthanke piirmäära 30 000 eurot, sest

soetuste summa ilma käibemaksuta on kokku 30 817,617 eurot. Toetuse saaja oleks pidanud

sisustuse ostude eeldatavad maksumused summeerima ja korraldama lihthanke lähtuvalt RHS § 14

lg 1 p-st 18. Ostude summeerimata jätmisega on toetuse saaja rikkunud RHS § 28 lõiget 2.

1.2. Toetuse saaja selgitused

Kuludokumentide kontrolli käigus paluti toetuse saajal selgitada, miks ei ole koolidele sisustuse

ostmisel nende maksumusi summeeritud ja lihthanke piirmäära ületamisest tulenevalt läbi viidud

lihthanget.

Teotuse saaja vastas: Viisime läbi hanke Valga Põhikoolile ja Lüllemäe Põhikoolile sisustuse- ja

seadmete soetamiseks 2024 novembris ja selles ei sisaldunud akustilise kabiini

hankimine./…/Konkreetselt selle toote osas läbiviidud hinnauuringu alusel ületas toote maksumus

meie eelarvelisi võimalusi ning osaliselt olid ka pikad tarneajad. Tõesti osutusid kõik

hinnapakkumised algselt planeeritust summast palju suuremaks ning olime sunnitud kuulutama

hinnapäringu luhtunuks. Esialgne otsus oli jätta see toode hankimata, et mitte ületada planeeritud

4 Erisisustus OÜ ja Seisuk Furniture OÜ. 5 OÜ A&T Trading arve 222605 (30.12.2024). 6 AT Trading OÜ arve 224883 (11.07.2025), käibemaksuga summas 10 519,68 eurot. 7 22 334 (KD 8)+8483,61 (KD 9) = 30 817,61 eurot. 8 RHS § 14 lg 1 p 1 kohaselt on lihthanke piirmäär asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot.

eelarvet. Seetõttu ei viinud me läbi ka kõigi toodete hankimiseks ühist lihthanget RHR-is, sest

teised tooted hinnanguliselt ei ületanud lihthanke piiri. Tunnistame, et tagantjärele olnud see ehk

kõige õigem otsus, aga lähtudes Valga valla eelarvelistest võimalustest selle 2024 a lõpus tegime,

et vältida võimalikku omapanuse suurenemist.

2025. aasta esimesel poolel selgus, et meie eelarve siiski võimaldab akustilise kabiini hankimist

ning kuulutasime välja uue hanke. Lisaks otsisime Eesti ettevõtteid ning hinnapakkumine sai

saadetud ka A&T Trading OÜ-le, kelle hinnapakkumine osutus soodsaimaks. Seega tegemist on

kahe erineva hinnapakkumise küsimisega, mis on välja kuulutatud erinevatele aegadel (üks 2024

ja teine 2025) objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt.

Loodame, et võtate arvesse seda põhjendust ja see on piisav.

Toetuse saaja kordas 04.12.2025 rakendusüksusele edastatud kirjas varasemaid selgitusi ja leidis,

et on avaliku raha kasutanud heaperemehelikult ja võimalikult säästval moel ning ei nõustu

kavandatava finantskorrektsiooniga.

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Meetme määruse § 23 lõike 5 kohaselt peab toetuse saaja riigihanked läbi viima vastavalt ÜM2022

§-s 11 kehtestatud nõuetele, sh järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija RHSi tähenduses (§

11 lg 1). Valga Vallavalitsus on avaliku sektori hankija RHSi § 5 lg 2 p 2 tähenduses.

RHS § 28 lg 2 sätestab: Hankija ei või jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata käesolevas

seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks

on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või

ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Seega keelab RHS § 28 lg 2 jaotada hanget õigusvastaselt osadeks. Hanke õigusvastase osadeks

jaotamisega on tegemist, kui hankija ei ole eeldatava maksumuse määramisel summeerinud kokku

kuuluvate lepingute maksumusi. Kokku kuuluvad need hankelepingud, mis on RHS § 28 lg 2

kohaselt funktsionaalselt koostoimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Toodud

määratluse kohaselt tuleb hankijal rakendatavate menetlusreeglite väljaselgitamiseks otsustada,

kas planeeritav hange on eraldiseisev üksikhange9 või selle osa. Kui hange on üksikhange, saab

lähtuda selle konkreetse soetuse eeldatavast maksumusest. Kui aga hanget võib pidada üksikhanke

osaks, tuleb kohalduvate nõuete väljaselgitamiseks osade eeldatavad maksumused liita.

