Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAHE) elluviimiseks_kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

LISA 1

Haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAHE)

elluviimiseks“

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes

osalemise toetamine“ (edaspidi TAHE) elluviimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1

„Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAT) elluviimiseks

toetuse andmist.

1.2. Tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist+ aidatakse kaasa rakenduskava poliitikaeesmärgi 4. „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Edendada elukestvat õpet,

eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja

uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust“ saavutamisele.

1.3. Tegevustega panustatakse Riigikogu 12. mail 2021. aastal vastu võetud „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) sihti „Arukas, tegus ning tervist hoidev inimene“. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava

2021-2035 eesmärkidesse, seahulgas ennekõike strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel“ saavutamisse.

1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid

ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel jälgitakse „Eesti 2035“ näitajatega

„Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „ligipääsetavuse näitaja“.

1.5. Toetuse andmise eesmärk on soodustada madala haridustasemega täiskasvanute naasmist tasemeõppesse pakkudes paindlikke õppimisvõimalusi, laiemat õpivalikut ja tugitegevusi, mis parandavad juurdepääsu haridusele. Selle tulemusena saavad

täiskasvanud jätkata haridusteed põhi-, kesk- või kutsehariduses ja lõpetada õpingud.

1.6. Mõisted:

1.6.1. Madala haridustasemega täiskasvanu on põhi- või keskhariduseta või põhiharidusega, aga erialase hariduseta täiskasvanu vanuses 19+.

1.6.2. Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus

õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel.

1.6.3. Õppeasutus on täiskasvanutele mittestatsionaarset õpet pakkuv õppeasutus

sõltumata omandivormist või antava hariduse liigitusest.

2. Toetatavad tegevused

Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1. Strateegilised arendustegevused

Keskselt koordineeritud strateegiliste arendustegevustega kujundatakse madala haridustasemega täiskasvanutele sobivad õpiteed, luuakse õppeasutustes täiskasvanute

õppenõustamissüsteem ning suurendatakse võimekust pakkuda individuaalset tuge, et tagada täiskasvanud õppijatele paindlik ja tulemuslik hariduse omandamine.

2.1.1. Katkenud haridusteega täiskasvanute individuaalsete õpiradade ja

õppenõustamissüsteemi kontseptsiooni loomine ning rakendamine

Osapooltega koostöös lepitakse kokku hariduskeskuste kontseptsioon, mis toetab 19+ vanuses haridustee katkestanud täiskasvanute õpiteid ja toetatakse õppeasutuste

liitumise/ümberkorraldamise protsessi. Luuakse täiskasvanute õppenõustamise sh õpivalikute nõustamise kontseptsioon, koostatakse selle rakendamiseks tegevuskava ja viiakse tegevused

ellu. Täiskasvanute õpioskuste ja õpivalikute toetamiseks ning kutsevaliku hõlbustamiseks luuakse koostöös õppeasutuste ülesed koolitused sealhulgas mikrokvalifikatsiooniprogrammid ning vajadusel õppematerjalid. Tulemuste rakendamiseks viiakse läbi teavitustegevusi,

koolitatakse ja nõustatakse õppeasutuste personali täiskasvanute individuaalsete õpiradade ja õpitee nõustamise rakendamisel, vajadusel koostatakse õppeasutustele juhendmaterjale ning

visuaale. Sihtrühm: õppeasutuste õpetajad , tugipersonal ja koolijuhid ning koolipidajad.

2.1.2. Õppeasutuste personali andragoogiliste kompetentside tõstmine ja

võrgustikutöö arendamine. Täiskasvanute õpetamisega tegelevate õpetajate ja tugispetsialistide kompetentside arendamine

keskendudes täiskasvanute koolitamise oskustele ja eripedagoogilistele pädevustele. Edendatakse täiskasvanute mittestatsionaarse õppe pakkujate koostöövõrgustikke, mis

koosnevad tugispetsialistidest, aineõpetajatest, koolijuhtidest. Võrgustike tegevuse raames

toimub muuhulgas olemasolevate õppematerjalide kaardistamine ja õppematerjalide

uuendamise vajaduse väljaselgitamine ning vajadusel prioriteetsetes teemavaldkondades õppe- ja juhendmaterjalide uuendamine.

Sihtrühm: õppeasutuste õpetajad , tugipersonal ja koolijuhid.

2.2. Õppeasutuste elluviidavad arendustegevused katkenud haridusteega

täiskasvanute õppesse asumise ja õppes püsimise toetamiseks, õppe

mitmekesistamiseks ja tugitegevuste pakkumiseks

Madala haridustasemega täiskasvanutele suunatud mittestatsionaarse üldharidusõppe

võimalustest teavitamine, õpitee valikute nõustamine ja individuaalse õpitee loomine, sihtgrupi

kutsevaliku toetamine ja nõustamine, motivatsiooni- ning tugitegevuste pakkumine õppesse

asumise ja õppes püsimise toetamiseks. Toetatakse õppeasutusi nii sisseastumisprotsessi kui

ka õppimisprotsessis osalemise läbimõtestamisel ja rakendamisel, et need vastaksid õppijate

individuaalsetele vajadustele ja toetaksid sujuvat sisseelamist, tulemuslikku õppimist ning

õpingute edukat lõpetamist.

Tegevused hõlmavad õppijate õpioskuste arendamist, lisa- ja tasanduskursuste ning

sisseelamiskursuste pakkumist, supervisioonide ja kovisioonide läbiviimist ,

lisakonsultatsioonide korraldamist, õppijatele suunatud ja nende omavahelise mentorluse

toetamist, õppekavaga seotud õppekäikude korraldamist ning vaimse tervise edendamist ja

hoidmist õpikeskkonnas. Nõustatakse õppijat õpitee edasises valikus.

Toetatakse e-õppe arendamist, hübriidõppe juurutamist, projektõppe kasutuselevõttu ning muid

tegevusi, mis muudavad õppe praktilisemaks ja õppijale paindlikumaks. Õppijatele pakutakse

valikaineid ja -kursusi, sealhulgas koostöös kutseõppeasutuste, ülikoolide ja

rakenduskõrgkoolidega loodud ühiskursuseid ja õppemooduleid ning võimalust omandada

kutse või osakutse, eesmärgiga õppetööd mitmekesistada ja lõimida kutse- ning üldharidus.

Tegevuste elluviimine eeldab õppeasutuste omavahelist koostööd.

Sihtrühm: madala haridustasemega täiskasvanud, sealhulgas need, kes juba õpivad

mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutseõppes.

3. Tulemused

3.1. Oodatavaks tulemuseks on täiskasvanute vanuses 19+, kellel puudub põhiharidus, keskharidus või kellel on põhiharidus, kuid puudub erialane haridus, tasemeõppes osalemise suurenemine.

3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1).

Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Alg-

tase

Vahesihttase

2027

Sihttase

2029

Selgitav teave

Rakenduskava ja meetmete nimekirja näitaja

Väljundnäitaja Täiskasvanute

tasemeharidusse tagasitoomise

tegevustes osalejate arv

0 1250 3200 Osalejate arv, kes on

saanud kasu täiskasvanute haridusse

tagasitoomise tegevusest (tasanduskursused, nõustamisteenused ja

muud tugiteenused jne) ning asunud õppima

meetmesse kaasatud õppeasutustes. Arvestatakse

kumulatiivselt unikaalseid isikuid, keda

on toetatud. Näitajas kajastatav sihtrühm: vanus vähemalt 19 aastat,

ilma keskhariduseta

TAT spetsiifilised näitajad

Tegevus 2.1.1 Valmib õpitee

nõustamise kontseptsioon

0 0 4 2027. aastaks valmib

õpitee nõustamise kontseptsioon, mis sisaldab täiskasvanute

nõustamist hariduskeskustes.

Tegevus 2.1.2 Koolituse või

mikrokvalifikatsiooni-

õppe läbinud õpetajate sh kutseõpetajate ja tugispetsialistide arv

0 100 500 Loetakse osalemiskordi, mitte unikaalseid isikud

Tegevus 2.2. Tegevustesse

kaasatud täiskasvanutele

mittestatsionaarset

õpet pakkuvate koolide arv

0 15 20

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Tegevuse 2.1. elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet. Alategevuses 2.1.1. on Haridus- ja Noorteameti partneriks Haridus- ja Teadusministeerium.

5.2. Tegevuse 2.2. partnerid määratakse käskkirja lisas 2. Partneriks on põhi-, kesk- või erialase

hariduseta vähemalt 19-aastastele täiskasvanutele mittestatsionaarset üldharidusõpet pakkuvad õppeasutused, kus viimase kolme õppeaasta keskmine õppijate arv mittestatsionaarses

üldharidusõppes on 25 ja enam. Lisaks saavad partneriks olla mittestatsionaarset õpet pakkuvad kutseõppeasutused, mis kavandavad ümberkujundamist hariduskeskusteks.

6. Sihtrühm

Tegevuste sihtrühmad on:

6.1. madala haridustasemega ehk põhi- või keskhariduseta või põhiharidust omavad, aga erialase hariduseta täiskasvanud vanuses 19+;

6.2. 19+ täiskasvanutele suunatud õppe ja tugiteenuste pakkumises osalevad õpetajad , tugispetsialistid ja koolijuhid.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2026 - 31.08.2029.

8. Tegevuste eelarve

Meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ kogumaksumus on 12 767 051

eurot, millest EL toetuse osakaal on 67 % ehk 8 551 790 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 33% ehk 4 215 261 eurot.

Tabel 2. Eelarve jagunemine tegevuste kaupa

Kokku 2026-2029

Tegevus 2.1. personalikulud 572 286

Tegevus 2.2. personalikulud 8 547 000

40% personalikuludelt ülejäänud abikõlblike kulude katteks 3 647 714

Eelarve kokku 12 767 000

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas

sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:

9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ulatuses abikõlblikest otsestest

personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22;

9.2.3. abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 4.

10.2. Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid

mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.3. Lõppmakse taotlus esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast

TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1. Elluviija täidab lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi.

11.2. Elluviija on kohustatud:

11.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks, esitama selle rakendusasutusele ning viima vastavalt sellele

tegevused ellu; 11.2.2. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.2.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15.

jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra

esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.

11.3. Partner peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele

ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil

toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni

seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitajate ala-

või ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja nende lahendamiseks ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise

lõpparuande 30 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade

ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1.4 loetletud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud .

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

12.6. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate

kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele

esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

12.7. Punktis 12.6 toodud kohustused rakenduvad järgmiste punktis 2 nimetatud tegevuste ja sihtrühmade kohta:

12.7.1. tegevus 2.2 “Õppeasutuste elluviidavad arendustegevused katkenud

haridusteega täiskasvanute õppesse asumise ja õppes püsimise toetamiseks, õppe mitmekesistamiseks ja tugitegevuste pakkumiseks“ tegevustes osalevad õppijad.

12.7.2. Tegevus 2.1.2. „Õppeasutuste personali andragoogiliste kompetentside tõstmine ja võrgustikutöö arendamine“ tegevustes osalevad õpetajad, tugipersonal ja koolijuhid.

12.8. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate

andmekorje juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja §

32 lõikele 2. 14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

15. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

LISA 2

Haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAHE)

elluviimiseks“

Tegevuse 2.2. elluviimisse kaasatud partnerid

Mittestatsionaarset üldharidusõpet pakkuvad õppeasutused

Varasem keskmine õppijate

arv (õppeaastatel 2022/2023,

2023/2024, 2024/2025) 1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 1 848

2 Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 606

3 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 547

4 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 517

5 Narva Täiskasvanute Kool 421

6 Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 398

7 Audentese Erakool 382

8 Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 266

9 Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 210

10 Rakvere Ametikool 189

11 Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium 183

12 Kehtna Kutsehariduskeskus 160

13 Maardu Gümnaasium 152

14 Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus 141

15 Valgamaa Kutseõppekeskus 125

16 Täiskasvanute E-Gümnaasium 102

17 Keila Kool 98

18 Haapsalu Kutsehariduskeskus 80

19 Järvamaa Kutsehariduskeskus 76

20 Jõgevamaa Gümnaasium 69

21 Tapa Valla Gümnaasium 58

22 Elva Gümnaasium 52

23 Tartu Annelinna Gümnaasium 50

24 Hiiumaa Gümnaasium 39

25 Tallinna Rakenduslik Kolledž 34

26 Põlva Gümnaasium 29

Mittestatsionaarset õpet pakkuvad kutseõppeasutused:

Hiiumaa Ametikool Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Järvamaa Kutsehariduskeskus

Luua Metsanduskool Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

1 Partnerlus kuni 2026/2027 õa lõpuni st 2024a. õppima asunud õppijate lõpetamiseni /nominaalse õppeaja

lõpuni

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Raplamaa Rakenduslik Kolledž Räpina Aianduskool

Tallinna Majanduskool2 Tallinna Polütehnikum3 Tallinna Tööstushariduskeskus4

Tartu Rakenduslik Kolledž Valgamaa Kutseõppekeskus

Viljandi Kutseõppekeskus Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus

2 Al. 2026727 õ-a Tallinna teenindus- ja ärivaldkonna rakenduslik kolledž 3 Al. 2026727 õ-a Tallinna Tehnoloogiakolledž 4 Al. 2026727 õ-a Tallinna Tehnoloogiakolledž

EELNÕU

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAHE)

elluviimiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027“ meetme nr 21.4.6.1. „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“  tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ elluviimiseks (lisa 1).

2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Tegevuse 2.2. elluviimisse kaasatud partnerid“.

3. Määran Haridus- ja Noorteameti käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine

(TAHE)““ eelnõu juurde

1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak (tel 735 0151,

[email protected]), täiskasvanuhariduse valdkonna juht Ena Drenkhan (tel 735 0110, [email protected]), täiskasvanuhariduse valdkonna programmijuht Kairi Lõuk (tel 735

0209, [email protected]), täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert Annaliisa Toom (tel 735 4074, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735

0306, [email protected]) ja strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse kaasati ja arendustegevuste vajadusi arutati lisaks HTMi erinevatele

valdkondadele ka mittestatsionaarse üldharidusõppe pakkujate esindajatega, viidi läbi küsitlusi ja intervjuusid nii pedagoogilise ja tugipersonali kui õppijatega.

Toetuse andmise eesmärk on soodustada madala haridustasemega (põhi- või keskhariduseta või põhiharidusega, aga erialase hariduseta) täiskasvanute naasmist tasemeõppesse ning

toetada õpingute lõpetamiseni jõudmist. Selle saavutamiseks pakutakse sihtrühmale paindlikke õppimisvõimalusi, laiemat õpivalikut ja tugiteenuseid. Paindlikud õppimisvõimalused ning tõhus nõustamis- ja tugisüsteem on võtmetähtsusega, et parandada hariduse kättesaadavust ja

ligipääsetavust madala haridustasemega täiskasvanutele.

Oluline on suurendada ka täiskasvanutele mittestatsionaarset tasemeõpet pakkuvate õppeasutuste töötajate võimekust tegeleda põhi- või keskhariduseta täiskasvanutega, kes vajavad erilist tähelepanu ning tuge haridussüsteemi naasmisel. Vajalike pädevuste ja

ressursside olemasolul saavad õppeasutused pakkuda õppijate vajadustele vastavaid õppimisvõimalusi ning tugiteenuseid. See võimaldab täiskasvanutel kohandada oma

õppimisgraafikut ja -viisi vastavalt oma elukorraldusele ja vajadustele ning saavutada edukalt hariduslikke eesmärke.

Toetuse laiem eesmärk on parandada hariduslikke võimalusi täiskasvanuhariduse valdkonnas. Raha kasutatakse jätkusuutlike muutuste loomiseks haridussüsteemis, mis võimaldavad

täiskasvanutel paremini integreeruda ja edu saavutada haridustee jätkamisel. Tegevuse taust ja vajalikkuse põhjendus

Eestis on probleemiks suur madala haridustasemega täiskasvanute osakaal. 2025. aasta 1.

jaanuari seisuga oli 25-64-aastaste seas keskhariduseta inimesi 86 498. Kui arvestada juurde

20-24-aastased täiskasvanud, läheneb madala haridustasemega täiskasvanute hulk 100 000-le (99 476). Madala haridustasemega inimeste osakaal on eriti kõrge vanuserühmas 20-24 (19%).

Tabel 1. Eesti elanike arv ja haridustase, seis 1.01.2025, mehed ja naised

20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 Kokku

Kokku 68294 67753 88157 108672 100437 94159 93392 83706 86295 790865

Põhiharidus või madalam

12978 10535 12029 15358 13802 14258 9644 5461 5411 99476

Madala haridustasemega elanike osakaal vanuserühmas, %

19,00% 15,55% 13,64% 14,13% 13,74% 15,14% 10,33% 6,52% 6,27% 12,58%

Allikas: RV0231U: VÄHEMALT 15-AASTASED HARIDUSE, SOO, VANUSRÜHMA JA MAAKONNA

JÄRGI, 1. JAANUAR. Statistika andmebaas

Keskhariduseta ja õpinguid mitte jätkavate 18-24 aastaste noorte osakaal on viimastel aastatel

taas tõusule pöördunud, 2020. aastal oli see näitaja 8,5%, 2024. aastal 11%. Enam on mitteõppivaid madala haridusega mehi 13,3% kui naisi 8,6%. Noorte meeste loobumine edasiõppimisest süvendab soolist ebavõrdsust hariduses.

Keskhariduseta inimeste suur arv on probleemne mitmes aspektis. Varakult haridustee

poolelijätnud täiskasvanud on ebasoodsas positsioonis nii tööturul kui ka elukestvas õppes osalemisel. Põhi- või keskhariduseta inimeste töötuse määr on võrreldes kõigi 25-64-aastastega suurim ja tööjõus osalemise määr madalaim, samuti palgatase. PIAAC uuringu andmetel on

Eestis keskhariduseta inimeste palk keskharidusega inimestest 15% väiksem, keskhariduse ja kõrgharidusega inimeste palgavahe omakorda 42% (OECD Education at Glance 2025).

Uuringud näitavad ka vanemate haridustaseme mõju laste haridusele. Pooleli jäänud haridusteega vanema laps katkestab tõenäolisemalt oma õpingud ning jõuab väiksema tõenäosusega erialase hariduseni. Eestis jõuab kõrghariduse omandamiseni vaid 17% noortest,

kelle vanematel ei olnud keskharidust, jäädes alla OECD keskmise, mis on 26% (OECD Education at Glance 2025). Negatiivne mõju on seega pikaajalisem ja laiem kui vaid

poolelijäänud haridusega täiskasvanule endale. Eestis on madala haridustasemega kuni seitsmeaastaste laste vanemate osakaal Järva, Valga, Viljandi ja Lääne-Viru maakonnas üle veerandi lapsevanematest (26–29%), väikseim osakaal on Tallinnas (9%) ja Harjumaal 12%

(Täiskasvanuhariduse prioriteetsed sihtrühmad maakonniti, Statistikaamet 2020).

2025. aasta 1. jaanuari seisuga oli 25-64-aastaste seas 120 094 täiskasvanut, kellel on üldkeskharidus, aga puudub erialane haridus. Erialase hariduseta inimesed on samuti tööturul ebasoodsamas positsioonis, kuna neil pole spetsiifilisi oskusi, mida tööandjad nõuavad ning on

raskem leida stabiilset ja hästi tasustatud tööd. Sarnaselt madalama haridustasemega inimestega on erialase hariduseta inimestel on tihti väiksem sissetulek, mis võib viia suurema

sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuseni. Neil on keerulisem kohaneda töömaailma muutustega, mis võib pikemas perspektiivis suurendada töötuse riski ja vähendada majanduslikku stabiilsust.

Elanike haritusel ja omandatud haridusel on oluline mõju riigi kui terviku majanduse

konkurentsivõimele. Eesti rakendusuuringute keskuse Centar uuring õpingute ebaõnnestumise kuludest Eestis (Anspal jt 2011)1 tõi välja, et: „varane õpingute katkestamine toob kaasa kulusid või vähendab tulusid nii üksikindiviidil (madalamad palgatulud, kehvemad

tervisenäitajad) kui ühiskonnal laiemalt, olgu seda siis läbi otseste rahaliste kulude

(saamatajäävad maksud, kõrgemad sotsiaalkindlustuskulud) või üldisema heaolu vähenemise kaudu (rohkem kuritegevust, vähem kodanikuaktiivsust). …ka ühiskondlikust vaatenurgast on

oluline tegeleda madala haridustasemega täiskasvanute ülesleidmise ja õppesse suunamisega, et hiljem vähem kulutada sotsiaal- ja töötutoetustele ning -teenustele. Iga õpitud aasta tähendab

paremaid oskusi, paremat majanduslikku toimetulekut, paremat tervist ja suuremat usaldust inimeste vahel ja ühiskonnas laiemalt.“

Haridusvaldkonna arengukavas 2035. a on eesmärkideks seatud paindlikud õpivõimalused kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja

katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. On oluline jõuda haridustee katkestanud täiskasvanuteni ning tagada sihtrühma õppima toomist toetav ja ligipääsetav õpikeskkond ning luua juba õppesse asunutele kõik eeldused õppe edukaks

lõpetamiseks. Väljalangevus mittestatsionaarsest õppest on oluliselt suurem kui statsionaarsest õppest. On tavapärane, kui täiskasvanud õppija, kellele õppimine ei ole põhitegevuseks, jõuab

lõpetamiseni alles teisel või kolmandal katsel. Madala haridustasemega täiskasvanud on heterogeenne sihtrühm, kes vajavad õpingute

alustamiseks ja edukaks jätkamiseks mitmesuguseid toetavaid lahendusi. 2023. aastal sidusrühmadega peetud aruteludes toodi välja, et õppijate püsimist koolis toetaksid eelkõige

järgmised tegurid:

1. Paindlikud õppevormid: Täiskasvanud õppijad hindavad e-õppe ja hübriidõppe võimalusi, mis võimaldavad neil tasakaalustada töö- ja pereelu õppimisega. Paindlikkus õppeaegade ja -vormide osas aitaks neil säilitada motivatsiooni ja osaleda

õppetöös järjepidevalt. 2. Tugiteenused ja -tegevused õppes püsimiseks: Täiskasvanud õppijad vajavad sageli

täiendavat abi ja juhendamist. Psühholoogiline ning õpitee nõustamine, sisseelamisprogrammid, lisa- ja tasanduskursused, õpioskuste koolitused, lisakonsultatsioonid on olulised toetusvormid.

3. Valikainete valimise võimalus: Kui õppijatel on võimalik valida aineid vastavalt oma huvidele ja eesmärkidele, on nad motiveeritumad õpingutega jätkama.

4. Kaasaegne ja kohandatud õppevara: Õppevahendid, mis on ajakohased ja kohandatud erinevate õppijate vajadustele, annavad täiskasvanud õppijatele enesekindlust ning toetavad õppeprotsessi.

Madala haridustasemega täiskasvanutele mittestatsionaarset üldharidusõpet pakkuvatel

õppeasutustel on vaja võtta kasutusele lisameetmeid ja tegevusi, et jõuda haridustee

katkestanud täiskasvanuteni, kes on valmis õpingute juurde tagasi pöörduma ja neid toetada

õpingute jooksul, et nad jõuaksid õpingute eduka lõpetamiseni. Õppeasutused saavad

kujundada sobiliku valiku tegevusi, lähtudes oma piirkonna täiskasvanud õppijate vajadustest

ja eripäradest, arvestades ka õppeasutuse enda võimalusi ja arenguvajadusi. Rahastamisega

luuakse õppeasutustele võimalus teha vajalikke tegevusi põhi- või keskhariduseta

täiskasvanute aktiveerimiseks ja õppesse toomiseks, õppimist toetavate tingimuste loomiseks

täiskasvanute õppes hoidmiseks ja õpingute lõpetamiseks ning edasiõppimiseks.

Teisalt on oluline luua kogu riigis ühtsetel alustel toimiv täiskasvanute sisseastumis- ja

õppenõustamissüsteem, mis arvestab iga õppija individuaalseid vajadusi ja võimalusi. Keskselt

koordineeritult on vajalik arendada täiskasvanute õpetamisega tegeleva personali kompetentse,

et tagada ühtlane ettevalmistatus. Olulisimad on täiskasvanute koolitamise (andragoogilised)

sh eripedagoogilised kompetentsid. Lisaks koolitustele on üks viis selleks osapoolte

omavahelise koostöö ja kogemuste vahetuse ergutamine.

2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Käskkirja lisa, millega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, koosneb 15 punktist.

Punktis 1 kirjeldatakse toetuse andmise tingimuste reguleerimisala, seoseid Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021- 2027 poliitikaeesmärkidega

ning Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtidega, toetuse andmise eesmärki ning defineeritakse peamised mõisted.

Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1

„Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ oleva sekkumise „Täiskasvanute tasemeõppes

osalemise toetamine“ elluviimiseks toetuse andmist.

Sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist+ aidatakse kaasa ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 4.

„Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid

paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja

digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal,

hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust“ saavutamisele“.

TAT-is kasutatakse järgmisi mõisted:

Madala haridustasemega täiskasvanuteks loetakse põhi- või keskhariduseta täiskasvanuid

vanuses 19+.

Mittestatsionaarne õpe on üldhariduses täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus

õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel.

Kutseõppes loetakse mittestatsionaarseks õppeks selline õpe, kus õpilase iseseisev töö

moodustab üle poole õppekavajärgsest õpingute mahust.

Õppeasutusteks on täiskasvanud õppijatele mittestatsionaarset üldharidusõpet pakkuvad

õppeasutused. Määrav ei ole õppeasutuse omandivorm, tegemist võib olla nii riigi, kohaliku

omavalitsuse omandis kui eraomandis oleva õppeasutusega. Samuti ei ole määrav õppeasutuse

ülesannete järgne liigitus, sest mittestatsionaarset üldharidusõpet pakuvad ka osad

kutseõppeasutused.

Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

Toetatavad tegevused jagunevad kaheks - keskselt koordineeritud ja õppeasutuses ellu viidavateks tegevusteks.

2.1. Strateegilised arendustegevused

Keskselt koordineeritud strateegiliste arendustegevustega kaudu tuuakse tähelepanu alla ja

määratletakse hariduskeskuste kontseptsioonis madala haridustasemega täiskasvanute

õpirajad, täiskasvanute õppenõustamissüsteem ning tugevdatakse koolide võimekust pakkuda

individuaalset tuge ja nõustamist ning täiskasvanud õppijatele sobiv ja tõhus hariduse

omandamine.

Arendustegevused on suunatud kõikidele partneriks olevatele õppeasutustele ning loodavad

juhend- ja infomaterjalid, koolitused jm tegevused on samad õppeasutuse üleselt. Spetsiifiliselt

ühe õppeasutuse vajadusest lähtuvaid koolitusi, materjale jne selle tegevuse alt ei rahastata,

õppeasutustel on võimalus selliseid spetsiifilisi koolitusi jm ellu viia tegevuse 2.2. raames.

2.1.1. Katkenud haridusteega täiskasvanute individuaalsete õpiradade ja

õppenõustamissüsteemi kontseptsiooni loomine ning rakendamine

Haridusvaldkonna suured reformid nagu koolikohustusliku ea pikendamine, hariduskeskuste

loomine, koolivõrgu korrastamine mõjutavad otseselt ka madalama haridustasemega

täiskasvanute õpivõimalusi. Kui koolivõrku on efektiivsem, loob see paremad tingimused

täiskasvanutele, kes soovivad tagasi haridussüsteemi naasta. Hariduskeskuste loomine loob

täiendavaid võimalusi keskhariduseta täiskasvanutele haridussüsteemi naasmiseks aidates

vähendada nende osakaalu, ja pakub paremaid õppimisvõimalusi täiskasvanud õppijatele.

Hariduskeskus on õppeasutus või õppeasutuste konsortsium, mis pakub piirkonnas põhikooli

järgset tasemeõpet sh statsionaarset ja mittestatsionaarset üldharidusõpet, kutseharidust,

ettevalmistavat õpet ning täiend- ja ümberõppe koolitusi.

Hariduskeskuste toimemudeli väljatöötamisel vajab noorte õpiteede kõrval tähelepanu ka

täiskasvanute sihtrühm. Selleks toetatakse tegevusi, mis aitavad määratleda täiskasvanute

õpiteid ning kujundada vastavat kontseptsiooni. Koostöös õppeasutuste, kohalike

omavalitsuste, Eesti Töötukassa, valdkondlike ekspertide ning teiste osapooltega töötatakse

välja hariduskeskuste vaates 19+ vanuses madalama haridustasemega täiskasvanute õpiteed.

Tegevuste osana luuakse kontseptsioon 19+ täiskasvanute õpitee nõustamise põhimõtete ja

rakendamise kohta. Selle eesmärk on süsteemne ja järjepidev lähenemine, mis aitab

täiskasvanud õppijatel oma haridusteed paremini kavandada ja jätkata. Nõustamise protsess

toetab täiskasvanute õppijaid hariduslike eesmärkide seadmisel, õppimise ja tööelu tasakaalu

leidmisel ning muudes haridusalastes küsimustes. Õpitee nõustamise kontseptsioon on

raamistik, mis toetab koolisisest nõustamisprotsessi ja loob suunised selle kohta, kuidas

täiskasvanud õppijaid kõige paremini aidata. Õpitee nõustamine peab olema osa laiemast

tugisüsteemist, kuhu kuuluvad karjäärinõustamine, psühholoogiline tugi ja vajadusel

sotsiaalteenused. Õpitee nõustamine lähtub iga õppija individuaalsusest, tema vajadustest,

senisest kogemusest ja eesmärkidest. Vajalik on tagada järjepidev nõustamine kogu õpitee

vältel – sisseastumisest kuni lõpetamiseni ja siduda see ka tulevaste töövõimalustega

Kontseptsiooni loomiseks kaastakse ja kogutakse sisendit sihtrühmadelt ja ekspertidelt,

kasutades sobivaid koostöövorme (seminarid, töötoad, kogemuste vahetus, sh rahvusvaheliselt

jmt). Selle rakendamiseks viiakse läbi teavitustegevusi laiemale avalikkusele, vajadusel

koostatakse õppeasutustele juhendmaterjale, täiskasvanutele õpitee visuaale ja interaktiivseid

tööriistu, mis aitavad täiskasvanutel mõista ja planeerida oma õpiteed, valides sobiva tee

erinevate õppeliikide ja õppevormide vahel. Koolitatakse ja nõustatakse õppeasutuste personali

õpitee nõustamise rakendamisel.

Õppimiskohustuslikule noorele, kes ei omanda keskharidust või kutseharidust, on tagatud

võimalus osaleda ettevalmistavas õppes, mille käigus toetatakse õpilast enese tundmaõppimisel

ja valikuvõimaluste mõistmisel ning tagatakse valmisolek õpingute ja tööeluga seotud otsuste

tegemiseks ja elluviimiseks. Madala haridustasemega täiskasvanud vajavad samuti tuge

õpioskuste arendamiseks ning õpivalikute tegemiseks, ettevalmistav õpe ei ole neile aga

kättesaadav (piiratud ligipääs alla 26-aastastele täiskasvanutele vabade kohtade olemasolul).

Töötaval või perekohustustega täiskasvanule ei pruugi sobida ettevalmistava õppe suur maht

(üks õppeaasta). Tegevuse käigus töötatakse välja just madalama haridusega täiskasvanutele

sobilikud koolitused või mikrokvalifikatsioonid (nn ettevalmistav õpe täiskasvanutele), mida

õppeasutused saavad rakendada tegevuse 2.2. raames.

2.1.2. Õppeasutuste personali andragoogiliste kompetentside tõstmine ja võrgustikutöö

arendamine

Tegevuse kaudu panustatakse täiskasvanute õpetajate sh kutseõpetajate, tugispetsialistide,

õppeasutuste juhtide ja juhendajate kompetentside arendamisse. Fookuses on erinevad

täiskasvanute koolitamisega seotud kompetentside arendamine sh andragoogiliste ja

eripedagoogiliste pädevuste.

Andragoogiliste oskuste arendamine keskendub täiskasvanute õppimise eripäradele ning

tõhusatele õpetamisstrateegiatele, mis soodustavad täiskasvanud õppijate motiveerimist ja

kaasamist, samuti õppe personaliseerimist. Koolitused, seminarid või õppepäevad võivad

hõlmata selliseid teemasid nagu täiskasvanute õppimise psühholoogia, õppijakeskne

õpetamine, kriitilise mõtlemise arendamine ning refleksiooni ja kogemusõppe rakendamine

õppeprotsessis, ainetunnis põhi- ja üldoskuste (lõimitud) arendamine, AI- rakendamine

täiskasvanute õppes jm. Õppe personaliseerimise teemal käsitletakse muuhulgas nii

digitaalsete lahenduste kasutamist individualiseeritud õppes kui ka õppijate vajaduste

hindamise ja neile vastamise parimaid praktikaid.

Eripedagoogika valdkonnas keskendutakse täiskasvanute erivajaduste mõistmisele ja

toetamisele. Koolituste, seminaride ja õppepäevade kaudu tutvustatakse selliseid teemasid

nagu ATH, autismispektrihäire, düsgraafia ja „vaikivate õppijate“ toetamine. Rahastatavad

koolitused, seminarid või õppepäevad suurendavad teadlikkust ja annavad praktilisi tööriistu,

et mõista ja individuaalselt toetada erinevate õpivajadustega õppijaid. Oluline on ka oskus

toetada nii õppijate kui õpetajate endi vaimset tervist.

Täiskasvanud õppijate tõhusaks toetamiseks õppesse naasmisel ja õppes püsimiseks luuakse

koostöövõrgustikud, mis hõlmavad aineõpetajaid, tugispetsialiste, õppeasutuste juhte ning teisi

osapooli. Koostöövõrgustike tegevuse raames ühtlustatakse täiskasvanute mittestatsionaarse

üldhariduseõppe sisseastumistingimusi ja korrastatakse täiskasvanud õppijatele suunatud

õppevara, et tagada selle vastavus õppijate vajadustele ning õppeprotsessi eesmärkidele.

Ühiselt kaardistatakse, missugused õppematerjalid on olemas, lepitakse kokku prioriteetsed

teemavaldkonnad, kus õppe- ja juhendmaterjale on vajalik uuendada ja luuakse uusi õppe- ja

juhendmaterjale.

Korraldatakse, seminare ja töötubasid, kus jagatakse kogemusi, mille kaudu saab arendada oma

oskusi ja õppida teistelt liikmetelt sh on võimalik näiteks mentorluse korras pakkuda tuge

vähem kogenud võrgustiku liikmetele.

Tegevuse 2.1. elluviijaks on Harno. Tegevuse rahastamisel kasutatakse nii otseseid

personalikulusid kui ka personalikuludelt arvestatavat 40% seatud eesmärkide saavutamiseks

vajalike tegevuste katteks, nt analüüside, koolituste tellimiseks, võrgustikutegevusteks jne.

2.2. Õppeasutuste elluviidavad arendustegevused katkenud haridusteega täiskasvanute

õppesse asumise ja õppes püsimise toetamiseks, õppe mitmekesistamiseks ja

tugitegevuste pakkumiseks

Partnerina nimetatud õppeasutused viivad läbi laia valikut tegevusi madala haridusega

täiskasvanute informeerimiseks, aktiveerimiseks, nõustamiseks ja õppe mitmekesistamiseks,

paindlikumaks muutmiseks ning õppes püsimise toetamiseks. Iga õppeasutus koostab oma

tegevuskava ja viib selle ellu. Kõik kavandatud tegevused peavad toetama õppimist ja aitama

vähendada väljalangemise riski. Iga tegevuskavas toodud tegevus pakub erinevaid

toetusmehhanisme, mis aitavad õppijatel tulla toime õpingutega, säilitada motivatsiooni ja

keskenduda oma eesmärkidele. Kui neid rakendatakse õigeaegselt ja süsteemselt, on neil suur

mõju õppes püsimise tagamisel.

Madala haridusega täiskasvanute sihtrühmale suunatud tegevused.

Madala haridustasemega täiskasvanuid teavitatakse tasemeõppe võimalustest, parandatakse

info kättesaadavust ja arusaadavust, aidates täiskasvanutel leida endale sobivaimad

õppimisvõimalused. Teavitamine on oluline, et täiskasvanud teaksid olemasolevatest

õppimisvõimalustest ja tugiteenustest ning saaksid teha teadlikke otsuseid haridussüsteemi

naasmise kohta.

Õpitee nõustamise pakkumise aitab täiskasvanutel tuvastada oma õppimisvõimalusi,

määratleda eesmärke ja saada tuge oma haridusteel.

Õpioskuste arendamine on suunatud täiskasvanud õppijate õppimisvõimekuse

parandamisele. Tegevuse raames korraldatakse koolitusi ja seminare, mis keskenduvad

erinevatele õpioskustele nagu ajaplaneerimine, õppimistehnikad, märkmete tegemine,

enesehindamine ja probleemide lahendamine. Need koolitused varustavad õppijaid praktiliste

oskustega, mis aitavad neil paremini õppetöös toime tulla. Tegevuse raames võidakse pakkuda

juurdepääsu erinevatele õppematerjalidele või veebiressurssidele, mis toetavad õppijate

õpioskuste arendamist. Toetatakse õppijaid individuaalsete õpistrateegiate väljatöötamisel ja

rakendamisel, võttes arvesse nende isiklikke õpieesmärke ja õppimisstiile.