Asjade puhul tuleb üksikhankena käsitleda selliste asjade ostmist, mis on samalaadsed, st mõeldud

samaks või samaseks otstarbeks10 ja seda tuleb alati hinnata. Toetuse saaja ostis projekti raames

kolme kooli tarbeks vaikusepesad, lugemispesad, õpilastoolid ja lauad, pehmed volditavad

helisummutavad vaheseinad, mullitoru koos fikseeritava pehme nurgaistmega, töölaua ja -toolid.

Lisaks osteti ühele koolile akustiline kabiini koos laua ja kahe diivaniga. Kõik need tooted on

olemuselt samalaadsed, neid tooteid oli võimalik soetada ühelt pakkujalt ja need on mõeldud

ruumide sisustamiseks, eesmärgiga kohandada ja parandada õpikeskkonda. Sellest tulenevalt leiab

rakendusüksus, et antud juhul on tegemist samalaadsete asjade ostmisega ühe projekti raames ehk

üksikhanke osadega, mille eeldatavad maksumused tulnuks summeerida.

9 Direktiivides ja kohtupraktikas kasutatakse ühe riigihanke määratlemiseks terminit „üksikhange“. 10 Direktiiv 2014/24, art 5 lg 9 ja põhjendus 19.

Õiguspärane menetlusliigi valik sõltub hankelepingu eeldatavast maksumusest, mille hulka tuleb

arvestada hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas

hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist (RHS

§ 23 lg 2 p 1). Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on RHS-is sätestatust tulenevalt

võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke

eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks

vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel

(RHS § 23 lg 8). Seega antud juhul tuleb eelistada projekti raames tehtavaid samaliigiliste soetuste

summeerimist võimalikule eelarveaasta põhisele arvestusele. Kuna sisustuse uuendamine ei ole

oma olemuselt regulaarne või kindla tähtaja jooksul toimuv tegevus, siis ka lähtuvalt RHS § 24 lg-

st 2 puudub antud juhul alus läbi viidud väikehangete eelarveaasta põhiseks summeerimiseks.

Toetuse saaja on küll käsitletavad väikehanked teinud erinevatel eelarveaastatel, kuid ajaliselt

lähestikku (vastavalt november 2024 ja veebruar 2025) ja ühe projekti raames. Kuna sisustuse

ostud sh akustiline kabiin11 olid kavandatud juba projekti eelarves, pidi toetuse saajale alates

taotluse rahuldamise otsuse saamist olema selge, et (lähtuvalt RHS § 28 lõikest 2 ja § 14 lõike 1

punktist 1) projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ületab nende hangete eeldatav maksumus

lihthanke piirmäära12.

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja pidanuks koolidele sisustuse

ostmisel läbi viima lihthange lähtuvalt RHS § 28 lõikest 2 ja § 14 lõike 1 punktist 1.

1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja

§-e 22–229.

Punktis 1.1 käsitletud rikkumise puhul esinevad ÜM2014 § 228 toodud asjaolud. Kui alla

riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse

sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1

nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

ÜM2014 § 21 lõige 1 sätestab: Kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju,

siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või

tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/106013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli

103 lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

11 Projektile lisatud fail Kaasav haridus koondeelarve_Valga Vallavalitsus_täiendatud2.xlsx, rida 21. 12 Projekti eelarves oli koolide sisustuse ostmiseks kavandatud käibemaksuga summa 45 885 eurot, ilma käibemaksuta 37 611 eurot (ületab lihthanke piirmäära). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks

eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise

koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine

Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal, et

antud rikkumise puhul on proportsionaalne rakendada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Hankija on teataval määral taganud võrreldavate pakkumuste küsimisega konkurentsi efektiivse

ärakasutamise ja rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise. Siiski ei saa rikkumist

pidada sedavõrd väheoluliseks või formaalseks, et kohaldada viiest protsendist madalamat määra

või jätta finantskorrektsioon üldse rakendamata. Toetuse saaja on sama sisu ja eesmärgiga ostud

jaotanud osadeks ja sellega rikkunud RHS § 28 lõiget 2 ning mille tulemusena jäeti nõuetekohane

lihthange läbi viimata.