Pakutakse lisa- ja tasanduskursusi, mis on mõeldud teadmiste lünkade täitmiseks ja võrdsete

võimaluste tagamiseks. Kursused on suunatud peamiselt põhiainete nagu matemaatika ja eesti

keele täiendavale õpetamisele, mis on olulised eduka õppeprotsessi jaoks. Eelnevad

selgitatakse välja iga teadmiste tase, millest lähtuvalt koostatakse tema individuaalne õpitee,

mis mh hõlmab ka lisa- ja tasanduskursuseid. Vajadusel pakutakse ka eesti keele koolitusi, mis

on eriti olulised muu emakeelega õppijatele, kuna aitavad neil paremini integreeruda

haridussüsteemi ja ühiskonda üldisemalt. Lisaks keeleoskuse arendamisele aitavad kursused

suurendada õppijate akadeemilist võimekust, parandades nende võimet õppida ja suhelda eesti

keeles.

Kutsevaliku koolituste ja/või mikrokvalifikatsioonide läbiviimine. Õppeasutused pakuvad

tegevuse 2.1.1. raames valminud koolitusi või/ja mikrokvalifikatsiooniprogramme (nn

ettevalmistav õpe täiskasvanutele) madala haridusetasemega täiskasvanutele, kes vajavad

õpitee valikute tegemisel põhjalikumat õpivalikute tutvustamist ja tuge või ka põhi- ja

üldoskuste osas järeleaitamist. Koolituse või mikrokvalifikatsiooni läbimine ühe õppeasutuse

juures ei tähenda kohustust õppima asuda selle õppeasutuse õppijana.

Sisseelamiskursuste pakkumine. Sisseelamiskursused on olulised täiskasvanud õppijatele,

kes alustavad uues koolikeskkonnas õpinguid, aidates neil kiiremini kohaneda ja leida endale

sobivad toetusmehhanismid. Need kursused tutvustavad kooli õppekeskkonda, juhatades

õppijad sisse kooli igapäevasesse toimimisse. Lisaks sellele soodustavad sisseelamiskursused

õppijate omavahelist suhtlust ja tutvumist, aidates luua ühtekuuluvustunnet ja toetavat

õpikogukonda. See on oluline samm, mis loob tugeva aluse edasiseks õppeprotsessiks, kus

õppijad tunnevad end toetatuna. Kohanemisperioodi sujuv läbimine mängib olulist rolli

õppijate enesekindluse ja motivatsiooni tõstmisel. Kui õppijad tunnevad end õppeprotsessi

algusest saadik toetatult ja teavad, kust leida vajalikku abi, on neil suurem tõenäosus jätkata

õpinguid edukalt ning need lõpetada. Sisseelamiskursuste raames võidakse korraldada ka

praktilisi tegevusi, et aidata õppijatel kiiremini koolikeskkonnaga kohaneda ning luua esimesed

suhted nii kaasõppijate kui ka õpetajatega. See kõik aitab luua juba alguses positiivse

õpikogemuse, mis omakorda toetab õppijate pikaajalist edukust koolis.

Supervisioon ja kovisioon. Supervisioon ja kovisioon on olulised tugitegevused, toetades

täiskasvanud õppijate akadeemilist ja isiklikku arengut erinevates õppekontekstides.

Supervisiooni käigus arutatakse juhendajate või spetsialistidega õppija individuaalset arengut,

õppekava täitmist ja edusamme. Eesmärk on toetada õppijaid nende akadeemilises arengus

pakkudes professionaalset juhendamist ja tagasisidet. Kovisioonide käigus saavad aga õppijad

üksteiselt õppida ja motivatsiooni leida. Grupp õppijaid saab jagada oma kogemusi, mõtteid ja

lahendada üheskoos õppimisega seotud väljakutseid. See koostöövorm soodustab

õppijatevahelist suhtlemist, luues toetava õpikeskkonna. Grupitöö ja kogemuste jagamine aitab

õppijatel tunda, et nad ei ole oma raskustega üksi.

Lisakonsultatsioonid hõlmavad individuaalseid või grupi nõustamissessioone, kus õppija

saab kohtuda nõustaja või spetsialistiga üks-ühele või väikse grupiga, et arutada õppimise või

õpetamisega seotud küsimusi.

Õppijatele suunatud ja nende omavaheline mentorlus. Mentorlus pakub individuaalset

juhendamist, praktilist nõu ja tuge kogenud mentorilt, aidates õppijatel saavutada oma

eesmärke ja tulla toime õppetöö raskustega. Mentorid annavad õppijatele väärtuslikku

tagasisidet, julgustust aitamaks neil edukalt läbida õppeprotsessi. Mentor-mentee suhe aitab

õppijatel arendada enesejuhtimisoskusi, mis on olulised nii õpingute kui ka edasise karjääri

jaoks.

Õppe mitmekesistamine ja koostöö õppeasutuste vahel. Koostöös kutseõppeasutuste,

ülikoolide või rakenduskõrgkoolidega pakutakse valikainete võimalusi, kursuseid ning kutse

või osakutse omandamist. Pakutavad valikained ja -kursused võivad hõlmata üldiseid

õppeaineid laiendavaid mooduleid, lisaoskusi tutvustavaid valikaineid ning kutseõppe

mooduleid. Toetatakse kutse- ja üldhariduse suuremat lõimimist ning edendatakse koostööd

teiste õppeasutustega, näiteks kutse- ja kõrgharidusõppega tutvumist ja ühiste kursuste

korraldamist. Tegevuste raames on vajalik hinnata koostöö tulemusi ja tõhusust, võttes arvesse

õppetulemusi, õppijate rahulolu ning õpetajate ja personali tagasisidet.

Õppekavaga seotud õppekäigud. Tegevuste raames toetatakse õppekava teemade või

õppeainetega seotud õppekäike. Õppekäigud aitavad õppijatel omandada praktilisi teadmisi ja

kogemusi väljaspool klassiruume, laiendades nende arusaama õpitavast. Näiteks võib see

hõlmata muuseumikülastusi, kunstinäituseid või ajaloolisi paiku, kus õppijad saavad otse

silmitsi seista õpitava teemaga. Õppekäigud võivad kaasata õppijaid kohaliku kogukonna ja

ettevõtete külastamisse, et näidata, kuidas õpitavad teadmised ja oskused on seotud reaalse elu

olukordadega.

Vaimse tervise edendamine ja säilitamine õpikeskkonnas. Õpikeskkonnas vaimse tervise

edendamine ja säilitamine on samuti kriitilise tähtsusega. See võib hõlmata vaimse tervise

nõustamist, tugigruppe ja muid toetusmeetmeid, mis aitavad õppijatel säilitada vaimset heaolu

ja tulla toime õpingutega seotud stressiga. Terviklik lähenemine vaimsele tervisele tagab, et

õppijad tunnevad end toetatuna ja saavad keskenduda oma akadeemilistele eesmärkidele ning

suudavad õpingud edukalt lõpetada.

Edasise õpitee valiku toetamine koostöös erinevate õppeasutuste ja ettevõtetega.

Tegevuste raames toetatakse õppijate haridusasutuste ja ettevõtete külastamist,

ettevalmistuskursuste pakkumist ja muid sarnaseid tegevusi, et aidata täiskasvanud õppijatel

teha teadlikke valikuid ja jätkata oma haridusteed. Selleks toetatakse karjäärinõustamist ,

juhendamist ning teabe jagamist, samuti korraldatakse koolide külastusi haridusasutustesse ja

ettevõtetesse ning pakutakse ettevalmistuskursusi. Koolid võivad korraldada ülikoolide,

rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste külastusi ning osaleda haridus- ja töömessidel, et

tutvustada õppijatele erinevaid õppevõimalusi. Ettevõtete külastamine võimaldab õppijatel

saada praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevate karjäärivõimaluste ning tööperspektiivide

kohta. Koolid võivad pakkuda ettevalmistuskursusi, et aidata täiskasvanud õppijatel täita

järgmise õppetaseme sisseastumisnõudeid ja parandada oma akadeemilisi oskusi.

Toetatakse ka õppeasutustes õppe paindlikumaks muutmisele suunatud arendustegevusi, et

õppetöö formaadid ja struktuurid pakuks täiskasvanud õppijatele võimalust õpet

individuaalsete vajadustega sobivamaks kohandada.

Toetatakse e- ja hübriidõppe arendamist. Luuakse ja täiustatakse e- ja hübriidõppe lahendusi,

mis võimaldavad õppijatel omandada teadmisi ja oskusi iseseisvalt veebipõhiselt või füüsilise

ja veebipõhise õppe kombineerimisel. Samuti toetatakse hübriidõppe integreerimise

võimekust. See võimaldab täiskasvanutel õppida distantsilt, muutes hariduse kättesaadavaks

ka neile, kellel on piiratud võimalused traditsioonilises õppes osaleda. E-õpe, hübriidõpe ja ka

veebipõhised õppekeskkonnad annavad õppijatele paindlikkuse õppida neile sobival ajal ja

kohas, mis on eriti oluline töötavatele täiskasvanutele, lapsevanematele ja kaugemal elavatele

õppijatele. E-õppe ja hübriidõppe juurutamine võimaldab ressursse paindlikumalt ja

tõhusamalt kasutada. Vajadusel saab toetada ka tehnoloogilisi lahendusi, et liidestuda erinevate

õppeinfosüsteemidega.

Punktis 3 kajastatakse TATi tulemused

Tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse rakenduskava ja

meetme nimekirja ning TAT spetsiifiliste näitajatega. Toetust saanud õppeasutused panustavad

meetme 21.4.6.1. „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ sekkumise „Täiskasvanut e

tasemeõppes osalemise toetamine“ rakenduskava ning meetmete nimekirja väljundnäitajasse:

täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise tegevustes osalejate arv (näitaja kood PSO33) –

sihttase 2029. aastaks 3200.

Meetme väljundnäitajaks on osalejate arv, kes on saanud otsest kasu täiskasvanute haridusse

tagasitoomise tegevusest (tasanduskursused, nõustamisteenused ja muud tugiteenused jne)

ning asunud õppima meetmesse kaasatud õppeasutustes. Kasusaaja on täiskasvanu vanuses

19+, kel on keskharidus ilma erialase hariduseta või keskharidusest madalam haridustase ja kes

vastab järgmistele tingimustele: 1) ta osaleb vähemalt ühes õppeasutuse pakutavas

tagasitoomise tegevuses ja tema osalemine on dokumenteeritud, 2) ta on asunud õppima või

õpib meetme partneriks olevas õppeasutuses tasemeõppes ja peab olema osalenud tasemeõppes

vähemalt kuus kuud (tõendab EHIse väljavõte). Kasusaajat arvestatakse üks kord.

Arvestatakse kumulatiivselt unikaalseid isikuid, keda on toetatud tegevustesse sisenemisel.

Osalejate andmed kogutakse Sündmuste infosüsteemi (SIS) kaudu, mis võimaldab tagada

näitajas raporteeritavate osalejate unikaalsuse nõude. Näitajas kajastatav sihtrühm: vanus

vähemalt 19 aastat, ilma keskhariduseta. Näitaja mõõtmismetoodika, raporteerimise kord ning

sihttaseme seadmise alused on kirjas perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas (seire juhendi

lisa). Iga partneriks oleva õppeasutuse tegevuskava tegevused peavad panustama antud

väljundnäitaja täitmisse.

Tegevuse 2.1.1 tulemusena valmib 2027. aastaks valmib õpitee nõustamise kontseptsioon, mis

sisaldab täiskasvanute nõustamist hariduskeskustes. Üleriikliku täiskasvanute õpitee

nõustamise kontseptsiooni kujundamiseks on vajalik läbi viia õppijate vajaduste, teenuste,

pädevuste, süsteemi ja rahastuse analüüs, täiendada seda rahvusvahelise võrdluse ja

seiresüsteemi hinnanguga, ning siduda tulemused hariduskeskuste rakendusmudeliga.

Kontseptsioonid põhinevad analüüsidel ja arvestavad rahvusvahelisi ning Eesti kogemusi.

Kontseptsioonides esitatavad põhimõtted ja soovitused on loodud tihedas koostöös ekspertide,

erinevate osa- ja huvipooltega. Need aitavad kujundada selge arusaama õpiteedest ja

nõustamisteenustest, mis toetavad haridustee katkestanud täiskasvanuid tõhusalt õppima

naasmisel ning haridustee jätkamisel.

Lisaks õppijatele saab tegevustest märkimisväärset kasu ka õppeasutuste personal. Õpetajate

ning tugispetsialistide pädevuste arendamine aitab parandada nende sisulist tööd meetme

peamise sihtrühmaga. Koostöövõrgustike toetamine loob raamistik nende tegevuste

elluviimiseks ja toetab konkreetseid sisutegevusi, nagu õppekorralduse või õppeprotsessi

parendamine, samuti parimate praktikate ja õppematerjalide ning metoodikate jagamine .

Kokkuvõttes aitavad tegevused luua aitavad madala haridustasemega täiskasvanutele luua

paindlikuma, toetavama ja kvaliteetsema õppekeskkonna. Tegevuse 2.1.2 tulemusena on

koolitustel, mikrokvalifikatsiooniõppes või arenguprogrammides osalenud 500 õpetajat, kes

õpetavad 19+ täiskasvanuid mittestatsionaarses üldharidus- ja kutseõppes. EHIS andmetel oli

partneriks kvalifitseeruvates õppeasutustes 2024/2025 õ-a 1152 üldhariduse õpetajat

(õppeasutustes, kus pakutakse ka statsionaarset õpet, sisaldavad andmed ka statsionaarse õppe

õpetajaid). TAT perioodil on võimalik ühel või teisel moel (koolitused,

mikrokvalifikatsiooniõpe, arenguprogrammid jne) oskusi arendada ca 45%-il nendest

õpetajatest. Tulemusnäitajasse loetakse ka koolitusel osalenud tugispetsialistid ning kutseõppe

õpetajad.

Tegevuse 2.2. tulemusena on tegevustesse kaasatud vähemalt 20 õppeasutust, kes on teavitus-

, tugi- ja nõustamistegevuste kaudu panustanud madala haridustasemega õppijate õppesse

toomisse ning õppes püsimisse. EHISe andmetel on 26 mittestatsionaarset üldharidusõpet

pakkuvat õppeasutust, kus viimase kolme õppeaasta keskmine 19+ vanuses õppijate arv on 25

ja enam. 2029. aastaks kaastakse TAT tegevuste elluviimisse 80% nendest, tagades tegevuste

piisava ulatuse. Lisaks saavad tegevustes osaleda ja nimetatakse partneriteks ka

kutseõppeasutused, mille baasil on kavas luua hariduskeskused.

Punktis 4 määratleb tegevuse rakendusasutusena Haridus- ja Noorteameti ning

rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskuse.

Punktis 5 käsitletakse elluviijat ja partnereid.

Tegevusi viib elu Haridus- ja Noorteamet.

Tegevuses 2.1.1. on partneriks Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevuses 2.2. osalevad

partneritena õppeasutused, kes pakuvad 19+ täiskasvanutele mittestatsionaarset üldharidus- või

kutseõpet.

Eesti hariduse infosüsteemi andmete väljavõtte alusel on leitud õppeaastate 2022/2023,

2023/2024 ning 2024/2025 19+ õppijatele mittestatsionaarset üldharidusõpet ja tasemeõpet

pakkuvate õppeasutuste keskmine õppijate arv. Partnerluse ettepanek tehakse kõigile

õppeasutustele, kelle puhul õppijate keskmine arv ületab 25 õppijat. Lisaks saavad partneriks

olla mittestatsionaarset õpet pakkuvad kutseõppeasutused, mis kavandavad ümberkujundamist

hariduskeskusteks (toodud lisas 2).

Punktis 6 on nimetatud peamised sihtrühmad. Tegevuste sihtrühmadeks on madala

haridustasemega ehk põhi- või keskhariduseta või põhiharidust omavad, aga erialase hariduseta

täiskasvanud vanuses 19+ ning nendele õppe ja tugiteenuste pakkumises osalevad õpetajad,

tugispetsialistid ja koolijuhid.

Punktis 7 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood. Abikõlblikud on tegevused, mis

jäävad ajavahemikku 1. jaanuarist 2026 kuni 31. august 2029.

Punktis 8 määratletakse TATi eelarve.

Tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ kogumaksumus on 12 767 051

eurot, millest EL toetuse osakaal on 67 % ehk 8 551 790 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu

osakaal 33% ehk 4 215 261 eurot.

Kokku 2026-2029

Tegevus 2.1. personalikulud 572 286

Tegevus 2.2. personalikulud 8 547 000

40% personalikuludelt ülejäänud abikõlblike kulude katteks 3 647 714

Eelarve kokku 12 767 000

Tegevuse 2.1. personalikuludelt arvestatav 40% projekti ülejäänud abikõlblike kulude katteks

on elluviija tegevuse rahastamiseks. Elluviijale on personalikuludeks arvestatud 2,5-3

ametikohta, mille hulka kuuluvad projektijuht, projekti arendusjuht ning projektispetsialist

(koolituskoordinaator). Projektijuhi rolliks on lisaks üldjuhtimisele hangete läbiviimine ning

partnerite juhtimine: tegevuskava kokkuleppimine, lepingute sõlmimine, tegevuste elluviimise

nõustamine, aruandlus jmt. Projekti arendusjuhi koordineerida on täiskasvanute

õppenõustamise ja hariduskeskustes 19+ täiskasvanute õpiteede kontseptsioonide loomine ja

rakendamine sh vajadusel hangete ettevalmistamine. Projektispetsialisti ülesanne on

kutsevaliku ja õpioskuste arendamisega kesksete koolituste ja

mikrokvalifikatsiooniprogrammide loomise organiseerimine ning koolituste ja

võrgustikutegevuste koordineerimine (sh vajadusel hangete ettevalmistamine).

Rakendusasutusele on personalikuludeks arvestatud üks ametikoht.

Tegevuse 2.2. raames partnerite tegevuste elluviimise personalikuludelt arvestatav 40%

ülejäänud abikõlblike kulude katteks jagatakse järgmiselt: 25% õppeasutusele, 15% Haridus-

ja Noorteametile. Harno loob 2,5-3 ametikohta tegevuse 2.1. elluviimiseks ja tegevuse 2.2.

koordineerimiseks.

Õppeasutustele on õppijate arvu järgi arvestatud 0,5-1 ametikohta projektitegevuste

juhtimiseks ning 0,2-2 ametikoha ulatuses personalikulu nõustaja, tugispetsialisti,

õpetaja/koolitaja vm vajaliku personali jaoks sõltuvalt kooli suurusest. Personalikulude

arvestuses on aluseks Haridussilma õpetajate 2024. a palgaandmed (keskmine munitsipaal- ja

riigikoolide brutopalk ehk 2400 eurot).

Punktis 9 tuuakse välja tegevuste abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud.

Tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud on abikõlblikud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused “ (edaspidi Ühendmäärus) §-dele 15 ja 16 ning käskkirjas sätestatud tingimustele.

Abikõlblikud on otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikele 3 ja

ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt

ühendmääruse §-le 22. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.

Punktis 10 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetus makstakse välja

tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28

lõikele 4.

Punktis 11 määratletakse elluviija ja partneri kohustused.

Elluviija vastutab ühendmääruse § 10 ja § 11 alusel kehtestatud kohustuste täitmise eest.

Lisaks sellele on elluviija kohustatud koostama igal aastal tegevuskava, esitama selle Haridus-

ja Teadusministeeriumile ja viima ellu tegevused vastavalt koostatud tegevuskavale ning

eelarvele. Elluviija on kohustatud esitama vahearuanded ja lõpparuande. Järgmise aasta

tegevuskava tuleb koostada hiljemalt käesoleva aasta 20. novembriks. Elluviija esitab

rakendusüksusele järgmise eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks. Esimese aasta

väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest

Partnerid koostavad ja esitavad elluviijale tegevuskava aastateks 2026-2029, mis peab

sisaldama täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise tegevustesse kaasatud osalejate arvu

aastate lõikes kumulatiivselt. Vajadusel täpsustatakse tegevusekavas toodud tegevused igal

aastal.

Punktis 12 selgitatakse aruandluse korda ja sisu.

Selles sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende

menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist

ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu

vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Käsitletakse muuhulgas ESF+ tegevustes osalejate aruandlust. Elluviija on kohustatud tagama

ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1057 artiklis 17 nimetatud ja I lisas loetletud ühiste väljund- ja

tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse §19 lõikele 3. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni

juhendites (https://ec.europa.eu/sfc/en/2021/support-ms/2021MNTESF?qt_esf_faq=2#/) ning

siseriiklikus juhendis „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi

2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

Osalejate andmed tuleb esitada eelmääratletud (ala)tegevuste ja sihtgruppide kohta. Euroopa

Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub elluviija läbi Sündmuste Infosüsteemi (SIS –

projektis osalevate isikute registreerimiseks ja andmekorjeks mõeldud e-keskkond) osalejatelt,

kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed vastavalt RM RO juhendile „Euroopa

Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi

rakendavatele asutustele“. Osalejate andmekorje läbiviimine, sh esitamise tähtajad,

andmekoosseis jne toimub vastavalt eelnimetatud juhendile ning Sündmuste Infosüsteemi

juhendile (Files - Riigi Tugiteenuste Keskus).

Andmekorje rakendub järgmistele tegevusele 2.2 “Õppeasutuste elluviidavad

arendustegevused katkenud haridusteega täiskasvanute õppesse asumise ja õppes püsimise

toetamiseks, õppe mitmekesistamiseks ja tugitegevuste pakkumiseks“ tegevustes osalevad

õppijad ning tegevusele 2.1.2. „Õppeasutuste personali andragoogiliste kompetentside

tõstmine ja võrgustikutöö arendamine“ tegevustes (koolitused, mikrokvalifikatsiooniõpe)

osalevad õpetajad, tugipersonal ja koolijuhid.

Punktis 13 määratletakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja korra.

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele

28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

Punktis 14 käsitletakse vaiete menetlemist. Vaidemenetlus viiakse läbi vastavalt

ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32.

Punktis 15 käsitletakse tegevuste puutumust riigiabiga.

Riigiabi analüüs

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud.

Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduses riigiabi

peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artikkel 107 lõikele 1

on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud

kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide

vahelist kaubandust.

Riigiabi hindamine järgmiste kriteeriumite alusel – kui need on üheaegselt täidetud, siis on

tegemist riigiabiga:

· abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest;

· abi antakse ettevõtjale;

· abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate

kategooriale või teatud kaupade tootmiseks;

· abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;

· abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel.

Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga.

Kõigi tegevuste puhul antakse abi riigi poolt või riigi ressurssidest.

Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.

EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi

ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Toetuse

andmise tingimustega elluviidavaid tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ning

kaasfinantseeritakse riigieelarvest seega on tegu riigieelarveliste vahenditega. Käesoleval juhul

on kriteerium täidetud.

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad

majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise

viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.

Käskkirja punktis 2.1. toodud strateegiliste arendustegevuste elluviijaks on Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Haridus- ja Noorteamet (edaspidi

Harno). Harno põhimääruse järgseteks peamisteks tegevusvaldkondadeks on haridus- ja

noortepoliitika rakendamine. Vaatamata sellele, et tegemist on valitsusasutusega, võib ka

sellisel juhul pidada vastava isiku tegevust majandustegevuseks, kui tegevusi võib liidu õiguse

mõttes kvalifitseerida majandustegevuseks. Majandustegevus on mis tahes tegevus, mis

seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul. Antud juhul pakutakse keskset täiendusõpet

haridus- ja noortevaldkonna töötajatele ning viiakse läbi tegevusi, mis toetavad nende

järelkasvu tagamist. Vastavalt komisjoni riigiabi mõiste teatise 10 punktile 28 „Riikliku

haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust

võib lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks.“ Antud tegevuse näol tegemist haridusteenusega,

mis vastavalt eelnevale on mittemajanduslik tegevus. Seega tegemist ei ole

majandustegevusega toetamisega ega anta toetust ettevõtjale, sest tegemist on

valitsusasutusega, kes viib ellu riiklikku haridus- ja noortepoliitikat.

Käskkirja punkti 2.2. tegevuste elluviijaks mittestatsionaarset üldharidusõpet ja kutseõpet

pakkuvad õppeasutused. Mittestatsionaarset üldharidusõpet ja kutseõpet pakkuvad

õppeasutused ei tegele majandustegevusega, sest täidavad avalikku ülesannet ning lähtuvad

oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (edaspidi PGS) ja kutseõppeasutuse

seadusest. Samuti pakub erakool anda mittemajanduslikku haridusteenust, kui ta sisuliselt

täidab avaliku hariduse funktsiooni riigi tingimustel ja peamiselt avaliku rahaga.

Riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku

haridusteenust loetakse üldiselt mittemajanduslikuks tegevuseks. Riikliku hariduse

mittemajanduslikku iseloomu ei mõjuta põhimõtteliselt asjaolu, et õpilastel või nende

vanematel tuleb mõnikord tasuda õppemaksu või sisseastumismakse, mis aitavad kanda

süsteemi toimimiskulusid, kuna sellised rahalised panused katavad sageli vaid murdosa teenuse

tegelikest kuludest ja neid ei saa lugeda tasuks osutatud teenuse eest.

Euroopa Komisjon on 2018. a asjas SA.43700 selgelt välja öelnud, kui suurt tasu saab

mittemajanduslik haridusasutus küsida ilma, et ta muutuks ettevõtjaks ja oleks allutatud riigiabi

reeglitele. Üksnes sellise haridusasutuse puhul, kelle tegelikest kuludest kaetakse üle 50%

kasutajate tasudega või muudest kaubanduslikest vahenditest, on tegemist ettevõtjaga, kes

allub riigiabi reeglitele. Seega on suure osa toetuse saajate puhul tegemist haridusasutustega

ning üksnes nende puhul, kelle kuludest üle 50% kaetakse mitte avalikest vahenditest, on

tegemist ettevõtjatega. Eestis toimub täiskasvanute mittestatsionaarse õppe rahastamine

valdavalt läbi riikliku finantseerimise. Seega on riikliku haridusteenuse tagamine on

mittemajanduslik tegevus. Meetmest osutatav mittestatsionaarne tasemeõpe, nii üldharidus kui

kutseõpe, on suunatud füüsilistele isikutele, kes riigiabi mõistes abi ei saa. Lõppsaajaks on

füüsilised isikud (keskhariduseta täiskasvanud). Järelikult lõppsaaja tasemel riigiabi ei anta.

Seega ettevõtja kriteerium ei ole täidetud ning antav abi ei ole riigiabi.

3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSEGA

Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik

ülesanne tekib käesoleval juhul ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi

poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik

asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga

protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele

õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud

eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Andmeid kogub isik,

kes konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab elluviija selleks, et

saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne

tagasiside. Nõustamisteenus on anonüümne, elluviija infosüsteemis säilitatakse vaid see, mis

teemal nõustati. Eeltoodud tegevuste puhul järgib elluviija minimaalsuse nõuet, kogudes vaid

andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või

statistilistel eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid,

mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056 III lisas ning

esitama need RÜ-le. Elluviija kogub lisaks kohustuslikele ühiste koheste väljund - ja

tulemusnäitajate seireandmetele koolitus- ja nõustamistegevuse raames osalejatelt järgmisi

andmeid: eesnimi, perekonnanimi, e-posti aadress, telefoni number ja emakeel. Elluviija poolt

säilitatakse osalemise tõestamiseks tegevuses osalemise kinnitust (eesnimi, perekonnanimi

inimese allkiri). Virtuaalselt toimuva sündmusel osalemise tõendamise kohta esitatakse

järgmised dokumendid olenevalt virtuaalkeskkonna võimalustest: - kuvatõmmis/logifail

osalejate nimedest juhul, kui üritusel osalejad logivad virtuaalkeskkonda sisse ID-kaardi/

Mobiil-ID’ga; - virtuaalkeskkonnas või väljaspool virtuaalkeskkonda koostatud ja osalejate

poolt digiallkirjastatud osalejate registreerimisleht; - juhul kui virtuaalkeskkond ei võimalda

ID-kaardi/Mobiil-IDga sisse logimist ning digiallkirjade kogumine ei ole tehniliselt võimalik

või mõistlik, siis esitatakse ürituse korraldamise eest vastutava isiku poolt (digi)allkirjastatud

osalejate nimekiri, mis on korraldaja poolt allkirjastatud peale ürituse toimumist koos

kuvatõmmisega või logifailiga osalejate nimedest, mis võimaldab seostada nimekirja

konkreetse üritusega.

4. KÄSKKIRJA MÕJUD

Eelnõu on meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ oleva

sekkumise „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ elluviimiseks.

Eelnõu panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades

horisontaalseid soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Tegevustel on positiivne mõju eri soost,

vanuses, rahvusest ja sotsiaalsest taustast inimeste võrdsete võimaluste edendamisele, samuti erivajadusega inimeste võrdsete võimaluste edendamisele. Meetme rakendamine vähendab hariduslikku ebavõrdsust, pakkudes haridustee katkestanud täiskasvanutele võimalust

haridustaset tõsta. Tegevused toetavad täiskasvanud õppijate tagasipöördumist haridusse, parandavad õppimise kvaliteeti ja järjepidevust ning suurendavad hariduslikku võrdsust ja

ühiskonna sidusust.

Määruse kooskõla analüüs põhiõiguste harta, puuetega inimeste konventsiooni ja 35 põhiseadusega on toodud seletuskirja lisas 1. Eelnõuga ei tekitata õiguste riivet põhiõiguste harta ja PIK põhiküsimustes.

Käskkirja rakendamise eeldavateks tuludeks saab kaudselt lugeda haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõusust tuleneva maksutulu suurenemise, sest paranevad õppe edukalt lõpetanud täiskasvanute töö- ja karjäärivõimalused. Meetmel on positiivne mõju ka

sotsiaalkulutuste vähenemisele. Uuringute põhjal on ilmnenud, et vanemate hariduslik tase mõjutab nende laste hariduslikke väljavaateid: madala haridustasemega inimesed on kõrgemas

töötusriskis, kõrgem haridustase on seotud parema tervise ja üldise heaoluga, mõjutades positiivselt vähendades ühiskonna tervisekulutusi.

Suureneb täiskasvanute osalemine hariduses ja elukestvas õppes ja väheneb hariduslik ebavõrdsus madalama haridustasemega inimeste seas. Parem ligipääs haridusele toob kaasa

suurema sotsiaalse kaasatuse ja majandusliku vastupidavuse. Kujuneb süsteemne täiskasvanuhariduse tugivõrgustik, mis võimaldab kestlikku poliitika rakendamist.

Sotsiaalne mõju ja regionaalareng

Regionaalse arengu tegevuskava (RETK) määratleb olulisemad piirkondade vahelist

ebavõrdsust väljendavad regionaalse arengu juurprobleemid, mis on omakorda seotud „Eesti

2035“ strateegiliste sihtide ja seiremõõdikutega. „Eestis 2035“ ühe sihina on kirjeldatud Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, kus inimeste teadmised ja oskused viiakse

kokku tööturu vajadustega ja luuakse võrdsed võimalused tööturul ning tagatakse tööturu regionaalne tasakaalustatus. Seda mõõdetakse muuhulgas täiskasvanute elukestvas õppes

osalemise määra ning täiskasvanute haridustaseme kaudu, mida analüüsitakse ka regioonide lõikes.

Kogu sekkumine toetab regionaalset arengut, sest partneriteks on üle Eesti paiknevad õppeasutused ja seega saavad kasu kõigi regioonide täiskasvanud. Õppimine aitab parandada

inimeste sotsiaalset olukorda ja suurendada heaolu. Madala haridustasemega õppijate õppesse toomine vähendab piirkondlikku oskuste- ja hariduslõhet ning tugevdab kohalikke arenguvõimalusi. Eestis on madala haridustasemega inimeste osakaal suurem just maalistes ja

nõrgema tööturuga piirkondades ning see süvendab ebavõrdsust piirkondade vahel. Kui

tagasitoomise tegevused (tasanduskursused, nõustamine, tugiteenused) jõuavad nendesse piirkondadesse ja toovad inimesed tagasi õppesse, paraneb kohaliku elanikkonna kvalifikatsioon, mis omakorda tõstab piirkonna võimekust meelitada ja hoida töökohti ning

vähendab madalapalgalise ja ebakindla töö osakaalu. Madala oskustasemega täiskasvanute õppimine on otseselt seotud nende tööturuvõimaluste ja sotsiaalmajandusliku toimetulekuga

— ning kui oskused kasvavad, kandub see mõju ka piirkonna majandusaktiivsusse.

Teiselt poolt suureneb tegevustes osalevate täiskasvanute võimalus jõuda kesk- või kutsehariduseni, mis aitab vähendada pikaajalist töötust, kasvatab aktiivset kodanikku ja pidurdab „talendi väljavoolu“ tugevamatesse keskustesse. Rahvusvaheline näitab samuti, et

madala haridustasemega täiskasvanute õppima aitamine parandab nii individuaalset konkurentsivõimet kui ka piirkondlikku sidusust ja arengupotentsiaali.

Kõik see soodustab omakorda piirkondade sotsiaalset arengut ja tasakaalu, mistõttu saab

regionaalset ja sotsiaalset mõju käsitleda koos.

Võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus

Õppesse tagasitoomise tegevused (tasanduskursused, nõustamine, tugi) alandavad osalemisbarjääre: aitavad ületada varasema õpikogemuse negatiivset mõju, puudulikke

baasoskusi, info- ja motivatsioonipuudust, logistika- või sotsiaalseid takistusi. Nii suureneb ligipääs haridusele nende jaoks, kellel seda muidu ei oleks.

Madal haridustase on seotud kõrgema töötuse, madalama sissetuleku, kehvemate tervisenäitajate ja väiksema ühiskondliku osalusega. Õppimine aitab seda nõiaringi katkestada,

sest oskuste kasv parandab töö- ja toimetulekuvõimalusi. Nii väheneb haavatavate rühmade mahajäämus ja suureneb nende autonoomia ning osalus. Elukestva õppe üks keskseid eesmärke on tagada, et kõigil inimestel oleks võimalus oma potentsiaali teostada sõltumata taustast või

asukohast.

Täiskasvanuhariduses on soolised lõhed sageli kahepoolsed: madala haridustasemega täiskasvanute hulgas on rohkem mehi kui naisi ja samuti on mehi rohkem katkestajate seas

(eriti kutse- ja üldhariduse katkestamisel). Naistel on õppes osalemise takistused hoolduskoormuse ja ajapiirangute tõttu. Nõustamine ja tugiteenused, sh paindlik õpe, aitavad vähendada osalemistakistusi, mis mõjutavad rohkem naisi. Samas tasanduskursused ja

motivatsioonitegevused aitavad meestel õppesse jõuda. Oluline roll on siin õpiteede ja õpiteede nõustamise kontseptsiooni loomisel, mis peaks aitama õppesse tuua eri vanuses ja erineva

sotsiaalmajandusliku eri taustaga eri soost täiskasvanuid , samuti vähendada stereotüüpe ja soopõhiseid rolli- ja erialavaliku piiranguid.

Tegevused planeeritakse sihtrühmale sobivaimal viisil. Näiteks valitakse

kommunikatsioonikanalid ja info edastamise viisid nii, et info oleks kättesaadav ka nägemis-, kuulmis- ja liikumispuudega inimestele. Samuti tagatakse võimalusel õppetöös, koolitustel,

füüsilistel kohtumistel jne, et nägemis-, kuulmis- ja liikumispuudega inimestel on ligipääsetavus asukohale/ruumile. Samuti tagatakse erinevate puuetega arvestamine võimlausel virtuaalsete sündmuste puhul. Toetatavate tegevuste kaudu saab pakkuda eri

võimetega inimestele võimalust hariduses osaleda ning muuta haridus erinevatele inimestele ligipääsetavamaks.

Kaasaegseid digitehnoloogilisi võimalusi kasutades saab vähendada probleeme, mis on seotud füüsilise ligipääsetavusega, aga ka ligipääsetavusega informatsioonile. Digitehnoloogilisi

lahendusi kasutades ollakse ettevaatlikud, et ei tekiks uusi ligipääsetavuse probleeme näiteks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Õppe pakkumisel täielikult e-õppena või virtuaalse

kontaktõppena võimaldab ligipääsu neile sihtrühmadele, kellele füüsiline keskkond on takistuseks. Sellistel kohtumistel/e-õppe sessioonidel peetakse silmas ka nägemis- ja kuulmispuudega inimeste vajadusi.

Elu- ja looduskeskkond

Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (Do

No Significant Harm) analüüsi kohaselt ei põhjusta meede olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Kuna DNSH põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida majandustegevuse olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi

kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, siis vastab sellekohane inimeste oskuste, teadmiste ja hoiakute kujundamine olulise kahju ärahoidmise põhimõttele ega vaja täiendavat

analüüsi. TAT tegevuste elluviimisega kaasneb kaudne positiivne mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärkidele, sest neid käsitletakse õppetöös läbivalt. Nii käesoleva meetme raames kui paralleelselt teiste HTMi poolt elluviidavate tegevustega toimub nii õppijate kui pedagoogilise

personali teadlikkuse suurendamine sellest, mis on keskkonnahoid kestlik areng, säästva arengu eesmärgid jne.

5. KÄSKKIRJA RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD

JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD

Käskkirja alusel rahastatavad kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondist (67%) ja riigi kaasfinantseeringust (33%).

6. KÄSKKIRJA KEHTIVUS

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, ning arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Noorteametile.

Lisad: Lisa 1: „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“;

Lisa 2: „Riskihindamise tabel“.

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet

18.12.2025 nr 8-2/25/5630

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude

infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Eelnõu lisa 1 ja 2.pdf

3. Seletuskiri.pdf 4. Seletuskirja lisa 1. Riskihindamise tabel

5. Seletuskirja lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht

Ena Drenkhan 735 0110 [email protected]

LISA 1

Haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAHE)

elluviimiseks“

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes

osalemise toetamine“ (edaspidi TAHE) elluviimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1

„Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAT) elluviimiseks

toetuse andmist.