Tulenevalt RHS-ist tuleb lihthanke korraldamiseks esitada lihthanketeade riigihangete registrisse,

mis erinevalt valla koduleheküljel avaldatud hanketeatest tagab oluliselt avaramalt hankest

potentsiaalselt huvitatud ettevõtete teavitamise ühes võimalusega menetluses osaleda ja pakkumus

esitada. Samuti on RHS-is sätestatud minimaalne pakkumuste esitamise tähtaeg ühes §-s 125

loetletud menetlusnõuetega, mille eesmärgiks on tagada oluliselt paremal määral konkurentsi

ärakasutamine, hankemenetluse läbipaistvus ning isikute võrdne kohtlemine. Kui toetuse saaja

oleks sisustuse hankimiseks korraldanud lihthanke või asjade eraldi soetamisel järginud asjade

summeeritud maksumusest lähtuvalt lihthankemenetluse korda, oleks võinud hankemenetluses

osaleda suuremal hulgal huvitatud isikuid, mille tulemusel oleks projekti raames hangitud

sisustuse kogumaksumused võinud kujuneda soodsamaks. Võttes arvesse, et soetatud toodete

pakkujaid on turul palju, tuleb sellise võimaluse tõenäosust pidada arvestatavaks.

Analoogset rikkumist riigihanke piirmääraga14 võrdse või seda ületava hanke korral loetakse

lähtudes ÜM2014 § 22 lg 3 p-st 2 oluliseks rikkumiseks, mille puhul rakendatakse 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.5. Projekti kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja eelarve vähendamine

Toetuse saaja on projekti tegevuse nr 3 Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja

arendamine raames esitanud KD-d nr 8 ja 9 abikõlblikus maksumuses 37 767,16 eurot, millele

lisandub horisontaalsete kulude, tegevuse nr 7 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 5%),

abikõlblik summa 1888,35 eurot. Kokku on rikkumisega seotud abikõlblik kulu 39 655,51 eurot

(sh käibemaks).

, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 14 Riigihanke piirmäärad on toodud RHS § 14 lõikes 2.

Lähtuvalt otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus tegevusega 3 seotud kuludest abikõlbmatuks

1888,35 eurot (37 767,16*5%) ja tegevusega 7 seotud kuludest 94,42 eurot (1888,35*5%), kokku

1982,77 eurot, millest toetus moodustab 1670,75 eurot ja omafinantseering 312,02 eurot.

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetuse eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse

tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja

omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Rakendusüksus edastas 12.12.2025 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes

esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 29.12.2025.

Toetuse saaja teavitas 16.12.2025, et ei soovi eelnõu osas lisada täiendavaid kommentaare ning

nõustub rakendusüksuse finantskorrektsiooni otsusega.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Valga valla haridusasutustes kaasava hariduse meetmete rakendamine“

raames abikõlbmatuks kuluks 1982,77 eurot, millest toetus moodustab 1670,75 eurot;

2. vähendada KD nr 8 ja KD nr 9 abikõlblikke kulusid 5% võrra, s.o 1982,77 eurot;

3. vähendada projekti tegevuse nr 3 „ Sisustuse või seadmete ostmine“ eelarvet summas

1888,35 eurot ja horisontaalsete kulude „Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 5%)“

eelarvet summas 94,42 eurot, kokku 1982,77 eurot;

4. muuta projekti nr 2021-2027.4.08.24-0019 „Valga valla haridusasutustes kaasava hariduse

meetmete rakendamine“ 18.09.2024 taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse nr

11.3-31/24/1072 punkti 2 esimest lauset järgmiselt: “Projekti abikõlblike kulude

kogumaksumus on 138 114,87 eurot, millest toetuse piirmäär on kuni 85% ja

omafinantseering vähemalt 15% abikõlblikest kuludest.“.

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lõike 1, § 32 lõike 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75

kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud

otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Marje Leppik

5917 4802

[email protected]