1.2. Tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist+ aidatakse kaasa rakenduskava poliitikaeesmärgi 4. „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Edendada elukestvat õpet,

eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja

uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust“ saavutamisele.

1.3. Tegevustega panustatakse Riigikogu 12. mail 2021. aastal vastu võetud „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) sihti „Arukas, tegus ning tervist hoidev inimene“. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava

2021-2035 eesmärkidesse, seahulgas ennekõike strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel“ saavutamisse.

1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid

ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel jälgitakse „Eesti 2035“ näitajatega

„Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „ligipääsetavuse näitaja“.

1.5. Toetuse andmise eesmärk on soodustada madala haridustasemega täiskasvanute naasmist tasemeõppesse pakkudes paindlikke õppimisvõimalusi, laiemat õpivalikut ja tugitegevusi, mis parandavad juurdepääsu haridusele. Selle tulemusena saavad

täiskasvanud jätkata haridusteed põhi-, kesk- või kutsehariduses ja lõpetada õpingud.

1.6. Mõisted:

1.6.1. Madala haridustasemega täiskasvanu on põhi- või keskhariduseta või põhiharidusega, aga erialase hariduseta täiskasvanu vanuses 19+.

1.6.2. Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus

õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel.

1.6.3. Õppeasutus on täiskasvanutele mittestatsionaarset õpet pakkuv õppeasutus

sõltumata omandivormist või antava hariduse liigitusest.

2. Toetatavad tegevused

Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1. Strateegilised arendustegevused

Keskselt koordineeritud strateegiliste arendustegevustega kujundatakse madala haridustasemega täiskasvanutele sobivad õpiteed, luuakse õppeasutustes täiskasvanute

õppenõustamissüsteem ning suurendatakse võimekust pakkuda individuaalset tuge, et tagada täiskasvanud õppijatele paindlik ja tulemuslik hariduse omandamine.

2.1.1. Katkenud haridusteega täiskasvanute individuaalsete õpiradade ja

õppenõustamissüsteemi kontseptsiooni loomine ning rakendamine

Osapooltega koostöös lepitakse kokku hariduskeskuste kontseptsioon, mis toetab 19+ vanuses haridustee katkestanud täiskasvanute õpiteid ja toetatakse õppeasutuste

liitumise/ümberkorraldamise protsessi. Luuakse täiskasvanute õppenõustamise sh õpivalikute nõustamise kontseptsioon, koostatakse selle rakendamiseks tegevuskava ja viiakse tegevused

ellu. Täiskasvanute õpioskuste ja õpivalikute toetamiseks ning kutsevaliku hõlbustamiseks luuakse koostöös õppeasutuste ülesed koolitused sealhulgas mikrokvalifikatsiooniprogrammid ning vajadusel õppematerjalid. Tulemuste rakendamiseks viiakse läbi teavitustegevusi,

koolitatakse ja nõustatakse õppeasutuste personali täiskasvanute individuaalsete õpiradade ja õpitee nõustamise rakendamisel, vajadusel koostatakse õppeasutustele juhendmaterjale ning

visuaale. Sihtrühm: õppeasutuste õpetajad , tugipersonal ja koolijuhid ning koolipidajad.

2.1.2. Õppeasutuste personali andragoogiliste kompetentside tõstmine ja

võrgustikutöö arendamine. Täiskasvanute õpetamisega tegelevate õpetajate ja tugispetsialistide kompetentside arendamine

keskendudes täiskasvanute koolitamise oskustele ja eripedagoogilistele pädevustele. Edendatakse täiskasvanute mittestatsionaarse õppe pakkujate koostöövõrgustikke, mis

koosnevad tugispetsialistidest, aineõpetajatest, koolijuhtidest. Võrgustike tegevuse raames

toimub muuhulgas olemasolevate õppematerjalide kaardistamine ja õppematerjalide

uuendamise vajaduse väljaselgitamine ning vajadusel prioriteetsetes teemavaldkondades õppe- ja juhendmaterjalide uuendamine.

Sihtrühm: õppeasutuste õpetajad , tugipersonal ja koolijuhid.

2.2. Õppeasutuste elluviidavad arendustegevused katkenud haridusteega

täiskasvanute õppesse asumise ja õppes püsimise toetamiseks, õppe

mitmekesistamiseks ja tugitegevuste pakkumiseks

Madala haridustasemega täiskasvanutele suunatud mittestatsionaarse üldharidusõppe

võimalustest teavitamine, õpitee valikute nõustamine ja individuaalse õpitee loomine, sihtgrupi

kutsevaliku toetamine ja nõustamine, motivatsiooni- ning tugitegevuste pakkumine õppesse

asumise ja õppes püsimise toetamiseks. Toetatakse õppeasutusi nii sisseastumisprotsessi kui

ka õppimisprotsessis osalemise läbimõtestamisel ja rakendamisel, et need vastaksid õppijate

individuaalsetele vajadustele ja toetaksid sujuvat sisseelamist, tulemuslikku õppimist ning

õpingute edukat lõpetamist.

Tegevused hõlmavad õppijate õpioskuste arendamist, lisa- ja tasanduskursuste ning

sisseelamiskursuste pakkumist, supervisioonide ja kovisioonide läbiviimist ,

lisakonsultatsioonide korraldamist, õppijatele suunatud ja nende omavahelise mentorluse

toetamist, õppekavaga seotud õppekäikude korraldamist ning vaimse tervise edendamist ja

hoidmist õpikeskkonnas. Nõustatakse õppijat õpitee edasises valikus.

Toetatakse e-õppe arendamist, hübriidõppe juurutamist, projektõppe kasutuselevõttu ning muid

tegevusi, mis muudavad õppe praktilisemaks ja õppijale paindlikumaks. Õppijatele pakutakse

valikaineid ja -kursusi, sealhulgas koostöös kutseõppeasutuste, ülikoolide ja

rakenduskõrgkoolidega loodud ühiskursuseid ja õppemooduleid ning võimalust omandada

kutse või osakutse, eesmärgiga õppetööd mitmekesistada ja lõimida kutse- ning üldharidus.

Tegevuste elluviimine eeldab õppeasutuste omavahelist koostööd.

Sihtrühm: madala haridustasemega täiskasvanud, sealhulgas need, kes juba õpivad

mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutseõppes.

3. Tulemused

3.1. Oodatavaks tulemuseks on täiskasvanute vanuses 19+, kellel puudub põhiharidus, keskharidus või kellel on põhiharidus, kuid puudub erialane haridus, tasemeõppes osalemise suurenemine.

3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1).

Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Alg-

tase

Vahesihttase

2027

Sihttase

2029

Selgitav teave

Rakenduskava ja meetmete nimekirja näitaja

Väljundnäitaja Täiskasvanute

tasemeharidusse tagasitoomise

tegevustes osalejate arv

0 1250 3200 Osalejate arv, kes on

saanud kasu täiskasvanute haridusse

tagasitoomise tegevusest (tasanduskursused, nõustamisteenused ja

muud tugiteenused jne) ning asunud õppima

meetmesse kaasatud õppeasutustes. Arvestatakse

kumulatiivselt unikaalseid isikuid, keda

on toetatud. Näitajas kajastatav sihtrühm: vanus vähemalt 19 aastat,

ilma keskhariduseta

TAT spetsiifilised näitajad

Tegevus 2.1.1 Valmib õpitee

nõustamise kontseptsioon

0 0 4 2027. aastaks valmib

õpitee nõustamise kontseptsioon, mis sisaldab täiskasvanute

nõustamist hariduskeskustes.

Tegevus 2.1.2 Koolituse või

mikrokvalifikatsiooni-

õppe läbinud õpetajate sh kutseõpetajate ja tugispetsialistide arv

0 100 500 Loetakse osalemiskordi, mitte unikaalseid isikud

Tegevus 2.2. Tegevustesse

kaasatud täiskasvanutele

mittestatsionaarset

õpet pakkuvate koolide arv

0 15 20

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

5. Elluviija ja partnerid

5.1. Tegevuse 2.1. elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet. Alategevuses 2.1.1. on Haridus- ja Noorteameti partneriks Haridus- ja Teadusministeerium.

5.2. Tegevuse 2.2. partnerid määratakse käskkirja lisas 2. Partneriks on põhi-, kesk- või erialase

hariduseta vähemalt 19-aastastele täiskasvanutele mittestatsionaarset üldharidusõpet pakkuvad õppeasutused, kus viimase kolme õppeaasta keskmine õppijate arv mittestatsionaarses

üldharidusõppes on 25 ja enam. Lisaks saavad partneriks olla mittestatsionaarset õpet pakkuvad kutseõppeasutused, mis kavandavad ümberkujundamist hariduskeskusteks.

6. Sihtrühm

Tegevuste sihtrühmad on:

6.1. madala haridustasemega ehk põhi- või keskhariduseta või põhiharidust omavad, aga erialase hariduseta täiskasvanud vanuses 19+;

6.2. 19+ täiskasvanutele suunatud õppe ja tugiteenuste pakkumises osalevad õpetajad , tugispetsialistid ja koolijuhid.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2026 - 31.08.2029.

8. Tegevuste eelarve

Meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ kogumaksumus on 12 767 051

eurot, millest EL toetuse osakaal on 67 % ehk 8 551 790 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 33% ehk 4 215 261 eurot.

Tabel 2. Eelarve jagunemine tegevuste kaupa

Kokku 2026-2029

Tegevus 2.1. personalikulud 572 286

Tegevus 2.2. personalikulud 8 547 000

40% personalikuludelt ülejäänud abikõlblike kulude katteks 3 647 714

Eelarve kokku 12 767 000

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas

sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:

9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ulatuses abikõlblikest otsestest

personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22;

9.2.3. abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 4.

10.2. Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid

mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.3. Lõppmakse taotlus esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast

TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1. Elluviija täidab lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi.

11.2. Elluviija on kohustatud:

11.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks, esitama selle rakendusasutusele ning viima vastavalt sellele

tegevused ellu; 11.2.2. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.2.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15.

jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra

esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.

11.3. Partner peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele

ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil

toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni

seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitajate ala-

või ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja nende lahendamiseks ette võetud abinõudest.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise

lõpparuande 30 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade

ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1.4 loetletud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud .

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

12.6. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate

kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele

esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

12.7. Punktis 12.6 toodud kohustused rakenduvad järgmiste punktis 2 nimetatud tegevuste ja sihtrühmade kohta:

12.7.1. tegevus 2.2 “Õppeasutuste elluviidavad arendustegevused katkenud

haridusteega täiskasvanute õppesse asumise ja õppes püsimise toetamiseks, õppe mitmekesistamiseks ja tugitegevuste pakkumiseks“ tegevustes osalevad õppijad.

12.7.2. Tegevus 2.1.2. „Õppeasutuste personali andragoogiliste kompetentside tõstmine ja võrgustikutöö arendamine“ tegevustes osalevad õpetajad, tugipersonal ja koolijuhid.

12.8. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate

andmekorje juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja §

32 lõikele 2. 14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

15. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

LISA 2

Haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAHE)

elluviimiseks“

Tegevuse 2.2. elluviimisse kaasatud partnerid

Mittestatsionaarset üldharidusõpet pakkuvad õppeasutused

Varasem keskmine õppijate

arv (õppeaastatel 2022/2023,

2023/2024, 2024/2025) 1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 1 848

2 Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 606

3 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 547

4 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 517

5 Narva Täiskasvanute Kool 421

6 Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 398

7 Audentese Erakool 382

8 Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 266

9 Tallinna Linnamäe Vene Lütseum 210

10 Rakvere Ametikool 189

11 Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium 183

12 Kehtna Kutsehariduskeskus 160

13 Maardu Gümnaasium 152

14 Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus 141

15 Valgamaa Kutseõppekeskus 125

16 Täiskasvanute E-Gümnaasium 102

17 Keila Kool 98

18 Haapsalu Kutsehariduskeskus 80

19 Järvamaa Kutsehariduskeskus 76

20 Jõgevamaa Gümnaasium 69

21 Tapa Valla Gümnaasium 58

22 Elva Gümnaasium 52

23 Tartu Annelinna Gümnaasium 50

24 Hiiumaa Gümnaasium 39

25 Tallinna Rakenduslik Kolledž 34

26 Põlva Gümnaasium 29

Mittestatsionaarset õpet pakkuvad kutseõppeasutused:

Hiiumaa Ametikool Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Järvamaa Kutsehariduskeskus

Luua Metsanduskool Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

1 Partnerlus kuni 2026/2027 õa lõpuni st 2024a. õppima asunud õppijate lõpetamiseni /nominaalse õppeaja

lõpuni

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Raplamaa Rakenduslik Kolledž Räpina Aianduskool

Tallinna Majanduskool2 Tallinna Polütehnikum3 Tallinna Tööstushariduskeskus4

Tartu Rakenduslik Kolledž Valgamaa Kutseõppekeskus

Viljandi Kutseõppekeskus Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus

2 Al. 2026727 õ-a Tallinna teenindus- ja ärivaldkonna rakenduslik kolledž 3 Al. 2026727 õ-a Tallinna Tehnoloogiakolledž 4 Al. 2026727 õ-a Tallinna Tehnoloogiakolledž

EELNÕU

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ (edaspidi TAHE)

elluviimiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027“ meetme nr 21.4.6.1. „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“  tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ elluviimiseks (lisa 1).

2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Tegevuse 2.2. elluviimisse kaasatud partnerid“.

3. Määran Haridus- ja Noorteameti käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine

(TAHE)““ eelnõu juurde

1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak (tel 735 0151,

[email protected]), täiskasvanuhariduse valdkonna juht Ena Drenkhan (tel 735 0110, [email protected]), täiskasvanuhariduse valdkonna programmijuht Kairi Lõuk (tel 735

0209, [email protected]), täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert Annaliisa Toom (tel 735 4074, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735

0306, [email protected]) ja strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse kaasati ja arendustegevuste vajadusi arutati lisaks HTMi erinevatele

valdkondadele ka mittestatsionaarse üldharidusõppe pakkujate esindajatega, viidi läbi küsitlusi ja intervjuusid nii pedagoogilise ja tugipersonali kui õppijatega.

Toetuse andmise eesmärk on soodustada madala haridustasemega (põhi- või keskhariduseta või põhiharidusega, aga erialase hariduseta) täiskasvanute naasmist tasemeõppesse ning

toetada õpingute lõpetamiseni jõudmist. Selle saavutamiseks pakutakse sihtrühmale paindlikke õppimisvõimalusi, laiemat õpivalikut ja tugiteenuseid. Paindlikud õppimisvõimalused ning tõhus nõustamis- ja tugisüsteem on võtmetähtsusega, et parandada hariduse kättesaadavust ja

ligipääsetavust madala haridustasemega täiskasvanutele.

Oluline on suurendada ka täiskasvanutele mittestatsionaarset tasemeõpet pakkuvate õppeasutuste töötajate võimekust tegeleda põhi- või keskhariduseta täiskasvanutega, kes vajavad erilist tähelepanu ning tuge haridussüsteemi naasmisel. Vajalike pädevuste ja

ressursside olemasolul saavad õppeasutused pakkuda õppijate vajadustele vastavaid õppimisvõimalusi ning tugiteenuseid. See võimaldab täiskasvanutel kohandada oma

õppimisgraafikut ja -viisi vastavalt oma elukorraldusele ja vajadustele ning saavutada edukalt hariduslikke eesmärke.

Toetuse laiem eesmärk on parandada hariduslikke võimalusi täiskasvanuhariduse valdkonnas. Raha kasutatakse jätkusuutlike muutuste loomiseks haridussüsteemis, mis võimaldavad

täiskasvanutel paremini integreeruda ja edu saavutada haridustee jätkamisel. Tegevuse taust ja vajalikkuse põhjendus

Eestis on probleemiks suur madala haridustasemega täiskasvanute osakaal. 2025. aasta 1.

jaanuari seisuga oli 25-64-aastaste seas keskhariduseta inimesi 86 498. Kui arvestada juurde

20-24-aastased täiskasvanud, läheneb madala haridustasemega täiskasvanute hulk 100 000-le (99 476). Madala haridustasemega inimeste osakaal on eriti kõrge vanuserühmas 20-24 (19%).

Tabel 1. Eesti elanike arv ja haridustase, seis 1.01.2025, mehed ja naised

20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 Kokku

Kokku 68294 67753 88157 108672 100437 94159 93392 83706 86295 790865

Põhiharidus või madalam

12978 10535 12029 15358 13802 14258 9644 5461 5411 99476

Madala haridustasemega elanike osakaal vanuserühmas, %

19,00% 15,55% 13,64% 14,13% 13,74% 15,14% 10,33% 6,52% 6,27% 12,58%

Allikas: RV0231U: VÄHEMALT 15-AASTASED HARIDUSE, SOO, VANUSRÜHMA JA MAAKONNA

JÄRGI, 1. JAANUAR. Statistika andmebaas

Keskhariduseta ja õpinguid mitte jätkavate 18-24 aastaste noorte osakaal on viimastel aastatel

taas tõusule pöördunud, 2020. aastal oli see näitaja 8,5%, 2024. aastal 11%. Enam on mitteõppivaid madala haridusega mehi 13,3% kui naisi 8,6%. Noorte meeste loobumine edasiõppimisest süvendab soolist ebavõrdsust hariduses.

Keskhariduseta inimeste suur arv on probleemne mitmes aspektis. Varakult haridustee

poolelijätnud täiskasvanud on ebasoodsas positsioonis nii tööturul kui ka elukestvas õppes osalemisel. Põhi- või keskhariduseta inimeste töötuse määr on võrreldes kõigi 25-64-aastastega suurim ja tööjõus osalemise määr madalaim, samuti palgatase. PIAAC uuringu andmetel on

Eestis keskhariduseta inimeste palk keskharidusega inimestest 15% väiksem, keskhariduse ja kõrgharidusega inimeste palgavahe omakorda 42% (OECD Education at Glance 2025).

Uuringud näitavad ka vanemate haridustaseme mõju laste haridusele. Pooleli jäänud haridusteega vanema laps katkestab tõenäolisemalt oma õpingud ning jõuab väiksema tõenäosusega erialase hariduseni. Eestis jõuab kõrghariduse omandamiseni vaid 17% noortest,

kelle vanematel ei olnud keskharidust, jäädes alla OECD keskmise, mis on 26% (OECD Education at Glance 2025). Negatiivne mõju on seega pikaajalisem ja laiem kui vaid

poolelijäänud haridusega täiskasvanule endale. Eestis on madala haridustasemega kuni seitsmeaastaste laste vanemate osakaal Järva, Valga, Viljandi ja Lääne-Viru maakonnas üle veerandi lapsevanematest (26–29%), väikseim osakaal on Tallinnas (9%) ja Harjumaal 12%

(Täiskasvanuhariduse prioriteetsed sihtrühmad maakonniti, Statistikaamet 2020).

2025. aasta 1. jaanuari seisuga oli 25-64-aastaste seas 120 094 täiskasvanut, kellel on üldkeskharidus, aga puudub erialane haridus. Erialase hariduseta inimesed on samuti tööturul ebasoodsamas positsioonis, kuna neil pole spetsiifilisi oskusi, mida tööandjad nõuavad ning on

raskem leida stabiilset ja hästi tasustatud tööd. Sarnaselt madalama haridustasemega inimestega on erialase hariduseta inimestel on tihti väiksem sissetulek, mis võib viia suurema

sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuseni. Neil on keerulisem kohaneda töömaailma muutustega, mis võib pikemas perspektiivis suurendada töötuse riski ja vähendada majanduslikku stabiilsust.

Elanike haritusel ja omandatud haridusel on oluline mõju riigi kui terviku majanduse

konkurentsivõimele. Eesti rakendusuuringute keskuse Centar uuring õpingute ebaõnnestumise kuludest Eestis (Anspal jt 2011)1 tõi välja, et: „varane õpingute katkestamine toob kaasa kulusid või vähendab tulusid nii üksikindiviidil (madalamad palgatulud, kehvemad

tervisenäitajad) kui ühiskonnal laiemalt, olgu seda siis läbi otseste rahaliste kulude

(saamatajäävad maksud, kõrgemad sotsiaalkindlustuskulud) või üldisema heaolu vähenemise kaudu (rohkem kuritegevust, vähem kodanikuaktiivsust). …ka ühiskondlikust vaatenurgast on

oluline tegeleda madala haridustasemega täiskasvanute ülesleidmise ja õppesse suunamisega, et hiljem vähem kulutada sotsiaal- ja töötutoetustele ning -teenustele. Iga õpitud aasta tähendab

paremaid oskusi, paremat majanduslikku toimetulekut, paremat tervist ja suuremat usaldust inimeste vahel ja ühiskonnas laiemalt.“

Haridusvaldkonna arengukavas 2035. a on eesmärkideks seatud paindlikud õpivõimalused kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja

katkestamist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. On oluline jõuda haridustee katkestanud täiskasvanuteni ning tagada sihtrühma õppima toomist toetav ja ligipääsetav õpikeskkond ning luua juba õppesse asunutele kõik eeldused õppe edukaks

lõpetamiseks. Väljalangevus mittestatsionaarsest õppest on oluliselt suurem kui statsionaarsest õppest. On tavapärane, kui täiskasvanud õppija, kellele õppimine ei ole põhitegevuseks, jõuab

lõpetamiseni alles teisel või kolmandal katsel. Madala haridustasemega täiskasvanud on heterogeenne sihtrühm, kes vajavad õpingute

alustamiseks ja edukaks jätkamiseks mitmesuguseid toetavaid lahendusi. 2023. aastal sidusrühmadega peetud aruteludes toodi välja, et õppijate püsimist koolis toetaksid eelkõige

järgmised tegurid:

1. Paindlikud õppevormid: Täiskasvanud õppijad hindavad e-õppe ja hübriidõppe võimalusi, mis võimaldavad neil tasakaalustada töö- ja pereelu õppimisega. Paindlikkus õppeaegade ja -vormide osas aitaks neil säilitada motivatsiooni ja osaleda

õppetöös järjepidevalt. 2. Tugiteenused ja -tegevused õppes püsimiseks: Täiskasvanud õppijad vajavad sageli

täiendavat abi ja juhendamist. Psühholoogiline ning õpitee nõustamine, sisseelamisprogrammid, lisa- ja tasanduskursused, õpioskuste koolitused, lisakonsultatsioonid on olulised toetusvormid.

3. Valikainete valimise võimalus: Kui õppijatel on võimalik valida aineid vastavalt oma huvidele ja eesmärkidele, on nad motiveeritumad õpingutega jätkama.

4. Kaasaegne ja kohandatud õppevara: Õppevahendid, mis on ajakohased ja kohandatud erinevate õppijate vajadustele, annavad täiskasvanud õppijatele enesekindlust ning toetavad õppeprotsessi.

Madala haridustasemega täiskasvanutele mittestatsionaarset üldharidusõpet pakkuvatel

õppeasutustel on vaja võtta kasutusele lisameetmeid ja tegevusi, et jõuda haridustee

katkestanud täiskasvanuteni, kes on valmis õpingute juurde tagasi pöörduma ja neid toetada

õpingute jooksul, et nad jõuaksid õpingute eduka lõpetamiseni. Õppeasutused saavad

kujundada sobiliku valiku tegevusi, lähtudes oma piirkonna täiskasvanud õppijate vajadustest

ja eripäradest, arvestades ka õppeasutuse enda võimalusi ja arenguvajadusi. Rahastamisega

luuakse õppeasutustele võimalus teha vajalikke tegevusi põhi- või keskhariduseta

täiskasvanute aktiveerimiseks ja õppesse toomiseks, õppimist toetavate tingimuste loomiseks

täiskasvanute õppes hoidmiseks ja õpingute lõpetamiseks ning edasiõppimiseks.

Teisalt on oluline luua kogu riigis ühtsetel alustel toimiv täiskasvanute sisseastumis- ja

õppenõustamissüsteem, mis arvestab iga õppija individuaalseid vajadusi ja võimalusi. Keskselt

koordineeritult on vajalik arendada täiskasvanute õpetamisega tegeleva personali kompetentse,

et tagada ühtlane ettevalmistatus. Olulisimad on täiskasvanute koolitamise (andragoogilised)

sh eripedagoogilised kompetentsid. Lisaks koolitustele on üks viis selleks osapoolte

omavahelise koostöö ja kogemuste vahetuse ergutamine.

2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Käskkirja lisa, millega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, koosneb 15 punktist.

Punktis 1 kirjeldatakse toetuse andmise tingimuste reguleerimisala, seoseid Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021- 2027 poliitikaeesmärkidega

ning Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtidega, toetuse andmise eesmärki ning defineeritakse peamised mõisted.

Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1

„Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ oleva sekkumise „Täiskasvanute tasemeõppes

osalemise toetamine“ elluviimiseks toetuse andmist.

Sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist+ aidatakse kaasa ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 4.

„Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid

paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja

digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal,

hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust“ saavutamisele“.

TAT-is kasutatakse järgmisi mõisted:

Madala haridustasemega täiskasvanuteks loetakse põhi- või keskhariduseta täiskasvanuid

vanuses 19+.

Mittestatsionaarne õpe on üldhariduses täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus

õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel.

Kutseõppes loetakse mittestatsionaarseks õppeks selline õpe, kus õpilase iseseisev töö

moodustab üle poole õppekavajärgsest õpingute mahust.

Õppeasutusteks on täiskasvanud õppijatele mittestatsionaarset üldharidusõpet pakkuvad

õppeasutused. Määrav ei ole õppeasutuse omandivorm, tegemist võib olla nii riigi, kohaliku

omavalitsuse omandis kui eraomandis oleva õppeasutusega. Samuti ei ole määrav õppeasutuse

ülesannete järgne liigitus, sest mittestatsionaarset üldharidusõpet pakuvad ka osad

kutseõppeasutused.

Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

Toetatavad tegevused jagunevad kaheks - keskselt koordineeritud ja õppeasutuses ellu viidavateks tegevusteks.

2.1. Strateegilised arendustegevused

Keskselt koordineeritud strateegiliste arendustegevustega kaudu tuuakse tähelepanu alla ja

määratletakse hariduskeskuste kontseptsioonis madala haridustasemega täiskasvanute

õpirajad, täiskasvanute õppenõustamissüsteem ning tugevdatakse koolide võimekust pakkuda

individuaalset tuge ja nõustamist ning täiskasvanud õppijatele sobiv ja tõhus hariduse

omandamine.

Arendustegevused on suunatud kõikidele partneriks olevatele õppeasutustele ning loodavad

juhend- ja infomaterjalid, koolitused jm tegevused on samad õppeasutuse üleselt. Spetsiifiliselt

ühe õppeasutuse vajadusest lähtuvaid koolitusi, materjale jne selle tegevuse alt ei rahastata,

õppeasutustel on võimalus selliseid spetsiifilisi koolitusi jm ellu viia tegevuse 2.2. raames.

2.1.1. Katkenud haridusteega täiskasvanute individuaalsete õpiradade ja

õppenõustamissüsteemi kontseptsiooni loomine ning rakendamine

Haridusvaldkonna suured reformid nagu koolikohustusliku ea pikendamine, hariduskeskuste

loomine, koolivõrgu korrastamine mõjutavad otseselt ka madalama haridustasemega

täiskasvanute õpivõimalusi. Kui koolivõrku on efektiivsem, loob see paremad tingimused

täiskasvanutele, kes soovivad tagasi haridussüsteemi naasta. Hariduskeskuste loomine loob

täiendavaid võimalusi keskhariduseta täiskasvanutele haridussüsteemi naasmiseks aidates

vähendada nende osakaalu, ja pakub paremaid õppimisvõimalusi täiskasvanud õppijatele.

Hariduskeskus on õppeasutus või õppeasutuste konsortsium, mis pakub piirkonnas põhikooli

järgset tasemeõpet sh statsionaarset ja mittestatsionaarset üldharidusõpet, kutseharidust,

ettevalmistavat õpet ning täiend- ja ümberõppe koolitusi.

Hariduskeskuste toimemudeli väljatöötamisel vajab noorte õpiteede kõrval tähelepanu ka

täiskasvanute sihtrühm. Selleks toetatakse tegevusi, mis aitavad määratleda täiskasvanute

õpiteid ning kujundada vastavat kontseptsiooni. Koostöös õppeasutuste, kohalike

omavalitsuste, Eesti Töötukassa, valdkondlike ekspertide ning teiste osapooltega töötatakse

välja hariduskeskuste vaates 19+ vanuses madalama haridustasemega täiskasvanute õpiteed.

Tegevuste osana luuakse kontseptsioon 19+ täiskasvanute õpitee nõustamise põhimõtete ja

rakendamise kohta. Selle eesmärk on süsteemne ja järjepidev lähenemine, mis aitab

täiskasvanud õppijatel oma haridusteed paremini kavandada ja jätkata. Nõustamise protsess

toetab täiskasvanute õppijaid hariduslike eesmärkide seadmisel, õppimise ja tööelu tasakaalu

leidmisel ning muudes haridusalastes küsimustes. Õpitee nõustamise kontseptsioon on

raamistik, mis toetab koolisisest nõustamisprotsessi ja loob suunised selle kohta, kuidas

täiskasvanud õppijaid kõige paremini aidata. Õpitee nõustamine peab olema osa laiemast

tugisüsteemist, kuhu kuuluvad karjäärinõustamine, psühholoogiline tugi ja vajadusel

sotsiaalteenused. Õpitee nõustamine lähtub iga õppija individuaalsusest, tema vajadustest,

senisest kogemusest ja eesmärkidest. Vajalik on tagada järjepidev nõustamine kogu õpitee

vältel – sisseastumisest kuni lõpetamiseni ja siduda see ka tulevaste töövõimalustega

Kontseptsiooni loomiseks kaastakse ja kogutakse sisendit sihtrühmadelt ja ekspertidelt,

kasutades sobivaid koostöövorme (seminarid, töötoad, kogemuste vahetus, sh rahvusvaheliselt

jmt). Selle rakendamiseks viiakse läbi teavitustegevusi laiemale avalikkusele, vajadusel

koostatakse õppeasutustele juhendmaterjale, täiskasvanutele õpitee visuaale ja interaktiivseid

tööriistu, mis aitavad täiskasvanutel mõista ja planeerida oma õpiteed, valides sobiva tee

erinevate õppeliikide ja õppevormide vahel. Koolitatakse ja nõustatakse õppeasutuste personali

õpitee nõustamise rakendamisel.

Õppimiskohustuslikule noorele, kes ei omanda keskharidust või kutseharidust, on tagatud

võimalus osaleda ettevalmistavas õppes, mille käigus toetatakse õpilast enese tundmaõppimisel

ja valikuvõimaluste mõistmisel ning tagatakse valmisolek õpingute ja tööeluga seotud otsuste

tegemiseks ja elluviimiseks. Madala haridustasemega täiskasvanud vajavad samuti tuge

õpioskuste arendamiseks ning õpivalikute tegemiseks, ettevalmistav õpe ei ole neile aga

kättesaadav (piiratud ligipääs alla 26-aastastele täiskasvanutele vabade kohtade olemasolul).

Töötaval või perekohustustega täiskasvanule ei pruugi sobida ettevalmistava õppe suur maht

(üks õppeaasta). Tegevuse käigus töötatakse välja just madalama haridusega täiskasvanutele

sobilikud koolitused või mikrokvalifikatsioonid (nn ettevalmistav õpe täiskasvanutele), mida

õppeasutused saavad rakendada tegevuse 2.2. raames.

2.1.2. Õppeasutuste personali andragoogiliste kompetentside tõstmine ja võrgustikutöö

arendamine

Tegevuse kaudu panustatakse täiskasvanute õpetajate sh kutseõpetajate, tugispetsialistide,

õppeasutuste juhtide ja juhendajate kompetentside arendamisse. Fookuses on erinevad

täiskasvanute koolitamisega seotud kompetentside arendamine sh andragoogiliste ja

eripedagoogiliste pädevuste.

Andragoogiliste oskuste arendamine keskendub täiskasvanute õppimise eripäradele ning

tõhusatele õpetamisstrateegiatele, mis soodustavad täiskasvanud õppijate motiveerimist ja

kaasamist, samuti õppe personaliseerimist. Koolitused, seminarid või õppepäevad võivad

hõlmata selliseid teemasid nagu täiskasvanute õppimise psühholoogia, õppijakeskne

õpetamine, kriitilise mõtlemise arendamine ning refleksiooni ja kogemusõppe rakendamine

õppeprotsessis, ainetunnis põhi- ja üldoskuste (lõimitud) arendamine, AI- rakendamine

täiskasvanute õppes jm. Õppe personaliseerimise teemal käsitletakse muuhulgas nii

digitaalsete lahenduste kasutamist individualiseeritud õppes kui ka õppijate vajaduste

hindamise ja neile vastamise parimaid praktikaid.

Eripedagoogika valdkonnas keskendutakse täiskasvanute erivajaduste mõistmisele ja

toetamisele. Koolituste, seminaride ja õppepäevade kaudu tutvustatakse selliseid teemasid

nagu ATH, autismispektrihäire, düsgraafia ja „vaikivate õppijate“ toetamine. Rahastatavad

koolitused, seminarid või õppepäevad suurendavad teadlikkust ja annavad praktilisi tööriistu,

et mõista ja individuaalselt toetada erinevate õpivajadustega õppijaid. Oluline on ka oskus

toetada nii õppijate kui õpetajate endi vaimset tervist.

Täiskasvanud õppijate tõhusaks toetamiseks õppesse naasmisel ja õppes püsimiseks luuakse

koostöövõrgustikud, mis hõlmavad aineõpetajaid, tugispetsialiste, õppeasutuste juhte ning teisi

osapooli. Koostöövõrgustike tegevuse raames ühtlustatakse täiskasvanute mittestatsionaarse

üldhariduseõppe sisseastumistingimusi ja korrastatakse täiskasvanud õppijatele suunatud

õppevara, et tagada selle vastavus õppijate vajadustele ning õppeprotsessi eesmärkidele.

Ühiselt kaardistatakse, missugused õppematerjalid on olemas, lepitakse kokku prioriteetsed

teemavaldkonnad, kus õppe- ja juhendmaterjale on vajalik uuendada ja luuakse uusi õppe- ja

juhendmaterjale.

Korraldatakse, seminare ja töötubasid, kus jagatakse kogemusi, mille kaudu saab arendada oma

oskusi ja õppida teistelt liikmetelt sh on võimalik näiteks mentorluse korras pakkuda tuge

vähem kogenud võrgustiku liikmetele.

Tegevuse 2.1. elluviijaks on Harno. Tegevuse rahastamisel kasutatakse nii otseseid

personalikulusid kui ka personalikuludelt arvestatavat 40% seatud eesmärkide saavutamiseks

vajalike tegevuste katteks, nt analüüside, koolituste tellimiseks, võrgustikutegevusteks jne.

2.2. Õppeasutuste elluviidavad arendustegevused katkenud haridusteega täiskasvanute

õppesse asumise ja õppes püsimise toetamiseks, õppe mitmekesistamiseks ja

tugitegevuste pakkumiseks

Partnerina nimetatud õppeasutused viivad läbi laia valikut tegevusi madala haridusega

täiskasvanute informeerimiseks, aktiveerimiseks, nõustamiseks ja õppe mitmekesistamiseks,

paindlikumaks muutmiseks ning õppes püsimise toetamiseks. Iga õppeasutus koostab oma

tegevuskava ja viib selle ellu. Kõik kavandatud tegevused peavad toetama õppimist ja aitama

vähendada väljalangemise riski. Iga tegevuskavas toodud tegevus pakub erinevaid

toetusmehhanisme, mis aitavad õppijatel tulla toime õpingutega, säilitada motivatsiooni ja

keskenduda oma eesmärkidele. Kui neid rakendatakse õigeaegselt ja süsteemselt, on neil suur

mõju õppes püsimise tagamisel.

Madala haridusega täiskasvanute sihtrühmale suunatud tegevused.

Madala haridustasemega täiskasvanuid teavitatakse tasemeõppe võimalustest, parandatakse

info kättesaadavust ja arusaadavust, aidates täiskasvanutel leida endale sobivaimad

õppimisvõimalused. Teavitamine on oluline, et täiskasvanud teaksid olemasolevatest

õppimisvõimalustest ja tugiteenustest ning saaksid teha teadlikke otsuseid haridussüsteemi

naasmise kohta.

Õpitee nõustamise pakkumise aitab täiskasvanutel tuvastada oma õppimisvõimalusi,

määratleda eesmärke ja saada tuge oma haridusteel.

Õpioskuste arendamine on suunatud täiskasvanud õppijate õppimisvõimekuse

parandamisele. Tegevuse raames korraldatakse koolitusi ja seminare, mis keskenduvad

erinevatele õpioskustele nagu ajaplaneerimine, õppimistehnikad, märkmete tegemine,

enesehindamine ja probleemide lahendamine. Need koolitused varustavad õppijaid praktiliste

oskustega, mis aitavad neil paremini õppetöös toime tulla. Tegevuse raames võidakse pakkuda

juurdepääsu erinevatele õppematerjalidele või veebiressurssidele, mis toetavad õppijate

õpioskuste arendamist. Toetatakse õppijaid individuaalsete õpistrateegiate väljatöötamisel ja

rakendamisel, võttes arvesse nende isiklikke õpieesmärke ja õppimisstiile.

Pakutakse lisa- ja tasanduskursusi, mis on mõeldud teadmiste lünkade täitmiseks ja võrdsete

võimaluste tagamiseks. Kursused on suunatud peamiselt põhiainete nagu matemaatika ja eesti

keele täiendavale õpetamisele, mis on olulised eduka õppeprotsessi jaoks. Eelnevad

selgitatakse välja iga teadmiste tase, millest lähtuvalt koostatakse tema individuaalne õpitee,

mis mh hõlmab ka lisa- ja tasanduskursuseid. Vajadusel pakutakse ka eesti keele koolitusi, mis

on eriti olulised muu emakeelega õppijatele, kuna aitavad neil paremini integreeruda

haridussüsteemi ja ühiskonda üldisemalt. Lisaks keeleoskuse arendamisele aitavad kursused

suurendada õppijate akadeemilist võimekust, parandades nende võimet õppida ja suhelda eesti

keeles.

Kutsevaliku koolituste ja/või mikrokvalifikatsioonide läbiviimine. Õppeasutused pakuvad

tegevuse 2.1.1. raames valminud koolitusi või/ja mikrokvalifikatsiooniprogramme (nn

ettevalmistav õpe täiskasvanutele) madala haridusetasemega täiskasvanutele, kes vajavad

õpitee valikute tegemisel põhjalikumat õpivalikute tutvustamist ja tuge või ka põhi- ja

üldoskuste osas järeleaitamist. Koolituse või mikrokvalifikatsiooni läbimine ühe õppeasutuse

juures ei tähenda kohustust õppima asuda selle õppeasutuse õppijana.

Sisseelamiskursuste pakkumine. Sisseelamiskursused on olulised täiskasvanud õppijatele,

kes alustavad uues koolikeskkonnas õpinguid, aidates neil kiiremini kohaneda ja leida endale

sobivad toetusmehhanismid. Need kursused tutvustavad kooli õppekeskkonda, juhatades

õppijad sisse kooli igapäevasesse toimimisse. Lisaks sellele soodustavad sisseelamiskursused

õppijate omavahelist suhtlust ja tutvumist, aidates luua ühtekuuluvustunnet ja toetavat

õpikogukonda. See on oluline samm, mis loob tugeva aluse edasiseks õppeprotsessiks, kus

õppijad tunnevad end toetatuna. Kohanemisperioodi sujuv läbimine mängib olulist rolli

õppijate enesekindluse ja motivatsiooni tõstmisel. Kui õppijad tunnevad end õppeprotsessi

algusest saadik toetatult ja teavad, kust leida vajalikku abi, on neil suurem tõenäosus jätkata

õpinguid edukalt ning need lõpetada. Sisseelamiskursuste raames võidakse korraldada ka

praktilisi tegevusi, et aidata õppijatel kiiremini koolikeskkonnaga kohaneda ning luua esimesed

suhted nii kaasõppijate kui ka õpetajatega. See kõik aitab luua juba alguses positiivse

õpikogemuse, mis omakorda toetab õppijate pikaajalist edukust koolis.

Supervisioon ja kovisioon. Supervisioon ja kovisioon on olulised tugitegevused, toetades

täiskasvanud õppijate akadeemilist ja isiklikku arengut erinevates õppekontekstides.

Supervisiooni käigus arutatakse juhendajate või spetsialistidega õppija individuaalset arengut,

õppekava täitmist ja edusamme. Eesmärk on toetada õppijaid nende akadeemilises arengus

pakkudes professionaalset juhendamist ja tagasisidet. Kovisioonide käigus saavad aga õppijad

üksteiselt õppida ja motivatsiooni leida. Grupp õppijaid saab jagada oma kogemusi, mõtteid ja

lahendada üheskoos õppimisega seotud väljakutseid. See koostöövorm soodustab

õppijatevahelist suhtlemist, luues toetava õpikeskkonna. Grupitöö ja kogemuste jagamine aitab

õppijatel tunda, et nad ei ole oma raskustega üksi.

Lisakonsultatsioonid hõlmavad individuaalseid või grupi nõustamissessioone, kus õppija

saab kohtuda nõustaja või spetsialistiga üks-ühele või väikse grupiga, et arutada õppimise või

õpetamisega seotud küsimusi.

Õppijatele suunatud ja nende omavaheline mentorlus. Mentorlus pakub individuaalset

juhendamist, praktilist nõu ja tuge kogenud mentorilt, aidates õppijatel saavutada oma

eesmärke ja tulla toime õppetöö raskustega. Mentorid annavad õppijatele väärtuslikku

tagasisidet, julgustust aitamaks neil edukalt läbida õppeprotsessi. Mentor-mentee suhe aitab

õppijatel arendada enesejuhtimisoskusi, mis on olulised nii õpingute kui ka edasise karjääri

jaoks.

Õppe mitmekesistamine ja koostöö õppeasutuste vahel. Koostöös kutseõppeasutuste,

ülikoolide või rakenduskõrgkoolidega pakutakse valikainete võimalusi, kursuseid ning kutse

või osakutse omandamist. Pakutavad valikained ja -kursused võivad hõlmata üldiseid

õppeaineid laiendavaid mooduleid, lisaoskusi tutvustavaid valikaineid ning kutseõppe

mooduleid. Toetatakse kutse- ja üldhariduse suuremat lõimimist ning edendatakse koostööd

teiste õppeasutustega, näiteks kutse- ja kõrgharidusõppega tutvumist ja ühiste kursuste

korraldamist. Tegevuste raames on vajalik hinnata koostöö tulemusi ja tõhusust, võttes arvesse

õppetulemusi, õppijate rahulolu ning õpetajate ja personali tagasisidet.

Õppekavaga seotud õppekäigud. Tegevuste raames toetatakse õppekava teemade või

õppeainetega seotud õppekäike. Õppekäigud aitavad õppijatel omandada praktilisi teadmisi ja

kogemusi väljaspool klassiruume, laiendades nende arusaama õpitavast. Näiteks võib see

hõlmata muuseumikülastusi, kunstinäituseid või ajaloolisi paiku, kus õppijad saavad otse

silmitsi seista õpitava teemaga. Õppekäigud võivad kaasata õppijaid kohaliku kogukonna ja

ettevõtete külastamisse, et näidata, kuidas õpitavad teadmised ja oskused on seotud reaalse elu

olukordadega.

Vaimse tervise edendamine ja säilitamine õpikeskkonnas. Õpikeskkonnas vaimse tervise

edendamine ja säilitamine on samuti kriitilise tähtsusega. See võib hõlmata vaimse tervise

nõustamist, tugigruppe ja muid toetusmeetmeid, mis aitavad õppijatel säilitada vaimset heaolu

ja tulla toime õpingutega seotud stressiga. Terviklik lähenemine vaimsele tervisele tagab, et

õppijad tunnevad end toetatuna ja saavad keskenduda oma akadeemilistele eesmärkidele ning

suudavad õpingud edukalt lõpetada.

Edasise õpitee valiku toetamine koostöös erinevate õppeasutuste ja ettevõtetega.

Tegevuste raames toetatakse õppijate haridusasutuste ja ettevõtete külastamist,

ettevalmistuskursuste pakkumist ja muid sarnaseid tegevusi, et aidata täiskasvanud õppijatel

teha teadlikke valikuid ja jätkata oma haridusteed. Selleks toetatakse karjäärinõustamist ,

juhendamist ning teabe jagamist, samuti korraldatakse koolide külastusi haridusasutustesse ja

ettevõtetesse ning pakutakse ettevalmistuskursusi. Koolid võivad korraldada ülikoolide,

rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste külastusi ning osaleda haridus- ja töömessidel, et

tutvustada õppijatele erinevaid õppevõimalusi. Ettevõtete külastamine võimaldab õppijatel

saada praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevate karjäärivõimaluste ning tööperspektiivide

kohta. Koolid võivad pakkuda ettevalmistuskursusi, et aidata täiskasvanud õppijatel täita

järgmise õppetaseme sisseastumisnõudeid ja parandada oma akadeemilisi oskusi.

Toetatakse ka õppeasutustes õppe paindlikumaks muutmisele suunatud arendustegevusi, et

õppetöö formaadid ja struktuurid pakuks täiskasvanud õppijatele võimalust õpet

individuaalsete vajadustega sobivamaks kohandada.

Toetatakse e- ja hübriidõppe arendamist. Luuakse ja täiustatakse e- ja hübriidõppe lahendusi,

mis võimaldavad õppijatel omandada teadmisi ja oskusi iseseisvalt veebipõhiselt või füüsilise

ja veebipõhise õppe kombineerimisel. Samuti toetatakse hübriidõppe integreerimise

võimekust. See võimaldab täiskasvanutel õppida distantsilt, muutes hariduse kättesaadavaks

ka neile, kellel on piiratud võimalused traditsioonilises õppes osaleda. E-õpe, hübriidõpe ja ka

veebipõhised õppekeskkonnad annavad õppijatele paindlikkuse õppida neile sobival ajal ja

kohas, mis on eriti oluline töötavatele täiskasvanutele, lapsevanematele ja kaugemal elavatele

õppijatele. E-õppe ja hübriidõppe juurutamine võimaldab ressursse paindlikumalt ja

tõhusamalt kasutada. Vajadusel saab toetada ka tehnoloogilisi lahendusi, et liidestuda erinevate

õppeinfosüsteemidega.

Punktis 3 kajastatakse TATi tulemused

Tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse rakenduskava ja

meetme nimekirja ning TAT spetsiifiliste näitajatega. Toetust saanud õppeasutused panustavad

meetme 21.4.6.1. „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ sekkumise „Täiskasvanut e

tasemeõppes osalemise toetamine“ rakenduskava ning meetmete nimekirja väljundnäitajasse:

täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise tegevustes osalejate arv (näitaja kood PSO33) –

sihttase 2029. aastaks 3200.

Meetme väljundnäitajaks on osalejate arv, kes on saanud otsest kasu täiskasvanute haridusse

tagasitoomise tegevusest (tasanduskursused, nõustamisteenused ja muud tugiteenused jne)

ning asunud õppima meetmesse kaasatud õppeasutustes. Kasusaaja on täiskasvanu vanuses

19+, kel on keskharidus ilma erialase hariduseta või keskharidusest madalam haridustase ja kes

vastab järgmistele tingimustele: 1) ta osaleb vähemalt ühes õppeasutuse pakutavas

tagasitoomise tegevuses ja tema osalemine on dokumenteeritud, 2) ta on asunud õppima või

õpib meetme partneriks olevas õppeasutuses tasemeõppes ja peab olema osalenud tasemeõppes

vähemalt kuus kuud (tõendab EHIse väljavõte). Kasusaajat arvestatakse üks kord.

Arvestatakse kumulatiivselt unikaalseid isikuid, keda on toetatud tegevustesse sisenemisel.

Osalejate andmed kogutakse Sündmuste infosüsteemi (SIS) kaudu, mis võimaldab tagada

näitajas raporteeritavate osalejate unikaalsuse nõude. Näitajas kajastatav sihtrühm: vanus

vähemalt 19 aastat, ilma keskhariduseta. Näitaja mõõtmismetoodika, raporteerimise kord ning

sihttaseme seadmise alused on kirjas perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas (seire juhendi

lisa). Iga partneriks oleva õppeasutuse tegevuskava tegevused peavad panustama antud

väljundnäitaja täitmisse.

Tegevuse 2.1.1 tulemusena valmib 2027. aastaks valmib õpitee nõustamise kontseptsioon, mis

sisaldab täiskasvanute nõustamist hariduskeskustes. Üleriikliku täiskasvanute õpitee

nõustamise kontseptsiooni kujundamiseks on vajalik läbi viia õppijate vajaduste, teenuste,

pädevuste, süsteemi ja rahastuse analüüs, täiendada seda rahvusvahelise võrdluse ja

seiresüsteemi hinnanguga, ning siduda tulemused hariduskeskuste rakendusmudeliga.

Kontseptsioonid põhinevad analüüsidel ja arvestavad rahvusvahelisi ning Eesti kogemusi.

Kontseptsioonides esitatavad põhimõtted ja soovitused on loodud tihedas koostöös ekspertide,

erinevate osa- ja huvipooltega. Need aitavad kujundada selge arusaama õpiteedest ja

nõustamisteenustest, mis toetavad haridustee katkestanud täiskasvanuid tõhusalt õppima

naasmisel ning haridustee jätkamisel.

Lisaks õppijatele saab tegevustest märkimisväärset kasu ka õppeasutuste personal. Õpetajate

ning tugispetsialistide pädevuste arendamine aitab parandada nende sisulist tööd meetme

peamise sihtrühmaga. Koostöövõrgustike toetamine loob raamistik nende tegevuste

elluviimiseks ja toetab konkreetseid sisutegevusi, nagu õppekorralduse või õppeprotsessi

parendamine, samuti parimate praktikate ja õppematerjalide ning metoodikate jagamine .

Kokkuvõttes aitavad tegevused luua aitavad madala haridustasemega täiskasvanutele luua

paindlikuma, toetavama ja kvaliteetsema õppekeskkonna. Tegevuse 2.1.2 tulemusena on

koolitustel, mikrokvalifikatsiooniõppes või arenguprogrammides osalenud 500 õpetajat, kes

õpetavad 19+ täiskasvanuid mittestatsionaarses üldharidus- ja kutseõppes. EHIS andmetel oli

partneriks kvalifitseeruvates õppeasutustes 2024/2025 õ-a 1152 üldhariduse õpetajat

(õppeasutustes, kus pakutakse ka statsionaarset õpet, sisaldavad andmed ka statsionaarse õppe

õpetajaid). TAT perioodil on võimalik ühel või teisel moel (koolitused,

mikrokvalifikatsiooniõpe, arenguprogrammid jne) oskusi arendada ca 45%-il nendest

õpetajatest. Tulemusnäitajasse loetakse ka koolitusel osalenud tugispetsialistid ning kutseõppe

õpetajad.

Tegevuse 2.2. tulemusena on tegevustesse kaasatud vähemalt 20 õppeasutust, kes on teavitus-

, tugi- ja nõustamistegevuste kaudu panustanud madala haridustasemega õppijate õppesse

toomisse ning õppes püsimisse. EHISe andmetel on 26 mittestatsionaarset üldharidusõpet

pakkuvat õppeasutust, kus viimase kolme õppeaasta keskmine 19+ vanuses õppijate arv on 25

ja enam. 2029. aastaks kaastakse TAT tegevuste elluviimisse 80% nendest, tagades tegevuste

piisava ulatuse. Lisaks saavad tegevustes osaleda ja nimetatakse partneriteks ka

kutseõppeasutused, mille baasil on kavas luua hariduskeskused.

Punktis 4 määratleb tegevuse rakendusasutusena Haridus- ja Noorteameti ning

rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskuse.

Punktis 5 käsitletakse elluviijat ja partnereid.

Tegevusi viib elu Haridus- ja Noorteamet.

Tegevuses 2.1.1. on partneriks Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevuses 2.2. osalevad

partneritena õppeasutused, kes pakuvad 19+ täiskasvanutele mittestatsionaarset üldharidus- või

kutseõpet.

Eesti hariduse infosüsteemi andmete väljavõtte alusel on leitud õppeaastate 2022/2023,

2023/2024 ning 2024/2025 19+ õppijatele mittestatsionaarset üldharidusõpet ja tasemeõpet

pakkuvate õppeasutuste keskmine õppijate arv. Partnerluse ettepanek tehakse kõigile

õppeasutustele, kelle puhul õppijate keskmine arv ületab 25 õppijat. Lisaks saavad partneriks

olla mittestatsionaarset õpet pakkuvad kutseõppeasutused, mis kavandavad ümberkujundamist

hariduskeskusteks (toodud lisas 2).

Punktis 6 on nimetatud peamised sihtrühmad. Tegevuste sihtrühmadeks on madala

haridustasemega ehk põhi- või keskhariduseta või põhiharidust omavad, aga erialase hariduseta

täiskasvanud vanuses 19+ ning nendele õppe ja tugiteenuste pakkumises osalevad õpetajad,

tugispetsialistid ja koolijuhid.

Punktis 7 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood. Abikõlblikud on tegevused, mis

jäävad ajavahemikku 1. jaanuarist 2026 kuni 31. august 2029.

Punktis 8 määratletakse TATi eelarve.

Tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ kogumaksumus on 12 767 051

eurot, millest EL toetuse osakaal on 67 % ehk 8 551 790 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu

osakaal 33% ehk 4 215 261 eurot.

Kokku 2026-2029

Tegevus 2.1. personalikulud 572 286

Tegevus 2.2. personalikulud 8 547 000

40% personalikuludelt ülejäänud abikõlblike kulude katteks 3 647 714

Eelarve kokku 12 767 000

Tegevuse 2.1. personalikuludelt arvestatav 40% projekti ülejäänud abikõlblike kulude katteks

on elluviija tegevuse rahastamiseks. Elluviijale on personalikuludeks arvestatud 2,5-3

ametikohta, mille hulka kuuluvad projektijuht, projekti arendusjuht ning projektispetsialist

(koolituskoordinaator). Projektijuhi rolliks on lisaks üldjuhtimisele hangete läbiviimine ning

partnerite juhtimine: tegevuskava kokkuleppimine, lepingute sõlmimine, tegevuste elluviimise

nõustamine, aruandlus jmt. Projekti arendusjuhi koordineerida on täiskasvanute

õppenõustamise ja hariduskeskustes 19+ täiskasvanute õpiteede kontseptsioonide loomine ja

rakendamine sh vajadusel hangete ettevalmistamine. Projektispetsialisti ülesanne on

kutsevaliku ja õpioskuste arendamisega kesksete koolituste ja

mikrokvalifikatsiooniprogrammide loomise organiseerimine ning koolituste ja

võrgustikutegevuste koordineerimine (sh vajadusel hangete ettevalmistamine).

Rakendusasutusele on personalikuludeks arvestatud üks ametikoht.

Tegevuse 2.2. raames partnerite tegevuste elluviimise personalikuludelt arvestatav 40%

ülejäänud abikõlblike kulude katteks jagatakse järgmiselt: 25% õppeasutusele, 15% Haridus-

ja Noorteametile. Harno loob 2,5-3 ametikohta tegevuse 2.1. elluviimiseks ja tegevuse 2.2.

koordineerimiseks.

Õppeasutustele on õppijate arvu järgi arvestatud 0,5-1 ametikohta projektitegevuste

juhtimiseks ning 0,2-2 ametikoha ulatuses personalikulu nõustaja, tugispetsialisti,

õpetaja/koolitaja vm vajaliku personali jaoks sõltuvalt kooli suurusest. Personalikulude

arvestuses on aluseks Haridussilma õpetajate 2024. a palgaandmed (keskmine munitsipaal- ja

riigikoolide brutopalk ehk 2400 eurot).

Punktis 9 tuuakse välja tegevuste abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud.

Tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud on abikõlblikud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused “ (edaspidi Ühendmäärus) §-dele 15 ja 16 ning käskkirjas sätestatud tingimustele.

Abikõlblikud on otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikele 3 ja

ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt

ühendmääruse §-le 22. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.

Punktis 10 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetus makstakse välja

tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28

lõikele 4.

Punktis 11 määratletakse elluviija ja partneri kohustused.

Elluviija vastutab ühendmääruse § 10 ja § 11 alusel kehtestatud kohustuste täitmise eest.

Lisaks sellele on elluviija kohustatud koostama igal aastal tegevuskava, esitama selle Haridus-

ja Teadusministeeriumile ja viima ellu tegevused vastavalt koostatud tegevuskavale ning

eelarvele. Elluviija on kohustatud esitama vahearuanded ja lõpparuande. Järgmise aasta

tegevuskava tuleb koostada hiljemalt käesoleva aasta 20. novembriks. Elluviija esitab

rakendusüksusele järgmise eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks. Esimese aasta

väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest

Partnerid koostavad ja esitavad elluviijale tegevuskava aastateks 2026-2029, mis peab

sisaldama täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise tegevustesse kaasatud osalejate arvu

aastate lõikes kumulatiivselt. Vajadusel täpsustatakse tegevusekavas toodud tegevused igal

aastal.

Punktis 12 selgitatakse aruandluse korda ja sisu.

Selles sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende

menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist

ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu

vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Käsitletakse muuhulgas ESF+ tegevustes osalejate aruandlust. Elluviija on kohustatud tagama

ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1057 artiklis 17 nimetatud ja I lisas loetletud ühiste väljund- ja

tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse §19 lõikele 3. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni

juhendites (https://ec.europa.eu/sfc/en/2021/support-ms/2021MNTESF?qt_esf_faq=2#/) ning

siseriiklikus juhendis „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi

2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

Osalejate andmed tuleb esitada eelmääratletud (ala)tegevuste ja sihtgruppide kohta. Euroopa

Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub elluviija läbi Sündmuste Infosüsteemi (SIS –

projektis osalevate isikute registreerimiseks ja andmekorjeks mõeldud e-keskkond) osalejatelt,

kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed vastavalt RM RO juhendile „Euroopa

Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi

rakendavatele asutustele“. Osalejate andmekorje läbiviimine, sh esitamise tähtajad,

andmekoosseis jne toimub vastavalt eelnimetatud juhendile ning Sündmuste Infosüsteemi

juhendile (Files - Riigi Tugiteenuste Keskus).

Andmekorje rakendub järgmistele tegevusele 2.2 “Õppeasutuste elluviidavad

arendustegevused katkenud haridusteega täiskasvanute õppesse asumise ja õppes püsimise

toetamiseks, õppe mitmekesistamiseks ja tugitegevuste pakkumiseks“ tegevustes osalevad

õppijad ning tegevusele 2.1.2. „Õppeasutuste personali andragoogiliste kompetentside

tõstmine ja võrgustikutöö arendamine“ tegevustes (koolitused, mikrokvalifikatsiooniõpe)

osalevad õpetajad, tugipersonal ja koolijuhid.

Punktis 13 määratletakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja korra.

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele

28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

Punktis 14 käsitletakse vaiete menetlemist. Vaidemenetlus viiakse läbi vastavalt

ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32.

Punktis 15 käsitletakse tegevuste puutumust riigiabiga.

Riigiabi analüüs

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud.

Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduses riigiabi

peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artikkel 107 lõikele 1

on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud

kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide

vahelist kaubandust.

Riigiabi hindamine järgmiste kriteeriumite alusel – kui need on üheaegselt täidetud, siis on

tegemist riigiabiga:

· abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest;

· abi antakse ettevõtjale;

· abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate

kategooriale või teatud kaupade tootmiseks;

· abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;

· abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel.

Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga.

Kõigi tegevuste puhul antakse abi riigi poolt või riigi ressurssidest.

Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.

EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi

ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Toetuse

andmise tingimustega elluviidavaid tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ning

kaasfinantseeritakse riigieelarvest seega on tegu riigieelarveliste vahenditega. Käesoleval juhul

on kriteerium täidetud.

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad

majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise

viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.

Käskkirja punktis 2.1. toodud strateegiliste arendustegevuste elluviijaks on Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Haridus- ja Noorteamet (edaspidi

Harno). Harno põhimääruse järgseteks peamisteks tegevusvaldkondadeks on haridus- ja

noortepoliitika rakendamine. Vaatamata sellele, et tegemist on valitsusasutusega, võib ka

sellisel juhul pidada vastava isiku tegevust majandustegevuseks, kui tegevusi võib liidu õiguse

mõttes kvalifitseerida majandustegevuseks. Majandustegevus on mis tahes tegevus, mis

seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul. Antud juhul pakutakse keskset täiendusõpet

haridus- ja noortevaldkonna töötajatele ning viiakse läbi tegevusi, mis toetavad nende

järelkasvu tagamist. Vastavalt komisjoni riigiabi mõiste teatise 10 punktile 28 „Riikliku

haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust

võib lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks.“ Antud tegevuse näol tegemist haridusteenusega,

mis vastavalt eelnevale on mittemajanduslik tegevus. Seega tegemist ei ole

majandustegevusega toetamisega ega anta toetust ettevõtjale, sest tegemist on

valitsusasutusega, kes viib ellu riiklikku haridus- ja noortepoliitikat.

Käskkirja punkti 2.2. tegevuste elluviijaks mittestatsionaarset üldharidusõpet ja kutseõpet

pakkuvad õppeasutused. Mittestatsionaarset üldharidusõpet ja kutseõpet pakkuvad

õppeasutused ei tegele majandustegevusega, sest täidavad avalikku ülesannet ning lähtuvad

oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (edaspidi PGS) ja kutseõppeasutuse

seadusest. Samuti pakub erakool anda mittemajanduslikku haridusteenust, kui ta sisuliselt

täidab avaliku hariduse funktsiooni riigi tingimustel ja peamiselt avaliku rahaga.

Riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku

haridusteenust loetakse üldiselt mittemajanduslikuks tegevuseks. Riikliku hariduse

mittemajanduslikku iseloomu ei mõjuta põhimõtteliselt asjaolu, et õpilastel või nende

vanematel tuleb mõnikord tasuda õppemaksu või sisseastumismakse, mis aitavad kanda

süsteemi toimimiskulusid, kuna sellised rahalised panused katavad sageli vaid murdosa teenuse

tegelikest kuludest ja neid ei saa lugeda tasuks osutatud teenuse eest.

Euroopa Komisjon on 2018. a asjas SA.43700 selgelt välja öelnud, kui suurt tasu saab

mittemajanduslik haridusasutus küsida ilma, et ta muutuks ettevõtjaks ja oleks allutatud riigiabi

reeglitele. Üksnes sellise haridusasutuse puhul, kelle tegelikest kuludest kaetakse üle 50%

kasutajate tasudega või muudest kaubanduslikest vahenditest, on tegemist ettevõtjaga, kes

allub riigiabi reeglitele. Seega on suure osa toetuse saajate puhul tegemist haridusasutustega

ning üksnes nende puhul, kelle kuludest üle 50% kaetakse mitte avalikest vahenditest, on

tegemist ettevõtjatega. Eestis toimub täiskasvanute mittestatsionaarse õppe rahastamine

valdavalt läbi riikliku finantseerimise. Seega on riikliku haridusteenuse tagamine on

mittemajanduslik tegevus. Meetmest osutatav mittestatsionaarne tasemeõpe, nii üldharidus kui

kutseõpe, on suunatud füüsilistele isikutele, kes riigiabi mõistes abi ei saa. Lõppsaajaks on

füüsilised isikud (keskhariduseta täiskasvanud). Järelikult lõppsaaja tasemel riigiabi ei anta.

Seega ettevõtja kriteerium ei ole täidetud ning antav abi ei ole riigiabi.

3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSEGA

Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik

ülesanne tekib käesoleval juhul ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi

poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik

asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga

protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele

õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud

eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Andmeid kogub isik,

kes konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab elluviija selleks, et

saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne

tagasiside. Nõustamisteenus on anonüümne, elluviija infosüsteemis säilitatakse vaid see, mis

teemal nõustati. Eeltoodud tegevuste puhul järgib elluviija minimaalsuse nõuet, kogudes vaid

andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või

statistilistel eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid,

mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056 III lisas ning

esitama need RÜ-le. Elluviija kogub lisaks kohustuslikele ühiste koheste väljund - ja

tulemusnäitajate seireandmetele koolitus- ja nõustamistegevuse raames osalejatelt järgmisi

andmeid: eesnimi, perekonnanimi, e-posti aadress, telefoni number ja emakeel. Elluviija poolt

säilitatakse osalemise tõestamiseks tegevuses osalemise kinnitust (eesnimi, perekonnanimi

inimese allkiri). Virtuaalselt toimuva sündmusel osalemise tõendamise kohta esitatakse

järgmised dokumendid olenevalt virtuaalkeskkonna võimalustest: - kuvatõmmis/logifail

osalejate nimedest juhul, kui üritusel osalejad logivad virtuaalkeskkonda sisse ID-kaardi/

Mobiil-ID’ga; - virtuaalkeskkonnas või väljaspool virtuaalkeskkonda koostatud ja osalejate

poolt digiallkirjastatud osalejate registreerimisleht; - juhul kui virtuaalkeskkond ei võimalda

ID-kaardi/Mobiil-IDga sisse logimist ning digiallkirjade kogumine ei ole tehniliselt võimalik

või mõistlik, siis esitatakse ürituse korraldamise eest vastutava isiku poolt (digi)allkirjastatud

osalejate nimekiri, mis on korraldaja poolt allkirjastatud peale ürituse toimumist koos

kuvatõmmisega või logifailiga osalejate nimedest, mis võimaldab seostada nimekirja

konkreetse üritusega.

4. KÄSKKIRJA MÕJUD

Eelnõu on meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ oleva

sekkumise „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ elluviimiseks.

Eelnõu panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades

horisontaalseid soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Tegevustel on positiivne mõju eri soost,

vanuses, rahvusest ja sotsiaalsest taustast inimeste võrdsete võimaluste edendamisele, samuti erivajadusega inimeste võrdsete võimaluste edendamisele. Meetme rakendamine vähendab hariduslikku ebavõrdsust, pakkudes haridustee katkestanud täiskasvanutele võimalust

haridustaset tõsta. Tegevused toetavad täiskasvanud õppijate tagasipöördumist haridusse, parandavad õppimise kvaliteeti ja järjepidevust ning suurendavad hariduslikku võrdsust ja

ühiskonna sidusust.

Määruse kooskõla analüüs põhiõiguste harta, puuetega inimeste konventsiooni ja 35 põhiseadusega on toodud seletuskirja lisas 1. Eelnõuga ei tekitata õiguste riivet põhiõiguste harta ja PIK põhiküsimustes.

Käskkirja rakendamise eeldavateks tuludeks saab kaudselt lugeda haridustaseme ja kvalifikatsiooni tõusust tuleneva maksutulu suurenemise, sest paranevad õppe edukalt lõpetanud täiskasvanute töö- ja karjäärivõimalused. Meetmel on positiivne mõju ka

sotsiaalkulutuste vähenemisele. Uuringute põhjal on ilmnenud, et vanemate hariduslik tase mõjutab nende laste hariduslikke väljavaateid: madala haridustasemega inimesed on kõrgemas

töötusriskis, kõrgem haridustase on seotud parema tervise ja üldise heaoluga, mõjutades positiivselt vähendades ühiskonna tervisekulutusi.

Suureneb täiskasvanute osalemine hariduses ja elukestvas õppes ja väheneb hariduslik ebavõrdsus madalama haridustasemega inimeste seas. Parem ligipääs haridusele toob kaasa

suurema sotsiaalse kaasatuse ja majandusliku vastupidavuse. Kujuneb süsteemne täiskasvanuhariduse tugivõrgustik, mis võimaldab kestlikku poliitika rakendamist.

Sotsiaalne mõju ja regionaalareng

Regionaalse arengu tegevuskava (RETK) määratleb olulisemad piirkondade vahelist

ebavõrdsust väljendavad regionaalse arengu juurprobleemid, mis on omakorda seotud „Eesti

2035“ strateegiliste sihtide ja seiremõõdikutega. „Eestis 2035“ ühe sihina on kirjeldatud Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, kus inimeste teadmised ja oskused viiakse

kokku tööturu vajadustega ja luuakse võrdsed võimalused tööturul ning tagatakse tööturu regionaalne tasakaalustatus. Seda mõõdetakse muuhulgas täiskasvanute elukestvas õppes

osalemise määra ning täiskasvanute haridustaseme kaudu, mida analüüsitakse ka regioonide lõikes.

Kogu sekkumine toetab regionaalset arengut, sest partneriteks on üle Eesti paiknevad õppeasutused ja seega saavad kasu kõigi regioonide täiskasvanud. Õppimine aitab parandada

inimeste sotsiaalset olukorda ja suurendada heaolu. Madala haridustasemega õppijate õppesse toomine vähendab piirkondlikku oskuste- ja hariduslõhet ning tugevdab kohalikke arenguvõimalusi. Eestis on madala haridustasemega inimeste osakaal suurem just maalistes ja

nõrgema tööturuga piirkondades ning see süvendab ebavõrdsust piirkondade vahel. Kui

tagasitoomise tegevused (tasanduskursused, nõustamine, tugiteenused) jõuavad nendesse piirkondadesse ja toovad inimesed tagasi õppesse, paraneb kohaliku elanikkonna kvalifikatsioon, mis omakorda tõstab piirkonna võimekust meelitada ja hoida töökohti ning

vähendab madalapalgalise ja ebakindla töö osakaalu. Madala oskustasemega täiskasvanute õppimine on otseselt seotud nende tööturuvõimaluste ja sotsiaalmajandusliku toimetulekuga

— ning kui oskused kasvavad, kandub see mõju ka piirkonna majandusaktiivsusse.

Teiselt poolt suureneb tegevustes osalevate täiskasvanute võimalus jõuda kesk- või kutsehariduseni, mis aitab vähendada pikaajalist töötust, kasvatab aktiivset kodanikku ja pidurdab „talendi väljavoolu“ tugevamatesse keskustesse. Rahvusvaheline näitab samuti, et

madala haridustasemega täiskasvanute õppima aitamine parandab nii individuaalset konkurentsivõimet kui ka piirkondlikku sidusust ja arengupotentsiaali.

Kõik see soodustab omakorda piirkondade sotsiaalset arengut ja tasakaalu, mistõttu saab

regionaalset ja sotsiaalset mõju käsitleda koos.

Võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus

Õppesse tagasitoomise tegevused (tasanduskursused, nõustamine, tugi) alandavad osalemisbarjääre: aitavad ületada varasema õpikogemuse negatiivset mõju, puudulikke

baasoskusi, info- ja motivatsioonipuudust, logistika- või sotsiaalseid takistusi. Nii suureneb ligipääs haridusele nende jaoks, kellel seda muidu ei oleks.

Madal haridustase on seotud kõrgema töötuse, madalama sissetuleku, kehvemate tervisenäitajate ja väiksema ühiskondliku osalusega. Õppimine aitab seda nõiaringi katkestada,

sest oskuste kasv parandab töö- ja toimetulekuvõimalusi. Nii väheneb haavatavate rühmade mahajäämus ja suureneb nende autonoomia ning osalus. Elukestva õppe üks keskseid eesmärke on tagada, et kõigil inimestel oleks võimalus oma potentsiaali teostada sõltumata taustast või

asukohast.

Täiskasvanuhariduses on soolised lõhed sageli kahepoolsed: madala haridustasemega täiskasvanute hulgas on rohkem mehi kui naisi ja samuti on mehi rohkem katkestajate seas

(eriti kutse- ja üldhariduse katkestamisel). Naistel on õppes osalemise takistused hoolduskoormuse ja ajapiirangute tõttu. Nõustamine ja tugiteenused, sh paindlik õpe, aitavad vähendada osalemistakistusi, mis mõjutavad rohkem naisi. Samas tasanduskursused ja

motivatsioonitegevused aitavad meestel õppesse jõuda. Oluline roll on siin õpiteede ja õpiteede nõustamise kontseptsiooni loomisel, mis peaks aitama õppesse tuua eri vanuses ja erineva

sotsiaalmajandusliku eri taustaga eri soost täiskasvanuid , samuti vähendada stereotüüpe ja soopõhiseid rolli- ja erialavaliku piiranguid.

Tegevused planeeritakse sihtrühmale sobivaimal viisil. Näiteks valitakse

kommunikatsioonikanalid ja info edastamise viisid nii, et info oleks kättesaadav ka nägemis-, kuulmis- ja liikumispuudega inimestele. Samuti tagatakse võimalusel õppetöös, koolitustel,

füüsilistel kohtumistel jne, et nägemis-, kuulmis- ja liikumispuudega inimestel on ligipääsetavus asukohale/ruumile. Samuti tagatakse erinevate puuetega arvestamine võimlausel virtuaalsete sündmuste puhul. Toetatavate tegevuste kaudu saab pakkuda eri

võimetega inimestele võimalust hariduses osaleda ning muuta haridus erinevatele inimestele ligipääsetavamaks.

Kaasaegseid digitehnoloogilisi võimalusi kasutades saab vähendada probleeme, mis on seotud füüsilise ligipääsetavusega, aga ka ligipääsetavusega informatsioonile. Digitehnoloogilisi

lahendusi kasutades ollakse ettevaatlikud, et ei tekiks uusi ligipääsetavuse probleeme näiteks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Õppe pakkumisel täielikult e-õppena või virtuaalse

kontaktõppena võimaldab ligipääsu neile sihtrühmadele, kellele füüsiline keskkond on takistuseks. Sellistel kohtumistel/e-õppe sessioonidel peetakse silmas ka nägemis- ja kuulmispuudega inimeste vajadusi.

Elu- ja looduskeskkond

Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (Do

No Significant Harm) analüüsi kohaselt ei põhjusta meede olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Kuna DNSH põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida majandustegevuse olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi

kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, siis vastab sellekohane inimeste oskuste, teadmiste ja hoiakute kujundamine olulise kahju ärahoidmise põhimõttele ega vaja täiendavat

analüüsi. TAT tegevuste elluviimisega kaasneb kaudne positiivne mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärkidele, sest neid käsitletakse õppetöös läbivalt. Nii käesoleva meetme raames kui paralleelselt teiste HTMi poolt elluviidavate tegevustega toimub nii õppijate kui pedagoogilise

personali teadlikkuse suurendamine sellest, mis on keskkonnahoid kestlik areng, säästva arengu eesmärgid jne.

5. KÄSKKIRJA RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD

JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD

Käskkirja alusel rahastatavad kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondist (67%) ja riigi kaasfinantseeringust (33%).

6. KÄSKKIRJA KEHTIVUS

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, ning arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Haridus- ja Noorteametile.

Lisad: Lisa 1: „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“;

Lisa 2: „Riskihindamise tabel“.

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet

18.12.2025 nr 8-2/25/5630

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine“ elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude

infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Eelnõu lisa 1 ja 2.pdf

3. Seletuskiri.pdf 4. Seletuskirja lisa 1. Riskihindamise tabel

5. Seletuskirja lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht

Ena Drenkhan 735 0110 [email protected]